Selgitustaotlus Riigihangete seaduse kohta

Dokumendiregister Rahandusministeerium
Viit 12.2-1/5011-2
Registreeritud 12.12.2024
Sünkroonitud 13.12.2024
Liik Väljaminev kiri
Funktsioon 12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari 12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik 12.2-1/2024
Juurdepääsupiirang Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat AS Tallinna Linnatransport
Saabumis/saatmisviis AS Tallinna Linnatransport
Vastutaja Madina Talu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond)
Originaal Ava uues aknas

Failid

RE Selgitustaotlus Riigihangete seaduse kohta.msg
image001.png
image002.png
image003.png
image004.png

From: Madina Talu
Sent: Thu, 12 Dec 2024 13:45:17 +0000
To: 'Jaanus Luhaäär' <Jaanus.Luhaaar@tlt.ee>
Cc: Estella Põllu <Estella.Pollu@fin.ee>
Bcc: Anna Poots <Anna.Poots@fin.ee>; Maarika Tork <Maarika.Tork@fin.ee>
Subject: RE: Selgitustaotlus Riigihangete seaduse kohta

Lugupeetud Jaanus Luhaäär

 

Täname pöördumise eest. Püüan teie küsimustele vastata oma paremate teadmiste kohaselt. Vastused on esitatud küsimuste järjekorras.

 

  1. 1. Selgitada, miks antud punkti kohta seletuskirjas selline lause on.

    Hankija kohustus märkida riigihangete registrisse (RHR) teave hankelepingu rikkumiste kohta ning info kas esitatud nõuded on vaidlustatud või mitte, on seaduses olnud selle jõustumisest 01.09.2017 alates. 2022. aastal tehtud seaduse parandusega muudeti hankelepingute rikkumise info avaldamise aeg varasemaks. Kui endise seaduse redaktsiooni kohaselt avaldati kõnealune teave koos hankelepingu täitmise teatega, siis uue sõnastuse kohaselt 30 päeva jooksul õiguskaitsevahendi rakendamisest arvates.

Regulatsiooni mõte on olnud selles, et hankelepingu rikkumised oleksid operatiivselt leitavad RHR-st. Seaduse varasema redaktsiooni rakendamisel kurtsid nii hankijad kui pakkujad, et teave hankelepingute rikkumise kohta pole kättesaadav. Seetõttu sätestati hankijatele hankelepingute rikkumiste avaldamise kohustus. Kuna iga järgmine hankija ei saa tugineda üksnes RHR-s tehtud rikkumise kandele, vaid peab ise hindama rikkumise olulisust ja seda, kas rikkumine on selline, et ta peab vajalikuks ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldada, on kaalutlusotsuse tegemisel abiks info kas ettevõtja on õiguskaitsevahendi rakendamisega nõustunud või vastu vaielnud. Vastuväite esitamise info avaldamine kaitseb ettevõtjaid tulevastes hangetes põhjendamatu kõrvaldamise eest.


  1. 2. Kas antud punkt ei tekita olukorda, kus iga rikkumine on kergesti vaidlustatav?

    Kasutatud õiguskaitsevahendi vaidlustamine sõltub eelkõige hankelepingu tingimustest ning hankelepingu rikkumise asjaoludest. Samas möönan, et vaidlustamise teave RHR-s sunnib eeldatavasti hankijaid enam süvenema hankelepingu rikkumise asjaoludesse ning see võib omakorda olla üks argumentidest miks otsustatakse rikkumist vaidlustada.

Teisest küljest on hankijad nii Eesti kui Euroopa kohtupraktika kohaselt kohustatud niikuinii ise hindama varasema hankelepingu rikkumise asjaolusid ning tegema autonoomse otsuse, mitte tuginema automaatselt RHR-i kandele (vt EK 19.06.2019 otsus C-41/18, p 28), mistõttu ei tohiks vaidlustuse märkel olla määravat tähtsust. Siin võib muidugi rolli mängida pakkujate skeptilisus hankijate teadlikkuse suhtes teha autonoomseid otsuseid.

Kuid siiski on kaheldav, et vastuväide hankija nõude suhtes esitatakse üksnes selleks, et saavutada vastava märke tegemine RHR-i. Vastuseks teie küsimusele tuleb nentida, et RHR-is vastuväite esitamise märge ei oma mõju sellele kas vastuväidet on lihtne või keeruline esitada, sest vaidlustamise otsus sõltub eelkõige hankelepingu rikkumise asjaoludest, hankelepingu tingimustest ning võlaõigusseaduse regulatsioonist.

  1. 3. Kui iga rikkumine on kergesti vaidlustatav, siis mis mõte on rikkumise fikseerimisel RHR-s?

    Vaidlustamine ei tähenda, et hankelepingu rikkumist pole toimunud või õiguskaitsevahendeid kasutatud. RHR-i kande eesmärk on teavitada huvitatud isikuid sellest, et hankija hinnangul on ettevõtja oluliselt või pidevalt rikkunud hankelepingu olulist tingimust. Märge, et rikkumine on vaidlustatud, annab lisainfot, et rikkumise asjaolud ei ole täiesti selged. Sõltumata vaidlustamise faktist, täidab RHR-i kantud märge selle tegemise eesmärki.

  2. 4. Kui iga rikkumine on kergesti vaidlustatav, siis kas vaidlustuse puhul teised hankijad või sama hankija võib antud rikkumist RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kasutada pakkuja kõrvaldamiseks teistes hangetes?

    Jah, saab, sest nagu küsimuse nr 2 vastuses selgitasin, ei või hankija teha pakkuja menetlusse jätmise või kõrvaldamise otsust pelgalt RHR kande alusel, vaid peab ise veenduma kas varasema hankelepingu rikkumine täidab RHS § 95 lg 4 p 8 koosseisu, kas pakkuja on kasutusele võtnud heastamismeetmed või esineb muid olulisi asjaolusid, mida tuleb otsuse tegemisel arvestada. Vaadake palun lisaks Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2020 lahendit kohtuasjas 3-20-1289.

  3. 5. Kas juhul, kui rikkumine on vaidlustatud võib rikkumisega üldse arvestada/viidata?

    Vaadake palun küsimuse nr 4 vastust. Rikkumisega ei saa arvestada siis, kui kohus on tuvastanud rikkumise puudumise või on hankija oma otsust muutnud ning vastava kande RHR-st kustutanud. Vaidlustatud hankelepingu rikkumise arvestamine hankemenetluses ei ole välistatud, kuid tõenäoliselt vajab hankija otsus ettevõtja kõrvaldada, põhjalikumat selgitust.

  4. 6. Kas antud seletuskirjas olevat lauset on võimalik kuidagi kustutada/annuleerida, et seda advokaadid/juristid kasutada ei saaks?

    Seletuskirjas olevat lauset ei saa kustutada, sest seaduse eelnõu menetlus on lõppenud ning seletuskiri kajastab seaduse põhjendusi menetluse toimumise seisuga.

  5. 7. Kuidas hankija saab vaidlustatud rikkumist RHR-s üldse menetleda edasi, et tuleks otsus vaidlustuse osas?

    Mõistan teie küsimust nii, et soovite teada kuidas peab hankija lahendama ettevõtja esitatud vastuväite. Hankija kas nõustub ettevõtja esitatud vastuväidetega, nõustub osaliselt või vaidleb vastu. Esimese variandi puhul tuleks RHR-st rikkumise kanne kustutada. S.t kui hankija asub seisukohale, et rikkumist või sellist rikkumist, mis tuleks RHR-is avaldada, siiski ei toimunud. Teistel juhtudel jääb nii rikkumise kui vastuväite kanne samaks.

  6. 8. Kas Rahandusministeeriumil on mõtteid, kuidas saaks taastada olukorra, et pakkujad, kes rikuvad lepinguid oluliselt ja pidevalt saaks oma rikkumiste alustel riigihangetel kõrvaldatud?

    Rahandusministeerium ei näe, et õiguslik olukord oleks muutunud. Nagu ma küsimuse nr 1 vastuses selgitasin, on vaidlustuse info avaldamine olnud seaduses 2017. a alates ette nähtud, muutus vaid kõnealuse info esitamise aeg. Hankijad saavad lepinguid oluliselt ja pidevalt rikkuvaid ettevõtjaid jätkuvalt menetlusest kõrvaldada sõltumata sellest kas vastuväide on esitatud või mitte.

  7. 9. Kas Rahandusministeeriumil on soovitusi, kuidas hankijad saaksid mõistlikumalt rikkujatest pakkujatega tegeleda, et halduskoormus vaidlustes üle pea ei kasvaks?

    Hankelepingu täitmisest kerkivad vaidlused lahendatakse üldjuhul võlaõigusseaduse alusel ning vastuväite esitamise õigus tuleneb tsiviilõigusest. Seetõttu ei sõltu vastuväidete esitamine riigihangete seaduse regulatsioonist.

Kui ettevõtja pöördumine on käsitletav selgitustaotlusena, võib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse alusel pöördumisele mitte vastata, kui sama isik on eelneva aasta jooksul juba samasisulisele pöördumisele vastuse saanud ja vajadust uue info andmiseks ei ole. Vastamata võib jätta ka juhul, kui on selge, et kirjutaja kuritarvitab pöördumise õigust. Seaduse muudatus võeti vastu 3.12.24 ning jõustub 10 päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist.

  1. 10. Kas tänane tekkinud olukord, mis suure tõenäosusega ajas läheb hullemaks vaidlustuste rohkuse tõttu on seadusandja soov olnud?


Nagu ma eespool selgitasin, tulenevad hankelepingu poolte õigused ja kohustused esmajärjekorras lepingust ja võlaõigusseadusest ning neid õigusi ja kohustusi ei mõjuta nende avaldamine RHR-s. Õiguskaitsevahendite kasutamine toob ettevõtjale pea alati kaasa tõsise tagajärje, olgu selleks lepingu ülesütlemine, hinna alandamine, leppetrahv vmt. Sestap on ootuspärane, et hankija ja ettevõtja seisukohad võivad siin lahkneda. Usun, et RHR-i kanne ei ole vastuväite esitamisel määravaks faktoriks.

 

Lugupidamisega

 

 

Madina Talu

nõunik | Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond

58851418 | Madina.Talu@fin.ee

Rahandusministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn | www.fin.ee


                                                                                                                                 

 

 

 

From: Jaanus Luhaäär <Jaanus.Luhaaar@tlt.ee>
Sent: Tuesday, November 12, 2024 1:33 AM
To: RAM Info
Subject: Selgitustaotlus Riigihangete seaduse kohta

 

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

 

Austatud Rahandusministeerium 

 

Tulenevalt Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 2 ja  § 3

 

Palun selgitada Riigihangete seadust ( RHS) ja selle § 83 lg 71

mõtet  riigihangete registrisse (RHR) tehtud rikkumiskannete kohta.

 

Nimelt, vastav infoväli RHR-is rajaneb riigihangete seaduse („RHS“) § 83 lg 71 teisel lausel, mis näeb ette järgmist: „Hankija nõude vaidlustamise korral lisab ta vastava teabe kümne päeva jooksul nõude vaidlustamisest arvates.“ Säte jõustus sellisel kujul RHS 01.06.2022 muudatustega ning asjaomase seaduseelnõu (491 SE, Riigikogu XIV koosseis) seletuskiri seletab sätte mõtte ja tegeliku sisu lahti järgmiselt: „Samas tuleb silmas pidada, et nõude vaidlustamine ei tähenda tingimata hagi esitamise fakti, vaid vaidlustamismärke tegemiseks registris piisab ka ettevõtjapoolse vastuväite esitamisest hankijale endale.“

 

Täna on tekkinud olukord, kus mitmed advokaadid tuginedes eelpool mainitud seletuskirjale nõuavad rikkumiskande muutmist ja kustutamist.

 

Antud lause on seletuskirja tekkinud suure tõenäosusega raamatu Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne kaudu, kus sama lause oli ka kirjas juba 2019 aastal. Üks selle raamatu autoreid on ka viimasel ajal viidanud eelpool mainitud seletuskirjale vaidlustes ja esindab pakkujaid ( manuses näidis avalikele allikatele tuginedes ehk Tallinna linna dokumendiregistrile)

 

Sellega seoses palun:

 

  1. 1. Selgitada, miks antud punkti kohta seletuskirjas selline lause on?

  1. 2. Kas antud punkt ei tekita olukorda, kus iga rikkumine on kergesti vaidlustatav?

  1. 3. Kui iga rikkumine on kergesti vaidlustatav, siis mis mõte on rikkumise fikseerimisel RHR-s?

  1. 4. Kui iga rikkumine on kergesti vaidlustatav, siis kas vaidlustuse puhul teised hankijad või sama hankija võib antud rikkumist RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kasutada pakkuja kõrvaldamiseks teistes hangetes?

  1. 5. Kas juhul, kui rikkumine on vaidlustatud võib rikkumisega üldse arvestada/viidata?

  1. 6. Kas antud seletuskirjas olevat lauset on võimalik kuidagi kustutada/annuleerida, et seda advokaadid/juristid kasutada ei saaks?

  1. 7. Kuidas hankija saab vaidlustatud rikkumist RHR-s üldse menetleda edasi, et tuleks otsus vaidlustuse osas?

  1. 8. Kas Rahandusministeeriumil on mõtteid, kuidas saaks taastada olukorra, et pakkujad, kes rikuvad lepinguid oluliselt ja pidevalt saaks oma rikkumiste alustel riigihangetel kõrvaldatud?

  1. 9. Kas Rahandusministeeriumil on soovitusi, kuidas hankijad saaksid mõistlikumalt rikkujatest pakkujatega tegeleda, et halduskoormus vaidlustes üle pea ei kasvaks?

  1. 10. Kas tänane tekkinud olukord, mis suure tõenäosusega ajas läheb hullemaks vaidlustuste rohkuse tõttu on seadusandja soov olnud?

Vastus palun saata: jaanus.luhaaar@tlt.ee

 

 

Lugupidamisega

 

Jaanus Luhaäär

Kinnisvaraarenduse projektijuht

Aktsiaselts Tallinna Linnatransport

+3725283876

+3726434046

E-mail: jaanus.luhaaar@tlt.ee

www.tlt.ee

 

 

 

Käesolev sõnum (sh selle lisad) võib sisaldada konfidentsiaalset infot, ärisaladust, salastatud infot või isikuandmeid. Kui te ei ole sõnumi eeldatav saaja, siis palume teavitada saatjat viivitamatult ning kustutada sõnum koos selle lisadega. Sõnumi või selle lisade mistahes moel kasutamine kolmandate isikute poolt on keelatud.

This message (including any attachments) may contain confidential, proprietary, privileged or personal data. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately, and delete the message and any attachments. Any use of any kind whatsoever of this message or any attachments by any third persons is prohibited.

AS Tallinna Linnatransport – Kadaka tee 62a, Tallinn 126184 | Tel: 64 34 142 | tlt@tlt.ee

Seosed

Nimi K.p. Δ Viit Tüüp Org Osapooled