Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmine

Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10

„Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmine“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse

andmise kord ja tingimused“ (edaspidi määrus nr 10) muutmise eesmärk on lisada projektide

rahastamiseks kindlasummaliste maksete kasutamise võimalus, viia keskkonnateadlikkuse

programmi sätted ja tegevused vastavusse kliimaministeeriumi koostatud keskkonnahariduse

ja -teadlikkuse tegevuskavaga, täiendada rahastavate valdkondlike programmide loetelu Ida-

Viru maakonna programmiga ning teha määruse tekstis sellega seotud täiendusi ja toetuste

rakendamise käigus vajalikuks osutunud tehnilisi täpsustusi.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu valmistasid ette Kliimaministeeriumi finantsosakonna nõunik Kalju Kukk (tel 626

2815, [email protected]), SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste ja

teenuste osakonna projektijuht Aire Arike-Trutin (tel 58 800 242, [email protected]),

projektikoordinaator Angelika Verš (tel 58 800 259, [email protected]) ning jurist Silva

Helmrosin (tel 58 800 266, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi

Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Annemari Vene

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõukohase määrusega muudetakse määruse nr 10 kehtivat redaktsiooni, mis jõustus

01.07.2024 (RT I, 06.03.2024, 4).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõukohase määruse § 1 punktiga 1 lisatakse määruse nr 10 alusel rahastavate

valdkondlike programmide hulka Ida-Viru maakonna programm. Taotlusvoorude arv,

taotlusvooru eelarve, rahastusperioodi pikkus jms nähakse vastavalt määruse nr 10 §-le 5 ette

taotlusvooru korraldamise otsuses.

Määruse täiendamise vajadus Ida-Viru maakonna programmiga tuleneb keskkonnatasude

seaduse (KeTS) 01.07.2024 jõustunud muudatustest, millega nähti alates 2025. aastast ette

keskkonnaprogrammist täiendavate rahaliste vahendite suunamine Ida-Viru maakonda.

KeTSi § 56 täiendati lõikega 12, mille kohaselt eraldab Kliimaministeerium

keskkonnaprogrammi elluviimiseks Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste

põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnamuutuste tagajärgede leevendamise

ja nendega toimetuleku toetamise eesmärgil aastas summa, mille suurus vastab vähemalt 0,35

eurole riigieelarve koostamisele eelnenud aastal põlevkivi lend- ja koldetuha, põlevkivi

poolkoksi ning tsemendi tootmisel tekkivate ohtlikke aineid sisaldavate või aluseliste tahkete

gaasipuhastusjäätmete kõrvaldatud tonni kohta.

KeTSi §-le 59 lisati lõige 31, mille kohaselt peab täiendavalt kogutava saastetasu summast

toetatav projekt asjakohase toetuse saamiseks lisaks ulatuslikule positiivsele keskkonnamõjule

ja kooskõlale keskkonnaalaste ning keskkonnakaitsega seotud tegevus- ja arengukavadega,

aitama kaasa Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste põlevkivi kaevandamise ja

töötlemisega seotud keskkonnamuutuste tagajärgede leevendamisele ning nendega toimetuleku

toetamisele.

KeTSi täiendati §-ga 6811, mille kohaselt jagatakse toetust Ida-Viru maakonda alates 2025.

aastast. 2025. aastal võetakse eraldatava summa arvutamisel aluseks 2023. aasta teisel

poolaastal põlevkivi lend- ja koldetuha, põlevkivi poolkoksi ning tsemendi tootmisel tekkivate

ohtlikke aineid sisaldavate või aluseliste tahkete gaasipuhastusjäätmete kõrvaldatud kogus.

Toetuse rakendamiseks tuleb vastavalt täiendada määrust nr 10.

Eelnõukohase määruse § 1 punktiga 2 lisatakse võimalus rahastada projekte kindlasummalise

makse alusel. Tegemist on lihtsustatud kulude hüvitamise viisiga, mis vähendab teatud tüüpi

toetatavate tegevuste puhul toetuse saaja haldus- ja Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute

Keskus (edaspidi KIK) töökoormust. Kuna keskkonnaprogrammist toetatavad tegevused on

väga eriilmelised ning taotlusvoorus toetatavad tegevused fokusseeritakse lähtudes konkreetse

aasta vajadusest, ei ole otstarbekas määruse tasandil paika panna, milliste tegevuste puhul

kindlasummalist makset kasutatakse, vaid seda täpsustatakse vastavalt vajadusele vooru

korraldamise otsuses.

Kui vooru korraldamise otsuses on nii määratud, siis juhul, kui projekti eeldatav maksumus

koos käibemaksuga on kuni 100 000 eurot, rahastatakse projekti kulusid eelnevalt taotluse

rahuldamise otsusega kindlaks määratud summas ehk kindlasummalise makse alusel.

Kindlasummalise makse suurus määratakse taotluse rahuldamise otsuses taotleja esitatud

hinnapakkumiste või turuanalüüsi alusel. Taotleja esitab projekti kulude loetelu ning vähemalt

kaks hinnapakkumust, mis on võetud kirjalikult omavahel ja taotlejast sõltumatult isikult, kes

tegutseb vastavas turusektoris. KIK kontrollib hinnapakkumiste vastavust turuolukorrale.

Kindlasummalise makse alusel rahastatakse tehtud tööd või saavutatud tulemust, kontrollimata

kuludokumente ja teenusepakkujate või tarnijate valimist.

Eelnõukohase määruse § 1 punktiga 3 muudetakse § 22 ja 23 ja kehtestatakse need uues

sõnastuses. Kuna enamikes senistes sätetes tehakse palju erinevaid tehnilisi ja sisulisi

muudatusi ja struktureeritakse toetatavate tegevuste süsteem ja mõisted ringi, siis on

otstarbekam asendada kõnealused sätted tervikuna.

Paragrahvi 22 lõikes 1 lisatakse keskkonnateadlikkuse programmi eesmärkide hulka uue

eesmärgina kliimamuutuste ja nendega kohanemise tundmaõppimine.

Keskkonnateadlikkuse programmi sisu käsitlevad § 22 lõiked 2–6 asendatakse uute lõigetega

2–5. Uusi lõikeid kohaldatakse pärast nende jõustumist alates 2025. aastast korraldatavatele

taotlusvoorudele, sellest varem tehtud taotluse rahuldamise otsuste suhtes kehtib senine § 22

redaktsioon.

Paragrahvi 22 sisulised muudatused on tehtud järgmistel põhjustel: ressursside sihipäraseks

kasutamiseks on alamprogrammide nimetused ja tegevused viidud kooskõlla

kliimaministeeriumi ja haridusministeeriumi koostatud keskkonnahariduse ja -teadlikkuse

tegevuskavaga 2023–20251, mis suunab valdkonna arengut üleriigilisel tasandil.

Alamprogrammide sõnastamisel on lähtutud tegevuskavas toodud valdkondadest ja tegevuste

sõnastamisel tegevuskava vastava valdkonna konkreetsematest tegevuseesmärkidest. Uued

alamprogrammid on vastavalt § 22 lõikele 2:

1) formaal- ja mitteformaalhariduse koostöö arendamine keskkonnateadlikkuse

suurendamiseks;

2) keskkonnahariduse võrgustiku arendamine;

3) keskkonnateadlikkuse suurendamine ühiskonnas.

Igast vastavast alaprogrammist toetatavad tegevused on nimetatud sama paragrahvi järgnevates

lõigetes 3–5.

Sündmuste (seni festivalid, messid, loodusõhtud, loodusretked) ja teabekandjate (meediatoode,

ajutine näitus, info- ja õppematerjalid) konkreetne loend on tegevuse sõnastusest välja jäetud.

Selle asemel on nüüd § 22 lõike 5 punktis 2 üldmõistena ette nähtud sündmuste korraldamine,

mis ei ole ammendav ja võib hõlmata erinevaid tegevusi. Samamoodi on nüüd § 22 lõike 5

punktis 2 üldmõistena nimetatud teabekandjaid. Vastavalt võimalustele ja vajadustele

täpsustatakse konkreetsed tegevused taotlusvooru tingimustega.

Ka § 23 tekst asendatakse tervikuna uue tekstiga. See on vajalik, kuna tulenevalt § 22 olulistest

sisulistest muudatustest ja ümberstruktureerimisest tuleks § 23, mis näeb seoses §-s 22

sätestatud tegevustega ette eritingimused, kõigis sätetes teha rohkearvuliselt tehnilisi ja sisulisi

muudatusi, mis on selles kontekstis paremini jälgitavad terviktekstina. Paragrahvi uut sõnastust

kohaldatakse pärast muudatuse jõustumist alates 2025. aastast korraldatavatele

taotlusvoorudele, sellest varem tehtud taotluse rahuldamise otsuste suhtes kehtib senine § 23

redaktsioon koos senise §-ga 22.

Olulise sisulise muudatusena nähakse § 23 lõike 2 punktis 1 ette, et õppeprogrammide

läbiviimisel on senise haridusasutuse asemel taotlejaks keskkonnahariduse keskus.

Muudatusega vähendatakse haldus- ja töökoormust (varasema 300-500 projekti asemel

eelduslikult hinnanguliselt u 50) ja ressursside sihipärasema kasutamise eesmärgil toetatakse

otsesemalt keskkonnahariduse keskuste arengut. Eesmärk on suunata seni paljuski transpordile

läinud toetusvahendid otsesemalt keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskavas toodud

tegevuseesmärkidele, st keskkonnahariduse elluviimiseks ja arendamiseks. Samuti toetab

muudatus keskkonnahariduse kvaliteedisüsteemi rakendamist, mille kolmas etapp on peale

õppeprogrammide kvaliteedi ja juhendajate pädevuse rakendamist keskkonnahariduse keskuste

kvaliteedisüsteemi väljatöötamine ja rakendamine, mida kasutatakse edaspidi taotluste

sisuhindamisel. Seoses toetuse saaja muutumisega ning kvaliteedisüsteemi rakendamisega

hindamisel, läbivad esitatavad taotlused sisuhindamise ning lihtsustatud hindamist ei rakendata.

Eelnõukohase määruse § 1 punktiga 4 täiendatakse § 24 lõike 2 punkti 4 sõnaga

„katusorganisatsioonide“. Muudatuse eesmärk on täpsemalt sätestada, et selle lõike alusel

antakse tegevustoetust sellistele katusorganisatsioonidele, kes on ise ja kelle liikmed on

1 KESKKONNAHARIDUSE JA -TEADLIKKUSE TEGEVUSKAVA 2023–2025_17.02_fin.pdf

(kliimaministeerium.ee)

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 31 määratletud valitsusvälised

keskkonnaorganisatsioonid. Täpsem põhjendus on esitatud järgmise punkti juures.

Eelnõukohase määruse § 1 punktiga 5 täiendatakse § 24 lõikega 21. Katuseorganisatsiooni

mõiste oli seni määruses toomata, mistõttu polnud võimalike taotlejate ring selge. Varasemalt

taotlesid ka organisatsioonid, kes nendele kriteeriumidele ei vastanud. See ei ole aga

eesmärgipärane, kuna vahendite nappuse tõttu ei ole võimalik jagada toetust laiaulatuslikult,

ehk kõikidele loodus- ja keskkonnakaitse valdkonna valitsusvälistele organisatsioonidele.

Seega toetatakse üksnes selliseid organisatsioone, kes koondavad enda alla üle Eesti

tegutsevaid erinevaid loodus- ja keskkonnakaitse organisatsioone ja ühendusi. Programmist ei

ole võimalik toetada kitsa valdkonnaga ja/või kohalikul tasandil tegutsevaid organisatsioone.

Seejuures tuleb katusorganisatsiooni mõista laialt nii, et see hõlmab käesoleva määruse alusel

toetuse andmise kontekstis nii keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 31 lõike 1 punktis 2

nimetatud ühendusi kui ka selliseid organisatsioone, kellel ei ole küll eraldi liikmeid, kuid kes

oma osakondade või allüksuste kaudu sisuliselt tegutsevad katusorganisatsioonina.

Eelnõukohase määruse § 1 punktiga 6 muudetakse määruse nr 10 § 24 lõiget 6 ja lisatakse

sinna täpsustus, et toetatakse katusorganisatsioone. Samuti asendatakse viide rahvusvahelisele

koostööle viitega EL tasemel rahvusvahelisele koostööle. Rahvusvahelise koostöö sõnastust

täpsustatakse, tulenevalt eesmärgist tagada eelkõige Euroopa Liidu sisene koostöö ja et vältida

kulude võimalikku suurenemist koostööareaali piiritlemata jätmisel.

Eelnõukohase määruse § 1 punktiga 7 täpsustatakse määruse § 25 lõike 7 sõnastust seoses

loodus- ja keskkonnakaitse valdkonna valitsusväliste organisatsioonide katusorganisatsioonide

toetamise tingimustega nähakse ette, et ka organisatsiooni juhtimiskulu on abikõlblik.

Eelnõukohase määruse § 1 punktiga 8 lisatakse 3. peatükki uus, 10. jagu, mis reguleerib Ida-

Viru maakonna programmi analoogselt peatüki teiste jagudega, millest igaüks käsitleb üht

valdkondlikku programmi.

Lisatavas §-s 333 nähakse ette Ida-Viru maakonna programmi eesmärk. Programmist

rahastatavad projektid peavad aitama kaasa Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste

põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnamuutuste tagajärgede

leevendamisele ja nendega toimetulekule. Samal ajal peavad projektid vastama

keskkonnaprogrammi üldeesmärgile ning arvestama § 3 lõikes 2 nimetatud vastava

valdkondliku programmi eesmärke.

Projektide eesmärk on seotud lisaks põlevkivikaevandamisest tulenevate keskkonnamuutuste

leevendamisele keskkonnaprogrammi üldiste eesmärkide ja konkreetse keskkonnavaldkonna

eesmärgiga. See aitab konkretiseerida, millisele keskkonnavaldkonna parendamisele on projekt

suunatud, tagades sellega parema seotuse keskkonnakaitsega, samuti võimaldades hindamisel

arvesse võtta valdkonnapõhiseid keskkonnaprobleeme.

Lisatava §-ga 334 nähakse ette Ida-Viru maakonna programmi eritingimused. Lõige 1

defineerib isikud, kes saavad olla Ida-Viru maakonna programmis taotlejad. Nendeks on

kohaliku omavalitsuse üksused või raamatupidamise seaduse (edaspidi RPS) mõistes kohaliku

omavalitsuse üksuse otsese või kaudse valitseva mõju all olevad üksused. RPS-i § 27 lõige 1

sätestab, et valitsev mõju võib muu hulgas tuleneda sellest, et omavalitsusüksusel on suurem

kui 50%-line osalus konsolideeritava üksuse hääleõiguses või omavalitsusüksusel on seadusest

või lepingust tulenev otsene või kaudne õigus asutajaõigusi teostades või üldkoosoleku

otsusega nimetada või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani

liikmetest. Valitsevaks mõjuks loetakse ka olukorda, kus omavalitsusüksus kontrollib üksust

omavalitsusüksuse valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste kaudu.

Lisatava § 334 lõige 2 näeb ette erisuse üldsätetes kehtestatud omafinantseeringu määrast. Ida-

Viru maakonna programmis võib toetuse osakaal olla kuni 90% ja seda ka vähese tähtsusega

abi andmisel. Riigiabi puhul kohaldub üldsättena määruse nr 10 § 8 lõige 1, mille kohaselt on

riigiabi puhul maksimaalne toetuse osakaal sätestatud riigiabi käsitlevates õigusaktides.

Toetuse võimalik minimaalne ja maksimaalne suurus nähakse vastavalt määruse § 8 lõikele 7

ette taotlusvooru korraldamise otsuses.

Lisatava § 334 lõikega 3 kehtestatakse erisus määruse nr 10 §-s 16 loetletud mitteabikõlblikest

kuludest. Ida-Viru maakonna programmis on abikõlblik toetuse saaja oma töötajate

täienduskoolitusega seotud kulu ning taotluse ettevalmistamise kulu, mis hõlmab suletud

loeteluna järgmisi kulusid: tehnoloogilised ja eelprojektid, tasuvus- ja teostatavusuuringud,

keskkonnamõjude hindamine. Arvestades, et ettevalmistavad kulud võivad olla üsna suured (nt

teostatavusuuring jääkreostuse likvideerimise ohutustamiseks), kuid samas määrava tähtsusega

taotluse elluviimiseks, on põhjendatud ka nende kulude rahastamine. See tagab, et taotlused ei

jää esitamata selle tõttu, et ettevalmistavaid kulusid ei suudeta katta.

Lisatava § 334 lõige 4 näeb ette, et taotleja peab taotluses kirjeldama, kuidas projektis

kavandatud tegevused aitavad kaasa Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste

põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnamuutuste tagajärgede

leevendamisele ja nendega toimetulekule. Lisaks taotluses kavandatud tegevuste loetlemisele

annab taotleja põhjalikum kirjeldus parema ülevaate projektist, selle planeeritavatest

tulemustest, mõjust ning jätkusuutlikkusest, aidates hindajatel teha projektide hindamisel

sisukamaid ja mõjusamaid valikuid.

Lisatava § 334 lõige 5 seab kohustuse lisada taotlusele Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu

digiallkirjastatud kinnitus, et ta toetab taotluse rahastamist Ida-Viru maakonna programmist.

Nimetatud nõue tagab, et piiratud vahenditega programmi esitatakse taotlused, mida piirkonna

omavalitsused peavad ühiselt oluliseks ja prioriteetseks. Ida-Virumaa omavalitsused on kõige

paremini teadlikud sellest, milliseid põlevkivikaevandamisega seotud negatiivseid

keskkonnamõjusid tuleb eelisjärjekorras leevendada. Omavalitsuste ülene organ tagab

eelduslikult soovide ja arvamuste tasakaalustatuse ning maakonna jaoks kõige pakilisemalt

lahendust nõudvate, olulisemate ja mõjusamate projektide valiku.

Eelnõukohase määruse § 1 punktiga 9 täiendatakse taotluse rahuldamise otsuses sätestatavaid

õigusi ja kohustusi kindlasummalise makse saamise eelduseks vajalike kohustuslike

tingimustega. KIK määrab taotluse rahuldamise otsusega toetuse ehk kindlasummalise makse

suuruse ja tegevused, mis peavad olema tehtud või tulemused, mis peavad olema saavutatud

toetuse kindlasummalise maksena osaliselt või täies ulatuses saamiseks. Kindlasummaline

makse tehakse toetuse saajale pärast tulemuste saavutamist. Kui taotluse rahuldamise otsuses

sätestatakse vahetulemused või etapid mille täitmisel tekib õigus saada kindlasummaline

makse, siis teeb KIK projektile ka vahemakseid.

Eelnõukohase määruse § 1 punktiga 10 muudetakse määruse nr 10 § 39 pealkirja, kuna

keskkonnateadlikkuse hindamiskriteeriumide erisused on kaotatud ning hinnatavad näitajad

kehtivad edaspidi kõikidele programmidele, sealhulgas Ida-Viru maakonna ja

keskkonnateadlikkuse programmidele. Seetõttu puudub vajadus tuua pealkirjas välja üksikute

programmide nimed.

Eelnõukohase määruse § 1 punktiga 11 täiendatakse määruse nr 10 § 39 lõiget 4 punktidega

12 ja 13, milles sätestatakse näitajad, mida arvestatakse Ida-Viru maakonna programmis ja

keskkonnateadlikkuse programmis keskkonnakaitse mõju hindamisel.

Ida-Viru maakonna programmi taotluste hindamisel arvestatakse seda, milline on projekti mõju

Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega

seotud keskkonnamuutuste tagajärgede leevendamisele ja nendega toimetuleku toetamisele.

Lisaks arvestatakse selle valdkondliku programmi hinnatavaid näitajaid, millega on projekti

tegevused tulenevalt lisatava § 333 lõikest 1 seostatud. Vastavad hinnatavad näitajad on

nimetatud § 39 lõikes 4.

Eelnõukohase määruse § 1 punktiga 12 jäetakse määrusest välja eraldi keskkonnateadlikkuse

programmi hindamiskriteeriumid (§ 40). Edaspidi hinnatakse keskkonnateadlikkuse

programmi § 39 lõigetes 1–3 sätestatud üldkriteeriumide ning § 39 lõikele 4 lisatavas punktis

13 ette nähtud keskkonnateadlikkuse programmi keskkonnakaitselise mõju erikriteeriumide

alusel.

Keskkonnateadlikkuse programmile on võimalik edaspidi rakendada üldiseid

hindamiskriteeriume, kuna kinnitatud on valdkondlik tegevuskava, mis on keskkonnahariduse

ja -teadlikkuse edendamise aluseks. Lisaks on määruse nr 10 § 40 lõike 5 kehtetuks

tunnistamine seotud § 22 lõike 3 punktis 1 ja § 23 eritingimustes tehtud muudatustega:

aktiivõppeprogrammide läbiviimise toetuse suunamine senise haridusasutuse asemel

keskkonnahariduse keskustele ning selle tegevuse puhul sisuhindamise rakendamisele.

Lisaks kehtestab Kliimaministeerium või KIK hindamisjuhise, milles selgitatakse, kuidas

määruses sätestatud hindamiskriteeriume praktilise hindamise käigus kohaldatakse.

Eelnõukohase määruse § 1 punktiga 13 täiendatakse määruse nr 10 § 44 kindlasummalise

makse alusel tehtava regulatsiooniga. Kindlasummalise makse saamiseks tuleb toetuse saajal

tõendada projekti tegevuste tegemist või tulemuste saavutamist. Seda võib tõendada näiteks

tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga, kasutusloa või kasutusteatisega, teostusmõõdistuse

dokumendiga, üritusel osalejate nimekirjaga jne, sõltuvalt projekti sisust. Toetus makstakse

välja pärast projekti tegevuste tegemise või tulemuste saavutamise tõendamist. See tähendab,

et kui projekti tegevuste tegemist või tulemuste saavutamist ei suudeta tõendada, siis toetust

välja ei maksta.

Eelnõukohase määruse § 2 kohaselt jõustuvad muudatused 2025. aasta 1. jaanuaril, st neid

kohaldatakse alates 2025. aasta taotlusvoorust.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõukohases määruses võetakse uue terminina kasutusele uue loodava valdkondliku

programmi nimetus „Ida-Viru maakonna programm“.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

5. Määruse mõju

Määruse vastuvõtmisega ei kaasne sotsiaalset mõju ega mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele.

Määruse rakendamisel on positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule.

Ida-Viru maakonnas toob keskkonnaprogrammist täiendavalt eraldatav toetus kaasa

põlevkivikaevandmisega seotud negatiivse keskkonnamõju leevendamise, mis eelduslikult

aitab kaasa regiooni üldise elukeskkonna parendamisele ning selle kaudu piirkonna üldisele

arengule.

Mõju avaldav muudatus: Ida-Viru maakonna programmi lisamine.

Sihtrühm: toetuse saajad, s.o Ida-Viru maakonna kohaliku omavalituse üksused ja nende

valitseva mõju all olevad üksused.

Positiivne mõju: Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste ja nende valitseva mõju

all olevatele üksuste jaoks lisandub täiendav võimalus saada toetust põlevkivi kaevandamise ja

töötlemisega seotud keskkonnamuutuste tagajärgede leevendamiseks ja nendega

toimetulekuks. Programm on reguleeritud sarnaselt keskkonnaprogrammi teistele

valdkondlikele programmidele, mis tähendab, et isikutele, kes on varem

keskkonnaprogrammist toetust taotlenud, on menetlus tuttav ega too kaasa uue

menetlusprotsessi tundmaõppimisega kaasnevat kulu.

Keskkonnatasude prognoosi (2024. a november) 2025-2028 kohaselt on Ida-Viru maakonna

programmi eelarve:

KIK Ida-Virumaa

2023 III-

IV kv 2024.a 2025.a 2026.a 2027.a 2028.a

Põlevkivi jäätmete kogus,

tonn

2 864

379,40

5 809

727,66 5 809 728 5 809 728

5 809

728

5 809

728

Ida-Viru maakonna

programmi eelarve

(t*0,35 eur/t), EUR

0 1 002 533 2 033 405 2 033

405

2 033

405

2025. aastal võetakse eraldatava summa arvutamise aluseks 2023. a III ja IV kvartalis

kõrvaldatud põlevkivi lend- ja koldetuha, põlevkivi poolkoksi ning tsemendi tootmisel

tekkivate ohtlikke aineid sisaldavate või aluseliste tahkete gaasipuhastusjäätmete kogused.

2023. aasta teisel poolaastal kõrvaldati (ladestati) 2 864 379,40 tonni põlevkivi lend- ja

koldetuha, põlevkivi poolkoksi ning tsemendi tootmisel tekkivate ohtlikke aineid sisaldavate

või aluseliste tahkete gaasipuhastusjäätmeid.

Ida-Virumaa programmi 2025. a eelarve, arvutuna 2023.a III ja IV kvartalis kõrvaldatud

eelnevalt nimetatud jäätmete koguste alusel, on seega 1 002 532,79 eurot (2 864 379,40*0,35=

1 002 532,79 EUR).

Negatiivne mõju: puudub.

Mõnevõrra mõjutavad muudatused KIKi sisemist töökorraldust ja halduskulu, kuna

keskkonnaprogrammi lisandub uus valdkondlik programm, mille menetlemine suurendab

ressursivajadust.

Mõju avaldav muudatus: keskkonnahariduslike aktiivõppeprogrammide toetamisel taotleja

muudatus, haridusasutuste asemel keskkonnahariduse keskused.

Sihtrühm: toetuse taotlejad.

Seni on taotlusi esitanud haridusasutused või nende pidajad ning taotluste maht on jäänud

vahemikku 300-500 taotlust ühes taotlusvoorus, olenevalt konkreetsest sihtrühmast.

Kaasnev mõju: muudatus vähendab haridusasutuste halduskoormust (projekti

ettevalmistamine, toetuse taotlemine, aruandlus). Võib suureneda haridusasutuste endi, sh nt

KOVi rahaline panus transpordikulude katmiseks. Keskkonnahariduskeskuste halduskoormus

tõuseb mõningal määral, ent nende toetamine muutub tänu mastaabisäästule kulutõhusamaks.

Senine toetusskeem ei taganud keskkonnahariduse keskuste piisavat rahastust. Toetusvahendite

suunamine otse keskustele parendab keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskavas olevate

tegevuseesmärkide täitmist. Samuti võib väheneda KIKi halduskulu, kuna taotlejaid ja projekte

on oluliselt vähem, samas rakendub täiendav sisuhindamine, mille korraldamine suurendab ühe

projekti menetluse mahtu.

Mõju avaldav muudatus: katuseorganisatsioonide mõiste täpsustamine ning nende

abikõlblike kulude loetelu täiendamine.

Sihtrühm: toetuse taotlejad.

Katuseorganisatsiooni mõiste oli seni määruses toomata, mistõttu polnud võimalike taotlejate

ring selge. Abikõlblike kulude loetelust puudus organisatsiooni juhtimiskulu.

Kaasnev mõju: Mõiste täpsustamine selgitab, millistele nõuetele taotleja peab vastama ning

kitsendab mõneti taotlejate ringi. Teisalt suurendab see projektide positiivset keskkonnamõju,

kuna toetus suunatakse katuseorganisatsioonidele, kes edendavad keskkonnakaitset.

Organisatsiooni juhtumiskulu lisamine abikõlblike kulude nimekirja aitab tagada

katuseorganisatsioonide toimimise ning võimekuse.

6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa otseseid riigieelarvelisi lisakulusid ega -tulusid. Täiendava

programmi rakendamisega kaasnev KIKi halduskulu tõus tuleb katta KIKi olemasoleva eelarve

kaudu. Määruse rakendamine suurendab Ida-Viru maakonna omavalitsuste tulusid programmist

eraldatavate summade võrra ning toob kaasa täiendavaid kulusid kohustusliku

omafinantseeringu katmiseks vajalike summade ulatuses, mis moodustavad 10% planeeritud

tegevuste abikõlblikest kuludest.

7. Määruse jõustumine

Eelnõukohane määrus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Haridus- ja

Teadusministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandus-

ministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Ida-Virumaa

Omavalitsuste Liidule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale ja MTÜ-le Eesti Looduskaitse Selts.

1

EELNÕU

15.11.2024

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn Tallinn 2024. nr

Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a

määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse

andmise kord ja tingimused“ muutmine

Määrus kehtestatakse keskkonnatasude seaduse § 59 lõike 4 alusel.

§ 1. Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist

toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmine

Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruses nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse

andmise kord ja tingimused“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) Ida-Viru maakonna programm.“;

2) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Projekti, eeldatava kogumaksumusega kuni 100 000 eurot, toetatakse kindlasummalise

makse alusel, kui nii on sätestatud vooru korraldamise otsuses. Kulu loetakse abikõlblikuks,

kui kulude kindlasummaliselt abikõlblikuks arvestamisel on tegevused tehtud või tulemus

saavutatud.“;

3) paragrahvid 22 ja 23 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 22. Keskkonnateadlikkuse programmi eesmärk, alamprogrammid ja toetatavad

tegevused

(1) Keskkonnateadlikkuse programmi eesmärk on kujundada arusaama, et inimene on osa

loodusest, meie majandustegevuse ja kultuuri jätkusuutlikkus sõltub loodusest ning looduse

hüvesid kasutades peame arvestama piiridega, mida ületades ohustame kogu elu Maal.

Programmist toetatakse tegevusi, mille teemaks on säästva keskkonnakasutuse põhimõtete,

looduse ja inimühiskonna seoste, looduses toimuvate protsesside, sh kliimamuutuste ja nendega

kohanemise, ning elurikkuse tundmaõppimine.

(2) Keskkonnateadlikkuse programmi alamprogrammid on:

1) formaal- ja mitteformaalhariduse koostöö arendamine keskkonnateadlikkuse

suurendamiseks;

2) keskkonnahariduse võrgustiku arendamine;

3) keskkonnateadlikkuse suurendamine ühiskonnas.

(3) Formaal- ja mitteformaalhariduse koostöö arendamisel keskkonnateadlikkuse

suurendamiseks toetatakse järgmisi tegevusi:

1) aktiivõppeprogrammide läbiviimine põhikooli ja gümnaasiumi klassidele ning lasteaia

koolieelsele rühmale keskkonnahariduse keskustes;

2

2) loodus- ja keskkonnavaldkonna süva- ning erihuviga õpilastele suunatud tegevuste

toetamine;

3) kestlikku arengut toetava hariduse alal üleriigilise haardega rahvusvaheliste programmide

koordineerimine ja nendega seotud tegevused.

(4) Keskkonnahariduse võrgustiku arendamiseks toetatakse mitteformaalset keskkonnaharidust

pakkuvate keskkonnahariduse keskuste üleriigilise võrgustiku, sh kvaliteedisüsteemi

arendamist.

(5) Keskkonnateadlikkuse suurendamiseks ühiskonnas toetatakse järgmisi tegevusi:

1) kindlale teemale keskendunud üleriigilise teavituskampaania korraldamine;

2) erinevate sihtrühmade keskkonnateadlikkust suurendavate sündmuste, mille põhiteemaks on

keskkonnahoid, korraldamine;

3) teabekandjate loomine ja sihtrühmale kättesaadavaks tegemine.

§ 23. Keskkonnateadlikkuse programmi eritingimused

(1) Käesoleva määruse § 22 lõike 3 punktis 1 nimetatud tegevuse eritingimused on järgmised:

1) taotlejaks saab olla keskkonnahariduse keskus, kes vastab keskkonnahariduse ja -teadlikkuse

tegevuskavas toodud definitsioonile;

2) omafinantseering ei ole kohustuslik.

(2) Käesoleva määruse § 22 lõike 3 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul saab olla taotlejaks

üldhariduskool, huvikool või keskkonnahariduse keskus.

(3) Käesoleva määruse § 22 lõikes 4 nimetatud tegevuse eritingimused on järgmised:

1) toetuse saaja oma töötajate täienduskoolitusega seotud kulu on abikõlblik;

2) sihtasutuste ja mittetulundusühingute toetuse osakaal võib olla kuni 100% abikõlblikest

kuludest.

(4) Käesoleva määruse § 22 lõike 5 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevuste toetus on kuni 75%

projekti abikõlblikest kuludest. Ettevõtjatel on vastava tegevuse toetus kuni 50% projekti

abikõlblikest kuludest, kui riigiabi reeglitest ei tulene väiksemat toetuse osakaalu.

(5) Käesoleva määruse § 22 lõike 5 punktis 2 nimetatud tegevuste eritingimused on järgmised:

1) toetus on kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest;

2) vahendite soetamise toetuse osakaal on maksimaalselt 20% abikõlblikest kuludest.

(6) Keskkonnateadlikkuse programmis ei ole abikõlblikud järgmised kulud:

1) ehituse ja remondi kulu;

2) sõiduvahendite soetuskulu;

3) meenete soetuskulu.“;

4) paragrahvi 24 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „organisatsioonide“ sõnaga

„katusorganisatsioonide“;

5) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesolevas määruses mõistetakse loodus- ja keskkonnakaitse valdkonna valitsusvälise

organisatsiooni katusorganisatsiooni all organisatsiooni, kes ise ja kelle liikmed vastavad

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 31 lõigetele 1 ja 2. Katusorganisatsiooniks loetakse ka

organisatsioon, kellel ei ole liikmeid, kuid on regionaalsed osakonnad.“;

3

6) paragrahvi § 24 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Loodus- ja keskkonnakaitse valdkonna valitsusväliste organisatsioonide

katusorganisatsioonidele antakse tegevustoetust selliste tegevuste nagu huvikaitse,

loodushariduse edendamine, valdkonna ekspertarvamuste ja analüüside koostamine, siseriiklik

ja EL tasemel rahvusvaheline koostöö ning täiendkoolituste korraldamine loodus- ja

keskkonnakaitse valdkonnas elluviimiseks katusorganisatsioonide endi või nende liikmete

poolt.“;

7) paragrahvi 25 lõikes 7 asendatakse sõna „üldkulu“ sõnadega „organisatsiooni juhtimiskulu

abikõlblik ning üldkulu“;

8) 3. peatükki täiendatakse pärast § 332 uue jaoga järgmises sõnastuses:

„10. jagu

Ida-Viru maakonna programm

§ 333. Ida-Viru maakonna programmi eesmärk

Ida-Viru maakonna programmi eesmärk on toetada projekte, mis on suunatud Ida-Viru

maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud

keskkonnamuutuste tagajärgede leevendamisele ja nendega toimetulekule ning mis vastavad

käesoleva määruse §-s 2 sätestatud keskkonnaprogrammi üldeesmärgile ja arvestavad § 3 lõikes

2 nimetatud vastava valdkondliku programmi eesmärke.

§ 334. Ida-Viru maakonna programmi eritingimused

(1) Taotleja saab olla Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksus või raamatupidamise

seaduse mõistes kohaliku omavalitsuse üksuse otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus.

(2) Toetuse osakaal võib olla kuni 90% abikõlblikest kuludest. Nimetatud toetuse osakaal

kehtib ka vähese tähtsusega abi andmisel.

(3) Ida-Viru maakonna programmis on lisaks käesoleva määruse §-des 12 kuni 15 nimetatud

kuludele abikõlblikud järgmised kulud:

1) toetuse saaja oma töötajate täienduskoolitusega seotud kulu;

2) taotluse ettevalmistamise kulu (tehnoloogilised ja eelprojektid, tasuvus- ja

teostatavusuuringud, keskkonnamõjude hindamine).

(4) Taotlus peab sisaldama kirjeldust, kuidas projektis kavandatud tegevused aitavad kaasa Ida-

Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud

keskkonnamuutuste tagajärgede leevendamisele ja nendega toimetulekule.

(5) Taotlusele peab olema lisatud Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu digiallkirjastatud kinnitus

taotluse rahastamise toetamise kohta.“;

9) paragrahvi 371 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kindlasummalise makse rakendamisel määrab SA KIK selle suuruse taotluse rahuldamise

otsuses taotlusele lisatud hinnapakkumiste või turuanalüüsi alusel. SA KIK määrab taotluse

rahuldamise otsuses tegevused, mis peavad olema tehtud või tulemused, mis peavad olema

saavutatud toetuse kindlasummalise maksena osaliselt või täies ulatuses saamiseks.“;

4

10) paragrahvi 39 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 39. Hinnatavad näitajad valdkondlikes

programmides“;

11) paragrahvi 39 lõiget 4 täiendatakse punktidega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:

„12) Ida-Viru maakonna programmis – Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste

põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnamuutuste tagajärgede

leevendamisele ja nendega toimetuleku toetamisele ning käesoleva lõike teistes punktides

nimetatud vastava programmi hinnatavatele näitajatele;

13) keskkonnateadlikkuse programmis – sihtrühma suurust ja mõju projektis osalejate

teadmiste suurenemisele ja oskuste arengule ning väärtushinnangute, hoiakute ja

käitumisharjumuste kujunemisele keskkonnahoidlikuks, vältimaks ja vähendamaks negatiivset

keskkonnamõju.“;

12) paragrahv 40 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kindlasummalise makse rakendamisel maksab SA KIK toetuse välja pärast projekti

tegevuste tegemise või tulemuste saavutamise tõendamist. Kui taotluse rahuldamise otsuses on

sätestatud kindlasummalise makse võimalus osaliselt tehtud tegevuse või saavutatud tulemuse

korral, siis makstakse toetus välja nende tingimuste täitmisel.“.

§ 2. Jõustumine

Käesolev määrus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Yoko Alender

Minister

Keit Kasemets

Kantsler

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

12.12.2024 nr 1-4/24/5988

Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020.a määruse nr 10

"Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja

tingimused" muutmise eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse

nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmise määruse eelnõu.

Palume kooskõlastust seitsme tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

Teadmiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Eesti

Keskkonnaühenduste Koda , MTÜ Eesti Looduskaitse Selts

Kalju Kukk, 626 2815

[email protected]