Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (KK 186)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Riigikogu juhatus [email protected]

Teie 27.11.2024 nr 2-2/15-186, 7- 1.2/24-01867-2/

Meie 12.12.2024 nr 5.2-2/3031-2

Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (KK 186)

Lugupeetud Riigikogu liige Varro Vooglaid Edastan kirjaliku küsimuse (KK 186) vastused tervishoiukulude kasvu kohta. 1. Millest täpsemalt tuleneb nii suur kulude kasv osutatud kolme teenustegruppi lõikes

aastatel 2022. ja 2023? Selgitused palun esitada iga grupi kohta eraldi.

Tervishoiuteenuste kallinemist mõjutavad uute tervisetehnoloogiate (ravimid, meditsiiniseadmed, raviprotseduurid, uuringud jne) kasutuselevõtt ja hinnakasv ning tervishoiutöötajate palgakasv. Tervisekassa rahastatavate tervishoiuteenuste loetelu täieneb igal aastal uute raviteenuste ja diagnostikavõimalustega. Uued teenused aitavad muu hulgas tugevdada peremeditsiini, tagada raviasutuste toimivuse ja laiendada vähiravi võimalusi.

Tervishoiutöötajate järelkasvu tagamiseks, tervishoius tööjõu püsima jäämiseks ja väljarände pidurdamiseks tuleb personali tasustada konkurentsivõimelise ja motiveeriva töötasuga. Seetõttu on vastavalt tervishoiutöötajate kollektiivlepingutele suurenenud ka tervishoiutöötajate palgakomponent kõigis Tervisekassa rahastatavate teenuste hindades. Eeltoodud põhjustel on viimasel kümnel aastal tervishoiuteenuste hinnad kasvanud kiiremini kui tarbijahinnaindeks, vastavalt 61% vs. 48% (vt lisatud joonis).

2

Aktiivravi kulud kasvasid Tervisekassal 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga ca 174 miljonit eurot eelpool kirjeldatud põhjustel ja ravijuhtude arvu suurenemise tõttu. 2023. aastal kasutas eriarstiabi kokku ca 785 000 inimest, mida on 7000 inimese (1%) võrra rohkem, kui 2022. aastal.

2022. aastaga võrreldes kasvas 2023. aastal haiglavõrgu arengukava haiglatele tasutud summa 18% ja ravijuhte oli 0,4% rohkem. Haiglavõrgu välistele partneritele tasutud summa suurenes 31%, ravijuhte oli 7% enam.

Pikaajalise hoolduse ja õendusteenuses kasvasid Tervisekassal eelarve kulud võrreldes 2022. aastaga ca 13 miljonit eurot. Põhjuseks on statsionaarses õendusabis juhtude arvu suurenemine – 2023. aastal osutati ca 1500 ravijuhtu rohkem kui 2022. aastal. Samuti on ka siin Tervisekassa rahastatud teenuste kulude suurenemist mõjutanud teenuste hinna kallinemine sh tulenevalt tervishoiutöötajate kollektiivleppest.

Meditsiinitoodete (ravimid ja meditsiiniseadmed) kulude suurenemist mõjutab nii hindade kallinemine kui toodete kasutamise suurenemine sh tingituna COVID-19 ravimite ja vaktsiinikuludest. Tervisekassa 2023. aasta majandusaasta aruande andmetel on 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga vajanud ravimeid ca 10 400 ja meditsiiniseadmeid ca 11 400 inimest rohkem. Tervisekassa maksis 2023. aastal ravimite eest rohkem ca 54,5 miljonit eurot sh COVID-19 ravimi kulud on suurenenud ca 35 mln (kasv 754%) eurot enam kui 2022. aastal.

Täpsema ülevaate soovi korral on kõikide tervishoiuteenuste lõikes kasutamise juhtude arvude ja kulude muutuste andmed leitavad Tervisekassa 2023. aasta majandusaasta aruandest.

2. Kui paljudele Ukraina kodanikele on 2022. ja 2023. aastal osutatud Eesti

tervishoiusüsteemis aktiivraviteenust ning kui suured kulud on sellega avalikule

sektorile kaasnenud?

Ukraina kodanike (sh ajutise kaitse kaudu ravikindlustatud) raviteenuste kulud:

 2023. aastal 28 tuhat inimest said raviteenuseid summas 18,2 miljonit eurot

 2022. aastal 25 tuhat inimest said raviteenuseid summas 10,0 miljonit eurot

3. Kui paljudele Ukraina kodanikele on 2022. ja 2023. aastal osutatud Eesti tervishoiusüsteemis pikaajalist õendus- ja hooldusabiteenust ning kui suured kulud on sellega avalikule sektorile kaasnenud?

 2023. aastal 48 inimese ravikulu summas 176 tuhat eurot

 2022. aastal 20 inimese ravikulu summas 40 tuhat eurot

4. Kui kulude kasv nimetatud rühmades seondus olulisel määral Eestis ravikindlustus mitteomavatele võõrriigi kodanikele tervishoiuteenuste osutamisega, siis palun selgitada, millisele õiguslikule alusele see tugineb. Mittekindlustatud isikute raviteenuste kulud on 2023. aastal märgatavalt vähenenud – 2023. aastal maksti 1800 inimese ravikulude eest summas 0,6 miljonit eurot ja 2022. aastal 7600 inimese eest 1,7 miljonit eurot. Mittekindlustatutele raviteenuste osutamine toimub Tervisekassa seaduse alusel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister

3

Anette Mäletjärv [email protected]