Vastus pöördumisele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

SA Viljandi Haigla

[email protected]

Teie 20.11.2024 nr 2-4/3044 Meie 12.12.2024 nr 2.2-9/24/2987-2

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles soovite seisukohta PPA-lt isikuandmete

pärimise kohta seoses sundravi korraldamisega. Isikuandmete töötlemise õigusliku alusena olete

välja toonud IKÜM art 6 lg 1 p-d c, d ja e.

IKÜM art 6 lg 1 p-de c ja e alusele tuginemine eeldab lisaks, et isikuandmete töötlemise alus on

kehtestatud täiendavalt ka liidu või liikmesriigi õigusega. Ehk teisisõnu, IKÜM art 6 lg 1 p-d c

ja e ei ole ilma täiendava EL-i või siseriikliku sätteta iseseisvad õiguslikud alused isikuandmete

töötlemiseks.

Teie seisukohast ei nähtu sellist täiendavat õiguslikku alust, mis võimaldaks PPA-l taotluses

küsitud isikuandmeid haigla päringu peale haiglale edastada ja haiglal neid andmeid PPA-lt

küsida. Kuigi tervishoiuteenuse osutajal on õigus isikuandmeid töödelda TTKS-s sätestatud

alustel, siis ka seal puudub alus isikuandmete nõudmiseks PPA-lt. Nii nagu PPA on Teile

selgitanud, siis Teie poolt viidatud muud erinevad õigusnormid sellist alust ei anna.

Täiendavalt selgitame, et 26.08.2011 sotsiaalministri määruse nr 35 § 3 lg-s 5 nimetatud sundravi

kohaldaja informeerimise all on määruse seletuskirja kohaselt mõeldud konkreetselt kohtu

informeerimist, mitte haigla informeerimist. Sundravi kohaldaja ja sundravi osutaja on erinevad

mõisted. Informeerimise kohustus on kõigil ravialusega kokkupuutuvatel isikutel, eelkõige

ravialuse lähedastel ja tervishoiutöötajatel. AKI hinnangul võib kriminaalmenetluse tulemusena

otsustatud sundravi kohaldamisel informeerimise kohustus (asjaoludest, mis viitavad ravialuse

ohtlikkuse suurenemisele) laieneda ka prokuratuurile. Kohus saab lähtuvalt KrMS § 4021 lg 2 ja

3 kohaselt asendada ambulatoorset sundravi statsionaarsega ning muutmise otsustab kohus

prokuratuuri osavõtul.

Teie poolt viidatud IKÜM art 6 lg d ei ole samuti konkreetsel juhul sobilikuks aluseks PPA-lt

isikuandmete nõudmiseks. Eelnimetatud õiguslik alus võimaldab isikuandmeid töödelda üksnes

siis, kui töötlemist ei saa ilmselgelt teostada muul õiguslikul alusel ning ei esine ka sellist

hädaolukorda, mida võiks samastada IKÜM pp-s 46 tooduga.

Selleks, et haigla saaks otse PPA-lt nõuda isikuandmeid seoses õigusrikkumistega eesmärgiga

hinnata ravialuse ohtlikkust, tuleb selline õigus isikuandmete töötlemiseks sätestada seadusega.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Kudrjavtsev

jurist

peadirektori volitusel