Vastus

RIIGIPROKURATUUR

Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee

Registrikood 70000906

Lembit Tedder

Swedbank AS esindaja

[email protected]

Teie: 14.11.2024 Meie: 12.12.2024 nr RP-6-4/24/141

Vastus päringule

Pöördusite Riigiprokuratuuri 14.11.2024 Eesti Ekspressis avaldatud Martin Laine artiklis

„„Tulid papipesijad kuldsete kelladega!“ Swedbanki sisevestlused paljastavad pangas toimunu

tegeliku palge“ avaldatuga.

Teie hinnangul põhineb artikkel olulises osas kriminaalasja nr 19700000047

toimikumaterjalidel, mille Swedbank AS on edastanud kriminaalmenetluse raames

kriminaalasja toimikusse. Selgitate, et Swedbank eeldas ja eeldab tänaseni, et Swedbank’i poolt

prokuratuurile üle antud materjale käsitletakse seadusest tulenevalt konfidentsiaalsena, kaitstes

sh panga- ja ärisaladust ning isikuandmeid vastavalt kehtivale õigusele. Kriminaaltoimiku

materjalid, mida on kajastatud viidatud Eesti Ekspressi artiklis, sisaldavad nii panga- ja

ärisaladusega kaitstud andmeid kui ka isikuandmeid, mistõttu on ilmne, et lubatud ja nõutud

konfidentsiaalsust ei ole järgitud. Eelnev avaldab mõju erinevatele isikutele ja võib kaasa tuua

pöördumatuid negatiivseid tagajärgi ning kahju, sh neilegi, kes polnud kriminaalasjas nr

19700000047 kahtlustatavad.

Lisaks selgitate, et Teie hinnangul on andmete avalikustamine kahjustanud ka endiseid

kahtlustatavaid, st isikuid kelle suhtes on tänaseks kriminaalmenetlus lõpetatud.

Oma õiguste ja huvide igakülgseks kaitseks palute vastata kahele küsimusele:

1. Swedbank palub prokuratuuril väljastada ammendav teave ja dokumendid, millest

nähtub kellele alates 29. veebruarist 2024. a ning väljaspool kriminaalasja nr

19700000047 kahtlustatavaid ja nende kaitsjaid, millal, millises ulatuses, mis õiguslikul

alusel, millistel kaalutlustel ja mis eesmärgil on antud osaliselt või tervikuna juurdepääs

kriminaalasja nr 19700000047 kriminaaltoimiku materjalidele.

2. Swedbank palub prokuratuuril väljastada ammendav teave ja dokumendid, millest

nähtub kellele alates 29. veebruarist 2024. a ja väljaspool kriminaalasja nr 19700000047

kahtlustatavaid ja nende kaitsjaid, millal, millises ulatuses, mis õiguslikul alusel, mis

vormis, millistel kaalutlustel ja mis eesmärgil on antud prokuratuuri luba kriminaalasja

nr 19700000047 andmeid (sh kriminaaltoimiku materjale) avaldada.

Taotletud andmetega tutvumiseks on Swedbank’il ülaltoodud põhjustel õigustatud huvi.

Esmalt selgitan, et kriminaalmenetluse lõpuleviimisega seoses ei ole kriminaalasi prokuratuuri

menetluses, kuna kohtueelse menetluse lõpuleviimisel kriminaalmenetlus lõpetati ja toimik

arhiveeriti ning seega ei kohaldu kriminaaltoimikus olevate andmete avaldamisele enam

kriminaalmenetluse seadustikus olev regulatsioon andmete avaldamise lubamiseks. Sama

seisukohta on ka Riigikohus korduvalt nii haldus- kui ka kriminaalasjades rõhutanud, viimati

2 (3)

nt 1-19-8262 p 43, kus kohus selgitab, et kuna kriminaalmenetluse seadustikus pole erikorda

kriminaal- ja kohtutoimikuga tutvumiseks pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ja toimiku

arhiivimist, tuleb tutvumisloa taotlused lahendada üldises korras selle seaduse alusel, millel

toimikuga tutvuda sooviva isiku taotlus rajaneb. Eeskätt võib õiguslik alus kriminaal- või

kohtutoimikuga tutvumiseks tuleneda isikuandmete kaitse seadusest, avaliku teabe seadusest

või arhiiviseadusest. Kõigi nende seaduste alusel esitatud tutvumisloa taotlusi menetletakse

haldusmenetluse korras (isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 3; avaliku teabe seaduse (AvTS)

§ 1 lg 3 ja arhiiviseaduse (ArhS) § 1 lg 2).

Kuna kriminaaltoimiku näol on tegemist prokuratuuri valduses olevate materjalidega, siis alates

menetluse lõpetamise otsuse jõustumisest kohalduvad materjalidega tutvumisele avaliku teabe

seaduses ning muudes eriseadustes, mh krediidiasutuste seaduses toodud andmete avaldamise

tingimused. Riigikohus on lahendis 3-3-1-84-15 selgitanud, et kriminaalmenetluse käigus

kogutud teave on AvTS § 3 lg 1 tähenduses avalik teave. Sellisele teabele juurdepääsu alused

ja piirangud kehtestab eriseadusena IKS. Teistsugust lahendust ei tingi ka AvTS § 39 lg-s 1

sätestatu.

Prokuratuuril puudub võimalus kriminaaltoimikut, kui tervikut määratleda konfidentsiaalsena.

Küll aga järgitakse kriminaaltoimikus oleva materjali avaldamisel igakülgselt seadusest

tulenevaid piiranguid. Antud kriminaalasja toimikuid ei ole prokuratuur tervikuna avaldanud

ühelegi kolmandale menetlusvälisele osapoolele. Küll on avalikult kättesaadavaks tehtud

prokuratuuri poolt koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, milles on kaetud

isikuandmed, panga- ja ärisaladust puudutav. Lisaks on prokuratuuri poole 24.07.2024

pöördunud Martin Laine, kes on saanud 04.09.2024 tutvuda kriminaaltoimikuga, kuid seda

väga väikses mahus ja kättesaadavatel dokumentidel on kaetud kinni isikuandmed, panga-ja

ärisaladusele viitav. Ka tutvustamise aeg (kokku 1 päev) näitab üheselt, et kriminaalasja mahtu

arvestades ei saanud ajakirjanik ligipääsu kõigile toimikutele, kuna ühe päevaga ei oleks

võimalik nendega sisuliselt tutvuda. Kättesaadavaks tehti ajakirjaniku palvel üksnes väga väike

osa eelkõige vaatlusprotokollides olevast teabest ja taotluse esitamise ning tutvumise vahele

jääv aeg näitab üheselt, et prokuratuur suhtus väga tõsiselt andmete katmise vajadusse ning seda

ka tehti.

Tulenevalt KAS § 88 regulatsioonist ei saa pangasaladuseks pidada automaatselt igasugust

infot, mida omavahel vahetavad pangas töötavad isikud, samuti ei saa ärisaladus olla avalikest

allikatest kättesaadav töökorraldus pangas (nt Finantsinspektsiooni kokkuvõte, Clifford Chance

raportis toodu, mis on panga enda kodulehel kättesaadav jm). Antud andmete ajakirjanikule

avaldamisest keeldumiseks puudub prokuratuuril igasugune seaduslik alus. Lisaks ei saa

prokuratuur vastutada mainekahju eest olukorras, mil kaetud materjaliga tutvumise järgselt

suudab ajakirjanik muudest talle kättesaadavatest allikatest teha järeldusi vestluse osapoolte või

vestluse täpsema sisu osas.

Ajakirjanik on saanud tutvumiseks toimiku materjali viisil, mis ei võimalda kaetust kustutada

ega muul viisil töödelda ja tutvumine on toimunud prokuratuuri töötaja järelevalve all,

originaaltoimikut ega ühtegi toimikus olevat andmekandjat ei ole vahetult tutvumiseks

esitatud.

Mis puudutab teiste kahtlustatavate maine kahjustamist seoses artiklis tooduga, siis ei saa

Swedbank AS-il tekkida seaduslikku nõudeõigust prokuratuurilt teabe väljastamiseks alusel, et

see kahjustab samas kriminaalasjas olevate füüsiliste isikute mainet. Kriminaalmenetluse

läbiviimise fakt iseenesest ei ole salastatud ega konfidentsiaalne info ning andmed

kriminaalmenetluse eelkuriteo osas on prokuratuur avaldanud juba menetluse lõpetamisel

toimunud pressikonverentsil, mistõttu ka antud teave on olnud avalikkusele teada alates

veebruarist ja sama teabe avaldamine artiklis ei saa kaasa tuua täiendavat kahju.

3 (3)

Kuna Swedbank AS-il on olemas kogu kriminaalasja koopia, siis puudub igasugune vajadus ja

ka õiguslik alus väljastada sama materjal esindajale täiendavalt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sigrid Nurm

riigiprokurör