Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 11.12.2024, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Eliis Soomlais

Ametiasutuse nimi: Riigiprokuratuur

Kriminaalasja number: 22913000056

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 320 lg 1; § 320 lg 1 - § 22 lg 2; § 25 lg 2

Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxxx Xxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx)

Riigiprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 22913000056, milles kahtlustatakse Xxxxx

Xxxxxxxx (Xxxxxxx) KarS § 320 lg 1 ja § 320 lg 1 - § 22 lg 2, § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavate

kuritegude toimepanemises. Täpsemalt kahtlustatakse Xxxxx Xxxxxxxx selles, et tema esitas

26.10.2023 tunnistajana ülekuulamisel kriminaalasjas nr 22913000001 Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Xxxxxxxxxxxx X, Tallinn tegelikkusele mittevastavaid andmeid ehk pani toime teadvalt vale ütluse

andmise, samuti selles, et ta kallutas Xxxxx Xxxxx (Xxxx) 04.11.2022 tunnistajana ülekuulamisel

Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxxx X, Tallinn esitama tahtlikult kriminaalasjas nr

22913000001 tegelikkusele mittevastavaid andmeid.

Prokuratuur, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et Xxxxx Xxxxxxxxx esitatud

kahtlustus on põhjendatud ning tema süü on tõendatud. Samuti leiab prokuratuur, et käesolevas

kriminaalasjas esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. KrMS § 202

lõike 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus

kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda

kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lõikest 7

tuleneb, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku

eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,

võib kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.

Xxxxx Xxxxxxxxx etteheidetav kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa

näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse (KarS § 320 lg 1). Seetõttu

on täidetud esimene KrMS § 202 kohaldamise eeldus – Xxxxx Xxxxxxxxx etteheidetavad teod on

lähtuvalt teo sanktsiooniliigist ja -määrast II astme kuritegu, millise puhul on seadusandja pidanud

võimalikuks kaaluda kriminaalmenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel.

Järgnev kohaldamise eeldus on KrMS § 202 kohaselt see, et kahtlustatava süü ei ole suur. Süü suuruse

hindamisel võetakse aluseks KarS-s toodud põhimõtteid, seejuures arvestatakse isiku panust kuriteo

toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja

arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust, sh viitavad väiksemad

sanktsioonimäärad väiksemale süüle. Kuna seadusandja on kõnesoleva kuriteo eest ette näinud

rahalise karistuse ning maksimaalselt kuni kolmeaastase vangistuse, siis on tegemist seadusandja

arvates kuriteoga, mille toimepannud isiku süüd võib pidada pigem väikeseks, st sanktsioonimäär

viitab väiksemale süüle.

Süü suuruse kindlakstegemisel tuleb lähtuda kuriteo asjaoludest ja toimepanija isikust. Xxxxx

Xxxxxxxx ei ole karistatud kriminaal- ega väärteokorras, mistõttu kuritegude toimepanemist üldiselt

ei saa pidada tema käitumismustriks. Xxxxx Xxxxxxx puhul ei ole alust arvata, et kohtulikust

karistamisest loobumine võiks tingida uute samaliigiliste kuritegude toimepanemise ohu või

kuritegude toimepanemise jätkamise. Kahtlustatavana ülekuulamisel ei tunnistanud Xxxxx Xxxxxxx

end süüdi temale etteheidetava kuriteo sooritamises, kuid andis siiski sisulisi selgitusi tema poolt

tunnistajana antud ütluste kohta ja selgitas asjakohase sündmusega seotut. Xxxxx Xxxxxxx väljendas

andis ka oportuniteedi läbirääkimistel 11.12.2024 täiendavalt omapoolseid selgitusi ning avaldas

kahetsust kogu tekkinud olukorra osas. Seega esinevad tema puhul KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes

kergendavad asjaolud, mis väljenduvad puhtsüdamlikus kahetsuses ning seda arvestades saab asuda

seisukohale, et täidetud on KrMS § 202 lg 1 kohaldamise järgmine eeldus, s.o isiku süü ei ole suur.

Eeltoodust tulenevalt on prokuratuuri hinnangul võimalik asuda seisukohale, et täidetud on KrMS §

202 lg 1 kohaldamise eeldus, s.o Xxxxx Xxxxxxx süü ei ole talle etteheidetavates kuritegudes suur.

KrMS § 202 kohaldamise teiseks kohustuslikuks eelduseks süü suuruse järel on avaliku menetlushuvi

puudumine. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et avaliku menetlushuvi näol on tegemist

määratlemata õigusmõistega, mida sisustatakse eri- ja üldpreventiivsete kaalutluste kaudu. Avaliku

menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma

ultima ratio iseloomu ehk tagama seda, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest

ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus. Seega tuleb avaliku menetlushuvi hindamisel arvesse

võtta kuriteo toime pannud inimest ja tema varasemat käitumist, arvestusega, et karistust

kohaldatakse üksnes juhul, kui muudest vahenditest tema mõjutamiseks ei piisa. Oluline on siinkohal

aga märkida, et menetlusõiguses hinnatav avalik menetlushuvi ei ole seotud kahtlustatava staatuse

ega meediatähelepanu suurusega. Siiski ei saa avaliku menetlushuvi olemasolu jaatada mistahes

preventsioonikaalutluste puhul, kuna ka menetlusökonoomiline printsiip omab avaliku huvi mõiste

sisustamisel olulist osa. Seetõttu tuleb igal konkreetsel juhul pigem kaaluda, kas kriminaalmenetluse

jätkamisest on teo toimepanija süü suurust, eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi arvestades võimalik

loobuda. Riigikohtu praktika kohaselt (otsus nr 3-1-1-85-04 p 16) on oportuniteedi printsiibiga antud

prokuröridele kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka

proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine

juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas.

Analüüsides karistamise vajadust eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes, tuleb välja tuua, et Xxxxx

Xxxxxxxx puuduvad varasemad karistused, mis näitab, et kuritegude toimepanemist ei saa pidada

tema tavapäraseks käitumismustriks, samuti ei ole alust arvata, et kohtulikust karistamisest

loobumine võiks tingida uute samaliigiliste kuritegude toimepanemise ohu või kuritegude

toimepanemise jätkamise. Oluline on, et kohtueelse menetluse kestel kuni käesoleva ajani ei ole

Xxxxx Xxxxxxx teadaolevalt karistusseadustiku järgi kuriteona etteheidetavaid tegusid toime

pannud. Eeltoodust tulenevalt, tuginedes isiku karistusregistrist nähtuvatele andmetele ja kooskõlas

Riigikohtu praktikaga leiab prokuratuur, et Xxxxx Xxxxxxx suhtes ei nähtu kriminaalasja

materjalidest, et kriminaalrepressioonide kohaldamine kohtulikul teel oleks ainus võimalik lahendus

antud kahtlustatava suhtes ning, et selle järele oleks tungiv vajadus. Xxxxx Xxxxxxxxx on esitatud

kahtlustus KarS 18. peatüki, s.o õigusemõistmisevastaste süütegude hulka kuuluvate kuritegude

sooritamises, st isik on oma tegevusega kahjustanud õigusemõistmist kui õigushüve, mistõttu otsest

varalist kahju ega konkreetset kannatanut antud süütegude kontekstis ei esine, mistõttu ei määrata

isikule ka kahju hüvitamise kohustust. Küll aga on isiku tegusid ning teisi asjaolusid arvestades

prokuratuuri hinnangul kohane ja proportsionaalne kohustus tasuda riigituludesse 1000 eurot 6 kuu

jooksul. Xxxxx Xxxxxxx on erasektoris tegutsev isik, kel on tema kinnituse kohaselt olemas aktiivne

töösuhe ja regulaarne sissetulek. Kohustuse määramisel on arvesse võetud eelnimetatut ning lisaks

kinnitas ta, et on võimeline kohustust täitma.

Üldpreventiivsetel kaalutlustel on põhjus jaatada avalikku menetlushuvi siis, kui ühiskonna jaoks

tervikuna on isiku karistamine olulise tähtsusega. Käesolevas asjas seesuguseid asjaolusid ei esine,

mis tingiks vältimatu vajaduse üldpreventiivsetel kaalutlustel avalikku menetlushuvi jaatada, kuivõrd

X. Xxxxxxx poolt antud valeütlused ja teise tunnistaja valeütlustele andmisele kihutamise katse ei

mõjutanud kriminaalasjas 22913000001 menetlust oluliselt, sest toimepanijad tuvastati ning oli

võimalik välja selgitada asetleidnud sündmustiku asjaolud. Kahtlustatava poolt antud valeütlustes

olid moonutatud faktilised asjaolud, mis on taunitav ja karistatav käitumine ning mille tulemusel

kulutati põhjendamatult ka menetlusasutuse ressursse, kuid siiski olid ütlused sellised, mis tagajärjena

ei toonud kaasa kriminaalvastutust valedele isikutele. Käesoleval kuriteol puudub ka otsene

füüsilisest või juriidilisest isikust kannatanu. Isiku kriminaalkorras karistamine ei teeniks seega

konkreetseid eri- ega üldpreventiivseid eesmärke ning prokuratuuri hinnangul on isikut võimalik

mõjutada õiguskorra kaitsmise huvides piisaval määral ka kriminaalmenetluse lõpetamise teel

otstarbekuse kaalutlustel.

Peaprokuröri poolt kehtestatud juhise kohaselt jaatatakse avalikku menetlushuvi

õigusemõistmisevastastes kuritegudes. Juhisega vastuolus olevatel juhtudel tuleb lõpetamisel

koostada põhistatud määrus, kus muuhulgas tuleb põhistada juhisega vastuolus olevat asjaolu. Seega

ei kriminaalmenetluse seadustik ega peaprokuröri juhis ei näe ette, et kriminaalmenetluse

lõpetamiseks peaksid esinema veel lisaks ka erandlikud asjaolud, vaid lõpetamise määrus sellistes

kriminaalasjades peavad sisaldama põhjendust, miks võib KarS § 320 järgi kvalifitseeritavas

õigusemõistmisevastases kuriteos lõpetada kriminaalmenetluse KrMS § 202 alusel. Lõpetades

menetluse KrMS § 202 alusel, on kahtlustatava käitumises olemas kõik kuriteo tunnused, kuid

tekitatud ülekohtu heastamiseks ja kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole

kriminaalkaristus ainus ega kõige tõhusam vahend. Xxxxx Xxxxxxx on nõustunud täitma talle

määratud tähtaja jooksul määruse punktis 2 kajastatud kohustuse.

Hinnates tõendamiseseme asjaolusid, on tuvastatav, et Xxxxx Xxxxxxx pani toime talle kahtlustuses

esitatud kuriteod, kuid tema süü ei ole suur, puudub avalik menetlushuvi ning eri- ja

üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes ei ole isiku kohtulik karistamine otstarbekas. Eeltoodule

tuginedes on võimalik isiku suhtes lõpetada kriminaalasi otstarbekuse kaalutlusel ning kohustada teda

tasuma riigituludesse 1000 eurot 6 kuu jooksul.

Juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 1, 2, lg 3, lg 7 ja § 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22913000056 menetlus.

2. KrMS § 202 lg 2 alusel kohustada Xxxxx Xxxxxxxx:

2.1. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada Xxxxx Xxxxxxxx tasuma riigituludesse 1000 eurot.

3. Määratud kohustuse täitmise tähtaeg: 6 kuud, s.o 11.06.2025.

Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kogutud.

7. Kriminaalmenetluse kulud: menetluskulud puuduvad.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: Xxxxx Xxxxxxxxx.

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva

jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Kahtlustatava kinnitus

Olen käesoleva määruse. Minule on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise alust. Nõustun

kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Olen kohustusega nõus ja selle täitmiseks

võimeline. Olen teadlik, et kohustuse tähtaegsel täitmata jätmisel menetlus uuendatakse.

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus: ___________________________

(allkiri)

Eliis Soomlais Xxxxx Xxxxxxx

abiprokurör kahtlustatav