Kiri

TAPA VALLA

ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA

AASTATEKS 2025 – 2037

EUROPOLIS OÜ

Detsember 2024

2

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................... 6

2. ÕIGUSLIK BAAS .................................................................................................................. 7

2.1. Olulisemad riigisisesed õigusaktid ................................................................................. 7

2.2. Veemajanduskava ........................................................................................................... 8

2.3. Omavalitsuse õigusaktid .................................................................................................. 8

2.4. Vee erikasutuse keskkonnaload ...................................................................................... 9

2.5. Põhjaveevarud ................................................................................................................. 9

2.6. Reoveekogumisalad ja purgimine ................................................................................. 10

3. KESKKONNASEISUND ..................................................................................................... 12

3.1. Geoloogiline ehitus ....................................................................................................... 13

3.1.1. Pinnamood ja pinnakate ........................................................................................ 13

3.1.2. Aluspõhi ................................................................................................................ 14

3.2. Looduskaitseobjektid .................................................................................................... 15

3.3. Pinnavesi ....................................................................................................................... 15

3.3.1. Järved ja allikad .......................................................................................................... 15

3.3.2. Jõed, ojad ja kraavid ............................................................................................. 16

3.4. Põhjavesi ....................................................................................................................... 17

3.4.1. Kvaternaari veekompleks...................................................................................... 17

3.4.2. Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks ........................................................................ 17

3.4.3. Ordoviitsiumi veekompleks .................................................................................. 18

3.4.4. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks .............................................................. 18

3.4.5. Kambrium-Vendi veekompleks ............................................................................ 19

3.4.6. Põhjavee kaitstus ................................................................................................... 19

3.4.7. Põhjavee radioaktiivsus ........................................................................................ 20

4. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD ................................................................... 22

4.1. Üldandmed .................................................................................................................... 22

4.1.1. Elanikkond ............................................................................................................ 22

4.1.2. Inimeste sissetulek ja tariifide jõukohasus ............................................................ 24

4.2. Vee-ettevõte .................................................................................................................. 25

4.2.1. Vee- ja kanalisatsioonitariifid füüsilistele ja juriidilistele isikutele ...................... 25

5. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID ................................................ 26

5.1. Tapa linn ....................................................................................................................... 29

5.1.1. Ühisveevärgi objektid ........................................................................................... 29

3

5.1.2. Tuletõrjeveevarustus ................................................................................................... 37

5.1.3. Ühiskanalisatsiooni objektid ................................................................................. 37

5.1.4. Sademeveekanalisatsioon ..................................................................................... 46

5.2. Tamsalu linn.................................................................................................................. 46

5.2.1. Ühisveevärgi objektid ........................................................................................... 46

5.2.2. Tuletõrjeveevarustus ............................................................................................. 50

5.2.3. Ühiskanalisatsiooni objektid ................................................................................. 50

5.2.4. Sademeveekanalisatsioon ..................................................................................... 51

5.3. Lehtse alevik ................................................................................................................. 52

5.3.1. Ühisveevärgi objektid ........................................................................................... 52

5.3.2. Tuletõrjeveevarustus ............................................................................................. 55

5.3.3. Ühiskanalisatsiooni objektid ................................................................................. 55

5.3.4. Sademeveekanalisatsioon ..................................................................................... 57

5.4. Vajangu küla ................................................................................................................. 57

5.4.1. Ühisveevärgi objektid ........................................................................................... 57

5.4.2. Tuletõrjeveevarustus ............................................................................................. 58

5.4.3. Ühiskanalisatsiooni objektid ................................................................................. 58

5.4.4. Sademeveekanalisatsioon ..................................................................................... 59

5.5. Jäneda küla .................................................................................................................... 59

5.5.1. Ühisveevärgi objektid ........................................................................................... 59

5.5.2. Tuletõrjeveevarustus ................................................................................................... 61

5.5.3. Ühiskanalisatsiooni objektid ....................................................................................... 61

5.5.4. Sademeveekanalisatsioon ..................................................................................... 63

5.6. Moe küla ....................................................................................................................... 63

5.6.1. Ühisveevärgi objektid ........................................................................................... 63

5.6.2. Tuletõrjeveevarustus ................................................................................................... 65

5.6.3. Ühiskanalisatsiooni objektid ................................................................................. 65

5.6.4. Sademeveekanalisatsioon ..................................................................................... 65

5.7. Vahakulmu küla ............................................................................................................ 65

5.7.1. Ühisveevärgi objektid ........................................................................................... 66

5.7.2. Tuletõrjeveevarustus ................................................................................................... 67

5.7.3. Ühiskanalisatsiooni objektid ....................................................................................... 67

5.7.4. Sademeveekanalisatsioon ..................................................................................... 67

5.8. Assamalla küla .............................................................................................................. 67

4

5.8.1. Ühisveevärgi objektid ........................................................................................... 67

5.8.2. Tuletõrjeveevarustus .................................................................................................. 68

5.8.3. Ühiskanalisatsiooni objektid ................................................................................. 68

5.8.4. Sademeveekanalisatsioon ..................................................................................... 69

5.9. Porkuni küla .................................................................................................................. 69

5.9.1. Ühisveevärgi objektid ........................................................................................... 70

5.9.2. Tuletõrjeveevarustus ............................................................................................. 72

5.9.3. Ühiskanalisatsiooni objektid ................................................................................. 72

5.9.4. Sademeveekanalisatsioon ..................................................................................... 73

5.10. Kursi küla .................................................................................................................. 73

5.10.1. Ühisveevärgi objektid ........................................................................................... 73

5.10.2. Tuletõrjeveevarustus ............................................................................................. 74

5.10.3. Sademeveekanalisatsioon ..................................................................................... 74

5.11. Põdrangu küla ........................................................................................................... 74

5.11.1. Ühisveevärgi objektid ........................................................................................... 74

5.11.2. Tuletõrjeveevarustus ............................................................................................. 75

5.11.3. Sademeveekanalisatsioon ..................................................................................... 75

6. INVESTEERINGUD ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISEKS 75

6.1. Tapa linn ............................................................................................................................ 76

6.1.1. Veevõrgu laiendamine Tapa linnas Ehituse tn piirkonnas .................................... 76

6.1.2. Tapa II astme pumpla hoone rekonstrueerimine ................................................... 76

6.1.3. Eha tn, Ivaste tn ja Lembitu tn piirkonna ÜVK rajamine ..................................... 77

6.1.4. Tapa linna ettevõtlusala ÜVK torustike rajamine ................................................. 77

6.2. Tamsalu linn.................................................................................................................. 77

6.2.1. Tamsalu reoveepuhastus ....................................................................................... 77

6.2.2. Võre asendamine ................................................................................................... 88

6.2.3. Tamsalu veetorustike rekonstrueerimine .............................................................. 88

6.2.4. Loksa veehaarde puurkaevude (katastri nr 3050 ja 3051) tamponeerimine ......... 88

6.2.5. Survetorustiku rekonstrueerimine peapumplast kuni reoveepuhastini ................. 88

6.2.6. Laane tn ja Kukelossi tn ÜVK rajamine ............................................................... 88

6.2.7. Tehnika tn piirkonna sademeveesüsteemi laiendamine ........................................ 88

6.2.8. Tamsalu linna tööstusala ÜVK torustike rajamine ............................................... 89

6.3. Lehtse alevik ................................................................................................................. 89

6.4. Vajangu küla ................................................................................................................. 89

5

6.4.1. Vajangu reoveepuhasti biotiigi rekonstrueerimine ............................................... 89

6.4.2. Kirde tn ja Kooli tn ÜVK rekonstrueerimine ....................................................... 89

6.5. Moe küla ....................................................................................................................... 89

6.6. Jäneda küla .................................................................................................................... 89

6.7. Vahakulmu küla ............................................................................................................ 90

6.8. Assamalla küla .............................................................................................................. 90

6.9. Porkuni küla .................................................................................................................. 90

6.10. Kursi küla .................................................................................................................. 90

6.11. Põdrangu küla ........................................................................................................... 90

7. FINANTSANALÜÜS........................................................................................................... 91

7.1. FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK ............................................................................. 91

7.2. FINANTSANALÜÜSI METOODIKA ........................................................................ 91

7.3. FINANTSANALÜÜSI PÕHIEELDUSED .................................................................. 91

7.4. NÕUDLUSANALÜÜS ................................................................................................ 92

7.5. OPEREERIMISKULUDE EELDUSED ...................................................................... 92

7.5.1. Tootmismahtudest sõltuvad opereerimiskulud ..................................................... 92

7.5.2. Opereerimiskulud, mis ei muutu koos tootmismahtudega .................................... 93

7.6. TULUBAASI ADEKVAATSUS JA TEENUSE KULUKUS ..................................... 93

7.7. VEEMAJANDUSINVESTEERINGUTE FINANTSEERIMINE ............................... 94

LISAD

LISA 1. ÜVK-rajatiste asendiskeemid

LISA 2. Investeeringud aastatel 2025-2037

LISA 3. OÜ Tapa Vesi nõudlus- ja tootmismahtude prognoos

LISA 4. OÜ Tapa Vesi finantsprognoos

6

1. SISSEJUHATUS

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 on kohaliku omavalitsusüksuse

ülesandeks korraldada oma halduspiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Tulenevalt

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 16 lg 1 rajatakse ning arendatakse

ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK

kava) alusel. Käesoleva ÜVK kava kohaselt loetakse Tapa vallas sademeveesüsteemid

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks.

Tapa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 arvestab

omavalitsuse ja vee-ettevõtte eelarve võimalusi. ÜVK kavas on välja toodud tegevused, mis on

vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni plaanipäraseks arendamiseks, töökindluse ning

jätkusuutlikkuse tagamiseks ning seadustest tulenevate nõuete täitmiseks. Andmed Tapa valla

ÜVK seisukorra ja arenguperspektiivide kohta pärinevad Tapa Vallavalitsuselt ja OÜ-lt Tapa Vesi.

Enim tähelepanu vajab vaadeldaval perioodil ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine

ja laiendamine, et Tapa valla tarbijatele oleks tagatud kaasaegne vee- ja kanalisatsiooniteenus.

Lisaks on Tapa vallas vajalik parendada tuletõrjeveevarustust ja sademeveesüsteeme.

Projektid on jaotatud kahte etappi vastavalt nende prioriteetsusele, lähtudes keskkonnariskist,

võimalikest finantseerimisallikatest, hõlmatavate objektide seisundist, kasust piirkonna elanikele

ning looduslikule seisundile:

• lühiajaline investeeringuprogramm 2025-2028;

• pikaajaline investeeringuprogramm 2029-2037.

Tapa valla ÜVK kava koostatakse vähemalt 12 aastaks, mille kiidab heaks Tapa valla volikogu.

Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral korrigeeritakse.

7

2. ÕIGUSLIK BAAS

2.1. OLULISEMAD RIIGISISESED ÕIGUSAKTID

ÜVK kava tugineb põhiliselt järgmistele õigusaktidele:

1) kohaliku omavalitsuse korralduse seadus;

2) veeseadus;

3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus;

4) jäätmeseadus;

5) keskkonnatasude seadus;

6) planeerimisseadus;

7) ehitusseadustik;

8) maaparandusseadus;

9) keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

10) looduskaitseseadus;

11) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus;

12) keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 50, kehtiv alates 11.10.2019 „Veehaarde

sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti

kohta ning joogiveehaarde toiteala määramise kord“;

13) keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu

või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise

ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise,

ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või –augu asukoha

kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise,

puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu

andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu

lammutamise teatise vormid“;

14) keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise

ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“;

15) sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning

analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (edaspidi sotsiaalministri määrus nr

61);

16) keskkonnaministri 04.09.2019 määrus nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi

piirväärtused“;

17) keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise

kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi

määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks

kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse

läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning

taustataseme määramise põhimõtted“;

18) keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-

, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise

meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi keskkonnaministri määrus nr 61).

8

2.2. VEEMAJANDUSKAVA

Veeseaduse § 27 alusel on Eestis kolm vesikonda: Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond. Tapa

vald asub Ida-Eesti vesikonnas. Lääne-Eesti vesikonna, Ida-Eesti vesikonna ja Koiva vesikonna

veemajanduskavad ja veemajanduskava eesmärkide saavutamist toetav meetmeprogramm

kinnitati 07.10.2022 käskkirjaga nr 357. 2022-2027 veemajanduskavade eesmärgiks on pinna - ja

põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee

tagamine.

Kohaliku omavalitsuse oluliseks rolliks meetmekava eesmärkide saavutamisel on vee-ettevõtete

jätkusuutlikkuse tõstmine. Veesektor peab suutma täita joogivee ja asulareovee puhastamise

direktiive ka pikas perspektiivis.

Lisaks on kohaliku omavalitsuse rolliks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ja

reovee kohtkäitluse eeskirjade kehtestamine ja ajakohastamine ning kohtkäitlejate üle arvestuse

pidamine ja aruandlus. Täiendava meetmena on ette nähtud hajaasustuse programmist saastunud

põhjaveega kaevude asendamise ja likvideerimise toetamine ja kohtpuhastite rajamise toetamine.

Põhimeetmetena on oluline ühiskanalisatsiooni väljaehitamine reoveekogumisaladel ja

ühiskanalisatsiooniga liitumise tagamine ning sademeveekanalisatsiooni arendamine. Sademevee

süsteemide arendamisel on vajalik suurendada sademevee viibeaega ning oluliste taristuobjektide

korral eelpuhastuse rakendamine: settetiigid, liiva- ja õlipüüdurid vm.

Kohalik omavalitsus peab üldplaneeringutes arvestama veekaitsemeetmetega. Sademevee

(immutamise) ja muud vajalikud veekaitsemeetmed tuleb arvestada üldplaneeringutesse, et

pikemas perspektiivis oleks tagatud probleemide vaba asustuse suunamine.

Hinnatakse purgimissõlmede asukohtade ajakohasust ja vajadusel rajatakse täiendavalt uusi, et

oleks täidetud veeseaduse § 105 nõuded, millest lähtuvalt peab olema tagatud tingimus, et lähim

purgimissõlm asub mitte kaugemal kui 30 kilomeetrit.

Vee-ettevõtja roll meetmekava eesmärkide saavutamisel on keskkonnakaitselubade (sh

komplekslubade) tingimuste täitmine.

2.3. Omavalitsuse õigusaktid

• Tapa Vallavolikogu 16.12.2019 määrus nr 75: Tapa valla ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri;

• Tapa Vallavolikogu 30.11.2020 määrus nr 93: Tapa valla reovee kohtkäitluse ja äraveo

eeskiri;

• Tapa Vallavolikogu 28.03.2018 määrus nr 12: Tapa valla põhimäärus;

• Tapa Vallavolikogu 29.02.2024 määrus nr 33: Tapa valla arengukava 2023-2035 ja Tapa

valla eelarvestrateegia 2024-2028;

• Tapa Vallavolikogu 30.05.2018 määrus nr 20: Ehitus- ja planeerimisvaldkonnas kohaliku

omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete delegeerimine

Tapa valla üldplaneering võeti Tapa Vallavolikogu poolt vastu 29.09.2022. a otsusega nr 48.

Tapa valla üldplaneering määratleb valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtted ja

suundumused järgmise 10‒15 aasta perspektiivis. Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu, detailplaneeringu koostamise ja detailplaneeringu koostamise kohustuse

puudumisel projekteerimistingimuste andmise aluseks. Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on

Tapa valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine kooskõlas Tapa valla arengukavaga ning

ruumilise arenguga kaasneda võivate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud

ruumilise arengu tingimuste seadmine.

9

2.4. Vee erikasutuse keskkonnaload

Vee erikasutusõiguse aluseks on veeluba, mis on vajalik vastavalt veeseaduses §-s 187 nimetatud

juhtudel. Tapa valla vee-ettevõtte kehtivad veeload on toodud Tabelis 2.1.

Tabel 2.1. OÜ Tapa Vesi vee-erikasutuse keskkonnaload (edaspidi: veeluba)

Veeloa nr Vee erikasutuse piirkond Veeloa kehtivuse alguse ja lõpu

kuupäev

KL-507754 Tapa linn, Lehtse alevik,

Jäneda küla, Moe küla,

Vahakulmu küla

27.04.2020 - …

L.VV/331685 Tamsalu linn, Vajangu küla,

Assamalla küla, Porkuni

küla

15.03.2019 - …

Andmed: https://kotkas.envir.ee/

2.5. Põhjaveevarud

Tapa linn

Tapa linna põhjavee tarbevarud on kinnitatud keskkonnaministri käskkirjaga 13.02.2009. a. nr 224

kuni 31.12.2033 a. Tapa linna varustatakse veega peamiselt Moe-II veehaardest.

Tabel 2.2. Ordoviitsiumi veekompleksi põhjaveevaru Tapa linnas 2033. aastani.

Kasutatav

veekiht

Puurkaevu

katastri nr

Põhjavee

tarbevaru m3/ööp

Kategooria Põhjavee

kvaliteedi- klass

Tarbevaru

kehtivuse aeg

Moe-II Tapa

Vesi

OÜ

O 19691 2000 T1 I 31.12.2033

Tapa linna Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekihi tarbevaru kuni 31.12.2033.a. on kinnitatud

keskkonnaministri 26.05.2014 käskkirjaga nr 417 mahus 1500 m3 ööpäevas.

Ordoviitsium-Kambriumi puurkaevudest optimaalse veevõtu korral ei ületa võetav veekogus 1500

m3/d, mis on piisav Tapa linna perspektiivse veevajaduse katteks ka ilma Moe-II veehaarde vett

kasutamata.

Tamsalu linn

Tamsalu linna ja Tamsalu veehaarde põhjaveevaru kuni 31.12.2049 on kehtestatud taristuministri

10.12.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/493 (Tabel 2.4). Põhjaveevaru on kehtestatud Nomine Consult

OÜ 2024. a. teostatud hüdrogeoloogilise uuringu „Tamsalu linna ja Tamsalu veehaarde

põhjaveevaru ümberhindamine“ tulemusi arvestades.

10

Tabel 2.4. Tamsalu linna ja Tamsalu veehaarde põhjaveevaru

Põhjaveevaruga

ala

Veekiht või -

kompleks

Veehaare

ja

puurkaevu

katastri nr

Põhjaveevaru

m3/ööpäevas

Põhjaveevaru

kategooria ja

otstarve

Kasutusaeg

Tamsalu linn Ordoviitsiumi

veekiht

3516 610 T joogivesi Kuni

31.12.2049

Ordoviitsiumi-

Kambriumi

veekompleks

3508 340 T joogivesi Kuni

31.12.2049

Tamsalu

veehaare

Ordoviitsiumi

veekiht

3048 640 T joogivesi Kuni

31.12.2049

Andmed: taristuministri 10.12.2024 käskkiri nr 1-2/24/493

2024. aastal inventeeriti kõiki OÜ Tapa Vesi keskkonnaloas L.VV/331685 toodud puurkaevusid.

Inventeerimise käigus leiti, et Vajangu asula puurkaevust katastrinumbritega 3055 toimub

põllumajandustegevus ligikaudu 5 m kaugusel. Samas on puurkaevule määratud 50 m

sanitaarkaitseala. Veeseaduse § 151 lõige 2 alusel on sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud.

Põllumajandustegevus toimus ka Vajangu puurkaevu katastrinumbriga 4391 sanitaarkaitsealal,

lisaks on puurkaevu asukoht märgitud väljapoole puurkaevu hoonet. Asukoha paranduse

tegemiseks peab puurkaevu valdaja pöörduma Keskkonnaagentuuri poole ning edastama õiged

puurkaevu koordinaadid.

Varasemalt oli puurkaevudele 3050 (Ordoviitsiumi veekiht) ja 3051 (Ordoviitsiumi-Kambriumi

veekompleks) kehtestatud põhjaveevaru. 1986. aastal rajatud, kuid nüüdseks maha jäetud

puurkaevuhoone seisukord on halb. Puurkaevu 3050 šaht on lahtine, sellel ei ole vajalikku kaant.

Puurkaevu olukord šahtis ei ole teada. Veevarude, inimeste ja loomade ohutuse tagamiseks tuleks

šahtile paigaldada vajalik kaas ning sulgeda puurkaevuhoone. Pikemas perspektiivis võiks kaaluda

puurkaevu lammutamist. Puurkaevud peab lammutama või konserveerima vastavalt

Keskkonnaministri määrusele nr 43: „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu

ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta,

puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise

ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja

kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või

kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise

korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“.

2.6. Reoveekogumisalad ja purgimine

Tapa vallas on keskkonnaministri 02.07.2009 käskkirjaga nr 1079 „Reoveekogumisalad

reostuskoormusega üle 2000 ie“ (muudetud 10.05.2016) kinnitatud:

1) Tapa reoveekogumisala, registrikood RKA0590233, pindala 334 ha, koormus 8150 ie,

Tapa linn ja Näo küla;

2) Tamsalu reoveekogumisala, registrikood RKA0590235, pindala 199,7 ha, koormus 3068

ie, Tamsalu vallasisene linn.

11

Lisaks sellele on Tapa vallas keskkonnaministri 02.07.2009 käskkirjaga nr 1080

„Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie“ kinnitatud 7 reoveekogumisala:

1) Vajangu, registrikood RKA0590237, pindala 34,9 ha, koormus 567 ie, asukoht Vajangu

küla;

2) Porkuni, registrikood RKA0590236, pindala 25,4 ha, koormus 273 ie, Porkuni küla;

3) Lehtse, registrikood RKA0590229, pindala 7,2 ha, koormus 245 ie, Lehtse alevik;

4) Jäneda, registrikood RKA0590230, pindala 23,3 ha, koormus 400 ie, Jäneda küla;

5) Moe, registrikood RKA0590232, pindala 9,7 ha, koormus 100 ie, Moe küla;

6) Vahakulmu, registrikood RKA0590231, pindala 6,9 ha, koormus 100 ie, Vahakulmu küla;

7) Assamalla, registrikood RKA0590234, pindala 4,6 ha, koormus 55 ie, Assamalla küla.

Reoveekogumisalade piirid on näidatud Lisa 1 joonistel.

Veeseaduse § 105 lähtuvalt on kohustus rajada purgimissõlm reoveekogumisalale koormusega

1000 inimekvivalenti või rohkem või kui lähim purgimissõlm asub kaugemal kui 30 km. Tapa

vallas on käesoleval ajal purgimisvõimalused on Tapa ja Tamsalu reoveepuhastite juures.

12

3. KESKKONNASEISUND

Tapa vald asub Pandivere kõrgustiku äärealal ja Kõrvemaal. Tapa vald asub Pandivere piirkonna

nitraaditundlikul alal, mis on määratud keskkonnaministri 05.11.2021 määrusega nr 49

„Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal“.

Määruses on välja toodud nitraaditundlikul alal kehtivad piirangud on samuti antud.

Joonis 1. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala. Punasega on välja toodud

olulised allika- ja karstialad

(Allikas: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kkmin_nitraaditundlik)

13

Ida-Eesti veemajanduskavas on olulisemate jääkreostuse objektidena välja toodud Tapa

sõjaväelennuväli, Tapa veduridepoo, Tapa vagunidepoo ja Tamsalu liipriimmutustehase

põhjaveereostus. Tapa valla jääkreostusobjektide likvideerimist meetmeprogrammiga hõlmatud ei

ole.

3.1. Geoloogiline ehitus

Geoloogilise ehituse peatüki koostamisel on kasutatud Eesti geoloogilise baaskaardi 1:50 000 Tapa

lehe seletuskirja. Eesti baaskaardi Tapa (6431) kaardilehe digitaalsete geoloogilis-geofüüsikalis-

hüdrogeoloogilise suunitlusega kaartide komplekt on koostatud põhiliselt varasemate keskmise-

ja suuremõõtkavaliste geoloogilis-, geofüüsikalis-hüdrogeoloogiliste kaartide ja maavarade

otsingu ning uuringutööde andmestiku põhjal.

3.1.1. Pinnamood ja pinnakate

Pandivere kõrgustik, kus asub Tapa vald, on Ordoviitsiumi ja Siluri ladestu settekivimitest

moodustunud aluspõhjalise tuumikuga ja valdavalt õhukese pinnakattega aluspõhja reljeefi

suurvorm. Kõrgustiku looduslikuks piiriks on tema nõlvasid ümbritsev soode vöönd umbes 80 m

absoluutkõrgusel. Tasase pinnamoetaustal kerkivad esile üksikud kõrged pinnavormid nagu

Emumägi, Kellavere mägi, Ebavere mägi ja Neeruti mäed.

Kõrgustiku põhja- ja loodenõlv on enamasti liigestatud ja järsem. Iseloomulikuks on siin orud ja

orulaadsed vagumused, mis on osaliselt täitunud Kvaternaari ladestu setetega. Orgude sügavus

ulatub paarikümne meetrini. Orgude ja vagumuste valdavalt loode-kagusuund langeb enamasti

kokku teiste liustiku liikumissuunale osutavate vormidega, nagu voored ja pikioosid.

Pandivere kõrgustik on kõige karstirohkem piirkond Eestis. Kõrgustiku põhja- ja loodenõlv on

enamasti liigestatud ja järsem. Iseloomulikuks on siin orud ja orulaadsed vagumused, mis on

osaliselt täitunud kvaternaarisetetega.

Kõrgustiku pinnakate on valdavalt õhuke (alla 5 m) ja kohati on aluspõhja karbonaatkivimid

kaetud isegi alla meetri paksuse pinnakattega. Suuremad loopealsed (alvarid) levivad Aravete,

Järva-Madise, Järva-Jaani ja Viru-Jaagupi vahelisel alal. Pinnakatte paksus suureneb kõrgustiku

nõlvadel jalami poole, eriti kagu suunas. Mitmekümne meetrini ulatub pinnakatte paksus mattunud

orgude (Porkuni, Kunda) ja liustikutekkeliste pinnavormide (oosid, mõhnastikud, otsamoreenid)

kohal. Setteist on pindalaliselt kõige enam levinud moreen, hõlmates enam kui kolmveerand

kõrgustikust. Viimase jäätumise hall või kollakashall liivsavi- ja saviliivmoreen on rähkne ja

koosneb peamiselt kohalikest aluspõhjakivimeist. Liustiku sulamisvee setted on seotud aluspõhja

nõgude ja nõlvadega. Pinnakatte paksus on kruusade ja liivade levikualal tunduvalt suurem kui

moreenialal. Nüüdisaegsed ehk holotseensed setted on esindatud soo-, järve-, ja jõesetetega.

Kõrgustiku keskosas on sood väikesed ja asuvad orgudes (Valgejõe) või pinnavormide vahelistes

nõgudes.

Tapa linn ja selle ümbrus on õhukese pinnakattega, kaitsmata põhjaveega ala. Tapa linnas on

pinnakatte paksus valdavalt 1-2 m, kuid esineb ka piirkondi pinnakatte paksusega alla 0,5 m ja üle

3 m. Pinnakate koosneb valdavalt saviliiv- ja liivsavimoreenist, mida reljeefi madalamates

vormides katavad jääjärveline saviliiv ja liivsavi. Liustikujõelised liivad ja kruusad levivad

oosiahelikena Valgejõe orus ning kitsaste oosidena Tapast lääne ja lõuna pool.

Tamsalu linn ja selle ümbrus on kõrge, reljeefilt lainjas ala. Paljudes kohtades tuleb paasaluspõhi

üsna maapinna lähedale. Tamsalu linnast põhja pool esineb huvitav mandrijää servakuhjatis.

Pinnakate koosneb Tamsalu piirkonnas peamiselt moreensetest kihilistest saviliivadest või

liivsavidest.

14

Pinnasevesi:

Eristada tuleb järgmisi pinnasevee horisonte:

1. aladel, kus pinnakatte paksus on õhuke asub pinnasevee tase valdavalt lubjakivis, mis

Tamsalu linnas tehtud veevaatlustega jääb reeglina absoluutkõrgustele 115-117 m;

2. aladel, kus pinnakatte paksus on suurem, asub pinnasevee tase moreenis.

Moreenküngastel ja mujal reljeefi kõrgematel osadel, kus pinnakate on paksem, jääb pinnasevesi

enamasti 1,5-4,5 m sügavusele maapinnast. Pinnasevee toiteallikaks mõlemal juhul on valdavalt

sademeveed. Ehitusgeoloogilised tingimused kogu Tamsalu maa-alal on head. Pinnase

külmumissügavus Tamsalus on 1,35 m.

Vajangu küla paikneb Pandivere kõrgustiku lae nõrgalt lainjal moreentasandikul. Valdavalt on

maapinna absoluutkõrgused 110-112 m vahemikus.

Aluspõhja moodustavad alam-siluri Tamsalu lademe biomorfne lubjakivi. Lubjakivi pealispind on

väga liigestatud ning ca 0,5-1,0 m ulatuses murenenud ja laskub järsult sügavamale asula äärmises

idaosas. Aluspõhjal lasub 0,5-9,0 m paksune glatsiaalne kompleks. Pindmise kihi moodustab 0,5-

1,1 m paksune täitepinnase kiht (killustik, kruus jm) või 0,1-0,5 m paksune mullakiht.

Suurveeperioodil koguneb pinnasevesi lubjakivile, kuid selle tase jääb maapinnast valdavalt

sügavamale kui 2 meetrit ja ainult üksikutes kohtades võib tõusta 1-1,5 m sügavuseni maapinnast.

Ehitusgeoloogilised tingimused on 2-3 korruseliste ehitiste rajamiseks rahuldavad.

Porkunis on sügav ürgorg, mille lammil paikneb Porkuni järv. Järvel leidub ujuvaid saari. Porkuni

piirkonnas esineb ürgoru lammil ning veergudel vallseljakuid, mis muudavad reljeefi vahelduvaks.

Oru veergudele on rajatud park, milles asub vana paemurd. Porkunist põhja poole kulgeb metsaga

kaetud vallseljakute ahelik.

3.1.2. Aluspõhi

Pandivere alamvesikond paikneb Fennoskandia (Balti) kilbi lõunanõlval. Struktuurses plaanis

jaguneb selle piirkonna geoloogiline läbilõige kahte ossa – kristalseks aluskorraks ja

settekivimitest moodustunud pealiskorraks.

Valdavalt moondekivimist koosneva aluskorra murenemiskoorikuga kaetud pealispind on

suhteliselt tasane ning langeb lõuna suunas keskmiselt 2,4 m/km. Enam-vähem samasuguse

kallakusega on ka aluspõhja settekivimite kihid.

Vanimad Ülem-Proterosoikumi settekivimid kuuluvad Vendi Kotlini lademesse, milles omakorda

eristatakse välja kolm kihistut (alt üles): Gdovi liivakivi, Kotlini aleuroliitsavi ja Voronka liivakivi

ja aleuroliitsavi.

Kambriumi ladestu on esindatud ainult alumise ladestikuga, mille basaalse osa moodustab Lontova

lademe Lontova kihistu savi (nn. Sinisavi).

Järgnevad Dominopoli lademesse kuuluvad Lükati kihistu aleuroliit ja savi ning Tiskre kihistu

kvartsaleuroliit ja liivakivi.

Ordoviitsiumi ladestu koosneb peamiselt karbonaatkivimeist, välja arvatud läbilõike alaosa

moodustav Pakerordi lademe fosforiiti sisaldav liivakivi, Varangu lademe graptoliitargiliit

(diktüoneemakilt) ning Latorpi lademe glaukoniitliivakivi. Ordoviitsiumi karbonaatne läbilõige

algab Latorpi lademe glaukoniitlubjakiviga, millele järgnevad Volhovi, Kunda, Aseri ja Lasnamäe

lademe lubjakivid, dolomiidistunud lubjakivid ja dolomiidid. Uhaku lademe ülaosas leidub

lubjakivis juba paksemaid mergli ja õhukesi kukersiidi vahekihte. Edasi järgneb Kukruse lademe

kukersiidirikas lubjakivi. Idavere, Jõhvi, Keila ja Oandu ladet iseloomustab kõrgem savisisaldus

– valdavalt mergli vahekihtidega savikas lubjakivi ja mergel. Rakvere ja Nabala lademe lubjakivi

on suhteliselt ühtlane ja sisaldab vähe savi. Muutliku savisisaldusega on aga Vormsi ja Pirgu

15

lademe karbonaatkivimid. Ladestut lõpetav Porkuni lade on võrdlemisi kirju kivimilise koostisega

– kõrvuti muutliku dolomiidi – ja savisisaldusega on kivimeis kohati üsna kõrge ka liivasisaldus.

Liivakad erimid on enamlevinud Pandivere kõrgustiku piires.

Siluri ladestu avamus haarab alamvesikonna lõunapoolse osa, olles esindatud siin vaid kahe

lademega: Juuru lade koosneb muguljast mergli vahekihtidega lubjakivist ning massiivsest

karplubjakivist, stromatoporaat- ja korall-lubjakivist, Raikküla lade aga varieeruva savikusega

lubjakivist ja dolomiidist.

3.2.Looduskaitseobjektid

Keskkonnaportaali andmetel paiknevad Tapa vallas järgmised rahvusvahelise tähtsusega

loodusalad:

• Ilmandu loodusala (RAH0000371);

• Lasila loodusala (RAH0000566);

• Neeruti loodusala (RAH0000359);

• Porkuni loodusala (RAH0000374);

• Kõrvemaa linnuala (RAH0000120);

• Ohepalu loodusala (RAH0000379);

• Kõrvemaa loodusala (RAH0000567);

• Ohepalu linnuala (RAH0000088).

Üldjuhul paiknevad kaitstavad loodusalad hajaasustusega piirkondades.

Tapa valla territooriumil on keskkonnaportaali andmeil registreeritud 70 vääriselupaika ning 511

kaitsealuse liigi leiukohta, sh ÜVK-ga asulates. Täpsem info on kättesaadav keskkonnaportaalis

(https://keskkonnaportaal.ee/).

3.3. Pinnavesi

Tapa vallas pinnavett joogivee saamiseks ei kasutata. Osasid pinnaveekogusid kasutatakse heitvee

suublatena. Tulenevalt veeseaduse § 36 lg 3 on kõik siseveekogud heitvee suhtes tundlikud

suublad.

3.3.1. Järved ja allikad

Pandivere põhjavee alamvesikonnas on vähe järvi, sealhulgas üle 50 hektari suuruseid järvi ei ole.

Üle 10 ha suurusega järvi on 11, üle 2 ha suurusega paisjärvi 9, viimastest suurim on Varangu

allikajärv (8 ha). Pandivere kõrgustiku võlvil on üksikud karstijärved, nõlval leidub allikatiike ja

–järvi, mis on jõgede lätteiks. Kõrgustiku jalamil, eriti lõunas ja idas, on soostunud kallastega

madalaid väikese pindala ja veevahetusega järvi või umbjärvi. Tapa valla territooriumil on

keskkonnaportaali andmeil 25 looduslikku järve, neist suurim on Saksi järv (VEE2022300), mille

veepeegli pindala on 23 ha. Ülejäänud järvede pindala on alla 10 ha. Lisaks paikneb vallas 5

paisjärve ning 7 tehisjärve.

Kevadise lumesulamise ja suurte vihmasadude perioodil täituvad suuremad maapinnanõod ja

väiksemad lohud ajutiselt veega. Kujunevad lühiajalised järved, millest tuntumad on Võhmetu-

Lemmküla järved Porkuni-Neeruti oosiaheliku naabruses, nn Assamalla luht Rakvere - Väike-

Maarja - Vägeva tee ääres, Savalduma karstiala järved jt. Pärast vee aeglast maapõue imbumist

jäävad need nõod taas kuivaks. Sellest tulenevalt nimetatakse Pandivere kõrgustikku ajutiste

järvede maaks.

16

Pandivere kõrgustiku keskosas lõunapoolse osa hõlmab Porkuni oma kaunite järvedega: Suur ehk

Ülemine järv, Aiajärv, Iiri järv, Alumine ehk Väikejärv. Järved saavad oma vee allikatest, mida

on eriti rohkesti Ülemise järve põhjas. Viimane asjaolu tingib ka selle järve kõrgema veetaseme.

Porkunist põhja pool moodustuvad nõgudes kevaditi ja vahel ka sügiseti ajutised karstijärved.

Pandivere kõrgustiku keskosas infiltreerub aastas keskmiselt 306 mm paksune veekiht. Sellest

veest väljub kõrgustiku jalamil allikate kaudu jõesängidesse 181 mm ehk 59%. Ülejäänud

infiltreerunud vesi, 125 mm ehk 173 milj. m3 aastas, läheb sügavate põhjaveekihtide toiteks. See

vesi väljub maapinnale või võetakse puurkaevudega Põhja-Eesti veevarustuseks kuni 80 km

kaugusel. Seepärast on Pandivere kõrgustik Eesti looduslikuks veetorniks.

Keskkonnaportaali andmeil on Tapa valla territooriumil 157 allikat.

Tamsalu linna reoveepuhasti heitvesi juhitakse Savalduma karstijärvistusse. Normikohaselt

puhastamata reovesi on ohuks nii pinna- kui põhjaveele.

3.3.2. Jõed, ojad ja kraavid

Pandivere põhjavee alamvesikonnast toituvad nelja pinnavee alamvesikonna (Pärnu, Peipsi, Viru

ja Harju) jõed. Piirkonna vooluvete võrgu tihedus on Eesti alamvesikondadest kõige väiksem,

ligikaudu 0,05 km/km2.

Keskkonnaportaali andmeil läbib Tapa valda:

• 6 jõge - Ilmandu, Soodla, Ambla, Mustjõgi, Valgejõgi ja Jänijõgi;

• 6 oja - Imastu, Kadaka, Kuru, Allikaoja, Rauakõrve ja Uuesilla oja;

• 4 peakraavi - Niinemäe kraav, Põriki oja, Sooküla kraav ja Lehtmetsa peakraav;

• 12 kraavi - Jaanitulemäe, Kändla, Nõmme, Neitsijärve, Puhastusjaama, Küünikraav,

Tuulemõrrakraav, Pearna, Palksaare, Keldriaugu, Ussimäe ja Tõõrakõrve kraav.

Porkuni Väikejärvest voolab välja Valgejõgi, mis suubub Loksa kohal Soome lahte. Lähtest kuni

Moe asunduseni voolab jõgi suhteliselt laia, enamasti soise pinnasega ürgoru põhjas ning on

peaaegu kogu ulatuses süvendatud ja õgvendatud. Saksi küla kohal läbib jõgi Kalle järve. Sellest

umbes kilomeeter alamal on jõel Vahakulmu veskipaisjärv. Moelt 2-3 km kaugusel jõuab jõgi

Tapa linnani, voolab piki linna kirdeserva ja saab rohkesti lisavett paremast kaldast 0,5 km

kaugusel asuvast suurest veerohkest Imastu allikajärvest. Suubumine Hara lahte. Pikkus 85 km,

valgala 453 km². Jõgi on kantud kogu ulatuses lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja

elupaikade nimistusse (Keskkonnaministri 15. juuni 2004. a. määrus nr 73). Valgejõgi on Tapa

reoveepuhasti ja Porkuni reoveepuhasti suublaks. Valgejõe koondseisundi hinnanguks lähtest kuni

Niinemäe kraavini on Eesti pinnaveekogumite seisundi 2023. a. vahehinnangu1 alusel „kesine“,

Niinemäe kraavist suudmeni „halb“. Mitte hea seisundi põhjuseks on paisud ning Kotka ja

Nõmmeveski paisuvared.

Tapa vallast saab alguse Soodla jõgi. Jõgi algab Ambla alevikust 5 km ida-kagu pool. Jõe pikkus

on 75 km, valgala 236 km² ja see on üks Tallinna linna veega varustavaist jõgedest - Jägala jõe

suurim lisajõgi. Jõgi on kantud Soodla paisust kuni suubumiseni lõhe, jõeforelli, meriforelli ja

harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Soodla jõgi on Lehtse reoveepuhasti suublaks. Soodla

jõe koondseisundi hinnanguks on lähtest Soodla veehoidlani „kesine“, Soodla veehoidlast

suudmeni „hea“. Mitte hea seisundi põhjuseks on paisud (Soodla veehoidla).

Jägala jõe üks lisajõgesid on ka Kõrvemaa territooriumil voolav Jänijõgi. Jänijõgi on kantud lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse (Jäneda Veskijärve paisust

1 „Eesti pinnaveekogumite seisundi 2023. a vahehinnang“, Keskkonnaagentuur, 2024

17

suubumiseni Jägala jõkke). Pikkus on 28 km ja valgala 168 km². Jõgi läbib Jäneda asunduse ja

küla. Ülemjooksul kuni Jänedani ümbritseb jõge, eriti selle idakalda piirkonda, tiheda asustusega

põllustatud maastik. Jõgi saab rohkesti lisavett Raudla ja Jäneda allikaist. Jänijõe koondseisundi

hinnanguks lähtest Jäneda Veskijärve paisuni „kesine“, Veskijärve paisust suudmeni „hea“. Mitte

hea seisundi põhjuseks on toodud reostunud põhjavesi, põllumajanduse hajureostus, paisud,

jõesängi muutmine, tõkestamine (Jäneda Veskijärve pais Jänijõel, Jäneda Allikajärve I pais

Allikaojal). Jänijõgi suubub Jägala jõkke. Jänijõgi on Jäneda reoveepuhasti suublaks.

Ilmandu jõgi on seotud peamiselt Väike-Maarja valla territooriumiga, Tapa vallas Aavere külaga.

Ilmandu jõgi suubub Põltsamaa jõkke. Jõgi on kantud kogu ulatuses lõhe, jõeforelli, meriforelli ja

harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Ilmandu jõe seisundit ei ole hinnatud. Tapa valla

reoveepuhastite heitvett Ilmandu jõkke ei suunata.

Ambla jõgi on seotud peamiselt Järva valla territooriumiga, Tapa vallas Linnape külaga. Ambla

jõgi suubub Jägala jõkke. Ambla jõe seisund on kogu ulatuses kesine. Mittehea seisundi põhjus on

eutrofeerumine, asula heitvesi, Kelneri, Roosna ja Preediku pais, jõesängi muutmine. Tapa valla

reoveepuhastite heitvett Ambla jõkke ei suunata.

Mustjõgi on seotud peamiselt Anija valla territooriumiga, Tapa vallas Läste ja Patika külaga.

Mustjõgi saab alguse Soodla jõest ja suubub Jägala jõkke. Mustjõe koondseisund on 2023. aasta

seisuga „kesine“. Mittehea seisundi põhjuseks on looduslik eripära, pais. Tapa valla

reoveepuhastite heitvett Mustjõkke ei suunata.

3.4. Põhjavesi

Pandivere põhjavee alamvesikond paikneb Lääne-Viru ja Järva maakonnas. Pandivere kõrgustikul

on põhjavesi aluspõhjakivimeis 4-5 meetri sügavusel, olenevalt pinnamoest ka kuni 20 m

sügavusel. Põhjavesi liigub kõrgustiku laelt äärealade suunas ning voolab välja allikates ja

jõeorgudes. Ligi 41% infiltreerunud veest läheb sügavamate põhjaveekihtide toiteks.

Pandivere põhjavee alamvesikonnas saab eraldada kolm üksteise peal lasuvat põhjaveekompleksi:

Siluri-Ordoviitsiumi (S-O), Ordoviitsium-Kambriumi (O-C) ja Kambrium-Vendi (C-V). Need

levivad kogu alamvesikonna territooriumil ja ulatuvad ka väljapoole Pandivere põhjavee

alamvesikonda. Kvaternaari ladestu setetes leviv põhjavesi ei moodusta omaette põhjaveekihti,

kuna pinnakate on suhteliselt õhuke ja esineb mosaiikselt.

3.4.1. Kvaternaari veekompleks

Kvaternaari ladestu setted koosnevad valdavalt saviliiv- ja liivsavi moreenist, mida reljeefi

madalamates vormides katavad jääjärveline saviliiv ja liivsavi. Liustikujõelised liivad ja kruusad

levivad oosiahelikena Valgejõe orus ning kitsaste oosidena Tapast lääne pool ja Jootme külast ida

pool. Tapa linnas on Kvaternaari ladestu setete paksus valdavalt 1-2 m, kuid esineb ka piirkondi

alla 0,5 m ja üle 3 m.

Kvaternaari ladestu setetega seotud veekiht omab tähtsust vaid Tapa linnast kaugemal, paksema

pinnakattega Moe külas Valgejõe ääres ja Jootme külas. Õhukese pinnakattega Tapa linnas ja selle

lähemas ümbruses veekihti ei moodustu ja veevarustuses seda ei kasutata.

3.4.2. Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks

Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) karbonaatkivimeis liigub põhjavesi mööda lõhesid ning

karstitühemikke. Osa lõhesid on täitunud savimaterjaliga ning vett läbi ei lase. Suurimad

veejuhtivused – 500…2000 m²/d on seotud kõrgustiku võlvi ja nõlva loodeosa rikkevöönditega.

Samas on Tamsalu piirkonnas veejuhtivus kohati alla 100 m²/d. Vertikaalsete lõhede kaudu

18

toituvad sügavamal lasuvad põhjaveekihid. Samasugust osa täidavad arvukad puuraugud ja

mattunud ürgorud, mis põhjaveekihte omavahel ühendavad. Valdav osa kasutatavast põhjaveest

on kuni 70 meetri sügavusel.

Silur-Ordoviitsiumi põhjaveekiht on kogu alamvesikonnas reostuse eest kaitsmata või nõrgalt

kaitstud. Maapinnalähedase põhjaveekihi vesi on looduslikult hea kvaliteediga ja väikese

mineraalsusega, veekihi sügavamas anaeroobses osas sisaldab sageli liigselt rauda, mangaani ja

väävelvesinikku. Suurimaks punktreostuse allikaks on E-Betoonelement Tamsalu tehas

territooriumile jääv vedelkütusest saastunud põhjaveega jääkreostuspiirkond ning

loomakasvatuskompleksid Loksa, Vajangu, Kursi, Võhmuta ja Assamalla külades. Hajureostuse

puhul on ohustavaks teguriks põllumajandustegevus ja ühiskanalisatsiooniga ühendamata

majapidamised.

3.4.3. Ordoviitsiumi veekompleks

Ordoviitsiumi veekihid levivad Tapa linnas ja selle ümbruses, kaasa arvatud Moe II veehaarde

piirkonnas. Õhukeste Kvaternaari ladestu setete all lamavast karbonaatsete kivimite kompleksist

avanevad Tapa linna piires Ülem-Ordoviitsiumi Pirgu (O3prg) lademe lubjakivid, mis on kohati

savikad ja sisaldavad õhukesi mergli vahekihte, ning Vormsi (O3vr) lademe lubjakivid ja

suhteliselt paksud merglid. Kogu karbonaatsete kivimite kompleksi paksus on siin 125-135 m.

Ordoviitsiumi veekompleks on jagunenud kolmeks veekihiks, mis on üksteisest eraldatud

suhteliselt vettpidavate Vormsi (O2vr), Oandu (O2on) ja Uhaku (O2uh) lademe merglite ja

savikate lubjakividega.

Allpoollamavast Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksist on Ordoviitsiumi alumine veekiht

eraldatud Alam-Ordoviitsiumi savikate ja suhteliselt vettpidavate lubjakivide ja

diktüoneemakildaga, mille kogupaksus on 5 m. Tapa linna piires pole veekihi vee kvaliteet

garanteeritud üle linna leviva naftasaaduste reostuse tõttu. On erakaeve, kus vesi vastab joogivee

kvaliteedile. Moe II veehaarde 20-27 m sügavused puurkaevud on rajatud maapinnalt esimese,

Nabala-Rakvere (O2nb-O2rk) veekihi ülemisse ossa (Nabala veekiht).

Pinnakatte väikese paksuse tõttu on karbonaatsete kivimite kompleksi ülemine osa tugevalt

karstunud. Veekompleksi veerikkus on kõige suurem ülemises 25-30 m paksuses osas, kus ka

kivimite lõhelisus on suurim. Sügavuse suunas väheneb nii kivimite lõhelisus kui ka veerikkus.

Kivimite veejuhtivus 30 m paksuses kihis on 300-500 m²/d, sügavamal see väheneb tunduvalt.

Veekompleksi erineva sügavusega puurkaevude erideebitid on vahemikus 0,2-5 l/s*m, keskmiselt

3 l/s*m.

Veekompleksi veetaseme absoluutkõrgus on sõltuvalt avatud sügavusintervallist erinev ja muutub

vahemikus 70-98,5 m. Karbonaatsete kivimitega seotud veekompleks toitub sademetest.

3.4.4. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks

Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi vettandvateks kivimiteks on Alam- Ordoviitsiumi

Pakerordi lademe ja Alam-Kambriumi Tiskre ja Lükati kihistu aleuroliidid ja peeneteralised

liivakivid, mis vahelduvad savi vahekihtidega. Veekihi paksus on Tapa puurkaevude andmeil 23-

30 m ja selle pealispind lasub sügavusel 126- 137 m.

Veekompleksi lasumiks on Alam-Ordoviitsiumi Volhovi ja Latropi lademe savikad ja suhteliselt

vettpidavad lubjakivid ja Pakerordi lademe diktüoneemakilt. Veepideme kogupaksus on 5 m.

Veekompleksi lamamiks on Alam-Kambriumi Lontova kihistu savid kogupaksuses 40 m.

Põhjavesi on surveline. Piesomeetriline veetase oli 60-ndate aastate alguses (puurkaevude rajamise

algus) 23 m maapinnast, langedes 1992. aastaks

19

66 meetrini. Seoses tarbimise vähenemisega veekihist oli veepind võrreldes 1997 aastaga tõusnud

2008 aastaks 40-48 m.

Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks ei ole suure veeandvusega. Tapa puurkaevude deebitid on

vahemikus 2-8 l/s veetaseme alandusel 8-26 m. Veekihi veejuhtivus on keskmiselt 36 m²/d. Moe

veehaarde veekihi veejuhtivus on 48 m²/d.

3.4.5. Kambrium-Vendi veekompleks

Kambriumi-Vendi (Cm-V) põhjaveekompleks on Rakvere ümbruses 70 m, Ellaveres

311 m sügavusel maapinnast. Tapa linna piires asub Cm-V põhjaveekompleks sügavusel 365 m.

Tapa valla asulate veevarustuses Cm-V põhjaveekompleksi ei kasutata. Ka tulevikus ei planeerita

Cm-V veekompleksi vee kasutamist ühisveevarustuses.

3.4.6. Põhjavee kaitstus

Tapa vallas on maapinnalt esimene veekiht reostuse eest enamasti kaitsmata või nõrgalt kaitstud.

Vt järgnev joonis.

20

Joonis 2. Tapa valla põhjavee kaitstuse kaart

3.4.7. Põhjavee radioaktiivsus

Põhjavee kvaliteedi uuringud ja seire tulemused näitavad, et Kambrium-Vendi veekompleksi

põhjavee radioaktiivsus on piirkonniti Põhja-Eestis soovitavast kõrgem. Joogivesi loetakse

sotsiaalministri määrusest nr 61 lähtuvalt kvaliteedinõuetele vastavaks, kui sellest saadav

indikatiivdoos inimesele jääb alla 0,1 mSv/a (v.a. triitium, K-40, radoon ja radooni lühikese

poolestusajaga lagunemissaadused).

Tapa valla ühisveevärkides Kambrium-Vendi veekompleksi vett ei kasutata.

Tamsalu linna ja Tamsalu veehaarde põhjaveevarude ümberhindamise raames 2024. aastal

21

analüüsiti radioloogiliste näitajate poolest Ordoviitsiumi veekihi puurkaevu 3048 vett.

Indikatiivdoosiks saadi 0,009 mSv/a. Vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 61 on indikatiivdoosi

kontrollväärtus joogivees 0,10 mSv/a. Seega on tulemus väiksem kui kontrollväärtus.

Radioloogiliste näitajate poolest analüüsiti veel Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi

puurkaevu 3508 vett. Indikatiivdoosiks saadi 0,015 mSv/a. Vastavalt sotsiaalministri määrusele

nr 61 on indikatiivdoosi kontrollväärtus joogivees 0,10 mSv/a. Seega on tulemus väiksem kui

kontrollväärtus.

2003. a. teostati Eesti Geoloogiakeskuse poolt uuring “Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi

põhjavee radionukliidide sisalduse määramine”. Võeti veeproovid 13 ühisveevärgi puurkaevust

aastase efektiivdoosi ja triitiumisisalduse määramiseks. Tapa linnas võeti 23.07.2003. a. veeproov

Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi puurkaevust nr 4109 (Rakvere mnt 1, Uus puurkaev),

kus määrati efektiivdoosiks 0,079 mSv/aastas, mis on vähem kui joogiveele kehtestatud

piirsisaldus 0,1 mSv aastas. Triitiumisisaldus oli kõikides analüüsitud proovides alla analüüsi

tundlikkust.

Moe II veehaarde põhjaveevaru hindamise tööde käigus võeti 12.11.2003. a. veeproov

Ordoviitsiumi veekompleksi puurkaevust nr 19693 (PW-3) radioloogiliste näitajate määramiseks.

Põhjavesi vastas radioloogiliste näitajate osas joogivee nõuetele – triitiumi sisalduseks saadi Eesti

Kiirguskeskuse laboris <5,5 Bq/l ja efektiivdoos <0,1 mSv/aastas.

22

4. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD

4.1. Üldandmed

Tapa vald on Lääne-Virumaa läänepoolseim omavalitsus. Tapa vald piirneb põhjas Kuusalu,

Kadrina ja Rakvere vallaga, idas Vinni ja Väike-Maarja vallaga, lõunas ja läänes Järva vallaga

ning läänes Anija vallaga. Tapa vallas on kaks linna (Tapa ja Tamsalu), üks alevik (Lehtse) ja 55

küla. Vallakeskuseks, kus töötavad ka vallavalitsus ja volikogu, on Tapa linn. Tamsalu linn on

piirkondlikuks haldus- ja teeninduskeskuseks. Tapa linn paikneb Eesti põhjaosas 80 km kaugusel

Tallinnast, raudteede sõlmpunktis ja autoteede ristumiskohal.

Valla kujunemisel on suurt tähtsust omanud Peterburi-Tallinna raudtee ehitamine ning hiljem

Tapa-Tartu raudteeharu ehitamine. Tähtsaim transpordiliik on raudteetransport ning valda läbivad

Pärnu-Rakvere-Sõmeru põhimaantee ning Jägala-Käravate-Jõgeva-Tartu tugimaantee (Piibe

maantee).

Tapa valla majanduslik struktuur on mitmekesine: metalli-, puidu- ja ehitusmaterjalitööstus,

logistika ning transport, põllumajandus, turism, maavarade kaevandamine (turvas). Tapa valla

tööstusettevõtted on koondunud tiheasustusega asulatesse. Suurim töö- ja elupaik vallas on Tapa

linn, millel on raudteelinna maine. Tapal asuvad raudtee- ja autotranspordiga tegelevad teenindus-

, kergetööstus- ja kaubandusettevõtted. Väiksemad ja keskmise suurusega firmad tegelevad

põhiliselt kergetööstuse ja jaekaubandusega. Tapa linna ettevõtlust mõjutavad raudtee-ettevõtete

ning Tapa tööstuspargi areng. Samuti on Tapa oluline riigikaitseline keskus, siin paiknevad

mitmed Eesti Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi üksused.

Tamsalu linna servas asub 85 ha suurune tööstusala. Tööstusala arendamise eesmärgiks on

hoogustada ettevõtluse arengut piirkonnas ning suurendada tööhõivet. Arendustöö tulemusel

saavutatakse olemasoleva tööstusala ning seda katvate infrastruktuuride otstarbekam

ärakasutamine, mille tulemusena tekivad uued kinnistud koos infrastruktuuriga uute ettevõtete

tarvis.

Tamsalu spordikompleksi eesmärgiks on luua eeldused väikeettevõtluse arenguks, kasvatades

Tamsalu valla külastajate arvu ja avalike teenuste kvaliteeti. Spordikompleksi, sh terviseradade

külastajad (spordilaagrid, üritustel, võistlustel osalejad, tervisesportlased) on lisateenuste tarbijad.

Toitlustamine, majutus, ilu- ja terviseteenused (solaarium, massaaž, saunad, soolakamber, jms),

samuti spordivahendite laenutus on teenused, mille järgi nõudlus on kasvamas. Mida suurem on

potentsiaalsete klientide arv piirkonnas, seda suurem on eraettevõtluse huvi pakkuda erinevat liiki

teenuseid.

Arvestatava suurusega tootmisettevõtted paiknevad lisaks ka Moel, Jänedal ning Saiakoplis.

Turismiettevõtlusega tegeletakse eelkõige Jänedal, kus on olemas vajalik keskkond.

4.1.1. Elanikkond

Seisuga 01.01.2024 elas Tapa vallas 10 559 inimest, s.h Tapal 5 208 ja Tamsalus 2 298. Tapa valla

pindala on 481,3 km2, rahvastiku tihedus on 21,9 in/km2.

Tapa valla rahvastiku soo ja vanuskoosseisu iseloomustab järgnev rahvastikupüramiid.

23

Joonis 3. Tapa valla rahvastikupüramiid (Allikas: statistikaamet)

Aastatel 2015-2024 on rahvaarv Tapa vallas kahanenud 537 inimese võrra eelkõige väiksemates

asulates, Tamsalu linnas on elanike arv vähesel määral kasvanud (vt järgnev tabel).

Tabel 3.1. Rahvaarv Tapa vallas2

Aasta 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Tapa vald 11608 11398 11169 11049 10902 10761 10611 10902 11082 11071

Tapa linn 5693 5478 5433 5428 5316 5286 5168 5384 5488 5492

Tamsalu linn 2229 2197 2152 2119 2103 2090 2053 2415 2404 2397

Tapa vald,

v.a. Tamsalu

ja Tapa linn

3686 3723 3584 3502 3483 3385 3390 3103 3190 3182

Järgnevas tabelis on toodud ühisveevärgiga ja ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike arvud

asulate lõikes.

2 Andmed: Statistika andmebaas tabel RV0240

24

Tabel 3.2. ÜVK-ga liitunud elanike arv asulate lõikes

Asula Elanike arv Liitunud ühisveevärgiga

(%)

Liitunud

ühiskanalisatsiooniga (%)

Tapa linn 5152 99 97

Tamsalu linn 2241 95 90

Lehtse alevik 375 66 66

Jäneda küla 297 89 86

Vajangu küla 260 98 91

Moe küla 217 67 66

Porkuni küla 131 91 91

Assamalla küla 100 70 70

Vahakulmu küla 91 65 54

Kursi küla 38 19 0

Kokku 8902 759 711

Allikas: rahvastikuregister, nõudlusanalüüs

4.1.2. Inimeste sissetulek ja tariifide jõukohasus

Vee- ja kanalisatsiooni teenused peavad olema kättesaadavad jõukohase hinnaga. Rahvusvaheliste

standardite järgi ei peaks vee- ja kanalisatsiooniteenuste arve ületama 4% leibkonna liikme

netosissetulekust. Eesti oludes on see piir 2% ringis, mille põhjuseks on Eesti tarbijate suurem

hinnatundlikkus, kus hinna tõstmise korral tarbimine langeb.

Leibkonnaks loetakse ühises põhieluruumis elavate isikute rühma, kes kasutab raha- ja/või

toiduressursse ja kelle liikmed tunnistavad end ühes leibkonnaks olevaks. Leibkonna võib

moodustada ka üksikisik. Leibkonnaliikme netosissetulek on oluliseks indikaatoriks vee- ja

kanalisatsioonitariifide taseme prognoosimisel.

Eestis puudub statistika leibkonnaliikme netosissetuleku kohta valdade kaupa, mistõttu

kasutatakse maakonna tasandi andmestikku. Aastal 2018 oli leibkonnaliikme keskmine sissetulek

kuus 627 eurot, mis vastab Lääne-Virumaa keskmisele sissetulekule elaniku kohta.

Alljärgnev tabel näitab majapidamiste poolt tehtavate vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulutuste

võrdlust ja leibkonnaliikme keskmise netosissetulekuga. Tapa vallas moodustab keskmine vee- ja

kanalisatsiooniteenuste kulu ca 5 € ühe leibkonnaliikme kohta kalendrikuus, mis on ca 1 %

keskmisest leibkonnaliikme netosissetulekust.

Teenuste kulukuse näitajad jäävad rahvusvaheliselt aktsepteeritavast maksimaalsest piirmäärast 4

% oluliselt allapoole. Seega, rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumide järgi on Tapa vallas vee-

ja kanalisatsiooniteenuste hinnad elanikele jõukohased ning vajaduse korral on olemas võimalused

hinnataseme tõstmiseks. Täpsemad andmed vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulukuse prognoosi

kohta on toodud lisa 4.

25

4.2.VEE-ETTEVÕTE

Tapa valla haldusterritooriumil tegeleb vee tootmisega ja reovee ärajuhtimisega ning

puhastamisega vallale kuuluv ettevõte Tapa Vesi OÜ. Tapa Vesi OÜ on eraõiguslik osaühing,

mille osakute 100% omanikuks on Tapa vald. Tapa Vesi OÜ tegevust ja vastutust reglementeerib

ettevõtte põhikiri.

Ettevõtte põhitegevusalaks on vesivarustuse (vee kogumine puurkaevudest, töötlemine ja veega

varustamine) ja kanalisatsiooniteenuse (reovee kogumine ja bioloogiline puhastamine) pakkumine

Tapa vallas. Ettevõtte tuluallikaks lisaks veemajandusele on soojamajandustaristu üür ja rent.

4.2.1. Vee- ja kanalisatsioonitariifid füüsilistele ja juriidilistele isikutele

Konkurentsiamet on 26.04.2023 otsusega 9.1-3/2023-017 kooskõlastanud Tapa Vesi OÜ

piirkonnas järgmised vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid (lisandub käibemaks):

Tapa linn, Lehtse alevik, Pruuna, Jäneda, Saiakopli, Moe, Näo ja Vahakulmu küla:

• Tasu võetud vee eest füüsilistele isikutele 0,88 €/m³

• Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilistele isikutele 1,69 €/m³

• Tasu võetud vee eest juriidilistele isikutele 1,01 €/m³

• Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilistele isikutele 1,85 €/m³

Tamsalu linn, Porkuni, Assamalla, Vajangu, Kaeva ja Kursi küla:

• Tasu võetud vee eest füüsilistele isikutele 0,94 €/m³

• Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilistele isikutele 1,04 €/m³

• Tasu võetud vee eest juriidilistele isikutele 1,75 €/m³

• Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilistele isikutele 1,88 €/m³

26

5. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID

Käesolevas peatükis käsitletakse Tapa valla olemasolevate ühisveevärgi ja -

kanalisatsioonirajatiste seisukorda. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on Tapa vallas olemas Tapa ja

Tamsalu linnas ja Lehtse alevikus, Assamalla, Jäneda, Moe, Porkuni, Vajangu ja Vahakulmu

külas. Üldplaneeringuga on määratud kanaliseeritavad alad, mis on koondatud järgmistesse

reoveekogumisaladesse: Tapa, Tamsalu, Vajangu, Porkuni, Assamalla, Lehtse, Jäneda, Moe ja

Vahakulmu. Reoveekogumisalade piirid on näidatud Lisa 1 joonistel, nendest tuleb lähtuda edasisi

investeeringuplaane tehes.

Ühisveevärgi kirjeldamisel esitatakse andmed joogivee kvaliteedi kohta. OÜ Tapa Vesi teeb Tapa

valla ühisveevärkides joogivee kontrolli Terviseametiga kooskõlastatud joogivee kontrolli kavade

järgi.

Ühiskanalisatsiooni planeerimisel on lähtutud põhimõttest, et sinna, kuhu rajatakse ühisveevärk,

rajatakse ka ühiskanalisatsioon. Planeeritavates arenduspiirkondades on elamuehituse

eeltingimuseks seatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni olemasolu.

ÜVK-rajatiste asukohad on toodud Lisa 1 joonistel.

Andmed Tapa valla ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemide olemasoleva seisukorra ja

arenguperspektiivide kohta pärinevad OÜ-lt Tapa Vesi.

Tuletõrje veevarustus

Tapa valla ÜVK piirkonnas peab normikohane tuletõrjeveevarustus vastama perspektiivselt Eesti

standardile EVS 812-6:212 „Ehitiste Tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”. Üheastmeliste

puurkaevpumplate korral pole tehniliselt võimalik tuletõrjevee tagamine vastavalt standardi

nõuetele ühisveevõrgu baasil. Seega jääb ainsaks võimaluseks kasutada tuletõrjevee mahuteid ja

looduslikke veevõtukohti.

Torustike ja pumplate dimensioneerimisel on arvestatud, et vajalik tulekustutusvee vooluhulk on:

• korruselamute, ühiskondlike hoonete ja äri-/tootmishoonete piirkonnas – 15 l/s;

• 1-2 korruseliste elamute piirkonnas 10 l/s.

Minimaalne rõhk kustutusveevõtu kohas on maksimaalse tarbimistunni ajal 10 m. Ka mahutite

mahu arvutamisel on arvestatud, et neis oleks lisaks tarbevee reguleermahule pidevalt tagatud ka

vajalik tulekustutusvee hulk:

• 1-2 korruseliste elamute piirkonnas Qtuli = 10 x 3,6 x 3 = 108 m3;

• muul juhul Qtuli = 15 x 3,6 x 3 = 162 m3.

Veevärgi ehitusprojektile tuleb lisada veevärgi haldaja kinnitus vajaliku koguse veehulga

kättesaadavuse kohta ja veevõtu tingimused.

Ühisveevärgi kasutamist kustutusvee allikana tuleb põhjalikult kaaluda, arvestades veevõrgu

hüdraulilist režiimi, veetarbimist ja alternatiivsete veeallikate kasutamise võimalusi. Juhul kui

vooluhulgad on kustutusvee jaoks väga suured võrreldes igapäevase veevajadusega, tuleb kaaluda

muid võimalikke lahendusi.

Tuletõrjehüdrantide vahelised kaugused ühisveevärgi jaotustorustikul ei tohi ületada 200 m,

arvestusega, et kõik hooned ja rajatised, mille puhul on nõutud välimine kustutusvesi, ei tohi olla

kaugemal kui 100 m kasutatavast tuletõrje veevõtukohast.

Ehituspiirkondade tuletõrjeveevarustus lahendatakse vastavuses tuleohutuse nõuetele

detailplaneeringutes. Veevõtukohtadele tuleb tagada juurdepääs koos vajalike

ümberpööramisplatsidega.

Oluline on tuletõrje veevõtukohtade rajamine ja hooldamine, eriti hajaasustuses väljaspool

nõuetekohaste veevarustussüsteemidega varustatud piirkondi. Varem välja ehitatud tuletõrjevee

27

mahutid vajavad ülevaatamist, et anda hinnang nende tehnilisele seisundile ja edaspidisele

kasutatavusele. Selleks tuleb koostada eraldi uuring.

Tuletõrje veevarustus on Tapa valla külades algselt lahendatud tuletõrje veehoidlate ja

pinnaveekogude baasil. Veehoidlate seisukord on praeguseks teadmata ning mahutite täitmise ja

tühjendamise pumbad on kas amortiseerunud või demonteeritud. Nõuetekohast tuletõrje

veevõtukohta pole Põdrangul.

Sademeveekanalisatsioon

Käesoleva ÜVK arendamise kavaga määratakse vee-ettevõtte tegevuspiirkonnas asuvad ja

avalikus huvis kasutatavad sademevee rajatised ühiskanalisatsiooni osaks. Ühiskanalisatsiooni

osaks määratud rajatisteks on avalikus huvides kasutatavad sademevee kraavid, sademeveetorud,

sh drenaažitorud, sademevee restkaevud, sademevee vaatluskaevud ning sademevee pumplad.

Ühiskanalisatsiooni osaks ei määrata:

• maaparandussüsteeme maaparandusseaduse tähenduses;

• Transpordiameti kinnistutel või riigimaantee koosseeisus asuvaid rajatisi;

• kinnistu tarbeks spetsiaalset ehitatud sademevee rajatisi (sh avalikul tänaval/teel asuvaid,

kui avalikult kasutataval maal ei ole rajatisega ühendatud ühtegi avalikul teel asuvat

restkaevu);

• kaugkütte süsteemi drenaažitorustikke, äriühingutele/ettevõtetele kuuluvaid sademevee

rajatisi;

• ühiskanalisatsiooni osaks ei ole erakinnistutel olevad lokaalsed sademeveesüsteemid (sh

drenaažisüsteemid) ning looduslikud veekogud (ojad, jõed, järved).

Piirkondades, kus puudub sademeveekanalisatsioon, on lahenduseks sademevee pinnasesse

immutamine.

Lahkvoolseid sademevee torustikke on rajatud põhiliselt Tamsalu linna territooriumil. Tapa

linnas on ühisvoolne kanalisatsioon, sademevesi juhutakse reoveekanalisatsiooni.

Sademeveekraave on rajatud Jäneda külas.

Tabel 4.1. Sademevee lahkvoolsed torustikud ja sademeveekraavid

Asula Sademeveetorustik jm Sademeveekraav jm Valgalasid tk

Jäneda küla 0 1550 1

Tamsalu linn 3755 0 2

Porkuni 310 0 1

Vajangu 120 0 1

KOKKU 4185 1550 5

Sademevee kvaliteet

Sademevee suublasse juhtimise nõuded on reguleeritud veeseaduse §-s 129, mille kohaselt

suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri määruses nr 61 kehtestatud

sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja veeloaga määratud heitkogustele. Veeluba on

veeseaduse kohaselt muuhulgas kohustuslik siis, kui juhitakse suublasse saasteaineid ning kui

suublasse juhitakse sademevett jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt,

turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile.

28

Sademevee suublasse juhtimisel tuleb tagada, et vee- ja veega seotud maismaaökosüsteemide

seisund ei halveneks.

Keskkonnaministri määruse nr 61 kohaselt on sademeveele kohustuslik loaga määrata vähemalt

heljumi- ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe piirväärtused koos vastava

seirekohustusega. Muud määruse lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded

määratakse keskkonnaloas sademevee päritolu ja riskihinnangu põhjal. Sademeveele määrab loa

andja suubla seire nõude üksnes juhul, kui on alust arvata, et ärajuhitav vesi omab mõju suublaks

oleva vee ökosüsteemile. Sademeveelase ei tohi põhjustada ka suplusvee kvaliteedinõuetele

mittevastavust. Kui sademevee kvaliteedinäitajad ei vasta kehtestatud keskmistele piirväärtustele,

siis tasutakse saastetasu saasteainete piirväärtusi ületava koguse eest vastavalt keskkonnatasude

seaduses sätestatu järgi. Vastavalt veeloale L.VV/331685 seirab OÜ Tapa Vesi kaht sademevee

väljalasku, milles määratakse üks kord poolaastas BHT7, heljumi, KHT, pH, üldfosfori,

üldlämmastiku ja Naftasaaduste kontsentratsioonid.

Tamsalu linnas sademeveekanalisatsiooniga kogutavat sademevett ei puhastata, va

bensiinijaamad, parklad, kus on kasutusel lokaalsed liiva-õlipüünised.

Valgalade kaardistamine

Käesoleva töö käigus kaardistati tiheasustusala sademeveesüsteeme valgalade põhiselt ning anti

igale valgalale hinnang 5 palli süsteemis:

5 - väga hea,

4 - hea,

3 - rahuldav,

2 - kesine;

1 - halb

Sademeveesüsteemide hinnanguid iseloomustab alljärgnev tabel:

Tabel 4.2. Sademeveesüsteemide hinnangute koondtabel

Asula Valgala Suubla

Valgala

suurus

(m2)

Sademevee

kraav,

pikkus jm

Sademevee

torustik,

pikkus jm Drenaaž Hinnang

Tamsalu Vasara tn pinnas 98 850 0 1 100 0 4

Tamsalu Raudteeääre pinnas 323 100 0 2 655 0 4

Jäneda Jäneda Allikaoja 555 545 1 550 0 0 3

Porkuni

Porkuni

kooli

Porkuni

järv 63 000 0 310 0 3

Vajangu Pärna tn pinnas 7300 0 120 0 4

KOKKU 1 047 795 1 550 4 185 0

Sademevesi tuleb kogu valla ulatuses juhtida läbi kraavide või sademeveetorustike lahtistesse

veekogudesse või eesvooludesse ja kraavidesse. Kui põllumaa jaoks ehitatud kuivendussüsteemid

ei taga vajalikku liigvee äravoolu, tuleb sademeveekanalisatsiooni kavandamisel tagada

sademevee ärajuhtimine sellise eesvooluni, mis suudab vastu võtta vajaliku vee koguse.

Planeeritavatest ja rekonstrueeritavatest parklatest kogunev sademevesi tuleb puhastada õli-

liivapüüduritega. Maapinna planeerimisel tuleb tagada vee äravool loomulikus suunas, mitte

takistada vee äravoolu või tekitada tammi ning sademevett ei tohi suunata naaberkinnistule.

Piirkonda sobiva lahenduse valikul tuleb lähtuda olemasolevatest võimalustest, pinnase eripärast

29

ja pinnavormidest, olemasolevast taristust ja mitmetest teguritest, mis määravad ära lahenduse

teostatavuse, võimalused ja tehnilise lahenduse.

5.1.TAPA LINN

Tapa linnas elab 01.09.2024. a. seisuga 5152 elanikku. Ühisveevärgiteenust kasutab 99%

elanikest, ühiskanalisatsiooniteenust 97 % elanikest.

Tapa linnas on moodustatud Tapa reoveekogumisala pindalaga 334 ha ja reostuskoormusega 8150

ie. Kõik linna ettevõtted on liitunud ühiskanalisatsiooniga.

Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile on Tapa reoveekogumisala piirkonnas põhjavesi nõrgalt

kaitstud.

Tapa linna olemasolevad ühisveevärgi-, ühiskanalisatsiooni- ning tuletõrje veevarustussüsteemid

on näidatud töö lisas 1.

5.1.1. Ühisveevärgi objektid

Veevõrk

Tapa linna veevõrgu pikkus on ligikaudu 55 km ja suuremas on osas tegemist ringvõrguga. Tapa

linna Moe II veehaardeni Imastu külas on rajatud toorveetorustik, millest 520 m pikkune lõik

paikneb Imastu küla piires. Torustikud asuvad valdavalt ühiskondlikul maal. Eramaal asuvatel

torustikel kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, kuna torud on rajatud sinna enne 1999. aasta

1. aprilli.

Enamus torustikust (enamasti DN63-DN200 plasttorud) on rekonstrueeritud või rajatud aastatel

2008-2018. Kokku rekonstrueeriti ning rajati enam kui 26 km veetorustikke, ehitati enam kui 400

majaühendust. Tapa linna veetorustik on suuremas osas heas korras.

Puurkaevpumplad

Tapa linna ühisveevärgis on 7 puurkaev-pumplat. OÜ Tapa Vesi kasutab ühisveevarustuse

joogiveeallikana peamiselt Imastu külas paiknevat Ordoviitsiumi veekompleksi Moe II veehaaret,

milles on 3 ordoviitsiumi põhjaveekihi puurkaevu:

• puurkaev (edaspidi: pk) katastri nr 19691;

• pk katastri nr 19692;

• pk katastri nr 19693.

Kehtivas veeloas nr KL-507754 on lisaks Moe II puurkaevudele Tapa linnas veel Ordoviitsium-

Kambriumi veekompleksi avavad puurkaevud:

• Eha tn pk katastri nr 4104;

• Õuna tn pk katastri nr 4106;

• Uus I pk katastri nr 4109;

• Uus II pk katastri nr 4110.

Tabel 5.1. OÜ Tapa Vesi ühisveevärgi puurkaevud Tapa linnas ja Moe II veehaardes Veehaarde

nimetus:

Eha tn

puurkaev Moe II (1) Moe II (2) Moe II (3)

Uus II

puurkaev

Uus I

puurkaev

Õuna tn

puurkaev

Puurkaev

Pk katastri nr: 4 104 19 691 19 692 19 693 4 110 4 109 4 106

Pk passi nr: 2 490 354SL

(PW-1)

355SL

(PW-2)

356SL

(PW-3) 5495/2 5495/1 3 195

30

Veehaarde

nimetus:

Eha tn

puurkaev Moe II (1) Moe II (2) Moe II (3)

Uus II

puurkaev

Uus I

puurkaev

Õuna tn

puurkaev

Pk puurimise

aasta: 1969 2001 2001 2001 1985 1985 1974

Pk põhjaveekiht: O-C O O O O-C O-C O-C

Pk sügavus (m): 160 20 27 26 167 163 168

Pk

sanitaarkaitseala:

50 m - on

tagatud

50m - on

tagatud

50m - on

tagatud

50 m - on

tagatud

50 m - on

tagatud

50 m - on

tagatud

50 m - on

tagatud

Pumpla ja

veetöötlus

Puhastusseade:

tüüp puudub

Paigaldatud ultraviolettseade VGE

Pro UV puudub puudub

vooluhulk (m3/d) 38,4

II astme pumpla:

pumpade arv

puudub

3

puudub

mark Grundfos CR 90-3-2

vooluhulk (m3/h) 90

tõstekõrgus (m) 52

mahuti(d) 1000 m3

Hüdrofoor

maht (m3) 0,5 0,5 0,5

Seisukorra

hinnang

Juurdepääsutee

ja teenindusplats hea hea hea hea hea hea hea

Hoone hea puudub puudub puudub puudub puudub hea

Mahuti(d) puudub hea puudub

Seadmed ja

torustik hea hea hea hea hea hea hea

Elekter-

automaatika hea hea hea hea hea hea hea

Piirdeaed puudub puudub puudub puudub hea hea

Täpsem info puurkaevude lõikes on toodud allpool.

Moe II veehaare (puurkaevud katastri nr 19691, 19692 ja 19693)

Moe II veehaare asub Imastu külas 1,8 km kaugusel Tapa linnas paiknevast veetöötlusjaamast.

Veehaare koosneb kolmest puurkaevust koos juurdekuuluvate veetõste- ja muude seadmetega.

Puurkaevud on puuritud 2001. aastal.

Moe II veehaarde vesi pumbatakse Tapa veetöötlusjaama.

Rakvere tee 1 puurkaevud katastri nr 4109 (Uus I) ja 4110 (Uus II)

Mõlemad puurkaevud asuvad Tapa veetöötlusjaama kinnisel territooriumil Tapa linnas.

Puurkaevud on puuritud 1985. a. Nii Uus I ja Uus II puurkaevpumplad rekonstrueeriti 2012.a.:

paigaldati uued torustikud, uued süvaveepumbad, uued elektri- ja automaatikaseadmed.

Süvaveepumbad EBARA 6 BHE9-12 (7,5 kW) on paigaldatud 90 m sügavusele. Uus II pk

päiseosa on analoogne puurkaevu Uus I omaga. Puurkaevude vesi pumbatakse Tapa

veetöötlusjaama.

31

Eha reservpuurkaev katastri nr 4104

Puurkaev katastri nr 4104 asub Eha tn pumplahoones. 160 m sügavune puurkaev on puuritud

1969.a. Puurkaev lülitub automaatselt tööle hommikuse tipptunni ajal, et tagada vajalik rõhk

läheduses asuvas sõjaväelinnakus.

Puurkaev-pumpla rekonstrueeriti 2011.a. Rekonstrueeriti pumplahoone, paigaldati uus 0,5 m3-ne

hüdrofoor, vahetati pumpla seadmed ning torustik, uus süvaveepump, rekonstrueeriti puurkaevu

päis; soojustati seinad, vundament ja katus, ehitatud on sundventilatsioon ja paigaldatud

elektriradiaatorid; paigaldatud on uued elektri- ja automaatikaseadmed. Sanitaarkaitseala aiaga ei

piiratud hoolduse lihtsustamise eesmärgil. Puurkaevu paigaldati pump 6 BHE 9-12 7,5 kw

tootlikkusega 25 m3/h, paigaldussügavus 75 m.

Eha puurkaevu vesi juhitakse võrku töötlemata ja üheastmeliselt.

Õuna reservpuurkaev nr 4106

1974.a. puuritud puurkaev asub Tapa linnas Õuna tn pumplahoones. Õuna puurkaev-pumpla

lülitub tööle õhtuse tipptunni ajal, et läheduses olevatele tarbijatele oleks tagatud vajalik vooluhulk

ja rõhk. Lisaks peab Õuna tn puurkaev jääma töösse ka rõhu tagamise eesmärgil, et tagada teise

astme pumplast kaugemal asuvatele piirkondadele vajalik surve.

Puurkaev-pumpla rekonstrueeriti 2011.a.: renoveeriti pumplahoone, paigaldati uus 0,5 m3

hüdrofoor, torustik, vee proovivõtukraan ning süvaveepump, rekonstrueeriti puurkaevu päis;

soojustati seinad, vundament ja katus, ehitati sundventilatsioon ja paigaldati elektriradiaatorid;

paigaldati uued elektri- ja automaatikaseadmed. Puurkaevu on paigaldatud süvaveepump EBARA

4N 10/23 (4,0 kW). Teostati teekatte uuendamine ning haljastuse taastamine. Pumpla ümber on

piirdeaed. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 m puurkaevust.

Õuna tn puurkaevu vesi juhitakse võrku töötlemata ja üheastmeliselt.

Lubatud ja tegelik veevõtt

Andmed Tapa linna veega varustavatest puurkaevudest lubatud ja pumbatud veevõtu kohta aastatel

2021-2023 on toodud järgnevas tabelis.

Tabel 5.2. Veevõtt Tapa linna veega varustavatest puurkaevudest aastatel 2021-2023

Puurkaev Lubatud

veevõtt (m3/a)

Veevõtt 2021

(m3)

Veevõtt 2022

(m3)

Veevõtt 2023

(m3)

Moe II kat nr 19691

730000

176115 177504 183352

Moe II kat nr 19692 0 0 0

Moe II kat nr 19693 177451 176841 180944

Eha tn kat nr 4104 103680 7893 3684 3731

Õuna tn kat nr 4106 87300 5446 4446 4670

Uus tn I kat nr 4109 182500

3798 4310 4546

Uus tn II kat nr 4110 3801 4312 4547

374504 371097 381790

Andmed: OÜ Tapa Vesi veeluba nr KL-507754 ja veekasutuse aruanded

32

Tapa linnas on naftaproduktide reostus Ordoviitsiumi veekihtides kuni Uhaku lademe savikate ja

mergliliste kivimiteni. Reostus võib tungida Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambrium-Vendi

veekihtidesse läbi amortiseerunud puurkaevude torude. Seetõttu on oluline tagada puurkaevude

konstruktsiooni vastavus nõuetele ja kontrollida kaevude manteltorude tehnilist seisundit.

Amortiseerunud puurkaevud on vaja nõuetekohaselt tamponeerida.

Veevarustuse normaalolukorras kasutatakse Tapa linna varustavas Moe II veehaardes kaitsmata

põhjaveega alal paiknevaid madalaid Ordoviitsiumi veekompleksi puurkaeve. Juhusliku põhjavee

reostuse korral Moe II veehaardes on vaja veevarustuse kui elutähtsa teenuse tagamiseks

hädaolukorras kasutada alternatiivseid puurkaeve, mis võtavad vee sügavamal asuvast

Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksist.

Sõjaväelinnaku puurkaevud

Kambrium-Vendi veekompleksi puurkaev nr 3348 (passi nr 14252; PK-115) on puuritud 1966. a.

Puurkaevu sügavus on 318 m. Puurkaev pole aastaid töötanud ega ole ühendatud veevõrguga.

Pump on demonteeritud, pumplahoone on lammutatud, puurkaev vajab tamponeerimist.

Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi puurkaev nr 19775 (passi nr PK-132) on puuritud 1992.a.

ja renoveeritud 1997.a. Käesoleval ajal on mõlemad puurkaevud konserveeritud.

Tapa veetöötlusjaam

Tapa veetöötlusjaam koos II astme pumpla ja veemahutiga paikneb Tapa linnas Rakvere tee 1

kinnistul. Tapa veetöötlusjaama juhitakse töötlemiseks vesi Moe II veehaardest ning Uus I (4109)

ja Uus II (4110) puurkaevudest. Teise astme pumplas on välja vahetatud kogu pumpla seadmestik,

paigaldatud on uued teise astme pumbad, sagedusmuundur, rõhuandur ja kogu pumplasisene

torustik. Ultraviolettseadmed (2 tk) paigaldati 2019.a (vt Tabel 5.3). Veemahuti (1000 m3) on

samuti renoveeritud.

Kuna pumpla on varustatud sagedusmuunduriga, töötavad pumbamootorid võimalikult väikeste

pööretega ja vastavalt tegelikule veevajadusele. Tavaolukorras on töös üks pump kolmest. Rõhku

reguleeritakse pumplast võrku antavas vees rõhuanduriga. II astme pumplal on linnavõrku kaks

väljundit. Kokku on seal kolm teise astme pumpa Grundfos CR 90-3-2, mille tootlikkus on 90

m3/h ja tõstekõrgus 52 m.

Tabel 5.3. Tapa VTJ ultraviolettseadmete tehnilised andmed

Tootja VGE International B.V.

Mudel VGE Pro UV INOX 400-204

Lampide võimsus 2x 200 W

Lambi mudel VGE Pro T6 200W 115

Toide 230V 1f

Töörõhk, maks 7 bar

Jõudlus 30mJ/cm2 60 m3/h

Jõudlus 40mJ/cm2 49 m3/h

Jõudlus 60mJ/cm2 33 m3/h

Toruühendused DN100

Tapa II astme pumpla vajab rekonstrueerimist, sh küttelahenduse uuendamist.

33

Joogivee kvaliteet

Joogivee mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi

mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad (indikaatorid) ei tohi

ületada sotsiaalministri määruses nr 61 esitatud piirsisaldusi. Kui lubatust kõrgemate näitajate

puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogiveena. Piirsisalduste

ületamisel korraldab Terviseamet koostöös ekspertidega terviseriski hindamise ja abinõude

programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogivee käitleja.

Tapa linna ühisveevärgist aastatel 2023-2024 võetud veeanalüüside võetud veeanalüüside

tulemused on toodud tabelis 5.4. Ülejäänud analüüside tulemused on kättesaadavad Terviseameti

andmebaasis aadressil: http://vtiav.sm.ee.

21.12.2022 võetud veeproovile AS Hoolekandeteenused Tapa Kodust, Loode tn 12 teostati

radioloogiline analüüs. Efektiivdoosiks saadi <0,008 mSv/aastas (piirnorm 0,10 mSv/aastas).

28.11.2019, 08.12.2020, 27.12.2021, 21.12.2022 ja 18.12.2023 võeti veeproovid pestitsiidijääkide

määramiseks Tapa linnas Loode tn 12 (AS Hoolekandeteenused Tapa Kodu). Pestitsiidijääke ei

leitud.

Terviseameti 12.11.2024 üldhinnangu alusel on Tapa linna ühisveevärgi veekvaliteet vastav.

34

Tabel 5.4. Tapa linna joogivee kvaliteet

Näitaja

Ühik

Piirsisaldus

Tapa

Gümnaasiu

m, Pargi tn

12

AS Hoole-

kande-

teenused

Tapa

Kodu

Tapa

Keeleküm

bluskool,

Nooruse

tn 2

Tapa

Keele-

kümblus-

kool,

Nooruse

tn 2

Tapa

Keele-

kümblus-

kool

Tapa

Pihla-

kodu,

Valgejõe

pst 14

Tapa

Pihlakodu,

Valgejõe

pst 14

28.09.23 18.12.23 16.02.23 19.10.23 29.02.24 11.05.23 13.06.24

Lõhn lahjen-

dusaste

Tarbijale

vastuvõetav,

ebaloomulik

e muutusteta

1 1 1 1 2 1 1

Maitse lahjen-

dusaste

Tarbijale

vastuvõetav,

ebaloomulik

e muutusteta

1 1 1 1 2 1 1

Värvus mg/l Pt

Tarbijale

vastuvõetav,

ebaloomulik

e muutusteta

13 4,7 <3 11 5 5,1 4,2

Hägusus NHÜ

Tarbijale

vastuvõetav,

ebaloomulik

e muutusteta

0,51 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5

pH mg/l 6,5≤pH≤9,5 7,34 7,53 7,44 7,46 7,35 7,38 7,43

Ammooniu

m mg/l 0,50 <0,08 <0,08

Nitritid mg/l 0,50 <0,004

Nitraadid mg/l 50 1,7

Kloriidid mg/l 250 12,7 10,7

Sulfaadid mg/l 250 12,4

Raud mg/l 0,2 <40 <40

35

Näitaja

Ühik

Piirsisaldus

Tapa

Gümnaasiu

m, Pargi tn

12

AS Hoole-

kande-

teenused

Tapa

Kodu

Tapa

Keeleküm

bluskool,

Nooruse

tn 2

Tapa

Keele-

kümblus-

kool,

Nooruse

tn 2

Tapa

Keele-

kümblus-

kool

Tapa

Pihla-

kodu,

Valgejõe

pst 14

Tapa

Pihlakodu,

Valgejõe

pst 14

28.09.23 18.12.23 16.02.23 19.10.23 29.02.24 11.05.23 13.06.24

Fluoriid mg/l 1,5 0,25

Mangaan mg/l 0,05 <30 <30

Elektri-

juhtivus

μS cm-1

20˚C 2500 573 584 575 567 563 576 559

Boor mg/l 1 0,024

Alumiiniu

m μg/l 200 <8

Naatrium mg/l 200 4,2

Tsüaniidid μg/l 50 <3

PAH

summa* μg/l 0,1 <0,05

Benso(a)-

püreen μg/l 0,01 <0,001

Trihalo-

metaanide

summa

μg/l 100 42

1,2-

dikloro-

etaan

μg/l 3 <0,1

Tetrakloro

-etaan,

trikloroeta

an summa

μg/l 10 <0,1

Benseen μg/l 1 <0,1

Arseen µg/l 10 <0,2

36

Näitaja

Ühik

Piirsisaldus

Tapa

Gümnaasiu

m, Pargi tn

12

AS Hoole-

kande-

teenused

Tapa

Kodu

Tapa

Keeleküm

bluskool,

Nooruse

tn 2

Tapa

Keele-

kümblus-

kool,

Nooruse

tn 2

Tapa

Keele-

kümblus-

kool

Tapa

Pihla-

kodu,

Valgejõe

pst 14

Tapa

Pihlakodu,

Valgejõe

pst 14

28.09.23 18.12.23 16.02.23 19.10.23 29.02.24 11.05.23 13.06.24

Kaadmiu

m µg/l 5 <0,2

Plii µg/l 10 <0,3

Nikkel µg/l 20 <2

Kroom µg/l 50 <0,4

Seleen µg/l 10 <2

Vask mg/l 2 0,003

Antimon µg/l 5 <0,3

Elavhõbe µg/l 1 <0,3 Coli-

laadsed

bakterid

PMÜ

/100 ml 0 0 0 0 0 0 0 0

Escherichi

a coli

PMÜ

/100 ml 0 0 0 0 0 0 0 0

Soole

entero-

kokid

PMÜ

/100 ml 0 0 0 0 0 0 0

Kolooniat

e arv

22ojuures

PMÜ/1

ml

Ebaloomulik

e muutusteta 31 0 >300 5 9 0 3

*Seletus: PAH-summa koosneb järgmistest ühenditest: benso(b)fluorantreen, benso(k)fluoranteen, benso(ghi)perüleen ja indeno(123-

cd)püreen.

Andmed: https://vtiav.sm.ee/

37

5.1.2. Tuletõrjeveevarustus

Olemasolev tuletõrjeveevarustus Tapa linnas on lahendatud hüdrantide baasil ning on üldjoontes

toimiv. Looduslik tuletõrje veevõtukoht on Valgejõe põik tn Valgejõest.

5.1.3. Ühiskanalisatsiooni objektid

Olemasolev kanalisatsioonivõrk ja reoveepumplad

Kokku on Tapa linna kanalisatsioonitorustike pikkuseks ligikaudu 41 km, sellest 34 km on

isevoolset torustikku ja 6,6 km survetorustikku. Torustikud asuvad valdavalt ühiskondlikul maal.

Eramaal asuvatel torustikel kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, kuna torustikud on rajatud

sinna enne 1999. aasta 1. aprilli.

Aastatel 2011-2012 teostati järgnevad tööd:

- rajati 15 411 m uut isevoolset kanalisatsioonitorustikku;

- rekonstrueeriti 320 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku;

- rajati 1 686 m uut survekanalisatsioonitorustikku.

Aastatel 2017-2018 rekonstrueeriti üks reoveepumpla (Rakvere tee 1), 1732,7 m isevoolset

kanalisatsioonitorustikku ning 1064,7 m survekanalisatsioonitorustikku. Lisaks sellele rajati 17,3

m isevoolset kanalisatsioonitorustikku ning 407,4 m survekanalisatsioonitorustikku. Isevoolsed

kanalisatsioonitorustikud rekonstrueeriti Üleviste, Eha, Roheline ja Ehituse tn ning Lehtse tee ja

Taara pst-l. Survekanalisatsioonitorustikest rekonstrueeriti kanalisatsioonipumplate “Tapa Vesi”

(Rakvere tee ääres) ja “Sõjaväe nr 2” (Loode tn läheduses) survetorustikud.

Kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise ja rajamise tulemusena on need Tapa linnas heas

olukorras.

Kanalisatsioonivõrku laiendati Üleviste tn, 1. Mai pst.-l ja Pikk tn-l, liitumispunktid rajati 10

kinnistule.

Tapa linnas töötavad 16 kanalisatsioonipumplat, millest enamus on rekonstrueeritud või rajatud

aastatel 2011-2012: rajati 7 uut reoveepumplat (Ambla, Hommiku, Kalevi, Pikk, Maie, Välja ja

Õhtu pumpla); rekonstrueeriti 3 reoveepumplat (Eha, Sõjaväe 2 ja peapumpla Tapa RVP juures).

Tapa reoveepuhasti juures paiknevasse peapumplasse juhitakse läbi olemasoleva DN750

betoontoru kogu kanalisatsioonisüsteemist pealevoolav reovesi ning lisaks ka läbi purgimissõlme

puhastisse toodav reovesi. Lisaks juhitakse eraldi DN 160 toru kaudu pumplasse ka liigmuda

basseinide pinnalt ära juhitav settevesi. Teostati kogu peapumpla sisseseade väljavahetus, sh.

vahetati pumpla sees olev roostevaba terasest põhjaplaat, säilitati vaid olemasoleva pumpla kest ja

luuk. Paigaldati kaks uut kordamööda töösse rakendatavat reovee pumpa tootlikkusega ca 125

m3/h. Peapumplast juhitakse reovesi uue DN 200 survetoru kaudu mehaanilise puhastuse etappi,

mis koosneb peenvõrest ja liivapüünisest (nn kombiseade).

Uued reoveepumplad ehitati välja eelkomplekteeritud ja täisvarustusega ühekambriliste

pakettpumplatena. Pumplates on kaks uputatud pumpa koos sisemise torustiku, siibri ja

tagasilöögiklapiga, lisaks rõhuandur veetaseme määramiseks ja ujukandur avariilise veetaseme

jaoks. Pumpade juhtimine toimub reservuaari veetaseme põhjal. Pumplad toimivad automaatselt,

andmed saadetakse digitaalselt operaatorile.

38

Tabel 5.5. OÜ Tapa Vesi reoveepumplad Tapa linnas

Pumpla

nimetus

Asukoht Pumpade arv ja andmed Märkus

Pea-

pumpla

Võidu pst 28

2 Grundfos pumpa:

S1.80.100.55.4.50H.C;

Hmax=9,0 m ja Qmax=125

m3/h

Rekonstrueeritud 2012.a. Ilma

pealisehitiseta, maapeal on ainult pumpla

elektriline juhtkilp. Kompaktne

ühekambriline šahtpumpla on ja komplekse

juhtautomaatikaga: pumbašahti sügavus 4,8

m

Kalda Valgejõe pst

31 kinnistu

kõrval

2 Sarlin-tüüpi

sukelpumpa;

SV024B10501P,

võimsusega 1,65 kW,

tootlikkus kuni 18 l/s

tõstekõrgusel H kuni 8,8

mVs, 1413 pööret/min, 3-

faasiline

Ilma pealisehitiseta, maapeal on ainult

pumpla elektriline juhtkilp. Kompaktne

ühekambriline šahtpumpla on ja kompleksse

juhtautomaatikaga. Pumbašahti sügavus

4 m.

Maie Maie tn 8

kinnistu kõrval

Grundfos

SLV.80.80.22.A.4.50D;

Hmax=12,7 m ja

Qmax=84 m3/h

Ilma pealisehitiseta, maapeal on ainult

pumpla elektriline juhtkilp, rajatud 2012.a.

Raudtee Hommiku pst

31

Pumpla asub erakinnistul.

Hommik

u

Hommiku pst

38 kinnistu

kõrval

Grundfos

SLV.80.80.40.A.2.51D;

Hmax=24,9 m ja

Qmax=5,23 l/s

Ilma pealisehitiseta, maapeal on ainult

pumpla elektriline juhtkilp, rajatud 2012.a.

Kalevi Kalevi tn 24

kinnistu kõrval

Grundfos

SLV.80.80.15.4.50D;

Hmax=8,76 m ja

Qmax=80 m3/h

Ilma pealisehitiseta, maapeal on ainult

pumpla elektriline juhtkilp, rajatud 2012.a.

Spordi Spordi tn 13

vastas üle tee

2 Sarlin-tüüpi

sukelpumpa;

SV024B10501P,

võimsusega 1,65 kW,

tootlikkus kuni 21 l/s

tõstekõrgusel H kuni

10,7 mVs, 1413

pööret/min, 3-faasiline

Ilma pealisehitiseta, maapeal on ainult

pumpla elektriline juhtkilp. Kompaktne

ühekambriline šahtpumpla on varustatud

komplekse juhtautomaatikaga: pumbašahti

sügavus 4,5 m

Eha Paide mnt 64

kinnistu kõrval

Grundfos

SL.1.100.150.40.A.4.51D

; Hmax=12,5 m ja

Qmax=245 m3/h

Ilma pealisehitiseta, maapeal on ainult

pumpla elektriline juhtkilp.

Rekonstrueeritud 2012.a., sh:

2 sukelpumpa asendatud uutega;

paigaldatud mehaanilised võred koos

võreheitmete eemaldamise transportööriga

ja taliga võreheitmete kogumiskonteineri

vastuvõtušahtist väljatõstmiseks

Ambla Ambla mnt 42

kinnistu kõrval

Grundfos

SLV.80.80.13.A.4.50D;

Ilma pealisehitiseta, maapeal on ainult

pumpla elektriline juhtkilp, rajatud 2012.a.

39

Pumpla

nimetus

Asukoht Pumpade arv ja andmed Märkus

Hmax=9,8 m ja

Qmax=65 m3/h

Mill

(Karja tn)

Karja tn 4

hoone

läheduses

2 Sarlin-tüüpi

sukelpumpa; pumpade

mark SV024B10501P,

võimsusega 1,65 kW,

tootlikkus 21 l/s

tõstekõrgusel kuni

10,7 mVs, 1413

pööret/min, 3-faasiline

Ilma pealisehitiseta, maapeal on ainult

pumpla elektriline juhtkilp. Kompaktne

ühekambriline šahtpumpla on varustatud

komplekse juhtautomaatikaga: pumbašahti

sügavus 4,5 m

Sõjaväe Paide mnt

96/Tapa linnak

Asub kaitseväe kinnistul

Sõjaväe

nr 2

Paide mnt 81

kinnistu kõrval

Grundfos

SL1.80.100.75.4.51D;

Hmax=9,8 m ja

Qmax=65 m3/h

Ilma pealisehitiseta, maapeal on ainult

pumpla elektriline juhtkilp.

Rekonstrueeritud 2012.a., sh:

-2 sukelpumpa välja vahetatud;

-Paigaldatud mehaanilised võred koos

võreheitmete eemaldamise transportööriga

ja taliga võreheitmete kogumiskonteineri

vastuvõtušahtist väljatõstmiseks

Pikk Pikk tn 81

kinnistu kõrval

Grundfos

SLV.80.80.22.A.4.50D;

Hmax=7,5 m ja

Qmax=65 m3/h

Ilma pealisehitiseta, maapeal on ainult

pumpla elektriline juhtkilp, rajatud 2012.a.

Välja Välja tn 5

kinnistu vastas

üle tee

Grundfos

SLV.80.80.13.A.4.50D;

Hmax=9,8 m ja

Qmax=65 m3/h

Ilma pealisehitiseta, maapeal on ainult

pumpla elektriline juhtkilp, rajatud 2012.a.

Õhtu Õhtu pst 31

kinnistu kõrval

Grundfos

SLV.65.65.09.A.2.50B;

Hmax=12,7 m ja

Qmax=6,8 l/s

Ilma pealisehitiseta, maapeal on ainult

pumpla elektriline juhtkilp, rajatud 2012.a.

Tapa

Vesi

Rakvere tee 1

II astme

veepumpla

kinnistul

1 pump: Grundfos Mudel:

SLV.80.80.22.4.50D.C

Hmax: 13,1 m ja Qmax:

19,4l/s

Ilma pealisehitiseta, maapeal on ainult

pumpla elektriline juhtkilp, rekonstrueeritud

2018.a.

Tapa linna reoveepuhasti

Tapa linna reoveepuhasti asub Tapa linnas aadressil Võidu pst 28 ning siia juhitakse reoveed:

• Tapa linna elanikelt;

• Tapa linna asutustest ja ettevõtetest;

• Moe külast;

• infiltratsiooni- ja sademevesi (ühisvoolne kanalisatsioon);

• purgitav reovesi linnast ja ümbritsevatest valdadest.

Tapa reoveepuhasti juures paiknevasse peapumplasse juhitakse läbi olemasoleva DN750

betoontoru kogu kanalisatsioonisüsteemist pealevoolav reovesi ning purgitav reovesi. Lisaks

40

juhitakse eraldi olemasoleva DN 160 toru kaudu pumplasse ka liigmuda basseinide pinnalt ära

juhitav settevesi.

Puhastile on tagatud nõutud 150 m kuja, lähim hoone asub ca 200 m kaugusel. Kogu reoveepuhasti

maa-ala on piiratud piirdeaiaga. Reoveepuhastil on heas seisukorras juurdepääsutee ja

teenindusplats. Tehnohoone rekonstrueeriti koos kogu puhasti kompleksiga 2012. aastal ja see on

heas seisukorras.

Tapa linna reoveepuhasti suublaks on Valgejõgi (registrikood VEE1079200). Reoveepuhastilt

juhitakse heitvesi suublasse läbi 250 m pikkuse lahtise kraavi. Jõkke suubub kraav Tapa linnast

allavoolu linna põhjapoolse piiri lähedal. Lubatud vooluhulk on 600 000 m3/aastas. 2023. aastal

juhiti suublasse 439 830 m3 heitvett, mis moodustab ca 73% lubatud vooluhulgast. Vee-ettevõtte

hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet. Suubla seisukord on

rahuldav.

Tapa linna reoveepuhasti tehnoloogia

Reoveepuhastiks on 1996. a. ehitatud ja 1997. a. käiku antud Soome firma Raisio Engineering

tehnoloogial põhinev bioloogiline BIOLAK-tüüpi reoveepuhasti. Tapa reoveepuhasti

rekonstrueeriti 2012. aastal, täiustati puhastustehnoloogiat, ehitati välja purgla ja

settekäitlussüsteem. Reoveepuhasti dimensioneeriti vastavalt hankedokumentatsioonile ja

teostatud uuringule, aluseks võetud andmed on esitatud järgnevas tabelis:

Tabel 5.6. Puhasti dimensioneerimise aluseks võetud lähteandmed

Parameeter Kogus (max) Ühik Märkused

R 8300 IE

Qaver 700 m3/d

qh-max-dw 50 m3/h Kuiva ilma maksimaalne vooluhulk

qmax 125 m3/h Maksimaalne vooluhulk

BHT7 500 kg/d norm 60 g/(ie*d)

Heljum 700 kg/d norm 70 g/(ie*d)

Nüld 70 kg/d norm 12 g/(ie*d)

Püld 13 kg/d norm 2 g/(ie*d)

Reoveepuhastust teostatakse järgneva tehnoloogia abil:

• eelpuhastus jämevõrega;

• purgimissõlm automaatvõrega;

• reovee tippkoormuste akumuleerimine mahutis;

• mehaaniline puhastus kombiseadmega (peenvõre ja liivapüünis);

• aktiivmudapuhastus – bioloogiline puhastus süsinikuühendite, lämmastiku ja

fosfori ärastamiseks;

• keemiline fosforiärastus;

• heitvee desinfitseerimine;

• liigmuda tihendamine mudabasseinides;

• liigmuda tahendamine.

41

Eelpuhastus

Reovesi voolab puhasti territooriumile isevoolselt mööda DN750 betoontoru ja läbib esimese

etapina eelpuhastuse sõlme, mis paikneb ca 62 m2 kergkonstruktsioonist köetavas ja

ventileeritavas hoones ca 100 m enne peapumplat. Hoones on reoveest võõriste eemaldamiseks

roostevabast terasest varbvõre pilude vahega 8 mm. Kogutud võrejäätmed suunatakse mahu

vähendamiseks pressi. Pressist väljuvad võrejäätmed juhitakse nn. longo pack kilekoti süsteemiga

varustatud torušahti kaudu 240 l lukustatava kaanega ratastel konteinerisse ja seejärel transpordib

prügiveo teenuse pakkuja jäätmed prügimäele. Eelpuhastuseks oleva varbvõre läbinud reovesi

voolab isevoolselt mööda DN750 betoontoru reoveepuhasti peapumplasse.

Purgla

Purgla paikneb eelpuhastuse hoones raudbetoonist põrandal. Purgimissõlme kaudu juhitakse

puhastisse fekaalsed vedeljäätmed ning torustike survepesuvesi ning puhastatakse neid enne

bioloogilist puhastust mehhaaniliselt. Tulenevalt purgitavate jäätmete erinevast koostisest võtab

vastuvõtusõlm vastu kuni 15 %-lise kuivainesisaldusega jäätmeid ning on dimensioneeritud

koormusele kuni 100 m3/h (ca 28 l/s). Purgitud reovesi juhitakse purgimisvõrega samas hoones

paikneva eelpuhastuse varbvõre kanalisse, kust purgitud reovesi voolab koos ülejäänud asulast

tuleva reoveega edasi peapumplasse.

Peapumpla

Peapumplast juhitakse reovesi uue DN 200 survetoru kaudu mehhaanilise puhastuse etappi, mis

koosneb peenvõrest ja liivapüünisest (nn. kombiseade).

Tippkoormuse akumuleerimiseks on rajatud raudbetoonpaneelidest 2000 m3 mahuga

akumulatsioonismahuti, kuhu juhitakse reovesi peapumplast DN 500 toru kaudu olukorras, kui

selle kogus ületab pumpla jõudluse ehk 125 m3/h. Siseneva reovee vooluhulkade suure ebaühtluse

peamiseks põhjuseks on ilmastikuolud – sademeveed, mille mõju avaldub eriti teravalt

paduvihmade ajal ja lumesulamise perioodil.

Akumulatsioonimahuti paikneb peapumpla kõrval ning sellesse on settimise vältimiseks

paigutatud 2 segurit. Alternatiivse segamise lahendusena on paigaldatud mahutisse ka aeratsiooni

toru. Aeratsiooniks vajalik õhupuhur ja kõigi akumulatsioonimahuti seadmete elektrikilbid

paiknevad akumulatsioonimahuti tehnohoones.

Mahutisse kogunenud reovesi pumbatakse kahe kordamööda töösse rakenduva pumba abil mööda

DN 200 survetoru mehaanilise puhastuse kombiseadmele. Pumba tootlikkus on 125 m3/h, et tagada

peapumpla pumpadega sama suur pealevool kombiseadmele olukordades, kus peapumpla

parasjagu ei tööta. Akumulatsioonimahuti ülevool on juhitud kraavi.

Mehhaaniline puhastus

Peapumplast pumbatakse reovesi mehaanilise puhastuse kombiseadmele, kus toimub reovee

puhastamine peenvõrega ja liivaeraldus. Uus kombiseade paigaldati võreseadme asemele

olemasolevasse tehnohoonesse. Kombiseadmele pumbatav reovesi siseneb läbi kahe DN200 toru,

üks akumulatsioonimahutist, teine peapumplast. Mõlema torustiku vood mõõdetakse vooluhulga

mõõtjatega ja saadud info edastatakse juhtimiskontrollerisse.

Kombiseadme esimeseks osaks on reoveest võõriste eemaldamiseks ette nähtud roostevabast

terasest automaatne peenvõre, avade vahega 5 mm. Võre käivitub automaatselt taseme tõusmisel

reovee vastuvõtu sumbas. Eemaldatud võrejäätmed nõrutatakse, kogutakse konteinerisse ja

transporditakse prügimäele. Seadme töö juhtimine käib tasemeanduri järgi. Teiseks põhiosaks on

roostevabast terasest liivapüünis, mis on horisontaalse vooluga ja varustatud automaatse

42

rasvaeraldiga. Eraldatud sete kogutakse konteinerisse ja transporditakse prügimäele.

Kombiseadme tootlikkus on 56 l/s (~ 200 m3/h), mis jätab võimaluse häireolukordades ajutiselt

seadmele ning seeläbi kogu reoveepuhastisse juhtida ka rohkem reovett, kui tavapärase töö korral

ettenähtud 125 m3/h.

Kombiseadme läbinud reovesi voolab isevoolselt läbi seadmest väljuva DN250 toru reoveepuhasti

bioloogilise osa esimesse etappi, P-ärastuse mahutisse, mis paikneb otse kombiseadme all.

Bioloogiline puhastus

Reovee bioloogiline puhastus toimub raudbetoonist bioloogilise P-ärastuse mahutis, muldesse

rajatud aeratsioonibasseinis ning kahes raudbetoonist järelsetitis. Esimesena siseneb reovesi

tehnohoone all olevasse mahutisse kombiseadmest läbi DN250 toru.

Bioloogilise fosforiärastuse faasis luuakse kõrgendatud bioloogiliseks fosforiärastuseks vajalikud

tingimused. Reovett ja aktiivmudasuspensiooni hoiab hõljuvas olekus segur. Lisaks on paigaldatud

pump juhuks, kui on vaja mahutit tühjendada. Järelsetititest võetava tagastusmuda fosforiärastuse

mahutisse juhtimiseks kasutatavat torustikku ja õhktõstukite süsteemi ei vahetatud.

Fosforiärastuse mahutist juhitakse reovesi ülevoolu ja torustiku kaudu aeratsioonimahutisse.

Aeratsioonimahutis toimuvad protsessid on vaba hapniku sisalduse järgi kaheks jagatavad –

anoksilistes tingimustes toimuvad protsessid ja aeroobsetes tingimustes toimuvad protsessid.

Aeratsioonibasseini anoksilistes tingimustes toimub denitrifikatsiooniprotsess, milles moodustuv

gaasiline lämmastik (N2) eraldub atmosfääri.

Reovett ja aktiivmudasuspensiooni hoiab hõljuvas olekus madalama intensiivsusega töötav

aeratsioonisüsteem. Aeratsioonifaasis toimub suspensiooni hapnikuga rikastamine

õhustussüsteemi abil. Rekonstrueerimistööde käigus vahetati õhu pumpamiseks kasutatavad

õhupuhurid uute vastu. Aeroobsetes tingimustes toimub ka fosfaatide suurendatud sidumine

aktiivmudasse polüfosfaatidena, mis võimaldab liigmuda koostises eraldada reoveest

mudahelvestesse bioloogiliselt seotud fosforiühendeid, viies sellega läbi kõrgendatud fosfori

bioärastust. Rekonstrueerimistööde käigus vahetati välja aeratsioonimahuti membraankile ning

ujuvaeraatorid alates mahuti kaldal paiknevatest klapikaevudest. Aeratsioonimahuti töö

juhtimiseks paigaldati uus hapniku ja redokspotentsiaali andur. Vastavalt Binowa

dokumentatsiooniga esitatud dimensioneerimise parameetritele ja teostatud kontroll arvutustele

saavutatakse antud aktiivmudapuhasti mahtude puhul 8300 ie dimensioneerimiskoormusel

järgnevad arvestuslikud aktiivmudaprotsessi iseloomustavad väärtused:

reoveesette kuivainesisaldus: 4 [kg HA/m3]

muda vanus: 21,0 – 22,0 [d]

päevane liigmuda: 545 - 626 [kg KA/d]

SOTR: 75-90 [kg O2/h].

Järelsetitamise faasis toimub muda settimine mahuti põhja ja puhastatud vee eraldamine

aktiivmudast järelsetiti ülevoolu rennide kaudu. Paigaldati uued settekaabid. Järelsetitid jäävad

toimima senise skeemi järgi paralleelselt, kasutusse jäävad olemasolevad väljavoolurennid.

Vajaliku setteringluse tagamiseks pumbatakse settinud sete osaliselt teatud tsüklite järel

soojustatava settekambri ja õhktõstuki süsteemi abil tagasi bioloogilise P-ärastuse mahutisse.

Järelsetitist toimub ka settinud liigmuda pumpamine uute sukelpumpade abil settetihendisse.

Lisaks säilib ka avariiolukordades vajadusel kasutatav liigmuda eemaldamise võimalus

õhktõstukitega läbi settekambri.

43

Keemiline fosforiärastus

Reoveest fosfori sekundaarseks ärastamiseks nähti ette kemikaali hoiumahuti (maht 1 m3) ja

doseerimispump (tootlus 0-6 l/h), mille abil juhitakse kemikaal aeratsioonimahutisse. Kemikaali

mahuti ja pump paiknevad settetahenduse ruumis järelsetitite kohal.

Heitvee desinfitseerimine

Kemikaali mahuti ja pumba asukohaks on platvorm järelsetitite käiguteedega samal tasapinnal.

Reoveepuhastisse on paigaldatud desinfitseerimisseadmed, mida rakendatakse pandeemia või

epideemia puhul. Kuna desinfektsioonisõlme kasutatakse ainult hädaolukordades, eeldatavalt

lühikese aja jooksul, käsitletakse käesolevas kontseptsioonis kloreerimise lahendust, mille puhul

kasutatakse desinfitseerimiskemikaalina naatriumhüpokloritit (NaOCl).

Puhastusprotsessis kasutatavad mahutid

Bioloogilises puhastuses kasutatavate mahutite mahud on bioloogilise P-ärastuse mahutil 150 m3,

aeratsioonimahutil 3100 m3. Järelsetite pind on 2 x 175 m2. Reoveest fosfori ärastamiseks nähakse

ette kemikaali hoiumahuti (maht 1 m3). Heitvee desinfitseerimiseks on ette nähtud kemikaali

hoiumahuti - hüpokloriti hoiumahuti (20 l tarnepakendid). Tapa puhasti sette avariiliseks

hoiustamiseks ja tihendamiseks jäävad kasutusse kaks olemasolevat basseini kogumahuga ca 2 x

2050 m3, mis tööde käigus rekonstrueeriti. Mudabasseinide puhastamisel tagatakse ühe basseini

puhastamisel teise basseini töövõime. Eemaldatud sette kogus on hinnanguliselt 2000 m3 ja see

transporditakse edasiseks käitluseks Tapa linna kompostimisplatsile, Rakvere reoveepuhastisse

või antakse üle mõnele teisele settekäitlusega tegelevale ettevõttele.

Reovee ja heitvee monitooringuseadmed pärast puhasti rekonstrueerimist: reoveepuhastile

siseneva ja sealt väljuva vee monitoorimiseks on ette nähtud reovee vooluhulga mõõtesõlmed ning

proovivõtukohad nii puhasti sisendile kui ka puhastist väljuvale reoveele. Tehnoloogilisteks

vajadusteks tehtavaid proove analüüsitakse vajadusel puhasti juures olevas laboris, väljuva heitvee

vastavust nõuetele analüüsib akrediteeritud labor. Reoveepuhastile siseneva ja sealt väljuva vee

monitoorimiseks on ette nähtud järgmised paigaldised ja lahendused:

Sisendid:

• vooluhulgamõõtja enne kombiseadet;

• automaatne proovivõtja eelpuhastushoones;

Väljundid:

• vooluhulgamõõtja väljavoolu mõõdukaevus;

• automaatne proovivõtja järelsetitite väljavoolurenni kohal.

Tabel 5.7. Tapa linna reoveepuhastisse siseneva reovee analüüside tulemused

Ü h ik

1 7 .0

5 .2

0 2 4

1 8 .0

5 .2

0 2 4

1 9 .0

5 .2

0 2 4

2 0 .0

5 .2

0 2 4

2 0 .0

5 .2

0 2 4

2 1 .0

5 .2

0 2 4

2 2 .0

5 .2

0 2 4

BHT7 mg/l 480 450 490 430 480 430 480

Heljum mg/l 510

KHT mg/l 1030

pH pH ühik 7,7

44

Sulfaadid mg/l 110

Püld mg/l 13

Nüld mg/l 100

Tabel 5.8. Tapa linna reoveepuhastist väljuva heitvee analüüside tulemused

Ü h ik

P ii

rs is

al d

u s

h ei

tv ee

s

H ei

tv es

i 1 6 .0

1 .2

0 2 4

H ei

tv es

i 1 1 .0

2 .2

0 2 4

H ei

tv es

i 1 9 .0

3 .2

0 2 4

H ei

tv es

i 0 9 .0

4 .2

0 2 4

H ei

tv es

i 2 1 .0

5 .2

0 2 4

H ei

tv es

i 0 4 .0

6 .2

0 2 4

H ei

tv es

i 0 2 .0

7 .2

0 2 4

BHT7 mg/l 15 3,3 4,3 4,6 7,9 6,7 6,3 3,0

Heljum mg/l 25 5,2 5,1 5,1 5,3 3,6 2 2,9

KHT mg/l 125 44 58 47 63 46 48 50

pH pH ühik 6-9 7,3 7,2 7,2 7,0 7,5 7,5 7,4

Sulfaadid mg/l - 75 99 75 61 96 120 150

Püld mg/l 1 0,20 0,17 0,44 0,43 0,72 0,39 0,37

Nüld mg/l 15 11 15 8,6 4,7 20 3,6 4,2

Nafta mg/l 1

Allikas: OÜ Tapa Vesi veeluba nr L.VV/324001, analüüside protokollid.

Analüüside alusel vastab Tapa reoveepuhastist peale puhastamist väljuva vee saasteainete sisaldus

kehtestatud nõuetele.

Keskkonnaameti 2014. aastal teostatud kontrollseire käigus avastati Tapa linna reovee puhasti

heitvee väljalaskmest LV291 nii arseeni (As), niklit (Ni), pliid (Pb), tsinki (Zn) kui vaske (Cu).

Keskkonnaameti Põhja regiooni juhataja lisas 30.12.2014 korraldusega nr V 1-15/14/390 vee-

loasse nr L.VV/324001 kohustuse alates 2015. aastast teostada heitvee väljalaskmest LV291

nimetatud ohtlike ainete seiret vähemalt kord aastas veendumaks, et tegemist pole juhusliku

heitega. 2016‒2018 aastate analüüsitulemused näitasid püsivat arseeni (As), nikli (Ni), vase (Cu),

plii (Pb) ja tsingi (Zn) juhtimist suublasse. Tsingi (Zn) puhul oli näha ainele seatud piirväärtuse

(50 μg/l) mitmekordset ületamist 13.06.2017, 27.06.2017, 22.08.2017, 06.09.2017, 26.03.2018 ja

04.06.2018 proovidest.

Keskkonnaministri määruse nr 61 §11 lg 6-ga sätestatakse erandjuhud, mille korral võib

veekogusse juhitav heitvesi ületada määruse lisaga kehtestatud piirväärtusi. Üheks erandi

kehtestamise eelduseks on ohtliku aine segunemispiirkonna määramine loa täitja poolt.

Segunemispiirkond on heite keskkonda laskmise kohaga (suublaga) piirneva pinnaveekogu osa,

kus ühe või mitme saasteaine kontsentratsioon võib ületada asjaomaseid keskkonnakvaliteedi

standardeid, tingimusel et see ei mõjuta ülejäänud pinnaveekogu vastavust keskkonnakvaliteedi

standarditele.

2019. aastal koostas Hendrikson & KO analüüsi „Tapa Vesi OÜ väljalasu ohtlike ainete

segunemispiirkondade määramine“ eesmärgiga võimalikult täpselt välja selgitada Tapa Vesi OÜ

heitveesuubla hetkeolukord ja hinnata jõkke juhitava ohtliku aine segunemise kiirust ja ruumilist

levikut.

45

Töö tulemusena määrati ohtliku probleemse aine segunemispiirkond suubla jaoks. Probleemse

aine kontsentratsioon määratud segunemispiirkonnast väljaspool on aine puhul väiksemad

keskkonnakvaliteedi piirnormist. Tehti kindlaks, et Tapa Vesi OÜ väljalasust LV921 allavoolu

jääva saasteaine kontsentratsioon ei tõuse oluliselt ning Zn summaarne sisaldus väljalasust

allavoolu pärast täielikku segunemist on 4,42 µg/l (piirväärtus 10 µg/l). Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu direktiiviga 2008/105/EÜ ja Euroopa Komisjoni tehnilise juhise alusel hinnatuna on

sellest tulenevalt heitvee suunamine ebaoluline ning ei põhjustada keskkonnale ebasoodsat mõju.

Suublatesse jõudvad vee kogused on suhteliselt väikesed ja keskkonnakvaliteedi piirnorme ületav

heitvesi lahjeneb jõkke väikesel alal. Arvestades heitvee väljalasu ja jõe vooluhulkade olulist

erinevust, võib eeldada, et segunemine toimub lühikese aja jooksul ja eeldatavalt on reoveepuhasti

väljalasu vee segunemine saavutatud juba Valgejõkke suubumiskoha juures (ligikaudu 6 m

kaugusel allavoolu, kui segunemine toimuks 1 minuti jooksul ja eeldades madalseisu voolukiirust

0,1 m/s).

Tapa Vesi OÜ on koostanud tegevuskava „Tsingi (Zn) sisalduse vähendamise programm Tapa

reoveepuhasti heitvees aastateks 2019-2029“. Alates 2020. aastast tuleb veeloa nr KL-507754

alusel teostada üks kord poolaastas seiret järgmistele saasteainetele: arseen (As), kahealuselised

fenoolid, naftasaadused, nikkel (Ni), vesinikioonide kontsentratsioon (pH), tsink (Zn), vask (Cu)

ja ühealuselised fenoolid. Tsingi puhul ei ole keskkonda viimine loaga limiteeritud, kuid saastetasu

arvutatakse. 2023. aasta seireandmed on toodud järgnevas tabelis.

Tabel 5.9. Tsingi seireandmed 2023. aastal Tapa reoveepuhasti heitvees

Näitaja Kogus (t/a) I kv II kv III kv IV kv

Tsink (mg/l) 0,069716 0,015 0,12 0,26 0,26

Tapa reoveepuhastisse jõudva tsingi koguse vähendamiseks tuleb kinnistul, millelt suur kogus

tsinki reovette satub, rakendada meetmeid tsingi ühiskanalisatsiooni sattumise vältimiseks (nt

tsingi keemiline sadestamine NaOH abil).

Settekäitlus

Reoveesette käitlemisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 31.07.2019 määrusest nr 29 "Haljastuses,

rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ja kasutamise

nõuded1".

Settetihendis (maht ca 150 m3) viiakse läbi järelsetitist pumbatud liigmuda tihendamine ja

homogeniseerimine parema settetahenduse tulemuse saavutamiseks. Mahutisse paigaldatud ka

aeratsioonitorustik, millesse õhu juhtimiseks kasutatakse uut väikepuhurit, mis asub puhurite

ruumis. Settetihendi pinnalt juhitakse settevesi ülevoolu kaudu kõrval asuvasse bioloogilise P-

ärastuse mahutisse. Tihendatud sete pumbatakse kombiseadmega samas ruumis paikneva

kruvipumba abil edasi otse settetahenduse sõlme.

Puhastusprotsessis eemaldatud liigmuda tahendamiseks rajati eraldi ruum olemasolevate

järelsetitite kohale, kuhu paigaldatakse mudatahendusseadmed. Tahendusseadmeks on kruvipress

tootlikkusega 140 kgKA/h ja 0,5 - 4 m3/h koos seadme juurde kuuluva polümeerisõlme,

toitepumba, (kruvipump) ja tahendatud sette konteinerisse transportimise kruvikonveieriga.

Ööpäevas moodustub reoveepuhastis projektkoormusel hinnanguliselt kuni 700 kg (KA) setet.

Planeeritud tahendatud sette kuivaine sisaldus on 16 %. Tahendatud sette transpordiks kasutatakse

konks-lift süsteemil põhinev 7 m3 mahuga metallkonteinerit, mis on varustatud konteineris sette

ühtlaseks laialijaotamiseks horisontaalse kruvikonveieriga. Tahendatud sete viiakse

46

settekäitlusega tegelevasse ettevõttesse.

5.1.4. Sademeveekanalisatsioon

Tapa linnas on ühisvoolne kanalisatsioon, mistõttu läbi restkaevude satub reoveepuhastisse suur

hulk sademe- ja lumesulamisvett, mis suurendab oluliselt puhasti hüdraulilist ja reostuskoormust.

Lahkvoolne sademeveekanalisatsioon Tapa linnas puudub. Sademevee ärajuhtimine on vajalik

lahendada haljasaladele juhtimise ja immutamise abil, lahkvoolset sademeveetorustikku ei ole

kavas rajada.

Reoveepuhasti ette on rajatud eelkäitlussõlm, mis võtab vastu sademeveega torustikest puhastisse

jõudva sette. Kombiseadme läbinud reovesi voolab isevoolselt läbi seadmest väljuva DN250 toru

reoveepuhasti bioloogilise osa esimesse etappi, fosforiärastuse mahutisse, mis paikneb otse

kombiseadme all. Samuti on rajatud uus raudbetoonpaneelidest 2000 m3 mahuga

akumulatsioonibassein sademevetest tekkiva liigvee kogumiseks ning hilisemaks puhastile

suunamiseks. Akumulatsioonimahutisse juhitakse reovesi peapumplast DN 500 toru kaudu

olukorras, kui see ületab pumpla jõudluse ehk 125 m3/h. Akumulatsioonimahuti paikneb

peapumpla kõrval.

5.2. TAMSALU LINN

Tamsalu linnas elab 01.09.2024. a. seisuga 2241 elanikku. Ühisveevärgiteenust kasutab 95%

elanikest, ühiskanalisatsiooniteenust 90% elanikest.

Tamsalu linnas on moodustatud Tamsalu reoveekogumisala pindalaga 199,7 ha ja

reostuskoormusega 3068 ie.

Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile on Tamsalu linna piirkonnas põhjavesi suuremas osas

kaitsmata, kohati nõrgalt kaitstud.

Tamsalu linna olemasolevad ühisveevärgi-, ühiskanalisatsiooni- ning tuletõrje

veevarustussüsteemid on näidatud töö lisa 1 joonisel 2.

5.2.1. Ühisveevärgi objektid

Veevõrk

Tamsalu linnas on kokku ca 30,3 km veetorustikke. Suur osa Tamsalu linna veetorustikest on

rekonstrueeritud ja ehitatud aastatel 2009-2013. Veetorustikke rekonstrueeriti 10,2 km ning uusi

torustikke rajati 4,8 km. Sääse tn piirkond on ühendatud Tamsalu linna veevarustussüsteemiga.

Puurkaevud ja puurkaev-pumplad

Tamsalu linna veevarustuseks järgmisi puurkaevusid:

• Loksa veehaarde puurkaev katastri nr 3048 (O);

• Niidu puurkaev katastri nr 3516 (S-O);

• Tehnika tn puurkaev katastri nr 3508 (O-Cm).

Endise Sääse aleviku elamute puurkaev-pumpla on reservis. Loksa veehaarde pk katastri nr 3049

pump on katki. Lisaks on Tamsalu linnas ja Loksa veehaardes puurkaevusid, mis on kasutusest

väljas:

• aastaid on kasutusest väljas olnud Loksa veehaarde puurkaevud katastri nr 3050 ja 3051.

Mõlemad puurkaevud on vajalik tamponeerida.

• kasutusest väljas on ka Kandle tn VPK (puurkaevu katastri nr 3044), mis paikneb riigimaal.

Puurkaev on vajalik tamponeerida.

47

Tabel 5.10. Tamsalu linna puurkaev-pumplad

Puurkaev-

pumpla

PK

passi/katastri

nr

Puurimise

aasta

Veekiht Sügavus

(m)

Lubatud veevõtt

veeloa järgi

(m3/aastas)

Sanitaar-

kaitseala (m)

Niidu tn

puurkaev-

pumpla

(mahuti

250 m3)

3869/

kat nr 3516

1974 S-O. 60,5 148 800

m3/aastas

50

Tehnika

tn

puurkaev-

pumpla

(mahuti

250 m3)

2854/

kat nr 3508

1970 O-Cm 227,0 Loksa-Tehnika

veehaare

(puurkaevud kat

nr 3049 ja 3508):

74 400 m3/aastas

(pk kat nr 3049

pump katki)

50

Loksa

veehaare

pk nr 2A

5633-2A/

kat nr 3049

1986 O-Cm 250,0 50

Loksa

veehaare

pk nr 2

5633-2/

kat nr 3048

1986 O 75,0 148 800

m3/aastas

50

Loksa

veehaare

PK nr 3 ja

PK nr 3A

Konser-

veeritud

1986

Loksa

veehaare

PK nr 1

Vaatlus-

puurkaev

1985

Sääse

aleviku

elamute

puurkaev-

pumpla

(reservis)

1511/

kat nr 3502

1970 S-O Ca 60 (reservis)

Tamsalu Tehnika veetöötlusjaam

Tamsalu Tehnika veetöötlusjaamas töödeldakse Tehnika puurkaevust (katastri nr 3508) pumbatud

vett. Veetöötluseks on kasutusel seade Euraqua 2000L (2 tk), milles toimub raua- ja

mangaaniärastus aereerimise teel. Projekteeritud jõudlus on 576 m3/d, 24 m3/h. Lisaks töödeldakse

vett UV-seadmega Hanovia AF3-00027B. Seadme jõudlus on 552 m3/d. Veetöötlusseadmed

paigaldati 2013. aastal. Tehnika veetöötlusjaama juures on reservuaarid, mille kogumaht 2 x 250

m³. Veetöötlusjaam rekonstrueeriti ÜF projekti raames. Niidu pumplasse on paigaldatud

statsionaarne generaator joogivee tagamiseks elanikkonnale voolukatkestuste ajal.

48

Sääse veetöötlusjaam

Vesi pumbatakse Sääse veetöötlusjaama Loksa veehaarde puurkaevust nr 2 (katastri nr 3048) ja

Tamsalu Niidu puurkaevust (katastri nr 3516). Veetöötluseks on kasutusel UV-sterilisaator

Hanovia AF-0051. Projekteeritud jõudlus on 1224 m3/d, 51 m3/h. Veetöötlusseade paigaldati 2013.

aastal.

Sääse veetöötlusjaama juures on reservuaarid, mille kogumaht 2x250 m³. Veetöötlusjaam

rekonstrueeriti ÜF projekti raames.

Joogivee kvaliteet

Tamsalu linna ühisveevärgist võetud veeanalüüside tulemused on toodud tabelis 5.11.

Värskeimad veeproovid pestitsiidijääkide määramiseks võeti Tamsalu Kultuurimajja sisenevast

kraanist 21.09.2023 ja 29.08.20243. Pestitsiidijääke ei leitud. Terviseameti 12.11.2024

üldhinnangu alusel on Tamsalu linna ühisveevärgi veekvaliteet vastav.

3 Näitajaid määratakse Tamsalu linna joogivee kontrolli kava järgi üks kord aastas.

49

Tabel 5.11. Tamsalu linna joogivee analüüsitulemused

Näitaja Ühik

Määrus nr 82

ja

98/83/EC.

Tamsalu

Tehnika

tn pumba-

maja

28.09.23

Tamsalu

Gümnaasi

um

19.10.23

Tamsalu

Tehnika

tn pumba-

maja

27.11.23

Tamsalu

kultuuri-

majja

sisenev

kraan

19.02.24

Tamsalu

kultuuri-

majja

sisenev

kraan

30.05.24

Tamsalu

Tehnika

tn pumba-

maja

29.08.202

4

Tamsalu

kultuuri-

majja

sisenev

kraan

29.08.24

Värvus mg/l PT 26 12 10,8 7,9 8,4 4,3 14

Hägusus NTU 1,4 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5

Lõhn lahjendusaste 2 1 1 1 1 1 2

Maitse lahjendusaste 2 1 1 1 1 1 2

pH pH ühik 6,5≤pH≤9,5 8,01 7,58 7,59 7,61 7,6 8,09 7,76

Elektrijuhtivus μS cm-1

20˚C

2500 451 574 596 638 584 496 602

Coli-laadsed

bakterid

PMÜ/100ml 0 0 0 0 0 0 0 0

Echerichia coli PMÜ/100ml 0 0 0 0 0 0 0 0

Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0 0 0 0 0 0

Kolooniate arv

22oC

PMÜ/1ml Ebaloomulik

e muutusteta

0 0 5 0 43 <3 <3

Kloriid mg/l 250 10,1 10,7

Fluoriid mg/l 1,5 0,11

Ammoonium mg/l 0,50 <0,08 <0,08

Mangaan μg/l 50 <30 <30

Nitraat mg/l 50 25,8

Nitrit mg/l 0,5 <0,004

Raud μg/l 50 <40 <40

Sulfaat mg/l 250 20,1

Oksüdeeritavu

s

mg/l O2 5,0 <0,3 1,66

*Seletus: PAH-summa koosneb järgmistest ühenditest: benso(b)fluorantreen, benso(k)fluoranteen, benso(ghi)perüleen ja indeno(123-

cd)püreen. Andmed: https://vtiav.sm.ee/

50

5.2.2. Tuletõrjeveevarustus

Tamsalu linnas on tuletõrje veevarustus lahendatud hüdrantidega.

5.2.3. Ühiskanalisatsiooni objektid

Olemasolev kanalisatsioonivõrk ja reoveepumplad

Aastatel 1994 – 2013 ehitati Tamsalu linnas välja kaasaegne ühiskanalisatsioon, kasutati pika

kasutuseaga plasttorusid. Reovesi juhitakse Tamsalu reoveepuhastile. Kanalisatsioonitorustikke

on kokku ca 22,5 km. Süsteemis töötab 10 reoveepumplat.

Tamsalu linna ühiskanalisatsiooni tungib märkimisväärses koguses sademevett. Vajalik on

rakendada meetmeid reoveekanalisatsiooni sattuva sademevee hulga vähendamiseks. Pikaajalises

investeeringuprogrammis vajab rekonstrueerimist survekanalisatsioonitorustik peapumplast kuni

Tamsalu reoveepuhastini.

Tamsalu linna reoveepuhasti

Tamsalu linna reoveepuhastit laiendati ja rekonstrueeriti esimest korda 1998-1999.a. Rajati uus

reovee bioloogilise puhastuse liin ja mudatöötlus (filterpress).

Heitvesi juhitakse piki 2,4 km pikkust isevoolset torustikku Savalduma järve (keskkonnaregistri

kood VEE2033410). Puhastuskompleks sisaldab mehaanilist eelpuhastust, bioloogilist

põhipuhastust fosfori ja lämmastiku ärastuseks ning järelfiltreerimist.

Muda tahendamiseks on võetud kasutusele aktiivmuda tihendaja ja lint-filterpress.

Lämmastikuärastus reoveest baseerub nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni tüüpmeetodil.

Fosforiärastus toimub simultaansadestamise meetodil.

Puhasti hüdrauliline koormus on ca 2/3 projekteeritust. Puhastile tulev reostuskoormus aga ületab

jaama projektvõimsuse kahekordselt. See on põhjustatud suhteliselt väikesest veekasutusest,

mistõttu reovee kontsentratsioonid ületavad projektparameetreid. Puhastusprotsess vajab

optimeerimist.

Esmane mudatöötlus projekteeriti vaid Tamsalu puhasti vajadustest lähtuvalt. Käesoleval ajal

tuuakse siia aga ka Vajangu ja Assamalla muda. Perspektiivis on kavas siin töödelda ka Porkuni

liigmuda, mis on kohapeal mudahoidlas tihenenud. Reoveepuhasti mudakäitluses kasutatav

lintpress paigaldati reoveepuhasti esimese rekonstrueerimise käigus aastatel 1998-1999.

Arvestades seadme kasutusiga ning väikepuhastitest lähtuvat liigmuda, on otstarbekas seade välja

vahetada suurema tootlikkusega lintpressi vastu. See võimaldab omakorda töödelda

väikepuhastitest laekuvat liigmuda, kui madala välistemperatuuri või mõne ettenägematu teguri

tõttu pole mobiilse mudatahendusseadme kasutamine väikepuhastis võimalik.

2011. aastal lõpetati Tamsalu reoveepuhasti teine rekonstrueerimine. Tamsalu reoveepuhastile

kehtivad tavapärasest karmimad keskkonnanõuded puhastist väljuva heitvee suhtes, kuna

reoveepuhasti suublaks on Savalduma järve karstiala. Eeltoodust tulenevalt rakenduvad

reoveepuhastile nõuded, mis tavapäraselt kohaldatakse üle 100 000 ie teenindavatele

reoveepuhastitele.

Lubatud vooluhulk on 222 000 m3/aastas. 2023. aastal juhiti suublasse 154 941 m3 heitvett, mis

on ca 70% lubatud vooluhulgast. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus

suubla vastuvõtuvõimet. Suubla seisukord on rahuldav.

51

Tabel 5.12. Tamsalu reoveepuhastist väljuva heitvee analüüside tulemused

Ü h ik

P ii

rs is

al d u s

h ei

tv ee

s

V äl

ju v

h ei

tv es

i

0 8 .0

1 .2

0 2 4

V äl

ju v

h ei

tv es

i

0 8 .0

2 .2

0 2 4

V äl

ju v

h ei

tv es

i

0 6 .0

3 .2

0 2 4

V äl

ju v

h ei

tv es

i

0 4 .0

4 .2

0 2 4

V äl

ju v

h ei

tv es

i

2 3 .0

5 .2

0 2 4

V äl

ju v

h ei

tv es

i

2 0

.0 6

.2 0

2 4

BHT7 mgO2/l 15 8,0 9,0 6,0 6,4 14 6,0

Heljum mg/l 15 13 7,8 6,9 9,5 9,1 5,8

KHT mgO2/l 125 60 57 40 30 105 36

Nitrit mg/l 0,1 0,067 1,6 0,051 0,060 0,14 0,31

pH 6-9 7,3 7,4 7,2 7,3 7,2 7,3

Sulfaat mg/l - 47 29 32 48 22 67

Püld mg/l 0,5 0,45 0,28 0,20 0,19 0,37 0,33

Nüld mg/l 10 27 24 11 22 10 9,4

Nitraat mg/l 45 4,1 0,05 1,6 1,6 8,5 6,7

Allikas: veeluba nr L.VV/331685, analüüside protokollid.

Tamsalu reoveepuhasti ei suuda talvisel ja kevadisel perioodil tagada heitvee üldlämmastiku

näitaja vastavust kehtestatud piirsisaldusele. Aastatel 2018-2024 on OÜ Tapa Vesi viinud ellu

mitmeid meetmeid heitvee nõuetele vastavuse saavutamiseks vastavalt keskkonnaametiga

kooskõlastatud tegevuskavale. Perioodil 12.2019-12.2022 toimus tegevuskava 2. etapp

eesmärgiga analüüsida nitrifikatsiooni protsessi Tamsalu reoveepuhastis ning rakendada meetmeid

heitvee nõuetekohasuse saavutamiseks. 3. etapiks oli kavandatud tehismärgala rajamine

järelpuhastuseks aastatel 2023-2025, kuid tehismärgala rajamiseks ei ole reoveepuhasti

lähiümbruses sobivat asukohta. Seetõttu tuli leida muu lahendus. OÜ Tapa Vesi taotles

Keskkonnaametilt ajapikendust 3. etapi elluviimiseks ning võimalust kaaluda veelkord erinevaid

alternatiive eesmärkide täitmist tagava ja reaalselt elluviidava lahenduse leidmiseks. 2024. a.

koostatud alternatiivide analüüsimisel kaaluti alternatiivina ka Tamsalu reovee Tapa linna

reoveepuhastile suunamist, alternatiivide analüüsi tulemused on toodud käesoleva ÜVK kava ptk

6.2.1.

Tamsalu reovee nõuetekohasuse tagamise meetmed on sätestatud veeloas nr L.VV/331685.

Tamsalu reoveepuhasti mudatöötlus ei suuda väikepuhastitelt niipalju setet vastu võtta, kui oleks

tänasel päeval tarvis.

5.2.4. Sademeveekanalisatsioon

Tamsalu linnas on sademeveekanalisatsioon osaliselt välja ehitatud. 2024. aastal ehitatakse

sademeveetorustik Tehnika tn. Sademevee ärajuhtimisel on kasutusel üks sademevee pumpla ning

2 sademevee suublat: Vasara tn ning raudtee ääres. Sademevesi immutatakse kraavides pinnasesse.

Nõuded sademevee saasteainete sisalduse osas on sätestatud veeloas nr L.VV/331685.

52

5.3. LEHTSE ALEVIK

Lehtse alevikus elab 01.09.2024. a. seisuga 375 elanikku. ÜVK-teenust kasutab 66% elanikest.

Lehtse alevikus on moodustatud Lehtse reoveekogumisala pindalaga 7,2 ha ja reostuskoormusega

245 ie.

Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile on Lehtse aleviku piirkonnas põhjavesi kaitsmata.

Lehtse eramute piirkonnas ÜVK puudub. Kaitsmata põhjaveega alal on ühiskanalisatsiooni

puudumine põhjavee reostumise riskiks. Vajalik on reoveekogumisala laiendada ning rajada ÜVK.

Lehtse aleviku olemasolevad ühisveevärgi-, ühiskanalisatsiooni- ning tuletõrje

veevarustussüsteemid on näidatud töö lisa 1 joonisel 3.

5.3.1. Ühisveevärgi objektid

Veevõrk

Lehtse alevikus on kaks eraldiseisvat veevarustussüsteemi: Keskuse ja Uus tn. Mõlemad

veevõrgud on välja arendatud hargvõrguna. Veetorustike kogupikkus on 1,1 km. Veevõrk ei kata

eramajade piirkonda. Keskuse veevõrgu torustikud rekonstrueeriti 2012. aastal.

Puurkaevpumplad

Lehtse alevikus on kaks puurkaevu:

• Lehtse Keskuse puurkaev (katastri nr 8274);

• Lehtse Uus tn puurkaev (katastri nr 8277).

Tabel 5.13. Lehtse aleviku puurkaevpumplad

Veehaare

Puurkaevu

katastri nr

Passi nr Veekiht PK

sügavus, m

Sanitaar-

kaitseala

ulatus, m

Tootlikkus,

m3/h

Lehtse

Keskuse 8274 4583 O-C 160 50 15,4

Lehtse Uus tn 8277 5318 O-C 160 50 12

Lehtse Keskuse puurkaev-pumpla (katastri nr 8274)

Lehtse Keskuse puurkaev on puuritud 1978. a. 2013. a. vana puurkaev-pumpla hoone lammutati

ja selle asemele rajati uus väikeplokist hoone. Puurkaevule paigaldati uus päis, kõik seadmed ja

torustikud asendati kaasaegsetega. Rajati veetöötlussüsteem, mis hõlmab rauaärastust aereerimise

teel, kloreerimist. Rauaärastus toimub täisautomaatsete paarissulvefiltrite abil, komplekteerija

Miridon OÜ. Süsteemi projekteeritud jõudlus on 2x4 m3/h. Lisaks on paigaldatud seade Aqua S.P.a

HG-797PI. Seadme jõudlus on 0-2 l/h.

Lehtse Keskuse puurkaevu lubatud veevõtt on veeloa nr KL-507754 alusel 8400 m3/aastas. 2023.

aastal pumbati puurkaevust vett 6166 m3.

Lehtse Uue tn puurkaev-pumpla (katastri nr 8277)

Üheastmeline puurkaev-pumpla asub muldes, puurkaev asub pumplahoonest eraldi šahtis.

Puurkaevu on 2002.a. paigaldatud 40 m sügavusele 2,2 kW süvaveepump DXIN tootlikkusega 12

m3/h ja tõstekõrgusega 100 m.

2023. aasta juunis paigaldati Uue tn pumplasse rauafilter ARS-370D Micronizer, paigaldas

Callefix OÜ.

Pumplahoone on amortiseerunud ja edasisel kasutamisel vajab rekonstrueerimist. Veevõtt Lehtse

Uue tn puurkaevust on alla 5 m3/d.

53

Joogivee kvaliteet

Lehtse aleviku ühisveevärgist võetud veeanalüüside tulemused on toodud tabelis 5.14.

Lehtse aleviku ühisveevärgi veekvaliteet on Terviseameti 03.08.2023 üldhinnangu alusel vastav.

Lehtse Uus tn ühisveevärgi veekvaliteet on Terviseameti 17.10.2024 üldhinnangu alusel samuti vastav.

Tabel 5.14. Lehtse aleviku joogivee kvaliteet

Näitaja

Ühik Piirsisaldus

Lehtse

kool

Lehtse

kool

Lehtse

kultuurimaja

Uus tn 5 Uus tn 4-1 Uus tn 4-6 Uus tn

pumbamaja

Uus tn 4-1 Uus tn 4-1

08.06.2

3

13.05.2

1

09.07.24 24.01.2

3

08.06.23 27.06.23 27.06.23 09.07.24 24.07.24

Lõhn lahjendus-

aste

Tarbijale

vastuvõetav,

ebaloomulike

muutusteta

1 1 1 1

Maitse Lahjendus-

aste

Tarbijale

vastuvõetav,

ebaloomulike

muutusteta

1 1 1 1

Värvus mg/l Pt

Tarbijale

vastuvõetav,

ebaloomulike

muutusteta

3,2 <2 20,9 8,7 <2

Hägusus NHÜ

Tarbijale

vastuvõetav,

ebaloomulike

muutusteta

<0,5 <0,5 4,1 2,5 <0,5 0,5

pH mg/l 6,5≤pH≤9,5 8,1 8,1 8,15 8,1

Ammoonium mg/l 0,50 0,16 0,15

Raud mg/l 0,2 943 63 36

Elektrijuhtiv

us

μScm-1

20˚C 2500 445 378 454 385

Arseen μg/l 10 <0.2 <0,2

Kroom μg/l 50 <0.4 <0,4 Coli-laadsed

bakterid

PMÜ /100

ml 0 0 0 0 0 1 0

54

Näitaja

Ühik Piirsisaldus

Lehtse

kool

Lehtse

kool

Lehtse

kultuurimaja

Uus tn 5 Uus tn 4-1 Uus tn 4-6 Uus tn

pumbamaja

Uus tn 4-1 Uus tn 4-1

08.06.2

3

13.05.2

1

09.07.24 24.01.2

3

08.06.23 27.06.23 27.06.23 09.07.24 24.07.24

Escherichia

coli

PMÜ

/100 ml 0 0 0 0 0 0 0

Kolooniate

arv 22 °C

PMÜ/1

ml

Ebaloomuli

ke

muutusteta

0 6 262

Enterokokid PMÜ/100

ml 0 0 0

Ra-228

efektiivdoos mSv/a - <0,007

Ra-228 mBq/l -

<15

Ra-226

efektiivdoos mSv/a - 0,008

Ra-226 mBq/l - 39

Andmed: https://vtiav.sm.ee/

55

5.3.2. Tuletõrjeveevarustus

Lehtse alevikus hüdrandid ja toimivad veemahutid puuduvad. Tulekustutusvett saab Soodla jõest

(ainus variant, mida on kasutatud), kuid see asub aleviku piirist enam kui 0,5 km kaugusel. Vajalik

on alevikus rajada tuletõrjeveemahuti.

5.3.3. Ühiskanalisatsiooni objektid

Olemasolev kanalisatsioonivõrk ja reoveepumplad

Lehtse alevikus on kaks eraldiseisvat kanalisatsioonivõrku:

• Keskuse piirkonna võrk, millega kogutav reovesi puhastatakse Lehtse reoveepuhastis;

• Uus tn kanalisatsioonivõrk, kus reovesi juhitakse kogumismahutisse ning veetakse

puhastamiseks Tapa reoveepuhastisse.

Kanalisatsioonitorustiku pikkus on kokku ligikaudu 2 km, sellest 1,2 km on survetorustik. Keskuse

piirkonnas juhitakse ühiskanalisatsiooni ka korruselamute räästavesi. Uus tn piirkonnas kogutakse

kortermajade reovesi kogumismahutisse, millest toimub regulaarne äravedu Tapa

reoveepuhastisse.

2012. a. jooksul rekonstrueeriti 710 m ulatuses kanalisatsioonitorustikku. Investeeringutest jäi

välja Uus tn ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine, kuna Uus tn ei kuulu Lehtse reoveekogumisala

koosseisu. Vastavalt reoveekogumisalade määramise juhendile pole võimalik Lehtse

reoveekogumisala laiendamine, kuna Uus tn piirkond paikneb olemasolevast reoveekogumisalast

lubatust kaugemal.

Alevikus on üks reoveepumpla, mis asub Keskuse korrusmajade piirkonnas ning pumpab Keskuse

piirkonna reovee ca 1,2 km pikkuse survetoru kaudu Pruuna külas Soodla jõe ääres paiknevasse

reoveepuhastisse. Reoveepumplasse on paigaldatud 2 Grundfos pumpa 2,2 kW tootlikkusega 50

m³/h ja tõstekõrgusega 3 m. Reoveepumpla rekonstrueeriti 2008. a.

Lehtse reoveepuhasti

Lehtse alevikus on ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijate hulgas lisaks elanikele ettevõtteid ja

asutusi. Lehtse reoveepuhastile suunatud reovesi on olmereoveelise päritoluga. Kanalisatsiooni

juhitakse ka korruselamute räästavesi.

Lehtse reoveepuhastisse juhitakse reovesi Keskuse korrusmajade juures paikneva reoveepumpla

abil.

Lehtse aleviku reoveepuhasti rekonstrueeriti 2013. a. Aktiivmudatehnoloogial põhineva

reoveepuhasti dimensioneerimisel võeti aluseks alltoodud andmed:

Tabel 5.15. Lehtse puhasti dimensioneerimise aluseks võetud lähteandmed

Parameeter Kogus (max) Ühik Märkused

R 320 IE

Qaver 23,3 m3/d

qh-max-dw 4 m3/h Kuiva ilma maksimaalne vooluhulk

qmax 6 m3/h Maksimaalne vooluhulk

BHT7 19,2 kg/d norm 60 g/(ie*d)

Heljum 22,4 kg/d norm 70 g/(ie*d)

56

Nüld 3,5 kg/d norm 12 g/(ie*d)

Püld 0,6 kg/d norm 2 g/(ie*d)

Reoveepuhastust teostatakse järgneva tehnoloogia abil:

• mehhaaniline puhastus automaatvõrega;

• reovee tippkoormuste ühtlustamine ühtlustusmahutis;

• aktiivmudapuhastus – bioloogiline puhastus süsiniku- ja lämmastikuühendite

ärastamiseks;

• keemiline fosforiärastus;

• liigmuda tihendamine aereeritavas mahutis;

• liigmuda transport edasiseks käitluseks.

Reoveepuhasti rekonstrueerimise käigus rajati kõik uued mahutid. Reovesi juhitakse mehhaanilise

puhastuse kompaktseadmest ühtlustusmahutisse (27 m3). Ühtlustusmahuti on varustatud avarii

ülevoolutoruga puhasti väljavoolu.

Reovee bioloogiline puhastus toimub raudbetoonist denitrifikatsioonimahutis (27 m3),

aeratsioonimahutis (46 m3) ning järelsetitis (14 m2).

Reoveest fosfori ärastamiseks on tehnohoones kemikaali hoiumahuti (1 m3) ja doseerimispump,

mille abil juhitakse kemikaal aeratsioonimahutisse.

Puhastusprotsessist järelsetiti kaudu eemaldatud liigmuda tihendamiseks on kasutusel

raudbetoonist mahuti suurusega 39 m3. Liigmudatihendis järelsetitist pumbatud liigmuda

tihendatakse ja stabiliseeritakse. Liigmudatihendis toimuva muda aeroobse lagunemise ning

tihenemise tulemusel väheneb selle hulk keskmiselt 4 korda. Tihendatud sete veetakse paakautoga

edasiseks töötluseks Tapa linna reoveepuhastile.

Järelsetitist väljuv heitvesi suunatakse läbi DN 150 väljavoolutorustiku ja kaevude kraavi.

Lehtse reoveepuhasti suublaks on Soodla jõgi (KKR kood VEE1087000). Lubatud vooluhulk on

8 400 m3 aastas. 2023. aastal juhiti suublasse 6149 m3 heitvett, mis on ca 73% lubatud

vooluhulgast. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla

vastuvõtuvõimet. Suubla seisukord on rahuldav.

Lehtse reoveepuhastist väljuva heitvee analüüside tulemused on toodud järgnevas tabelis:

Tabel 5.16. Lehtse reoveepuhastist väljuva heitvee analüüside tulemused

Ühik 18.06.2024

Sisenev reovesi

Piirsisaldus

heitvees

05.03.2024

väljuv

18.06.2024

väljuv

Heljum mg/l 950 35 5 37

BHT7 mg/l 930 25 7,8 18

KHT mg/l 2100 125 60 75

Nüld mg/l 110 60 29 22

Püld mg/l 19 2 3,1 2,4

Sulfaadid mg/l - 32 86

pH 6,7 6-9 7,5 7,6

Allikas: KL-507754, analüüside protokollid.

Vajalik on leida kaasaegne lahendus Uus tn piirkonna reovee käitlemisele.

57

5.3.4. Sademeveekanalisatsioon

Lehtse alevikus ei ole siiani probleeme sademeveega olnud, sademevesi imbub pinnasesse.

5.4. VAJANGU KÜLA

Vajangu külas elab 01.09.2024. a. seisuga 260 elanikku. Ühisveevärgiteenust kasutab 98%

elanikest, ühiskanalisatsiooniteenust 91 % elanikest.

Vajangu külas on moodustatud Vajangu reoveekogumisala pindalaga 34,9 ha ja

reostuskoormusega 567 ie.

Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile on Vajangu küla piirkonnas põhjavesi nõrgalt kaitstud.

Vajangu küla olemasolevad ühisveevärgi-, ühiskanalisatsiooni- ning tuletõrje

veevarustussüsteemid on näidatud töö lisa 1 joonisel 4.

5.4.1. Ühisveevärgi objektid

Veevõrk

Vajangu külas on ca 2 km veetorustikke, mis on ehitatud aastatel 2012-2013.

Puurkaev-pumplad

Vajangu küla veevarustus baseerub peamiselt Vajangu puurkaev-pumplal nr 2 (katastri nr

3055). S-O puurkaev on rajatud 1988.a. ning selle sügavus on 60 m. Lubatud veevõtt on 44 640

m3/aastas. Sanitaarkaitseala ulatus on 50 m.

Vajangu puurkaev-pumplast nr 1 (passi nr 4426, katastri nr 4391, Kooli tn 13) varustatakse

veega peamiselt põllumehi. S-O puurkaev on rajatud 1977. a. ning selle sügavus on 65 m. Lubatud

veevõtt puurkaevust on 44 640 m3/aastas. Sanitaarkaitseala ulatus on 50 m.

Vajangu küla puurkaev-pumplad rekonstrueeriti aastatel 2012-2013. Vanad hooned lammutati

ning ehitati uued hooned ja paigaldati uued seadmed, sh kaugvalvesüsteem SCADA.

Mõlemasse puurkaev-pumplasse paigaldati 2013. aastal täisautomaatsed paarissurvefiltrid 602

PDA raua- ja mangaaniärastuseks ning UV-sterilisaatorid UVMax JPlus. Mõlema veetöötlusjaama

projekteeritud jõudlus on 163 m3/d, 6,8 m3/h.

Põhjaveevarude uuringu järeldustes juhiti tähelepanu sellele, et Vajangu asula puurkaevust

katastrinumbriga 3055 toimub põllumajandustegevus ligikaudu 5 m kaugusel. Samas on

puurkaevule määratud 50 m sanitaarkaitseala. Põllumajandustegevus toimub ka Vajangu

puurkaevu katastrinumbriga 4391 sanitaarkaitsealal. Vajalik on jälgida, et sanitaarkaitsealal oleks

täidetud veeseaduse § 151 lg 2 nõuded.

Joogivee kvaliteet

Vajangu küla ühisveevärgist võetud veeanalüüside tulemused on toodud tabelis 5.17. Terviseameti

04.10.2023 üldhinnangu alusel on Vajangu küla ühisveevärgi veekvaliteet vastav.

Tabel 5.17. Vajangu küla joogivee analüüsitulemused

Näitaja Ühik Piirnormid Vajangu Põhikool 28.09.2023

Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 586

Värvus Pt/Co skaala 18

Hägusus NTU <0,5

Lõhn lahjendusaste 1

58

Näitaja Ühik Piirnormid Vajangu Põhikool 28.09.2023

Maitse lahjendusaste 1

Vesinikioonide

kontsentratsioon

pH 6,5≤pH≤9,5 7,24

Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0

Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0

Soole enterokokid PMÜ/100 ml 0 0

Kolooniate arv 22 °C PMÜ/1ml Ebaloomulike

muutusteta

<3

Andmed: https://vtiav.sm.ee/

5.4.2. Tuletõrjeveevarustus

Tuletõrjevee saamiseks on Pärna tn pumbamaja lähistele on paigaldatud kaks 36 m3 tuletõrjevee

mahutit. Paigaldatud on 2 hüdranti, kuid need ei tööta (puudulik veevarustus).

5.4.3. Ühiskanalisatsiooni objektid

Olemasolev kanalisatsioonivõrk ja reoveepumplad

Vajangu külas on ca 3 km kanalisatsioonitorustikke, mis on rekonstrueeritud või rajatud 2015.a.

Ühiskanalisatsiooniga on varustatud enamik elu-, ühiskondlikke ja tootmishooneid. Reovesi

juhitakse reoveepuhastile 3 reoveepumpla abil: Loode tn pumpla, Tamsalu mnt pumpla ja

peapumpla reoveepuhasti eel.

Vajangu küla reoveepuhasti

Vajangu külale ehitati 2013. aastal uus läbivoolne aktiivmudapuhasti. Nii orgaanilise reostuse

lagundamine kui ka lämmastiku ja fosfori kõrgendatud bioärastus toimuvad mikroorganismide

vahendusel. Lisaks on paigaldatud keemilise fosforiärastuse tehnoloogilised seadmed.

Reoveepuhastuse protsessi tehnoloogiliste seadmete töö on automatiseeritud.

Vajangu reoveepuhasti heitvesi pumbatakse survetoruga Kaasiku-Sepa kinnistul asuvasse

voolurahustuskaevu. Edasi suunatakse heitvesi isevoolse torustikuga Tiigi kinnistul asuvasse

biotiiki. Kinnistul asub kaks järjestikku paiknevat biotiiki. Esimese pindala on ca 1400 m2 ja teisel

ca 1300 m2. Teise tiigi väljavool on suunatud kõrval asuvasse kraavi. Tegelikult väljavool teisest

biotiigist ilmselt puudub. See kajastub ka täna kehtivas keskkonnaloas L.VV/331685, milles on

Vajangu reoveepuhasti suublaks märgitud pinnas. Veeloas on lubatud vooluhulgaks arvestatud 18

600 m³/aastas. 2023. aastal juhiti suublasse 8 864 m3 heitvett, mis on ca 48% lubatud vooluhulgast.

Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Isevoolne toru ja selle kaevud rahustuskaevust kuni biotiikideni on halvas seisukorras. Biotiigid

on kinni kasvanud ja hooldamata. Eriti halvas seisu korras on esimene biotiik, mis on setet täis.

Samuti on halvas seisukorras ja ilmselt ummistunud biotiikide vahelised ja väljavoolu torud.

Tiigi kinnistu on ümbritsetud eramaadega. Tehnikaga biotiikidele juurdepääs puudub.

Eesvoolu puudumise tõttu on eriti tähtis reovee puhastamise kvaliteet. Vastavalt veeloale

rakenduvad ka Vajangu reoveepuhasti puhul sama karmid nõuded heitvee väljundnäitajatele nagu

100 000 ie reoveepuhasti puhul. Keskkonnaameti nõudel on vajalik reoveepuhasti heitveetorustik

ja biotiik 2 rekonstrueerida (sh kaetakse seest geomembraaniga) ning käidelda nõuetekohaselt

biotiigist eemaldatav reoveesete. Veeloas on rekonstrueerimise tähtajaks sätestatud 30.11.2025.

59

Tabel 5.18. Vajangu reoveepuhastist väljuva heitvee analüüside tulemused

Ühik Piirsisaldus

heitvees Heitvesi

09.01.2024

Heitvesi

04.04.2024

BHT7 mgO2/l 15 5,3 6,0

Heljum mg/l 15 9,7 5,1

KHT mgO2/l 125 74 30

Nitrit mgN/l 0,024 0,57

pH pH ühik 6-9 7,2 7,3

Sulfaat mg/l - 55 73

Püld mg/l 0,5 0,47 0,50

Nüld mg/l 10 10 9,3

Nitraat mgN/l 6,1 5,1

5.4.4. Sademeveekanalisatsioon

Vajangu külas ei ole märkimisväärseid probleeme sademeveega olnud, vesi imbub pinnasesse.

5.5. JÄNEDA KÜLA

Jäneda külas elab 01.09.2024. a. seisuga 297 elanikku. Ühisveevärgiteenust kasutab 89% elanikest,

ühiskanalisatsiooniteenust 86 % elanikest.

Jäneda külas on moodustatud Jäneda reoveekogumisala pindalaga 23,3 ha ja reostuskoormusega

400 ie.

Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile on Jäneda küla piirkonnas põhjavesi nõrgalt kuni suhteliselt

kaitstud.

Jäneda küla olemasolevad ühisveevärgi-, ühiskanalisatsiooni- ning tuletõrje veevarustussüsteemid

on näidatud töö lisa 1 joonisel 5.

5.5.1. Ühisveevärgi objektid

Veevõrk

Jäneda küla veevõrk on välja arendatud hargvõrguna lähtuvalt koha väiksusest ja elamute

paiknemisest. Veetorustike pikkus külas on ca 4,4 km. 2012. a. rekonstrueeriti 2,77 km

veetorustikke, ülejäänud on vana malm- ja terastorustik.

Puurkaevpumplad

Jäneda küla ühisveevarustus baseerub kahel hajali paikneval Ordoviitsium-Kambriumi

veekompleksi puurkaevul – Ületee pk (katastri nr 8071) ja Keskuse puurkaevul (katastri nr 8064),

mis töötavad ühtses süsteemis.

Teoküla puurkaev (katastri nr 8073) on reservis.

60

Tabel 5.19. Jäneda küla puurkaevpumplad

Veehaare/

puurkaevu nr

Passi nr Veekiht PK sügavus,

m

Sanitaar-

kaitseala

ulatus, m

Tootlikkus,

m3/h

Jäneda

Ületee/8071 5600 O-C 165 50 17,0

Jäneda

Keskuse/8064 1303 O-C 130 50 19,5

Jäneda Ületee puurkaev-pumpla (puurkaev nr 8071)

Ületee puurkaev-pumpla asub Jäneda endise meierei (piimatööstuse) tagusel maa-alal

pumplahoones. Puurkaev on puuritud 1985.a. 2000.a. paigaldati puurkaevu 40 m sügavusele 4 kW

süvaveepump DXIN tootlikkusega 6 m3/h, tõstekõrgusega 100 m. Veetöötlus puudub.

Juurdesõidutee ja pumplaesine teenindusplats on rahuldavas seisukorras. Puurkaevu

sanitaarkaitseala on 50 m, mis ei ole piirdeaiaga ümbritsetud. Puurkaev-pumpla vajab pikaajalise

investeeringuprogrammi perioodil rekonstrueerimist. Veeloa järgi on lubatud veevõtt 12 000 m³/a.

2023. aastal pumbati puurkaevust vett 2154 m3.

Jäneda Keskuse puurkaev-pumpla (katastri nr 8064)

Keskuse puurkaev asub elumajade läheduses haljasalal pumplahoones. Puurkaev on puuritud

1964.a. Jäneda Keskuse puurkaev-pumpla töötab ühes süsteemis Ületee pumplaga.

2000. a. paigaldati puurkaevu 60 m sügavusele 8 kW süvaveepump DXIN tootlikkusega 12 m3/h,

tõstekõrgusega 100 m.

2013. a. puurkaev-pumpla hoone soojustati ja kaeti väljaspoolt trapetsprofiilplekiga. Paigaldati

soojustatud metalluks, kahte vastasseina rajati ventilatsiooniava. Puurkaevu kohale katusesse tehti

luuk. Puurkaevule paigaldati uus päis, kõik seadmed ja torustikud asendati kaasaegsetega. Rajati

veetöötlussüsteem, kus rauaärastus toimub täisautomaatsete paarissurvefiltrite abil

(komplekteerija Miridon OÜ). Lisaks on paigaldatud kloorimiseks Aqua S.P. a HG-797PI (0-2 l/h)

Survefilterseadme projekteeritud jõudlus on 80 m3/d.

Puurkaevu juures on olemas juurdesõidutee ja pumplaesine teenindusplats. Sanitaarkaitsealal (50

m) reostusallikaid ei ole ja majandustegevust ei toimu, kuid alas on hooned ja sõidutee.

Veeloa KL-507754 alusel on lubatud veevõtt 12000 m3/a. 2023. aastal pumbati puurkaevust vett

6974 m3.

Jäneda Teoküla puurkaev-pumpla (puurkaev nr 8073)

Teoküla Ordoviitsiumi veekihi puurkaev puudub veeloas. Puurkaev-pumpla on ehituslikult ja

tehnoloogiliselt halvas seisukorras. Puurkaev asub silikaattellistest pumplahoones. Sisseseade on

amortiseerunud, hoones puudub küttesüsteem ja vajadusel kasutatakse elektriradiaatorit.

Puurkaevu päis on tugevalt roostes, kaevu suue on lahtine, ilma kaaneta. Puurkaevu

sanitaarkaitseala 50 m, mis ulatub neljale naaberkinnistule ning ala läbib sõidutee. Kaev ei ole

ühendatud veevõrguga.

OÜ Tapa Vesi ei näe Teoküla puurkaevul tulevikus rakendust. Puurkaev on kavas likvideerida.

Joogivee kvaliteet

Jäneda küla ühisveevärgist võetud veeanalüüside tulemused on toodud tabelis 5.20. Terviseameti

61

03.08.2023 üldhinnangu alusel on Jäneda küla ühisveevärgi veekvaliteet vastav.

Tabel 5.20. Jäneda küla joogivee kvaliteet

Näitaja Ühik Piirsisaldus Musta täku talli köök 08.06.2023

Lõhn Lahjendusaste 2

Maitse Lahjendusaste 2

Värvus mg/l Pt 4,6

Hägusus NTU <0,5

pH mg/l 6,5≤pH≤9,5 8,12

Elektri-

juhtivus μScm-1 20˚C 2500 475

Arseen μg/l 10 <0,2

Kroom μg/l 50 0,5 Coli-laadsed

bakterid PMÜ /100 ml 0 0

Escherichi

a coli PMÜ /100 ml 0 0

Kolooniate

arv 22 °C PMÜ/1 ml

Ebaloomulike

muutusteta <3

Andmed: https://vtiav.sm.ee/

5.5.2. Tuletõrjeveevarustus

Jäneda külas on looduslike veevõtukohtadena kasutusel on Veskijärv (Vesiveski teelt) ja

Allikajärv (Jägala-Käravete teelt).

5.5.3. Ühiskanalisatsiooni objektid

Olemasolev kanalisatsioonivõrk ja reoveepumplad

Ühiskanalisatsioonitorustikku on Jäneda külas ca 3,3 km, millest 0,5 km on survetorustik.

Jänedal on neli töötavat kanalisatsioonipumplat - Sauna tn, Külaliste maja, Teoküla ja peapumpla.

Ainult Teoküla pumpla on vana ja amortiseerunud, ülejäänud on rekonstrueeritud 2012. aastal.

Rekonstrueerimise käigus vanad reoveepumplad likvideeriti ning rajati uued kompaktpuhastid.

Tegemist on täielikult automaatsete komplekssete kompaktpumplatega, millel on kaks

sukelpumpa.

2012. aastal rekonstrueeriti 1715 m isevoolset ning 146 m survekanalisatsioonitorustikku.

Tabel 5.21. OÜ Tapa Vesi kanalisatsioonipumplad Jäneda külas

Pumpla

nimetus

Pumpade arv ja andmed Märkus

Pea-pumpla Grundfos SLV.80.80.22.4.50D;

H=11,6 m ja Q=4,31 l/s

Rajatud uue kompakt-pumplana 2012.

aastal.

Sauna Grundfos SLV.65.65.11.2.50B;

H=6,0 m ja Q=2,0 l/s

Rajatud uue kompakt-pumplana 2012.a.

varasema pumpla asemele.

62

Pumpla

nimetus

Pumpade arv ja andmed Märkus

Külaliste-

maja

Grundfos SLV.65.65.09.2.50B;

H=6,09 m ja Q=1,07 l/s

Rajatud uue kompakt-pumplana

2012.aastal.

Teoküla ABS AS 0630.186-

S13/4;Hmax=45m3/h; H=9,8 m

Paigaldatud 2001.-2002. a.

Teoküla pumpla on pealisehitiseta, maa peal on ainult pumpla elektriline juhtkilp. Pumpla on

ehitatud betoonrõngasse ja ülemine osa on laotud silikaattellistest. Pumplasse on paigutatud ABS

AS 0630.186-S13/4 sukelpump. Pumba võimsus on 1,9 kW, maksimaalne tootlikkus on 45 m³/h

ja tõstekõrgus 9,8 m. Pump on paigaldatud 2001.-2002. a. Elektrikilp on amortiseerunud.

Reoveepumpla on vajalik täies mahus rekonstrueerida.

Reovesi pumbatakse Jäneda reoveepuhastisse.

Jäneda reoveepuhasti

Jäneda küla reoveepuhastile suunatud reovesi pärineb Jäneda külast ja on olmereoveelise

päritoluga, kanalisatsiooni juhitakse ka korruselamute räästavesi. Ühiskanalisatsiooni tarbijate

hulgas on ettevõtteid ja asutusi.

Jäneda reoveepuhasti rekonstrueeriti 2013. a. aktiivmudatehnoloogial põhinevaks

reoveepuhastiks. Reoveepuhasti dimensioneerimisel võeti aluseks alltoodud andmed:

Tabel 5.22. Jäneda puhasti dimensioneerimise aluseks võetud lähteandmed

Parameeter Kogus (max) Ühik Märkused

R 400 IE

Qaver 50 m3/d

qh-max-dw 5 m3/h Kuiva ilma maksimaalne vooluhulk

qmax 8 m3/h Maksimaalne vooluhulk

BHT7 24 kg/d norm 60 g/(ie*d)

Heljum 28 kg/d norm 70 g/(ie*d)

Nüld 4,4 kg/d norm 12 g/(ie*d)

Püld 0,7 kg/d norm 2 g/(ie*d)

Reoveepuhastust teostatakse järgneva tehnoloogia abil:

• mehhaaniline puhastus automaatvõrega;

• reovee tippkoormuste ühtlustamine mahutis;

• aktiivmudapuhastus bioloogiline puhastus süsiniku- ja lämmastikuühendite ärastamiseks;

• keemiline fosforiärastus;

• liigmuda tihendamine aereeritavas mahutis;

• liigmuda transport edasiseks käitluseks.

Reoveepuhasti rekonstrueerimisel rajati uued mahutid. Puhastusprotsessi ühtlasemaks

toimimiseks rajati raudbetoonist 50 m3 ühtlustusmahuti. Puhastisse sisenev reovesi juhitakse

mehhaanilise puhastuse kompaktseadmest tuleva DN 150 toru kaudu ühtlustusmahutisse.

Ühtlustusmahuti on varustatud avarii ülevoolutoruga puhasti väljavoolu.

63

Reovee bioloogiline puhastus toimub raudbetoonist denitrifikatsioonimahutis (30 m3),

nitrifikatsioonimahutis (60 m3) ning järelsetitis. Järelsetiti pindala on 16 m2.

Reoveest fosfori ärastamiseks paikneb tehnohoones kemikaali hoiumahuti (1 m3) ja

doseerimispump, mille abil juhitakse kemikaal aeratsioonimahutisse.

Puhastusprotsessist järelsetiti kaudu eemaldatud liigmuda tihendatakse ja stabiliseeritakse 40 m3

raudbetoonist liigmudatihendis. Mahutisse on paigaldatud aeratsioonitoru aeratsiooni

elementidega, millesse õhu juhtimiseks kasutatakse tehnohoones paiknevaid aeratsioonimahuti

puhureid. Liigmudatihendis väheneb muda maht keskmiselt 4 korda. Tihendatud sete veetakse

edasiseks töötluseks paakautoga Tapa linna reoveepuhastile üldjuhul üks kord kahe nädala jooksul.

Jäneda küla reoveepuhasti suublaks on Jäneda küla läbiv Jänijõgi (VEE1085000), mis on kantud

lõheliste ja karpkalaliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja. Lubatud vooluhulk on 19

000 m3 aastas. 2023. aastal juhiti suublasse 11 885 m3 heitvett, mis on ca 63% lubatud

vooluhulgast. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla

vastuvõtuvõimet. Suubla seisukord on rahuldav.

Tabel 5.23. Jäneda reoveepuhastist väljuva heitvee analüüside tulemused

Näitaja Ühik Piirsisaldus

heitvees

Heitvesi

05.03.2024

Heitvesi

14.05.2024

Heitvesi

10.07.2024

Heljum mg/l 35 6 14 9,9

BHT7 mg/l 25 9,2 30 6,0

KHT mg/l 125 42 100 70

Nüld mg/l 60 22 16 16

Püld mg/l 2 1,7 1,2 2,4

pH 6-9 7,3 8,9 7,3

Sulfaat mg/l 49 11 110

Allikas: OÜ Tapa Vesi veeluba KL-507754, analüüside protokollid.

5.5.4. Sademeveekanalisatsioon

Jäneda külas ei ole siiani probleeme sademeveega olnud, kuna vesi imbub pinnasesse.

5.6. MOE KÜLA

Moe külas elab 01.09.2024. a. seisuga 217 elanikku. Ühisveevärgiteenust kasutab 67% elanikest,

ühiskanalisatsiooniteenust 66 % elanikest.

Moe külas on moodustatud Moe reoveekogumisala pindalaga 9,7 ha ja reostuskoormusega 100 ie.

Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile on Moe küla piirkonnas põhjavesi nõrgalt kuni keskmiselt

kaitstud.

Moe küla olemasolevad ühisveevärgi-, ühiskanalisatsiooni- ning tuletõrje veevarustussüsteemid

on näidatud töö lisa 1 joonisel 6.

5.6.1. Ühisveevärgi objektid

Veevõrk

Moe küla veevõrk on välja arendatud hargvõrguna, torustikke on kokku ca 1,3 km. Külas on

64

ühisveevarustus välja ehitatud ühe puurkaevu baasil. 2020. aastal rekonstrueeriti veetorustikud

puurkaevust kuni Moe keskus 3 ja Moe keskus 7 liitumisteni (ca 0,5 km).

Puurkaevpumplad

Moe küla varustab veega Ordoviitsiumi veekompleksi puurkaev katastri nr 2797 (passi nr 1953).

Puurkaev on puuritud 1967. a. Puurkaevu sügavus on 60 m. Puurkaev asub silikaadist, tellistest

fassaadseinaga halvas seisukorras pumplahoones. Küttesüsteem puudub. 10 m³ mahuga hüdrofoor

on poolenisti hoones ja poolenisti väljaspool hoonet muldes. 2000. a paigaldati puurkaevu 20 m

sügavusele 3 kW süvaveepump DXIN tootlikkusega 10 m3/h tõstekõrgusega 50 m. Üheastmeline

puurkaev-pumpla on osaliselt rekonstrueeritud, tehnohoonele on paigaldatud uus katus. Vesi

juhitakse võrku töötluseta.

Sanitaarkaitsealal (50 m) reostusallikaid ei ole ja majandustegevust ei toimu.

Veeloa nr KL-507754 on lubatud veevõtt 7200 m3/a. 2023. aastal pumbati puurkaevust vett 3290

m3.

Joogivee kvaliteet

Moe küla ühisveevärgist võetud veeanalüüside tulemused on toodud tabelis 5.24. Terviseameti

30.08.2024 üldhinnangu alusel on Moe küla ühisveevärgi veekvaliteet vastav.

Tabel 5.24. Moe küla joogivee kvaliteet

Näitaja Ühik Piirsisaldus Moe küla veevärk

14.06.22 27.06.23 31.07.23 08.07.24

Lõhnaläve

indeks TON

Tarbijale

vastuvõetav,

ebaloomulike

muutusteta

1 1 1

Maitse-

läveindeks TFN

Tarbijale

vastuvõetav,

ebaloomulike

muutusteta

1 1

Värvus mg/l Pt

Tarbijale

vastuvõetav,

ebaloomulike

muutusteta

<5 10 <2

Hägusus NTU

Tarbijale

vastuvõetav,

ebaloomulike

muutusteta

<0,5 <0,5 <0,5

pH mg/l 6,5≤pH≤9,5 7,4 7,4 7,5

Ammoonium mg/l 0,50 <0,01 <0,013 0,01

Elektri-

juhtivus

μScm-1

20˚C 2500 550 592

530

Antimon μg/l 5 0,06

Arseen μg/l 10 0,083

Kroom μg/l 50 0,085

Seleen μg/l 10 <0,05

65

Näitaja Ühik Piirsisaldus Moe küla veevärk

14.06.22 27.06.23 31.07.23 08.07.24

Pestitsiidide

summa μg/l 0,1

Ei leitud

Coli-laadsed

bakterid

PMÜ/10

0 ml 0 0 0 0

Escherichia

coli

PMÜ/1

00 ml 0 0 0 0

Andmed: https://vtiav.sm.ee/

5.6.2. Tuletõrjeveevarustus

Moe külas on tuletõrjevett võimalik võtta Tööstuse kinnistul Valgejõest.

5.6.3. Ühiskanalisatsiooni objektid

Olemasolev kanalisatsioonivõrk ja reoveepumplad

Ühiskanalisatsioon on rajatud vaid korrusmajade piirkonnale. Elamute piirkonnas paikneb

reoveepumpla, mis pumpab elamupiirkonna reovee Moe Piiritusetehase pumplani. Moe pumpla

on pealisehitiseta plastkorpusega ühešahtiline kompaktpumpla, kiirlukustusega ja varustatud

vooluhulga mõõturiga. Pumplasse on paigutatud kaks ABS sukelpumpa.

Moe piiritusetehase pumpla rekonstrueeriti 2022. aastal, sh rajati uus reoveepumpla, uus

mõõdusõlm, uus isevoolne reoveekanalisatsioon, uus reovee survetorustik, uus juhtkilp, uus

elektrivarustuse toitekaabel, juurdesõidutee. Pumplasse on paigaldatud 2 uputatud reoveepumpa,

kummagi võimsus on 5,5 l/s.

Moe Piiritusetehase ülepumplast juhitakse reovesi kaheniidilise survetorustiku (2xDe110, 2750

m) kaudu Tapa linna reoveepuhastile. Survekanalisatsioonitorustikust rekonstrueeriti 2020. aastal

1750 m.

Moe Piiritusetehase reoveepumpla tootlikkust on vaja suurendada Tamsalu reoveekogumisala

reovee suunamisel Tapa linna reoveepuhastile.

5.6.4. Sademeveekanalisatsioon

Moe külas ei ole siiani probleeme sademeveega olnud, sademevesi imbub pinnasesse.

5.7. VAHAKULMU KÜLA

Vahakulmu külas elab 01.09.2024. a. seisuga 91 elanikku. Ühisveevärgiteenust kasutab 67%

elanikest, ühiskanalisatsiooniteenust 66 % elanikest.

Vahakulmu külas on moodustatud Vahakulmu reoveekogumisala pindalaga 6,9 ha ja

reostuskoormusega 100 ie.

Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile on Vahakulmu küla piirkonnas põhjavesi nõrgalt kuni

keskmiselt kaitstud.

Vahakulmu küla olemasolevad ühisveevärgi-, ühiskanalisatsiooni- ning tuletõrje

veevarustussüsteemid on näidatud töö lisa 1 joonisel 7.

66

5.7.1. Ühisveevärgi objektid

Veevõrk

Vahakulmu küla veevõrk on välja arendatud hargvõrguna. Külas ühisveevarustus baseerub ühel

puurkaevul. Veetorustikke on 0,9 km, need on amortiseerunud, põhjustades suuri veekadusid.

Torustikud on vanad ja arvestada tuleb olemasolevate veetorustike rekonstrueerimisega.

Puurkaev-pumpla

Vahakulmu külas töötab Ordoviitsiumi veekompleksi puurkaev katastri nr 2823. Maapinna

absoluutne kõrgus puurkaevu asukohas on 106 m. Puurkaev on puuritud 1984.a. Puurkaevu

sügavus on 60 m. Puurkaev asub silikaattellistest pumplahoones, mis vajab ehituslikku ja

tehnoloogilist rekonstrueerimist.

Joogivee tootmisel pumbatakse põhjavesi UV-seadme kaudu veevõrku läbi hüdrofoori. UV seade

on paigaldatud mais 2018. a.

Sanitaarkaitsealal (50 m) reostusallikaid ei ole ja majandustegevust ei toimu.

Veeloa alusel on lubatud veevõtt 3000 m3/a. 2023. aastal pumbati puurkaevust vett 1665 m3.

Joogivee kvaliteet

Vahakulmu küla ühisveevärgist võetud veeanalüüside tulemused on toodud tabelis 5.25.

Terviseameti 30.08.2024 üldhinnangu alusel on Vahakulmu küla ühisveevärgi veekvaliteet vastav.

Tabel 5.25. Vahakulmu küla joogivee kvaliteet

Näitaja Ühik Piirsisaldus

Vahakulmu lasteaed Vahakulmu pumbamaja

27.06.23 31.07.23 08.07.24 31.07.24

Lõhnaläve-

indeks TON

Tarbijale

vastuvõetav,

ebaloomulike

muutusteta

1 1

Maitseläve

-indeks TFN

Tarbijale

vastuvõetav,

ebaloomulike

muutusteta

1 1

Värvus kraad

Tarbijale

vastuvõetav,

ebaloomulike

muutusteta

5 <2

Hägusus NTU

Tarbijale

vastuvõetav,

ebaloomulike

muutusteta

<0.5 <0,5

pH mg/l 6,5≤pH≤9,5 7,3 7,5

Ammooniu

m mg/l 0,50 0,02 <0,01

Elektri-

juhtivus

μScm-1

20˚C 2500 584 531

Arseen μg/l 10 0,19

Kroom μg/l 50 0,072

Enterokoki

d

PMÜ/100

ml 0 0

67

Näitaja Ühik Piirsisaldus

Vahakulmu lasteaed Vahakulmu pumbamaja

27.06.23 31.07.23 08.07.24 31.07.24 Coli-laadsed

bakterid PMÜ/100 ml 0 0 3 0

Escherichi

a coli

PMÜ/100

ml 0 0 0 0

Andmed: https://vtiav.sm.ee/

5.7.2. Tuletõrjeveevarustus

Kuivati kinnistul asub tuletõrjeveemahuti. Lähim looduslik veekogu on Vahakulmu järv, kaugus

külast ca 500 m.

5.7.3. Ühiskanalisatsiooni objektid

Olemasolev kanalisatsioonivõrk ja reoveepumplad

Formeeruv reovesi juhitakse kogumiskaevu ning veetakse peamiselt Tapa Vesi OÜ poolt Tapa

reoveepuhastile, osaliselt kasutavad eraisikud ise purgimisteenust.

Küla ühiskanalisatsioonitorustiku pikkuseks on ligikaudu 0,3 km, reoveepumplaid ei ole. Kogu

kanalisatsioonitorustik vajab rekonstrueerimist ning reovee käitlemine kaasaegset lahendust.

5.7.4. Sademeveekanalisatsioon

Vahakulmu külas ei ole siiani probleeme sademeveega olnud, vesi imbub pinnasesse.

5.8. ASSAMALLA KÜLA

Assamalla külas elab 01.09.2024. a. seisuga 100 elanikku. Ühisveevärgiteenust kasutab 70%

elanikest, ühiskanalisatsiooniteenust 70 % elanikest.

Assamalla külas on moodustatud Assamalla reoveekogumisala pindalaga 4,6 ha ja

reostuskoormusega 55 ie.

Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile on Assamalla küla piirkonnas põhjavesi nõrgalt kaitstud.

Assamalla küla olemasolevad ühisveevärgi-, ühiskanalisatsiooni- ning tuletõrje

veevarustussüsteemid on näidatud töö lisa 1 joonisel 8.

5.8.1. Ühisveevärgi objektid

Veevõrk

Assamalla külas on 650 m De63 mm veetorustikke, mis on ehitatud 2016.a.

Puurkaev-pumpla

Assamalla küla tarbijaid varustab veega Assamalla puurkaev-pumpla (katastri nr 2894, passi nr

2061). S-O puurkaev on rajatud 1967.a. ning selle sügavus on 50 m. Puurkaevu sanitaarkaitseala

ulatus on 50 m. 2018. a. paigaldati Assamalla puurkaev-pumplasse UV-sterilisaator Eurotrol UV

W720. Veetöötlusjaama projekteeritud jõudlus on 65 m3/d, 2,7 m3/h.

Lubatud veevõtt on 7440 m3/aastas. 2023.a. oli veevõtt puurkaevust 1595 m3 (4,6 m3/d).

68

Joogivee kvaliteet

Assamalla küla ühisveevärgist võetud veeanalüüside tulemused on toodud tabelis 5.26.

Terviseameti 04.10.2023 üldhinnangu alusel on Assamalla küla ühisveevärgi veekvaliteet vastav.

Tabel 5.26. Assamalla küla joogivee analüüsitulemused

Näitaja Ühik Piirnormid Assamalla pumbamaja,

05.10.2023

Värvus kraadi 8

Hägusus NTU <0,5

Lõhn lahjendusaste 1

Maitse lahjendusaste 1

pH pH ühik 6,5≤pH≤9,5 7,56

Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 551

Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0

Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0

Soole enterokokid PMÜ/100 ml 0 0

Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta 0

Andmed: https://vtiav.sm.ee/

5.8.2. Tuletõrjeveevarustus

Assamalla külas on kasutusel tuletõrjeveemahuti (Kesk tn 10a).

5.8.3. Ühiskanalisatsiooni objektid

Olemasolev kanalisatsioonivõrk ja reoveepumplad

Assamalla küla reoveekogumisalale rajati 2016.a ühiskanalisatsiooni trassid, reoveepumpla ja

reovee aktiivmuda annuspuhasti KLARO koos imbväljakuga. Assamallas on kokku ca 550 m

isevoolset De160 kanalisatsioonitorustikku ning 150 m survekanalisatsioonitorustikku.

Assamalla küla reoveepuhasti

Assamalla küla reovesi pumbatakse reoveepumpla abil 2016.a. rajatud bioloogilisse

annuspuhastisse KLARO.

Assamalla reoveepuhasti projekteerimise lähteparameetrid:

Keskmine ööpäevane vooluhulk: Qd - 8 m3/d Maksimaalne ööpäevane vooluhulk sademetega:

Qd – 11 m3/d Reostuskoormus: 80 IE

Reostuskoormus BHT7: 4,8 kg O2/d

Assamalla reoveepuhasti reovee puhastamiseks ja liigmuda käitluseks endas järgmisi

tehnoloogilisi etappe:

1. Ühiskanalisatsioonist reoveepuhastile jõudva reovee mehhaaniline puhastus, mis hõlmab

suuremate tahkiste eemaldamist ja liiva eraldamist reoveest mehhaanilise puhastuse

automaatvõres SEFT.

2. Reovee kogumine kogumismahutis mahuga 11 m3 SBR tsüklite vahepeal.

3. Reovee bioloogiline puhastus ühes annuspuhastustehnoloogial baseeruvas SBR mahutis,

mille ruumala on 19 m3. Reoveepuhastusprotsess hõlmab orgaanilise aine ärastamist ning

puhastusprotsessi optimaalsel automatiseeritud juhtimisel on võimalik läbi viia lämmastiku

69

tõhustatud bioloogilist ärastust. Lisaks fosfori bioloogilisele ärastusele rakendatakse ka fosfori

keemilist sadestamist.

4. Liigmuda käitlemine hõlmab liigmuda eemaldamist SBR reaktorist puhastustsükli

lõppedes ja liigmuda pumpamist õhktõstuki vahendusel 10 m3 mahuga liigmudatihendisse.

Liigmuda tihendist transporditakse ca 2-2,5% kuivainesisaldusega liigmuda edasi tahendamiseks

Tamsalu reoveepuhastile.

Kuna Assamalla külas puudub võimalus puhastatud heitvee veekogusse juhtimiseks, on ette

nähtud bioloogiliselt puhastatud heitvesi immutada. Arvestades, et Assamalla küla paikneb

kaitsmata põhjaveega piirkonnas, on heitvee immutuse eelselt ette nähtud põhipuhasti läbinud

heitvee juhtimine läbi pinnasfiltersüsteemi, mis tagab heitvee täiendava puhastuse.

Filterväljak on rajatud mõõtudega 5,8 x 3,4 meetrit. Filterväljaku plastelementide kasulik maht on

6,6 m³.

Imbväljak on rajatud mõõtudega 20 x 8,5 meetrit.

Reovee bioloogilise puhastuse eelne kogumine, annuspuhastuse tehnoloogial põhinev bioloogiline

puhastus ning bioloogilise puhastuse seadmestik ja juhtautomaatika on lahendatud Saksa päritolu

KLARO reoveepuhasti tehnoloogiat kasutades.

Lubatud vooluhulk aastas on 2976 m³. 2023. aastal juhiti suublasse 1 507 m3 heitvett, mis on ca

51% lubatud vooluhulgast. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus

suubla vastuvõtuvõimet. Suubla seisukord on rahuldav.

Assamalla küla elanikest elab Assamalla reoveekogumisalal ca 80 inimest. Assamalla

reoveepuhastist väljuv heitvesi vastab kehtestatud nõuetele.

Tabel 5.27. Assamalla reoveepuhastist väljuva heitvee analüüside tulemused

Ühik

Piirsisaldus

heitvees Väljuv heitvesi

08.02.2024

Väljuv heitvesi

04.04.2024

BHT7 mgO2/l 40 35 42

Heljum mg/l 35 29 66

KHT mgO2/l 150 150 150

pH pH ühik 6-9 7,7 7,6

Sulfaat mg/l - 49 82

Püld mg/l - 1,9 1,9

Nüld mg/l - 44 73

5.8.4. Sademeveekanalisatsioon

Assamalla külas ei ole probleeme sademeveega, vesi imbub pinnasesse.

5.9. PORKUNI KÜLA

Porkuni külas elab 01.09.2024. a. seisuga 131 elanikku. Ühisveevärgiteenust kasutab 91%

elanikest, ühiskanalisatsiooniteenust 91 % elanikest.

Porkuni külas on moodustatud Porkuni reoveekogumisala pindalaga 25,4 ha ja reostuskoormusega

273 ie.

Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile on Porkuni küla piirkonnas põhjavesi nõrgalt kaitstud või

kaitsmata.

Porkuni küla olemasolevad ühisveevärgi-, ühiskanalisatsiooni- ning tuletõrje

veevarustussüsteemid on näidatud töö lisa 1 joonisel 9.

70

5.9.1. Ühisveevärgi objektid

Veevõrk

Porkuni külas on kokku ca 2 km veetorustikke. Veetorustikud on rajatud 3 eraldi piirkonnas: Mäe,

Kooli ja Käbikuivati piirkond. Iga piirkonda varustab oma puurkaev-pumpla. Käbikuivati tee

elamuala veetorustikud rekonstrueeriti 2016-2017.a., elamupiirkonda rajati De63 ja De50

peatorustikud ning kinnistuühendused De32.

Puurkaev-pumplad

Porkuni küla veevarustus baseerub kolmel puurkaev-pumplal:

1) Porkuni küla Mäe puurkaev-pumpla (passi nr 2262, katastri nr 2801). S-O puurkaev

on rajatud 1968.a. ning selle sügavus on 130 m. Sanitaarkaitseala ulatus on 50 m.

Veetöötlusseadmed vahetati välja 2016.a. juunikuus, paigaldati veepehmendus- ning

rauaeraldusseadmed (SA 125 P, 2 tk, projekteeritud jõudlus 120 m3/d, 5,7 m3/h)). Varasemalt on

ehitatud uus pumpla koos torustike ja seadmetega.

2) Porkuni kooli puurkaev-pumpla (passi nr A-98-M, katastri nr 2789). S-O puurkaev on

rajatud 1954.a., renoveeritud 2011.a. Renoveerimisel vana pumplahoone lammutati ning rajati uus

hoone. Paigaldati raua- ja mangaaniärastuseks aereerimisel põhinevad veetöötlusseadmed EURA

AIR 65 Duplex (2*650) ning kaugvalve (sõnumiedastus). Projekteeritud jõudlus on 156 m3/d, 6,5

m3/h. Puurkaevu sügavus on 61,3 m. Sanitaarkaitseala ulatus on 50 m. Probleemiks on, et

käesoleva ajani ostetakse elektrit mõisaomaniku käest.

3) Käbikuivati tee tarbijate veega varustamiseks rajati 2016.a. puurkaev-pumpla koos kõigi

vajalike seadmetega. Paigaldati kaugvalvesüsteem SCADA. S-O puurkaevu (katastri nr 55354)

sügavus on 40 m ning sanitaarkaitseala ulatus 10 m. 2018.a. paigaldati puurkaev-pumplasse

rauaärastuseks seade Park Tanks RT-1354-A3ET ja UV-seade MWGW720 HA320.

Veetöötlusjaama projekteeritud jõudlus on 43 m3/d, 1,8 m3/h.

Porkuni veehaardest (puurkaevud kat.nr 2789, 2801) on lubatud veevõtt on 37 200 m3/aastas (100

m3/ööpäevas). Käbikuivati tee puurkaevust pumbatava vee kogus on väiksem kui 5 m3/d.

Joogivee kvaliteet

Porkuni küla ühisveevärgist võetud veeanalüüside tulemused on toodud tabelis 5.28.

28.08.2018 võeti veeproovid pestitsiidijääkide määramiseks Käbikuivati tee 1 köögi kraanist ning

09.08.2018 pumbamaja tarbijakraanist (Mäe 6, katastri nr 281). Pestitsiidijääke ei leitud

kummastki proovist.

28.08.2023 võeti veeproovid pestitsiidijääkide määramiseks Porkuni kooli köögi kraanist.

Pestitsiidijääke ei leitud.

Terviseameti 04.10.2023 üldhinnangu alusel on Porkuni kooli (Lossi pumbajaama), Porkuni küla

Käbikuivati puurkaevu veevärgi ja Porkuni küla (Mäe 6) ühisveevärgi veekvaliteet vastav.

Tabel 5.28. Porkuni küla joogivee analüüsitulemused

Näitaja Ühik Piirnormid

Käbikuivati

pk veevärk,

28.09.23

Porkuni

küla

pumbajaam

, 28.09.23

Porkuni

Kooli

köök,

28.09.23

Porkuni

kooli

köök

17.01.24

Ammoonium mg/l 0,50 <0,08

Elektrijuhtivu

s

μS cm-1

20˚C

2500 619 578 597

71

Näitaja Ühik Piirnormid

Käbikuivati

pk veevärk,

28.09.23

Porkuni

küla

pumbajaam

, 28.09.23

Porkuni

Kooli

köök,

28.09.23

Porkuni

kooli

köök

17.01.24

Fluoriid mg/l 1,5 0,33

Värvus Pt/Co skaala 11 10 9

Hägusus NTU <0,5 <0,5 <0,5

Kloriid mg/l 12,1

Lõhn lahjendusaste 1 1 1

Maitse lahjendusaste 1 1 1

Mangaan μg/l 50 <30

Nitraat mg/l 50 <1

Nitrit mg/l 0,5 0,004

Oksüdee-

ritavus

mg/l O2 5,0 <0.3

pH pH ühik 6,5 kuni 9,5 7,36 7,41 7,46

Raud μg/l 200 <40

Sulfaat mg/l 250 18,4

Coli-laadsed

bakterid

PMÜ/100ml 0 0 0 0 0

Escherichia

coli

PMÜ/100ml 0 0 0 0 0

Soole

enterokokid

PMÜ/100ml 0 0 0 0 0

Kolooniate

arv 22oC

PMÜ/1ml Ebaloomuli

ke

muutusteta

0 <3 <3 <3

Boor mg/l 1 0,01

Naatrium mg/l 200 2,4 148

Alumiinium μg/l 200 <8

Tsüaniid μg/l 50 <3

Antimon μg/l 5 <0,3

Vask mg/l 2 0,003

Elavhõbe μg/l 1 <0,3

Kroom μg/l 50 <0,4

Kaadmium μg/l 5 <0,2

Plii μg/l 10 <0,3

Arseen μg/l 10 <0,2

Nikkel μg/l 20 <2

Seleen μg/l 10 <2

1,2-

dikloroetaan

μg/l 3 <0,1

Trihalometaan

ide summa

μg/l 150 <1

Tetrakloroetee μg/l 10 <0,1

72

Näitaja Ühik Piirnormid

Käbikuivati

pk veevärk,

28.09.23

Porkuni

küla

pumbajaam

, 28.09.23

Porkuni

Kooli

köök,

28.09.23

Porkuni

kooli

köök

17.01.24

n,

trikloroeteen

summa

Benseen μg/l 1 <0,1

PAH-d

summa

μg/l 0,1 <0,05

Benso(a)püree

n

μg/l 0,01 <0,001

Andmed: https://vtiav.sm.ee/

5.9.2. Tuletõrjeveevarustus

Porkunis kasutatakse vett Porkuni järvest, kuid tuletõrjeveevõtukoht on välja ehitamata. Porkuni

koolil on oma tuletõrjevee reservuaar.

5.9.3. Ühiskanalisatsiooni objektid

Olemasolev kanalisatsioonivõrk ja reoveepumplad

Kanalisatsioonitorustikke on kokku ca 4,7 km. Porkuni küla Käbikuivati tee elamupiirkonda, mis

asub väljaspool reoveekogumisala, rajati 2016. a. reovee ärajuhtimiseks isevoolne

kanalisatsioonitrass elamutest kuni reovee ülepumplani. Sealt suunatakse reovesi mööda

survetorustikku Porkuni küla ühiskanalisatsiooni trassi kaudu Porkuni reoveepuhastisse.

Porkuni küla reoveepuhasti

Porkunisse rajati aastatel 2018-2019 uus raudbetoonist mahutitega reoveepuhasti (SBR ehk

annuspuhasti). Bioloogilise puhastuse mahutite kompleksi kõrvale rajati uus tehnohoone.

Reoveepuhasti liideti tehnilise veetarbe tagamiseks küla ühisveevõrguga ning SCADA-

süsteemiga. Järelpuhastuseks rajati geomembraanpõhjaga 2 biotiiki (2x264 m2). Reoveepuhasti

territoorium haljastati ja ümbritseti piirdeaiaga, rajati juurdepääsutee ja teenindusplats.

Porkuni reoveepuhastile juhitav reovesi on elukondlik ja ettevõtete-asutuste oma, viimane osa on

samuti olmereovee iseloomuga. Tootmisettevõtteid Porkuni reoveekogumisalal ei ole.

Puhastile juhitakse reovesi Porkuni reovee peapumplast KPJ-1 mööda survetorustikku. Enne

võreseadet paikneb survetorustikul reovee vooluhulgamõõtja.

Mehhaanilise puhastuse läbinud reovesi juhitakse isevoolselt reovee kogumismahutisse, mille

maht on 15 m3. Kogumismahutis reovesi ühtlustatakse ja pumbatakse perioodiliselt annuspuhasti

protsessimahutisse. SBR mahuteid on 2x24 m3. Liigmudatihendi maht on 10 m3.

Bioloogilise puhastusprotsessi käigus annuspuhastis redutseeritakse reovee orgaanilise aine

sisaldus (BHT, KHT), tehnoloogiliste võtetega tagatakse ka fosfori- ja lämmastikuühendite

tõhustatud bioloogiline eemaldamine. Lisaks fosfori bioloogilisele ärastusele rakendatakse ka

fosfori keemilist simultaansadestamist.

Annuspuhasti SBR mahuti settimistsüklis settib aktiivmuda mahuti põhja ja puhastatud, nõuetele

vastav heitvesi juhitakse dekanteri abil järelpuhastamiseks biotiikidesse või möödavoolu kaudu

otse biotiikide väljavoolul paiknevasse proovivõtukaevu. Reovee suunamine toimub vastava

sulgarmatuuri abil.

73

Annuspuhastis settinud aktiivmudast pumbatakse liigmuda tühjendusfaasi järel

liigmudatihendisse. Tihendatud sete veetakse edasiseks käitlemiseks Tamsalu reoveepuhastile.

Heitvee suublaks on Valgejõgi (KKR kood VEE107920). Heitvesi juhitakse Valgejõkke nimeta

kraavi kaudu, mis kulgeb põhiliselt piki Saksi-Porkuni kõrvalmaanteed. Puhasti väljalask ja

heitveekraav puhastati kuni suublani reoveepuhasti rekonstrueerimise käigus.

Lubatud vooluhulk on 20 000 m³ aastas. 2023. aastal juhiti suublasse 6 765 m3 heitvett, mis on ca

34% lubatud vooluhulgast. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus

suubla vastuvõtuvõimet. Suubla seisukord on rahuldav.

Tabel 5.29. Porkuni reoveepuhastist väljuva heitvee analüüside tulemused

Ühik Piirsisaldus

heitvees Väljuv heitvesi

08.02.2024

Väljuv heitvesi

04.04.2024

Väljuv heitvesi

06.08.2024

BHT7 mgO2/l 40 3,7 5,4 4,0

Heljum mg/l 35 4,3 9,9 2,2

KHT mgO2/l 150 40 30 31

pH pH ühik 6-9 7,3 7,1 7,6

Sulfaat mg/l - 56 58 88

Püld mg/l - 1,9 2,1 3,6

Nüld mg/l - 22 19 19

Allikas: veeluba nr L.VV/331685, analüüside protokollid.

5.9.4. Sademeveekanalisatsioon

Porkuni külas ei ole siiani probleeme sademeveega olnud, kuna vesi imbub pinnasesse.

5.10. KURSI KÜLA

Kursi külas elab 01.09.2024 seisuga 38 inimest.

Ühisveevärgiga on ühendatud 5 kinnistut, neist üks 5-korteriline korterelamu ja neli eramut.

Ühiskanalisatsioon puudub.

Kursi küla ei paikne reoveekogumisalal.

Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile on Kursi küla piirkonnas põhjavesi nõrgalt kaitstud või

kaitsmata.

Kursi küla olemasolevad veevarustussüsteemid on näidatud töö lisa 1 joonisel 10.

5.10.1. Ühisveevärgi objektid

Veevõrk

Kursi külas on ca 300 m ühisveevärgi torustikke. Osad torustikud on plasttorudest, osaliselt vanad

malmtorud.

Puurkaev-pumpla

Kursi küla veevarustus põhineb 1988. aastal rajatud S-O puurkaevul katastri nr 3054. Puurkaevu

sügavus on 83 m. Paigaldatud on rauaärastuseks ja veepehmenduseks seade Autodrol 255/760C

(komplekteerija Miridon OÜ). Projekteeritud jõudlus on 50 m3/d. Puurkaev kuulub OÜ-le Tapa

Vesi.

74

Joogivee kvaliteet

Kursi küla ühisveevärgist võetud veeanalüüside tulemused on toodud tabelis 5.30. 28.08.2018

võeti veeproovid pestitsiidijääkide määramiseks Kursi 56 köögikraanist. Pestitsiidijääke ei leitud.

Terviseameti 30.11.2023 üldhinnangu alusel on Kursi küla ühisveevärgi veekvaliteet vastav.

Tabel 5.30. Kursi küla joogivee analüüsitulemused

Näitaja Ühik Piirnormid

Kursi küla

veevärk

28.09.2023

Kursi küla

pumbamaja

27.11.2023

Elektrijuhtivus μS cm-1

20˚C 2500 583 592

Värvus Pt/Co skaala 52 8,5

Hägusus NTU 14,3 <0.5

Lõhn lahjendusaste 2 1

Maitse lahjendusaste 2 1

pH pH 6,5≤pH≤9,5 7,35 7,43

Kolooniate arv 22

°C

PMÜ/1 ml Ebaloomulike

muutusteta 9 <3

Soole enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 0

Coli-laadsed

bakterid

PMÜ/100ml 0 0 0

Echerichia coli PMÜ/100ml 0 0 0

Andmed: https://vtiav.sm.ee/

5.10.2. Tuletõrjeveevarustus

Kursi külas nõuetekohane tuletõrjeveevõtukoht puudub.

5.10.3. Sademeveekanalisatsioon

Kursi külas ei ole probleeme sademeveega, vesi imbub pinnasesse.

5.11. PÕDRANGU KÜLA

Põdrangu külas elab 01.09.2024 seisuga 46 inimest. OÜ-l Tapa Vesi on Põdrangu külas 9 klienti,

sh kaks kortermaja. Ühisveevärgiteenust kasutab Põdrangu külas kokku ca 20 inimest.

Ühiskanalisatsioon puudub. Põdrangu küla ei paikne reoveekogumisalal.

Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile on Põdrangu küla piirkonnas põhjavesi nõrgalt kaitstud.

Põdrangu küla olemasolevad ühisveevärgi-, ühiskanalisatsiooni- ning tuletõrje

veevarustussüsteemid on näidatud töö lisa 1 joonisel 11.

OÜ Tapa Vesi opereerib Põdrangu ühisveevärki alates 2024. aastast, varade omanik on Tapa vald.

5.11.1. Ühisveevärgi objektid

Veevõrk

Põdrangu külas on ca 1,4 km veetorustikke. Veetorustikud elamute juurde on rajatud aastatel 1970-

1980, torustike kohta puudub täitedokumentatsioon. Olemasolevad veetorustikud kulgevad suures

osas mööda olemasolevaid kinnistuid. Torustikud (De40….63 mm) on amortiseerunud ja nende

75

rekonstrueerimine praeguses asukohas ei ole otstarbekas.

Puurkaev-pumpla

Põdrangu küla veevarustus põhineb 1966. aastal rajatud S-O puurkaevul katastri nr 2792.

Puurkaevu sügavus on 70 m. Puurkaev kuulub Põdrangu Põllumajandusühistule. Puurkaevu

sügavus on 70 m, veekvaliteet vastab nõuetele. Kuna veetarbimine on väike, siis ei ole veeluba

nõutav. Puurkaevul on moodustatud sanitaarkaitseala 50 m.

Puurkaevul puudub maapealne hoone, kaevu päis on kaetud metallist soojustuskarbiga. Puurkaevu

seadmed on vananenud. Vald ei planeeri puurkaevu kasutamist rekonstrueeritava ühisveevärgi

toiteallikana.

Puurkaevu vett tarbib 32 elanikku, veetarbimine on ca 2,2 m3/d. Tarbija juures veemõõtjad

puuduvad.

OÜ Tapa Vesi opereerib Põdrangu ühisveevärki alates 2024. aastast, joogivee kontrolli kava on

veekäitlejal plaanis koostada ja Terviseametiga kooskõlastada lähiajal.

5.11.2. Tuletõrjeveevarustus

Põdrangu külas asub tuletõrje veevõtukoht Lubjaahju kinnistul. Pajustiku kinnistul paikneb tiik.

5.11.3. Sademeveekanalisatsioon

Põdrangu külas ei ole probleeme sademeveega, vesi imbub pinnasesse.

6. INVESTEERINGUD ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI

ARENDAMISEKS

Tapa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise üldiseks eesmärgiks on

tiheasustuspiirkondade ÜVK-süsteemide vastavusse viimine seadusandlusega nõutud tasemega,

mis tagaks tarbijate puhta joogiveega varustamise, reovee kogumise ja puhastamise. ÜVK

väljaehitamisel peab olema tagatud nende jätkusuutlik majandamine ja opereerimine, et mitte

halvendada tarbijatele osutatava teenuse kvaliteeti ning mitte suurendada riske keskkonnale.

Tapa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine peab toimuma vastavalt vallavolikogu

poolt kinnitatud ÜVK arengukavale.

Arendamise kava mahus antakse Tapa valla ÜVK perspektiivsete lahenduste põhiskeemid. ÜVK

perspektiivsete lahenduse baasil määratakse lähiaastate projektid, seades esmaülesanneteks:

• joogivee kvaliteedi ja varustuskindluse tagamine tarbimispunktides;

• hoonestatud reoveekogumisalade katmine ühiskanalisatsiooni võrkudega ning reovee

kogumine ja nõuetekohane puhastamine;

• nõuetele vastav sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine hoonestatud reovee-kogumisaladelt.

ÜVK arengukava on koostatud, arvestades 12 aastast perioodi ehk ajavahemikku 2025-2037.

Arendusprojektide planeerimisel on püütud arvestada elanikkonna ja ettevõtete-organisatsioonide

paiknemise muutusi tulevikus lähtuvalt teadaolevatest juba kehtestatud või kehtestamisel olevatest

planeeringutest. Samuti võetakse arvesse investeeringumahu piiritlemisel valla ja vee-ettevõtte

rahalist võimekust.

Investeeringuprojektide kirjeldamisel on välja toodud ainult need projektid, mille väljaarendajaks

ning rahastajaks on piirkonna vee-ettevõtte või vallavalitsus. Ülejäänud investeeringuid, mis

rahastatakse kinnisvaraarendajate poolt või liitumistasudest, ei kajastata käesoleva ühisveevärgi ja

76

–kanalisatsiooni arendamise kava investeeringute programmis.

Kui ÜVK tegevustega hõlmatud ala asub kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse

üksikobjekti kaitsevööndis, tuleb ehitust reguleeriv dokumentatsioon (ehitusteatis,

projekteerimistingimused, ehitusluba, detailplaneering) tulenevalt looduskaitseseaduse (edaspidi

kui LKS) § 14 lõikest 1 kooskõlastada kaitseala valitsejaga. Kaitseala valitseja on LKS § 21 lõike

1 kohaselt Keskkonnaamet. LKS § 14 lõige 2 sätestab, et kaitstava loodusobjekti valitseja ei

kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja

nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või

kaitstava loodusobjekti seisundit. Kaitsealuste liikide osas on oluline, et kui nende liikide kaitseks

ei ole LKS § 48 järgi moodustatud püsielupaika, rakendub LKS § 48 lõike 4 kohaselt piiritlemata

II ja III kategooria kaitsealuse liigi elupaigas isendi kaitse.

Veekogude kalda ehituskeeluvööndisse uute ehitiste kavandamisel tuleb arvestada LKS § 38

sätestatud kitsendustega. LKS § 38 lõige 3 sätestab, et ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute

hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Veekogude ehituskeeluvööndis ei laiene ehituskeeld

kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja –

rajatisele (alus LKS § 38 lõige 5 punkt 8) ning olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule

ja –rajatisele (alus LKS § 38 lõige 4 punkt 9). LKS §-s 38 sätestatud kalda ehituskeeluvööndi

nõuete järgimine ning erandi rakendamise õiguspärasuse väljaselgitamine ja kohaldamine on

kohaliku omavalitsuse pädevuses.

ÜVK arendamisel on vajalik arvestada maaparandusseadusest tulenevate piirangute ja

kohustustega, mis tagavad maaparandusehitiste ja –rajatiste korrashoiu ja toimimisvõime

(maaparandusseadus, edaspidi MaaParS § 47). Heit- ja sademevee juhtimine

maaparandussüsteemi eesvoolu või muusse maaparandussüsteemi rajatisse ei tohi kahjustada

maaparandussüsteemi toimivust ega maaparandussüsteemi rajatist. Kui heit- või sademevee suubla

ei suuda lisanduvat vett nõuetekohaselt vastu võtta, tuleb sellise tehnilise lahenduse kavandamisel

arvestada ka suubla vastuvõtuvõime suurendamiseks vajalike meetmetega. Kui suublaks on

maaparandussüsteemi rajatis, tuleb see MaaParS § 53 lõike 3 kohaselt huvitatud isiku kulul

rekonstrueerida maaparandussüsteemi rajatis ulatuses, mis on vajalik vee vastuvõtuvõime

täitmiseks.

6.1. TAPA LINN

6.1.1. Veevõrgu laiendamine Tapa linnas Ehituse tn piirkonnas

Tapa linna ÜVK-rajatiste pikaajalise arendusprojekti raames on Tapa linnas kavas rajada 196 m

veetorustikku Ehituse tn piirkonnas. Investeering on kavandatud 2026. aastal.

6.1.2. Tapa II astme pumpla hoone rekonstrueerimine

Rekonstrueeritakse Rakvere tee 1 kinnistul paiknev II astme pumpla hoone, sh:

• vundamendi, sokli soojustamine ja viimistlemine;

• fassaadi soojustamine ja viimistlemine;

• vahetatakse välja kõik vahetamata aknad ja välisuksed;

• rajatakse uus küttelahendus.

Tööd on kavandatud 2026. aastal.

77

6.1.3. Eha tn, Ivaste tn ja Lembitu tn piirkonna ÜVK rajamine

Rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon liitumistasudest finantseeritavana Eha tn, Ivaste tn ja

Lembitu tn. Piirkonna arendajaks on Tapa vald. Tööd on kavandatud 2026. aastal.

6.1.4. Tapa linna ettevõtlusala ÜVK torustike rajamine

Tapa linna tööstusalale ÜVK-torustike rajamine sõltub arendusprojekti edukusest ning uute

ettevõtete rajamisest. Ettevõtete huvi korral rajatakse Tapa valla vahendite kaasabil tööstusalale

ÜVK-süsteem. ÜVK rajamisel lahendatakse sademevee ärajuhtimine.

6.2. TAMSALU LINN

Tamsalu linna ühiskanalisatsiooni tungib märkimisväärses koguses sademevett. Vajalik on välja

selgitada sademevee reoveekanalisatsiooni sisenemise kohad ning rakendada meetmeid

sademevee koguse vähendamiseks reovees.

6.2.1. Tamsalu reoveepuhastus

Tamsalu reoveepuhastuse alternatiivide analüüs

Tamsalu reoveepuhasti ei suuda aastaringselt tagada heitvee üldlämmastiku näitaja vastavust

kehtestatud piirsisaldusele, vajalik on leida nõuetele vastav lahendus. 2024. aastal koostas OÜ

Europolis alternatiivide analüüsi Tamsalu reoveepuhastusele eesmärgiga välja selgitada

majanduslikult sobivaim reoveekäitluse alternatiiv pikaajalises perspektiivis4.

Koostöös OÜ-ga Tapa Vesi selgitati välja erinevad võimalused Tamsalu linna reoveepuhastuse

edasise korraldamise jaoks:

1) tehismärgala rajamine Tamsalu reoveepuhasti järelpuhastuse tarvis;

2) Tamsalu reoveepuhasti rekonstrueerimine;

3) reovee suunamine Tapa reoveepuhastile;

4) heitvee suunamine Valgejõkke.

Tamsalu reoveepuhasti reostuskoormus ja vooluhulgad

Tamsalu reoveepuhasti projekteeritud hüdrauliline jõudlus: 800 m3/d

Jõudlus BHT7: 362 kgBHT7/d

Projektijärgne jõudlus: 3066 ie

Veeloa L.VV/331685 alusel lubatud vooluhulk: 222 000 m3/a

Vooluhulk (tegelik 2023): 151 941 m3

Heitvee väljalase on karstialale (suublaks Savalduma karstijärv), mistõttu kohalduvad 100 000 ie

reoveepuhasti nõuded.

Reostuskoormuse 2022. a. uuringu alusel oli reoveepuhasti reostuskoormus 2311 ie, 2023. a

reostuskoormuse uuringu alusel oli koormus 1911 ie.

Puhasti projektijärgne reostuskoormus on 3066 ie.

Projekteeritud hüdrauliline jõudlus on 800 m3/d, jõudlus BHT7 järgi 362 kg BHT7/d.

Keskmine vooluhulk on ca 375 m3/d, max 900 m3/d.

4 Tamsalu reoveepuhastuse alternatiivide võrdlus. Eksperthinnang. Europolis OÜ, 2024.

78

Purgla:

2023. aastal purgiti 163 m3.

Kasutusel on liigmuda tihendi – puhastisse tuleb tagasi ca 5 m3 rejektvett päevas. Kuna Tamsalu

reoveepuhastile kehtivad Eesti konteksti arvestades kõige karmimad nõuded heitvee

väljundnäitajatele (üle 100 000 ie puhastile vastavad), siis on vajalik tagada heitvee

väljundnäitajate vastavus erinevate välistemperatuuride korral.

Varasemate uuringute ja võetud heitveeproovide analüüsi põhjal saab kinnitada, et valdavalt saab

Tamsalu reoveepuhasti tänasel päeval reovee puhastusprotsessiga hästi hakkama.

Üksikuid kõrvalekaldeid on esinenud üksnes madala välistemperatuuri korral või siis üksnes teatud

lämmastikuühendite (nitraadid) liigsisalduse tõttu heitvees. Probleemidena võib välja tuua, et

lämmastikuärastus ei toimi puhastis piisava efektiivsusega. Puhasti bioloogilise osa muda vanus

on projektlahenduses 8,9 päeva, mis on ebapiisav nitrifitseerivate bakterite kasvuks

puhastusprotsessis. Nitrifikatsiooni tagamiseks on vajalik muda vanus 14,8 päeva. Temperatuur

protsessimahutites on talvisel perioodil madal, mistõttu protsessid aeglustuvad.

Reoveepuhasti on rekonstrueeritud 13 aastat tagasi, mistõttu automaatika ja tehnoloogilised

seadmed vajavad peagi uuendamist. Mudatsirkulatsiooni parendamiseks on vajalik paigaldada

täiendavad pumbad.

Tehismärgala rajamine Tamsalu reoveepuhasti järelpuhastuse tarvis

Tagamaks Tamsalu reoveepuhastist väljuva heitvee väljundnäitajate vastavust 100 000 ie

reoveepuhasti väljundnäitajate nõuetele on üheks analüüsitavaks võimaluseks järelpuhastuse

rajamine tehismärgala näol.

Taimestatud tehismärgalal ja pinnasfiltril on tavaliselt suurem võime lämmastikku ärastada, kuna

taimede juured on elupaigaks väga paljudele mikroorganismidele, varustades risosfääri ka süsiniku

ja hapnikuga, mis soodustavad mikrobioloogiliste protsesside kulgemist. Lisaks eelnevale

võetakse taimede poolt biomassiga (maapealsed osad ja juured) üles assimileeritud lämmastikku.

Denitrifikatsiooniks nimetatakse nitraatlämmastiku redutseerumist molekulaarse lämmastiku või

dilämmastikoksiidini mikroorganismide vahendusel. Denitrifikatsioon on esimene anoksiline

protsess, mis toimub pärast hapniku äratarbimist ja see on ühtlasi ka peamiseks lämmastikku

ärastavaks protsessiks enamikes pinnasfiltrites ja märgalatüüpides.

Antud reaktsioon on pöördumatu ja toimub vaid kättesaadavate orgaaniliste ühendite olemasolul

ainult anaeroobsetes või anoksilistes tingimustes (Eh = +350 ... +100 mV).

Mikroorganismidele on ülioluline süsinikuallika olemasolu.

KHT/N suhe peab denitrifikatsiooni toimumiseks olema vähemalt 2,8 (C/N suhe 0,7). Reaalsetes

tingimustes soovitatakse kasutada aga KHT/N suhet 6 (C/N suhet 1,5). Optimaalne pH vahemik

denitrifikatsiooni kulgemiseks on 7 - 8, kuigi antud protsessi käigus suurenev leeliselisus tõstab

pH-d. Denitrifikatsioon aeglustub oluliselt, kui pH langeb alla 5 ning muutub tühiseks pH

väärtusel alla 4. Veega küllastunud pinnastes toimuvad nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon

paralleelselt, kuna sellistes pinnastes esineb kõrvuti nii aeroobseid, kui anaeroobseid tsoone.

Märgalades on peamisteks denitrifikatsiooni piiravaks faktoriks süsiniku puudus, kuna

nitrifikatsioonil kasutatakse põhiline osa süsinikust ära.

Biomassi assimileeritud lämmastikuühendid vabanevad lagunemise käigus orgaanilise

lämmastiku, ammooniumi ja süsinikuühenditena tagasi vette. Ühendite vabanemine on vajalik

lämmastikuringe toimumiseks: osa lämmastikust vabaneb tagasi vette, osa on seotud surnud

taimeosadesse ja varisesse, osa paigutub ümber risosfääri. Maasisene lämmastiku varu täieneb

79

risoomide kõdunemise ja lagunemise tagajärjel.

Vymazal (1995b; ref Vymazal, 2001) on kokkuvõtvalt täheldanud, et aastane lämmastiku taimede

poolne sidumine varieerub: 10 - 263 g N m-2 makrofüütide puhul ja 41 - 611 g N m-2 veepinnal

ujuvate taimede puhul. Siiski ei saa taimede poolset sidumist pidada oluliseks faktoriks

lämmastiku ärastamisel reoveest.

Ioonne ammoniaak võib lahusest läbi katiooni vahetusreaktsiooni adsorbeeruda anorgaanilistele

setetele või mullale. Adsorbeerunud ammoniaak on substraadiga nõrgalt seotud ning võib seetõttu

kergelt vabaneda, kui vee keemilised omadused muutuvad. Kui ammoniaagi kontsentratsioon vees

väheneb (näiteks nitrifikatsiooni tulemusel), siis osa seotud ammoniaagist vabaneb tagasi vette,

saavutades uue tasakaalu uues kontsentratsioonis. Kui ammoniaagi kontsentratsioon vees väheneb,

siis kahaneb ka adsorbeerunud ammoniaagi hulk. Märgala pinnase hapnikuga küllastudes võib

adsorbeerunud ammoniaak oksüdeeruda nitraadiks. Kadlec et al (2005) näitasid, et ammoonium

seotakse (sorbeeritakse) kiiresti märgala sissevoolutsoonis ja hiljem vabastatakse ammooniumi

järk-järgult setetest. Seejärel seotakse jällegi osa ammooniumist voolu suunda mööda

järgnevatesse setetesse, kust see samuti hiljem vabaneb. Eestis läbiviidud katsete puhul võib selle

protsessi toimumist tõenäoliseks pidada Nõo pilootseadme puhul, kus märgala katseseadmesse

juhiti algselt suur hulk ammoonium lämmastikku, hiljem langesid vee temperatuurid alla 5°C ning

nitrifikatsioon/denitrifikatsioon olid süsteemis pärsitud. Sellega kaasnesid lühikese ajaperioodi

jooksul suuremad NH4-N kontsentratsioonid väljavoolus kui sissevoolus, mis võis olla tingitud

adsorbeeritud ammooniumi vabanemisega setetest. (Selline protsess toimub tõenäoliselt ka

karstijärves) Avaveelised tehismärgalad on külmas kliimas vähem eelistatavad kui pinnasfiltrid,

sest pinnasfiltreid on võimalik kergesti isoleerida. Avaveeliste tehismärgalade laiem kasutamine

külma kliimaga aladel on võimalik kombinatsioonis sügavamate kogumistiikidega, kuhu

talveperioodil vesi akumuleeritakse Avaveelised heitveepuhastus-märgalad on bioloogilise

mitmekesisuse osas väärtuslikumad, kui pinnasfiltrid, kuid nad on ohtlikumad võimaliku

patogeenidega nakatumise ning sääskedega levivate haiguste leviku aspektist. Avaveeliste

süsteemide maksumus moodustab vaid 1/2 kuni 1/4 pinnasfiltrite ehitusmaksumusest ehkki nad

vajavad sama puhastusefekti saavutamiseks 2-4 korda suuremat pindala kui pinnasfiltrid.

Avaveelisi märgalasid tuleb võrreldes pinnasfiltritega ka umbes poole harvemini hooldada.

Oluline perspektiiv avaveeliste tehismärgalade kasutamisel on siis, kui neid niidetakse ja kogutud

biomass kasutatakse kas ehituseks (pilliroog, hundinui) või ka kütteks (hundinui). Tamsalu puhul

tuleks tehismärgala kindlasti geomembraaniga teha, kuna asub kaitsmata/nõrgalt kaitstud

põhjaveega piirkonnas. Avaveelisel märgalal on eeldavasti pikem eluiga kui betoonil ja terasel.

Praegu on töös nt süsteemid, mis on oma puhastusvõime säilitanud 80 aasta jooksul (Brillion

Marsh, Wisconsin; Great Meadows Marsh, Massachusetts). Kuigi neid süsteeme pole algselt

teadlikult insenersüsteemidena käsitletud näitavad seireandmed, et efektiivsus pole praeguseni

kahanenud. Ka Eestis toimivad avaveelised süsteemid järelpuhastitena hästi või rahuldavalt, kuid

saatuslikuks võib neile saada põhipuhasti ebarahuldav töökvaliteet, mis võib viia avaveelise

märgala mitmekümnekordse ülekoormuseni. Märgala võib täiesti iseseisvalt funktsioneeriva

ökosüsteemina säilitada oma toimimise iseloomu suure tõenäosusega senikaua, kuni selle

hüdroloogilist režiimi ei muudeta. Tamsalu puhasti vooluhulgad varieeruvad aasta lõikes palju –

päeva arvestuses 200-990 m3/d. Vertikaalse läbivooluga pinnasfiltrites on aeroobne keskkond, neis

toimub hästi nitrifikatsioon (NH4 + muutub mikroorganismide abil nitraatideks) Tamsalu puhasti

väljavoolus on nitraadid ülekaalus (täpsemalt saab selle kohta lugeda OÜ aquaconsult baltic poolt

80

läbiviidud uuringust5). Nitraadist vabanetakse denitrifikatsiooniga (NO3 - muudetakse

mikroorganismide poolt gaasilises olekus lämmastikuks (N2, N2O). Protsess on anaeroobne

(peamine lämmastikku ärastav protsess enamikes pinnasfiltrites ja märgalatüüpides). Seega

sobivam tehismärgala variant on horisontaalne pinnasfilterpuhasti (nõuab ka väiksemat maad kui

avaveeline järelpuhasti).

Horisontaalse läbivooluga pinnasfiltrid - reovesi voolab läbi poorse pinnasega filterkeha

horisontaalselt. Reovesi on kontaktis nii aeroobse (juurte ja risosfääri piirkonnas) kui anaeroobse

tsooniga. Pinnasfiltreid iseloomustab hapniku ja bakterite olemasolu risosfääris, suur

adsorptsioonipind ning pikad viibeajad. Taimestatud pinnasfiltri risosfääris puhastub reovesi

mikrobioloogilisel lagundamisel ja füüsikaliste ning keemiliste protsesside tulemusel. Risoomi

arenemine ja kasv võivad aja jooksul (ca paar aastat peale süsteemi rajamist) parandada pinnasfiltri

puhastusefektiivsust, kuna suureneb juurte kaudu edasi kanduva hapniku hulk. Horisontaalse

läbivooluga pinnasfiltris (reovesi juhitakse filtrile isevoolselt, filter on soovitatav taimestada)

muutub keskkond anoksiliseks ning toimub denitrifikatsioon ja teised anaeroobsed laguprotsessid.

Süsteemis eemaldatakse hästi orgaaniline reostus ja tagatakse lämmastiku ärastuse teine etapp

denitrifikatsiooni käigus. Kuna denitrifikatsioon vajab toimimiseks orgaanilise aine olemasolu,

mis vertikaalfiltris kiiresti lagundatakse, siis võib horisontaalse läbivooluga filtris denitrifikatsioon

orgaanilise aine puuduse tõttu osutuda ebaefektiivseks, mistõttu peab olema võimalik teostada

tagasipumpamist väljavoolukaevust eelmahutisse või pumplasse. Samal ajal toimub ka fosfori

adsorptsioon täitematerjalile. Fosfori ärastamine on enamasti väikese efektiivsusega, kuna

tavapäraselt kasutatav pinnas (kergkruus, peeneteraline kruus, purustatud kivid, liiv) ei sisalda

suuri raua-, alumiiniumi- ja kaltsiumi koguseid. Õige filtermaterjali valikuga saab fosfori sidumise

efektiivsust parandada.

Pindala ja mahu määramine Keskmine hüdrauliline koormus sellist tüüpi pinnasfiltri korral on

20 - 100 mm ööpäevas-1 (2 – 10 m2 inimekvivalendi kohta) ja reovee viibeaeg üle 5 ööpäeva

(Kadlec et al, 2000). Kui HF-i kasutatakse eelpuhastatud reovee puhastamiseks (septiku läbinud

heitvesi), siis arvestatakse pindalaks 5 m2 IE-1 ja kui HF kasutada kolmanda puhastusetapina

(peale mehaanilist eelpuhastust ja VF-i läbimist), siis arvestatakse pindalaks 1 m2 IE-1. Eestis

läbiviidud katsed soovitavad kolmanda etapina kasutatava HF-i hüdrauliliseks koormuseks 20...30

mm ööp-1 ja pindalaks 3,5...5 m2 IE-1 (Noorvee, 2007). Pinnasfiltri külgede pikkuse-laiuse suhe

on soovitavalt 3:1. Kui Tamsalu puhasti on 1910 IE, siis peaks horisontaalse pinnasfiltri rajama

pindalaga 6685 kuni 9550 m2 ehk ca 1 ha.

Ehitus Horisontaalse läbivooluga pinnasfiltreid võib rajada sügavusega 0,8...1,5 m. Sügavuse

valik sõltub kohapealsetest oludest ja filtermaterjalist. Mida suurema hüdraulilise juhtivusega

filtermaterjali kasutatakse, seda sügavam pinnasfilter on soovitav rajada. Optimaalne sügavus HF-

ile Eesti tingimustes on 1,0...1,2 m, kusjuures veetase (vee sügavus) on soovitav hoida 0,7...0,9 m,

sellisel juhul on tagatud vähemalt 30-cm paksune soojusisolatsioonikiht süsteemi peal, mis aitab

vähendada talviseid puhastusprotsessi pärssivaid temperatuurimõjusid. Kasutatava filtermaterjali

valik Horisontaalse läbivooluga pinnasfiltri filterkehas on tavapäraselt kasutatud põhilise

filtermaterjalina: jämedateralist liiva Ø 5 mm (näiteks Kodijärve vanas pinnasfiltris); kruusa Ø 6-

12 mm (näiteks Kõo pinnasfiltris); kergkruusa Ø 2-4 mm (näiteks Paistu pinnasfiltris)

Filtri soojustamine ja taimestamine Horisontaalse läbivooluga pinnasfiltril tagatakse

soojusisolatsioon ~30 cm paksuse filtermaterjali kihina, mis jääb veega küllastunud filtermaterjali

kihi peale. HF taimestamiseks istutatakse filtrile hariliku pilliroo (Phragmites australis) või

5 Tamsalu reoveepuhasti nitrifikatsiooniprotsessi analüüs ja täiendavate meetmete rakendamise otstarbekus.

Eksperthinnang. OÜ aqua consult baltic, 2021

81

laialehelise hundinuia (Typha latifolia) taimi. Taimede istutamistihedus peab olema vähemalt 4

taime m2 kohta. Parimaks istutamisajaks on kevadperiood (mai-juuni), kuid taimi võib istutada ka

suve jooksul (juuli-august). Sügisesel ajal pole taimede istutamine soovitatav, kuna sellisel juhul

ei pruugi taimestik edukalt kasvama hakata. Taimejuured tuleb istutada 30-40 cm sügavusele filtri

pinnast. Oluline on tõsta peale taimede isutamist HF-is veetase selliselt, et veetase ulatub

taimejuurteni. Sel moel saab taimestik välja areneda. Taimestiku istutamine filtrile on kasulik

järgmistel põhjustel: taimevaris toimib talveperioodil soojusisolatsioonina filtri peal; taimede

juured vähendavad filtri ummistumise ohtu; juurestik soodustab reoaineid lagundavate

mikroorganismide elutegevust; juurestiku kaudu transporditakse juurepiirkonda hapnikku;

taimestik tõstab filtri esteetilist väärtust ja mitmekesistab maastikku.

Horisontaalse läbivooluga pinnasfiltri opereerimine ja hooldus Reovee nivoo hoitakse

horisontaalse läbivooluga filtris enamasti 30-40 cm tasemel allapool filtri pinda, kuid seda on

võimalik vastavalt vajadusele reguleerida filtrile järgnevast väljavoolukaevust väljavoolutoru

otsas paikneva põlve kõrgust muutes. Soovitav on kord aastas paralleelselt septiku tühjendamisega

teostada õhutustorude avade kaudu pinnasfiltrite torustike survepesu. Sel moel puhastatakse

torustik sinna kogunenud settest ning pinnasfiltrite efektiivsus säilib. Tagatud peab olema auto

ligipääs torustike survepesu teostamiseks. Puhastit ümbritsevat maa-ala tuleb vastavalt vajadusele

niita. Pinnasfiltrilt eneselt pole taimestiku eemaldamine tingimata vajalik, kuna taimevaris toimib

talveperioodil soojusisolatsioonina filtri peal. Kui lumekiht sajab märgalale enne jää

moodustumist, siis vesi praktiliselt ei külmu. Siiski võib vee temperatuur märgalasüsteemis

langeda alla 0˚C. Lumekiht jääb tavaliselt märgalataimestikule pidama, lisaks sellele aitab

märgalataimestik vähendada tuulest tingitud soojakadusid. Kui ilmnevad filtrite

ummistumisprobleemid (nt heitvesi tõuseb filtri pinnale), peab seadme töö mõneks ajaks peatama

ja filtrid veest tühjendama. Vajalik on torustike survepesu teostamine. Puhastit ümbritsevat maa-

ala tuleb vastavalt vajadusele niita. Tagatud peab olema auto ligipääs õhutustorudele, et oleks

võimalik teostada torustike survepesu. Filterkeha pinnal või selle vahetus läheduses kasvama

hakkavad puud tuleb kindlasti eemaldada, kuna puu juurestik võib aja jooksul kahjustada

geomembraani.

Alternatiivi puudused: 1) Tehismärgala rajamiseks on vajalik ca 1,5 ha maad, mida hetkel vee-

ettevõttel pole. Sobivaim oleks Tuulistemetsa kinnistu (78701:005:0038), mis tuleks sel juhul vee-

ettevõttel välja osta. 2) Talvel on Tamsalu puhastist suured vooluhulgad, millega järelpuhasti ei

pruugi toime tulla ega tagada seeläbi nõutavat saasteainete taset. Suurimaks probleemiks on siiski

asjaolu, et biomassi assimileeritud lämmastikuühendid vabanevad lagunemise käigus orgaanilise

lämmastiku, ammooniumi ja süsinikuühenditena tagasi vette. Seega ei tagaks tehismärgala

pikemas perspektiivis nõutavate heitvee väljundnäitajate saavutamise säilimist suublas. Seega

poleks alternatiivi rakendamisel investeeringule seatavate eesmärkide saavutamine tagatud.

Tabel 5.31. Tehismärgala rajamise alternatiivi maksumus (km-ta)

Tehismärgala rajamine (horisontaalne

pinnasfiltersüsteem, 1 ha)

350 000

Reoveepuhasti mahutitele köetava hoone

rajamine, temperatuur min +10 C

80 000

Maa ost 8 000

Kokku 438 000

82

Tamsalu reoveepuhasti rekonstrueerimine

Tamsalu reoveepuhasti reoveepuhastuse protsessis on põhimõtteliselt probleem üksnes

lämmastikuärastuses, mis on avaldunud kohati ületatud heitvee väljundnäitajate osas. Teiste

komponentide osas on asi korras, kuigi ka orgaanika koormus on suhteliselt kõrge.

Lämmastikuärastuse parandamiseks tuleks suurendada nitrifikatsiooni protsessi mahtu ca´ 300 -

350 m3 ja lisada täiendav anoksiline aste mahuga ca 120-150 m3. Täpsemaks määramiseks tuleks

teha arvutused erinevatel temperatuurirežiimidel (talvel-suvel). Reoveepuhasti laiendamisel on

mõistlik teha seda juba teatava varuga, et saaks alandada mudakontsentratsiooni ja puhasti

töörežiim muutuks stabiilsemaks. Seetõttu võiks reoveepuhasti laienduse maht olla 350 m3

aeratsiooni ja 150 m3 anoksilist protsessi. Samuti tuleks reoveepuhastis ümber kujundada

mudatsirkulatsioon, kuhu tuleksid täiendavad pumbad. Arvestades praeguse Tamsalu

reoveepuhasti seadmete kasutusiga (seadmed on paigaldatud 2011. aastal) on vajalik arvestada ka

olemasolevate seadmete väljavahetamise vajadusega, eeskätt elektri- ja automaatika osas ning ka

kriitilisemate tehnoloogiliste seadmete puhul. Alternatiivi rakendamine eeldab uue liini jaoks

ruumi leidmist läbi olemasoleva tehnohoone ümberehitustööde. Samuti on väga oluline kinnise

hoone rajamine mahutite kohale, et oleks võimalik tõsta reovee temperatuuri mahutites. Tänasel

päeval on reovee puhastusprotsess hoolimata varikatuse olemasolust siiski välistemperatuuri

meelevallas, mis mõjutab oluliselt puhastusprotsessi efektiivsust talveperioodil. Alternatiivi

teostumisel on võimalik oluliselt parandada puhastusprotsessi, mistõttu on tegemist täpsemat

kaalumist vääriva valikuga.

Tabel 5.32. Tamsalu reoveepuhasti rekonstrueerimise alternatiivi maksumus (km-ta):

Reoveepuhasti laiendamine (lisanduv maht:

aeratsiooniosa 350 m3, anoksilise protsessi osa

150 m3), hoone rajamine mahutite kohale, sh

küte, ventilatsioon jmt.

485 000

Olemasoleva reoveepuhasti laiendamine +

laienduse elektri- ja automaatikaosa,

tehnoloogiliste seadmete uuendamine,

täiendavate mudapumpade paigaldamine

mudatsirkulatsiooni ümberkujundamiseks.

500 000

Kokku 985 000

Reovee suunamine Tapa reoveepuhastile

Oluliseks alternatiiviks on kogu Tamsalu linnast lähtuva reovee suunamine puhastamiseks Tapa

reoveepuhastisse. Sellisel juhul ei toimuks enam reovee puhastamist Tamsalu reoveepuhastis, vaid

reovesi suunatakse rajatava survekanalisatsiooni torustiku kaudu Tapa puhastisse. Tapa

reoveepuhastile kehtivad oluliselt leebemad nõuded heitvee väljundnäitajate osas, kuna puhasti

suublaks ei ole karstiala, vaid Valgejõgi. Konsultant on analüüsinud optimaalseima

survekanalisatsiooni torustiku trajektoori ning koostanud selle kohta pikiprofiili, kus tähistega P1

ja P2 on tähistatud reoveepumplate võimalikud asukohad.

83

Kokku tuleks rajatava survekanalisatsiooni torustiku pikkuseks 12,1 kilomeetrit, mis saaks alguse

olemasolevast torustikust Savalduma külas ning lõpeks Vahakulmu külas planeeritavas

reoveepumplas. Asendiplaanil on võimalik torustiku trajektoor tähistatud märkega Variant Moe,

vt. joonis 4.

Nimetatud lahendus eeldab kahe reoveepumpla kasutamist reovee pumpamiseks Vahakulmu külas

asuvasse reoveepumplasse. Tamsalust lähtuva reovee maksimaalseks vooluhulgaks oleks nagu

eelmiste variantidegi puhul 900 m3/d ehk 100 m3/h ehk 28 l/s.

• Reoveepumpla P1:

o survetoru pikkus 6 km (12,1 km)

o geodeetiline tõstekõrgus 136-127-3 = 12 m (141-127-3 = 17)

o toru siseläbimõõt 200 mm (250)

o rõhukaod 26 m (18)

o pumba tõstekõrgus kokku 38 m (35)

• Reoveepumpla P2:

o survetoru pikkus 6,1 km

o geodeetiline tõstekõrgus 141-116-3 = 28 m

o toru siseläbimõõt 200 mm

o rõhukaod 27 m

o pumba tõstekõrgus kokku 55 m

84

Joonis 4. Survekanalisatsioonitorustiku trajektoor Savaldumast Vahakulmuni, nn. Moe

variant.

Arvestades Tapa reoveepuhasti tänast hüdraulilist koormust ja reostuskoormust ning puhastile

projekteeritud vooluhulkade ja reostuskoormuse vastuvõtuvõimet saab konsultant kinnitada, et

täiendavaid investeeringuid Tapa reoveepuhastisse teha vaja pole.

Küll aga vajab selle alternatiivi rakendamise tähelepanu olemasolev Moe reoveepumpla, mis vajab

rekonstrueerimist. Nimelt on olemasolev Moe reoveepumpla arvestatud ainult vooluhulgale 5,5 l/s

juba tõstekõrguse 39 m jaoks. Olemasolev PE survetoru välisläbimõõduga 110 mm ei lase

vajalikku vooluhulka läbi, mistõttu tuleks kasutada lisaks kasutada kas teist torustikuliini või

rekonstrueerida survetorustik suurema läbimõõduga toru paigaldamise kaudu. Ka Moe

reoveepumpla ise ei ole arvestatud nii suurte pumpade jaoks.

Moe reoveepumpla peab tulevikus pumpama 34 l/s ja oleks järgmine:

• survetoru pikkus 2,6 km

• geodeetiline tõstekõrgus 110-88-3 = 25 m

• toru siseläbimõõt 200 mm

• rõhukaod 17 m

85

• pumba tõstekõrgus kokku 42 m

Tabel 5.33. Tapa reoveepuhastisse reovee pumpamise alternatiivi maksumus (km-ta):

Kogus Ühiku

hind

Kokku

Survekanalisatsioonitorustiku rajamine (m) 12 100 90 1 089 000

Reoveepumpla rajamine Tamsalu reoveepuhasti asukohas 1 40 000 40 000

Reoveepumpla rajamine Tamsalu-Tapa trassil 1 40 000 40 000

Moe reoveepumpla rekonstrueerimine 1 45 000 45 000

Kokku

1 214 000

Kõnealuse alternatiivi oluliseks eeliseks on asjaolu, et tulevikus ei suunata enam heitvett

Savalduma karstialale, vaid suublaks saab Valgejõgi.

Heitvee suunamine Tamsalu puhastist Valgejõkke

Neljandaks oluliseks alternatiiviks on reoveepuhasti suubla muutmine, kus heitvesi juhitakse

Savalduma karstijärve asemel Valgejõkke. Reovee puhastamine toimuks endiselt Tamsalu

reoveepuhastis.

Nimetatud alternatiivil on omakorda kaks võimalikku alternatiivi torustiku trajektoori osas, mida

alljärgnevalt selgitame joonisel 5 oleva asendiplaani kaudu.

Alamvariandiks 1 on heitvee suunamine läbi Porkuni Valgejõkke (torustiku pikkus 9,08 km).

Alamvariandiks 2 on heitvee suunamine läbi Järvajõe Valgejõkke (torustiku pikkus 8,56 km).

Ehkki läbi Järvajõe on torustiku rajamine lühem, on siin probleemiks torustiku rajamine eramaale.

Tulenevalt eraomaniku võimalusest protsessiga mitte nõustuda võib seda variandi pidada

teostatavuse mõttes riskantsemaks, mistõttu on analüüsitud ka pikemat torustikutrajektoori.

86

Joonis 5. Heitvee suunamine Valgejõkke (asendiplaanil variandid 1 ja 2).

Eeltoodust lähtuvalt on välja joonistatud ka pikiprofiilid kummagi torutrajektoori osas:

Alamvariant 1 - Tamsalu RVP - Valgejõgi I (Porkuni) 9,08 km

Alamvariant 2 - Tamsalu RVP - Valgejõgi II (Järvajõe) 8,56 km

Kummagi alamvariandi puhul on vajalik ühe reoveepumpla rakendamine, milleks saab eeldatavalt

rekonstrueerida olemasolevat Tamsalu reoveepuhasti peapumplat.

87

Tabel 5.34. Heitvee pumpamine Porkuni kaudu Valgejõkke maksumus (km-ta):

Kogus Ühiku hind Kokku

Survekanalisatsioonitorustiku rajamine (m) 9 080 90 817 200

Reoveepumpla rajamine (kmpl) 40 000 1 40 000

Alternatiiv 1 KOKKU 857 200

Tabel 5.35. Heitvee pumpamine Järvajõe kaudu Valgejõkke maksumus (km-ta):

Kogus Ühiku hind Kokku

Survekanalisatsioonitorustiku rajamine (m) 8 560 90 770 400

Reoveepumpla rajamine (kmpl) 40 000 1 40 000

Alternatiiv 1 KOKKU 810 400

Nimetatud alternatiivi korral vahetub samuti suubla – Savalduma karstijärve asemel Valgejõgi,

kuid Tamsalu reoveepuhasti opereerimisega seonduvad kulud jäävad alles.

Seega ei toimuks opereerimiskulude osas kulusäästu, kuna heitvee pumpamisega seonduvad

elektrikulud lisanduksid olemasoleva Tamsalu reoveepuhasti opereerimiskuludele.

Alternatiivide võrdlus koos ekspluatatsioonikuludega

Lisaks ehitusmaksumusele arvestatakse alternatiivide analüüsis ka edaspidiste

ekspluatatsioonikuludega. Tulenevalt asjaolust, et puhastile järelpuhastuse rajamine ei suudaks

tagada heitvee väljundnäitajate saavutamist ja säilitamist pikemas perspektiivis, siis selle

alternatiivi puhul opereerimiskulusid ei vaadelda.

Heitvee suunamisel Valgejõkke vaadeldakse järgnevalt pikemat trajektoori, mille suubla

Valgejõkke asuks avalikul maal.

Opereerimiskulud alternatiivide puhul on järgnevad:

Alternatiiv 1 – Tamsalu reoveepuhasti rekonstrueerimine - elektrienergia kulu reoveepuhastis,

sh. tööjõukulu, kemikaalikulu, muud kasutuskulud

Alternatiiv 2 – Reovee pumpamine Tapale - elektrienergia kulu pumpamisele, tööjõukulu, reovee

puhastamine Tapa linna puhastis.

Alternatiiv 3 – Heitvee pumpamine Valgejõkke - elektrienergia kulu pumpamisele, tööjõukulu,

reovee puhastamine Tamsalu linna reoveepuhastis.

Tabel 5.36. Reoveepuhastuse alternatiivide ekspluatatsioonikulu võrdlus aastas

Ekspluatatsioonikulud

Kulu, €/a

Alternatiiv 1 95 750

Alternatiiv 2 40 480

Alternatiiv 3 110 560

88

Tabel 5.37. Investeeringu nüüdispuhasväärtus 15-aastasel perioodil (diskontomääraga

4.5%)

Kululiigi nüüdispuhasväärtus

(NPV)

Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3

Reoveepuhasti

rekonstrueerimine

Reovee

pumpamine Tapa

reovee-puhastisse

Heitvee

suunamine

Valgejõkke

Ehitusmaksumus tänasel päeval 985 000 1 214 000 857 200

Ekspluatatsioon 15. a kokku 1 028 312 434 737 1 187 364

Kulud diskonteeritult 2 013 312 1 648 737 2 044 564

Märkus: Kõik hinnad on käibemaksuta

Reoveepuhastuse alternatiivide analüüsi põhjal selgus, et majanduslikult soodsaimaks

alternatiiviks 15 aasta perspektiivis on alternatiiv 2 ehk Tamsalu linna reovee pumpamine

Tapa reoveepuhastisse. Investeering teostatakse aastatel 2033-2034.

6.2.2. Võre asendamine

Tamsalu reovee suunamisel Tapa reoveepuhastisse suunatakse survekanalisatsiooni mehhaanilise

puhastuse läbinud reovesi. Tamsalu reoveepuhastuse rekonstrueerimise ajaks on olemasolev võre

amortiseerumas ning vajab asendamist uue võrega. Investeering on kavandatud 2034. aastal.

6.2.3. Tamsalu veetorustike rekonstrueerimine

Tamsalus on vajalik rekonstrueerida:

1) Tehnika tn piirkonna veetorustikud (kokku ca 1520 m);

2) Nurme-Energia tn piirkonna veetorustikud (kokku ca 430 m);

3) Rahu-Kandle tn piirkonna veetorustikud (kokku ca 1855 m).

Kõigis piirkondades rekonstrueeritakse veetorustikega koos kinnistute ühendused

liitumispunktini. Investeering on kavandatud aastatel 2027 – 2030.

6.2.4. Loksa veehaarde puurkaevude (katastri nr 3050 ja 3051) tamponeerimine

Puurkaevud katastri nr 3050 ja 3051 on olnud pikka aega kasutusest väljas. Vajalik on mõlemad

puurkaevud tamponeerida. Tööd on kavandatud 2028. aastal.

6.2.5. Survetorustiku rekonstrueerimine peapumplast kuni reoveepuhastini

Rekonstrueeritakse survetorustik Tamsalu peapumplast kuni reoveepuhastini. Tööd on

kavandatud aastatel 2036-2037.

6.2.6. Laane tn ja Kukelossi tn ÜVK rajamine

Rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon liitumistasudest finantseeritavana Laane tn ja Kukelossi

tn. Piirkonna arendajaks on Tapa vald. Tööd on kavandatud 2026. aastal.

6.2.7. Tehnika tn piirkonna sademeveesüsteemi laiendamine

Tehnika tn piirkonnas teostatavate veetorustike rekonstrueerimistöödega koos rajatakse valla

89

vahenditega sademeveetorustikud. Tööd on kavandatud aastatel 2028-2029.

6.2.8. Tamsalu linna tööstusala ÜVK torustike rajamine

Tamsalu linna tööstusalale ÜVK-torustike rajamine sõltub arendusprojekti edukusest ning uute

tööstusettevõtete rajamisest Tamsalu tehnoparki. Ettevõtete huvi korral rajatakse Tapa valla

vahendite kaasabil tööstusalale ÜVK-süsteem.

6.3. LEHTSE ALEVIK

Lehtse alevikus on kavas rajada Uus tn kogumismahuti asemele reoveepumpla ning rajada

survetorustik reovee suunamiseks Lehtse reoveepuhasti kanalisatsioonivõrku. Investeering on

kavandatud aastaks 2030.

Vajalik on reoveekogumisala laiendada ning rajada ÜVK Lehtse eramute piirkonnas.

Tapa vald plaanib tulevikus vastavalt võimalustele rajada ÜVK Lehtse aleviku eramupiirkonnas.

6.4. VAJANGU KÜLA

6.4.1. Vajangu reoveepuhasti biotiigi rekonstrueerimine

Vajangu küla reoveepuhasti heitveetorustik alates voolurahustuskaevust kuni biotiigini nr 2

rekonstrueeritakse. Biotiik 2 rekonstrueeritakse: tiik puhastatakse, aluspõhi kaetakse

geomembraaniga. Rajatakse uued sisse ja väljavoolutorud ning proovivõtukaev. Biotiik 1 jääb

kasutusest välja ja likvideeritakse. Rajatakse hooldustee ja juurdepääsutee Kursi-Kerguta teelt (tee

nr 7870055) läbi Liiva kinnistu (78702:001:0971) Tiigi kinnistuni (78601:001:0282). Rajatakse

piirdeaed. Investeering viiakse ellu 2025. aastal.

6.4.2. Kirde tn ja Kooli tn ÜVK rekonstrueerimine

Koos korteriühistute poolt kavandatud töödega rekonstrueeritakse Kirde tn ja Kooli tn

korterelamute (Kirde tn 1, Kirde tn 2, Kirde tn 4, Kooli tn 9, Kooli tn 11) vee- ja kanalisatsiooni-

torustikud. Tööd on kavandatud teostada 2025. aastal.

6.5. MOE KÜLA

Moe külas rekonstrueeritakse reoveepumpla Tamsalu reovee Tapa reoveepuhastile suunamisega

kaasnevalt (vt. p. 6.2.1). Muid investeeringuid ei ole Moe külas vaadeldaval perioodil kavandatud.

6.6. JÄNEDA KÜLA

Jäneda külas on kavas ÜVK arendusprojekti raames:

1) rekonstrueerida Teoküla reoveepumpla. Vajalik on reoveepumpla terviklik

rekonstrueerimine. Investeering teostatakse 2025. aastal;

2) likvideerida Teoküla puurkaev-pumpla (katastri nr 8073);

3) rekonstrueerida Ületee puurkaev-pumpla (katastri nr 8071). Ületee puurkaevu päis

rekonstrueeritakse. Pumpla rekonstrueerimisel valitakse sügavveepump sellise

töögraafikuga, et oleks tagatud vajaliku tootlikkuse 8 m3/h juures töörõhk H=95 mVs.

90

Puurkaev-pumpla juurdesõidutee ja pumplaesine plats korrastatakse. Pumpla

ümbritsetakse piirdeaiaga ja varustatakse lukustatava väravaga. Pumpla territooriumile

rajatakse muru. Pumpla varustatakse elektroonilise veemõõte seadmega, mille andmeid

hakatakse edastama OÜ Tapa Vesi kontorisse Tapal. Veeproovide võtmise kohad

projekteeritakse nii, et oleks võimalik veeproovi võtta nii otse puurkaevust väljuvast

toorveest kui ka filtreeritud veest ja veevõrku antavast joogiveest.

Veetöötlusseadmed Ületee pumplas käesoleval ajal puuduvad.

Ette on nähtud veetöötlusseadmete paigaldamine raua eemaldamiseks puurkaevu veest

ning vajadusel mikrobioloogilise reostuse kõrvaldamiseks. Veetöötlusseadmed

varustatakse automaatikaseadmetega, mis ühildatakse ühtsesse süsteemi puurkaevuga.

Investeering on kavandatud aastatel 2031-2032.

6.7. VAHAKULMU KÜLA

Vahakulmu küla olemasolev kanalisatsioonivõrk rekonstrueeritakse. Kogumismahuti kinnistule

rajatakse reoveepumpla, millest reovesi juhitakse rajatava survekanalisatsioonitorustiku kaudu

Moe küla kanalisatsioonivõrku ja sealt edasi puhastamiseks Tapa reoveepuhastile. Vahakulmu

reoveekogumisalal paiknevatele seni ühiskanalisatsiooniga liitumise võimaluseta kinnistutele

rajatakse liitumisvõimalus. Investeering on kavandatud aastatel 2027-2028.

6.8. ASSAMALLA KÜLA

Investeeringuid ÜVK kava perioodil ei ole kavandatud.

6.9. PORKUNI KÜLA

Lisa 1 joonisel 9 on kajastatud Porkuni elamuala E-4 DP ja Järvetalu kinnistu DP lahendus.

Teostatakse arendajate vahenditest.

6.10. KURSI KÜLA

Investeeringuid ÜVK kava perioodil ei ole kavandatud.

6.11. PÕDRANGU KÜLA

Põdrangu külas on kavandatud:

- veevõrgu rekonstrueerimine;

- uue puurkaevu puurimine ja puurkaev-pumpla rajamine.

Investeering teostatakse Tapa valla vahendite kaasabil. 2029. aastal.

91

7. FINANTSANALÜÜS

7.1. FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK

Finantsprognoos on koostatud lähtuvalt arengukava valmimise hetkel kasutada olnud materjalidest

(sh nii kirjalikult kui ka suuliselt saadud informatsioonist). Prognoosi täpsuse määrab analüüsi

aluseks olevate andmete kvaliteet.

Finantsprognooside eesmärgid ja põhimõtted:

• esitada Tapa Vesi OÜ teeninduspiirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud

piirkondade veemajandustegevuse kohta kõikehõlmav finantsprognoos, mis kajastaks nii

olemasoleva infrastruktuuri ekspluatatsiooni kui ka arengukava investeeringuprogrammi

elluviimisest tulenevate infrastruktuuri investeeringute mõju;

• finantsprognoosides võetakse aluseks Konsultandi poolt prognoositavad tariifid, nende

kujundamise põhimõtted on järgmised:

(1) majapidamiste vee- ja kanalisatsioonitariifid jäävad rahvusvaheliselt

aktsepteeritud taluvuspiiridesse;

(2) tööstustele ja asutustele kohaldatavate tariifidega ei doteerita majapidamisi;

(3) tariifidest saadavast tulust saavutatakse iga-aastaselt veemajanduskulude

katmine, omakapitali kulumi katmine ning põhjendatud kapitali tulukus.

Finantsanalüüsi eesmärk on kajastada ka üldisi plaanitavaid finantstulemusi. Oluline on välja tuua,

millisel moel suudab kohalik vee-ettevõtlus tegevuspiirkonnas opereeritavat infrastruktuuri

jätkusuutlikult majandada ning piirkonnas teenuseid osutada.

7.2. FINANTSANALÜÜSI METOODIKA

Käesoleva finantsanalüüsi peamine eesmärk on välja arvutada projekti finantstulemuste näitajad

infrastruktuuri omaniku vaatepunktist. Diskonteeritud rahavoogude analüüsi käesolevas

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavaga seotud finantsanalüüsis ei kasutata, kuivõrd

projekti puhastulu väljaarvutamine ei ole praegusel juhul vajalik. Oluline on keskenduda

infrastruktuuri tervikliku majandustegevuse peegeldamisele, arvestades planeeritavaid

investeeringuid ja tõenäolist finantseerimisplaani.

7.3. FINANTSANALÜÜSI PÕHIEELDUSED

Finantsanalüüsi metoodikast tulenevalt selgitatakse konsultandi poolseid eeldusi ning sätteid

finantsanalüüsi läbiviimisel. Eeldused finantsanalüüsi läbiviimiseks on võetud vastavalt EK

dokumentide ja määruse juhendis sätestatule. Juhul, kui nimetatud dokumentides ei ole analüüsi

läbiviimiseks vajalikke eeldusi täpsustatud, tugineb konsultant nende eelduste väljatöötamisel

avalikele infokogudele (Statistikaameti andmebaas, Rahvastikuregister jm), vee-ettevõtte

andmetele, olemasolevatele arengukavadele. Finantsanalüüs hõlmab Tapa Vesi OÜ praegust ja

prognoosiperioodi veemajandustegevust. Eeldatakse, et olemas on vajalikul tasemel

organisatsioon, tehnika, kohaldatakse jätkusuutliku opereerimise põhimõtteid ning kantakse

vastavad kulutused. Lähtutakse Tapa Vesi OÜ olemasolevatest andmetest, mida on korrigeeritud

lähtuvalt konsultandipoolsetest soovitustest. Samuti on aluseks insener-tehnilised eeldused, mis

puudutavad investeeringuprogrammi elluviimise vajadustest lähtuvate kulude teket ning

tegevusnäitajate muutumist.

92

Makromajanduslikud eeldused. Majandus- ja finantsanalüüsi koostamisel on aluseks võetud

tarbijahinnaindeks. Käesolevas töös on aastate 2024-2037 makromajanduslikud eeldused võetud

vastavalt Rahandusministeeriumi poolt 2024. a sügisel väljastatud pikaajalistele prognoosidele.

Tabel 6.1. Makromajanduslike indikaatorite dünaamika

Aasta 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036

Tarbija-

hinna-

indeks 3.8% 5.0% 3.2% 2.3% 2.2% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0%

Allikas: Rahandusministeeriumi majandusprognoos sügis 2024. a.

Varade kulumimäär. Olemasoleva sihtfinantseeringuvälise põhivara kulumi osas on

prognoosiperioodil arvestatud kulumiga, milline on sarnane näitaja 2023 ja 2024.a ettevõtte

veeteenuse hinda arvestatava kulumi prognoosile (0.146 mln eur). Alates 2024. aastast tehtavate

investeeringute osas on arvestatud kulum vastavalt ettevõtte sihtfinantseeringuväliste

investeeringute kulumimääradele eeldusel, et seadmete kulumimäär on 6.67% aastas, rajatiste

kulumimäär 4% aastas ning torustike kulumimäär 2,5% aastas. Seejuures on arvestatud, et

investeeringu kulumiarvestus algab investeeringu tegemisele järgneval aastal.

ÜVK arendamise kava finantsanalüüsis on kasutatud finantsanalüüsi ajahorisonti pikkusega 14

aastat, mis hõlmab prognoosiperioodi 2024-2037. Tegevuskulude arvestusel on kasutatud

baasaastana 2023.aasta näitajaid. Edasised finantsprognoosid on koostatud lähtuvalt 2023. aasta

hinnatasemetest ning edasisest tarbijahinnaindeksi mõjust kulude kasvule. Viimaks

finantsprojektsioone jooksvale hinnatasemele, on baashindu korrigeeritud hinnatõusu kasvu

määraga. Arvutused on esitatud eurodes.

7.4. NÕUDLUSANALÜÜS

Tarbimismahtude osas on eeldatud, et piirkonna Tapa Vesi OÜ teeninduspiirkonna veetarbimise

ja ühiskanalisatsiooniteenuse tarbimise müügimahud püsivad ettevõtete osas prognoosiperioodil

2023.a ehk baasaasta tasemel, alates 2027.a seoses ettevõtjast liituja liitumisega Tapa linnas

suureneb veetarve 0,5 tuh m³. Elanike vee- ja reoveetarbimise osas on prognoositud langust

tulenevalt Statistikaameti maakonnapõhisest rahvastikuprognoosist, mille kohaselt Lääne-Viru

maakonna rahvaarv kahaneb prognoosiperioodil 0,5-0,6% võrra aastas. Osaliselt tasakaalustab

rahvastikuprognoosist tulenevat tarbijate ja tarbimise langust uute liitujate lisandumine Tapa

linnas - 88 inimest veetarbijatena alates 2027. aastast ning Vahakulmu külas - 8 inimest

ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijatena alates 2028. aastast (vt Lisa 3. OÜ Tapa Vesi nõudlus- ja

tootmismahtude prognoos).

Eeldatud on, et teeninduspiirkonna elanike vee ühiktarbimine prognoosiperioodil on 70-72 l/p/in.

7.5. OPEREERIMISKULUDE EELDUSED

7.5.1. Tootmismahtudest sõltuvad opereerimiskulud

Opereerimiskulud, mis varieeruvad sõltuvalt tootmismahtudest (joogiveetootmine või

reoveepuhastusmahud) on järgmised: elektrikulu veetootmisele, reoveepumpamisele, reovee

puhastamisele, keskkonnakulud: veeressursi maks, heitvee saastetasu, kulud kemikaalidele.

93

Müügivälise vee osakaal on eeldatud prognoosiperioodil vähenema tulenevalt mitmes asulas

toimuvatest investeeringuprojektidest, mis hõlmavad veetorustiku rekonstrueerimist (müügivälise

vee osakaal 2023. aastal 14% toodetud veest, vastav näit 2037. aastal 12%). Reoveepuhastitesse

jõudva reovee kogus on prognoosiperioodil samuti eeldatud prognoosiperioodil vähenema

tulenevalt mitmes asulas toimuvatest investeeringuprojektidest, mis hõlmavad reoveetorustiku

rekonstrueerimist mitmes asulas ja sadevee infiltratsiooni vähendamist Tamsalu linnas

(infiltratsiooni osakaal 2023. aastal 31% puhastitesse minevast kogusest, vastav näit 2037. aastal

26%).

7.5.2. Opereerimiskulud, mis ei muutu koos tootmismahtudega

Opereerimiskulud, mis otseselt ei sõltu tootmismahu igakordsest tasemest, on tööjõukulud,

ühisveevärgi remondi- ja hoolduskulud, reoveekogumise ja -käitluse remondi- ja hoolduskulud,

masinapargi hoolduskulud, administratiivkulud. Kõik opereerimiskulud on esitatud pikaajaliste

finantsprognoosidena lisas 4 (veemajanduse tulude, kulude, teenusekulukuse ja rahavoo analüüs).

7.6. TULUBAASI ADEKVAATSUS JA TEENUSE KULUKUS

Tulude eeldused. Tulude prognoosimisel on baasiks tegevuskulusid, omakapitali kulumit katvad

ning konkurentsiameti poolt seatud varade tulusust tagavad vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid.

Prognoostariifid on arvutatud alates 2025.a, 2024.a osas on lähtutud eeldusest, et kehtivad

olemasolevad tariifimäärad. Pikaajalised tariifiprognoosid, nendega kaasnev kulukus

leibkonnaliikme sissetulekule ning opereerimisest teenitavad tulud on esitatud finantsprognoosi

osana lisas 4.

Finantsanalüüsis arvestatakse, et teenitud tuludega (tariifitulud, muude teenuste tulu) oleks alates

2025. aastast võimalik katta veemajanduse tegevuskulud ning ettevõtte veemajanduse

sihtfinantseeringuväline omakapitali kulum, samuti tagada omakapitalile tulukus

konkurentsiameti poolt kehtestatud tulukusmäära kohaselt.

Veemajandusteenuste kulukuse eeldused. Veemajandusteenuste kulukuse prognoosimisel on

arvestatud leibkonnaliikme maakonnapõhise sissetulekuna Statistikaameti andmeid, mille kohaselt

oli 2023.a Lääne-Viru maakonna elaniku ekvivalentnetosissetulek kuus 943,5 eurot

(Statistikaameti andmebaas: tabel ST08). Edasiste aastate vastava näitaja muutumine on seatud

sõltuvusse tarbijahinnaindeksi muutusest. Teenuse kulukus päevasel ühiktarbimisel 71 l/in oleks

olemasolevate tariifimäärade juures 2024. aastal 0,70%. Teenuse kulukust on eeldatud

prognoosiperioodi aastatel kasvama, tulenevalt veemajandussüsteemide investeeringute

vajadusest, ulatudes prognoosiperioodi lõpus tasemeni 0,87%, mis on mõneti kõrgem

prognoosiperioodi algtasemest. Tuleb arvestada, et teenuse hinnad Tapa Vesi OÜ

teeninduspiirkonnas on paika pandud tingimustes, kus ÜVK arengukava koostamise juhendi

kohaselt teenushindadesse on arvestatud investeeringute tegemine prognoosiperioodil ilma

sihtfinantseeringuteta (s.t ilma toetusteta SA Keskkonnainvesteeringute Keskus poolt). Juhul kui

investeeringute katmisel kaasatakse sihtfinantseeringud, oleks teenuse kulukuse tõus tarbijate

jaoks väiksem.

94

7.7. VEEMAJANDUSINVESTEERINGUTE FINANTSEERIMINE

Ettevõtte Tapa Vesi OÜ teeninduspiirkonnas toimuks investeeringute finantseerimine järgmise

finantseerimisskeemi kohaselt:

1. vee-ettevõtte tariifidest kogutavate omavahendite kasutamise kaudu, seda täielikult

juhtudel, kui aastane investeeringuvajadus ei ületa 0,25 mln eurot aastas. Juhul kui aastane

investeeringuvajadus on suurem, kasutataks laenuvahendeid, siiski kasutades

investeeringute katmiseks omavahendeid ulatuses 0,15 mln eurot aasta kohta;

2. vee-ettevõtte poolt võetavate laenude kaudu. Laenudega finantseeritakse osa

investeeringutest, aastatel mil investeeringuvajadus on suurem kui 0,25 mln eurot aastas.

Laenukulude arvestusel on eeldatud, et laenud võetakse põhiosa tagasimakseperioodiga 10

aastat, põhiosa tagasimaksed algavad investeeringule järgneval aastal ning et

intressimääraks on 5% (sisaldades nii EURIBORi baasintressi kui laenumarginaali);

Investeeringute finantseerimisel kalkuleeritud investeeringute finantseerimisskeemi

rakendades täidetaks igal prognoosiperioodi aastal minimaalse laenukattekordaja nõue 1,2

ning veemajanduse rahavood oleks igal aastal alates 2025. aastast positiivsed.

Laenukattekordaja, rahavoo prognoos ning finantseerimisjaotuse arvestus sisalduvad lisas 4.

TAPA VALLA

ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA

AASTATEKS 2025 – 2037

EUROPOLIS OÜ

Detsember 2024

2

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................... 6

2. ÕIGUSLIK BAAS .................................................................................................................. 7

2.1. Olulisemad riigisisesed õigusaktid ................................................................................. 7

2.2. Veemajanduskava ........................................................................................................... 8

2.3. Omavalitsuse õigusaktid .................................................................................................. 8

2.4. Vee erikasutuse keskkonnaload ...................................................................................... 9

2.5. Põhjaveevarud ................................................................................................................. 9

2.6. Reoveekogumisalad ja purgimine ................................................................................. 10

3. KESKKONNASEISUND ..................................................................................................... 12

3.1. Geoloogiline ehitus ....................................................................................................... 13

3.1.1. Pinnamood ja pinnakate ........................................................................................ 13

3.1.2. Aluspõhi ................................................................................................................ 14

3.2. Looduskaitseobjektid .................................................................................................... 15

3.3. Pinnavesi ....................................................................................................................... 15

3.3.1. Järved ja allikad .......................................................................................................... 15

3.3.2. Jõed, ojad ja kraavid ............................................................................................. 16

3.4. Põhjavesi ....................................................................................................................... 17

3.4.1. Kvaternaari veekompleks...................................................................................... 17

3.4.2. Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks ........................................................................ 17

3.4.3. Ordoviitsiumi veekompleks .................................................................................. 18

3.4.4. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks .............................................................. 18

3.4.5. Kambrium-Vendi veekompleks ............................................................................ 19

3.4.6. Põhjavee kaitstus ................................................................................................... 19

3.4.7. Põhjavee radioaktiivsus ........................................................................................ 20

4. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD ................................................................... 22

4.1. Üldandmed .................................................................................................................... 22

4.1.1. Elanikkond ............................................................................................................ 22

4.1.2. Inimeste sissetulek ja tariifide jõukohasus ............................................................ 24

4.2. Vee-ettevõte .................................................................................................................. 25

4.2.1. Vee- ja kanalisatsioonitariifid füüsilistele ja juriidilistele isikutele ...................... 25

5. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID ................................................ 26

5.1. Tapa linn ....................................................................................................................... 29

5.1.1. Ühisveevärgi objektid ........................................................................................... 29

3

5.1.2. Tuletõrjeveevarustus ................................................................................................... 37

5.1.3. Ühiskanalisatsiooni objektid ................................................................................. 37

5.1.4. Sademeveekanalisatsioon ..................................................................................... 46

5.2. Tamsalu linn.................................................................................................................. 46

5.2.1. Ühisveevärgi objektid ........................................................................................... 46

5.2.2. Tuletõrjeveevarustus ............................................................................................. 50

5.2.3. Ühiskanalisatsiooni objektid ................................................................................. 50

5.2.4. Sademeveekanalisatsioon ..................................................................................... 51

5.3. Lehtse alevik ................................................................................................................. 52

5.3.1. Ühisveevärgi objektid ........................................................................................... 52

5.3.2. Tuletõrjeveevarustus ............................................................................................. 55

5.3.3. Ühiskanalisatsiooni objektid ................................................................................. 55

5.3.4. Sademeveekanalisatsioon ..................................................................................... 57

5.4. Vajangu küla ................................................................................................................. 57

5.4.1. Ühisveevärgi objektid ........................................................................................... 57

5.4.2. Tuletõrjeveevarustus ............................................................................................. 58

5.4.3. Ühiskanalisatsiooni objektid ................................................................................. 58

5.4.4. Sademeveekanalisatsioon ..................................................................................... 59

5.5. Jäneda küla .................................................................................................................... 59

5.5.1. Ühisveevärgi objektid ........................................................................................... 59

5.5.2. Tuletõrjeveevarustus ................................................................................................... 61

5.5.3. Ühiskanalisatsiooni objektid ....................................................................................... 61

5.5.4. Sademeveekanalisatsioon ..................................................................................... 63

5.6. Moe küla ....................................................................................................................... 63

5.6.1. Ühisveevärgi objektid ........................................................................................... 63

5.6.2. Tuletõrjeveevarustus ................................................................................................... 65

5.6.3. Ühiskanalisatsiooni objektid ................................................................................. 65

5.6.4. Sademeveekanalisatsioon ..................................................................................... 65

5.7. Vahakulmu küla ............................................................................................................ 65

5.7.1. Ühisveevärgi objektid ........................................................................................... 66

5.7.2. Tuletõrjeveevarustus ................................................................................................... 67

5.7.3. Ühiskanalisatsiooni objektid ....................................................................................... 67

5.7.4. Sademeveekanalisatsioon ..................................................................................... 67

5.8. Assamalla küla .............................................................................................................. 67

4

5.8.1. Ühisveevärgi objektid ........................................................................................... 67

5.8.2. Tuletõrjeveevarustus .................................................................................................. 68

5.8.3. Ühiskanalisatsiooni objektid ................................................................................. 68

5.8.4. Sademeveekanalisatsioon ..................................................................................... 69

5.9. Porkuni küla .................................................................................................................. 69

5.9.1. Ühisveevärgi objektid ........................................................................................... 70

5.9.2. Tuletõrjeveevarustus ............................................................................................. 72

5.9.3. Ühiskanalisatsiooni objektid ................................................................................. 72

5.9.4. Sademeveekanalisatsioon ..................................................................................... 73

5.10. Kursi küla .................................................................................................................. 73

5.10.1. Ühisveevärgi objektid ........................................................................................... 73

5.10.2. Tuletõrjeveevarustus ............................................................................................. 74

5.10.3. Sademeveekanalisatsioon ..................................................................................... 74

5.11. Põdrangu küla ........................................................................................................... 74

5.11.1. Ühisveevärgi objektid ........................................................................................... 74

5.11.2. Tuletõrjeveevarustus ............................................................................................. 75

5.11.3. Sademeveekanalisatsioon ..................................................................................... 75

6. INVESTEERINGUD ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISEKS 75

6.1. Tapa linn ............................................................................................................................ 76

6.1.1. Veevõrgu laiendamine Tapa linnas Ehituse tn piirkonnas .................................... 76

6.1.2. Tapa II astme pumpla hoone rekonstrueerimine ................................................... 76

6.1.3. Eha tn, Ivaste tn ja Lembitu tn piirkonna ÜVK rajamine ..................................... 77

6.1.4. Tapa linna ettevõtlusala ÜVK torustike rajamine ................................................. 77

6.2. Tamsalu linn.................................................................................................................. 77

6.2.1. Tamsalu reoveepuhastus ....................................................................................... 77

6.2.2. Võre asendamine ................................................................................................... 88

6.2.3. Tamsalu veetorustike rekonstrueerimine .............................................................. 88

6.2.4. Loksa veehaarde puurkaevude (katastri nr 3050 ja 3051) tamponeerimine ......... 88

6.2.5. Survetorustiku rekonstrueerimine peapumplast kuni reoveepuhastini ................. 88

6.2.6. Laane tn ja Kukelossi tn ÜVK rajamine ............................................................... 88

6.2.7. Tehnika tn piirkonna sademeveesüsteemi laiendamine ........................................ 88

6.2.8. Tamsalu linna tööstusala ÜVK torustike rajamine ............................................... 89

6.3. Lehtse alevik ................................................................................................................. 89

6.4. Vajangu küla ................................................................................................................. 89

5

6.4.1. Vajangu reoveepuhasti biotiigi rekonstrueerimine ............................................... 89

6.4.2. Kirde tn ja Kooli tn ÜVK rekonstrueerimine ....................................................... 89

6.5. Moe küla ....................................................................................................................... 89

6.6. Jäneda küla .................................................................................................................... 89

6.7. Vahakulmu küla ............................................................................................................ 90

6.8. Assamalla küla .............................................................................................................. 90

6.9. Porkuni küla .................................................................................................................. 90

6.10. Kursi küla .................................................................................................................. 90

6.11. Põdrangu küla ........................................................................................................... 90

7. FINANTSANALÜÜS........................................................................................................... 91

7.1. FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK ............................................................................. 91

7.2. FINANTSANALÜÜSI METOODIKA ........................................................................ 91

7.3. FINANTSANALÜÜSI PÕHIEELDUSED .................................................................. 91

7.4. NÕUDLUSANALÜÜS ................................................................................................ 92

7.5. OPEREERIMISKULUDE EELDUSED ...................................................................... 92

7.5.1. Tootmismahtudest sõltuvad opereerimiskulud ..................................................... 92

7.5.2. Opereerimiskulud, mis ei muutu koos tootmismahtudega .................................... 93

7.6. TULUBAASI ADEKVAATSUS JA TEENUSE KULUKUS ..................................... 93

7.7. VEEMAJANDUSINVESTEERINGUTE FINANTSEERIMINE ............................... 94

LISAD

LISA 1. ÜVK-rajatiste asendiskeemid

LISA 2. Investeeringud aastatel 2025-2037

LISA 3. OÜ Tapa Vesi nõudlus- ja tootmismahtude prognoos

LISA 4. OÜ Tapa Vesi finantsprognoos

6

1. SISSEJUHATUS

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 on kohaliku omavalitsusüksuse

ülesandeks korraldada oma halduspiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Tulenevalt

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 16 lg 1 rajatakse ning arendatakse

ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK

kava) alusel. Käesoleva ÜVK kava kohaselt loetakse Tapa vallas sademeveesüsteemid

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks.

Tapa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 arvestab

omavalitsuse ja vee-ettevõtte eelarve võimalusi. ÜVK kavas on välja toodud tegevused, mis on

vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni plaanipäraseks arendamiseks, töökindluse ning

jätkusuutlikkuse tagamiseks ning seadustest tulenevate nõuete täitmiseks. Andmed Tapa valla

ÜVK seisukorra ja arenguperspektiivide kohta pärinevad Tapa Vallavalitsuselt ja OÜ-lt Tapa Vesi.

Enim tähelepanu vajab vaadeldaval perioodil ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine

ja laiendamine, et Tapa valla tarbijatele oleks tagatud kaasaegne vee- ja kanalisatsiooniteenus.

Lisaks on Tapa vallas vajalik parendada tuletõrjeveevarustust ja sademeveesüsteeme.

Projektid on jaotatud kahte etappi vastavalt nende prioriteetsusele, lähtudes keskkonnariskist,

võimalikest finantseerimisallikatest, hõlmatavate objektide seisundist, kasust piirkonna elanikele

ning looduslikule seisundile:

• lühiajaline investeeringuprogramm 2025-2028;

• pikaajaline investeeringuprogramm 2029-2037.

Tapa valla ÜVK kava koostatakse vähemalt 12 aastaks, mille kiidab heaks Tapa valla volikogu.

Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral korrigeeritakse.

7

2. ÕIGUSLIK BAAS

2.1. OLULISEMAD RIIGISISESED ÕIGUSAKTID

ÜVK kava tugineb põhiliselt järgmistele õigusaktidele:

1) kohaliku omavalitsuse korralduse seadus;

2) veeseadus;

3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus;

4) jäätmeseadus;

5) keskkonnatasude seadus;

6) planeerimisseadus;

7) ehitusseadustik;

8) maaparandusseadus;

9) keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

10) looduskaitseseadus;

11) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus;

12) keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 50, kehtiv alates 11.10.2019 „Veehaarde

sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti

kohta ning joogiveehaarde toiteala määramise kord“;

13) keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu

või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise

ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise,

ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või –augu asukoha

kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise,

puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu

andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu

lammutamise teatise vormid“;

14) keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise

ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“;

15) sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning

analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (edaspidi sotsiaalministri määrus nr

61);

16) keskkonnaministri 04.09.2019 määrus nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi

piirväärtused“;

17) keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise

kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi

määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks

kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse

läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning

taustataseme määramise põhimõtted“;

18) keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-

, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise

meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi keskkonnaministri määrus nr 61).

8

2.2. VEEMAJANDUSKAVA

Veeseaduse § 27 alusel on Eestis kolm vesikonda: Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond. Tapa

vald asub Ida-Eesti vesikonnas. Lääne-Eesti vesikonna, Ida-Eesti vesikonna ja Koiva vesikonna

veemajanduskavad ja veemajanduskava eesmärkide saavutamist toetav meetmeprogramm

kinnitati 07.10.2022 käskkirjaga nr 357. 2022-2027 veemajanduskavade eesmärgiks on pinna - ja

põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee

tagamine.

Kohaliku omavalitsuse oluliseks rolliks meetmekava eesmärkide saavutamisel on vee-ettevõtete

jätkusuutlikkuse tõstmine. Veesektor peab suutma täita joogivee ja asulareovee puhastamise

direktiive ka pikas perspektiivis.

Lisaks on kohaliku omavalitsuse rolliks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ja

reovee kohtkäitluse eeskirjade kehtestamine ja ajakohastamine ning kohtkäitlejate üle arvestuse

pidamine ja aruandlus. Täiendava meetmena on ette nähtud hajaasustuse programmist saastunud

põhjaveega kaevude asendamise ja likvideerimise toetamine ja kohtpuhastite rajamise toetamine.

Põhimeetmetena on oluline ühiskanalisatsiooni väljaehitamine reoveekogumisaladel ja

ühiskanalisatsiooniga liitumise tagamine ning sademeveekanalisatsiooni arendamine. Sademevee

süsteemide arendamisel on vajalik suurendada sademevee viibeaega ning oluliste taristuobjektide

korral eelpuhastuse rakendamine: settetiigid, liiva- ja õlipüüdurid vm.

Kohalik omavalitsus peab üldplaneeringutes arvestama veekaitsemeetmetega. Sademevee

(immutamise) ja muud vajalikud veekaitsemeetmed tuleb arvestada üldplaneeringutesse, et

pikemas perspektiivis oleks tagatud probleemide vaba asustuse suunamine.

Hinnatakse purgimissõlmede asukohtade ajakohasust ja vajadusel rajatakse täiendavalt uusi, et

oleks täidetud veeseaduse § 105 nõuded, millest lähtuvalt peab olema tagatud tingimus, et lähim

purgimissõlm asub mitte kaugemal kui 30 kilomeetrit.

Vee-ettevõtja roll meetmekava eesmärkide saavutamisel on keskkonnakaitselubade (sh

komplekslubade) tingimuste täitmine.

2.3. Omavalitsuse õigusaktid

• Tapa Vallavolikogu 16.12.2019 määrus nr 75: Tapa valla ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri;

• Tapa Vallavolikogu 30.11.2020 määrus nr 93: Tapa valla reovee kohtkäitluse ja äraveo

eeskiri;

• Tapa Vallavolikogu 28.03.2018 määrus nr 12: Tapa valla põhimäärus;

• Tapa Vallavolikogu 29.02.2024 määrus nr 33: Tapa valla arengukava 2023-2035 ja Tapa

valla eelarvestrateegia 2024-2028;

• Tapa Vallavolikogu 30.05.2018 määrus nr 20: Ehitus- ja planeerimisvaldkonnas kohaliku

omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete delegeerimine

Tapa valla üldplaneering võeti Tapa Vallavolikogu poolt vastu 29.09.2022. a otsusega nr 48.

Tapa valla üldplaneering määratleb valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtted ja

suundumused järgmise 10‒15 aasta perspektiivis. Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu, detailplaneeringu koostamise ja detailplaneeringu koostamise kohustuse

puudumisel projekteerimistingimuste andmise aluseks. Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on

Tapa valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine kooskõlas Tapa valla arengukavaga ning

ruumilise arenguga kaasneda võivate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud

ruumilise arengu tingimuste seadmine.

9

2.4. Vee erikasutuse keskkonnaload

Vee erikasutusõiguse aluseks on veeluba, mis on vajalik vastavalt veeseaduses §-s 187 nimetatud

juhtudel. Tapa valla vee-ettevõtte kehtivad veeload on toodud Tabelis 2.1.

Tabel 2.1. OÜ Tapa Vesi vee-erikasutuse keskkonnaload (edaspidi: veeluba)

Veeloa nr Vee erikasutuse piirkond Veeloa kehtivuse alguse ja lõpu

kuupäev

KL-507754 Tapa linn, Lehtse alevik,

Jäneda küla, Moe küla,

Vahakulmu küla

27.04.2020 - …

L.VV/331685 Tamsalu linn, Vajangu küla,

Assamalla küla, Porkuni

küla

15.03.2019 - …

Andmed: https://kotkas.envir.ee/

2.5. Põhjaveevarud

Tapa linn

Tapa linna põhjavee tarbevarud on kinnitatud keskkonnaministri käskkirjaga 13.02.2009. a. nr 224

kuni 31.12.2033 a. Tapa linna varustatakse veega peamiselt Moe-II veehaardest.

Tabel 2.2. Ordoviitsiumi veekompleksi põhjaveevaru Tapa linnas 2033. aastani.

Kasutatav

veekiht

Puurkaevu

katastri nr

Põhjavee

tarbevaru m3/ööp

Kategooria Põhjavee

kvaliteedi- klass

Tarbevaru

kehtivuse aeg

Moe-II Tapa

Vesi

OÜ

O 19691 2000 T1 I 31.12.2033

Tapa linna Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekihi tarbevaru kuni 31.12.2033.a. on kinnitatud

keskkonnaministri 26.05.2014 käskkirjaga nr 417 mahus 1500 m3 ööpäevas.

Ordoviitsium-Kambriumi puurkaevudest optimaalse veevõtu korral ei ületa võetav veekogus 1500

m3/d, mis on piisav Tapa linna perspektiivse veevajaduse katteks ka ilma Moe-II veehaarde vett

kasutamata.

Tamsalu linn

Tamsalu linna ja Tamsalu veehaarde põhjaveevaru kuni 31.12.2049 on kehtestatud taristuministri

10.12.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/493 (Tabel 2.4). Põhjaveevaru on kehtestatud Nomine Consult

OÜ 2024. a. teostatud hüdrogeoloogilise uuringu „Tamsalu linna ja Tamsalu veehaarde

põhjaveevaru ümberhindamine“ tulemusi arvestades.

10

Tabel 2.4. Tamsalu linna ja Tamsalu veehaarde põhjaveevaru

Põhjaveevaruga

ala

Veekiht või -

kompleks

Veehaare

ja

puurkaevu

katastri nr

Põhjaveevaru

m3/ööpäevas

Põhjaveevaru

kategooria ja

otstarve

Kasutusaeg

Tamsalu linn Ordoviitsiumi

veekiht

3516 610 T joogivesi Kuni

31.12.2049

Ordoviitsiumi-

Kambriumi

veekompleks

3508 340 T joogivesi Kuni

31.12.2049

Tamsalu

veehaare

Ordoviitsiumi

veekiht

3048 640 T joogivesi Kuni

31.12.2049

Andmed: taristuministri 10.12.2024 käskkiri nr 1-2/24/493

2024. aastal inventeeriti kõiki OÜ Tapa Vesi keskkonnaloas L.VV/331685 toodud puurkaevusid.

Inventeerimise käigus leiti, et Vajangu asula puurkaevust katastrinumbritega 3055 toimub

põllumajandustegevus ligikaudu 5 m kaugusel. Samas on puurkaevule määratud 50 m

sanitaarkaitseala. Veeseaduse § 151 lõige 2 alusel on sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud.

Põllumajandustegevus toimus ka Vajangu puurkaevu katastrinumbriga 4391 sanitaarkaitsealal,

lisaks on puurkaevu asukoht märgitud väljapoole puurkaevu hoonet. Asukoha paranduse

tegemiseks peab puurkaevu valdaja pöörduma Keskkonnaagentuuri poole ning edastama õiged

puurkaevu koordinaadid.

Varasemalt oli puurkaevudele 3050 (Ordoviitsiumi veekiht) ja 3051 (Ordoviitsiumi-Kambriumi

veekompleks) kehtestatud põhjaveevaru. 1986. aastal rajatud, kuid nüüdseks maha jäetud

puurkaevuhoone seisukord on halb. Puurkaevu 3050 šaht on lahtine, sellel ei ole vajalikku kaant.

Puurkaevu olukord šahtis ei ole teada. Veevarude, inimeste ja loomade ohutuse tagamiseks tuleks

šahtile paigaldada vajalik kaas ning sulgeda puurkaevuhoone. Pikemas perspektiivis võiks kaaluda

puurkaevu lammutamist. Puurkaevud peab lammutama või konserveerima vastavalt

Keskkonnaministri määrusele nr 43: „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu

ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta,

puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise

ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja

kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või

kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise

korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“.

2.6. Reoveekogumisalad ja purgimine

Tapa vallas on keskkonnaministri 02.07.2009 käskkirjaga nr 1079 „Reoveekogumisalad

reostuskoormusega üle 2000 ie“ (muudetud 10.05.2016) kinnitatud:

1) Tapa reoveekogumisala, registrikood RKA0590233, pindala 334 ha, koormus 8150 ie,

Tapa linn ja Näo küla;

2) Tamsalu reoveekogumisala, registrikood RKA0590235, pindala 199,7 ha, koormus 3068

ie, Tamsalu vallasisene linn.

11

Lisaks sellele on Tapa vallas keskkonnaministri 02.07.2009 käskkirjaga nr 1080

„Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie“ kinnitatud 7 reoveekogumisala:

1) Vajangu, registrikood RKA0590237, pindala 34,9 ha, koormus 567 ie, asukoht Vajangu

küla;

2) Porkuni, registrikood RKA0590236, pindala 25,4 ha, koormus 273 ie, Porkuni küla;

3) Lehtse, registrikood RKA0590229, pindala 7,2 ha, koormus 245 ie, Lehtse alevik;

4) Jäneda, registrikood RKA0590230, pindala 23,3 ha, koormus 400 ie, Jäneda küla;

5) Moe, registrikood RKA0590232, pindala 9,7 ha, koormus 100 ie, Moe küla;

6) Vahakulmu, registrikood RKA0590231, pindala 6,9 ha, koormus 100 ie, Vahakulmu küla;

7) Assamalla, registrikood RKA0590234, pindala 4,6 ha, koormus 55 ie, Assamalla küla.

Reoveekogumisalade piirid on näidatud Lisa 1 joonistel.

Veeseaduse § 105 lähtuvalt on kohustus rajada purgimissõlm reoveekogumisalale koormusega

1000 inimekvivalenti või rohkem või kui lähim purgimissõlm asub kaugemal kui 30 km. Tapa

vallas on käesoleval ajal purgimisvõimalused on Tapa ja Tamsalu reoveepuhastite juures.

12

3. KESKKONNASEISUND

Tapa vald asub Pandivere kõrgustiku äärealal ja Kõrvemaal. Tapa vald asub Pandivere piirkonna

nitraaditundlikul alal, mis on määratud keskkonnaministri 05.11.2021 määrusega nr 49

„Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal“.

Määruses on välja toodud nitraaditundlikul alal kehtivad piirangud on samuti antud.

Joonis 1. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala. Punasega on välja toodud

olulised allika- ja karstialad

(Allikas: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kkmin_nitraaditundlik)

13

Ida-Eesti veemajanduskavas on olulisemate jääkreostuse objektidena välja toodud Tapa

sõjaväelennuväli, Tapa veduridepoo, Tapa vagunidepoo ja Tamsalu liipriimmutustehase

põhjaveereostus. Tapa valla jääkreostusobjektide likvideerimist meetmeprogrammiga hõlmatud ei

ole.

3.1. Geoloogiline ehitus

Geoloogilise ehituse peatüki koostamisel on kasutatud Eesti geoloogilise baaskaardi 1:50 000 Tapa

lehe seletuskirja. Eesti baaskaardi Tapa (6431) kaardilehe digitaalsete geoloogilis-geofüüsikalis-

hüdrogeoloogilise suunitlusega kaartide komplekt on koostatud põhiliselt varasemate keskmise-

ja suuremõõtkavaliste geoloogilis-, geofüüsikalis-hüdrogeoloogiliste kaartide ja maavarade

otsingu ning uuringutööde andmestiku põhjal.

3.1.1. Pinnamood ja pinnakate

Pandivere kõrgustik, kus asub Tapa vald, on Ordoviitsiumi ja Siluri ladestu settekivimitest

moodustunud aluspõhjalise tuumikuga ja valdavalt õhukese pinnakattega aluspõhja reljeefi

suurvorm. Kõrgustiku looduslikuks piiriks on tema nõlvasid ümbritsev soode vöönd umbes 80 m

absoluutkõrgusel. Tasase pinnamoetaustal kerkivad esile üksikud kõrged pinnavormid nagu

Emumägi, Kellavere mägi, Ebavere mägi ja Neeruti mäed.

Kõrgustiku põhja- ja loodenõlv on enamasti liigestatud ja järsem. Iseloomulikuks on siin orud ja

orulaadsed vagumused, mis on osaliselt täitunud Kvaternaari ladestu setetega. Orgude sügavus

ulatub paarikümne meetrini. Orgude ja vagumuste valdavalt loode-kagusuund langeb enamasti

kokku teiste liustiku liikumissuunale osutavate vormidega, nagu voored ja pikioosid.

Pandivere kõrgustik on kõige karstirohkem piirkond Eestis. Kõrgustiku põhja- ja loodenõlv on

enamasti liigestatud ja järsem. Iseloomulikuks on siin orud ja orulaadsed vagumused, mis on

osaliselt täitunud kvaternaarisetetega.

Kõrgustiku pinnakate on valdavalt õhuke (alla 5 m) ja kohati on aluspõhja karbonaatkivimid

kaetud isegi alla meetri paksuse pinnakattega. Suuremad loopealsed (alvarid) levivad Aravete,

Järva-Madise, Järva-Jaani ja Viru-Jaagupi vahelisel alal. Pinnakatte paksus suureneb kõrgustiku

nõlvadel jalami poole, eriti kagu suunas. Mitmekümne meetrini ulatub pinnakatte paksus mattunud

orgude (Porkuni, Kunda) ja liustikutekkeliste pinnavormide (oosid, mõhnastikud, otsamoreenid)

kohal. Setteist on pindalaliselt kõige enam levinud moreen, hõlmates enam kui kolmveerand

kõrgustikust. Viimase jäätumise hall või kollakashall liivsavi- ja saviliivmoreen on rähkne ja

koosneb peamiselt kohalikest aluspõhjakivimeist. Liustiku sulamisvee setted on seotud aluspõhja

nõgude ja nõlvadega. Pinnakatte paksus on kruusade ja liivade levikualal tunduvalt suurem kui

moreenialal. Nüüdisaegsed ehk holotseensed setted on esindatud soo-, järve-, ja jõesetetega.

Kõrgustiku keskosas on sood väikesed ja asuvad orgudes (Valgejõe) või pinnavormide vahelistes

nõgudes.

Tapa linn ja selle ümbrus on õhukese pinnakattega, kaitsmata põhjaveega ala. Tapa linnas on

pinnakatte paksus valdavalt 1-2 m, kuid esineb ka piirkondi pinnakatte paksusega alla 0,5 m ja üle

3 m. Pinnakate koosneb valdavalt saviliiv- ja liivsavimoreenist, mida reljeefi madalamates

vormides katavad jääjärveline saviliiv ja liivsavi. Liustikujõelised liivad ja kruusad levivad

oosiahelikena Valgejõe orus ning kitsaste oosidena Tapast lääne ja lõuna pool.

Tamsalu linn ja selle ümbrus on kõrge, reljeefilt lainjas ala. Paljudes kohtades tuleb paasaluspõhi

üsna maapinna lähedale. Tamsalu linnast põhja pool esineb huvitav mandrijää servakuhjatis.

Pinnakate koosneb Tamsalu piirkonnas peamiselt moreensetest kihilistest saviliivadest või

liivsavidest.

14

Pinnasevesi:

Eristada tuleb järgmisi pinnasevee horisonte:

1. aladel, kus pinnakatte paksus on õhuke asub pinnasevee tase valdavalt lubjakivis, mis

Tamsalu linnas tehtud veevaatlustega jääb reeglina absoluutkõrgustele 115-117 m;

2. aladel, kus pinnakatte paksus on suurem, asub pinnasevee tase moreenis.

Moreenküngastel ja mujal reljeefi kõrgematel osadel, kus pinnakate on paksem, jääb pinnasevesi

enamasti 1,5-4,5 m sügavusele maapinnast. Pinnasevee toiteallikaks mõlemal juhul on valdavalt

sademeveed. Ehitusgeoloogilised tingimused kogu Tamsalu maa-alal on head. Pinnase

külmumissügavus Tamsalus on 1,35 m.

Vajangu küla paikneb Pandivere kõrgustiku lae nõrgalt lainjal moreentasandikul. Valdavalt on

maapinna absoluutkõrgused 110-112 m vahemikus.

Aluspõhja moodustavad alam-siluri Tamsalu lademe biomorfne lubjakivi. Lubjakivi pealispind on

väga liigestatud ning ca 0,5-1,0 m ulatuses murenenud ja laskub järsult sügavamale asula äärmises

idaosas. Aluspõhjal lasub 0,5-9,0 m paksune glatsiaalne kompleks. Pindmise kihi moodustab 0,5-

1,1 m paksune täitepinnase kiht (killustik, kruus jm) või 0,1-0,5 m paksune mullakiht.

Suurveeperioodil koguneb pinnasevesi lubjakivile, kuid selle tase jääb maapinnast valdavalt

sügavamale kui 2 meetrit ja ainult üksikutes kohtades võib tõusta 1-1,5 m sügavuseni maapinnast.

Ehitusgeoloogilised tingimused on 2-3 korruseliste ehitiste rajamiseks rahuldavad.

Porkunis on sügav ürgorg, mille lammil paikneb Porkuni järv. Järvel leidub ujuvaid saari. Porkuni

piirkonnas esineb ürgoru lammil ning veergudel vallseljakuid, mis muudavad reljeefi vahelduvaks.

Oru veergudele on rajatud park, milles asub vana paemurd. Porkunist põhja poole kulgeb metsaga

kaetud vallseljakute ahelik.

3.1.2. Aluspõhi

Pandivere alamvesikond paikneb Fennoskandia (Balti) kilbi lõunanõlval. Struktuurses plaanis

jaguneb selle piirkonna geoloogiline läbilõige kahte ossa – kristalseks aluskorraks ja

settekivimitest moodustunud pealiskorraks.

Valdavalt moondekivimist koosneva aluskorra murenemiskoorikuga kaetud pealispind on

suhteliselt tasane ning langeb lõuna suunas keskmiselt 2,4 m/km. Enam-vähem samasuguse

kallakusega on ka aluspõhja settekivimite kihid.

Vanimad Ülem-Proterosoikumi settekivimid kuuluvad Vendi Kotlini lademesse, milles omakorda

eristatakse välja kolm kihistut (alt üles): Gdovi liivakivi, Kotlini aleuroliitsavi ja Voronka liivakivi

ja aleuroliitsavi.

Kambriumi ladestu on esindatud ainult alumise ladestikuga, mille basaalse osa moodustab Lontova

lademe Lontova kihistu savi (nn. Sinisavi).

Järgnevad Dominopoli lademesse kuuluvad Lükati kihistu aleuroliit ja savi ning Tiskre kihistu

kvartsaleuroliit ja liivakivi.

Ordoviitsiumi ladestu koosneb peamiselt karbonaatkivimeist, välja arvatud läbilõike alaosa

moodustav Pakerordi lademe fosforiiti sisaldav liivakivi, Varangu lademe graptoliitargiliit

(diktüoneemakilt) ning Latorpi lademe glaukoniitliivakivi. Ordoviitsiumi karbonaatne läbilõige

algab Latorpi lademe glaukoniitlubjakiviga, millele järgnevad Volhovi, Kunda, Aseri ja Lasnamäe

lademe lubjakivid, dolomiidistunud lubjakivid ja dolomiidid. Uhaku lademe ülaosas leidub

lubjakivis juba paksemaid mergli ja õhukesi kukersiidi vahekihte. Edasi järgneb Kukruse lademe

kukersiidirikas lubjakivi. Idavere, Jõhvi, Keila ja Oandu ladet iseloomustab kõrgem savisisaldus

– valdavalt mergli vahekihtidega savikas lubjakivi ja mergel. Rakvere ja Nabala lademe lubjakivi

on suhteliselt ühtlane ja sisaldab vähe savi. Muutliku savisisaldusega on aga Vormsi ja Pirgu

15

lademe karbonaatkivimid. Ladestut lõpetav Porkuni lade on võrdlemisi kirju kivimilise koostisega

– kõrvuti muutliku dolomiidi – ja savisisaldusega on kivimeis kohati üsna kõrge ka liivasisaldus.

Liivakad erimid on enamlevinud Pandivere kõrgustiku piires.

Siluri ladestu avamus haarab alamvesikonna lõunapoolse osa, olles esindatud siin vaid kahe

lademega: Juuru lade koosneb muguljast mergli vahekihtidega lubjakivist ning massiivsest

karplubjakivist, stromatoporaat- ja korall-lubjakivist, Raikküla lade aga varieeruva savikusega

lubjakivist ja dolomiidist.

3.2.Looduskaitseobjektid

Keskkonnaportaali andmetel paiknevad Tapa vallas järgmised rahvusvahelise tähtsusega

loodusalad:

• Ilmandu loodusala (RAH0000371);

• Lasila loodusala (RAH0000566);

• Neeruti loodusala (RAH0000359);

• Porkuni loodusala (RAH0000374);

• Kõrvemaa linnuala (RAH0000120);

• Ohepalu loodusala (RAH0000379);

• Kõrvemaa loodusala (RAH0000567);

• Ohepalu linnuala (RAH0000088).

Üldjuhul paiknevad kaitstavad loodusalad hajaasustusega piirkondades.

Tapa valla territooriumil on keskkonnaportaali andmeil registreeritud 70 vääriselupaika ning 511

kaitsealuse liigi leiukohta, sh ÜVK-ga asulates. Täpsem info on kättesaadav keskkonnaportaalis

(https://keskkonnaportaal.ee/).

3.3. Pinnavesi

Tapa vallas pinnavett joogivee saamiseks ei kasutata. Osasid pinnaveekogusid kasutatakse heitvee

suublatena. Tulenevalt veeseaduse § 36 lg 3 on kõik siseveekogud heitvee suhtes tundlikud

suublad.

3.3.1. Järved ja allikad

Pandivere põhjavee alamvesikonnas on vähe järvi, sealhulgas üle 50 hektari suuruseid järvi ei ole.

Üle 10 ha suurusega järvi on 11, üle 2 ha suurusega paisjärvi 9, viimastest suurim on Varangu

allikajärv (8 ha). Pandivere kõrgustiku võlvil on üksikud karstijärved, nõlval leidub allikatiike ja

–järvi, mis on jõgede lätteiks. Kõrgustiku jalamil, eriti lõunas ja idas, on soostunud kallastega

madalaid väikese pindala ja veevahetusega järvi või umbjärvi. Tapa valla territooriumil on

keskkonnaportaali andmeil 25 looduslikku järve, neist suurim on Saksi järv (VEE2022300), mille

veepeegli pindala on 23 ha. Ülejäänud järvede pindala on alla 10 ha. Lisaks paikneb vallas 5

paisjärve ning 7 tehisjärve.

Kevadise lumesulamise ja suurte vihmasadude perioodil täituvad suuremad maapinnanõod ja

väiksemad lohud ajutiselt veega. Kujunevad lühiajalised järved, millest tuntumad on Võhmetu-

Lemmküla järved Porkuni-Neeruti oosiaheliku naabruses, nn Assamalla luht Rakvere - Väike-

Maarja - Vägeva tee ääres, Savalduma karstiala järved jt. Pärast vee aeglast maapõue imbumist

jäävad need nõod taas kuivaks. Sellest tulenevalt nimetatakse Pandivere kõrgustikku ajutiste

järvede maaks.

16

Pandivere kõrgustiku keskosas lõunapoolse osa hõlmab Porkuni oma kaunite järvedega: Suur ehk

Ülemine järv, Aiajärv, Iiri järv, Alumine ehk Väikejärv. Järved saavad oma vee allikatest, mida

on eriti rohkesti Ülemise järve põhjas. Viimane asjaolu tingib ka selle järve kõrgema veetaseme.

Porkunist põhja pool moodustuvad nõgudes kevaditi ja vahel ka sügiseti ajutised karstijärved.

Pandivere kõrgustiku keskosas infiltreerub aastas keskmiselt 306 mm paksune veekiht. Sellest

veest väljub kõrgustiku jalamil allikate kaudu jõesängidesse 181 mm ehk 59%. Ülejäänud

infiltreerunud vesi, 125 mm ehk 173 milj. m3 aastas, läheb sügavate põhjaveekihtide toiteks. See

vesi väljub maapinnale või võetakse puurkaevudega Põhja-Eesti veevarustuseks kuni 80 km

kaugusel. Seepärast on Pandivere kõrgustik Eesti looduslikuks veetorniks.

Keskkonnaportaali andmeil on Tapa valla territooriumil 157 allikat.

Tamsalu linna reoveepuhasti heitvesi juhitakse Savalduma karstijärvistusse. Normikohaselt

puhastamata reovesi on ohuks nii pinna- kui põhjaveele.

3.3.2. Jõed, ojad ja kraavid

Pandivere põhjavee alamvesikonnast toituvad nelja pinnavee alamvesikonna (Pärnu, Peipsi, Viru

ja Harju) jõed. Piirkonna vooluvete võrgu tihedus on Eesti alamvesikondadest kõige väiksem,

ligikaudu 0,05 km/km2.

Keskkonnaportaali andmeil läbib Tapa valda:

• 6 jõge - Ilmandu, Soodla, Ambla, Mustjõgi, Valgejõgi ja Jänijõgi;

• 6 oja - Imastu, Kadaka, Kuru, Allikaoja, Rauakõrve ja Uuesilla oja;

• 4 peakraavi - Niinemäe kraav, Põriki oja, Sooküla kraav ja Lehtmetsa peakraav;

• 12 kraavi - Jaanitulemäe, Kändla, Nõmme, Neitsijärve, Puhastusjaama, Küünikraav,

Tuulemõrrakraav, Pearna, Palksaare, Keldriaugu, Ussimäe ja Tõõrakõrve kraav.

Porkuni Väikejärvest voolab välja Valgejõgi, mis suubub Loksa kohal Soome lahte. Lähtest kuni

Moe asunduseni voolab jõgi suhteliselt laia, enamasti soise pinnasega ürgoru põhjas ning on

peaaegu kogu ulatuses süvendatud ja õgvendatud. Saksi küla kohal läbib jõgi Kalle järve. Sellest

umbes kilomeeter alamal on jõel Vahakulmu veskipaisjärv. Moelt 2-3 km kaugusel jõuab jõgi

Tapa linnani, voolab piki linna kirdeserva ja saab rohkesti lisavett paremast kaldast 0,5 km

kaugusel asuvast suurest veerohkest Imastu allikajärvest. Suubumine Hara lahte. Pikkus 85 km,

valgala 453 km². Jõgi on kantud kogu ulatuses lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja

elupaikade nimistusse (Keskkonnaministri 15. juuni 2004. a. määrus nr 73). Valgejõgi on Tapa

reoveepuhasti ja Porkuni reoveepuhasti suublaks. Valgejõe koondseisundi hinnanguks lähtest kuni

Niinemäe kraavini on Eesti pinnaveekogumite seisundi 2023. a. vahehinnangu1 alusel „kesine“,

Niinemäe kraavist suudmeni „halb“. Mitte hea seisundi põhjuseks on paisud ning Kotka ja

Nõmmeveski paisuvared.

Tapa vallast saab alguse Soodla jõgi. Jõgi algab Ambla alevikust 5 km ida-kagu pool. Jõe pikkus

on 75 km, valgala 236 km² ja see on üks Tallinna linna veega varustavaist jõgedest - Jägala jõe

suurim lisajõgi. Jõgi on kantud Soodla paisust kuni suubumiseni lõhe, jõeforelli, meriforelli ja

harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Soodla jõgi on Lehtse reoveepuhasti suublaks. Soodla

jõe koondseisundi hinnanguks on lähtest Soodla veehoidlani „kesine“, Soodla veehoidlast

suudmeni „hea“. Mitte hea seisundi põhjuseks on paisud (Soodla veehoidla).

Jägala jõe üks lisajõgesid on ka Kõrvemaa territooriumil voolav Jänijõgi. Jänijõgi on kantud lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse (Jäneda Veskijärve paisust

1 „Eesti pinnaveekogumite seisundi 2023. a vahehinnang“, Keskkonnaagentuur, 2024

17

suubumiseni Jägala jõkke). Pikkus on 28 km ja valgala 168 km². Jõgi läbib Jäneda asunduse ja

küla. Ülemjooksul kuni Jänedani ümbritseb jõge, eriti selle idakalda piirkonda, tiheda asustusega

põllustatud maastik. Jõgi saab rohkesti lisavett Raudla ja Jäneda allikaist. Jänijõe koondseisundi

hinnanguks lähtest Jäneda Veskijärve paisuni „kesine“, Veskijärve paisust suudmeni „hea“. Mitte

hea seisundi põhjuseks on toodud reostunud põhjavesi, põllumajanduse hajureostus, paisud,

jõesängi muutmine, tõkestamine (Jäneda Veskijärve pais Jänijõel, Jäneda Allikajärve I pais

Allikaojal). Jänijõgi suubub Jägala jõkke. Jänijõgi on Jäneda reoveepuhasti suublaks.

Ilmandu jõgi on seotud peamiselt Väike-Maarja valla territooriumiga, Tapa vallas Aavere külaga.

Ilmandu jõgi suubub Põltsamaa jõkke. Jõgi on kantud kogu ulatuses lõhe, jõeforelli, meriforelli ja

harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Ilmandu jõe seisundit ei ole hinnatud. Tapa valla

reoveepuhastite heitvett Ilmandu jõkke ei suunata.

Ambla jõgi on seotud peamiselt Järva valla territooriumiga, Tapa vallas Linnape külaga. Ambla

jõgi suubub Jägala jõkke. Ambla jõe seisund on kogu ulatuses kesine. Mittehea seisundi põhjus on

eutrofeerumine, asula heitvesi, Kelneri, Roosna ja Preediku pais, jõesängi muutmine. Tapa valla

reoveepuhastite heitvett Ambla jõkke ei suunata.

Mustjõgi on seotud peamiselt Anija valla territooriumiga, Tapa vallas Läste ja Patika külaga.

Mustjõgi saab alguse Soodla jõest ja suubub Jägala jõkke. Mustjõe koondseisund on 2023. aasta

seisuga „kesine“. Mittehea seisundi põhjuseks on looduslik eripära, pais. Tapa valla

reoveepuhastite heitvett Mustjõkke ei suunata.

3.4. Põhjavesi

Pandivere põhjavee alamvesikond paikneb Lääne-Viru ja Järva maakonnas. Pandivere kõrgustikul

on põhjavesi aluspõhjakivimeis 4-5 meetri sügavusel, olenevalt pinnamoest ka kuni 20 m

sügavusel. Põhjavesi liigub kõrgustiku laelt äärealade suunas ning voolab välja allikates ja

jõeorgudes. Ligi 41% infiltreerunud veest läheb sügavamate põhjaveekihtide toiteks.

Pandivere põhjavee alamvesikonnas saab eraldada kolm üksteise peal lasuvat põhjaveekompleksi:

Siluri-Ordoviitsiumi (S-O), Ordoviitsium-Kambriumi (O-C) ja Kambrium-Vendi (C-V). Need

levivad kogu alamvesikonna territooriumil ja ulatuvad ka väljapoole Pandivere põhjavee

alamvesikonda. Kvaternaari ladestu setetes leviv põhjavesi ei moodusta omaette põhjaveekihti,

kuna pinnakate on suhteliselt õhuke ja esineb mosaiikselt.

3.4.1. Kvaternaari veekompleks

Kvaternaari ladestu setted koosnevad valdavalt saviliiv- ja liivsavi moreenist, mida reljeefi

madalamates vormides katavad jääjärveline saviliiv ja liivsavi. Liustikujõelised liivad ja kruusad

levivad oosiahelikena Valgejõe orus ning kitsaste oosidena Tapast lääne pool ja Jootme külast ida

pool. Tapa linnas on Kvaternaari ladestu setete paksus valdavalt 1-2 m, kuid esineb ka piirkondi

alla 0,5 m ja üle 3 m.

Kvaternaari ladestu setetega seotud veekiht omab tähtsust vaid Tapa linnast kaugemal, paksema

pinnakattega Moe külas Valgejõe ääres ja Jootme külas. Õhukese pinnakattega Tapa linnas ja selle

lähemas ümbruses veekihti ei moodustu ja veevarustuses seda ei kasutata.

3.4.2. Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks

Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) karbonaatkivimeis liigub põhjavesi mööda lõhesid ning

karstitühemikke. Osa lõhesid on täitunud savimaterjaliga ning vett läbi ei lase. Suurimad

veejuhtivused – 500…2000 m²/d on seotud kõrgustiku võlvi ja nõlva loodeosa rikkevöönditega.

Samas on Tamsalu piirkonnas veejuhtivus kohati alla 100 m²/d. Vertikaalsete lõhede kaudu

18

toituvad sügavamal lasuvad põhjaveekihid. Samasugust osa täidavad arvukad puuraugud ja

mattunud ürgorud, mis põhjaveekihte omavahel ühendavad. Valdav osa kasutatavast põhjaveest

on kuni 70 meetri sügavusel.

Silur-Ordoviitsiumi põhjaveekiht on kogu alamvesikonnas reostuse eest kaitsmata või nõrgalt

kaitstud. Maapinnalähedase põhjaveekihi vesi on looduslikult hea kvaliteediga ja väikese

mineraalsusega, veekihi sügavamas anaeroobses osas sisaldab sageli liigselt rauda, mangaani ja

väävelvesinikku. Suurimaks punktreostuse allikaks on E-Betoonelement Tamsalu tehas

territooriumile jääv vedelkütusest saastunud põhjaveega jääkreostuspiirkond ning

loomakasvatuskompleksid Loksa, Vajangu, Kursi, Võhmuta ja Assamalla külades. Hajureostuse

puhul on ohustavaks teguriks põllumajandustegevus ja ühiskanalisatsiooniga ühendamata

majapidamised.

3.4.3. Ordoviitsiumi veekompleks

Ordoviitsiumi veekihid levivad Tapa linnas ja selle ümbruses, kaasa arvatud Moe II veehaarde

piirkonnas. Õhukeste Kvaternaari ladestu setete all lamavast karbonaatsete kivimite kompleksist

avanevad Tapa linna piires Ülem-Ordoviitsiumi Pirgu (O3prg) lademe lubjakivid, mis on kohati

savikad ja sisaldavad õhukesi mergli vahekihte, ning Vormsi (O3vr) lademe lubjakivid ja

suhteliselt paksud merglid. Kogu karbonaatsete kivimite kompleksi paksus on siin 125-135 m.

Ordoviitsiumi veekompleks on jagunenud kolmeks veekihiks, mis on üksteisest eraldatud

suhteliselt vettpidavate Vormsi (O2vr), Oandu (O2on) ja Uhaku (O2uh) lademe merglite ja

savikate lubjakividega.

Allpoollamavast Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksist on Ordoviitsiumi alumine veekiht

eraldatud Alam-Ordoviitsiumi savikate ja suhteliselt vettpidavate lubjakivide ja

diktüoneemakildaga, mille kogupaksus on 5 m. Tapa linna piires pole veekihi vee kvaliteet

garanteeritud üle linna leviva naftasaaduste reostuse tõttu. On erakaeve, kus vesi vastab joogivee

kvaliteedile. Moe II veehaarde 20-27 m sügavused puurkaevud on rajatud maapinnalt esimese,

Nabala-Rakvere (O2nb-O2rk) veekihi ülemisse ossa (Nabala veekiht).

Pinnakatte väikese paksuse tõttu on karbonaatsete kivimite kompleksi ülemine osa tugevalt

karstunud. Veekompleksi veerikkus on kõige suurem ülemises 25-30 m paksuses osas, kus ka

kivimite lõhelisus on suurim. Sügavuse suunas väheneb nii kivimite lõhelisus kui ka veerikkus.

Kivimite veejuhtivus 30 m paksuses kihis on 300-500 m²/d, sügavamal see väheneb tunduvalt.

Veekompleksi erineva sügavusega puurkaevude erideebitid on vahemikus 0,2-5 l/s*m, keskmiselt

3 l/s*m.

Veekompleksi veetaseme absoluutkõrgus on sõltuvalt avatud sügavusintervallist erinev ja muutub

vahemikus 70-98,5 m. Karbonaatsete kivimitega seotud veekompleks toitub sademetest.

3.4.4. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks

Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi vettandvateks kivimiteks on Alam- Ordoviitsiumi

Pakerordi lademe ja Alam-Kambriumi Tiskre ja Lükati kihistu aleuroliidid ja peeneteralised

liivakivid, mis vahelduvad savi vahekihtidega. Veekihi paksus on Tapa puurkaevude andmeil 23-

30 m ja selle pealispind lasub sügavusel 126- 137 m.

Veekompleksi lasumiks on Alam-Ordoviitsiumi Volhovi ja Latropi lademe savikad ja suhteliselt

vettpidavad lubjakivid ja Pakerordi lademe diktüoneemakilt. Veepideme kogupaksus on 5 m.

Veekompleksi lamamiks on Alam-Kambriumi Lontova kihistu savid kogupaksuses 40 m.

Põhjavesi on surveline. Piesomeetriline veetase oli 60-ndate aastate alguses (puurkaevude rajamise

algus) 23 m maapinnast, langedes 1992. aastaks

19

66 meetrini. Seoses tarbimise vähenemisega veekihist oli veepind võrreldes 1997 aastaga tõusnud

2008 aastaks 40-48 m.

Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks ei ole suure veeandvusega. Tapa puurkaevude deebitid on

vahemikus 2-8 l/s veetaseme alandusel 8-26 m. Veekihi veejuhtivus on keskmiselt 36 m²/d. Moe

veehaarde veekihi veejuhtivus on 48 m²/d.

3.4.5. Kambrium-Vendi veekompleks

Kambriumi-Vendi (Cm-V) põhjaveekompleks on Rakvere ümbruses 70 m, Ellaveres

311 m sügavusel maapinnast. Tapa linna piires asub Cm-V põhjaveekompleks sügavusel 365 m.

Tapa valla asulate veevarustuses Cm-V põhjaveekompleksi ei kasutata. Ka tulevikus ei planeerita

Cm-V veekompleksi vee kasutamist ühisveevarustuses.

3.4.6. Põhjavee kaitstus

Tapa vallas on maapinnalt esimene veekiht reostuse eest enamasti kaitsmata või nõrgalt kaitstud.

Vt järgnev joonis.

20

Joonis 2. Tapa valla põhjavee kaitstuse kaart

3.4.7. Põhjavee radioaktiivsus

Põhjavee kvaliteedi uuringud ja seire tulemused näitavad, et Kambrium-Vendi veekompleksi

põhjavee radioaktiivsus on piirkonniti Põhja-Eestis soovitavast kõrgem. Joogivesi loetakse

sotsiaalministri määrusest nr 61 lähtuvalt kvaliteedinõuetele vastavaks, kui sellest saadav

indikatiivdoos inimesele jääb alla 0,1 mSv/a (v.a. triitium, K-40, radoon ja radooni lühikese

poolestusajaga lagunemissaadused).

Tapa valla ühisveevärkides Kambrium-Vendi veekompleksi vett ei kasutata.

Tamsalu linna ja Tamsalu veehaarde põhjaveevarude ümberhindamise raames 2024. aastal

21

analüüsiti radioloogiliste näitajate poolest Ordoviitsiumi veekihi puurkaevu 3048 vett.

Indikatiivdoosiks saadi 0,009 mSv/a. Vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 61 on indikatiivdoosi

kontrollväärtus joogivees 0,10 mSv/a. Seega on tulemus väiksem kui kontrollväärtus.

Radioloogiliste näitajate poolest analüüsiti veel Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi

puurkaevu 3508 vett. Indikatiivdoosiks saadi 0,015 mSv/a. Vastavalt sotsiaalministri määrusele

nr 61 on indikatiivdoosi kontrollväärtus joogivees 0,10 mSv/a. Seega on tulemus väiksem kui

kontrollväärtus.

2003. a. teostati Eesti Geoloogiakeskuse poolt uuring “Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi

põhjavee radionukliidide sisalduse määramine”. Võeti veeproovid 13 ühisveevärgi puurkaevust

aastase efektiivdoosi ja triitiumisisalduse määramiseks. Tapa linnas võeti 23.07.2003. a. veeproov

Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi puurkaevust nr 4109 (Rakvere mnt 1, Uus puurkaev),

kus määrati efektiivdoosiks 0,079 mSv/aastas, mis on vähem kui joogiveele kehtestatud

piirsisaldus 0,1 mSv aastas. Triitiumisisaldus oli kõikides analüüsitud proovides alla analüüsi

tundlikkust.

Moe II veehaarde põhjaveevaru hindamise tööde käigus võeti 12.11.2003. a. veeproov

Ordoviitsiumi veekompleksi puurkaevust nr 19693 (PW-3) radioloogiliste näitajate määramiseks.

Põhjavesi vastas radioloogiliste näitajate osas joogivee nõuetele – triitiumi sisalduseks saadi Eesti

Kiirguskeskuse laboris <5,5 Bq/l ja efektiivdoos <0,1 mSv/aastas.

22

4. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD

4.1. Üldandmed

Tapa vald on Lääne-Virumaa läänepoolseim omavalitsus. Tapa vald piirneb põhjas Kuusalu,

Kadrina ja Rakvere vallaga, idas Vinni ja Väike-Maarja vallaga, lõunas ja läänes Järva vallaga

ning läänes Anija vallaga. Tapa vallas on kaks linna (Tapa ja Tamsalu), üks alevik (Lehtse) ja 55

küla. Vallakeskuseks, kus töötavad ka vallavalitsus ja volikogu, on Tapa linn. Tamsalu linn on

piirkondlikuks haldus- ja teeninduskeskuseks. Tapa linn paikneb Eesti põhjaosas 80 km kaugusel

Tallinnast, raudteede sõlmpunktis ja autoteede ristumiskohal.

Valla kujunemisel on suurt tähtsust omanud Peterburi-Tallinna raudtee ehitamine ning hiljem

Tapa-Tartu raudteeharu ehitamine. Tähtsaim transpordiliik on raudteetransport ning valda läbivad

Pärnu-Rakvere-Sõmeru põhimaantee ning Jägala-Käravate-Jõgeva-Tartu tugimaantee (Piibe

maantee).

Tapa valla majanduslik struktuur on mitmekesine: metalli-, puidu- ja ehitusmaterjalitööstus,

logistika ning transport, põllumajandus, turism, maavarade kaevandamine (turvas). Tapa valla

tööstusettevõtted on koondunud tiheasustusega asulatesse. Suurim töö- ja elupaik vallas on Tapa

linn, millel on raudteelinna maine. Tapal asuvad raudtee- ja autotranspordiga tegelevad teenindus-

, kergetööstus- ja kaubandusettevõtted. Väiksemad ja keskmise suurusega firmad tegelevad

põhiliselt kergetööstuse ja jaekaubandusega. Tapa linna ettevõtlust mõjutavad raudtee-ettevõtete

ning Tapa tööstuspargi areng. Samuti on Tapa oluline riigikaitseline keskus, siin paiknevad

mitmed Eesti Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi üksused.

Tamsalu linna servas asub 85 ha suurune tööstusala. Tööstusala arendamise eesmärgiks on

hoogustada ettevõtluse arengut piirkonnas ning suurendada tööhõivet. Arendustöö tulemusel

saavutatakse olemasoleva tööstusala ning seda katvate infrastruktuuride otstarbekam

ärakasutamine, mille tulemusena tekivad uued kinnistud koos infrastruktuuriga uute ettevõtete

tarvis.

Tamsalu spordikompleksi eesmärgiks on luua eeldused väikeettevõtluse arenguks, kasvatades

Tamsalu valla külastajate arvu ja avalike teenuste kvaliteeti. Spordikompleksi, sh terviseradade

külastajad (spordilaagrid, üritustel, võistlustel osalejad, tervisesportlased) on lisateenuste tarbijad.

Toitlustamine, majutus, ilu- ja terviseteenused (solaarium, massaaž, saunad, soolakamber, jms),

samuti spordivahendite laenutus on teenused, mille järgi nõudlus on kasvamas. Mida suurem on

potentsiaalsete klientide arv piirkonnas, seda suurem on eraettevõtluse huvi pakkuda erinevat liiki

teenuseid.

Arvestatava suurusega tootmisettevõtted paiknevad lisaks ka Moel, Jänedal ning Saiakoplis.

Turismiettevõtlusega tegeletakse eelkõige Jänedal, kus on olemas vajalik keskkond.

4.1.1. Elanikkond

Seisuga 01.01.2024 elas Tapa vallas 10 559 inimest, s.h Tapal 5 208 ja Tamsalus 2 298. Tapa valla

pindala on 481,3 km2, rahvastiku tihedus on 21,9 in/km2.

Tapa valla rahvastiku soo ja vanuskoosseisu iseloomustab järgnev rahvastikupüramiid.

23

Joonis 3. Tapa valla rahvastikupüramiid (Allikas: statistikaamet)

Aastatel 2015-2024 on rahvaarv Tapa vallas kahanenud 537 inimese võrra eelkõige väiksemates

asulates, Tamsalu linnas on elanike arv vähesel määral kasvanud (vt järgnev tabel).

Tabel 3.1. Rahvaarv Tapa vallas2

Aasta 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Tapa vald 11608 11398 11169 11049 10902 10761 10611 10902 11082 11071

Tapa linn 5693 5478 5433 5428 5316 5286 5168 5384 5488 5492

Tamsalu linn 2229 2197 2152 2119 2103 2090 2053 2415 2404 2397

Tapa vald,

v.a. Tamsalu

ja Tapa linn

3686 3723 3584 3502 3483 3385 3390 3103 3190 3182

Järgnevas tabelis on toodud ühisveevärgiga ja ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike arvud

asulate lõikes.

2 Andmed: Statistika andmebaas tabel RV0240

24

Tabel 3.2. ÜVK-ga liitunud elanike arv asulate lõikes

Asula Elanike arv Liitunud ühisveevärgiga

(%)

Liitunud

ühiskanalisatsiooniga (%)

Tapa linn 5152 99 97

Tamsalu linn 2241 95 90

Lehtse alevik 375 66 66

Jäneda küla 297 89 86

Vajangu küla 260 98 91

Moe küla 217 67 66

Porkuni küla 131 91 91

Assamalla küla 100 70 70

Vahakulmu küla 91 65 54

Kursi küla 38 19 0

Kokku 8902 759 711

Allikas: rahvastikuregister, nõudlusanalüüs

4.1.2. Inimeste sissetulek ja tariifide jõukohasus

Vee- ja kanalisatsiooni teenused peavad olema kättesaadavad jõukohase hinnaga. Rahvusvaheliste

standardite järgi ei peaks vee- ja kanalisatsiooniteenuste arve ületama 4% leibkonna liikme

netosissetulekust. Eesti oludes on see piir 2% ringis, mille põhjuseks on Eesti tarbijate suurem

hinnatundlikkus, kus hinna tõstmise korral tarbimine langeb.

Leibkonnaks loetakse ühises põhieluruumis elavate isikute rühma, kes kasutab raha- ja/või

toiduressursse ja kelle liikmed tunnistavad end ühes leibkonnaks olevaks. Leibkonna võib

moodustada ka üksikisik. Leibkonnaliikme netosissetulek on oluliseks indikaatoriks vee- ja

kanalisatsioonitariifide taseme prognoosimisel.

Eestis puudub statistika leibkonnaliikme netosissetuleku kohta valdade kaupa, mistõttu

kasutatakse maakonna tasandi andmestikku. Aastal 2018 oli leibkonnaliikme keskmine sissetulek

kuus 627 eurot, mis vastab Lääne-Virumaa keskmisele sissetulekule elaniku kohta.

Alljärgnev tabel näitab majapidamiste poolt tehtavate vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulutuste

võrdlust ja leibkonnaliikme keskmise netosissetulekuga. Tapa vallas moodustab keskmine vee- ja

kanalisatsiooniteenuste kulu ca 5 € ühe leibkonnaliikme kohta kalendrikuus, mis on ca 1 %

keskmisest leibkonnaliikme netosissetulekust.

Teenuste kulukuse näitajad jäävad rahvusvaheliselt aktsepteeritavast maksimaalsest piirmäärast 4

% oluliselt allapoole. Seega, rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumide järgi on Tapa vallas vee-

ja kanalisatsiooniteenuste hinnad elanikele jõukohased ning vajaduse korral on olemas võimalused

hinnataseme tõstmiseks. Täpsemad andmed vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulukuse prognoosi

kohta on toodud lisa 4.

25

4.2.VEE-ETTEVÕTE

Tapa valla haldusterritooriumil tegeleb vee tootmisega ja reovee ärajuhtimisega ning

puhastamisega vallale kuuluv ettevõte Tapa Vesi OÜ. Tapa Vesi OÜ on eraõiguslik osaühing,

mille osakute 100% omanikuks on Tapa vald. Tapa Vesi OÜ tegevust ja vastutust reglementeerib

ettevõtte põhikiri.

Ettevõtte põhitegevusalaks on vesivarustuse (vee kogumine puurkaevudest, töötlemine ja veega

varustamine) ja kanalisatsiooniteenuse (reovee kogumine ja bioloogiline puhastamine) pakkumine

Tapa vallas. Ettevõtte tuluallikaks lisaks veemajandusele on soojamajandustaristu üür ja rent.

4.2.1. Vee- ja kanalisatsioonitariifid füüsilistele ja juriidilistele isikutele

Konkurentsiamet on 26.04.2023 otsusega 9.1-3/2023-017 kooskõlastanud Tapa Vesi OÜ

piirkonnas järgmised vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid (lisandub käibemaks):

Tapa linn, Lehtse alevik, Pruuna, Jäneda, Saiakopli, Moe, Näo ja Vahakulmu küla:

• Tasu võetud vee eest füüsilistele isikutele 0,88 €/m³

• Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilistele isikutele 1,69 €/m³

• Tasu võetud vee eest juriidilistele isikutele 1,01 €/m³

• Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilistele isikutele 1,85 €/m³

Tamsalu linn, Porkuni, Assamalla, Vajangu, Kaeva ja Kursi küla:

• Tasu võetud vee eest füüsilistele isikutele 0,94 €/m³

• Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilistele isikutele 1,04 €/m³

• Tasu võetud vee eest juriidilistele isikutele 1,75 €/m³

• Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilistele isikutele 1,88 €/m³

26

5. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID

Käesolevas peatükis käsitletakse Tapa valla olemasolevate ühisveevärgi ja -

kanalisatsioonirajatiste seisukorda. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on Tapa vallas olemas Tapa ja

Tamsalu linnas ja Lehtse alevikus, Assamalla, Jäneda, Moe, Porkuni, Vajangu ja Vahakulmu

külas. Üldplaneeringuga on määratud kanaliseeritavad alad, mis on koondatud järgmistesse

reoveekogumisaladesse: Tapa, Tamsalu, Vajangu, Porkuni, Assamalla, Lehtse, Jäneda, Moe ja

Vahakulmu. Reoveekogumisalade piirid on näidatud Lisa 1 joonistel, nendest tuleb lähtuda edasisi

investeeringuplaane tehes.

Ühisveevärgi kirjeldamisel esitatakse andmed joogivee kvaliteedi kohta. OÜ Tapa Vesi teeb Tapa

valla ühisveevärkides joogivee kontrolli Terviseametiga kooskõlastatud joogivee kontrolli kavade

järgi.

Ühiskanalisatsiooni planeerimisel on lähtutud põhimõttest, et sinna, kuhu rajatakse ühisveevärk,

rajatakse ka ühiskanalisatsioon. Planeeritavates arenduspiirkondades on elamuehituse

eeltingimuseks seatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni olemasolu.

ÜVK-rajatiste asukohad on toodud Lisa 1 joonistel.

Andmed Tapa valla ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemide olemasoleva seisukorra ja

arenguperspektiivide kohta pärinevad OÜ-lt Tapa Vesi.

Tuletõrje veevarustus

Tapa valla ÜVK piirkonnas peab normikohane tuletõrjeveevarustus vastama perspektiivselt Eesti

standardile EVS 812-6:212 „Ehitiste Tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”. Üheastmeliste

puurkaevpumplate korral pole tehniliselt võimalik tuletõrjevee tagamine vastavalt standardi

nõuetele ühisveevõrgu baasil. Seega jääb ainsaks võimaluseks kasutada tuletõrjevee mahuteid ja

looduslikke veevõtukohti.

Torustike ja pumplate dimensioneerimisel on arvestatud, et vajalik tulekustutusvee vooluhulk on:

• korruselamute, ühiskondlike hoonete ja äri-/tootmishoonete piirkonnas – 15 l/s;

• 1-2 korruseliste elamute piirkonnas 10 l/s.

Minimaalne rõhk kustutusveevõtu kohas on maksimaalse tarbimistunni ajal 10 m. Ka mahutite

mahu arvutamisel on arvestatud, et neis oleks lisaks tarbevee reguleermahule pidevalt tagatud ka

vajalik tulekustutusvee hulk:

• 1-2 korruseliste elamute piirkonnas Qtuli = 10 x 3,6 x 3 = 108 m3;

• muul juhul Qtuli = 15 x 3,6 x 3 = 162 m3.

Veevärgi ehitusprojektile tuleb lisada veevärgi haldaja kinnitus vajaliku koguse veehulga

kättesaadavuse kohta ja veevõtu tingimused.

Ühisveevärgi kasutamist kustutusvee allikana tuleb põhjalikult kaaluda, arvestades veevõrgu

hüdraulilist režiimi, veetarbimist ja alternatiivsete veeallikate kasutamise võimalusi. Juhul kui

vooluhulgad on kustutusvee jaoks väga suured võrreldes igapäevase veevajadusega, tuleb kaaluda

muid võimalikke lahendusi.

Tuletõrjehüdrantide vahelised kaugused ühisveevärgi jaotustorustikul ei tohi ületada 200 m,

arvestusega, et kõik hooned ja rajatised, mille puhul on nõutud välimine kustutusvesi, ei tohi olla

kaugemal kui 100 m kasutatavast tuletõrje veevõtukohast.

Ehituspiirkondade tuletõrjeveevarustus lahendatakse vastavuses tuleohutuse nõuetele

detailplaneeringutes. Veevõtukohtadele tuleb tagada juurdepääs koos vajalike

ümberpööramisplatsidega.

Oluline on tuletõrje veevõtukohtade rajamine ja hooldamine, eriti hajaasustuses väljaspool

nõuetekohaste veevarustussüsteemidega varustatud piirkondi. Varem välja ehitatud tuletõrjevee

27

mahutid vajavad ülevaatamist, et anda hinnang nende tehnilisele seisundile ja edaspidisele

kasutatavusele. Selleks tuleb koostada eraldi uuring.

Tuletõrje veevarustus on Tapa valla külades algselt lahendatud tuletõrje veehoidlate ja

pinnaveekogude baasil. Veehoidlate seisukord on praeguseks teadmata ning mahutite täitmise ja

tühjendamise pumbad on kas amortiseerunud või demonteeritud. Nõuetekohast tuletõrje

veevõtukohta pole Põdrangul.

Sademeveekanalisatsioon

Käesoleva ÜVK arendamise kavaga määratakse vee-ettevõtte tegevuspiirkonnas asuvad ja

avalikus huvis kasutatavad sademevee rajatised ühiskanalisatsiooni osaks. Ühiskanalisatsiooni

osaks määratud rajatisteks on avalikus huvides kasutatavad sademevee kraavid, sademeveetorud,

sh drenaažitorud, sademevee restkaevud, sademevee vaatluskaevud ning sademevee pumplad.

Ühiskanalisatsiooni osaks ei määrata:

• maaparandussüsteeme maaparandusseaduse tähenduses;

• Transpordiameti kinnistutel või riigimaantee koosseeisus asuvaid rajatisi;

• kinnistu tarbeks spetsiaalset ehitatud sademevee rajatisi (sh avalikul tänaval/teel asuvaid,

kui avalikult kasutataval maal ei ole rajatisega ühendatud ühtegi avalikul teel asuvat

restkaevu);

• kaugkütte süsteemi drenaažitorustikke, äriühingutele/ettevõtetele kuuluvaid sademevee

rajatisi;

• ühiskanalisatsiooni osaks ei ole erakinnistutel olevad lokaalsed sademeveesüsteemid (sh

drenaažisüsteemid) ning looduslikud veekogud (ojad, jõed, järved).

Piirkondades, kus puudub sademeveekanalisatsioon, on lahenduseks sademevee pinnasesse

immutamine.

Lahkvoolseid sademevee torustikke on rajatud põhiliselt Tamsalu linna territooriumil. Tapa

linnas on ühisvoolne kanalisatsioon, sademevesi juhutakse reoveekanalisatsiooni.

Sademeveekraave on rajatud Jäneda külas.

Tabel 4.1. Sademevee lahkvoolsed torustikud ja sademeveekraavid

Asula Sademeveetorustik jm Sademeveekraav jm Valgalasid tk

Jäneda küla 0 1550 1

Tamsalu linn 3755 0 2

Porkuni 310 0 1

Vajangu 120 0 1

KOKKU 4185 1550 5

Sademevee kvaliteet

Sademevee suublasse juhtimise nõuded on reguleeritud veeseaduse §-s 129, mille kohaselt

suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri määruses nr 61 kehtestatud

sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja veeloaga määratud heitkogustele. Veeluba on

veeseaduse kohaselt muuhulgas kohustuslik siis, kui juhitakse suublasse saasteaineid ning kui

suublasse juhitakse sademevett jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt,

turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile.

28

Sademevee suublasse juhtimisel tuleb tagada, et vee- ja veega seotud maismaaökosüsteemide

seisund ei halveneks.

Keskkonnaministri määruse nr 61 kohaselt on sademeveele kohustuslik loaga määrata vähemalt

heljumi- ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe piirväärtused koos vastava

seirekohustusega. Muud määruse lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded

määratakse keskkonnaloas sademevee päritolu ja riskihinnangu põhjal. Sademeveele määrab loa

andja suubla seire nõude üksnes juhul, kui on alust arvata, et ärajuhitav vesi omab mõju suublaks

oleva vee ökosüsteemile. Sademeveelase ei tohi põhjustada ka suplusvee kvaliteedinõuetele

mittevastavust. Kui sademevee kvaliteedinäitajad ei vasta kehtestatud keskmistele piirväärtustele,

siis tasutakse saastetasu saasteainete piirväärtusi ületava koguse eest vastavalt keskkonnatasude

seaduses sätestatu järgi. Vastavalt veeloale L.VV/331685 seirab OÜ Tapa Vesi kaht sademevee

väljalasku, milles määratakse üks kord poolaastas BHT7, heljumi, KHT, pH, üldfosfori,

üldlämmastiku ja Naftasaaduste kontsentratsioonid.

Tamsalu linnas sademeveekanalisatsiooniga kogutavat sademevett ei puhastata, va

bensiinijaamad, parklad, kus on kasutusel lokaalsed liiva-õlipüünised.

Valgalade kaardistamine

Käesoleva töö käigus kaardistati tiheasustusala sademeveesüsteeme valgalade põhiselt ning anti

igale valgalale hinnang 5 palli süsteemis:

5 - väga hea,

4 - hea,

3 - rahuldav,

2 - kesine;

1 - halb

Sademeveesüsteemide hinnanguid iseloomustab alljärgnev tabel:

Tabel 4.2. Sademeveesüsteemide hinnangute koondtabel

Asula Valgala Suubla

Valgala

suurus

(m2)

Sademevee

kraav,

pikkus jm

Sademevee

torustik,

pikkus jm Drenaaž Hinnang

Tamsalu Vasara tn pinnas 98 850 0 1 100 0 4

Tamsalu Raudteeääre pinnas 323 100 0 2 655 0 4

Jäneda Jäneda Allikaoja 555 545 1 550 0 0 3

Porkuni

Porkuni

kooli

Porkuni

järv 63 000 0 310 0 3

Vajangu Pärna tn pinnas 7300 0 120 0 4

KOKKU 1 047 795 1 550 4 185 0

Sademevesi tuleb kogu valla ulatuses juhtida läbi kraavide või sademeveetorustike lahtistesse

veekogudesse või eesvooludesse ja kraavidesse. Kui põllumaa jaoks ehitatud kuivendussüsteemid

ei taga vajalikku liigvee äravoolu, tuleb sademeveekanalisatsiooni kavandamisel tagada

sademevee ärajuhtimine sellise eesvooluni, mis suudab vastu võtta vajaliku vee koguse.

Planeeritavatest ja rekonstrueeritavatest parklatest kogunev sademevesi tuleb puhastada õli-

liivapüüduritega. Maapinna planeerimisel tuleb tagada vee äravool loomulikus suunas, mitte

takistada vee äravoolu või tekitada tammi ning sademevett ei tohi suunata naaberkinnistule.

Piirkonda sobiva lahenduse valikul tuleb lähtuda olemasolevatest võimalustest, pinnase eripärast

29

ja pinnavormidest, olemasolevast taristust ja mitmetest teguritest, mis määravad ära lahenduse

teostatavuse, võimalused ja tehnilise lahenduse.

5.1.TAPA LINN

Tapa linnas elab 01.09.2024. a. seisuga 5152 elanikku. Ühisveevärgiteenust kasutab 99%

elanikest, ühiskanalisatsiooniteenust 97 % elanikest.

Tapa linnas on moodustatud Tapa reoveekogumisala pindalaga 334 ha ja reostuskoormusega 8150

ie. Kõik linna ettevõtted on liitunud ühiskanalisatsiooniga.

Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile on Tapa reoveekogumisala piirkonnas põhjavesi nõrgalt

kaitstud.

Tapa linna olemasolevad ühisveevärgi-, ühiskanalisatsiooni- ning tuletõrje veevarustussüsteemid

on näidatud töö lisas 1.

5.1.1. Ühisveevärgi objektid

Veevõrk

Tapa linna veevõrgu pikkus on ligikaudu 55 km ja suuremas on osas tegemist ringvõrguga. Tapa

linna Moe II veehaardeni Imastu külas on rajatud toorveetorustik, millest 520 m pikkune lõik

paikneb Imastu küla piires. Torustikud asuvad valdavalt ühiskondlikul maal. Eramaal asuvatel

torustikel kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, kuna torud on rajatud sinna enne 1999. aasta

1. aprilli.

Enamus torustikust (enamasti DN63-DN200 plasttorud) on rekonstrueeritud või rajatud aastatel

2008-2018. Kokku rekonstrueeriti ning rajati enam kui 26 km veetorustikke, ehitati enam kui 400

majaühendust. Tapa linna veetorustik on suuremas osas heas korras.

Puurkaevpumplad

Tapa linna ühisveevärgis on 7 puurkaev-pumplat. OÜ Tapa Vesi kasutab ühisveevarustuse

joogiveeallikana peamiselt Imastu külas paiknevat Ordoviitsiumi veekompleksi Moe II veehaaret,

milles on 3 ordoviitsiumi põhjaveekihi puurkaevu:

• puurkaev (edaspidi: pk) katastri nr 19691;

• pk katastri nr 19692;

• pk katastri nr 19693.

Kehtivas veeloas nr KL-507754 on lisaks Moe II puurkaevudele Tapa linnas veel Ordoviitsium-

Kambriumi veekompleksi avavad puurkaevud:

• Eha tn pk katastri nr 4104;

• Õuna tn pk katastri nr 4106;

• Uus I pk katastri nr 4109;

• Uus II pk katastri nr 4110.

Tabel 5.1. OÜ Tapa Vesi ühisveevärgi puurkaevud Tapa linnas ja Moe II veehaardes Veehaarde

nimetus:

Eha tn

puurkaev Moe II (1) Moe II (2) Moe II (3)

Uus II

puurkaev

Uus I

puurkaev

Õuna tn

puurkaev

Puurkaev

Pk katastri nr: 4 104 19 691 19 692 19 693 4 110 4 109 4 106

Pk passi nr: 2 490 354SL

(PW-1)

355SL

(PW-2)

356SL

(PW-3) 5495/2 5495/1 3 195

30

Veehaarde

nimetus:

Eha tn

puurkaev Moe II (1) Moe II (2) Moe II (3)

Uus II

puurkaev

Uus I

puurkaev

Õuna tn

puurkaev

Pk puurimise

aasta: 1969 2001 2001 2001 1985 1985 1974

Pk põhjaveekiht: O-C O O O O-C O-C O-C

Pk sügavus (m): 160 20 27 26 167 163 168

Pk

sanitaarkaitseala:

50 m - on

tagatud

50m - on

tagatud

50m - on

tagatud

50 m - on

tagatud

50 m - on

tagatud

50 m - on

tagatud

50 m - on

tagatud

Pumpla ja

veetöötlus

Puhastusseade:

tüüp puudub

Paigaldatud ultraviolettseade VGE

Pro UV puudub puudub

vooluhulk (m3/d) 38,4

II astme pumpla:

pumpade arv

puudub

3

puudub

mark Grundfos CR 90-3-2

vooluhulk (m3/h) 90

tõstekõrgus (m) 52

mahuti(d) 1000 m3

Hüdrofoor

maht (m3) 0,5 0,5 0,5

Seisukorra

hinnang

Juurdepääsutee

ja teenindusplats hea hea hea hea hea hea hea

Hoone hea puudub puudub puudub puudub puudub hea

Mahuti(d) puudub hea puudub

Seadmed ja

torustik hea hea hea hea hea hea hea

Elekter-

automaatika hea hea hea hea hea hea hea

Piirdeaed puudub puudub puudub puudub hea hea

Täpsem info puurkaevude lõikes on toodud allpool.

Moe II veehaare (puurkaevud katastri nr 19691, 19692 ja 19693)

Moe II veehaare asub Imastu külas 1,8 km kaugusel Tapa linnas paiknevast veetöötlusjaamast.

Veehaare koosneb kolmest puurkaevust koos juurdekuuluvate veetõste- ja muude seadmetega.

Puurkaevud on puuritud 2001. aastal.

Moe II veehaarde vesi pumbatakse Tapa veetöötlusjaama.

Rakvere tee 1 puurkaevud katastri nr 4109 (Uus I) ja 4110 (Uus II)

Mõlemad puurkaevud asuvad Tapa veetöötlusjaama kinnisel territooriumil Tapa linnas.

Puurkaevud on puuritud 1985. a. Nii Uus I ja Uus II puurkaevpumplad rekonstrueeriti 2012.a.:

paigaldati uued torustikud, uued süvaveepumbad, uued elektri- ja automaatikaseadmed.

Süvaveepumbad EBARA 6 BHE9-12 (7,5 kW) on paigaldatud 90 m sügavusele. Uus II pk

päiseosa on analoogne puurkaevu Uus I omaga. Puurkaevude vesi pumbatakse Tapa

veetöötlusjaama.

31

Eha reservpuurkaev katastri nr 4104

Puurkaev katastri nr 4104 asub Eha tn pumplahoones. 160 m sügavune puurkaev on puuritud

1969.a. Puurkaev lülitub automaatselt tööle hommikuse tipptunni ajal, et tagada vajalik rõhk

läheduses asuvas sõjaväelinnakus.

Puurkaev-pumpla rekonstrueeriti 2011.a. Rekonstrueeriti pumplahoone, paigaldati uus 0,5 m3-ne

hüdrofoor, vahetati pumpla seadmed ning torustik, uus süvaveepump, rekonstrueeriti puurkaevu

päis; soojustati seinad, vundament ja katus, ehitatud on sundventilatsioon ja paigaldatud

elektriradiaatorid; paigaldatud on uued elektri- ja automaatikaseadmed. Sanitaarkaitseala aiaga ei

piiratud hoolduse lihtsustamise eesmärgil. Puurkaevu paigaldati pump 6 BHE 9-12 7,5 kw

tootlikkusega 25 m3/h, paigaldussügavus 75 m.

Eha puurkaevu vesi juhitakse võrku töötlemata ja üheastmeliselt.

Õuna reservpuurkaev nr 4106

1974.a. puuritud puurkaev asub Tapa linnas Õuna tn pumplahoones. Õuna puurkaev-pumpla

lülitub tööle õhtuse tipptunni ajal, et läheduses olevatele tarbijatele oleks tagatud vajalik vooluhulk

ja rõhk. Lisaks peab Õuna tn puurkaev jääma töösse ka rõhu tagamise eesmärgil, et tagada teise

astme pumplast kaugemal asuvatele piirkondadele vajalik surve.

Puurkaev-pumpla rekonstrueeriti 2011.a.: renoveeriti pumplahoone, paigaldati uus 0,5 m3

hüdrofoor, torustik, vee proovivõtukraan ning süvaveepump, rekonstrueeriti puurkaevu päis;

soojustati seinad, vundament ja katus, ehitati sundventilatsioon ja paigaldati elektriradiaatorid;

paigaldati uued elektri- ja automaatikaseadmed. Puurkaevu on paigaldatud süvaveepump EBARA

4N 10/23 (4,0 kW). Teostati teekatte uuendamine ning haljastuse taastamine. Pumpla ümber on

piirdeaed. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 m puurkaevust.

Õuna tn puurkaevu vesi juhitakse võrku töötlemata ja üheastmeliselt.

Lubatud ja tegelik veevõtt

Andmed Tapa linna veega varustavatest puurkaevudest lubatud ja pumbatud veevõtu kohta aastatel

2021-2023 on toodud järgnevas tabelis.

Tabel 5.2. Veevõtt Tapa linna veega varustavatest puurkaevudest aastatel 2021-2023

Puurkaev Lubatud

veevõtt (m3/a)

Veevõtt 2021

(m3)

Veevõtt 2022

(m3)

Veevõtt 2023

(m3)

Moe II kat nr 19691

730000

176115 177504 183352

Moe II kat nr 19692 0 0 0

Moe II kat nr 19693 177451 176841 180944

Eha tn kat nr 4104 103680 7893 3684 3731

Õuna tn kat nr 4106 87300 5446 4446 4670

Uus tn I kat nr 4109 182500

3798 4310 4546

Uus tn II kat nr 4110 3801 4312 4547

374504 371097 381790

Andmed: OÜ Tapa Vesi veeluba nr KL-507754 ja veekasutuse aruanded

32

Tapa linnas on naftaproduktide reostus Ordoviitsiumi veekihtides kuni Uhaku lademe savikate ja

mergliliste kivimiteni. Reostus võib tungida Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambrium-Vendi

veekihtidesse läbi amortiseerunud puurkaevude torude. Seetõttu on oluline tagada puurkaevude

konstruktsiooni vastavus nõuetele ja kontrollida kaevude manteltorude tehnilist seisundit.

Amortiseerunud puurkaevud on vaja nõuetekohaselt tamponeerida.

Veevarustuse normaalolukorras kasutatakse Tapa linna varustavas Moe II veehaardes kaitsmata

põhjaveega alal paiknevaid madalaid Ordoviitsiumi veekompleksi puurkaeve. Juhusliku põhjavee

reostuse korral Moe II veehaardes on vaja veevarustuse kui elutähtsa teenuse tagamiseks

hädaolukorras kasutada alternatiivseid puurkaeve, mis võtavad vee sügavamal asuvast

Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksist.

Sõjaväelinnaku puurkaevud

Kambrium-Vendi veekompleksi puurkaev nr 3348 (passi nr 14252; PK-115) on puuritud 1966. a.

Puurkaevu sügavus on 318 m. Puurkaev pole aastaid töötanud ega ole ühendatud veevõrguga.

Pump on demonteeritud, pumplahoone on lammutatud, puurkaev vajab tamponeerimist.

Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi puurkaev nr 19775 (passi nr PK-132) on puuritud 1992.a.

ja renoveeritud 1997.a. Käesoleval ajal on mõlemad puurkaevud konserveeritud.

Tapa veetöötlusjaam

Tapa veetöötlusjaam koos II astme pumpla ja veemahutiga paikneb Tapa linnas Rakvere tee 1

kinnistul. Tapa veetöötlusjaama juhitakse töötlemiseks vesi Moe II veehaardest ning Uus I (4109)

ja Uus II (4110) puurkaevudest. Teise astme pumplas on välja vahetatud kogu pumpla seadmestik,

paigaldatud on uued teise astme pumbad, sagedusmuundur, rõhuandur ja kogu pumplasisene

torustik. Ultraviolettseadmed (2 tk) paigaldati 2019.a (vt Tabel 5.3). Veemahuti (1000 m3) on

samuti renoveeritud.

Kuna pumpla on varustatud sagedusmuunduriga, töötavad pumbamootorid võimalikult väikeste

pööretega ja vastavalt tegelikule veevajadusele. Tavaolukorras on töös üks pump kolmest. Rõhku

reguleeritakse pumplast võrku antavas vees rõhuanduriga. II astme pumplal on linnavõrku kaks

väljundit. Kokku on seal kolm teise astme pumpa Grundfos CR 90-3-2, mille tootlikkus on 90

m3/h ja tõstekõrgus 52 m.

Tabel 5.3. Tapa VTJ ultraviolettseadmete tehnilised andmed

Tootja VGE International B.V.

Mudel VGE Pro UV INOX 400-204

Lampide võimsus 2x 200 W

Lambi mudel VGE Pro T6 200W 115

Toide 230V 1f

Töörõhk, maks 7 bar

Jõudlus 30mJ/cm2 60 m3/h

Jõudlus 40mJ/cm2 49 m3/h

Jõudlus 60mJ/cm2 33 m3/h

Toruühendused DN100

Tapa II astme pumpla vajab rekonstrueerimist, sh küttelahenduse uuendamist.

33

Joogivee kvaliteet

Joogivee mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi

mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad (indikaatorid) ei tohi

ületada sotsiaalministri määruses nr 61 esitatud piirsisaldusi. Kui lubatust kõrgemate näitajate

puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogiveena. Piirsisalduste

ületamisel korraldab Terviseamet koostöös ekspertidega terviseriski hindamise ja abinõude

programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogivee käitleja.

Tapa linna ühisveevärgist aastatel 2023-2024 võetud veeanalüüside võetud veeanalüüside

tulemused on toodud tabelis 5.4. Ülejäänud analüüside tulemused on kättesaadavad Terviseameti

andmebaasis aadressil: http://vtiav.sm.ee.

21.12.2022 võetud veeproovile AS Hoolekandeteenused Tapa Kodust, Loode tn 12 teostati

radioloogiline analüüs. Efektiivdoosiks saadi <0,008 mSv/aastas (piirnorm 0,10 mSv/aastas).

28.11.2019, 08.12.2020, 27.12.2021, 21.12.2022 ja 18.12.2023 võeti veeproovid pestitsiidijääkide

määramiseks Tapa linnas Loode tn 12 (AS Hoolekandeteenused Tapa Kodu). Pestitsiidijääke ei

leitud.

Terviseameti 12.11.2024 üldhinnangu alusel on Tapa linna ühisveevärgi veekvaliteet vastav.

34

Tabel 5.4. Tapa linna joogivee kvaliteet

Näitaja

Ühik

Piirsisaldus

Tapa

Gümnaasiu

m, Pargi tn

12

AS Hoole-

kande-

teenused

Tapa

Kodu

Tapa

Keeleküm

bluskool,

Nooruse

tn 2

Tapa

Keele-

kümblus-

kool,

Nooruse

tn 2

Tapa

Keele-

kümblus-

kool

Tapa

Pihla-

kodu,

Valgejõe

pst 14

Tapa

Pihlakodu,

Valgejõe

pst 14

28.09.23 18.12.23 16.02.23 19.10.23 29.02.24 11.05.23 13.06.24

Lõhn lahjen-

dusaste

Tarbijale

vastuvõetav,

ebaloomulik

e muutusteta

1 1 1 1 2 1 1

Maitse lahjen-

dusaste

Tarbijale

vastuvõetav,

ebaloomulik

e muutusteta

1 1 1 1 2 1 1

Värvus mg/l Pt

Tarbijale

vastuvõetav,

ebaloomulik

e muutusteta

13 4,7 <3 11 5 5,1 4,2

Hägusus NHÜ

Tarbijale

vastuvõetav,

ebaloomulik

e muutusteta

0,51 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5

pH mg/l 6,5≤pH≤9,5 7,34 7,53 7,44 7,46 7,35 7,38 7,43

Ammooniu

m mg/l 0,50 <0,08 <0,08

Nitritid mg/l 0,50 <0,004

Nitraadid mg/l 50 1,7

Kloriidid mg/l 250 12,7 10,7

Sulfaadid mg/l 250 12,4

Raud mg/l 0,2 <40 <40

35

Näitaja

Ühik

Piirsisaldus

Tapa

Gümnaasiu

m, Pargi tn

12

AS Hoole-

kande-

teenused

Tapa

Kodu

Tapa

Keeleküm

bluskool,

Nooruse

tn 2

Tapa

Keele-

kümblus-

kool,

Nooruse

tn 2

Tapa

Keele-

kümblus-

kool

Tapa

Pihla-

kodu,

Valgejõe

pst 14

Tapa

Pihlakodu,

Valgejõe

pst 14

28.09.23 18.12.23 16.02.23 19.10.23 29.02.24 11.05.23 13.06.24

Fluoriid mg/l 1,5 0,25

Mangaan mg/l 0,05 <30 <30

Elektri-

juhtivus

μS cm-1

20˚C 2500 573 584 575 567 563 576 559

Boor mg/l 1 0,024

Alumiiniu

m μg/l 200 <8

Naatrium mg/l 200 4,2

Tsüaniidid μg/l 50 <3

PAH

summa* μg/l 0,1 <0,05

Benso(a)-

püreen μg/l 0,01 <0,001

Trihalo-

metaanide

summa

μg/l 100 42

1,2-

dikloro-

etaan

μg/l 3 <0,1

Tetrakloro

-etaan,

trikloroeta

an summa

μg/l 10 <0,1

Benseen μg/l 1 <0,1

Arseen µg/l 10 <0,2

36

Näitaja

Ühik

Piirsisaldus

Tapa

Gümnaasiu

m, Pargi tn

12

AS Hoole-

kande-

teenused

Tapa

Kodu

Tapa

Keeleküm

bluskool,

Nooruse

tn 2

Tapa

Keele-

kümblus-

kool,

Nooruse

tn 2

Tapa

Keele-

kümblus-

kool

Tapa

Pihla-

kodu,

Valgejõe

pst 14

Tapa

Pihlakodu,

Valgejõe

pst 14

28.09.23 18.12.23 16.02.23 19.10.23 29.02.24 11.05.23 13.06.24

Kaadmiu

m µg/l 5 <0,2

Plii µg/l 10 <0,3

Nikkel µg/l 20 <2

Kroom µg/l 50 <0,4

Seleen µg/l 10 <2

Vask mg/l 2 0,003

Antimon µg/l 5 <0,3

Elavhõbe µg/l 1 <0,3 Coli-

laadsed

bakterid

PMÜ

/100 ml 0 0 0 0 0 0 0 0

Escherichi

a coli

PMÜ

/100 ml 0 0 0 0 0 0 0 0

Soole

entero-

kokid

PMÜ

/100 ml 0 0 0 0 0 0 0

Kolooniat

e arv

22ojuures

PMÜ/1

ml

Ebaloomulik

e muutusteta 31 0 >300 5 9 0 3

*Seletus: PAH-summa koosneb järgmistest ühenditest: benso(b)fluorantreen, benso(k)fluoranteen, benso(ghi)perüleen ja indeno(123-

cd)püreen.

Andmed: https://vtiav.sm.ee/

37

5.1.2. Tuletõrjeveevarustus

Olemasolev tuletõrjeveevarustus Tapa linnas on lahendatud hüdrantide baasil ning on üldjoontes

toimiv. Looduslik tuletõrje veevõtukoht on Valgejõe põik tn Valgejõest.

5.1.3. Ühiskanalisatsiooni objektid

Olemasolev kanalisatsioonivõrk ja reoveepumplad

Kokku on Tapa linna kanalisatsioonitorustike pikkuseks ligikaudu 41 km, sellest 34 km on

isevoolset torustikku ja 6,6 km survetorustikku. Torustikud asuvad valdavalt ühiskondlikul maal.

Eramaal asuvatel torustikel kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, kuna torustikud on rajatud

sinna enne 1999. aasta 1. aprilli.

Aastatel 2011-2012 teostati järgnevad tööd:

- rajati 15 411 m uut isevoolset kanalisatsioonitorustikku;

- rekonstrueeriti 320 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku;

- rajati 1 686 m uut survekanalisatsioonitorustikku.

Aastatel 2017-2018 rekonstrueeriti üks reoveepumpla (Rakvere tee 1), 1732,7 m isevoolset

kanalisatsioonitorustikku ning 1064,7 m survekanalisatsioonitorustikku. Lisaks sellele rajati 17,3

m isevoolset kanalisatsioonitorustikku ning 407,4 m survekanalisatsioonitorustikku. Isevoolsed

kanalisatsioonitorustikud rekonstrueeriti Üleviste, Eha, Roheline ja Ehituse tn ning Lehtse tee ja

Taara pst-l. Survekanalisatsioonitorustikest rekonstrueeriti kanalisatsioonipumplate “Tapa Vesi”

(Rakvere tee ääres) ja “Sõjaväe nr 2” (Loode tn läheduses) survetorustikud.

Kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise ja rajamise tulemusena on need Tapa linnas heas

olukorras.

Kanalisatsioonivõrku laiendati Üleviste tn, 1. Mai pst.-l ja Pikk tn-l, liitumispunktid rajati 10

kinnistule.

Tapa linnas töötavad 16 kanalisatsioonipumplat, millest enamus on rekonstrueeritud või rajatud

aastatel 2011-2012: rajati 7 uut reoveepumplat (Ambla, Hommiku, Kalevi, Pikk, Maie, Välja ja

Õhtu pumpla); rekonstrueeriti 3 reoveepumplat (Eha, Sõjaväe 2 ja peapumpla Tapa RVP juures).

Tapa reoveepuhasti juures paiknevasse peapumplasse juhitakse läbi olemasoleva DN750

betoontoru kogu kanalisatsioonisüsteemist pealevoolav reovesi ning lisaks ka läbi purgimissõlme

puhastisse toodav reovesi. Lisaks juhitakse eraldi DN 160 toru kaudu pumplasse ka liigmuda

basseinide pinnalt ära juhitav settevesi. Teostati kogu peapumpla sisseseade väljavahetus, sh.

vahetati pumpla sees olev roostevaba terasest põhjaplaat, säilitati vaid olemasoleva pumpla kest ja

luuk. Paigaldati kaks uut kordamööda töösse rakendatavat reovee pumpa tootlikkusega ca 125

m3/h. Peapumplast juhitakse reovesi uue DN 200 survetoru kaudu mehaanilise puhastuse etappi,

mis koosneb peenvõrest ja liivapüünisest (nn kombiseade).

Uued reoveepumplad ehitati välja eelkomplekteeritud ja täisvarustusega ühekambriliste

pakettpumplatena. Pumplates on kaks uputatud pumpa koos sisemise torustiku, siibri ja

tagasilöögiklapiga, lisaks rõhuandur veetaseme määramiseks ja ujukandur avariilise veetaseme

jaoks. Pumpade juhtimine toimub reservuaari veetaseme põhjal. Pumplad toimivad automaatselt,

andmed saadetakse digitaalselt operaatorile.

38

Tabel 5.5. OÜ Tapa Vesi reoveepumplad Tapa linnas

Pumpla

nimetus

Asukoht Pumpade arv ja andmed Märkus

Pea-

pumpla

Võidu pst 28

2 Grundfos pumpa:

S1.80.100.55.4.50H.C;

Hmax=9,0 m ja Qmax=125

m3/h

Rekonstrueeritud 2012.a. Ilma

pealisehitiseta, maapeal on ainult pumpla

elektriline juhtkilp. Kompaktne

ühekambriline šahtpumpla on ja komplekse

juhtautomaatikaga: pumbašahti sügavus 4,8

m

Kalda Valgejõe pst

31 kinnistu

kõrval

2 Sarlin-tüüpi

sukelpumpa;

SV024B10501P,

võimsusega 1,65 kW,

tootlikkus kuni 18 l/s

tõstekõrgusel H kuni 8,8

mVs, 1413 pööret/min, 3-

faasiline

Ilma pealisehitiseta, maapeal on ainult

pumpla elektriline juhtkilp. Kompaktne

ühekambriline šahtpumpla on ja kompleksse

juhtautomaatikaga. Pumbašahti sügavus

4 m.

Maie Maie tn 8

kinnistu kõrval

Grundfos

SLV.80.80.22.A.4.50D;

Hmax=12,7 m ja

Qmax=84 m3/h

Ilma pealisehitiseta, maapeal on ainult

pumpla elektriline juhtkilp, rajatud 2012.a.

Raudtee Hommiku pst

31

Pumpla asub erakinnistul.

Hommik

u

Hommiku pst

38 kinnistu

kõrval

Grundfos

SLV.80.80.40.A.2.51D;

Hmax=24,9 m ja

Qmax=5,23 l/s

Ilma pealisehitiseta, maapeal on ainult

pumpla elektriline juhtkilp, rajatud 2012.a.

Kalevi Kalevi tn 24

kinnistu kõrval

Grundfos

SLV.80.80.15.4.50D;

Hmax=8,76 m ja

Qmax=80 m3/h

Ilma pealisehitiseta, maapeal on ainult

pumpla elektriline juhtkilp, rajatud 2012.a.

Spordi Spordi tn 13

vastas üle tee

2 Sarlin-tüüpi

sukelpumpa;

SV024B10501P,

võimsusega 1,65 kW,

tootlikkus kuni 21 l/s

tõstekõrgusel H kuni

10,7 mVs, 1413

pööret/min, 3-faasiline

Ilma pealisehitiseta, maapeal on ainult

pumpla elektriline juhtkilp. Kompaktne

ühekambriline šahtpumpla on varustatud

komplekse juhtautomaatikaga: pumbašahti

sügavus 4,5 m

Eha Paide mnt 64

kinnistu kõrval

Grundfos

SL.1.100.150.40.A.4.51D

; Hmax=12,5 m ja

Qmax=245 m3/h

Ilma pealisehitiseta, maapeal on ainult

pumpla elektriline juhtkilp.

Rekonstrueeritud 2012.a., sh:

2 sukelpumpa asendatud uutega;

paigaldatud mehaanilised võred koos

võreheitmete eemaldamise transportööriga

ja taliga võreheitmete kogumiskonteineri

vastuvõtušahtist väljatõstmiseks

Ambla Ambla mnt 42

kinnistu kõrval

Grundfos

SLV.80.80.13.A.4.50D;

Ilma pealisehitiseta, maapeal on ainult

pumpla elektriline juhtkilp, rajatud 2012.a.

39

Pumpla

nimetus

Asukoht Pumpade arv ja andmed Märkus

Hmax=9,8 m ja

Qmax=65 m3/h

Mill

(Karja tn)

Karja tn 4

hoone

läheduses

2 Sarlin-tüüpi

sukelpumpa; pumpade

mark SV024B10501P,

võimsusega 1,65 kW,

tootlikkus 21 l/s

tõstekõrgusel kuni

10,7 mVs, 1413

pööret/min, 3-faasiline

Ilma pealisehitiseta, maapeal on ainult

pumpla elektriline juhtkilp. Kompaktne

ühekambriline šahtpumpla on varustatud

komplekse juhtautomaatikaga: pumbašahti

sügavus 4,5 m

Sõjaväe Paide mnt

96/Tapa linnak

Asub kaitseväe kinnistul

Sõjaväe

nr 2

Paide mnt 81

kinnistu kõrval

Grundfos

SL1.80.100.75.4.51D;

Hmax=9,8 m ja

Qmax=65 m3/h

Ilma pealisehitiseta, maapeal on ainult

pumpla elektriline juhtkilp.

Rekonstrueeritud 2012.a., sh:

-2 sukelpumpa välja vahetatud;

-Paigaldatud mehaanilised võred koos

võreheitmete eemaldamise transportööriga

ja taliga võreheitmete kogumiskonteineri

vastuvõtušahtist väljatõstmiseks

Pikk Pikk tn 81

kinnistu kõrval

Grundfos

SLV.80.80.22.A.4.50D;

Hmax=7,5 m ja

Qmax=65 m3/h

Ilma pealisehitiseta, maapeal on ainult

pumpla elektriline juhtkilp, rajatud 2012.a.

Välja Välja tn 5

kinnistu vastas

üle tee

Grundfos

SLV.80.80.13.A.4.50D;

Hmax=9,8 m ja

Qmax=65 m3/h

Ilma pealisehitiseta, maapeal on ainult

pumpla elektriline juhtkilp, rajatud 2012.a.

Õhtu Õhtu pst 31

kinnistu kõrval

Grundfos

SLV.65.65.09.A.2.50B;

Hmax=12,7 m ja

Qmax=6,8 l/s

Ilma pealisehitiseta, maapeal on ainult

pumpla elektriline juhtkilp, rajatud 2012.a.

Tapa

Vesi

Rakvere tee 1

II astme

veepumpla

kinnistul

1 pump: Grundfos Mudel:

SLV.80.80.22.4.50D.C

Hmax: 13,1 m ja Qmax:

19,4l/s

Ilma pealisehitiseta, maapeal on ainult

pumpla elektriline juhtkilp, rekonstrueeritud

2018.a.

Tapa linna reoveepuhasti

Tapa linna reoveepuhasti asub Tapa linnas aadressil Võidu pst 28 ning siia juhitakse reoveed:

• Tapa linna elanikelt;

• Tapa linna asutustest ja ettevõtetest;

• Moe külast;

• infiltratsiooni- ja sademevesi (ühisvoolne kanalisatsioon);

• purgitav reovesi linnast ja ümbritsevatest valdadest.

Tapa reoveepuhasti juures paiknevasse peapumplasse juhitakse läbi olemasoleva DN750

betoontoru kogu kanalisatsioonisüsteemist pealevoolav reovesi ning purgitav reovesi. Lisaks

40

juhitakse eraldi olemasoleva DN 160 toru kaudu pumplasse ka liigmuda basseinide pinnalt ära

juhitav settevesi.

Puhastile on tagatud nõutud 150 m kuja, lähim hoone asub ca 200 m kaugusel. Kogu reoveepuhasti

maa-ala on piiratud piirdeaiaga. Reoveepuhastil on heas seisukorras juurdepääsutee ja

teenindusplats. Tehnohoone rekonstrueeriti koos kogu puhasti kompleksiga 2012. aastal ja see on

heas seisukorras.

Tapa linna reoveepuhasti suublaks on Valgejõgi (registrikood VEE1079200). Reoveepuhastilt

juhitakse heitvesi suublasse läbi 250 m pikkuse lahtise kraavi. Jõkke suubub kraav Tapa linnast

allavoolu linna põhjapoolse piiri lähedal. Lubatud vooluhulk on 600 000 m3/aastas. 2023. aastal

juhiti suublasse 439 830 m3 heitvett, mis moodustab ca 73% lubatud vooluhulgast. Vee-ettevõtte

hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet. Suubla seisukord on

rahuldav.

Tapa linna reoveepuhasti tehnoloogia

Reoveepuhastiks on 1996. a. ehitatud ja 1997. a. käiku antud Soome firma Raisio Engineering

tehnoloogial põhinev bioloogiline BIOLAK-tüüpi reoveepuhasti. Tapa reoveepuhasti

rekonstrueeriti 2012. aastal, täiustati puhastustehnoloogiat, ehitati välja purgla ja

settekäitlussüsteem. Reoveepuhasti dimensioneeriti vastavalt hankedokumentatsioonile ja

teostatud uuringule, aluseks võetud andmed on esitatud järgnevas tabelis:

Tabel 5.6. Puhasti dimensioneerimise aluseks võetud lähteandmed

Parameeter Kogus (max) Ühik Märkused

R 8300 IE

Qaver 700 m3/d

qh-max-dw 50 m3/h Kuiva ilma maksimaalne vooluhulk

qmax 125 m3/h Maksimaalne vooluhulk

BHT7 500 kg/d norm 60 g/(ie*d)

Heljum 700 kg/d norm 70 g/(ie*d)

Nüld 70 kg/d norm 12 g/(ie*d)

Püld 13 kg/d norm 2 g/(ie*d)

Reoveepuhastust teostatakse järgneva tehnoloogia abil:

• eelpuhastus jämevõrega;

• purgimissõlm automaatvõrega;

• reovee tippkoormuste akumuleerimine mahutis;

• mehaaniline puhastus kombiseadmega (peenvõre ja liivapüünis);

• aktiivmudapuhastus – bioloogiline puhastus süsinikuühendite, lämmastiku ja

fosfori ärastamiseks;

• keemiline fosforiärastus;

• heitvee desinfitseerimine;

• liigmuda tihendamine mudabasseinides;

• liigmuda tahendamine.

41

Eelpuhastus

Reovesi voolab puhasti territooriumile isevoolselt mööda DN750 betoontoru ja läbib esimese

etapina eelpuhastuse sõlme, mis paikneb ca 62 m2 kergkonstruktsioonist köetavas ja

ventileeritavas hoones ca 100 m enne peapumplat. Hoones on reoveest võõriste eemaldamiseks

roostevabast terasest varbvõre pilude vahega 8 mm. Kogutud võrejäätmed suunatakse mahu

vähendamiseks pressi. Pressist väljuvad võrejäätmed juhitakse nn. longo pack kilekoti süsteemiga

varustatud torušahti kaudu 240 l lukustatava kaanega ratastel konteinerisse ja seejärel transpordib

prügiveo teenuse pakkuja jäätmed prügimäele. Eelpuhastuseks oleva varbvõre läbinud reovesi

voolab isevoolselt mööda DN750 betoontoru reoveepuhasti peapumplasse.

Purgla

Purgla paikneb eelpuhastuse hoones raudbetoonist põrandal. Purgimissõlme kaudu juhitakse

puhastisse fekaalsed vedeljäätmed ning torustike survepesuvesi ning puhastatakse neid enne

bioloogilist puhastust mehhaaniliselt. Tulenevalt purgitavate jäätmete erinevast koostisest võtab

vastuvõtusõlm vastu kuni 15 %-lise kuivainesisaldusega jäätmeid ning on dimensioneeritud

koormusele kuni 100 m3/h (ca 28 l/s). Purgitud reovesi juhitakse purgimisvõrega samas hoones

paikneva eelpuhastuse varbvõre kanalisse, kust purgitud reovesi voolab koos ülejäänud asulast

tuleva reoveega edasi peapumplasse.

Peapumpla

Peapumplast juhitakse reovesi uue DN 200 survetoru kaudu mehhaanilise puhastuse etappi, mis

koosneb peenvõrest ja liivapüünisest (nn. kombiseade).

Tippkoormuse akumuleerimiseks on rajatud raudbetoonpaneelidest 2000 m3 mahuga

akumulatsioonismahuti, kuhu juhitakse reovesi peapumplast DN 500 toru kaudu olukorras, kui

selle kogus ületab pumpla jõudluse ehk 125 m3/h. Siseneva reovee vooluhulkade suure ebaühtluse

peamiseks põhjuseks on ilmastikuolud – sademeveed, mille mõju avaldub eriti teravalt

paduvihmade ajal ja lumesulamise perioodil.

Akumulatsioonimahuti paikneb peapumpla kõrval ning sellesse on settimise vältimiseks

paigutatud 2 segurit. Alternatiivse segamise lahendusena on paigaldatud mahutisse ka aeratsiooni

toru. Aeratsiooniks vajalik õhupuhur ja kõigi akumulatsioonimahuti seadmete elektrikilbid

paiknevad akumulatsioonimahuti tehnohoones.

Mahutisse kogunenud reovesi pumbatakse kahe kordamööda töösse rakenduva pumba abil mööda

DN 200 survetoru mehaanilise puhastuse kombiseadmele. Pumba tootlikkus on 125 m3/h, et tagada

peapumpla pumpadega sama suur pealevool kombiseadmele olukordades, kus peapumpla

parasjagu ei tööta. Akumulatsioonimahuti ülevool on juhitud kraavi.

Mehhaaniline puhastus

Peapumplast pumbatakse reovesi mehaanilise puhastuse kombiseadmele, kus toimub reovee

puhastamine peenvõrega ja liivaeraldus. Uus kombiseade paigaldati võreseadme asemele

olemasolevasse tehnohoonesse. Kombiseadmele pumbatav reovesi siseneb läbi kahe DN200 toru,

üks akumulatsioonimahutist, teine peapumplast. Mõlema torustiku vood mõõdetakse vooluhulga

mõõtjatega ja saadud info edastatakse juhtimiskontrollerisse.

Kombiseadme esimeseks osaks on reoveest võõriste eemaldamiseks ette nähtud roostevabast

terasest automaatne peenvõre, avade vahega 5 mm. Võre käivitub automaatselt taseme tõusmisel

reovee vastuvõtu sumbas. Eemaldatud võrejäätmed nõrutatakse, kogutakse konteinerisse ja

transporditakse prügimäele. Seadme töö juhtimine käib tasemeanduri järgi. Teiseks põhiosaks on

roostevabast terasest liivapüünis, mis on horisontaalse vooluga ja varustatud automaatse

42

rasvaeraldiga. Eraldatud sete kogutakse konteinerisse ja transporditakse prügimäele.

Kombiseadme tootlikkus on 56 l/s (~ 200 m3/h), mis jätab võimaluse häireolukordades ajutiselt

seadmele ning seeläbi kogu reoveepuhastisse juhtida ka rohkem reovett, kui tavapärase töö korral

ettenähtud 125 m3/h.

Kombiseadme läbinud reovesi voolab isevoolselt läbi seadmest väljuva DN250 toru reoveepuhasti

bioloogilise osa esimesse etappi, P-ärastuse mahutisse, mis paikneb otse kombiseadme all.

Bioloogiline puhastus

Reovee bioloogiline puhastus toimub raudbetoonist bioloogilise P-ärastuse mahutis, muldesse

rajatud aeratsioonibasseinis ning kahes raudbetoonist järelsetitis. Esimesena siseneb reovesi

tehnohoone all olevasse mahutisse kombiseadmest läbi DN250 toru.

Bioloogilise fosforiärastuse faasis luuakse kõrgendatud bioloogiliseks fosforiärastuseks vajalikud

tingimused. Reovett ja aktiivmudasuspensiooni hoiab hõljuvas olekus segur. Lisaks on paigaldatud

pump juhuks, kui on vaja mahutit tühjendada. Järelsetititest võetava tagastusmuda fosforiärastuse

mahutisse juhtimiseks kasutatavat torustikku ja õhktõstukite süsteemi ei vahetatud.

Fosforiärastuse mahutist juhitakse reovesi ülevoolu ja torustiku kaudu aeratsioonimahutisse.

Aeratsioonimahutis toimuvad protsessid on vaba hapniku sisalduse järgi kaheks jagatavad –

anoksilistes tingimustes toimuvad protsessid ja aeroobsetes tingimustes toimuvad protsessid.

Aeratsioonibasseini anoksilistes tingimustes toimub denitrifikatsiooniprotsess, milles moodustuv

gaasiline lämmastik (N2) eraldub atmosfääri.

Reovett ja aktiivmudasuspensiooni hoiab hõljuvas olekus madalama intensiivsusega töötav

aeratsioonisüsteem. Aeratsioonifaasis toimub suspensiooni hapnikuga rikastamine

õhustussüsteemi abil. Rekonstrueerimistööde käigus vahetati õhu pumpamiseks kasutatavad

õhupuhurid uute vastu. Aeroobsetes tingimustes toimub ka fosfaatide suurendatud sidumine

aktiivmudasse polüfosfaatidena, mis võimaldab liigmuda koostises eraldada reoveest

mudahelvestesse bioloogiliselt seotud fosforiühendeid, viies sellega läbi kõrgendatud fosfori

bioärastust. Rekonstrueerimistööde käigus vahetati välja aeratsioonimahuti membraankile ning

ujuvaeraatorid alates mahuti kaldal paiknevatest klapikaevudest. Aeratsioonimahuti töö

juhtimiseks paigaldati uus hapniku ja redokspotentsiaali andur. Vastavalt Binowa

dokumentatsiooniga esitatud dimensioneerimise parameetritele ja teostatud kontroll arvutustele

saavutatakse antud aktiivmudapuhasti mahtude puhul 8300 ie dimensioneerimiskoormusel

järgnevad arvestuslikud aktiivmudaprotsessi iseloomustavad väärtused:

reoveesette kuivainesisaldus: 4 [kg HA/m3]

muda vanus: 21,0 – 22,0 [d]

päevane liigmuda: 545 - 626 [kg KA/d]

SOTR: 75-90 [kg O2/h].

Järelsetitamise faasis toimub muda settimine mahuti põhja ja puhastatud vee eraldamine

aktiivmudast järelsetiti ülevoolu rennide kaudu. Paigaldati uued settekaabid. Järelsetitid jäävad

toimima senise skeemi järgi paralleelselt, kasutusse jäävad olemasolevad väljavoolurennid.

Vajaliku setteringluse tagamiseks pumbatakse settinud sete osaliselt teatud tsüklite järel

soojustatava settekambri ja õhktõstuki süsteemi abil tagasi bioloogilise P-ärastuse mahutisse.

Järelsetitist toimub ka settinud liigmuda pumpamine uute sukelpumpade abil settetihendisse.

Lisaks säilib ka avariiolukordades vajadusel kasutatav liigmuda eemaldamise võimalus

õhktõstukitega läbi settekambri.

43

Keemiline fosforiärastus

Reoveest fosfori sekundaarseks ärastamiseks nähti ette kemikaali hoiumahuti (maht 1 m3) ja

doseerimispump (tootlus 0-6 l/h), mille abil juhitakse kemikaal aeratsioonimahutisse. Kemikaali

mahuti ja pump paiknevad settetahenduse ruumis järelsetitite kohal.

Heitvee desinfitseerimine

Kemikaali mahuti ja pumba asukohaks on platvorm järelsetitite käiguteedega samal tasapinnal.

Reoveepuhastisse on paigaldatud desinfitseerimisseadmed, mida rakendatakse pandeemia või

epideemia puhul. Kuna desinfektsioonisõlme kasutatakse ainult hädaolukordades, eeldatavalt

lühikese aja jooksul, käsitletakse käesolevas kontseptsioonis kloreerimise lahendust, mille puhul

kasutatakse desinfitseerimiskemikaalina naatriumhüpokloritit (NaOCl).

Puhastusprotsessis kasutatavad mahutid

Bioloogilises puhastuses kasutatavate mahutite mahud on bioloogilise P-ärastuse mahutil 150 m3,

aeratsioonimahutil 3100 m3. Järelsetite pind on 2 x 175 m2. Reoveest fosfori ärastamiseks nähakse

ette kemikaali hoiumahuti (maht 1 m3). Heitvee desinfitseerimiseks on ette nähtud kemikaali

hoiumahuti - hüpokloriti hoiumahuti (20 l tarnepakendid). Tapa puhasti sette avariiliseks

hoiustamiseks ja tihendamiseks jäävad kasutusse kaks olemasolevat basseini kogumahuga ca 2 x

2050 m3, mis tööde käigus rekonstrueeriti. Mudabasseinide puhastamisel tagatakse ühe basseini

puhastamisel teise basseini töövõime. Eemaldatud sette kogus on hinnanguliselt 2000 m3 ja see

transporditakse edasiseks käitluseks Tapa linna kompostimisplatsile, Rakvere reoveepuhastisse

või antakse üle mõnele teisele settekäitlusega tegelevale ettevõttele.

Reovee ja heitvee monitooringuseadmed pärast puhasti rekonstrueerimist: reoveepuhastile

siseneva ja sealt väljuva vee monitoorimiseks on ette nähtud reovee vooluhulga mõõtesõlmed ning

proovivõtukohad nii puhasti sisendile kui ka puhastist väljuvale reoveele. Tehnoloogilisteks

vajadusteks tehtavaid proove analüüsitakse vajadusel puhasti juures olevas laboris, väljuva heitvee

vastavust nõuetele analüüsib akrediteeritud labor. Reoveepuhastile siseneva ja sealt väljuva vee

monitoorimiseks on ette nähtud järgmised paigaldised ja lahendused:

Sisendid:

• vooluhulgamõõtja enne kombiseadet;

• automaatne proovivõtja eelpuhastushoones;

Väljundid:

• vooluhulgamõõtja väljavoolu mõõdukaevus;

• automaatne proovivõtja järelsetitite väljavoolurenni kohal.

Tabel 5.7. Tapa linna reoveepuhastisse siseneva reovee analüüside tulemused

Ü h ik

1 7 .0

5 .2

0 2 4

1 8 .0

5 .2

0 2 4

1 9 .0

5 .2

0 2 4

2 0 .0

5 .2

0 2 4

2 0 .0

5 .2

0 2 4

2 1 .0

5 .2

0 2 4

2 2 .0

5 .2

0 2 4

BHT7 mg/l 480 450 490 430 480 430 480

Heljum mg/l 510

KHT mg/l 1030

pH pH ühik 7,7

44

Sulfaadid mg/l 110

Püld mg/l 13

Nüld mg/l 100

Tabel 5.8. Tapa linna reoveepuhastist väljuva heitvee analüüside tulemused

Ü h ik

P ii

rs is

al d

u s

h ei

tv ee

s

H ei

tv es

i 1 6 .0

1 .2

0 2 4

H ei

tv es

i 1 1 .0

2 .2

0 2 4

H ei

tv es

i 1 9 .0

3 .2

0 2 4

H ei

tv es

i 0 9 .0

4 .2

0 2 4

H ei

tv es

i 2 1 .0

5 .2

0 2 4

H ei

tv es

i 0 4 .0

6 .2