Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Raasiku Vallavalitsus

[email protected]

Teie 12.11.2024 nr 7-1/29-20

Meie 09.12.2024 nr 9.3-1/24/11807-2

Meierei 34 katastriüksuse ja lähiala

detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) vastavalt planeerimisseaduse § 133 kooskõlastamiseks

Raasiku vallas Raasiku alevikus, Meierei 34 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu.

Planeeritav ala asub Raasiku alevikus, Meierei tn 34 katastriüksusel ning osaliselt Meierei tänav

ja Meierei põik katastriüksused. Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada olemasolev elamumaa

sihtotstarbega katastriüksus kaheks elamumaa katastriüksusteks, määrata ehitusõigused ja

hoonestustingimused kahe korteriga elamu ja nende abihoonete ehitamiseks, lahendada

juurdepääsud ja määrata vajalikud servituudid, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine

ning haljastus. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas kehtiva Raasiku valla

üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas toodud:

 „Kuna planeeritava kinnistu lõunapoolses osas on vastavalt radooni mõõtmise raportile

pinnase radoonisisaldus kõrge, tuleb hoonete kavandamisel näha ette

radooniohjemeetmed: Soovitatav on radooni hoonesse sattumise vältimiseks ehituse

käigus tagada lisaks nõuetekohasele ventilatsioonile ka tarindite radoonikindlad

lahendused (õhutihedad esimese korruse tarindid ja/või alt ventileeritav betoonpõrand

või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse sundventilatsioon). Tihendada ja

hermetiseerida tuleb kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest

hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi

ja seina liitekoht kui ka toru või kaabli ning hülsi vahe. Siseruumides tuleb tagada

radooni ohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Hoone ruumiõhu radooni tase

peab vastama Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määruses nr 19 „Hoone

ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse

emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ toodud normidele.“

 „Leevendusmeetmetena on otstarbekas tiheda kahekihilise igihalja heki rajamine

tänavate poolsetesse krundi servadesse (täpne lahendus anda hoonete

ehitusprojektides), hoone arhitektuuris arvestada, et hoones olevaid eluruume

planeerida tänavatest kaugemale külge, hoone konstruktsioonide ja avatäidete valimisel

tagada nõuetekohane mürapidavus. Leevendusmeetmete koosmõjul on müra

normtasemed elamutes tagatud ja puudub vajadus müratõkkeseinte rajamiseks (Raasiku

alevikus ei ole varasemalt müratõkkeseinu paigaldatud, aleviku ilmega sobitumiseks

tuleb eelistada nende mittekasutamist). Müra vähendamise meetmed peavad olema

rakendatud hiljemalt planeeritavatele elamutele kasutuslubade väljastamise ajaks.“

 „Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-,

pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus-

ja lõhnareostus.“

2(3)

 „Planeeringu koostamise käigus kaaluti läbi võimalikud avariiolukorrad ja nende

vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused; nähti ette

radooniohjemeetmed; nähti ette kaitstmata põhjaveega alal meetmed põhjavee kaitseks;

selgitati välja kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ning

sellest tulenevalt nähti ette haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning müra-,

vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi

tagavad nõuded.“

 „Meierei põik ja Meierei tänava äärde on ette nähtud kergliiklusteede valgustus.

Tänavavalgustuse projekteerimisel võtta kasutusele meetmed valgusreostuse

ärahoidmiseks ning tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks. Kaaluda võimalust kasutada

valgustite reguleerimiseks näiteks liikumis- ja valgustugevuse andureid.

Tänavavalgustus planeerida võimalikult madalate postidega, kasutada valgusvihku

suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud. Kasutada ökonoomseid LED-lampe

valgustemperatuuriga 3000- 4000 K. Vältida sinist tooni valgusallikaid.“

Amet on tutvunud detailplaneeringu materjalidega ning kooskõlastab detailplaneeringu ja juhib

tähelepanu järgnevale:

 Seletuskirjas punktis 11.1. on välja toodud: „Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala

paikneb riigitee läheduses, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja

perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste).

Meierei tn 36 DP alal teostatud liiklusmüra mõõtmiste ja hinnatud müratasemete

arvutuste alusel võib järeldada, et Meierei tn 34 kinnistu planeeringualal müra tasemed

ei ületa keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 kehtestatud müra piirväärtusi

II-kategooria alal nii päevasel kui ka öisel ajal.“ Amet on varasemalt kooskõlastanud

Meierei tn 36 detailplaneeringu ning analüüsinud piirkonna müraolukorda mürauuringu

alusel, milles oli hinnatud kahe müraallika mõju, millest üks on autoliiklus, teine

rongiliiklus. Meierei tn 34 kinnistul võib eeldada samalaadset olukorda. Amet arvestab

varasemalt tehtud uuringuga ning müranormide vastavusega keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1

toodud II kategooria liiklusmüra piirväärtustega, mis on päevasel ajal 60 dB (hoone

teepoolsel küljel 65 dB) ja öisel ajal 55 dB (hoone teepoolsel küljel 60 dB).

 Seletuskirjas punktis 11.1. on välja toodud: „Üldvibratsiooni kaalutud kiirenduse

piirväärtuseks on 0.0126 m/s2 päevasel (07.00–23.00) ja 0.00883 m/s2 öisel (23.00–

07.00) ajal. Vibratsiooni võnkekiirenduse mõõtmistulemuste kohaselt (on näha, et

Meierei tn 36 kinnistul võib kaubarongide möödasõidul esineda vibratsioon

maksimaalsete väärtustega kuni 0.0004 m/s2, mis on 22 korda madalam kui

sotsiaalministri 17.05.2002. a määruses nr 78 kehtestatud öine piirväärtus.“ Amet

arvestab Meierei tn 36 tehtud üldvibratsiooni mõõtmistega ka Meierei tn 34

detailplaneeringu puhul.

 Seletuskirja punktis 4.1 on välja toodud: „Kinnistut läbivate tehnovõrkude piirangud

trassi teljest või äärmise toru/traadi teljest: madalpinge õhuliin 2+2 m. Maa-alustel

torustikel on kaitsevööndid 2+2 m trassi teljest ja maa-alustel kaabelliinidel on

kaitsevööndid 1+1 m trassi teljest.“ Amet juhib tähelepanu, et on vaja arvestada

õhuliinidest tulenevate ohtudega ning vajadusel hinnata elektromagnetvälja mõju

vastavust sotsiaalministri 21.02.2002 nr 38 määruse ”Mitteioniseeriva kiirguse

piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides

ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine” nõuetele.

 Seletuskirjas punktis 14.1 on välja toodud: „Hoonete projekteerimisel arvestada sellega,

et kõrvalasuva staadioni valgustus põhjustab õhtuti piirkonnas tugeva valgusreostuse

ning sellega peaks arvestama nt magamistubade või elutoa akende asukohtade valikul“.

Amet juhib tähelepanu, et arvestada valgusreostusega planeeritaval alal ning vältida

ülemäärast valgustamist planeeritavate hooneteni, vajadusel kavandada leevendavaid

meetmeid.

3(3)

 Amet juhib tähelepanu, et arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus

hoonetes“ nõuetega.

 Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada

müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“;

 Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega

aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike

hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Jaroševitš

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

55674859

kristina.jaroševitš@terviseamet.ee