Kiri

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.1-2/21/12685-3
Registreeritud	03.06.2021
Sünkroonitud	13.12.2024
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari	7.1-2 Planeeringud ja lepingukohustuseta ehitiste kooskõlastamise dokumendid
Toimik	7.1-2/2021
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Peipsiääre Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Peipsiääre Vallavalitsus
Vastutaja	Tuuli Tsahkna (Transpordiamet, Users, Liikuvuse planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (61430 tm).

Failid

7.1-22112685-3 03.06.2021 Väljaminev kiri.asice

0421_EP_AR-3-01_v02_seletuskiri.pdf

0421_EP_AS-4-02_v02_asendiplaan.pdf

Tiigiääre kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätminekooskõlastamine märkustega.pdf

0421_EP_AR-3-01_v02_seletuskiri.pdf

Pala Tuletõrje Seltsi hoone.. Tiigiääre m/ü, Pala küla, Peipsiääre vald, Tartumaa. Eelprojekt. Töö EP-0421-v02, 20.05.2021 Koostaja: Juhan kutti OÜ, Estakaadi 5, Räpina vald, Põlvamaa. Tel 5091004

1 /24

SISUKORD

TEKSTILINE OSA

1. Projekti koostamise alused 3

2. Tehnilised näitajad, koordinaadid 4

3. Asendiplaaniline lahendus 5

4. Arhitektuurne osa 7

5. Konstruktiivsed normatiivid 8

6. Nõuded ehitamisele 9

7. Konstruktiivne lahendus 11

8. Küte ja ventilatsioon 14

9. Veevarustus ja kanalisatsioon 16

10. Elektripaigaldis 18

11. Energiatõhusus 19

12. Tulekaitseabinõud 20

13. Heakorrastus ja haljastus 22

14. Põhilised ehitusmaterjalid 23

LÄHTEANDMED

1. Pala vallavalitsuse projekteerimistingimused. Nr 29-2020, 02.06.2020 kinnitatud Peipsiääre Valla-

valitsuse korraldusega nr 248 02.06.2020

2. Geodeetiline alusplaan. Mõõdistatud GeoBaltica OÜ poolt augustis 2020, töö nr Geo-20-30

3. Geoloogilised uurimistööd. Teostatud Geotehnika Inseneribüroo GIB OÜ poolt dets. 2020 töö nr 3031.

4. Maanteeameti kiri 10.08.2020 hoone asukoha kooskõlastamise tingimustest.

5. Elektrilevi võrgu lisateenuste leping nr 360947.

6. Tellijaga kooskõlastatud hoone eskiisjoonised

LISAD

1. Projekteerimistingimused nr 29-2020, 02.06.2020

2. Maanteeameti kiri.

3. Geoloogilised uurimistööd. Geotehnika Inseneribüroo GIB OÜ töö nr 3031

3. Elektrilevi leping nr 360947

4. Mikrovai AS hinnapakkumine

2 /24

GRAAFILINE OSA 1. ARHITEKTUUR

1. Geodeetiline alusplaan M 1:500

2. Asendiplaan GP-1

3. Perspektiivvaated EP-01

4. Vaated lõunast ja idast EP-02

5. Vaated põhjast ja läänest EP-03

6. Vundamendivaiad, rostvärk EP-04/1

7. Vundament EP-04/2

8. Esimese korruse plaan. EP-05

9. Teise korruse plaan EP-06

10. Lõige 1 EP-07

11. Lõige 2, lõige 3 EP-08

12. Avatäidete spetsifikatsioon. Uksed, väravad EP-09/1

13. Avatäidete spetsifikatsioon. Aknad EP-09/2

14. Korruste aksonomeetriad. Ruumide parameetrid. EP-10

15. Konstruktsiooni aksonomeetria EP-11

16. Soklisõlm K-1

17. Postikannad K-2

18. Kandekonstruktsioonid. Ogaplaatfermid K-3

19. Sandwichpaneelide laotised K-4

20. Katuslaepaneelide plaan K-5

GRAAFILINE OSA 2. VUNDAMENDI KONSTRUKTSIOON

Inseneribüroo Tandem OÜ töö nr P-320/21

GRAAFILINE OSA 3. TEED JA PLATSID

Tinter Projekt OÜ töö nr 53-20-TP

3 /24

1. PROJEKTI KOOSTAMISE ALUSED

1.1. Üldiselt.

Hoone nimetus: Pala Tuletõrje Seltsi hoone (büroohoone kood 12201, garaaz kood 12431, ladu

kood 12529)

Tellija: MTÜ Pala Tuletõrjeselts reg 80284514

Pala küla, Peipsiääre vald, Tartumaa 49426

e-mail [email protected] tel. +372 5289597

Kinnistu: Tiigiääre m/ü, Pala küla, Peipsiääre vald, Tartumaa

Projekteerijad: Arhitektuurne osa. Arhitekt Juhan Kutti

Juhan Kutti OÜ. MTR reg EP10050766-0001 Estakaadi 5, Räpina vald, Põlva-

maa, e-mail [email protected], tel. +372 5091004.

Vundamendikonstruktsioonid. Insener Paul Sõrmus

Tandem Inseneribüroo OÜ MTR reg EP10695279-0001, F. Tuglase 19-206,

Tartu 51014, Tartumaa, e-mail [email protected] tel +372 5289250

Teed ja platsid. Insener Indrek Lensment

Tinter Projekt OÜ MTR reg 10149499, Turu tn 34, Ropka Ärimaja, Tartu

51014, Tartumaa, e-mail [email protected] tel +372 5221106

Ehitusgeodeetilised uuringud. Geodeet Aigar Nõgene

GeoBaltica OÜ MTR reg 11347994, litsents nr 787 MA, MTR nr EEG000109.

A. Starkopfi 50, Tartu 51011, Tartumaa, e-mail [email protected]

tel +372 56003704

Ehitusgeoloogilised uuringud. Puurmeister Tõnu Zimovets

Geotehnika Inseneribüroo GIB OÜ MTR reg 10112450, Laki 12- A korpus/411

Tallinn 10621, e-mail [email protected] tel +372 5140366

Hoone projekteerimise aluseks ja lähtematerjalideks on kehtivad normid ning kokkulepped tellijaga.

1.2. Aluseks võetud normdokumentide loetelu

1.2.1. Ehitusseadustik 11.02.2015

1.2.2. EVS 932:2017 Ehitusprojekt

1.2.3. EVS 865-2:2014 Hoone ehitusprojekti kirjeldus. Eelprojekti seletuskiri

1.2.4. MTM määrus 97 17.07. 2015. Nõuded ehitusprojektile

1.2.5. MTM määrus 57 05.06.2015 “Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“”.

1.2.6. MTM määrus 63 11.12.2018 “Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“

1.2.7. Tuleohutuse seadus, vastu võetud 05.05.2010

1.2.8. Siseministri määrus nr 17, 30.03.2017. Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele.

1.2.9. EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus“. Tuletõrje veevarustus.

1.2.10. EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus”. Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded.

4 /24

1.2.11. EVS 812-4:2018 „Ehitiste tuleohutus“. Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus

1.2.12. EVS-EN 1990:2002/A1:2006/AC:2010 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise

alused

1.2.13. EVS-EN 1991-1-1:2002/AC:2009 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused.

Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused

1.2.14. EVS-EN 1991-1-3:2006/AC:2009 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused.

Lumekoormus

1.2.15. EVS-EN 1991-1-4/NA:2007 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused.

Tuulekoormus.

1.2.16. EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine.

Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele

1.2.17. EVS-EN 1993-1-1:2005+NA:2006 Eurokoodeks 3. Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-

1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks

1.2.18. EVS-EN 1995-1-1:2005+NA:2007+A1:2008+NA:2009 Puitkonstruktsioonide projekteerimine.

Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.

1.2.19. EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1:

Üldeeskirjad

1.2.20. Teised Eesti standardid ja projekteerimisnormid

1.3. Eeskirjad ja määrused

Ehituse käigus tuleb kinni pidada Eesti Vabariigi territooriumil asjasse puutuvatest seadusandlusest,

määrustest, eeskirjadest ja selleks volitatud ametiisikute ettekirjutustest.

2. KINNISTU, TEHNILISED NÄITAJAD, KOORDINAADID

2.1. Planeeritava hoone katastriüksuse andmed

Aadress: Tiigiääre m/ü, Pala küla, Peipsiääre vald, Tartumaa

Katastriüksus: 57602:002:1312

Sihtotstarve: maatulundusmaa 100%

Pindala: 3,35 ha

2.2. Ehitise üldised olulised tehnilised andmed:

Ehitise kasutusotstarve: büroohoone kood 12201,

garaaz kood 12431,

ladu kood 12529

Ehitisealune pindala: 234,7 m²

Hoone suletud netopind: 276,5 m²

Minimaalne korruste arv: 1

Maksimaalne korruste arv: 2

Kõrgus: 6,3 m

5 /24

Pikkus: 20,9 m

Laius: 11,3 m

Maht: 1260,0 m³

Maapealse osa maht 1260,0 m²

Köetav pind: 276,5 m²

Absoluutkõrgus ±0,000=70,20 ABS

Hoone absoluutkõrgus 76,34 ABS

Vundamendi liik madalvundament

Kande-jäigastavate konstr. materjal puit, monoliitbetoon, väikeplokk

Välisviimistluse materjal metall

Välisseina liik mitmekihiline teraspaneel

Katuslagede kandev osa puit

Katusekate plekk

Elektrisüsteemi liik võrk

Vesi-kanalisatsioon lokaalne

Soojusvarustus lokaalne

Soojusallikas maasoojuspump

Ventilatsioon sundväljatõmme/ soojusvaheti

Jahutussüsteem puudub

Gaasivarustus puudub

2.3. Ehitise eluiga

Hoone eluiga – 50 aastat, projekteeritud kasutusea kategooria 4 (EVS-EN 1990:2002/A1:2006/AC:2010).

2.4. Ehitise koordinaadid

Punkti nr X koordinaat Y koordinaat

1 6507729,36 675726,20

2 6507718,88 675728,82

3 6507713,95 675709,02

4 6507724,43 675706,41

3. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS

3.1. Lähteandmed

Ehitusregistri andmetel Tiigiääre kinnistul hoonestus puudub. Kinnistu piirneb edelast Kivimaa, põhjast

Kruusa ja kirdest Tiigiääre kinnistutega ning lõunast Saare-Pala-Kodavere riigiteega 14101. Juurdepääs

kinnistule puudub. Kavandatud mahasõit Saare-Pala-Kodavere riigiteelt on kirjeldatud seletuskirja p. 3.3.

3.2. Plaanilahendus

Rajatav tuletõrjeseltsi hoone ehitatakse kinnistu idaossa olemasoleva tiigi lähedusse, hoone harjajoon on

paralleelne selle ees asuva maanteega. Hoone ja maantee vahele ehitatakse asfaltkattega plats-manöö-

6 /24

verdusala päästetehnikale ja neli parkimiskohta päästjate sõiduautodele. Platsi tiigipoolse otsa juurde tiigi

lähedusse ehitatakse soojustatud kuivhüdrant päästeautode veega varustamiseks.

Ehitatava hoone põrandapinna kõrguseks 0,00= 69,90 m, olemasolev maapind hoone juures 69,62-69,64.

Kinnistu ehitusala on tasane, väikese langusega loode suunas.

3.3. Mahasõit, teed ja platsid, parkimine. Vertikaalplaneering.

Ristumiskoht riigiteega ja hooneesine plats on lahendatud eraldi projektiga.

Projekteerija Tinter Projekt OÜ. Töö nr 53-20-TP 19.05.2021 „Tartu maakond, Peipsiääre vald, Pala küla

Pala depoohoone esine plats ja mahasõit“ mis on kooskõlastatud Maanteeametiga.

Projekti koopia on lisana ka käesoleva projekti juures. Vt. graafiline osa 3.

Juurdepääs kinnistule puudub. See ehitatakse kinnistust lõuna pool asuvalt Saare-Pala-Kodavere riigiteelt

14101. Uue projekteeritud mahasõidu asukoht Saare-Pala-Kodavere riigitee km-l 15,765.

Selle projektiga antakse ehitusluba hooneesise platsi ehitamiseks töömahtude piiriga kinnistu piiril.

Ristumiskoha väljaehitamiseks on huvitatud isikuga sõlmimisel eraldi leping (nr 7.1-1/21/7302-3) ja

see tuleb välja ehitada vastava pädevusega ehitaja poolt.

Liiklustihedus nimetatud maanteel on väike, seepärast ei võeta kasutusele täiendavaid meetmeid maan-

teest põhjustatud häiringute (müra, vibratsioon, õhusaaste) leevendamiseks.

Maanteeamet on projekti koostajat teavitanud võimalikest liiklusest põhjustatud häiringutest ning

tal ei ole kohustusi häiringute leevendamisel. Kui leevendusmeetmed tulevikus on siiski vajalikud,

kannab meetmetega seotud kulud kinnistu omanik.

Ehitatava hoone põrandapinna kõrgusmärgiks on 0,00= 69,90 m, asfaltplatsi kõrgus hoone ees 69,88.

Ehitusala geoloogilised tingimused on keerulised, pealmised pinnasekihid on nõrga kandevõimega, lisaks

on parklaalune pinnas osaliselt õlireostusega. Vajalik on reostatud pinnas eemaldada ja asendada mine-

raalse täitega. Hoone ehitatakse vaivundamentidele, ka hoone põrandakonstruktsioonide alt on vajalik

eemaldada nõrga kandevõimega ülemised pinnasekihid ja asendada need mineraalse täitepinnasega.

Hoone ette ehitatakse mahasõit maanteelt ja asfaltkattega manööverdus-parkimisala vastavalt Tinter Pro-

jekt OÜ lahendusele. Teistest külgedest planeeritakse pinnas kaldega hoonest eemale ning rajatakse mu-

rupinnad ja madalhaljastus. Platsiveed immutatakse pinnasesse kinnistul. Platsi põhjaserva joonitakse 4

parkimiskohta.

3.4. Sadeveed

Katuse sadeveed kogutakse räästarennide ja väliste vihmaveetorustike abil ning immutatakse pinnasesse

kinnistul. Allavoolud hoone nurkades.

3.5. Haljastus, piirded.

Kõrghaljastus kinnistul asub selle keskosas, ehitusalast lääne pool. See säilitatakse. Peale mullatööde lõpu

ehitusalal täidetakse-korrastatakse hoone ümbrus. Rajatakse murupinnad. Täiendavat kõrghaljastust kin-

nistule planeeritud ei ole. Madalhaljastus rajatakse hoonest ümbrusesse ja tiigi kaldale. Piirdeid ei rajata.

3.6. Prügimajandus

Tekkivad jäätmed kogutakse ja käideldakse vastavalt kehtivatele normidele. Prügikonteiner paigaldatakse

7 /24

hoone edelanurga juurde. Sõlmitakse jäätmekäitlemisleping vastavat teenust osutava ettevõttega.

3.7. Tuleohutus

Projekteeritava hoone on eraldiseisev, tuletõrje seltsi (olme)ruumide osa liigitub V (büroohoone), VI (ladu)

ja VII (garaaz) kasutusviisi alla.

Projekteeritava ehitise tulepüsivusklass on TP3, kandekonstruktsioonidele tulepüsivusnõudeid ei esitata.

Hoone on kallerdamata, ühe- ja kahekorruseline. Kandekonstruktsioonid on puidust. TP3 klassi hoone sein-

te ja lae tuletundlikkus vastavalt määrusele peab olema D-s2,d2. Hooneosa välispiirded on PIR täitega pro-

fiilplekist kattega sandwich-paneelidest, tootja andmetel tulepüsivus EI15. Välisseintel õhutuspilu puudub.

Hoones ei ole pidevat viibivaid inimesi, päästemeeskonnad on koduvalves, hoone olmeruume kasutatakse

väljasõitudejärgselt.

Juurdepääs hoonele on tagatud kõigist külgedest. Hoonele on lõunaküljelt on juurdepääs asfaltkattega

platsilt, teistest külgedest ligipääs haljasalalt.

Lähim tuletõrje veevõtukoht on projekteeritava hoone ees asuv soojustatud kuivhüdrant. Kaugus hoonest

30 meetrit.

Lähim naaberkinnistu hoone asub projekteeritud hoonest 75 meetri kaugusel.

4. ARHITEKTUURNE OSA

4.1. Üldiselt.

Pala Tuletõrje Seltsi hoone koosneb kolmest erineva kasutusotstarbega osast: seltsi tööruumid (koosole-

kute ruum ja olmeruumid), päästetehnika garaaz (3 autokohta) ja seltsi ruumide peal asuv laoruum.

Tuletõrjeseltsi hoone on puidust kandekonstruktsioonidega ja PIR soojustusega sandwichpaneelidest välis-

piiretega lihtsa väliskujuga viilhall mõõtudega 11,3x 20,9 meetrit. Horisontaalse paigaldusega seina-

paneelide laius on 110 cm, katuslaepaneelidel 100 cm. Katus on kahekaldeline, katusekalle 15°, katuse-

harja kõrgus 0-tasapinnast 6,14, maapinnast 6,3 meetrit. Kandekonstruktsioonide põhisamm 1,2, 2,4 ja 3,6

meetrit. Ruumimahust haarab põhiosa enda alla kolme parkimiskohaga garaaž, kus on kohad pääste-

autole, paakautole ja pinnaltpäästmise haagisele koos vajaliku ujuvvarustusega. Hoone idapoolses otsas

on tuletõrje seltsi ruumid ja tehniline ruum, nende peal ladu. Kasulikku pinda hoones 276,5 m², sellest

garaaž 170,3 ja olmeruumid 40,6 m². Ülejäänu moodustavad tehniline ruum ja ladu.

Hoones ei ole pidevat mehitatud valvet, päästemeeskonnad on koduvalves, olmeruume kasutatakse

põhiliselt väljasõitudejärgselt.

Sissepääsud hoonesse on selle lõunaküljelt.

Mitteeluhoonete välispiiretele esitatakse järgnevad nõuded:

Välispiirete soojajuhtivus seinad U=0,15-0,25 W/m²K, katus ja põrand U=0,1-0,2 W/m²K, aknad-uksed

U=0,6-1,1 W/m²K. Mürapidavuse kohta nõudeid ei esitata.

Kasutatud konstruktsioonide välispiirete soojajuhtivus: sein 0,14 W/m²K, katuslagi 0,13 W/m²K, aknad 0,7

W/m²K, uksed 1,0 W/m²K.

8 /24

4.2. Välisviimistlus

Konstruktsioon Viimistlusmaterjal Värvitoon

Vundament Õhekrohv võrgul Helehall

Seinad Profiilplekk (sandwichpaneel) RAL9002 Grey white

Katus Profiilplekk (sandwichpaneel) RAL7016 Antratcite grey

Aknad, välisuksed PVC RAL7015 tumehall

Tõsteväravad värvitud terasplekk RAL7015 tumehall

Seinte ja katuse välisviimistluseks on tehasepaneelide polüesterviimistlus, samas toonis terasplekist on ka

kõik katteprofiilid. Aknad ja välisuksed on tumehalli kattega PVC-profiilidest, 3x selektiivklaasist pakett-

klaasidega, põhiliselt mitteavatavad, aga igas ruumis on avatavaid aknaid. Joonistel mitteavatavad aknad

markeeringuga P, avatavad aknad markeeringuga A.

4.3. Siseviimistlus

4.3.1. Garaaz

Seinte ja lagede siseviimistluseks on tehasepaneelide siseviimistlus, toon RAL9002 Grey white. Kõik näh-

tavad puitkonstruktsioonid on enne paigaldamist värvitud tumepunaseks. Toon Teknos T1553. Kipsplaat-

viimistlusega tuletõkkeseinte viimistlus helehall värv. Akende ja välisuste siseviimistlus RAL7015 tumehall

kattega PVC, tuletõkkeuste viimistlustoon RAL7015 tumehall. Tõsteväravad tehaseviimistlusega RAL9010

valge. Põrandaviimistluseks valatud monoliitbetoon, pind kaitstakse mehhaaniliste ja keemiliste mõjude

eest vastava töötlemisega või betoonisegusse juba valamisel vastavate komponentide lisamisega.

4.3.2. Olmeruumid

Seinad analoogsed garaaziosale, lagede viimistluseks tuletõkke kipsplaat, vajalik tulepüsivus EI30. Pese-

misruumi seintel keraamiline plaat, saunas seinte ja lae katteks lehtpuulaudis, akende ja uste siseviimistlus

RAL7015 tumehall. Kõik nähtavad puitkonstruktsioonid on enne paigaldamist värvitud tumepunaseks. Toon

Teknos T1553. Põrandakatteks on keraamiline plaat (kulumiskindluse klass 4, libisemiskindlus C).

4.3.3. Ladu

Seinad ja lagi analoogsed garaaziosale, akende ja ukse siseviimistlus RAL7015 tumehall. Põrand naturaal-

setest põrandalaudadest, lakitud poolmati põrandalakiga.

Ruumide parameetrid ja siseviimistlus vt AE-10.

5. KONSTRUKTIIVSED NORMATIIVID

Tehnilised lähteandmed

Rajatava hoone kuulub konstruktsiooniklassi S4.

Koormused

Kasuskoormused

Normatiivne lumekoormus horisontaalpinnal qk = 1,5 kN/m2

Tuulekiiruse baasväärtus vref = 21 m/s

9 /24

Maastikutüüp II

Minimaalne/Maksimaalne tuulerõhk -0,20/0,80 kN/ m²

Pinnad grupp E1 7,5 kN/m²

Omakaalukoormused vastavalt konstruktsioonimaterjalide mahukaaludele ja ristlõigetele.

Koormuste tähtsamad osavarutegurid

Konstruktsiooni või -elemendi purunemine, stabiilsuskadu jms, kus määrav on materjali tugevus; pinnase

kandevõime kaotus jms, kus määrav pinnase tugevus:

Alalised koormused (ebasoodne mõju) γG,sup= 1,20

Alalised koormused (konstruktsiooni või -elementi kontrollida ainult alaliskoormuse ebasoodsast mõjust

lähtudes) γG,sup= 1,35

Muutuvad koormused (ebasoodne mõju) γQ,sup= 1,50

Alalised koormused (ebasoodne mõju) γG,inf= 1,0

Vundamendid ja muud pinnasega seonduvad konst.elemendid, kui määravaks saab nende vajumine:

Alalised koormused (ebasoodne mõju) γG,sup= 1,0

Muutuvad koormused (ebasoodne mõju) γQ,sup= 1,3

Alalised koormused (ebasoodne mõju) γG,inf= 1,0

6. NÕUDED EHITUSTÖÖDELE

6.1. Kaevetööd

Kaevetööd sooritatakse ehitusplatsil nii, et kõiki ehitustöid oleks võimalik teha projektijärgselt.

Töövõtja hoolitseb kaevikute toestamise, kaitsmise, kuivatamise ja isoleerimise eest ehitustööde teosta-

mise ajal.

Kaevetööde sügavused ja mõõdud vundamentide, põrandate jms. tarbeks selguvad vundamentide ja põ-

randate joonistelt ning vastavate eriosade projektide joonistelt.

Kaevikust eemaldatakse kogu täitepinnas. Kaevikud tehakse nii laialt ja sügavalt, et projektis näidatud

konstruktsioone on võimalik ilma takistusteta ehitada.

Kaevikute seinad tehakse sellise kaldega või toestatakse nii, et nende sissevarisemine on välditud.

Vundamendisüvendid kaevatakse reeglina nii sügavad, et konstruktsiooni ja maapinna vahele jääb vähe-

malt 300 mm killustikaluse ja liivaluse (sõelmete) jaoks.

Vundamendikaevikute kaevamisel välditakse loodusliku pinnasestruktuuri rikkumist konstruktsiooni alla

jäävas osas, kuna see põhjustab pinnase geotehniliste omaduste tunduva halvenemise.

Kanalite kaevamine tehakse nii, et torude külgedele jääb vähemalt 200 mm ja torude alla 200 mm ruumi

täite jaoks.

Kaevamise maht ja ulatus selgub vastavalt põrandaaluste ja välisvõrkude eriosade projektile.

10 /24

6.2. Vundamentide ja põrandate alune täide.

Vundamenditaldmike alla tehakse tihendatud dreeniv killustikalus ~150mm. Vundamenditalla ja aluse va-

hele paigaldada filterkangas või ehituskile.

Täite tihendamine peab toimuma optimaalse veesisalduse juures ja tihendamisega saavutama liiva kuiv-

mahukaalu vähemalt 98 % proctortihedusest. Tihendama peab kihtide kaupa. Kihtide paksus ja tihenda-

mise kord (rulliga ülesõitude arv) sõltub tihendamiseks kasutatavast seadmest ning täiteliiva omadustest.

Vajadusel tuleb see määrata katseliselt.

Täite tiheduse kontrollimiseks tuleb täidetaval alal võtta monoliitproovid ja määrata laboris kuivmahu-kaal

võrdlemaks, kas vajalik proctortihedus on saavutatud.

Põranda alustäide tehakse keskliivast (v.a. dreneeriv killustiktäide).

Tihendamine 30cm paksuste kihtide kaupa tihenduskoefitsiendiga 0,95.

Täite- ja tihendustööde teostamisel tuleb vältida selliseid pingeid ja jõudusid, mis võiksid põhjustada vun-

damendikonstruktsioonide paigutisi.

6.3. Koormused

Koormuste arvutus toimub vastavalt Eesti Projekteerimisnormide EPN-ENV 1.-le.

Hoone kasuskoormused on valitud Eesti Projekteerimisnormide EPN-ENV 1.2.4-st:

Kui tehnoloogiliselt on vaja teha töövuuke, siis nende asukoht tuleb kooskõlastada projekteerijaga.

Muude konstruktsioonide osas järgida Tarindi RYL 2000 ja Maa RYL 2000 nõudeid.

Vajadusel projekteeritakse tööprojekti staadiumis vundamentidesse hülsid, läbiviigud jms. põrandaaluste

torustike jaoks.

6.4. Vundamendid

Tolerantsid: Vundamentide ristlõigete mõõtmete lubatud kõrvalekalded hoone telgedest horisontaalsuunas

on +/-20 mm.

Vundamentide ülaosa kõrgusmärgi lubatud kõrvalekalle projekteeritust on +/-10 mm.

6.5. Põrandad pinnasel, betoonpõrandad

Põranda alustäide tehakse dreenivast killustikust (ca 150 mm).

Põrandaalused kommunikatsioonid ja küttepaigaldised ehitatakse vastavalt eriosade projektile.

Põranda kalded ning nende plaaniline sidumine ehitatakse vastavalt arhitektiplaanile.

Põranda töövuugid ehitatakse vastavalt töövõtja ettepanekutele, mahukahanemisvuugid lõigatakse sisse

hiljemalt 12 tunni jooksul vastavalt töövõtja ettepanekutele

Betoonpõrand eraldatakse vertikaalsetest kandekonstruktsioonidest 10 mm paksuse vett mitteimava

elastse vuugitihendiga vastavalt tööjoonistele. Vuugid täidetakse pealispinnas elastse vuugitäitega..

Deformatsioonivuugid tehakse üldiselt sammuga 3m x 3m, paigutades need kohtadesse, kus nad ei häiri

„vaadet“ (nt vaheseinte alla). Põrand armeeritakse vastavalt põrandatüübile ja põrandadetailide joonistele.

Armeerimisel keevisvõrkudega tuleb silmas pidada seda, et võrkude ülekate oleks vähemalt 2 korda suu-

rem kui võrgu silm ja et põranda äärtes jääks äärmine raud vähemalt 50 mm kaugusele põranda äärest.

11 /24

Betoneerimisel tuleb jälgida, et armatuurvardad püsiksid õiges asendis.

Järelhoolduse alla kuulub põrandate kastmine ja lõplik lihvimine.

Õhutemperatuur põrandapinnal peab betoonivalu ja järelhoolduse ajal olema vähemalt +5° C.

Silutud ja lihvitud betoonpõrand kaetakse kilega (kilepaanide jätkamisel ülekatted min. 200 mm ) ning teos-

tatakse betooni järelhooldust (kastmine).

6.6. Nõuded puitkonstruktsioonidele

Puitkonstruktsioonides kasutatav puitmaterjal peab olema tugevuse järgi sorteeritud ja kuivatatud. Betoon

ja kivikonstruktsioonidele toetudes peavad puitdetailid olema sügavimmutatud ja pindade vahele tuleks

asetada bituumenribad (tõrvapapp vms).

Monoliitne puit (okaspuit) – puidu tugevusklass C22 või suurem.

Liimpuit – puidu tugevusklass GL28h või suurem. Arvestatud on Põlva Liimpuidu poolt toodetavate liim-

puitdetailide omadustega.

Vastutusrikastes kohtades (talad, sarikad, jne) ei tohi puitdetailides olla suuri oksi, pragusid.

Liidetena kasutatakse naagelliiteid: poltliited, kruviliited ja naelliited. Naagelühenduse moodustamiseks

puuritakse ühendatavasse paketti avad vastavalt naagli läbimõõdule. Seejuures poldiaugu ∅ ei tohiks olla

suurem kui 1 mm. Poldi peade ja mutrite all tuleb kasutada seibe, mille külje mõõt või ∅ on ≥ 3d ja t ≥ 0,3d,

kus d on poldi läbimõõt.

Ettepuuritud naelaaukude ∅ ei tohi olla suurem kui 0,8d. Siinjuures, kui puidu normtihedus ρk > 500 kg/m3,

tuleb naeltele augud ette puurida.

Siledate naelte korral peab teravikupoolne süvistussügavus olema vähemalt 8d, kamm-ja keermenaelte

korral 6d.

Liites peab olema vähemalt kaks naela.

Naaglid tuleks asetada paarisarv ritta, kuna paaritu ridade arvu korral satub üks rida laua keskele, kus võib

eeldada prao tekkimist puidus kas kuivamisest või kaardumisest.

Poldid, aga samuti kruvid, peavad olema pingutatud nii, et elemendid kinnituksid tihedalt ja neid saaks

puidu tasakaaluniiskuse saavutamisel konstruktsiooni kandevõime ja jäikuse tagamiseks vajaduse korral

järelpingutada.

Üle 5 mm läbimõõduga kruvid tuleks keerata ettepuuritud aukudesse, mille:

a) ava kruvi silindrilise osa jaoks võrdub kruvi läbimõõduga ja sügavus kruvi keermestamata osa pikkusega,

b) ava keermestatud osa peaks olema silindrilise osa läbimõõdust ligikaudu 70%.

Jälgida normides ettekirjutatud minimaalseid naaglite vahesid ja kaugusi puitdetailide servadest.

7. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS

7.1. Üldiselt

Ehitusalal on teostatud geoloogilised uuringud Geotehnika Inseneribüroo GIB OÜ poolt 2020 aasta

detsembris. Puuriti 4 prooviauku projekteeritava hoone alla ja selle esisele (asfaltplatsi) alale. Pinnase

kandevõime on ebapiisav ja osaliselt on ala õlireostusega. Seepärast on vajalik nõrkade pinnasekihtide ja

12 /24

reostunud pinnase eemaldamine.

7.2. Mullatööd

Hoone ehitatakse kinnistu idapoolsesse ossa, Ehitusalalt kooritakse huumusekiht ja osaliselt ka savimölli,

parkla alt eemaldatakse ja utiliseeritakse õlireostusega pinnas. Tagasitäitetööd teotatakse kruusa, killustiku,

sõelmete või liivaga. Huumuskihi koorimisel kokku kogutud mulda kasutatakse ehitusjärgselt pinnase

planeerimiseks. Hoone aluseks rajatakse vundamendivaiadele armeeritud monoliitbetoonist rostvärk.

7.3. Vundament

Vaivundament ja rostvärk on projekteeritud Inseneribüroo Tandem OÜ poolt.

Vastavalt vundamendijoonistele paigaldatakse 36 vundamendivaia, nende peale valatakse armeeritud

monoliitbetoonist rostvärk. Kõrgus rostvärgi peal -0,50. Selle peale 2 rida 19 cm columbiaplokke ja nende

peale raketis monoliitbetoonist vööle kuni kõrguseni -0,01m. Vöö armeeritakse-betoneeritakse koos

plokitäidetega monoliitsena. Armeerimisel-täisbetoneerimisel järgida plokitootjapoolseid nõudeid ja ette-

kirjutusi.

Vundamendid rostvärgi peal soojustatakse vertikaalselt 15 cm vahtplastiga EPS120 Perimeeter. Nähtavas

osas vundamentide välisviimistluseks õhekrohv.

Soojustatud vundamendikonstruktsioon R= m²oC/w

Välispind Viimistluskrohv 1,0 cm 0,05

Hüdroisolatsioon

Vahtplast EPS 120 15,0 cm 4,29

Sisepind Columbia plokk 19,0 cm 0,14

Sise- ja välispinna soojuspidavus 0,16

R = 4,64 m²oC/w

K= 0,22 W/m2K

Horisontaalne soojustusvöö pinnasesse ümber hoone perimeetri ehitatakse 10 cm paksusest vahtplastist

EPS120 Perimeeter 1 meetri laiusena, paigalduskõrgus -0,50 (rostvärgi pealispind).

7.4. Kandekarkass

Halliosa karkassipostideks on pikiseintes telgedel 1 ja 7 planeeritud monteeritavad puitpostid sammuga

1,2, 1,8, 3,0 ja 3,6 meetrit, postid koostatakse kolmest prussist 4,5x 14,5 cm, garaaziosas tapitakse

diagonaalsidemed välimiste prussikihtide sisse.

Postid kinnitatakse vundamendile terasest postikandadega.

Hoone sees lao osas on telgede H ja K vahel paiknevate kandvate pikitalade omavaheline samm 1,8

meetrit. Pikitaladele toetuvad ristsuunalised vahelaetalastikud, ristlõige 5x15, samm 40 cm.

Katusekandjateks on garaaži osas puidust ogaplaatfermid sammuga 1,2 m, toetatud teljel 1 ja 7 asuvatele

liimpuittaladele. Ladude osas katusekandjateks liimpuittalad sammuga 2,7 m. Katusepaneelide roovitu-

seks garaaži osas roovid 4,5x14,5 m sammuga 2,7 meetrit.

Liimpuittalade ristlõiked hinnangulised, vajalik puitkonstruktsioonide konstruktiivse osa lahendamine

13 /24

põhiprojektile vajalikus mahus.

Kõik puitkonstruktsioonid on enne paigaldamist-monteerimist värvitud.

7.5. Hoone jäikus

Halliosa jäikuse tagavad diagonaalsidemed posti-fermi ühendustes, jäikussidemed halli otsmistes telje-

vahedes ja vaheseintesse paigaldatud diagonaalsidemed. Katuse tasapinnas töötavad diafragmana

kandvad katusepaneelid.

7.6. Põrandad

Rajatava hoone betoonpõrandad rajatakse tihendatud killustikalusele, minimaalne lubatud kandvus E1≥

60MPa, tihendusaste 97%. Betoonpõrandad ehitatakse kahes erinevas konstruktsioonis. Garaazi osas on

betoonist põrandaplaadi paksuseks 19 cm, seltsi (olme)ruumides on põrandaplaadi paksuseks 9 cm.

Vastavalt on soojustuskiht betooni all kas 10 või 20 cm paksune. Põrandad ehitatakse monoliitbetoonist,

Garaazi põrand armeeritakse 2 kihi armat. võrguga 8/8/150/150, seltsi ruumide osas võrguga 6/6/150/150.

Betoonpõrand silutakse. Kõik betoonpõrandad eraldada jäikadest konstruktsioonidest elastse vuugilindiga.

Betoonpõrandad tuleb kaitsta mehhaaniliste ja/või keemiliste mõjude eest nende pealispinna töötlemisega

või betoonisegusse juba valamisel vastavate komponentide lisamisega. Põrandasse paigaldatakse kütteto-

rustik, garaazis põranda alla paigaldada koormusttaluv soojustusplaat (EPS200) paksusega 100mm.

Põranda konstruktsioon garaazis R= m²oC/w

Põrandaviimistlus 1,0 cm 0,08

Betoon 19,0 cm 0,30

Hüdroisolatsioonikile

Vahtplast EPS200 10,0 cm 3,03

R = 3,41 m²oC/w

Põranda soojuspidavuse arvutamisel kasutatakse koefitsente 2,1, 4,3 ja 8,6 2 m laiuste tsoonide kaupa

K= 0,15 W/m2K

Põranda konstruktsioon teenindus-olmeruumides R= m²oC/w

Põrandaviimistlus 1,5 cm 0,08

Betoon 8,5 cm 0,13

Hüdroisolatsioonikile

Vahtplast EPS120 20,0 cm 5,71

R = 5,92 m²oC/w

Põranda soojuspidavuse arvutamisel kasutatakse koefitsente 2,1, 4,3 ja 8,6 2 m laiuste tsoonide kaupa

K= 0,11 W/m2K

7.7 Seinad

7.7.1. Välisseinad

Halliosa seinad ehitatakse horisontaalsetest PIR täitega sandwich-paneelidest paksusega 160 mm, kinnitu-

sega puidust kandepostidele. Seinapaneelide soojusläbivus U= 0,14 W/m²K

14 /24

7.7.2. Siseseinad

Halli sisemised vaheseinad ehitatakse puitkarkassile 4,5x14,5 cm, täidiseks mineraalvill, katteks kipsplaat

EI30 mõlemalt poolt. Telgedel D, E, F, G ja 6 asuvad vaheseinad jäigastatakse diagonaalsidemetega. WC-

de vaheseinad karkassil 4,5x9,5 cm, täidiseks mineraalvill, katteks kipsplaat mõlemalt poolt.

7.8. Vahelagi

Vahelagi olmeruumide ja ladude peal toetub osaliselt postidesse tapitud 6x28 cm liimpuidust paaristaladele

sammuga 180 cm. Laetalad nende peal 4,5x14,5, samm 400 cm. Laeviimistluseks kipsplaat EI30, leili-

ruumis soojustatud lisakonstruktsioon kõrgusel 2,25. Teise korruse laoruumide põrandad 2,8 cm

põrandalaudadest.

7.9. Trepp

Trepi laius 85 cm, see ehitatakse puidust astmete ja piiretega. Astme kõrgus 17,8, laius 25 cm. Ülemine

ots toetatud konsoolsele siserõdule.

7.10. Katus

Halli katus rajatakse garaaži osas ogaplaatfermidele, olmeruumide-lao osas liimpuittaladele. Hoonel on

kahekaldeline sümmeetriline 15° katus. Katusekatteks monteeritavad soojustatud sandwich-paneelid

suunaga hoone katuseharjast kahele poole. Toetatud roovidele garaaziosas ja liimpuittaladele lao osas.

Katusekatteks paneeli välispinna katteprofiilplekk. Katusepaneelide soojusläbivus U= 0,13 W/m²K

7.11. Aknad, uksed, väravad

Akende soojusläbivus U=0,7 W/m²K, välisustel ja väravatel U= 1,0 W/m²K, välisviimistluse toon RAL7015

tumehall. Kõik evakuatsiooniuksed on seestpoolt võtmeta avatavad, kõik väravad peavad olema seestpoolt

avatavad ka käsitsi.

Siseviimistlus tõsteväravatel tehaseviimistlus RAL9010 valge, akendel ja ustel RAL7015 tumehall.

8. KÜTE JA VENTILATSIOON

8.1 Üldist

Projekteerimisel lähtuda määrustest ja standarditest

EVS-EN 15251:2007 Nõuded sisekliimale.

EVS 844:2004 Hoonete kütte projekteerimine.

EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid.

Tehnosüsteemide kasutusiga on 20aastat.

Käesolevas projekti osas kirjeldatakse Peipsiääre vallas Pala külas Tiigiääre kinnistul asuva tuletõrjeseltsi

hoone KV lahendust.

8.2. Küte

Tuletõrjeseltsi hoone kütmiseks kasutatakse maasoojuspumpa. Soojuspumba välised torukontuurid paigal-

datakse paralleelselt Assikvere-Pala maantee 30 m laiuse teekaitsevööndiga, keelatud on kontuuri paigal-

damine kaitsevööndisse.

Pumba siseosa asub tehnilises ruumis. Soojuskandjaks mittekülmuv vedelik, esimese korruse ruumides on

15 /24

põrandaküte, ülemises laos seinakonvektorid. Orienteeruv energiavajadus kütteks 20 kW. Täpsustatakse

kütteprojekti koostamise käigus.

Garaazi ja ladude arvutuslik sisetemperatuur kütteperioodi ajal +10°C, olmeruumidel +21°C, pesemisruumil

+24°C.

Ruumides temperatuuri reguleerimiseks paigaldada ruumitermostaadid ja jaotuskollektoritele elektrilised

ajamid. Pesuruumi paigaldadakse lisaks ka põranda temperatuuriandur.

Põrandküttele paigaldatakse seintesse jaotuskollektorid PKJK. Enne põrandkütte torustiku paigaldamist

peavad olema paigaldatud kõik muud põrandasse jäävad torustikud.

Põrandkütte torustiku montaazil lähtuda konkreetse torusid tootva firma montaazijuhendist.

Arvutuslik soojuskandja temperatuur põrandküttele on 45°/ 40°C

Teise korruse laos ruumis 201 on küttekehadeks seinakonvektorid.

Süsteem varustada vajaliku sulgarmatuuri, kaitseseadmete, paisunõu, reguleerimisseadmete ja –auto-

maatikaga, mis tagavad süsteemi nõuetekohase töö. Pumpade juhtimisautomaatika peab võimaldama re-

guleerimist ruumide sisetemperatuuri, välistemperatuuri ja kellaaja järgi.

8.3. Ventilatsioon

8.3.1. Süsteemid.

Hoones on neli tuletõkkesektsiooni ja kolm erinevat ventilatsiooonisüsteemi.

Garaazis paigaldada heitgaaside väljatõmbetorustik põrandast 50 cm kõrgusele ruumi tagaseinale,

väljatõmbeots ka samasse sektsiooni kuuluvas tehnilises ruumis. Painduvad ühendused autode summuti-

tega ühendamiseks. Väljatõmmatav õhk kompenseeritakse seintes olevate värskeõhuklappide kaudu.

Garaazis pole pidevalt töötavaid inimesi. Süsteem pole pidevas töös, lülitub töötavate mootorite korral.

Ohutuslülituseks kasutatakse vingugaasiandureid. Üldventilatsiooniks tagada õhuvahetus 0,9 l/sek-m².

Olmeruumide plokk jagatud kaheks tuletõkkesektsiooniks- eraldi sektsiooni selles moodustavad leiliruum

ja pesemisruum. Kasutatakse väikekorteritele mõeldud soojusvahetiga ventilatsioonisüsteemi. Asukoht

köögipliidi väljatõmbekumus. Sektsioonidest läbiminekul kasutatakse tuletõkkeklappe.

Ülemises laos kasutatakse läbi välisseinte paigaldatud soojusvahetiga ventilatsiooniklappe.

8.3.2. Ventilatsioonitorustik

Ventilatsioonitorustik tsinkplekist spiraalvaltsiga ümartorudest. Ventilatsioonitorustik tuleb isoleerida nii, et

soojuskaod ei oleks optimaalsetest suuremad, oleks välditud niiskuse kondenseerumine toru pinnal ning

oleks tagatud tuleohutus. Nähtavates kohtades isolatsiooniks kasutada fooliumkattega mineraalvilltooteid.

8.3.3. Tuletõkkeklapid

Tuletõkestitena tuleb üldjuhul kasutada EI tüübikinnitust omavaid tuletõkesteid, mille tulepüsivusaeg peab

olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast.

8.3.4. Puhastusluugid

Puhastusluugid tuleb paigaldada nii sissepuhke- kui ka väljatõmbetorustikele:

16 /24

8.3.5. Õhujaotuselemendid

Lõpuelemendid tuleb valida ja paigutada nii, et kogu töötsooni ulatuses oleks tagatud efektiivne ja nõuete-

kohane õhuvahetus, õhu liikumisest läbi lõpuelemendi ei tekiks lubatust suuremat müra, et see summutaks

piisavalt ventilatsioonitorustikust levivat müra ja omaks piisavat reguleerimisvõimet. Lõpuelementide valikul

tuleb arvestada sisekujundusprojekti või töökohtade paigutusega.

8.3.6. Juhtimine

Ventagregaadid peavad olema varustatud komplektsete juhtimisseadmetega, mis võimaldaksid seadmete

tööd eri ajaprogrammidega.

Käesoleva projektiga on kirjeldatud vaid põhimõtteline lahendus.

Küte ja ventilatsioon lahendatakse eraldi projektiga. Ei kuulu käesoleva projekti koosseisu.

9. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

9.1. Üldosa

Projekti koostamisel tugineda järgmistele väljaannetele:

• RIL77-1990. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;

• Eesti Standard EVS 843:2003 Linnatänavad (Osa 11: Tehnovõrgud);

• Eesti Standard EVS 846:2003 Kinnistu kanalisatsioon;

• Eesti Standard EVS 847-3:2003 Osa 3: Veevärgi projekteerimine;

• Eesti Standard EVS 835:2003 Kinnistu veevärgi projekteerimine;

9.2. Olukorra kirjeldus

Projekti eesmärk on ühendada ehitatavad veevarustuse ja heitveepuhastussüsteemid hoonesse projektee-

ritud süsteemide ja seadmetega.

9.3.Välisveevarustus ja kanalisatsioon

9.3.1. Veevarustus

Hoonest lääne poole rajatakse kinnistule uus puurkaev. Taotletakse vajalikud load ja kooskõlastused ko-

halikult omavalitsuselt ja Keskkonnaametilt. Puurkaevule tagatakse 10 m sanitaarkaitsetsoon.

Puurkaevu projekt ja kooskõlastused ei kuulu käesoleva projekti koosseisu.

Hoone veevajadus:

Ööpäevane keskmine Qd = 0,4 m3/d

Maksimaalne tunnivooluhulk Qhm = 0,1 m3/h

Veesisend, vajadusel veemõõdusõlm ja filtrid paigaldada tehnilisse ruumi.

9.3.2. Reoveekanalisatsioon

Hoone arvestuslik kanaliseeritav vesi ööpäevas Qd=0,4 m3/d.

Kinnistule ehitatakse septiku ja imbväljakuga heitveepuhasti. Isevoolne kanalisatsioonitorustik on ette näh-

tud rajada PVC muhvidega plasttorudest rõngasjäikusega SN8. Planeeritud väljaviik rajada torudega PVC

De110. Garaazi rennkanalite heitveele paigaldada õlipüünis, rennkanalite vesi immutada peale õlipüünises

puhastamist pinnasesse.

17 /24

9.3.3. Sajuveekanalisatsioon

Hoone arvestuslik sadevee vooluhulk Q=3,0 l/s.

Hoone katuselt kogutav sadevesi immutatakse maasse kinnistu piires.

9.4. Siseveevarustus ja kanalisatsioon

9.4.1. Siseveevarustus

Tarbeveevajadus:

Ööpäevane keskmine Qd = 0,4 m3/d.

Maksimaalne tunnivooluhulk Qhm=0,1 m3/h

Tarbeiveesüsteemis kasutatavatel materjalidel peab olema saadud kasutamisluba EV Tervisekaitse Ins-

pektsioonilt, kellelt on saadud ka veevõrgu kasutamisluba. Külma vee jaotus- ja ühendustorustikud mon-

teerida komposiittorudest De16x2,0 … De32x3,0. Veevarustuse jaotustorustikud isoleerida. Külma tar-

bevee torustikud isoleerida. Magistraaltorustikud paigaldada põrandakonstruktsiooni sisse. Sulgventiilid

paigaldada magistraalist hargnevatele harutorudele ja seadmete ühenduskohtadesse. Ventiilidele peab

olema tagatud juurdepääs teeninduseks ja hoolduseks. Keermeühendused ei tohi olla seinte konstruktsioo-

nis ega paneelides. Seinast läbiminevad torud paigaldada hülssi. Hülss peab seinast 10 mm mõlemalt poolt

välja Torud tuleb monteerida nii, et nende pikenemine ei ole takistatud. Tühjendusventiilid paigaldada vee-

torude alumistesse kohtadesse. Võrk õhutatakse sanseadmete kaudu. Torustikud tuleb enne ekspluatat-

siooni võtmist desinfitseerida ja loputada tervisele kahjutu vedelikuga, pärast seda tuleb joogivee kvaliteeti

kontrollida.

9.4.2. Sisekanalisatsioon

Kinnistu ööpäevane keskmine Qd = 0,4 m3/d.

Kinnistu suurim tunnivooluhulk Qhm = 0,1 m3/h.

Kanalisatsioonitorustik monteeritakse PVC või PP plasttorudest De110 languga i=0,010...0,030. Torustik

kulgeb 1. korruse põranda all. Torustiku rajamissügavus on 0,45 – 1,50 m. Hoone kanalisatsioon on arves-

tatud isevoolsena. Reoveeneeludena rajatakse hoonesse rennkanalid ja pesemisruumi ning tehnilisse

ruumi põrandatrapid. Rennkanalitest kogutav sadevesi juhitakse läbi õli-liivapüünise ja seejärel immuta-

takse pinnasesse.

Kanalisatsioonitorustik varustada vajalike puhastus- ja õhutusvõimalustega. Kanalisatsioonipüstik peab

avanema ülevalpool katuse tasapinda min 0,5 m. Hoone kanalisatsioon tuleb ehitada nii, et kanalisatsioon

ei soodustaks hoones tule ja suitsu levikut. Erinevaid tuletõkkesektsioone läbivale tuulutustorule tuleb pai-

galdada tuletõkkemansett või isoleerida ruumi poolt EI30 konstruktsioonidega.

Käesoleva projektiga on kirjeldatud vaid põhimõtteline lahendus.

Küte ja ventilatsioon lahendatakse eraldiseisva projektiga. Ei kuulu käesoleva projekti koosseisu.

18 /24

10. ELEKTRIPAIGALDIS

10.1. Üldosa Projekteerimisel lähtuda määrustest ja standarditest

EVS-HD 60364/384 Ehitiste elektripaigaldised;

EVS-EN 62305 Piksekaitse;

EVS-EN 61140:2006 Kaitse elektrilöögi eest;

EVS-EN 50110:2005 Elektripaigaldiste käit;

Elektriseadmete Ehituse Eeskiri

Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002

Elektrivõrguga liitumiseks kasutatakse Elektrilevi AS poolt taaspaigaldatud liitumiskilpi õhuliini postil mis

asub tiigi juures projekteeritavast hoonest ida pool.

Elektripaigaldise kasutusiga 20 aastat.

10.2. Elektripaigaldise üldandmed.

Installeeritav võimsus kokku: ~30 kW

Max. tarbimisvõimsus ~20 kW

Arvutuslik vool 3x25 A

Maandamisviis TN-S

Juhistikusüsteem paigaldises L1L2L3 N PE

Pingesüsteem 3*400/230V, ~50Hz

Eeldatav võimsustegur cos φ ≥ 0,95

10.3. Elektrivarustus.

Paigaldatakse uus kaabel liitumiskilbist hoone peakilbini mis asub tehnilises ruumis.

10.4. Kaablid ja juhtmed.

Hoonesisesed jõuseadmete, valgustuse ja pistikupesade toitevõrgu liinid ehitada plastisolatsiooniga vask-

kaablitega. Hoonest väljapoole jääv juhistik peab olema UV-kiirguse ning ilmastikukindel. Installatsioon

olmeruumides teha peidetult konstruktsioonides (seinad, laed, põrandad), muudes ruumides pinnapealselt.

Põrandates paigaldatakse kaablid kogu ulatuses plasttorusse või kõrisse. Kõik kaabliteed, kaablid ja kaabli-

rühmad paigaldada horisontaal- ja vertikaalsuunas paralleelselt ehituskonstruktsioonidega.

10.5. Läbiviigud

Kõik läbiviigud teostada tihendatult vastavuses ruumi kaitseklassile ja tuletõkkesektsioonide olemasolule.

10.6. Valgustus.

Üldvalgustuseks kasutada pinnapealseid või rippvalgusteid. Valgustite tüüp, võimsus, kaitseaste, kaitse-

klass jm. parameetrid peavad vastama kasutuskoha tingimustele. Kasutatavad valgustid peavad olema

heaks kiidetud müügiks Euroopa Liidu maades ning omama vastavusmärki (CE). Valgustuse lülitamiseks

kasutatakse valdavalt lüliteid, halli välisperimeetril liikumisandureid

19 /24

10.7. Installatsioonimaterjalid.

Pistikupesade ja lülitite kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid peavad vastama kasutuskoha tingimustele,

kuivades ruumides kaitseastmega IP20, tolmustes ja niisketes ruumides IP44.

Seadmete paigalduskõrgused on alljärgnevad:

- pistikupesad 1,1~1,2 m põrandast

- lülitid 1,0 m põrandast

- lülitite ja pistikupesade kaugus akendest ja ustest min.15 cm,

10.8. Kütte ja ventilatsiooniseadmete elektrivarustus

Ventagregaatide ja seadmete juhtimine toimub projekti vastavate eriosade osa seletuskirja kohaselt.

Ventilatsiooni toiteahelas asub kontaktor toiteliini pingetuks tegemiseks tulekahju korral. Ventseadme taas-

lülitus peab toimuma käsitsi.

Kõik KVV süsteemi mootorid varustada eraldi turvalülitiga, kui need ei paikne jaotuskilbi läheduses.

10.9. Muude seadmete elektrivarustus

Töövõtja paigaldab Tellija poolt tarnitavatele tehnoloogilistele seadmetele toitekaabli ja teeb vajalikud ühen-

dused vastavalt Tellija poolt edastatavale seadmete tehnilisele dokumentatsioonile.

10.10. Maandamine, potentsiaaliühtlustus

Elektripaigaldis ehitada maandamisviisilt TN-S süsteemi, kus neutraaljuht (N) ja kaitsejuht (PE) on paigal-

dises eraldatud alates jaotuskilbi PJK potentsiaaliühtlustuslatist. Kõik hoones paiknevad kõrvalised juhtivad

osad kuuluvad ühendamisele potentsiaaliühtlustusvõrguga. Elektriseadmete ja valgustite maanda-miseks

kasutada toitekaabli kollarohelist soont, mis ühendatatakse toitekilbi maandusega. Ehitise metallkonstrukt-

sioonid (-torustikud jms.) ühendada kilbi maanduslatiga isoleeritud vaskjuhtmega.

10.11. Piksekaitse

Piksekaitse ei ole nõutav.

Elektripaigaldise projektlahendus ei kuulu käesoleva projekti koosseisu, lahendatakse eraldi projektiga.

11. ENERGIATÕHUSUS

Vastavalt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele nr 63 11.12.2018 “Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“ tuleb energiatõhususe miinimumnõuetega arvestada uute ehitiste projekteerimisel.

Uued hooned peavad üldjuhul vastama liginullenergiahoonete energiatõhususnäitajatele.

Sama määruse §1 (6) sätestab: Mitme kasutusotstarbega hoones määratakse igale kasutusotstarbele,

mille köetav pind ületab 10 protsenti kogu hoone köetavast pinnast, sellele kasutusotstarbele vastav

energiatõhususarv. Kasutusotstarbed, mille pind on väiksem kui 10 protsenti hoone köetavast pinnast,

arvatakse hoone kasutusotstarbe koosseisu, mille juurde see funktsionaalselt kuulub.

Projekteeritud hoone omab kolme kasutusotstarvet (tuletõrje seltsi tegevusruumid 15%, garaaz 65%, ladu

20%). Tegemist on tuletõrjeseltsi hoonega, see ei ole pidevas kasutuses ja siin ei ole pidevalt töötavaid

inimesi. Kasutust leiab see peale päästesündmust meeskonna ja tehnika korrastamiseks.

Energiaarvutustes puudub sobiv kasutusprofiil sellise kasutusskeemiga hoone jaoks.

20 /24

Vastavalt Ehitusseadustiku osa 2 ptk. 7 §62 (2) 3) järgi ei kohaldata energiatõhususnõudeid järgmistele

hoonetele: tööstusalad, töökojad ja väikese energiavajadusega eluruumideta põllumajandushooned,

sarnase kasutusprofiiliga on käesoleval juhul päästeseltsi hoones asuvad garaaž ja ladu.

Vastavalt Ehitusseadustiku osa 2 ptk. 7 §62 (2) 5) ei kohaldata energiatõhususnõudeid hoonetele, mille

suletud netopind on kuni 50 m². (Olmeruumide pind tuletõrjeseltsi hoones on 40,6 m²)

Seega, tuginedes ülaltoodud Ehitusseadustiku ja määruse 63 punktidele ei ole energiatõhususnõuete

järgimine vajalik.

Välispiirete projekteerimisel on arvestatud varemkehtinud MTM määruses nr 55, 03.06.2015 kehtestatud

mitteelamute soojuspidavusnõuetega, hoone piirdekonstruktsioonid vastavad madalenergiahoone nõue-

tele.

1) välisseina soojusläbivus − 0,15–0,25 W/(m²·K); projekteeritud 0,14 W/(m²·K)

2) katuse ja põranda soojusläbivus − 0,1–0,2 W/(m²·K); projekteeritud katus 0,13 W/(m²·K)

põrand 0,11 ja 0,15 W/(m²·K)

3) akna ja ukse soojusläbivus − 0,6–1,1 W/(m²·K), projekteeritud aknad 0,7 W/(m²·K)

Uksed- väravad 1,0 W/(m²·K)

Sisestades hoone andmed elamu energiatõhususe arvutamise kalkulaatorisse on U-arv 112 kWh/(m²·a)

mis on väiksem madalenergia hoonele kehtestatud ETA piirväärtusest 120 kWh/(m²·a). Arvestades

kasutustingimusi (hoone pole pidevas kasutuses) ja 85% hoonest moodustavad madala temperatuuriga

ruumid, on aastane energiakulu m² kohta kindlasti väiksem kalkulaatoriga arvutatud andmetest.

Tegeliku energiatõhususe saab määrata valminud hoone ekspluatatsiooni käigus teostatud mõõtmiste

tulemustete järgi.

12. TULEKAITSEABINÕUD

12.1. Üldosa

Projekteerimisel on lähtutud määrustest ja standarditest

10.1.1. Tuleohutuse seadus, vastu võetud 05.05.2010

12.1.1. Siseministri määrus nr 17, 30.03.2017. Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele.

12.1.2. EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus“. Tuletõrje veevarustus.

12.1.3. EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus”. Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded.

12.1.4. EVS 812-4:2018 „Ehitiste tuleohutus“. Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus

12.2. Hoone

12.2.1. Konstruktsioon

Projekteeritav hoone on eraldiseisev, tulepüsivusklass on TP3. Hoone on kallerdamata, osaliselt ühe, osali-

selt kahekorruseline. Kandekonstruktsioonid on puidust. Katus kahekaldeline, katusekalle 15°. TP3 klassi

hoone seinte ja lae tuletundlikkus vastavalt määrusele peab olema D-s2,d2. Hooneosa välispiirded (seinad

ja katus) on PIR täitega profiilplekist kattega sandwich-paneelidest, tootja andmetel tuletundlikus B-s2,d0,

21 /24

tulepüsivus EI15. Välisseintel õhutuspilu puudub.

12.2.2. Ruumijaotus, töötajate arv

Suurema osa hoonemahust moodustab läbi kahe korruse ulatuv päästeautode garaaž. Kahekorruselises

hooneosas on esimesel korrusel päästemeeskonna olmeruumid, teisel korrusel olmeruumide peal laopind.

Päästedepoos puuduvad pidevalt viibivad inimesed. Päästjad on koduvalves, abiruume kasutatakse välja-

sõidujärgselt. Maksimaalne hoones viibivate inimeste arv 6.

12.3. Tuletõkkesektsioonid

Hoones moodustatakse neli tuletõkkesektsiooni tulepüsivusega EI30. Ühe sektsiooni moodustab garaaz

pindalaga 170,3 m² koos 8,5 m² tehnilise ruumiga. Teise tuletõkkesektsiooni moodustab olmeruumide peal

asuv 52,3 m² ladu. Kokku 40,6 m² olmeruumides on kaks tuletõkkesektsiooni, ühe moodustavad leiliruum

ja pesemisruum, teise ülejäänud olmeruumid.

12.4. Korstnad-kolded, ventilatsioon

Korstnad-kolded puuduvad. Saunas on elektrikeris.

Soojusvahetiga ventilatsiooniseade olmeruumide osale asub olmeruumi köögipliidi kumus, saunaruumide

ventilatsioonitorustiku harule paigaldada tuletõkkeklapid. Garaazis on heitgaaside väljatõmbetorustik

paigaldatud põrandast 50 cm kõrgusele ruumi seinale. Seade paikneb garaažis. Süsteem pole pidevas

töös, lülitub töötavate mootorite korral. Ohutuslülituseks kasutatakse vingugaasiandureid. Üldventilat-

siooniks tagada õhuvahetus 0,9 l/sek-m². Lao ventilatsiooniks kasutatakse seintesse paigaldatud

soojusvahetiga ventilatsiooniklappe.

12.5. Eripõlemiskoormus

Päästeautode garaaž kuulub eripõlemiskoormuste rühma kuni 600 MJ/m², olmeruumide ja lao eripõlemis-

koormuseks arvestatakse kuni 300 MJ/m².

12.5. Tuleohuklass, tulekaitsetase, tuleohutuspaigaldis.

Hoone liigitub osaliselt V (büroohoone), osaliselt VI (ladu), osaliselt VII (garaaz) kasutusviisi alla.

Tegevus garaažis liigitatakse 1. tuleohuklassi. Tuleohutuspaigaldiste valikul arvestatakse 1. kaitsetaseme

nõuetega, kasutatakse 27A 144B-klassi tulekustuteid, üks iga algava 300 m² kohta. Garaazi paigutatakse

2 kustutit, üks kustuti laoruumi ja üks tuletõrjeseltsi (olme)ruumidesse.

Kustutusvee vajadus I-V kasutusviisiga ehitistele standardi EVS 812-6:2012/A1:2013 p. 5.3. tab 1 järgi on

10 l/s kolme tunni jooksul. 10 l x 60 sek x 60 min x 3 h= 108000 = 108 m³. See katab ka VI ja VII

kasutusviisiga hoonete nõutud vooluhulga, mis on 10 l/s kahe tunni jooksul.

Olemasoleva tiigi kaldale 30 m kaugusele hoonest ehitatakse tuletõrje kuivhüdrant vastavalt EVS 812-

6:2012+A1+A2 lisa C nõuetele. Tiigi orienteeruv kasutatav maht 600 m³.

12.6. Tulekahjusignalisatsioon

Kuni 750 m² pinnaga V kasutusviisiga ehitistele automaatset tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ei ole ette

nähtud, vajalik on paigaldada autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur meeskonna- ja riietusruumi. VI

ja VII kasutusviisiga hoones on see vajalik olenevalt hoones toimuvast tegevusest. Käesoleval juhul on

tegemist laopinna ja päästeautode garaaziga, seega on tuleohu tõenäosus väike.

22 /24

12.7. Evakuatsioonivalgustus

Väljapääsutee- ja paanikavastast valgustust ei ole ette nähtud.

12.8. Piksekaitse.

Piksekaitse pole vajalik.

12.9. Evakuatsioon

Hoonest on kaks evakuatsioonipääsu- 120 cm laiune uks olmeruumide plokist ja uks garaaziosast.

Hädaväljapääsudeks kolm tõsteväravat garaažis, mis on seest käsitsi avatavad ja avatavad aknad kõigis

ruumides. Maksimaalne evakuatsioonitee pikkus hoones 25 m, lubatav 45 m.

EVS 812-7:2008/AC:2011 p.13.18.2. järgi evakuatsioonipääsude märgistamine pole vajalik, kuna tegemist

on hoonega, kus tegutsevad olusid tundvad inimesed. Tuletõrjeseltsi hoone pole avalikus kasutuses.

Hoones ei ole pidevalt viibivaid inimesi.

Kõik evakuatsiooniuksed on seestpoolt võtmeta avatavad, kõik väravad peavad olema seestpoolt avatavad

ka käsitsi.

12.10. Suitsueemaldus

Garaazi suitsueemalduseks kasutatakse tõsteväravaid ja otsaseina ülaosas paiknevaid kaugavatavaid B-

klassi suitsueemaldusaknaid-luuke. Suitsuluukide vajalik pindala garaazi puhul 1 % põrandapinnast, need

peavad asuma ruumi ülemises kolmandikus. Garaazi kogupind 170,3 m², vajalik luukide pind 1,7 m²,

projekteeritud avatavate luukide pind 2 m².

12.11. Pääs katusele

Hoone räästa kõrgus on 4,4 m. Katusele pääsuks statsionaarset redelit ette ei nähta.

13. HEAKORRASTUS JA HALJASTUS

Ehitusregistri andmetel Tiigiääre kinnistul hoonestus puudub. Juurdepääs kinnistule lõunaküljelt Saare-

Pala-Kodavere teelt.

Rajatav päästedepoo hoone ehitatakse kinnistu idanurka olemasoleva tiigi lähedusse, hoone harjajoon on

paralleelne selle ees asuva maanteega. Hoone ja maantee vahele ehitatakse asfaltkattega plats-

manööverdusala päästetehnikale ja neli parkimiskohta päästjate sõiduautodele. Platsi tiigipoolse otsa

juurde tiigi lähedusse ehitatakse soojustatud kuivhüdrant paakautode veega varustamiseks.

Kinnistu ehitusala on tasane, väikese langusega loode suunas.

Kõrghaljastus kinnistul asub selle keskosas, ehitusalast lääne pool. See säilitatakse. Peale mullatööde

lõppu ehitusalal täidetakse-korrastatakse hoone ümbrus. Rajatakse murupinnad. Täiendavat kõrghaljastust

kinnistule planeeritud ei ole. Madalhaljastus rajatakse hoone ümbrusesse ja tiigi kaldale.

Piirdeid kinnistule ei rajata.

Tekkivad jäätmed kogutakse ja käideldakse vastavalt kehtivatele normidele. Prügikonteiner paigaldatakse

hoone edelanurga juurde. Sõlmitakse jäätmekäitlemisleping vastavat teenust osutava ettevõttega.

23 /24

14. EHITUSMATERJALID

14.1. Üldehitus

Nimetus Kasutamise koht Maht Märkused

Liiv vastavalt asendatava pinnase mahule

Killustik 5-8 mm põrandate alused 21 m³

16-32 mm põrandate alused 42 m³

Betoon rostvärk, plokitäited, põrandad 53 m³

vaiade täitebetoon

Columbia plokk 190 vundamendid 5,5 m³

Vundamendivaiad 36 tk

Armatuur ¤ 12 B500B rostvärgi, vundamendi pikiarmatuur 1100 jm

Armatuur ¤ 8 B500B rostvärgi, vundamendi rangid 450 jm

Armatuurvõrk 8/8/150/150 B500B garaazi põrand 325 m² + ülekatted

6/6/150/150 B500B olmeosa põrand 49 m² + ülekatted

Sandwichpaneel sein 160/1100 Ruukki SP2E E-PIR Energy 224 m² + väljalõiked

katus 210/170 6500x 1000 Ruukki SP2C E-PIR 44 tk/ 289 m²

Lamineeritud klaasist katus varikatus 1,7 m²

Vahtplast EPS200 100mm põranda soojustamine 16,3 m³

EPS120 150mm põranda, vundamendi soojustamine 14,3 m³

EPS120 Perimeeter soojustusvöö pinnases 6,8 m³

Mineraalvill vaheseinad, vahelagi 22,6 m³

Õhekrohv võrgul nähtava vundamendiosa viimistlus 30 m²

Ruberoid, kile puitkonstruktsioonide hüdroisolatsioon 20 m²

Kile küttega põrandad pinnasel 210 m² + ülekatted

Kipsplaat siseviimistluse alla 48 m²

Kipsplaat EI30 tuletõkkesein siseviimistluse alla 217 m²

Keraamiline põrandaplaat ooteruum, olmeruumid 40,3 m²

Keraamiline seinaplaat pesemisruum 15,4 m²

Laminaat koosolekuruumi põrand 21,1 m²

Vihmaveerennid ja torud 44 jm räästast, 4 allavoolu

Lumetõke katusel teljel 7 22 jm

Kinnitus- ja abivahendid ning muud tehnoloogiliselt vajalikud materjalid.

24 /24

14.2. Puitmaterjalze

Ristlõige Kasutamine Pikkus jm/tk m² m³ Märkused

Hööveldatud materjal 45x145 postid, vahelaed, sidemed, vaheseinte karkassid 8,3 45x95 vaheseinte karkassid, sidemed 1,7 28x… lao põrand 1,7 12x…. lehtpuulaudis leiliruumi siseviimistlus 0,3

Hööveldatud materjal kokku 12,0

Sügavimmutatud materjal

45x145 hööv siseseinte alumine vöö 0,1 45x95 hööv siseseinte alumine vöö 0,1

Sügavimmutatud materjal kokku 0,2 Saematerjalt kokku 12,2

15.3. Liimpuit

Ristlõige Kasutamine Pikkus jm/tk m² m³ Märkused

100x280 kandekonstruktsioon 1,9 100x225 kandekonstruktsioon 0,3 60x240 kandekonstruktsioon 1,0

Liimpuit kokku 3,2

Ogaplaatfermid- garaaziosa katusekandjad 13 tk

Sisetrepp

Tiigiääre kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätminekooskõlastamine märkustega.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Peipsiääre Vallavalitsus

[email protected]

Tartu mnt 4

60201, Tartu maakond, Peipsiääre

vald, Alatskivi alevik

Teie 01.06.2021

Meie 03.06.2021 nr 7.1-2/21/12685-3

Tiigiääre kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Tartu maakonna Peipsiääre valla Pala küla Tiigiääre

kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 260339).

Kinnistu (57602:002:1312) asub riigitee nr 14101 Saare – Pala - Kodavere (edaspidi riigitee) km

15,55-15,87 ning nr 14104 Assikvere – Pala km 5,72-5,965 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse välja Tuletõrje Seltsi hoone ning hooneesise platsi ehitamiseks. Ehitusloa

aluseks on OÜ Juhan Kutti töö nr EP-0421-v02 „Päästekomando depoo. Tiigiääre m/ü, Pala küla,

Peipsiääre vald, Tartumaa. Eelprojekt.“

Projekteerimistingimuste menetlusse ei ole meid kaasatud, kuid projekteerija võttis meiega töö

käigus ühendust ning meil ei ole projektiga kavandatud tegevustele vastuväiteid.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja § 99 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname

nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks tingimusel, et

ristumiskoht riigitee km 15,765 on vastavalt meiega sõlmitud lepingule nr 7.1-1/21/7302-2 välja

ehitatud enne Tiigiääre kinnistule hoone või platsi ehitamise alustamise teatise esitamist.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega:

1. Materjalide veod korraldada riigitee km 15,765 rajatava juurdepääsutee kaudu.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Me ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

taristu teenuste osakond

2 (2)

Lisad:

1. 0421_EP_AR-3-01_v02_seletuskiri

2. 0421_EP_AS-4-02_v02_asendiplaan

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
EHR- Tartu maakond, Peipsiääre vald, Pala küla, Tiigiääre kinnistul tuletõrje seltsi hoone kasutusloa taotlus, menetlus nr 465035	06.01.2025	1	7.1-2/25/21256-2	Sissetulev kiri	transpordiamet	Peipsiääre Vallavalitsus
EHR- Tartu maakond, Peipsiääre vald, Pala küla, Tiigiääre kinnistul tuletõrje seltsi hoone kasutusloa taotlus, menetlus nr 465035	12.12.2024	1	7.1-2/24/21256-1	Sissetulev kiri	transpordiamet	Peipsiääre Vallavalitsus
Ehitisregister- Tartu maakond, Peipsiääre vald, Pala küla, Tiigiääre kinnistul Tuletõrje Seltsi hoone ehitusloa taotlus, menetlus nr 260339	01.06.2021	1291	7.1-2/21/12685-2	Sissetulev kiri	transpordiamet	Peipsiääre Vallavalitsus
Ehitisregister- Tartu maakond, Peipsiääre vald, Pala küla, Tiigiääre kinnistul Tuletõrje Seltsi hoone ehitusloa taotlus, menetlus nr 260339	21.05.2021	1302	7.1-2/21/12685-1	Sissetulev kiri	transpordiamet	Peipsiääre Vallavalitsus

Kiri

Failid

Digiallkirjad

Seosed