Riigiteed nr 15 Tallinn-Rapla-Türi km 27,37 ületava Harakapesa viadukti rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine menetlusse kaasamine

EELNÕU

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigiteed nr 15

Tallinn-Rapla-Türi km 27,37 ületava

Harakapesa viadukti rajamiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☐ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number …

Tee ehitusloa andmise kuupäev …

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigiteed nr 15 Tallinn-Rapla-Türi km 27,37 ületava Harakapesa viadukti rajamiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste

koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele).

2. Enne ehitustööde algust peab olema viadukti põhi- või tööprojektile koostatud ekspertiis.

3. Kui ehitusalal peaks olema tarvis teha veel täiendavaid raietöid, tuleks need teostada

Keskkonnaameti poolt määratud, RB põhitrassiga seotud objektidele, linnurahu perioodist.

See tähendab, et raietööd tuleb ajastada väljapool lindude pesitsusaega, mis on

kokkuleppeliselt 15. aprillist kuni 15. juulini.

4. Üksikpuude raieks tiheasutusalal tuleb taotleda Kohila Vallavalitsusest vastav luba.

5. Ehitustegevuse käigus arvestada olemasolevate eluhoonetega ning leida ehitusobjektide

valgustuse ülesseadmisel optimaalsemad lahendused (asukoha, paigutuse, valgusvihu

suuna jm suhtes), vajadusel koos kinnistuomanikega.

6. Olemasolevate hoonete ja seal elavate inimeste kaitseks tuleb ehitusaegselt rakendada

EELNÕU

2

müra leevendamismeetmeid, mh pidada kinni müra piirväärtustest ja seadusega ettenähtud

lubatud tööde teostamise kellaaegadest, planeerida mürarikkad tööd lühemasse perioodi

ning tööpäevasele ajale, vajadusel lähielanikke tegevustest teavitada.

7. Vibratsiooni põhjustavate tegevuste korral on soovituslik fikseerida lähimate eluhoonete

olukord (nt fotodega) koostöös kinnistuomanikega, et vältida olukordi, kus hoone saab

tegevuse käigus kahjustada, kuid puudub võrdlus eelnenud olukorraga.

8. Tagada kõigi inimeste ligipääs olemasolevatele kinnistutele ning piirata inimeste

liikumisvõimalusi võimalikult lühiajaliselt. Liikluspiirangutest anda teada võimalikult

varakult (nt liiklusmärkidega, edastada info valla kohalikku lehte jms).

9. Ehitustegevuse läbiviimisel juhindud muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb tööd

mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse,

veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht

tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit.

10. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda, et

ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse

pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee reostumise oht.

11. Truupide ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee

reostust. Truupide paigaldamiseks taotleda veeluba või veekeskkonnariskiga tegevuse

registreering. Sh tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks

veekogude ääres. Olemasolevat veerežiimi ei tohi rikkuda. Tuleb jälgida piiranguvööndi

tingimusi ja et veekogusse satuks võimalikult vähe heljumit.

12. Nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal tuleb vältida ladustusplatside ja tehnika

hoiuplatside rajamist. Kui selleks on vajadus, kasutada selleks olemasolevat kõvakattega

ala.

13. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms

mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada.

Vältida tuleb ka pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt

ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

14. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis vähendavad müra ja

vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon elamutes ja välisõhus ei tohi ületada

normidekohast taset. Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest

tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas.

15. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011

määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”.

16. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või

kasutada niisutamist ja teede puhastamist.

17. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas jms).

Kõlblikku kasvumulda tuleks kasutada nõlvade ja kraavide kindlustamisel ja haljastamisel,

kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade

täiteks. Raiejäätmed ja kännud tuleb alalt kokku koguda ja eemaldada.

EELNÕU

3

18. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele, kellel on

tegevuseks vastav luba. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on

välistatud jäätmete ja reostuse sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

19. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada meetmeid erosiooniohu vähendamiseks.

20. Asjakohane on rakendada ka kõiki teisi üldmeetmeid, mis on RB põhitrassi KMH käigus

piirkonna keskkonna- ja loodusväärtuste kaitseks välja töötatud.

1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigiteed nr 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km

27,37 ületav Harakapesa viadukt 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Nobe OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10647027

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Sepise 7, Tallinn 11415

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 514 6565

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Harakapesa viadukt BR1227

2.7 Tee ehitusprojekti number P2406

(allkirjastatud digitaalselt)

EELNÕU

KORRALDUS

Tee ehitusloa andmine riigiteed nr 15 Tallinn-Rapla-Türi km 27,37 ületava Harakapesa

viadukti rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas pp.kk.2024 tee ehitusloa andmise menetluse riigiteed nr 15 Tallinn-Rapla-

Türi km 27,37 ületava Harakapesa viadukti rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev Harakapesa viadukt paikneb riigi kinnisasjadel

(katastritunnus 31701:001:2214; 31701:002:0075; 31701:002:1520; 31701:001:2249;

31701:002:0210; 31701:002:0058; 31701:001:0972; 31701:002:1540 ) Rapla maakonnas Kohila

vallas Urge külas.

Riigihalduse minister kehtestas 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/43 Rapla maakonnaplaneeringu

„Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” (edaspidi Planeering). Planeeringuga on

määratud Rail Baltic raudtee ehitamisest tingitud teedevõrgu rajamise vajadus ja nende

põhimõttelised asukohad. Teede konkreetsed asukohad, pikkused, metsakvartalite majandamiseks

vajalikud tagasipöördekohad, tehnilised lahendused ja maavajadus täpsustatakse projekteerimise

käigus, arvestades muuhulgas projekteerimise etapis vajadusel tehtud nihutusi trassi koridoris

raudteemaa ja raudtee kaitsevööndi või ristete asukohtade osas. Eritasandilise riste konkreetsest

tehnilisest lahendusest (nt kas tee kulgeb üle raudtee või raudtee alt) tulenevalt võib

kavandatavate/ümberehitatavate teede pikkus (ulatus) ja täpne asukoht projekteerimise

tulemusena planeeringus näidatust erineda.

Transpordiameti 18.02.202 korraldusega nr 1.1-3/22/128 on antud projekteerimistingimused Rail

Balticut ületava Kohila liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega põhiprojekti koostamiseks.

Tee ehitustööd toimuvad vastavalt Nobe OÜ tööle nr P2406 „Harakapesa viadukt BR1227“.

Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 20.05.2025 nähtavad lingilt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/xZ0K36vJOZM9DUA. Projekt on kooskõlas riigihalduse ministri

poolt kehtestatud Rapla maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine” ja Transpordiameti poolt antud projekteerimistingimuste korraldusega

„Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületava Kohila liiklussõlme koos viaduktide ja

rajatistega ehitusprojekti koostamiseks“.

Projekti eesmärk on riigiteed nr 15 Tallinn-Rapla-Türi km 27,37 ületava Harakapesa viadukti

ehitus.

2

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projekti eesmärk on

lahendada Salutaguse tee nr 3170013 ristumine riigiteega nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee.

Kavandatava tegevuse elluviimise tulemusena luuakse eritasandiline ülesõit riigiteest, ehitus

toimub peamiselt olemasoleva teemaa piires.

Harakapesa viadukti ehitus on käsitletud 2024.a. koostatud keskkonnamõju eelhinnangu aruandes

„Riigitee 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 27,37 Harakapesa viadukti (BR1227) rajamine“ (Lisa 3).

Aruande koostamise tulemusena leiti, et kavandatava tegevuse puhul pole vastavalt KeHJS

esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS

järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Mõjude hindamisel võeti arvesse võimaliku mõju

suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust

ja võimalikke koosmõjusid.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2.

Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et koostatud keskkonnamõju aruandes on muuhulgas hinnatud ka

Harakapesa viadukti keskkonnamõjusid, leiab Transpordiamet, et keskkonnamõju hindamise

algatamise vajadus puudub.

Võttes aluseks KeHJS § 24 lõiked 1 ja 15, lähtub Transpordiamet ehitusloaga kõrvaltingimuste

seadmisel keskkonnamõju eelhinnangu aruandes „Riigitee 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 27,37

Harakapesa viadukti (BR1227) rajamine“, aruande lõppjäreldustest ja keskkonnameetmetest.

Eelhinnang on toodud korralduse lisas 3.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

3

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, § 42 lõike 2, EhS § 101 lõiked 2 ja 3,

liiklusseaduse § 11 lõike 6 ning majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82

„Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, , KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2

punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2 ja § 24 lõiked 1 ja 15 ,

otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigiteed nr 15 Tallinn-Rapla-Türi km 27,37 ületava Harakapesa

rajamiseks korralduse lisale 1

2. Jätta algatamata töö nr P2406 „Harakapesa viadukt BR1227“ keskkonnamõju hindamine

vastavalt ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS

§ 61 kohase korralduse lisas 4 oleva aruande alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei

kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse

korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid

keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning

inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 3 toodud asjakohaseid

keskkonnanõudeid.

4. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse Põhja osakonna ehituse üksus.

5. Edastada tee ehitusloa andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse

kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Riigiteed nr 15 Tallinn-Rapla-Türi km 27,37 ületava Harakapesa viadukti rajamise

ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõju eelhinnang „Riigitee 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 27,37 Harakapesa

viadukti (BR1227) rajamine“.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

4

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

projekteerimise üksus

RIIGITEE 15 TALLINN-RAPLA-TÜRI TEE KM

27,37 HARAKAPESA VIADUKTI (BR1227) RAJAMINE

Keskkonnamõju eelhinnang

Transpordiamet 2024

2

SISUKORD

SISSEJUHATUS 4

1. Taust ja seadusandlikud aspektid 5

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus 7

2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus 7

2.2. Olemasoleva olukorra kirjeldus 9

2.3. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus 10

2.4. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega 10

2.4.1. Maakonnaplaneeringud 10

2.4.2. Üldplaneering 11

2.4.3. Detailplaneeringud Harakapesa viadukti piirkonnas 12

2.4.4. Arengudokumendid 13

2.5. Ressursside kasutamine 13

2.6. Energiakasutus 14

2.7. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine 14

2.8. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus 15

2.9. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülesed

mõjud 15

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 16

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused 16

3.2. Alal esinevad maavarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime 17

3.3. Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime 17

3.4. Natura 2000 võrgustiku alad 17

3.5. Kaitstavad loodusobjektidEesti looduse infosüsteemi andmetel ei asu projektialal

kaitstavaid alasid ega kaitsealuste liikide elupaiku/kasvukohti. 17

3.6. Põhjavesi ja pinnavesi 18

3.7. Märgalad ja üleujutusohuga alad 21

3.8. Pinnavormid ja pinnas 21

3.9. Metsad ja kõrghaljastus 21

3.10. Roheline võrgustik 22

3.11. Kultuurimälestised, miljöö- ja arheoloogilise väärtusega alad 22

3.12. Väärtuslikud maastikud 23

3.13. Väärtuslik põllumajandusmaa 23

3.14. Asustus 23

3

3.15. Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale – müra, vibratsioon,

vee- ja õhu kvaliteet 23

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele 30

4.1. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimivate või mõjualas

planeeritavate tegevustega 31

4.2. Ebasoodsa mõju ennetamise ja vältimise meetmed 31

5. Eelhinnangu kokkuvõte ja järeldused 34

4

SISSEJUHATUS

Käesoleva eelhinnangu eesmärgiks on teabe andmine otsustajale ehitusloa menetluses

tugimaantee nr 15 km 27,37 paikneva Harakapesa viadukti (BR1227) rajamisega

kaasneva võimaliku keskkonnamõju kohta. Viadukt on osa Salutaguse tee riste

(OR1225) projektist. Salutaguse tee riste rajatakse seoses kavandatava Rail Balticu

(edaspidi RB) raudtee põhitrassi ehitusega. Planeeritav riste asub Rapla maakonnas

Kohila vallas ning on koondnimetus kogu vastava objektiga hõlmatud teedele ja

viaduktidele (st OR1220 (Tallinna-Rapla-Türi tee), OR1225 (Salutaguse tee) ning

viaduktid BR1225 (Salutaguse viadukt) ja BR1227 (Harakapesa viadukt)).

Eelhinnangu aluseks on põhiprojekti dokumentatsioon „Põhiprojekt. DPS1 Kohila.

Salutaguse tee riste (OR1225)” dokumendid, sh „Põhiprojekt. DPS1 Kohila. Tee viadukt

BR1227“, mis on koostatud projekti „Projekteerimis- ja projekteerimisjärelevalve

teenus uue trassi ehituseks lõigus Pärnust Raplani” raames. Käsitletava riste ehitus- ja

kasutusaegseid keskkonnamõjusid on RB keskkonnamõjude hindamise (KMH)1 raames

küll osaliselt hinnatud, kuid viidatud KMH ei käsitle Harakapesa viadukti (BR1227)

rajamisega seotud keskkonnamõjusid, kuna viadukt ei ristu RB põhitrassiga.

Eelhinnangus käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja

positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju

hindamise (KMH) algatamise või mitte algatamise ja negatiivsete mõjude vältimise

osas. Käesolevat eelhinnang on otsustajale aluseks KMH algatamise või algatamata

jätmise otsustamisel.

1https://www.railbaltica.org/wp-content/uploads/2023/06/Rail-Baltica-raudtee-Harju-ja-Rapla-

maakonna-piir-Hagudi-loigu-ehitusprojekti-KMH-aruanne.pdf

5

1. Taust ja seadusandlikud aspektid

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib „Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus“ (KeHJS)2. KeHJS § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt tuleb

hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa

taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 23 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

- ületada mõjuala keskkonnataluvust;

- põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

- seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KeHJS § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Kui kavandatav

tegevus ei kuulu lõikes 1 nimetatute hulka, siis on lõikes 2 antud valdkonnad, mille puhul

otsustaja peab andma eelhinnangu kavandatava tegevusega kaasneva olulise

keskkonnamõju kohta. Keskkonnamõju eelhinnang tuleb anda ja KMH vajalikkust

hinnata ka siis, kui § 6 lõike 1 punktides 1-341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse

või ehitist laiendatakse (KeHJS § 6 lg 21).

KeHJS § 6 lg 4 kohaselt kehtestatakse § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade

täpsustatud loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega2. Tee ehitamiseks tegevusloa

andmine ei ole KeHJS § 6 lg 1 kohaselt olulise mõjuga tegevus, kuid Vabariigi Valitsuse

19.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 8

kohaselt kuulub tee rajamine või laiendamine (välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,

ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,

ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja

jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul)

tegevusvaldkondade hulka, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise

algatamise vajalikkust. Lisaks tuleb KMH eelhinnang anda muu määruses nimetamata

tegevuse puhul, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju (§ 16 punkt 1) ning

määruses nimetatud tegevuse või käitise muutmisel või ehitise laiendamisel, kui

tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine vastab määruses sätestatule (§ 16

punkt 2).

KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

2 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) 3 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu (RT I, 08.05.2012, 11)

6

(aluseks KeHJS § 61 lg 5). Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis

kehtivast seadusandlusest, väljakujunenud praktikast ning ajakohastest eelhindamise

juhendmaterjalist4.

4 Keskkonnaministeerium, 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend

https://envir.ee/media/1365/download

7

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus

2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Salutaguse tee riste projekti eesmärk on lahendada Salutaguse tee number 3170013

(projektdokumentatsioonis lühendiga OR1225) ristumine kavandatud Rail Balticu

raudteetrassiga ja tugimaantee nr 15-ga ning tagada ühendus Kohila aleviga mööda

kõrvalmaanteed nr 11220 Kernu-Kohila tee. Projekteeritav tee asub Rapla maakonnas

Kohila vallas (vt Joonis 1 ja Joonis 2). Kavandatava Rail Balticu trassi ja tugimaantee

nr 15 ületamiseks rajatakse kaks viadukti - BR1225 – Salutaguse tee viadukt ja BR1227

– Harakapesa viadukt (joonised 2 ja 4). Harakapesa viadukti (BR1227) rajamise eesmärk

on lahendada ristumine tugimaantee nr 15 ja ühendada Salutaguse tee Kernu-Kohila

kõrvalmaanteega.

Joonis 1. Projekteeritava teelõigu asukoht Maa-ameti kaardil.(Maa-amet, 2023)

8

Joonis 2. Projekteeritava Salutaguse tee riste asukoht, sh riste ehitustegevusega rajatavad viaduktid.

Joonis 3. Projekteeritava Salutaguse tee riste paiknemine teedevõrgustikus. (Maa-amet, 2020)

9

Joonis 4. Projekteeritava viadukti BR1227 pealtvaade ja ristlõige.

Kavandatud Rail Balticu trassi koridor (maakonnaplaneeringu trassilõik 16A) läbib

Mälivere, Loone, Salutaguse, Urge ja Vilivere külasid. Kohila alevist möödub trassi

koridor ida poolt, kulgedes Kohila alevi ja Prillimäe aleviku vahelt läbi. Trassi koridori

laius on 350 m5.

RB Rapla maakonnaplaneeringu5 alusel lahendatakse raudtee ristumised avalikult

kasutatavate teedega eritasandilisena. Eritasandiliste ristete asukohtade määramisel on

lähtutud eelkõige põhimõttest tagada liikumisvõimalused ning piirkonna teedevõrgu

toimimine ja sidusus, samuti on arvestatud liiklussagedust ning asustuse paiknemist.

Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks

projekteeritakse uued teed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga.

2.2. Olemasoleva olukorra kirjeldus

Harakapesa maanteeviadukt (BR1227) rajatakse eesmärgiga lahendada ristumine

tugimaantee nr 15 ja ühendada Salutaguse tee Kernu-Kohila kõrvalmaanteega.

Seoses Rail Baltic põhitrassi ehitustöödega, on piirkond juba praegu väga tugeva

ehitussurve all ning Salutaguse tee ristega hõlmatud maa-alal on käesoleva dokumendi

koostamise hetkeks teostatud raadamistööd (metsateatiste alusel) ning suures osas on

teostatud ka erinevat tüüpi pinnasetöid, mh kooritud kasvupinnas, rajatud kõvakattega

(juurdepääsu)teed jms. Lisaks on käimas kogu ehitusala hõlmavad

maaparandussüsteemi hooldustööd.

5 Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Kehtestatud

riigihalduse ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43; https://maakonnaplaneering.ee/120 .

10

Enne ehitustegevuse algust piirkonnas oli maa, riste alal ja lähiümbruses, kaetud metsa-

ja põllumaadega ning elamumaa ja ärimaa kruntidega.

2.3. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Salutaguse tee riste raames rajatakse kavandatava Rail Balticu trassi ning tugimaantee

nr 15 ületamiseks viaduktid BR1225 ja BR1227.

Rail Baltic põhitrassi rajamisega seoses on Kohila piirkonna ehitus jagatud kolme

etappi, millest Salutaguse tee riste ehitus on viimane. Selle etapi käigus suletakse

tugimaanteelt nr 15 sissesõit Kohila alevisse Kohila-Kernu mnt-lt (liiklus Kohila ja

tugimaantee 15 vahel hakkab toimuma läbi Urge liiklsussõlme).

2.4. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

2.4.1. Maakonnaplaneeringud

 Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“

Riigihalduse minister kehtestas 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/43 Rapla

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”.

Planeeringu eesmärk on luua alus uue rahvusvahelise ühenduse projekteerimiseks Balti

riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, mille rööpmelaius (1435 mm) vastab Euroopa

standardile. Rail Balticu raudtee rajamisega kaasneb inimeste ja kaupade parem

liikumisvõimalus ning transpordist tingitud õhusaaste vähenemine. Planeeringuga on

leitud sobivaim asukoht elektrifitseeritud Rail Balticu raudtee trassi koridorile Rapla

maakonnas. Minister kehtestas lisaks 13.02.2018 Harju ja Pärnu maakonna osas

maakonnaplaneeringud raudtee trassi koridori asukoha määramiseks. Lätis ja Leedus on

Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoht samuti välja valitud.

Planeeritud trassikoridori pikkus Rapla maakonnas on 55 km ja see kulgeb läbi kolme

kohaliku omavalitsuse territooriumi: Kohila vald, Rapla vald ja Kehtna vald.

Trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, mis hõlmab raudtee rajamiseks vajaminevat

maad ja raudtee kaitsevööndit (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruumi, mis võib

osutuda vajalikuks sellisel juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus

täpsustada. Raudtee rajamine on võimalik üksnes planeeritud trassikoridori sees.

Raudtee on kavandatud reisirongidele projektkiirusega kuni 249 km/h. Kaubarongide

projektkiirus on kuni 120 km/h. Reisirongi peatus on planeeritud Raplasse.

Planeeringuga on ette nähtud võimalus korraldada tulevikus Rail Balticu raudteel

kohalikku rongiliiklust Tallinn-Rapla-Pärnu-Riia suunal.

 Rapla maakonnaplaneering 2030+ ja keskkonnamõju strateegiline

hindamine

11

Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80 kehtestati Rapla

maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneering algatati Vabariigi Valitsuse

18.07.2013 korraldusega nr 337.

Maakonnaplaneeringu peamised eesmärgid on:

1) toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise

asustusstruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas

perspektiivis kahaneb ja vananeb;

2) tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike

arenguvajaduste ja -võimalustega.

Rapla maakonnaplaneering 2030+ arvestab Rapla maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic

raudtee trassi koridori asukoha määramine“.

2.4.2. Üldplaneering

Kohila valla üldplaneering aastani 2015 kehtestati Kohila Vallavolikogu 20.07.2006

otsusega nr 86. Üldplaneeringus on seatud arengustrateegia põhisuunad järgmiseks 15

aastaks. Tehnilise infrastruktuuri valdkonna visioonid tulenevad Kohila valla

arengukavast.

Kohila Vallavolikogu 27. märts 2018 otsusega nr 11 algatati Kohila valla üldplaneeringu

koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Uue üldplaneeringu koostamise

eesmärgiks on uuendada ja kaasajastada Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega nr

86 kehtestatud Kohila valla üldplaneeringut. Uus üldplaneering on vastu võetud Kohila

Vallavolikogu 29.09.2022. a otsusega nr 27. Kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni

kehtib 2006. aastal kehtestatud üldplaneering.

Kohila valla üldplaneeringu põhieesmärk on kogu valla territooriumi ruumilise arengu

põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning eelduste loomine hea elukeskkonna

kujunemiseks.

Üldplaneeringuga luuakse eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja

kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning

esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi.

Kuna projekteeritud riste on seotud Rail Balticu raudteetrassiga, siis ei ole see vastuolus

kehtiva Kohila valla üldplaneeringu põhimõtetega. Lähtuvalt kehtivatest

maakonnaplaneeringutest arvestatakse koostatavas üldplaneeringus Rail Balticu

raudteetrassi asukohaga.

12

Joonis 4. Väljavõte Kohila valla koostatavast üldplaneeringu maakasutuse jooniselt. Tumesinine

katkendjoon tähistab planeeritavat tiheasutusala piiri. Ka kehtiva üldplaneeringu järgi jääb Harakapesa

viadukt tiheasutusalal piirile.

2.4.3. Detailplaneeringud Harakapesa viadukti piirkonnas

Salutaguse tee riste rajamisega muutub osaliselt piirnevate maaüksuste maakasutus, sest

riste rajamiseks vajalik maa (kinnistuosad) võõrandatakse (või on juba võõrandatud)

ning selles osas muudetakse maa transpordimaaks.

Kehtestatud või koostamisel olevad detailplaneeringud Harakapesa viadukti lähialal:

- Pudivere kinnistu DP 014/08 „ Luha tn kvartali II järjekorra detailplaneering“.

Elamumaade moodustamine. Kehtiv;

- Saviiri kinnistu DP 006/05 „Saviiri kinnistu detailplaneering“. Uute elamumaade

moodustamine maatulundusmaa jagamise teel. Kehtiv;

- Tiksi kinnistu DP 006/06 „Tiksi kinnistu osa detailplaneering”. Uute

elamumaade ja piirkonda teenindavate maade moodustamine. Kehtiv;

- Ülejõe kvartal. Osaliselt kehtiv.

13

Joonis 5. Kohila valla detailplaneeringuid kajastav kaart Harakapesa viadukti lähialal. (Maa-amet,

november 2024)

Detailplaneeringute elluviimine käsitletavas piirkonnas ei ole välistatud, kuid võivad

vajada ülevaatamist seoses uute mahasõitude, ligipääsuteede jm rajamise tõttu.

2.4.4. Arengudokumendid

 Kohila valla arengukava 2023 – 2035

Kavandatav tegevus on seotud järgmiste arenguliste eesmärkidega:

Elukeskkond: Kohila vallas hoitakse tasakaalu loodus- ja elukeskkonna arengu vahel.

Taristut rajatakse kooskõlas elanikkonna kasvuga, kuid loodushoidlikult. Avaliku ruumi

kujundamisel arvestatakse kogukonna vajadustega, ligipääsetavuse ja kestlikkusega.

 Raplamaa arengustrateegia 2035+

Dokumendis on strateegiline eesmärk 13: Maakonna hea ligipääsetavus ja aeg-

ruumiliste vahemaade vähenemine läbi heatasemelise transporditaristu ja kiirete

välisühenduste. Tegevussuund 13.1: Kaasaegse ja piisava läbilaskevõimega

transporditaristu väljaarendamine.

2.5. Ressursside kasutamine

Tee, sh muldkeha ja teeviaduktide, ehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab

kohalike loodusvarade kasutamist. Põhiprojektis on välja toodud arvutuslikud mahud

ettevalmistavate tööde, mullatööde, katendi ehituse, liikluskorraldusvahendite ning

maastikukujunduse tööde kohta.

Teed ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjääri(de)st.

Töövõtja lähtub materjali hankimisel läheduse põhimõttest, kuid lõplikud otsused,

millistest karjääridest kasutatav materjal kogutakse, sõltub eelkõige majanduslikest

kaalutlustest. Lisaks aga ka sobiva materjali reaalsest olemasolust piirkonnas.

Võimalusel taaskasutatakse objektil tekkinud materjale sama objekti piires.

Karjääride tegevuse keskkonnamõju on hinnatud enne karjääride kasutusele võtmist

ning töövõtjal tuleb tagada, et materjali hangitakse karjääridest, millel on kehtiv

kaevandamisluba.

14

Pärast riste valmimist on vajalik teede ja rajatiste hooldamine. Hooldustöödega tuleb

tagada tee seisunditaseme vastavus antud tüüpi tee suhtest kehtestatud seisunditaseme

nõuetele6.

2.6. Energiakasutus

Ehitusaegselt kasutavad energiat (kütust) ehitusmasinad, hiljem kulub kütust masinatele,

mis tegelevad tee hooldustöödega. Nimetatud tegevused ei erine tavapärasest

ehitusaegsest energiakasutusest. Tööks kasutatavad seadmed ja masinad peavad olema

töökorras, et energiakasutus oleks minimaalne ning seadme töö võimalikult efektiivne.

Ehitusaegse energiakasutuse vähendamiseks on soovitav kasutada uusimat tehnikat ning

vältida masinate pikaaegset tühikäigul töötamist. Samuti vähendada täiendavat

valgustust vajavate objektide hulka ning vajadusel planeerida ehitusaegne valgustus

optimaalselt, kasutada mh LED-valgusteid.

Kasutusagselt kulub energiat teede hooldamisega seotud tegevustele vastavalt riiklikele

ja kohaliku omavalitsuse hooldusjuhenditele.

2.7. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine

Projekti elluviimisel tekib erinevaid ehitusjäätmeid. Mahult suurimaks ehitustegevuse

jäägiks on haljastus- ja ehitustöödeks sobimatu kasvupinnas. Lisaks aga tuleb tööde

käigus ümberehitada ka torustikke ja kaableid, mistõttu tekib ka erinevaid

ehitusjäätmeid (nt betoonist kanalisatsioonikaevud, plastiktorud, reoveepumplaga

seotud elemendid jms). Võimalusel ja otstarbekusel tuleb jäätmeid koguda liigiti, et

nende taaskasutusse ja ringlusesse suunamine oleks maksimaalne.

Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatav kõlblik kasvumuld ladustatakse ja

kasutatakse osaliselt hiljem teede nõlvade kindlustamisel ning haljastamisel.

Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate

alade ja haljasalade täiteks. Kokkulepped tuleb sõlmida arvestades maapõueseaduses

toodud nõudeid.

Riste ehitusel üle jääva pinnase maht, lähtuvalt põhiprojektist, on ca 31 000 m³.

Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib kasutada

täitematerjalina müratõkkevalli ehitusel või planeerida see teemaa-alal

rekultiveeritavatele aladele, madalamatele aladele tee mulde kõrvale või külgkraavide

taha.

Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt

jäätmeseaduses ja maapõueseaduses toodud nõuetele. Jäätmete ajutised kogumiskohad

peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete

sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

6 Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusega

nr 92 (RT I, 02.11.2018, 3).

15

Jäätmete üleandmisel peab töövõtja veenduma, et jäätmed antakse üle vastavalt

keskkonnaluba omavale ettevõttele ning nende käitlemine oleks vastavuses Kohila valla

jäätmehoolduseeskirjaga.

2.8. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Salutaguse tee riste projekti eesmärk on lahendada Salutaguse tee ristumine kavandatud

Rail Balticu raudteetrassiga ja tugimaantee nr 15-ga ning tagada ühendus Kohila aleviga

mööda Kernu-Kohila maanteed. Kahetasandiline ülepääs võimaldab sõidukitel ohutult

liikuda üle raudtee ja tugimaantee ning välistada sõidukite ja rongi kokkupõrked.

Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete

töömeetoditega (sh korrektne tähistus, töökorras masinad jne), milleks töövõtja on välja

töötanud kvaliteedijuhtimissüsteemi.

2.9. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülesed

mõjud

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi –

suurõnnetusi/katastroofe. Kavandatav tegevus ei toimu riigipiiri läheduses, seega

piiriülest mõju ei ole.

Kahetasandiline ülepääs välistab sõidukite ja rongide kokkupõrked ning võimalikud

suurõnnetused, seega väheneb tee rajamisega risk võimalike suurõnnetuste tekkeks.

16

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Salutaguse tee riste (Salutaguse tee, viaduktid BR1225 ja BR1227) on planeeritud maa-

aladele, kus varasemalt paiknesid majandatud metsad, rohumaad ja elamumaad.

Projekteeritava ristega seotud teed (nimekiri OR1225 põhiprojekti dokumentatsioonis)

asuvad transpordimaal ning külgnevad maatulundusmaade ja elamumaadega.

Tee ehitamine on kavandatud Transpordiamet poolt, mis on riigiteede ehituse ning

hoolduse eest vastutav asutus. Nõuded projekti koostamisele on esitatud ka RB poolt.

Riste ehitus toimub peamiselt olemasoleva teemaa piires. Osaliselt on riste rajatised (tee,

mulle, kraavid, hooldusteed jms) projekteeritud maatulundusmaale. Riste rajamisega

muutub osaliselt piirnevate maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa

(kinnistuosad) võõrandatakse ning selles osas muudetakse maatulundusmaa

transpordimaaks. Riste rajamine on vajalik, et võimaldada ohutult ületada kavandatav

RB raudtee ning tugimaantee nr 15 ja tagada Salutaguse tee ühendus Kohila aleviga.

Muutused maakasutuses on vältimatud ning selle mõjusid hinnati üldistatult RB

maakonnaplaneeringute KSH raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori

asukoht. Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe

tagamiseks projekteeritakse uued juurdepääsu- ja hooldusteed, mis seotakse

olemasoleva teedevõrguga.

Projekteerimisel ja ehitustöödel arvestatakse olemasolevate tehnovõrkudega, sh

võetakse vajalikud kooskõlastused tehnovõrkude valdajatelt.

Salutaguse tee riste projekteerimisalal (Rail Baltica raudtee põhitrassil piketaažil km

4+780) on olemasolevad torustikud:

 Kohila Maja isevoolne kanalisatsioonitorustik De 250.

 Salutaguse Pärmitehase survekanalisatsioonitorustik De 160

 Kohila Maja reoveepumpla nr. 25 (Salutaguse tee ääres Saviiriäri kinnistu

kõrval)

 Eraomaniku valduses olevad vee ja kanalisatsiooni torustikud koos kinnistute

liitumispunktidega ja tuletõrjehüdrantidega ning reoveepumpla Mesika tänaval.

Kõik olemasolevad torustikud kavandatava raudtee alas likvideeritakse ning rajatakse

uued samaväärsed torustikud koos reoveepumplatega teises asukohas.

Ehituse ajal tagatakse jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs teeäärsetele

maavaldustele. Ehitusaegne liikluskorralduse skeem kooskõlastatakse Transpordiameti

ja kohaliku omavalitsusega. Kirjeldatud tegevuste ehitusaegne mõju on lühiajaline, kuid

lühiajaliselt siiski oluline, ning eesmärgipärane.

17

3.2. Alal esinevad maavarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel ei asu projektialal ja selle vahetus

läheduses maardlaid. Ehituseks vajalikke materjale tarbitakse eesmärgipäraselt,

põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. Seega

negatiivne mõju maavaradele, nende omadustele ja taastumisvõimele puudub.

3.3. Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime

Enamus kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest on seotud

ehitustegevusega ja jäävad projektiala piiridesse.

Harakapesa viadukt jääb suures osas maa-alale, mida juba praegu mõjutab igapäevaselt

tihe liiklus ning käimasolevad Rail Baltica (sh Salutaguse tee riste) ehitustööd. Tee ja

rajatiste ehitusaegseid mõjusid kohalikele elanikele (eelkõige müra), pinnasele, pinna-

ja põhjaveele (reostusoht) on võimalik vältida või minimeerida järgides meetmeid

ebasoodsa mõju ära hoidmiseks.

Riste ehitusega seotud mõjude ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast. Enamus

kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest jäävad projektiala

piiridesse. Ehitustegevusega seotud mõjud (eelkõige müra) on ajutised ja paratamatud.

Ehitusega seotud müratase võib hinnanguliselt ulatuda 80-90 dB-ni.

Harakapesa viadukti projektiala äärde jääb Salu1 maaparandussüsteem koos eelvooluga.

Projekti elluviimisega ei halvene eeldatavalt keskkonna vastupanuvõime. Kavandatud

RB raudtee rajamisega seotud mõjusid on hinnatud RB põhiprojekti KMH raames.

3.4. Natura 2000 võrgustiku alad

Projektialal ja selle vahetus läheduses ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid.

Harakapesa viaduktile lähimad Natura 2000 ala on Rahaaugu loodusala (EE0020319),

mis asub viaduktist enam kui 2 km kaugusel. Seega ei avalda viadukti ehitus negatiivset

mõju ühelegi Natura 2000 võrgustiku alale.

3.5. Kaitstavad loodusobjektidEesti looduse infosüsteemi7 andmetel ei asu projektialal

kaitstavaid alasid ega kaitsealuste liikide elupaiku/kasvukohti.

Lähimad kaitsealuste liikide elupaigad piirnevad Keila jõega, mis jäävad Harakapesa

viadukti asukoha piirist ca 600 meetri kaugusele läände. Seal paiknevad II

kaitsekategooria suurvidevlase (Nyctalus noctula) (KLO9114208), pargi-nahkhiire

(Pipistrellus nathusii) (KLO9114209), veelendlase (Myotis daubentonii)

(KLO9107130) ja põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) (KLO9107131) elupaigad.

7 Keskkonnaportaal, seisuga november 2024.

18

Lisaks on leitud RB põhitrassi lõigu DS1DPS1 eeluuringutes 2024. aasta suvel

Salutaguse kraavist, kus vesi seisis, pruunide konnade kulleseid ning tähnikvesilike

mune, mis näitab, et kraav ja kraaviäärne maastik on olnud nendele kolmanda

kaitsekategooria liikidele sobilik elupaik.

Eelhinnangu koostamise hetkel on Salutaguse tee riste piirkonnas käimas

suuremahulised ehitustööd (seotuna teiste RB põhitrassi objektidega), mistõttu on

raadatud ka enamik kraaviga piirnevast metsaalast, sh kraavi kaldad, et tagada

maaparandussüsteemi toimimine. Kuna pruunid konnad ja tähnikvesilikud veedavad

enamik ajast maismaal ning on väga tundlikud keskkonnahäiringute suhtes, võib

eeldada, et sealne elupaik on hävinud ning tõenäoliselt suurem osa seal elanud isendeid

on hukkunud.

Seega on tegevuse mõju sealsele kahepaiksete populatsioonile oluline, kuid see ei ole

otseselt ja ainult seotud Harakapesa tee viadukti rajamisega, vaid kogu RB põhitrassi

ehitusega kumulatiivselt. Kuna riste lähedusse jääb ka Kohila ökodukt, on plaanitud

ökodukti maastikuprojektiga luua allesjäänud kahepaiksete populatsiooni toetamiseks

veekogud.

3.6. Põhjavesi ja pinnavesi

Projektipiirkonnas on põhjavesi nõrgalt kaitstud (joonis 8). Ehitusala jääb Kohila

osaliselt reoveekogumisalale (RKA0700364) ning vee-ettevõtte Kohila Maja OÜ

teeninduspiirkonna piirile.

19

Joonis 6. Põhjavee kaitstus Salutaguse tee riste piirkonnas (Maa-amet, 2023).

Nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal tuleb vältida ladustusplatside ja tehnika

hoiuplatside rajamist. Kuna peaaegu kogu DP1DPS1 ehitusala jääb nõrgalt kaitstud või

kaitsmata põhjaveega alale, on töövõtja tegevuseks ette näinud ala kinnistul

31701:001:2047.

Viaduktide ehitamisel võib olla vajalik kaevikusse tekkinud sademe- ja põhjavee

ümberjuhtimine kraavi, veekogusse või pinnasesse. Tegevuse jaoks on töövõtjale

väljastatud veeluba nr KL-521979, mis mh hõlmab ka Harakapesa viaduktiga seotud

tegevusi.

Harakapesa viadukti ehitusala vahetusse lähedusse jääb Salu 1 maaparandussüsteem (vt

joonis 7). Teede ja viaduktide kuivendussüsteemide toimimiseks on oluline, et

kuivenduskraavides vesi voolaks, kuid kraavidest sette, loodusliku prahi ja taimestiku

eemaldamise keskkonnamõju on piirkonniti erinev. Mh ei ole konkreetse objektiga

seotud kraavide puhastamine tavapäraste meetoditega olulise negatiivse mõjuga, küll

aga võib see avalduda ja kumuleeruda kõigi Kohila piirkonna objektide ehitustegevuse

käigus.

20

Ehitustegevuse käigus maaparandussüsteemid rekonstrueeritakse – olemasolevad

kraavid puhastatakse või kaevatakse ümber. Truupide ehitusel tuleb järgida tavapäraseid

veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostust ning maaparandussüsteemide

toimimise halvendamist ehitustegevuse tõttu. Tegevusega on alustatud ning see on

kooskõlastatatud Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Joonis 7. Maaparandusüsteemid, puurkaevud ja Keila jõe piiranguvöönd Salutaguse tee riste piirkonnas

(Maa-amet, 2024)

Kuigi Keskkonnaportaali andmetel ühtegi puurkaevu Harakapesa viadukti vahetusse

mõjualasse ei jää, on põhiprojekti dokumentatsioon ette näinud vajaduse teostada

veeseiret viadukti ehitustegevuse eelselt (üks kord) ning ehitustegevuse ajal kord

kvartalis Pärna kinnistu (31701:001:1816) registreerimata puurkaevus. Kinnistule on

tagatud igapäevane joogi- ja tarbevesi kohaliku vee-ettevõtte ühistrassidest ning kaevu

seire vajadus ja edasine tegevus on kajastatud töövõtja ehitusobjekti keskkonnakavas.

Projektiala serv ulatub ca 40 meetri ulatuses Keila jõe (VEE1096100)

piiranguvööndisse. Arvestada tuleb piiranguvööndis kehtivate tingimustega.

Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Tehnika hoitakse

korras, et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee reostumise riski.

21

Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks

veekaitsevööndis (Salutaguse kraavi veekaitsevöönd on 1 m).

Meetmete rakendamisel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju põhja- ja pinnavee

seisundile.

3.7. Märgalad ja üleujutusohuga alad

Projekti piirkonnas ei asu märgalasid ega üleujutusohuga alasid, seega kavandatava

tegevuse mõju neile puudub.

3.8. Pinnavormid ja pinnas

Salutaguse tee riste projektiala paikneb valdavalt tasasel maastikul. Riste kavandamisel

on lähtutud olemasolevast maapinna reljeefist. Kavandatav tegevus tundlikke

pinnavorme ei mõjuta.

Põhiprojekti koostamisel on arvestatud pinnaseuuringute tulemusi. Valdavalt on

esinevad pinnased liivased, läbilõikes muutliku kruusa sisaldusega. Projektipiirkonnas

on kvaternaarse kihi paksus umbes 5 m, mis koosneb järvesetetest ja peenliiva

ladestustest. Selle kihi all on aluspõhi (lubjakivi). Projektipiirkonnas on tegemist

kuivendatud gleimuldadega.

Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse kasvupinnas. Kasvupinnas

taaskasutatakse nõlvade kindlustamisel, haljastamisel või täitmisel. Haljastustöödeks

kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade

täiteks. Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib kasutada

täitematerjalina.

Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis

välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise pinnasesse.

3.9. Metsad ja kõrghaljastus

Ehitustööde ettevalmistavas etapis on eemaldatud projektialal kasvavad puud ja võsa.

Raadamine on käesoleva aruande koostamise ajaks suures osas juba tehtud, kuna see on

vajalik ka teiste Rail Baltic põhitrassi ehitustöödega seotud tegevuste jaoks. Projektialal

ja lähipiirkonnas ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke metsaalasid, mida ehitus

mõjutaks. Metsad on mõjutatud olemasolevast teede- ja kuivendusvõrgust ning

põllumajandusmaastikust.

Raie on teostatud metsateatiste alusel. Maaparandussüsteemide hoolduseks ja

rajamiseks tehtavad raietööd on kooskõlastatakse Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Eeldatavalt üksikpuude raiet tiheasutusalal konkreetse objekti raames vajalik teostada

pole. Kui see vajadus aga ilmneb, tuleb taotleda Kohila vallas üksikpuude raieluba.

RB-ga seotud raietööde teostamisel on kinni peetud Keskkonnaameti poolt soovitatavast

raierahu perioodist (st RB põhitrassi ehitamisel ette nähtud raierahuperioodist), mis on

määratud 15. aprillist –15. juulini.

22

Tööde lõppemisel piirkonnas, sh teistel RB põhitrassi ehitusega seotud objektidel, tuleks

hinnata võimalust taimestiku taastamiseks, sh kohalikest liikidest kõrghaljastuse

taasistutamist, et vähendada täiendavalt mürareostust ning rikastada tehismaastikel

paiknevaid elu- ja toitumispaiku erinevatele liigirühmadele.

3.10. Roheline võrgustik

Rapla maakonnaplaneeringu alusel jääb projektiala rohevõrgustikust enam kui 1 km

kaugusele. Ka Kohila valla koostatava üldplaneeringuga pole ehitusalale ega selle

lähedusse rohevõrgustikku ega selle elemente planeeritud. Seega ei mõjuta teelõigu

ümberehitamine rohevõrgustiku toimimist.

Küll aga on ette nähtud rajada BR1125 ja BR1227 viaduktide alla loomarajad järgmiste

parameetrite järgi:

Tabel 1. Loomarajad planeeritavatel viaduktidel põhiprojekti järgi.

Viadukti kood Viadukti nimi Kirjeldus

BR1225 Salutaguse tee

3170013 viadukt 

Loomarajad idapool raudteed laius 5 m,

läänepool laius 2 m 

BR1227 Harakapesa viadukt Loomade läbipääs viadukti all mõlemal pool ,

laius vähemalt 5 m 

3.11. Kultuurimälestised, miljöö- ja arheoloogilise väärtusega alad

Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele ei ole projektialal ja selle

vahetus läheduses kultuurimälestisi ning Kohila valla üldplaneeringu kohaselt puuduvad

ka miljööväärtuslikud alad. Samuti puuduvad projektipiirkonnas teadaolevad

arheoloogilise väärtusega alad. RB maakonnaplaneeringu KSH raames läbi viidud

arheoloogiaväärtuste uuringuga ei leitud tähelepanu vajavaid objekte Salutaguse tee riste

piirkonnas8.

Lähim pärandkultuuriobjekt - Angerja õigeusu kihelkonnakool (317:KOO:009), mis

asub Viljandi mnt 2 kinnistul (KÜ 31801:012:0014) – jääb projekteeritavast viaduktist

ca 500 meetri kaugusele loodesse, kuid tegevusega ei ole ette näha negatiivset mõju

sellele objektile.

Ehitustegevuse läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb

tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse,

veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid.

Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada

Muinsuskaitseametit.

8 Lang, V. 2014. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul.

23

3.12. Väärtuslikud maastikud

Koostatava Kohila üldplaneeringu alusel, ei asu projektiala väärtusliku maastikuna

määratletud alal, seega mõjud väärtuslikele maastikele puuduvad.

3.13. Väärtuslik põllumajandusmaa

Väärtuslik põllumajandusmaa määratletakse üldplaneeringuga, mis käesoleval ajal on

Kohila vallas menetluses. Selle ning ka Rapla maakonnaplaneeringu alusel ei jää

projektiala väärtuslikule põllumajandusmaale.

3.14. Asustus

Urge külas elas 01.01.2023 seisuga 241 inimest ning Salutaguse külas 213 inimest9.

Kohila vallas kokku elab aga 7809 inimest10. Teelõigu ümberehitamine ei piira

maaüksustele ligipääsu. Kavandatav Rail Balticu raudtee avaldab piirkonna sotsiaalsele

keskkonnale mõju oma eraldava efekti tõttu. Raudtee ületamiseks on vaja välja ehitada

väikese maa-ala peale mitmed ülesõidud, millega tagatakse turvaline ligipääs

olemasolevatele kinnistutele ning teedele nii autodele kui kergliiklejatele.

Kavandatava RB raudtee ehitamisega ning sellega seotud Kohila liiklussõlme (sh Urge

tee riste ja Salutaguse tee riste) ehitustöödega suureneb ehitusaegne liikluskoormus

piirkonnas märgatavalt, peamiselt ehitustranspordi tõttu. Harakapesa viadukti ehitus

üksi ehitusaegselt olulist mõju asutusele ei avalda, küll aga avaldab tegevus kindlasti

ebamugavust kogu piirkonda läbivatele liiklejatele.

Käesoleva töö objektiks oleva viadukti ehitamine ei too kaasa selliseid mõjusid, mis

põhjustaksid muudatusi asustuses.

3.15. Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale – müra, vibratsioon, vee- ja

õhu kvaliteet

Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada viadukti ehitamisega seotud müra,

vibratsioon, välisõhu kvaliteet ja joogivee kvaliteet. Inimeste heaolu võivad mõjutada

ka visuaalsed muutused maastikus.

Müra ja vibratsioon

Ehituse käigus tekkiv müra peab vastama kehtestatud normtasemetele. Välisõhus levivat

müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56

lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”

(edaspidi määrus nr 71) ning selle lisa 1. Järgnevas tabelis (Tabel 2) on antud müra

normtasemed.

9 Kohila valla arengukava 2023-2035. 10 Kohila valla veebileht (vaadatud 09.09.24)

24

Vastavalt määruse nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena

ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel

ajavahemikul 7.00–19.00.

Müra normtasemed hoonetes on reguleeritud sotsiaalministri 04.03.2002. a määrusega

nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid“. Ehitustöödel tuleb tagada, et müratase hoonetes ei

ületaks normidekohast taset.

Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist

vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et

vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni

normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid hoonete kahjustusi

tuleb fikseerida lähedalasuvate hoonete seisukord enne ehitustoode (rammimise) algust,

et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud

hoonet.

25

Tabel 2. Müra normtasemed.11

¹ müratundliku hoone teepoolsel küljel;

² päeva- ja ööaeg on vastavalt 7.00–23.00 ja 23.00–7.00;

³ tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra

sihtväärtust;

⁴ ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset;

⁵ impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–

19.00.

Ehitusaegse müra puhul on tegu lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast ehitustööde

lõppu. Ehitusaegne müra ja vibratsioon peavad vastama normidele, mistõttu ei saa mõju

pidada oluliseks.

Müra kaasneb ka tee ja raudtee kasutamisega, kuid käsitledes Harakapesa viadukti eraldi

kogu RB ehitusprojektist, ei saa seda mõju pidada oluliseks.

Kohila ala (projektide OR1215 JA OR1225) liiklusmüra hinnangu23 müra

modelleerimise tulemusena tuvastati maantee läheduses asuvad kinnistud, mille

territooriumil või müratundliku hoone teepoolsel küljel on müra piirväärtused ületatud

ning on tarvilik rakendada müra leevendusmeetmeid. Leevendusmeetmena nähakse ette

11 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1

26

müratõkkeekraanid, arvutamisel on lähtutud perspektiivsest liikluslahendusest ja

liiklussagedustest.

Joonis 8. Perspektiivne päeva müra (väljavõte piirkonna mürauuringust).

Joonis 9. Perspektiivne öine müra (väljavõte piirkonna mürauuringust).

27

Täpsemad müraandmed on leitavad raudteeprojekti käigus läbi viidud mürauuringust.

Riste ehitusega seotud mõjude ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast. Enamus

kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest jäävad projektiala

piiridesse. Ehitustegevusega seotud mõjud (eelkõige müra) on ajutised ja paratamatud.

Ehitusega seotud müratase võib hinnanguliselt ulatuda 80-90 dBA-ni.

Joonis 10. Müratasemed12

Ehitusala puhul lähtutakse võimalikust ehitusmasinate mürast ja nende hajumisest

avatud maastikul. Lagedal alal vastab müra I kategooria ehk vaiksete alade päevasele

piirnormile 200-300 m kaugusel müraallikast (ekskavaatori, kopplaaduri, üksiku kalluri

ja buldooseri puhul, joonis 11). Projektialal paikneb ka elamuid (Joonis 10), nende puhul

on määruse nr 71 mõistes tegemist II kategooria alaga – elamu maa-alad (vt täpsemalt

Tabel 2).

Riste ehitusega seotud müra ja vibratsioon on ajutine. Tööde tegemisel tuleb kasutada

tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist.

Salutaguse tee ristele pole kavandatud müratõkkeid. Müra modelleerimise tulemuste

põhjal ei kaasne projekti elluviimisega ei olulist keskkonnamõju müra ja vibratsiooni

näol.

12 Keskkonnaamet. 2018. Keskkonnamüra – juhend.

Kättesaadav: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/juhend_mura_avalik.pdf

28

Joonis 11. Elu- või ühiskondlik hoone Salutaguse tee riste piirkonnas.

Joogivee kvaliteet

Eesti looduse infosüsteemi andmetel ei jää ükski registreeritud puukaev Harakapesa

viadukti eeldatavasse mõjualasse. Küll aga asub lähim registreerimata puurkaev Pärna

kinnistul (31701:001:1816). Maaomaniku sõnul saab kinnistu igapäevase joogi- ja

tarbevesi kohaliku vee-ettevõtte ühistrassidest ning kaevu fooniandmete kogumise

hetkel ei olnud kaev avatud proovi võtmiseks. Kaevu seire vajadus ja edasine tegevus

on kajastatud töövõtja ehitusobjekti keskkonnakavas.

Harakapesa viadukti ehitusel teostatakse kaevetöid, mille tagajärjel võib sattuda viadukti

sammaste kaevikutesse (põhja)vesi, mis vajab ümberjuhtimist. Põhiprojektiga teostatud

uuringute taustal ei ole põhjust arvata, et tegevus võiks mõjutada lähialade põhjavee

taseme muutusi puurkaevudes.

Riste ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis

välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel

tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres.

Seda järgides, puudub kavandataval tegevusel mõju põhjavee (joogivee) kvaliteedile.

Välisõhu kvaliteet

29

Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab ajutiselt õhusaastet. Õhu

saastatus on ajutine ja minimaalne, kui kasutatav tehnika vastab määrusele

“Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“13. Välisõhu

kvaliteet halveneb ka liikluskoormuse kasvades, kuid selle mõju ei saa pidada

käsitletava objektiga seotult oluliseks.

Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid

tegevusi või kasutada niisutamist ning teede puhastamist. Projektiga kavandatavad

tegevused ei too kaasa pikaajalist pinnase või õhu saastatust. Ehitusaegsed mõjud tuleb

minimeerida korrektsete töömeetodite ja õigusaktidele vastava tehnika valikuga. Selleks

on töövõtjal välja töötatud kvaliteedijuhtimiskava, mis mh kirjeldab ka ehitusaegseid

meetmeid välisõhu kvaliteedi kaitseks, sh tolmu ja pori vähendamiseks.

Visuaalsed mõjud

Tee ümberehitamise tulemusena muutuvad piirkonna maastikupilt ja vaated. Olulisemat

visuaalset mõju avaldab kavandatav RB raudtee koos kõigi Kohila liiklussõlme

viaduktidega. Need visuaalsed muutused on vältimatud. Raudtee rajamise mõjusid on

hinnatud RB põhiprojekti KMH raames.

Ehitustööde lõppedes on oluline ümberkujundatud alade (taas)haljastamine. Vastavad

meetmed on põhiprojektis ette nähtud.

13 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (RT I, 20.05.2020, 6)

30

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eeltoodud peatükkides on kirjeldatud keskkonnatingimusi ning hinnatud Salutaguse tee

riste raames planeeritava Harakapesa viadukti ehitusprojekti elluviimisega kaasnevaid

võimalikke mõjusid.

Projektialal on tegemist olemasolevate avalikus kasutuses olevate teedega. Riste

rajamisega muutub osaliselt piirnevate maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks

vajalik maa (kinnistuosad) võõrandatakse. Juurdepääsuks majapidamistele ja

kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks projekteeritakse uued juurdepääsu- ja

hooldusteed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga. Pärast riste valmimist jätkub

teede kasutamine sarnaselt olemasolevale olukorrale. Riste rajamine on vajalik, et

võimaldada ohutult ületada kavandatav RB raudtee ja tugimaantee nr 15 ning tagada

seeläbi ühendus Salutaguse tee ja Kernu-Kohila tee vahel.

Projektiala ei asu rohevõrgustiku alal. Projektiala läheduses on 2024. aasta kevadel ja

suvel leitud Salutaguse kraavist ja lähialalt kahepaiksete isendeid (kõik III

kaitsekategooria), kuid teiste RB rajatiste tõttu teostatud raadamistööd ja muud

maastikumuutust põhjustavad tegevused on muutnud piirkonna neile juba praegu

peaaegu täies ulatuses sobimatuks. Projektiala lähipiirkonnas pole kultuurimälestisi,

pärandkultuuriobjekte ja miljööväärtuslikke alasid, mida tegevus võiks negatiivselt

mõjutada.

Riigimaantee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt

juba olemasolevad mõjud, kuid mis tõenäoliselt suurenevad mõningal määral kogu

Salutaguse tee riste ehitamisega veelgi. Harakapesa viadukti ehitusega seoses ei saa seda

muutust aga pidada oluliseks. Samuti ei näita müra modelleerimise tulemus

vajadust Harakapesa viaduktile, sh kogu Salutaguse tee ristele, müratõkete rajamist.

Nimetatud negatiivsed mõjud suurenevad kindlasti ajutiselt ehitusperioodil, kuid neid

on võimalik erinevate meetmetega leevendada.

Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist

vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et

vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Selleks, et hinnata vibratsiooni

tõttu tekkivaid võimalikke hoonete kahjustusi tuleb fikseerida hoonete seisukord enne

ehitustööde (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada,

kas rammimine on kahjustanud hoonet.

RB raudtee ja kogu Kohila liiklussõlme rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused

maastikus. Need muutused on vältimatud. Neid mõjusid hinnati RB Rapla

maakonnaplaneeringu raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori asukoht.

Teede ümberehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike loodusvarade

kasutamist. Teedeehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjääri(de)st, mille

avamise ja kasutamise keskkonnamõju on hinnatud. Kogu RB-ga seotud tegevuse mõju

31

maavaradele on käsitletud vastava lõigu KMH-s. Harakapesa viadukti rajamisel ei ole

kasutatavate ressursside maht erinev mõne teise sarnase ehitustegevuse osas.

Projektialal on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Sellistele aladele ladustusplatside ja tehnika

hoiuplatside rajamisel tuleb rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise

vältimiseks. Lähialadel paiknevatele puurkaevudele ehitustegevus eeldatavalt mõju ei

avaldu, kui aga ehitustegevuse (st nt vaiade rammimisel või pinnase lõhkamise) käigus

Pärna kinnistu puurkaevus veetaseme või -kvaliteedi muutused esinevad, on töövõtja

ülesanne leida sobiv lahendus negatiivse mõju leevendamiseks koostöös

kaevuomanikega.

Olulist negatiivset mõju pinna- ja põhjavee seisundile ei avaldu, kui viadukti ehitamisel

järgitakse veekaitselisi meetmeid.

Kavandataval tegevusel ei ole piiriülest keskkonnamõju.

Käesoleva töö eesmärk ei ole kogu Kohila liiklussõlme raames rajatavate viaduktide

mõjude hindamine, kuid töö koostanud ekspert toob siiski välja, et kõigi planeeritud

viaduktide, teede ja RB raudtee ehitustöödega avaldub käsitletavale Kohila valla

piirkonnale, sh sealsele looduskeskkonnale, väga tugev ehitusaegne surve, mis võib olla

oluline autoliiklusturvalisuse tagamisel, kuid mitte otstarbekas looduskasutuse vaates

(sh arvestades suurt loodusressursside hulka, mis sealsete ehitustööde läbiviimiseks

kuluvad).

4.1. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimivate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Harakapesa viadukti ehitusega on seotud järgmised projektid:

- Salutaguse tee riste (OR1225) projekt (Köide 3_05_BR-TS ), sh viadukt BR1225

- Raudtee projekt RW1000 (Köide 1_01_RW-TR);

- Maaparandussüsteemid – Kohila piirkond (Köide 5_12_WDR-VK).

Olulisemat keskkonnamõju projektipiirkonnale avaldab eelnimetatud kavandatud Rail

Balticu raudtee, mille mõju on hinnatud RB põhiprojekti KMH aruande raames.

4.2. Ebasoodsa mõju ennetamise ja vältimise meetmed

Olulise keskkonnamõju vältimiseks tuleb Harakapesa viadukti ehitamisel rakendada

järgmisi tegevusi ning leevendusmeetmeid:

1. Kui ehitusalal peaks olema tarvis teha veel täiendavaid raietöid, tuleks need

teostada Keskkonnaameti poolt määratud, RB põhitrassiga seotud objektidele,

linnurahu perioodist. See tähendab, et raietööd tuleb ajastada väljapool lindude

pesitsusaega, mis on kokkuleppeliselt 15. aprillist kuni 15. juulini.

2. Üksikpuude raieks tiheasutusalal tuleb taotleda Kohila Vallavalitsusest vastav

luba.

32

3. Ehitustegevuse käigus arvestada olemasolevate eluhoonetega ning leida

ehitusobjektide valgustuse ülesseadmisel optimaalsemad lahendused (asukoha,

paigutuse, valgusvihu suuna jm suhtes), vajadusel koos kinnistuomanikega.

4. Olemasolevate hoonete ja seal elavate inimeste kaitseks tuleb ehitusaegselt

rakendada müra leevendamismeetmeid, mh pidada kinni müra piirväärtustest ja

seadusega ettenähtud lubatud tööde teostamise kellaaegadest, planeerida

mürarikkad tööd lühemasse perioodi ning tööpäevasele ajale, vajadusel

lähielanikke tegevustest teavitada.

5. Vibratsiooni põhjustavate tegevuste korral on soovituslik fikseerida lähimate

eluhoonete olukord (nt fotodega) koostöös kinnistuomanikega, et vältida

olukordi, kus hoone saab tegevuse käigus kahjustada, kuid puudub võrdlus

eelnenud olukorraga.

6. Tagada kõigi inimeste ligipääs olemasolevatele kinnistutele ning piirata inimeste

liikumisvõimalusi võimalikult lühiajaliselt. Liikluspiirangutest anda teada

võimalikult varakult (nt liiklusmärkidega, edastada info valla kohalikku lehte

jms).

7. Ehitustegevuse läbiviimisel juhindud muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb

tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või

maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised

ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata

teavitada Muinsuskaitseametit.

8. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega.

Veenduda, et ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega

määrdeaineid – nii vähendatakse pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee

reostumise oht.

9. Truupide ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb

pinnavee reostust. Truupide paigaldamiseks taotleda veeluba või

veekeskkonnariskiga tegevuse registreering. Sh tuleb jälgida, et kasutatavate

masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogude ääres. Olemasolevat

veerežiimi ei tohi rikkuda. Tuleb jälgida piiranguvööndi tingimusi ja et

veekogusse satuks võimalikult vähe heljumit.

10. Nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal tuleb vältida ladustusplatside ja

tehnika hoiuplatside rajamist. Kui selleks on vajadus, kasutada selleks

olemasolevat kõvakattega ala.

11. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee,

autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning

kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb ka pinnase või jäätmete

pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel

tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

12. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis vähendavad müra

ja vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon elamutes ja välisõhus ei tohi

ületada normidekohast taset. Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides

kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas.

33

13. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri

13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning

nõuded varustusele”.

14. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid

tegevusi või kasutada niisutamist ja teede puhastamist.

15. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas

jms). Kõlblikku kasvumulda tuleks kasutada nõlvade ja kraavide kindlustamisel

ja haljastamisel, kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada

rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks. Raiejäätmed ja kännud tuleb alalt

kokku koguda ja eemaldada.

16. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt

kehtivale korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda

jäätmekäitlusettevõttele, kellel on tegevuseks vastva luba. Jäätmete ajutised

kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse

sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

17. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada meetmeid erosiooniohu

vähendamiseks.

18. Asjakohane on rakendada ka kõiki teisi üldmeetmeid, mis on RB põhitrassi

KMH käigus piirkonna keskkonna- ja loodusväärtuste kaitseks välja töötatud.

34

5. Eelhinnangu kokkuvõte ja järeldused

Käesolev eelhinnang käsitleb Harakapesa viadukti, mis on osa Salutaguse tee riste

(OR1225) projektist, mille eesmärk on lahendada Salutaguse tee nr 3170013 ristumine

Rail Balticu raudteetrassiga ja tugimaantee nr 15-ga. Kavandatav viadukt rajatakse

Rapla maakonda Kohila valla Kohila alevi piirile.

Riste rajamine on otseselt seotud Rail Balticu raudtee rajamisega. Rail Balticuga seotud

keskkonnamõju on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames ning RB raudtee

põhiprojekt KMH raames.

Keskkonnamõju eelhindamise seisukohalt on kõige olulisem välja tuua järgmist:

 Kavandatava tegevuse elluviimise tulemusena luuakse eritasandiline ülesõit üle

tugimaantee nr 15. Kahetasandiline ristumine tagab sujuva liiklusvoo ja

vähendab õnnetusjuhtumite hulka.

 Viadukti ehitus toimub peamiselt olemasoleva teemaa piires. Selle rajamisega

muutub piirnevate maaüksuste maakasutus, sest viadukti rajamiseks vajalik maa

(kinnistuosad) võõrandatakse.

 Pärast viadukti valmimist jätkub tee kasutamine sarnaselt olemasolevale

olukorrale.

 Projektiala ei asu rohevõrgustiku alal ning alale ega selle vahetusse mõjualasse

ei jää teadaolevalt ühtegi looduskaitselise väärtusega objekti.

 Vältida tuleb loomade ja lindude tahtlikku häirimist, eriti pesitsemise ja poegade

üleskasvatamise ajal – vt LKS § 55 lg 6 ja lg 61 p 1 ja 2. Mh tuleb rakendada

raietöödel, aga soovituslikult ka teiste mürarikaste tööde teostamisel, lindude

pesitsusrahu ajalist piirangut – 15. aprillist 15. juulini.

 Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole maardlaid, väärtuslikke maastikke,

kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ja miljööväärtuslikke alasid, mida

kavandatav tegevus võiks mõjutada.

 Riigimaantee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on

valdavalt juba olemasolevad mõjud, mida viadukti rajamine küll suurendab, kuid

müra modelleerimise järgi mitte oluliselt. Nimetatud mõjud suurenevad ajutiselt

ka ehitusperioodil, kuid neid on võimalik leevendada erinevate meetmetega.

 Projektialal ei ole ette nähtud müratõkkerajatiste ehitamist.

 RB raudtee ja riste rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused maastikus on

vältimatud. Neid mõjusid hinnati, suures üldsusastmes, RB

maakonnaplaneeringute KSH raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori

asukoht.

 Viadukti projektiala serv ulatub vähesel määral Keila jõe (VEE1096100)

piiranguvööndisse. Arvestada tuleb veekogu piiranguvööndis kehtivate

tingimustega.

 Projektialal on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Põhja- ja pinnavee kaitseks tuleb

rakendada ebasoodsat mõju ennetavaid meetmeid.

35

 Kogu Kohila liiklussõlm koosmõjus kõigi planeeritud viaduktide, teede ja

raudteega avaldab piirkonnale, sh sealsele looduskeskkonnale, tugevat

ehitusaegset survet, mis võib olla oluline autoliikluse turvalisuse tagamisel, kuid

mitte otstarbekas looduskasutuse vaates (sh arvestades loodusressursside hulka,

mis sealsete viaduktide ehituseks kuluvad).

Kokkuvõtteks

Kui kavandatava tegevuse, st Harakapesa viadukti rajamisel järgitakse üldiseid

keskkonnanõudeid ning käesolevas eelhinnangus esitatud meetmeid, siis ei kaasne

sellega eeldatavalt olulist negatiivset mõju keskkonnale, inimese tervisele ja varale ning

kultuuripärandile. Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja

pöörduvust ning toimet võib hinnata väheoluliseks, sest ehitusaegsed mõjud on

lokaalsed ning esinevad ainult ehitusperioodil.

Eeltoodu põhjal on eelhinnangu koostaja seisukohal, et ei ole vajadust algatada KMH

menetlust. Käesolev eelhinnang on otsustajatele töövahendiks lõplike seisukohtade

kujundamisel. Enne KMH algatamise vajalikkuse või mittevajalikkuse üle otsustamist

tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

– kohalikult omavalitsuselt, Keskkonnaametilt, Põllumajandus- ja Toiduametilt ja

Muinsuskaitseametilt.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lugupeetud menetlusosaline

Meie 12.12.2024 nr 8-1/21-024/21253-1

Riigiteed nr 15 Tallinn-Rapla-Türi km 27,37

ületava Harakapesa viadukti rajamiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine menetlusse kaasamine

Transpordiamet algatas tee ehitusloa andmise menetluse riigiteed nr 15 Tallinn-Rapla-Türi km

27,37 ületava Harakapesa viadukti rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmiseks

ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lg 2 ja 3.

Projekti eesmärk on riigiteed nr 15 Tallinn-Rapla-Türi km 27,37 ületava Harakapesa viadukti

ehitus.

Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 06.06.2025 nähtavad lingilt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/xZ0K36vJOZM9DUA

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks

ehitusloa eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 31.12.2024 e-posti aadressile

[email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks

või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Kristjan Reimets (tel +372 5813 3343, e-post [email protected])

poole.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Reimets

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

2 (2)

Lisad: 1.Tee ehitusloa eelnõu

2. Tee ehitusloa korralduse eelnõu

3. Keskkonnamõjude eelhinnang

Adressaadid: Põllumajandus- ja Toiduamet

Elektrilevi OÜ

Kaitseministeerium

Keskkonnaamet

Kliimaministeerium

Maa-amet

MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus

Kohila Vallavalitsus

Rail Baltic Estonia OÜ

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Telia Eesti AS

Kristjan Reimets

58133343, [email protected]