Otsus

76.75 76 .63

7 6 .5 9

7 6. 51

7 6 .6

5

7 6. 69

7 6. 70

76.90

76.64

76.59

76.41

76.35

76.27

76.09

7 6. 22

76.02

7 6 .11

76.0 8

7 5 .6

2

7 5 .2

8

7 5 .8

2

7 5 .4

4

7 5 .0

5

7 5 .4

0

7 5 .2

5

7 4 .8

3

7 5 .2

5

75.23

75 .21

7 5. 12

7 5. 07

75.21

75 .30

7 5. 20

7 5 .2

5

75.36 75.2 3

75.44

75.68

76.05

7 5 .2

8 7 5 .3

4

7 4 .8

1

7 5 .3

5

7 5 .4

3

7 4 .8

6

7 5 .3

2

7 5 .3

9

7 4 .8

3

7 5 .3

7

75.99 75.80

75.83 75.70

7 5 .4

5

7 4 .9

5

7 5 .5

5 75.79

75.74

75.79

7 5 .3

9

7 4 .8

3

7 5 .4

8

7 5 .2

1

75.15

7 5 .19

7 5 .2 5

7 5 .3 5

7 5 .2 4

7 5 .1 9

7 5 .2

4

7 5 .0 6

7 5 .0

1

75.10

7 5. 14

7 5 .1 0

7 5 .2

5

7 5 .4

0

7 5 .4

2

7 5 .3

0

7 5 .0

8

7 4 .9 2

7 5 .11

7 5. 10

75.11

75.12

75.08

75.10

7 5 .3

0

7 4 .8

1

7 5 .3

2 7 5 .3

2

7 4 .8

6

7 5 .4

0

7 5 .2

5

7 4 .7

9

7 5 .2

8

7 5 .4

0

7 4 .7

9

7 5 .4

6

75.66

76.15

75.89 76.00

76.25

75.99

75.81

75.91

76.05

75.90

75.93 75.81

76.02

75.94

75.96

75.69

75.64

75.75

75.69

75.70

76.19

75.93

75.95

7 6 .4

4

7 6 .3

3

7 6 .4

2

76.29

7 6 .3 3

7 6 .2 8

76.15

76.14 76.21

7 6 .2

5

76.14

75.93

7 5 .8

8

7 5 .9 1

7 5 .9 2

7 6. 00

7 5. 97

7 5 .9

0

7 5 .8

3 7 5 .6

8

7 5 .9

0

75.81

7 5 .8 5

7 5 .7

0

7 5 .5

7

7 5 .8

1

76.08

75.73

75.45

75.45

75.48

75.46

75.70

75.76

75.82

75.88

76.02

76.11

76.03

76.19

76.22

76.27

75.98

76.28

75.95

75.78

76.22 76.28

76.34

76.37

76.53

76.73

76.50 76.37

76.42

76.38

78.14

78.50 78.55 78.47 78.23

77.76

78.02

78.12

78.10

77.70

77.31

77.82 77.78 77.64

77.42

7 6. 91

77.37

77.51

77.56

77.03

76.83

77.41 77.38

77.20

76.74

77.05

77.15

76.54

77.03

77.27

77.33

76.62

76.39

77.30 77.24

76.92

76.22

76.11

76.86

77.16

77.25

76.26

76.19

77.21

77.14

76.88

76.11

76.18

76.94

77.19

77.15

76.35

76.25

77.24

77.20

77.03

76.34

7 6 .4

7

7 6 .2

9

7 6 .3

0

7 5 .8

5

7 6 .3

6

76.46

77.20

77.32

77.36

76.81

77.14

77.53

77.54

77.41

76.88

76.65

76.19

7 5 .9

4

7 5 .4

1

7 6 .0

3

78.08

78.00

78.10

77.89

77.35

77.07

76.98

77.02

76.81

76.51

76.23

7 6 .15

7 6 .2

9 7 6 .2

1

76.47

76.74

77.03

77.15

7 6 .3

8

7 6 .3

7

7 6 .2

6 7 6 .3

4 7

6 .2 9

7 6 .5 5

7 6 .4

2

7 6 .5 2

7 6 .5 8

7 6 .5 7

7 6 .8 5

7 6 .8 5

7 6 .8 3

77.55

77.36

77.25

77.07

76.92

76.71

76.76

76.70

76.52

76.53

75.66-75.64

77.28 ´700 Bet

A

A

A

A

X = 6459750

Y =

6 6 4 8 5 0

X = 6459750

Y =

6 6 4 9 0 0

X = 6459800

Y =

6 6 4 9 0 0

Põld

Põld

Põld

25 192 m ²

Transpordim aa 100%

28204:004:0026

22142 Vana-Kuuste - Lootvina tee

169 797 m² Maatulundusmaa 100% 28204:004:0229 Kasesaare

17 296 m² Maatulundusmaa 100% 28201:001:0264 Kanepi

75 444 m² Maatulundusmaa 100% 28204:004:0350 Rotilohu

28 496 m² Maatulundusmaa 100% 28201:001:0263 Saariku

118 723 m² Maatulundusmaa 100% 28204:004:0114 Kingu

75 918 m² Maatulundusmaa 100% 28204:004:0002 Lohu

20

8

3 1

2 7

7 3

58

5 1

Peatum isnähtavus 25x150

Litum isnä

hta vus 7x190

LEPPEMÄRGID:

Planeeritud puurkaev 10 m hooldusalaga (vt märkus 4)

ja 10 m kujaga imbväljakuga (vt märkus 4)

Planeeritud reovee mahuti 5 m kujaga

Planeeritud kanalisatsioonitorustik (vt märkus 4)

Planeeritud veetorustik (vt märkus 4)

Planeeritud elektrikilp (vt märkus 4)

Planeeritud elektri madalpinge maakaabelliin (vt märkus 4)

Planeeritud tee ja parkimisala (vt märkus 3)

Planeeritud juurdepääs krundile (vt märkus 3)

(suurim lubatud ehitisealune pind, vt märkus 3)

Hoonestuse võimalik (illustratiivne) paiknemine

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud krundi number

Planeeritud krundi piir

(10 m mõlemale poole liini)

Elektri keskpinge õhuliin kaitsevööndiga

Üksikpuu (lehtpuu)

Võsa/põõsas

Heinamaa

Truup

Kraav

Kõrvalmaantee 30 m kaitsevöönd (sõiduraja välimisest servast)

Sõidusuunad

Asfaltkattega sõidutee

pindala ja sihtotstarve

Katastriüksuse nimetus, tunnus

Katastriüksuse piir

Planeeringuala piir

169 797 m² Maatulundusmaa 100%

28204:004:0229 Kasesaare

1

PLANEERITUD MAAKASUTUS ja KITSENDUSED:

planeeritud servituudi seadmise vajadus (põhim.)

Seatud isiklik kasutusõigus (Elektrilevi OÜ kasuks)/

Üksikelamu maa

(vt joonis nr 2)

Lähtub Mastilt M7

MÄRKUSED:

Planeeringuala pindala on ligikaudu 1,14 ha.

Planeeringualaks on Kasesaare maaüksuse osa ja sellega piirnev riigitee nr 22142 Vana-Kuuste - Lootvina tee.

4. Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustub projekteerimisel.

ja haljastus antakse projektlahenduse tulemusel.

3. Hoonestuslahendus kirjeldab suurimat lubatud ehitisealust pinda. Täpne lahendus, sh parkimine, liikluskorraldus, mahasõit riigiteelt

Katastriandmed (pindala, katastriüksuse sihtotstarve) on lisatud seisuga 06.05.2024.

Alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Katastripiirid on seisuga 08.04.2024.

2. Aluskaardina on kasutatud OÜ GPK Partnerid poolt aprillis 2024 koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr G-085-24).

1.

N

S

EHITUSÕIGUSE TABEL:

Krunt nr 1

3,20 m suhtel. sügavus:

lubatud suurim

Hoonete

üksikelamu maa (EP)

Krundi kasutamise sihtotstarve:

400 m² pind:

ehitisealune lubatud suurim

Hoonete

4 krundil**:

arv lubatud suurim

Hoonete

9 791 m² Krundi pindala

8,5 m/6,0 m suhteline kõrgus*:

maksimaalne lubatud Hoonete

*Elamu (põhihoone)/abihoone

mida ei loeta ehitusõiguse hulka. ja erinevad rajatised (arv ei ole piiratud, nt laste mängumaja, kasvuhoone, lehtla jmt) **Lisaks on lubatud üks väikehoone (ehitisealune pind alla 20 m², kõrgus alla 5 m)

RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja

[email protected]

Mob: 5698 3956

Ruum Raamis OÜ

Töö nimetus:

maaüksuse osaala DETAILPLANEERING

Sipe külas asuva Kasesaare (kü tunnus 28204:004:0229)

Projektijuht/koostaja:

Jaana Veskimeister

Joonise nimetus: PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDE LAHENDUSEGA

1:500

Töö nr:

013-24

Kuupäev:

25.08.2024

Mõõtkava: Joonise nr:

4

Koostamise korraldaja:

Kambja Vallavalitsus

Huvitatud isik:

Tanel Mõts

Kõ rva lm a a nte

e nr 22142 V

a na -Kuuste

- Lo o tvina

te e

1

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 11.11.2024 nr 6-1/160-9

Meie 11.12.2024 nr 7.2-2/24/12163-4

Kasesaare maaüksuse osaala

detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Kambja valla Sipe küla Kasesaare maaüksuse osaala

detailplaneeringu (katastritunnus 28204:004:0229, edaspidi planeering).

Planeeringu eesmärk on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Kasesaare maaüksusest elamumaa

sihtotstarbega krundi moodustamine ja moodustatavale krundile ehitusõiguse määramine

üksikelamu ning abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Planeeringu koostamisel on arvestatud meie lähteseisukohtadega.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse kooskõlastame planeeringu.

Planeeringu elluviimisel palume arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

meile [email protected] nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb

taotleda EhS § 99 lg 3 alusel meie käest nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume meid kaasata menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisad:

1. SK100_sipe_kasesaare_dp_seletuskiri

2. JN100_sipe_kasesaare_dp_pj_tv

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

Sipe külas asuva Kasesaare

(kü tunnus 28204:004:0229) maaüksuse

osaala detailplaneering

Töö nr 013-24

Versioon 25.08.2024

nr 21004060

Jaana Veskimeister

Projektijuht-planeerija

Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)

Kambja Vallavalitsus

Planeeringu koostamise korraldaja

Tanel Mõts

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Ruum Raamis OÜ

Mob: +372 5698 3956

[email protected]

Sipe külas asuva Kasesaare

(kü tunnus 28204:004:0229) maaüksuse osaala detailplaneering

Sisukord

SELETUSKIRI ................................................................................................................. 5

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ................................................... 5

2. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS .................................................................. 6

2.1 Planeeringuala olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................6

2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus ...................................................................................................7

2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele ................................................................9

2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu

eesmärgid. Planeeringulahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused ..................................12

3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ................................................... 13

3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine ..........................................................................................13

3.2 Krundi hoonestusala ......................................................................................................................13

3.3 Krundi ehitusõigus ...........................................................................................................................13

3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ...............................................14

3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused......................................14

3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine .......................................................................15

3.7 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ..........................................................................................16

3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ................................................................16

3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus .....................................................................................................17

3.7.3. Soojavarustus ..............................................................................................................................18

3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus ..................................................................................................18

3.8 Tuleohutus .......................................................................................................................................18

3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ..............................................................................19

3.10 Keskkonnatingimuste seadmine.................................................................................................19

3.10.1 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine .................................................................................20

3.10.2 Jäätmed ....................................................................................................................................20

3.10.3 Energiatõhusus ..........................................................................................................................20

3.10.4 Radoon.......................................................................................................................................20

3.10.5 Insolatsioon ................................................................................................................................21

3.10.6 Müra ja vibratsioon ...................................................................................................................21

3.11 Servituudi seadmise vajadus ......................................................................................................22

3.12 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................22

3.12.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ..........................22

3.12.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped .....................................................................................24

KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ............................ 27

JOONISED ................................................................................................................. 29

Sipe külas asuva Kasesaare

(kü tunnus 28204:004:0229) maaüksuse osaala detailplaneering 5

SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk

Planeeringu koostamisel on lähtedokumendiks Kambja Vallavolikogu 15.05.2024

otsus nr 24 „Sipe külas asuva Kasesaare (kü tunnus 28204:004:0229) maaüksuse

osaala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“.

Planeeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa

sihtotstarbega Kasesaare maaüksusest elamumaa sihtotstarbega krundi

moodustamist ja moodustatavale krundile ehitusõiguse määramist üksikelamu ning

abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Lahenduse koostamisel on alusdokumentatsioonina arvestatud ja asjakohases sisus

kasutatud:

⚫ „Tartumaa maakonnaplaneeringut 2030+“ (kehtestatud Riigihalduse ministri

27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29);

⚫ „Kambja valla üldplaneeringut endise Kambja valla territooriumi osas“ (kehtestatud

Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40);

⚫ Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet;

⚫ Koostamisel olevat „Kambja valla üldplaneeringut“ (vaadatud valla kodulehel

olevaid materjale juuni 2024 seisuga);

⚫ „Sipe külas asuva Karikakra kinnistu detailplaneeringut“ (kehtestatud Kambja

Vallavalitsuse 24.09.2015 korraldusega nr 616);

⚫ „Sipe külas asuva Kannikese (kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringut“ (algatatud Kambja Vallavolikogu 17.04.2024 otsusega nr 18);

⚫ Kambja Vallavolikogu 16.11.2022 määrust nr 21 „Detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“;

⚫ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale

detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid.

Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud OÜ GPK Partnerid poolt aprillis

2024 koostatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr G-085-24). Geodeetilise

alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis,

mõõtkava M 1:500.

Planeeringualal ei kehti ühtegi varasemalt koostatud ja kehtestatud

detailplaneeringut.

Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise

taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö

kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende

järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.

Planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks loetakse ka planeerimismenetluses

sõlmitavad lepingud.

6 Sipe külas asuva Kasesaare

(kü tunnus 28204:004:0229) maaüksuse osaala detailplaneering

2. Olemasolev olukord ja analüüs 2.1 Planeeringuala olemasoleva olukorra kirjeldus

Planeeringualaks on Kasesaare maaüksuse põhjapoolne osa ligikaudu 1 ha suuruses ulatuses, millest soovitakse moodustada elamumaa krunt, ja sellega piirnev (km 1,03-1,15) riigitee nr 22142 Vana-Kuuste - Lootvina tee. Planeeringuala pindala on kokku ligikaudu 1,14 ha.

Kasesaare maaüksuse (kt 28204:004:0229) kogupindala on 169 797 m², katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Maaüksus on hoonestamata. Kõlvikuliselt koosseisult on maaüksus katastrisse kantud 115 607 m² suuruses osas haritava maana, 19 357 m² suuruses osas loodusliku rohumaana, 25 314 m² suuruses osas metsamaana ja 9 519 m² suuruses osas muu maana. Planeeringualasse jäävas osas on valdavalt tegemist loodusliku rohumaaga, mis osaliselt on hakanud võsastuma.

Kasesaare maaüksuse läänepiiril, naabermaaüksusega Kanepi ühisel piiril kulgeb kraav.

Planeeringualasse jääva Kasesaare maaüksuse osa maapind on tasane, kuid langeb ühtlaselt lääne suunas. Maapinna kõrguste keskmine vahemik on u 75,5-77,5 m/abs.

Kõrvalmaantee nr 22142 Vana-Kuuste - Lootvina tee on riigitee, mille sõidutee on ca 6 m laiune ja asfaltkattega. Tee on kahesuunaline ja kergliiklusteed sõidutee ääres puuduvad. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklus 2023 aasta loenduse andmetel oli 182 autot, mille moodustasid 100% sõidu- ja pakiautod.

Maa-ameti mullastiku kaardi järgi on planeeringualal valdavaks mullatüübiks LP (kahkjas leetunud muld), mille perspektiivseks boniteediks on arvestatud 47. Tartumaa keskmine mulla boniteet on 41 hindepunkti (Eesti keskmine 40). Kui maakonna keskmine boniteet (Tartumaal 41) on suurem kui Eesti keskmine (40), siis on alampiiriks Eesti keskmine boniteet ehk Tartumaal 40 1 . Seetõttu on planeeringualal tegemist väärtusliku põllumaaga. Planeeringualasse jääva Kasesaare maaüksus osa asub aga valdavalt väljaspool põllumassiivi, vaid ligikaudu 0,25 ha suurune osa jääb põllumassiivi nr 66445986946 koosseisu 2 . Põllumassiivi nr 66445986946 pindala on 7,20 ha, st planeeringualasse jääv osa on ca 3,5%.

Piirnevast riigiteest (kõrvalmaantee nr 22142 Vana-Kuuste - Lootvina tee) tulenevalt ulatub planeeringualasse jäävale Kasesaare maaüksuse osale tee kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast3.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel (vaadatud 11.06.2024) ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega ole registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku. Samuti ei jää ala ühelegi kaitsealale ega Natura 2000 võrgustikku. Planeeringualal ei paikne looduskaitseseaduse § 4 lg 1 tähenduses looduskaitseobjekte.

Põhjavesi planeeringualal on suhteliselt kaitstud, mis tähendab, et reostusohtlikkuse tase on madal4.

1 „Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“, lk 32 2 https://kls.pria.ee/kaart 3 ehitusseadustiku § 71 lg 2 alusel 4 Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakendus

Sipe külas asuva Kasesaare

(kü tunnus 28204:004:0229) maaüksuse osaala detailplaneering 7

Planeeringualaks oleval Kasesaare maaüksuse osal puuduvad olemasolevalt tehnovõrkudega liitumised, samuti puudub juurdepääs (mahasõit avaliku kasutusega teelt). Tehnovõrkude ühenduseks on vajalik teha arvestatavaid kulutusi: elektriühenduseks vajalik ühenduspunkt (mast M7) jääb ca 350 m kaugusele (vt joonis nr 2), veevarustuseks on vaja rajada puurkaev, reovee lahenduseks omapuhasti. Juurdepääs on võimalik välja ehitada avaliku kasutusega piirnevalt riigiteelt.

Olemasolev olukord on nähtav joonisel nr 3.

2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus

Planeeringuala asub Sipe küla läänepiiril riigitee (kõrvalmaantee nr 22142

Vana-Kuuste - Lootvina tee) ääres (vt skeem 1). Põhja poolt piirnebki Kasesaare

maaüksuse osa riigiteega nr 22142 Vana-Kuuste – Lootvina; ida ja lõuna poolt

piirneb planeeringuala ülejäänud Kasesaare maaüksuse põllumaaks oleva osaga

ja läänest Vana-Kuuste külla jääva hoonestatud Kanepi maaüksusega

(kt 28201:001:0264, pindala 17 296 m², sihtotstarve maatulundusmaa 100%).

Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti teeregistri kaardirakendusest. Punasega on markeeritud Sipe küla,

asukohamärk suunab planeeringualale. Kollaka tooniga on tähistatud kõrvalmaanteed, oranžika

tooniga tugimaantee.

Kambja valla kantide tüpoloogilise iseloomustuse 5 kohaselt jääb Sipe küla

maalisse kanti, kus asustus on hajali ja teenuseid pakkuva keskasulata. Teenuseid

tarbitakse vallakeskuseks olevas alevikus või lähedal asuvas linnas, mõnel puhul

naabermaakonna linnas.

Sipe küla on võrdlemisi hõredalt asustatud maaline piirkond, mille keskmeks võib

pidada Küti järve ja selle tihedamalt hoonestatud ümbrust. Küte järve ääres on ka

ujumiskoht. Planeeringuala jääb Küti järvest ligikaudu 1 km kaugusele (mööda

teed mõõdetuna).

Sipe küla hoonestus on valdavalt kujunenud kas vahetult piirnevate teede äärde

(ahelküla) või hajali (hajaküla) või hagukülale iseloomulikult, kus peateelt viib iga

5 https://www.kambja.ee/tutvustus-ja-asukoht

8 Sipe külas asuva Kasesaare

(kü tunnus 28204:004:0229) maaüksuse osaala detailplaneering

õue juurde väike harutee. Planeeringuala piirneb vahetult Vana-Kuuste külaga,

kus lähim hoonestus on sarnaseim haguküla struktuurile.

Sipe küla läbib kõrvalmaantee Vana-Kuuste - Lootvina tee, mis tänu seotusele

teiste valla- ja riigiteedega loob head ühendused nii Tartu (ligikaudu 15 km

kaugusel) kui Põlva (ligikaudu 30 km kaugusel) suunaga.

Lähimad ühistranspordipeatused asuvad u 1 km kaugusel läänesuunas (peatus

„Vana-Kuuste“, 22141 Haaslava - Vana-Kuuste tee ääres ja peatus „Sipe tee“,

22142 Vana-Kuuste - Lootvina tee ääres) ning u 1,2 km kaugusel Küti järve lähistel

(peatus „Küti“, 22142 Vana-Kuuste - Lootvina tee ääres). Lähim rongipeatus

(Tartu-Koidula liin, Rebase peatus) jääb ligikaudu 1,8 km kaugusele (mööda teid

mõõdetuna). Kuigi ühistranspordi peatused (nii bussi kui rongi) jäävad vähemalt

15 min ja enama jalutuskäigu kaugusele, on nende kasutus siiski võimalik, kui see

ajaliselt sobib.

Lähim kauplus (Rebase Coop kauplus) jääb planeeringualast ligikaudu 1,8 km

kaugusele Lalli külla. U 2 km kaugusele jääb lähim valla lasteaed ja põhikool, sh

raamatukogu, mis asuvad Vana-Kuuste mõisa endises peahoones.

Planeeringuala mõjualas ei esine loodusvarasid ega asu ühtegi kaitstavat

loodusobjekti, vääruselupaika, kaitseala ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala.

Kultuuriväärtustest jääb 280 m kaugusele kagusuunda arheoloogiamälestis (reg nr

12822) Kivikalme ja ohvrikoht Kõivussaar.

Piirkonna hoonete arhitektuuris domineerivad traditsioonisele taluarhitektuurile

omased viilkatusega elamud ja abihooned. Välisviimistluses on enam levinud

laudis, aga leidub ka tellist. Iseloomulikud on mitmed abihooned, mis ajalooliste

vanade talukomplekside puhul on ehitisealuselt pinnalt kohati isegi suuremad kui

elamud ja pika ristkülikulise põhiplaaniga. Hoonete asetus on vabakujuline, seda

nii teede suhtes kui omavahel. Hoonete vahelise ala moodustab heakorrastatud

õueala. Piirdeid üldjuhul kasutatud ei ole, valdavalt piiritleb privaatsema (õue)ala

haljastus (puuderead, hekid jmt).

Uuemast hoonestusest on 2015 aastal kehtestatud „Sipe külas asuva Karikakra

kinnistu detailplaneeringu“ alusel 2019 aastal naabermaaüksusel Karikakra

ehitatud elamu (ehitisealune pind u 163 m²) ja üks abihoone (ehitisealune pind u

85 m²). Karikakra maaüksusel kehtiv detailplaneeringu lahendus lubab täiendavalt

ehitada veel ühe abihoone. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on kokku

lubatud kuni 350 m². Elamu (põhihoone) kõrgus on lubatud kuni 9 m, katusekalde

vahemikuks on määratud 15-45 kraadi.

Lähim käesolevale planeeringule sarnane uusehituse soov on eelnimetatud

Karikakra maaüksuse kõrval asuvale Kannikese maaüksusele (vt joonis nr 2), kuhu

kavandatakse elamut ja kuni kolme abihoonet ehitisealuse pinnaga kokku kuni

400 m² (menetluses „Sipe külas asuva Kannikese (kt tunnus 28204:004:0202)

maaüksuse ja lähiala detailplaneering“). Elamu planeeritav kõrgus on kuni 8,5 m,

abihoonetel kuni 6 m; katusekalde vahemikuks on määratud 30-45 kraadi.

Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel nr 1, mõjuala analüüs on kajastatud

joonisel nr 2.

Sipe külas asuva Kasesaare

(kü tunnus 28204:004:0229) maaüksuse osaala detailplaneering 9

2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele

Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohased kehtivad strateegilised planeerimisdokumendid on „Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“ (2019) ja „Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas“ (2007).

Kuna „Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“ kehtestati hiljem kui kehtiv „Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas“ ning kuna maakonnaplaneering on eelkõige aluseks kohalike omavalitsuste üld- planeeringute koostamisel ja Kambja vallas on uus üldplaneering koostamisel, tuleb strateegiliste planeerimisdokumentide põhimõtetele vastavust vaadata paralleelselt nii kehtiva kui koostamisel oleva Kambja valla üldplaneeringu ning maakonnaplaneeringu sümbioosis. Kehtivate strateegiliste planeerimis- dokumentide (maakonnaplaneering ja valla üldplaneering) ning koostamisel oleva üldplaneeringu põhimõtted on välja toodud allpool.

„Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“ kohaselt jääb planeeringuala maalisse piirkonda väärtusliku põllumaa alale.

Väärtuslik põllumaa on kajastatud tegelikku ja planeeritud maakasutust arvestamata Põllumajandusuuringute Keskusest 16.02.2016 saadud teabena. Maakonnaplaneeringusse kantud kaardikiht näitab maaviljelusressurssi ega ole käsitletav põllumajandusmaa määramisena. Üldise suunana näeb maakonna- planeering ette väärtusliku põllumajandusmaa säilimise üldjuhul põllu- majanduslikuks tegevuseks.

Maalised piirkonnad on alad, mis jäävad väljapoole tiheasumeid. Maakonnaplaneeringu eesmärk pole elanike suunamine maalistest piirkondadest tiheasumitesse, vaid maalises piirkonnas kohase asustus-, ehitus- ja maakasutusviisi säilitamine. Maalised piirkonnad on välja kujunenud peamiselt kuue asustusviisina :

⚫ traditsioonilised hajali üksikmajapidamised (hajaküla, haguküla, ahelküla);

⚫ traditsioonilised lähestikku paiknevad üksikmajapidamised (tänavküla, ridaküla,

sumbküla);

⚫ endised mõisakeskused koos hilisema külgneva hoonestusega;

⚫ kompaktsed ehituskruntidega alad (endised aianduskooperatiivid ja ühismajandite

või nende allüksuste keskused);

⚫ tootmisehitiste kompleksid, s.h farmid;

⚫ olemasolevatest tiheasumitest eraldi paiknevad linliku hoonestusviisiga uusasumid

põllu- ja metsamaadel ja selliseks krunditud alad (valglinnastumise tulem).

Planeeringuala mõjupiirkond vastab eelkõige esimesele asustusviisile.

Traditsioonilisi maakodusid ja muud ehituspärandit maal aitab säilitada nende kasutamine sesoonse teise koduna. Maalistes piirkondades väärtustakse eluasemete ümbruse maa hoidmist harimiskõlblikuna kui toidutootmisvahendit kriisiolukorras.

Kuigi maakonnaplaneering näeb planeeringualal ette väärtusliku põllumaa, ei ole planeeringu koostamise eesmärk vastuolus maakonnaplaneeringu üldiste põhimõtetega asustuse suunamisel maapiirkonnas. Maakonnaplaneering taunib asendiliselt ja maakorralduslikult ebaotstarbekat põllu- ja metsamaade kruntimist üksteisest ruumiliselt isoleeritud pisiasumiteks, kus sotsiaalne taristu jääb kaugele ja linliku tehnilise taristu rajamine ning pidamine on kulukas.

10 Sipe külas asuva Kasesaare

(kü tunnus 28204:004:0229) maaüksuse osaala detailplaneering

Käesolev planeeringulahendus annab võimaluse hoonestada osa Kasesaare maaüksusest piirkonnale iseloomulikku asustusstruktuuri järgides, st ei toimu tiheasumile omast kruntimist ja suuremahulist linliku tehnilise taristu rajamist. Detailplaneeringu alaga hõlmatakse küll väärtusliku põllumajandusmaa massiivist nr 66445986946 (7,20 ha) ligikaudu 3,5%, aga kuna tegemist on sedavõrd väikese osaga ja planeeringuala paikneb väärtusliku põllumajandusmaa massiivi äärealal , ei tükeldu detailplaneeringu realiseerumisel põllumajandusmaa massiiv ja ei ole takistatud ülejäänud massiivi edasine põllumajanduslik kasutus.

„Kambja valla üldplaneeringu endise Kambja valla territooriumi osas“ kohaselt (vt skeem 2) jääb planeeringuala valdavalt n-ö valgele alale, millel säilib olemasolev kasutusotstarve ja millele üldplaneeringuga uut võimalikku kasutusotstarvet ei kavandata. Väga vähesel määral jääb planeeringuala idapoolne äär väärtuslikule põllumaale. Üldplaneeringu kohaselt loetakse maatulundusmaaks põllumajandussaaduste tootmiseks ja metsakasvatuseks ette nähtud maad, mille hulka arvatakse ka katastriüksuse piires olev õuemaa ja muu maa. Seetõttu tuleb planeeringuala arendamisel lähtuda ka maatulundusmaale ette nähtud nõuetest.

Skeem 2. Väljavõte „Kambja valla üldplaneeringu endise Kambja valla territooriumi osas“ põhikaardist. Planeeringuala on tähistatud musta joonega.

Üldplaneeringu kohaselt on maatulundusmaal lubatud projekteerimistingimuste alusel ühele maatulundusmaa kasutusotstarbega katastriüksusele ehitada üks ühepereelamu kuni 3 abihoonega või üks põllumajandusliku tootmisega seotud kuni 4 ehitisega kompleks. Arvestada tuleb, et erinevatele maaüksustele kavandatavate hoonekomplekside vahekauguseks jääks vähemalt 100 m ja säiliks väljakujunenud asustusstruktuur; tee ei tohi liigendada väärtuslikku põllumaad.

Üldplaneeringu kohaselt on väärtuslikul põllumaal lubatud ehitusõigust määrata samuti projekteerimistingimustega, kui lähima hoonete kompleksini jääb vähemalt 250 m. Nimetatud nõude põhjuseks on soov tagada väljakujunenud hajaasustusliku struktuuri säilimine ja põllumaa kompaktsus. Lisaks sätestab üldplaneering, et juhul, kui maatulundusmaale uushoonestuse planeerimisel kattub vastav katastriüksus osaliselt või täielikult säilitamisele kuuluvate väärtuslike maastike ja koosluste võrgustikuga, rohevõrgustiku aladega, asub väärtuslikul põllumaal või metsamaal, tuleb koostada detailplaneering hoonestusele parima asukoha ja ehitustingimuste leidmiseks.

Arvestades, et planeeringuala ei jää valdavalt väärtuslikule põllumaale ja lähtudes kavandatavast krundist ning olemasolevatest hoonetest, on planeeringu koostamise eesmärk kehtiva üldplaneeringu põhimõtetega kooskõlas, kuna planeeritav elamukompleks jääb naabermaaüksuste elamutest enam kui 100 m kaugusele, kavandatav krunt koos elamukompleksiga on kooskõlas piirkonna asustusstruktuuriga ja ei killusta, sh juurdepääsutee, väärtuslikku põllumaad.

Sipe külas asuva Kasesaare

(kü tunnus 28204:004:0229) maaüksuse osaala detailplaneering 11

Koostamisel oleva uue „Kambja valla üldplaneeringu“ kohaselt jääb

planeeringuala hajaasustusse rohevõrgustiku koridori alale (vt skeem 3).

Skeem 3. Väljavõte koostamisel oleva „Kambja valla üldplaneeringu“ maakasutuskaardist

(vaadatud valla kodulehelt juunis 2024). Planeeringuala orienteeruv asukoht on tähistatud

punase joonega.

Hajaasustusalal tuleb koostamisel oleva üldplaneeringu kohaselt asustuse kavandamisel

arvestada väljakujunenud asustusstruktuuriga. Koostamisel olevas üldplaneeringus on välja

toodud üldised tingimused. Allpool on esitatud asjakohased:

⚫ Säilitada valdavalt põllu- ja metsamajanduslik maakasutus, mis vaheldub üksikute

hajusalt paiknevate elamutega;

⚫ Ehitustegevuse kavandamisel lähtuda maalisele asustusele omastest tunnustest

ning looduslikest tingimustest, sh reljeefist, kõlvikutest, olemasolevast taristust;

⚫ Elamuehituses järgida piirkonnale omase külatüübi struktuuri;

⚫ Üksikelamu katastriüksuse suuruse määramisel tuleb arvestada piirkonna

katastriüksuste struktuuri ja suuruseid, laiust, külatüüpi jms olulisi kaalutlusargumente;

⚫ Järgida piirkonnas väljakujunenud tavapärast ehitisealust pinda;

⚫ Maa-alal, kuhu jäävad rohevõrgustiku tugiala või koridor, tuleb järgida

rohevõrgustiku säilimiseks seatud tingimusi.

Planeeringuala jääb rohevõrgustiku koridori. Peamiseks tingimuseks rohekoridoris

tegutsemiseks on, et lähtuda tuleb konkreetsest rohevõrgustiku elemendist ja selle

eesmärkidest. Rohekoridori sidusust ei tohi katkestada ega olulisel määral vähendada.

Lisaks eelpool toodud üldistest tingimustest ja rohevõrgustiku koridoriga seotud tingimustest,

tuleb lähtuda ka piirkondlikest ehitustingimustest elamuehituseks.

Koostamisel olev üldplaneering on valla territooriumi jaganud kantideks. Sipe küla jääb

Vana-Kuuste kanti, kus on ette nähtud järgmised nõuded:

⚫ Katastriüksuse min suurus - üldjuhul 1 ha. Katastriüksuse suurus peab võimaldama

elamut teenindavate ehitiste (sh kujad) kavandamist; Katastriüksuse suuruse ja

asukoha valikul tuleb arvestada hajaasustusele omase privaatsusega. Minimaalne

elamute vaheline kaugus on 100 m. Erandid on lubatud omavalitsuse

kaalutlusotsuse alusel.

⚫ Elamu tüüp – üksikelamu;

⚫ Eluhoone max kõrgus - üldjuhul 9 m;

⚫ Eluhoone max korruselisus – 2;

12 Sipe külas asuva Kasesaare

(kü tunnus 28204:004:0229) maaüksuse osaala detailplaneering

⚫ Hoonete arv (eluhoone + abihooned, sh mitte ehitusloa kohustuslikud hooned) -

2+3;

⚫ Katastriüksuse täisehitatus - mitte rohkem kui 600 m². Hoonestusala peab olema

kompaktne;

⚫ Arhitektuursed ja ehituslikud tingimused - lähtuda külatüübist ja hoonestuslaadist;

⚫ Piirdeaed - Lähtuda kohalikust tavast.

Planeeringulahendus arvestab koostamisel oleva üldplaneeringu asjakohaste

tingimustega.

2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad

järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid.

Planeeringulahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused

Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning tehtavad järeldused põhinevad

peatükkides 2.1 ja 2.2 toodud olukorra ülevaatele ning kirjeldusele ja vastavusele

liigilt üldisemale planeeringule, sh koostamisel olevale (esitatud peatükis 2.3).

Planeeringualaks on Kasesaare maaüksus osa, mis piirneb põhja poolt riigiteega,

ida- ja lõunasuunalt Kasesaare maaüksuse põllumaa osaga ning lääne küljest

hoonestatud maatulundusmaaga (Kanepi). Sipe küla elamukompleksid

paiknevad üldiselt maastikul hajusalt ja nende vahel laiuvad põllud ning metsad.

Planeeringuala mõjualas, sh naaberkülas Vana-Kuuste on iseloomulik haguküla

tüüp, kus peateelt viib iga õue juurde väike harutee (vt joonis nr 1).

Piirkonnas on hästi välja kujunenud teedevõrk, mis tagab head ühendused

lähimate linnade ja külakeskustega. Valla lähim lastaed-põhikool jääb ca 2 km

kaugusele Vana-Kuuste külla. Lähiala hoonestust iseloomustab traditsiooniline

taluarhitektuur, kus hoonetel on viilkatus, ehitatud on mitmed abihooned,

välisviimistluses on peamiselt kasutatud laudist.

⚫ Kasesaare maaüksusest ca 1 ha suuruse osa välja kruntimine ja hoonestamine on küla

senise arengu ja asustusstruktuuri kujunemisega kooskõlas, st uushoonestus tekib

olemasolevatest elamukompleksidest enam kui 100 m kaugusele; avalikult teelt

hooneteni (õuealani) viib hagukülale iseloomulik juurdepääsutee; väärtuslik põllumaa

(põllumassiiv) säilib terviklikuna.

⚫ Hoonestusala määramisel (õueala kujundamisel) on arvestatud maalise piirkonna

iseloomulikkusega, st et tekiks piisav privaatsus (enam kui 100 m vahe

naabermaaüksuse hoonetega) ja säiliks maksimaalselt looduslik keskkond

(rohevõrgustiku koridor). Hoonestusala paigutus riigiteest eemale tagab ka

iseloomuliku külastruktuuri (õueala kaugus peateelt), sh ka turvalisema ja

transpordiliiklusega kaasneva võimalike häiringute (müra, saaste, vibratsioon)

minimeerimise.

⚫ Ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused on määratud piirkonna enamlevinud

hoonestus- ja ehituslaadi arvestavalt (üks elamu ja kuni kolm abihoonet vabakujulise

paiknemisega, elamu kõrgus kuni 8,5 m, katusetüübina viilkatus, välisviimistluses laudis,

krohv, tellis jm; keelatud imiteerivad materjalid).

⚫ Haljastus- ja kujundusnõuete määramisel on lähtutud, et hoonestamise tulemusel säiliks

ökoloogiline tasakaal ja rohevõrgustiku koridori toimimine, st hoonestusalast (tekkivast

õuealast) väljapoole säiliks maksimaalselt looduslik keskkond; hoonestusest, teedest ja

parkimisalast vabad pinnad peab hoidma rohealana; uusistutuste soovi korral tuleb

seda teha piirkonnas leivavate iseloomulikke puu- ja põõsaliikidega.

Sipe külas asuva Kasesaare

(kü tunnus 28204:004:0229) maaüksuse osaala detailplaneering 13

3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK

3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine

Planeeringualasse jäävast Kasesaare maaüksuse osast moodustatakse krunt nr 1 pindalaga 9 791 m² eesmärgiga hoonestada see ühe elamukompleksiga.

Krundi moodustamine on näidatud põhijoonisel. Planeeritud krundi alusel moodustatava katastriüksuse pindala võib täpsustuda piiride märkimisel loodusesse katastrimõõdistamise käigus.

3.2 Krundi hoonestusala

Hoonestusala on krundi osa, kuhu tuleb rajada ehitusõigusega lubatud hooned (üksikelamu ja abihooned). Võimalik ehitusloakohastuseta väikehoone ja erinevad rajatised, nt jäätmemaja (jäätmete varjualune), mängumajad, kasvuhooned ning muud väikerajatised võib ehitada väljaspoole hoonestusala (vt ka ptk 3.3) .

Hoonestusala on antud suurem kui hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, mis

võimaldab projekteerimise käigus vabamalt valida hoonestuse paiknemist ja kuju

(moodustada sobiv õueala). Hoonestusala pindalaga 2 367 m² moodustab krundist

24%.

Hoonestusala sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 4.

3.3 Krundi ehitusõigus

Planeeritud krundi ehitusõigus on toodud joonisel nr 4 tabelis.

Ehitusõiguse kohaselt nähakse krundile nr 1 ette üksikelamu (ehitise kasutamise

ostarbe kood 11101) ja kuni kolme abihoone (ehitise kasutamise ostarbe kood

12744) ehitamine. Ehitusõiguses toodud suurim lubatud ehitisealune pind on antud

kokku üksikelamule ja abihoonetele. Üksikelamu suurim lubatud ehitisealune pind

on kuni 250 m², abihooned ei tohi olla suuremad kui elamu. Üksikelamule ja

abihoonetele lisaks (ei loeta ehitisealuse pinna hulka) on lubatud rajatiste (arvu ei

piirata, nt laste mängumajad, jäätmemaja (prügikonteinerite varjualune), lehtla,

kasvuhoone vmt) ja ühe ehitusloakohustuseta väikehoone (ehitisealune pind alla

20 m² ja kõrgus kuni 5 m) ehitamine.

Ehitusõiguse kohased üksikelamu ja abihooned tuleb projekteerida ning ehitada

hoonestusala piirides (st väljaspool hoonestusala on ehitamine keelatud), võimalik

väikehoone ja rajatised võivad paikneda väljaspool hoonestusala, kuid ei tohi

asuda tee kaitsevööndis, tehnovõrkude kaitsetsoonides ja krundipiirile lähemal kui

4 m.

Krundi nr 1 planeeritud sihtotstarve 6 on üksikelamu maa (EP), sellele vastav

katastriüksuse sihtostarve on7 on elamumaa.

6 Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud vastavalt ruumilise planeerimise leppemärkidele 2013 7 Maakatastriseaduse § 181 lg 1

14 Sipe külas asuva Kasesaare

(kü tunnus 28204:004:0229) maaüksuse osaala detailplaneering

3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning

parkimiskorraldus

Juurdepääs planeeritud üksikelamu kompleksile toimub uue ristumiskoha

rajamisega 22142 Vana-Kuuste - Lootvina teelt umbes km-l 1,07. Riigitee ristumiskoha ehitamiseks tuleb taotleda Transpordiameti käest ristumiskoha ehitamise nõuded.

Parkimine tuleb lahendada krundi piires nähes ette vähemalt kolm parkimiskohta8. Parkimislahendusega peab olema välistatud riigiteele tagurdamine.

Autotranspordi juurdepääsu asukoht koos nähtavuskolmnurkadega on nähtav

joonisel nr 4 ja alloleval skeemil 4. Täiendavate riigiteega ristumiskohtade rajamine

on keelatud. Joonisel nr 4 on illustreeritud ka põhimõtteline parkimis- ja

manööverdusala lahendus. Täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus.

Skeem 4. Juurdepääsu asukoht koos liitumisnähtavusega (LN 7x190, helesinisega) ja

peatumisnähtavusega (PN 25x150, lillaga). Planeeringuala piir on markeeritud punase

katkendjoonega. Aluskaardiks on Maa-ameti ortofoto.

3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud

tingimused

Hoonestuse arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline, kuid

ümbritsevat keskkonda arvestav ja piirkonda sobiv, st uute hoonete kavandamisel

tuleb lähtuda taluarhitektuurile omastest põhimõtetest nii mahtude kui vormi osas.

8 Linnatänavate standard EVS 843:2016, tabel 9.2

Sipe külas asuva Kasesaare

(kü tunnus 28204:004:0229) maaüksuse osaala detailplaneering 15

Olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded:

⚫ Korruselisus: põhihoonel (elamu) kuni kaks maapealset korrust (teine korrus

katusealusena) ja kuni üks maa-alune korrus, abihoonetel kuni üks maapealne ja kuni

üks maa-alune korrus. Räästa kõrgus max 3,6 m;

⚫ Katusetüüp: põhi- ja abihoonetel põhimahus viilkatus; põhimahtu võib ilmestada

muu katusetüübiga, sh on lubatud vintskapid; väikehoonel ja rajatistel vaba;

⚫ Katusekalle: põhi- ja abihoonetel 30-45 kraadi, kõrvalmahtudel (põhihoone

koosseisus) nt garaažil, varikatusel 0-15 kraadi; väikehoonel ja rajatistel vaba;

⚫ Katusekatte materjalid: põhi- ja abihoonetel katuseplekk, katusekivi; asbestivaba

eterniit; väikehoonetel ja rajatistel vaba;

⚫ Välisviimistlusmaterjalid: puit, kivi, krohv, klaas, betoon (soovituslikult kombineeritult).

Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine;

⚫ Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata;

⚫ +/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus, sokli kõrgus kuni 60 cm;

⚫ Hoonekompleksi kuuluvad hooned peavad omavahel stiililt sobima (moodustama

arhitektuurse terviku).

Projekteerimisel on soovitatav näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi.

Paneelide paigaldamine on lubatud nii hoonete katustele kui seina tasapinnale ja

ka maapinnale. Hoonete külge kavandatavad päikesepaneelid sulandada

arhitektuursesse terviklahendusse (paneelid või nendega kaetavad osad

kavandada osaks arhitektuursetest elementidest).

3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine

Planeeringualal kasvava haljastuse osas ei määrata selle säilitamise või

likvideerimise kohustust. Soovitatav on krundil nr 1 hoonestuse ümbruses siiski

maksimaalselt säilitada olemasolev kõrghaljastus ja põõsagrupid, mis võrreldes

istutatava haljastusega omavad kohest roheefekti. Samuti pakub kohene

kõrghaljastus looduskeskkonnale jahutavat mõju (sh inimestele) ja tagab suurema

liigirikkuse. Kõrghaljastuse minimaalne osakaal õueala territooriumist peab olema

20%.

Krunt nr 1 jääb koostamisel oleva üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku koridori

alale, mistõttu tuleb väljaspool hoonestusala (tekkiv õueala) säilitada keskkond

maksimaalselt looduslikuna. Olemasolevad põõsaste ja puude grupid on head

pesitsuspaigad lindudele ja elupaigaks putukatele ning loomadele, st toetavad

liigirikkust, mistõttu, tuleb võimaldada ala olemist ja säilimist puisniidule sarnaseks

mosaiikseks koosluseks.

Krundi nr 1 õueala uushaljastus lahendatakse vastavalt maaomaniku soovile.

Uushaljastuses kasutada kodumaiseid ja piirkonnas levinud puu, põõsa ja püsikute

liike. Väljaspool õueala hoida maastik võimalikult looduslik, st vältida lausniitmist,

vajadusel niita kord-paar suve jooksul.

Haljastuse säilitamisel ja kavandamisel tuleb arvestada, et mahasõidu ristumisel riigiteega peavad olema tagatud vajalikud nähtavused. Joonisel nr 4 ja skeemil 4 (vt lk 14) on näidatud peatumis- (PN) ja liitumisnähtavus (LN). Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

Sõidukite juurdepääsutee ja parkimisala rajamisel tuleb eelistada katet, mis tagab

sademevee läbilaskevõime ja on maalisse asustusse sobiv.

16 Sipe külas asuva Kasesaare

(kü tunnus 28204:004:0229) maaüksuse osaala detailplaneering

Krundi nr 1 lauspiiramine kogu katastriüksuse perimeetril ei ole lubatud. Piirata võib

õueala või osa sellest (nt õueala ja tarbeaia osa). Piirde kõrgus on lubatud kuni

1,5 m ja piire peab olema läbipaistev (aia pinnast min 25%, v.a. haljaspiirded) ,

piirkonda ja hoonestuse arhitektuuriga sobiv. Soovitatav on eelistada õueala

valdavat kujundamist/eraldamist ülejäänud maaüksusest puittaimedega (hekid,

põõsa- ja puudegrupid).

Olemasoleva maapinna (reljeefi) suuremahuline muutmine on keelatud, säilima

peab looduslik piirkonnale iseloomulik reljeef. Lubatud on maapinda tõsta ainult

hoonealustes osades kuni 0,5 m. Põhjendatud juhul ja kooskõlas omavalitsusega

on lubatud eeltoodust erinevad lahendused.

Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus tulenevalt

hoonestuse asukohast. Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada, et sademevesi ei

valguks naabermaaüksustele ning tee alale.

3.7 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad

Detailplaneeringu alal puuduvad tehnovõrkude ühendused. Planeeringualale on kavandatud elamukompleks, mis vajab elektri - ja veeühendust ning tagatud peab olema reovee kogumine ning sademevee kogumine/immutamine ja küte.

Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 4. Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus.

3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi

Planeeringuala piirkonnas puudub ühisvee ja -kanalisatsioonisüsteem, mistõttu tuleb ette näha lokaalsed lahendused.

Lokaalse vee- ja kanalisatsioonilahenduse kavandamisel on veevajaduseks inimese kohta arvestatud ca 120 l. Arvestades keskmiselt 4 inimest krundi kohta, teeb see ööpäevaseks veevajaduseks üldjuhul/keskmiselt ligikaudu 0,48 m³ (0,12 m³ x 4 in). Veevõtukohana on kavandatud krundile nr 1 puurkaev.

Põhjavesi piirkonnas on suhteliselt kaitstud (reostusohtlikkuse tase on madal). Reoveekäitluse lahenduseks on planeeritud omapuhasti (septik või biopuhasti), millest väljuv vesi suunatakse imbväljakusse. Imbväljakuga omapuhasti projekteerimisel tuleb tagada, et põhjavee tase ja aluspõhja kivimite kõrgus jääksid kõrgemale kui 1,2 m, vajadusel tuleb rajada tõstetud imbväljak (imbväljaku kõrgus tuleb projekteerida vastavalt põhjavee taseme ja aluspõhja kivimite kõrgusele (tõsta ulatuses, et oleks tagatud immutussügavus aasta ringi hinnanguliselt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest)).

Planeeringu joonisel nr 4 on näidatud puurkaevu ja omapuhastisüsteemi võimalik

asukoht. Projekteerimisel on lubatud lahendust täpsustada arvestades, et:

⚫ Heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või

hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning

lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala.

Arvestada tuleb ka võimalike veevõtukohtade ja omapuhastite süsteemidega

naabermaaüksustel;

⚫ Veevõtukoht ja reoveesüsteem ei tohi põhjustada kitsendusi väljaspool

planeeringuala või tuleb kitsenduste kavandamine vastava maaüksuse omanikuga

kooskõlastada;

⚫ Omapuhasti kuja on 5 m;

Sipe külas asuva Kasesaare

(kü tunnus 28204:004:0229) maaüksuse osaala detailplaneering 17

⚫ Imbväljaku kuja on 10 m;

⚫ Vältida tuleb kanalisatsiooniehitiste kujade sattumine riigitee teemaale, kuna kuja on

kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus. Seejuures tuleb

välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on

riigitee kraav eelvooluks).

Sademevee pinnasesse imbumine tuleb võimaldada krundi piires nähes ette looduslähedased lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekke kohas maastikukujundamise kaudu. Looduslähedaste lahenduste kasutamine toetab ka kliimamuutustega arvestamisega seonduvaid aspekte. Sademevett on soovitatav ka kokku koguda ja taaskasutada. Vajadusel võib rajada drenaaži ja suunata drenaaživee piirnevasse kraavi. Sademe- ja drenaaživee juhtimine naabermaaüksustele, sh riigitee alusele maaüksusele on keelatud. Riigitee kaitsevööndis on keelatud teha veerežiimi muutust põhjustava id maaparandustöid.

3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus

Elektrivarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Elektrilevi OÜ tehnilised

tingimused nr 474203 (välja antud 29.05.2024, kehtivad kuni 29.05.2026).

Riigitee nr 22142 Vana-Kuuste - Lootvina tee ääres Mardi maaüksusel

(kt 28204:004:0251) paikneb Mardika:(Kuuste) alajaam (vt joonis nr 2). Nimetatud

alajaamast lähtuv fiider F3 õhuliin kulgeb paralleelselt Vana-Kuuste-Lootvina

teega ning on kinnitatud keskpinge mastidele. Mastilt M7

(X=6460023.867;Y=664497.461) on planeeritud krundi nr 1 elektrivarustuseks uus

maakaabelliin, mis on planeeritud kulgema paralleelselt Vana-Kuuste-Lootvina

teega maaüksustel Kingu (28204:004:0114) ja Lohu (28204:004:0002).

Vana-Kuuste - Lootvina tee ja rajatava sissesõidutee ristumiskoha lähedale on

planeeritud uus 0,4kV liitumiskilp. Joonisel nr 4 on näidatud võimalik kilbi asukoht,

mida võib projekteerimisel täpsustada. Planeeritud elektrikaabel on planeeritud

riigiteega ristuvana ja see tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda juhendis „Nõuded

tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

Projekteerimisel arvestada, et kilp peab olema alati vabalt teenindatav.

Elektritoide liitumiskilbist maaüksusele ehitatavate objektideni tuleb näha ette

maakaabliga.

Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud

projekteerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana (vt ka

ptk 3.11).

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada

liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks

pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le

esitada moodustatud katastriüksuste aadressid.

Välisvalgustus

Planeeringulahendus ei näe ette välisvalgustuse lahenduse rajamist riigi tee äärde.

Planeeritud krundi sisese välise valgustuse projekteerimisel näha ette võimalikult

energiasäästlikud lahendused, säilitada maksimaalselt pimeda taeva

18 Sipe külas asuva Kasesaare

(kü tunnus 28204:004:0229) maaüksuse osaala detailplaneering

vaadeldavus ja tekitada minimaalne häiring elusloodusele ja elanikele

(nt kasutada n-ö sooja valgustust, ülevalt alla suunatud valgustust,

valgustusandureid; kui on vajadus öisel ajal valgustuse kasutamiseks, reguleerida

see minimaalsele võimsusele).

3.7.3. Soojavarustus

Planeeringuala ei asu kaugküttepiirkonnas ja soojavarustus on ette nähtud

lokaalsena. Kasutada tuleb süsteeme, mis oleksid keskkonnasäästlikud. Võimalikud

küttelahendused on vedel- või tahkeküte ja soojuspumbad, sh maaküte, ning

taastuvenergia või muud projekteerimise ajal võimalikud lahendused. Täpne

lahendus tuleb anda projekteerimise käigus. Soovitatavalt näha ette erinevad

kombinatsioonid, et tagada toasoe ka nt elektrikatkestuste ajal.

Maaküttelahenduse valikul tuleb arvestada põhjaveevarude ja nende kvaliteedi

hoidmiskohustusega. Maakütte kavandamisel arvestada, et horisontaalse

kollektori alal ei ole võimalik säilitada või kavandada sügavale ulatuvate juurtega

kõrghaljastust.

3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus

Sideühendus on ette nähtud lahendada mobiilsidega.

3.8 Tuleohutus

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutuse seaduse,

siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning

kord.

Alale planeeritud tegevus liigitub I (eluhooned) kasutusviisi alla.

Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt

30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust

ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel.

Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid

teid. Määruse nr 10 kohane vajalik veevooluhulk veevõtukohas on 10 l/s 3 tunni

jooksul (tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormuse 0-600 MJ/m² korral ja kui ei

kasutata automaatset tulekustutussüsteemi). I kasutusviisiga ja sellega

võrdsustatud hoonel loetakse määruse nr 10 kohaselt veevõtukoha veeallikas

piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Sama määruse kohaselt võib ehitise

veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui

täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 m²;

2) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned

asuvad üksteisest kaugemal kui 40 m;

3) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned

asuvad üksteisele lähemal kui 40 m, kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud;

4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200

megadžauli ruutmeetri kohta.

I kasutusviisiga või sellega võrdsustatud hoonega samal kinnistul asuva abihoone

veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta.

Sipe külas asuva Kasesaare

(kü tunnus 28204:004:0229) maaüksuse osaala detailplaneering 19

Planeeritud hoonestusala jääb olemasolevatest hoonetest enam kui 100 m

kaugusele.

Maa-ameti vesivarustuse kaardirakenduse kohaselt pole Sipe külas ja ka

naaberkülades ühtegi ametlikku nõuetele vastavat veevõtukohta. Lähimad

veevõtukohad asuvad ca 6 km kaugusel: 1) Vana-Kuuste külas Alexela AS-le

kuuluvas vedelgaasiterminalis (Gaasi tee 1) ja 2) Mäekülas Nuti maaüksusel.

Ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste alusel on hoonestuse minimaalseks

tuleohutusklassiks TP-3, mis ei keela kõrgema tuleohutusklassiga hoone

projekteerimist.

Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja

arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu

ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja

olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa

meetrit, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse

ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse

üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid

põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Eelnimetatud kuja

arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui

sellised hooned on samast tuleohutusklassist. TP 3 klassi hoonete puhul on hoonete

kogupindala lubatud kuni 400 m², mil ei pea tule levikut takistama ehituslike

abinõudega. Planeeritud suurim lubatud ehitisealune pind on lubatud kuni 400 m².

Lähimad olemasolevad hooned jäävad planeeritud hoonestusalast enam kui

100 m kaugusele.

Operatiivsõiduki juurdepääs on tagatud olemasolevalt Vana-Kuuste - Lootvina

teelt.

Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide

ja nõuetega, sh ehitisesisese tuletõrjeveevärgi lahendamisel .

3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused

Kuritegevuse riskide vähendamisel on arvestatud standardi EVS 809-1:2002

põhimõtteid.

Tihe ja sõbralik läbikäimine naabritega aitab ära hoida kuriteohirmu, mistõttu on

soovitatav liituda naabrivalvega. Naabrivalve on suunatud piirkondadele, kus

elanikud soovivad oma naabruskonnas vähendada kogukonna toel kuritegevust.

Hoone ümbruses kasutada liikumisanduriga valgusteid. Soovitatav on kasutada ka

videovalvet.

Eramaa (õueala) selge eristamine on võimalik piirdeaia/haljaspiirde rajamisega.

Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).

Hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.

3.10 Keskkonnatingimuste seadmine

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia

keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt

negatiivset keskkonnamõju kui järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja

maaüksuse igakordsed omanikud peavad rangelt kinni seadusega sätestatud

20 Sipe külas asuva Kasesaare

(kü tunnus 28204:004:0229) maaüksuse osaala detailplaneering

keskkonnakaitse põhimõtetest. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud,

peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb

peamiselt planeeringu- ja selle mõjualaga.

3.10.1 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine

Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse kohaselt

suhteliselt kaitstud alal, st reostusohtlikkuse tase on madal. Kui lokaalsete

lahenduste projekteerimisel, rajamisel ja kasutamisel peetakse kinni planeeringus

ette nähtust ja kehtivatest õigusaktidest, ei ohusta kavandatav tegevus põhja-

ega pinnavee seisundit.

3.10.2 Jäätmed

Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Kambja

valla jäätmehoolduseeskirjale . Maaüksusel tekkivad jäätmed tuleb koguda

suletavatesse konteineritesse. Jäätmekonteinerid paigutada varjualuse alla või

jäätmajja.

3.10.3 Energiatõhusus

Energiatõhususe nõuded on toodud direktiivides, energiamajanduse korralduse

seaduses, ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018

määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1.

Elamute projekteerimisel pöörata tähelepanu energia säästmisele ja võimalusel

lokaalsele tootmisele ning näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja

alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks.

Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on

soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide

(toodavad elektrit) kasutamine.

Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk-s 3.5.

3.10.4 Radoon

Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti

Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi 9 kohaselt on Sipe

küla piirkonna radoonirisk keskmine või madal.

Elamu siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Eeldatavalt puudub

vajadus viia läbi radooniuuring. Kohalikul omavalitsusel on täpsema informatsiooni

alusel õigus projekteerimise käigus nõuda radooniuuringi läbiviimist. Vajadusel

tuleb kavandada ehituslikud meetmed vastavalt EVS-s 840:2023 Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule.

9https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc87 5375e

Sipe külas asuva Kasesaare

(kü tunnus 28204:004:0229) maaüksuse osaala detailplaneering 21

3.10.5 Insolatsioon

Juhendi 10 kohaselt peab insolatsiooni kestus olema tagatud ajavahemikus 22.

aprillist kuni 22. augustini. Arvestuse ühik on üks päev. Lubatav kõrvalekalle

insolatsiooni kestuse arvutamisel on +/- 5 minutit.

Planeeritud üksikelamukompleksi asukoht planeeritud krundil (hoonestusala ulatus

krundil) ja naaberhoonete kaugus võimaldab projekteerimisel tagada normatiivse

insolatsiooni päevas. Projekteerimisel lähtuda insolatsiooni kestvuse arvutamise

juhendist ja EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

3.10.6 Müra ja vibratsioon

Planeeringuala asub maalises keskkonnas riigitee ääres, kus liikluskoormus on

pigem madal.

Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse

seaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ nõuetest. Planeeringuala (elamumaa) tuleb määruse kohaselt müra

hindamisel lugeda II kategooria alaks (haridusasutuste, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad), kus liiklusmüra piirväärtus

päeval on 60 dB ja 55 dB öösel; sihtväärtus 55 dB päeval ja 50 dB öösel.

Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses

nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ esitatud piirnorme ehk eluruumides

40 dB päeval ning magamisruumides 30 dB öösel. Vajadusel rakendada

müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.

Riigitee omanik (Transpordiamet) on planeeringu koostmise käigus teavitanud, et

ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete

rakendamiseks. Lähtudes olemasolevast liikluskoormusest, ei ole aga ka eeldada,

et planeeritud krundil ületataks kehtivaid müranorme, sh ei tõuse ühe perekonna

lisandumisel piirkonda liikluskoormus tuntavalt ka olemasolevatele lähipiirkonna

elanikele. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua

müra normtaseme ületamist, mistõttu puudub vajadus mürahinnangu

(mürakaardid seletuskirjaga) koostamiseks. Ümbritsev situatsioon ei eelda

maaüksusel välisõhus liiklusmüra piiramise meetmete rakendamist.

Piirkonna liikluskoormuste juures ei kujune planeeringualal ja lähipiirkonnas

probleemseks liiklusest tingitud saasteainete konstsentratsioonid ega ka võimalik

vibratsioon, kuna sõiduteed on kõva katte all ja heas korras. Õhukvaliteedi

(liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on kehtestatud

keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,

õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Maapinna

kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni piirväärtused on kehtestatud sotsiaalministri

17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Tervisekaitsenormidele vastavad

tingimused on hoonestusalal võimalik tagada (piirnevad sõiduteed on heas

korras), mistõttu piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse

väljatöötamiseks ei ole otstarbekas seada.

10 https://ekel.ee/images/Insolatsiooni_kestuse_arvutamise_juhend_16.04.2020.pdf

22 Sipe külas asuva Kasesaare

(kü tunnus 28204:004:0229) maaüksuse osaala detailplaneering

Hoonetele tehnoseadmete valikul ja paigutamisel tuleb arvestada

naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed

ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1

normtasemeid.

Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel maa-aladel ajavahemikus

21.00-7.00 ületada määruses nr 71 sätestatud asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha

tööpäevadel kella 07.00–19.00.

Planeeringu elluviimisega kaasnevad ehitustegevused tuleb korraldada

keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele.

Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest

suuremas koguses jäätmete teke. Arvestades, et planeeringuala

naabermaaüksustel asuvad valdavalt elamud, tuleb ehitustöödest põhjustatud

müra ja vibratsiooni leevendamiseks kasutada järgmiseid töövõtteid:

⚫ Müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus

kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu,

nädalavahetus);

⚫ Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus

21.00-07.00 ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra

piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00;

⚫ Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide

langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada

lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning

vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;

⚫ Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.

Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks

vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele .

3.11 Servituudi seadmise vajadus

Elektriühenduse rajamiseks tuleb alates mastilt M7 kuni planeeritud krundini

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana tähtajatu ja

tasuta isikliku kasutusõiguse seadmisega maaüksustel Kingu (28204:004:0114), Lohu

(28204:004:0002) ja 22142 Vana-Kuuste - Lootvina tee (28204:004:0026).

Isiklike kasutuõiguste seadmiste sisuks on tehnovõrgu omamine, kõikide toimingute

teostamine, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks,

korrashoiuks, asendamiseks, remontimiseks, kasutusse andmiseks ja

likvideerimiseks, ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnovõrkude talituse tagamise

eesmärgil. Isikliku kasutusõiguse ala tuleb tagada vastavalt kehtivates õigusaktides

ette nähtud kaitsevööndi ulatuses.

3.12 Planeeringu elluviimine

3.12.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude

hindamine

Hoonete ja rajatiste ehitamise ning kasutamisega kaasneb loodusvarade (nt maa,

veeressurss, energia, ehitusmaterjalid) kasutus, kuid arvestades ehitusmahte, ei

põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Sipe külas asuva Kasesaare

(kü tunnus 28204:004:0229) maaüksuse osaala detailplaneering 23

Mõningal määral väheneb olemasoleva põllumassiivi pindala (vähenemine

ligikaudu 3,5%), kuid detailplaneeringu realiseerumisel ei tükeldu

põllumajandusmaa massiiv ja ei ole takistatud ülejäänud massiivi edasine

põllumajanduslik kasutus.

Vastukaaluks mõningasele põllumajandusmaa vähenemisele aitab elanike

olemasolu maapiirkonnas hoida maalisi piirkondi elujõulisena ja hajusalt

paiknemine tõstab tõenäosust kriisiolukordades paremini toime tulla/neist väljuda.

Kriisiks valmistumise üldised infomaterjalid annavad teada, et kõige

haavatavamad on kriisi korral linnaelanikud. Maapiirkonnas on võimalik endale ise

toitu kasvatada ja olla sel viisil kriisiolukordadeks paremini valmistunud. Seetõttu

tuleb maapiirkondades elukohtade loomist toetada, kui see sobitub

asustusstruktuuriga ega ole kohalikule omavalitsusele ja/või huvitatud isikule liigselt

koormav, sh ka majanduslikult.

Nõuetekohase reovee lahenduse korral ja ette nähtud kujasid järgides on riskid

veekeskkonnale negatiivsete mõjude tekkimiseks väga väikesed. Täiendavat

reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust ei ole ette näha.

Detailplaneeringu lahendusega kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too

kaasa veetarbimist mahus, mis võiks oluliselt mõjutada põhjaveevaru suurust ja

seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu lahendusega

kavandatav tegevus, kui peetakse kinni kehtivatest nõuetest, ei avalda olulist

ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele.

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid

häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda

kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate

mõjudega ning arvestades tegevuse väikest mahtu, ei ole ehitustööde korrektsel

korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Piirkonna välisõhu kvaliteet on

eelduslikult hea. Arvestades planeeritavat mahtu, ei kaasne lahenduse

realiseerimisega olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ülenormatiivse välisõhu

saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist. Olulist

negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju või mõju tervisele ei ole ette näha.

Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse ära ehitusprojekti

koostamisel. Individuaalsetel küttelahendustel ühe majapidamise korral oluline

negatiivne keskkonnamõju puudub.

Detailplaneeringu elluviimine muudab vähesel määral visuaalset maastikupilti,

seda eelkõige hoonestuse kavandamise tõttu praegu hoonestamata alale.

Planeeringuala asukohta võib pidada visuaalselt sobivaks elamuala rajamiseks

(sobitub piirkonna maastikumustrisse ja hoonestuslaadi). Planeeringus on

määratud maakasutus- ja ehitustingimused ning arhitektuursed nõuded, mis

tagavad hoonestuse sobitumise olemasolevasse asustusstruktuuri ning tagavad

rohevõrgustikule sobiva keskkonna.

Planeeringulahendusel on positiivne mõju uue atraktiivse elukoha loomisele. Järgides piirkonna hoonestuslaadi, väärtustatakse sellega külamiljööd ja aidatakse ühtlasi hoida küla elujõulisust.

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel planeeringu- ja selle mõjualal mälestised

puuduvad. Planeeringualast ca 230 m kaugusele kagusuunda jääb

arheoloogiamälestis (reg nr 12822) Kivikalme ja ohvrikoht Kõivussaar. Arvestades

mälestise kaugust planeeringualast ja mälestise sisu (arheoloogiamälestis,

ajalooline looduslik pühapaik), võib eeldada, et planeeringualale kavandatud

24 Sipe külas asuva Kasesaare

(kü tunnus 28204:004:0229) maaüksuse osaala detailplaneering

üksikelamu ei oma mõju mälestisele. Seega otsene mõju kultuuriväärtustele

planeeringulahenduse realiseerimisel puudub.

Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist

looduskeskkonnale, kuna planeeringualal ja selle mõjualas puuduvad kõrge

loodusväärtusega alad või objektid. Planeeringuga on sätestatud nõuded, mis

aiatavad tagada ökoloogilise tasakaalu ja rohevõrgustiku koridori toimimise

(hoonestusalast (tekkivast õuealast) väljapoole on ette nähtud maksimaalselt

säilitada looduslik keskkond).

Majanduslikud mõjud on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isiku

finantsiliste võimalustega, st võimekusega lahendus ellu viia. Kohalikule

omavalitsusele ja Transpordiametile planeeringu elluviimisega kohustusi, ka

hilisemaid, ei kaasne. Riigitee on juba kõvakatte alla viidud ja toimub ka tee

hooldamine. Olenevalt kooliealiste laste lisandumisest, võib kaasneda vajadus uue

bussipeatuse loomiseks ja koolibussi marsruudi laiendamiseks.

3.12.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped

Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid.

Selleks tuleb tagada, et rajatavad ehitised ei kahjustaks naabermaaüksuste

kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise

käigus tekitatud kahjud hüvitatakse vastavas õigusaktis ette nähtud korras.

Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti (de) koostamisel. Kõik

edasised tegevused planeeringualal tuleb teostada vastavalt ehitusseadustikule

ja teistele kehtivatele õigusaktidele ning heale projekteerimistavale.

Planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud isik on kohustatud välja ehitama kõik

detailplaneeringus ette nähtud rajatised ja kõik rajatised, mis ei asu

detailplaneeringu alal, kuid on planeeringulahenduse realiseerimiseks vajalikud ja

sellega funktsionaalselt seotud.

Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise

etapid):

1. Planeeritud krundi alusel katastriüksuse moodustamine.

2. Hoonestuse ja selle teenindamiseks vajaliku taristu (veeühendus,

reoveelahendus, elektrivarustus, Vana-Kuuste – Lootvina teelt mahasõit)

projekteerimine. Riigitee ristumiskoha ehitamiseks tuleb Transpordiametilt taotleda

ristumiskoha ehitamise nõuded. Riigiteega ristuv elektrikaabel tuleb rajada kinnisel

meetodil.

3. Servituutide (isiklike kasutusõiguste) seadmine. Kanded kinnistusraamatusse

tuleb teha enne hoone(te)le ehituslubade väljastamist.

4. Ehituslubade väljastamine (hoone(d), hoonestusele vajalik taristu). Arendusega

seotud tee tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas

või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada enne mistahes hoone ehitamise alustamise

teatise/loa esitamist.

5. Kasutuslubade väljastamine (hoone(d), hoonestusele vajalik taristu).

Sipe külas asuva Kasesaare

(kü tunnus 28204:004:0229) maaüksuse osaala detailplaneering 25

Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud viie aasta jooksul peale

detailplaneeringu kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel õigus tunnistada

koostatud detailplaneering kehtetuks.

kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi

riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Transpordiameti ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

Sipe külas asuva Kasesaare

(kü tunnus 28204:004:0229) maaüksuse osaala detailplaneering 27

KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTMISEL JA

KOOSKÕLASTUSED

Kooskõlastaja/

arvamuse andja

Kooskõlastuse/arvamuse

kuupäev ja number

Kooskõlastuse/

arvamuse asukoht

Märkused

Elektrilevi OÜ,

volitatud esindaja

Marge Kasenurm

10.02.2023,

kooskõlastus nr 4663940575

Planeeringu

digitaalne konteiner

Tööjoonised

kooskõlastada

täiendavalt.

Maa-amet,

maatoimingute

osakonna

planeeringute ja

ehitusprojektide

büroo juhataja Kristi

Kivimaa

23.02.2023

nr 6-3/23/302-3

Planeeringu

digitaalne konteiner

Maa-ametil ei ole

vastuväiteid Kavastu

külas Haava

(43201:001:1793)

maaüksuse

detailplaneeringule.

Päästeamet,

Lõuna

Päästekeskuse

ohutusjärelevalve

büroo nõunik Margo

Lempu

06.03.2023 Planeeringu

digitaalne konteiner

Digitaalselt

kooskõlastatud

planeeringu failid.

Põllumajandus- ja

Toiduamet,

Lõuna regiooni

peaspetsialist-

koordinaator Meelis

Rauert

22.02.2023,

nr 6.2-2/9699

Planeeringu

digitaalne konteiner

Maaparandussüsteemi

rekonstrueerimise soovi

korral tuleb PTA-lt

taotleda

maaparanduse

projekteerimistingimused

(maaparandusseaduse

(edaspidi MaaParS) §

12).

Maaparandussüsteemi

kasutusotstarbe

lõpetamise soovi korral

esitada PTA-le

vastavasisuline taotlus

(MaaParS § 54 lg 2). Kõik

planeeringualale

kavandatavate ehitiste

ehituslubade eelnõud

tuleb kooskõlastada

PTA-ga (MaaParS § 50 lg

1). Täiendatud ptk 3.10.8

ja 3.12.2 (versioonis

14.03.2023).

Keskkonnaamet,

looduskasutuse

osakonna

juhtivspetsialist Märt

Holtsmann

14.03.2023,

nr 6-2/23/3032-2

Planeeringu

digitaalne konteiner

Kui maakütte kontuuri

soovitakse kavandada

ehituskeeluvööndisse

looduskaitseseaduse §

38 lg 5 p 8 erandi alusel,

peab see olema

kajastatud ka

põhijoonisel ning

seletuskirja peatükis

3.10.7 Tegevus Emajõe

kaldal. Maakütet

ehituskeeluvööndisse ei

kavandata, täiendatud

ptk 3.7.3 (versioonis

14.03.2023).

de lahendusega. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas.

Sipe külas asuva Kasesaare

(kü tunnus 28204:004:0229) maaüksuse osaala detailplaneering 29

JOONISED

1. Situatsiooniskeem M 1 : 10 000

2. Mõjuala analüüsi joonis M 1 : 5 000

3. Tugijoonis M 1 : 500

4. Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega M 1 : 500