Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Riivo Leiten

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 22.02.2021 nr 6-1/14-21

Meie 19.03.2021 nr 7.1-2/21/4611-2

Põllu maaüksuse detailplaneeringu

kooskõlastamine

Olete taotlenud meie kooskõlastust Põllu maaüksuse detailplaneeringule (katastritunnus

94901:001:0485 , edaspidi planeering).

Planeeringu eesmärk on määrata ehitusõigus elamute (ridaelamute, kaksikelamute, üksikelamute)

püstitamiseks, planeeringualale tehnovõrkude ning teede rajamiseks.

Planeeringut on korrigeeritud meiega koostöös.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)

kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

meile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel meie

käest nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata meid menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering meile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

taristu teenuste osakond

2 (2)

Lisad:

1. Põllu_seletuskiri_15.02.2021

2. 4.Põhijoonis

3. 5.tehnovõrgud

Tuuli Tsahkna

58073001 [email protected]

Raid Invest OÜ Käärdi talu Möllatsi küla

Tartu vald Tartumaa 60519

Tel: +372 510 9000 E-post: [email protected]

Koduleht: http:\\www.raidinvest.ee

Töö nr: 79/18

Asukoht: Kambja vald, Soinaste küla,

Põllu maaüksus

Soinaste külas asuva Põllu maaüksuse

DETAILPLANEERING

Projektijuht/planeerija /Karin Raid/

(kutsetunnistus 163364)

Huvitatud isik: Margus Sarja

Urmas Sarja

Tartu 2020-2021

P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 2 –

SELETUSKIRI

1 Planeeringu koostamise alus 3

2 Planeeringu koostamise eesmärk , andmed planeeringuala kohta 3

3 Arvestamisele kuuluvad dokumendid 3

4 Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks 3

5. Planeerimise lahendus 3

5.1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed 3

5.2 Olemasoleva olukorra analüüs 5

5.3 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine 6

5.4 Kruntide ehitusõigus 7

5.5 Arhitektuurinõuded ehitistele 8

5.6 Kruntide hoonestusala piiritlemine 9

5.7 Tee maa-alad, liiklus-ja parkimiskorraldus 9

5.8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted 10

5.9 Ehitistevahelised kujad 11

5.10 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad 11

5.11 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks 15

5.12 Ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitsereziimi

täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks 16

5.13 Servituutide vajaduse määramine 16

5.14 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused 18

5.15 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused

ning nende ulatus 18

5.16 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja 19

5.17 Planeeringu rakendamise majanduslikud võimalused 19

6 Koostöö planeeringu koostamisel ja kooskõlastused 20

JOONISED JA KAARDID

Situatsiooniskeem 21

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed 22

Olemasolev olukord M 1:1000 23

Põhijoonis M 1:1000 24

Tehnovõrgud M 1:1000 25

Detailplaneeringu lahendust illustreerivad joonised 26

P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 3 –

1. Planeeringu koostamise alus.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijaks on Margus ja Urmas

Sarja. Detailplaneeringu koostamine on algatatud Kambja Vallavalitsuse 24.01.2019

korraldusega nr 883 „Soinaste külas asuva Põllu maaüksuse detailplaneeringu

algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine. Detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamine“ .

2. Planeeringu koostamise eesmärk, andmed planeeringuala kohta.

Detailplaneeringu eesmärk on määrata ehitusõigus elamute (ridaelamute,

kaksikelamute, üksikelamute) püstitamiseks, planeeringualale tehnovõrkude ning teede

rajamiseks. Planeeringuala hõlmab täielikult Põllu maaüksust.

Andmed planeeringuala maaüksuste kohta Tabel 1

Maaüksuse

aadress

Katastri tunnus Omanik Sihtotstarve Pindala

Põllu 94901:001:0485 Urmas Sarja

Margus Sarja

100%

maatulundusmaa

58552m2

3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid.

- Tartu maakonnaplaneering;

- Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla osas (kehtestatud Kambja

Vallavolikogu 13.11.2018 otsusega nr 51).

- Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine;

- Kambja vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 eratee avalikes huvides omandamise

ja avalikuks kasutamiseks määramise kord.

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks.

Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks on toodud Kambja Vallavalitsuse

24.01.2019 korralduse nr 883 lisas nr 1.

Planeeringuala geodeetilise alusplaani on 29.01.2019.a mõõtkavas M 1:500 ja EH 2000

kõrgussüsteemis koostanud Tartu Maakorralduse OÜ (töö nr KE-8328).

5. Planeerimise lahendus

5.1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala asub Tartu maakonnas, Kambja vallas, Soinaste külas. Planeeringuala

ühendus ümbritsevate tänavavõrkudega on Kasevälja tee ning Kaasiku tänava kaudu.

P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 4 –

Planeeringualast põhjas asub Tõrvandi-Roiu-Uniküla riigitee nr 22140 (edaspidi

riigitee). Vastavalt naabruses koostatud Villa maaüksuse ja lähiümbruse

detailplaneeringule (kehtestatud 08.02.2011.a) on kavandatud Kaasiku tänava ja riigitee

ristmiku ümberehitus ning Kaasiku tänava asukoht nihkub. Käesolevas

detailplaneeringus on ristmiku lahendus kajastatud vastavalt Maanteeameti tellimusel

koostatava projekti lahendusele (Töö nr T01518).

Planeeringualale lähim bussipeatus Vana-Linnavere asub ca 250m kaugusel, Tartu mnt

ääres. Lähim lasteaed "Laululind" asub planeeringualast ca 100m kaugusel ja lähim

kool Ülenurme Gümnaasium ca 1 km kaugusel. Planeeringuala lähenduses asuvad

elamualad on viimaste aastate jooksul kiiresti arenenud, lähipiirkonna arendusaladel on

välja ehitatud taristu ning elamud. Lähiümbruse elamualade hoonestuse moodustavad

valdavalt üksikelamud ja ridaelamud.

Planeeringuga kavandatav on kooskõlas valla üldplaneeringuga, millest nähtuvalt on

planeeringuala tiheastusalal asuv elamumaa.

Väljavõte üldplaneeringust Skeem 1

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on kujutatud joonisel 2.

P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 5 –

5.2 Olemasoleva olukorra analüüs

Planeeringualast põhjas asub 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla T2 maaüksus (riigitee

maaüksus), millele on varem planeeritud (kuid käesoleva ajani välja ehitamata)

Kaasiku tänava ja riigitee uus ühendustänav.

Riigitee 2017.a loendatud liiklussagedus on 4453 sõidukit ööpäevas.

Planeeringualast lõunasse jäävad kahekorruselised ridaelamud Kaasiku põik 1,3,5,7.

Nimetatud ridaelamud on kahekorruselised, nende ehitise alune pindala on a’589,7m2

ja kõrgus 6,9m. Ridaelamutes asub kaheksa boksi. Lisaks asuvad planeeringualast

lõunas Kaasiku põik tänava ääres ja Tartu mnt ääres kahekorruselised viil- ja

kelpkatustega üksikelamud.

Väljavõte maa-ameti fotolaost (foto 2019) Foto 1

Planeeringuala on langusega läänest ida suunas. Planeeringuala maapinna kõrgused

varieeruvad ca 9m ulatuses, olles kõrgeim Tartu mnt äärsete elamukruntide piiride

ääres ca 53.50abs/m ja madalaim Kaasiku tänava äärsel alal ca 44.50abs/m.

Planeeringuala asub Aardla-Nõlva maaparandussüsteemi alal ning maa-alal asub

drenaažitorustike süsteem. Samuti asub planeeringualal tiik.

P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 6 –

Planeeringualal asuvad olemasolevad kitsendused on kirjeldatud punktis 5.15.

Olemasolev olukord on graafiliselt esitatud joonisel nr 3.

5.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga nähakse ette Põllu maaüksusel uute kruntide moodustamine (piiride

muutmise, jagamiste jms maakorraldustoimingute teel).

Maakasutuse koondtabel

Tabel 2

Planeeringu

eelne

Planeeringu

järgne

Krundi

aadress

Krundi

sihtotstarve

Krundi

pindala

Pos nr Krundi kasutamise sihtotstarve Krundi

pindala

Põllu

100%

maatulundusmaa

58552m2

Pos 1 Ridaelamumaa 100% (ER) 4879m2

Pos 2 Ridaelamumaa 100% (ER) 5759m2

Pos 3 Ridaelamumaa 100% (ER) 5942m2

Pos 4 Ridaelamumaa 100% (ER) 4800m2

Pos 5 Ridaelamumaa 100% (ER) 4806m2

Pos 6 Ridaelamumaa 100% (ER) 3384m2

Pos 7 Ridaelamumaa 100% (ER) 3341m2

Pos 8 Ridaelamumaa 100% (ER) 3308m2

Pos 9 Ridaelamumaa 100% (ER) 3301m2

Pos 10 Haljasala maa 100% (HP) 4290m2

Pos 11 Haljasala maa 100% (HP) 1564m2

Pos 12 Üksikelamumaa 100% (EP)

kaksikelamumaa 100% (EPk)

1801m2

Pos 13 Üksikelamumaa 100% (EP)

kaksikelamumaa 100% (EPk)

1951m2

Pos 14 Ridaelamumaa 100% (ER) 3800m2

Pos 15 Teede ja tänava maa (LT) 5622m2

Kruntide pindalad täpsustatakse maa mõõdistamise käigus.

5.4 Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõigusega on määratud:

• planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve;

• hoonete suurim lubatud arv krundil;

• hoonete lubatud maksimaalne kõrgus;

• hoonete suurim lubatud ehitise alune pind.

P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 7 –

Kruntide ehitusõigus on ära toodud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).

Detailplaneeringu põhijoonisel on näidatud hoonestusalad, st et planeeritud hooneid

võib ehitada ainult joonisel näidatud hoonestusalasse vastavalt iga krundi

ehitusõigusele. Hoonestusalad on antud suuremana kui ettenähtud hoonete suurim

lubatud ehitise alune pind, mis võimaldab vabamalt valida hoone(te) paiknemist ja luua

huvitavamat arhitektuuri st et hoonete kuju võib hoonestusala sees krundi ehitusõiguse

näitajaid arvestades muutuda.

Elamukruntidele antakse ehitusõigus-

üksikelamu kruntidele (EP) - ühe üksikelamu (kood 11101) ja ühe abihoone (kood

12744) ehitamiseks;

kaksikelamu kruntidele (EPk)- kahe korteriga elamu (kood 11210) ja ühe abihoone

(kood 12744) ehitamiseks;

ridaelamu kruntidele (ER)- ridaelamu (kood 11221) ja ühe abihoone (kood 12744)

ehitamiseks.

Ridaelamu kruntidel on keelatud mistahes alla 20m2 suuruste hoonete ehitamine iga

ridaelamu boksi kasutaja poolt.

Lubatud on igale ridaelamu krundile kavandada üks ühine mänguväljak sh püstitada

sinna üks alla 20m2 ehitisealuse pinnaga mängumaja vms. majaelanike ühiseks

kasutamiseks.

Mänguväljakute asukoht tuleb määrata ehitusprojektis.

Maksimaalne ridaelamu bokside arv kruntidel on järgnev:

Pos nr Krundi pind Arvutuslik koormusindeks krundil=

ridaelamu bokside arv

Planeeritud

maksimaalne ridaelamu

bokside arv krundil

1 4879m2 4800-1800(3 boksi):500=3+6,1=9,1 9

2 5759m2 5759-1800(3 boksi):500=3+7,9=10,9 10

3 5942m2 5942-1800(3 boksi):500=3+8,2=11,2 11

4 4800m2 4800-1800(3 boksi):500=3+6=9 9

5 4806m2 4806-1800(3 boksi):500=3+6=9 9

6 3384m2 3384-1800(3 boksi):500=3+3,1=6,1 6

P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 8 –

7 3341m2 3341-1800(3 boksi):500=3+3=6 6

8 3308m2 3308-1800(3 boksi):500=3+3=6 6

9 3301m2 3301-1800(3 boksi):500=3+3=6 6

14 3800m2 3800-1800(3 boksi):500=3+4=7 7

Hoonete täpne paigutus hoonestusalas antakse projekteerimise käigus.

5.5 Arhitektuurinõuded ehitistele

Arhitektuursed nõuded planeeringuala hoonetele on planeeringuga määratud

järgmiselt:

Arhitektuurinõuded hoonetele Tabel 3

Pos nr Pos 1-9

Pos 12-14

Pos 10,11

Pos 15

Lubatud

korruselisus

kuni 2 korrust -

Katusekalde

vahemik

0-20 kraadi -

Katuse tüüp lame- või kaldkatus, viilkatus jms

-

Katusekatte

materjal

katusekivi, katuseplekk, rullmaterjalid vms -

Katusekatte

värvid

must, tumehall, pruun -

Välisviimistluse

materjalid

puit, krohv, kivi, klaas, metall, viimistletud betoon (sh

kombineeritult)

Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jms)

kasutamine ning palk välisviimistlusena.

-

Piirdeaed sobivalt hoonete arhitektuuriga, kõrgus kuni 1,6m,

kujundus hõre võrk või puitaed kombineerituna

haljastusega.

LUBATUD ON: ridaelamute kruntidele vaheaedade

püstitamine, eeldusel:

-et selleks on enne vaheaedade rajamist vormistatud

kinnistu omanike ühine kirjalik kokkulepe;

-et vaheaedade kujundus on materjalilt, mõõtudelt ja

lahenduselt sama krunti ümbritseva piirdeaiaga.

-

Kohustuslik

ehitusjoon

ei määrata

+/- o.oo kuni 0,6m planeeritud maapinnast

P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 9 –

5.6 Kruntide hoonestusalade piiritlemine

Planeeritud kruntidele on määratud hoonestusalad, mille piiresse on lubatud ehitada

hooned. Põhijoonisel näidatud uushoonestusalad on seotud krundi piiridega.

Väljaspoole hoonestusala ei ole lubatud hooneid ehitada.

Väljaspoole hoonestusala on igale ridaelamu krundile lubatud ehitada üks kinnistu

omanike ühiseks kasutamiseks kavandatud alla 20m2 ehitisealuse pinnaga väike hoone-

mängumaja, kasvuhoone, kuur vms.

Maantee teekaitsevööndi alal on väike hoonete ja rajatiste püstitamine lubatud ainult

maanteeameti eelneva kirjaliku nõusoleku korral.

Hoonestusalade suurus ja paigutus on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

5.7 Tee maa-alad, liiklus-ja parkimiskorraldus

Juurdepääs planeeringualale on lahendatud vastavalt varem planeeritud Villa

maaüksuse ja lähiümbruse detailplaneeringu lahendusele. Käesolev detailplaneering

näeb ette, et kuni riigitee ringristmiku väljaehitamiseni lahendatakse planeeringualale

juurdepääs olemasolevalt Kaasiku tänavalt ajutise juurdepääsuteena.

Parkimine planeeringualal tuleb lahendada kruntide siseselt vastavalt Eesti standardile

EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Parkimiskohtade täpne paigutus ja kohtade arv

määratakse projekteerimise käigus, kui on teada hoonete sissepääsude (sh garaazide)

täpsed asukohad. Detailplaneering näeb ette, et:

- igale üksikelamule tuleb tagada 3 parkimiskohta;

- igale kaksikelamu sektsioonile ja ridaelamu boksile 2 parkimiskohta.

Igale ridaelamule tuleb lisaks kavandada vähemalt üks külalisparkimiskoht.

Sõltuvalt hoonete sissepääsude täpsest paigutusest on lubatud projekteerimise käigus

kruntidele sissepääsude asukohti krundi tänava poolsete külgede ulatuses mõnevõrra

muuta/nihutada.

Ridaelamu kruntidele on lubatud üks juurdepääs tänavalt (laiusega 6m).

Kõik planeeritud sõiduteed on kavandatud asfaltkattega min laiusega 6m ning

asfaltkattega kõnniteega. Tänavaelementide täpne lahendus antakse tänava projektiga.

P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 10 –

Kõik arendustegevusega seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse

tegevusi riigitee teekaitsevööndis, tuleb esitada nõusoleku saamiseks Maanteeametile.

Tee ehitusprojekte võib koostada vaid pädevust omav isik.

Sõidusuunad ja juurdepääsud kruntidele on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

5.8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Üldkasutatavad puhkealad kogupindalaga 5854m2 on kavandatud Pos 10,11 kruntidele.

Nimetatud maaüksustele on lubatud puhke-ja virgestusrajatiste ning avalikuks

kasutamiseks ette nähtud mänguatraktsioonide rajamine erinevatele vanusegruppidele.

Pos 10,11 haljasalade maastiku kujundamine, kõrghaljastamine ja puhke ning

virgestusrajatiste rajamine on arendaja kohustus.

Olemasolev tiik likvideeritakse. Likvideerimiseks tuleb koostada vastav projekt ning

kooskõlastada see vallavalitsuse ning Põllumajandusametiga.

Planeeringualal väärtuslik kõrghaljastus puudub.

Pärast hoonete ehitamist on vajalik kruntide korrapärane haljastamine. Planeeringuala

krundid tuleb vähemalt 10% ulatuses kruntide pindalast haljastada kõrghaljastusega.

Haljastust on lubatud rajada planeeringus märgitud hoonestusalale, mis jääb hoonestuse

alt vabaks.

Lubatud on krundid piirata piirdeaedade ja hekkidega. Krunte ümbritsev piirdeaia

kujundus ja aia tüüp määratakse hoone projekteerimise käigus, sobivana hoonete

arhitektuurse lahendusega. Lubatud piirdeaedade kõrgus on kuni 1,6m, hekkide kõrgus

kuni 1,8m. Soovitav on tänavapoolsed piirdeaiad ehitada puit-, kivi- või metall

konstruktsioonidest ning kombineerida need haljastusega. Piirdeaiad peavad olema

hõredad, planeeringualal on keelatud plankaiad.

Ridaelamute bokside vahelised piirded on kohustuslik rajada ühtse lahendusena tervel

planeeringualal. Bokside vaheliste piiretena tuleb kasutada tuleb ühtset kujundust,

materjali, kõrgust ning piirdeaia värvi. Soovitav on vahepiirdeaedade asemel kasutada

haljastusega tagaaedade eraldamist või piirdeaiad kombineerida haljastusega.

P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 11 –

Erandina on teelt lähtuva liiklusmüra vähendamiseks lubatud plankaed (kõrgusega kuni

2m) riigitee äärsetel elamukruntidel riigitee äärsetel kruntide piiridel. Tulenevalt

vajadusest tagada riigitee, teeäärsete kraavide ning riigitee äärse reovee

kanalisatsioonitorustiku hooldusala, on Pos 1-6 riigitee poolne piirdeaed kavandatud

krundi piirdest sisse poole (vt joonist 4).

Teised krunte ümbritsevad piirdeaiad on lubatud paigaldada kruntide piiridele ning neid

ei ole planeeringu joonisel loetavuse huvides eraldi välja toodud.

Naaberkruntide vaheliste piiretena võib kasutada ka võrkaeda, soovitavalt

kombineeritult hekiga.

Väravate avanemisel tänavate suunas tuleb väravad kavandada lükandsüsteemiga või

sissepoole avanevana, nii et need ei takistaks tänava maal sõidukitega ja jalgsi

liiklejaid.

Vastavalt majandus-ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise

normid“ lisa „Maantee projekteerimise normid“ külgnähtavuses (tabel 2.14) tuleb

tagada nõutav külgnähtavus riigiteele. Seetõttu tuleb maantee teekaitsevööndi alas

nähtavust mõjutavate piirdeaedade ja kõrghaljastuse lahendus kooskõlastada enne

rajamist maanteeametiga.

Maantee teekaitsevööndi ulatuses ei ole lubatud istutada täiendavat kõrghaljastust ega

rajada piirdeid ilma maanteeameti eelneva nõusolekuta.

5.9 Ehitistevahelised kujad

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutusnõuetega vastavalt

siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

nõuded tuletõrje veevarustusele“ ning planeeritud elamute puhul on ette nähtud

minimaalseks tulepüsivusklassiks TP-3. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi

ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist kahju. Selle täitmiseks peab

ehitistevaheline kuja takistama tule levikut teistele ehitisele, kusjuures juhul, kui

ehitistevahelise kuja laius on alla 8m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või

muude abinõudega.

5.10 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad

Tehnovõrkude planeerimisel on aluseks võetud võrguettevõtjate väljastatud tehnilised

tingimused.

P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 12 –

VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

Detailplaneeringuala veevarustus on lahendatud ühisveevärgi baasil lähtudes AS Tartu

Veevärk 23.08.2019.a tehnilistest tingimustest nr INF/587 ning Viva Insenerid OÜ

poolt novembris 2019 koostatud tööle nr 6119 „Soinaste külas asuva Põllu maaüksuse

detailplaneering, Veevarustuse ja kanalisatsiooni tänavatorustike lahendus“.

Vastavalt tehnilistele tingimustele läbivad planeeringuala järgmised transiittorustikud:

*Kasevälja tee ja riigi tee vahelises lõigus läbib kinnistut tehnovõrkude koridor, kus

kõrvuti asetsevad De 110 PE veetoru, De 315 reoveetorustik ning DN 450

sademeveetorustik.

* Kasevälja tee poolse kinnistu piiri kõrval asub De 90 PE veetoru.

*Tõrvandi-Roiu tee poolse kinnistu piiri kõrval asub DN 150, DN 200 reoveetorustik.

Kasevälja tee De 90 PE veetorustik tuleb planeeringualalt välja tänavamaale tõsta ning

asendada De 110 PE läbimõõduga veetoruga.

Kasevälja tee ja Tõrvandi-Roiu tee vahelises lõigus asuv olemasolev veetorustik

likvideeritakse lõigus Kasevälja tänav kuni detailplaneeringus oleva tänavani Pos 15.

Detailplaneeringus olevast tänavast kuni riigiteeni jääb torustik olemasolevasse

asukohta (torustikule seatakse servituut toru teljest mõlemale poole 2 m).

Planeeringuala tänavatele planeeritakse veeringtorustik, mis ühendatakse ühelt poolt

Kasevälja tee (ümbertõstetava) veetoruga ning teiselt poolt Kaasiku tänava De 225

veetoruga.

Kaasiku tänava veetorustikuga ühendamiseks paigaldatakse veetorustik kuni

planeeritud Kaasiku tänava koridorini. Ringtorustikust planeeritakse veetoru

hargnevatele tupiktänavatele.

Planeeringualale planeeritakse kogu ulatuses isevoolne kanalisatsioon. Eesvooluks on

teisel pool riigiteed, Kuslapuu 1 kinnistul asuv isevoolne reoveetorustik De 400.

Alates eesvoolust planeeritakse isevoolne torustik riigitee alt läbi Kaasiku tänavale ning

sealt edasi planeeringuala tänavatele. Tänavatorustikust planeeritakse ühendustoru

kõigile planeeringuala kruntidele.

Kasevälja tee ja planeeringuala tänava vahelises lõigus jäävad olemasolevad

reoveekanalisatsiooni- ning sademeveekollektor olemasolevasse asukohta.

P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 13 –

Planeeringuala tänava ja riigitee vahelises lõigus likvideeritakse reo- ja

sademeveekollektor. Planeeringuala tänavale planeeritakse reoveetorustikud, kuhu

ühendatakse Tõrvandi reoveekollektor. Tänavatorustik alates Tõrvandi reoveekollektori

ühenduskohast kuni eesvoolupunktini rajatakse toruga De400.

Olemasoleva reoveekanalisatsiooni eesvoolupunktiga ühendamiseks paigaldatakse

reoveetorustik planeeritud Kaasiku tänava koridori. Riigitee alt läbiminek tuleb

teostada kinnise meetodiga. Riigitee ristmiku läheduses täpsustatakse vee ja

kanalisatsioonitorustike lahendused projekteerimisel.

Kanalisatsioonitorustikud, mille toru lae ja maapinna ning truubi vahe on väiksem, kui

1,5 m tuleb soojustada.

Igale elamukrundile luuakse eraldi vee-ja kanalisatsiooni ühendus krundiga piirnevast

tänavatorustikust.

Olemasolev kanalisatsioonitorustik riigitee äärses lõigus rekonstrueeritakse.

Täpsustavad tingimused torustike projekteerimiseks ja kanalisatsiooniühenduse

loomiseks tuleb taotleda AS-ilt Tartu Veevärk enne projekteerima asumist.

SADEMEVESI

Planeeringualale planeeritakse kogu ulatuses isevoolne sademeveekanalisatsioon.

Planeeringuala sademevesi juhitakse Porijõkke suubuvasse kraavi (Kaasiku tänava

äärne kraav, mille eesvooluks on Pori jõgi). Kraavi ja Porijõe vahel on rajatud

sademeveetorustik De400). Projekteeritakse vastavad rajatised (kraavid, torud, puhasti

jne). Jõkke juhitav sademevesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 29.11.2012.a.

määrusega nr.99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise

kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende

nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ peatükis 2 sätestatud nõuetele.

Planeeringuala vertikaalplaneerimine ja sademevete täpne ärajuhtimine kruntidel

lahendatakse projekteerimise käigus. Sademevee juhtimine

olmekanalisatsioonitorustikku ei ole lubatud. Sademevee juhtimine naaberkinnistutele

on keelatud.

TULETÕRJEVEE VEEVÕTUKOHAD

Tuletõrje veevarustuse tagamiseks on planeeringu alale planeeritud 2 uut hüdranti.

Tuletõrje veevarustuse tagamiseks peab olema tagatud nõutav veevooluhulk 15 l/sek / 3

P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 14 –

tundi.

SOOJAVARUSTUS

Kruntidele on ette nähtud peamise kütteliigina gaasiküte. Vastavalt AS Gaasivõrk poolt

11.12.2018.a väljastatud tehnilistele tingimustele on planeeringuala maagaasiga

varustamine võimalik alates sisselõikest Kasevälja tee tänavaga (kat. 94901:007:1856)

paralleelselt kulgevast (Kiviristi kinnistul katastritunnusega 94901:007:1663, Kiviristi

kinnistu piiri ääres) Eesti Gaas AS-ile kuuluvast B-kategooria St Ø219

jaotustorustikust.

Planeeritavate hoonete varustamiseks maagaasiga on ette nähtud ühise gaasirõhu

regulaatorkapi (GRK) paigaldamine olemasolevasse B-kategooria torustikku teostatava

sisselõike järgselt (planeeritava transpordimaa äärsele haljasalale). GRK järgselt on

planeeritud rajatavale tänavaalale A-kategooria (100 mbar) maagaasi jaotustorustik

koos haruühendustega kuni liitumispunktideni, milleks on planeeritavate kinnistute

piiride ja rajatva Eesti Gaas AS jaotustorustiku lõikumispunktid.

Detailplaneering näeb ette planeeringualal olemasoleva Eesti Gaas AS-ile kuuluva

maagaasi jaotustorustiku ümberehitus kinnistu piiriga paralleelselt kulgevana. Vajalik

isikliku kasutusõiguse seadmine võrguettevõtte kasuks. Ümberehitusega seotud kulud

kannab huvitatud isik (arendaja).

Lubatud on ka kõik alternatiivkütteallikad soojuspumbad-, maaküte, päikesepaneelid

vms. Maakütte torustikke on lubatud paigaldada kogu krundi ulatuses. Keelatud on

kõik jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi.

ELEKTRIVARUSTUS

Elektrivõrgu projekteerimisel tuleb lähtuda OÜ Elektrilevi poolt välja antud tehnilistest

tingimustest nr. 320022.

Detailplaneeringu alale on kavandatud koht uuele komplektalajaamale Pos 10 haljasala

maale. Alajaama teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue

alajaama toide planeeritakse maakaabelliiniga sisselõikena Kaasiku tänaval asuvast 10

kV maakaabeliinist. Uuest planeeritud alajaamast ja lisaks Kiviristi (Villa tn, Ülenurme

alevik) ning Aare (Tartu mnt 51b ja Kurepalu tee 2 vahel, Soinaste küla) alajaamadest

näha ette uutele objektidele eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid.

Objektide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja

jaotuskilbid. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Liitumiskilpidest

P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 15 –

hooneteni nähakse ette maakaablitega ühendused. Hoonete välisvalgustus lahendatakse

projekteerimise käigus. Tänava välisvalgustus lahendatakse eraldi projektiga tänava

projekteerimisel.

SIDEVARUSTUS

Vastavalt Telia Eesti AS tehnilistele tingimustele nr 31403063 on planeeringuala

sidevarustus kavandatud alates sidekaevust 122 (Kaasiku põik 6,8 kruntide juurest)

kuni planeeringualani. Sideprojektiga nähakse ette täpsem lahendus (sh kaevude

asukohad jms). Igasse hoonesse kavandatakse sidetoru 50mm (igasse ridaelamu boksi

eraldi sidetoru). Hoonete sisevõrgud tuleb ehitada PON tehnoloogial. Üksikelamute

sisevõrgud ehitada CAT5e/CAT6 kaabliga.

Kõikide tehnovõrkude ja tänavaelementide (ka kõnniteede) lahendused on

põhimõttelised ja need täpsustatakse projekteerimisel vastavalt projekteerimise eelselt

taotletavatele tehnilistele tingimustele ja liitumisvõimalustele.

Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil.

Tehnovõrkude eeldatav paiknemine on näidatud tehnovõrkude joonisel (joonis 5).

5.11 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks

Planeeritud alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte ega kaitsevööndit nõudvaid rajatisi.

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju

hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju.

Küll võib positiivse mõjuna välja tuua ala kasutusele võttu elamupiirkonnana koos

sellega seotud võrgustiku väljaarendamisega (haljastus, heakord, mänguväljak).

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt

väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.

Planeeringuala asub osaliselt riigitee teekaitsevööndis.

Vastavalt sotsiaalministri määrusele "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes

ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" on müra normtase

eluruumides päeval 40dB (magamisruumides 45dB), öösel 30dB.

Vastavalt keskkonnaministri määrusele "Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" alusel on planeeringuala

P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 16 –

elamu maa ( II kategooria ), millel tuleb arvestada müra nõutava piirväärtusega- päev

60dB, öö 55dB ja sihtväärusega päev 55dB/ öö 50 dB.

Kuna planeeringuala läheduses asub riigitee, siis tuleb hoonete projekteerimisel ja

ehitamisel võtta kasutusele meetmed maanteelt lähtuva müra vähendamiseks- nt

kavandada maantee poolsesse külge vähem aknaid, akende kavandamisel rajada need

võimalikult helikindlatena.

Maantee äärsel alal on tõenäoline normatiive ületavate keskkonnaparameetrite (müra,

tolm, vibratsioon) esinemine. Kambja Vallavalitsus ja Riigi Maanteeamet ei võta

vastutust ega kohustusi seoses müra ja maanteelt lähtuva muu kahjuliku mõju

vähendamiseks ette nähtud meetmete rakendamiseks planeeringualal. Vastav vastutus

on planeeringuala krundi igakordse omaniku kohustus.

Planeeritavatele kruntidele pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Jäätmemajandus

lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Jäätmed tuleb

koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse

vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavatele

firmadele. Prügi kogumise lahendus määratakse ehitusprojektidega ning konteinerite

või prügi kogumise varjualuste asukoht peab olema näidatud ehitusprojektide

asendiplaanidel.

5.12 Ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitsereziimi

täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.

Planeeritaval maa-alal puuduvad kaitsealused üksikobjektid ja maa-alal ei ole

kaitsereziimi.

5.13 Servituutide vajaduse määramine

Kõikidele ehitatavatele tehnovõrkudele seatakse isiklikud kasutusõigused

võrguvaldajate kasuks. Isikliku kasutusõiguse ala ulatus määratakse kindlaks

tehnovõrkude projekteerimise faasis, kui on selgunud rajatiste täpne asukoht ja

lahendus.

Planeeritavate tehnovõrkude kaitsevööndite ulatused on järgmised:

Elektripaigaldiste kaitsevööndid

P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 17 –

*Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt

poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 m kaugusel paiknevad mõttelised

vertikaaltasandid.

Vee- ja kanalisatsiooni kaitsevööndid

*Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus

torustiku telgjoonest mõlemale poole on alla 250mm siseläbimõõduga torustikul 2 m ja

maa-aluste vabavoolsete torustike puhul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on

paigaldatud kuni 2 m sügavusele samuti 2 m.

Sideehitise kaitsevööndid

*Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist on 1 m.

Gaasitorustike kaitsevöönd

*Gaasitorustiku kaitsevööndi ulatus mõlemal pool gaasitorustikku on:

-A- ja B-kategooria gaasipaigaldiste korral torustiku välimisest mõõtmest 1 meetrit;

*Gaasitorustiku juurde kuuluva gaasipaigaldise (gaasijaotus-, gaasimõõte- ja

gaasireguleerjaam) kaitsevööndi ulatus piirdeaiast, hoone seinast või nende puudumisel

seadmest on A- ja B-kategooria gaasipaigaldiste korral 1 meeter.

Planeeringu koostamise ajal asuvad planeeringualal olemasolevad kitsendused.

Vastavad kitsendused kustutakse kitsendust põhjustava objekti likvideerimisel. Objekti

likvideerimiseni tuleb arvestada kitsenduste talumise kohustusega.

Graafilise loetavuse huvides ja arvestades, et projekteerimise käigus võivad

tehnovõrkude asukohad muutuda, ei ole joonistele tuleviku avalikuks kasutamiseks

kavandatud aladele (teede-ja tänavate maadele ning haljasala maadele) planeeritud

tehnovõrkude servituudialasid/ kaitsevööndite ulatusi kantud.

Läbivale elektri ringtoiteliinile seatakse Pos 1 krundile servituut (maakaabelliini

kaitsevööndi ulatuses). Varem planeeritud ringristmiku ümberehitusega seoses on

Põllusaare (94901:001:0544) ja 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee T2

(94901:001:0545) katastriüksused perspektiivselt vajalikud ringristmiku

kavandamiseks ja tulevikus kavandatud avalikku kasutusse.

P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 18 –

5.14 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Planeeringu koostamisel on arvestatud Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt

planeerimise põhimõtteid. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on

planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatud järgmiste linnakujunduslike võtetega:

-oluline on hea nähtavus (krundi valgustatus);

-krundile sissepääsude piiramine;

-terrotoriaalsus (ala selge eristamine ja piiramine piirdeaedadega).

Hoonete projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada kuriteohirmu vähendamiseks

ja vandalismi ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:

-võimalusel paigaldada kohtvalgustid;

-hoida maa-ala korras;

-kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad ja lukud).

5.15 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi

kitsendused ning nende ulatus

Planeeringualal asuvad järgmised kitsendused (tabel 4). Olemasolevad kitsendused on

kajastatud olemasoleva olukorra joonisel (joonis 3).

Planeeringuala krundi kitsendused Tabel 4

Krunt Kitsendust põhjustav objekt Ulatus

Põllu Vee- ja kanalisatsioonitorustik alla 2m

alla 250 mm läbimõõduga, vabavoolne

2m mõlemale poole torustikku

Vee- ja kanalisatsioonitorustik üle 2m

süg, 250 mm -1000mm läbimõõduga,

vabavoolne

3m mõlemale poole torustikku

Vee- ja kanalisatsioonitorustik

survetorustik alla 250 mm läbimõõduga

2m mõlemale poole torustikku

Elektrimaakaabelliin 1m mõlemale poole maakaablit

Eesvoolu kaitsevöönd

(Aardla-Nõlva)

Maaparandushoiuala

(Aardla-Nõlva)

Sideehitis 1m mõlemale poole kaabelliini

P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 19 –

Ranna või kalda piiranguvöönd- kuni

10km2 valgalaga veekogu

50m

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 30m äärmise sõiduraja välimisest servast

Gaasipaigaldise kaitsevöönd

(A ja B kategooria gaasitorustik)

1m mõlemale poole torustikku

5.16 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele. Selleks tuleb tagada,

et rajatavad hooned ja haljastus ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei

ehitamise ega ka kasutamise käigus. Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse siiski

kahju kolmandatele isikutele, kohustuvad planeeringuala krundi igakordsed omanikud

või kahju tekitaja koheselt hüvitama tekitatud kahju.

Maanteeamet on planeeringu koostamisel teavitanud, et riigitee liiklusest on

põhjustatud häiringud ning tee omanik ja Kambja Vallavalitsus ei võta endale

kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee häiringute leevendamiseks

planeeringuga käsitletaval alal. Leevendusmeetmete vajaduse ilmnemisel, kannab

vastavad kulud planeeringuala elamukrundi igakordne omanik.

5.17 Planeeringu rakendamise majanduslikud võimalused

Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt

Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.

Planeeringuga ette nähtud tehnovõrkude ja juurdepääsuteede välja ehitamine toimub

planeeringuala kruntide omanike kulul mille kohta sõlmitakse kohaliku omavalitsusega

vastav leping.

Enne projekteerima asumist tuleb teostada maa-ala ehitusgeoloogiline uuring

täpsustamaks ala geoloogilist ehitust ja pinnase geotehnilisi näitajaid.

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks uusehitise püstitamiseks ning

ehitusprojektide koostamisele. Ajutise juurdepääsutee rajamise kohustus on

planeeritava krundi igakordsel omanikul.

Planeeringuala idapiiril asub Aardla-Nõlva (kood 2104440020030/001)

kollektoreesvoolu kraav , mille toimimine tuleb tagada.

P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 20 –

Hoonete ehituslubade väljastamise eelduseks on planeeringualale kavandatud

tehnovõrkude ja teede valmis ehitamine või taristu valmimist tagava notariaalse

kokkulepe sõlmimine omavalitsusega.

Pos 10,11 haljasalade maastiku kujundamine, kõrghaljastamine ja puhke ning

virgestusrajatiste rajamine on arendaja kohustus. Nimetatud rajatiste välja ehitamine ja

Pos 10 ja 11 kruntide haljastamine on esimese planeeringujärgse hoone kasutusloa

väljastamise eeltingimuseks.

Pos 5 krundil asuva tiigi täitmiseks tuleb eelnevalt koostada projekt, kooskõlastada see

vallavalitsuse ja põllumajandusametiga. Tiigi projektikohane täitmine on eelduseks Pos

5 krundile hoone ehitusloa väljastamiseks.

6 . Koostöö planeeringu koostamisel ja kooskõlastused:

Isiku või asutuse

nimetus

Kuupäev Koostöö või

kooskõlastaja nimi

Seisukoht

kaustas

Märkused

Telia Eesti AS 06.04.2020 K.Ütt-Ütti Lisade

kaustas

-

AS Tartu Veevärk 29.05.2020 P.Pindma Lisade

kaustas

-

OÜ Elektrilevi 03.04.2020 Y.Dun Lisade

kaustas

“Tööjoonised kooskõlastada

täiendavalt.”

AS Gaasivõrk 01.06.2020 Volitatud esindaja HG

ProSolutionOÜ

A.Müristaja

1.Ehitusprojektid kooskõlastada

AS Gaasivõrgud.

2. Gaasitorustike tööprojektide

koostamiseks ja ehitamiseks

vajalikud tehnilised lähteandmed

väljastab AS Gaasivõrgud

kehtestatud detailplaneeringu,

tellija liitumisavalduse ja

eelnevalt sõlmitava

liitumislepingu alusel.

P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 21 –

Lisade

kaustas

Lõuna Päästekeskus ….......... …...............

Lisade

kaustas

-

Põllumajandusamet …………. …………

Maanteeamet …………. ………….