Tegevuste „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ ja „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ elluviimine

1

Lisa 1 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Tegevuste „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine

ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ ja„Haridus- ja noortevaldkonna töötajate

esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ elluviimine“

Tegevuste „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine

ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ ja

„Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“

elluviimise kord

1. Eesmärk

Tegevuste „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ (ÕKVA+) ja „Haridus- ja

noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ (HANO) elluviimise kord (edaspidi kord) kehtestab tegevuste elluviimise põhimõtted, tegevuste elluviija, partneri valiku põhimõtted ja partneri tegevuste elluviimise, tegevuste elluviimise perioodi, elluviija ja partneri

kohustused, partneri rahastamise põhimõtted ning aruandluse nõuded Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021-2027 kooskõlas olevate meetmete nimekirja

sekkumiste elluviimiseks. 2. Tegevuste elluviimise põhimõtted

2.1. Teekaardil (käesoleva käskkirja lisa 2) esitatakse tegevuste elluviimisel saavutatavad tulemused, tõendamise allikad , riskid, tegevuste eelarved, tähtajad ning maksete

hüvitamise ajakava. 2.2. Rakendusplaanidega (käesoleva käskkirja lisad 3 ja 4) täpsustatakse teekaardil kirjeldatud

visiooni tegevuste elluviimiseks, vastutust ning rakendamiseks olulist organisatsioonilist

ja tegevuslikku töökorraldust. 2.3. Rakendusplaanide alusel koostab elluviija iga-aastased tegevuskavad ja eelarved, mille

kinnitab kantsler. 2.4. Tegevuskavad sisaldavad vähemalt järgmist teavet:

2.4.1. tegevuste ja alategevuste kirjeldused ning tulemused, tulemuste saavutamise hindamiseks

kasutatavad mõõdikud ja nende sihid;

2.4.2. tegevuste läbiviimise eest vastutajad ja partnerid;

2.4.3. tegevuste ja alategevuste eelarved. 2.5. Tegevuste elluviimisel lähtutakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetest, tegevuste

elluviimist ja nende rahastamiseks riigieelarveliste vahendite kasutamist reguleerivatest riiklikest õigusaktidest, sealhulgas konkurentsiseadus ja riigihangete seadus, ning Haridus-

ja Teadusministeeriumi sisemistest töökordadest, sealhulgas aastasest tööplaanist, hankeplaanist, uuringute plaanist, raamatupidamise sise-eeskirjast ja kordadest.

2.6. Tegevuste elluviimisel ja rakendamisel on kõik osapooled kohustatud järgima Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid :

aidata kaasa tasakaalustatud regionaalsele arengule, soolise võrdõiguslikkuse

2

edendamisele, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide

saavutamisega arvestamisele. 2.7. Tegevuste tegemisel panustatakse toetaval moel järgmistesse „Eesti 2035“ näitajatesse:

„Tööjõus osalemise määr“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ja „Keskkonnatrendide indeks“.

3. Tegevuste elluviija

3.1. Teekaardi ja rakendusplaanide koostamise ning õigeaegse ja tulemusliku elluviimise eest

vastutab elluviijana Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakond. 3.2. Tegevuste elluviimisel võib elluviija teha koostööd või anda ülesandeid partneritele

Haridus- ja Teadusministeeriumi teistest osakondadest, valitsemisala asutustest või

partnerorganisatsioonidest.

4. Partneri valiku põhimõtted ja partneri tegevuste elluviimine

4.1. Partner käesoleva käskkirja mõistes on isik või asutus, kes viib ellu käesoleva käskkirja lisades 3 ja 4 nimetatud tegevusi, mis on isiku või asutuse põhitegevus (avalik ülesanne)

või keda volitatakse tegevuse elluviimiseks avalikku ülesannet täitma halduskoostöö seaduse tähenduses.

4.2. Käesoleva lisa punktis 2 nimetatud tegevuskava elluviimiseks lähtutakse partneri valikul halduskoostöö seaduses sätestatud haldusülesande (avalik ülesanne) täitmise volitamise põhimõtetest.

4.3. Avaliku ülesande täitmiseks sõlmitakse partneriga (välja arvatud Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad asutused) partnerlusleping tegevuste elluviimise

perioodiks. Partnerluslepingus lepitakse kokku tegevuse eesmärk, oodatavad tulemused, osapoolte kohustused ja õigused ning aruandluskohustus.

4.4. Iga-aastaseks rahaliste vahendite eraldamiseks sõlmitakse eelarveaastaks lepingu lisa,

milles lepitakse kokku tegevuskava ja eelarveaastaks eraldatav summa. Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate asutuste rahalised vahendid eraldatakse tavapärase

Haridus- ja Teadusministeeriumis kehtiva eelarvestamise protsessi käigus. 4.5. Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate asutuste kaasamisel koostab elluviija iga-

aastased tegevuskavad, mis kinnitatakse käesoleva lisa punktides 2.3. ja 2.4 viidatud

korras. 4.6. Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavatele asutustele ülesande andmisel määratakse ja

eraldatakse täitmiseks vajalikud rahalised vahendid hallatava asutuse eelarvesse iga- aastase eelarvestamise protsessi käigus ministri käskkirjaga.

5. Tegevuste elluviimise periood

Tegevuste elluviimise periood on 1. oktoober 2023. a kuni 31. august 2029. a.

6. Elluviija ja partneri kohustused

6.1. Elluviijale ja partnerile kohalduvad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 10 lõike 1 punktides 1-3, 5, 6, 8, 9, 111, 13, 131 14 ja 15 sätestatud

kohustused. 6.2. Täiendusõppe korraldamisel lähtutakse haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a

käskkirjaga nr 321 kinnitatud Haridus- ja noortevaldkonna töötajate täiendusõppe

kontseptsioonist. Täiendusõppele registreerimise, õpingute alustamise ja lõpetamise staatus (sh info kvalifikatsiooni omandamise kohta) ja muu vajalik info peab kajastuma

täienduskoolituste infosüsteemis Juhan.

3

6.3. Partner kogub täiendusõppes osalejatelt tagasisidet, mis võimaldab hinnata pakutud

kursuste kvaliteeti ning õpitu rakendamist. Tagasiside kokkuvõtted esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile koos aastaaruannetega.

6.4. Partner kogub ja töötleb tegevuse „Haridus- ja noortevaldkonna esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ tegevustes osalejate kohta perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 19 lõikes 3 nimetatud andmeid ja

esitab need regulaarselt Riigi Tugiteenuste Keskusele läbi Sündmuste infosüsteemi (SIS – projektis osalevate isikute andmekorjeks mõeldud e-keskkond). Osalejate andmete

kogumisel, töötlemisel ja esitamisel lähtutakse Rahandusministeeriumi juhendist „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“.

7. Partnerite rahastamise põhimõtted

7.1. Partneritele antud ülesande täitmisel rahastatakse tegevusi, mis on põhjendatud ja vajalikud käesoleva käskkirjaga kehtestatud rakendusplaanide täitmiseks.

7.2. Personalikulude rahastamisel lähtutakse ühendmääruse §-st 16 ja § 21 lõikest 3 kaudsed

kulud, võivad moodustada kuni 15% otsestest personalikuludest, lähtudes ühendmääruse § 21 lõigetest 1, 4 ja 5.

8. Tegevuste elluviimise aruandlus

8.1. Partner esitab elluviijale iga-aastaselt lõppenud eelarveaasta tegevuskava täitmise aruande

(aastaaruande) hiljemalt 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga) ning poolaasta aruande 15. augustiks (30. juuni seisuga). Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate asutuste

aruanded esitatakse asutuse tegevusaruannete raames. 8.2. Partneri aruannetes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 8.2.1. ülevaade partneri tegevuskava elluviimisest, sh kirjeldus partnerile seatud tulemuste

ning nende saavutamise hindamiseks kasutatavate mõõdikute edenemisest; 8.2.2. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest;

8.2.3. aastaaruandes partneri hinnang aasta jooksul ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele. 8.3. Partner esitab elluviijale tegevuste elluviimise lõpparuande 30 päeva jooksul alates

tegevuste lõppemisest, kuid mitte hiljem kui 30.09.2029. a.

8.4. Lõpparuandes esitab partner lisaks punktis 8.2 nõutud infole kokkuvõtva hinnangu ülesande täitmise tulemuslikkusele ning analüüsi koos järeldustega ellu viidud tegevuste

mõjust punktis 2.6. nimetatud horisontaalsete põhimõtete edendamisele ja punktis 2.7. nimetatud Eesti 2035 näitajate saavutamisele.

8.5. Elluviija koostab tegevuste elluviimise perioodil tegevuste iga-aastase vahearuande ja

esitab selle Haridus- ja Teadusministeeriumi juhtkonnale kinnitamiseks hiljemalt 15. veebruaril.

8.6. Elluviija poolt koostatud vahearuanded katavad kogu perioodi. Iga vahearuanne hõlmab lõppenud kalendriaasta tegevuste ülevaadet, välja arvatud esimene vahearuanne ja lõpparuanne. 2026. a esitatav aruanne hõlmab teavet pikema (sh enne 2025. a toimunud

tegevusi ja vahetulemuste saavutamist). Lõpparuanne hõlmab teavet lühema ajavahemiku kohta (elluviimise viimane aasta). Aruandele lisatakse tulemuste saavutamise

tõendusmaterjalid. 8.7. Igas elluviija poolt koostatud aruandes, sh lõpparuandes, esitatakse järgmine teave: 8.7.1. punktis 2.1. nimetatud teekaardi saavutatud tulemused ja tõendusmaterjalid;

8.7.2. punktis 2.4. nimetatud tegevuskavade täitmine; 8.7.3. analüüs tegevuste elluviimisel esinevatest riskidest koos maandamistegevustega;

8.7.4. lõpparuandes esitatakse eraldi peatükis selgitused ja järeldused tulemuste saavutamise kohta ning analüüs koos järeldustega ellu viidud tegevuste mõjust Haridusvaldkonna

4

arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisele ning punktis 2.6. nimetatud

horisontaalsete põhimõtete edendamisele ja punktis 2.7. nimetatud Eesti 2035 näitajate saavutamisele.

8.8. Haridus- ja Teadusministeeriumi juhtkond teeb kantsleri koosoleku protokollilise otsuse iga-aastase aruande kinnitamise kohta.

8.9. Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler kinnitab tegevuste iga-aastased vahearuanded ja

lõpparuande juhul, kui on veendunud aruandes sisalduva teabe õigsuses ja esitatud tõendid ja väljundid on loodud või tulemused saavutatud kooskõlas teekaardi ja

rakendusplaanidega. 8.10. Elluviija esitab kinnitatud iga-aastased vahearuanded ja lõpparuande struktuuritoetuste

rakendusüksusele e-toetuse keskkonnas hiljemalt 5 tööpäeva jooksul peale kinnitamist.

Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele hiljemalt 31. oktoobril 2029. a. 8.11. Elluviija esitab vajadusel struktuuritoetuste rakendusüksusele täiendavat infot

tõendamaks tulemuste korrektset täitmist. 8.12. Kõik käesoleva lisa punktis 2.1. mainitud teekaardil nimetatud dokumendid ja partnerite

esitatud aruanded, mis on tegevuse väljunditeks või tulemuseks ja mille loomist tuleb

aasta- ja lõpparuandes tõendada, registreeritakse ja säilitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi dokumendihaldussüsteemis.

1

Lisa 2 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Tegevuste „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine

ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ ja „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate

esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ elluviimine“

Tegevuste „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja

õpianalüütika“ ja „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“

teekaart

Saavutatavad tulemused ja

tõendamise allikad Riskid

Eelarve

(eur)*

Vahearuanded (31. märts) Lõpp-

aruanne

2024 2025 D01

2026 D03

2027 D05

2028 D07

2029 D09

2029 D11, D13

Tegevus: Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika

(ÕKVA+)

Meede 1. Riiklike õppekavade reformimine 11 284 940 X X X X X X X

C1 Kehtiv ministri käskkiri uue

õppekava töörühma loomisest.

Riskid puuduvad X

A1 Eluks vajalike üldiste

toimetulekuoskuste

klassifikatsiooni välja töötamine

koos Üldhariduse õppekavade

üldosade arendamise töörühma

hinnanguga.

Vastutaja: HTM

Allikas: HTM

dokumendihaldussüsteemis

tegevuse aruandlus, töörühma

esitatud dokumentatsioon.

*töörühmal ei valmi

hinnang õigeaegselt;

*HTM ei võta

esitatud dokumenti

vastu (ei vasta

nõuetele);

*HTM-le saadetud

dokumendile ei anna

töörühm positiivset

hinnangut;

*töörühma hinnangul

pole välja töötatud

X

2

toimetulekuoskuste

klassifikatsioon

piisav alus õppekava

arendustööga

jätkamiseks.

A4 Põhimõtted põhi- ja keskhariduse

standardi koostamiseks on HTM-i

juhtkonna poolt heaks kiidetud.

Vastutaja: HTM

Allikas: HTM

dokumendihaldussüsteemis

tegevuse aruandlus, töörühma

esitatud dokumentatsioon.

*töörühmal ei valmi

hinnang õigeaegselt;

*HTM ei võta

esitatud dokumenti

vastu (ei vasta

nõuetele);

*HTM-le saadetud

dokumendile ei anna

töörühm positiivset

hinnangut.

X

A6 Valminud on vahearuanne, mis

tagasisidestab esmast

kontseptsiooni õppe sisust ja

korraldusest koos Üldhariduse

õppekavade üldosade arendamise

töörühma hinnanguga.

Vastutaja: HTM

Allikas: HTM

dokumendihaldussüsteemis

tegevuse aruandlus, kirjavahetus,

sh töörühmaga, dokumentatsioon.

*töörühmal ei valmi

dokument

õigeaegselt;

*HTM ei võta

esitatud dokumenti

vastu (ei vasta

nõuetele).

X

R1

D13

HTM-i juhtkond on kinnitanud

ning minister on allkirjastanud

ettepanekud eelnõudeks, mis

käsitlevad kaasajastatud riiklike

õppekavade kontseptsioone alus-,

põhi- ja keskhariduses.

Vastutaja: HTM

Allikas: HTM

dokumendihaldussüsteemis

*HTM ei võta

esitatud dokumenti

vastu (ei vasta

nõuetele);

*HTM juhtkond ei

kiida heaks valminud

riiklike õppekavade

kontseptsioone.

X X

3

juhtkonna koosoleku protokoll(id),

tegevuse aruandlus, kirjavahetus).

Meede 2. Õpikeskkonna muutmine 19 219 500 X X X X X X X

A2 Valminud on uuringu lõpparuanne:

„Põhihariduse järgsete

koolikohtade jaotamise tsentraalne

mehhanism ja selle piloteerimine“.

Vastutaja: HTM

Allikas: HTM

dokumendihaldussüsteemis

tegevuse aruandlus,

dokumentatsioon.

*hanke

ebaõnnestumine;

*uuring ei valmi

õigeaegselt;

*HTM ei võta

lõpparuannet vastu

(ei vasta nõuetele).

X

A3 Valminud on formaalõppe ja

mitteformaalõppe lõimingu

metoodiline juhendmaterjal.

Vastutaja: HTM

Allikas: HTM

dokumendihaldussüsteemis

tegevuse aruandlus,

dokumentatsioon.

*dokument ei valmi

õigeaegselt;

*HTM ei kiida

juhendmaterjali heaks

(ei vasta nõuetele).

X

A5 Üleminekumudelid on kavandatud

ja sujuvad üleminekud on

katsetatud.

Vastutaja: HTM

Allikas: HTM

dokumendihaldussüsteemis

tegevuse aruandlus,

dokumentatsioon.

*üleminekumudelid

ei valmi ja saa

katsetatud

õigeaegselt;

*HTM ei kiida

üleminekumudeleid

heaks (ei vasta

nõuetele).

X

A7 Loodud on e-hindamisvahendid

põhikooli õppekava õpiväljundite

saavutamise hindamiseks

eksamiainetes.

Vastutaja: HTM

*e-hindamisvahendid

ei valmi õigeaegselt;

*HTM ei kiida

loodud e-

hindamisvahendeid

X

4

Allikas: HTM ja partneri

dokumendihaldussüsteemis

tegevuse aruandlus,

dokumentatsioon.

heaks (ei vasta

nõuetele).

A8 Loodud on e-hindamisvahendid

riigieksamite tulemuse

hindamiseks.

Vastutaja: HTM

Allikas: HTM ja partneri

dokumendihaldussüsteemis

tegevuse aruandlus,

dokumentatsioon.

*e-hindamisvahendid

ei valmi õigeaegselt;

*HTM ei kiida

loodud e-

hindamisvahendeid

heaks (ei vasta

nõuetele).

X

Horisontaalne projektijuhtimine 448 000 X X X X X X X

Maksete hüvitamise ajakava 4 669 143 5 571 000 7 119 000 6 036000 4643000 1 814 000

1 100 297

Tegevus: Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv (HANO)

Meede 3. Haridus- ja noortevaldkonna töötajate professionaalse arengu

toetamine

26 482 500 X X X X X X X

D02 200 Koolituse lõppedes

kvalifikatsiooni omandanud

osalejate arv.

Vastutaja: HTM koostöös

partneritega.

Allikas: täienduskoolituste

infosüsteem Juhan ja sündmuste

infosüsteem (SIS).

*koolitustega ei

alustata tähtaegselt;

*koolitusgrupid ei

täitu piisavalt;

*osalemine jäetakse

pooleli või ei jõuta

lõpetamiseni

õigeaegselt.

X

D04 1 800 X

D06 5 400 X

D08 8 250 X

D10 11 700 X

D12

R2

12 563

Koolituse lõppedes

kvalifikatsiooni omandanud

osalejate arv.

Vastutaja: HTM koostöös

partneritega.

Allikas: täienduskoolituste

infosüsteem Juhan ja sündmuste

infosüsteem (SIS).

X X

Maksete hüvitamise ajakava 3 972 000 5 296 000 5 297 000 5 296 000 5 297 000 1 324 500

*Eelarve ja maksed sisaldavad EL osalust ja riiklikku kaasfinantseeringut .

2

Lisa 3 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Tegevuste „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine

ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ ja „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate

esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ elluviimine“

Tegevuse „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja

õpianalüütika“

rakendusplaan

Käesolevas dokumendis täpsustatakse tegevuse „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ (edaspidi ÕKVA+) tegevussuunad, elluviija ja kaasatud osakond, tähtajad, väljundid ning töökorralduslikud põhimõtted.

1. Tulemus meetmele 1

Alus-, põhi- ja keskhariduse uute riiklike õppekavade kontseptsioonid on heaks kiidetud.

2. Tegevus, alategevus, vastutaja, tulemus, tõendus ja periood.

Tegevus Alategevus Vastutaja Tulemus Tõendus Periood

Meede 1. Riiklike õppekavade reformimine

1. Õppekavade

arendus ja

rakendustugi

1.1. Üldhariduse

õppekavade

arendamine, sh

Üldhariduspoliitika osakond

• Töörühm üldhariduse õppekavade üldosade

arendamiseks loodud

• Ministri käskkiri töörühma

moodustamiseks;

• juhtkonna

2023 – 2024

2024 – 2025

3

• töörühma töö käivitamine, õppekavade uuendamise lähteülesande

koostamine;

1.2. 1.3.

• uute õppekavade lähtealuste koostamine;

• õppekavade üldosade koostamine;

• ainekavade koostamine uutel alustel;

• uute õppekavade põhimõtete katsetamine

üldhariduskoolides.

• Eluks vajalike üldiste toimetulekuoskuste klassifikatsioonid on välja töötatud koos

„Üldhariduse õppekavade üldosade

arendamise“ töörühma hinnanguga

• Põhimõtted põhi- ja keskhariduse standardi

koostamiseks on välja töötatud koos

„Üldhariduse õppekavade üldosade arendamise“ töörühma

hinnanguga

• Valminud vahearuanne, mis tagasisidestab

esmast kontseptsiooni õppe sisust ja korraldusest koos

„Üldhariduse õppekavade üldosade

arendamise“ töörühma hinnanguga

protokollilised

otsused

2025 - 2026

2026 - 2028

1.2. Kutsehariduse

õppekavade

arendamine, sh

• uuringute läbiviimine väljundpõhiste kutsehariduse 2.-5. taseme õppekavade

rakendumisest;

• kutsehariduse reformi läbiviimine 2.-5. taseme sh kutsekeskhariduse

Kutsehariduse ja oskuste poliitika

osakond

2023 – 2029

4

õppekavade

arendamiseks;

• õppeasutuste võimestamine

õppekavade arendamiseks ning

õppeprotsessi paindlikuks ja õppijakeskseks

korraldamiseks;

• teavitustegevuse läbi viimine.

1.3. Õppija arengut

toetava

tagasisidestamise

loomine ja

arendamine, sh

• üldpädevustestide analüüs ja arendamine,

testide kasutuskorraldus koolides.

Üldhariduspoliitika osakond

2024 – 2028

Meede 2. Õpikeskkonna muutmine

2. Õppevara ja

õpitulemuste

välishindamissüsteemi

arendamine

2.1. Õppevara arendamine

üldhariduses, sh

• gümnaasiumi digitaalse õppevara ajakohasena hoidmine;

• õppevara kvaliteedisüsteemi arendamine ja

juurutamine;

Üldhariduspoliitika

osakond

2024 – 2029

5

• hariduslike erivajadustega õppijate uue ja puuduoleva õppevara loomine,

olemasolevate õppevarade

ajakohastamine ja/või digiteerimine, metoodiliste

juhendmaterjalide loomine õpetajatele.

2.2. Õppevara arendamine

kutsehariduses, sh

• kutsehariduse tasemeõppe õppekavade rakendamist toetava uue õppevara loomine;

• olemasoleva õppevara ajakohastamine,

metoodiliste juhendmaterjalide

loomine õpetajatele ja tugispetsialistidele.

Kutsehariduse ja

oskuste poliitika osakond

2023 - 2029

2.3. Õpitulemuste

hindamisvahendite

arendamine, sh

• põhikooli e- hindamisvahendite loomine;

• riigieksamite e- hindamisvahendite

loomine;

Üldhariduspoliitika osakond,

tehnoloogia juhtimise osakond,

• Loodud e- hindamisvahendid põhikooli õppekava õpiväljundite

saavutamise hindamiseks

eksamiainetes

• Loodud e- hindamisvahendid

Harno väljavõte

Harno väljavõte

2024 -2027

2024 – 2029

6

• e-tasemetöööde infopanga uuendamine;

• testide andmekogu töö tagamine.

riigieksamite tulemuste

hindamiseks

2025 -2029

3. Paindlikud õpiteed

3.1. Ennastjuhtiva õppija

digitaalselt toetatud

personaalne õpitee, sh

• personaliseeritud õpiteede

aluskontseptsiooni loomine;

• personaliseeritud õpiteid toetava õpikäsituse ja

õppekorralduse rakendamine;

• personaliseeritud õpiteede mudeli katsetamine;

• digitaalsete tugiteenuste ja infosüsteemide

arendamine. Korraldatakse konkursse haridusasutustele.

Üldhariduspoliitika osakond; tehnoloogia

juhtimise osakond

2024 - 2029

3.2. Põhihariduse järgsete

õpiteede disain, sh

• uuringuülesannete koostamine ja läbiviimine.

Üldhariduspoliitika osakond

• Uuringu lõpparuanne: „Põhihariduse järgsete koolikohtade jaotamise

tsentraalne mehhanism ja selle piloteerimine“

kinnitatud

• Uuringu lõpparuanne: „Üleminekumudelite kavandamine ja

Juhtkonna protokollilised otsused

2024 - 2025

2025 - 2026

7

katsetamine

põhikoolijärgse õppe toetamiseks“ kinnitatud

3.3. Karjääriteenuste

tulemuslikkuse

tõstmine

haridusvaldkonnas, sh

• teenuse standardi välja töötamine;

• karjääri- ja ettevõtlusõppe koolituskavade

koostamine;

• õppe läbiviimine. Korraldatakse konkursse karjääriteenuste

rakendamiseks maakondades.

Üldhariduspoliitika osakond

• Valminud on juhendmaterajal koolidele karjääriteenuste

läbiviimiseks

• Ette on valmistatud täienduskoolituskavad karjääri- ja ettevõtlusõppe

läbiviimiseks ning koolitused partnerite

poolt kokkulepitud mahus läbi viidud

Juhtkonna protokolliline otsus

2024 – 2029

2027– 2028

3.4. Mitteformaalõppe

paindlik lõiming

formaalõppega, sh

• metoodilise juhendmaterjali koostamine ja

rakendamine. Korraldatakse konkursse formaalõppe ja

mitteformaalõppe lõimumistegevuse

toetamiseks omavalitsustes.

Noorte- ja andepoliitika

osakond

• Valminud on formaalõppe ja mitteformaalõppe lõimingu metoodiline

juhendmaterjal

Juhtkonna protokolliline otsus

2023-2029

8

3. Partnerid

Tegevus Partner

1.1. Avalik-õiguslikud ülikoolid

1.2. Riigi kutseõppeasutused, Astangu Kutserehabilitatsioonikeskus, Tartu Rakenduslik Kolledž (pidaja Tartu Linnavalitsus)

1.3. Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool

2.1. Tartu Emajõe Kool

2.2. Riigi kutseõppeasutused, Astangu Kutserehabilitatsioonikeskus, Tartu

Rakenduslik Kolledž (pidaja Tartu Linnavalitsus)

2.3. Haridus- ja Noorteamet

3.3. Tartu Ülikool

3.4. Haridus- ja Noorteamet

4. Indikatiivne eelarve (sh Euroopa Liidu osalus ja riiklik kaasfinantseering).

Nr Tegevus Summa

Meede 1 RIIKLIKE ÕPPEKAVADE REFORMIMINE 11 284 940

1. Õppekavade arendus ja rakendustugi 11 284 940

1.1. Üldhariduse õppekavade arendamine 7 404 940

1.2. Kutsehariduse õppekavade arendamine 1 480 000

1.3. Õppija arengut toetava tagasisidestamise loomine ja arendamine 2 400 000

Meede 2 ÕPIKESKKONNA MUUTMINE

2. Õppevara ja õpitulemuste välishindamisvahendite arendamine 10 742 000

2.1. Õppevara arendamine üldhariduses 2 352 000

2.2. Õppevara arendamine kutsehariduses 1 500 000

2.3. Õpitulemuste hindamisvahendite arendamine 6 890 000

3. Paindlikud õpiteed 8 477 500

3.1. Ennastjuhtiva õppija digitaalselt toetatud personaalne õpitee 4 540 000

3.2. Põhihariduse järgsete õpiteede disain 1 520 000

3.3. Karjääriteenuste tulemuslikkuse tõstmine haridusvaldkonnas 1 500 000

3.4. Mitteformaalõppe paindlik lõiming formaalõppega 917 500

448 000

Horisontaalne projektijuhtimine

KOKKU (Grandi kood 1G10-SF21-04412-OKVA) 30 952 440

1

Lisa 4 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Tegevuste „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine

ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ ja „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate

esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ elluviimine“

Tegevuse „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate

esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ rakendusplaan

1. Eesmärk

Käesolevas dokumendis täpsustatakse tegevuse „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ (edaspidi HANO) mõisted, tegevussuunad, partnerid, tähtajad, tulemus- ja väljundnäitajad ning töökorralduslikud põhimõtted.

2. Mõisted

Haridusasutus – koolieelne lasteasutus, üldhariduskool, huvikool, kutseõppeasutus (sh kutseõpet pakkuv kõrgkool kutseõpet võimaldavate õppekavade osas).

Haridusvaldkonna töötajad – alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajad, tugispetsialistid (eripedagoogid, logopeedid, sotsiaalpedagoogid, psühholoogid, sh haridusasutustele teenust

osutavad tugispetsialistid), vastavate haridusasutuste juhid (sh õppejuhid, arendusjuhid jt juhtkonna liikmed) ning teised õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud.

Noorsootöö asutus – noortepoliitikat, noorsootööd ja selle erinevaid tegevussuundi (noorteinfo, avatud noorsootöö, huvitegevus jne) korraldav asutus.

Noortevaldkonna töötajad – huvihariduses, huvitegevuses ja noorsootöös vahetult noortega

töötavad spetsialistid ning noorsootööd, noorte huviharidust ja huvitegevust pakkuvate või koordineerivate asutuste juhid.

Haridus- ja/või noortevaldkonna asutuse pidaja esindaja (edaspidi pidaja) ja

haridusametnik – kohalikul või riigi tasandil haridus- ja/või noortevaldkonna eest vastutav

ametnik/spetsialist või eraõppeasutuse omaniku esindaja. Täiendusõpe – süsteemne tegevus, mis on haridus- ja noortevaldkonna töötajate enesearengu

kaudu suunatud laste ja noorte arengu toetamisele. Täiendusõpe on tööalane enesetäiendamine ehk õppimine laiemalt, mis hõlmab nii kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja

vilumuste omandamist ja täiendamist kui ka individuaalset enesetäiendamist õppematerjalide jmt abil, kursustel osalemist, õpet juhendaja abil, õppimist teiste juhendamisel, õppereise, kolleegide vastastikkust tööalast nõustamist, sh parimate kogemuste ja teadmiste jagamist jmt.

Täiendusõppe korraldamisel lähtutakse haridus- ja teadusministri 21.11.2023 käskkirjaga nr

321 kinnitatud Haridus- ja noortevaldkonna töötajate täiendusõppe kontseptsioonist.

2

Baaskoolitus – kutsestandardites ja kompetentsimudelites kirjeldatud kompetentse arendavad

ja riiklikest täiendusõppe prioriteetidest lähtuv täiendusõpe. Maht 32-64 akadeemilist kontakttundi (veebis või auditooriumis vm keskkonnas), millele lisandub iseseisev õpe, mis on

vajalik õpiväljundite saavutamiseks. Lisaeriala/mikrokvalifikatsioon/mikrokraadiprogramm - täiendava aine, eriala õpetamise

või lisakompetentsi omandamine. Maht 6-30 EAP-d.

Õpetajate Akadeemia – Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostööprogramm, mille üldeesmärk on suurendada ülikoolide akadeemiliste töötajate ning koolide ja koolieelsete lasteasutuste õpetajate järelkasvu ning teadus-arendustöö võimekust

neljas fookusvaldkonnas – loodusteaduste didaktika, matemaatika didaktika, eesti keele õpetamine muu kodukeelega õpilastele ja lastele, eesti keeles õpetamine ning kaasav haridus.

3. Tegevussuunad

3.1. Haridus- ja noortevaldkonna töötajate järelkasvu tagamine ning kvalifikatsiooni

tõstmine

3.1.1. Eesmärk on tagada piisaval hulgal kvalifitseeritud ja motiveeritud töötajaid, et

rakendada nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtteid ning pakkuda kvaliteetseid haridus- ja

noortevaldkonna teenuseid.

3.1.2. Eesmärgi saavutamiseks:

3.1.2.1. Õpetajate Akadeemia raames kutsutakse õppejõudude järelkasvu tagamiseks ellu külalislektorite programm, millega kasvatatakse õppe kvaliteeti, õpetamise võimekust

ja mahtu neljas fookusvaldkonnas – loodus- ja täppisteaduste, matemaatika, muu kodukeelega lastele eesti keele ja eesti keeles õpetamine ning kaasav haridus;

3.1.2.2. Õpetajate Akadeemia raames töötatakse välja ja rakendatakse senisest paindlikumad

õpetajate esma-, täiendus- ja ümberõppe õpirajad ning pakutakse õpetajahariduses uuenduslikku mikrokraadiõpet (mikrokvalifikatsioone) loodus- ja täppisteaduste õpetamise, matemaatika õpetamise ning kaasava hariduse valdkonnas kvalifikatsiooni

saavutamiseks ja tõstmiseks;

3.1.2.3. töötatakse välja ning pakutakse kvaliteetseid ja mõjusaid täiendusõppe programme (baaskoolitused, mikrokraadiprogrammid jne) lähtuvalt kokkulepitud täiendusõppe

prioriteetidest;

3.1.2.4. Distantsilt Targemaks sarja raames korraldatakse laiema sihtrühmani jõudmiseks prioriteetsetel teemadel lühema kestvusega seminare jt lühemas formaadis õpisündmusi

(sh järelevaadatavaid veebiseminare).

3.1.3. Täiendusõppe sihtrühmad on haridus- ja noortevaldkonna asutuste töötajad, pidajad ja ametnikud. Õpingute alustamise tingimused, sihtrühm, õppe sisu, maht, lõpetamise tingimused jmt täpsustatakse iga koolituse/programmi õppekavas.

3.1.4. Tegevussuunda viiakse ellu aastatel 2023-2029.

3.1.5. Vastutaja HTM, partnerina osalevad tegevustes 3.1.2.1, 3.1.2.2, 3.1.2.3. Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool ning tegevuses 3.1.2.4 Haridus- ja Noorteamet.

3

3.2. Haridus- ja noortevaldkonna asutuste juhtimiskvaliteedi tõstmine ning

organisatsioonikultuuri arendamine

3.2.1. Eesmärk on haridus- ja noortevaldkonna juhtide professionaalse arengu süsteemne

toetamine, et tagada juhtide aja- ja asjakohased teadmised ja oskused ning asutustes

hooliv, koostöine ja demokraatlik organisatsioonikultuur, mis toetab üldpädevuste arengut ja kõigi osaliste heaolu, sh paremat füüsilist ja vaimset tervist, erimeelsuste ja

kriiside konstruktiivset lahendamist ning võimaldab igal selle liikmel õppida ja areneda. 3.2.2. Eesmärgi saavutamiseks:

3.2.2.1. toetatakse haridusjuhi uuendatud kompetentsi- ja karjäärimudeli kasutuselevõttu, sh luuakse pidajatele võimalused oma kompetentsi kasvatamiseks juhtide värbamisel, nende töö tagasisidestamisel ja hindamisel ning professionaalse arengu toetamisel;

3.2.2.2. luuakse juhtidele kvaliteetseid ja mõjusaid täiendusõppe võimalusi kokkulepitud

prioriteetsetel teemadel, et juhtide pädevus oleks aja- ja asjakohane ning professionaalne areng oleks toetatud kogu karjääri vältel;

3.2.2.3. töötatakse välja ja viiakse läbi koosõppe programme juhtidele ja pidajatele, et toetada

nüüdisaegse õpikäsituse rakendamist, formaalse ja mitteformaalse hariduse lõimimist ja parimate tõenduspõhiste praktikate jagamist (sh välisriikide ekspertiisi kaasates);

3.2.2.4. viiakse läbi arenguprogramme ametis alustavate kooli- ja lasteaia direktorite

toetamiseks ning juhtide järelkasvu tagamiseks;

3.2.2.5. korraldatakse mentorite baasväljaõpet ning luuakse mentorite võrgustik, mille liikmetel on kõrge motivatsioon ja kompetentsid, et pakkuda juhtidele ja meeskondadele professionaalset tuge. Võrgustike liikmetele viiakse läbi professionaalset arengut

toetavaid tegevusi, mis võimaldavad neil oma oskusi arendada ning spetsialiseeruda.

3.2.3. Tegevussuuna sihtrühmaks on haridus- ja noorsootöö asutuste juhid, pidajad ja ametnikud. Täiendusõppe puhul määratakse õpingute alustamise tingimused, sihtrühm, õppe sisu, maht, lõpetamise tingimused jmt täpsustatakse iga koolituse/programmi

õppekavas.

3.2.4. Tegevussuunda viiakse ellu aastatel 2023-2029. 3.2.5. Vastutaja HTM, partnerina osalevad tegevustes 3.2.2.1–3.2.2.5 Tartu Ülikool ja

Tallinna Ülikool ning tegevuses 3.2.2.5 (2023. ja 2024. aastal) Haridus- ja Noorteamet.

3.3. Uuringud, analüüsid ja täiendusõppe süsteemi arendamine 3.3.1. Eesmärk on nüüdisaegse õpikäsituse rakendamise tõhustamiseks toetada süsteemselt

ja tõenduspõhiselt haridus- ja noortevaldkonna töötajate professionaalset arengut kogu ametikaare üleselt.

3.3.2. Eesmärgi saavutamiseks:

3.3.2.1. viiakse läbi valdkonna arendamiseks ja rakendusplaani tegevuste mõju hindamiseks

vajalikke uuringuid, sh rahvusvaheline õppimise- ja õpetamise uuring TALIS, analüüse ning arendustegevusi;

4

3.3.2.2. lepitakse kokku mõjusa täiendusõppe kriteeriumites, mis on aluseks täiendusõppe

pakkumisel, õpitu praktikas rakendamise mõju hindamisel, seirel ning kohandamisel;

3.3.2.3. hoitakse aja- ja asjakohasena valdkonna arendamiseks vajalikke kompetentsimudeleid (sh õpetaja kompetentsimudelid) ning vajadusel luuakse uusi;

3.3.2.4. toetatakse kompetentsimudelitel põhinevate arengu- ja tagasisidetööriistade loomist,

uuendamist ning kasutuselevõttu ning vajadusel arendatakse haridus- ja noortevaldkonna töötajate täiendusõppe sujuvaks korraldamiseks ning vajaliku

aruandluse ning andmekorje tagamiseks täiendusõppe infosüsteemi Juhan vastavaid funktsionaalsusi ning kasutajamugavust;

3.3.2.5. viiakse ellu tegevusi valdkonna professionaalide järelkasvu tagamiseks, lähtudes 2024. a koostatud Haridus- ja noortevaldkonna professionaalide väärtustamise ja ameti

atraktiivsuse kasvu kontseptsioonist.

3.3.3. Tegevussuuna sihtrühm on haridus- ja noortevaldkonna töötajad, pidajad, ametnikud, noored ja muu töökogemusega inimesed, kes võiksid valdkonna ameteid õppida või karjääripööret kaaluda.

3.3.4. Tegevussuunda viiakse ellu aastatel 2023-2029.

3.3.5. Vastutaja HTM, partnerina osaleb tegevustes 3.3.2.1, 3.3.2.3, 3.3.2.4 ja 3.3.2.5 Haridus- ja Noorteamet.

3.4. Uuenduslike arendusprojektide rakendamine, täiendusõppe tellimine avatud turult

3.4.1. Eesmärk on pakkuda haridusasutustele võimalust piloteerida uuenduslikke lahendusi nüüdisaegse õpikäsituse rakendamisel ning tagada täiendusõppe pakkumine haridus- ja noortevaldkonna töötajatele valdkondades, kus avatud turul on välja kujunenud vajalik

kompetents, mida partnerülikoolid ei ole veel välja arendanud või pole valmis vajalikus mahus ja tingimustel pakkuma (nt kutseõpetajate erialane täiendusõpe).

3.4.2. Eesmärgi saavutamiseks: 3.4.2.1. kehtestatakse määrus ja korraldatakse projektikonkursid. Projektides osalemise ja

hindamise kriteeriumid, tähtajad, kvalifitseerimistingimused, nõuded teostamisele ja aruandlus määratakse kindlaks projektikutses.

3.4.3. Tegevussuunda viiakse ellu aastatel 2025-2029.

4. Tulemus- ja väljundnäitajad

Tabelis 1 on esitatud täiendusõppes osalejate ja kvalifikatsiooniga lõpetajate indikatiivsed kumulatiivsed arvud iga aasta kohta. Näitajad põhinevad rakenduskava ja meetmete nimekirja

väljund- ja tulemusnäitajatel PSO24 ja PSR221.

Tabel 1. Tegevuse tulemus- ja väljundnäitajad

Näitaja liik Näitaja

nimetus ja mõõtühik

Algt

ase

2023

2024 2025 2026 2027 2028 Sihtta

se

2029

1 Näitajate mõõtmismetoodika, andmete kogumise kord, sihttasemete seadmise alused jm täpsem info on kirjeldatud Rahandusministeeriumi koostatud perioodi 2021-2027 näitajate metoodikas.

5

Väljundnäit

aja

Koolitustel (maht

vähemalt 32 ak tundi) osalenud haridus- ja

noortevaldkonna töötajate arv

0 500 2400 7200 11 000 15 600 16 750

Tulemusnäi

taja

Koolituse

lõppedes kvalifikatsiooni saanud haridus-

ja noortevaldkonna

töötajad (arv)*

0 200 1800 5400 8250 11 700 12 563

* Tabelis on esitatud kvalifikatsiooni saavutanud absoluutarvudena, mis on kooskõlas rakenduskava ja meetmete nimekirja tulemusnäitajaga, mille kohaselt kvalifikatsiooni saanute arv peab 2029. aasta lõpuks moodustama 75% osalenute arvust.

5. Eelarve

Tabelis 2 on esitatud indikatiivne eelarve jagunemine tegevussuundade vahel.

Tabel 2. Indikatiivne eelarve tegevussuundade lõikes (sh Euroopa Liidu osalus ja riiklik kaasfinantseering)

Tegevussuunad Eelarve

3.1. Haridus- ja noortevaldkonna töötajate järelkasvu tagamine ning kvalifikatsiooni tõstmine

15 550 000

3.2. Haridus- ja noortevaldkonna asutuste juhtimiskvaliteedi

tõstmine ning organisatsioonikultuuri arendamine

5 500 000

3.3. Uuringud, analüüs ja täiendusõppe süsteemi arendamine 2 932 500

3.4. Uuenduslike arendusprojektide rakendamine,

täiendusõppe tellimine avatud turult

2 500 000

Kokku 26 482 500

MINISTRI KÄSKKIRI

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Tegevuste „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara

arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“

ja „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate

esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ elluviimine

Euroopa Komisjoni 26. septembri 2024. a otsuse C(2024) 6756, millega muudetakse Euroopa Komisjoni otsust C(2022) 7173, millega on heaks kiidetud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. oktoobri 2024. a korraldusega nr 200 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ ning Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktiga 8: 1. Kehtestan Haridus- ja noorteprogrammi ning Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-

2027 ja selle lisa „Liide 2. Kuludega sidumata rahastamisel põhinev liidu osalus“ ning meetmete nimekirja meetme 21.4.4.1 „Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad“ rakenduskavaga kooskõlas olevate sekkumiste „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ ja „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendõpe ning järelkasv“ (edaspidi tegevused) elluviimise korra (lisa 1).

2. Kehtestan Haridus- ja noorteprogrammi meetme „Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -

keskkonnad“ elluviimiseks tegevuste „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ ja „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ teekaardi (lisa 2).

3. Kehtestan tegevuse „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja

õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ rakendusplaani (lisa 3). 4. Kehtestan tegevuse „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“

rakendusplaani (lisa 4). 5. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. oktoobrist 2023. a. 6. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades

kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister