Tulumaksuseaduse muutmise seadus

EELNÕU

03.12.2024

Tulumaksuseaduse muutmise seadus

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 48 lõiget 4 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) rahaline väljamakse, mida tavaliselt loetakse palgaks ning mille füüsilisest isikust saaja on

isikustamata ehk ei ole tuvastatav.“;

2) paragrahvi 48 lõike 5 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „ei kuulu“ sõnaga „isikustatud“;

3) paragrahvi 49 lõike 6 punktis 3 asendatakse sõnad „leibkonnaliikme kuukeskmise

väljamineku“ sõnadega „arvestusliku elatusmiinimumi“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

1

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõuga võimaldatakse varjatud töötasu väljamaksmise juhtumitel maksustada isikustamata

väljamakset erisoodustusena. Seega tuleb lisaks tulumaksule ära tasuda ka sotsiaalmaks.

Lisaks muudetakse eelnõuga kingituste ja annetuste maksuvabastuse tingimused, kuna kehtivas

seaduses on maksuvabastuse piirmäär seotud näitajaga, mida Statistikaamet enam ei avalda.

1.2 Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna

peaspetsialist Helena Lehtis (e-post [email protected]; 5860 0704) ja nõunik Inga Klauson (e-

post [email protected]; tel 5885 1357). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis

Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-

mail [email protected]; tel 5885 1493). Eelnõu toimetas keeleliselt personali- ja õigusosakonna

keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]; tel 5885 1468).

1.3 Märkused

Eelnõu näeb ette tulumaksuseaduse muutmise.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tööplaaniga. Eelnõu põhieesmärk on kehtestada maksudest

kõrvalehoidumise takistamise meede, millega antakse MTA-le paremad seaduslikud võimalused

ümbrikupalkade maksmise probleemi lahendamiseks ja seeläbi tagatakse maksude tõhusam

kogumine ning maksude parem laekumine. Seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne

olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju, mistõttu ei ole väljatöötamiskavatsuse

koostamine vajalik HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva eelnõuga, sh

teiste tulumaksuseaduse muutmist puudutavate eelnõudega.

Muudatuste seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras. Maksukorralduse seaduse § 41 kohaselt peab

maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt

kuus kuud. Erandlikel ja põhjendatud juhtudel võimaldab säte siiski seadusandjal vastu võtta

maksuseaduseid ja nende muudatusi 6-kuulisest üldreeglist lühema jõustumise tähtajaga.

Nimetatud juhtudeks on muuhulgas akuutsete ja kiiret lahendamist vajavate maksupettustega

tegelemine, näiteks maksuaukude sulgemiseks tarvilike meetmete võtmine.

2. Seaduse eesmärk

Seaduseelnõu eesmärgiks on takistada maksudest kõrvalehoidumist ja tagada tulu- ja sotsiaalmaksu

tõhusam kogumine. Selleks muudetakse varjatud töötasu väljamakse (edaspidi ka ümbrikupalk)

maksustamist. Kuna ümbrikupalgana makstud töötasu ei ole alati võimalik isikustada, on

isikustamata ümbrikupalga väljamaksmise tuvastamisel väljamakset maksustatud üksnes

tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu. Pärast muudatuse jõustumist on maksuhalduril

2

võimalik nimetatud väljamakseid käsitada erisoodustusena, millelt tuleb tasuda nii tulu- kui

sotsiaalmaksu.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktidega 1 ja 2 muudetakse TuMS § 48 lõikeid 4 ja 5 eesmärgiga reguleerida isikustamata

ümbrikupalga käsitlemist ja lugeda selline palk erisoodustuseks. Seega maksustatakse isikustamata

ümbrikupalga maksmise tuvastamisel väljamakset kui erisoodustust nii tulu- kui ka

sotsiaalmaksuga.

2023. aastal viis MTA läbi 817 tööjõumaksudega seotud kontrollimenetlust. MTA tuvastas

kontrollimenetluste läbiviimisel, et mitmel juhul tööandjad on välja maksnud töötajatele töötasu,

mille pealt on jäetud tööjõumaksud deklareerimata ja tasumata. Sõltuvalt sellest, kas palgasaajad ja

neile makstud summad on tuvastatavad, maksustatakse selline töötasu kas tavaliste

palgamaksudega või ettevõtte tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu. Ettevõtte tulumaksu

määrati 2023. aastal ümbrikupalga maksjatele kontrollimenetluste tulemusel kokku 1 848 258

eurot.

Ettevõtlusega mitteseotud kulude maksustamise aluseks on TuMS § 51. TuMS ei defineeri mõistet

„ettevõtlusega mitteseotud kulu”, kuid loetleb ammendava loeteluna kulud, mida ei loeta

ettevõtlusega seotud kuluks ning mis kuuluvad seetõttu maksustamisele. Ettevõtlusega seotud

kulude mõiste on sisustatud väga üldiselt – kulu ja väljamakse ei ole ettevõtlusega seotud, kui see

ei vasta ettevõtlustulu saamise eesmärgile või ei ole vajalik ega kohane ettevõtluse arendamiseks

ja säilitamiseks.

Võib järeldada, et ümbrikupalk on ettevõtlusega seotud kulu, kuna see on makstud ettevõtlustulu

saamise eesmärgil või on vajalik ettevõtluse arendamiseks ja säilitamiseks. Siiski maksustatakse

kehtiva regulatsiooni järgi ümbrikupalka kui ettevõtlusega mitteseotud kulu, kuna TuMS § 51 lõike

1 punkti 2 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kulud need väljamaksed, mille kohta

maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav

algdokument.

Ümbrikupalgana makstud töötasu ei ole alati võimalik konkreetsete isikutega seostada. Levinud on

olukord, kus maksuhaldurile on kontrollimenetluse käigus kogutud kaudsete tõendite pinnalt teada,

et vahendeid kasutati töötasu väljamakseks ümbrikupalgana, kuid kogutud tõendid ei võimalda

tuvastada konkreetse töötaja nime ega isikukoodi ehk kes nimeliselt ja mis summas ümbrikupalka

sai. Näiteks on tavapärane, et töötasu on makstud ajutistele töötajatele, kelle nimed ei ole MTA-le

teada, kuid tõendid viitavad töötasu maksmisele.

Ümbrikupalga maksmiseks rahaliste vahendite saamiseks kasutatakse üldjuhul varjatud käivet või

fiktiivseid arveid. Kui fiktiivse arve alusel võetakse kassast sularaha välja, siis on maksuhalduril

raskendatud välja võetud raha tegeliku kasutamise tuvastamine. Kui ümbrikupalka on makstud

varjatud käibe arvel, siis ka sellisel juhul on raha tegeliku kasutamise tuvastamine konkreetsele

isikule töötasu maksmiseks raskendatud.

Näiteks tuvastas MTA maksumenetluse käigus, et äriühing oli jätnud deklareerimata käibe summas

300 000 eurot. Nimelt väljastas toitlustusega tegelev äriühing vastava summa ulatuses müügiarveid,

kuid neid ei olnud ta deklareerinud käibedeklaratsioonidel. Müügiarvete alusel saadud sularaha

kasutati ümbrikupalkade maksmiseks. Maksumenetluse tulemusel ei määratud äriühingule

tööjõumakse, kuna puudusid otsesed tõendid selle kohta, kes nimeliselt ja mis summas töötasu sai.

Kuna hindamise teel töötasude isikustamine ei olnud võimalik, siis kassasse laekunud ja sealt

töötasudeks makstud raha maksustati ettevõtlusega mitteseotud kuluna, kuna puudus

3

raamatupidamise algdokument. Seetõttu sai äriühing maksueelise, kuna ettevõtlusega mitteseotud

kulule määratav tulumaks summas 75 000 eurot (300 000*20/80) oli oluliselt väiksem sellest, mis

tavapäraselt oleks kaasnenud tööandjale töötasude väljamaksmisel. Nimelt, kui väljamakse oleks

maksustatud töötasuna, siis lisandunuks täiendavalt ka sotsiaalmaks summas 123 750 eurot (300

000+75 000*33%) ja töötuskindlustusmakse summas 9000 eurot. Vastavalt kehtivale

regulatsioonile, mille kohaselt on võimalik maksustada eelkirjeldatud väljamakseid üksnes

tulumaksuga, annab see pettusele orienteeritud tööandjatele olulise maksueelise maksukuulekate

tööandjate ees.

Iga maksumenetluse puhul tuleb maksuhalduril hinnata tõendeid kogumis. Kui näiteks

toitlustusasutus varjab käivet, ettevõtja pole töötamise registris registreerinud ühtegi töötajat või on

töötajaid toitlustuskoha toimimiseks liiga vähe ja tööjõudu teenusena sisse ei osteta, on

maksuhalduril alust arvata, et töötasu on makstud varjatud käibe arvel. Samuti viitab varjatud

töötasu maksmisele see, kui näiteks ehitusettevõja kasutab fiktiivseid arveid ja arvab

sisendkäibemaksu maha fiktiivsetelt soetustelt. Lisaks on võimalik kauba soetamise ja müügi järgi

tuvastada, kui palju töötajaid peaks ettevõtjal olema ning kui sellises mahus töötamise registris

registreeritud töötajaid ei ole, on põhjendatud kahtlus, et töötasu on makstud varjatud käibe arvel.

Tõenditeks on ka kaudsed tõendid, mis lubavad eeldada, et tegemist võib olla varjatud töötasu

saamisega:

- töötajate töötasud on märgatavalt alla turu keskmise;

- töötajate kulutused on tunduvalt suuremad, kui ametlik sissetulek lubaks (nt

eluasemelaenud, liisingud, reiside postitused sotsiaalmeedias jne.);

- töötajate pangakontodelt ei nähtu peale suuremate maksete tavapäraseid elamiskulusid, mis

tähendab, et need tehakse muudest vahenditest;

- umbmäärased ja ebausutavad selgitused toimetuleku kohta.

Otseste ja kaudsete tõendite alusel tekib MTA-l põhjendatud kahtlus, et tegelikult saavad töötajad

varjatud töötasu, kuid faktiliselt ei ole võimalik tuvastada, kes, millal ja millises summas varjatud

töötasu sai, et seda isikustatult maksustada. Kui MTA-l õnnestub menetluses tõendada

väljamaksete seos palgaga, rakendub eelnõus toodud lahendus ja ümbrikupalkadena tehtud

väljamaksed maksustatakse nii tulu- kui sotsiaalmaksuga. Kui MTA ei suuda tõendada

väljamaksete seost palgaga, maksustatakse selliseid väljamakseid ka edaspidi ettevõtlusega

mitteseotud kuluna TuMS § 51 alusel.

Eelnõu punktiga 3 muudetakse TuMS § 49 lõike 6 punkti 3 põhjusel, et selles sättes nimetatud

maksuvabastuse piirmäär on seotud näitajaga, mida Statistikaamet enam ei avalda. Nimelt vabastab

kõnealune säte TuMS § 11 lõikes 11 nimetatud nimekirja kantud isiku tehtud kingitused ja

annetused tulumaksust, kui tegemist on füüsilisele isikule toimetulekuks osutatud materiaalse abiga

leibkonnaliikme kuukeskmise väljamineku ulatuses. Statistikaamet avaldab aga leibkonnaliikme

aasta keskmise väljamineku. Samas ka see viimane näitaja tugineb iga viie aasta tagant läbi viidava

uuringu tulemustele.

Viidatud säte pärineb 2006. aastast, kui muudeti tulumaksuseadust, sotsiaalmaksuseadust,

hasartmängumaksu seadust ja krediidiasutuste seadust (RK menetluses eelnõu 863 SE I). Võrreldes

algse eelnõu sõnastusega on üksnes subjekt asendatud mitmuses ainsusega ja nii on lõplik sõnastus:

„füüsilisele isikule toimetulekuks osutatud materiaalne abi, sealhulgas rahaline abi Statistikaameti

viimaste andmete kohase leibkonnaliikme kuukeskmise väljamineku ulatuses kalendrikuu kohta.“

Nimetatud eelnõu seletuskirja kohaselt oli muudatuse eesmärk toetada senisest enam

heategevuslike ürituste raames kogutava raha abivajajatele jagamist, mistõttu sooviti sätestada

4

maksuvabalt tehtava rahalise annetuse piirmäär füüsilisele isikule, kellel on raskusi toimetulekuga.

Erisuseks võrreldes varasema olukorraga oli see, et seni liigitati toimetuleku eesmärgil antavaks

abiks summasid, mis ei ületa Statistikaameti arvutatavat ühe inimese arvestuslikku keskmist

elatusmiinimumi (2004. aastal veidi vähem kui 1500 krooni, st 96 eurot). Muudatusega seoti

annetuse maksuvaba piirmäär leibkonnaliikme kuukeskmise väljaminekuga, kuivõrd leiti, et see

peegeldab enam perekonnaliikmete vajadusi ning on rahalise annetuse maksuvabastuse

piiritlemiseks seetõttu kohasem. Muudatust toetas asjaolu, et Statistikaamet avaldas nimetatud

näitajat pressiteatena üldjuhul aprilli esimestel päevadel (2006. aastal 6. aprillil) ning oma

kuubülletäänis "Eesti põhilised sotsiaal- ja majandusnäitajad"). Seega aasta alguse ja näitaja

avaldamise kuupäeva vahelisel perioodil tehtavate väljamaksete puhul võeti maksuvabastuse

rakendamisel aluseks üle-eelmise kalendriaasta kohta arvutatud näitaja ning pärast nimetatud

kuupäeva eelmise kalendriaasta vastav näitaja.

Statistikaamet avaldas nimetatud näitajat leibkonna kulutusi väljendavana iga-aastase leibkonna

uuringu (LEU) andmete alusel üksnes kuni 2007. aastani igakuiselt. Sellele järgnevalt muutus

uuringu metoodika ja seda viiakse läbi iga 5 aasta tagant. Seega on tekkinud olukord, kus kõnealust

sätet ei ole võimalik kohasel moel rakendada, kuna puuduvad tegelikkust ajakohaselt peegeldavad

näitajad. Seetõttu asendatakse leibkonnaliikme kuukeskmine väljaminek arvestusliku

elatusmiinimumiga1. Seega saab TuMS § 11 lõikes 11 nimetatud nimekirja kantud isik muudatuse

kohaselt osutada maksuvabalt füüsilisele isikule toimetulekuks materiaalset abi summas, mis ei

ületa arvestuslikku elatusmiinimumi ühe kuu kohta.

Arvestuslik elatusmiinimum on väikseim summa, millega on võimalik katta 1-liikmelise leibkonna

30 päeva minimaalsed igapäevavajadused, mida avaldatakse iga aasta jaanuari lõpus. Ühtlasi on

see ka absoluutse vaesuse piir. Arvestuslikku elatusmiinimumi korrigeeritakse igal

aastal tarbijahinnaindeksi alusel. 2023. aasta arvestuslik elatusmiinimum on 338,2 eurot kuus.

3.1 Eelnõu kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega

Siinkohal on vajalik hinnata, kas isikustamata ümbrikupalga maksustamine riivab isikute

põhiõiguseid. PS § 113 kohaselt sätestab seadus riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja

sundkindlustuse maksed. PS on jätnud seadusandjale küllaltki laia kaalutlusõiguse.

Põhiseaduse § 31 kohaselt peab riik tagama ettevõtlusvabaduse, kuid see ei tähenda, et

ettevõtluskeskkonda ei või reguleerida asjakohaste normidega. Sama paragrahvi teine lause lubab

seadusega sätestada ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja korra.

Riik peab tagama õigusliku keskkonna vaba turu toimimiseks, et kaitsta ettevõtjat teiste ettevõtjate

õigusvastase tegevuse eest ja tagama konkurentsi. Kuivõrd kehtiv regulatsioon, mille kohaselt on

võimalik maksustada eelkirjeldatud väljamakseid üksnes tulumaksuga, annab pettusele

orienteeritud tööandjatele olulise maksueelise maksukuulekate tööandjate ees, on eelnõuga

kavandatavad muudatused vajalikud, kohased ja ei ole ülemäärased.

Eelnõus esitatud muudatused ei sea isikutele täiendavaid kohustusi ja piiranguid, vaid muudavad

efektiivsemaks maksude kogumist. Muudatustega pannakse ümbrikupalga maksjatele kohustus

maksustada nimetatud väljamakseid erisoodustusena ehk lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaksuga.

Antud muudatus ei riiva PSist tulenevaid õiguseid, kuna TuMSi ja sotsiaalmaksuseaduse kohaselt

tuleb palgatulu maksustada nii tulu- kui sotsiaalmaksuga.

1 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/arvestuslik- elatusmiinimum

5

Eeltoodut arvesse võttes tuleb eelnõus kavandatud muudatusi pidada põhiseadusega kooskõlas

olevaks.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi, varem kasutamata termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu rakendamisega on ette näha mõju majandusele ja riigiasutuste korraldusele ning sotsiaalset

mõju. Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõju elu- ja

looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule, mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele ega muid

otseseid või kaudseid mõjusid.

6.1 Kaasnev mõju: Mõju majandusele

Sihtrühm. Seaduse jõustumine avaldab mõju äriühingutele, kes maksavad oma töötajatele

ümbrikupalka. MTA hinnangul on sellise arvestatava riskiga äriühinguid 01.07.2024. a seisuga

ligikaudu 5500. Kokku on regulaarselt tööjõumakse deklareerivaid tööandjaid 01.07.2024. a

seisuga 83 202. Ümbrikupalka maksvaid tööandjaid on seega 6,7% kõikidest regulaarselt

tööjõumakse deklareerivatest tööandjatest. Järelikult on sihtrühm pigem väike.

Mõju ulatus on keskmine. Muudatuse tulemusena väheneb ümbrikupalga maksmise juhtumite arv.

Seega aitab muudatus paremini tagada võrdse konkurentsi, kuna muudatuse tulemusena kaob

ümbrikupalga maksjatel konkurentsieelis, mis seisneb selles, et vahelejäämisel ja ümbrikupalga

saajate isikustamata jäämisel maksavad nad hetkel ainult tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud

kuludelt ning sotsiaalmaks jääb tasumata. Muudatuse tulemusena on MTA-l õigus auditi käigus

tuvastatud ümbrikupalga maksmise korral maksustada nimetatud väljamaksed summaarselt kui

erisoodustus nii tulu- kui sotsiaalmaksuga.

Mõju avaldumise sagedus on igakuine. Muudatuse tulemusena on MTA-l võimalik isikustamata

ümbrikupalga maksmise puhul kvalifitseerida see erisoodustuseks ja maksustada tulu- ja

sotsiaalmaksuga. Arvestades, et edaspidi ei pääse enam ümbrikupalgalt maksmata jäänud

sotsiaalmaksukohustusest, on võimalik, et mõned tööandjad loobuvad ise ümbrikupalga

maksmisest, mis omakorda tagab võrdsema konkurentsi ning suurendab töötajate heaolu ja annab

neile õiguse sotsiaalsetele tagatistele.

Ebasoovitavate mõjude riski ei ole.

6.2 Kaasnev mõju: Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm. Seaduse jõustumine avaldab eelkõige mõju MTAle. Sihtrühma suurus võrreldes

riigiasutuste koguarvuga on väike.

Mõju ulatus on väike, kuna MTA töökorralduses ei muutu midagi peale selle, et isikustamata

ümbrikupalga maksjatele on edaspidi võimalik määrata lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaksu

6

maksmise kohustus. Eelnõust tulenevad muudatused ei muuda MTA halduskoormust. Isikustamata

ümbrikupalka saab deklareerida maksudeklaratsiooni vormi TSD lisa 4 koodil 4130 „Muud

erisoodustused“.

Mõju avaldumise sagedus on iga-aastane, kuna MTA tuvastab väljamakstud summad kui

maksustamata töötasu iga aasta. Nüüd on MTAl võimalik isikustamata ümbrikupalga maksmise

puhul kvalifitseerida see erisoodustuseks ja maksustada tulu- ja sotsiaalmaksuga.

Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna MTA halduskoormus jääb samale tasemele.

6.3 Kaasnev mõju: Sotsiaalne mõju

Sihtrühm. Seaduse jõustumine avaldab mõju füüsilistele isikutele, kellele on seni makstud

ümbrikupalka, kuid kellele nüüd hakatakse ametlikult palka maksma.

Mõju ulatus on väike, kuna valdavalt enamuselt makstud palkadelt on tasutud tööjõumaksud ning

ümbrikupalga saajate arv, võrreldes kogu töötavate inimeste arvuga, on väike. Töötajad, kes

hakkavad ametlikult palka saama, saavad edaspidi osa ka nendest hüvedest, mida toob kaasa

tööjõumaksude maksmine – neil tekib õigus ravikindlustusele ja ametlikult makstav palk suurendab

neile tulevikus makstavat I samba pensioni. Teisisõnu, töötajal tekib õigus sotsiaalkindlustusele,

mis kaitseb teda, kui tal ei ole haiguse, vigastuse, invaliidsuse, vanaduse või tööpuuduse tõttu

võimalik tööl käia. Lisaks on ametlikult töötasu saaval isikul õigus ka töötuskindlustushüvitisele.

Mõju avaldumise sagedus on igakuine, kuna mõjutab igakuiselt edaspidi kõiki töötajaid, kellele

on seni makstud ümbrikupalka.

Ebasoovitavate mõjude riski ei ole.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja teha muudatusi MTA infosüsteemides, kuna isikustamata

ümbrikupalka saab deklareerida maksudeklaratsiooni vormi TSD lisa 4 koodil 4130 „Muud

erisoodustused“.

2022. aastal läbi viidud ümbrikupalgaga seotud kontrollimenetluste tulemusel määrati äriühingutele

tulumaksu kokku summas 2,1 miljonit eurot. Kui arvestada juurde saamata jäänud sotsiaalmaks,

siis täiendavalt jäi riigieelarvesse laekumata 3,4 miljonit eurot sotsiaalmaksu. Kuna kõikide

kontrollimenetluste puhul ei ole võimalik tõendada, et maksti varjatud töötasu, võib eeldada, et

tulevikus suurenevad riigieelarve tulud ligikaudu poole väiksema summa võrra ehk 1,7 miljoni euro

võrra. Võib tekkida ka preventiivne mõju ja lisandub ettevõtjaid, kes loobuvad maksude maksmata

jätmisest.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks on vaja muuta rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60

„Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse

seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja

esitamise korrad“ lisa 5 Vormi TSD lisa 4 „Erisoodustused”.

9. Seaduse jõustumine

7

Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras. Maksukorralduse seaduse § 41 kohaselt peab

maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt

kuus kuud. Erandlikel ja põhjendatud juhtudel võimaldab säte siiski seadusandjal vastu võtta

maksuseaduseid ja nende muudatusi 6-kuulisest üldreeglist lühema jõustumise tähtajaga.

Nimetatud juhtudeks on muuhulgas akuutsete ja kiiret lahendamist vajavate maksupettustega

tegelemine, näiteks maksuaukude sulgemiseks tarvilike meetmete võtmine.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti

Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule ja Eesti

Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Ministeeriumid

Tulumaksuseaduse muutmise

seaduse eelnõu esitamine

kooskõlastamiseks

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tulumaksuseaduse muutmise seaduse

eelnõu, mis on kättesaadav õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS

vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume kooskõlastused ja arvamused esitada hiljemalt

31. detsembriks 2024.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu.

2. Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri.

Lisaadressaadid:

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Maksumaksjate Liit

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ

Inga Klauson 5885 1357

[email protected]

Meie 13.12.2024 nr 1.1-10.1/5619-1