4
riigieelarvest toetada avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavat liinivedu või rahastada
seaduse alusel muud sõitjatevedu mandri ning saarte ja väikesaarte vahelisel, Saaremaa ja
Hiiumaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte
vahelisel laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliini. Sama seaduse § 27 kohaselt võib riigieelarvest
toetust anda mandri ning saarte ja väikesaarte vaheliseks, Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks ning
Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vaheliseks ühenduseks
vajalike laevade, väikelaevade ja parvlaevade soetamiseks. Osmussaare arvamisel väikesaarte
nimistusse ei looda kohustust avada nende saartega avalik liinivedu või toetada laevade
soetamist. Transpordi korraldamisel nimetatud saartele tuleb lähtuda püsielanike
liikumisvajadusest ning riigi pool liiniveo avamiseks vajadust ei nähta.
VSaarS § 10 kohaselt peab väikesaarel ööpäevaringselt olema elanike avalikus kasutuses
avariiside, et telefoniühenduse katkemise korral edastada elutähtsaid teateid. Sama paragrahvi
lõike 2 kohaselt peab riik tagama väikesaare varustamise elektrienergiaga. Elektrivarustus on
otstarbekas tagada võrguvabade lahendustega, kuna võrguettevõtja osutatav võrguteenus
kujuneb ebamõistlikult kulukaks.
VSaarS § 14 kohaselt toetab riik väikesaarte looduskeskkonna ja maastikuilme taastamisele,
säilitamisele ja parandamisele suunatud tegevust riigieelarvest selleks ettenähtud programmide
kaudu. Kuigi VSaarS järgne kohustus nimistu muutmisel laieneb, siis ei oma see sisulist mõju
kuna looduskaitse seadus nõuab mistahes looduskeskkonna hoidmist ning erinevad
programmid, tegevuskavad ja strateegiad koostatakse valdkonnaseaduste alusel sõltumata
väikesaarte nimistust. Looduskaitseseaduse alusel on Osmussaar juba praegu täielikult kaitse
all. Osmussaarel lubatud, vajalikud ja keelatud tegevused on reguleeritud Vabariigi Valitsuse
5. augusti 2010. a määruse nr 107 „Osmussaare maastikukaitseala kaitse-eeskirjas“ 2.
Maapõueseaduse § 100 seab püsiasustusega väikesaare kohaliku omavalitsuse üksusele õiguse
maavara ning maavarana arvele võtmata kivimit ja setendit sellel püsiasustusega väikesaarel
asuvalt kinnisasjalt võtta kaevandamisloata kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmiseks
selle püsiasustusega väikesaare piires, kui seadus ei sätesta teisiti maapõue kasutamiseks
(eeldab, et kinnisasi on KOV omandis või on kinnisasja omaniku kirjalik luba). Maavara ning
maavarana arvele võtmata kivimit ja setendi võtmiseks on vajalik Keskkonnaameti luba
(maapõueseadus § 101 lg 1). Osmussaare maastikukaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on
Osmussaare sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine ning
piiranguvööndis keelatud maavara kaevandamine. Maapõueseaduse erisuse lisandumine ei
muuda sisuliselt kehtivat olukorda.
Kalapüügiseaduses nähakse püsiasustusega väikesaarte elanikele ette erisused
harrastuskalapüügiloa taotlemisel. Nimistu väikesaarte elanikud saavad taotleda
harrastuskalapüügiks kuni 300 konksust koosnevat õngejada (kalapüügiseaduse § 23 lõige 2).
Sama seaduse § 29 lõike 6 kohaselt tohib väikesaare püsielanik ühe kalastuskaardi alusel
kasutada merel kuni kolme nakkevõrku sügavusest sõltumata ning kuni kolme kadiskat ja ühte
kuni 300 konksust koosnevat õngejada kuni 20 meetri samasügavusjooneni. Konkreetse aasta
püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarvu harrastuskalapüügil kehtestab
regionaal- ja põllumajandusminister määrusega3. 2025. a püügivahendite piirarvud
püsiasustusega väikesaarte elanikele kinnitatud 28. novembri 2024. a määrusega nr 73
„Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil
2 Osmussaar: Osmussaare maastikukaitseala kaitse-eeskiri–Riigi Teataja
3 Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2024. aastal–Riigi
Teataja