Kiri

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus Meie: 12.12.2024 nr 2-5/24-01146-3

      Eesti seisukohad Euroopa Liidu "Loov Euroopa" programmi 2024. aasta vahehindamise avaliku konsultatsiooni kohta

      Austatud Riigikogu juhatus     Edastan Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2024. a istungil heaks kiidetud järgmised Eesti seisukohad programmi „Loov Euroopa“ 2024. aasta vahehindamise avaliku konsultatsiooni kohta:   1.1 Peame oluliseks, et Euroopa Liidus säiliksid kultuuri- ja loomesektorile, sealhulgas audiovisuaalsektori piiriülese koostöö ja levi edendamiseks mõeldud rahastusmeetmed. Toetame kultuuri mõõdet läbivalt teistes Euroopa Liidu poliitikavaldkondades ja programmides, mis kultuurikoostööd täiendaks, samal ajal peame oluliseks kultuuri- ja loomesektorile eraldi ettenähtud meetmeid, milles on esil sisuline piiriülene kultuurikoostöö.   1.2 Leiame, et kultuuri- ja audiovisuaalsektori toetusmeetmed peavad olema piisavalt paindlikud, et kohaneda tulevikus muutuvate olude ja kultuuri- ja audiovisuaalsektori vajadustega.   1.3 Toetuse taotlemine peab olema taotlejatele tulevikus ligipääsetav ja administratiivselt jõukohane, arvestades sealhulgas väikese riigi kultuuri- ja loomevaldkondade eripäradega. Leiame, et taotlemise protsessi tuleb lihtsustada näiteks tehisintellekti lahenduste abil. Taotlusvoorude tingimused peavad võimaldama väiksema võimekusega taotlejate positiivset diskrimineerimist, näiteks taotluse hindamise punktisüsteemi ning erineva mahu ja pikkusega projektidele suunatud taotlusvoorude kaudu. Projektide elluviimise lihtsustamiseks tuleb ka edaspidi kasutada kindlasummalisi makseid ja ettemakseid.   1.4 Leiame, et Euroopa Investeerimisfondi laenugarantii meede kultuuri- ja loomesektorile ei ole Eestis ja mitmes teises liikmesriigis end senisel kujul õigustanud. Meetme rakendamise põhimõtted vajaksid ümberkujundamist selliselt, et sooduslaene kultuuri- ja loomesektorile saaks palju rohkem kasutada ka väiksema finantssektoriga riikides ning meetme kasutamise geograafiline jaotus oleks ühtlasem.   1.5 Toetame oluliste põhimõtetena soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ning kestliku arengu eesmärkide arvestamist läbivalt Euroopa Liidu loomesektori toetusmeetmetes, mille rakendamisel on määravaks sektoripõhised praktikad ja lahendused.

.

2 (2)

  1.6 Meedia ja ajakirjanduse toetamisel on oluline arvestada nende mitmekesisust ja kvaliteeti ning eriti väiksemate liikmesriikide ja piirkondade meedia elujõudu, pidades silmas toimuvaid digitaalseid muutusi, valeinfo levikut ja geopoliitilisest olukorrast tulenevat tugevat seost meedia ja julgeoleku vahel, eriti piiririikides.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad: 1. Seletuskiri 2. Avaliku konsultatsiooni küsimustik     Teadmiseks: Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Elen Nurme 693 5201 [email protected]

1

Creative Europe 2021-2027 Interim Evaluation and Creative Europe 2014-2020 Final Evaluation - Public consultation questionnaire

Fields marked with * are mandatory.

Introduction

The European Commission invites you to take part in a public consultation aimed at gathering views on the results of previous and the current edition of the   Creative Europe programme

The Creative Europe programme is operationalised through three main sub-programme / strands: Culture, MEDIA and Cross-sectoral.  

Why this consultation? A combined evaluation of and its predecessor programme is currently being Creative Europe 2021-2027 undertaken for the European Commission.

The views expressed in this consultation will feed into this combined evaluation.

Who is invited to contribute to this consultation? All citizens, organisations and public authorities are encouraged to respond to this consultation. In particular, the consultation seeks to gather views from individual citizens, in their personal or professional capacity; research, academia, as well as civil society organisations working on issues connected to the cultural and creative sectors; social partners, Creative Europe beneficiary organisations, and public authorities at national, regional and local levels.

Please submit your responses via this online questionnaire.

About you

Language of my contribution Bulgarian Croatian Czech Danish Dutch English Estonian

*

2

Finnish French German Greek Hungarian Irish Italian Latvian Lithuanian Maltese Polish Portuguese Romanian Slovak Slovenian Spanish Swedish

I am giving my contribution as Academic/research institution Business association Company/business Consumer organisation EU citizen Environmental organisation Non-EU citizen Non-governmental organisation (NGO) Public authority Trade union Other

If other, please specify

First name

*

*

3

Surname

Email (this won't be published)

Scope International Local National Regional

Level of governance Local Authority Local Agency

Level of governance Parliament Authority Agency

Organisation name 255 character(s) maximum

Organisation size Micro (1 to 9 employees) Small (10 to 49 employees) Medium (50 to 249 employees) Large (250 or more)

Annual turnover of your organisation Less than 2 million EUR

*

*

*

*

*

*

*

*

4

Less than 10 million EUR Less than 50 million EUR More than 50 million EUR

Transparency register number Check if your organisation is on the transparency register. It's a voluntary database for organisations seeking to influence EU decision-making.

Country of origin Please add your country of origin, or that of your organisation.   This list does not represent the official position of the European institutions with regard to the legal status or policy of the entities mentioned. It is a harmonisation of often divergent lists and practices.

Afghanistan Djibouti Libya Saint Martin Åland Islands Dominica Liechtenstein Saint Pierre and

Miquelon Albania Dominican

Republic Lithuania Saint Vincent

and the Grenadines

Algeria Ecuador Luxembourg Samoa American Samoa Egypt Macau San Marino Andorra El Salvador Madagascar São Tomé and

Príncipe Angola Equatorial Guinea Malawi Saudi Arabia Anguilla Eritrea Malaysia Senegal Antarctica Estonia Maldives Serbia Antigua and Barbuda

Eswatini Mali Seychelles

Argentina Ethiopia Malta Sierra Leone Armenia Falkland Islands Marshall Islands Singapore Aruba Faroe Islands Martinique Sint Maarten Australia Fiji Mauritania Slovakia Austria Finland Mauritius Slovenia Azerbaijan France Mayotte Solomon Islands Bahamas French Guiana Mexico Somalia Bahrain French Polynesia Micronesia South Africa

*

5

Bangladesh French Southern and Antarctic Lands

Moldova South Georgia and the South Sandwich Islands

Barbados Gabon Monaco South Korea Belarus Georgia Mongolia South Sudan Belgium Germany Montenegro Spain Belize Ghana Montserrat Sri Lanka Benin Gibraltar Morocco Sudan Bermuda Greece Mozambique Suriname Bhutan Greenland Myanmar/Burma Svalbard and

Jan Mayen Bolivia Grenada Namibia Sweden Bonaire Saint Eustatius and Saba

Guadeloupe Nauru Switzerland

Bosnia and Herzegovina

Guam Nepal Syria

Botswana Guatemala Netherlands Taiwan Bouvet Island Guernsey New Caledonia Tajikistan Brazil Guinea New Zealand Tanzania British Indian Ocean Territory

Guinea-Bissau Nicaragua Thailand

British Virgin Islands

Guyana Niger The Gambia

Brunei Haiti Nigeria Timor-Leste Bulgaria Heard Island and

McDonald Islands Niue Togo

Burkina Faso Honduras Norfolk Island Tokelau Burundi Hong Kong Northern

Mariana Islands Tonga

Cambodia Hungary North Korea Trinidad and Tobago

Cameroon Iceland North Macedonia Tunisia Canada India Norway Türkiye

6

Cape Verde Indonesia Oman Turkmenistan Cayman Islands Iran Pakistan Turks and

Caicos Islands Central African Republic

Iraq Palau Tuvalu

Chad Ireland Palestine Uganda Chile Isle of Man Panama Ukraine China Israel Papua New

Guinea United Arab Emirates

Christmas Island Italy Paraguay United Kingdom Clipperton Jamaica Peru United States Cocos (Keeling) Islands

Japan Philippines United States Minor Outlying Islands

Colombia Jersey Pitcairn Islands Uruguay Comoros Jordan Poland US Virgin Islands Congo Kazakhstan Portugal Uzbekistan Cook Islands Kenya Puerto Rico Vanuatu Costa Rica Kiribati Qatar Vatican City Côte d’Ivoire Kosovo Réunion Venezuela Croatia Kuwait Romania Vietnam Cuba Kyrgyzstan Russia Wallis and

Futuna Curaçao Laos Rwanda Western Sahara Cyprus Latvia Saint Barthélemy Yemen Czechia Lebanon Saint Helena

Ascension and Tristan da Cunha

Zambia

Democratic Republic of the Congo

Lesotho Saint Kitts and Nevis

Zimbabwe

Denmark Liberia Saint Lucia

Please indicate what sector(s) you operate in: Architecture TV and online production Artistic crafts Distribution of audio-visual works

*

7

Cultural heritage Film festivals Design & fashion Video games development Literature, books and publishing Multimedia Music VOD platform Performing arts Access to markets Radio Training provision Film production Other

Other, please specify:

Which editions of the Creative Europe do you have the most experience with? Creative Europe 2014-2020 Creative Europe 2021-2027 Neither

Which sub-programme / strand of Creative Europe do you have the most experience with?

Culture Media Cross-sectoral

Within what capacity are you responding to this survey? I have applied and received co-funding under Creative Europe I have applied and not received co-funding under Creative Europe I work(ed) with organisations who applied and received co-funding under Creative Europe I work/have worked with Creative Europe at a policy level I work/have worked with Creative Europe at a research level I have an interest in European cultural and creative works but have no direct link to Creative Europe Other, please elaborate: I don’t wish to answer

Other, please elaborate:

*

8

The Commission will publish all contributions to this public consultation. You can choose whether you would prefer to have your details published or to remain anonymous when your contribution is published. Fo r the purpose of transparency, the type of respondent (for example, ‘business association, ‘consumer association’, ‘EU citizen’) country of origin, organisation name and size, and its

transparency register number, are always published. Your e-mail address will never be published. Opt in to select the privacy option that best suits you. Privacy options default based on the type of respondent selected

Contribution publication privacy settings The Commission will publish the responses to this public consultation. You can choose whether you would like your details to be made public or to remain anonymous.

Anonymous The type of respondent that you responded to this consultation as, your country of origin and your contribution will be published as received. Your name will not be published. Please do not include any personal data in the contribution itself. Public Your name, the type of respondent that you responded to this consultation as, your country of origin and your contribution will be published.

Contribution publication privacy settings The Commission will publish the responses to this public consultation. You can choose whether you would like your details to be made public or to remain anonymous.

Anonymous Only organisation details are published: The type of respondent that you responded to this consultation as, the name of the organisation on whose behalf you reply as well as its transparency number, its size, its country of origin and your contribution will be published as received. Your name will not be published. Please do not include any personal data in the contribution itself if you want to remain anonymous. Public Organisation details and respondent details are published: The type of respondent that you responded to this consultation as, the name of the organisation on whose behalf you reply as well as its transparency number, its size, its country of origin and your contribution will be published. Your name will also be published.

I agree with the personal data protection provisions

*

*

9

Effectiveness of the Creative Europe programme activities

How important is the [Culture/Media/Cross-sectoral sub-programme / strand] of Creative Europe to your organisation?

Not important

Somewhat unimportant

Neither important nor unimportant

Somewhat important

Very important

Don’ t

know

Option

Please explain your response:

In your opinion, how important is the role of the European Union in supporting the audiovisual and cultural creative sectors in Europe, namely via programmes such as Creative Europe?

Not important

Somewhat unimportant

Neither important nor unimportant

Somewhat important

Very important

Don’ t

know

Ranking

Please explain your response:

10

How important is it for you that programmes such as Creative Europe are supporting the creation and promotion of:

Not important

Somewhat unimportant

Neither important nor unimportant

Somewhat important

Very important

Don’ t

know

European films and TV series

European music

European architecture

European design

European performing arts

European literature and publishers

European cultural heritage

European video games

European news media

11

Please explain your response:

12

To what extent have Creative Europe activities been effective in achieving the following objectives?

Not at all

effective

Somewhat ineffective

Neither effective

nor ineffective

Somewhat effective

Very effective

I don’

t know

To safeguard, develop and promote European cultural and linguistic diversity and to promote Europe's cultural heritage

To strengthen the competitiveness of the European cultural and creative sectors with a view to promoting smart, sustainable and inclusive growth

To support the capacity of the European Audiovisual and cultural creative sectors to operate transnationally and internationally

*

*

*

13

To promote the transnational circulation of cultural and creative works and transnational mobility of cultural and creative players, in particular artists

To reach new and enlarged audiences and improve access to Audiovisual and cultural and creative works in the Union and beyond

To support access to cultural and creative works of children, young people, people with disabilities and under- represented groups

To strengthen the financial capacity of SMEs and micro, small and medium-sized organisations in the Audiovisual and cultural creative sectors

*

*

*

*

14

To foster policy development, innovation, creativity, audience development and new business and management models through support for transnational policy cooperation

Safeguard, develop and promote European cultural and linguistic diversity and heritage in your country

Promoting the circulation of European cultural and creative works and artists in your country

Improve access to European Audiovisual and cultural and creative works in your country

Promote the consumption of European Audiovisual and cultural and creative works in your country

*

*

*

*

*

15

Improve access of children, young people, people with disabilities and under-represented groups to European cultural and creative works in your country

*

16

To what extent have Creative Europe activities been effective to date in achieving the following objectives?

Not at all

effective

Somewhat ineffective

Neither effective

nor ineffective

Somewhat effective

Very effective

I don’

t know

Safeguard, develop and promote European cultural and linguistic diversity and heritage

Increase the competitiveness and the economic potential of the cultural and creative sectors

To enhance artistic and cultural cooperation at the European level in order to support the creation of European works

Strengthen the economic, social and external dimension of and innovation and mobility in Europe’s cultural and creative sectors

*

*

*

*

17

To promote competitiveness, scalability, cooperation, innovation and sustainability, including through mobility, in the European audiovisual sector

To promote policy cooperation and innovative actions supporting all strands of the Programme

To promote a diverse, independent and pluralistic media environment, and media literacy

Fostering freedom of artistic expression, intercultural dialogue and social inclusion

Promote the consumption of European Audiovisual and cultural and creative works in your country

*

*

*

*

*

18

To what extent have the following factors impacted on the implementation of the Creative Europe activities:

No impact

Very little

impact

Little impact

Moderate impact

High impact

Don’ t

know

Covid-19 pandemic

Withdrawal of the United Kingdom from the European Union (Brexit)

Aggression against Ukraine by the Russian Federation

To what extent have the following factors impacted the cultural and audiovisual sector in your country?

No impact

Very little

impact

Little impact

Moderate impact

High impact

Don’ t

know

Covid-19 pandemic

Withdrawal of the United Kingdom from the European Union (Brexit)

Aggression against Ukraine by the Russian Federation

Please highlight any other factors that have affected the effectiveness of Creative Europe, including national factors, by providing examples:

To what extent is the Creative Europe programme visible for citizens, artists and operators in the audiovisual and cultural and creative sectors?

Not visible

Somewhat invisible

Neither visible nor invisible

Somewhat visible

Very visible

Don’t know

Option

Relevance and coherence of the Creative Europe programme activities

To your knowledge, to what extent has the Creative Europe programme been relevant to the needs of artists and companies in the audiovisual and cultural creative sectors in your country?

*

19

Not relevant

Somewhat irrelevant

Neither relevant nor irrelevant

Somewhat relevant

Very relevant

Don’t know

Option

To what extent has the Creative Europe programme been relevant to the needs of artists and operators in the audiovisual and cultural and creative sectors?

Not relevant

Somewhat irrelevant

Neither relevant nor irrelevant

Somewhat relevant

Very relevant

Don’t know

Option

*

*

20

To what extent were the priorities under the Creative Europe’s Culture sub- programme/ strand relevant to the challenges and needs of the audiovisual and cultural and creative sector in your country?

Not relevant

Somewhat irrelevant

Neither relevant nor

irrelevant

Somewhat relevant

Very relevant

Don’ t

know

Promoting audience development

Encouraging the emergence of new business models

Improving networking and capacity-building

Improving the circulation of European creative works

Intercultural dialogue

Promoting innovation and creativity

Awareness-raising, advocacy and visibility of the CCS

21

To what extent were the priorities under the Creative Europe’s MEDIA sub- programme/strand relevant to the challenges and needs of the audiovisual and cultural and creative sector in your country?

Not relevant

Somewhat irrelevant

Neither relevant

nor irrelevant

Somewhat relevant

Very relevant

Don’ t

know

Strengthening the competitiveness of the European audiovisual sector

Acquisition of skills and competencies by audio- visual professionals

Knowledge sharing and networking among audio- visual professionals

Audience development in the audio-visual sector

Support the emergence of new business models

Promote capacity building in the audio-visual sector

Enhance the visibility and promote the circulation of European audiovisual works at EU level and beyond

Improve the competitiveness of the European video games industry

To what extent were the priorities under the Creative Europe’s Cross-Sectoral strand relevant to the challenges and needs of the audiovisual and cultural and creative sector in your country?

Not relevant

Somewhat irrelevant

Neither relevant

nor irrelevant

Somewhat relevant

Very relevant

Don’ t

know

Support to programme implementation

22

Support data collection across CCS

Support to peer-learning and exchange of experiences

Increase access to finance for cultural and audio-visual operators

Promote media freedom, pluralism and media literacy

Development of innovative creative processes

In your opinion, to what extent has the Creative Europe programme been relevant to your needs as a consumer of audiovisual and cultural and creative works?

Not relevant

Somewhat irrelevant

Neither relevant nor irrelevant

Somewhat relevant

Very relevant

Don’t know

Option

Please explain your response, including by providing examples:

Pursuant to Annex I, Section 2) points a) and b) applicants for grants under the Content cluster of the MEDIA strand must be ‘independent European audiovisual production companies’ defined in successive work programmes as follows:

‘’An independent company is a company which is not, directly or indirectly, majority controlled by an audiovisual media service provider, either in shareholding or commercial terms. Majority control is considered to occur when more than 25% of the share capital of a production company is held by a single audiovisual media service provider (50% when several audiovisual media service providers have shares or other means of control in the company). An audiovisual production company is a company whose main objective and activity is audiovisual production’’

In your opinion, what was the impact of this condition in achieving the objectives for the MEDIA strand?

Negative Mostly

negative

Neither negative

nor positive

Somewhat positive

Positive Don’

t know

*

23

Safeguard, develop and promote European cultural and linguistic diversity and heritage in the audiovisual sector

Increase the competitiveness and the economic potential of the audiovisual sector

To enhance artistic and cultural cooperation at the European level in order to support the creation of European works

Strengthen the economic, social and external dimension of and innovation and mobility in Europe’s cultural and creative sectors

Please explain your response, including by providing examples:

To what extent is the ‘independent European audiovisual production companies’ condition relevant to the current and expected challenges and needs of the EU audiovisual sector?

Not relevant

Somewhat irrelevant

Neither relevant nor irrelevant

Somewhat relevant

Very relevant

Don’t know

Option

To what extent is the ‘independent European audiovisual production companies’ condition relevant to the current and expected challenges and needs of your company or the companies you represent?

Not relevant

Somewhat irrelevant

Neither relevant nor irrelevant

Somewhat relevant

Very relevant

Don’t know

Option

24

To what extent has the Creative Europe programme been complementary with other EU interventions/initiatives aimed at supporting the Audiovisual and culture creative sectors?

Not complementary

Somewhat contrasting

Neither complementary nor contrasting

Somewhat complementary

Very complementary

Don’ t

know

Option*

25

To what extent have Creative Europe programme activities proved complementary to other Member States' interventions/initiatives in the Audiovisual and culture and creative sector?

Not complementary

Somewhat contrasting

Neither complementary nor contrasting

Somewhat complementary

Very complementary

Don’ t

know

Option*

26

To what extent have Creative Europe programme activities proved complementary to other interventions/initiatives in the Audiovisual and culture and creative sector from your country?

Not complementary

Somewhat contrasting

Neither complementary nor contrasting

Somewhat complementary

Very complementary

Don’ t

know

Option*

27

EU added value of the Creative Europe programme activities

In your opinion, what does the Creative Europe programme offer in addition to other culture and audiovisual sector support schemes available at both international and national levels?

In your opinion, did the Creative Europe programme provide added value in terms of the following:

To a very large extent

To a large extent

To some extent

To a little

extent

To no

extent

I don’

t know

Transnational character of actions and activities, which complement regional, national, international and other Union programmes and policies.

Promoting European common roots and cultural diversity

Promoting cross-border cooperation, including through mobility, among organisations and professionals in the cultural and creative sectors

Address common challenges, including the digital shift, via cooperation

Promote access to culture, active engagement of citizens and intercultural dialogue

Fostering economies of scale and growth and jobs in the Audiovisual and cultural creative sector,

Fostering additional funding opportunities for the Audiovisual and cultural creative sector

Providing a more level playing field through actions that promote the participation of countries with different audiovisual capacities and strengthens collaboration between those countries

28

Access and active participation of people with disabilities, people belonging to minorities and people belonging to socially marginalised groups in the cultural and creative sector

Foster gender equality

In your opinion, how did the Creative Europe programmes impacted your choices as a consumer of European audiovisual and cultural creative works?

Future of the Creative Europe programme

In your opinion, are there areas of the Creative Europe programme that should be reviewed and/or improved for the next iteration of the programme (due in 2027)?

Yes No Don’t know

Please explain your response, including by providing examples:

In your opinion, are there cultural and creative sectors that are currently not properly covered and/or reached out and for which a specific focus should be included for the next iteration of the programme (due in 2027)?

Yes No Don’t know

Please explain your response, including by providing examples:

Are there key challenges or opportunities facing the Audiovisual and cultural creative sectors that any future Creative Europe programme should aim to address which the current programme doesn’t?

Yes No

*

*

29

Don't know

Please explain your response, including by providing examples:

Seletuskiri Eesti seisukohtadele Euroopa Liidu „Loov Euroopa“ programmi 2024. aasta

vahehindamise avaliku konsultatsiooni kohta

Lühikokkuvõte

Euroopa Komisjon algatas 31. mail 2024 Loov Euroopa programmi vahehindamise avaliku

konsultatsiooni, et koguda liikmesriikide ja sidusrühmade tagasisidet. Hindamine keskendub

programmi rakendamisele aastatel 2021–2023, selle mõjule ja tulevikuvisioonile. Eesmärk on

tuvastada parendamist vajavad valdkonnad, õppida kogemustest ning saada sisendit programmi

arendamiseks pärast 2027. aastat.

Euroopa Liidu „Loov Euroopa“ programm on aidanud edendada kultuurilist ja kultuuri

väljendusvormide mitmekesisust, rahvusvahelist koostööd ja innovatsiooni, pakkudes Eesti

loomeinimestele ja -organisatsioonidele olulisi võimalusi koostöö ja koosloome, nähtavuse ja

konkurentsivõime suurendamiseks. Lisaks on see toetanud sektori professionaalsuse kasvu ja tõstnud

Eesti rahvusvahelist mainet.

Algatusel on mitmeid olulisi mõjusid. Sotsiaalses plaanis toetab programm kultuurilist

mitmekesisust ja rahvusvahelist koostööd, tugevdades kultuurisektori sidemeid ja kasvatades

nähtavust. Projektide kaudu jõuab Eestisse ka olulist rahvusvahelist oskusteavet. Majanduslikult on

„Loov Euroopa“ pakkunud lisarahastust ja tuge kohalikele loovisikutele ja organisatsioonidele,

suurendades nende nähtavust ja konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil, ning meelitanud

Eestisse kultuurisündmuste kaudu turiste. Lisarahastus võimaldab algatada ja ellu viia projekte, mis

ilma „Loov Euroopa“ toeta ei toimuks või mida viidaks ellu oluliselt väiksemas ulatuses. See on

aidanud kasvada ja rahvusvahelistuda sellistel suurtel festivalidel nagu Pimedate Ööde Filmifestival

ja Tallinn Music Week, mis toovad arvestatavat tulu Eesti majandusse ning loovad töökohti ja

teenuseid. Programm toetab keskkonnasõbralikke algatusi ja säästvat arengut, mis hõlmab

keskkonnatavade juhendi ja rohepöörde strateegia loomist kultuuri- ja loomesektoris. Riigiasutuste

ja eelarvemõju osas on oluline teada, et „Loov Euroopa“ programmi rakendatakse riiklike

infopunktide kaudu, mida rahastavad võrdselt Euroopa Liit ja Eesti riik, ning Kultuuriministeerium

viib läbi täiendavalt iga-aastast kaasrahastusvooru „Loov Euroopa“ programmis edukaks osutunud

Eesti projektitegijatele, mille maht on aastate jooksul kasvanud 46 000 eurolt kuni 150 000 euroni

2024. aastal.

Eesti toetab kultuuri- ja loomesektorile eraldi rahastusmeetmete säilimist, et edendada piiriülese

koostöö ja loomingu leviku võimalusi. Samuti peab toetuse taotlemine olema sektoris tegutsejate

jaoks ligipääsetav ja administratiivselt jõukohane, arvestades väikeriikide eripärasid, ning vähendada

tuleb ülemäärast halduskoormust. Oluline on tagada, et sektorile mõeldud toetused oleksid piisavalt

paindlikud, et neid kohandada muutuva keskkonna ja sektori vajadustega. Euroopa

Investeerimisfondi laenugarantii meede kultuuri ja loomesektorile peaks olema võrdselt ligipääsetav

ja turutõrkeid arvestav kõigis liikmesriikides, et tagada kultuuri- ja loomevaldkondades tegutsejate

võrdne kohtlemine. Eesti toetab võrdsete võimaluste ja kestliku arengu põhimõtete rakendamist

Euroopa Liidu toetusmeetmetes ning rõhutab kvaliteetse meedia toetamise olulisust, arvestades

väiksemate liikmesriikide eripära, digitaalset transformatsiooni ning meedia rolli julgeoleku

tagamisel praeguses geopoliitilises olukorras.

1. Sissejuhatus

Euroopa Liidu tasandil on käimas arutelud valdkondlike strateegiliste suundade osas uueks

eelarveperioodiks, mis algab 2028. aastaga. Seniste Euroopa Liidu programmide vahehindamised ja

konsultatsioonid uurivad liikmesriikide nägemusi ka tulevikuks. Kultuurivaldkonnas algatas Euroopa

Komisjon (edaspidi komisjon) 31. mail 2024. aastal avaliku konsultatsiooni (tagasisidekorje) „Loov

Euroopa“ programmi vahehindamise kohta, millega soovib kuulda sidusrühmade ja riikide arvamust.

Hindamine vaatab tagasi algatuse rakendamisele ajavahemikul 2021-2023 ning eesmärgiks on välja

selgitada, millist mõju on algatus selle rakendamise jooksul avaldanud, mõista programmi täit

potentsiaali, pakkuda õppetunde ja tuvastada programmi parendamist vajavad valdkonnad ning koguda

arvamusi „Loov Euroopa“ programmi tuleviku kohta pärast 2027. aastat.

Kuigi kultuurivaldkonnas on EL-il üksnes toetav pädevus, siis antud programm on osa EL-i

mitmeaastasest eelarveraamistikust ning algatusega kaasneb oluline mõju kultuuri- ja

audiovisuaalsektorile, kus ettevaatav valitsuse seisukoha kujundamine on vajalik. Konsultatsiooni

tulemused on komisjonile sisendiks 2025. aasta lõpus avaldatavate tulevaste kultuuri- ja

audiovisuaalvaldkonna toetusmeetmete ettepanekule.

Konsultatsioonidokument on avaldatud aadressil: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-

your-say/initiatives/13696-Creative-Europe-programmes-evaluations/public-consultation_en

Konsultatsioonile vastamise tähtaeg oli 6. septembril. Kuigi konsultatsioonile vastamise tähtaeg on

möödas, vastab Eesti komisjonile ametliku kirjaga, milles selgitab oma seisukohti tulevase uuendatud

õigusakti kohta.

Seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi EL asjade nõunik Kadri Jauram (55652788,

[email protected]), kultuurinõunik Brüsselis, Heili Jõe (6134917, [email protected]), koostöös

kultuuriministeeriumi erinevate osakondadega ning „Loov Euroopa“ programmi infopunktidega.

Valdkonna eest vastutavad kunstide osakonna juhataja loomingu asekantsleri ülesannetes Katre Väli

(6282212, [email protected]) ja Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Märt Volmer

(6282221, [email protected]).

2. EL asja sisu ja lühike taust

Kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna toetusprogrammide ajalugu ulatub EL-is 1990. aastatesse, kus

alguses hallati kultuuri-, kultuuripärandi- ning audiovisuaalvaldkonna koostöö toetusprogramme

eraldi. Alates 2000. aastast koondati kultuuri-, loome- ja kultuuripärandikoostöö programmi „Kultuur

2000“ ning audiovisuaalvaldkonda toetati programmist MEDIA. Nõnda haldas Euroopa Komisjon

kultuuri-, loome- ja audiovisuaalvaldkondade toetusi kahe eraldi programmi kaudu kuni 2014. aastani,

mil need kaks programmi ühendati „Loov Euroopa“ programmiks.

Hetkel kehtiva „Loov Euroopa“ programmi eesmärk on edendada Euroopa kultuurilist ja keelelist

mitmekesisust ning kultuuri- ja keelepärandit, ning suurendada kultuuri- ja loomesektorite, eriti

audiovisuaalsektori konkurentsivõimet ja majanduslikku potentsiaali. Programmi kogumaht aastatel

2021–2027 on 2,44 miljardit eurot, mis on 68% rohkem kui eelmisel, 2014–2020 programmiperioodil.

Eelarve jaotub aastate lõikes erinevalt. Näiteks kolmandik eelarvemahust jagati aastatel 2021–2022

pandeemiast taastumiseks. Loov Euroopal on kolm alaprogrammi: KULTUUR (33% programmi

mahust), MEDIA (58% programmi mahust) ja VALDKONDADEÜLENE (9% programmi mahust).

Eesti seisukohtade kujundamisel on arvesse võetud järgmisi dokumente:

1) Strateegia „Eesti 2035“ (kinnitatud Riigikogus 21.05.2021);1

2) Kultuuri arengukava 2021 – 2030;2

3) Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023-2027 raames koostatud memorandum analüüsist

ja ettepanekutest senistes Euroopa Liidu programmide „Loov Euroopa“ ja „Euroopa horisont“

taotlusvoorudes Eesti loomemajanduse ja kultuurivaldkonna esindajate osalemise kohta;

4) Vabariigi Valitsuse 09.02.2023 ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 27.02.2023

istungil heaks kiidetud seisukohad Euroopa meediavabaduse määruse kohta.

3. EL asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele

Kultuurivaldkonnas on EL-il üksnes toetav pädevus. „Loov Euroopa“ programm on Euroopa Liidu

meede, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr (EL) 2021/818, mille õiguslik alus on

ELTL artikli 167 lõikest 5 ja artikli 173 lõikest 3, mille kohaselt saavad Euroopa Parlament ja nõukogu

võtta vastu seadusandliku tavamenetluse raames ja pärast konsulteerimist regioonide komiteega

stimuleerivaid meetmeid. Avaliku konsultatsiooni eesmärk on täita määruses nr (EL) 2021/818

sätestatud juriidiline kohustus ning lisaks on hindamine oluline sisend tulevase uue eelarveperioodi

(alates 2028. aastast) loome-, kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna toetusmeetmete väljatöötamiseks.

Komisjoni algatus on kooskõlas pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega.

4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Sotsiaalsed mõjud

„Loov Euroopa“ programm on Eestis märkimisväärselt mõjutanud loome-, kultuuri- ja

audiovisuaalvaldkonda, edendades kultuurilist mitmekesisust ja rahvusvahelist koostööd. Loov

Euroopa programm on võimaldanud Eesti loovisikutel ja organisatsioonidel jõuda rahvusvahelisele

areenile, tuues kaasa rohkem koostööprojekte Euroopa tasandil. See on avardanud Eesti kultuuri- ja

loomesektori rahvusvahelisi sidemeid, toetades uute võrgustike loomist ning oskusteabe jagamist. See

koostöö on aidanud tuua uuenduslikke ideid ja metoodikaid ka kohalikku konteksti. „Loov Euroopa“

on võimaldanud tekkida platvormil, kus Eesti loojad saavad jagada oma kultuurilist pärandit, vahetada

ideid, teadmisi, oskusi ja kogemusi teiste Euroopa riikide loomeinimestega ning koos luua. „Loov

Euroopa“ on toetanud Eesti filmide, teatri-, muusika- jt projektide levitamist Euroopas, andes Eesti

loomeinimestele võimaluse jõuda laiema publikuni. Audiovisuaalvaldkonnas, filmide ja seriaalide

arendamisel, ja professionaalide koolitamisel, on see suurendanud rahvusvahelistes koostööprojektides

osalemist ja toonud Euroopa teoseid ka Eesti publikuni, pakkudes samal ajal rohkem ressursse ja

platvorme Eesti teoste levitamiseks. Näiteks 2021. aastal Cannes’i filmifestivali

põhivõistlusprogrammis esilinastunud Soome-Eesti koostööfilm “Kupee nr 6” sai arendustuge „Loov

Euroopa“ programmist, samuti ka Anna Hintsi ja Tushar Prakashi lühifilm „Sannapäiv”. Anna Hintsi

dokumentaalfilm “Savvusanna sõsarad” sai pärast auhinnasadu festivalidel „Loov Euroopa“ tuge

kinolevi korraldamiseks Euroopas. Selline võimalus avaneb väga vähestele. Oluliseks näiteks

programmi olulisusest on ka MEDIA programmi pikaajaline toetus Euroopa festivalidele, sh Pimedate

Ööde Filmifestivalile, ning edukad filmiarendusprojektid, mille teostus sõltub otseselt programmist.

Programmi toel on Eestis ellu viidud koostööprojekte, mis on toonud kokku erinevatest kultuuridest

pärit inimesi, soodustades kultuuridevahelist dialoogi ja kogukondade lõimimist. Samuti on suurenenud

kogukonnapõhiste kultuurialgatuste arv, mis on toonud kultuuri ka nendeni, kes sellega muidu kokku

ei puutuks. Heade näidetena programmi sotsiaalsest mõjust võiks välja tuua VAT Teatri projekti „Play

1 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 2 https://kul.ee/kultuur2030

On!“, mis tunnistab digitaliseerimisest tingitud suuri muutusi ühiskonnas ja teatris ning püüab projektis

osalevatel teatritel aidata mõista, tundma õppida ja rakendada kaasavat tehnoloogiat, et katsetada

klassikalise kõrval ka interaktiivsete jutustamisvormidega. Teatrielamust uuendab ka „Prothemus“, mis

loob rahvusvahelisi kogukonnateatrit, eesmärgiga kaasata sellesse osalema marginaliseeritud

ühiskonnagruppe. Muusika valdkonnas on Music Estonia vedanud edukat projekti HEMI (Hub for the

Exchange of Music Innovation), mille eesmärk on toetada Kesk- ja Kagu-Euroopa artiste ja

muusikaprofessionaale. Tartu Ülikooli Raamatukogu kuulub 15 Euroopa raamatukogu hulka, kes on

ühinenud EODOPEN programmiga, mille eesmärk on 15 000 kaasaegse Euroopa kirjandusteose

digiteerimine kokku 11 riigis. Kirjastus Päike ja Pilv ühineb püüdlusega säilitada eesti inimeses

kirjandushuvi, suurendades eesti laste ja noorte ilukirjanduse mitmekesisust ning tõlkides, avaldades ja

reklaamides lastele ning noortele mõeldud Euroopa kirjandusteoseid.

Mõju majandusele

Loov Euroopa programmi majanduslikud mõjud Eestile ja selle kultuuri-, loome- ning

audiovisuaalvaldkonnale on olnud märkimisväärsed nii otsetoetusena kui ka kaudselt partnerite ja

teenuste panuse kaudu. Kõige ilmekamateks näideteks on Pimedate Ööde Filmifestivali ja filmituru

pikaajaline toetus MEDIA programmist ning Tallinn Music Week’i toetus kultuuri alaprogrammist, mis

toovad kohalikku majandusse arvestatavat tulu. Võimalus kohalikel loovisikutel,

kultuuriorganisatsioonidel, loomeettevõtetel osaleda rahvusvahelistes projektides suurendab omakorda

nende professionaalsust, kompetentse, nähtavust ja konkurentsivõimet ning võimaldab siinsel

loomingul jõuda laiema publikuni. Programm on soodustanud töökohtade loomist loome- ja

kultuurisektoris ning aidanud hoida professionaale oma põhitegevuses. Suuremate projektide, nagu

filmiprojektide arendus, filmifestivali ja kultuuriürituste elluviimine on nõudnud erinevaid oskusi ja

spetsialiste, kunstnikest tehniliste töötajateni, suurendades kohalike töötajate kompetentse. „Loov

Euroopa“ projektid on sageli seotud kohalike ettevõtetega, sh teenindusettevõtetega, mis pakuvad

kultuurisündmustele toitlustust, majutust ja muid teenuseid. See toetab kohalikke ettevõtlust ja aitab

elavdada majandust. Programm soodustab rahvusvahelisi koostööprojekte, mis toovad Eestisse

välisrahastust ning aitavad luua sidemeid teiste riikide loomeinimeste ja organisatsioonidega. Igasugune

valdkondlik koostöö aitab Eestil väikeriigina positsioneerida end kui atraktiivset sihtkohta loome- ja

kultuuriprojektidele, mis eeldavad professionaalset ettevalmistust ja elluviimist. „Loov Euroopa“ toetab

innovaatilisi algatusi ja teadmusvahetust loomevaldkonnas, mis võib viia uute äriideede ja -mudelite

tekkimiseni. See loob võimalusi uute loomeettevõtete tekkeks ning aitab kaasa kultuuri- ja loomesektori

ökosüsteemi arengule Eestis. „Loov Euroopa“ poolt toetatud projektid, sh festivalid, näitused ja

etendused, võivad meelitada Eestisse külastajaid, toetades seeläbi kultuuriturismi kasvu.

Toome siinkohal kahe suurema ja „Loov Euroopa“ toel tegutseva festivali majandusnäitajad. 2023.

aastal tõi Pimedate Ööde Filmifestival (PÖFF) kinno 88 400 külastust ning 1687 väliskülalist 65 riigist.

Festival pakub kultuurisektoris rohkem kui 750 inimesele. PÖFF ostab igal aastal teenuseid enam kui

600 Eesti ettevõttelt, luues sellega uut lisandväärtust ning pakkudes sellega tööd novembrikuisel turismi

madalhooajal. Väliskülaliste Eestis veedetud ööde arv on tõusnud tänaseks juba üle 5000. PÖFF plaanib

läbi viia uue põhjaliku mõjuhinnangu 2025. aastal.

Tallinn Music Week’i (TMW) 2018. aasta majandusmõjude hinnang osutab, et 2018. aastal osales

festivalil 1330 konverentsi delegaati (sh 870 välisriikidest), esinejaid artiste oli 879 (sh 518

välisriikidest), üritusele oli akrediteeritud 264 ajakirjanikku (sh 164 välisriikidest). Festivali passi ostis

964 külastajat (sh 280 välisriikidest) ja üksikpileteid soetati 8887, neist 1496 välisriikide elanike poolt.

Kokku olid TMWl osalenute ja külastajate tehtud kulutused hinnanguliselt 1,4 miljonit eurot, sellest 1,1

miljonit eurot välisriikide elanike ja 337 000 eurot Eesti elanike poolt. Käibemaksu tasuti kulutustelt

arvestuslikult 209 000 eurot, sellest 153 000 eurot välisriikide elanike kulutustelt. Ettevõtlussektorile

lisandus käivet 1,2 miljonit eurot, sellest 904 000 eurot välisriikide elanikelt. Samuti laekusid riigile

tööjõu- ja kasumimaksud festivali korraldajalt ja festivalile teenuseid osutanud firmadelt. TMW plaanib

läbi viia uue põhjaliku uuringu 2025. aastal.

Eesti kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna tegijate aktiivsus ja edukus programmist toetuste taotlemisel

on aastatega järjest suurenenud. MEDIA alaprogramm on aastast 2002-2020 toonud Eesti

audiovisuaalvaldkonda (arendus, levi ja koolitus, festival ja filmiturg) 8 650 002 eurot, mis aastate

lõikes on jõudsasti kasvanud. Kui esimestel aastatel küündisid toetussummad aastas kuni 600 000

euroni, siis 2020. aastal oli toetus ligi 1 miljonit eurot. Vähetähtis ei ole seejuures PÖFF festivali ja

filmituru edukas taotlemine. Viimase kahe aasta Eesti taotlejate edukus MEDIA programmist on

jätkunud, kuigi ametlikke andmeid ei ole veel saadaval.

KULTUUR alaprogrammi raames on aastatel 2015-2023 EL partnerlustes osaletud Eestist 46

projektiga, kus juhtivpartnerite osa on ajas kasvanud (hetkel kolme projekti puhul). Eelmisel

programmiperioodil, aastatel 2014-2020 on „Loov Euroopa“ programm valdkonda toonud 2 815 125

eurot. 2021-2022. aasta KULTUUR programmi Eesti taotlejate kohta teame, et juhtivpartneritena on

esitatud 15 taotlust, millest 5 on osutunud valituks summas 2 151 181 eurot. Kokku on toetust saanud

22 Eesti partnerlusega projekti, mis moodustab 5% kõikidest toetust saanud projektidest (446 projekti

üle Euroopa).

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

„Loov Euroopa“ mõju Eesti elu- ja looduskeskkonnale on mitmekesine. Programm on toetanud

projekte, mis keskenduvad Eesti kultuuripärandi, sh traditsioonilise kunsti ja käsitöö säilitamisele. See

on aidanud suurendada teadlikkust kohaliku kultuuri väärtustest ja selle seostest looduskeskkonnaga.

Rohelisem lähenemine on „Loov Euroopa“ programmis üks kultuuri- ja loomesektori valdkondade

ülestest prioriteetidest. Komisjon tellis 2021. aastal uuringu „Loov Euroopa programmi rohepööre“, et

muuta programm keskkonnasõbralikumaks. Keskselt tellitud uuringu tulemusena valmis kolm

dokumenti: keskkonnatavade juhend, „Loov Euroopa“ programmi rohepöörde strateegia ja „Loov

Euroopa“ programmi rohepöörde jälgimise juhend. Eelmainitud dokumentide järgimine on projektidele

(keskkonnajuhtimisel, reisimisel, transpordi ja energia kasutamisel, jäätmekäitlusel ja hangete

korraldamisel) kohustuslik ning neis sätestatut arvestatakse projektide hindamisel, loodud on roheline

lisatoetus Culture Moves Europe meetmes ning rohelise ringreisi vautšer Music Moves Europe auhinna

raames. Eestist on oluline näitena välja tuua PÖFFi raames tegutsev Põhja- ja Baltimaade suurim

filmiturg Industry@Tallinn & Baltic Event, mis on alates 2024. aastast ametlikult Greentime

sertifitseeritud jätkusuutlik üritus, olles nii üks väheseid filmiturge Euroopas ja kindlasti ainus Põhja-

Euroopas, mis sellise sertifikaadi kriteeriumitele vastab. Teise näitena saab tuua kultuuripealinnana osa

„Loov Euroopa“ programmist oleva Tartu, kes koostas keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise

juhendi, mille rakendamine on kohustuslik kõigile kultuuripealinna programmis olevatele projektidele.

Eesmärk on, et see leiaks püsivat kasutamist ka kultuuripealinna aasta järgselt nii Eestis kui ka

rahvusvaheliselt.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja riigieelarvele

„Loov Euroopa“ programm on mitmekesistanud Eesti kultuuri-, loome- ja audiovisuaalvaldkonna

rahastamisallikaid, mida omakorda Kultuuriministeerium on täiendanud.

Programmi rakendatakse riiklike infopunktide ja aastaste töökavade kaudu. Infopunktide (ingl k desks)

ülesanne on nõustada taotlejaid ning levitada infot programmi ja taotlusvoorude kohta. Infopunktide

tegevust rahastab 50% ulatuses EL ja 50% ulatuses riik (KuM eelarvest). Eestis on infopunktideks

Eesti Filmi Instituut (MEDIA desk), kes nõustab ja levitab infot MEDIA alaprogrammi kohta ning Loov

Eesti MTÜ (kultuuri desk), kes nõustab ja levitab infot kultuuri alaprogrammi kohta. Infopunktid

korraldavad programmi toetusvõimaluste tutvustamiseks üritusi, osalevad kohtumistel ja panustavad ka

„Loov Euroopa“ programmikomitee ettevalmistustes. Programmi kolmanda, horisontaalse samba ehk

sektoriteülese alaprogrammi kontaktpunktiks (sh meedia ja innovatsioon) on hetkel

Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooni ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik, kes vastutab

infopunktide tegevuskava ja aastaprogrammi koostamise ja edastamise ning infopunktide rahataotluse

koostamise ja Brüsselisse edastamise eest. Ühiselt korraldatakse info- ja koostööüritusi. Taotlemine

erinevatest voorudest, nende hindamine ja grandilepingud käivad keskse EL toetuste süsteemi Funding

and Tenders Portal kaudu. Liikmesriigid saavad kujundada programmi sisu EL kultuurivaldkonna

töökava kokku leppimisel ja programmikomitees.

Kultuuriministeerium viib läbi „Loov Euroopa“ programmis edukaks osutunud Eesti projektitegijatele

suunatud kaasrahastusvooru. Kaasrahastusvoorust on aastatel2015 – 2023 kokku toetatud 43 projekti

ning selle kaudu 29 erinevat loomevaldkonna organisatsiooni, asutust või arenduskeskust. Enamasti on

tegemist mitmeaastaste projektidega, mille puhul küsitakse igal aastal kaasrahastust jooksva aasta

kulude katteks, seda keskmiselt 15 projektile aastas. Viimastel aastatel on projektide arv kasvanud

paarikümneni, sest organisatsioonid viivad ellu nii käimasolevaid projekte kui ka taotlevad uutes

voordes. Rahvusvahelistes võrgustikes hästi toimivatel organisatsioonidel on korraga käsil 2–3 projekti.

Võimekamateks on Sõltumatu Tantsu Ühendus, VAT Teater, Music Estonia, Shiftworks,

lastekirjanduse kirjastaja Päike ja Pilv.

Aastatel 2015–2023 on riik eelmainitud voorust kultuuriprojekte kaasrahastanud kokku 521 722 euroga.

Ajavahemikul 2015–2020 oli Kultuuriministeeriumi fondi maht aastas 46 400 eurot ning projektide

omafinantseeringu määr oli väga kõrge (40-60%). See lõi olukorra, kus organisatsioonide võimekuse

kasvades sai riik kaasrahatusse panustada keskmiselt vaid 36% küsitavast summast, mis oli

organisatsioonide jaoks suureks probleemiks, sest raske oli tagada nii suurt omafinantseeringut. Uuel

programmiperioodil 2021-2027 on riigipoolset panust järk-järgult suurendatud, jõudes 2024.

aastaks kuni 150 000 euroni. Samal ajal on omafinantseeringu määr vähenenud väiksemate projektide

puhul 20-30 protsendini, mis on taotlejate kindlust ja võimekust toetanud ning esile on kerkinud

mitmeid juhtivpartnereid. Samas sai 2023. aastal Eesti riik kaasrahastada siiski 58% küsitavast

summast, mis näitab, et vooru mahu kasv oli ainuõige toetamaks juba tiheda konkurentsi läbinud

rahvusvahelisi projekte.

5. Eesti seisukohad ja nende põhjendused

5.1. Peame oluliseks, et Euroopa Liidus säiliksid kultuuri- ja loomesektorile, sealhulgas

audiovisuaalsektori piiriülese koostöö ja levi edendamisele suunatud rahastusmeetmed. Toetame

kultuuri mõõdet läbivalt teistes Euroopa Liidu poliitikates ja programmides, mis

kultuurikoostööd täiendaks, samal ajal peame oluliseks kultuuri- ja loomesektorile eraldi

suunatud meetmeid, milles on esil sisuline piiriülene kultuurikoostöö.

Selgitus: COVID-19 pandeemia ilmestas hästi nii Euroopas kui ka maailmas, kuivõrd oluline roll on

kultuuril ühiskonna sidususe edendamisel ning tõi kultuuri teiste valdkondade tähelepanu alla: kultuuri

panus vaimsesse tervisesse, konkurentsivõimesse, kultuuri roll diplomaatias ning kriisidega

toimetulekul, kultuur kvaliteetse ja kestliku elukeskkonna kujundajana; kultuuripärand illegaalses

kaubanduses ja sõjakolletes. EL-i tasandil seni eelkõige sektori koostööle ja selle kaudu ka

konkurentsivõimele keskenduv „Loov Euroopa“ kujundatakse samuti vastavalt uutele väljakutsetele ja

võimalustele pärast 2027. aastat ümber. Kui kultuuri puudutavad meetmed suunatakse peamiselt

konkurentsi ja muude valdkondade edendamisse, on oht, et ei arvestata kultuurisektori jaoks eluliselt

olulist piiriülest koostöövajadust, mida „Loov Euroopa“ seni just väikeriikidele on pakkunud. Ükski

teine EL-i programm ei toeta sellisel kujul kultuuri- ja filmikoostööd ning koosloomet, loomingu

piiriülest levi ja sektori professionaliseerumist ning võrgustamist, mis on jätkuvalt Euroopa Liidu ülesed

vajadused. Programmi mõju kultuuri- ja audiovisuaalsektorile on olnud eluliselt oluline.

5.2 Leiame, et kultuuri- ja audiovisuaalsektori toetusmeetmed peavad olema piisavalt paindlikud,

et kohaneda tulevikus muutuvate olude ja kultuuri- ja audiovisuaalsektori vajadustega.

Selgitus: Käesoleva „Loov Euroopa“ programmi käivitumine jäi COVID-pandeemia aega. Selleks, et

toetada kultuuri- ja audiovisuaalsektorit pandeemia ajal ning sellejärgsel taastumisel, nägi programm

käivitamise algusfaasis ette suuremad toetusmahud, mis oli valdkonnas tegutsejatele väga oluline.

Venemaa täiemahulise sissetungi puhkemisel Ukrainasse reageeris „Loov Euroopa“ samuti kiirelt ja

paindlikult, luues eraldi 5 miljoni euro suuruse meetme kultuurikoostööks Ukrainaga. Soovime, et

taoline paindlikkus oleks ka tulevase eelarveperioodi meetmetes.

5.3 Toetuse taotlemine peab olema tulevikus ligipääsetav ja administratiivselt jõukohane

taotlejatele, arvestades ka väikese riigi kultuuri- ja loomevaldkondade eripäradega. Leiame, et

taotlemise protsessi tuleb lihtsustada näiteks tehisintellekti lahenduste abil. Taotlusvoorude

tingimused peavad võimaldama väiksema võimekusega taotlejate positiivset diskrimineerimist,

näiteks taotluse hindamise punktisüsteemi ja erineva mahu ja pikkusega projektidele

suunatud taotlusvoorude kaudu. Projektide läbiviimise lihtsustamiseks tuleb ka edaspidi

kasutada kindlasummalisi makseid ja ettemakseid.

Selgitus: „Loov Euroopa“ on keskselt juhitud programm, kus riikidele ei ole määratud nö

rahaümbrikke, vaid taotlemisel osalevad kõik taotlejad samadel tingimustel konkurentsipõhiselt. Väga

suures konkurentsis on oluline, et väiksemate või rahvusvahelise koostöö algetapis olevate

organisatsoonide jaoks oleksid taotlemise tingimused üheselt selged, taotlemise protsess ja projekti

menetlemine administratiivselt jõukohane ning hindamis- ja valikukriteeriumid objektiivsed. Selleks,

et tagada nii geograafilist tasakaalu kui ka hoida kasusaajate mitmekesisust, on kasutatud erinevaid

positiivse diskrimineerimise meetmeid, näiteks lisapunktide andmist väiksema võimekusega tegijatele

ja geograafilise tasakaalu tagamise tingimusi; suuremat EL poolset finantseeringut arenevatele

valdkondadele; suuremate ja väiksemate projektide eripäradega arvestavaid eraldi toetusmeetmeid,

näiteks väiksema partnerite arvu ja lühema pikkusega kultuurikoostöö projektide ning filmivaldkonnas

minislate voorud.

Toetame jätkuvat bürokraatia ja halduskoormuse vähendamist toetuste taotlemisel ja toetuste

kasutamise aruandlusel, näiteks läbi kindlasummaliste maksete (lump sums) ja ettemaksete kasutamise,

toetuse kasutamise jooksvate vahearuannete vormide lihtsustamise ning taotluste vorminõuete

kontrollis tehisaru lahenduste kasutuselevõtu.

Projektide kvaliteeti suurendab ning halduskoormust vähendavad ka aegsasti välja kuulutatud

taotlusvoorud ning pikaajaliselt paigas ajakava, et taotlejad saaksid taotlemist planeerida, projekti

arendada ja partnereid kaasata.

5.4 Leiame, et Euroopa Investeerimisfondi laenugarantii meede kultuuri- ja loomesektorile ei ole

Eestis ja mitmetes teistes liikmesriikides end senisel kujul õigustanud. Meetme tingimused ja

rakendamise põhimõtted vajaksid ümberkujundamist selliselt, et sooduslaenud kultuuri- ja

loomesektorile oleksid oluliselt rohkem kasutatavad kättesaadavad ka väiksema finantssektoriga

riikides ning meetme kasutamise geograafiline jaotus oleks ühtlasem.

Selgitus: Euroopa Investeerimisfondi garantiimeede kultuuri- ja loomsektorile loodi 2016. aastal

Euroopa Komisjoni initsiatiivina „Loov Euroopa“ programmi raames eesmärgiga pakkuda sektoris

tegutsevatele mikroettevõtetele oma projektide elluviimisel taskukohast laenuraha.

Finantsmehhanismile eraldati algselt 251 miljonit eurot eeldusel, et see loob katalüsaatorina

lõppkasusaajatele enam kui 2 miljardi euro väärtuses uusi laene ja muid finantstooteid. Hiljem alandati

summa liikmesriikide vastuseisu tõttu 120 miljoni euroni, mis pidi looma uusi laene ja finantstooteid

600 miljoni euro ulatuses. Meetme rakendajateks ehk finantsvahendajateks on riikide finantsasutused,

keda julgustatakse kasutama kultuuri- ja loomesektori puhul spetsiifilisi krediidihinnangu viise ning

kellele pakutakse ka sektori eripärade paremaks tundmiseks koolitust. Eestis tegutsevatel

kommertspankadel on meetme rakendamise vastu huvi sisuliselt puudunud. Meedet hakkas 2020. aasta

lõpul rakendama Finora Capital mahus 6 miljonit eurot, pakkudes Euroopa Investeerimisfondi poolt

tagatud loomelaenu[1] lisaks Eestile ka Lätis, Leedus ja Soomes. Aastatel 2020-2023 rahastati üle 20

projekti, tuntumateks taotlejateks olid Music Estonia MTÜ, Tallinn Music Week ja Meteoriit OÜ.

Tingimuste kohaselt pakutakse laenu vahemikus 20 000 kuni 250 000 eurot, laenuperiood on kuni 60

kuud, laenuintress kuni 16% aastas ja tagatise omaosalus on 30%. Sellistel tingimustel ei ole meede

osutunud kuigi laialdaselt kasutatavaks ning Finora Pank kaalub meetme rakendamise lõpetamist, mille

tulemusena kaob nii Eestis kui eelnimetatud kolmes riigis tegutsevatel loomeettevõtjatel ligipääs

kõnealusele finantsinstrumendile. Euroopa Investeerimisfondi raporti3 andmetel on Eesti

lõppkasusaajatele eraldatud 2024. a juuni seisuga 30 projekti raames garanteeritud laene kokku 1,3

miljonit eurot, mis moodustab kõnealuse laenugarantii meetme kogumahust 0,3%. Soome vastavad

näitajad on 4 projekti ja 1 miljon eurot. Läti ja Leedu kohta andmed puuduvad, mis tähendab seda, et

antud riikides selle finantsinstrumendi kasutajaid veel pole. Raportist on selgelt näha ka meetme

kasutamise ebaühtlane jaotus: Hispaania kultuuri ja loomesektoris kõnealuse meetme toel garanteeritud

laenud moodustavad meetmes kokku 42,4%, Itaalia omad 30,8% ja Portugali omad 11,8% . Järgnevad

Prantsusmaa 8,1%, Belgia 3% ja Taani 1%. Ülejäänud riikides, kus meede on rakendamisel (kokku 21

riiki), jääb osakaal alla 1%. Seega ei ole antud meede, mis võimaldab kultuuri- ja loomesektoris

tegutsejatel kasutada laene ja muid finantstooteid, geograafilise jaotuse osas tasakaalus.

5.5 Toetame oluliste põhimõtetena soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ning kestliku

arengu eesmärkide arvestamist läbivalt Euroopa Liidu loomesektori toetusmeetmetes, mille

rakendamisel on määravaks sektoripõhised praktikad ja lahendused.

Selgitus: „Loov Euroopa“ programm arvestab projektide hindamisel läbivalt olulisi põhimõtteid, nagu

võrdne kohtlemine ning kestlikud lahendused. Valdkonnale on antud võimalus taotlemisel nende

põhimõtete rakendamist ise kujundada lähtuvalt oma projekti eripärast ning programmi raames

jagatakse ka parimaid praktikaid. Oluline on taolise paindliku lähenemise jätkuv rakendamine, mis

[1] https://loomelaen.ee/ 3 https://www.eif.org/files/records/ccs_implementation_status.pdf

näiteks rohe-eesmärkide saavutamisel arvestab äärealade transpordi- ja ühendusvõimalustega. Oluline

on, et ei tohiks kedagi välistada ega kõrvale jätta.

5.6 Meedia ja ajakirjanduse toetamisel on oluline arvestada nende mitmekesisust ja kvaliteeti

ning eriti väiksemate liikmesriikide ja piirkondade meedia elujõudu, pidades silmas toimuvaid

digitaalseid muutusi, valeinfo levikut ja geopoliitilisest olukorrast tulenevat tugevat seost meedia

ja julgeoleku vahel, eriti piiririikides.

Selgitus: Sõltumatu professionaalse uudismeedia toetamine on ELis ülioluline, kuna muutused meedia

ärimudelites ja uudiste tarbimises ning konkurents uute ja globaalsete digitaalsete platvormidega on

toonud kaasa rahalisi raskusi. Agressorriikide infosõda ning järjest ohtlikumaks muutuv valeinfo levik

õõnestab kogu meedia usaldusväärsust. Piiririigina, kus Ukraina sõja tõttu on väärinfo oht eriti suur,

peab Eesti võitluseks Venemaa propagandaga oluliselt panustama kvaliteetse ajakirjandusliku sisu

loomisesse ka vene keeles. Meedia vajab tuge kriisivalmiduse kindlustamiseks, tehnoloogilise arengu

jätkamiseks ja meediavabaduse kaitseks. Neid aspekte silmas pidades võiks EL väiksemate turgude ja

piirialade ajakirjandust olulisel määral toetada.

6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Konsultatsiooniküsimustik edastati arvamuse avaldamiseks „Loov Euroopa“ programmist toetust

saanud kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna organisatsioonidele. Arvamuse saatsid Loov Eesti,

Meediamajade Liit, Pille Lille Fond. Toimus kolm kaasamiskohtumist: üks kultuuri- ja loomesektorile,

teine audiovisuaalvaldkonnale ning kolmas meedia- ja innovatsioonimeetmest huvitatutele.

Tagasisides leiti, et on väga oluline säilitada eraldi rahastusmeetmed, mis on suunatud kultuuri- ja

loomesektorile ja arvestavad nende eripäradega. Rõhutati väikese riigi ja kultuuriorganisatsioonide

reaalset ligipääsu meetmetele, samuti bürokraatia vähendamist taotlemisel ja aruandlusel. Positiivsena

toodi välja praegu kehtivas programmis rakendatavaid kindalaksmääratud toetussummasid (lump sums)

ja ettemaksete kasutamist, mis on lihtsustanud projektide rahalist läbiviimist. Kriitilised oldi Euroopa

Investeerimisfondi tagatud laenugarantii meetme tingimuste suhtes. Ajakirjanduse, meedia ja

innovatsioonimeetmes pole Eesti meediavaldkonna tegijad senini eriti aktiivsed olnud. Tulevikus võiks

meedia ja ajakirjanduse puhul samuti toetada väiksemate liikmesriikide ja piirkondade meedia

elujõulisust. Piiririikides nagu Eesti on meedia ja julgeolek omavahel tihedalt seotud ja seetõttu on

kvaliteetne, usaldusväärne info eluliselt oluline.

Seisukohad on kooskõlastatud Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Haridus- ja

Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.