Eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Kliimaministeerium

[email protected] *

Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse

ning teiste seaduste muutmise

seadus

Austatud taristuminister

Rahandusministeerium kooskõlastab jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) järgmiste märkustega.

1) Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 1 lõikega 5¹, millega

soovitakse anda saarelistele omavalitsustele riigihangete seaduses (edaspidi RHS)

sätestatud sisetehingu piiranguteta kasutamise võimalus, kuid sätte sõnastus jätab

vastupidise mulje. Palume sõnastada säte nii, et ei oleks mitmeti mõistetavust saarte KOV-

ide korraldatud jäätmeveo riigihangetele RHS § 12 kohaldumise osas.

2) Kuigi sisetehingu piirang on iseenesest kooskõlas EL õigusega ja EL kohtu praktikaga,

palume täiendada seletuskirja eelnõu § 1 punktiga 3 lisatava JäätS § 1 lõike 5¹ osas.

Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika kohaselt ei ole riigihanke direktiivides sätestatud

erandite kasutamisele siseriiklikult piirangute või lisatingimuste seadmine keelatud (vt

näiteks EKo 3.10.2019, C 285/18, Irgita, p 48). Samas tuleb kitsenduste seadmisel järgida

selliseid põhimõtteid nagu võrdne kohtlemine, diskrimineerimiskeeld, vastastikune

tunnustamine, proportsionaalsus ja läbipaistvus. Lähtudes nimetatud kohtulahendis

toodud seisukohast peaks eelnõu seletuskiri sisaldama põhjendusi, miks on piirangud

sisetehingule konkreetses valdkonnas vajalikud, põhjendused peaks seostuma teenuse

avamisega konkurentsile, järjepidevuse, kõrge kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamise

eesmärgiga.

Eelnõu seletuskirjas on küll selgitatud, miks peab sisetehingut lubama, kuid puuduvad

selgitused erandi kasutamise piiramise vajaduse kohta. Lugejale jääb selgusetuks, miks ei

või KOV üksused seaduses loetletud teenuste tagamiseks pöörduda esimese valikuna oma

ettevõtte poole, kui selline eksisteerib, vaid peavad läbi viima hankemenetluse ning üksnes

riigihanke nurjumise korral võivad oma vahenditega teenuse osutamise korraldada.

eie 05.11.2024 * r 1-4/24/5287,

KLIM/24-1102/-1K *

Meie 13.12.2024 nr 1.1-11/4907-2

2

Samuti tuleks esitada selgitus, miks on erandi kasutamise kitsendus KOV üksuste suhtes

proportsionaalne abinõu.

3) Lisaks juhime sisetehingu kohaldamise puhul tähelepanu, et vältimaks võimalikku

riigiabi, tuleks ka sisetehingut kohaldada turutingimustel. Vastavalt Euroopa Komisjoni

teatise riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (edaspidi

riigiabi mõiste teatis) punktile 14 ei välista turu sulgemine (sisetehing) majandustegevust,

kuid kui tehing tehakse turutingimustel, siis puudub eelis jäätmeveo teenuse osutajale.

Eelis on üks riigiabi olemasolu kriteeriumidest, kuid kui vähemalt üks riigiabi

kriteeriumidest on täitmata, siis pole tegemist riigiabiga. Eelise kohta on rohkem infot

riigiabi mõiste teatise osas 4.1 ja turutingimustel tehingu kohta riigiabi mõiste teatise osas

4.2.

Palume võimalikku riigiabi sisetehingu puhul analüüsida ka seletuskirjas.

4) Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse JäätS § 12 lõigetega 4 ja 5, millega nähakse ette toetus

omavalitsustele, kes täidavad olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu, kui selleks on raha

riigieelarves olemas.

Kuigi toetame plaani reguleerida toetuste maksmist valdkonna eriseadusega, ei saa

eelnõus pakutud sõnastusega nõustuda.

JäätS § 12 lõike 3 kohaselt toetab riik jäätmehoolduse arendamist riiklike

toetusprogrammide kaudu, täpsemat regulatsiooni JäätS-s pole. Riigieelarve seaduse

(edaspidi RES) § 53¹ lõike 1 kohaselt kehtestab minister määrusega tingimused ja korra

ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks,

toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui

nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist. Lisaks sätestab RES § 50 KOV-

idele juhtumipõhise toetuse regulatsiooni. Eelnõus pakutud sõnastusest aga ei ole aru

saada, mis toetusega tegemist on - kas investeeringutoetus, tegevuskuludeks antav toetus

või sihtfinantseerimine, millele kohalduvad erinevad nõuded. Pole selge, kes, millal, mis

korras ja ulatuses toetuse andmise otsustab ja kuidas on tagatud toetuse andmise

ühetaolisus, otstarbekus, läbipaistvus ja taotlejate võrdne kohtlemine. Kui ühel aastal on

vahendid eelarves olemas, aga järgmisel mitte, siis sõltub toetuse saamine ka sihtarvu

täitmise aastast?

RES § 53¹ lõike 1 mõttest tulenevalt peaksid vastavad toetuse andmise sätted sisalduma

valdkonna seaduses, kui selline seadus eksisteerib. Teeme ettepaneku sõnastada vastav

säte selliselt, et ministrile antakse volitusnormiga õigus kehtestada toetuse andmise

tingimused. Toetuse andmine võiks olla taotlusvoorudega ja taotlusvoor avatakse ainult

siis, kui raha on riigieelarves ette nähtud.

5) Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse JääTS § 26⁹ lõiget 1, kus viidatakse JäätS § 117 lõikele

2¹, mis aga eelnõuga tunnistatakse kehtetuks ja seletuskirja kohaselt esitatakse see säte

uuesti JäätS § 26¹ lõikena 1⁵.

6) Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse JäätS § 31 lõikega 3¹, mille kohaselt paber- ja

kartongpakendijäätmed kogutakse koos paberi- ja kartongijäätmetega. Paberi ja kartongi

kogumine koos pakendiga tekitab olukorra, kus enam ei saa kindlaks teha, kas sihtarvud

on paber- ja kartongpakendi osas täidetud. Lahenduseks on pakutud, et jäätmeuuringus

3

tehakse kindlaks muu paberi ja kartongi maht jäätmetes vs paber- ja kartongpakendi maht

ning selle alusel saab aru, kas sihtarv on täidetud. Leiame, et see on väga kaudne meetod

ja selle alusel ei ole kindlasti võimalik konkreetseid juhtusid maksustada, kui

arvestuslikult sihtarv täitmata jääb.

7) Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse JäätS-t §-ga 66¹, milles kasutatakse läbivalt väljendit

„KOV korraldab jäätmehoolduskulu kogumise“. Palume kaaluda sõnastuse parandamist

selliselt, et KOV ei kogu kulu, vaid kogub informatsiooni tehtud kulude kohta, kulusid

kaetakse vmt.

8) Sama punktiga lisatava JäätS § 66¹ lõikes 10 sätestatakse, milleks jäätmevaldajatelt

kogutud jäätmehoolduskulude katteks kogutud raha kasutada võib. Juhime tähelepanu, et

sihtotstarbe kehtestamisel KOV-ile laekuvatele tuludele, peab riik arvestama ka KOV-ile

seatud piirangu kontrollimise vajadusega, sellega kaasneva kulu ning töökoormusega.

9) Sama punktiga lisatavates JäätS § 66¹ lõigetes 14 ja 15 sätestatakse jäätmehoolduskulude

määramise ja rakendamise aruande koostamise ja avaldamise kohustus. KOV teeb igal

aastal enesekontrolli ja avaldab selle tulemused oma veebilehel hiljemalt järgmise aasta

esimese kvartali lõpuks. Palun täiendavalt selgitada, millist eesmärki aruandlus täidab ja

milline on selle aruandluse kasutajate sihtgrupp ning kuidas tagatakse avaldatud andmete

korrektsus.

10) Sama punktiga lisatava JäätS § 66¹ lõike 18 kohaselt võib KOV üksus jäätmevaldaja üle

arvestuse pidamise ja vajalike andmetega arve esitamise jäätmevaldajale korraldada ka

korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja kaudu halduslepingu alusel. Juhime tähelepanu, et

halduslepingu sõlmimisele kohaldub halduskoostöö seaduse (edaspidi HKTS) §-s 13

sätestatud kord. Selle lõike 4 järgi ei kohaldata halduslepingute suhtes RHS 8.

(vaidlustamine) ja 9. (järelevalve) peatükis sätestatut. Kui ühes hankes sõlmitakse kaks

lepingut, millele teatud ulatuses kohalduvad erinevad menetlusnormid, tuleks seda

seletuskirjas selgitada, et KOV üksused oskasid erisusi tähele panna. Teine variant on

kaaluda, kas saaks kõnealuse lepingu vormi lahtiseks jätta. Näiteks on Riigikohus lahendis

3-20-1313 (p 35) leidnud, et avalikke ülesandeid võib üle anda ka tsiviilõigusliku

lepinguga, kui on täidetud HKTS § 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid.

11) Eelnõu § 1 punktiga 31 muudetava sätte tekstis on sõnad puudu ja sisu jääb arusaamatuks.

12) Eelnõu § 1 punkti 60 kohta (JäätS § 119⁸) antud selgituse järgi (seletuskirja lk 46) on

Keskkonnaametil volitus kontrollida ka riigihanke alusdokumentide vastavust JäätS

nõuetele. Juhime tähelepanu, et pärast pakkumuste esitamist ei ole võimalik enam

riigihanke alusdokumente muuta. Kui puudused tuvastatakse pärast hankelepingu

sõlmimist, ei mõjuta see hankelepingu kehtivust. Seega, kui haldusjärelevalve teostaja

soovib sekkumisele kiiremat mõju, tuleb kontroll teostada enne pakkumuste esitamise

tähtaega.

13) Üldise märkusena riigihangete kohta märgime veel, et seletuskirjas on kohati kasutatud

sõna „hange“ termini „riigihange“ asemel. Selguse huvides palume asendada läbivalt

„hange“ terminiga „riigihange“.

4

14) Eelnõuga muudetakse erinevaid tasude määrasid. Palume selgitada, kas on kaalutud

tasumäärade seadmiseks volitusnormi andmist rakendusakti tasandile, et tagada suurem

paindlikkus vajadusel tasumäärade muutmiseks.

15) Eelnõuga nähakse ette jäätmekäitluskulude suurenemine ja sellega kaasnev illegaalse

tegevuse (lõkkes jäätmete põletamine, metsa alla viimine jms) riski tõus. Palun täpsemalt

mõjude analüüsis selgitada jäätmekäitluskulude kasvu prognoos jäätmevaldajatele ning

hinnata sellest lähtuvalt illegaalse tegevuse kasvu riske ja vajadusel näha ette

maandamismeetmed.

16) Eelnõuga kehtestatakse väga ulatuslik täiendav aruandluskohustus. Kehtestatakse

kommunikatsiooniplaanide avalikustamise kohustus, jäätmearuandluse esitamine aasta

asemel korra kuus, jäätmete saatekirjad enne vaid ohtlikel jäätmetel, nüüd kõigil,

jäätmearuanne. Koalitsioonilepingu üks eesmärke oli halduskoormuse vähendamine ja

seetõttu tuleks väga hoolikalt hinnata, kas täiendava aruandluse kehtestamine on

vältimatult vajalik, mis selle täitmise kulu on ja mis sellest tõusetuv tulu. Lisaks palume

silmas pidada, et kehtestatud nõuete täitmisele tuleb tagada kontroll.

17) Eelnõu §-ga 3 täiendatakse keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS), sätestades üheks

keskkonnakasutuse viisiks ka jäätmete põletamine energia saamise eesmärgil. JäätS § 28¹

lõike 2 kohaselt on korduskasutuseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks liigiti kogutud

jäätmeid keelatud põletada, välja arvatud jäätmed, mis tekivad liigiti kogutud jäätmete

töötlemisel ning mille puhul on põletamine jäätmehierarhia kohaselt keskkonna jaoks

parim lahendus. Eelnõu ja JäätS koosmõjus ei ole võimalik üheselt aru saada, kas liigiti

kogumise käigus kogutud segaolmejäätmed loetakse liigiti kogutud jäätmeteks, mida ei

või põletada, või hõlmab liigiti kogumise mõiste vaid kõiki teisi kogutud jäätmeid, välja

arvatud segaolmejäätmeid, ning segaolmejäätmeid võib põletada. Palume eelnõus

täpsustada, et olmejäätmete liigiti kogumise käigus kogutud segaolmejäätmed ei ole liigiti

kogutud jäätmed ning nende põletamine on lubatud.

18) Eelnõu § 3 punktiga 9 täiendatakse KeTS-i saastetasu rakendamisega jäätmete

energiakasutusel. Eelnõuga lisatava KeTS § 18¹ lõike 2 kohaselt „saastetasu rakendatakse,

kui energiakasutuse otstarbel põletatakse tavajäätmeid, välja arvatud puidujäätmed“.

Juhime tähelepanu, et „puidujäätmed“ ei ole seaduses defineeritud, kuid seletuskirjas (lk

71) on siiski selgitatud, mis need oleksid. Soovitame tuua definitsiooni ka eelnõusse.

19) Seoses saastetasu välistusega puidujäätmete põletamisele tekib kahtlus, kas puidujäätmete

põletajad saavad eelise võrreldes teiste saastetasu maksjatega, kui nad ei pea saastetasu

maksma (uue KeTS § 20¹ kohaselt oleks saastetasu määrad jäätmete energiakasutusel (v.a.

puidujäätmed) 50-60 eurot/tonn). Seletuskirjas on mainitud, et puidujäätmeid põletatakse

kaugküttekatlamajades ning puidutööstuste kuivatites ja katlamajades. Seetõttu on vajalik

seletuskirja täiendada riigiabi analüüsiga, miks erisus saastetasu maksmisest ei ole riigiabi

puidujäätmete põletajatele, sh kas tegemist võib olla valikulisusega. Valikulisust kui

riigiabi olemaolu veel ühe kriteeriumi kohta on selgitused riigiabi mõiste teatise osas 5.

Täpsemalt on riigiabi teatise punktides 127 ja 128 kirjutatud, et maksuvabastuste puhul

tuleb valikulisust hinnata kolmejärgulise analüüsiga: võrdlussüsteem, erand

võrdlussüsteemist, põhjendatus võrdlussüsteemi olemuse ja üldise ülesehitusega (vt

rohkem riigiabi mõiste teatise punktid 132 -141).

5

20) Eelnõu § 3 punkti 10 puhul tekitab kahtlust ka uues KeTS §-s 20¹ toodud erinevad

saastetasu määrad „tavajäätmete sortimisjäätmetele“ (50 eurot/t) ja „tavajäätmetele“ (60

eurot/t) – ka siin võib olla tegemist eelise ja valikulisusega (kokkuvõttes riigiabiga)

„tavajäätmete sortimisjäätmete“ põletajatele, kelle saastetasu määr on väiksem.

Seletuskirjas on küll põhjendatud, miks see nii on, kuid mitte riigiabi vaatest. Seetõttu

tuleks ka selle erisuse kohta lisada seletuskirja riigiabi analüüs.

Kui riigiabi välistada ei saa, siis on vajalik leida sobivad riigiabi reeglid abi andmiseks

ning neile tuleb viidata ka eelnõus.

21) Lisaks tuleneb viidatud punktist, et jäätmete energiakasutuse tasu ei rakendata ohtlike

jäätmete energiakasutuse korral. Ohtlike jäätmete energiakasutuse vabastamine

energiakasutuse tasu maksmise kohustustest tekitab motivatsiooni asendada tavajäätmete

energiakasutus ohtlike jäätmete energiakasutusega ning töödelda tavajäätmed ohtlikeks

jäätmeteks. Eelnõuga pakutud oluline maksuerisus (50-60 €/t) loob selleks majandusliku

aluse. Kui tavajäätmete energiakasutuse asendamine ohtlike jäätmete energiakasutusega

ei ole eelnõu tegelik eesmärk, siis teeme ettepaneku alandada tavajäätmete ja ohtlike

jäätmete energiakasutuse tasude erinevust, alandades näiteks tavajäätmete sortimisjääkide

energiakasutuse tasu määra (eelnõu § 3 punktiga 10) kavandatud 50 €/t asemel 20-30 €/t.

Kui tavajäätmete ja ohtlike jäätmete põletamise tasu erinevus on vahemikus 20-30 €/t, siis

ei ole investeering ohtlike jäätmete energiakasutusse enam atraktiivne.

22) Lisaks toob KeTS täiendamine kavandatud sõnastuses kaasa saastetasu maksmise

kohustuse ka nende jäätmete energiakasutusel, mis ei ole seotud Eesti päritolu

olmejäätmete ringlussevõtu eesmärkide täitmisega. Eelkõige puudutab see imporditud

jäätmekütuseid, mille energiakasutus Eestis muutub kavandatud eelnõu vastuvõtmisel

konkurentsivõimetuks ning tuleb lõpetada. See vähendab jäätmete energiakasutuse abil

teenitud lisandväärtust Eestis ning vähendab kõige odavama soojusenergia tootmist

Eestis. Seejuures on oluline, et tekkiv majanduslik kahju ei aita kuidagi kaasa

olmejäätmete ringlussevõtu eesmärkide saavutamisele Eestis.

Kuna eelnõu eesmärk on Eesti päritolu olmejäätmete ringlussevõtu edendamine, siis ei ole

asjakohane piirata eelnõuga imporditud jäätmete energiakasutust Eestis. Sellest tulenevalt

teeme ettepaneku muuta eelnõu § 3 punktis 9 pakutud KeTS §18¹ lõike 1 sõnastust

järgmiselt: „Saastetasu rakendatakse, kui Eesti päritolu jäätmeid põletatakse

energiakasutuse otstarbel“.

23) Eelnõu seletuskirja lisas 1 toodud mõjuanalüüsis on mitmel pool nimetatud, et

Kliimaministeerium on välja töötamas toetusmeetmeid erinevate eelnõuga seotud kulude

katmiseks. Palume mõjuanalüüsi täiendada, tuues välja kõikide analüüsis mainitud

toetusmeetmete võimalikud katteallikad, mille arvelt on plaanis neid toetusi rahastada.

Lisaks palume välja tuua, millistest allikatest kaetakse jäätmearuandluse infosüsteemi

PISTRIK arenduskulud.

24) Palun täpsustage Euroopa Liidu sihttasemetest rangemate sihttasemete määramise

vajadust pidades silmas, et igaks juhuks seatud rangemad sihttasemed võivad soodustada

ebaõigete andmete esitamist ning suurendavad investeerimisvajadust, mis võib asjatult

suurendada jäätmekäitluse kulu jäätmevaldajatele. Seatud sihttasemed peaksid olema

põhjendatud, nii kõrged kui vajalik ja nii madalad kui võimalik.

6

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Karoli Niilus 5885 1381

[email protected]

Kaupo Raag 5885 1386

[email protected]

Maris Kalda 5885 1434

[email protected]

Rando Kängsepp 5982 5053

[email protected]

Madina Talu 5885 1418

[email protected]

Velda Buldas 611 3622

[email protected]

Agnes Peterson 58851301

[email protected]