Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiitsministeerium

[email protected]

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastamine

Austatud proua justiitsminister

Rahandusministeerium kooskõlastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse

(edaspidi TsMS) eelnõu märkusteta.

Samas teeme eelnõu täiendamiseks järgmised ettepanekud:

1. Muuta TsMS § 178 lõike 2 sõnastust, asendades selles sõna „isik“ sõnaga

„menetlusosaline“. Muudatuse eesmärk on lõpetada praktika, mille kohaselt kohtud edastavad

Rahandusministeeriumile menetluskulude kindlaksmääramise otsuseid kohtuasjades, milles

riik ise ei ole menetlusosaline, kuid isikule on antud riigipoolset abi menetluskulude

kandmiseks (seega oleks riik justkui menetluskulusid tasuma kohustatud isik). Arvestades, et

valdavas enamuses on menetlusabi antud advokaadi õigusabi näol ja esindaja on määranud

kohus (nt TsMS § 219 lõige 1 ja 2, §-d 520, 535, 554), ei ole sellistel puhkudel määruskaebuse

esitamine vajalik.

2. Muuta TsMS § 187 lõike 2 sõnastust, jättes sellest välja Rahandusministeeriumi ja

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutust puutuva ning sätestades selles vastavalt antava

menetlusabi liigile kohane asutus või isik, kellele menetlusabi määruse ärakiri täitmiseks või

teadmiseks vajalik on (nt advokaadi õigusabi määramisel Advokatuur).

3. Muuta TsMS § 191 lõiget 1, jättes sellest välja tekstiosa „või Eesti Vabariik

Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu“. Eeldame, et kohus hindab kohtuliku

kontrolli käigus taotleja majanduslikku seisundit adekvaatselt ja igakülgselt ning puudub

vajadus Rahandusministeeriumil seda täiendavalt üle kontrollida. Riigi õigusabi seaduse § 15

lõike 8 kohaselt on tsiviil- ja haldusasjas tehtud riigi õigusabi andmise määruse peale

määruskaebuse esitamise õigus ka advokatuuril. Seega ühtlustuks pärast muudatuse tegemist

tsiviil- ja haldusasjas tehtud menetlusabi määruste vaidlustamise kord ning mõlema puhul

oleks vaidlustamise õigus menetlusabi taotlejal või saajal ja tulenevalt riigi õigusabi seadusest

ka Advokatuuril.

Teie 20.11.2024 nr 8-1/8228-

1;JUM/24-1175/-1K

Meie 13.12.2024 nr 1.1-11/5172-2

2

4. Lisada eelnõule riigi õigusabi seaduse muudatus, millega tunnistatakse kehtetuks selle § 32

lõige 3. Lõikes nimetatud valdkonna eest vastutava ministri määrust ei ole seaduse

vastuvõtmisest alates (28.04.2004) kordagi kehtestatud (algselt pidi selle kehtestama

justiitsminister) ning riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude sissenõudmise aruannete

Justiitsministeeriumile ei ole tehniliselt võimalik. Riigi tuludesse sissenõutavad erinevad

menetluskulud nõutakse isikutelt sisse kogumina, eristamata nendes riigi õigusabi osa.

5. Palume analüüsida, kui palju on menetlusabi andmise määruseid, mille puhul TsMS § 190

alusel menetlusosalisele antud menetlusabi riigituludesse välja ei mõisteta ning mille puhul

oleks Rahandusministeeriumil võimalus teha kohtule taotlus riigi õigusabi tasu hüvitamiseks

(RÕS § 28 ja 29). Nimetatud andmete põhjal soovime tõenäoliselt teha ettepanekud ka RÕS

muutmiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Virge Aasa 58851493

[email protected]