Perioodi 2014–2020 struktuurivahenditest tagasilaekuvate rahastamisvahendite edasise kasutamise kinnitamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Perioodi 2014–2020

struktuurivahenditest

tagasilaekuvate

rahastamisvahendite edasise

kasutamise kinnitamine

Austatud härra riigisekretär

Esitame Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 istungile Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse

eelnõu ning kaasnevad materjalid.

Eelnõuga tehakse ettepanek perioodi 2014–2020 struktuurivahenditest tagasilaekuvate

rahastamisvahendite edasiseks kasutamiseks. Samasisuline ettepanek on kinnitatud ka

Vabariigi Valitsuse 5.12.2024 majanduskabineti nõupidamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Protokollilise otsuse eelnõu

2. Protokollilise otsuse eelnõu seletuskiri

Piret Loorand 5885 1456

[email protected]

Meie 13.12.2024 nr 1.1-10.1/5615-1

EELNÕU

2024

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja detsember 2024 nr Päevakorrapunkt nr Perioodi 2014–2020 struktuurivahenditest tagasilaekuvate rahastamisvahendite edasise kasutamise kinnitamine 1. Jätkata perioodi 2014–2020 struktuurivahenditest rakendatud rahastamisvahendite tagasilaekuvate vahendite kasutamist rahastamisvahenditena väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kasvu- ja arengupotentsiaali toetamiseks ning ettevõtluse arendamiseks, arvestades olemasolevaid turutõrkeid. 2. Suunata EstFundist tagasilaekuvad vahendid AS-i SmartCap. 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil uuendada rahastamislepingud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega ning Euroopa Investeerimisfondiga.

Kristen Michal

Peaminister

Taimar Peterkop Riigisekretär

Protokolli kantava otsuse „Perioodi 2014–2020 struktuurivahenditest tagasilaekuvate

rahastamisvahendite edasise kasutamise kinnitamine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendusperioodil 2014–2020 rakendati väikeste ja keskmise

suurusega ettevõtete (VKE-de) kapitali kättesaadavuse parandamiseks kahte instrumenti:

laene ja käendusi ning fondifondi. Tegu on Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditega,

millele kehtib tingimus, et 8 aasta jooksul peale perioodi lõppu tagasilaekuvaid

rahastamisvahendeid tuleb samuti kasutada samadel eesmärkidel, kui turutõrked on

jätkuvalt aktuaalsed. Arvestades, et ettevõtted seisavad endiselt silmitsi kapitali leidmise

raskustega ning eraldatud vahendid on lepingutega kaetud, on ettepanek jätkata kapitali

pakkumist samade rahastamisvahendite kaudu. Eesmärk on jätkuvalt toetada ettevõtete

arengut, pakkudes soodsaid rahastamistingimusi ja jagades finantsriske, see on vajalik Eesti

ettevõtete kasvu, konkurentsivõime ja innovatsiooni soodustamiseks ning aitab kaasa

majanduse üldisele arengule.

Seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Piret Loorand

([email protected], 5885 1456) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

finantsinstrumentide ekspert Andres Võrang ([email protected], 5885 1061); eelnõu

juriidilise ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome

valdkonna juht Virge Aasa ([email protected], telefon 5885 1493).

2. Eelnõu eesmärk

Vastavalt Perioodi 2014–2020 Struktuuritoetuse seaduse § 19 lõikele 2 ja kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi Ühissätete määrus)

artikliga 45, otsustab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul, millistele

valdkondadele, eesmärkidele ja tulemustele suunatakse rahastamisvahenditest tagasi

laekuvad vahendid (sh saadav tulu, kasum või muud sissetulekud) ning määrab nende eest

vastutava asutuse.

3. Eelnõu sisu

Perioodil 2014–2020 eraldati rahastamisvahenditele kokku 99 miljonit eurot, millest 49,5

miljonit eurot suunati EIS-i kaudu VKE-de kapitali kättesaadavuse parandamiseks ja 49,0

miljoni euro eest loodi VKE-de omakapitali investeeringute toetamiseks Euroopa

Investeerimisfondi poolt juhitud fondifond.

Tagasilaekuvate vahendite kasutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et nende kasutamine on

kooskõlas perioodi 2014–2020 rakenduskava eesmärkidega ning on kooskõlas Ühissätete

määruse artiklis 45 ja artiklis 44 lõikes 1 tooduga. See tähendab, et rahastamisvahendi

rakendamise käigus tekkinud halduskulud hüvitatakse ning edasised investeeringud saab

teha ainult sama või mõne muu rahastamisvahendi kaudu, kui need on vastavuses

prioriteetide raames seatud eesmärkidega.

3.1. Eelnõu otsusepunktiga 1 kinnitab Vabariigi Valitsus ettepaneku jätkata 2014–

2020 perioodi struktuurivahenditest rakendatud rahastamisvahendite tagasilaekuvate

vahendite kasutamist rahastamisvahenditena väikeste ja keskmise suurusega

ettevõtete kasvu- ja arengupotentsiaali toetamiseks ning ettevõtluse arendamiseks,

2

arvestades olemasolevaid turutõrkeid.

Tegevuste jätkamist toetavad struktuurivahendite rakendusperioodi 2014–2020

järelhindamise soovitused, mille kohaselt tuleks laenu- ja käendustooteid jätkuvalt pakkuda

ettevõtetele järgmistel põhjustel:

• Alustavate ettevõtete jaoks on laenude kättesaadavus pankadest jätkuvalt piiratud,

kuna neil puuduvad piisavad tagatised, krediidiajalugu ja/või omafinantseering.

Sageli ei ole krediidiasutustel võimekust või motivatsiooni hinnata projektidega

seotud riske.

• Probleemiks on ka kiiresti kasvavate ettevõtete kasvu rahastamine, kelle

majandusnäitajad ja äriplaanid ei pruugi olla piisavad, et saada käibelaenu või

pikaajalist investeerimislaenu.

• Sama kehtib ka innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomisel.

Pangad lükkavad need projektid sageli tagasi, kuna need on liiga riskantsed või

puudub piisav kindlustunne projekti edukuse suhtes.

• Arvestades, et perioodi 2021–2027 struktuurivahenditest eraldatud 17,5 miljonit

eurot ei ole piisav tuvastatud turutõrgete oluliseks leevendamiseks, on vaja

täiendavaid meetmeid ja vahendeid.

Ettepanek on jätkata seniste tegevustega, et rahuldada VKE-de kapitali vajadusi ja

mitmekesistada kapitali pakkumist eriti riskantsete projektide puhul. Sellest tulenevalt on

ettepanek kinnitada perioodiks 1. jaanuar 2024 kuni 31. detsember 2031

rahastamisvahendite tagasilaekunud vahendite kasutamine järgmiselt:

a. Väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete kasvu- ja arengupotentsiaali tagamine läbi

rahastamisvahendite.

i. Eesmärk: Rahastamisvahendite abil tingimuste loomine, mis tagavad VKE-dele

tõhusama ligipääsu kapitalile. Selle saavutamiseks rakendatakse

rahastamisvahendeid, mis pakuvad paindlikumat ja mitmekesisemat rahastamist,

aidates ettevõtetel ületada kapitali kättesaadavuse takistusi ning tugevdada nende

finantsseisundit ja turupositsiooni.

ii. Tulemused: Järgneva kaheksa aasta eesmärgiks on tagasilaekunud vahendite abil

edasine teenuste pakkumine, arvestades olemasolevaid turutõrkeid. Sealjuures

on oluline võimaldada laenu või käenduse pakkumist vähemalt 25 unikaalsele

VKE-le/ aastas.

iii. Vastutav asutus: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

iv. Peale 31. detsembrit 2031 jätkatakse tagasilaekuvate vahendite kasutamist

ettevõtluse valdkonna laenude ja laenutagatiste väljastamiseks.

3.2. Eelnõu otsusepunkti 2 kohaselt suunatakse EstFundist tagasilaekuvad vahendid

AS-i SmartCap.

EstFundi ehk fondifondi puhul on ettepanek jätkata selle elluviimist Euroopa

Investeerimisfondi eestvedamisel, kuni EstFundi allfondid on oma investeerimisstrateegia

ellu viinud (st. järgmise 5–8 aasta jooksul). Investeeringutest väljumisel vabanenud

vahendid investeeritakse riikliku fondivalitseja AS-i SmartCap kaudu.

Sellest tulenevalt on ettepanek kinnitada perioodiks 1. jaanuar 2024 kuni 31. detsember 2031

rahastamisvahendite tagasilaekunud vahendite kasutamine järgmiselt:

3

b. Iduettevõtluse edasine toetamine ja arendamine läbi omakapitaliinvesteeringute

kättesaadavuse parandamise investeerimisfondide kaudu.

i. Eesmärk: EstFundi fondifondi jätkuinvesteeringute juhtimine ja nendest

väljumine Euroopa Investeerimisfondi poolt ning EstFundi lõppemisel ja selle

investeeringutest väljumisel vabanevate vahendite investeerimine riikliku

fondivalitseja AS-i SmartCap kaudu.

ii. Tegevused peale EstFundi fondifondi lõppu: EstFundi allfondide

investeeringutest väljumise järel suunatakse vabanevad vahendid AS-i SmartCap

valitsetavatesse investeerimisfondidesse, et toetada sihtgruppi kuuluvate

ettevõtete edasist arengut ja kasvu. Tagasilaekuvate vahendite täpsem

sihtotstarve ja kasutamisulatus määratakse peale fondifondi lõppu

rahastamislepingus.

iii. Tulemused: Tagada, et fondiinvesteeringute kaudu toetatakse ettevõtluse arengut

ja kasvupotentsiaali, suurendades seeläbi Eesti majanduse konkurentsivõimet.

iv. Vastutav asutus: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kuni EstFundist

vahendite vabanemiseni, mille järgselt on vastutavaks asutuseks AS SmartCap.

3.3 Eelnõu otsusepunkti 3 kohaselt uuendab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium rahastamislepingud Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutusega ning Euroopa Investeerimisfondiga.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja Eesti õigusele

Eelnõu on valmistatud ette kooskõlas Ühissätete määrusega ning perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse seadusega.

5. Eelnõu mõju

Struktuurivahendite rakendusperioodi 2014–2020 järelhindamine leidis, et meede on olnud

tulemuslik ja avaldanud positiivset mõju, kuid struktuursete muutuste saavutamiseks on vaja

täiendavaid investeeringuid. Uuringust selgus, et ettevõtjad on teinud oma investeeringud

varem ja saavutanud ligikaudu 40% suurema lisandväärtuse kasvu võrreldes nendega, kes

pole laenu või toetust saanud.

Lisaks illustreerib „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandavate

rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile“ jätkuvat turutõrget VKE-dele

suunatud kapitali ligipääsetavuse osas, mille kohaselt turitõrge on kestev. Eelnõu mõju on

positiivne, kuna finantsinstrumentidest välja antud laenude, käenduste ja

kapitaliinvesteeringute osas välja antud vahendid laekuvad tagasi. Tagasilaekuvaid

vahendeid saab uuesti kasutada, võimendades seeläbi nende vahendite finantsilist mõju.

6. Eelnõust tulenevad kulutused ja eeldatavad tulud

Eelnõuga ei kaasne täiendavaid kulusid riigieelarvele, kuna edasised tehingud kaetakse

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele tagasilaekunud vahendite arvelt. Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutuse meetmete halduskulud kaetakse kehtiva rahastamislepingu ja

Euroopa Komisjoni õigusaktidega lubatud loogika kohaselt tagasilaekuvatest vahenditest.

See tähendab, et nende meetmete haldamiseks ei ole vaja täiendavaid vahendeid

riigieelarvest. Samamoodi kaetakse Euroopa Investeerimisfondi riskikapitalifondide kulud

vastavalt Ühissätete määruses toodud tulemuslikkusele põhinevale põhimõttele.

4

Eeldatavad tulud laekuvad laenude ja käenduste puhul tagasimaksete kaudu ning Euroopa

Investeerimisfondi puhul investeerimistegevusest saadava tulu arvelt.

Üldiselt põhinevad struktuurivahendite rahastamisvahendid tagasilaekuvate vahendite

korduvkasutamisel, tagades seeläbi kestliku ja tõhusa rahakasutuse. Selline lähenemine on

kooskõlas Euroopa Liidu struktuurivahendite põhimõtetega ja vähendab vajadust otsese

kaasfinantseerimise järele riigieelarvest.

7. Eelnõu jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Otsused on kooskõlastatud perioodi 2014–2020 rakenduskava ellu viivate

ministeeriumidega ning heaks kiidetud 5.12.2024. a majanduskabineti nõupidamisel.