Perioodi 2023–2027 pindala- ja loomatoetuste kaitsemeetmete kohaldamise ning rikkumiste arvestamise täpsemad tingimused ja kord

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Meie: 13.12.2024 nr 1.4-3/1262

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023–2027 pindala- ja loomatoetuste

kaitsemeetmete kohaldamise ning rikkumiste arvestamise täpsemad tingimused ja

kord“ eelnõu. Palume Teie kooskõlastust kolme tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, EN_vahendused_EIS.pdf; 2. Seletuskiri, SK_vahendused_EIS.pdf.

Ragni Koitmaa

625 6167 [email protected]

MÄÄRUS

xx.xx.2024 x nr …..

Perioodi 2023–2027 pindala- ja loomatoetuste

kaitsemeetmete kohaldamise ning rikkumiste arvestamise

täpsemad tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13

lõike 31, § 107 lõike 7 ja § 109 lõike 12 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava

aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) alusel antavate pindala- ja loomatoetuste

kaitsemeetmete kohaldamise ning rikkumiste arvestamise täpsemad tingimused ja kord.

§ 2. Kaitsemeetmete kohaldamise täpsemad tingimused

(1) Piimalehma kasvatamise otsetoetuse puhul kohaldatakse Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 109 lõigetes 8 ja 9 sätestatud kaitsemeetmeid

kõigi selliste piimalehmade suhtes, kelle kohta antakse toetust maaeluministri 21. detsembri

2022. a määruse nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning lamba ja kitse kasvatamise

otsetoetus“ § 10 lõigete 2 ja 3 kohase ühikumäära alusel.

(2) Ammlehma kasvatamise otsetoetuse puhul kohaldatakse Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 109 lõigetes 8 ja 9 sätestatud kaitsemeetmeid

eraldi kõigi selliste ammlehmade suhtes, kelle kohta antakse toetust maaeluministri

21. detsembri 2022. a määruse nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning lamba ja kitse kasvatamise

otsetoetus“ § 10 lõigete 4 ja 5 kohase ühikumäära alusel, ning eraldi kõigi selliste ammlehmade

suhtes, kelle kohta antakse toetust sama määruse § 10 lõike 6 kohase ühikumäära alusel.

(3) Lamba ja kitse kasvatamise otsetoetuse puhul kohaldatakse Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 109 lõigetes 8 ja 9 sätestatud kaitsemeetmeid

kõigi selliste lammaste ja kitsede suhtes, kelle kohta antakse toetust maaeluministri

21. detsembri 2022. a määruse nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning lamba ja kitse kasvatamise

otsetoetus“ § 10 lõike 7 kohase ühikumäära alusel.

(4) Ohustatud tõugu looma pidamise toetuse puhul kohaldatakse Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 109 lõigetes 8 ja 9 sätestatud kaitsemeetmeid

eraldi iga loomatõu kohta.

EELNÕU

11.12.2024

2

(5) Loomade heaolu toetuse puhul kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse § 109 lõigetes 8 ja 9 sätestatud kaitsemeetmeid eraldi kõigi selliste

loomade kohta, kelle kohta on kehtestatud ühesuguse suurusega ühikumäär ja kes on ühest

loomaliigist.

§ 3. Rikkumise arvestamise täpsemad tingimused

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise

põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artikli 65 lõikes 2 nimetatud

pindala- või loomapõhise otsetoetuse ja maaelu arengu toetuse puhul võetakse Euroopa Liidu

ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 ning §-des 108 ja 109

sätestatud juhul arvesse tuvastatud rikkumise või nõudele mittevastavuse raskust, ulatust,

püsivust ja korduvust lõigetes 2–5 sätestatu kohaselt.

(2) Raskuse hindamisel võetakse arvesse rikkumise või nõudele mittevastavuse tagajärgede

olulisust, eelkõige mõju nõude eesmärgi saavutamisele.

(3) Ulatuse hindamisel võetakse arvesse seda, kui suurel määral rikkumine või nõudele

mittevastavus konkreetse nõudega seotud tegevuse elluviimise puhul esineb.

(4) Püsivuse hindamisel võetakse arvesse rikkumise või nõudele mittevastavuse mõju ajalist

kestust, mõju mõistlike vahenditega vähendamise võimalikkust või mõlemat.

(5) Korduvuse hindamisel võetakse eraldi iga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- või loomapõhise otsetoetuse või maaelu

arengu toetuse puhul arvesse seda, mitu korda on toetuse saaja strateegiakava rakendamise

perioodi jooksul ühe ja sama toetuse raames konkreetset nõuet rikkunud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023–2027 pindala- ja

loomatoetuste kaitsemeetmete kohaldamise ning rikkumiste arvestamise täpsemad

tingimused ja kord” eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13

lõike 31, § 107 lõike 7 ja § 109 lõike 12 alusel.

Määrusega kehtestatakse pindala- ja loomatoetuste kaitsemeetmete kohaldamise ja rikkumiste

arvestamise täpsemad tingimused ja kord. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 sätestatule kohaldatakse ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi

pindala- ja loomapõhistele otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste (edaspidi toetus) puhul. Ühtse

süsteemi osaks on lisaks teistele elementidele kontrolli- ja karistuste süsteem, mis luuakse seoses

toetustega ning mille rakendamine, sealhulgas süsteemi loomine, on jäetud liikmesriigi

pädevusse. Karistuste süsteemi loomise peamine eesmärk on tagada liidu finantshuvide kaitse

ning kooskõla liidu tasandil sekkumisi reguleerivate liidu õigusnormidega. Seejuures tuleb

kehtestada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle

puudumise korral vastavalt liikmesriigi õigusele ning algatada vajadusel korral vastavaid

kohtumenetlusi.

Käesolev eelarveperiood on toonud ühisesse põllumajanduspoliitikasse mitmeid olulisi

muudatusi, mis puudutab ka ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamist. Nimelt, kui

eelneva(te)l eelarveperioodi(de)l olid karistusi puudutavad detailsed reeglid kehtestatud

komisjoni poolt erinevate õigusaktide tasandil ning liikmesriigile otsekohalduvad, on perioodil

2023–2027 jäetudEuroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamist puudutavate

reeglistike loomine liikmesriigi kohustuste hulka. Komisjon on pidanud oluliseks säilitada

liikmesriikide jaoks teatav paindlikkus, juhtides tähelepanu asjaolule, et senine halduskaristuste

süsteem, mida liikmesriigid eelneva(te)l eelarveperioodi(de)l rakendasid, on olnud piisav ning

käesoleval perioodil võiks suuresti sarnastele reeglitele tugineda.

Eesti on otsustanud kaitsemeetmete kohaldamise süsteemi rakendamisel tugineda üldjoontes

varasematele reeglitele, mis tagavad piisava kindluse finantshuvide kaitsmisel ning on ka

põllumajandustootjatele teada. Erinevalt toetuste rakendamisest, mille nõuded ja tingimused on

esitatud strateegiakavas ja mille komisjon peab heaks kiitma, ei kehti selline põhimõte

kaitsemeetmete süsteemi välja töötamise ega rakendamise korral. Strateegiakavas on esitatud

vaid üldine info ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi põhimõtetest, mida komisjon eraldi heaks ei

kiida.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna nõunikud Veronika Vallner-Kranich (625 6253,

[email protected]) ja Mae Alviste (625 6121, [email protected]) ning sama

osakonna peaspetsialist Ragni Koitmaa (625 6176; [email protected]). Juriidilise ekspertiisi

määruse eelnõule on teinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunikud

Mari-Liis Kivipõld (625 6283, [email protected]) ja Ketlyn Roze (625 6127,

[email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) koosneb kolmest paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, mille kohaselt kehtestatakse määrusega

„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“

(edaspidi strateegiakava) alusel antavate pindala- ja loomatoetuste kaitsemeetmete kohaldamise

ning rikkumiste arvestamise täpsemad tingimused ja kord.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse kaitsemeetmete kohaldamise täpsemad tingimused

Lõikes 1 sätestatakse, et piimalehma kasvatamise otsetoetuse puhul kohaldatakse ELÜPSi § 109

lõigetes 8 ja 9 sätestatud kaitsemeetmeid kõigi selliste piimalehmade suhtes, kelle kohta antakse

toetust maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning lamba

ja kitse kasvatamise otsetoetus“ § 10 lõigete 2 ja 3 kohase ühikumäära alusel.

Lõikes 2 sätestatakse, et ammlehma kasvatamise otsetoetuse puhul kohaldatakse ELÜPSi § 109

lõigetes 8 ja 9 sätestatud juhtudel kaitsemeetmeid eraldi kõigi selliste ammlehmade suhtes, kelle

kohta antakse toetust maaeluministri 21. detsembri 2022. aasta määruse nr 73 „Piimalehma,

ammlehma ning lamba ja kitse kasvatamise otsetoetus“ § 10 lõigete 4 ja 5 kohase ühikumäära

alusel ning eraldi kõigi selliste ammlehmade suhtes, kelle kohta antakse toetust § 10 lõike 6

kohase ühikumäära alusel. See tähendab, et ammlehma kasvatamise otsetoetuse puhul

kohaldatakse kaitsemeetmeid eraldi nende ammlehmade kohta, kes on jõudluskontrollis arvel,

ehk kelle kohta makstakse toetust kõrgema koefitsiendiga ühikumäära alusel ning eraldi nende

ammlehmade kohta, kes ei ole jõudluskontrollis.

Lõikes 3 sätestatakse, et lamba ja kitse kasvatamise otsetoetuse puhul kohaldatakse Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 109 lõigetes 8 ja 9 sätestatud

kaitsemeetmeid kõigi selliste lammaste ja kitsede suhtes, kelle kohta antakse toetust

maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning lamba ja kitse

kasvatamise otsetoetus“ § 10 lõike 7 kohase ühikumäära alusel. .

Lõikes 4 sätestatakse, et ohustatud tõugu looma pidamise toetuse puhul kohaldatakse ELÜPSi §

109 lõigetes 8 ja 9 sätestatud juhul kaitsemeedet eraldi iga loomatõu kohta. Kuna ohustatud tõugu

looma pidamise kohustus võetakse iga ohustatud tõu kohta eraldi, siis tuleb ka kaitsemeetmeid

kohaldada iga loomatõu kohta eraldi. Näiteks, kui taotlejal on võetud kohustus eesti tõugu hobuse

ja tori tõugu hobuse pidamise kohta, siis kaitsemeetmeid kohaldatakse eraldi eesti hobuse ja eraldi

tori hobuse kohta.

Lõikes 5 sätestatakse, et loomade heaolu toetuse puhul kohaldatakse ELÜPSi § 109 lõigetes 8 ja

9 sätestatud juhul kaitsemeedet eraldi iga loomarühma kohta. Kuna loomade heaolu toetusega

võetakse kohustus iga loomarühma kohta eraldi, siis tuleb ka kaitsemeetmeid kohaldada iga

loomarühma kohta eraldi.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse rikkumise täpsemad tingimused

Lõikes 1 sätestatakse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb

ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artikli 65 lõikes 2 nimetatud

pindala- või loomapõhise otsetoetuse ja maaelu arengu toetuse puhul võetakse Euroopa Liidu

ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 ning §-des 108 ja 109 sätestatud

juhul arvesse tuvastatud rikkumise või nõudele mittevastavuse raskust, ulatust, püsivust ja

korduvust lõigetes 2–5 sätestatu kohaselt..

Lõigetes 2–5 sätestatakse üksikasjalikumalt, milliseid asjaolusid võetakse raskuse, ulatuse,

püsivuse ja korduvuse hindamise puhul arvesse. Kui taotleja rikub toetatava tegevuse

elluviimisega seotud nõudeid, ei täida muid toetuse saaja kohustusi või kohaldatakse tema suhtes

kaitsemeedet seoses tuvastatud nõudele mittevastavusega, lähtutakse rikkumise puhul selle

raskusest, ulatusest, püsivusest ja korduvusest.

Lõike 2 kohaselt võetakse raskuse hindamisel arvesse rikkumise või nõudele mittevastavuse

tagajärgede olulisust, eelkõige mõju nõude eesmärgi saavutamisele. Erinevatel nõuetel on

erinevad eesmärgid, mistõttu sõltub rikkumise või nõudele mittevastavuse raskuse hindamine

konkreetse nõude sisust ja eesmärgist ning üksikjuhtumil kindlaks tehtud rikkumise iseloomust.

Näiteks kui taotleja rikub taimekaitsevahendite kasutamise keelu nõuet ökoalal, mille kohta ta

toetust taotleb, siis on sellise rikkumise mõju nõude eesmärgi seisukohast väga oluline, sest sellise

nõude eesmärk on kaitsta loomade, lindude, inimeste jt tervist, kuid mulla, vee ja toidu saastumine

taimekaitsevahendi jääkidega ohustab eelnimetatud kaitstavaid hüvesid.

Lõike 3 kohaselt võetakse ulatuse hindamisel arvesse seda, kui suurel määral rikkumine või

nõudele mittevastavus konkreetse nõudega seotud tegevuse elluviimise puhul esineb. Sisuliselt

leitakse, kui suur on rikkumisega seotud objektide osakaal nende objektide hulgas, mille kohta

toetust taotletakse. Näiteks kui taotleja määratleb ökoalana lämmastikku siduva

põllumajanduskultuuri kasvuala, kehtib seal põllumajandusliku tegevuse kohta muuhulgas selline

nõue, et põllumaad ei hekseldata kuni 25. juulini. Kui tehakse kindlaks, et taotleja taotles toetust

10 ha põllumaa kohta ja rikkus hekseldamise keeldu kokku kolmel hektaril, siis põllumaa pindala,

mille rikkumine esineb, moodustab vastavalt 3ha/10ha x 100 = 30% taotletud põllumaa pindalast,

millest tulenevalt on rikkumise ulatus 30%.

Lõike 4 kohaselt võetakse püsivuse hindamisel arvesse rikkumise või nõudele mittevastavuse

mõju ajalist kestust, mõju mõistlike vahenditega vähendamise võimalikkust või mõlemat. Näiteks

eespool nimetatud taimekaitsevahendite kasutamise keelu nõude rikkumise korral on selle mõju

raskesti kõrvaldatav ja pikaajaline, sest taimekaitsevahendite kasutamise jäägid jäävad mulda

mitmeks aastaks. Hekseldamise keelu rikkumise korral häiritakse lindude ja loomade pesitsust;

lindude häirimine nende pesitsuse ajal võib kaasa tuua linnupoegade hukkumise ja

pesitsuskohtade vähenemise.

Lõike 5 kohaselt võetakse korduvuse hindamisel eraldi iga Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- või loomapõhise otsetoetuse või

maaelu arengu toetuse puhul arvesse seda, mitu korda on toetuse saaja strateegiakava

rakendamise perioodi jooksul ühe ja sama toetuse raames konkreetset nõuet rikkunud.

Korduvuse arvestamine sõltub sellest, kas strateegiakava rakendamise jooksul on toetusesaajale

omistatud ühe ja sama pindala- või loomapõhise otsetoetuse või maaelu arengu toetuse

konkreetse nõude rikkumine. Kogu strateegiakava rakendamise perioodi jooksul kindlaks tehtud

rikkumised võetakse korduvuse arvestamisel arvesse seetõttu, et taotleja ei saaks valida, millisel

aastal ta milliseid nõudeid täidab.

Seega peab taotleja toetuse taotlemisel arvestama sellega, et ühe ja sama konkreetse nõude korduv

rikkumine mistahes toetuse taotlemise aastal kujutab endast nõude korduvat rikkumist. Näiteks

kui toetusesaaja rikub sama nõuet kahel aastal, siis on tegemist nõude korduva rikkumisega.

Seejuures ei ole oluline, et sama nõuet rikutakse järjestikustel aastatel, vaid arvesse lähevad kõik

rikkumised, mis on tuvastatud strateegiakava rakendamise perioodi jooksul. Näiteks kui taotleja

rikub konkreetset nõuet 2023. aastal ja rikub sama nõuet uuesti 2026. aastal, siis käsitatakse seda

korduva rikkumisega.

Korduvuse tuvastamise korral korrutatakse nõude rikkumise vähendusprotsent sama nõude

rikkumiste arvuga. Näiteks kui rikkumine on toime pandud teist korda, siis korrutatakse nõude

rikkumise vähendusprotsent kahega.

Korduvaid rikkumisi arvestatakse kogu strateegiakava rakendamise perioodi jooksul kindlaks

tehtud rikkumiste puhul. Programmiperioodi 2014–2020 rakendamisel tuvastatud rikkumistega

korduvuse hindamisel ei arvestata, kuna võrreldes lõppenud programmiperioodi toetuste

nõuetega on praegu kehtivad nõuded muutunud ja seega ei saa lugeda neid nõudeid uue

programmiperioodi toetuste nõuetega sarnasteks või samaväärseteks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel on võetud aluseks järgmised õigusaktid:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide

koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade

(ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL)

nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise

põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261);

3) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises

põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja

arvutamise osas (ELT L 183, 08.07.2022, lk 12–22);

4) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse

haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34);

5) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille

liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette

nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja

keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.01.2022, lk 52–

94).

4. Määruse mõjud

Määruse rakendamine ei too kaasa olulist mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale,

julgeolekule, regionaalarengule ega riigi ning kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele.

Nimetatud määrus kehtestatakse eelkõige eesmärgiga selgemini reguleerida kaitsemeetmete

kohaldamist toetustega seotud rikkumiste ja nõuetele mittevastavuse korral. Määruses sätestatud

reeglid tuginevad üldjoontes eelmisel programmiperioodil kehtinud ühtse haldus- ja

kontrollisüsteemi reeglitele, mis tagavad piisava kindluse finantshuvide kaitsmisel ning on ka

põllumajandustootjatele teada. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi

PRIA) on määruses sätestatu aluseks põllumajandustoetuste menetlemisel vähendamiste ja

halduskaristuste kohaldamisel ning neid põhialused kajastuvad ka PRIA sisemistes

tööprotseduurides. Hinnanguliselt puudutab määrus kõiki pindala- ja loomatoetuste taotlejaid.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi riigieelarvevahendistest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile

ja Kliimaministeeriumile.