Millised riiklikud või kohalikud ametiasutused vastutavad lastekaitsealase avaliku poliitika eest? Kes on seotud teenusepakkujad?
Sotsiaalministeerium kavandab lastekaitse ja laste hoolekande poliitikat Eestis ning korraldab selle elluviimist. Teenusepakkujad lastele ja peredele on Sotsiaalkindlustusamet, kohalikud omavalitsused, mittetulundussektor ja ettevõtted.
Sotsiaalministeeriumi ülesanded lastekaitse korraldamisel on:
• lastekaitsepoliitika väljatöötamine ja selle rakendamise koordineerimine;
• Vabariigi Valitsusele laste ja perede olukorra kohta aruannete esitamine;
• lastekaitse ja selle järelevalve riiklik koordineerimine;
• rahvusvahelises lastekaitsepoliitika kujundamises ja koostöös osalemine;
• lastekaitsealaste uuringute ja analüüside tegemise korraldamine ning lastekaitsemeetmete planeerimine ja arendamine;
• lapse õiguste kaitseks ja heaolu tagamiseks juhiste, rakendussuuniste ja muude teabematerjalide väljatöötamine ning nendest avalikkuse teavitamine;
• lastekaitsetöötajate täienduskoolituse korraldamine.
Sotsiaalkindlustusameti ülesanded lastekaitse korraldamisel on riikliku lastekaitsepoliitika elluviimine, riiklike strateegiate rakendamine ning valdkondadeülese lastekaitsealase koostöö ja ennetuse koordineerimine.
Sotsiaalkindlustusamet rakendab kohaliku omavalitsuse üksuse taotluse alusel järgmisi lapsi ja peresid toetavaid riiklikke meetmeid:
• kohaliku omavalitsuse üksuse nõustamine lapse heaolu toetavate arengukavade koostamisel;
• rahvusvaheliste lastekaitse üksikjuhtumite vahendamine kohaliku omavalitsuse üksusele ja sellealane kohaliku omavalitsuse üksuse nõustamine;
• kohaliku omavalitsuse üksuse abistamine lastekaitse juhtumite lahendamisel;
• kohaliku omavalitsuse üksuse toetamine lapsele või perele sobivate meetmete leidmisel olemasolevate riiklike meetmete hulgast.
Sotsiaalkindlustusamet rakendab järgmisi lapsi ja peresid toetavaid riiklikke meetmeid:
• riigisisese ja rahvusvahelise lapsendamise korraldamine ning rahvusvahelise lapsendamise komisjoni teenindamine;
• hooldusperede sobivuse hindamine ja hooldusperede ettevalmistamisega seotud toimingute tegemine;´
• lastekaitsealase statistika kogumine;
• riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste ja nende ametiisikute ning avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute ööpäevaringne nõustamine abivajava või hädaohus oleva lapse abistamiseks;
• lastekaitsealase teavitustegevuse korraldamine;
• kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötajate töönõustamise korraldamine;
• lasteabitelefoni 116 111 pidamine;
• seksuaalselt väärkoheldud lapse ja seksuaalselt väärkohtlevalt käituva lapse abistamiseks meetmete pakkumine;
• riikliku ja haldusjärelevalve teostamine käesolevas seaduses sätestatud alustel.
Sotsiaalkindlustusamet täidab keskasutusena nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 02.07.2019, lk 1–115), artikli 79 punktides a, b, f ja g ning artiklites 80 ja 82 ette nähtud ülesandeid.
Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded lastekaitse korraldamisel on:
• lapse õiguste ja heaolu tagavate põhimõtete järgimine kohaliku omavalitsuse arengukavas;
• lapse õigusi ja heaolu tagavate programmide ja projektide väljatöötamine ning nende rakendamine oma haldusterritooriumil last ohustavate riskide ennetamiseks ja vähendamiseks;
• abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajaduse hindamine ja lapse abistamiseks meetmete pakkumine;
• perekonnast eraldatud lapsele ja tema perekonnale meetmete pakkumine;
• kohaliku omavalitsuse üksuse hallatavate lasteasutuste sisehindamise üle teenistusliku järelevalve korraldamine;
• lapse arengut toetava keskkonna loomiseks ning laste, lastega perede ja lapsi kasvatavate isikute toimetuleku parandamiseks oma haldusterritooriumil vajaliku teabe kogumine laste ja perede olukorra ning vajaduste kohta;
Kuidas on lastekaitse valitsemine üles ehitatud?
Lastekaitseseadus sätestab riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste ametiasutuste ning nende ametiisikute, avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute ning füüsiliste isikute kohustused ja ülesanded laste õiguste ja heaolu tagamisel, lastekaitse korralduse, lastega töötavatele isikutele seatud keelud ja piirangud, lapse kohtlemise põhimõtted, abivajava lapse, hädaohus oleva lapse ja perekonnast eraldatud lapse kohtlemise põhimõtted, riikliku järelevalve seaduse täitmise üle ja vastutuse seaduse rikkumise eest. Lastekaitset korraldavad Vabariigi Valitsus, ennetusnõukogu, Sotsiaalministeerium ja kohaliku omavalitsuse üksused lastekaitseseaduses sätestatud ülesannete alusel.
Millised on seosed erinevate riiklike osapoolte ja/või detsentraliseeritud lastekaitseteenuste vahel?
Riiklik osapool (SKA) teostab haldus- ja riiklikku järelevalvet KOV lastekaitsetöö, lastekaitsetöötajate ja lastele teenuseid pakkuvate asutuste üle. Lisaks on valdav osa abivajavatele lastele osutatavatest teenustest mitteriiklikud, vaid kas KOVi poolt korraldatud või siis nö vabal turul (sh erinevad teraapiavormid, spetsiifilised nõustamised nagu nt psühholoogiline nõustamine). Sõltuvalt lapse vajadustest, võivad tema abistamiseks korraldatud sekkumised olla nii riiklikud teenused kui mitte riiklikud teenused, üldjuhul nende kombinatsioon.
Kas hooldus- või endised hoolduslapsed on esindatud valitsemisorganites?
Meile teadaolevalt mitte, vähemalt ei ole selline esindatus valdav, kuid võib olla juhuslik.
Milliseid meetmeid on rakendatud riskis olevate alaealiste tuvastamiseks?
Lastekaitseseadusest tulenevalt on abivajavast lapsest teatada on kõigil isikutel, kellel on olemas teave abivajavast lapsest. Enne abivajavale lapsele sobiva meetme kohaldamist tuleb hinnata lapse abivajadust. Lapse abivajadust hindab lastekaitsetöötaja või lapsega töötav isik. Lapse abivajadust hinnates peab lastekaitsetöötaja või lapsega töötav isik andma hinnangu: lapse füüsilisele, tervislikule, psühholoogilisele, emotsionaalsele, sotsiaalsele, kognitiivsele, hariduslikule ja majanduslikule seisundile ning ka last kasvatava isiku vanemlikele oskustele.
Käesolev seadus annab võimaluse enneaegselt sekkuda ning rakendada vajalikke meetmeid rakendada.
Kuidas teevad koostööd erinevad lastekaitses osalevad osapooled, eelkõige lastekaitse eest vastutavad teenused, alaealiste õigussüsteem, haridussektor ja tervishoiusektor?
Abivajava lapse juhtumikorraldaja on kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja. Lastekaitsetöötaja hindab lapse abivajaduse ning lapsevanemate vanemlikud oskused ning hinnangule tuginedes algatab juhtumikorraldusliku võrgustikutöö, kaasates vastavalt lapse abivajadusele võrgustikuliikmeid ning suunates last ja lapsevanemaid vajaduspõhistele teenustele. Võrgustikutöö võib alata ka tervishoiuasutuse või mõne muu asutuse algatusel, kes teavitab lastekaitsetöötajat abivajavast lapsest.
Kas kahekordse haavatavusega (kaitsemeede ja puue) lastele on ette nähtud erihoolduskorrad?
Nagu kõigi laste puhul, on ka puudega lapse peamine kasvataja ja hooldaja tema vanem, kuid lapse puudest tulenevate vajaduste rahuldamiseks pakutakse täiendavat abi. Lapse puude raskusastme määramine annab õiguse saada erinevaid riigi ja omavalitsuste poolt pakutavaid sotsiaalteenuseid, toetusi ja soodustusi. Puudega lapse ja tema pere abistamine on jagatud riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel.
Kohalikud omavalitsused omavad ülevaadet kõigist enda piirkonnas elavatest lastest, kellele on puude raskusastet taotletud. Info liigub läbi sotsiaalteenuste- ja toetuse randmeregistri.
Täpsustage lastekaitsepoliitika peamised suunad (ennetuspoliitikast kaitsepoliitikani ja noorte täiskasvanute integreerimiseni).
Soovitakse suurendada laste ja perede heaolu, tõhustades valdkonnaülest varajast koostööd ja parandades lastekaitsetöö kvaliteeti. Selleks, et lastekaitsetöö kvaliteeti tõsta on vajalikud muudatused nii kohaliku omavalitsuse kui riigi tasandil. Need peavad hõlmama nii lastekaitsetöötajate ettevalmistust kui tugisüsteeme, samuti tuleb teha muudatusi juhtumikorralduse elluviimisel ja selle riigi poolsel toetamisel ning valdkondadeülese koostöö tõhustamise osas.
Peamised suunad:
1. KOV-ides on loodud tingimused laste ja perede ennetavaks toetamiseks, toimib sujuv koostöö abivajava lapse varajaseks märkamiseks ja valdkondadeüleseks abistamiseks.
2. Lastekaitsetöö keskmes on lapsed ja pered – töö põhineb lapse ja pere tugevatel külgedel, kaasamisel ja austusel. Pakutav abi on eesmärgistatud ja tulemuslik ning spetsialistidel on vajalikud ja tööd lihtsustavad tööriistad.
3. Kasutusel on lastekaitsetöö korraldusmeetod, mis senisest enam võimestab ja toetab lastekaitsetöötajaid nende töös, sealhulgas perede toetamisel ja laste abivajaduse ennetamisel
4. Laste õigused ja heaolu on pere elukohast sõltumata tagatud vähemalt tasemel, mis vastab riigiüleselt kehtestatud baasnõuetele.
Millised on viimase kümne aasta peamised seadusandlikud ja regulatiivsed edusammud?
Küsimusele on parem vastaja Sotsiaalministeerium.
Kas lastekaitsepoliitika on kogu riigis ühtlustatud?
Jah
Milliseid ressursse eraldatakse lastekaitsepoliitikale (ressursside olemus, saajad, eelarved ja selle rahastamise rakendamine, samuti muutused viimase kümne aasta jooksul)? Kas seda poliitikat käsitletakse piisavalt tulevikku suunatud investeeringuna, mitte lühiajalise eelarvelise kuluna?
Parem vastaja on Sotsiaalministeerium.
Kas kaitsealuste 0–3-aastaste laste hooldamiseks on olemas konkreetne mudel? Kui jah, siis milline see on (nt lasteaed)?
Kohalikul omavalitsusel on seadusjärge kohustus luua kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Lapsehoiuteenusega (sotsiaalhoolekande asutus) tagatakse lapse (valdavalt 1-3 aastased) hooldamine, arendamine ja turvalisus, Lasteaiad (alushariduse asutused) on pooleteist kuni 7 aastastele lastele ja töötavad õppekavade alusel.
Kuni millise vanuseni saavad kaitsealused lapsed konkreetset tuge?
Kõigil Eesti lastel on õigus saada kvaliteetset alusharidust ning kohalikel omavalitsustel on kohustus tagada kõigile 1,5 kuni 7aastastele oma teeninduspiirkonna lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia lasteaias. Lasteaias käimine ei ole kohustuslik, kuid valdav enamik 81% 1,5 – 3-aastastest lastest ja ligi 94% 4-7a lastest osaleb enne kooli lasteaias.
Kas noortele täiskasvanutele on ette nähtud spetsiaalne hooldus ja kui jah, siis mis vormis ning kuni millise vanuseni? Millised on selle hoolduse elemendid, mis soodustavad iseseisvuse poole liikumist?
Lastekaitsetöö subjektis on kuni 18 aastased abivajavad lapsed. Vanemliku hoolitsuseta lapsele, kes on kohaliku omavalitsuse eestkostel, tagatakse järelhooldusteenus. Järelhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine. Sotsiaalhoolekande seaduse § 4516 tulenevalt võib kohaliku omavalitsuse üksus isikule, kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusel või eestkostel, tagada järelhooldusteenuse kuni isiku 25-aastaseks saamiseni. Kohalikomavalitsus toetab noort harduse omandamise perioodil, abistab eluaseme tagamisel.
Noortegarantii tugisüsteem (NGTS) on toetus 16–29-aastastele noortele haridusteele naasmiseks ja/või tööturule jõudmiseks. NGTS asub kohalikus omavalitsuses ning koosneb infosüsteemi lahendusest ja juhtumikorraldusest. Noortegarantii tugevdamise riigisisene tegevuskava on sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös valminud raamistik noorte konkurentsivõime suurendamise ja nende tööturul osalemise toetamiseks. Tegevuskava kirjeldab noortegarantii elluviimist Eestis. Tegevuskava keskendub kahele tegevussuunale:
• NEET-olukorda sattunud noori toetavad tegevused, mis aitavad individuaalse lähenemise abil noort toetada ja teda ühiskonda tagasi tuua. Muu hulgas pööratakse tähelepanu ka noorte üldistele tööturuprobleemidele
• NEET-olukorda sattumist ennetavad tegevused, mis on mõeldud universaalselt kõigile noortele. Erilist tähelepanu pööratakse tõrjutusriskis noortele, kelle puhul on suurem tõenäosus katkestada õpingud või kogeda tõrjutust tööturul
Millised andmed ja statistika on lastekaitse kohta saadaval? Kas riiklikul tasandil on kasutusel standardiseeritud tarkvara kaitsealuste laste jälgimiseks ja ulatusliku statistika koostamiseks?
Riikliku lastekaitse statistika kogumine ja töötlemine on korraldatud veebipõhiselt s-veebi keskkonnas. Statistilisi andmeid lastekaitsetöö kohta kohustab seadus esitama kõiki kohalikke omavalitsusi üks kord aastas. Igapäevaselt menetletakse abivajavate laste juhtumeid üleriigilises sotsiaalteenuste – ja toetuste andmeregistris STAR.
Statistikaamet kogub andmeid vanemliku hoolitsuseta ja abivajavate laste, laste vaesuse ja ilmajäetuse, imikusurmade, laste surmade ja laste enesetappude kohta.
Milliseid ennetuspoliitikaid rakendatakse haavatavate perede toetamiseks?
Peamised suunad 2023-2030.
Jätkusuutliku sündimustaseme saavutamiseks vajalike meetmete kavandamine ja rakendamine:
• tagada oluliste perehüvitiste kaasas käimine palga- ja elukalliduse tõusuga;
• parandada väikelaste vanematele haigus- ja hooldushüvitise maksmise tingimusi;
• ajakohastada ja ühtlustada ühe vanemaga perede toetusmeetmete paketti;
• parandada lastega peredele suunatud teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti;
• analüüsida eluaseme kättesaadavusega seotud takistusi pere loomisel ja laste saamisel ning töötada välja meetmed nende leevendamiseks;
• analüüsida laste arvuga seotud pensioniõiguste suurendamist; soodustada perekonda, laste saamist ja kasvatamist ning lasterikkust väärtustavaid hoiakuid ühiskonnas.
Peresõbraliku keskkonna loomiseks paari- ja peresuhteid ning vanemaharidust toetavate teenuste arendamine ja toetusmeetmete kaasajastamine:
• luua digitaalne keskkond ja tegevusmudel lapseootel ja lapse saanud pere vajaduste hindamiseks, toe pakkumiseks ning suurema abivajadusega perede paremaks toetamiseks;
• luua kogukondlikud ennetus- ja peretöökeskused lõimitud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste pakkumiseks;
• arendada noortele ja lapsevanematele mõeldud paari- ja peresuhteid ning vanemaharidust toetavaid programme ja teenuseid ning parandada nende kättesaadavust.
Lastekaitsekorralduse uuendamine abivajavatele lastele tõhusa ja eesmärgipärase abi tagamiseks:
• töötada välja valdkondadeülene ja tõmbekeskustel põhinev laste heaolu korraldus, mis seab keskmesse abivajava lapse ja tema perekonna;
• luua võimalused lapse abivajaduse ennetamiseks ja võimalikult varajaseks märkamiseks ning vajaliku toe õigeaegseks pakkumiseks;
• tagada lastekaitsetöötajatele motiveerivad ja nende heaolu toetavad töötingimused; kaasajastada ja uuendada lastekaitsetöötajate tasemehariduse ja riikliku täienduskoolituse ning kutse andmise süsteem;
• täpsustada Sotsiaalkindlustusameti kui riikliku lastekaitset korraldava asutuse ja järelevalveasutuse pädevust ja ülesandeid, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuste toetamisel ning nende lastekaitselise tegevuse ja teenuste nõuetekohasuse kontrollimisel;
• töötada välja lastekaitsetöötajatele vajalike juhendite ja hindamisvahenditega tõenduspõhine tööriistapakett;
• töötada välja terviklik ja süsteemne digilahendus, mis võimaldab valdkondadeülest andmevahetust ja toetab lapse abivajadusest lähtuvate kvaliteetsete otsuste tegemist;
• luua võimalus lapse heaolu tõsiselt kahjustavate olukordade tõhusaks lahendamiseks kohaliku omavalitsuse üksuse ja Sotsiaalkindlustusameti koostöös või erandjuhtudel järelevalve korras;
• töötada välja protsess süsteemsete vigade leidmiseks ja nendest õppimiseks lapse surma või tõsise tervisekahjustusega lõppenud juhtumite põhjal;
• luua laste heaolu valdkonnas terviklik kvaliteedisüsteem, et tagada nii kohalikul kui riigi tasandil pakutava abi ja teenuste tase ja tulemuslikkus, suurendades muu hulgas riigi tasandi järelevalvevõimekust.
Erivajadusega lastele tugisüsteemi loomine, mis võimaldaks abivajaduse kiirelt tuvastada, lihtsustaks vajadustele vastava abi saamist ning tagaks vajalikud tugimeetmed eelkõige lapse igapäevases viibimiskohas:
• ühendada erivajadusega laste hindamised eri » valdkondades, et vähendada dubleerimist ja abi saamisele kuluvat aega;
• töötada välja arusaadav ja lihtne tugisüsteem erivajadusega lapse vanemale, mis automatiseerib andmepäringud ja vähendab taotluste esitamist;
• töötada välja süsteem, mille abil hinnata sekkumiste mõju, tagada teenuste ühtlasem kvaliteet ning luua selgem hinnastamis- ja rahastamismudel;
• uuendada rehabilitatsiooniteenuste sisu, korraldust ja rahastamist, asendades abivajadusele mittevastavad üksikteenused lapse seisundist tulenevate kompleksteenuste ja programmidega;
• luua integreeritud tugimeetmed suure hooldusja abivajadusega lastele, et anda vanemale võimalus pidevast hoolduskoormusest puhata.
Millised on ilma saatjata alaealiste (ilma saatjata välismaa alaealised) hoolduse erijooned?
Eestis käsitlevad saatjata alaealise välismaalastega tegelemist mitmed õigusaktid:
• Sotsiaalhoolekandeseadus (SHS)
• Lastekaitseseadus (LasteKS)
• Perekonnaseadus (PKS)
• Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS)
• Välismaalaste seadus (VMS)
• Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (VSS)
Saatjata alaealine välismaalane (SAV) on alla 18-aastane isik, kes saabub või on saabunud Eestisse ilma vanema, eestkostja või muu vastutava täisealise isikuta või kes jääb Eestis viibides ilma vanemast, eestkostjast või muust vastutavast täisealisest isikust. VM-is, VRKS-is ning VSS-is on sätestatud erisused, mida tuleb järgida haldusmenetluses SAV suhtes. Samuti on kindlaks määratud, milliseid teenuseid on SAV õigustatud Eestis viibimise ajal saama.
Saatjata välismaalasest lapseks ei loeta Eestisse ilma hooldusõigusliku isikuta saabunud Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikku. Euroopa kodanikest lapsi abistatakse samadel alustel nagu Eesti abivajavaid lapsi.
Esmane kontakt saatjata alaealistega on tavaliselt Politsei- ja Piirivalveametil, kes teeb menetlustoimingud ning kaasab Sotsiaalkindlustusameti (SKA), et teha selgeks lapse õiguslik staatus ning vajadusel korraldada lapse elu. Menetlustoimingute juurde kaasatakse ka lapse viibimiskoha järgne kohalik omavalitsus, kes saab last esindada seaduses ette nähtud korras. Kui lapse vanus ei ole teada ja on põhjust arvata, et isik on alla 18 aastane, käsitletakse teda lapsena, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Kui Politsei- ja Piirivalveametil tekib põhjendatud kahtlus lapse vanuses, võidakse lapse või tema esindaja nõusolekul teha meditsiiniline ekspertiis vanuse kindlaksmääramiseks.
SAVile tuleb määrata Eestis seaduslik esindaja ehk eestkostja, kes hoolitseb lapse heaolu eest ning esindab teda vajalikes toimingutes (nt toetuste taotlemine, pangakaardi vormistamine, ravi üle otsustamine jms). Eestkoste määramise otsustab kohus. Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid kohalik omavalitsus, kuhu laps on sisse kirjutatud (sissekirjutuse puudumisel kohalik omavalitsus, mille halduspiirkonnas laps elab).
Kui eestkostet taotletakse esialgse õiguskaitse korras, teeb kohus eestkoste määramise otsuse tavaliselt kuni viie päeva jooksul. Pärast määruse kättesaamist saab eestkostja juba ametlikult last esindada. Eeskostjaks määratud isik vastutab täielikult lapse eest, sh tema kasvatamise, temaga seonduvate otsuste tegemise, tema isiku ja vara eest hoolitsemise ja esindamise eest. Eestkostja saab lapsele taotleda peretoetusi, nt lapsetoetust ning eestkostetava lapse toetus.
Kui laps tuleb Eestisse sugulase või tuttavaga, kes pole volitatud last esindama, esindab last kohalik omavalitsus või suunab lähedase eestkoste vormistamiseks kohtusse pöörduma. Koos saatjaga saabunud lapsi abistab kohalik omavalitsus.
SKA ülesanne on tagada SAV-le majutus- või asendushooldusteenus (hoolduspere, asenduskodu, perekodu), SAV abivajaduse esmane hindamine ning juhtumiplaani koostamine, SAV külastamine asendushooldusel. SKA volitused saatjata alaealiste välismaalaste juhtumite menetlemiseks tulenevad VRKS § 17 lõikest 12: saatjata alaealine rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja paigutatakse majutuskeskusesse, suunatakse asendushooldusele või täisealise sugulase juurde. Teised ülesanded – ülalpidamisega seotud kulude katmine ja tervishoiuteenuste eest tasumine – tulevad sama seaduse § 32 lg 1 punktidest 1–7.
Asendushooldusele (või erandjuhul majutuskeskusesse) elama paigutatud SAV igapäevaelu korraldab lapse kohalik omavalitsus (kes täidab eestkostja ülesandeid) koos teenuse osutajaga. Teenuse eest tasub riik, SKA kaudu. Seega on saatjate alaealiste välismaalaste elu korraldamisel oluline SKA ning kohaliku omavalitsuse koostöö. Laste juhtumitele menetlemisel seatakse esikohale lapse parimad huvid ning kaasatakse last igakülgselt, et selgitada välja just temale sobivad lahendused. Selleks selgitatakse välja lapse arvamus, kuulatakse laps ära ning otsitakse esmajärjekorras lapse lähisugulasi.
SAVidele hariduse tagamise eest vastutab eestkostja kohuseid täitev kohalik omavalitsus - lapsele tagatakse kooli või lasteaiakoht omavalitsuse haldusterritooriumil, kus laps asendushooldusteenusel elab või kus on tema viibimiskoht.
Kui SAV saab täisealiseks ja jääb Eestisse ning vajab tuge iseseisvas elus, pakutakse noorele järelhooldusteenust (sarnaselt nagu Eesti lastele, kes astuvad iseseisvasse ellu peale asendushooldusteenust). Järelhooldusteenus on mõeldud asendushooldusel kasvanud ja täisealiseks saanud noortele, et toetada õpingute jätkamist ning iseseisvat toimetulekut. Järelhooldusteenus võimaldab muuta ülemineku asendushooldusteenuselt iseseisvasse ellu noore jaoks sujuvaks. Järelhooldusteenust korraldab ja rahastab kohalik omavalitsus.
Milline on lastekaitsealase uurimistöö seisund igas liikmesriigis? Milline eelarve on eraldatud selle avaliku poliitika uurimiseks?
Parem vastaja on Sotsiaalministeerium.
Kas teil on andmeid või uuringuid noorte sotsiaalse integratsiooni kohta, kes on lastekaitsesüsteemide kaudu hooldusele võetud erinevates liikmesriikides?
SKA uuringuid läbi viinud ei ole. Sotsiaalministeerium saab täiendada.
Tooge välja lastekaitsepoliitika peamised tugevused ja nõrkused.
Peamised probleemid:
1) lapse abivajadust märgatakse ja abi pakutakse liiga hilja ning valdkondade koostöö lapse abistamisel ei ole piisav;
2) juhtumikorraldus ei ole piisavalt lapsi ja peresid kaasav ega paku lastekaitsetöötajale tööks vajalikke lahenduskeskseid tööriistu, hindamis- ja mõõtmisvahendeid;
3) KOV-idele on antud lastekaitsevaldkonnas palju olulisi ülesandeid, millest suur osa langeb lastekaitsetöötajate õlule. Suur töökoormus ja vähene tugi põletab lastekaitsetöötajad läbi, samuti soodustab see liigset tööjõu voolavust ja mõjutab pakutava abi kvaliteeti;
4) lastekaitsetöö kvaliteedinõuded ja järelevalve nende üle nii KOV-i kui riigi tasandil ei ole piisavad, muu hulgas puuduvad lastekaitsetöö standardid, mis raskendavad töö kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamist nii KOV-il endal kui riiklikult.
Peamised tugevused:
Siin saab Sotsiaalministeerium täiendada.
Millised on erinevad kaitsemeetmed, mida igas riigis saab rakendada? Milline on nende osakaal?
Sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja muu abi andmist korraldab inimese rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgne kohalik omavalitsus (KOV). Vältimatut sotsiaalabi, millega tagatakse inimesele vähemalt toit, riided, ajutine majutus jms, osutatakse selle kohaliku omavalitsuse poolt, kelle haldusterritooriumil inimene abi vajamise hetkel viibib. Sotsiaalhoolekande seaduse alusel on KOV kohustatud osutama 13 sotsiaalteenust, lisaks millele võidakse korraldada ka teisi sotsiaalteenuseid:
• koduteenus
• väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
• tugiisikuteenus
• täisealise isiku hooldus
• isikliku abistaja teenus
• varjupaigateenus
• turvakoduteenus
• sotsiaaltransporditeenus
• eluruumi tagamise teenus
• võlanõustamisteenus
• lapsehoiuteenus
• asendushooldusteenus
• järelhooldusteenus
Sotsiaalkindlustusameti kaudu saab taotleda lastega peredele riiklikke toetusi ja teenuseid.
Kui lapsel esinevad käitumisraskused, ta on kokku puutunud psüühilise trauma kogemisega ning lapsevanem vajab nõustamist vanemliku rolli täitmisel, saab ta pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti vastuvõtule. Lastekaitsespetsialist hindab lapse abivajadust, analüüsib seni rakendatud abimeetmeid ja/või korraldab vajaliku teenuse.
Riiklikud teenused abivajavale lapsele:
• Lasteabi 116- Lasteabi 116111 pakub laste ja perede aitamiseks ja toetamiseks ööpäevaringset üle-eestilist tasuta nõustamist telefoni ja interneti teel. Pöördujatele antakse nõu ja infot ning neid juhendatakse ja aidatakse abivajava ja hädaohus oleva lapse juhtumites. Töövälisel ajal täidetakse viimaste puhul lastekaitsetöötaja rolli.
• Lastemaja- Lastemaja on lapsesõbralik mitut eriala ühendav teenus, mida pakume seksuaalselt väärkoheldud, selle kahtluse või kahjustava seksuaalkäitumisega laste abistamiseks.
• Perelepitus- Perelepitus on mõeldud lapsevanematele, kes plaanivad kooselu lõpetada või on selle juba lõpetanud. Perelepitus eeldab võrdseid partnereid, kes soovivad sõlmida laste huvidest lähtuvaid ning lapsevanemate vajadusi arvestavaid kokkuleppeid.
• Kinnise lasteasutuse teenus- Kinnise lasteasutuse teenuse eesmärk on toetada lapse psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta.
• Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenus- abivajava lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on riskikäitumisega ja mitmekülgse abivajadusega lastele suunatud sekkumine, mille raames meeskond abistab mitmekülgsete sekkumismeetodite abil nii last kui ka tema perekonda. Teenuse eesmärk on suurendada eneseteadvust, arendada eneseregulatsiooni, suhtlemis- ja koostööoskusi ja ühiskonnaelus osalemist, pakkuda tuge hariduse omandamisel ning toetada valmisolekut võimetekohasele tööle asumiseks. Samuti on teenuse eesmärgiks vähendada lapse või noore riskikäitumist, suurendada turvatunnet ning vähendada võimalust sattuda kinnisesse lasteasutusesse või vanglasse.
• Noortegarantii tugisüsteem- Noortegarantii tugisüsteem (NGTS) on toetus 16–29-aastastele noortele haridusteele naasmiseks ja/või tööturule jõudmiseks.
• Mitmedimensiooniline pereteraapia- Mitmedimensiooniline pereteraapia on kõrge riskiga käitumise (nt õigusrikkumised, sõltuvusainete tarvitamine, käitumisprobleemid) ja mitmekülgse abivajadusega noortele ja nende peredele mõeldud teraapia.
• „Ringist välja“ mudel- "Ringist välja" (RV) on intensiivsel võrgustikutööl põhinev mudel, millega toetatakse noort, kellel esineb keskmise või kõrge tasemega riskikäitumist. Mudelit rakendatakse noore korduvate õigusrikkumiste korral, aga ka ennetava meetmena, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Oluline on noore valmisolek ja soov osaleda. Võrgustikku on kaasatud ka noore pere või hooldajad või eestkostja.
Milline on haldus- ja kohtulike meetmete protsentuaalne jaotus? Kas sarnaselt Prantsusmaa lastekaitsepoliitikale on kohtulik sekkumine haldusliku sekkumise suhtes teisejärguline?
Kohaliku omavalitsuse ülesanne on laste hoolekande, kaitse ja abi korraldamine. Enne kohtusse pöördumist on vajalik rakendada abivajadusest lähtuvaid abimeetmeid lapse abivajaduse vähendamiseks, kuid kui meetmed ei anna soovitud tulemust, siis on kohalikul omavalitsusel vastava avaldusega võimalik pöörduda kohtusse, nt kinnise lasteasutuse teenuse rakendamiseks, hooldusõigusküsimuses.
Kui kaua võtab aega lastekaitsemeetmete rakendamine? Kas erinevate meetmete rakendamise ajad erinevad?
Erinevate lastekaitsemeetmete rakendamise aeg ei ole seadusandluses sätestatud ning lastekaitsemeetmete rakendamise aeg sõltub erinevatest asjaoludest, nt juhtumi erisused, teenuse järjekord jne. Erinevate meetmete rakendamise ajad on erinevad.
Kas paigutuste jõustamisel esineb raskusi või juhindutakse paigutuste puhul pigem vabade kohtade arvust kui lapse vajadustest?
Paigutamisel võib esineda mõningaid raskusi seoses vabade kohtade puudumise tõttu, nt kinnise lasteasutuse teenusele paigutamisega, kuid pigem on need erandlikud olukorrad. Lapse paigutamisel lähtutakse lapse vajadusest ning valdavalt on kohad teenustele olemas.
Eesti sotsiaalhoolekande seadus sätestab, et lapsele tuleb pakkuda asendushooldust esmalt perepõhiste asendushoolduse vormide seast (so eestkoste, lapsendamine või hoolduspere). Kui perepõhine paigutus ei ole mingil põhjusel võimalik, võib kohalik omavalitsus paigutada lapse asutusepõhisele asendushoolduse, asendus-või perekodus. Lapsele sobiva asendus- või perekodu valikul peab kohalik omavalitus esmatähtsana lähtuma lapse vajadustest, harjumuspärase säilitamisest ja konkreetse asendus- või perekodu sobivusest lapsele. Lähtuda ei tohiks vabade kohtade olemasolust. Lapsele vajaliku ja sobiva asenduskodu puudumisel peab kohalik omavalitsus lapsele asendushooldusteenuse ise looma. Praktikas kohalikud omavalitsused sageli nendest põhimõtetest siiski täielikult ei lähtu vaid määravaks saab vabade kohtade olemasolu.
Kuidas on korraldatud riskis olevate alaealiste õigusemõistmine?
Riskikäitumisega laste abistamiseks viidi 2018 aastal läbi alaealiste õigusrikkujate süsteemi reform. Alaealiste õigusemõistmine Eestis on korraldatud nii, et see arvestab noorte arengulisi vajadusi. Erikohtlemise süsteemis keskendutakse rohkem kasvatuslikele meetoditele kui karistuslikele. Alaealiste õigusrikkujate puhul on prioriteediks taastav õigus, mis tähendab, et eesmärk on taastada alaealise suhe ühiskonnaga ning aidata tal oma vigu parandada. Eestis kehtib põhimõte, et alaealised saavad vanglakarisuse viimasel, väga äärmuslikel juhtudel.
Alaealiste mõjutusmeetmed karistusseadustiku § 87 (Alaealisele ja noorele täiskasvanule kohaldatavad mõjutusvahendid) on:
(1) Kohus võib vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastaselt kuriteo toimepannud isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud, kohaldada järgmisi mõjutusvahendeid:
1) hoiatus;
2) sotsiaalprogramm; näiteks mitmedimensionaalne pereteraapia, aga ka teised teraapiad ja progammid;
3) kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine või heastamine;
4) sõltuvus- või muu ravi;
5) vahendusteenus;
6) allutamine käitumiskontrollile vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule;
7) 5–60 tundi üldkasulikku tööd;
8) liikumisvabaduse piirang, vajaduse korral koos allutamisega elektroonilisele järelevalvele vastavalt käesoleva seadustiku §-s 751 sätestatule;
9) kinnisesse lasteasutusse paigutamine, järgides sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid;
10) muu asjakohane isiku poolt vabatahtlikult võetav kohustus.
(2) Kohus võib vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastaselt väärteo toimepannud isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud, kohaldada järgmisi mõjutusvahendeid:
1) hoiatus;
2) sotsiaalprogramm;
3) väärteoga tekitatud kahju hüvitamine või heastamine;
4) sõltuvus- või muu ravi;
5) vahendusteenus;
6) kuni 20 tundi üldkasulikku tööd;
7) liikumisvabaduse piirang;
8) kinnisesse lasteasutusse paigutamine, järgides sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid (kuni 1 aasta)
9) muu asjakohane isiku poolt vabatahtlikult võetav kohustus.
Millised inim- ja rahalised ressursid on eraldatud riskis olevate alaealiste õigusemõistmiseks?
Vastamine pole SKA pädevuses.
Millised on kohtusüsteemi raskused ja edusammud lastekaitse valdkonnas?
Vastamine pole SKA pädevuses.
Kas alaealisi abistab kuulamiste ajal süsteemselt advokaat?
Lapse õigusi puudutavas kohtumenetlustes on lapsele riigi poolt määratud advokaat.
Milline on hooldusel olevate laste jaotus hooldusperede ja institutsionaalsete hooldusasutuste vahel?
Asendushooldus Eestis võib olla perepõhine (lapsendamine, eestkoste, hoolduspere) või asutusepõhine (perekodu või asenduskodu).
Kui laps eraldatakse oma sünniperest, siis kaalutakse esimese sammuna põhjalikult, kas lapse lähivõrgustikus leidub inimesi, kas tahavad ja suudavad teda kasvatada (eestkostja leidmine). Juhul kui lapsele ei õnnestu leida lähivõrgustikust eestkostjat ning ka lapsendamine ei ole võimalik, siis eelistatakse alati perepõhist asendushooldust, et oma sünniperest eraldatud laps kasvaks just talle sobiva pere kodus, kus tal on turvaline ning kus on hoolivad ja püsivad suhted.
Võimaluse korral otsitakse lapsele hoolduspere tema senise elukoha lähedal, et lapse igapäevaelu jätkuks võimalikult sarnaselt (kool, sõbrad jne). Samuti on lapsel niimoodi lihtsam säilitada suhted sünnipere ja lähedaste inimestega ning võimaluse korral sünniperekonda naasta. Lapsele on identiteet, juured ja päritolu väga olulised.
Hooldusperes võib samal ajal olla kuni neli hooldatavat, sealhulgas hoolduspere enda kuni 14-aastased lapsed ja teised hooldamist vajavad inimesed. Pere- ja asenduskodus võib ühes peres samal ajal olla kuni kuus last.
Pere- ja asenduskodu vahe on peaasjalikult personali töökorralduses – perekodus viibib perevanem koos lastega järjestikku minimaalselt 5 ööpäeva, kuid asenduskodus töötavad täiskasvanud lastega 24-tunnistes vahetustes, mis tähendab laste jaoks sagedamat inimeste vahetumist ning vähem peresarnasust.
2023 aastal:
• elas eestkosteperedes kokku 1295 last
• lapsendati uude perre 21 last
• asus elama hooldusperre 51 last (kokku elas 2023 aasta lõpu andmetel hooldusperedes või perekonnas hooldamisel 166 last)
• asendus- ja perekodus elas kokku 714 last (neist perekodus 513 ja asenduskodus 201)
Kuidas on hooldusperede arv viimase kümne aasta jooksul muutunud? Kas nagu Prantsusmaal, on täheldatud hooldusperede nappust ja vananemist?
Eestis on viimastel aastatel tõesti märgata langust perede arvus, kes on valmis saama hoolduspereks. Sotsiaalkindlustusamet tegeleb hooldusperede hindamise ja ettevalmistusega aastast 2018, seega saame välja tuua viimase kuue aasta statistika:
2018 – 70 uut avaldust sooviga saada hoolduspereks
2019 – 51 uut avaldust sooviga saada hoolduspereks
2020 – 72 uut avaldust sooviga saada hoolduspereks
2021 – 52 uut avaldust sooviga saada hoolduspereks
2022 – 47 uut avaldust sooviga saada hoolduspereks
2023 – 42 uut avaldust sooviga saada hoolduspereks
2024 – 32 uut avaldust sooviga saada hoolduspereks (novembrikuu lõpu andmed)
Me ei ole täheldanud tõusu hooldusvanemaks saada soovijate vanuses.
Kas hooldusstruktuurid ja -asutused seisavad silmitsi laste vastuvõtukohtade puudusega?
Saame öelda, et Eestis on tagatud asendushooldus igale oma sünniperest eraldatud lapsele, kuid võib esineda raskusi lastele sobiva asendushooldusteenuse koha leidmisega juhul, kui perest eraldatakse korraga mitu ühe pere last (näiteks 3 või enam last vajavad koos paigutamist), sest Eesti asendus- ja perekodudes ei ole pruugi konkreetsel ajahetkel olla nii palju vabu kohti ühes peres. Samuti võib olla keeruline leida sobivat asendus- või perekodu lapsele, kellel on väga suur või spetsiifiline erivajadus.
Nagu eespool välja toodud, siis püüame võimaluse korral alati leida lastele esmalt sobivat eestkostjat, lapsendajat või hoolduspere, et perest eraldatud laps saaks kasvaks just talle sobiva pere kodus, kus tal on turvaline ning kus on hoolivad ja püsivad suhted. Sellest hoolimata on tõsiasi see, et kõikidele perest eraldatud lastele (so u 300 last aastas) meil hooldus- või lapsendajaperet leida ei õnnestu - seda põhjusel, et Eestis ei ole piisavalt hoolduspereks saada soovijaid ning enamik perekonnast eraldatud lapsed ei ole lapsendamiseks vabad (vanema hooldusõigus ei ole täielikult ära võetud).
Näiteks esitas 2023 aastal:
• 42 pere/isikut avalduse sooviga saada hoolduspereks
• 47 pere/isikut avalduse sooviga lapsendada
Lisaks ei ole lapsendaja- ja hoolduspered enamasti valmis võtma oma perre rohkem kui 1-2 last korraga ning pigem eelistavad pered tervet väikelast.
Kas õiguslik ja regulatiivne raamistik näeb ette lastehoiuasutustes minimaalset personalitaset? Kui jah, siis millised need on?
Asendus- ja perekodus peab lastega iga pere kohta ööpäev läbi olema vähemalt üks kasvataja/perevanem ja vajaduse korral laste heaolu tagamiseks abiline.
Ühes asendus- või perekodu peres tohib olla maksimaalselt 6 last.
Hoolduspereks võib olla kas paar või üksikisik, kuid hooldusperes ei tohi kasvata üle 4 hoolduslapse (sealhulgas hoolduspere enda kuni 14-aastased lapsed ja teised hooldamist vajavad inimesed)
Sotsiaalhoolekande seaduse § 457 sätestab, et asendushooldusteenuse osutamine perekodus on teenuse osutamine kuni kolme perevanemaga peres, kus on samal ajal kuni kuus last. Asendushooldusteenuse osutamisel perekodus peab seal olema perevanem ja vajaduse korral laste heaolu tagamiseks käesoleva seaduse § 4513 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav abiline.
Sotsiaalhoolekande seaduse § 458 sätestab, et asendushooldusteenuse osutamine asenduskodus on teenuse osutamine kasvatajatega peres, kus on samal ajal kuni kuus last. Kui asenduskodu pere lapsed viibivad asenduskodus, peab seal iga pere kohta ööpäev läbi olema vähemalt üks kasvataja ja vajaduse korral laste heaolu tagamiseks käesoleva seaduse § 4513 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav abiline.
Kas riigid seisavad silmitsi personalipuuduse ja raskustega lastekaitse töökohtade täitmisel? Mida tehakse nende töökohtade atraktiivsemaks muutmiseks või hoidmiseks?
Nõuetele vastavatest lastekaitsetöötajatest on tööturul puudus. Esineb omavalitsusi, kus kõik lastekaitsetöötajate töökohad ei ole täidetud ning kaadri voolavus on probleem, mis mõjutab lastekaitsetöö kvaliteeti. Palgad ei ole väiksemates kohalikes omavalitsustes (äärealadel) vastavuses vastutusrikka ja pingelise tööga. Lastekaitsetöötajad püsivad töökohtades, kus on konkurentsivõimeline töötasu, tööandja tugi (sealhulgas süsteemne töökorraldus ja meetmed läbipõlemise vältimiseks) ning optimaalne töökoormus.
Samuti püüame Eestis pidevalt leida juurde hooldusperesid, et pakkuda perest eraldatud lastele võimalust elada võimalikult peresarnastes tingimustes, pikaaegsetes lähedussuhetes.
Eestis eraldatakse perest igal aastal u 300 last, kellest osa naaseb oma perekonda tagasi, kuid osa vajab asendushooldust. Igal aasta lisandub juurde keskmiselt 40 uut hooldusperet, mis ei taga seda, et suudaksime kõik asendushooldust vajavad lapsed suunata elama just hooldusperedesse.
Et uusi hooldusperesid leida, viime riiklikul tasemel pidevalt läbi erinevaid teavitustegevusi ja kampaaniaid eesmärgiga normaliseerida asendushooldust, tutvustada hooldusperede hindamise- ja ettevalmistuse protsessi ning hooldusperet vajavaid lapsi üldistatult ning riigi poolt hooldusperedele pakutavaid tugiteenuseid. Loomulikult keskendume pidevalt ka sellele, et meie poolt läbi viidav hindamise- ja ettevalmistusprotsess oleks peredele võimalikult arusaadav ja toetav, sest kvaliteetsed teenused annavad peredele julgust tulla hoolduspereks, samuti keskendume sellele, et meie poolt pakutavad tugiteenused hooldusperede oleks võimalikult kvaliteetsed.
Ka asendus- ja perekodudel on keeruline leida sobivat personali, seda eriti väiksemates või keskustest kaugemates piirkondades. Kuigi seaduse tasandil ei ole nõuded lastega töötavatele perevanematele kvalifikatsioonile liiga kõrged, on töö traumeeritud lastega väljakutsete rohke, eeldab spetsiifilist kompetentsi ja valmisolekut (nt töötada järjestikku 5 päeva, tulla toime erinevate traumakogemuste ja abivajadustega lastega).
Et toetada asendus- ja perekodude personali ja asutuste arengut, pakume riigi poolt erinevaid täienduskoolitusi, supervisiooni, coachingut ning spetsiifilist juhtumipõhist eksperdi nõustamisteenust. Ühtlasi töötame välja vajalikke juhendmaterjale.
Asendus- ja perekodud ise pakuvad samuti oma töötajatele vajaduspõhiseid koolitusi, värbavad tööle sotsiaaltöötaja või spetsialisti, kes toetab perevanemaid igapäevases töös lastega. Keskendutakse meeskonnas üksteise toetamisele ja pädevuste suurendamisele (oluline on perevanema ja lapsevahelise suhte/kontakti toetamine, siis on ka raskuseid vähem). Vajadusel võetakse ühte perre ka vähem lapsi korraga, et oleks võimalik rohkem pöörata individuaalset tähelepanu igale lapsele.
Millised on lastekaitse valdkonnas töötamiseks vajalikud koolituse ja kvalifikatsiooni tasemed?
Lastekaitseseaduse § 19 sätestab, et lastekaitsetöötajal peab olema erialane ettevalmistus ja kõrgharidus. Lisaks peab lastekaitsetöötaja hiljemalt kahe aasta möödumisel alates lastekaitsetöötajana teenistusse asumisest omandama sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele.
Sotsiaalhoolekandeseadusega on kehtestatud nõuded asendushooldusteenusele (nii teenuse osutamise kohale, personali kvalifikatsioonile, täienduskoolitustele kui ka lastega töötavate isikute sobivusele).
Asendushooldusteenuse osutamiseks asendus- või perekodus peab teenuse osutajal olema tegevusluba, mille annab välja Sotsiaalkindlustusamet, kui seadusejärgsed nõuded on täidetud. Tegevusloa taotlemisel tuleb esitada:
• tegevuskoha aadress, kontaktandmed
• isikute arv, kellele taotleja soovib tegevuskohas teenust osutada
• lastega töötavate isikute kirjalik nõusolek tegevusluba taotleva teenuse osutaja juurde tööle asumiseks
• tõendid töötajate nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta
• tõendid ruumide vastavuse osas tuleohutuse nõuetele ja rahvatervise seaduse nõuetele
• kui asendushooldusteenust soovitakse osutada perevanema eluruumides, tuleb esitada eluruumi omaniku nõusolek teenuse osutamiseks tema eluruumides
Hoolduspereks on füüsiline isik ja tegevusloa nõuet ei ole.
Nõuded asendus- või perekodus lastega töötavale isikule (nõutele vastavust kontrollib asendus- või perekodu juht, kes isiku tööle värbab):
• ta on teovõimeline, iseseisvalt toimetulev isik, kes elab püsivalt Eestis
• ta on täisealine, välja arvatud perekodus töötav perevanem, kes peab olema vähemalt 25-aastane
• tal on lapse kasvatamiseks vajalikud isikuomadused (SKA poolt on koostatud asendus- ja perekodutöötajate kompetentsimudel soovituslikuks kasutamiseks)
• temalt ei ole perekonnaseaduses sätestatud alustel hooldusõigust ära võetud või seda ei ole piiratud
• teda ei ole kõrvaldatud eestkostja kohustuste täitmiselt
• ta vastab lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele (kokkuvõtvalt: süüteod inimsuse ja rahu vastu, vabadusevastased süüteod, seksuaalse enesemääramise vastased süüteod, süüteod alaealise vastu, alaealise kallutamine narkootilise ja psühhotroopse aine ja muu uimastava toimega aine ebaseaduslikule tarvitamisele)
• tal ei ole sõltuvust alkoholist ega narkootilistest ega psühhotroopsetest ainetest
• tal on lastega töötamise kogemus, välja arvatud hoolduspere vanemal
• tal on vähemalt keskharidus
• ta esitab nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta tervisetõendi ning läbib edaspidi tervisekontrolli perioodiliselt. Kui asendushooldusteenust osutatakse last vahetult kasvatava isiku eluruumides, peab last vahetult kasvatava isikuga ühist eluruumi kasutav täisealine isik esitama samuti nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise tõendi ning läbima edaspidi tervisekontrolli perioodiliselt
• perevanem, asenduskodu kasvataja ja perevanema või asenduskodu kasvataja abiline peavad olema läbinud kohustusliku erialase täienduskoolituse (koolituse maht on 160- tundi) või peavad kohustuma selle läbima ühe aasta jooksul tööle asumisest arvates (vastavat koolitust korraldab ja pakub Sotsiaalkindlustusamet). Täienduskoolituse eesmärk on anda last vahetult kasvatavatele inimestele asendus- perekodus töötamiseks vajalikud oskused ja teadmised ja toetada ning julgustada perevanemat ja kasvatajat oma töös
• kui asendushooldusteenust osutatakse last vahetult kasvatava isiku eluruumides, peab sama eluruumi kasutav täisealine isik vastama ülalpool punkides 4-7 väljatoodud nõuetele. Last vahetult kasvatav isik ja temaga samas eluruumis koos elav täisealine isik kinnitavad oma nõuetekohasust allkirjaga.
Nõuded hoolduspere vanemale:
• hoolduspere vanem peab läbima SKA poolt teostatava hoolduspere sobivuse hindamise- ja ettevalmistusprotsessi (sh perega viiakse läbi põhjalik pereuuring, milles keskendutakse erinevatele teemadele pere valmisoleku, ressursside ja kasvuruumide osas ning pere suutlikkusele lapse kasvatamisega toime tulla)
• hoolduspere vanem peab ettevalmistusprotsessi käigus läbima täienduskoolituse (PRIDE). PRIDE on koolitus, mille hoolduspered läbivad enne lapse saamist. See põhineb seisukohal, et lapsendajatel, eestkostjatel ja hoolduspere vanematel peavad olema kindlad tugevused, teadmised ning oskused selleks, et olla lapsele, kes ei saa kasvada oma sünniperes, võimalikult hea vanem. PRIDE koolitus koosneb 9 moodulist ja neile eelnevast kohtumisest, mis viiakse läbi 3–4 kuu vältel. Koolituse maht on kokku 59 akadeemilist tundi.
• ta on teovõimeline, iseseisvalt toimetulev täisealine isik, kes elab püsivalt Eestis
• tal on lapse kasvatamiseks vajalikud isikuomadused (hoolduspere sobivust hindab Sotsiaalkindlustusamet, vt punkt 1)
• temalt ei ole perekonnaseaduses sätestatud alustel hooldusõigust ära võetud või seda ei ole piiratud
• teda ei ole kõrvaldatud eestkostja kohustuste täitmiselt
• ta vastab lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele (kokkuvõtvalt: süüteod inimsuse ja rahu vastu, vabadusevastased süüteod, seksuaalse enesemääramise vastased süüteod, süüteod alaealise vastu, alaealise kallutamine narkootilise ja psühhotroopse aine ja muu uimastava toimega aine ebaseaduslikule tarvitamisele)
• tal ei ole sõltuvust alkoholist ega narkootilistest ega psühhotroopsetest ainetest
• tal on vähemalt keskharidus
• ta esitab nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta tervisetõendi ning läbib edaspidi tervisekontrolli perioodiliselt.
Kõik täienduskoolitused (st nii kohustuslikud kui ka vajaduspõhiseid muud koolitused) on asendushoolduse valdkonna spetsialistidele (so perevanemad, kasvatajad, asendus- ja perekodude juhid, turvakodu töötajad) kui ka hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele tasuta ja neid korraldab Sotsiaalkindlustusamet. Täienduskoolituste eesmärk on suurendada ja ühtlustada laste heaolu valdkonnas tegutsevate spetsialistide ettevalmistust ja pädevust.