Vastus

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi

vajaduse hindamisel: välisriikide kogemused

Analüütiline ülevaade

2016

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

2

Uuringu tellis Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus eesmärgiga saada ülevaade teiste riikide

Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise

klassifikatsiooni (RFK) rakendamise kogemusest, eriti nendest projektidest, mida peaks ja

oleks võimalik rakendada tulevikus ka Eestis ning läbiviidud projektide edulugudest ja

väljakutsetest.

Uuring valmis programmi „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames

Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, mis on eraldatud perioodiks 2014 - 2020.

Töö on koostanud Heidi Koolmeister.

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

3

SISUKORD

1. Kasutatud lühendid .........................................................................................................5

2. Sissejuhatus ....................................................................................................................6

3. Rahvusvaheline ja siseriiklik kontekst .............................................................................9

4. RFK kontseptuaalse mudeli ja klassifikatsioonisüsteemina: rehabilitatsiooni ja

abivahendite valdkonnas ....................................................................................................... 14

5. Võrdleva analüüsi lähtekohad ....................................................................................... 17

5.1. Uurimisküsimused .................................................................................................. 17

5.2. Meetod ................................................................................................................... 17

6. Välisriikides RFK kasutamise kogemuse ülevaade: rehabilitatsiooni- ja tehniliste

abivahendite valdkondades ................................................................................................... 18

6.1. Soome .................................................................................................................... 18

Üldinfo ......................................................................................................................... 18

RFK rakendamine ......................................................................................................... 19

6.2. Rootsi ..................................................................................................................... 24

Üldinfo ......................................................................................................................... 24

RFK rakendamine ......................................................................................................... 25

6.3. Holland .................................................................................................................. 26

Üldinfo ......................................................................................................................... 26

RFK rakendamine ......................................................................................................... 27

6.4. Saksamaa ............................................................................................................... 28

Üldinfo ......................................................................................................................... 29

RFK rakendamine ......................................................................................................... 29

6.5. Itaalia ..................................................................................................................... 31

Üldinfo ......................................................................................................................... 31

RFK rakendamine ......................................................................................................... 32

7. RFK kasutamise kogemuse võrdlus: järeldused ja ettepanekud ..................................... 38

7.1. Rahvusvahelise praktika võrdluse järeldused .......................................................... 38

7.2. Eesti rehabilitatsiooni ja abivahendite süsteemi hetkeolukord, probleemid ja

kitsaskohad ning soovitused RFK kasutamisel praeguse olukorra kitsaskohtade ületamisel

42

8. Kokkuvõte .................................................................................................................... 47

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

4

Lisa 1. Konsulteeritud välisriikide RFK ekspertide kontaktandmed ...................................... 48

Lisa 2. Ekspertidele esitatud küsimused (inglise keeles)........................................................ 50

Lisa 3. Rehabilitatsiooniteenuse osutamine Kumppaniksi ühingus ........................................ 51

Lisa 4. mICF kontseptsioon .................................................................................................. 52

Lisa 5. Hollandi abivahendisüsteemi üldise korralduse etapid ja andmed, mida saab

kodifitseerida RFK raamistiku kasutades .............................................................................. 53

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

5

1. Kasutatud lühendid

CLIQ – Cliq (Classification with IQ)on Hollandis väljatöötatud detailsem versioon

täiendamaks ISO 9999, mis võimaldab detailsemaid kategooriaid kui algne klassifikatsioon

ICF Core Set - RFK lühivormid

ICF-CY - Rahvusvahelise Funktsionaalse Klassifikatsiooni Laste ja Noorte versioon (The

International Classification of Functioning, Disability and Health for Children and Youth)

IDIDH - Rahvusvaheline puueteklassifikaator (International Classification of Impairments,

Disability and Handicaps)

ISO 9999 - Puuetega inimeste tehnilised abivahendid: klassifikatsioon ja terminoloogia

(Technical aids for persons with disabilities - classification and terminology)

RFK – Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon

(International Classification of Functioning, Disability and Health, ingliskeelne lühend ICF)

RHK – Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon (International Classification of Diseases,

ingliskeelne lühend ICD)

WHO – Maailma Terviseorganisatsioon (World Health Organization)

WHO-DAS 2.0 – Maailma Terviseorganisatsiooni puude hindamise küsimustik, versioon 2.0

WHS – Maailma terviseuuring (World Health Survey)

WORQ – Kutsealase rehabilitatsiooni küsimustik (Work Rehabilitation Questionnaire)

ÜRO – Ühendatud Rahvaste Organisatsioon (United Nations Organization)

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

6

2. Sissejuhatus

Tagamaks tervisesüsteemide ja –teenuste vastavus rahvastiku muutuvatele terviseseisunditele

on hädavajalik koguda adekvaatset tervisealast informatsiooni. Taolise informatsiooni

kogumine nõuab standardiseerimist, tagamaks vastavus ja info võrreldavus erinevate indiviidi

terviseseisundite ja indiviidide gruppide üleselt. Klassifitseerimissüsteemid võimaldavad

terviseandmeid koguda ühtsetel alustel, mille tulemusel on andmed hiljem võrreldavad nii

siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja

tervise klassifikatsioon (edaspidi RFK) on Maalima Terviseorganisatsiooni (edaspidi WHO)

poolt 2001. aastal kasutusele võetud rahvusvaheline standard kirjeldamaks ja mõõtmaks

terviseseisundit ja puuet 1 . RFK asendas varasema rahvusvahelise puuete klassifikaatori

(ICIDH), mis oli esimene WHO mudel kasutamaks standardiseeritud keelt vahetamaks infot

indiviidi funktsioonidest, mis on seotud erinevate terviseseisunditega. Võrreldes varasema

mudeliga paneb RFK enam rõhu kontekstuaalsetele faktoritele, mis on nii keskkonna kui

indiviidi isiklikele faktoritele ning samuti keskendub see enam tervise komponentidele kui

haiguste tagajärgedele.

RFK klassifikatsiooni soovitatakse kasutada koos RHK-10ga, mis on rahvusvahelise haiguste

klassifikatsiooni 10. versioon mille alusel saab kodifitseerida haigust või tervisehäiret, lisades

RFK järgi kodeeritud infot organismi funktsioneerimisvõime, struktuuride, inimeste

tegutsemise ja osaluse ning kõike eelnevat mõjutavate keskkonna- ja isiksuse tegurite kohta.

RHK 10ndat versiooni kasutavad WHO liikmesriigid alates 1994. aastast 2 . RHK võimaldab

klassifitseerida haiguse komponendid ja teised terviseseisundid kogumaks diagnostilist

informatsiooni, samas kui RFK võimaldab klassifitseerida funktsioneerimise ja puude

valdkonnad, seda keha funktsioonide ja struktuuride või tegevuste ja osalemise järgi nii

organismi, indiviidi kui ühiskonna tasandil. RHK ja RFK klassifitseerimissüsteemid on WHO

poolt arendatud välja teineteist täiendavate süsteemidena, võimaldamaks kirjeldada indiviidi

terviklikku terviseseisundit või tervisega seotud olukorda. 3

Oluline on märkida, et RFK on arendatud välja WHO poolt mistõttu kasutatakse seda

peamiselt tervishoiusektori raames, kuid samas on selle rakendamine võimalik

valdkondadeüleselt. Seetõttu on hinnatud, et RFK tagab kõige uuema ja laiaulatuslikuma

funktsioneerimise ja puude klassifitseerimise mudeli ning mitmetes uuringutes on hinnatud, et

RFKl on potentsiaali saada valdkondade-üleseks kontseptuaalseks mudeliks 4 . RFK ja RHK

kasutamine ühiselt võimaldaks luua integreeritud tervisealase informatsioonisüsteemi, st luua

standardkeelel põhinev elektrooniline terviseinfo andmebaas, et paremini kirjeldada ja mõista

haigust ja funtsioneerimist. Täna ei ole ühtset standardiseeritud platvormi, kus haigused ja

nende mõju funktsioneerimisele oleksid kasutatud ühtses integreeritud terviseinformatsiooni

süsteemis, kuna ei ole suudetud ühildada RHK ja RFKd kontseptuaalsel ja operatiivsel

tasandil. Seetõttu on WHO asunud töötama välja haiguste klassifikatsiooni uut versiooni

1 Inglise keeles International Classification of Functioning, Disability and Health, ICF. [WWW]

http://www.who.int/classifications/icf/en/ 2 WHO. 2004. ICD-10: international statistical classification of diseases and related health problems: tenth

revision – 2nd ed. [WWW] http://www.who.int/classifications/icd/ICD-10_2nd_ed_volume2.pdf 3 Excorpizo et al. 2013. Harmonizing WHO’s International Classification of Diseases (ICD) and International

Classification of Functioning, Disability and Health (ICF): importance and methods to link disease and

functioning. BMC Public Health, 13:742. 4 Cieza, A. 2007. The International Classification of Functioning, Disability and Health: a unifying model for the

conceptual description on the rehabilitation strategy. Journal of Rehabilitation Medicine, vol 39, pp 279 – 285.

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

7

RHK-11, mis peaks eelduste kohaselt valmima 2018. aastal. 56

11nda versiooni väljatöötamisel

on seatud eesmärgiks ühtlustada terminoloogia kahe klassifikatsiooni vahel ning võimaldada

klassifikatsioonide ühildamise kaudu koguda terviklikumat informatsioon terviseseisundi või

haiguse ning nende mõju kohta indiviidi funktsioneerimisele. Seega on võetud eesmärgiks

lisada RHK 11ndasse versiooni ka informatsioon funktsioneerimise omaduste kohta (st RFK

valdkonnad ja koodid) võimaldamaks kirjeldada haiguse mõju funktsioneerimisele. RHK ja

RFK harmoniseerimine võimaldab luua integreeritud tervisealase informatsiooni mudeli, mis

oleks kasulik erinevate süsteemide-üleselt, võimaldaks rakendada standardiseeritud ühise

keele elektrooniliste terviseandmesüsteemide arendamisel ning seega panustaks otseselt

parema teenuste planeerimise ja jätkusuutlikuma rahastamise saavutamisesse. 7

RFK kirjeldab funktsioneerimist, puuet ja tervist kasutades viiest komponendist koosnevat

raamistikku, mis kirjeldavad indiviidi keha funktsioone ja struktuure, aktiivsust, osalemist,

keskkonda ja personaalseid faktoreid. Kirjeldus indiviidi keha funktsioneerimisest ja

struktuurist, tegutsemisest ja osalemisest kujutab endast profiili indiviidi funktsioneerimisest.

Kehalised funktsioonid on indiviidi füsioloogilised kehafunktsioonid. Tegutsemine kirjeldab

indiviidi võimekust sooritada teatud ülesandeid ja osalemine kirjeldab indiviidi võimekust

osaleda teatud elusituatsioonides. Funktsioneerimine on mõjutatud terviseseisunditest ja

kontekstuaalsetest faktoritest, mis sisaldavad keskkonda ja isiklikke tunnuseid. RFK

klassifikatseerimissüsteemis on kõik valdkonnad (v.a. isiklikud faktorid) kodeeritud kasutades

hierarhilist kodeerimissüsteemi mis on struktureeritud teise, kolmanda või neljanda taseme

valdkonnaks. Esimese, teise ja neljanda taseme valdkonnad on määratud koodidega RFK

klassifitseerimissüsteemis suurendamaks kirjelduse täpsust. Seeläbi annab RFK n-ö ühise

keele, millega saab kirjeldada patsiendi terviseprofiili (vt joonis nr 1). 8

Alates 2001. aastast on mitmed riigid näidanud tugevat soovi ja poliitilist valmisolekut

kasutamaks RFKd erinevates tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande sektorites. Riigid nagu

Saksamaa ja Põhjamaad (nt Soome, Rootsi ja Holland) on näidanud Euroopa riikide seas

tugevat poliitilist pühendumust RFK kasutamisele teinud põhjalikke uuringuid RFK erinevate

vormide arendamiseks ja praktiliseks rakendamiseks ning piloteerinud RFK kasutamist

erinevates valdkondades. Itaalia on alustanud samuti RFK kasutamist erinevatel eesmärkidel

(nt puude hindamisel, abivahendi määramisel, rehabilitatsioonivaldkonnas jne) ning on

piloteerinud RFKd ka poliitikakujundamises ja statistikakogumises. Samas on

rahvusvahelises praktikas RFK kontseptuaalset raamistiku erinevalt tõlgendatud ja

andmestiku kogumise komponentide, koodide ja mõõdikute kasutamine võib oluliselt erineda

riigiti.

5Euroopa Komisjon. 2016. Rahvusvahelised klassifikatsioonid. [WWW]

http://ec.europa.eu/health/indicators/international_classification/index_et.htm 6 Maailma Terviseorganisatsioon. 2016. The International Classification of Diseases 11th Revision is due by

2018. [WWW] http://www.who.int/classifications/icd/revision/en/ 7 Excorpizo et al. 2013. Harmonizing WHO’s International Classification of Diseases (ICD) and International

Classification of Functioning, Disability and Health (ICF): importance and methods to link disease and

functioning. BMC Public Health, 13:742. 8 Maailma Terviseorganisatsioon. 2005. Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise

klassifikatsioon (RFK/ICF). Sotsiaalministeerium.

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

8

Joonis 1 Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni

(RFK) raamistik ja komponentide vahelised seosed 9

Selleks, et toetada RFK rakendamist praktikas on väljatöötatud RFK kontroll-loend (inglise

keeles ICF Checklist) ja lühivormid (ibid ICF Core Set), mis lihtsustavad funktsioneerimise

kirjeldamist praktikas võimaldades lühendatud nimekirja kõige olulisematest kategooriatest,

mis on relevantsed teatud terviseseisundite puhul ja valdkonna kontekstis 10

. Antud

kategooriad on valitud RFK täisversioonis ja kohandatud vastavalt valdkonnale ja

terviseseisundile, mis lihtsustavad RFK praktilist rakendamist ja võimaldamaks

kasutajasõbralikult kirjeldada kliendi funktsioone. Kuigi tänaseni on koostatud mitmed

lühivorme on vajadus luua täiendavaid vorme, katmaks erinevaid terviseseisundeid, mistõttu

on see järjepidev protsess rahvusvahelisel tasandil 11

. RFK kontroll-loendeid uuendatakse ja

täpsustatakse regulaarselt ning need on kättesaadavad RFK'l põhinevate dokumendivormide

kodulehel (http://www.icf-core-sets.org/).

Tagamaks kliendi jaoks tulemusliku rehabilitatsiooni saavutamine ja/või õige abivahendi saamine

on vajalik koostöö erinevate valdkondade spetsialistide vahel. Seetõttu on olulisel kohal

kommunikatsioon erinevate osakondade ja valdkondade professionaalide vahel kes teevad tööd, et

saavutada kliendi jaoks parim võimalik terviseseisund ja funktsioneerimine, mis võimaldaks neil

täisväärtuslikult ühiskonnas osaleda. Samas kasutavad erinevate valdkondade spetsialistid

praktikas erinevat terminoloogiat, lähenemisi ja metoodikaid, mis muudab patsiendi

terviseseisundi info edastamise keeruliseks ning mille tulemusena võib teenuseosutamise kvaliteet

kannatada ning kliendi-vaatest võivad seatud eesmärgid jääda saavutamata. Seetõttu võib hinnata,

et RFK olulisim potentsiaalne tugevus ja väljakutse on RFK kasutamisel rehabilitatsiooni ja/või

9 ICF Education. 2016. [WWW] http://icfeducation.org/ 10 ICF Research Branch. 2016. [WWW] https://www.icf-research-branch.org/icf-core-sets-projects2 11 Escorpizo, R et al. 2015. A guide on how to develop an International Classification of Functioning, Disability

and Health Core Set. European Journal of Physical and Rehabilitation Medicine, vol 51, pp 105 - 17.

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

9

abivahendite valdkondades on nn universaalse keele ja valdkondade-ülese raamistiku loomine

erinevate valdkondade ja osakondade spetsialistide vahel.

Käesolev analüüs on sisend, mida töö tellija Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus soovib

kasutada rehabilitatsiooniteenuse ja abivahendite vajaduse hindamisinstrumendi

väljatöötamisel. Rahvusvahelise konteksti ja Eesti rehabilitatsiooni- ja abivahendite

valdkonna hetkeolukorra avamisele järgnevalt annab analüüs ülevaate RFK kontseptuaalse

mudeli ja klassifikatsiooni rakendamise võimalustest rehabilitatsiooni ja abivahendite

valdkondades. Seejärel esitatakse ülevaade viies Euroopa Liidu riigis RFK kasutamise

kogemusest. Kuigi antud riigid on RFKd rakendanud väga erinevates valdkondades, on

käesoleva uuringu fookuses tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemid. Teiste riikide

kogemuse analüütilise ülevaate eesmärgiks on tuvastada parimaid praktikad, mida saaks

kasutusele võtta Eesti ning õppida nende edulugudest ja kohatud väljakutsetest RFK

rakendamisel, mille saaks võtta aluseks siseriiklike RFK-l põhinevate

dokumenteerimisvormide kasutamisel ning hindamisinstrumentide väljatöötamisel. Samas on

oluline rõhutada, et taoliste valdkondlike arenduste tegemisel saab teiste riikide praktikast

õpitud kogemused olla vaid üks sisenditest ning arvesse on vaja võtta siseriikliku valdkonna

ajalooliseid arenguid ja korralduslikke eripärasid, ning erinevate valdkondade, sealhulgas

sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonna ootusi ja huvisid.

3. Rahvusvaheline ja siseriiklik kontekst

2006. aastal võeti ÜRO poolt vastu puuetega inimeste õiguste konventsioon 12

(edaspidi

PIK), mille Eesti ratifitseeris 2012. aastal. Puuetega inimesed vajavad sageli erilist tuge

erinevates eluvaldkondades aitamaks neil elada ja osaleda ühiskonnas teistega võrdsetel

alustel. PIKi artikkel 26 kohaselt peaks kõigil puuetega inimestel olema teistega võrdsetel

alustel ligipääs habilitatsiooni ja rehabilitatsiooni teenustele ja programmidele, eriti

tervishoiu, tööhõive, hariduse ja sotsiaalteenuste valdkondades, nii et need teenused ja

programmid algavad võimalikult varases etapis ning põhinevad isiku vajaduste ja tugevuste

multidistsiplinaarsel hinnangul, ning toetavad kogukonnas ja kõigis ühiskonnaelu

valdkondades osalemist ja nendesse kaasatust. Samuti tuleb edendada puuetega inimestele

mõeldud abiseadmete ja –tehnoloogia kättesaadavust, teadmisi nende kohta ja nende

kasutamist habilitatsioonis ja rehabilitatsioonis. Lisaks sellele, tuleb edendada habilitatsiooni-

ja rehabilitatsiooniteenuste alal töötavate spetsialistide ja töötajate koolituse arendamist. PIKi

kohaselt ei kujune puue ainult inimese tervisekahjustuste tulemusena, vaid koostoimel

erinevate takistustega (sh keskonna või ühiskonna piirangud), mis võib tõkestada nende

osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel. RFK on raamistik mõistmaks puuet kui

inimese kehaliste struktuuride ja funktsioonide vaegusena ning tegutsemise tegevuse ja

osalemise piirangutena, kuid samas võtab arvesse asjaolu, et puue kujuneb terviseseisundi ja

kontekstuaalsete faktorite koosmõjuna, mis mõjutavad indiviidi kehalist toimimist ja

ühiskondlikku rolli. 13

Seega on WHO poolt väljaarendatud RFK klassifikatsioon täielikult

12 Riigiteataja. 2012. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon. [WWW]

https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006 13 Escorpizo, R. et al. 2015. Handbook of Vocational Rehabilitation and Disability Evaluation: Application and

Implementation of the ICF. Springer International Publishing Switzerland, lk 545 – 546.

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

10

vastavuses konventsiooni aluspõhimõtetega ning võimaldab monitoorida PIKis sätestatud

põhimõtete täitmist 14

.

RFK kohaselt on rehabilitatsioon tervishoiustrateegia, mis põhineb WHO funktsioneerimise,

vaeguste ja tervise integreeritud (st meditsiinilisel ja sotsiaalsel) mudelil. Selle mudeli

eesmärk on toetada terviseprobleemidega inimeste võimalikult iseseisvat toimetulekut ja

osalemist ühiskonnaelus 15

. Rehabilitatsioonimeetmed on suunatud kehaliste funktsioonide ja

struktuuride, tegutsemise ja osalemise, keskkonna- ja isiklike tegurite edendamisele,

eesmärgiga et inimene saavutab ja säilitab optimaalse funktsioneerimise. Rehabilitatsioon

leiab tavaliselt aset määratletud ajaperioodi vältel, kuid võib tähendada ühe või mitmete

sekkumise läbiviimist rehabilitatsiooni profesionaali(de) poolt. Protsess sisaldab inimese

probleemide ja vajaduste identifitseerimist, probleemide ja inimese ning teda ümbritseva

keskkonna oluliste tegurite määratlemist, rehabilitatsiooni eeesmärkide defineerimist,

meetmete planeerimist ja rakendamist ning mõjude hindamist. Rehabilitatsiooniprotsessi

osaks võib olla nii taastusravi, rehabilitatsioonimeetmed kui abivahendid ja muud meetmed.

Kuna rehabilitatsioon on sageli multidistsiplinaarne protsess, mis hõlmab väga erinevate

valdkondade professionaale tuleb selleks, et teenusteosutamine oleks indiviidi vajadustest

lähtuv ning läheneks terviklikult kliendile, leida universaalne keel ja mõistmine erinevate

professionaalide vahel, mida võib anda RFK kasutamine. Kuna rehabilitatsiooni puhul on

tegemist laiaulatusliku ja multidistsiplinaarse sekkumisega, parandaks universaalse keele

kasutamine koordineerimist erinevate valdkondade ning osakondade vahel. Taolise

klassifikatsiooni kasutamine võib lihtsustada kommunikatsiooni, hindamisinstrumentide ja

standardiseeritud tulemusmõõdikute kasutamist, tagamaks rehabilitatsioonimeetmete

efektiivne rakendamine ning kvaliteetne ja integreeritud teenuseosutamine. 16

Lihtsustamaks RFK kasutamist praktikas on väljatöötatud rehabilitatsiooniprotsessi juhtimise

meetodina nn rehabilitatsiooni tsükkel (inglise keeles Rehab-Cycle), mis võimaldab

lihtsustada rehabilitatsiooniprotsessi struktureerimist, organiseerimist ja dokumenteerimist

ning võimaldab lihtsustada ka protsessi kaasatud professionaalide tööd tegevuste

koordineerimisel. Protsess koosneb hindamisest, määratlemisest, sekkumisest ja hindamisest

ning mille tarveks on väljatöötatud RFK-l põhinevad dokumenteerimisvahendid, sh RFK

hindamisleht (ICF Assessment Sheet), RFK kategooriline profiil (ICF Categorical Profile),

RFK sekkumistabel (ICF Intervention Table) ja RFK hindamiskuva (ICF Evaluation

Display). Need hindamistööriistad soodustavad valdkondade-ülest koostööd ja

kommunikatsiooni ning lihtsustavad dokumenteerimist ja infovahetust

rehabilitatsioonimeeskonnas. 17

14 Griffo, G. et al. 2009. Moving towards ICF use for monitoring the UN Convention on the rights of persons

with disabilities: the Italian experience. Disability and Rehabilitation, vol 31, pp 74 - 77. 15 Meyer, T. et al. 2011. Towards a conceptual description of rehabilitation as a health strategy. Journal of

Rehabilitation Medicine, vol 43, pp 765 – 769. 16 WHO. 2011. World report on disability. [WWW]

http://www.who.int/disabilities/world_report/2011/chapter4.pdf 17 ICF Case Studies. 2016. Introduction to ICF-based Documentation Tools and Rehab-Cycle. [WWW]

https://www.icf-

casestudies.org/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=227&Itemid=426&lang=en

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

11

Joonis 2 Rehabilitatsiooni tsükkel (autori joonis)

Alates 2016. aasta jaanuarist on Eesti rehabilitatsioonisüsteemis toimunud olulised

kontseptuaalsed arengud, mis muudavad rehabilitatsiooniteenuse korralduse nii tööturu- kui

ka sotsiaalvaldkonda hõlmavaks terviklikuks süsteemiks. Uue korralduse kohaselt jaguneb

rehabilitatsioon lähtudes selle eesmärgist sotsiaalseks (vastutab Sotsiaalkindlustusamet),

tööalaseks (vastutab Töötukassa) ja meditsiiniliseks (st eeskätt taastusravi või psühhiaatrilist

ravi, mille eest vastutab Haigekassa) rehabilitatsiooniks. Lisaks sellele, muutus 2016. aasta

algusest uue jõustunud sotsiaalhoolekande seadusega abivahendite korraldus, sh abivahendite

müügi ja üürimise hüvitamise süsteemi administreerimine Sotsiaalkindlustusameti

ülesandeks 18

.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on hoolekande teenus, mida pakutatakse inimesele tema

iseseisva toimetuleku parandamiseks igapäevases elukeskkonnas, samas ei ole sotsiaalse

rehabiliatsiooni eesmärk tervise taastamine. Kui isik vajab taastusravi, tuleb eeskätt pöörduda

pere- või eriarsti poole. 19

Alates 2016. aastast lisandus uue teenusena tööalane

rehabilitatsioon, mis on suunatud tööealisele osalise töövõimega inimesele ning valmistab

inimeste ette tööeluks ja toetab tööleasumist või töötamist. 20

Kliendi vajadustest lähtudes

rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamiseks planeeritud tegevuste ja teenuste osutamine võib

tähendada vajadust kompleksete, erinevaid valdkondi haaravate programmide järele, kus

tegevuste ja teenuste osutamine on integreeritud, st valdkondade (nt sotsiaalkindlustus-,

tööhõive- ja ravisüsteemist) koostöö- ja rahastusena 21

.

18 Sotsiaalkindlustusamet. 2016. Abivahendid. [WWW] http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/abivahendid-3/ 19 Sotsiaalkindlustusamet. 2016. Rehabilitatsioonisüsteemide jagunemine alates 01.01.2016.

[WWW] http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/rehabilitatsiooniteenus-5/ 20 Töötukassa. 2016. Tööalane rehabilitatsioon. [WWW]

https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/tooalane-rehabilitatsioon 21 Sotsiaalministeerium. 2008. PITRA II – puudega inimene tööturule rehabilitatsioonisüsteemi arendamisega.

Lõppraport. [WWW] https://www.sm.ee/sites/default/files/content-

Inimese probleemide ja

vajaduste identifitseerimine

Inimest ja teda ümbritseva

keskkonna oluliste tegurite

määraltemine

Rehabilitatsiooni eeesmärkide

defineerimine

Meetmete planeerimine ja

rakendamine

Mõjude hindamine

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

12

Joonis 3 Rehabilitatsioonisüsteemi korraldus Eestis alates 1.01.2016 (autori joonis)

Vaatamata asjaolule, et jõustunud muudatused pakuvad lahendusi mitmete varasema süsteemi

probleemide ületamiseks on hinnatud, et muudatuste edukal rakendumisel keskse tähtsusega

luua sillad, mis võimaldaksid kliendi vaatest talle vajaliku abi võimalikult lihtsalt ja

kättesaadavalt ning õigeaegselt, vaatamata süsteemi keerukusele. 22

Selleks on Astangu

Kutserehabilitatsiooni Keskuse rehabilitatsioonialane kompetentsikeskus on alustanud

arendustegevust, et analüüsida RFK kasutamisvõimalusi rehabilitatsioonisüsteemi

arendamisel Eestis, et tulevikus tagada meditsiinilise-, sotsiaalse- ja tööalase rehabilitatsiooni

parem integreeritus. Täna puudub Eestis standardiseeeritud instrument kaardistamaks inimese

probleemid funktsioneerimisel, rehabilitatsiooniteenuse ja abivahendi vajaduse hindamiseks

ning kasutatud meetmete mõjususe hindamiseks. Selle eesmärgi nimel on väljatöötamisel

interaktiivne instrument, mis põhineb RFK-l vajaliku rehabilitatsiooniprogrammi või

abivahendi määramisel piiratud funktsioonidega inimestele ja selle mõjususe hindamiseks.

Antud instrumenti kasutaksid terapeudid, arstid ja teised tervishoiuspetsialistid. Instrumendi

väljatöötamine võimaldaks saavutada spetsialistidel ja teenuseosutajatel parem teenuse

osutamise kvaliteet ning ka süsteemi koordineerijatel ning rahastajatel (sh riik) saada paremat

ülevaadet rahastuse prioriteetidest. Seetõttu on käesoleva analüüsi eesmärgiks anda ülevaade

RFK-l põhinevate metoodikate ning lühivormide kasutamisest rehabilitatsioonis

rahvusvahelise praktika alusel, teenusevajaduse ja sekkumiste tulemuslikkuse hindamiseks.

Hõlbsustamaks tervishoiu-, hoolekande- kui ka tööhõivesüsteemi valdkondade

professionaalidel ühise keele leidmist võib RFK pakkuda raamistiku, kus lahenduste keskmes

oleksid abi vajavad inimesed oma eripärade ja vajadustega.

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse poolt koordineeritav projekt panustab otseselt

Heaolu arengukava 2016 – 2023 (eelnõu) täitmisesse, mis koondab tööhõive, sotsiaalkaitse

ja võrdse kohtlemise poliitikate eesmärgid. Arengukava alaeesmärk 3 seab eesmärgiks, et

inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnaelus osaleda on

tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kvaliteetsele kõrvalabile paranenud. Arengukavas

editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalhoolekanne/Puudega_inimetele/Rehabilitatsioon/pitra_202_20l6pprapor

t_1_.pdf 22 Aavik, Gerli. 2016. Muudatused rehabilitatsioonisüsteemis: kuidas tuua vajalikud teenused õigel ajal õige

inimeseni? Sotsiaaltöö „Erinumber Heaolu arengukavast“:

https://intra.tai.ee//images/prints/documents/146789980772_ST2_eri_2016_web.pdf. (8.08.2016)

Rehabilitatsioon

Sotsiaalne rehabilitatsioon

Sotsiaalkindlustusamet

Tööalane rehabilitatsioon

Töötukassa

Meditsiiniline rehabilitatsioon ehk

taastusravi

Haigekassa

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

13

hinnatakse, et sotsiaalteenuste korraldus ja rahastamine ei toeta inimeste vajadustele vastava

abi pakkumist ning ressursside eesmärgipärast kasutamist. Tänases Eestis puudub ühtne

rehabilitatsioonisüsteem ning inimese vaatest on teenused koodnud erinevatesse

süsteemidesse (taastusravi on osa tervishoiusüsteemist, sotsiaalne rehabilitatsioon

sotsiaalsüsteemist ning tööalane rehabilitatsioon tööhõivesüsteemist), kus nende pakkumisel

lähtutakse erinevatest põhimõtetest. Inimese jaoks, kellel on vajadus erinevate

rehabiliteeritavate teenuste järele, on süsteem ebaefektiivne ja keeruline ning süsteemi vaatest

dubleeriv ja ebaefektiivne. Süsteemide vahelisel liikumisel ja korduvate taotlemistega

kaasneb suur ajakulu, mistõttu võtab inimese rehabiliteerumine ühiskonda kaua aega ning

rehabilitatsiooni tulemuslikkus on madal. Seetõttu on seatud süsteemi valdkondadeülene

integratsioon, mis võimaldaks muuta terviksüsteemi kliendikesksemaks, kasutada

olemasolevaid ressursse otstarbekamalt ning muuta süsteemi arusaadavaks ühtseks tervikuks,

mis võimaldab abivajajatel suunduda kiiremini tagasi tööturule ja ühiskonda ning väljuda

rehabilitatsioonisüsteemist. Pakkumaks inimestele õigeaegset õiget rehabilitatsiooniteenust,

alustatakse rehabilitatsiooniteenuste ühtlustamist ja ümberkujundamist. Töötatakse välja

kliendikeskne rehabilitatsiooni- ja taastusravisüsteem, kus on paranenud teenuste koostoime,

kliendil on parem ülevaade pakutavatest teenustest, teenustevahelistest liikumistest ning

olemasolevat ressurssi kasutatakse otstarbekamalt. Lisaks sellele, jätkatakse prorgammipõhise

rehabilitatsiooniteenuse korralduse rakendamist, rehabilitatsiooniteenuse eelhindamissüsteemi

efektiivsemaks muutmist ja eelhindajate kompetentsuse suurendamist koostöös Astangu

rehabilitatsioonialase kompetentsikeskusega. Abivahenditeenuse korraldamisel võetakse

ülesandeks pakkuda inimestele neile vajalikku abivahendit lühima võimaliku aja jooksul,

muutes abivahendite korraldus kliendisõbralikumaks ja vähem bürokraatlikuks. 23

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse poolt koordineeritav projekt panustab samuti Eesti e-

tervise strateegia 2020 24

ja e-tervise visiooni 2025 eesmärkide täitmisesse. E-tervise

strateegia lähtub eeldusest, et e-tervise ehk tervishoiu infotehnooogiliste vahendite ja

võimaluste loomine on eelduseks tervisevaldkonna sisuliste eesmärkide saavutamisele, kuid ei

taga üksi nende saavutamist. E-tervise visioon aastaks 2025, mis kirjeldab terviseteenuste

pakkumisel soovitud tulevikuseisundit, keskendub inimese tervisele ja pakutavatele

terviseteenustele, sh nendega seotud tööturu- ja hoolekande teenustele Visiooni kohaselt on

aastaks 2025 loodud hästi koostoimiv erineva tasandi e-tervise lahenduste ja nende põhiste

terviseteenuste võrgustik, mille tulemusel on kogutavad terivseandmed kvaliteetsed,

moodustavad tervikliku pildi inimese tervisega seonduvast, andmete kasutamine on

läbipaistev ja kontrollitud ning andmed on aktiivses kasutamises alates esmasest kasutamisest

kuni taaskasutuseni hilisemalt. Terviseteenused on alati inimkesksed ja asjakohased,

kasutatavad sõltumata kliendi asukohast ja IKT oskuste tasemest, erinevate tasandite ja

teenusepakkujate teenused on omavahel sujuvalt põimitud ning terviseteenuste tulemuslikkus

on isikustatud ja paremini mõõdetav. Tervishoiusüsteemis on haiguste ennetuse ja inimeste

enda aktiivse tervisejuhtimise võimalused oluliselt kasvanud, e-tervise lahendused abistavad

spetsialiste ja soodustatud on innovatsioon kõigil tasanditel süsteemi tõhususe parandamiseks.

Selle tulemusena kasutatakse ouliselt tõhusamalt tervishoiu-, tööturu- ja

sotsiaalhoolekandesüsteemide ressurssi ning suureneb teenusekasutajate rahulolu.

23 Sotsiaalministeerium. 2016. Heaolu arengukava 2016 – 2023 (eelnõu). [WWW] https://www.sm.ee/et/heaolu-

arengukava-2016-2023 24 Sotsiaalministeerium. 2015. Eesti e-tervise strateegia 2020. [WWW]

http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/e-

tervise_strateegia_2020.pdf

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

14

4. RFK kontseptuaalse mudeli ja klassifikatsioonisüsteemina:

rehabilitatsiooni ja abivahendite valdkonnas

RFK-le eelnevalt on loodud erinevaid mudeleid inimese funktsioneerimise ja puude

kirjeldamiseks, näiteks RFKle eelnenud mudel (International Classification of Impairment,

Disability and Handicap, lühend ICIDH) andis aluse rehabilitatsiooni defineerimiseks,

rehabilitatsiooni praktika ja uurimistöö arendamiseks ning seadusandluse ja poliitikate

loomisele. ICIDH kujutas endast läbimurret, millega WHO tunnustas, et meditsiiniline mudel

ja sellega seotud rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon (edaspidi RHK) ei adresseerinud

piisavalt krooniliste haiguste põhjuseid ja mõjusid. ICIDH rakendamine leidis toetust

Euroopas, kuid ei saavutanud ülemaailmselt tunnustust ning langes kriitika alla, et see ei

võimaldanud hinnata keskkonna mõju ja kasutas negatiivset terminoloogiat puuetega inimeste

terviseseisundi kirjeldamiseks.

WHO poolt kiideti 2001. aastal heaks RFK klassifikatsioon kui rahvusvaheliselt

aktsepteeritud mudel rehabilitatsioonisektoris. ICIDH järglasena aadresseerib RFK ka

keskkonna- ja personaalseid tegureid ning kasutab neutraalseid kontseptsioone

terminoloogias. RFK võimalikeks kasutusaladeks on statistika (andmete kogumisel ja

registreerimisel), teadusuuringud (haiguste tagajärgede, elukvaliteedi või keskkonnategurite

hindamiseks), praktiline meditsiin (vajaduste, kutsesobivuse, ravi- ja taastusravi tulemuste

hindamisel ning spetsiifiliste tervisehäirete sobivaima ravi leidmisel), sotsiaalpoliitika

(sotsiaalhoolduse kavandamisel, kompensatsioonisüsteemide ja –poliitika kavandamisel ning

elluviimisel) ja haridus (õppekavade koostamisel teadlikksue ning ühiskondliku aktiivsuse

tõstmisel) 25

. Seega on RFK näol tegemist kõige uuema ja igakülgsema funktsioneerimise ja

puude klassifitseerimise mudeliga, mis on saanud rahvusvahelise tunnustuse osaliseks ning

selles tähenduses on RFKl potentsiaali muutuda rehabilitatsiooni valdkondade- ja sektorite-

üleselt rakendatavaks kontseptuaalseks mudeliks. 26

RFK võimaldab meil koguda standardiseeritud ja relevantset andmestikku, mis võimaldab

kirjeldada erinevate terviseseisunditega inimeste kogemust, kuid on vajalik tõdeda, et RFK

kasulikkuse hindamise kriteeriumiks on selle praktiline rakendatavus. RFK on andnud

standardiseeritud tööriista tervise ja puude mõõtmiseks ning seeläbi loob see uue paradigma

vaadeldes tervist ja puuet biopsühhosotsiaalse mudelina. Seeläbi annab RFK ühise raamistiku

mõõtmaks erinevate sekkumiste (sh rehabilitatsiooni või abivahendite) effektiivsust ja mõju

tervisele. Kasutades taolisi hindamisvahendeid on võimalik mõõta rehabilitatsioonivaldkonna

tegevuste efektiivsust ja planeerida paremini võetavaid meetmeid ning ressursse vajalike

tegevuste jaoks. 27

RFKd kasutatakse rahvusvahelisel- ja riiklikul tasandil tervise- ja puudealaseks

raporteerimiseks, sealhulgas on mõned riigid alustanud süsteemiüleselt RFK kasutamise

piloteerimist tervise- ja sotsiaalvaldkonna informatsiooni dokumenteerimisel, standardite

25 Maailma Terviseorganisatsioon. 2005. Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise

klassifikatsioon, RFK. Sotsiaalministeerium, lk 5 – 6. 26 Stucki, G et al. 2006. The International Classification of Functioning, Disability and Health: a Unifying Model

for the Conceptual Description of the Rehabilitation Strategy. Journal of Rehabilitation Medicine, 2007, vol 39,

pp 279 – 285. 27 DeLisa, Joel A et al. 2005. Physical Medicine and Rehabilitation: Principles and Practice. Lippincott Williams

& Wilkins, 1106 – 1107.

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

15

väljaarendamisel, ning seadusandluses ja poliitikate väljatöötamisel. RFKl põhinevaid

indikaatoreid, andmekogusid ja dokumenteerimissüsteeme nii rehabilitatsioonis, hoolekandes

kui puude hindamisel rakendatakse täna näiteks riikides nagu Austraalia, Kanada, Itaalia,

India, Jaapan, Mehhiko jt. Meditsiinivaldkonnas on RFK leidnud kasutust funktsionaalse

seisundi hindamisel, eesmärkide seadmisel, ravi planeerimisel ja jälgimisel ning samuti

sekkumiste tulemuste mõõtmisel (nt Austraalias, Itaalias, Hollandis jt). Samuti on RFK

kasutuses sotsiaalpoliitika valdkondades nagu puude hindamisel 28

ning kutsealase

rehabilitatsiooni või abivahendi vajaduse hindamisel 29

.

Escorpizo et al (2015) on hinnanud, et RFK raamistik sobib ideaalselt andmaks terviklik

lähenemine kutsealase rehabilitatsioonile, kuna see on piisavalt põhjalik kutsealase

rehabilitatsiooni planeerimiseks, teenuse osutamiseks ning tulemuste mõõtmiseks ning

hindamiseks. Tervisekahjustusega inimese töölesaamise edukus sõltub nii mikro (ehk

indiviidi) kui marko (ehk ühiskondlikest tasanditest) ning siin saab RFK võimaldada

kutsealase rehabilitatsiooni valdkonna ekspertidel indentifitseerida erinevad tegurid nendel

tasanditel, mis mõjutavad töötamist ja töölesaamist. Oluliseks RFK tugevuseks

kutserehabilitatsiooni valdkonnas peetakse asjaolu, et klassifikatsioon suurendab

kutserehabilitatsiooni valdkonna ekspertide teadlikkust keskkonnateguritest, mis mõjutavad

indiviidi võimekust edukalt tulla toime koolis ja/või töökeskkonnas, sest liiga sageli

keskendutakse indiviidi hindamisel enam isiklikele iseloomuomadustele kui keskkonnast

tulenevatele mõjuritele. 30

RFK kasutamise võimalusi kutsealase rehabilitatsioonivaldkonnas

suurendavad RFK lühivormid. Need vormid juhindavad kliendi hindamist ja rehabilitatsiooni

planeerimist ning võimaldavad seeläbi professionaalidel rakendada kõige optimaalsemaid

rehabilitatsiooniprogramme tööealistele osalise või piiratud töövõimega inimestele. Lisaks

sellele saab RFK täisversioonil ja/või RFK lühivormidel põhinevaid

dokumenteerimisinstrumente. 31,32

Täna kasutatakse Eestis abivahendite klassifitseerimisel ISO 9999 koode, mis võimaldavad

abivahendeid nende funktsioonide põhiselt klassifitseerida gruppidesse – igal grupil on

unikaalne kood, mis näitab tema positsioneerimist klassifikatsioonis 33

. ISO 9999 on

rahvusvaheline standard, mis klassifitseerib abivahendid vastavalt nende funktsioonile. ISO

9999 on loodud Rahvusvahelise Standardiseerimise Organisatsiooni poolt (ISO) 34

. ISO 9999

laiemaks eesmärgiks on edendada rahvusvahelist kommunikatsiooni abivahendite valdkonna

professionaalide vahel ning see kasutab RFK terminoloogiat, mis on taganud selle laialdase

kasutamise rahvusvahelisel areenil ning 2003. aastal aktsepteeriti ISO 9999 WHO

Rahvusvaheliste klassifikatsioonide perekonda (kuhu kuuluvad ka RHK ja RFK). ISO 9999

määratleb invaabivahendeid kui iga toodet, instrumenti, sisseseadet või tehnilist süsteemi,

mida puuetega inimene kasutab ja mis on spetsiaalselt toodetud või üldiselt kättesaadav, et

28 World Health Organization. 2016. ICF Application Areas. [WWW] http://www.who.int/classifications/icf/appareas/en/ 29 Escorpizo, R. et al. 2015. Handbook of Vocational Rehabilitation and Disability Evaluation: Application and

Implementation of the ICF. Springer International Publishing Switzerland. 30 Ibid. 547. 31 Escorpizo, R. et al. 2015. Handbook of Vocational Rehabilitation and Disability Evaluation: Application and

Implementation of the ICF. Springer International Publishing Switzerland, lk 474. 32 Näitena võib tuua Rehab-Cycle’i ja selle jaoks väljaarendatud RFK-põhinevad dokumenteerimisinstrumendid

(ICF Assessment Sheet, ICF Categorical Profile, ICF Intervention Table ja ICF Evaluation Display). 33 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. 2016. Abivahendi teatmik. [WWW]

http://www.abivahendikeskus.astangu.ee/abivahendi-teatmik/ 34 International Organization for Standardization. [WWW] http://www.iso.org/iso/home.html

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

16

puuet ennetada, kompenseerida, kontrollida, leevendada või kõrvaldada. RFK vaatest on

tehnoloogiliste abivahendite definitsioon kitsam kui ISO 9999 sisalduv määratlus. 35

Käesolevas töös viidatakse ISO 9999 viimasele versioonile, mida uuendati 2011. aastal 36

. ISO

9999 kasutatakse mitmetes riiklikes abivahendite andmebaasides (sh Rehadat Saksamaal ja

HANDY-WIJZER ning Vilatech Hollandis), samuti riiklikes või regionaalsetes

finantssüsteemides või tervisekindlustuses. Samuti on tehtud algatusi lisada täiendavaid koode

ISO 9999 võimaldamaks detailsemat kirjeldust (nt Cliq Hollandis) 37

. Tagamaks, et

abivahendid vastaksid inimese individuaalsetele vajadustele on keeruline protsess, milleks

praktiseerijad vajavad lisaks teadmisele konkreetse abivahendi kohta ka oskusi ja strateegiaid

sobivaima valimisel. 38

Identifitseerimaks abivahendid, mis vastavad kõige paremini inimese

funktsionaalsele seisundile on vajalik kaardistada RFK valdkonnad ja jaotised ISO 9999-ga.

Taoliseid algatusi on teinud näiteks Itaalia WHO-FIC koostöökeskus, mis on väljaarendanud

veebipõhise tööriista (FABER), mis kasutab RFK raamistiku nn universaalse keelena,

säilitades ISO 9999 klassifikatsiooni info detailsuse 39

, ning ka Holland on kaardistanud ISO

9999 koodid RFK valdkondadega/jaotistega (vaata lähemalt 6ndas peatükis) 40

.

Samas vaatamata asjaolule, et WHO sõnul on RFKl väga palju potentsiaalseid

rakendusvaldkondi on selle rakendamine rahvusvahelises praktikas olnud loodetust aeglasem.

Wiegand et al analüüsisid 2012. aastal RFK globaalset levimist ja rakendamist kliinilise

rehabilitatsiooni valdkonnas. Analüüsi tulemusena jõuti järeldusele, et RFK rakendamine

terminoloogiana ja kontseptsioonina on olnud võrdlemisi edukas rehabilitatsioonivaldkonnas,

kuid praktikas on see protsess olnud väga erinev ja individuaalne ning harva rakendatakse

klassifikatsiooni nõuetekohaselt. Seetõttu võib seada kahtluse alla, kas taoline rakendamine

tähendab seda, et toimub rahvusvahelisel tasandil protsess RFK alusel standardiseerimise

poole. Lisaks sellele, jõuti järeldusele, et tõendeid RFK konkreetsetest kasufaktoritest on

vähe. 41

Seetõttu on vajalik koguda ja analüüsida enam rahvusvahelisi parimaid praktikaid

RFK rakendamisest.

35 Maailma Terviseorganisatsioon. 2005. Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise

klassifikatsioon, RFK. Sotsiaalministeerium. 36 ISO. 2011. ISO 9999: assistive products for persons with disability – classification and terminology. [WWW]

https://www.iso.org/obp/ui/#iso:std:iso:9999:ed-5:v1:en 37 Heerkens, Y. et al. Classification and terminology of assistive products. [WWW]

http://cirrie.buffalo.edu/encyclopedia/en/article/265/ 38 Bernd, T. et al. 2009. Existing models and instruments for the selection of assistive technology in

rehabilitation practice. Scandinavian Journal of Occupational Therapy, vol 15, nr 3. 39 IT WHO-FIC CC. 2012. Mapping ISO 999 to ICF in health information systems. The FABER way. Meeting of the WHO collaborating centres for the family of international classifications, 13 – 19 Oct 2012, Brazil.

[WWW]

https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&cad=rja&uact=8&ved=0ahUKEwjj4-

eV44HPAhWMWywKHfB6CcoQFggbMAA&url=https%3A%2F%2Fwww.reteclassificazioni.it%2Fdownload_

doc.php%3Fuuid%3D194551a2-7b67-4343-adfb-cf4620e066e8&usg=AFQjCNEj9cMGlXtmCgXQISTG2P-

778gQfA&sig2=OvJ0mQiXZer7StvJTSQcjQ 40 Dutch Normalisation Institute, Dutch WHO-FIC Collaborating Centre. 2009. ISO 9999 with ICF – references.

[WWW] http://www.rivm.nl/who-fic/in/ISO9999withICFreferences.pdf 41 Wiegand, N. et al. 2012. All talk, no action?: the global diffusion and clinical implementation of the

international classification of functioning, disability, and health. American Journal of Physical Medicine and

Rehabilitation, vol 91, nr 7, pp 550 – 560.

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

17

5. Võrdleva analüüsi lähtekohad

Vaatamata asjaolule, et RFK on juba alates 2001. aastast heaks kiidetud kõigi WHO

liikmesriikide poolt kui standardiseeritud klassifikatsioon tervise ja tervisega seotud

valdkondade jaoks, on RFK rakendamine praktikasse viibinud. Järgnevas peatükis on

analüüsitud valitud Euroopa Liidu liikmesriikide, kes kasutavad või piloteerivad

klassifikatsiooni kasutamist, kogemusi RFK rakendamisel praktikasse rehabilitatsiooni- ja

abivahendite valdkonnas vajaduse hindamisel.

5.1. Uurimisküsimused

Käesoleva analüütilise ülevaate eesmärgiks seati anda ülevaade RFK kasutamise kogemustest

rehabilitatsiooniteenusel (sh sotsiaalne-, meditsiiniline- ja tööalane rehabilitatsioon) ning

abivahendi vajaduse hindamisel välisriikides. Vastavalt töö tellija poolt seatud tingimustele

peab analüütiline ülevaade andma vastused järgmistele küsimustele:

 Millistes välisriikidel on praktilisi RFK kasutamise kogemusi rehabilitatsioonis?

 Millised on olnud õppetunnid (edulood ja väljakutsed) RFK kasutamisel?

 Kas ja milliste tulemustega kasutatakse lühivorme ning RFK-põhiseid

dokumenteerimisvorme?

 Informatsiooni RFK kasutegurite kohta, pidades silmas klientide liikumist erinevate

teenuste vahel (sh tervishoiu ja sotsiaalteenused)?

 Soovitused, kuidas RFK võiks toetada teenuse osutamise protsessi (sh tulemuste

hindamist) ning klientide liikumist erinevate teenuste vahel.

5.2. Meetod

Käesoleva analüüsi eesmärgiks on kaardistada rahvusvaheline praktika RFK kasutamisel

eeskätt rehabilitatsiooni (taastusravi, sotsiaalne- või tööalane rehabilitatsioon) ja abivahendite

süsteemides. Selle eesmärgiga teostati olemasoleva akadeemilise kirjanduse analüüs, et

kaardistada RFK kasutamine rahvusvahelises praktikas ning anda ülevaade kasutamisviidest,

eesmärkidest ja probleemidest rakendamisel. Analüüsi protsess jagunes kolmeks osaks:

informatsiooni kogumine, võrdlev analüüs ja ettepanekute väljatöötamine. Informatsiooni

kogumise peamiseks viisideks on käesolevas analüüsis läbiviidud akadeemilise kirjanduse

kvalitatiivne analüüs. RFK kajastamisel akadeemilises kirjanduses puudub üksmeel ning RFK

kajastamise kontekst erineb suuresti – RFKd kajastatakse nii kliinilises (st eeskätt

tervishoiuvaldkonnas) kui mitte-kliiniliseks kontekstis (sh sotsiaal-, haridus- või

töövaldkonnas). Akadeemilised artiklid erinesid sisu poolest suuresti, mistõttu vaadeldi

artikleid, mis kirjeldavad RFKd kui teoreetilise raamistikuna või kajastavad spetsiifilises

valdkonnas rakendamist, klassifikatsioonil põhinevate instrumentide väljatöötamisega või

rakendamisega seotud artikleid, kliinilise ja/või mitte-kliinilise valdkonnaga seotud artikleid

jt. Kuna akadeemilistest artiklitest ja avalikest allikatest saadav informatsioon osutus

ebapiisavaks, tehti päringuid välisriikide ekspertidele kes töötavad WHO-FIC riiklikes

koostöökeskustes või riiklikes asutustes, mis koordineerivad tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande

poliitikaid. Valminud kirjelduste põhjal koostati 7ndas peatükis välisriikide kogemuse ja

praktika võrdlev analüüs, mis esitatakse kokkuvõtvalt 6.6 peatükis väljatoodud raamistiku

toel. Olulisemad järeldused ja ettepanekud esitatakse 8. peatükis. Väljatöötatud soovituste

eesmärk on panustada töö tellija poolt läbiviidava projekti edukasse ellurakendamisesse, mille

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

18

eesmärgiks on luua RFK-l põhinevad hindamisinstrumendid rehabilitatsiooni- ja abivahendite

vajaduse hindamiseks, mis võimaldaks kirjeldada adekvaatselt kliendi funktsioneerimist,

võimaldaks indiviidi vajadustest lähtuvat teenuseosutamist ning mida oleks võimalik kasutada

valdkondade-üleselt erinevate professionaalide poolt.

6. Välisriikides RFK kasutamise kogemuse ülevaade:

rehabilitatsiooni- ja tehniliste abivahendite valdkondades

Järgnev osa keskendub Euroopa Liidu liikmesriikide, eeskätt põhjamaade (sh Soome, Rootsi

ja Holland) kogemuse analüüsimisele RFK kasutamisel, kuid seda täiendab ka Kesk-

Euroopast Saksamaa ning Lõuna-Euroopast Itaalia kogemuste ülevaade. Alates 2001. aastast

on RFK olnud laialdaselt tunnustatud kui teoreetilise raamistiku ja kasuliku tööriistana

kliinilises praktikas ning seda kasutatakse erinevates tervise- ja sotsiaalvaldkonnaga seotud

erialades. Põhjamaades on RFK võetud kasutusele raamistiku ja terminoloogiana haridus-,

tervishoiu-, rehabilitatsiooni- ja sotsiaalteenuste valdkondades ning kasutatud juhindamaks

praktikat nendes valdkondades. Põhjamaade valimine peamisteks analüüsitavateks riikideks

on tingitud asjaolust, et nende riikide tervise- ja sotsiaalhoolekandesüsteemid sarnanevad

kõige enam Eesti hoolekandesüsteemile, mis suurendab antud analüüsist saadavate tulemuste

praktilise rakendamise võimalikkust, ning antud riikide süsteemid sarnanevad ka omavahel,

mis loob aluse võrdlevaks analüüsiks. RFK rakendamine põhjamaades on jälginud

rahvusvahelisi trende, mistõttu on antud piirkond ka sobiv fookus käesolevaks uuringuks.

Valimile lisati Saksamaa ja Itaalia, kes on osalenud aktiivselt RFK-alases arendus- ja

uurimustöös ning erinevates RFK-alastes rahvusvahelistes projektides.

6.1. Soome

Üldinfo

Lähtudes WHO allikatest (2013) on Soomes RFKd rakendatud osaliselt nii kohalikul kui

regionaalsel tasandil. RFKl põhinevatest tööriistadest on kasutuses elektroonilised RFKl

põhinevad dokumenteerimisvormid, RFK lühivormid ja WHO-DAS 2.0. 42

Teadaolevalt ei ole

Soomes veel siseriiklikult väljaarendatud RFK-l põhinevaid instrumente. RFKd kasutatakse

avalikus sektoris, küsitlustes, erasektoris, hariduses, uuringutes, mõõtmisel või hindamisel,

sotsiaalküsimuste valdkonnas ja tervishoiuvaldkonnas (sh rehabilitatsioonis). Soomes

vastutab RFK rakendamise eest vastutab riiklik tervishoiu ja hoolekandeasutus. RFK alaseks

koolituseks on olemas avaldatud koolitusmaterjalid (sh kasutusjuhendid). 43

Soomes on loodud

veebipõhine keskus, kus on võimalik saada RFK-alast teavet

(https://www.thl.fi/fi/web/toimintakyky).

2013. aastal alustas Soome Riiklik Tervishoiu ja Hoolekande instituut (The National Institute

for Health and Welfare, lühend THL) võrgustiku õppimaks, jagamaks kogemusi, arendamaks

tööriistu ja tegemaks RFK-ga seonduvat uurimustööd 44

. Sealjuures korraldatakse iga-

42 Sotsiaalministeerium. 2010. Tervise ja puude mõõtmine: Maailma Terviseorganisatsiooni puude hindamsie

küsimustiku juhend. [WWW] https://www.sm.ee/sites/default/files/content-

editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalhoolekanne/Puudega_inimetele/Rehabilitatsioon/tervise_ja_puude_moot

mine.pdf 43 WHO. 2013. Finland Implementation of ICF. [WWW] http://apps.who.int/gho/data/view.whofic.FIN-

icf?lang=en 44 Antud instituudil on olemas veebilehekülg: https://www.innokyla.fi/web/verkosto567246(30.08.2016).

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

19

aastaseid foorumeid kliinilise praktika osas 45

ning 2015. aastal peeti rahvusvahelist RFK

haridusvaldkonna sümpoosiumi 46

. Soome teadlased ei ole osalenud rahvusvahelises töös, et

väljaarendada RFK lühivorme, kuid erinevate valdkondade arstid on praktikas võtnud

kasutusele lühivorme. Seoses RFK-l põhinevate hindamisintrumentidega on THL alates 2009.

aastast koordineerinud TOIMIA-andmebaasi (http://www.thl.fi/toimia/), 47

kogumaks

informatsiooni erinevate hindamisinstrumentide kohta (sh RFKga seotud). Andmebaas

võimaldab valdkonna ekspertidel mõõta ja hinnata funktsionaalset võimekust ning sisaldab ka

soovitusi ja juhendeid mõõtmaks funktsionaalseid võimeid erinevates situatsioonides.

Soome rehabilitatsioonisüsteemi on hinnatud üheks keerukamaks näiteks Euroopa Liidu

liikmesriikide hoolekandesüsteemidest. OECD on oma riike võrdlevas uuringus 48

toonud

välja, et Soome rehabilitatsioonisüsteem on keeruline mitmete alasüsteemidega, millel

puudub piisav keskne koordinatsioon ning süsteemis võib tuvastada mitmeid probleeme.

Näitena võib tuua asjaolu, et Soomes tegelevad mitmed erinevad institutsioonid haigete ja

puudega tööealiste inimestega. Riiklik tööhõiveamet abistab puudega tööotsijaid, samas kui

üld- ja töötervishoiu süsteemid haldavad pikaajalisi haigeid, sotsiaalkindlustusamet (KELA)

toetab inimesi, kellel puudub pikaajaline tööhõive ning mitmed teised hoolekandega seotud

institutsioonid osalevad rehabilitatsioonisüsteemis. Taolises süsteemis puudub nii kliendil

selgus rehabilitastioonisüsteemi teenuste saamise osas kui teenuste osutamise

koordineerimises erinevate teenuseosutajate vahel. Samuti on rõhutatud vajadust parema

koostöö järele süsteemi erinevate osiste vahel. Taolised probleemid süsteemi kõrgematel

tasanditel on tekitanud olulisi probleeme teenuste osutamisel ning teenust vajavad kodanikud

võivad langeda nn süsteemi aukudesse, jäädes ilma vajalikust teenusest. Miettinen et al

(2013) on hinnanud, et tihedam valdkondadevaheline koordineerimine võimaldaks ehitada

sillad erinevate süsteemi osiste ja institutsioonide vahel ning võimaldada paremat tuge

klientidele teenuse osutamisel. Seega parem koordinatsioon ja keskne haldamine süsteemi-

tasandil peaks võimaldama paremat integreeritust süsteemi tasandil. 49

RFK rakendamine

2013. aastal läbiviidud uuring, mis seadis eesmärgiks hinnata kui hästi tunnevad Soome

füüsilise ja rehabilitatsioonimeditsiini spetsialistid RFK kontseptsioone tõdes, et RFKl

põhinevaid kontseptsioone ei ole laialdaselt kasutatud Soome arstide seas, kes on

spetsialiseerunud füsiaatriale ja taastusravile. Saadud tulemused tõenäolised peegeldavad ka

rahvusvahelist olukorda rehabilitatsiooni valdkonnas – tunnustatakse vajadust RFK-suguse

klassifikatsiooni järele, kuid selle praktiline kasutamine on osutunud liiga keeruliseks ning

45Innokyla. 2014. Avoin innofoorumi & ICF-verkoston verkostotapaaminen ICF-update: käyttökokemuksia ja

missä mennään. [WWW] https://www.innokyla.fi/web/verkosto567246/icf-update-13.11.2014-

kayttokokemuksia-ja-missa-mennaan; ICF update 2015 https://www.innokyla.fi/web/verkosto567246/kohti-

toimintakyvyn-rakenteisempaa-kirjaamista-icf-update-innofoorumi-18.11.2015 46 Finnish National Institute for Health and Welfare. 2015.Poster Booklet: First International Symposium: ICF

education, 5th June 2015, Helsinki, Finland. [WWW]

https://www.thl.fi/documents/974276/0/Poster+Booklet++ICF+Symposium+5+June+2015.pdf/a5846545-3301-

45fc-8ab2-2d9f66c0ddfb 47 The National Institute for Health and Welfare. 2016. Toimia – tietokanta. [WWW]

https://www.thl.fi/fi/web/toimintakyky/etusivu/toimia-tietokanta 48 OECD. 2008. Sickness, Disability and Work: Breaking the Barriers (Vol.3) – Denmark, Ireland, Finland and

the Netherlands. http://www.oecd.org/els/sickness-disability-and-work-breaking-the-barriers-vol-3-

9789264049826-en.htm 49 Miettinen, Sari et al. 2013. Talking about the institutional complexity of the integrated rehabilitation system –

the importance of coordination. International Journal of Integrated Care, vol 13.

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

20

seetõttu on jäänud RFK põhikontseptsioonide kasutamine teoreetilisele tasandile paljude

rehabilitatsiooniprofessionaalide jaoks 50

. Seega on veel pikk teekond veel minna, et RFK

klassifikatsioon oleks laialdaselt ja tingimusteta tunnustatud Soome rehabilitatsioonipraktikas,

kuid on tehtud esimesi algatusi kasutamaks RFKl põhinevaid hindamisinstrumente

rehabilitatsioonivaldkonnas mida järgnevalt tutvustatakse.

Sarnaselt Eestile on Soomes tehtud algatusi rakendamaks RFKd erinevates valdkondades.

Kumppaniksi ühing, mis kuulub Kajaani kohaliku omavalitsuse alla pakub

rehabilitatsiooniteenust töötutele, neile keda ohustab töötuks jäämine, kes vajavad

rehabilitatsiooni tulenevalt vaimsest tervisest, ning kes vajavad nende funktsioonide

hindamist tööga seotud valdkondades. Tööalase rehabilitatsiooni hindamisinstrumendi

väljatöötamine sai alguse kahest vajadusest: rehabilitatsiooni jaoks ettenähtud aja efektiivsest

kasutamisest ning keskendumaks kõige olulisemale asjaoludele protessi läbiviimisel, mis on

kliendi jaoks vajalikud antud hetkel. Hindamisinstrumendile seati järgmised tingimused:

hindamisvahend peab olema kasutajasõbralik, peab võimaldama patsiendi enesehinnangut,

hinnatavad tegurid peavad olema kohandatavad isikule ja keskkonnale, meetod peab

kajastama kasutaja funktsioneerimisvõimet selgelt ning saadav informatsioon peab olema

kergesti vahendatav ja kättesaadav kõigile protsessis osalevatele osapooltele.

Loodud hindamisinstrument põhineb küsimustel, mis on seotud vastavate RFK määrajatega

ning on koostatud viisil, mis teeb võimalikuks nii kliendi enesehindamise kui välise hindaja

poolse kasutamise. Küsimused on omakorda jaotatud gruppidesse, mida saab kombineerida ja

valida vastavalt antud isiku vajadustele. Antud hindamisinstrument otsustati teha

elektroonilises keskkonnas, mis lihtsustab andmekogumist ja –töötlemist, statistika kogumist

ning lihtsustab andmete vahetamist erinevate protsessi osapoolte vahel (sh arstid,

rehabilitatsioonieksperdid, sotsiaaltöötajad, teenuseosutajad jne). Seeläbi on võimalik luua

funktsioneerimise profiilid, kus saab jälgida funktsioneerimise staatuse hindamisi erinevatel

ajaperioodidel ja mõõta rehabilitatsiooni tegelikku mõju indiviidile. Hindamine algab isiku

enesehinnanguga ning seejärel lisatakse väliste hindajate hinnangud vajadusel. Enesehinnang

võimaldab saada kliendi enda hinnangut oma funktsioneerimisele, kuid samas võib see

hinnang olla subjektiivne, tulenevalt inimese olukorrast, kogemustest, soovidest ja

tahtmistest, mistõttu on vajalik ka väline eksperthinnang, mis täiendab enesehinnangut.

Antud instrumendi kasutamise tulemusena saadakse terviklik ülevaade rehabiliteeritava

hetkeolukorrast ja funktsioonide võimekusest. Seda informatsiooni kasutatakse tagasiside

aruteludel ja valdkondadevahelistes töögruppides otsuste tegemisel. Samuti võimaldab

erinevate hindamiste tulemuste võrdlemine anda ülevaadet muutustest kliendi

funktsioneerimises ning võimaldab rehabiliteeritaval visualiseerida muutusi, mis on leidnud

aset rehabilitatsiooniperioodi jooksul. Projekti läbiviijad on hinnanud, et RFK kasutamine,

mida toetab taoline hindamisinstrument on hea meetod hindamaks, kogumaks ja edastamaks

tervisealast informatsiooni. Antud meetod võimaldab anda teenust osutavale organisatsioonile

infot kujundamaks kliendile sobilikke rehabilitatsioonitegevusi, samas võimaldades koostööd

rehabilitatsioonivaldkonna professionaalide vahel. Lisaks sellele, võimaldab see meetod

võrrelda hindamisi mis on tehtud erinevatel ajahetkedel ning jälgida

rehabilitatsioonimeetmete tegelikku mõju. Enesehinnangud on avalikud kliendile, mistõttu on

50 Karppinen, Jaro et al. 2013. How Well the ICF Concepts of Functioning, Capacity and Performance are known

Amongs the Finnish Specialist in Physical andRehabilitation Medicine. International Journal of Physical

Medicine and Rehabilitation, vol 1:164.

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

21

neil võimalik saada tagasisidet oma arengutest. Elektrooniline keskkond annab graafilise

väljundi, mis võimaldab jälgida vastastikkuseid sõltuvusi kliendi funktsioneerimise staatuse

erinevate dimensioonide vahel. Samuti on võimalik koguda grupi-spetsiifilist informatsiooni

rehabilitatsiooni efektiivsuse ja erinevate rehabiliteeritavate gruppide probleem-alade vahel,

mida saab kasutada rehabilitatsiooni-protsesse arendades. Antud projekti kogemusena tõdeti,

et RFK on hea meetod funktsioneerimise seisundiga seotud andmete konsolideerimiseks ja

edastamaks standardiseeritud informatsiooni protsessiga seotud osapooltele. Andmete

kogumine on lihtsustatud läbi hindamisinstrumendi ja kui rehabilitatsioonivaldkonna

professionaalid kasutavad seda meetodit, on võimalik koguda vajalikku infot kliendi jaoks

sobiliku rehabilitatsiooniprogrammi koostamiseks ja progressi hindamiseks. 51

Lisaks sellele, kasutab Kumppaniksi RFK põhinevat funktsioneerimise staatuse hindamist

psühhiaatriliste klientide ambulatoorsel tööalasel rehabilitatsioonil alates 2006. aastast.

Psühhiaatrilist rehabilitatsiooni teostatakse koostöös Kainuu Keskhaigla rehabilitatsiooni

osakonnaga, psühhiaatrilise polikliinikuga ning KELAga. Rehabiliteeritavad tulevad

Kumppaniksi pärast tervishoiuteenuste ja taastusravi saamist. Tööalane rehabilitatsioon algab

pärast lühikest vaatlusperioodi, kus kliendi funktsioneerimise staatust hinnatakse selle

perioodi alguses ja lõpus. Hindamise eesmärgiks on kirjeldada kliendi funktsioneerimise

staatust koostamaks realistlik rehabilitatsiooniplaan, selgitada ja kirjeldada kliendi

funktsioneerimise staatuse peamised tugevused ehitamaks edasine rehabilitatsiooniprogramm

nendele alustele, otsida ja kirjeldada peamised vaegused kliendi funktsioneerimise staatuses,

mis vajavad erilist tähelepanu rehabilitatsiooni tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel, ning

tagada kliendi motivatsioon ja pühendumus rehabilitatsioonile. Pärast hindamist jätkub

rehabilitatsioon koostatud plaani alusel, mis lähtub kliendi hetkelise funktsioneerimise

võimekusest. Iga kord kui toimub muutus rehabilitatsiooni ajal, hinnatakse uuesti kliendi

funktsioneerimist ja selle alusel uuendatakse rehabilitatsiooniplaani. 52

Soome kogemuse põhjal on hinnatud, et taolise hindamise tulemusena on lihtsustunud

rehabilitatsiooni osutamise protsess kuna see leiab aset etappidena, rehabiliteeritava

funktsioneerimise staatust hinnatakse piisavalt tihti ja rehabilitatsiooniplaani uuendatakse

vastavalt vajadusele. Nende kogemusel võivad kliendid rehabilitatsiooni alguses tunda

vastumeelsust funktsioneerimise staatuse hindamisele RFK alusel, mida näitasid intervjuud

klientidega, samas tõdeti, et klientide suhtumine muutus oluliselt rehabilitatsiooni käigus ja

eriti pärast tagasisidestamist, mis moodustab osa hindamisest. Funktsioneerimise staatuse

hindamised ja kirjeldused, mis vastavad RFK andmestruktuurile võimaldavad selgelt esile

tuua faktoreid, mis mõjutavad funktsioneerimise staatust, kuid mida ei saa selgelt jälgida

rehabilitatsiooniasutuses. Olulisena rõhutavad projekti läbiviijad, et rehabilitatsiooni

efektiivsust ja sujuvat progressi mõjutab ka kliendi motiveeritus, mida võimaldab parandada

asjaolu, et RFK-l põhinev funktsioneerimise staatuse hindamine võimaldab välja tuua ka

kliendi tugevusi. Lisaks sellele on toodud välja, et vaegused võivad välja tulla ka

rehabilitatsiooni ajal ning takistada algselt seatud eesmärgi saavutamist ja algse plaani

täitmist. Samas RFKga ühilduv hindamine toetab vahehindamiste kaudu nende probleemide

adresseerimist ning uue rehabilitatsiooniplaani ja –eesmärkide seadmist. Konkreetsed

funktsioneerimise staatuse kirjeldused on osutunud väga oluliseks nendes olukordades.

Hindamised ja tagasisidearutelud võimaldavad kliendi enda arvamuse kuuldavõtmist

51 Kumppaniksi Association. 2015. Experiences of and prospects for an ICF-based assessment method.

http://www.kumppaniksi.fi/cms/kumppaniksi/123/poster1.pdf 52 Protsessi kirjeldav joonis lisas 3.

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

22

rehabilitatsiooniprosessis ning aitavad rehabiliteeritavatel näha hindamise olulisust ja mõista

oma tugevusi ja võimalike piiranguid. Antud hinnangud toetavad valdkondadevahelist

koostööd ja võimaldavad õigeaegset reageerimist muutustele, mis leiavad aset

rehabilitatsiooni ajal. 53

RFKl põhinevaid hindmisinstrumente on võetud Soomes kasutusele ka väljaspool tööalast

rehabilitatsiooni, sealhulgas ka rehabilitatsioonialases nõustamisprotsessis. Nõustamise

eesmärgiks on toetada rehabiliteeritavat tervishoiu- ja sotsiaalteenuste süsteemis ning

juhendada klienti leidmaks tema jaoks parimad lahendused. Nõustamisprotsess algab

rehabiliteeritava funktsioneerimise ja teenusevajaduse hindamisega, mille jaoks arendati välja

RFKl põhinev hindamisvorm insuldi-järgsetele patsientidele. Vormi võrreldi olemasolevate

RFK lühivormidega ning muudeti osaliselt katmaks olulised valdkonnad vastavalt

neuroroogilist rehabilitatsiooni vajavate inimeste vajadustele. Viimasel ajal on alustatud ka

teiste terviseseisunditega klientide hindamisel selle vormi kasutamist.

Hindamisvorm toimib kontrollnimekirjana standardiseerimaks hinnanguid, mis on tehtud

ekspertide poolt. Hinnang teostatakse intervjueerides rehabiliteeritavat tema koduses

keskkonnas ning on kliendikeskne, st sõltub kliendi diagnoosi eritunnustest ja võimekusest

suhelda. Hindamisvormil ei tehtud eelvalikut kehalistest funktsioonidest ja struktuktuuridest,

selle asemel kirjeldatakse intervjueerija poolt kliendi sümptomeid lähtudes kehalistest

funktsioonidest ja struktuuridest. Isiklikud faktorid, mis on lisatud mõjutavad individuaalset

rehabilitatsiooni- ja teenuseprogrammi. Kategooriad keskkonnateguritest ning tegevuse ja

osalemisest valiti, et saada piisavat informatsiooni õigustamaks teenusevajadust ja planeerida

sekkumist, kuid seejuures ei kasutata numbrilisi määrajaid. Kvalitatiivseid määrajaid arendati

välja, et kirjeldada tegevuse ja osalemise staatust. Kokkuvõttes rehabiliteeritava enesehinnang

võetakse kokku koos intervjueerija vaatlustega ja olemasolevate hinnangutega, mis on tehtud

erinevate terapeutide poolt. Rehabiliteeritava subjektiivne enesehinnang on oluline osa

rehabilitatsioonialasest nõustamisprotsessist ning individuaalse rehabilitatsiooni ja

teenusevajaduste planeerimisest. See võimaldab rehabiliteeritaval saada teadlikuks oma

tugevustest ja oskustest ning võimaldab teha edasisi plaane. Põhinedes Soome RFKl põhineva

hindamisvormi kliinilise kasutamise kogemusest, mis kohandati vastavalt Soome tervishoiu-

ja sotsiaalteenustesüsteemile on hinnatud, et tegemist on sobiliku tööriistaga kirjeldamaks

erinevate terviseseisunditega rehabilitatsiooniklientide funktsioneerimise seisundit ja

teenusevajadust. See tööriist võimaldab detailse ja igakülgse informatsiooni kogumist

lähtuvalt rehabiliteeritavate subjektiivsetest vajadustest juhendamisel, toetamisel ja teenuste

planeerimisel, mis lihtsustab rehabilitatsiooninõustajate kui ka teiste tervishoiu- ja

sotsiaalteenuste valdkondadeüleste meeskondade tööd. 54

Soome riikliku RFK koordinaatori Heidi Anttila hinnangul annab RFK ühise keele ja

laiahaardelise vaate, mis on vajalik kirjeldamaks inimese elusituatsiooni terviklikult. Samas

ainult RFKst ei piisa, mistõttu on vajalikud erinevad e-keskkonnal põhinevad instrumendid

(informatsioonistruktuurid, lihtsalt kasutatavad liidesed, redigeerijad, mis võimaldavad

53 Kumppaniksi Association. 2015. Benefits of ICF-based functioning status assessments in ambulatory

vocational rehabilitation of phychiatric rehabilitees. [WWW]

http://www.kumppaniksi.fi/cms/kumppaniksi/124/poster2.pdf 54 Finnish National Institute for Health and Welfare. 2015. First International Symposium ICF Education. ICF –

an Assessment Tool for Rehabilitation Counseling Process. [WWW]

https://www.thl.fi/documents/974276/0/Poster+Booklet++ICF+Symposium+5+June+2015.pdf/a5846545-3301-

45fc-8ab2-2d9f66c0ddfb

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

23

kaardistada termineid mida professionaalid kasutavad ning funktsioonide kaardistajaid nagu

ICF FunctionMapper), eriti kuna liigume digitaliseeritud süsteemide poole. Senikaua, kuni

RFKd kasutatakse pelgalt paberil põhinevatel süsteemidel ei saa see kunagi teha suurt

läbimurret, kuna seda on liiga koormav ja kohmakas kasutada – RFK oleks tõeliselt kasutatav

ainult infosüsteemide lahutamatu osana. Seetõttu on tehtud erinevaid algatusi Soomes, nagu

Information Model, FunctionMapper ja mICF.

THL avaldab peagi teabemudeli (Information Model) 55

funktsioneerimise andmete kogumise

jaoks. Täna on informatsioon isiku terviseseisundi ja funktsionaalse võimekuse kohta

killustatud erinevates süsteemides (sh eraldi elektroonilistes andmesüsteemides või paber-

süsteemides), mistõttu tuleb inimese hindamist alustada inimese teenusevajaduse hindamisel

üldjuhul uuesti algusest. Seetõttu on THL arendanud välja andmemudeli, mis ühildaks

erinevaid informatsioonisüsteeme 56

. Uue mudeli eelis on, et sama informatsioon peab olema

salvestatud ainult ühe korra ning sellele järgnevalt saab seda kasutada erinevates kohtades,

funktsioneerimise-alase informatsiooni edastamine ja nähtavus ning informatsiooni

rakendamine erinevates valdkondades muutub kergemaks ning tehtud sekkumiste efektiivsuse

mõõtmine ja jälgimine muutub lihtsamaks.

Samuti osaleb Soome rahvusvahelise partnerina mobiilse RFK-l põhineva tööriista

väljaarendamises 57

(Mobile ICF ehk mICF: http://icfmobile.org/), kuhu kuuluvad mitmed

teenusekasutajad, teenuseosutajad ning spetsialistid RFK ja terviseinformaatika valdkonnast.

Tegemist on RFK-l põhineva mobiilse tervise hindamistööriistaga, mille eesmärgiks on luua

kliendikeskne, valdkondadevaheline terviklik teenuseosutamine, adresseerides

teenusekasutajate vajadusi läbi ekspertide gruppide ühise otsustamise ja patsiendi poolt antud

informatsiooniga, millest saavad kasu nii patsiendid kui hooldusteenuse pakkujad (sh

kogukond ja koduhoolduse teenuse osutajad) 58

. Projekti raames arendatakse välja

informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinev instrument võimaldamaks

integreeritud teenuseosutamist lähtudes RFK mudelist (vaata mICF mudelit lisas 4). mICF on

suunatud personaliseeritud tervise- ja sotsiaalteenuste osutamise võimaldamiseks,

parandamaks teenuse saamise protsessi – on võimalik sisestada neile oluline informatsioon

nende funktsioneerimise ja konteksti kohta, mille tulemusena vastavad teenused paremini

inimese vajadustele. Antud tööriistal on potentsiaali võimaldada individualiseeritud,

kliendikeskset valdkondadevahelist tervikku teenuseosutamist, adresseerida teenusekasutajate

vajadusi läbi jagatud otsustamise ja teenusekasutaja poolt raporteeritud tulemuste,

võimendada teenusekasutajate, nende hooldajate ja teenuseosutajate rolli protsessis,

55 Finnish National Health and Welfare Institution. 2016. Tieto asiakkaan toimintakyvystä on mahdollista kirjata

yhtenäisesti. [WWW] https://www.thl.fi/fi/-/tieto-asiakkaan-toimintakyvysta-on-mahdollista-kirjata-

yhtenaisesti?redirect=https%3A%2F%2Fwww.thl.fi%2Ffi%2Fweb%2Ftoimintakyky%2Fetusivu%3Fp_p_id%3

D101_INSTANCE_uUqWJ6uHrm8U%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3Dvie

w%26p_p_col_id%3Dcolumn-2-1%26p_p_col_pos%3D1%26p_p_col_count%3D2 56 Finnish National Health and Welfare Institution. 2016. Toimintakyky tietojärjestelmissä. [WWW]

https://www.thl.fi/fi/web/toimintakyky/toimintakyvyn-arviointi/toimintakyky-tietojarjestelmissa 57 Finnish National Health and Welfare Institution. 2016. Asiakaslähtöinen ICF-pohjainen mobiili

arviointityökalu (mICF) – Käytettävyystutkimus. [WWW] https://www.thl.fi/fi/tutkimus-ja-

asiantuntijatyo/hankkeet-ja-ohjelmat/hankkeet/33355 58 mICF. 2016. What is mICF? [WWW] http://icfmobile.org/about/what-is-micf/

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

24

personaliseeritud terviseandmete töötlemist turvaliselt, ning ennustatavad teenuseosutamist

kasutades suurte andmekogude mudeleid 59

.

Soome riikliku RFK koordinaator Heidi Anttila soovitab RFK kasutamisel teenuseosutamisel

ja klientide teenustevahelise liikumise protsessi toetamiseks integreerida eelpool väljatoodud

instrumendid tulevikus ka Eesti siseriiklikutesse informatsioonisüsteemidesse, alustada

koostööd teiste sarnaste rahvusvaheliste projektidega nagu mICF ning koolitada erinevate

valdkondade eksperte võimendama patsentide rolli protsessis, kuna see toetab

patsiendikeskset teenuseosutamist.

6.2. Rootsi

Üldinfo

Lähtudes WHO allikatest (2013) on RFKd Rootsis osaliselt rakendatud nii kohalikul,

regionaalsel kui riiklikul tasandil. RFKd on rakendatud nii tervise- ja puudealase statistika

kogumisel, tervishoius (sh habilitatsiooni ja rehabilitatsiooni valdkonnas), kindlustuses,

poliitikate väljatöötamisel või planeerimisel, hariduses, administratiivsete andme kogumisel

(sh terviseandmed), sotsiaalküsimuste valdkonnas, uuringutes, seadusandluses, mõõtmisel või

hindamisel (sh töövõime hindamisel), erasektoris ja avalikus sektoris. Lisaks sellele,

kasutatakse RFKd vajaduste hindamisel sotsiaalhoolekandes, kirjeldamaks vanemaealiste ja

puuetega inimeste funktsioneerimist, eesmärkide seadmisel ja sekkumiste tulemuslikkuse

jälgimisel, ning samuti kogukonnapõhiste tervishoiuteenuste osutamisel vanemaealistele, ning

raamistikuna juhindamaks abivahendite määramist. RFK-ga seotud abivahenditest kasutatakse

nii RFK kontrollnimekirja kui WHO-DAS 2.0 küsimustikku, kuid teadaolevalt pole

siseriiklikult väljaarendatud eraldi RFK-l põhinevaid instrumente. RFK rakendamise eest

vastutab Rootsi Riiklik Tervishoiu ja Hoolekandeamet (National Board of Health and

Welfare). Institutsioon on loonud mudeli kirjeldamaks vanemaealiste ja puuetega inimeste

funktsioneerimist sotsiaalhoolekandes (sh eesmärkide seadmiseks, vajaduste hindamiseks ja

jälgimiseks), mida kasutatakse elektroonilises dokumentatsioonis, ning instrumendi

hindamaks vanemaealiste enesehinnangulist funktsioneerimist ning vajadusi

sotsiaalhoolekandes. Hetkel on käimas riiklik projekt arendamaks välja veebipõhine

instrument spetsialistidele kirjeldamaks inimese töövõimet kasutades RFK-d seoses inimese

tööga ning mis oleks aluseks sotsiaalkindlustuses hindamaks õigust saada haiguspuhkust.

RFK alaseks koolituseks on olemas elektroonilised või veebipõhised õppe- või

koolitusvahendid ning toimuvad koolitused, töötoad või konverentsid. 60

Rootsi Riiklik

Tervishoiu ja Hoolekandeamet on koostanud erinevaid valdkondi kajastavaid RFK

rakendamise-alaseid raporteid 61

.

59Anttila, H. et al. 2015. mICF work program summary. WHO-Family of International Classifications Network Annual Meeting: 17 – 23 October 2015, Manchester, United Kingdom. [WWW]

http://www.slideshare.net/MatiesIPE/micf-poster-2-heidi-work-plan-summary 60 WHO. 2013. Sweden Implementation of ICF. [WWW] http://apps.who.int/gho/data/view.whofic.SWE-

icf?lang=en 61 Rootsikeelsed raportid on kättesaadavad siin:

 Behov och insatser med nationellt fackspråk – försöksverksamhet inom äldreomsorg:

[WWW] http://www.socialstyrelsen.se/publikationer2013/2013-10-18

 Gemensamt språk för en ändamålsenlig och strukturerad dokumentation:

[WWW] http://www.socialstyrelsen.se/publikationer2012/2012-5-24

 Beskriva äldres behov och följa resultat inom kommunal hälso- och sjukvård – urval ur ICF och KVÅ:

[WWW] http://www.socialstyrelsen.se/publikationer2013/2013-10-19.

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

25

2015. aastal viidi läbi puuetega inimeste organisatsioonide RFK-alast teadlikust ja suhtumist

hindav uuring, mille tulemusena selgus, et puuetega inimeste esindusorganisastioonidel

puudub laialdane teadmine RFK osas ning paljude nende seas esineb vastumeelsus

klassifikatsiooni kasutamise vastu. Ühelt poolt, RFK raamistiku kasutamine võimendab

sihtrühma läbi funktsioneerimisvõime hindamise, kuna sisaldab enesehinnangut, kuid teisalt,

ei meeldi sihtrühmale, et RFK raamistik kategoriseerib ning objektistab puuetega inimesi ning

kardetakse, et klassifikatsiooni kasutatakse tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna profesionaalide,

poliitikute, avalike võimude ja teiste poolt puuetega inimeste marginaliseerimiseks. Uuring

tõdes, et RFK-alane teadmine on jäänud kitsalt seda rakendavate professionaalide valdkonda

ning puuetega inimesetel ja nende esindusorganisatsioonidel on sellest vähene teadmine.

Samas väljendati puuetega inimeste organisatsioonide poolt tahet osaleda puudealases

uurimistöös ja projektide läbiviimises tagamaks sihtrühma huvikaitse. Lisaks sellele toodi

välja, et puuetega inimestele võib olla vastumeelne vastata RFK küsimustele, kuna see

kategoriseerib ning puudub individuaalne lähenemine kliendile. 62

RFK rakendamine

Riiklik Tervishoiu ja Hoolekandeamet juhtis 2011. aastal projekti, mille eesmärgiks oli luua

valdkondadeülene terminoloogia tervishoiu ja sotsiaalhoolekande sektorite jaoks, mis tagaks

selge, järjepideva ja võrreldava informatsiooni olemasolu, vastavalt erinevatele ekspertide

infovajadusele. Projekti laiemaks eesmärgiks oli läbi interdistsiplinaarse terminoloogia,

võimaldada standardiseeritud mõisteid ja termineid tervishoiu ja sotsiaalhoolekande

valdkonna dokumenteerimiseks, monitoorimiseks, uurimustööks ja teadmiste arengu jaoks,

mida saaks kasutada infosüsteemides. Projekti raames võrreldi kliinilise terminoloogia

SNOMED CT, Riikliku Tervishoiu ja Hoolekandeameti terminoloogia andmebaasi, RFK,

teisi relevantseid klassifikatsioone ja kodifitseerimissüsteeme ning nende rakendamise

võimalusi Rootsis tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande valdkondades. 63

Täna ei kasutata Rootsis riiklikul tasandil ühtseid terminoloogia standareid eletroonilistes

tervisesüsteemides dokumenteerimiseks, kuid riiklikes strateegiates on võetud suundumus

võtta kasutusele standardiseeritud terminoloogiad. Eesmärgiks on seatud SNOMED CT

terminoloogia kasutusele võtmine standardina riiklikul tasandil, kuid see on alles

väljatöötamisel. Rootsi e- tervise strateegia kohaselt on Riiklik Tervishoiu ja Hoolekandeamet

vastutav riiklike informatsioonistruktuuride haldamise eest ning tervishoiu ja

sotsiaalhoolekande ülese interdistsiplinaarse terminoloogia eest. Interdistsiplinaarne

terminoloogia võimaldaks indiviidi ja tema terviseseisundi informatsiooni ühtsel ja selgel

viisil dokumenteerida. 64

Olulisemad tervisealased klassifikatsioonid, mida kasutatakse

Rootsis on RHK-10 ja RFK, riiklikud tervishoiu protseduuride klassifikatsioonid ning

SNOME CTd ja RFK mida rakendatakse elektroonilistes dokumenteerimissüsteemides.

Koostöös mitmete kohalike omavalitustega on Rootsi Riiklik Tervishoiu ja Hoolekandeamet

2008/9. aastal arendanud välja mudeli, mis põhineb RFKl kirjeldamaks vanemaealiste

vajadusi, vajalikke sekkumisi ning protseduure kasutades RFK tervisekomponente ja

62 Lundälv, J. et al. Awareness and the Arguments for and against the International Classification of Functioning,

Disability and Health among Representatives of Disability Organisatsion. International Journal of

Environmental Research and Public Health, vol 12. 63 Socialstyrelsen. 2011.Realization of the Government Commission: An Interdisciplinary Terminology for

Health and Social Care. [WWW] http://www.socialstyrelsen.se/publikationer2011/2011-8-18 64 OECD. 2013. Strengthening Health Information Infrastructure for Health Care Quality Governance: Good

Practices, New Oppurtunities and Data Privacy Protection Challanges, OECD Health Policy Studies, OECD

Publishing, lk 75 – 76.

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

26

hierarhilist struktuuri. Seejuures kasutati RFKd ka kohalike omavalitsuste poolt osutatud

sotsiaalteenuste ja tervishoiuteenuste tulemuste jälgimiseks. Antud väljaarendatud mudelis on

RFK andnud tervisealase informatsiooni dokumenteerimiseks vajaliku terminoloogia ja

struktuuri, mis tagab info kvaliteedi ning mida on võimalik edastada erinevate

professionaalide ja hoolekannet osutavate osakondade või asutuste vahel. Mudel võimaldab

erinevate andmete struktureeritud dokumenteerimist vajaduste hindamiseks,

sekkumismeetmete planeerimiseks ja protsessi monitoorimiseks ning nende andmete

raporteerimist riikliku statistika tegemisel. Samuti annab see suurema võimaluse

vanemaealistele osalemaks neid puudutavates tervishoiu ja sotsiaalhoolekande sekkumiste

planeerimises ning otsustusprotsessis. 65,66

Teisalt on oluline välja tuua, et mõned Rootsis

läbiviidud uuringud näidanud, et RFK rakendamisel tervishoiu ja sotsiaalhoolekande

praktikas võib esineda probleeme. Alverbratt et al (2014) on uurinud uue töömeetodi – RFKl

põhineva hindamisintrumendi (Daily Life Dialogue Assessment, DLDA) – rakendamist Rootsi

maakonna haiglas psühhiaatriakliinikus. Uuringu tulemused näitaksid, et ilmnesid raskused

rakendamisel: kuigi eksperdid nõustusid mudeli eesmärgiga, oli neile vastumeelne seda

praktilises töös rakendada. 67

Rootsi Riikliku Tervishoiu ja Hoolekandeameti esindaja Ann-Helene Almborgi hinnangul

saab RFKd kasutada toetamaks teenuseosutamise protsessi erinevate teenuste vaheliselt ühtse

raamistikuna kirjeldamaks funktsioneerimist, kuid samuti ühtse keelena elektroonilistes

infosüsteemides struktureeritud dokumenteerimiseks ja infovahetamiseks erinevate teenuste ja

teenuseosutajate vahel. Teine kasufaktor on informatsiooni korduva taaskasutamise

võimaldamine elektroonilistes infosüsteemides erinevatel eesmärkidel, näiteks soodustamaks

tõenduspõhist praktikat või süstemaatilist järelkontrolli jne.

6.3. Holland

Üldinfo

Lähtudes WHO (2013) allikatest on Hollandis RFKd rakendatud osaliselt nii kohalikul kui

riiklikul tasandil. RFKl põhinevatest tööriistadest on kasutuses WHO-DAS 2.0. RFKd

kasutatakse poliitikate väljatöötamisel või planeerimisel, seadusandluses, uurimustöös ja

tervishoiuvaldkonnas (sh rehabilitatsioonis). RFK rakendamise eest vastutab Hollandi WHO-

FIC koostöökeskus. 68

Hollandi WHO-FIC koostöökeskus on perioodil 2006/7 arendanud välja

RFK koolitusmaterjalid ja viinud läbi RFK koolitusi (Dutch ICF Trainer Course) 69

. Hollandis

on sarnaselt Eestile, abivahendite taotlemine seotud ISO 9999, mis on ühildatud RFKga.

Samuti on RFK seotud elektrooniliste patsiendiandmete registriga. Teatud Hollandi

65Swedish National Board of Health and Welfare. 2012. Semantic interoperability in health and social care – the

Swedish approach. [WWW] http://www.digitalaskrivbordet.se/wohit/documents/WoHIT%202012_Semantic%20interoperability_Socialstyrel

sen.pdf 66 Almborg, A-H. et al. Use of the International Classification of Functioning, Disability and Health (ICF) in

social services for elderly in Sweden. Disability and Rehabilitation, vol 34, nr 11, 2012. 67 Alverbratt, C. et al. 2014. The process of implementing a new working method- a project towards change in a

Swedish psycriatic clinic. Journal of Hospital Administration, vol 3, nr 6. 68 WHO. 2013. Netherlands Implementation of ICF. [WWW] http://apps.who.int/gho/data/view.whofic.NLD-

icf?lang=en 69 Van Gool, Coen H. 2016. The Dutch ICF Trainer Course. WHO-Family of International Classifications

Network Annual Meeting 2016. [WWW]

http://www.who.int/classifications/network/meeting2016/2016_WHOFIC_Poster_Booklet.pdf

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

27

füseoteraaapia kliinilised juhised nõuavad patsiendi terviseseisundite dokumenteerimist

kasutades RFK kategooriaid 70

.

Olulisema kasufaktorina nähakse Hollandi WHO-FIC koostöökeskuse poolt asjaolu, et RFK

tagab ühtse terminoloogia. Varasemalt oli näiteks erinevatel hoolekandeteenustel oma

keelekasutus ning sõnavara, kuid tänu RFK-le on patsientide probleemid dokumenteeritud

funktsioneerimise probleemidena, mis järgivad sama terminoloogiat ja struktuuri. Seoses

RFK tutvustamisega teenuseosutamise protsessi, sätestati RFK kasutamine Hollandis eeskätt

sotsiaalhoolekandeseadustes, kuid ilma praktiliste juhtnöörideta kuidas seda rakendada.

Muutes RFK kasutamine kohustuslikuks seadusandluse tasandil on oluline anda praktilisi

juhiseid erinevate valdkondade osapoolele, kuidas seda kasutusele võtta erinevates

valdkondades, erinevate valdkondade praktiliselt rakendavate osapooltele.

RFK rakendamine

Hollandis toimusid 1986 – 1992. aastatel esimesed katsetused võtta kasutusele ICIDH ja

sellele järgnenud RHKd kirjeldamaks füsioteraapia patsientide terviseseisundit. Sellele

järgnevalt arendati välja erinevaid Hollandi siseriiklike versioone vastamaks erinevate

valdkondade vajadustele, kus lisati erinevaid jaotisi kuna RHK ja 2001. aastal tunnustatud

RFK terminoloogiat ei peetud piisavalt spetsiifiliseks kirjeldamaks patsientide

funktsioneerimist. Hollandis on RFK kasutust leidnud elektroonilistes

registreerimissüsteemides ja professionaalsetes juhistes, kusjuures enam on enam rõhku

multidistsiplinaarsetele juhistele, kus klassifikatsiooni soovitatakse kasutada hõlbsustamaks

professionaalide-vahelist kommunikatsiooni. Hinnatakse, et RFK terminoloogia ja koodid on

kasulikud situatsioonides, kus andmeid erinevate patsientide kohta on vaja koondada või

andmete klassifitseerimine ja kodifitseerimine on oluline, ning on vajalik erinevate

professionaalide või erinevate osakondade vaheliselt andmeid võrrelda. Seetõttu saab eristada

erinevaid RFK rakendamise tasandeid: RFK põhiterminite ja –raamistiku rakendamine kui

andmete koondamine pole oluline; klassifikatsiooni terminoloogia kasutamine ilma

kodifitseerimiseta (nt juhendites, hindamisinstrumentide väljatöötamisel); ja koodide

kasutamine kui andmete koondamine on oluline (nt elektroonilistes

registreerimissüsteemides). Samas ei ole RFK kasutamine praktikas kerge ja võib viia

segadusteni terminite definitsioonide osas, erinevate funktsioonide, tegevuste ja osalemise

piiritluste osas, spetsiifiliste terminite ja vajaliku detailsuse puudumise tõttu. 71

Hollandis on välja töötatud 2010. aastal üldsuunised abivahendite vajaduse ja sobiva

abivahendi hindamiseks. Suuniste väljatöötamise ajendiks oli muutused abivahenditesüsteemi

rahastamises Hollandi tervishoiusüsteemis ning üleminek nn meditsiiniliselt mudelilt inimese

funktsioneerimise probleemide ja keskkonna koosmõju kesksele mudelile, mis lähtub RFK-st.

Üldsuuniste kohaselt tuvastatakse protsessi alguses inimese probleemid funktsioneerimisel

kasutades RFK-d (nt kehalistes funktsioonides või struktuurides, tegevustes, osalemisel või

keskkonnafaktoritest tulenevalt), selgitatakse välja ja kantakse registrisse diagnoos, sealjuures

meditsiiniline diagnoos klassifitseeritakse „meditsiinilise klassifikatsiooniga“ nagu RHK-10

ning funktsionaalne diagnoos kodifitseeritakse kasutades RFK-d. Koostöös kliendiga

70 Koninklijk Nederlands Genootschap voor Fysiotherapie. 2016. Guidelines. [WWW] https://www.fysionet-

evidencebased.nl/index.php/kngf-guidelines-in-english 71 Heerkens, Y. et al. 2003. Past and future use of the ICF (former ICIDH) by nursing and allied health

professionals. Disability and Rehabilitation, vol 25, nr 11-12, pp 620 - 627.

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

28

määratletakse vajalik raviplaan või lahendus (nt abivahendi määratlemine) ning vahendid, mis

on vajalikud teatud eesmärgi saavutamiseks. Seejärel määratletakse kliendi vajaduste plaan

(sh kuidas abivahendit soovitakse ja kuidas abivahendit saab kasutada) – raviplaani või

lahenduse eesmärke saab kodifitseerida kasutades RFK-d (nt osalemine tööl, iseseisvus

enesehooldamisel, elukvaliteedi paranemine). Järgneb abivahendi valimine, katsetamine ja

otsustamine ning valitud abivahendi andmine patsiendile koos vajaliku juhendamisega.

Sellele järgneb abivahendi kasutamise kogemuse ning tulemuste hindamine tagamaks, et

inimesel on sobiv abivahend, mida saab kodifitseerida RFK-ga (vt Hollandi abivahendite

üldise korralduse etappe ja andmeid, mida saab kodifitseerida kasutades RFKd lisas 5). Kuigi

RFK võimaldab keskkonnafaktorite (sh abivahendite) kodeerimist on antud kategooria väga

üldistav, mitõttu soovitatakse suunistes kasutada siseriiklikult väljaarendatud instrumenti

Cliq’i 72

(Classification with IQ).

Patsiendi funktsioneerimine on abivahendite määramise protsessi algpunkt, kuna abivahendi

eesmärgiks on soodustada inimese funktsioneerimist ja igapäevaelus osalemist. Seetõttu on

RFK kasutamine oluline tööriist kirjeldamaks patsiendi funktsioneerimise probleeme ning

keskkonnafaktoreid, mis mõjutavad funktsioneerimist. RFK piirangud abivahendite vajaduse

hindamisel on seotud Heerkens et al (2003) hinnangul järgmiste asjaoludega. Esiteks on RFK

kasutamine probleemi raskuse hindamisel ja kodifitseerimisel subjektiivne. Seega annab RFK

alusel tehtud hinnang aimduse probleemist raskusest, kuid on vajalik kasutada ka teisi

hindamisinstrumente adekvaatse hinnangu saamiseks. Teiseks, mitmed RFK koodid ei ole

piisavalt spetsiifilised kirjeldamaks abivahendite funktsioone. Kolmandaks, RFK ei võimalda

lisada teostuse määrasid (sh ohutus või toimingu teostamiseks kulunud aeg). Neljandaks,

esineb probleeme ühildamaks mitmeid abivahendeid RFKga, kuna puudub selgus abivahendi

funktsiooni osas (sh näiteks kas abivahend peaks sobituma funktsiooni või struktuuri

vaegustega või piirangutega tegevustes või osalemises). Heerkens et al. hinnangul tuleneb see

probleem ISO 9999 klassifikatsioonist ning selle lahendamiseks on koostatud dokument, mis

kaardistab kõik ISO 9999 alljaotused vastavalt RFK-le (saadaval Hollandi WHO

koostöökeskuse kodulehel) 73

. RFK probleemid abivahendi määramise kodifitseerimisel on

seotud piisava detailsuse, kombineeritud tegevuse ja osaluse nimekirja ning isiklike faktorite

nimekirja puudumises, mis on olulised abivahendi määratlemisel. Samas hinnatakse, et RFK

on kasulik tööriist kolmel tasandil: RFK terminoloogiat saab kasutada näiteks

poliitikadokumentide koostamisel (nt abivahendite kulude hüvitamisel puuetega inimestele);

RFK valdkondade/jaotiste pealkirju saab kasutada kirjeldamaks klientide (või klientide

gruppide) omadusi (nt üldjuhistes); ning RFK koodidel põhinedes on võimalik klientide

gruppide koondandmete rühmitamist (nt elektroonilistes andmeregistristes). 74

6.4. Saksamaa

72 Cliq’i projekt pärineb Hollandist, selle raames on väljaarendatud abivahendite klassifikatsioon, mis põhineb

funktsioneerimisel ja eeldataval abivahendi kasutamisel lähtude kasutada vaatest ning see põhineb ISO 9999-l.

Cliq tähistab Classification Implements Quality. 73 Dutch Normalisation Institute, Dutch WHO-FIC Collaborating Centre. 2009. ISO 9999 with ICF – references.

[WWW] http://www.rivm.nl/who-fic/in/ISO9999withICFreferences.pdf 74 Heerkens, Y. et al. The use of the ICF in the process of supplying assistive products: discussion paper based

on the experience using a general Dutch prescription guideline. Prosthetics and Orthotics International, vol 35

(3), 310 – 317.

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

29

Üldinfo

RFK eeljäijad on avaldanud olulist mõju Saksamaa sotsiaalvaldkonda käsitlevatele

õigusaktidele ning täna on RFK rakendamine rehabilitatsioonivaldkonna seadusega nõutud

ning arendatud on mitmeid RFK rakendamise ja arendamisega seotud uurimisprojekte. RFKd

on rakendatud osaliselt eeskätt meditsiini- ja rehabilitatsioonivaldkonna institutsioonide poolt,

aga puudub süstemaatiline ja struktureeritud lähenemine riiklikul tasandil selle

rakendamiseks, mistõttu peavad klassifikatsiooni kasutajad ise arendama välja

rakendamisstrateegiad, kuid toimuvad riiklikud RFK-alased koolitused. Teadaolevalt ei ole

väljaarendatud RFK-l põhinevaid siseriiklike dokumenteerimisvorme või

hindamisinstrumente. 75

Saksamaal on leidnud RFK laialdast tunnustust suuresti tänu sellele,

et klassifikatsioon sisaldab kontekstuaalseid faktoreid (sh keskkonna ja isiklikud faktorid)

ning seetõttu leidnud rehabilitatsiooniasutustest laialdast praktilist rakendust (sh

dokumenteerides intervjuusid rehabilitatsiooni patsientidega). Samas on mõistetud, et RFKga

kodifitseerimine on keeruline ja ajakulukas ning hinnatakse, et oleks vajalik parandada RFK

rakendatavust. Lisaks sellele peetakse oluliseks enamat RFK-alast koolitamist. Leitakse, et

RFK annab ühtse keele puuetega inimestele ning rehabilitatsioooni ja puudevaldkonna

professionaalidele, mis on oluline kuna Saksamaal on keeruline sotsiaalsüsteem. Nagu eelpool

väljatoodud, erinevalt eelkäijast kasutab RFK neutraalseid termineid, mida on kritiseerinud

Saksamaa rehabilitatsiooniarstid, kuna nähakse vajalikuna kirjeldada märke ja sümptomeid

funktsioonide piirangutest ka negatiivsetes terminites ja selles osas peetakse RFK eelkäijat

kasulikumaks. Lisaks sellele, kuigi tegutsemise ja osalemise kontseptsioonide sisu on üsna

arusaadav on mitmetel RFKd kasutanud ekspertidel probleeme mõlema kontseptsiooni

kasutamisega probleemide ulatuse määratlemisel. Saksamaal kasutatakse RFKd aktiivselt

füsiaatria ja rehabilitatsiooni valdkondes ning RFK on oluline osa meditsiinivaldkonna,

füsiaatria ja rehabilitatsioonivaldkonna koolitustest ning seda kasutatakse samuti

meditsiinierialade (sh rehabilitatsiooni) õppekavades. 76

RFK rakendamine

Saksa Meditsiinilise Dokumentatsiooni ja Informatsiooni Instituut (German Institute of

Medical Documentation and Information, lüh. DIMDI), mis on määratud WHO-FIC

koostöökeskuseks Saksaamaal hindab, et RFK on väga kompleksne ja ulatuslik, mistõttu on

selle rakendamine praktikas keeruline. Seetõttu on instituut osalemas väga erinevates

projektides seoses RFK ning RFK laste ja noorte versiooni rakendamise ning arendamisega,

sealjuures on üheks oluliseks fookuseks RFK lühivormide arendamine ja testimine. 77

Näiteks

osaleb Saksamaa erinevates projektides, mille eesmärgiks RFK üldise vormi ja

rehabilitatsiooni vormi kasutuselevõtmise lihtsustamine, koolitusmaterjalide väljatöötamises

projektis ICF-Train, RFK e-õppevahendi ehk veebipõhise RFK-alase koolitusvahendi

väljatöötamises, RFK laste ja noorte versioonil põhineva küsimustiku väljaarendamises

dokumenteerimaks funktsioneerimise seisund ajukasvaja ja muude krooniliste haigustega

noorte puhul jne.

Samuti osaleb DIMDI koostöös RFK Uurimiskeskusega (ICF Research Branch)

rahvusvahelises projektis, mille eesmärgiks on luua RFK-l lühivormidel põhinev küsimustik

75 Info pärineb WHO-FIC Saksamaa koostöökeskuse esindajalt Michaela Coenenilt. 76 Schuntermann, Michael F. 2005. The Implementation of the International Classification of Functioning,

Disability and Health in Germany: Experiences and Problems. International Journal of Rehabilitation Research.

Volume 28, issue 2, pp 93 – 102. 77 German Institute of Medical Documentation and Information. 2016. Application of ICF in Germany. Original:

Anwendung der ICF in Deutschland. [WWW] http://www.dimdi.de/static/de/klassi/icf/anwendung.htm

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

30

kutsealase rehabilitatsiooni valdkonnas hindamaks inimeste funktsioneerimist (Work

Rehabilitatsion Questionnaire, WORQ), mis kasutab patsiendi poolt antud informatsiooni.

Escorpizio et al (2015) kohaselt on esimeseks sammuks arendamaks välja RFK lühivormil

põhinev küsimustik või hindamisinstrument defineerida selle eesmärk ja kontekst, milles

küsimustikku kasutatakse. Seetõttu seati väljaarendatava instrumendi eesmärkideks, et

WORQ: 1) võimaldab hinnata kutsalases rehabilitatsioonis osalevate inimeste tööga

seonduvaid funktsioone põhinedes RFK-le; 2) instrumenti suudavad kasutada ja mõista nii

erinevates kutsealase rehabilitatsiooni valdkondades töötavad professionaalid kui ka kliendid;

3) instrument peab olema kasutatav iseseisvalt ükskõik millise terviseseisundi puhul; ning 4)

seda on võimalik rakendada tööle tagasipöördumise protsessi igas etapis. Küsimustiku

koostamisel põhineti teistel RFK-põhinevatel küsimustikel (WHO-DAS 2.0 ja WHS). WORQ

küsimustik algab lühikese tutvustava tekstiga, mida intervjuud läbiviiv ekspert peab kliendile

lugema ning küsimustik ise on jaotatud kahte osasse: (1) esimeses osas on

sotsiaaldemograafilised ja tööga seotud küsimused ning teises (2) kliendi funktsioneerimisega

seotud küsimused. Vastusevariantidena küsimustiku teises osas määrati 0 – 100 skaala, kus 0

tähistas probleemi puudumist ja 100 täielikku probleemi olemasolu. Edasiste projekti

arenduste täiendati intervjueerija poolt administreeritavat WORQi (WORQ-IA) patsiendi

enesehinnangulise versiooniga (WORQ-Self-reported, WORQ-SR) ning mõlemad on

saadavad leheküljel www.myworq.org. Projekti läbiviijad hindavad, et WORQi-sugune

instrument võib suurendada interdistsiplinaarset mõistmist ja lihtsustada kommunikatsiooni

kutsealase rehabiliatsiooni protsessis osalevate osapoolte vahel ning võimaldada koguda

võrreldavaid andmeid funktsioneerimise kohta erinevate terviseseisundite ja klientide

üleselt. 78,79

Lisaks sellele, on Saksamaal alates 2012. aastast käsil projekt koostöös Saksa kohustusliku

õnnetusjuhtumikindlustususega RFK lühivormide rakendamiseks käte seisundite puhul

erinevates patsiendi ravi ja hoolduse etappides nn Tuletorni projekt. Projekt „Lighthouse

Project Hand“ eesmärgiks on rakendada RFK lühivorme käeliste seisundite puhul, mis

võimaldaks jälgida kliendi ravi- ja rehabilitatsiooniprotsessi. RFK-l põhinev elektrooniline

hindamisinstrument, mis on integreeritud kliinilise infosüsteemiga, käelistele seisundite puhul

võimaldab süstemaatiliselt koguda ja dokumenteerida funktsioneerimise ning

keskkonnateguritega seotud informatsiooni 80

. Elektrooniline instrument võimaldab luua

struktureeritud raporteid, mis täpsustab patsientide hetkelise funktsioneerimisstaatuse, võttes

arvesse ka täiendavat informatsiooni (sh RHK-10 diagnoos, läbitud ravi ja patsiendi tulevased

vajadused). Standardiseeritud raportid lihtsustavad info jagamist tervishoiuvaldkonna ja teiste

valdkondade osapoolte vahel ükskõik millise käelise seisundi puhul. Projekti raames on ka

78 German Institute of Medical Documentation and Information. 2015. ICF projects in German-speaking

countries. Development of ICF-based questionnaire to assess the functioning of people in vocational

rehabilitation – the Work Rehabilitation Questionnaire WORQ. [WWW]

http://www.dimdi.de/static/de/klassi/icf/projekte/index.htm#aktiv 79 Escorpizo, R. et al. 2015. Handbook of Vocational Rehabilitation and Disability Evaluation: Application and

Implementation of the ICF. Springer International Publishing Switzerland, lk 495 - 517. 80 Coenen, M. et al. 2014. Lighthouse Project Hand: Using the ICF Core Sets for hand conditions in clinical

routine – implementation in Clinical Information Systems. WHO-FIC annual meeting, 11 – 17 Octover 2014.

Barcelona, Spain.

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

31

RFK, RFK lühivormide ja RFK käeliste seisundite lühivormide rakendamiseks väljatöötatud

e-õppevahendid. 81

Lisaks sellele, tehakse Saksamaal tööd RFKga seostamise reeglite täiendamiseks (inglise

keeles ICF linking rules), mis võimaldavad tagada RFK-l põhineva tervisealase

informatsiooni võrreldavuse, ning millega seotud artiklid avaldatakse artiklitesarjas Disability

and Rehabilitation. 82,83

Michaela Coenen, WHO-FIC Saksamaa koostöökeskuse ekspert

hindab, et RFK kasutamise eelis teenuste üleselt on võimaldada standardiseeritud

informatsiooni kogumist, mis katab erinevad puudeid ja funktsioneerimist ning tagab tervise

ja tervisega seotud andmete võrreldavuse.

6.5. Itaalia

Üldinfo

Lähtudes WHO (2015) allikatest on RFKd Itaalias osaliselt või täielikult rakendatud nii

kohalikul kui regionaalsel tasandil. 2015. aastal läbiviidud uuringu tulemusel on hinnatud, et

RFKd kasutatakse väga erinevalt ja ebaühtlaselt nii regionaalsel kui kohalikul tasandil

põhinedes erinevatele regulatsioonidele, seadustele ja tööriistadele. Erinevad ministeeriumid

on reguleerinud RFK kasutamist erinevatel viisidel ja eesmärkidel. RFK-ga seotud

abivahenditest on saadaval nii RFK kontroll-loend, WHO-DAS 2.0 ja RFK lühivormid, mis

on tõlgitud itaalia keelde kuid peamine viis kuidas RFKd kasutatakse ei ole kooskõlas nende

instrumentidega. Mitmed regioonid on väljatöötanud ad hoc RFK jaotised erinevates

multidistsiplinaarsetes hindamistööriistades või uued spetsiifilised RFK instrumendid.

Oluliseks probleemiks on Itaalias klassifikatsiooni põhikontseptsioonide ja

kodifitseerimisreeglite väärti tõlgendamine. Välja on arendatud samuti erinevaid elektroonilisi

instrumente funktsioneerimise või puudealase andmete registreerimiseks, kogumiseks,

töötlemiseks või andmete salvestamiseks. Näiteks:

 Friuli Venezia Giulia regioonis kasutab kohalik tervishoiuasutus VilmaFABER

süsteemi, mis kogub, kodifitseerib vastavalt RFK-le ja töötleb kõigi vanusegruppide

funktsioneerimise ja puudealaseid andmeid.

 Kohalik tervishoiuasutus Veneto regioonis kasutab osaliselt Atl@nte süsteemi, mis

töötleb RFK andmeid, mis on kogutud „SVAMDi tööriista“ poolt puuetega täisealiste

kohta.

 Mõned koolid kasutavad SOFIA instrumenti, mille arendas välja Centro Studi Erikson

planeerimaks individuaalseid õppekavasid erivajadustega õpilastele. Instrument

kasutab klassifikatsiooni laste ja noorte versiooni, kuid ei kogu RFK-l põhinevaid

andmeid statistika jaoks.

 Mõned koolid kasutavad OpenICFi.

81 Kus, S. et al. 2015. Lighthouse Project Hand: Providing health information to key healthcare actors – in a

standardized way, along the continuum of care and based on the ICF ore Set for Hand Conditions. WHO-FIC

network annual meeting, 17-23 October 2015. Manrchester, United Kingdom. 82 Cieza, A. et al. 2016. Refinements of the ICF Linking Rules to strengthen their potential for establishing

comperability of health information. Disability and Rehabilitation. [WWW]

http://dx.doi.org/10.3109/09638288.2016.1145258 83 Ballert, C. 2016. Using the refined ICF Linking Rules to compare the content of existing instruments and

assessments: a systematic review and examplary analysis of instruments measuring participation. Disability and

Rehabilitation. [WWW] http://dx.doi.org/10.1080/09638288.2016.1198433

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

32

 Samas teised koolid kasutavad instrumente, mis on arendatud koolide endi poolt või

teatud projektide raames, mis on rahastatud Haridusministeeriumi poolt.

RFKd on rakendatud nii tervise- ja puudealase statistika kogumisel, tervishoius, sh

rehabilitatsioonivaldkonnas, poliitikate väljatöötamisel või planeerimisel, hariduses,

administratiivse andme kogumisel, sh terviseandmete, uuringutes, sedusandluses, mõõtmisel

või hindamisel ja töövaldkonnas. RFK rakendamise eest vastutab Riiklik Tervishoiu ja

Hoolekandeamet (National Board of Health and Welfare).

Itaalia WHO-FIC koostöökeskuse ülesandeks on säilitada RFK uuenduste itaaliakeelne tõlge

ning tagada ajakohastatus, osaleda RFK uuendamise protsessides ja levitada RFK uuendusi

Itaalias. RFK ei ole kinnitatud Itaalia Terviseministeeriumi poolt ning ministeerium ei ole

sätestanud reegleid, kohustuslike nõudeid või sätestanud RFK-alaste andmete liikumist

riiklikus terviseinfosüsteemis. RFK alaseks koolituseks on olemas õppe- või koolitusvahendid

ja toimuvad koolitused, kuid puudub neid koordineeriv üksus, mis on osutunud üheks

olulisemaks RFKga seotud probleemiks Itaalias. Itaalia WHO-FIC koostöökeskus võimaldab

koolitusi avalik-õiguslikele asutustele tervishoiu-, sotsiaal-, töö- või haridusvaldkonnas.

Samas pakuvad koolitusteenust ka teised osapooled, kelle üle puudub kvaliteedikontroll.

Hinnatakse, et need olulised puudujäägid on ilmnenud riikliku rakendamisstrateegia

puudumise tõttu. 84

RFK rakendamine

Tänu võrdlemisi laialdasele klassifikatsiooni rakendamisele Itaalias võib seda pidada

edulooks, mida toetas tugev avaliku ja erasektori institutsioonide tugi ja tihe koostöö WHOga,

ning samuti erinevate valdkondade professionaalide (eeskätt meditsiini-, sotsiaal- ja

haridusvaldkond) ja puuetega inimeste organisatsioonide vahel. Itaalias ei nähtud RFKd kui

tööriista, mis on mõeldud eeskätt tervisevaldkonna professionaalidele või ainult

tervisesektorile, vaid kui tööriista, mis kujundab valdkondade-üleselt ühtse lähenemise

funktsioneerimisele ja puudele. Seega on rakendamisprotsessis nähtud RFKd ja ÜRO

puuetega inimeste õiguste konventsiooni teineteist täiendavatena – RFKd nähakse loomuliku

kontseptuaalse raamistikuna ja keelena kirjeldamaks ning hindamaks inimõiguste ning PIKi

rakendamist. RFK tugeva küljena nähtakse selle kontseptuaalset struktuuri, terminoloogiat ja

määrajate süsteemi. Sealhulgas on alustatud RFK kasutamist puude hindamisel, kuna see

võimaldab uudset perspektiivi ja erineb teistest puudeskaaladest, mis alahindavad keskkonna

mõju inimese funktsioneerimisele. Seega on Itaalias peetud RFKga poolt pakutavat uut

paradigmat mitte pelgalt terminoloogiliseks muutuseks, kasutamaks poliitiliselt korrektsemaid

sõnu kirjeldamaks puuetega inimeste olukorda, vaid uueks paradigmaks mõistmaks,

kirjeldamaks ja mõõtmaks puuet.

Kõigepealt algas Itaalias RFK rakendamine tervishoiusüsteemis ja

sotsiaalhoolekandepoliitikates, sealjuures algatati kaks üleriikliku projekti: RFK ja tööhõive

poliitikad (2003), mille raames töötati välja RFKl põhinev kontrollnimekiri hindamaks tööd

otsivate puuetega inimeste funktsioneerimise profiili, ning RFK ja puude tõendamise reformid

(2006), mille raames töötati välja puude hindamise protokoll, mis toimiks tugiraamistikuna

puude tõendamisele. Samuti on RFK struktuur kasutusele võetud Itaalia statistilistes

infosüsteemides. RFK on võetud tähelepanu alla ka haridussüsteemides ja seda on kasutatud

84 Frattura L. et al. 2015. ICF implementation in Italy: regional policies and national needs. WHO – Family of

International Classifications Network Annual Meeting 2016. [WWW]

http://www.who.int/classifications/network/meeting2016/2016_WHOFIC_Poster_Booklet.pdf

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

33

koostamaks laste funktsioneerimise profiilid ning loomaks personaliseeritud õppekavasid.

Neid projekte on saatnud alates RFK tõlkimisest itaalia keelde 2002. aastal erinevad

üleriiklikud koolitused haridus-, tervishoiu ja sotsiaalvaldkondades. Seega on tänaseks Itaalias

RFK rakendamine praktikasse muutunud eksperimentaalsetest projektidest rutiinseks

kasutamiseks. 85

Itaalias sätestavad üksikud regionaalsed regulatsioonid, et regioonid vastutavad RFK

rakendamise eest, kuid seejuures ei ole ettenähtud RFK rakendamise jaoks juhiseid. Kehtiv

Itaalia tegevuskava puuetega inimeste jaoks sätestab puude hindamise kriteeriumite

reformimise, mistõttu rahastas Itaalia Terviseministeerium 2015. aastal projekti kogumaks

informatsiooni kuidas Itaalia piirkonnad kasutavad RFKd tervishoiu, sotsiaalhoolekande,

hariduse ja töövaldkonnas, vaadelda kuidas koguda RFK-l põhinevaid andmeid ja neid

raporteerida, uurida ühtse andmekogu eeliseid standardiseerimaks siseriikliku andmekogumist

ning selgitada välja kas ja kuidas RFK-alusel andmete kogumine ning analüüsimine võiks

saada puude hindamise uueks aluseks. 86

Projekti raames koguti infot seadustest,

regulatsioonidest, hindamisinstrumentidest ja programmidest, milles RFK oli kontseptuaalne

raamistik ja alus kodifitseeritud informatsiooni kogumiseks.

Uurimuse tulemusena selgus, et ainult kaks regiooni koguvad andmeid läbi infosüsteemide ja

on suutelised neid analüüsima raportite koostamiseks. Mõned regioonid kasutavad RFKd, et

eraldada teatud sihtrühmad erinevatel eesmärkidel: sotsiaalteenuse osutamiseks või

sotsiaaltoetuste jagamiseks, hindamaks funktsioneerimise staatust erivajadustega laste

koolisüsteemi kaasamiseks ning toetamaks tööealiste erivajadustega inimeste tööturule

kaasatust. Ainult üks piirkond (Friuli Venezia Giulia) on väljaarendanud meetodi kasutamaks

RFKd kui uue infosüsteemi alusena, mis võimaldab avada individuaalse biopsühhosotsiaalse

registri sissekande (st profiili) ja integreeritud raviplaani tulemuste hindamiseks. Erinevaid

riiklike algatusi on planeeritud ühtlustamaks RFK ministeeriumidevahelist koordineerimist. 87

Seega võib läbiviidud uuringu põhjal hinnata, et Itaalias on RFK rakendamine väga erinevate

eesmärkide, ulatuse ja sisuga 88

.

Itaalia kogemuse põhjal on hinnatud, et rehabilitatsioonivaldkonnas ei saa RFK täielikku

vormi kasutada kliinilises rehabilitatsioonipraktikas tulenevalt selle keerukusest ja

mahukusest. Seetõttu on nii rahvusvahelised kui Itaalia siseriiklikud uurimused keskendunud

RFK lühivormide usaldusväärsuse valideerimisele ja kontrollimisele. 2005. aastal alustati

projekti uurimaks RFK nelja lühivormi (krooniline valu, osteoporoos, obstrukiivsed

kopsuhaigused ja insult) rakendamist 9 erinevas rehabilitatsioonikeskuses. Läbiviidud

uuringus selgus, et RFK lühivormide rakendamisel kohtavad neid kasutanud professionaalid

mitmeid olulisi probleeme. Esiteks, on vajalik RFK kategooriate sisu tõlkimine kergesti

arusaadavasse vormi, eeskätt patsientidele kellel on madalam haridustase ning teatud

85 Francescutti, Carlo et al. 2009 Eight Years of ICF in Italy: Principles, Results and Future Perspectives.

Disability and Rehabilitation, 2009; vol 31 (S1): 4 – 7. 86 Projekti koordineeris Itaalia WHO koostöökeskus. 87 Frattura L. et al. 2015. ICF implementation in Italy: regional policies and national needs. WHOFIC Network

Annual Meeting. [WWW]

http://www.who.int/classifications/network/meeting2016/2016_WHOFIC_Poster_Booklet.pdf 88 Raporti täisversioon „Indagine sull’uso della Classificazione Internazionale del Funzionamento, della

Disabilita e della Salute (ICF) in Italia“ on kättesaadav (itaalia keeles) veebilehel Portale Italiano delle

Classificazioni Sanitarie: https://www.reteclassificazioni.it/download_doc.php?uuid=1cc0876a-669f-4706-905c-

10fc21246053.

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

34

kognitiivsed probleemid. Samas on RFK valdkondade ja jagude lihtsustamiseks vajalik

valdkondade-vaheliselt jagatud tõlgendamine ja standardiseeritud küsimused. Teiseks,

nähakse vajalikuna eraldada selgemalt komponentide kategooriad hõlbustamaks

klassifikatsiooni rakendamist ja maandamaks andmete reprodutseeritavuse ja usaldusväärsuse

vähenemise riski tulenevalt moonutustest, mis võivad ilmneda andmete tõlgendamisel.

Kolmandaks, osutus problemaatiliseks lühivormide täitmisel ekspertide ametialase tausta ja

intervjueerimisoskuste mõju tulemustele. Ühetaoliste ja usaldusväärsete andmete saamine

võib olla mõjutatud, kuna erinevad professionaalid – nt arstid, füseoterapeudid, psühholoogid

või muud tervisevaldkonna professionaalid, kes kasutavad RFKd – võivad hinnata erinevalt

takistusi, mida patsient kogeb teatud keha struktuurides või teatud kehaliste funktsioonide

kasutamisel. Võimaliku lahendusena on tehtud ettepanek RFKd rakendada

multidistsiplinaarse meeskonna poolt, kuid selle eelduseks on vajadus eraldada enam rahalisi

– ja inimressursse, mis võib osutuda takistuseks praktikas. Lisaks sellele, osutus Itaalia

kogemuses problemaatiliseks määrajate ulatuse kindlaks tegemine probleemi hindamisel.

WHO RFK juhendis määratletud laiad protsentide vahemikud võivad tekitada riski, et

hindamise tulemus on subjektiivne, kuna puudub väline objektiivne standard mille alusel

hindamisprotsessi läbi viia. Samuti ei selgu RFK juhendist, kas määrad tuleb hinnata lähtudes

patsiendi perspektiivist või tervishoiuspetsialist vaatepunktist, kes teostab hindamist.

Kokkuvõttes hinnatakse, et RFKl on potentsiaali võimaldada innovatiivsete ja efektiivsete

tööriistade väljaarendamist, hindamaks inimese terviseseisundit ja leida indiviidile sobivaim

lahendus. Kuid kuna klassifikatsiooni eesmärk oli luua nn universaalne keel ja toetada

homogeense hindamispraktika väljakujunemist väga erinevates tervishoiu ja

sotsiaalvaldkonnna kontekstides, on vajalik parandada RFK kasutamise usaldusväärsust ja

tuvastada parimad meetodid kasutamaks klassifikatsiooni igapäevases praktikas. 89

89 Maini, M. et al. 2008. An Italian experience in the ICF implementation in rehabilitation: Preliminary

theoretical and practical considerations. Disability and Rehabilitation, vol 30, nr 15, 1146 - 1152.

Võrdleva analüüsi raamistik

Tabel Soome Rootsi Holland Saksamaa Itaalia

RFK rakendamise

tase

Osaline (kohalikul ja regionaalsel

tasandil)

Osaline (kohalikul,

regionaalsel ja riiklikul

tasandil)

Osaline (kohalik ja

riiklikul tasandil)

Osaline Osaline (kohalikul ja

regionaalsel rasandil)

RFK-l põhinevate

dokumenteerimisvo

rmide kasutamine

RFKl põhinevad

dokumenteerimisvormid, lühivormid ja WHO-DAS 2.0.

RFK kontroll-loend, WHO-

DAS 2.0.

WHO-DAS 2.0. RFK

alusel on arendatud välja erinevaid siseriiklike

versioone vastamaks

erinevate valdkondade

vajadustele.

- RFK kontroll-loend,

lühivormid ja WHO- DAS 2.0. RFK alusel on

arendatud välja

erinevaid siseriiklike

versioone vastamaks

erinevate valdkondade

vajadustele.

RFK lühivormide

kasutamine

RFK lühivorme on erinevate

valdkondade praktikas võetud

kasutusele.

RFK lühivorme on erinevate

valdkondade praktikas võetud

kasutusele.

RFK lühivorme on

erinevate valdkondade

praktikas võetud

kasutusele.

Saksamaa on seotud

projektidega RFK

ning RFK laste ja

noorte versiooni

rakendamise ning

arendamisega,

sealjuures on üheks

oluliseks fookuseks RFK lühivormide

arendamine ja

testimine.

RFK lühivorme on

erinevates valdkondades

praktikas võetud

kasutusele.

RFK-l põhinevate

siseriiklike

dokumenteerimisvo

rmide või

hindamisinstrument

ide olemasolu

RFKl põhinevaid instrumente on

võetud kasutusele või piloteeritakse

(nt tööalasel rehabilitatsioonil,

rehabilitatsioonialases

nõustamisprotsessis jne).

Hindamisinstrumentide alane info

(sh RFK-l põhinevad instrumendid)

on koondatud andmebaasi: http://www.thl.fi/toimia/tietokanta/.

RFK-l põhinevaid instrumente

piloteeritakse (nt

vanemaealiste hoolekandes

kohalike omavalitsuste poolt).

RFK-l põhinevaid

instrumente on võetud

kasutusele või

piloteeritakse (nt

abivahendite vajaduse

hindamisintrument CLIQ).

RFK-l põhinevaid

isinstrumente on

võetud kasutusele

või piloteeritakse

(nt kutsealase

rehabilitatsiooni

valdkonnas

hindamisinstrument

WORQ).

RFK-l põhinevaid

instrumente on võetud

kasutusele või

piloteeritakse (nt

puudealaste andmete

registreerimiseks

VilmaFABER ja

SVAMDi,

haridusvaldkonnas

SOFIA, OpenICF jne).

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel välisriikides 2016

36

RFK rakendamine

erinevates

sektorites/valdkond

ades

RFKd kasutatakse avalikus sektoris,

küsitlustes, erasektoris, hariduses,

uuringuttes, mõõtmisel või

hindamisel, sotsiaal- ja

tervishoiuvaldkonnas (sh rehabilitatsioonis).

RFKd kasutatakse avalikus ja

erasektoris, tervise- ja

puudealase statistika

kogumisel, tervishoius (sh

rehabilitatsioonivaldkonnas), kindlustuses, poliitikate

väljatöötamisel või

planeerimisel, hariduses,

administratiivsete andmete

kogumisel (sh terviseandmed),

sotsiaalvaldkonnas,

uuringutes, seadusandluses,

mõõtmisel või hindamisel.

RFKd kasutatakse

poliitikate väljatöötamiel

või planeerimisel,

seadusandluses,

uurimustöös ja tervishoiuvaldkonnas (sh

rehabilitatsioonis).

RFK on leidnud

laialdast

vastuvõtmist

erinevates

valdkondades (sh rehabilitatsioonis).

RFKd kasutatakse

tervise- ja puudealase

statistika kogumisel,

tervishoius, sh

rehabilitatsioonivaldkon nas, poliitikate

väljatöötamisel või

planeerimisel, hariduses,

administratiivse andme

kogumisel, sh

terviseandmete,

uuringutes,

sedusandluses,

mõõtmisel või

hindamisel ning

töövaldkonnas.

RFK-alane

koolitamine

RFK-alaseks koolituseks on olemas

koolitusmaterjalid (sh kasutusjuhendid). Loodud on

veebipõhine keskus, kus on

võimalik saada RFK-alast teavet

(https://www.thl.fi/fi/web/toimintak

yky). Loodud on võrgustik

jagamaks kogemusi, arendamaks

tööriistu ja tegemaks RFK-alast

uurimustööd.

RFK alaseks koolituseks on

olemas elektroonilised või veebipõhised õppe- või

koolitusvahendid ning

toimuvad koolitused, töötoad

või konverentsid.

Hollandi WHO-FIC

koostöökeskus on perioodil 2006/7

arendanud välja RFK

koolitusmaterjalid ja

viinud läbi RFK koolitusi

(Dutch ICF Trainer

Course).

Saksamaa osaleb

erinevate koolitusmaterjalide

väljatöötamises

projektis ICF-Train,

RFK e-õppevahendi

ehk veebipõhise

RFK-alase

koolitusvahendi

väljatöötamises.

RFK alaseks koolituseks

on olemas õppe- või koolitusvahendid ja

toimuvad koolitused,

kuid puudub neid

koordineeriv üksus.

Itaalia WHO-FIC

koostöökeskus

võimaldab koolitusi

avalik-õiguslikele

asutustele tervishoiu-,

sotsiaal-, töö- või

haridusvaldkonnas. Samas pakuvad

koolitusteenust ka teised

osapooled, kelle üle

puudub

kvaliteedikontroll.

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel välisriikides 2016

37

RFK rakendamise

eest vastutav

instituut

Soome Riiklik Tervishoiu ja

Hoolekande instituut (the National

Institute for Health and Welfare).

RFK rakendamise eest

vastutab Rootsi Riiklik

Tervishoiu ja Hoolekandeamet

(National Board of Health and

Welfare).

RFK rakendamise eest

vastutab Hollandi WHO-

FIC koostöökeskus.

RFK rakendamise

eest vasutab Saksa

Meditsiinilise

Dokumentatsiooni

ja Informatsiooni

Instituut (German

Institute of Medical

Documentation and Information, lüh.

DIMDI), mis on

määratud WHO-

FIC

koostöökeskuseks

Saksaamaal

RFK rakendamise eest

vastutab Riiklik

Tervishoiu ja

Hoolekandeamet

(National Board of

Health and Welfare).

Itaalia WHO-FIC

koostöökeskuse ülesandeks on säilitada

RFK uuenduste

itaaliakeelne tõlge ning

tagada ajakohastatus,

osaleda RFK

uuendamise protsessides

ja levitada RFK

uuendusi Itaalias.

7. RFK kasutamise kogemuse võrdlus: järeldused ja

ettepanekud

Rahvuvahelise kokkuleppe alusel kasutatakse puude ja teiste sellega kaasuvate mõistete

käsitlemise alusena WHO rahvusvahelist funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise

klassifikatsiooni. RFK-l on mitmeid tugevusi, mis muudavad selle kasulikuks raamistikuks ja

klassifitseerimissüsteemiks kirjeldamaks inimese funktsioneerimist kui inimese

terviseseisundi ja teda ümbritseva keskkonna koosmõjuna. RFK on universaalne, kuna see

katab kõiki inimese funktsioneerimise aspekte, käsitleb puuet pigem kui kontiinumit ega

kategoriseeri inimesi puuderühma järgi 90

. See on disainitud võimaldamaks kirjeldada

süstematiseeritult inimese funktsioneerimist üldiselt, mitte pelgalt puuet ning seda on

võimalik rakendada inimeste kogu elukaare jooksul (k.a. laste ja noorte puhul, kelle jaoks on

väljaarendatud ICF-CY klassifikatsioon). See võimaldab võimaldab dokumenteerida inimese

funktsionaalse võimekuse struktureeritult, lisades RFK järgi kodeeritud infot organismi

funktsioneerimisvõime, struktuuride, inimeste tegutsemise ja osaluse ning seda mõjutavate

keskkonna- ja isiksuse tegurite kohta ning võimaldab seeläbi universaalse ja

standardiseeritud keele ja raamistiku kirjeldamaks inimfunktsioneerimist ja

keskkonnategurite mõju, mida on võimalik rakendada erinevate valdkondade üleselt. Lisaks

sellele, on RFK ühilduv ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ning soodustab

konventsiooni põhimõtete rakendamist.

RFK-l on väga erinevaid rakendamisvõimalusi teenuseosutamise protsessis. Indiviidi

tasandil on RFKd võimalik kasutada indiviidi hindamisel, individuaalse ravi planeerimisel,

ravimeetme või sekkumise hindamisel, suhtlemise lihtsustamiseks arstide, õdede,

füsioterapeutide, töötervishoiu terapeutide, teiste tervisevaldkonna töötajate, sotsiaaltöötajate

ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste vahel ning klientide enesehinnangu võimaldamiseks.

Institutsionaalsel tasandil on RFKd võimalik kasutada õppe- ja koolitamise otstarbeks,

ressursside planeerimisel ja arendamisel, teenuse kvaliteedi parandamiseks, teenuseosutamise

juhtimiseks ja tulemuste hindamiseks ning haldamaks teenuseosutamist. Ühiskonna tasandil

on RFKd võimalik kasutada vastavuskriteeriumite määratlemisel sotsiaalkindlustuses,

pensionikindlustuse puhul, sotsiaalpoliitikate väljatöötamisel ja planeerimisel, seaduste

väljatöötamisel ja ülevaatamisel, regulatsioonides ja juhistes ning diskrimineerimisvastases

seadusandluses definitsioonide sätestamisel, sihtrühmade vajaduste hindamisel ning

takistavate ja abistavate keskkonnategurite väljaselgitamisel. 91

Samas vaatamata kõigile WHO

poolt väljatoodud RFK poolt pakutavatele potentsiaalsetele rakendusvõimalustele on

klassifikatsiooni praktiline rakendamine olnud loodetust oluliselt aeglasem ning selle

süsteemi-ülene rakendamine pole suures osas riikides aset leidnud. Eelmises peatükis antud

rahvusvahelise praktika analüüsis selgus, et praktikas ei rakenda riigid klassifikatsiooni alati

ühetaoliselt ja nõuetekohaselt ning rakendamise tase on väga ebaühtlane ja teatud

valdkondade keskne. Samas on võimalik riikide praktilise kogemuse põhjal saada sissevaade

RFK rakendamise olulisematest kasufaktoritest ja väljakutsetest, mida järgnevalt

tutvustatakse.

7.1. Rahvusvahelise praktika võrdluse järeldused

90 Eesti Statistika. 2014. Puudega inimeste sotsiaalne lõimumine. Statistikaamet. 91 WHO. 2002. ICF: Towards a Common Language for Functioning, Disability and Health. World Health

Organization, Geneva. [WWW] http://www.who.int/classifications/icf/icfbeginnersguide.pdf

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

39

Käesoleva rahvusvahelist kogemust võrdleva analüüsi laiemaks eesmärgiks on RFK

kasutusvõimaluste analüüsimine rehabilitatsiooni- ja abivahendite süsteemi arendamisel

Eestis, et tulevikus tagada meditsiinilise-, sotsiaalse- ja tööalase rehabilitatsiooni parem

integreeritus 92

. Uurimustöö keskendus eeskätt RFK praktilise rakendamise kogemusele

vaatlemisele valitud EL-i liikmesriikides, sh Soome, Rootsi, Holland, Itaalia ja Saksamaa.

Välisriikide kasutamise kogemustest võib hinnata, et RFK on tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekande praktikas leidnud üha enam kasutust. Mitmete riikide siseriiklikud

seadusandlused viitavad RFK klassifikatsioonile, RFKl põhinevat inimese funktsionaalse

staatuse dokumenteerimist ja kodifitseerimist on enam kasutusele võetud rehabilitatsiooni- ja

abivahendite valdkonnas ja mõnevõrra ka riikliku statistika kogumisel, kuid vähem tervishoiu

haiguste mõõtmise programmides, sotsiaalkaitsesüsteemides, ning pilootprojekte ja uuringuid

tehakse puude määramisel klassifikatsiooni kasutamisel. Ülevaade viie Euroopa Liidu riigi

kogemusest RFK kasutamisel annab tunnistust laiemast rahvusvahelisest trendist, mille

kohaselt RFK kasutamine on suurenenud, kuid samas riigid rakendavad RFKd väga erinevalt

määral ja erinevates valdkondades vastavalt riiklikele oludele, võimalustele ja riiklikele

poliitikatele.

RFK rakendamise tulemusena erinevates valdkondades võib välja tuua järgmisi

kasutegureid:

 RFK soodustab integreeritud teenuseosutamist ning valdkondadeülest koostööd,

võimaldades seeläbi lammutada silotorne erinevate erialade ja valdkondade vahel.

RFK annab tervisealase informatsiooni dokumenteerimiseks ühtse terminoloogia ja

struktuuri, mis lihtsustab info edastamist erinevate osakondade ja/või valdkondade

vaheliselt. RFK võimaldab andmete struktureeritud dokumenteerimist kliendi

vajaduste hindamiseks, sekkumismeetmete ja teenuste planeerimiseks, protsessi

monitoorimiseks ning nende andmete kogumist statistika tegemisel. Seeläbi

võimaldab RFK ühtne terminoloogia suurendada eri valdkondade professionaalide

omavahelist mõistmist, lihtsustada kommunikatsiooni ning koguda võrreldavaid

andmeid funktsioneerimise kohta nii terviseseisundite kui sihtrühmade üleselt.

 RFK täisversioon võimaldab väga detailset kirjeldust, kuid tulenevalt selle

mahukusest on pärsitud selle rakendamine ekspertide poolt praktikasse. RFK

täispikk klassifikatsioon sisaldab enam kui 1400 kategooriat, mis on osutunud

praktikas koormavaks ning seetõttu on selle kasutamine professionaalide poolt olnud

piiratud. Seetõttu on välja arendatud RFK praktilist kasutamist hõlbustavad RFK-l

põhinevad tööriistad nagu kontroll-loendid, lühivormid ja

hindamisinstrumendid. Üldjuhul osutuvad konkreetsetes valdkondades ja

terviseseisundite puhul vajalikuks ainult teatud RFK osade kategooriad, mis

kirjeldavad patsiendi funktsioneerimise võimekust, mistõttu on välja arendanud RFK-

l põhinevad lühivormid 93

. Rahvusvahelise praktika kogemusel võib hinnata, et

lühivormide kasutamine võimaldab professionaalidel praktikas efektiivsemalt

klassifitseerida ja kirjeldada patsiendi funktsioneerimist. Samuti märgiti, et kuna

lühivormide kasutamine annab professionaalile ette vajalikud kategooriad, mida

92 Astangu Kutsealase Rehabilitatsiooni Keskus. 2016. Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni

kasutamine rehabilitatsioonis. [WWW]

http://www.astangu.ee/fileadmin/media/Astangu/10._3.4._RFK_kasutam_rehas_pdf.pdf 93 Grill, E., and Stucki, G. 2011. Criteria for validating comprehensive ICF Core Sets and developing brief ICF

Core Set versions. Journal of Rehabilitation Medicine, vol 43, nr 2, pp 87 – 91.

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

40

tuleks hinnata teatud seisundite puhul, vähenab nende kasutamine riski jätta

tähelepanuta teatud olulisi funktsioneerimise aspekte. Lühivormid struktureerivad

hindamise ja võimaldavad jagada vastutust erinevate meeskonna liikmete vahel,

määramaks neid hindama teatud RFK kategooriaid vastavalt nende eksepertiisile. See

võimaldab vähendada ka dubleerimist info küsimisel patsiendi käest korduvalt. RFK

kontroll-loend on tööriist, mis abistab professionaalidel efektiivselt ja lihtsalt inimese

funktsioneerimisvõime ja –vaeguste kohta käiva informatsiooni väljatoomisest ning

esitamisest. Saadud teavet saab kokkuvõtlikult esitada terviselugudes nii kliinilises

praktikas kui sotsiaaltöös. Samuti näitas rahvusvahelise praktika ülevaade, et üha

enam kasutatakse RFK-l põhinevaid hindamisinstrumente, mis suurendavad

klassifikatsiooni kasutajasõbralikku kasutamist professionaalide poolt. Seega RFKl

põhinevad dokumenteerimisvormid lihtsustavad kliendi funktsioneerimisvõime

kirjeldamist ning annavad ühise keele ja struktureeritud dokumenteerimisvormi, mida

saab kasutada valdkondade-üleselt.

 Mitmete riikide kogemuse põhjal võib hinnata, et klassifikatsiooni võimalikult

efektiivseks ja lihtsaks rakendamiseks professionaalide poolt, on vajalik RFK

seostamine elektroonilistel infosüsteemidel põhinevate tööriistadega (sh

elektroonilised instrumendid, infosüsteemid jne). Elektrooniliste instrumentide

kasutamine lihtsustab andmekogumist ja –töötlemist, statistika kogumist ning

andmete vahetamist erinevate protessis osalevate osapoolte vahel. Informatsioon peab

olema salvestatud ühe korra ning sellele järgnevalt saab seda kasutada vastavalt

vajadusele kliendi rehabiliteerimise protessis.

 Samuti on hinnatud, et oluline RFK tugevus on kliendi-keskse teenuseosutamise

toetamine. Kliendi aktiivset kaasamist protsessi soodustab subjektiivse

enesehinnangu võimaldamine, mis võimaldab saada kliendil ülevaate oma tugevustest

ja võimekusest, ning protsessis ühine eesmärkide seadmine 94

. Seeläbi võimaldab RFK

kasutamine kliendil osaleda teda puudutavate sekkumiste planeerimises ja otsustuse

langetamise protsessis. Seeläbi võimaldab RFK ja sellel põhinevad

dokumenteerimisvormid anda kliendile võimaluse aktiivselt osaleda rehabiliteerimise

protsessis, mis toetab kliendi-keskset teenuseosutamist keskendudes kliendi

kogemustele ja vajadustele.

Samas on RFK rakendamisel välisriikides ilmenud ka selle klassifikatsiooni puudused ja

arenguvajadused:

 Funktsioneerimise probleemi tuvastamisel selle hindamine vastavate määrajatega

toetab info standardiseerimist, kuid mitmete riikide kogemuses on hinnatud, et RFK

määrajad on liiga üldised ning seetõttu võib probleemi ulatusele antav hinnang

olla subjektiivne, sõltuvalt hinnangut teostava professionaali tööalasest

kogemusest ja erialavaldkonnast. Seetõttu soovitatakse RFK kasutamist vastavates

meeskondades, kus iga ekspert vastutab oma eskpertiisvaldkonna hinnangu eest ning

lõplik hinnang tehakse meeskonnas ühiselt.

94 Constand, Marissa K, MacDermid, Joy C. 2014. Applications of the International Classification of

Functioning, Disability and Health in goal-setting practices in healthcare. Disability and Rehabilitation, vol 36,

nr 15.

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

41

 Oluline valdkond RFKs, mis vajab täiendavat arendamist on isiklikud tegurid (sh

sugu, rass, vanus, elusviis, sotsiaalne taust, haridus, harjumised, käitumine, iseloom,

motivatsioon jne), mis pole osa terviseseisundist või tervisega seotud seisunditest,

kuid mis mõjutavad inimese funktsioneerimist. Täna ei ole isiklikud tegurid

klassifitseeritud RFK-s, mistõttu on tõstetud esile vajadust kasutada RFK-d

kombineerituna teiste klassifikatsioonidega võimaldamaks RFK-s mitte-sisalduva

informatsiooni lisamist. Samuti on toodud välja, et keskkonnategurid ei ole täna

piisavalt täpsed ning vajavad täiendavat arendamist ja täpsustamist, et neid tegureid

saaks kasutusele võtta praktikas vastavalt vajadusele. Näiteks vajab töövõime

hindamine detailsemat töökohanõudmiste, tööolukorda ja –keskkonna kirjeldamine

kui tänane RFK võimaldab 95

. Seetõttu soovitatakse Hollandis abivahendi kasutada

abivahendite kodifitseerimisel siseriiklikult väljaarendatud instrumenti Cliq.

 Lisaks sellele on osutunud keeruliseks tõmmata piire kolme funktsioneerimise

taseme – keha, indiviid ja ühiskond vahele –, näiteks juhtumite puhul kui teatud

kehaline funktsioon on seotud teatud tegevusega. Samuti on osutunud

problemaatiliseks tegevuste ja osalemise ning suutlikuse ja soorituse eristamine,

mis muudab RFK rakendajate jaoks klassifikatsiooni kasutamise keeruliseks. Seetõttu

on vajalik selleks, et RFK muutuks enam kasutatumaks valdkondade-üleselt on

vajalik täiendada RFK rakendamise praktilisi juhiseid ning vähendada

infokogumise koormust, mida on vaja dokumenteerida RFK kasutamisel.

 Nagu eelnevalt toodi välja on RFK keerulisus ja ulatus on takistanud selle rakendamist

teatud praktikas. Mitmed autorid on väljatoonud, et RFK on liiga ulatuslik, et seda

kasutada igapäevases praktikas. RFK lühivormid on mitmete riikide kogemuses

soodustanud klassifikatsiooni kasutamist professionaalide poolt. Samas vajavad RFK

lühivormid täiendavat uurimist tagamaks nende asjakohasus ja kasulikkus

praktilisel kasutamisel 96

.

 Mitme välisriigi kogemus annab tunnistust asjaolust, et puuetega inimestele võib

osutuda vastumeelseks vastata RFK-alusel koostatud küsimustikele, kuna see

võib tunduda neile kategoriseerivana ja ilma individuaalse lähenemiseta. Rootsi

pilootprojektis oli sotsiaaltöötajate jaoks üks raskemaid küsimusi kliendile selgitada,

miks on vaja viia läbi nii põhjalik hindamine. Lisaks sellele, tekib kliendil taolise

hindamise läbiviimisel ootus abile, kuid samas võib tekkida olukord kus ei võimalik

abi osutada kuna omavalitsusel ja riigil puuduvad sobivad teenused või puudub

rahastus seda vajalikus mahus osutada.

 RFK üks tugevamaid külgi ja samas ka väljakutseid on eesmärk anda

universaalne terminoloogia kirjeldamaks tervist ja tervisega seotud seisundeid

ning parandada professionaalide omavahelist suhtlemist. Erinevate valdkondade

professionaalidel on oluline roll tagamaks patsiendi heaolu läbi sekkumiste

koordineerimise, kommunikatsiooni ja omavahelise koostöö ning siin on RFK-l

potentsiaali suurendada distsipliniinide-vahelise kommunikatsiooni efektiivsust ja

kvaliteeti. Väljatoodud riikide RFK kasutamise kogemuse võib hinnata, et RFK annab

eeldused, kuid ei taga veel ühise keele kasutamist süsteemi-üleselt. Selle

95 Escorpizo, R. et al. 2015. Handbook of Vocational Rehabilitation and Disability Evaluation: Application and

Implementation of the ICF. Springer International Publishing Switzerland, lk 548. 96 Escorpizo, R et al. 2015. A guide on how to develop an International Classification of Functioning, Disability

and Health Core Set. European Journal of Physical and Rehabilitation Medicine, vol 51:105-17.

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

42

saavutamiseks on vajalik RFK süsteemi-ülene rakendamine ning efektiivne koostöö

nii tervishoiu-, töö- kui sotsiaalvaldkonna üleselt.

Järgmises peatükis antakse ülevaade Eesti tänase rehabilitatsiooni ja abivahendite

süsteemi probleemidest, antakse soovitusi kuidas RFK-le tuginevate elektrooniliste

dokumenteerimisvormide rakendamine võiks toetada nii süsteemi kui kliendi vaatest

teenuseosutamise protessi ja selle tulemuslikkust ning kliendi liikumist erinevate teenuste

vahel.

7.2. Eesti rehabilitatsiooni ja abivahendite süsteemi hetkeolukord,

probleemid ja kitsaskohad ning soovitused RFK kasutamisel

praeguse olukorra kitsaskohtade ületamisel

Alates 2016. aastast lisandus Eestis meditsiinilisele rehabilitatsioonile ehk taastusravile eraldi

teenustena, sotsiaalne ja tööalane rehabilitatsioon. Need tervikliku rehabilitatsioonisüsteemi

moodustavad osised on lahutatud üksteisest nii eesmärkide, sihtrühma kui rahastuse poolest.

Lisaks sellele on eraldi abivahendite süsteem, mis ei ole olemuselt integreeritud

rehabilitatsiooniprotsessiga. Samas on oluline, et vaatamata toimunud muudatusetele saaksid

inimesed just nende vajadustele vastavaa abivahendi või teenuse õigeaegselt, mis võimaldaks

neil saavutada optimaalse funktsioneerimise ja osalemise ühiskonnaelus. Võib hinnata, et

Eesti tervishoiu-, sotsiaal- ja töövaldkonna suurimaid probleeme täna on ühtse süsteemi

puudumine – süsteemi osised on disainitud ja piiratud teatud eluvaldkondadega nagu

sotsiaalne-, tervise- või tööalane rehabiliteerimine, kuid reaalses elus võib klient klient

siseneda iga süsteemi osa kaudu (taastusravi, sotsiaalne- või tööalane rehabilitatsioon) ning

vajada täiendavalt integreeritult teenuseid ka teistest valdkondadest. Seega kliendi vaatest,

kes vajab rehabilitatsiooni ja/või abivahendit ühiskonnas oma potentsiaali ulatuses teistega

võrdsetel alustel osalemiseks ja toimetulemiseks on suur oht, et ta langeb nn süsteemi

vahedesse ja jääb ilma vajalikust teenusest.

Olulisemad probleemid, mis on tekkinud meditsiinilise-, sotsiaalse- ja tööalase

rehabilitatsiooni ja abivahendite süsteemide-vahelise integratsiooni puudumise tõttu, võib

jagada süsteemi-tasandi ja indiviidi-tasandi probleemideks. Tänases süsteemis puudub

ühtne valdkondade-ülene juhtumikorraldus, mistõttu indiviidi tasandil ei tea klient

kuhu abi saamiseks pöörduda. Info teenuste olemasolu ja saamise võimaluste kohta ei ole

alati kättesaadav kliendile, mistõttu inimesed ei jõua õigel ajal vajaliku teenuseni ja

sekkumine toimub liiga hilja, tegeledes probleemi tagajärgedega või klient langeb nn

süsteemide vahele ning jääb üldse ilma vajalikust teenusest. Keskne juhtumikorraldus peaks

aitama kliendi vajadusi analüüsida ja vajadusel suunama õigete teenuste juurde, sh

meditsiiniline-, sotsiaalne- või tööalane rehabilitatsioon, muud KOV-i ja/või riigiteenused.

Lisaks sellele, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja töövaldkonna üleselt inimese andmed ei

liigu kliendiga kaasa, mis tekitab süsteemi-tasandil dubleerimist nii kliendi terviseseisundi ja

funktsioneerimise, vajaduste ja võimaluste hindamisel ning teenuseosutamisel, mille

tulemusena kannatab teenuste pakkumise kvaliteet, kättesaadavus ja tulemuslikkus ning

Süsteemis puudub ühtne juhtumikorraldus.

Inimene ei tea kuhu abi saamiseks pöörduda.

Inimene ei jõua õigel ajal teenuseni ja sekkumine

tegeleb probleemi tagajärgedega või jääb

ilma vajalikust teenusest.

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

43

süsteem tervikuna ei ole kuluefektiivne. Rehabilitatsiooni ja abivahendite süsteemides on

kasutusel erinevad standardid ja terminoloogia, mistõttu on piiratud info kaasaliikuvus

üleminekul ühest rehabilitatsiooniprotsessi etapist teise. Keeruline on saada ülevaadet

kliendiga juba tehtud tööst, mistõttu tuleb ekspertidel alustada hindamist sageli uuesti või

tuleb info saada kätte alternatiivsetel viisidel, mis võtab nii ajalist kui rahalist ressurssi. Kuna

andmed ei liigu erinevate süsteemide vahel, toimub palju dubleerimist inimese

terviseseisundi, vajaduste ja võimaluste hindamisel ning teenuseosutamisel. Samuti võivad

teenusel osaleda inimesed, kes tegelikult antud teenust ei vaja ja/või ei vasta osutatav teenus

kliendi reaalsetele vajadustele.

Seega on Eesti rehabilitatsiooni- ja abivahendite süsteemis on mitmeid kitsaskohti, eeskätt

kliendi teenuste-vahelisel liikumisel, kus RFK kui ühine keel võiks lahendusi pakkuda. Seda

probleemi teadvustades ja süsteemi parandamiseks on Sotsiaalministeerium seadnud

eesmärgiks taastusravi- ja rehabilitatsioonisüsteemi integreerimise ühtseks kliendikeskseks

tervikuks eesmärgiga pakkuda inimesele õigeaegset ja sujuvalt toimivat teenust, ning sotsiaal-

, töö- ja tervisevaldkonnas pakutavate rehabilitatsiooni ja taastusravi teenuste koostoime

parandamine, sh välistades teenuste dubleerimise ning kattes teenuste vahele jäävad augud. 97

Seega on Eestis nagu mitmetes teistes Euroopa riikides jõutud järeldusele, et on vajadus

riiklikul tasandil koordineeritud lähenemisele toetamaks üleminekuid erinevate süsteemide

vahel tagamaks, et klient saab tema vajadustele vastavat abi ning ei langeks nn süsteemi

vahedesse, jäädes ilma vajalikust teenusest õigel ajahetkel. Camargo (2011) on uurinud

puuetega alaealiste liikumist erinevate süsteemide teenuste vahel ning võimalusi, kuidas RFK

saab seda protsessi soodustada. Näiteks on Suurbritannias ja Saksamaal on jõutud järeldusele,

et üleminekute planeerimisel on oluline individuaalne lähenemine ja kliendi kaasamine

protsessi. Protsessi haldamine peab olema jagatud nii professionaalide kui klientide poolt

võimaldades kliendile otsustusvõimalust ja samas ka jagada vastutust protsessi toimumise

eest. Kuna puuetega inimeste sihtrühm saab sageli teenuseid erinevatest süsteemidest on

nende ülemineku koordineermine suurem väljakutse, mida saab lahendada ainult läbi tiheda

koostöö erinevate teenusteosutajate ja –koordineerijate vahel. See tähendab uue

töömudeli juurutamist valdkondade üleselt, kus tuleb minna tranditsiooniliselt töömudelilt üle

nn distsipliinide-ülesele koostöömudelile. Klientidega tuleks tegeleda valdkondade-ülestes

meeskondades, kus peaks olema eksperte erinevatest süsteemidest, mis muudab kergemaks

määratleda millised teenused annavad kliendile vajaliku toe ning millal, vältides protessis

killustatust, vahesid või teenuste dubleerimist. Edaspidine juhendamine ja abi peaks

kliendile tulema juhtimikorraldaja poolt. Hinnatakse, et kliendi teenuste vahelise liikumise

soodustamiseks on vajalik:

 Keskne juhtumiskorraldus – tuleb identifitseerida üks kontaktisik või koordinaator

nii klientidele kui spetsialistidele.

97 Kuuse, R. 2016. Sotsiaalkaitse tulevik – väljakutsed ja lahendusteed. [WWW]

http://www.tallinn.ee/Sotsiaalhoolekandest-Tallinnale-20.05.pdf

Tervise ja tervisega seotud andmete

dokumenteerimine ei ole struktureeritud ning

kasutusel on erinevad terminoloogiad.

Erinevate süsteemide vahel ei liigu kliendi

andmed.

Toimub dubleerimine inimese terviseseisundi ja

funktsioneerimise, vajaduste ja võimaluste

hindamisel ning teenuseosutamisel.

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

44

 Ajakohastatud, mobiilse ja kättesaadava tervisealase dokumentatsiooni

olemasolu kliendi kohta.

 Ajakohastatud plaan üleminekute korraldamiseks.

 Tavapäraste ennetavate tervishoiumeetmete tagamine.

 Vajadusel lisarahastus komplekssemate juhtumite puhul ülemineku(te)

koordineerimiseks.

Siin tuleks RFK raamistikus kliendi üleminekute planeerimisel võtta arvesse nii meditsiinilisi

kui sotsiaalseid aspekte ning protessis peab võtma arvesse samuti kliendi isiklikke eelistusi ja

eesmärke. RFK võib anda ühise keele ja raamistiku kommunikeerimaks erinevad vajadused ja

faktorid, mis mõjutavad kliendi funktsioneerimist erinevates keskondades, aidata juhindada

distsipliinide-ülest protsessi ning toetada erinevate osapoolte vahelist koostööd. Samas

selleks, et erinevad süsteemi osad teeksid koostööd on vajalikud nii poliitilised otsused kui ka

lisarahastus teenuste täiendavast koordineemisest tulenevana. Pikas perspektiivis võib näha

seda investeeringuna, kuna läbi eesmärgistatud ja kvaliteetsemate teenuste osutamise ning

süsteemide-vahelise dubleerimise vähenemisena, muutub ressursside kasutamine

efektiivsemaks. 98

Täna puudub Eestis süsteemne ja standardiseeritud instrument kaardistamaks inimese

probleemid funktsioneerimisel, rehabilitatsiooniteenuse ja abivahendi vajaduse hindamiseks

ning kasutatud meetmete mõjususe hindamiseks. Seetõttu on Astangu Kutserehabilitatsiooni

Keskuse rehabilitatsioonialase kompetentsikeskuse poolt väljatöötamisel RFK-l põhinevad

instrumendid rehabilitatsiooniprogrammi või abivahendi vajaduse hindamiseks, sekkumiste

planeerimiseks ja nende mõjususe hindamiseks. Antud instrumentidel on potentsiaali anda

olulist informatsiooni individuaalsete sekkumiste planeerimiseks, programmide

planeerimiseks, protessi jälgimiseks ja hindamiseks ning võimaldada olulise sisendi

valdkondlike poliitikate kujundamiseks. Hindamisinstrument võimaldaks tõsta

rehabilitatsiooni- ja abivahendi vajaduse hindamise kvaliteeti, tagades, et inimene saaks

vajadustele vastava teenuse või abivahendi, edendaks ühise süsteemi kasutamist ning

muudaks hindamisprotesssi kliendi jaoks arusaadavamaks. Rahvusvaheline riikide praktika

RFK-l põhinevate tööriistade kasutamisel annab aluse eeldamaks, et taolise elektroonilise

hindamiskeskkonna väljatöötamine võib toetada erinevaid rehabilitatsiooniprotsessis

osalevaid osapooli, soodustades osakondade ja valdkondade ülest koostööd läbi ühtse

raamistiku ja terminoloogia võimaldamise ning seeläbi panustaks teenuse sisulise kvaliteedi

paranemisesse. Taolisel hindamisinstrument võib tulevikus tagada meditsiinilise-, sotsiaalse-

ja tööalase rehabilitatsiooni parem integreerituse, vähendada süsteemidevahelist dubleerimist

ja toetada rehabilitatsiooniteenuse sisulise kvaliteedi paranemist, soodustades seejuures

klientide sujuvamat liikumist teenuste vahel. Väljaarendatavate hindamistööriistade

piloteerimisel on oluline võtta arvesse RFK mudeli kasufaktoreid ja kitsaskohti (ptk 7.1) ning

Eesti rehabilitatsiooni- ja abivahenditesüsteemi probleeme (ptk 7.2 algus) tagamaks, et RFK-l

põhinev instrument adresseerib adekvaatselt täna süsteemis esinevaid probleeme ja vastab

valdkonna vajadustele.

Kliendi teenustevahelise liikumise soodustamiseks ja rehabilitatsiooni sisulise kvaliteedi

edendamiseks saaks RFK pakkuda:

98 Camargo, O. 2011. Systems of care: transition from the bio-psycho-social perspective of the International

Classification of Functioning, Disability and Health. Child: care, health and development,vol 37, nr 6, pp 792 –

799.

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

45

 Valdkondade-ülese kommunikatsiooni soodustamine. RFK välisriikide kasutamise

kogemustest võib hinnata, et RFKl on potentsiaali anda universaalne keel tervishoiu-

ja sotsiaalhoolekande valdkondade üleselt kasutamiseks. RFK kasutamine parandaks

tänu ühtsele raamistikule ja terminoloogiale spetsialistide vahelist arusaamist ja

kommunikatsiooni ning soodustaks integreeritud teenuseosutamist. Rehabilitatsiooni-

ja abivahendivajaduse hindamine peaks toimuma meeskonnatööna, kuna sellisel juhul

säilib tervikpilt kliendist ja olemasolevatest teenustest ning väheneb subjektiivsus

hindamisel. RFK kasutamine võib parandada rehabilitatsiooni meeskondade

omavahelist suhtlust ja teineteisemõistmist, mille tulemusena paraneb nende

ekspertidevaheline sisuline koostöö ja kliendile lähenetakse terviklikult.

 Andmete süsteemide-vahelise edastamise lihtsustamine. RFK raamistik võimaldab

tervise ja tervisega seotud andmete struktureeritud dokumenteerimist. Samas RFK ise

ei ole hindamissintrument, vaid klassifikatsioon mida saab kasutada arendamaks välja

dokumenteerimisvorme ja hindamisinstrumente, mis võimaldavad andmete ühetaolist

ja struktureeritud kogumist. Patsientide kohta dokumenteeritud informatsioon peab

olema struktureeritud viisil, mis võimaldab selle kasutamist erinevate osapoolte poolt,

erinevatel eesmärkidel ning erinevates tervishoiu-, sotsiaalhoolekande ja töövaldkonna

protsessides mida inimene läbib. See informatsioon peaks kliendiga kaasa liikuma, et

erinevatele rehabilitatsiooni protsessi eest vastutavatele osapooltele oleks vajalik info

lihtsalt kättesaadav. Lisaks sellele, peaks andmevahetus teenuseosutajate vahel

toimuma dubleerimata – kliendi hindamine peab toimuma ainult ühe korra ning hiljem

tuleb neid andmeid taaskasutada – ning kliendi tervisealase informatsiooni ja

varasemalt saadud teenuste ajalugu peaks olema võimalik kaardistada, mis tähendab,

et seda infot tuleb erinevate protsessi osapoolte poolt pidevalt ajakohastada. Ühtse

dokumenteerimisvormi ja tööriistade kasutamine soodustaks taolist andmevahetust,

kus kliendi info liiguks temaga kaasa süsteemi erinevatesse etappidesse ning erinevate

teenuseosutajate juurde.

 Valdkonna sisulise kvaliteedi paranemine. RFK-le tuginevat hindamis- ja

rehabilitatsiooni protsessi toetava elektroonilise dokumenteerimisvormi kasutamine

võib toetada teeenuse sisulist kvaliteeti. Antud instrumentide kasutamine toimiks

abivahendina rehabilitatsiooni ja/või abivahendite hindamise läbiviimiseks, tulemuste

dokumenteerimiseks, sekkumisplaani koostamiseks ning läbiviidud sekkumiste

tulemuslikkuse hindamiseks. Lisaks sellele, toetaks RFK kasutamine kliendikeskset ja

individuaalset teenuseosutamist.

Oluline on märkida, et RFK ei saa asendada valdkonna- või sektori-spetsiifilisi keeli ja

hindamistööriistu, kuid võib soodustada valdkondade-ülest koostööd 99

. RFK ja RFK-l

põhinevate tööriistade rakendamise edukus sõltub suuresti nende vastavusest juba täna

rehabilitatsiooni ja abivahendite süsteemides kasutavate mõõdikutega ja nende praktilisest

rakendatavusest. Meditsiinilises rehabilitatsioonis (st tervishoiusektoris) on täna valdavalt

kasutuses RHK klassifikatsioon, mille uus versioon on WHO poolt väljaarendamisel. RHK-11

integreerib RHK juurde ka RFK funktsioneerimise osised, võimaldamaks paremini kirjeldada

haiguste mõju inimese funktsioneerimisele. See võimaldaks luua aluse tervishoiu-, sotsiaal- ja

töövaldkonna üleselt kasutatava universaalse raamistiku ja terminoloogia ning soodustaks

99 Jelsma, Jennifer. 2009. Use of the International Classification of Functioning, Disability and Health: a

Literature Survey. Journal of Rehabilitation Medicine, vol 41: 1 – 12.

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

46

piloteeritavate hindamisinstrumentide süsteemi-ülesest kasutamist Samas on oluline rõhutada,

et tulenevalt tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteemide olemusest võib uute mudelite ja

tööriistade tutvustamine, omaksvõtmine ja kasutuselevõtt olla aeglane. Seetõttu peaksid

muutused poliitikates ja töömeetodites peavad toimuma paralleelselt erinevatel tasemetel nii

riigi kui teenuseosutajate tasemel, mis nõuab arutelusid, ettevalmistamist ja otsuseid. Lisaks

sellele, peaksid väljatöötavad hindamisinstrumendid olema laiem osa riiklikust e-tervise

strateegiast ning riiklikult väljaarendatavast informatsioonistruktuurist. Rehabilitatsiooni- ja

abivahenditesüsteemi süsteemide paremaks integreerimiseks on eeskätt on oluline

süsteemidevaheliste silotornide mahalammutamine ja andmekogude koostalitlusvõime

suurendamine. Samas on oluline võtta ka arvesse, et kliendi sujuv liikumine tervishoiu-,

sotsiaal- ja töövaldkonna teenuste vahel ei ole takistatud pelgalt vaid erinevate valdkondade

ekspertide ja andmekogude vähese koostalitlusvõime poolt, vaid süsteemid erinevad suuresti

ka teenuse saamiseks seatud tingimuste poolest, mis võib tekitada olukordi kus klient ei saa

talle vajalikku teenust. Seega tuleb hindamisinstrumendi piloteerimisel võtta arvesse nii

tervishoiu-, sotsiaal- ja töövaldkonna tervikvaadet kui arenguid süsteemide siseselt.

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

47

8. Kokkuvõte

Käesolev anlüüs andis ülevaate RFK kujunemise ajaloolisest taustast, kontseptuaalse mudeli

ja klassifikatsioonisüsteemi põhimõtetest ja eesmärkidest ning RFK kasutamise kogemusest

rehabilitatsiooni- ja abivahenditesüsteemi valdkondades välisriikide (sh Soome, Rootsi,

Holland, Saksamaa ja Itaalia) praktikas. Riikide RFK rakendamise lühiülevaadet täiendasid

näited konkreetsetest valdkondadest. RFK rahvusvahelise kasutamise kogemuse võrdleva

analüüsi tulemusena toodi välja olulisemad järeldused klassifikatsiooni kasufaktorite ja

väljakutsete osas. Lisaks sellele, lähtudes teiste riikide kogemusest esitati soovitused Eestis

RFK-l põhinevate dokumenteerimisvormide ja hindamisinstrumentide kasutusele võtmisel. 100

RFK klassifitseerib tervise ja tervisega seotud seisundid, nende tagajärjed ja faktorid. Eelpool

selgunud tulemuste põhjal võib hinnata, et RFK on muutunud rahvusvaheliselt üldtunnustatud

raamistikuks kirjeldamaks funktsioneerimist ning dokumenteerimaks terviseseisundi ja

puudealase informatsiooni. Samas vaatamata asjaolule, et RFKd kasutatakse üha enam

rahvusvahelises praktikas, võib hinnata, et RFK rakendamine väga ebaühtlane ja üldiselt

teatud valdkondade keskne. Üha enam nähakse vajadust väljaarendada RFK lühivorme ja

RFK-l põhinevaid dokumenteerimisvorme, hindamisinstrumente ja kontroll-loendeid, mis

lihtsustaksid klassifikatsiooni rakendamist praktikas. Samuti hinnatakse, et RFK-l põhinevate

abivahendite väljatöötamine peab olema seostatud elektroonilise keskkonnaga, mis lihtsustab

andmekogumist ja –töötlemist, statistika kogumist ning andmete vahetamist erinevate seotud

osapoolte vahel. Seega võib hinnata, et kuigi RFK ei ole täiuslik on see potentsiaalselt kasulik

tööriist kodeerimaks informatsiooni abivahendite ja rehabilitatsiooni vajaduse hindamisel.

100 Käesolev uuring on piiratud tulenevalt riikide väiksest valimist. Kuna ajaliste võimaluste piires ei olnud

võimalik vaadelda kõiki riike, tehti valik uurimaks teatud riikide-üleselt RFK rakendamist. Oluline on märkida,

et vaadeldavates riikides ei olnud RFK rakendatud süsteemi-üleselt ja RFK rakendamise ulatus ning valdkonnad

erinesid olulisel määral. RFK rakendamist on raske jälgida riiklikul tasandil kuna tänaseks on tehtud väga

erinevaid algatusi, uuringuid ja pilootprojekte RFK kasutamiseks, mis ei ole tingimata riigipoolt keskselt

koordineeritud, vaid mis on algatatud erinevate asutuste, institutsioonide või uurimiskeskuste poolt. Lisaks

sellele piiras andmete kättesaamist saadavalolevate ingliskeelsete materjalide vähesus.

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

48

Lisa 1. Konsulteeritud välisriikide RFK ekspertide

kontaktandmed

Soome Heidi Anttila

senior researcher, PhD, PT

National Institute for Health and Welfare (THL)

Welfare department; Ageing, Disability and Functioning unit

PO Box 30, FIN-00271

Tel: +358 29 524 768

Mobile: +358 40 592 7058

Twitter: @anttilaheidi

ICF mobile www.thl.fi/en/mICF

ICFeducation www.icfeducation.org

Functioning https://www.thl.fi/en/web/functioning

The handbook for disability services http://www.sosiaaliportti.fi/en-GB/the-

handbook-on-disability-services/

THL http://www.thl.fi/en/web/thlfi-en

Holland Coen H. van Gool, PhD

WHO Collaborating Centre for the Family of International Classifications in

the Netherlands

National Institute for Public Health and the Environment (RIVM)

Postal address: P.O. Box 1, 3720 BA Bilthoven, The Netherlands || Office:

G22

T: +31-30-2748521 || T: +31-30-2744715 (Secr.) || Working days: Monday –

Wednesday

Information on the WHO Family of International

Classifications: http://www.rivm.nl/who-fic

ICF, ICF-CY, ICD-10, ICPC-2 and CMSV online in Dutch: http://class.who-

fic.nl/

Rootsi Kerstin Möller, [email protected] Tel: +4619 302178, +46706 592846,

https://www.oru.se/personal/kerstin_moller, National Health and Social

Welfare Institutione,

Almborg, Ann-Helene, [email protected], +4675 247

30 57;

Ann-Kristin Granberg [email protected] +4675-247 33

71, http://www.inspsf.se/sok_pa_webbplatsen/?emptyQuery=no&q=ICF

Itaalia Lucilla Frattura, Italian WHO-FIC CC’s research network Central Health

Directorate, Classification Area, Friuli Venezia Giulia Region, Italy

[email protected]

Saksamaa German Institute of Medical Documentation and Information:

http://www.dimdi.de/static/en/index.html

http://www.dimdi.de/static/de/index.html

Dr Stefanie Weber

[email protected]

Põhjamaad Web site of the Nordic WHO-FIC Collaborating Centre: www.nordclass.se

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

49

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

50

Lisa 2. Ekspertidele esitatud küsimused (inglise keeles)

1. Does Sweden have practical experience in using ICF in rehabilitation and assistive

devices assessment and impact measurement? How would you characterize the level

of implementation of the ICF in Sweden (complete/partial)? In which sectors has the

ICF been implemented/introduced?

2. Have there been developed national documentation or evaluation instruments based on

ICF?

3. Would you happen to know where could I find information about the lessons learnt

(e.g. success stories and obstacles faced) in the implementation of ICF in the

healthcare and social welfare domains?

4. Would you happen to know whether there are some researches done that have mapped

in Sweden the use of ICF core-sets and other documentation forms based on ICF?

5. What is in your opinion is the benefit of using ICF taking into consideration the

movement of the client/patient between different services (e.g. health care and social

services)?

6. Do you have any recommendations about how ICF should be used to support the

service provision process (including assessment of the results) and the clients/patients

movement between different services?

7. Are there national training materials and training sessions provided to professionals?

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

51

Lisa 3. Rehabilitatsiooniteenuse osutamine Kumppaniksi

ühingus

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

52

Lisa 4. mICF kontseptsioon 101

101 mICF. 2016. Conceptualisation. [WWW] http://i1.wp.com/icfmobile.org/wp-

content/uploads/2016/02/Conceptualisation.jpg

RFK kasutamise kogemus rehabilitatsiooniteenuse ning abivahendi vajaduse hindamisel

välisriikides 2016

53

Lisa 5. Hollandi abivahendisüsteemi üldise korralduse etapid

ja andmed, mida saab kodifitseerida RFK raamistiku

kasutades

Tabel X. Abivahendite üldise korralduse etapid.

Tabel X. Abivahendite üldise korralduse etapid ja andmed, mida saab kodifitseerida

kasutades RFKd, ISO 9999 või Cliq’i (ISO 9999 detailsem versioon) kasutades. 102

102 Heerkens, Y. et al. The use of the ICF in the process of supplying assistive products: discussion paper based

on the experience using a general Dutch prescription guideline. Prosthetics and Orthotics International, 35 (3),

310-317.