Kiri

Juhataja Tiina Simson

Tallinna Laste Turvakeskus

[email protected]

Peadirektor Maret Maripuu

Sotsiaalkindlustusamet

[email protected]

Linnapea Jevgeni Ossinovski

Tallinna Linnavalitsus

[email protected]

Meie 03.09.2024 nr 7-9/240492/2404954

Kontrollkäik Tallinna Laste Turvakeskuse Nõmme tee keskusesse

Austatud juhataja, peadirektor ja Tallinna linnapea

Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 13.–15.02.2024 Tallinna Laste Turvakeskuse Nõmme tee

keskuse (edaspidi: keskus) tööd.

Keskuses pakutakse sõltuvus- ja käitumishäiretega lastele ja noortele (edaspidi üldistatult: noored)

sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust. Noored saavad selles sotsiaalprogrammis osaleda

vabatahtlikult. Samuti osutab keskus kinnise lasteasutuse teenust (KLAT), mis määratakse noorele

kohtulahendi alusel. Kontrollkäigu ajal osales Nõmme tee keskuses sotsiaalprogrammis 30 noort

ning kinnise lasteasutuse teenust sai neli noort.

Keskuse personaliga suheldes jättis väga hea mulje nende asjatundlikkus, suur kogemustepagas

ning valmisolek lähtuda keerulisi olukordi lahendades ja ka noorte tulevikku planeerides eeskätt

noorte heaolust. Juhtkond ja töötajad teevad oma tööd südamega ning hoolivad noorte käekäigust.

Hea mulje jättis ka keskuse õe ning psühholoogide töö. Noorte tausta ning vajadusi arvestades on

kiiduväärt, et keskus plaanib tööle võtta ka vaimse tervise õe. Ööajaks on keskusesse appi võetud

veel üks töötaja. Sotsiaalpedagoogid peavad seda suureks edasiminekuks. Loodetavasti on

tulevikus võimalik korraldada meeskonna töö selliselt, et mitmes osakonnas või isegi kõigis

osakondades töötab ka öises vahetuses korraga kaks inimest.

Noortesse püütakse suhtuda igaühe eripärasid (sh meditsiinilist tausta ja senist elukogemust)

arvestades. Töötajad pingutavad, et õppida tundma iga noore käitumist ja iseloomu, selleks et noort

oleks võimalik just temale mõjuval moel motiveerida ja tema käitumist suunata.

Keskuses toimuvad korrapäraselt noorte võrgustikukohtumised, kus osalevad ka noored ise. Nii

keskuses viibivad noored kui ka nende vanemad saavad soovi korral tuge keskuse psühholoogidelt.

2

Õiguskantsler palub tagada, et vabatahtliku teenusena osutatava sotsiaalprogrammiga liituksid

noored, kes seda teenust tõesti soovivad ja on valmis programmis osalema. Vabatahtlikkusel

põhinevat teenust ei saa peale suruda ega pakkuda ähvardustega. Vajadusel tuleb abivajavale

noorele taotleda kinnise lasteasutuse teenust.

Keskuse osakondades peab tagama privaatsuse hügieenitoimingute tegemisel. Teiste osakondade

noored ega ka töötajad ei tohiks liikuda läbi kinnise lasteasutuse teenust pakkuva osakonna

ruumide. Praegusele olukorrale tuleks leida lahendus. Igas osakonnas võiks olla kaebuste

kogumise kast. Noorte ruumid peaksid olema turvalised ja piisavalt valgustatud. Kui vaja, tuleb

meditsiiniõe tuppa hankida kušett, kus patsient saab pikali olla.

Jälgida tuleb, et keskuses viibival noorel oleks võimalik soovi korral pääseda oma murega

spetsialisti juurde. Keskuse õuealal võiks olla rohkem treeningvahendeid ning eluosakondadesse

võiks sisse seada kööginurgad. Palun selgitage välja, kas mõni noor võib vajada eritoitu, ning

pakkuge seda talle. Keskuses viibivad noored peavad teadma, kui pikka aega nad teenust saavad

ja mis tingimustel teenus lõpeb.

Sotsiaalprogrammis osalevaid noori ei tohi eraldusruumi paigutada, see ei ole seadusega lubatud.

Kinnise lasteasutuse teenust saava noore eraldusruumi paigutamisel tuleb järgida eraldamisele

kehtestatud nõudeid.

Hea oleks, kui keskuse töötajate turvatunde tagamiseks pakutaks neile regulaarselt vajalikku tuge

ja koolitusi, kuidas keeruliste olukordadega toime tulla. Meeskonnatöö ning osakonna

turvaabinõud tuleb korraldada selliselt, et kõik töötajad tunneksid end tööl olles turvaliselt.

Õiguskantsler palub hoolitseda, et keskuse töötajad saaksid osaleda nende igapäevaelu

puudutavate otsuste tegemises ning et nad tunneksid end väärtustatuna.

Osakonnas viibivatel noortel peaks alati olema võimalik pöörduda oma murega samast soost

töötaja poole. Ka haavatavas olukorras noortega peaksid tegelema nendega samast soost töötajad.

Tuleb hoolitseda, et aegsasti märgataks seda, kui noored ei tunne end mõne kasvatajaga suheldes

mugavalt.

Noore ja tema asjade läbiotsimine peab olema põhjendatud, seega tuleb igal konkreetselt juhul

kontrollimise vajadust kaaluda. Ühtki piirangut ega mõjutusvahendit (sh kollektiivset karistamist)

ei tohi rakendada, kui selleks puudub õiguslik alus. Hea oleks, kui nii noored kui ka personal

peaksid ühiselt kokku lepitud reeglitest kinni. Vajadusel tuleb noortele rohkem selgitada erinevate

mõjutusvahendite rakendamise põhjusi, et nad mõistaksid individuaalsest lähenemisest tingitud

võimalikke erinevusi ja miks need on konkreetses olukorras põhjendatud.

Oma mobiiltelefoni kasutamist piirates peaks lähtuma sellest, kuidas noor oma telefoni kasutab.

Igaüks peab saama telefoniga rääkida privaatselt ning kellegi suhtlemisvõimalusi ei tohiks

vähendada põhjendamatult.

1. Sotsiaalprogrammis osalemine on vabatahtlik

Noore suunab sotsiaalprogrammi kohalik omavalitsus ning teenust osutatakse üldjuhul terve

õppeaasta jooksul. Enne seda, kui noor hakkab teenust saama, korraldab keskus talle ühe või paar

võrgustikukohtumist. Neil kohtumistel tehakse muu hulgas kindlaks, kas teenus sobib noorele ja

3

on talle vajalik, ning uuritakse, kas noor on valmis seda saama. Mitmel juhul oli näha, et lapse

heaolu spetsialist viitas e-kirja teel keskusesse kohta kinni pannes noore nõusolekule, mõnel juhul

oli nõusolekut mainitud ka võrgustikukohtumise protokollis.

Teenuse osutaja sõlmib eelnevalt lapsevanema või lapse eestkostjaga kokkuleppe („Kokkulepe

osalemise kohta sotsiaalprogrammis“), milles on määratud ajavahemik, kui pikalt alaealine

Tallinna Laste Turvakeskuse sotsiaalprogrammis osaleb. Noor annab kokkuleppele oma allkirja.

Lepingu punktis 4.2 on kirjas, et lapsevanemal on õigus lõpetada kokkulepe ennetähtaegselt, kui

see on noore huvides ja kooskõlastatud võrgustiku osapooltega.

Keskuse üksuse juht selgitas, et mõnikord ei suudeta võrgustikukohtumis(t)el noorele teenuse

vajalikkust piisavalt hästi selgeks teha või ei kuulu noor keskuse hinnangul sotsiaalprogrammi

sihtrühma. Seega ei osutata teenust sugugi kõigile noortele, kelle lastekaitsetöötaja keskusesse

suunab, sest keskusel on eeldatavasti võimalik arvestada ka noore sobivust ja siirast soovi

sotsiaalprogrammis osaleda.

Päevikute sissekannetest võis välja lugeda, et mõni noor oli üllatunud, et peab programmis

osalema õppeaasta lõpuni. Seega ei pruugi olla programmi tingimused kõigile noortele küllalt

arusaadavad.

Mõne noorega vesteldes jäi mulje, et kõik noored ei ühine programmiga alati vabatahtlikult.

Noorte sõnul otsustab teenuse saamise üle lastekaitsetöötaja. Samuti oli mõni noor arvamusel, et

kui ta teenusega ei nõustu, võidakse tema vanematelt hooldusõigus ära võtta või ta saadetakse

kinnisesse lasteasutusesse. Niisiis ei pruugi noored pidada programmis osalemist vabatahtlikuks.

Sellele viitavad ka noorte arvukad – ja mõnel juhul korduvad – põgenemiskatsed.

Isikult saab vabaduse võtta vaid põhiseaduse §-s 20 loetletud alustel. Õiguskantsler juhtis sellele

tähelepanu ka 2009. aastal Nõmme tee keskust külastades. Üks vabaduse võtmise alus

(põhiseaduse § 20 lg 2 punkt 4) on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-des 1301-1305.

Need sätted käsitlevad kinnise lasteasutuse teenust, mille kohaldamise otsustab kohus.

Lapsevanem/eestkostja või linna- või vallavalitsuse töötaja ei saa anda kinnises asutuses hoidmise

kohta nõusolekut või heakskiitu alaealise eest.

Kui lapse või noore käitumine seab ohtu tema elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või

tervise ning seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega (SHS § 1302 lg

1), tuleb kohalikul omavalitsusel taotleda talle kinnise lasteasutuse teenust. Sotsiaalprogrammi ei

saa suunata selle pärast, et noore heaolu võib sattuda ohtu, kuna kinnise lasteasutuse teenuse

taotlemise protsessis võib ette tulla viivitusi.

Vabatahtlikkusel põhinevat sotsiaalprogrammi ei saa noorele määrata sunniviisiliselt: alaealise

nõusolekut on raske pidada siiraks, kui ta nõustub programmiga, kuna kardab, et vastasel juhul

võidakse tema vanema(te) hooldusõigust piirata ja/või talle endale kinnise lasteasutuse teenus

määrata. Vabatahtlikult teenuse saamine eeldab, et noor mõistab vajadust oma elu senisest

teistmoodi korraldada, ta peab soovima end parandada. Hirm vanemate kaotuse pärast või

mitmesuguste meetmete määramise ähvardused seda motivatsiooni ei asenda.

Kindlasti ei tohiks sotsiaalprogrammis osaleva noore suhtes rakendada meetmeid, mida

vabatahtlikkusel põhineva teenuse osutamisel kohaldada ei saa. Sotsiaalprogrammi rakendamise

aluse ja sisu määrab suuresti lapsevanema või eestkostjaga sõlmitav leping ning keskuse kodukord.

Kui noor ei järgi järjekindlalt kodukorda, peaks nii teenuseosutajal kui ka lapse perel, eestkostjal

4

või lastekaitsetöötajal tekkima kahtlus, kas see on noorele parajasti sobiv teenus. Küsitav on ka

lepingu punkti 4.2 sõnastus, mis viitaks justkui sellele, et teenuse osutamise lõpetamisele ei saa

noor kaasa rääkida ning et lõpliku heakskiidu annab sellele otsusele hoopis võrgustik.

Õiguskantsler palub tagada, et sotsiaalprogrammiga liituksid ja seal osaleksid vaid need noored,

kes on seda teenust tõesti valmis vastu võtma. Vabatahtlikkusel põhinevat teenust ei saa pakkuda

sunniviisil ega ähvardustega. Vajadusel tuleb abivajavale noorele taotleda kinnise lasteasutuse

teenust.

2. Olmetingimused

Erinevalt sotsiaalprogrammi noorte osakondadest on kinnise lasteasutuse teenust saavate noorte

osakond läbikäidav: näiteks sööma, külalistega kokkusaamise ruumi, keskuse peaukse juurde või

puutöö- ja toiduvalmistamise tundi minnes käivad noored ning ka personal üldjuhul läbi kinnise

lasteasutuse teenuse osakonna ruumide. Selline asjade korraldus segab nii noori kui ka töötajaid.

Seega tasuks noorte ja töötajatega arutada, kuidas olukorda lahendada, arvestades hoone

iseärasusi. Kontrollkäigul kaasas olnud tervishoiuekspert nägi samuti vajadust investeerida

hoonetesse ja taristusse, et oleks tagatud tänapäevane elukeskkond.

Mõnes pesuruumis oli WC-pott ülejäänud ruumist eraldatud dušikardinaga, mitte (lukustatava)

uksega. Kõikide osakondade pesuruumid (nt 1. tüdrukute osakonnas) ei olnud seestpoolt

lukustatavad. Personali sõnul soovitakse sellega tagada noorte üle parem järelevalve.

Kui igaüks võib takistamatult pesuruumi siseneda, pole tagatud privaatsus. Õiguskantsler on

varem sotsiaalhoolekandeasutust kontrollides selgitanud, et tualett- ja pesuruumide uksed peaksid

olema seestpoolt suletavad (näiteks nn liblikaga lukuga), nii et töötajad saaksid neid vajaduse

korral väljastpoolt kiiresti avada. Hügieenitoiminguid peab saama teha privaatselt.

Noorte tubades puudusid kohtvalgustid, mis on õppetöö tegemiseks vajalikud. Samuti polnud igas

osakonnas näha kaebuste kogumise kasti (nt 1. tüdrukute osakonnas), kuhu noored saaksid soovi

korral jätta ka anonüümsed kirjad oma murede/rõõmude kohta.

Mõne osakonna tubades olid suitsuandurid teibiga kinni kaetud (nt poisteosakonna

magamistubades ja maadlemiseks kohandatud mattidega ruumis). Poisteosakonna mattidega

ruumis oli radiaatori temperatuuriregulaatori kate eemaldatud, nii et regulaatorist ulatus välja terav

otsak. Palun tubades olevad suitsuandurid ning võimalikud vigastusohtu kujutavad kohad üle

kontrollida.

Eksperdi hinnangul olid meditsiiniõe tööruumid puhtad, inventar paigutatud käepäraselt ning toas

kõik tööks vajalikud meditsiinilised vahendid. Siiski ei olnud vastuvõtutoas ruuminappuse tõttu

kušetti. Kui seda siiski vaja läheb, palun leidke lahendus.

Õiguskantsler palub tagada privaatsus hügieenitoimingute tegemisel. Palun leidke lahendus, et

teiste osakondade noored ja töötajad ei peaks käima läbi kinnise lasteasutuse teenuse osakonna

ruumide. Igas osakonnas võiks olla kaebuste kogumise kast. Noorte ruumid peaksid olema

turvalised ja piisavalt valgustatud. Kui on vaja, tuleb meditsiiniõe tuppa muretseda kušett, millele

patsient saab vajaduse korral pikali heita.

5

3. Teraapiavõimalused ning vaba aja sisustamine

3.1. Noortele kättesaadav psühholoogiline abi

Keskuses töötas varem kaks meespsühholoogi ja üks naispsühholoog. Alates 2024. aasta

veebruarist lisandus meeskonda üks naispsühholoog. Ühel juhul oli päeviku sissekannetest näha,

et teenust saav neiu avaldas 2023. aasta oktoobri alguses soovi vestelda naissoost psühholoogiga.

Usalduslikule vestlusele pääses tütarlaps alles 21. detsembril. Noortele tuleks korraldada samast

soost psühholoogi vastuvõtt võimalikult lühikese ooteajaga, et vastuvõttu ei peaks ootama ligi

kolm kuud.

3.2. Vaba aja sisustamine

Noortel on võimalik regulaarselt külastada keskuse jõusaali, mängida lauatennist ja piljardit.

Mõnikord on mõni noor saanud käia koos töötajaga väljas sportimas. Sellegipoolest leidis osa

noori, et keskuse õuealal võiks olla rohkem kehalise liikumise võimalusi (nt ronimis- vm

spordivahendeid).

Noortele meeldis, et nad saavad aeg-ajalt käia keskuses asuvas õppeköögis. Õppeköögi sisustust

on õiguskantslerile teadaolevalt plaanis tulevikus uuendada. Töötajad selgitasid, et osakondades

võiksid olla ka väikesed kööginurgad. Sellised kööginurgad on näiteks Maarjamaa

Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuse rühmakodudes ning Valgejõe õppekeskuse rühmades

(vt 2021. aastal tehtud kontrollkäigu kokkuvõte, p 1 ja 2022. aasta kokkuvõte, p 1).

3.3. Muud küsimused

Üks noor kurtis, et ta on mõnda aega pidanud taluma ühe toiduaine tõttu terviseprobleeme.

Väidetavalt pole lubatud tal menüüs muudatusi teha, kuna tal puudub vajalik tervisetõend.

Kui keskus vajab erimenüü lubamiseks tervisetõendit, tuleb suunata noor ja tema eestkostja tõendit

hankima, ja kui terviseprobleem leiab kinnitust, tuleb noorele sobivat toitu ka pakkuda. Tõendi

hankimisel saab vajaduse korral nõu anda meditsiiniõde.

Mitu noort ei teadnud, kui kaua nad peavad keskuses viibima. Kõigile lastele ja noortele tuleks

arusaadaval moel selgitada, kuidas teenus toimib ja mis tingimustel teenuse osutamine lõpetatakse.

Õiguskantsler palub jälgida, et keskuses viibivatel noortel oleks võimalik soovi korral rääkida oma

murest sobivale spetsialistile. Keskuse õuealal olevaid spordivahendeid võiks võimalusel juurde

hankida ning eluosakondadesse sisse seada kööginurgad. Kui noor vajab eritoitu, siis palun

selgitage see vajadus välja ja pakkuge talle sellist toitu, nagu ta vajab. Keskuses viibivad noored

peavad teadma, kui pikalt teenust osutatakse ja mis tingimustel teenuse osutamine lõpetatakse.

4. Eraldusruumi kasutamine

4.1. Olukord keskuses

Keskuse kodukorra punkti 16 järgi on igas osakonnas eraldusruum, kuhu paigutatakse noor, kes

on ohtlik endale ja/või teistele, kuni ohu äralangemiseni. Keskuses kasutusel olevate

mõjutusvahendite loetelu järgi on vägivalla kasutamise eest ette nähtud mõjutusvahendina „0,5 h

oma toas, vajadusel eraldusruum (kuni rahuneb)“.

6

Eraldusruumi kasutamise juhtumid märgitakse tabelisse, mida täidetakse paberil. Keskuse

personali sõnul kantakse eraldusruumi kasutamise juhtumid päevasündmustena ka noore

digitaalsesse päevikusse. Neid juhtumikirjeldusi on võimalik lugeda konkreetse päeva sündmuste

alt.

4.2. Sotsiaalprogrammi noorte eraldusruumi paigutamine

Kahe eraldamisjuhtumi (mõlemad 04.02.2024, kestusega 65 min ja 15 min) kirjeldused olid kantud

eraldi kausta, mis asus 1. tüdrukute osakonnas noorte toimikute juures. Muude sotsiaalprogrammi

osakondade eraldusruumi kasutamise kohta sissekanded puudusid. Õiguskantsleri nõunikega

vestelnud noorte sõnul on eraldusruumi viidud ka teisi sotsiaalprogrammis osalevaid noori. Üks

sotsiaalprogrammi noor rääkis, et ta viibis ühe öö „kartseris“ (eraldusruumis), sest ta oli püüdnud

põgeneda. Noore sõnul viidi ta eraldusruumi paar nädalat enne õiguskantsleri kontrollkäiku.

Vestlusel räägitu annab alust arvata, et eraldusruumis ööbimine ei olnud noore vabatahtlik valik.

Seadus lubab eraldusruumi paigutada vaid neid noori, kes viibivad keskuses kohtumääruse alusel

ehk saavad kinnise lasteasutuse teenust. Vabatahtlikult sotsiaalprogrammis osalevaid noori ei tohi

turvalisuse tagamiseks SHS § 1303 lõike 4 punkti 2 alusel eraldusruumi paigutada. Kui noore

käitumine ja/või tervislik seisund annab alust arvata, et sotsiaalprogramm ei pruugi olla talle

(enam) sobiv teenus, tuleb vajadusel kaaluda teenuse osutamise lõpetamist või asendamist mõne

sobivamaga.

Ka juhul, kui noor läheb töötajate korraldusel ise eraldusruumi, ei saa seda tõlgendada nii, et noor

on nõus eraldusruumis viibima. Seda on õiguskantsler selgitanud Maarjamaa Hariduskolleegiumi

õppekeskustesse tehtud kontrollkäikude kokkuvõtetes (vt 2021. aasta kokkuvõte, p 6 ja 2022. aasta

kokkuvõte, p 3).

Noored võivad soovida kasutada mattidega jm pehme mööbliga tuba omaette olemiseks, trenni

tegemiseks või enda välja elamiseks. Keskuses olevad poisid pidavat selles toas käima

vabatahtlikult üsna sageli. Sellisel juhul peab tuppa ja sealt välja liikumine olema takistusteta.

4.3. Kinnise lasteasutuse teenust saavate noorte eraldusruumi paigutamine

Seadus lubab kinnise lasteasutuse teenust saavaid noori paigutada eraldusruumi ainult äärmuslikel

juhtudel piiratud ajaks.

Selgusetu on, kas ja mil moel kõik need eraldamise juhtumid dokumenteeritakse. Kuigi osakonna

kaustas oli kaks eraldamise juhtumi kirjeldust (kuupäevad puudusid) ning sellesama noore

eraldusruumi viimise kohta oli 14.11.2023 tehtud ka päevikusse sissekanne, ei võimalda see info

kindlalt järeldada, et SHS-is sätestatud nõudeid järgides oli dokumenteeritud just 14.11.2023

juhtum. Päevikus ei olnud näiteks mainitud eraldamise kestust ning puudus ka eraldusruumi

paigutamise otsuse teinud töötaja nimi. Ka teise noore eraldamisruumi paigutamise kohta

(06.11.2023) ei olnud päevikus mainitud eraldamise kestust ega seda, kes töötajatest otsustas noore

eraldusruumi paigutada. Ei olnud ka põhjendatud, miks tingis võimaliku keelatud eseme enda

juures hoidmine sellise ohu, et seda ei saanud maandada muul moel, kui tuli noor eraldusruumi

viia.

Eraldusruumi paigutamist ei tohi kunagi kasutada mõjutusmeetmena või karistusena näiteks noore

põgenemise, kakluse või keelatud ainete asutusse toomise eest (vt ka sotsiaalhoolekande seaduse

7

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, lk 29).

Eraldamine on lubatud vaid vahetu ohu ennetamiseks. Kui personal kahtlustab, et noor peidab

enda juures keelatud esemeid ning noore käitumine võib seetõttu kujutada vahetut ohtu talle endale

või teistele isikutele, võib eraldusruumi kasutamine olla vajalik ning õigustatud kuni ohu

äralangemiseni. Alaealise võib paigutada eraldusruumi kõige rohkem kolmeks tunniks (SHS §

1303 lg 4 p 2).

Eraldamised tuleb ka nõuetekohaselt protokollida (SHS § 1303 lg 5 ja § 107 lg 8). Protokollist

peab nähtuma eraldamise algus- ja lõpuaeg (SHS § 107 lg 8 p 2). Protokollis tuleb üksikasjalikult

kirjeldada eraldamisele eelnenud olukorda ning eraldamise põhjusi (SHS § 107 lg 8 punktid 3-4).

Ei piisa sellest, kui viidatakse paari sõnaga noore agressiivsusele või ähvardusele põgeneda või

kallaletungile ning korraldustele mitte allumisele. Sedavõrd puudulike viidete põhjal pole

võimalik hinnata olukorra keerulisust ega ka seda, kas eraldamine oli õiguspärane.

Selleks, et keskusel oleks eraldusruumi kasutamisest parem ülevaade, võiks kõik eraldamise

juhtumid nõuetekohaselt dokumenteerituna talletada ühes keskses kohas, näiteks eraldamiste

registris või muul moel. Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe ning Emajõe õppekeskustes on

eraldusruumi kasutamise juhtumid kantud õppekeskuse üldregistrisse ning Valgejõe õppekeskuses

on vägivallajuhtumid talletatud veel eraldi registris.

Kuigi seadus seda selgesõnaliselt ette ei näe, on õiguskantsler tunnustanud kinnise lasteasutuse

teenust pakkuvate asutuste tava dokumenteerida eraldatud noore seisukord iga kindla ajavahemiku

tagant (vt 2021. aasta kokkuvõte, p 6 ja 2022. aasta kokkuvõte, p 3). Eraldusruumi paigutatud

inimene peab vajaduse korral saama personaliga ühendust kogu eraldamise vältel (vt Maarjamaa

Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskusele saadetud soovitused, lk 10). Näiteks juhul kui

poisteosakonnas olevat eraldusruumi oleks tarvis mõne kinnise lasteasutuse noore eraldamiseks

kasutada, ei ole võimalik noort jälgida, sest selle toa ukseava on vineerplaadiga kinni löödud.

Pidev kontakt on muu hulgas oluline selleks, et töötajad saaksid kiiresti reageerida, kui noore

olukord peaks eraldusruumis halvenema või kui ta soovib juua või tualetti minna.

Nii mõnelgi juhul oli noorte päevikute sissekannetest näha, et konfliktsituatsioone aitas lahendada

ka keskuse psühholoog, kelle vastuvõtul noor regulaarselt käib. Usaldusväärne spetsialist võiks

olla kohal ka siis, kui olukord on muutunud nõnda keeruliseks, et noor tuleb mõneks ajaks teistest

eraldada. Samuti võiks eraldatud noore juurde kutsuda meditsiiniõe, kui meedik on parasjagu tööl.

Õde saab dokumenteerida vigastused, mida noor võib saada eraldamise käigus või selleni viinud

sündmuste ajal. Vigastuste tekkimise talletamise kohustus on ette nähtud SHS § 107 lõike 8

punktis 6.

Eraldusruumi viivas koridoris võiks olla seinakell, et eraldatud noorel oleks võimalik tajuda aja

kulgemist.

Õiguskantsler palub keskusel mitte paigutada sotsiaalprogrammis osalevaid noori eraldusruumi.

Eraldada tohib vaid kinnise lasteasutuse teenust saavaid noori, kui see on tingimata vajalik.

Eraldamine on äärmuslik abinõu, mille rakendamisel tuleb järgida kindlaid nõudeid.

8

5. Personal ja turvalisus

5.1. Personal

Paljud töötajad väitsid, et tunnevad usalduse kasvamist nende vastu pärast keskuse juhtkonnas

tehtud muudatusi (eelmise aasta suvel). Sotsiaalpedagoogidele soovitakse anda rohkem

otsustusõigust ning kõiki töötajaid innustatakse rohkem kaasa mõtlema ning oma arvamust

avaldama. See on kiiduväärt muudatus. Lastega ööpäev läbi koos viibivad inimesed teavad

eeldatavasti kõige paremini oma osakonna noorte muresid ja rõõme, oskavad keerulistes

olukordades leida sobivaimad lahendused ning innustada noori oma käekäigu eest paremini hoolt

kandma.

Kogutud info annab alust arvata, et vähemalt osale töötajatest ei ole selge, milliseid muudatusi

kavandatakse. Näib, et senised ümberkorraldused on põhjustanud neis segadust, rahulolematust

ning on vähendanud usaldust juhtkonna vastu. Osa töötajaid väitis, et nad ei saa aru, mis on

sotsiaalpedagoogide tööülesanded ning mis otsuseid nad võivad noorte igapäevaelu kohta teha.

Mõne töötaja sõnul ei ole nende muresid kuulda võetud ning on ka neid, kes ei julge oma kõhklusi

jagada. Osa personalist tunneb, et neid ei motiveerita, asutuses on pingeline õhkkond ning töötajad

ei tunne end turvaliselt.

Õiguskantsler ei saa lahendada töövaidlusi. Küll on aga teenuse osutamiseks hädavajalik, et noorte

eest hoolitsevad töötajad tunneksid end tööülesandeid täites turvaliselt, väärtustatuna ning

mõistaksid selgelt, mida neilt oodatakse. Oluline on, et personalil oleks võimalik üksteist austavas

töökeskkonnas anda (vajadusel anonüümselt) juhtkonnale konstruktiivset tagasisidet. Planeerides

ja viies ellu töökorraldust puudutavaid muudatusi, tuleks tagada, et uuendusi selgitataks. Nii saab

vältida hilisemaid arusaamatusi.

Keskuse personal on saanud osaleda mitmesugustel koolitustel, sh agressiivse käitumisega

toimetuleku meetodite (Verge meetodi) koolitusel ning usalduslikel suhetel põhinevat sekkumist

käsitleval TBRI-koolitusel. Hea oleks, kui kõik keskuses noortega tegelevad töötajad saaksid

omandada need vajalikud teadmised ja oskused. Sotsiaalpedagoogide hinnangul oleks abi ka

vaimse tervise koolitustest, et nad oskaksid paremini mõista noorte psüühikahäireid ning seetõttu

käituda konfliktsituatsioonides teadlikumalt. Selliste koolituste olulisust rõhutas ka kontrollkäigul

osalenud ekspert.

Keskus pakub oma töötajatele nii individuaalseid kui ka grupisupervisioone. Samuti on töötajatel

võimalik soovi korral vestelda keskuse psühholoogidega. Lisatuge ja -teadmisi vajaksid töötajad

enda sõnul selleks, et nad oskaksid pärast ärevaid sündmusi (nt noorte ründed töötajate vastu)

endaga toime tulla.

Üldiselt tunnevad sotsiaalprogrammi töötajad end keskuses turvaliselt. Pigem tuleb tegeleda

solvangute ja noorte omavaheliste konfliktidega. Füüsilisi ründeid personali vastu tuleb ette väga

harva.

Seevastu mõne kinnise lasteasutuse teenuse osakonna noore käitumine on toonud kaasa palju

ebakindlust, mistõttu töötajad ei tunne end selles osakonnas enam turvaliselt. Kuigi päeval ja öösel

on kinnise lasteasutuse teenuse osakonnas valves kaks sotsiaalpedagoogi (sotsiaalprogrammi

osakondades on öösiti üks sotsiaalpedagoog), on töötajat rünnatud ka siis, kui tema kolleeg on

parasjagu eemal (nt söömas). Pingelises olukorras pole olnud alati võimalik ka osakonna

telefoniga abi kutsuda ning töötaja on olnud sunnitud saatma mõne osakonnas viibiva noore abi

otsima.

9

Üks naissoost töötaja sai vigastada kinnise lasteasutuse teenust saavat noort haiglast keskusesse

tagasi tuues, kui noor teda ründas. Need sündmused on mõjutanud töötajaid sedavõrd raskelt, et

töötajate hinnangul ei ole enam ka kahel naissoost sotsiaalpedagoogil osakonnas turvaline olla.

Samuti peljatakse olukordi, kui peab üksinda keerulisema käitumisega noori sõidutama. Töötajad

muretsevad selle pärast, et osakonna personali ruumi ei ole võimalik hõlpsasti näiteks kiipkaardiga

lukustada.

Kui keskuse personal peab sõidutama keerulise käitumisega noort, võiks kõigi turvalisuse

tagamiseks olla noorega kaasas vähemalt kaks töötajat. Sotsiaalprogrammi ja ka kinnise

lasteasutuse teenuse osakonna töötajad pidasid oluliseks, et osakondades oleks igal ajal (sh öösel)

kohal vähemalt kaks töötajat. Praegu ongi öisel ajal keskuses abiks üks lisatöötaja.

Sotsiaalpedagoogide hinnangul on see suur edasiminek. Tõsiselt tuleb suhtuda töötajate muresse,

et kahel naissoost sotsiaalpedagoogil ei ole turvaline jääda keerulise käitumisega noortega

osakonda valvesse.

Töötajate turvatunde suurendamiseks tuleks kaaluda võimalust kasutada tehnikat, mille abil

saaksid töötajad toa ust hõlpsasti kiipkaardiga avada ja sulgeda. Samuti võib kogu maja töötajatel

kasu olla kaasaskantavatest paanikanuppudest, millega nad saavad kiiresti abi kutsuda.

Paanikanupp võiks olla ka meditsiiniõe kabinetis.

Õiguskantsleri kontrollkäigu ajal ja vahetult enne seda oli keskuses ühe kinnise asutuse teenust

saava noorega mitu ärevaks tegevat intsidenti. Keskuse töötajad olid selle keerulise olukorraga

kursis ning neil on suured kogemused konkreetse noore ning ka teiste keerulise käitumisega

noortega toime tulemisel. Palun pöörake siiski tähelepanu just sellele, kuidas personal end pärast

konfliktseid olukordi tunneb ning kuidas oleks võimalik kõige kiiremini ja tõhusamalt töötajate ja

noorte turvatunnet taastada. Vajalik võib olla vaimse tervise spetsialisti toetus, aga ka asjakohased

koolitused, mida tuleks korraldada tihedamini. Näiteks Norras sõltuvusprobleemidega noorte

akuutravikodu töötajad osalevad iga kuu kehaliste sekkumisoskuste ning enesekaitsetehnika

treeningutel.

5.2. Läbiotsimised

Noortega vesteldes selgus, et vahel otsitakse noori läbi kuni aluspesuni. Mõnikord peavad

tütarlapsed ise rinnahoidjat liigutades näitama, et nad pole aluspesu vahele keelatud asju peitnud.

Ühe noore sõnul pidid noormehed kunagi läbiotsimise käigus, rätik ümber, kükitama.

Seaduse kohaselt tohib kinnise asutuse teenust saavat noort ja tema riietust kontrollida vaatlemise

ja kompimise teel või tehnilise vahendi abil, kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et noor on kaasa

toonud keelatud asju. Samamoodi võib läbi vaadata noore valduses olevad asjad (SHS § 1304 lg

1). Keskuse kodukorra punkti 8 järgi peab sotsiaalpedagoog nooruki isiklikud asjad pärast

osakonda saabumist/naasmist läbi vaatama ning veenduma, et tal poleks kaasas keelatud esemeid

(terariistu, mõnuaineid, tubakatooteid jm esemed, mis võivad olla ohtlikud noorele endale, teistele

noortele ning töötajatele). Lisaks isiklike asjade läbivaatusele kombitakse läbi ka noore taskud ja

seljasolev riietus.

Erinevalt kodukorrast viitab SHS-i sõnastus, et selline kontroll on õigustatud ainult põhjendatud

kahtluse korral, et noore valduses võib olla keelatud asju või sisaldab neid asju talle adresseeritud

saadetis (SHS § 1304 lg 1; § 6 lõiked 1 ja 2). Kõigi asjade või riiete läbiotsimine ei tohi saada

rutiiniks.

10

Õiguskantsler palub keskuse töötajate turvatunde tagamiseks ja taastamiseks pakkuda töötajatele

keeruliste olukordade tekkimise järel vajalikke koolitusi ja tuge. Meeskonnatöö ning osakonna

turvaabinõud tuleb korraldada selliselt, et kõik vahetuses viibivad töötajad tunneksid end kindlalt.

Noore ja tema asjade läbivaatuse aluseks olevat põhjendatud kahtlust tuleb hinnata iga juhtumi

korral eraldi.

6. Järelevalve

Keskuse 2024. aasta veebruarikuu töögraafiku järgi olid osakondades 24-või 14-tunniste

vahetustega tööl nii segameeskonnad (mees- ja naissoost sotsiaalpedagoogid) kui ka kaks samast

soost sotsiaalpedagoogi. Poisteosakonnas oli tavaliselt korraga tööl kaks meessoost

sotsiaalpedagoogi või segameeskond. Ühel päeval oli 24-tunniste vahetustega tööl kaks naissoost

töötajat. Mitmel ööl jäi graafiku järgi öösel poisteosakonda üksi naissoost sotsiaalpedagoog.

Kinnise lasteasutuse teenuse osakonnas olid valves üldjuhul segameeskonnad ning paaril päeval

kaks naissoost sotsiaalpedagoogi. Tüdrukute osakondades olid tavaliselt korraga tööl kas kaks

naissoost sotsiaalpedagoogi või segameeskond. Ühel päeval oli 24-tunniste vahetustega tööl kaks

meessoost sotsiaalpedagoogi. Mitmel ööl jäi graafiku järgi öösel 1. või 2. tüdrukute osakonda üksi

meessoost sotsiaalpedagoog.

Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa

Komitee (CPT) hinnangul aitab laste kinnipidamisasutuses väärkohtlemist ennetada muu hulgas

see, kui asutuses on nii nais- kui ka meestöötajaid. (vt nt CPT seisukoha p 99; õiguskantsleri

soovitus, viide 10).

Keskuses olevad noored ei pruugi tunda ennast vastassoost töötajaga omavahele jäetuna

turvaliselt. Noorel võib olla ebamugav mure korral vastassoost töötajalt abi paluda. Kui töötajatel

on vaja (nt ohu kahtluse korral) kiiresti siseneda noore magamistuppa, riietus- või pesemisruumi,

peab esimesena sisenema samast soost töötaja. Meeskonnas, mis saadab noort keskusest välja

(arsti, ametnike või vanemate/hooldajate juurde), peab olema ka noorega samast soost töötaja.

Kindlasti ei tähenda see, et töötajad üldse ei tohi kinnises asutuses viibivate vastassoost noortega

kokku puutuda. Personali sooline tasakaal loob harjumuspärase eluga sarnase keskkonna, mis

toetab rehabilitatsiooni. Asutus peab välja selgitama olukorrad, milles noored võivad olla eriti

haavatavad, ning tagama, et nendega tegeleksid sellistel juhtudel samast soost töötajad.

Kontrollkäigu raames kogutud info andis alust arvata, et ühes osakonnas ei pruugi noored end

tunda ühe töötaja juuresolekul mugavalt. Õiguskantsleri nõunik andis sellest keskusele teada, palus

murettekitavat olukorda hoolsalt jälgida ning võtta vajadusel kasutusele töökorralduslikke

meetmeid, mis taastaksid turvatunde. Keskus reageeris pöördumisele kiiresti. See on kiiduväärt.

Õiguskantsler palub jälgida, et osakonnas viibivatel noortel oleks alati võimalik pöörduda samast

soost töötaja poole ning et haavatavas olukorras noortega tegeleksid samuti nendega samast soost

töötajad.

11

7. Mõjutusmeetmed ja piirangud

Keskus on koostanud mõjutusvahendite nimekirja, kus on ühe teo eest (nt ebaviisakas käitumine,

keelust üleastumine, vaimse või füüsilise vägivalla kasutamine, keelatud asjade omamine jne) ette

nähtud mitu erinevat mõjutusvahendit.

Iga rikkumise korral saab üksuse juht või (vanem)sotsiaalpedagoog kaaluda konkreetse noore

tausta ja teo raskust ning sellest lähtuvalt valida sobiva mõjutusmeetme: nt hoiatuse, vabandamise,

seletuskirja kirjutamise, kindla ajavahemiku oma toas viibimise, televiisori või arvuti kasutamise

piirangu, territooriumilt väljas käimise piirangu, lõhutud eseme parandamise või hüvitamise,

individuaalse lähenemise jne. Rikkumised ja kohaldatud mõjutusmeetmed märgitakse noore

digitaalsesse päevikusse.

Osa töötajaid selgitas, et selline individuaalne reageerimine võimaldab arvestada konkreetse noore

olukorda ning paremini mõjutada teda lubamatust käitumisest hoiduma.

On arusaadav, et kinnise lasteasutuse kodukorraga kehtestatakse kindlad käitumisreeglid,

helistamis- ja külastusajad ning olemas on ka kindel päevakava, millest noored peavad kinni

pidama. Selged ja kindlad asutuse reeglid ning läbimõeldud päevakava tagavad keerulise

käitumisega noorukitele kindlustunde ning toetavad õppe- ja rehabilitatsiooniprotsessi.1 Samas

peavad kinnise lasteasutuse teenust saavate noorte suhtes rakendatavad põhiõiguste piirangud (nt

omandi kasutamise piirang – oma telefoni kasutamise keeld) olema seadusega kooskõlas.

SHS ei näe ette mõjutusvahendite rakendamist kinnise lasteasutuse teenust saava lapse suhtes. Kui

laps käitub ohtlikult, on võimalik ta paigutada eraldusruumi (SHS § 1303 lg 4 p 2), kuid seda ei

tohi teha karistamise eesmärgil.2

Keskuse kodukorras mõjutusvahendite loetelu pole. Kodukorra punkt 6.4 näeb ette, et noorel võib

keelata väljaspool keskust treeningule minna, kui ta trenni ei jõua. Kodukorra punktis 7.1 on

mainitud võimalust keskuse reeglite rikkumise korral kodukülastuse pikkust vähendada või edasi

lükata. Punkt 7.4 näeb ette sagedasemate kodukülastustega avatud programmi kasutamise eeldused

(tehtud suurpuhastus, kodused ülesanded ja korralik käitumine) ning punkti 7.6 järgi katkestatakse

avatud programm keskuse reeglite rikkumise korral. Punkt 10.3 reguleerib lõhutud eseme

hüvitamist. Punktid 13.1 ja 13.3 reguleerivad arvuti ja Playstationi kasutamise aega, sealhulgas

näevad need hea käitumise eest preemiaks 30 minutit lisaaega nädalavahetusel. Selliseid

mõjutusvahendeid nagu hoiatus, vabandamine, seletuskiri, oma toas teatud aja viibimine,

televiisori või arvuti kasutamise piirang kodukord ette ei näe.

Kinnise lasteasutuse teenust reguleeriva seaduse (SHS) eelnõu seletuskirjas on öeldud, et laps ei

ole kinnisesse lasteasutusse suunatud selleks, et teda karistada või distsiplineerida, vaid selleks, et

teda abistada tema probleemide lahendamisel ning valmistada ette edukaks hakkamasaamiseks

koju tagasi pöördudes.

1 Vt J. J. Roest, G. H. P. van der Helm, G. J. J. M. Stams. The Relation Between Therapeutic Alliance and Treatment

Motivation in Residential Youth Care: A Cross-Lagged Panel Analysis. Child and Adolescent Social Work Journal.

January 2016. 33(5). 33:455–468; F. A. Souverein, G. H. P. van der Helm, G. J. J. M. Stams. Nothing works’ in

secure residential youth care? Children and Youth Services Review 35 (2013) 1941–1945. 2 Vt ka CPT standards. Means of restraint in psychiatric establishments for adults. CPT/Inf(2017)6, (p 1.6); CPT 2017.

a Sloveenia visiidi kokkuvõte (p 120).

12

Enamikul kinnisesse lasteasutusse suunatud noortest on diagnoositud käitumishäireid ja

psüühikahäireid, paljudel on olnud trauma. Seetõttu käivad nad korrapäraselt terapeudi ja

psühhiaatri juures. CPT on psühhiaatrilise ravi kohta öelnud, et psühhiaatriapatsientide

karistamine haiglas kehtestatud korra rikkumise eest on küsitav, sest patsiendi käitumine sõltub

tema haigusseisundist ning probleeme tuleks lahendada terapeutilise sekkumisega, mitte

karistamisega. CPT on soovitanud riikidel loobuda distsiplinaarkaristuste rakendamisest

psühhiaatriapatsientide suhtes.3

Reeglite ühetaoline rakendamine ja noorte võrdne kohtlemine on kahtlemata olulised (vt ka

õiguskantsleri 2016. aasta soovitusi Tallinna Laste Turvakeskuse Nõmme tee keskusele). Samas

on noorte taust, võimed ja vajadused väga erinevad. Seetõttu võib individuaalne lähenemine

(reeglite järgimise võime arvestamine, konkreetse mõjutusvahendi valimine) olla teatud juhtudel

põhjendatud.

Mõistetavalt nõuab individuaalne lähenemine töötajatelt rohkem aega. Samuti võib osa noori

tajuda reeglite rikkumisele järgnevaid tagajärgi kõrvalt jälgides erineva kohtlemisena, kui selliste

tagajärgede valikut laiemalt ei selgitata. Kindlasti peab olema tagatud, et erinev kohtlemine

mõjutusvahendite valimisel oleks põhjendatud, mitte töötaja suva- või mugavusotsus.

Õiguskantsleri nõunikega vestelnud noorte seas oli ka neid, kes leidsid, et mõjutusvahendeid

rakendatakse ebavõrdselt ning et mõni töötaja kehtestab osakonnas ise reegleid, kuigi rühm on

ühiselt otsustanud teisiti. Hea oleks, kui nii noored kui ka personal peaksid ühiselt kokku lepitud

reeglitest kinni ja et personal selgitaks vajadusel erinevate mõjutusvahendite rakendamise

tagamaid (mõistagi isikuandmete kaitse nõudeid silmas pidades).

Õiguskantsler on juba varem selgitanud, et karistus- või mõjutusmeetmena kodukülastuse

keelamine ei ole kooskõlas kinnise lasteasutuse teenuse eesmärgiga (vt Maarjamaa

Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskusele 2021. aastal antud soovitus, punktid 3 ja 7, ja Valgejõe

õppekeskusele 2022. aastal antud soovitus, p 6).

Osa noori kasutab nädalas ette nähtud arvutiaega ka lähedastega suhtlemiseks. Mõjutusvahendite

loetelus on mitme teo eest ette nähtud arvutikeeld – sündmusele järgnev esimene graafikujärgne

arvutiaeg. Õiguskantsler on varem selgitanud (p 7), et noore suhtlemisvõimalusi (nt telefonikõned,

arvuti kasutamine) lähedastega ei tohi vähendada ega sellega noort ähvardada.

Noored mainisid, et mõnel juhul on rakendatud mõjutusmeetmeid terve osakonna noorte suhtes.

Seda on kasutatud juhul, kui keegi on rikkunud tualettruumi, aga ei võta teo eest vastutust. Nii

CPT standardites (p 126) kui ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses on rõhutatud, et

laste ja noorte käitumise mõjutamisel ei tohi rakendada karistusi, mis määratakse ühe alaealise

käitumise eest kõigile noortele, kes asutuses viibivad (nn kollektiivkaristused).

Mõned noored mainisid, et keskuse kooli koridoris kella juures on diivan, kus neil ei ole lubatud

istuda. Selle keelu rikkumise eest tehakse märkus ning selle eest võib saada ka karistada. Keelu

põhjuseid noored ei teadnud, aga arvati, et diivan võib olla mõeldud külalistele. Selline piirang

tundub arusaamatu ja põhjendamatu.

3 Vt nt CPT 2017. a Saksamaa visiidi kokkuvõte (p 126); CPT 2017. a Madalmaade visiidi kokkuvõte (p 113); CPT

2018. a Poola visiidi kokkuvõte (p 136); CPT 2020. a Portugali visiidi kokkuvõte (p 114).

13

Noortele tegi muret ka see, et tütarlaste ja noormeeste vastastikusest sümpaatiast kantud eakohane

omavaheline suhtlus on üsna piiratud. Kallistamise eest on karistatud näiteks arvutikeeluga,

pandud kirjutama seletuskirja ning keelatud mõnda aega vastassoost noortega piljardit mängida.

Sama teemat käsitles õiguskantsler ka Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskusesse

tehtud kontrollkäigul. Õppekeskuses ei takistatud noorte suhteid, kuid omavaheliseks suhtlemiseks

olid kehtestatud kindlad käitumis- ja viisakusreeglid, mis olid siiski üsna paindlikud ning

võimaldasid noortel omavahel suhelda (koos jalutamine, helistamine) ja tähelepanuavaldusi teha

(kingitused, kirjad), tagades samas nende turvalisuse ning teiste noorte rahu. Õiguskantsler

rõhutas, et huvi ja tunded üksteise vastu on noorte seksuaalarengu loomulik osa ning üldjuhul ei

viita see noore riskikäitumisele.4 Soovituses viitab õiguskantsler vajadusele arvestada noorte

traumakogemust ning hoolitseda noorte turvalise seksuaalhariduse eest. See soovitus on

asjakohane ka Nõmme tee keskuse puhul.

Õiguskantsler palub keskusel lõpetada laste suhtes õigusliku aluseta seatud piirangute ja

mõjutusvahendite rakendamine ning kollektiivne karistamine. Hea oleks, kui nii noored kui ka

personal peaksid ühiselt kokku lepitud reeglitest kinni. Vajadusel tuleb töötajatel rohkem selgitada

noortele erinevate mõjutusvahendite rakendamise tagamaid, et kõik mõistaksid individuaalsest

lähenemisest tingitud võimalikke erisusi ja nende põhjendatust konkreetses olukorras.

8. Suhtlemine lähedastega

Noored saavad keskuses suhelda lähedastega, kasutades selleks osakonna mobiiltelefone ja

osakonna arvuteid. Telefoniga võib rääkida kõige rohkem 15 minutit päevas ning arvutiaega

antakse nädalas kaks korda ning korraga üks tund, millele võib preemiana lisanduda tund

nädalavahetusel. Telefoniga tuleb enamiku noorte sõnul rääkida kas eluosakonna koridoris või

sotsiaalpedagoogide toas, korraga 10-15 minutit. Oma mobiiltelefoni võib noor kasutada keskuses

lähedasega kohtumise ajal ning keskusest üksinda väljas käies (nt trennis või arsti juures käies).

Lähedased võivad külastada noori keskuses iga päev kindlatel aegadel. Pärast viienädalast

kohanemisperioodi võivad noored hakata tegema kodukülastusi, mille kestus sõltub sellest, kui

kaua on noor keskuses viibinud ning kuidas sel ajal käitunud.

Noored ei mõistnud, miks nad ei tohi keskusest välja helistada oma mobiiltelefoniga. Samuti häiris

neid kohustus vestelda lähedastega teiste inimeste juuresolekul: sageli segas koridoris toimuv

nende vestlust ning teised võisid seda pealt kuulata. Nii mõnigi noor oleks tahtnud telefoniga

rääkida kauem kui 10-15 minutit.

Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuses said noored kasutada helistamiseks oma

mobiiltelefone, Valgejõe õppekeskuses keskuse telefone. Mõlemas asutuses said noored vestelda

privaatselt oma toas. CPT on riike kiitnud selle eest, et noored saavad vabalt kasutada telefone ja

tahvelarvuteid, sh võimalust rääkida oma mobiiltelefoniga üks tund päevas ning kasutada internetti

vähemalt tund päevas (vt CPT 2021. aasta soovitused Rootsile, p 96). Samuti on CPT kiitnud (p

166) sellist korraldust, mille kohaselt saavad noored kasutada oma toas telefoni kolm korda päevas

kokku 60 minutit.

SHS § 6 lõike 1 punkti 4 järgi on sotsiaalteenust (sh KLAT) saavale inimesele keelatud asjad, mis

võivad kujutada ohtu tema ning teiste inimeste elule ja tervisele. Oma mobiiltelefoni kasutamise

4 Vt nt laste ja teismeliste seksuaalkäitumise murebaromeeter.

14

piiranguid seades tuleks lähtuda pigem konkreetsetest kasutusviisidest, mis võivad noorte elu või

tervist kahjustada. Näiteks on võimalik keelata keskuses mobiiltelefoniga pildistamine ja

filmimine, kuna see võib ohustada nii telefoni kasutaja enda kui ka teiste noorte (vaimset) tervist.

Kui noor seda keeldu eirab, võib piirata tema telefoni kasutamist. Ka kinnise lasteasutuse teenuse

süsteemi luues mööndi, et kuigi sidevahendite kasutamisega kaasnevad kulud (mis nähakse ette

teenuse eelarves) ning koolitunnid ja muud ette nähtud tegevused seavad teatud piiranguid, ei ole

teenuseosutajal õigus piirata põhjendamatult lapse suhtlus- ja teabe tarbimise vahendite

kasutamist. Üldjuhul peaks lapsel olema võimalik märkimisväärset osa oma vabast ajast (ehk

koolitööst ja lapse arengu- ja käitumisprobleemide tuvastamiseks ja lahendamiseks läbi viidavatest

tegevustest üle jäävast ajast) kasutada sellisel viisil, nagu laps ise soovib, sh suhtlemiseks (vt

seletuskirja lk 29-30).

Seega tuleks võimaldada noorel suhelda (lähedastega) pigem rohkem kui vähem. Nagu

mõjutusmeetmete ja piirangute juures rõhutatud, ei tohi helistamiseks või arvuti kasutamiseks

lubatud aega vähendada (vt Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskusele saadetud

soovitus, p 7).

Kindlasti peab noorele telefonivestluse ajal tagama privaatsuse. Õiguskantsler on SA Põhja-Eesti

Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikusse tehtud kontrollkäigu järel selgitanud, et kui töötaja viibib

patsiendi ja tema lähedase vestluse juures, siis rikutakse patsiendi õigust eraelu puutumatusele

(põhiseaduse § 26). Ka noorel on õigus suhelda oma lähedastega privaatselt. Kui keskuse

personalil on põhjendatud mure, et vestlus võib muuta noore käitumise talle või teistele ohtlikuks,

tuleks vestluse kulgu jälgida ennekõike nõnda, et oleks tagatud sõnumisaladus (nt ilma helita

videopildi vahendusel).

Oma mobiiltelefonide kasutamise piiramine peaks lähtuma sellest, kuidas noor oma telefoni

kasutab. Noorele tuleb tagada telefonikõne ajal privaatsus ning suhtlemisvõimalusi ei tohiks

põhjendamatult vähendada.

Ootan Tallinna Laste Turvakeskuse Nõmme tee keskuse tagasisidet soovitustele hiljemalt

02.12.2024. Palun Tallinna Linnavalitsusel ja asjaomastel asutustel hinnata sotsiaalprogrammi

korraldust ja seda, kas keskusesse suunamise menetlus põhineb vabatahtlikkusel. Võimalikke

kinnise lasteasutuse teenust puudutavaid kitsaskohti (nt ebapiisav kohtade arv, viivitused teenusele

suunamisel jne) palun hinnata vastavalt pädevusele ka Sotsiaalkindlustusametil ja kohalikul

omavalitsusel. Teie tagasisidet ootan samuti võimalusel hiljemalt 02.12.2024.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Lisa: tervishoiueksperdi arvamus 7 lehel.

Koopia: Sotsiaalministeerium, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

Käti Mägi-Tammik 6938435, [email protected]

Ekspertarvamus 04.04.2024

1

EKSPERTARVAMUS

Ekspertarvamuse tellija Õiguskantsleri Kantselei (23.01.2024 TVL nr 2-4/243)

Menetlusasi Õiguskantsleri kontrollkäik Tallinna Laste Turvakeskuse Nõmme tee

keskusesse 13.-14.02.2024

Ekspert Kvalifikatsioon

Madis Parksepp

Laste-ja noorukitepsühhiaatria lisapädevusega psühhiaater (THT kood

D06827). Kohtupsühhiaatriaekspert, laste ja noorukite

kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemise lisapädevus, tase 8

(Kutsetunnistus 180567, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut).

Ekspertarvamuseks

kasutatud materjalid

05.02 ja 12.02.2024 tellija poolt edastatud eelinfo (kokku 9 faili); 07.03.2024 tellija poolt kontrollkäigul salvestatud materjalid (717 faili); kontrollkäigul toimunud vestlused, vaatlused ja dokumentatsiooniga tutvumine. Eksperdiga vestlustel osalesid asutuse juhataja, asutuse arendus- ja kvaliteedijuht, Nõmme tee üksuse juht, kontrollkäigu päevadel tööl olnud õde ja psühholoogid. Kontrollkäigul vesteldi ka osakondades viibinud inimestega (sh tööl olnud personaliga).

Ekspertiisiülesanne

Hinnata, kas asutuses viibivatele lastele osutatavad tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenused on nende terviseseisundit ja vajadusi arvestades kohased ja piisavad; hinnata, kas asutuse olmetingimused ja laste kasvukeskkond laiemalt vastavad selle sihtgrupi vajadustele ja toetavad nende rehabilitatsiooni; hinnata, kas lastele ravimite manustamine toimub nõuetekohaselt ja vastavalt arsti ettekirjutusele; hinnata, kas asutuses kasutatakse ravimeid laste ohjeldamiseks (nn ravimitega ohjeldamine).

Eksperdi omal algatusel

seatud ekspertiisiülesanne

Kuna kontrollitava asutuse teenuste sihtgrupi abistamine eeldab tõhusat valdkondade vahelist koostööd, siis hinnata võrgustikutöö toimimist (sh ka asutuse väliste partneritega); kuna sihtgrupiga töötava personal töötab potentsiaalselt suure ja kroonilise psühholoogilise pinge alla, hinnata asutuse toetust töötajatele, sh töötajate (tajutava) turvalisuse tagamiseks.

Eksperdi huvide konflikti

teadaanne

Eksperdile ole ega ole varasemalt olnud kontrollitava asutusega

tööalaseid ega muid lepingulisi kokkupuuteid. Ekspert ei ole kontrollitud

asutuse klientide raviarstiks ega osale nende ravimeeskondade töös.

Eksperdil ei ole tööalaseid ega isiklikke kokkupuuteid kontrollkäigul

intervjueeritud töötajatega.

Ekspertarvamus 04.04.2024

2

Asutuse üldmulje

Vestlustel asutuse juhtkonnaga avaldus toetav ning hooliv suhtumine klientidesse ning noorte

emotsionaalset seisundit ja nende toimetulekut toetav mõtteviis. Hooliv ja lugupidav suhtumine

klientidesse ühes sõbraliku suhtlemisega ilmnes ka teiste asutuse töötajatega vesteldes ning

kontrollkäigul nähtud situatsioonides.

Intervjuudes juhtkonna ning üksuse juhiga jäi kõlama ka toetav ja heatahtlik suhtumine asutuse

töötajatesse. Juhtkonna sõnul panustatakse töötajate koolitustesse ning nii õele, psühholoogidele kui

teistele meeskonna liikmetele on võimaldatud individuaalseid või grupisupervisioone. Supervisioonid

leiavad enim kasutust psühholoogide poolt, samas kui mitmed teised töötajad neid endale

sobivaks/vajalikuks ei pea, mistõttu on kasutus kogusummas ebaühtlane. Koolitusvõimalustest rääkides

toodi välja, et keeruline on olnud leida asutuse personalile sobivaid psühhopatoloogia- ja

psühhiaatriaalaseid koolitusi. Kuigi kitsalt (või peamiselt) kliendi psüühikahäire(te)le keskendumine

nende pikaajalise enesetõhusa(ma) toimetuleku saavutamiseks ei olegi enamasti piisav strateegia, on

põhjalikud eelteadmised psüühikahäirete põhjuste, olemuse ja iseloomuliku kulu kohta siiski oluliseks

eelduseks pea kõigi toetavate sekkumiste ning asjakohaste käsitlusviiside leidmisel, aga ka tarvilikud

realistlike ootuste püstitamiseks ravile ja toetusmeetmetele.

Koolituste ja supervisioonide kättesaadavust hindasid õde ja psühholoogid üsna heaks, nimetades

viimasel ajal toimunutest olulisemateks kriisisekkumiste-, VERGE- ning lipusüsteemi koolitusi. Kõik

küsitletud töötajad nimetasid toetuse mõttes supervisioonidest olulisemakski regulaarseid

meeskondade koosolekuid, mis on ka peamisteks tööalase infovahetuse ja tegevuste kooskõlastamise

kohtadeks.

Turvalisuse tagamisel ja konfliktsituatsioonide haldamisel nimetasid kõik eksperdiga vestelnud juhid ja

spetsialistid peamiseks sekkumisviisiks rahustavaid vestlusi klientidega, nõustamist, aga ka noore

võimalust eemalduda rahulikku keskkonda. Nii küsitletud töötajad kui noored eitasid eraldusruumi

kasutamist ohjeldamiseks vähemalt viimase aasta jooksul. Eksperdi ja asutuse klientide vahel toimunud

vestlustel viiteid noorte väärkohtlemisele ei avaldatud.

Kuigi õde ega psühholoogid ei suutnud meenutada olukordi, mil nad ennast otseselt ohustatuna oleksid

tundnud, siis vähemalt teoreetiliselt ei olevat risk vägivaldseks käitumiseks ka nende suhtes välistatud.

Asutuses on väljatöötamisel üldine ohutussüsteem (nt turvanupusüsteem), hetkel tuleb ohujuhtumitel

abi kutsumiseks kasutada tavapäraseid sidevahendeid. Juhtkonna sõnul panustatakse töötajate ohutuse

tagamiseks läbi nende koolitamise ja ühiste juhtumianalüüside. Nii erakorralises sündmuses osalenud

töötaja soovil kui tema vahetu juhi märkamisel on võimalus kriisinõustamiseks või erakorraliseks

supervisiooniks. Esinenud ohujuhtumite kirjeldamisel oli märgata laiapõhjalist, kliendi individuaalseid

eripärasid ja tausta, aga ka situatsiooni ning personaliga seonduvate asjaolude analüüsi, mitte pelgalt

psüühikahäirele või selle ravile keskendumist.

Spetsialistide ja valvetöötajate üldhulka saab tavaolukorras hinnata nõuetekohaseks, ent see ei pruugi

olla piisav nt erakorraliste sündmuste üheaegsel esinemisel erinevates osakondades. Praegu on

personalil võimalus erakorralistel puhkudel appi kutsuda töögraafikus mitte olev töötajate. Juhtkond on

Ekspertarvamus 04.04.2024

3

teinud pingutusi spetsialistide juurde värbamiseks – hiljuti on meeskonnaga liitunud psühholoogid ning

otsitakse täiendavat vaimse tervise õde.

Kõikidest vestlustest jäi siirana kõlama eesmärk – toetada ja tõhustada noore edaspidist toimetulekut

teenuselt lahkumise järgselt, selmet pidada asutuse pakutavaid teenuseid pelgalt hooldus- ja

äraolemisvõimaluseks.

Kokkuvõttes on üldmulje asutusest hea – suhtumine klientidesse hooliv, õhkkond töine ja asjalik.

Tunnustust väärib:

• murekohtade või kriisisituatsioonide korral laiapõhjaline, erinevaid asjaolusid ja tausta arvestav analüüs;

• sõnalis-käitumuslike de-eskalatsioonitehnikate eelistamine konflikt- ja ohusituatsioonides;

• tajutav suhtumine, et keskendutakse kliendi toimetulekuvõime taastamisele ja hakkamasaamisele teenustele järgnevas elus.

Soovitav on:

• jätkata panustamist töötajate koolitamisse, sh psühhopatoloogia- ja psühhiaatriaalastesse;

• jätkata püüdlusi kujundamaks supervisioonidest harjumuspärast tööpraktikat;

• jätkata turvalisust tõstvaid algatusi nii spetsiifiliste täiendkoolituste (nt VERGE vmt) kui üldise ohutussüsteemi juurutamisel näol.

Olmetingimused, elukeskkond, haridus

Asutuse ruumid on puhtad, korrastatud, võimaluste piires remonditud-hooldatud. Eluruumide

sisustamisel on püütud arvestada klientide isiklikke eelistusi, mistõttu need ka üsna eriilmelised on. Ka

ühiskasutatavate ruumide dekoreerimisel on näha noorte loomingulist panust, mis muudab asutuse

miljöö vaheldusrikkaks.

Noorte päevakava on eakohane ning selles on võimalikud kliendi individuaalsetest vajadustest tingitud

erisused.

Kuigi asutuses viibivad noored erinevates osakondades ning erinevatel teenustel, on asutusesisene

liikumine (nt osakondadesse, õpperuumidesse, hobiruumidesse) kontrollkäigu ajal valdavalt

piiranguteta.

Nii vestluste kui dokumentide põhjal on palju rõhku pööratud tervislike eluviiside soodustamisele

(spordivõimalused, toitumiskavad jm). Noortel on võimalus kasutada jõusaali, osaleda mitmetes

sporditegevustes (lauatennis, piljard, jõusaal jm). Samuti on nt noormeeste osakonnas eraldi ruumi

kohandatud matisaal, kus saab tegeleda nii sportlike/mänguliste tegevustega kui kasutada seda lihtsalt

omaette olemiseks. Lisaks sportlikele hobitegevustele on kõikides osakondades noorte kasutuses

mängukonsoolid ja televiisorid, mida töötajate sõnul kasutatakse oluliselt enam kui nt lugemisvõimalusi.

Ekspertarvamus 04.04.2024

4

Asutuses on klientidele loodud võimalused muusikaliseks, käeliseks vm loominguliseks

eneseväljenduseks, viikase läbi huviringe ning korraldatakse ühisüritusi.

Õppimine on tagatud kahe partnerkooli abiga ja toimub õppetööks kohandatud hooneosas. Õpperuumid on asjakohase varustuse ja vajaliku sisustusega. Õppimisel arvestatakse kliendi individuaalseid eripärasid, võimalusel ka erisoove/huvisid. Vähemalt üks noor käib iseseisvalt koolis väljaspool asutust. Õppetöö üheks eesmärgiks on noore naasmine endisse kooli või sõltuvalt asjaoludest toetada uue sobiva õppeasutuse leidmist.

Kokkuvõttes vastavad nii asutuse olmetingimused, elukeskkond, õppe- ja hobitegevusruumid kui päevakavad ja tegevusvõimalused noorte vajadustele.

Tunnustust väärib:

• vaheldusrikas miljöö, noorte võimalus seda ise kujundada;

• mitmekesised spordi- ja huvitegevuste võimalused;

• õppetöö korraldus.

Soovitav on:

• kaasaegse teenuskeskkonna ja -miljöö tagamiseks on ette näha investeeringuvajadust hoonetesse ja taristusse.

Meditsiiniline abi

Enamikul asutusse suunatud noortest esineb vähemalt üks psüühikahäire. Sagedasemateks

diagnoosideks on aktiivsus-tähelepanuhäire (ATH), meeleolu ja ärevushäired, käitumishäire või ka

kujunev isiksushäire. Sageli on noortel varasemast (korduvad) vägivaldse kohtlemise ja/või hülgamise

kogemused, mistõttu neil on kujunenud kiindumussuhte häire. Sagedaseks probleemiks on (varasemalt

olnud) erinevate ainete tarvitamise häired, sh esineb ka väljakujunenud sõltuvushäireid.

Psüühikahäirete ravis püütakse võimalusel jätkata koostööd varasema ravimeeskonnaga, milleks on

võimalik ka videovastuvõtte kasutada. Asutuse klientidele osutab erakorralist psühhiaatrilist abi ning

raviarstita jäänud noorukeid nõustab valdavalt SA PERH psühhiaatriakliinik. Harvematel puhkudel

tehakse koostööd ka teiste raviasutustega.

Kontrollkäigu ajal viibis asutuses 34 klienti (neist 30 rehabilitatsioonteenusel ja 4 KLAT noort), kellest psühhiaatrilist medikamentoosset ravi tarvitas 24 klienti. Enimkasutatavad on ATH ravimid ning ärevus- ja meeleoluhäirete raviks kasutatavad antidepressandid, harvem on raviskeemides antipsühhootikume (mida noorukitepsühhiaatrias lisaks psühhoosi ravile kasutatakse meeleolu stabiliseerimiseks, emotsiooniregulatsiooni tõhustamiseks või ka ärevuse leevendamise ja uinumise toetamise eesmärgil). Rahusteid on raviskeemis määratud kahele noorele, sh vajadusel manustamiseks. Rahustite kasutamist ohjeldamise eesmärgil dokumentide põhjal ei ilmne, pigem nähtuvad sealt personali püüdlused vajadusel määratud rahustite kasutamist vähendada (või edasi lükata) läbi kliendi nõustamise (sh rahustite sõltuvusriski käsitlemise).

Ekspertarvamus 04.04.2024

5

Klientide terviseinfo kogumise, dokumenteerimise, määratud raviplaanide elluviimise ning ravimite

käitlemise eest vastutab õde. Noorte raviinfo on asutuse digiprogrammis, millesse õde lisab täiendavaid

sissekandeid (nt raviprotseduuride teostamisel, raviskeemi muutuste korral). Õe vormistatud

raviplaanid on selged ja osakonna personalile lihtsasti mõistetavad.

Osakonna klientide ravimid asuvad personaliruumides lukustatavates kappides. Nädala ravimid on õe

poolt jaotatud iga kliendi personaalsesse ravimikarpi. Ravimikapis on leitav ka täiendav osakonna

klientide raviplaan, mida õde uuendab igal ravikorralduse muutusel. Lisaks klientide personaalsetele

ravimikarpidele on ravimikappides käsimüügiravimeid (nt valuvaigistid) töövälisel ajal vajadusel

manustamiseks. Ravi küsimustes saavad osakonna töötajad ka töövälisel ajal õega konsulteerida, aga

nõu küsitakse ka perearsti infoliinilt. Ravimikappides ei leidunud rahusteid või muid psühhotroopseid

ravimeid n-ö vajadusel (ohjeldamise eesmärgil) manustamiseks.

Lisaks psüühikahäiretele on õde hästi kursis ka klientidel vajaminevate somaatiliste ravimitega, mis on

teinud võimalikuks ka raskete krooniliste haigustega (nt I-tüüpi diabeet) klientide teenusel viibimise.

Igapäevane esmatasandi meditsiiniline abi (nt üld-haigestumise, ülemiste hingamisteede

viirusinfektsioonide või vigastuste korral) on tagatud õe poolt, kes teeb vajadusel koostööd ka klientide

perearstidega ning hoolitseb ravimite olemasolu eest. Võimalusel ja noore nõusolekul on

terviseküsimuste aruteludesse kaasatud ka vanemad/eestkostjad.

Lisaks ravitööle teeb õde noorte hulgas ka tervisealast teavitus- ja ennetustööd (nt vaktsineerimisinfo,

seksuaaltervise alane nõustamine ning osakondade varustamine nt hügieeni- ja

tervisekaitsevahenditega). Õde juhendab ka meditsiinitarvikute (nt narkotestide) kasutamist

osakondades.

Õde on koostanud klientide terviseseisundi esmase ja jätkuhindamise protokolli, mille alusel ta kõiki

teenusele saabunud kliente nii vaimse kui kehalise tervise osas hindab. Käesolevalt kajastub see vaid

asutusesiseses infoprogrammis, kuigi oleks väärtuslik info ka digiloos. Õel puudub ligipääs digiloole. Info

ravi(vahetuse) kohta selgub kas teenusele suunamise dokumentidest või noore/lähedase poolt antuna.

Vanemate puudumisel on praktika keskuse töötaja (sageli nt psühholoogi) kaasamine arstivisiitidele.

Samas ei saa välistada, et digiloo ja/või retseptikeskuse ligipääsu puudumise tõttu ei jõua teave uuest

ravist (või raviskeemi muutusest) alati operatiivselt õele. Samuti ei ole õel võimalik jälgida ka

vastuvõttude vahelisel perioodil nt analüüside või ravimikontsentratsioonide tulemusi. Vaatamata

eelöeldule oli õde kontrollkäigu ajal noorte tervislikust seisundist hästi informeeritud, kursis

raviplaanidega ning arstivisiitidega.

Õe koostöö teiste meeskonnaliikmetega toimub regulaarsete iganädalaste meekonna koosolekute

raames. Erakorralistel puhkudel ja klientide terviseseisundi muutustel on õe reageerimine operatiivne.

Õe tööruumid on puhtad, inventar paigutatud käepäraselt ning varustatud tööks vajalike meditsiiniliste

seadmete/vahenditega. Ruuminappusel (ja minimaalse kasutusvajaduse tõttu) ei ole ruumis püsivalt

kušetti. Lisaks tööruumidele osutab õde vajalikku esmaabi või teostab õendusprotseduure ka vajadusel

sündmuskohal või kliendi eluruumides. Asutuse klientide ning üldkasutatavate ravimite varu on õe

Ekspertarvamus 04.04.2024

6

kabinetis lukustatud kapis, mis on korrastatud ning iga lapse ravimid selgelt, arusaadavalt eristatud.

Õde on hästi kursis ravimite arvestusega ning korraldab aegsasti ravimite hankimist.

Kogutud andmete põhjal võib öelda, et asutuses pakutav meditsiiniline abi on heale kliinilisele

praktikale vastav ning eeldatust laiapõhjalisemgi. Ravimite manustamine toimub nõuetekohaselt ja

vastavalt arsti ettekirjutusele. Viiteid, et asutuses kasutatakse ravimeid noorte ohjeldamiseks ei

ilmnenud.

Tunnustust väärib:

• õe teoreetilised teadmised meditsiinist, praktiline kogemus tööks keeruliste psüühikahäiretega klientidega ning empaatiline suhtumine klientidesse;

• õe initsiatiiv lisaks raviskeemide järgimise korraldamise ka täiendav tervisealane nõustamis- ja ennetustöö.

Soovitav on:

• tagada digiloo kasutamise võimalus õele (seejuures rõhutab ekspert, et selle tagamine ei sõltu peamiselt asutusest);

• täiendava vaimse tervise õe palkamine meeskonda, arvestades asutuse klientide hulka ning neil esinevate psüühikahäirete rohkust ning keerukust.

Psühholoogiline ravi ja rehabilitatsioon

Keskuses töötab neli psühholoogi kolmel ametikohal ja tööpäeviti on kohal vähemalt üks. Asutuse

psühholoogidel ei ole psühhoterapeudi väljaõpet.

Kõikidele klientidele määratakse kindel psühholoog ning noorel on selles osas ka valikuvõimalus.

Psühholoogi teenused on tagatud nii eesti kui vene keeles. Individuaalne nõustamine on tagatud

vähemalt korra nädalas, kuid psühholoogid on reeglina kättesaadavad ka erakorraliseks

kriisinõustamiseks. Valdavalt on kliendid teenusest huvitatud, kuid on ka üksikuid vähese

motiveeritusega noori või lausa keeldujaid. Psühholoogide sõnul käsitletakse nõustamistel pigem hetkel

aktuaalseid (või noort huvitavaid) teemasid ning seega ei koostata (ega järgita) struktureeritud

nõustamiste kava.

Lisaks individuaalsele psühholoogi nõustamisteenusele pakutakse asutuses noortele mitmeid tegevusteraapia ning grupiteraapia võimalusi, aga ka nt spetsiifilist sõltuvushäirete nõustamist. Võimalus on perenõustamiseks. Toimuvad ka lapsevanemate grupinõustamised.

Peamine koostöö vanemate ja noore tugisüsteemiga väljaspool asutust toimub regulaarsete

võrgustikukohtumistena, millesse enamasti on kaasatud ka noor ise. Võrgustikuliikmete

motivatsioon/võimalused koostöökohtumistel osaleda on varieeruv, nt asutusevälise ravimeeskonna

esindajad osalevad võrgustikutöös pigem harva. Siiski on psühholoogide roll vahetuks suhtluseks

Ekspertarvamus 04.04.2024

7

asutusevälise ravimeeskondadega üsna suur, sest kliendi soovil ja nõusolekul saadavad just nemad

sageli noort arsti/õe visiitidele.

Nii noortele koostatud individuaalsed tegevusplaanid, neile osutatud teenused (nt psühholoogi

nõustamised), võrgustikukohtumiste protokollid kui perioodi (vahe)kokkuvõtted kantakse asutuse

infoprogrammi. Samas on sealt (vähemalt pikema ajaperioodi vältel) ülevaate saamine toimunud

tegevustest või seisundi muutustest üsna keeruline ja aegavõttev, programmisisesed otsingu-

võimalused on piiratud.

Pärast KLAT või rehabilitatsiooniteenuse lõppemist on klientidele võimalikud jätkuteenused (nt

psühholoogi nõustamise jätkamine).

Lisaks tööle klientide ja võrgustikega nimetavad psühholoogid üheks oma rolliks ka asutuse töötajate

psühholoogilise nõustamise, mis pole küll kindlavormiline ning toimub vajadusel ja omavaheliste

kokkulepete tulemusena.

Asutuses pakutavad psühholoogilise abi (jm psühhosotsiaalsed teotavad) teenused on mitmekesised

ja klientidele kättesaadavad. Abi järjepidevust ja seega noorte edasist toimetulekut toetavad

võrgustikutöö printsiipide rakendamine (ühes noore enda kaasamisega) ja jätkuteenuste võimalus.

Tunnustust väärib:

• hiljutine täiendavate psühholoogide leidmine meeskonda;

• psühholoogilise abi kättesaadavus kriisisituatsioonides;

• võrgustikutöö tähtsustamine ja noorte kaasamine sellesse;

• psühholoogilise abi võimalus ka kolleegide.

Soovitav on:

• klientide asutuseväliste ravimeeskondade enam kaasamine võrgustikutöösse (seejuures rõhutab ekspert, et selle tagamine ei sõltu peamiselt asutusest);

• leida psühholoogidele võimalused psühhoterapeudi kvalifikatsiooni omandamiseks (arvestades sihtgruppi, oleks eelkõige soovitav nt pereteraapia, aga ka KKT ja DKT), sest psühhoterapeudi pädevus lisaks meeskonda täiendavaid ja efektiivseid sekkumisvõimalusi ning võiks aidata psühholoogilise ravi struktureeritumaks muuta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Parksepp

04.04.2024