Alusdokumentide kinnitamine riigihankes „Riigikohtu veebirakenduse arendus“ (277822)

Dokumendiregister	Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Viit	77
Registreeritud	13.12.2024
Sünkroonitud	16.12.2024
Liik	Üldkäskkiri
Funktsioon	5 Majandustegevus
Sari	5-5 Riigihangetega seotud dokumendid
Toimik	5-5-1/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat
Saabumis/saatmisviis
Vastutaja	Teele Nässi (Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Õigusteenuse tiim)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (383316 tm).

Failid

77 13.12.2024 Üldkäskkiri.asice

277822_hankepass_taiendavate_selgitustega.pdf

277822_hindamiskriteeriumid (1).pdf

277822_vastavustingimused.pdf

Arenduslepingu projekt.pdf

CV vorm.pdf

Hankedokumendid.pdf

Lisa 10- Arenduse tavad ja töökorraldus.pdf

Lisa 2- Nouded arendustele.pdf

Lisa 3 - PAET_TeenusteSpetsifikatsioonid (2) koopia.pdf

Lisa 4 - eRTjaRKteenused_ERT.pdf

Lisa 5 - Nõuded testimisele.pdf

Lisa 6- Dokumentatsiooniplaan v2.pdf

Lisa 7- Nõuded süsteemianalüüsile v 1.0.pdf

Lisa 8 - Nõuded veebi sisuhaldusele.pdf

Lisa 9- Nõuded projektiplaanile.pdf

Riigikohtu välisveeb- tehniline kirjeldus 1.11..pdf

alusdokumentide kinnitamine KK, riigikohtu veebirakendus.pdf

hanketeade.pdf

277822_hankepass_taiendavate_selgitustega.pdf

1 / 23

Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info

HANKEPASS

Hankepass ehk Euroopa ühtne hankedokument (ESPD) on ettevõtja enda kinnitus, mis on esialgne tõend ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel. Käesolev PDF vormingus registri poolt koostatud dokument on selgitava iseloomuga ja sisaldab hankija sätestatud tingimusi, ettevõtjalt oodatavate vastuste vormingu vaadet ja registri poolt lisatud viiteid RHS-ile. Käesolev dokument ei ole ette nähtud täitmiseks vaid tingimustega tutvumiseks. Ettevõtja täidab hankepassi elektrooniliselt infosüsteemis või ESPD teenuses.

I OSA: HANKE JA HANKIJAGA SEOTUD TEAVE

Teave avaldamise kohta Teate number ELTs:

ELT URL:

Riigi ametlik teataja:

277822

Kui Euroopa Liidu Teatajas hankekuulutust avaldatud ei ole või kui selle avaldamist ei nõuta, peab avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija ise teabe esitama, et hankemenetlust saaks üheselt identifitseerida (nt viide siseriikliku avaldamise kohta).

Hankija andmed Ametlik nimi:

Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310)

Riik:

Eesti

Hankija aadress:

Lubja tn 4

Hankija veebiaadress:

http://www.rik.ee/

E-posti aadress:

[email protected]

2 / 23

Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info

Teave hankemenetluse kohta Hanke menetlusliik:

Avatud hankemenetlus

Pealkiri:

Riigikohtu veebirakenduse arendus

Lühikirjeldus:

Hanke eesmärgiks on sõlmida arendustööde hankeleping ühe edukaks tunnistatud pakkujaga uue kasutajasõbraliku Riigikohtu veebirakenduse loomiseks, kust kasutaja leiab kergesti Riigikohtuga ja Riigikohtu menetlustega seotud teabe ja Riigikohtu lahendid, sh saab otsida Riigikohtu lahendeid erinevate tingimuste alusel.

Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt toimikule antud viitenumber (kui on asjakohane):

277822

Hanke liik:

Asjad

Hanke CPV-d: 48810000-9 Infosüsteemid

3 / 23

Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info

II OSA: ETTEVÕTJAGA SEOTUD TEAVE

A: Teave ettevõtja kohta

Nimi:

Registrikood:

Riik:

Aadress:

Üldine veebileht:

Kontaktisikud:

Kontaktide e-posti aadressid:

Kontaktide telefoninumbrid:

Ettevõtte suurus:

Töötajate arv:

Käive:

Valuuta:

Finantsalase võimekuse kirjeldus:

Tehnilise võimekuse kirjeldus:

Teostatud tööde kirjeldus:

Ettevõtja tegevusvaldkond:

4 / 23

Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info

ETTEVÕTJA ON KAITSTUD TÖÖKOHT

Ainult reserveeritud hangete puhul: kas ettevõtja puhul on tegemist kaitstud töökohaga, sotsiaalse ettevõttega või ta täidab lepingut kaitstud tööhõive programmide raames?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Milline on puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate osakaal? 3. Kui seda on nõutud, täpsustage, millisesse puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate kategooriasse või kategooriatesse asjaomased töötajad kuuluvad? 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja

ETTEVÕTJA ON KANTUD TUNNUSTATUD ETTEVÕTJATE AMETLIKKU NIMEKIRJA

Kui see on asjakohane, siis kas ettevõtja on kantud tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja või kas tal on olemas samaväärne tõend (nt riikliku (eel)kvalifitseerimissüsteemi alusel)?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. a) Vajaduse korral märkige asjakohane registreerimis- või sertifitseerimisnumber: 3. c) Viited, millele registreerimine või sertifitseerimine tugineb ja vajaduse korral ametlikus nimekirjas omistatud klassifikatsioon: 4. d) Kas registreerimine või sertifitseerimine hõlmab kõiki nõutud valikukriteeriume? 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja

HANKEMENETLUSES KOOS OSALEVAD ETTEVÕTJAD

Kas ettevõtja osaleb hankemenetluses koos teistega?

Küsimused ettevõtjale: 1. Ettevõtja nimi 2. Ettevõtja ID 3. Ettevõtja roll 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja

TEAVE TEISTE ÜKSUSTE SUUTLIKKUSELE TOETUMISE KOHTA

Kas ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ning eeskirjad (kui neid on)?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja

5 / 23

Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info

TEAVE NENDE ALLHANKIJATE KOHTA, KELLE NÄITAJATELE ETTEVÕTJA EI TUGINE

Kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja

HANKE OSAD

Hanke osad, mille kohta ettevõtja soovib pakkumuse esitada

Küsimused ettevõtjale: 1. Hanke osa number 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja

ETTEVÕTJA KINNITUSED MAKSUDE TASUMISE KOHTA

Kas ettevõtja saab esitada tõendi sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude tasumise kohta või esitada teabe, mis võimaldaks avaliku sektori hankijal või võrgustiku sektori hankijal saada sellise teabe otse ükskõik millise liikmesriigi tasuta andmebaasist?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja

B: Teave ettevõtja esindajate kohta

Eesnimi:

Perekonnanimi:

Sünniaeg:

Sünnikoht:

Aadress:

Linn/vald:

Postiindeks:

Riik:

E-post:

Telefon:

Vajaduse korral esitage üksikasjalik teave esindamise kohta (selle vormid, ulatus, eesmärk, ...):

6 / 23

Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info

III OSA: KÕRVALDAMISE ALUSED

A: Kõrvalejätmise alused seoses kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega

OSALEMINE KURITEGELIKUS ORGANISATSIOONIS

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegelikus organisatsioonis osalemise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

KORRUPTSIOON

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud korruptsiooni eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? See kõrvalejätmise alus hõlmab ka korruptsiooni avaliku sektori hankija (võrgustiku sektori hankija) või ettevõtja riigi õiguses sätestatud määratluses.

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

7 / 23

Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

PETTUS

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kelmuse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

TERRORIAKTI TOIMEPANEK VÕI TERRORISTLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD

ÕIGUSRIKKUMISED

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud terroriakti toimepaneku või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumiste eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele:

8 / 23

Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info

RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

RAHAPESU VÕI TERRORISMI RAHASTAMINE

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud rahapesu või terrorismi rahastamise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

9 / 23

Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info

LASTE TÖÖJÕU KASUTAMINE JA MUUD INIMKAUBANDUSE VORMID

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud laste tööjõu kasutamise või muude inimkaubanduse vormide eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 3 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

B: Kõrvalejätmise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega

MAKSUDE TASUMINE

Kas ettevõtja on rikkunud oma maksude tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksuvõlg /…/ tema asukohariigi õigusaktide kohaselt“

10 / 23

Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info

Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0

Valuuta: EUR

Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE

Kas ettevõtja on rikkunud oma sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku /…/ makse /…/ maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või sotsiaalkindlustusemaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt

11 / 23

Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info

Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0

Valuuta: EUR

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

C: Kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste käitumisreeglite rikkumisega

KOKKULEPE VÕLAUSALDAJATEGA

Kas ettevõtja on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

12 / 23

Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SISERIIKLIKU ÕIGUSE KOHANE SAMALAADNE OLUKORD, NÄITEKS PANKROT

Kas ettevõtja on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu samalaadses olukorras?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt“, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

VARA HALDAB LIKVIDEERIJA

Kas ettevõtja vara haldab likvideerija või kohus?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

13 / 23

Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

ÄRITEGEVUS ON PEATATUD

Kas ettevõtja äritegevus on peatatud?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kelle äritegevus on peatatud, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

SÜÜDI AMETIALASTE KÄITUMISREEGLITE OLULISES RIKKUMISES

Kas ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises? Vt siseriiklikud õigusaktid, asjaomane teade või hankedokumendid, kui see on asjakohane.

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 4 „kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

14 / 23

Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

KONKURENTSI MOONUTAMISE EESMÄRGIL TEISTE ETTEVÕTJATEGA

SÕLMITUD KOKKULEPPED

Kas ettevõtja on teiste ettevõtjatega sõlminud kokkuleppeid, mille eesmärk on moonutada konkurentsi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 5 „konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse tõttu“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

HANKEMENETLUSES OSALEMISEGA KAASNEV HUVIDE KONFLIKT

Kas ettevõtja on teadlik hankemenetluses osalemisega kaasnevast mis tahes huvide konfliktist siseriikliku õiguse, asjakohase teatise või hankedokumentide kohaselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

15 / 23

Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

OTSENE VÕI KAUDNE OSALEMINE KÄESOLEVA HANKEMENETLUSE

ETTEVALMISTAMISEL

Kas ettevõtja või temaga seotud ettevõtja on nõustanud avaliku sektori hankijat või võrgustiku sektori hankijat hankemenetluse ettevalmistamisel või olnud muul viisil seotud hankemenetluse ettevalmistamisega?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE, KAHJUTASU VÕI VÕRRELDAVAD

SANKTSIOONID

Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 8 „kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Alates 1.09.2017 alustatud hangete tulemusena sõlmitud riigihankelepingute kohta leiab infot riigihangete registrist.

16 / 23

Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

SÜÜDI VALEANDMETE ESITAMISES, ON JÄTNUD TEAVET ESITAMATA, EI SUUDA

NÕUTUD DOKUMENTE ESITADA, HANKINUD KÄESOLEVA MENETLUSE KOHTA

KONFIDENTSIAALSET TEAVET

Kas ettevõtja on olnud ühes järgmistest olukordadest: a) ta on kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise kontrollimiseks nõutava teabe esitamisel esitanud valeandmeid; b) ta on jätnud sellist teavet esitamata; c) ta ei ole esitanud viivitamata avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija nõutud täiendavad dokumendid, ja d) ta on tegutsenud eesmärgiga mõjutada lubamatul viisil avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija otsustusprotsessi, et saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda talle põhjendamatu eelise hankemenetluses, või hooletusest esitanud eksitavat teavet, mis võib oluliselt mõjutada kõrvalejätmise, valiku või lepingu hindamise kohta tehtavaid otsuseid?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või RHS §- des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud andmed käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud käesoleva seaduse § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 10 „kes on tegutsenud eesmärgiga mõjutada hankijat või esitanud hooletusest eksitavat teavet, mis on võinud mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või on tegutsenud eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis on võinud anda talle põhjendamatu eelise teiste riigihankes osalejate ees“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

KESKKONNAÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA

JÄTMINE

Kas ettevõtja on enda teada rikkunud keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?

17 / 23

Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

SOTSIAALÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA

JÄTMINE

Kas ettevõtja on enda teada rikkunud sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

TÖÖÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA

JÄTMINE

Kas ettevõtja on enda teada rikkunud tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on

18 / 23

Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info

rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

PANKROT

Kas ettevõtja on pankrotis?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

MAKSEJÕUETUS

Kas ettevõtja suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

19 / 23

Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: SEADUSLIKU ALUSETA VIIBIVALE VÄLISMAALASELE TÖÖTAMISE

VÕIMALDAMISE EEST

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 2 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 2 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest“. Kohustuslik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI SUBJEKT

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 5 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 5. Alates 14.08.2022 kontrollib hankija kõrvaldamise aluse puudumist pakkuja või taotleja kinnituse alusel. Hankija võib põhjendatud kahtluse korral nõuda pakkujalt või taotlejalt täiendavate andmete või tõendite esitamist, mis võimaldavad kõrvaldamise alust kontrollida (RHS § 96 lg 2.1).

20 / 23

Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: KARISTATUD MAKSUALASTE SÜÜTEGUDE EEST

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 11 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 11 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku esindajat on karistatud maksualaste süütegude eest“. Vabatahtlik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

IV OSA: KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED

B: Majanduslik ja finantsseisund

ÜLDINE AASTAKÄIVE

Ettevõtja üldine aastakäive on asjaomases teates, hankedokumentides või hankepassis nõutud majandusaastate jooksul järgmine:

Viide seadusele: RHS § 100 lg 1 p 4 „andmed pakkuja või taotleja kogu majandustegevuse netokäibe kohta kuni viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta jooksul, sõltuvalt pakkuja või taotleja asutamise või äritegevuse alguse kuupäevast“

Tingimuse selgitus: Pakkuja viimase 2 (kahe) lõppenud majandusaasta netokäive peab igal aastal olema olnud vähemalt 200 000 EURi. Hankija kontrollib iseseisvalt Eesti äriregistris registreeritud pakkuja vastava müügitulu suurust äriregistri andmete alusel (andmeid ei esitata). Info kohta, mis ei ole hankijale andmekogudes olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad, kohustub pakkuja hankija nõudmisel esitama täiendavad selgitused, andmed või dokumendid kuni 5 (viie) tööpäeva jooksul alates päringu saamisest. Kui pakkuja või taotleja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/ või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja või taotleja täitma hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Lisaks peab pakkuja vastavalt hankija nõudmisele vastuvõetaval viisil tõendama, et sellel ettevõtjal, kelle vahenditele ta tugineb, on

21 / 23

Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info

vastavad vahendid olemas ning ettevõte on nõus nende vahendite kasutamisega ja pakkuja või taotleja kasutab neid lepingu täitmisel (RHS § 103 lg 1). RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Hankepassi esitamine on kohustuslik ka ühispakkujatele.

Tingimuse kirjeldus: Miinimumnõue: 200000

Valuuta: EUR

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Ajavahemik (Periood) 2. Käive (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

Tingimuse kirjeldus: Miinimumnõue: 200000

Valuuta: EUR

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus

ASJADE HANKELEPINGUTE PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TARNETE TEOSTAMINE

Ainult asjade riigihankelepingute puhul: Ettevõtja on arvestusperioodi jooksul kohale toimetanud täpsustatud liiki asjade puhul järgmised peamised tarned. Avaliku sektori hankijad võivad nõuda kuni kolme aasta kogemuse tõendamist ja võtta arvesse rohkem kui kolme aasta vanuseid kogemusi.

Viide seadusele: RHS § 101 lg 1 p 2 „nimekiri hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate asjade müügi lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta“ RHS § 101 lg 2 „hankija võib piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui 36 kuu eest täidetud asjade müügi lepingute kohta“

Tingimuse selgitus: Riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täidetud lepingute hulgas peab pakkujal olema vähemalt 2 (kaks) riigihanke esemele sarnase esemega lepingut, mis on sõlmitud juriidilise isikuga ning esitatavate lepingute kogumaksumus ilma käibemaksuta on kokku vähemalt 200 000 (kakssada tuhat) EUR. Samaväärne leping on igasugune tarkvara arendusressursi või

22 / 23

Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info

arendustöö leping. Leping peab olema täidetud (täitmine on põhikohustuste ulatuses lõppenud). Pakkuja peab hankepassi korrektselt sisestama referentslepingu(te) maksumuse(d), lepingu(te) kuupäeva(d) ja info teise lepingupoole kohta (sh tellija kontaktisiku telefoninumber, e-posti aadress). Juhul, kui tegemist on riigihankega, siis märkida hankepassis ka viitenumber. Kui hankija soovib kontrollida hankepassis esitatud andmeid seoses täidetud lepingutega võib hankija küsida teise lepingu poole käest kinnitusi ja/tõendeid. Kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja täitma hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Lisaks peab pakkuja vastavalt hankija nõudmisele vastuvõetaval viisil tõendama, et sellel ettevõtjal, kelle vahenditele ta tugineb, on vastavad vahendid olemas ning ettevõte on nõus nende vahendite kasutamisega ja pakkuja kasutab neid lepingu täitmisel (RHS § 103 lg 1). RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata.

Tingimuse kirjeldus: Minimaalne teostatud tööde arv: 2

Kirjeldus: Riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täidetud lepingute hulgas peab pakkujal olema vähemalt 2 (kaks) riigihanke esemele sarnase esemega lepingut, mis on sõlmitud juriidilise isikuga ning esitatavate lepingute kogumaksumus ilma käibemaksuta on kokku vähemalt 200 000 (kakssada tuhat) EUR.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Kirjeldus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 2. Kogusumma (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Ettevõtja vastutusala (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Summa (Summa) 6. Valuuta (Vääring) 7. Ajavahemik (Periood) 8. Kas info on konfidentsiaalne? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. Tellija nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 10. Kontaktisiku nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. E-mail (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 12. Telefon (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 13. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 14. URL (Url) 15. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 16. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

ALLHANKE OSAKAAL

Ettevõtja kavatseb sõlmida allhankelepinguid järgmise lepinguosa (st protsent) suhtes: Kui ettevõtja on otsustanud sõlmida lepinguosa suhtes allhankelepingu ja toetub asjaomase lepinguosa täitmisel allhankija suutlikkusele, täitke selliste allhankijate kohta eraldi hankepass (Euroopa ühtne hankedokument).

Viide seadusele: RHS § 101 lg 1 p 10 „hankelepingu selle osa suurus, mille suhtes pakkuja või taotleja kavatseb sõlmida allhankelepinguid“

23 / 23

Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Täpsustage (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

277822_hindamiskriteeriumid (1).pdf

Koostatud 13.12.2024 09:41:41 1 / 2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 7178132/general-info

HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD

Viitenumber: 277822 Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Hange: Riigikohtu veebirakenduse arendus

Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta Kriteeriumi kaalumise meetod - Osakaaludega Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei

Jrk nr

Nimetus Kirjeldus Tüüp / hindamismeetod

Osakaal Kogus Ühik Pakkuja täidetav

1 Tehnilise kirjelduse p 4-5 tööde maksumus.

Hankelepingu järgsete tööde (tehnilise kirjelduse punktid 4 ja 5 ning selle alapunktid) maksumus. Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. 0 või negatiivse väärtusega maksumusi ei ole lubatud kasutada ja sellised pakkumused on hankijal õigus tunnistada mittevastavaks ning tagasi lükata. Maksumus esitatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Hankija ei hüvita lepingu täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee täiendavaid makseid.

Maksumus - vähim on parim

50 jah

2 Projektiplaan Projektiplaanis hinnatakse detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust ning tööde loogilist järjestust

Kvaliteet - hankija hinnatav

3 Lisaarenduste tellimise ühe töötunni hind Lisaarenduste tellimise ühe töötunni maksumus peab olema lõplik. 0 või negatiivse väärtusega maksumusi

Kulu - vähim on parim

10 jah

Koostatud 13.12.2024 09:41:41 2 / 2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 7178132/general-info

ei ole lubatud kasutada ja sellised pakkumused on hankijal õigus tunnistada mittevastavaks ning tagasi lükata. Maksumus esitatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.

Kokku: 100

Hindamismetoodika kirjeldus 1. Tehnilise kirjelduse p 4-5 tööde maksumus.

Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

2. Projektiplaan Projektiplaanis hinnatakse detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust ning tööde loogilist järjestust vastavalt järgmisele skaalale: Hindamiskomisjon saab anda maksimaalselt 40 punkti: 40 punkti - Pakkuja on täielikult aru saanud hankeobjekti olemusest ja ülesandepüstitusest. Projektiplaan vastab täies ulatuses hanke alusdokumentides esitatud parameetritele ja tingimustele. Hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on loogilises järjestuses, omavahelises seoses ja kooskõlas hanke tehnilise kirjeldusega. Tööd on jaotatud projekti läbiviimiseks sobiva kestusega etappideks, etapi tööde mahuhinnangud on realistlikud arvestades etapi tulemite mahtu. Riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. Projektiplaani osas on tegemist põhjaliku ja realistliku projektiplaani etappide ettepanekuga, mis võimaldab realiseerida hankeobjekti tehnilises kirjelduses püstitatud eesmärgid tähtaegselt. Esitatust nähtub selgelt, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele plaanitakse realiseerida. Küsitavusi ei teki. 30 punkti - Pakkuja on aru saanud hankeobjekti ülesandepüstitusest ning esitatud projektiplaan ning riskide hindamine ja nende halduse ettepanekud on esitatud struktureeritult ja põhjendatult. Esitatud projektiplaanist on arusaadav, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele planeeritakse realiseerida. Samas tekib projektiplaani ja/või riskide hindamise osas 1-3 küsitavust või märkust, mida hankija peaks pakkujalt üle täpsustama. 20 punkti - Pakkuja esitatud projektiplaan ning riskide hindamine ja nende halduse ettepanekud on esitatud keskpäraselt. Esitatu osas tekib 4-6 küsitavust või märkust, mida hankija peaks pakkujalt üle täpsustama. 10 punkti - Pakkuja esitatud projektiplaan ning riskide hindamine ja nende halduse ettepanekud on esitatud kasinalt. Hankijal tekib palju küsimusi ning ei ole täpselt aru saadav, kuidas kavatsetakse soovitud tulemini jõud

3. Lisaarenduste tellimise ühe töötunni hind Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

Juhul, kui hindamiskriteeriumide punktide summa alusel on mitu pakkujat võrdse punktisummaga, eelistatakse pakkujat, kelle pakutud maksumus on madalaim. Kui ka sel juhul on mitu pakkumust võrdsed, siis visatakse pakkujate vahel liisku

277822_vastavustingimused.pdf

1 / 3

Koostatud 01.11.2024 08:58:06 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info

VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 277822 Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Hange: Riigikohtu veebirakenduse arendus

PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist.

Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.

Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

2. Andmed lepinguks, mida kasutatakse juhul kui pakkumus tunnistatakse edukaks. Pakkuja esitab andmetena: 1. lepingu allkirjastaja nimi 2. alus lepingu allkirjastamiseks (juhatuse liige, volikiri vms) 3. lepingu allkirjastaja ametinimetus 4. pakkuja kontaktisik(ud) lepingu täitmisel (nimi, ametinimetus, telefoni number, e-posti aadress). (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))

3. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et: • võtab üle kõik hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimused ja esitab pakkumuse üksnes kõigi nende asjaolude kohta, mille kohta hankija soovib võistlevaid pakkumusi; • tal on olemas hankelepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused; • tal on olnud piisavalt aega lepingus sisalduvate tüüptingimustega tutvumiseks, selgitustaotluste esitamiseks ning tüüptingimustega mittenõustumisel vaidlustuse esitamiseks; • kõik tüüptingimused lepingus on pakkujale arusaadavad ja mõistetavad. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.

Küsimused ettevõtjale: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? Kui vastate jah, siis lisage ühispakkujate volikiri pakkumuse "Lisadokumentide" lehele (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

PAKKUMUSE MAKSUMUS Pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" toodud struktuuri kohaselt.

Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja kinnitab, et täidab pakkumuse lehe "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" lehel ette antud struktuuri kohaselt? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

2. Pakkumusele tuleb lisada detailne pakkumuse maksumuse kirjeldus, milles tuleb eristada kogu veebirakenduse erinevate komponentide maksumust (nt tavaveebi osa, sisuhalduse osa, rakenduse osa(d)). (Vabas vormis dokument)

PAKKUJA MEESKOND

Pakkuja arendusmeeskond peab vastama hanke tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele.

Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et esitatud arendusmeeskond vastab hanke tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

2. Arendusmeeskonna CV-d (Dokumendi vorm / CV vorm.docx)

2 / 3

Koostatud 01.11.2024 08:58:06 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info

PROJEKTIPLAAN

Pakkumuse osana esitatakse projektiplaan, mis sisaldab ajakava kõikide hanke tehnilises kirjelduses kirjeldatud tööde läbiviimiseks ja vastama projektiplaanile esitatud nõuetele (Lisa 9 – Nõuded projektiplaanile). Lisaks projektiplaanile tuleb kirjeldada, kuidas projektijuhtimise riske maandada kavatsetakse (pakkumuse eraldi dokument). Riskide maandamise võimalused ja halduse ettepanekud (lähtuvalt käesolevast projektist) on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult

Küsimused ettevõtjale: 1. Projektiplaan (Vabas vormis dokument)

ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks.

Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 46.1).

Küsimused ettevõtjale: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))

SAMAVÄÄRSUS Pakkuja kinnitab, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule ja vajadusel on samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud.

Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms), tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule, tootmisviisile, märgisele või vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuandele või tõendile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“ (RHS § 88 lg-d 5-6, § 89 lg 2, 114 lg-d 5-7). Hankija aktsepteerib objektiivsetel põhjustel muid asjakohaseid tõendeid, kui pakkuja tõendab hankijale vastuvõetaval viisil, et pakutav asi, teenus või ehitustöö vastab konkreetse märgise või hankija esitatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui hankija nõutud märgis, samaväärne märgis või konkreetse või samaväärse vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuanne või muu tõend on seaduse alusel eelduseks asja, teenuse või ehitustöö pakkumiseks turul (RHS § 114 lg 7).

Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule ja vajadusel on samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

EL NÕUKOGU SANKTSIOON. ALLTÖÖVÕTJAD JA TARNIJAD. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid ega tarnijaid, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel.

3 / 3

Koostatud 01.11.2024 08:58:06 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info

Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine.

Määrust kohaldatakse riigihangetele alates rahvusvahelisest piirmäärast. NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/576, 8. aprill 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas.

Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid ega tarnijaid, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

Arenduslepingu projekt.pdf

Riigihanke „Riigikohtu veebirakenduse arendus“

(277822) hankedokumentide juurde

Arendusleping nr ...

Arenduslepingu eritingimused

Tallinnas

………………. (registrikoodiga…………) asukohaga …………….., Tallinn ……., mida esindab

…………alusel ………, edaspidi Tellija,

………………. (registrikoodiga…………) asukohaga …………….., Tallinn ……., mida esindab

…………alusel ………, edaspidi Täitja,

………………. (registrikoodiga…………) asukohaga …………….., Tallinn ……., mida esindab

…………alusel ………, edaspidi Maksja,

keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva arenduslepingu (edaspidi nimetatud

Leping) alljärgnevas:

1. Lepingu ese

1.1 Lepingu esemeks on riigihankes „Riigikohtu veebirakenduse arendus“ (277822) edukaima pakkumuse

esitanud Täitja poolt Lepingu lisas 3 nimetatud arendus- ja lisaarendustööde teostamine ja kõikide

muude Lepingust tulenevate kohustuste täitmine (edaspidi ka Töö).

1.2 Pooled kinnitavad, et teevad kõik enesest oleneva, et täita lepingu eesmärgid käesolevas lepingus,

seonduvates õigusaktides ja juhtrühma otsustes sätestatud tingimustel ja mahus.

2. Hind ja maksetingimused

2.1 Lepingu maksimaalne hind on …………. eurot (netosumma), arvestusega, et arendustööde hind

on.... eurot (netosumma) ja lisaarenduste tunnihind on ………eurot (netosumma).

2.2 Lepingu hinnale lisandub käibemaks.

2.3 Maksja tasub lepingu alusel teostatud tööde eest lepingu üldtingimustes sätestatud korras.

3. Lepingu jõustumine ja Töö teostamise tähtaeg

3.1 Leping jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib … kuud või kuni Lepingu maksimaalse hinna

täitumiseni.

3.2 Töö üleandmise tähtaeg on ……… arvates Lepingu jõustumise ajahetkest.

4. Lepingu dokumendid

4.1 Lepingu dokumendid koosnevad Lepingu tekstist, Lepingu lisadest, mis on lisatud Lepingu

allkirjastamisel ja lisadest, millistes võidakse kokku leppida pärast Lepingu allkirjastamist. Lepingu

allkirjastamisel on Lepingu lisad järgmised:

4.1.1 Arenduslepingu üldtingimused Lisa nr 1;

4.1.2 Personal ja kontaktandmed Lisa nr 2;

4.1.3 Tehniline kirjeldus koos lisadega Lisa nr 3;

4.1.4 Pakkumus Lisa nr 4.

4.2 Kui Lepingu dokumendid on oma sisult vastuolulised ja/või nendes antud informatsioon erinevalt

tõlgendatav, siis dokumentide pädevusjärjekord (ülimuslik lepingu dokument on nimetatud eespool

allolevas loetelus) on järgmine:

4.2.1 Eritingimused;

4.2.2 Arenduslepingu üldtingimused;

4.2.3 Tehniline kirjeldus;

4.2.4 Muud riigihanke alusdokumendid;

4.2.5 Pakkumus.

Käesoleva Lepingu allakirjutamisega tõendavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja selle

lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi.

Tellija: Täitja:

/ allkirjastatud digitaalselt /

Maksja:

/ allkirjastatud digitaalselt /

Arendusleping nr.

Lisa nr 1

ARENDUSLEPINGU ÜLDTINGIMUSED

Kui eritingimustes on sätestatud teisiti kui üldtingimustes, siis kehtib eritingimustes toodu.

1. Definitsioonid

Järgnevad definitsioonid laienevad nii lepingule kui ka selle osaks olevatele dokumentidele.

1.1 Tarkvara

Tarkvara tähendab põhiliselt arvutiprogramme, telekommunikatsioone, andmebaasi-, rakendus- ja muud

tarkvara objektikoodis, lähtekoodis või nende mistahes muid vorme või adaptsioone koos sellega seonduva

dokumentatsiooniga. Spetsiaalselt Tellijale tema funktsioonide täitmiseks loodud tarkvara käsitletakse

lepingu raames spetsiaaltarkvarana.

1.2 Seadmed

Seadmed tähendavad lepingus kirjeldatud tooteid, hõlmates nendega otseselt seotud tarkvara, mis on

vajalik seadmete funktsioneerimiseks.

1.3 Telekommunikatsioonid

Telekommunikatsioonid tähendavad sisemise ja välise telekommunikatsiooni seadmeid, tarkvara ja

teenuseid ning vajalikke vahendeid, teenuseid ja protseduure.

1.4 Asukoht

Asukoht tähendab kohta või kohti, välja arvatud Täitja asukoht, kuhu seadmeid, telekommunikatsioone või

tarkvara tarnitakse või installeeritakse või teenuseid osutatakse (nt Tellija test- arendus-ja

toodangukeskkond).

1.5 Puudus ja viga

Puuduse või veaga on tegemist juhul, kui seade, telekommunikatsioon või tarkvara ei täida lepingus

sätestatud funktsioone, annab valesid tulemusi, kui tema nõuetekohane toimimine katkeb või on (muul

viisil) häiritud, nii et seadme, telekommunikatsiooni või tarkvara otstarbekohane kasutamine on takistatud

või oluliselt häiritud. Vigu liigitatakse järgnevalt:

1.5.1. Kriitiline/Blocker – viga, mille tõttu süsteemi tervikuna või mistahes süsteemi osa ei ole võimalik

kasutada ja/või see piirab sama süsteemi mistahes teise osa kasutamist.

1.5.2. Kõrge – viga, mille tõttu pole võimalik mingit süsteemi osa kasutada, kuid see ei sega mõne

teist sama süsteemi osa kasutamast.

1.5.3. Keskmine – viga, mille tõttu süsteemi või selle süsteemi mõnda osa on võimalik kasutada

piirangutega ja/või kasutajad peavad tegema mitte ettenähtud tegevusi eesmärgi

saavutamiseks (nt. funktsionaalsus lubab vigadega toiminguid lõpetada).

1.5.4. Madal – viga, mille tõttu süsteemis esineb kõrvalekaldeid ettenähtust, kuid üldprotsessi need

ei häiri või häirivad vähesel määral.

1.5.5. Väheoluline - viga, mille tõttu otseseid kõrvalekaldeid ei teki kuid vajavad

muutmist/parandamist.

1.6. Hooldus

Hooldus tähendab töid, mis tagavad seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara (kaasa arvatud nende

juurde kuuluvate andmete ja andmebaaside) toimivuse (korrasoleku, terviklikkuse, jõudluse jms). Hooldus

sisaldab kaugtuge, vigade ennetamist ja parandamist, uute redaktsioonide ja versioonide ning nendega

seotud dokumentatsiooni üleandmist. Samuti hõlmab hooldus lepingus sätestatud tingimustel seadmete,

telekommunikatsioonide ja tarkvara kohandamist Tellija vajadustele, eeldusel, et see ei nõua olulist

ümberprogrammeerimist ega uue toote loomist.

1.7 Lisaarendustööd

Lisaarendustöid tellitakse täitjalt, vastavalt tehnilise kirjelduse dokumendis kajastatud tellimise

protseduurile.

1.8 Toodangukeskkond

Reaalseks andmevahetuseks mõeldud keskkond, mis ei ole test- või arenduskeskkond.

2. Hind

2.1 Lepingu hind sisaldab kõiki tolli- ja muid makse, kaasa arvatud käibemaks. Lepingu eritingimustes

märgitakse lepingu hind käibemaksuta (netosummas).

2.2 Lepingu hind väljendatakse eurodes.

2.3 Lepingu hind on Täitja ainuke tasu seoses lepinguga ja Täitja ise ega tema töötajad ei võta

päevarahasid, kaudset tasu ega muud lepingus toodud kohustustega seotud tasu. Samuti ei ole

Täitjal ega tema töötajal õigust täiendavale autori- või muule sarnasele tasule seoses lepingu

täitmisel kasutatud patenteeritud või muul viisil kaitstud eseme või protsessiga.

3. Maksmine

3.1 Täitja esitab Maksjale arve masinloetaval kujul e-arvena. Arve esitamise õigus tekib Täitjal pärast Töö

vastuvõtmist Tellija poolt.

3.2 Arve peab sisaldama vähemalt alljärgnevaid andmeid:

3.2.1 info arve esitaja kohta;

3.2.2 info maksja kohta;

3.2.3 viide Lepingule;

3.2.4 käibemaksukohustuslase number;

3.2.5 vastuvõetud Töö nimetus ja kirjeldus;

3.2.6 käibemaks;

3.2.7 kogusumma.

3.3 Maksja tasub Lepingu hinna Täitja poolt esitatud arvel märgitud kuupäevaks. Maksetähtaeg ei tohi olla

lühem kui 30 kalendripäeva, va juhul kui hankija on nimetatut pakkumuse esitamise ettepanekus ette

näinud.

3.4 Ettemakseid Maksja ei teosta.

3.5 Lõpparve maksmine eeldab Täitja kõigi Lepingu järgsete kohustuste täitmist ning Tellija poolt

vastuvõtmist.

3.6 Maksjal on õigus Lepingu rikkumise korral arvestatud leppetrahvid ja kahju hüvitised maha arvata

Lepingu alusel Täitjale tasumisele kuuluvatest summadest.

3.7 Maksja poolt makstud mistahes summa, mis ületab Täitjale Lepingus ettenähtu, maksab Täitja

Maksjale tagasi 30 kalendripäeva jooksul pärast vastava teate saamist.

3.8 Lepingujärgse hinna tasumisega viivitamisel on Täitjal õigus nõuda Maksjalt viivist iga maksmisega

viivitatud kalendripäeva eest 0,15 (null koma viisteist) % maksmata summast päevas.

4. Informatsioon ja aruanded

4.1. Täitja loetakse asukohaga ja lepingu tingimustega tutvunuks. Eelkõige ei rahuldata Täitja nõuet

lisamakseteks või ajapikenduseks, kui ta oleks saanud vajaliku informatsiooni hankida visiidiga

asukohta, konsulteerides Tellijaga või muul sobilikul viisil.

4.2. Tellija varustab Täitjat tema käsutuses oleva mistahes informatsiooni ja dokumentatsiooniga, mis

võib olla lepingu täitmisel oluline, niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul

vastava nõude saamisest.

4.3. Tellija abistab Täitjat niipalju kui võimalik lepingusse puutuva informatsiooni saamisel, mida Täitja

mõistlikkuse piirides lepingu täitmiseks nõuab.

4.4. Täitja annab Tellijale niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul vastava nõude

saamisest, lepingu täitmist (sealhulgas seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara, projekti

kulgemist ja teenuseid) puudutavat informatsiooni.

5. Teated ja kirjavahetus

5.1. Pooltevaheline suhtlus toimub selleks otstarbeks määratud poolte kontaktandmetel ja aadressidel.

Pooled on kohustatud kontaktandmete ja aadresside muutusest teineteist teavitama viivitamatult,

aga mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul.

5.2. Kui teisele poolele edastatav teade eeldab vastust, tuleb vastata viivitamatult, kuid mitte hiljem kui

2 tööpäeva jooksul.

5.3. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, välja arvatud juhtudel, kui teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel

teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks, kui:

5.3.1. teade on üle antud allkirja vastu;

5.3.2. teade on edastatud tähitud kirjana poole postiaadressil ja teate postitamisest on möödunud

5 (viis) kalendripäeva;

5.3.3. e-posti või telefoni teel on teade edastatud Lepingus märgitud kontaktisikule või esindajale.

6. Asukoht

6.1. Täitja peab andma lepingutäitmise käigus piisavalt informatsiooni korrektselt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis koostatud kasutusjuhendi näol, et võimaldada Tellijal asukoht

lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kohaselt ette valmistada. Juhend peab olema antud sellise

sisendiga, et objektiivselt keskmise võimekusega programmeerija oleks suuteline asukoha Töö

vastuvõtmiseks vajalike testide teostamiseks ette valmistada. Juhend peab olema esitatud piisava

ajavaruga selleks, et Tellijal oleks võimalik Töö üleandmisel alustada koheselt vastuvõtmiseks

vajalike testide teostamist. Juhul, kui Töö üleandmise hetkeks ei ole juhendit edastatud või kui

edastamisest hoolimata ei ole Tellija asukohta ette valmistada jõudnud, algab Töö vastuvõtmiseks

ette nähtud tähtaeg kulgema pärast asukoha ette valmistamist. Kui Täitja ei ole ette näinud erilisi

keskkonnatingimusi, võib Tellija eeldada, et neid ei nõuta.

6.2. Tellija teeb vastavad ettevalmistused ja loob tingimused omal kulul.

6.3. Kui Tellija ettevalmistused või loodud tingimused ei vasta lepingus sätestatule, esitab Täitja

viivitamatult puuduste loetelu. Kui Tellija ei muuda olukorda selliselt, et Täitjal oleks võimalik

ajagraafikust kinni pidada, on Täitjal õigus saada lepingujärgsete kohustuste täitmiseks vajalikku

ajapikendust.

6.4. Täitjal on õigus taotleda juurdepääsu asukohale Tellija tavalisel tööajal.

6.5. Täitja kulud, mis on seotud lepingus sätestatud juurdepääsupiirangutega ja turvaprotseduuridega,

sisalduvad Lepingu hinnas ning neid ei hüvitata.

6.6. Tellija võib igal ajal lepingu kehtivuse vältel muuta või kehtestada juurdepääsupiiranguid ja

turvaprotseduure. Kui Täitja tõendab, et selline muudatuste tegemine või piirangute või

protseduuride kehtestamine põhjustas lisakulusid, on tal õigus nende hüvitamisele.

7. Lepingu muutmine

7.1. Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad pärast nende

allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte poolt määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel

on muudatused tühised.

7.2. Riigihangete seaduse § 123 lg 1 p 1 kirjeldatud muudatused lepitakse kokku Poolte esindajate

poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

8. Poolte õiguskaitsevahendid

8.1. Lepingu see peatükk fikseerib Lepingu olulised rikkumised, menetluse rikkumisest teatamisel ning

Poolte vastutuse. See peatükk ei välista ega piira Poole õigust kasutada muude Lepingu rikkumiste

korral muid õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, samuti kasutada täiendavaid

õiguskaitsevahendeid lisaks selles peatükis kokkulepitule.

8.2. Lepingust või seadusest tuleneva õiguse või õiguskaitsevahendi mittekasutamine või selle

kasutamisega viivitamine ei tähenda nimetatud õigusest või õiguskaitsevahendist või muudest

õigustest või õiguskaitsevahenditest loobumist. Lepinguga seotud mis tahes loobumised on

kehtivad ainult siis, kui need on selgesõnaliselt ja kirjalikult väljendatud.

8.3. Pooled vastutavad Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest

Eesti Vabariigi õigusaktides ning Lepingus ettenähtud korras.

8.4. Oluliseks lepingurikkumiseks loetakse muu hulgas järgmisi rikkumisi:

8.4.1. Pool ei täida mis tahes Lepingust tulenevat kohustust teise Poole poolt Lepingust tuleneva

vastava kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul;

8.4.2. Täitja ei täida garantiiperioodil Lepingust tulenevaid kohustusi;

8.4.3. Täitja ei ole esitanud Tellijale Asukoha keskkonnatingimusi, millest tulenevalt on häiritud

Tellija seadmete, telekommunikatsioonide või tarkvara kohane funktsioneerimine ning

mistõttu Tellija kaotab Täitja Lepingu järgsete kohustuste täitmise vastu huvi;

8.4.4. Täitja rikkus kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu;

8.4.5. Täitja rikub Personaliga seonduvaid tingimusi;

8.4.6. Poolel või tema poolt kaasatud kolmandal isikul puuduvad Lepingu täitmiseks vajalikud

õigused (sealhulgas load, litsentsid, Intellektuaalse omandi õigused);

8.4.7. Täitja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, pankrot on välja kuulutatud, Täitja varad

arestitakse või Täitja finantsseisund halveneb Tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see

halvenemine muudab vähetõenäoliseks Lepingu nõuetekohase täitmise;

8.4.8. Pool on rikkunud Intellektuaalse omandi õigusi ja nende kasutamise tingimusi;

8.4.9. Pool on rikkunud konfidentsiaalsuskohustust ja/või isikuandmete töötlemisega seonduvaid

kohustusi;

8.4.10. Pool on rikkunud avalikustamise keelu kohustust;

8.4.11. Pool on rikkunud kolmandate isikutega seonduvaid kohustusi;

8.4.12. Maksja on viivituses Lepingus kokku lepitud maksetähtajaga rohkem kui kolmkümmend

(30) kalendripäeva;

8.5. Poolel on õigus nõuda Lepingu olulise rikkumise korral leppetrahvi tasumist kuni 30% Lepingu hinnast

iga vastava juhtumi korral.Juhul, kui leppetrahvi nõue on seotud lisaarendustöö puuduliku

teostamisega ja puudus ei sea ohtu lepingujärgse Töö tervikuna nõuetekohast üleandmist ei tohi

leppetrahvi nõue ületada 30% tellitud lisaarendustöö maksumusest.

8.6. Pool peab teavitama teist Poolt leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul arvates ajast, mil ta sai teada

leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimisest. Leppetrahvi nõude esitamisel on Pool kohustatud märkima

mõistliku tähtaja leppetrahvi tasumiseks, tähtaeg ei tohi olla lühem kui 30 kalendripäeva. Pool on

kohustatud leppetrahvi tasuma nõudes märgitud tähtaja jooksul. Kui Poole hinnangul on leppetrahvi

nõue alusetu, on Pool kohustatud esitama oma vastuväited enne leppetrahvi tasumise tähtaega.

Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta Poole õigust nõuda Poolelt nõuetekohase Töö või selle osa teostamist

ning kahju hüvitamist või kasutada muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

8.7. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta poole õigust nõuda teiselt poolelt nõuetekohase töö või selle osa

teostamist ning leppetrahvi ületavat kahju hüvitamist või kasutada muid seadusest tulenevaid

õiguskaitsevahendeid.

8.8. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud Lepingu maksumusega, välja arvatud juhul, kui Pool rikkus

kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

8.9. Lisaks leppetrahvi nõudele ja / või leppetrahvi asemel on Tellijal õigus nõuda Täitjalt Lepingu

mittenõuetekohasel täitmisel, et:

8.9.1. Täitja kõrvaldaks puudused, sealhulgas nõuda, et Täitja hangiks parema teenuse

osutamiseks vajalikud lisa- või asendusseadmed, -telekommunikatsioonid, -tarkvara ja

teenused;

8.9.2. oluliste puuduste, samuti puuduste kõrvaldamise ebaõnnestumise korral nõuda, et Täitja

teeks uue Töö ja tarniks uued seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara või keelduda

vastuvõtmisest ning Leping lõpetada;

8.9.3. võtta Täitja pakutud Töö vastu ning alandada vastavalt hinda;

8.10. Lepingust tulenevate leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine, ei vabasta

Lepingut rikkunud poolt Lepingujärgsete kohustuste täitmisest.

9. Standardid, liidesed ja ühilduvus

9.1. Täitja lepingujärgsete kohustuste täitmine ei tohi tekitada häireid Tellija mistahes teiste liidestatud

süsteemide talitluses.

9.2. Täitja garanteerib, et kõik seadmed, telekommunikatsioonid, tarkvara ja teenused on vastastikku

ühilduvad, funktsioneerivad ja töötavad standardite ja/või liideste vahendusel rahuldavalt koos

mistahes teiste lepingus sätestatud seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenustega

ning lepingus sätestatud keskkonnas.

9.3. Täitja ei muuda ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta mistahes standardeid, liideseid,

sideprotokolle jms.

10. Dokumentatsioon

10.1. Lepingu täitmisel kaasneva dokumentatsiooni loomisel toetutakse dokumentatsiooniplaanile.

10.2. Täitja varustab Tellijat piisava ja adekvaatse dokumentatsiooniga, kaasa arvatud informatsioon

seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara projekteerimise ja funktsioneerimise kohta, mis on

vajalik, et Tellija saaks seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara ja teenuseid efektiivselt

kasutada, hooldada, kohandada ja neile lisaseadmeid lisada.

10.3. Kõik juhendid ja muud dokumendid esitatakse eesti keeles, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

10.4. Dokumentatsioon peab vastama tootele, sisaldama muudatusi ja olema terminoloogiliselt üheselt

mõistetav.

10.5. Dokumentide valmistamiseks ja levitamiseks kasutatakse paberkandjat või elektroonilist

infokandjat.

11. Üleandmine ja vastuvõtmine

11.1. Töö valmimise järgselt annab Täitja selle Tellijale üle vastuvõtmiseks.

11.2. Täitja peab Tellijat Töö üle andmise viivitusest või viivitusse sattumise ohust ja põhjustest koheselt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima. Kui Täitja viivituse põhjustab Tellija, on

Täitjal õigus nõuda mõistlikku ajapikendust ja põhjendatud lisakulude hüvitamist.

11.3. Töö üleandmise kohta koostab Täitja üleandmise akti, milles näidatakse muuhulgas ära

üleandmise kuupäev, teostatud Töö, osutatud teenuste, hoolduse ja tarnitud seadmete,

telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri ning vajaduse korral neis esinevad

puudused. Töö üleandmisel koostab ja esitab Täitja koostatud dokumentatsiooni, vastavalt

dokumentatsiooniplaanile või Tellija poolt tehnilises kirjelduses esitatud nõudmistele.

11.4. Töö üleandmine Tellijale ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena Tellija poolt.

11.5. Täitjal on õigus nõuda ja Tellijal kohustus Töö vastu võtta kui Töös on Täitja poolt kõrvaldatud kõik

järgmise prioriteediga vead: kriitiline/blocker, kõrge ja keskmine. Taolisel juhul lasub Täitjal kohustus

vaegtöödena madala ja väheolulise tähtsusega vead parandada Töö vastuvõtmise aktis toodud

ajaperioodiks.

11.6. Pärast Töö üleandmist on Tellijal õigus Töö üle vaadata 30 tööpäeva jooksul.

11.7. Juhul, kui Tellija leiab, et Töö ei vasta Lepingu tingimustele, on Tellija kohustatud teavitama Täitjat

Töös avastatud puudustest, keeldumisest Tööd enne puuduste kõrvaldamist vastu võtta ja

kirjeldama Töö puudused. Täitja on kohustatud puudused kõrvaldama 15 tööpäeva jooksul, kui

pooled ei ole kokku leppinud mõnda muud tähtaega. Töö puuduste kõrvaldamise kulud kannab

Täitja.

11.8. Enne töö üleandmist viib Täitja Töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid.

11.9. Täitja esitab Tellijale kõik tema poolt läbiviidud testide tulemusena valminud dokumentide koopiad.

11.10. Enne töö vastuvõtmist viib Tellija Töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid.

11.11. Kui Töö või mistahes Töö osa ei läbi teste, viiakse otsekohe pärast seda, kui Täitja on teinud

vajalikud korrektuurid testide edukaks läbiviimiseks, läbi kordustestid samadel tingimustel.

11.12. Tellija nõudmisel viib kordustestid läbi Täitja.

11.13. Parandatud Töö üleandmine toimub nagu esmakordsel üleandmiselgi.

11.14. Puudustega üle antud Tööd ei loeta tähtaegselt üleantuks ning Tellijal on õigus nõuda sellise

lepingurikkumise korral Täitjalt leppetrahvi Lepingus sätestatud korras ja määrades või rakendada

muid õiguskaitsevahendeid.

11.15. Vastuvõtmiseks valmis Töö peab vastama Lepingus sätestatud tingimustele. Töö osaline

vastuvõtmine Tellija poolt ei tingi ega kohusta Töö kui terviku vastuvõtmist Tellija poolt juhul, kui

Töö ei vasta tingimustele. Töö vastuvõtmise kohta koostab Tellija vastuvõtuakti, milles näidatakse

muuhulgas ära vastuvõtmise kuupäev, teostatud Töö, osutatud teenuste, hoolduse ja tarnitud

seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri.

11.16. Töö loetakse vastuvõetuks vastuvõtuakti allkirjastamisest või toodangukeskkonnas kasutusele

võtmisest. Juhul, kui Tellija on võtnud puuduseid sisaldava Töö toodangukeskkonnas kasutusele,

loetakse vastuvõetuks ainult nõuetekohaselt teostatud tööd ja Täitjal on õigus nimetatute osas

esitada arve. Taolises olukorras esitab Tellija Täitjale Töös esinevate puuduste nimekirja ning

puuduste kõrvaldamise tähtaja, kas enne Töö toodangukeskkonnas kasutusele võtmist või vahetult

pärast selle toimumist.

11.17. Mistahes seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste osa valmimisel võib Tellija anda

välja vastuvõtuakti vastava osa kohta. Selline vastuvõtmine ei mõjuta Täitja kohustust täita kõiki

Lepingus ettenähtud kohustusi.

11.18. Täitja vastutab Töö juhusliku hävimise või kahjustumise eest kuni Töö vastuvõtmiseni Tellija poolt.

11.19. Tellija kinnitab, et ta on teadlik asjaolust, et Töö vastuvõtmine peab olema fikseeritud

vastuvõtmisaktis ning kinnitatud juhtrühma poolt.

12. Koolitus

12.1. Täitja tagab Tellija personalile adekvaatse väljaõppe, kindlustamaks seadmete,

telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste rahuldava ja efektiivse toimimise, vastavalt Lepingus

kokkulepitule.

12.2. Koolituse toimumise aeg, koht ja maht kooskõlastatakse eelnevalt Tellija kontaktisikuga.

13. Garantii

13.1. Täitja annab Tööle 12 (kaheteist) kuulise töövõtugarantii. Garantiiperiood algab Tööde kogumina

vastuvõtmisest.

13.2. Garantiiperioodil ilmnevad puudused kõrvaldab Täitja omal kulul, v.a punktis 13.6 toodud

juhtumitel. Kui ilmnenud puudused ei ole garantii korras kõrvaldatavad, esitab Täitja Tellijale

põhjendused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval

pärast sellest asjaolust teada saamist.

13.3. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, toimub garantiiliste puuduste üleandmine ja vastuvõtmine Lepingu

punktis 10 toodud regulatsiooni kohaselt.

13.4. Juhul kui garantiiperioodil ilmnenud puudused muudavad osa või kõik seadmed,

telekommunikatsioonid ja/või tarkvara kasutamiskõlbmatuks, varustab Täitja Tellijat nõutud

tasemel toimimise garanteerivate lisa- või asendusosade ja muu vajalikuga omal kulul.

13.5. Tellija informeerib Täitjat puuduse iseloomust ja ulatusest otsekohe selle ilmnemisel. Täitja on

kohustatud eemaldama ilmnenud puudused vastavalt lepingus toodule või Tellija poolt määratud

ajal.

13.6. Garantiiga ei ole hõlmatud:

13.6.1. puudused, mille tekkimise eest vastutab Tellija;

13.6.2. diagnostikaks kulunud aeg, juhul kui algselt garantii juhtumine registreeritud juhtumi

raames tuvastatakse, et tegu ei ole garantiilise juhtumiga. Vastav töö kuulub eraldi

tasustamisele Lepingu tunnihinna alusel.

13.7. Garantii kaotab kehtivuse kui Täitjaga kooskõlastamata on muudetud või muudetakse lähtekoodi,

v.a juhul kui Tellija suudab eristada lähtekoodis tehtavaid muudatusi.

14. Load ja litsentsid

14.1. Täitja vastutab ainuisikuliselt lepingu täitmiseks vajalike lubade ja litsentside saamise eest. Tellija

teeb Täitjaga mõistliku koostööd, hoidmaks ära selliste lubade või litsentside väljaandmise asjatut

viivitamist või väljaandmisest keeldumist.

14.2. Tellija võib ilma ette teatamata lepingu lõpetada, kui Täitja ei saa lepingu täitmiseks vajalikku luba

või litsentsi.

14.3. Täitja garanteerib, et tal on õigus anda Tellijale lepingu objektiks oleva tarkvara ja teiste autori- või

muude sarnaste õigustega kaitstavate esemete kasutamisõigus.

14.4. Täitja garanteerib, et nimetatud kasutusõiguse üleandmisega ei rikuta kolmandate isikute õigusi.

Juhul kui kolmas isik esitab oma õiguste rikkumise tõttu Tellija vastu hagi ning see rahuldatakse,

tasub Täitja võimalikud kahjuhüvitusnõuded, samuti õigusabikulud ja muud seonduvad kulud.

15. Riski üleminek

15.1. Juhusliku hävimise või kahjustumise risk läheb Tellijale üle töö vastuvõtmisel, samuti hetkel, mil

Tellija satub viivitusse toimingu tegemisega, millega ta töö üleandmisele peab kaasa aitama.

16. Intellektuaalne vara

16.1. Lepingu allkirjastamisega kinnitab Täitja Tellijale, et talle kuuluvad Lepingu täitmiseks vajalikud

varalised autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on tarvilikud

Lepingu järgse Töö täielikuks teostamiseks ja loovutamiseks ning, et nende suhtes ei ole

kolmandatel isikutel nõudeid.

16.2. Täitja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori isiklike õiguste realiseerimiseks viisil,

mis ei takista ega raskenda teose kasutamist ja autori varaliste õiguste teostamist Tellija poolt.

16.3. Täitja annab spetsiaaltarkvarale Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsentsi v.1.1 (EUPL).

Juhul, kui Töö üleandmine toimub etapiviisiliselt, siis loetakse litsents antuks iga etapi (teose)

vastuvõtmisel Tellija poolt.

16.4. Tellijal on muuhulgas õigus spetsiaaltarkvara (teose) autoriõiguste kehtivusaja jooksul:

16.4.1. teost kasutada mis tahes eesmärgil ja mis tahes viisil;

16.4.2. teost reprodutseerida;

16.4.3. originaalteost muuta ja luua teosel põhinevaid tuletatud teoseid;

16.4.4. teost või selle koopiaid üldsusele edastada, sealhulgas neid kättesaadavaks teha või

eksponeerida, samuti avalikult esitada;

16.4.5. teost või selle koopiaid levitada;

16.4.6. teost või selle koopiaid laenutada ja rentida;

16.4.7. anda all-litsentse teose või selle koopiate suhtes kehtivate õiguste kohta.

16.5. Täitja annab Tellijale spetsiaaltarkvara lähtekoodi, täitmiskoodi ja dokumentatsiooni kujul, mis

võimaldab Tellijal sellest aru saada.

16.6. Tellija võib levitada lähtekoodi ja täitmiskoodi ning dokumentatsiooni ja selle muudatusi mistahes

kolmandatele isikutele ja asutustele.

16.7. Kõik Täitja poolt Lepingu täitmise käigus koostatud dokumendid ja andmed kuuluvad Tellijale.

Täitja annab kõik nimetatud dokumendid ja andmed Tellijale üle.

16.8. Tellija võib spetsiaaltarkvara autoriõigusi teostada mistahes olemasolevas või hiljem loodud

keskkonnas, toel või formaadis.

16.9. Täitja tagab, et tema töötajad on loobunud Eesti seadusega lubatud ulatuses oma õigusest

teostada isiklikke õigusi, et Tellijale oleks võimalik vajalikke varalisi õigusi litsentsida.

16.10. Lepingujärgse tarkvarasüsteemi loomiseks kolmandatele isikutele kuuluvate komponentide

(tarkvara) kasutamise osas juhinduvad Pooled nende kasutamise litsentsitingimustest. Täitja

kinnitab, et eelistab tarkvara loomisel selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille

kasutamisega ei kaasne täiendavaid litsentsitasusid ega piiranguid tarkvara kasutamisel või

alllitsentside andmisel. Täitja on kohustatud Tellijat teavitama juhul, kui Täitja plaanib tarkvara

loomisel kasutada selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamine toob

Tellijale kaasa täiendavaid litsentsitasusid või piiranguid tarkvara kasutamisel. Ilma Tellija kirjaliku

nõusolekuta ei tohi Täitja tarkvara loomisel nimetatud komponente kasutada.

16.11. Nimetatud õigused kehtivad kogu autoriõiguste kehtivuse aja ja nende kehtivuse territooriumiks on

kogu maailm.

17 Personal

17.1 Lepingus kirjeldatud teenuseid osutavad Lepingus nimetatud isikud vastavalt Lepingus sätestatud

ülesannetele. Muudatusi tohib teha vaid Tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud

nõusolekul.

17.2 Täitja asendab Töid teostava isiku viivitamatult Lepingu objekti täitmise seisukohast võrdväärse

kvalifikatsiooni ja kogemustega ning Tellijale vastuvõetava isikuga, kui:

17.2.1 Töid teostav isik ei ole võimeline teenuste osutamist jätkama haiguse, õnnetusjuhtumi või

muu temast tuleneva põhjuse tõttu;

17.2.2 lepingus nimetatud Töid teostav isik osutub Tellija põhjendatud arvamuse kohaselt

lepingujärgsete ülesannete täitmiseks ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema

lepingujärgsete ülesannete täitmine pidevalt kahjustab lepingu korrektset ja õigeaegset

täitmist.

17.2.3 Isikul on kuriteo toimepanemise eest määratud kehtiv karistus.

17.3 Täitja kannab kõik punktis 17.2 nimetatud asendusest tulenevad või sellega kaasnevad kulud.

17.4 Töid teostavatel isikutel ei tohi olla kuriteo toimepanemise eest määratud kehtivat karistust.

17.5 Töid teostavad isikud ei tohi olla Tellija töötajad ega Tellija töötajaga seotud juriidilised isikud.

Seotud juriidiline isik tähendab käesoleva lepingu mõistes juriidilist isikut, mille juhtumis- või

kontrollorgani liige Tellija töötaja on või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub Tellija

töötajale.

18 Kolmandad isikud

18.1 Pooled võivad loovutada lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid kolmandatele isikutele. Pooled on

kohustatud teineteist nõude loovutamisest viivitamatult kirjalikult informeerima.

18.2 Pooled ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma

lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma teise poole sellekohase selgesõnalise

kirjaliku nõusolekuta.Tellijal on õigus edastada või suunata Täitja poolt esitatud arve tasumisele

Tellijast erinevale hankijale nendevahelise koostöökokkuleppest tuleneval alusel juhul kui

vastavasisuline teavitus on Tellija poolt pakkumuse esitamise ettepanekus kajastatud.

18.3 Pooled vastutavad kõigi isikute eest, keda nad kasutavad oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.

19 Auditeerimine

19.1 Mõlemal poolel on õigus kaasata auditeerimiseks sõltumatu audiitor.Audiitori kaasamiseks ei ole

vajalik teise poole luba.

19.2 Audiitori isik ja muu auditeerimisega seotud asjaolud sätestatakse eraldi kokkuleppes.

Auditeerimise käigus avastatud probleemid tuleb registreerida ja vajaduse korral sisestada

probleemide lahendamise protsessi.

19.3 Täitja peab täpset arvet lepingu täitmisel töötatud kalendripäevade ja –kuude kompenseerimisele

kuuluvate kulude kohta. Audiitorile võimaldatakse piiramatu ligipääs nimetatud andmetele.

19.4 Audiitorit kaasanud pool tagab, et audiitor käsitleb saadud informatsiooni konfidentsiaalsena.

Vastutus jääb audiitorit kaasanud poolele.

19.5 Pärast andmete auditeerimist ja kontrollimist teeb audiitor järeldusotsuse, mis on lõplik.

19.6 Auditi kulud kannab auditi tellinud pool.

20 Õigustest loobumine

20.1 Kummagi poole mistahes viivitus, hoolimatus või keeldumine teist poolt lepingutingimuste täitmise

nõudmisel või muude nõuete esitamisel ei kujuta endast selle poole mistahes lepingujärgsetest

õigustest loobumist või nende tühistamist.

21 Konfidentsiaalsus ja isikuandmed

21.1 Täitja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma

lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma Tellija sellekohase selgesõnalise

kirjaliku nõusolekuta.

21.2 Täitja on kohustatud:

21.2.1 tagama lepingu täitmise käigus Tellijalt ükskõik mis vormis saadud teabe (andmed,

tehingudokumentatsioonis ja lepingutes sisalduvad Tellija esindajate isikuandmed, know-how)

konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandale isikule

ilma Tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

21.2.2 tagama lepingueelsete läbirääkimiste, lepingujärgsete kohustuste ja lepingu täitmise käigus

ükskõik mis vormis teatavaks saanud isikuandmete (v.a. tehingudokumentatsioonis ja

lepingutes sisalduvate Tellija esindajate isikuandmete) konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega

võimalda nendele juurdepääsu ühelegi kolmandale isikule ilma Tellija sellekohase

selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

21.2.3 ei edasta punktis 21.2.2 nimetatud isikuandmeid väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja

Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumit ilma tellija sellekohase

selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

21.2.4 kasutama ja töötlema punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmeid üksnes Lepingu täitmiseks ja

Tellija dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui täitja on kohustatud teavet

töötlema täitja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab Täitja Tellijat

vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist, kui selline teavitamine ei ole olulise

avaliku huvi tõttu Täitja suhtes kohalduva õigusega keelatud;

21.2.5 võimaldab juurdepääsu punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmetele ainult nendele isikutele, kellel

on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud on teadlikud ning

järgivad isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid ja õigusakte, nad on saanud asjakohase

koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile

kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav

konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima pärast käesoleva Lepingu lõppemist;

21.2.6 kohustub täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust

puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid

eeskirju.

21.2.7 kohustub rakendama järgmisi organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid punktis

21.2.2. nimetatud isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise; juhusliku

hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse

takistamise eest, volitamata töötlemise s.h. avalikustamise eest:

a) vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele;

b) ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist

andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist;

c) ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et

tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid

salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele

andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi;

d) tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale

töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;

e) tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised

isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise;

f) tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate

transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või

kustutamist;

g) pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all olevate

seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed:

i. seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi;

ii. tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed.

21.2.8 teavitama tellijat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast käesoleva lepingu punktis 21.2.1

ja/või 21.2.2 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest; punktis 21.2.7. ja selle

alapunktides a-g sätestatud turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib

põhjustada edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või

ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile

juurdepääsu, kirjalikult viivitamata aga mitte hiljem kui kakskümmend neli (24) tundi pärast

sellest teada saamist. Teates tuleb vähemalt:

a) kirjeldada (Isikuandmetega seotud) rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud

andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu;

b) teatada andmekaitse töötaja ja tema kontaktandmed või muu kontaktpunkt, kust saab

lisateavet;

c) soovitada meetmeid (Isikuandmetega seotud) rikkumise võimalike negatiivsete mõjude

leevendamiseks;

d) kirjeldada (Isikuandmetega seotud) rikkumise tõttu andmesubjektidele tekkivaid tagajärgi

ja potentsiaalseid ohte;

e) kirjeldada täitja/või kolmandast isikust alltöötleja poolt välja pakutud või võetud meetmeid

(Isikuandmetega seotud) rikkumisega tegelemiseks ja

f) esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et Tellija saaks täita Kohaldatavaid

andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise

kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks.

21.2.9 Tellija eelnevalt kirjalikul heakskiidul lõpetama käesoleva lepingu punktis 21.2.8.nimetatud

rikkumise ning kohaldama meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumise lahendamiseks,

sealhulgas vajaduse korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju kõrvaldamiseks ja

leevendamiseks;

21.2.10 kohustub lepingu lõppemisel kustutama kõik punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmed ja

nimetatute koopiad 30 päeva jooksul, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti;

21.2.11 teeb Tellijale kättesaadavaks kogu teabe, mida Tellija peab vajalikuks lepingus sätestatud

kohustuste täitmise tõendamiseks;

21.2.12 võimaldab Tellijal või Tellija poolt volitatud audiitoril teha auditeid ja kontrolle ning panustab

nendesse;

21.2.13 kohustub võimaluse piires asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil punktis 21.2.2.

nimetatud isikuandmete osas Tellijal täita Tellija kohustust vastata taotlustele andmesubjekti

õiguste teostamiseks ning teostada nende õiguste teostamisest tulenevaid toiminguid (andmete

parandamine, sulgemine, kustutamine).

21.3 Käesoleva lepingu punktis 21.2.1. sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni

avaldamisele täitja audiitorile ja advokaadile.

21.4 Käesoleva lepingu punktides 21.2.1. ja 21.2.2. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse nõue on

tähtajatu ning kehtib nii lepingu täitmise ajal kui ka pärast lepingu lõppemist.

21.5 Tulenevalt konfidentsiaalse informatsiooni laadist on tellijal õigus seada täiendavaid nõuded ja/või

juhised isikuandmete töötlemiseks.

21.6 Kõik käesoleva lepingu punktides 21.2.1. – 21.4 kohustused kehtestab täitja kõikidele

kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Kolmas isik on

füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes ei ole ei tellija ega ka täitja.

22 Avalikud suhted

22.1 Pooled ei tegele seoses lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele

meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud teise poole eelneval kirjalikul

nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mis on teise poolega eelnevalt kooskõlastatud.

22.2 Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab pool ka kõigile kolmandatele isikutele, keda ta kasutab

oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.

23 Lepingu täitmise peatamine ja lepingu lõpetamine

23.1 Tellija võib peatada Täitjale lepingujärgselt makstavate summade maksmise kas osaliselt või

täielikult, kui:

23.1.1 Täitja ei täida Lepingut;

23.1.2 vastuvõtmise, testimise või auditeerimise käigus avastatakse puudusi või muid Täitja

poolseid kohustuste rikkumisi;

23.1.3 Tellija Lepingu järgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab

segada muu asjaolu, mille eest vastutab Täitja.

23.2 Täitja võib peatada Tellijale teenuse osutamise kas osaliselt või täielikult, kui:

23.2.1 Tellija ei täida Lepingut;

23.2.2 Täitja Lepingu järgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab

segada muu asjaolu, mille eest vastutab Tellija.

23.3 Tellija võib igal ajal Lepingu üles öelda, teatades sellest 1 (üks) kuu ette. Sellisel juhul on Täitjal

õigus nõuda tasu täidetud kohustuste eest.

23.4 Tellijal on õigus Leping erakorraliselt etteteatamata lõpetada Täitjapoolse olulise Lepingu rikkumise

korral. Lepingu lõpetamisel punktides 8.4 nimetatud juhtudel Täitja tehtud Tööd ei tasustata. Täitja

poolt tarnitud seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara tagastatakse, selle võimatuse korral või

muul juhul, kui tagastamine on saadu olemuse tõttu välistatud, makstakse hüvitust

võlaõigusseaduses sätestatud korras.

23.5 Täitja võib Lepingu üles öelda Tellijapoolse olulise Lepingu rikkumise korral pärast vastava

hoiatuse saatmist, kui rikkumist ei ole kõrvaldatud 10 (kümne) tööpäeva jooksul peale hoiatuse

esitamist. Sellise Lepingu lõpetamise korral maksab Tellija Täitjale tasu täidetud kohustuste eest.

23.6 Lepingu lõppemisel on Täitja kohustatud Tellijale tagastama kõik Lepingu täitmiseks üleantu.

24 Vääramatu jõud

24.1 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu

rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitlevad pooled

võlaõigusseaduse §-s 103 lg 2 nimetatud asjaolusid.

24.2 Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude

tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele Poolele, esitades teavitusega ühes

tõendid kõigi järgnevate asjaolude esinemise kohta:

24.2.1 takistava asjaolu esinemine, mis takistab kohustuse kohast täitmist;

24.2.2 takistava asjaolu asetsemine väljaspool võlgniku mõjusfääri;

24.2.3 asjaolu ettenägematus;

24.2.4 asjaolu vältimatus ja ületamatus.

24.3 Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb Lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise

perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel Lepingut täitma asuma. Kui

vääramatu jõu asjaolude tõttu on Poole Lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam

kui 60ne kalendripäeva võrra võib teine Pool öelda lepingu üles.

25 Kehtiv seadusandlus

Lepingule ning kõikidele lepingu osaks olevatele dokumentidele kohaldatakse Eesti Vabariigi

õigusakte.

26 Vaidluste lahendamine

26.1 Käesoleva Lepingu allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja

selle lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi.

26.2 Lepinguga seotud või sellest tulenevate arusaamatuste või vaidluste puhul püüavad pooled leida

lahenduse heal tahtel põhinevate läbirääkimiste teel.

26.3 Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

Arendusleping nr. …………

Lisa nr 2

PERSONAL JA KONTAKTANDMED

1. Tellija esindaja ja kontaktisikud

1.1. Tellija esindajaks tööde vastuvõtmise aktide, teadete jms lepinguga seonduvate dokumentide

allkirjastamisel on ………… ………… ………… …………… (tel ………….; e-post …………….).

1.2. Tellija kontaktisikuks tööde teostamise juhendamisel ning Täitjale vajaliku lähteinformatsiooni ja

tööülesannete täpsustamisel jmt. on ………… ………… ………… …………… (tel …; e-post

…………………).

2. Täitja esindaja ja kontaktisikud

2.1. Täitja esindajaks on ………… (tel …………..; e-post………….).

2.2. Täitja kontaktisikuks on ………… (tel …………..; e-post………….).

3. Maksja esindaja ja kontaktisikud

3.1. Maksja esindajaks on ………… (tel ………….; e-post …………….).

3.2. Tellija kontaktisikuks on ………… (tel …; e-post …………………).

4. Personali nimekiri

4.1. Tellija personal

Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed

4.2. Täitja personal

Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed

5. Kontaktandmed

5.1.Tellija kontaktandmed on: 5.2.Täitja kontaktandmed on: 5.3.Maksja kontaktandmed:

…………… …………… …………………………..

Registrikood …………… Registrikood ……… Registrikood …………….

Aadress: …………… Aadress: …………… Aadress: ……………….

…………… …………… …………………….

Telefon: …………… Telefon: ……………. Telefon: ……………..

Arendusleping nr ……

Lisa nr 3

TEHNILINE KIRJELDUS KOOS LISADEGA

Tehniline kirjeldus asub arenduslepingu asice konteineris eraldi faili(de)na.

Arendusleping nr ………

Lisa nr 4

PAKKUMUS

Pakkumus asub arenduslepingu asice konteineris eraldi konteinerina.

CV vorm.pdf

Curriculum Vitae vorm

Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Hanke nimetus ja viitenumber: „Riigikohtu veebirakenduse arendus“ (277822)

 Spetsialisti roll1:

 Ees- ja perenimi:

 Isikukood või sünniaeg:

 Kodakondsus:  Ettevõtte nimi (kus töötaja praegu töötab):

 Spetsialisti rollile vastav erialane tööstaaž (kuudes):

 Kontaktandmed (tel, e-post)2:

Keeleoskus

Keele nimetus Kõneoskus Kirjaoskus

Eesti keel

Inglise keel

……..

Töökogemused3 (loetleda vastavalt spetsialistile esitatud nõuetele: ajaperiood esitada

kalendrikuu täpsusega)

1. Ettevõtte nimi:

Ajaperiood (alates-kuni): __.____(kuu/aasta) – __.____(kuu/aasta)

Ametikoha nimi:

Töö sisu lühikirjeldus:

2.4 Ettevõtte nimi:

…

Kogemus nõutud rollis – Teostatud tööd, projektid, omandatud kompetentsid ja

kogemused5 (loetleda vastavalt spetsialistile esitatud nõuetele):

1. Projekti nimetus:

Projekti tellija (asutus/organisatsioon):

Tellija esindaja kontakt: ees- ja perenimi; tel nr ning e-maili aadress

Projekti periood (alates-kuni): __.____(kuu/aasta) – __.____(kuu/aasta)

Roll projektis (arendaja vms):

Teostatud töö sisu lühikirjeldus (esitatud

kirjeldusest peab välja tulema nõuetes

esitatud nõude/nõuete olemasolu

projektis):

2.6 Projekti nimetus: ...

…

Käesolevaga kinnitab pakkuja, et spetsialist:

1 Täpsustada, millist konkreetset rolli isik täitma hakkab. 2 Kasutatakse vaid lepingusse lisamisel, kui pakkujaga sõlmitakse leping. 3 Märkida alates hilisemast lepingust ainult need lepingud, millega on hõlmatud nõutav töökogemus 4 Juhul kui töökogemus ei ole ühe tööandja juures, tuleb iga tööandja osas märkida info samade

väljadega, nagu on esitatud viimase tööandja juures 5 Märkida ainult need projektid, mis vastavad nõuetes (tehnilise kirjelduse p 7.7) esitatud tingimustele 6 Iga projekt tuleb eraldi välja tuua samade väljadega, nagu on esimese projekti osas.

 on andnud nõusoleku lepingu täitmisel osalemiseks;

 on kriminaalkorras karistamata;

 käesolevas CV-s esitatud andmed on õiged ning vastavad tõele;

 hankija võib kõiki tema kohta esitatud andmeid igal ajal kontrollida;

 valdab kõiki asjakohaseid riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tehnoloogiaid ja

metoodikaid ning on nõus neid järgima.

CV-s esitatud spetsialist: allkirjastatud digitaalselt (juhul kui ei ole tegemist samas ettevõttes

töötava isikuga ja/või esitatud CV-st ei tulene pakkujaga töösuhet)

Kinnitame, et spetsialist vastab kõikidele esitatud nõuetele.

Hankedokumendid.pdf

KINNITATUD

Direktori 13.12.2024

Käskkiri nr 77

Lisa 2

2024

„Riigikohtu veebirakenduse arendus" Riigihanke viitenumber 277822

Hankedokumendid

REGISTRITE JA INFOSÜSTEEMIDE KESKUS

Registrite ja Infosüsteemide Keskus teeb hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutele

ettepaneku esitada pakkumusi vastavalt hanketeates ja hankedokumentides sisalduvatele

tingimustele.

Lk 2/4

1. Üldosa

1.1. Hankija nimi: Registrite ja Infosüsteemide Keskus

1.2. Hankija aadress: Lubja tn 4, 10115 Tallinn

1.3. Riigihanke nimetus: „Riigikohtu veebirakenduse arendus"

1.4. Riigihanke viitenumber: 277822

1.5. Hankedokumendid on kohaldatavad ainult koos riigihangete seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Hankija eeldab,

et huvitatud isik või pakkuja tunneb riigihangete seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte.

1.6. Huvitatud isik või pakkuja kannab hankemenetluses osalemisega seotud kogukulud ja -riski, kaasa arvatud vääramatu jõu (force

majeure) toime võimalused.

1.7. Hankija ei ole otstarbekuse kaalutlusel hanget osadeks jaganud, sest hanke osadeks jaotamine ei ole lepingu olemusest

tulenevalt võimalik.

1.8. Hankija ei arvesta olelusringi kulusid, kuivõrd antud hanke puhul on pakkujatel võimatu esitada RHS § 86 lg 2 p 2 nimetatud

kulude osas näitajaid, mida oleks võimalik omavahel võrrelda.

2. Hankelepingu ese

2.1. Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus on esitatud punktis 3.1 märgitud ühes või mitmes vastavas lisas.

3. Hankedokumendid

3.1. Hankedokumendid koosnevad käesolevast hankedokumentide põhitekstist ja selle lisadest:

3.1.1 Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused (hankepass);

3.1.2 Vastavustingimused;

3.1.3 Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad;

3.1.4 Arenduslepingu projekt;

3.1.5 Tehniline kirjeldus ja selle lisad:

3.1.6 Lisa 1 - Veebirakenduse prototüüp: https://www.figma.com/proto/KlXHCMZZijg4OqKAclB6nI/Riigikohus-

UX%2FUI?page-id=4373%3A6644&node-id=4959-20932&viewport=6081%2C1963%2C0.43&scaling=scale-

down&starting-point-node-id=4959%3A20932&mode=design&t=injNXJ2j9iDODBzP-1

3.1.7 Lisa 2 - Nõuded arendustele

3.1.8 Lisa 3 - PAET teenuste spetsifikatsioonid

3.1.9 Lisa 4 - E-Riigiteataja ja Riigikohtu teenuste kirjeldus

3.1.10 Lisa 5 - Nõuded testimisele

3.1.11 Lisa 6 - Dokumentatsiooniplaan

3.1.12 Lisa 7 - Nõuded süsteemianalüüsile

3.1.13 Lisa 8 - Nõuded veebi sisuhaldusele

3.1.14 Lisa 9 - Nõuded projektiplaanile

3.1.15 Lisa 10 - Arenduse tavad ja töökorraldusnõuded arendustele.

3.2. Hankedokumentide põhitekst ja selle juurde kuuluvad dokumendid on teineteist täiendavad.

3.3. Hankedokumentide lahutamatuks osaks on hankepass (alates 1.08.2019 alustatud hankes täidab ettevõtja hankepassi (ESPD

v 2.0.2) registris. Vt hankepassi juhiseid https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihangete-

register/kasutusjuhendid), mille pakkujad esitavad hankijale esialgse tõendina kõrvaldamise ja kvalifitseerimistingimuste aluste

kontrolliks. Lisaks on hankija poolt koostatud CV vorm pakkujate meeskonnaliikmete vajalike andmete edastamiseks.

3.4. RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis

sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse

kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Hankepassi

esitamine on kohustuslik kõigile pakkujatele, kaasa arvatud ühispakkujad ning alltöövõtjad, kelle majandus-ja/või

finantsnäitajatele tuginetakse. Alltöövõtjate osas tuleb hankepass esitada ka juhul, kui tema näitajatele ei tugineta, kuid keda

kavatsetakse kasutada hankelepingu täitmisel.

3.5. Juhul kui pakkujal esineb RHS § 97 nimetatud olukord, esitab ta hankepassis rikkumised ning info, et kohaldatud on

heastamismeetmeid. Heastamismeetmetena esitab pakkuja vastavad tõendid hankija sellekohase küsimise peale.

4. Täiendav teave ja selgitused

4.1. Hankija ootus on, et pakkujad teavitaks hankijat aegsasti RHR kaudu riigihanke alusdokumentides avastatud vigade,

ebatäpsuste ja ebaselguste parandamiseks ja/või teeks ettepaneku pakkujate hinnangul riigihanke eseme hankimiseks seatud

ebaproportsionaalsete või põhjendamatute piirangute leevendamiseks.

4.2. Küsimuse või taotluse täiendava teabe või selgituste saamiseks hanke alusdokumentide kohta esitamisel peab huvitatud isik või

pakkuja arvestama, et hankijal on õigus tulenevalt riigihangete seaduse § 46 lõikest 1 vastata nimetatule 3 (kolme) tööpäeva

jooksul.

4.3. Juhul, kui huvitatud isiku hanke alusdokumentidega seotud selgitustaotluse hankijale laekumisega ja pakkumuste esitamise

tähtpäeva vahele ei jää vähemalt 6 (kuus) päeva, RHS § 93 lõike 2 punktis 2 ja § 94 lõike 4 punktis 2 nimetatud juhtudel 4 (nelja)

päeva, ei ole hankijal kohustus selgitustaotlusele vastata.

4.4. Punktis 4.2. märgitud küsimus või taotlus esitatakse eesti keeles.

Lk 3/4

4.5. Kui huvitatud isik ei ole esitanud hankemenetluse käigus küsimusi riigihanke alusdokumentides avastatud vastuolude,

ebaselguste või puuduste kohta, on Hankijal õigus lepingute sõlmimise ja täitmise käigus üleskerkinud vaidluste korral valida

hankijale sobivam alusdokumentide tõlgendus.

4.6. Huvitatud isik või pakkuja esitab punktis 4.2. märgitud küsimuse või taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

elektrooniliselt Riigihangete registris (https://riigihanked.riik.ee/). Registri töö tõrgete korral esitatakse küsimus või taotlus

hanketeates märgitud hankija kontaktisiku elektronposti aadressile. Telefoni teel esitatud küsimusi vastu ei võeta.

4.7. Hankija esitab hankemenetluse käigus koostatud dokumendid ja antava täiendava teabe ning selgitused huvitatud isikule või

pakkujale elektrooniliselt läbi Riigihangete registri.

5. Pakkumuse koostamine

5.1. Pakkumuse koostamisel lähtutakse muu hulgas lepingu projektis sätestatud tingimustest.

5.2. Vastavalt RHS-le märgib pakkuja pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks

määramist. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni nimetatud pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni. Hankija ei

avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei ole kohustatud täpsustama pakkujalt ärisaladuse ja/või

pakkuja huve kahjustada võiva tehnoloogilise lahenduse sisaldumist juhul, kui nimetatud asjaolu on jäänud pakkumuses

märkimata. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud.

5.3. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, sisaldama nõutud dokumente ning olema

vormistatud nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud andmed peavad olema esitatud mahus ja viisil, mis võimaldavad hankijal

kontrollida nende vastavust riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele.

5.4. Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning seal

nimetamata kulusid, mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. 0 või negatiivse väärtusega maksumusi ei ole lubatud

kasutada ja sellised pakkumused on hankijal õigus tunnistada mittevastavaks ning tagasi lükata. Maksumus esitatakse

täpsusega kaks kohta pärast koma. Hankija ei hüvita lepingu täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee täiendavaid

makseid.

6. Dokumentide vormistamise üldnõuded

6.1. Dokumentide vormistamisel lähtutakse võimalusel punktis 3.3 märgitud ühes või mitmes lisas esitatud vormidest.

6.2. Dokumendid koostatakse eesti keeles.

6.3. Dokumendid esitatakse hankijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (see tähendab, et dokumendid peavad olema

püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama pakkumuse esitanud isiku(te) nimesid, kuid ei pea olema

omakäeliselt (sh ka digitaalselt) allkirjastatud).

7. Kvalifitseerimise dokumentide vormistamise erinõuded

7.1. Esialgse tõendina pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja tema kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamiseks

kasutatakse hankepassi. Juhul, kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/või tehnilisele

ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja esitama hankepassi ka selle isiku

kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Samuti tuleb esitada hankepass alltöövõtjate kohta.

7.2. Juhul kui pakkuja kasutab alltöövõtjat, võib hankija nõuda lisaks hankepassis esitatule pakkuja poolset kirjeldust millises tööde

etapis ja suuruses alltöövõtjat kasutatakse.

7.3. Hankija võib nõuda alltöövõtja asendamist juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse alltöövõtja suhtes kõrvaldamise alus.

7.4. Enne hankelepingu sõlmimist võib hankija nõuda edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele

vastavate dokumentide esitamist. Hankija võib vastavaid dokumente nõuda ka kvalifitseerimise etapis. Pakkuja võib esitada

enda kvalifikatsiooni tõendamiseks lisaks hanketeates märgitud kõrvaldamise aluste puudumist tõendavatele ja kvalifikatsiooni

tõendavatele dokumentidele (edaspidi koos nimetatud kvalifitseerimise dokumendid) ka muid dokumente.

7.5. Hankija võib pakkuja esitatud andmete põhjal küsida tõendeid ja kinnitusi teiselt lepingu poolelt kõigi nende lepingute kohta,

millele tuginetakse kvalifikatsiooni tõendamisel.

7.6. Pakkuja võib esitada enda kvalifikatsiooni tõendamiseks lisaks hanketeates märgitud kõrvaldamise aluste puudumist

tõendavatele ja kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele (edaspidi koos nimetatud kvalifitseerimise dokumendid) ka muid

dokumente.

7.7. Alates maist 2019 saab Euroopa hankepassi vormi täita RHRis või mõnes muus ESPD teenuses - nimekiri on kättesaadav

https://ec.europa.eu/docsroom/documents/34484. Hankepassi ei ole vaja esitada juhul kui RHRis on olemas hankepassi osa ja

ettevõte täidab selle RHR vormil. Hankepassi juhend https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihangete-

8. Pakkumuse dokumentide vormistamise erinõuded

8.1. Pakkumuse dokumendid on järgnevad:

8.1.1 hankepass;

8.1.2 vastavustingimused;

8.1.3 hindamiskriteeriumid ja detailne pakkumuse maksumuse kirjeldus;

8.1.4 projektiplaan ja riskide maandamise plaan;

8.1.5 CV-d.

8.2. kui hankedokumentides on nõutud, tuleb esitada lisaks punktis 8.1 toodule muud andmed ja dokumendid.

9. Elektrooniliselt dokumentide esitamine

9.1. Kvalifitseerimise dokumendid ja punktis 8.1 märgitud pakkumuse dokumendid esitatakse elektrooniliselt Riigihangete

Lk 4/4

registris.

9.2. Elektrooniliselt esitatavad dokumendid vormistatakse PDF-vormingus või mõnes muus üldlevinud vormingus.

9.3. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on dokumente, mida ei ole võimalik esitada elektrooniliselt, esitatakse need, lisaks

elektroonilistele koopiatele, paberkandjal enne pakkumuste esitamise tähtpäeva vastavalt punktile 10.

9.4. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on kolmanda osapoole poolt kirjalikult allkirjastatud dokumente, esitatakse dokument

skaneeritud kujul ning originaaldokument esitatakse ainult juhul, kui hankijal on tekkinud kahtlus dokumendi osas.

9.5. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on elektroonilisi dokumente, mida ei ole võimalik terviklikult esitada e-riigihangete

keskkonnas, siis esitatakse need, lisaks Riigihangete registris esitatud väljavõtetele, terviklikult CD-l või muul üldlevinud

andmekandjal enne pakkumuste esitamise tähtpäeva vastavalt punktile 10.

10. Paberkandjal dokumentide esitamine

10.1. Paberkandjal dokumendid esitatakse ainult punktis 9.3 märgitud juhul.

10.2. Paberkandjal dokumendid esitatakse 1 (ühes) kinnises läbipaistmatus pakendis.

10.3. Punktis 10.2 märgitud pakendile kantakse järgmised andmed:

10.3.1 riigihanke nimetus - „Riigikohtu veebirakenduse arendus",

10.3.2 riigihanke viitenumber – 277822,

10.3.3 kõikide pakkujate nimed ja registrikoodid,

10.3.4 märge „Mitte avada enne pakkumuste avamise tähtaega“.

10.4. Paberkandjal dokumendid esitatakse posti teel või isikliku kättetoimetamisega.

10.5. Isikliku kättetoimetamisega esitatakse dokumendid pakkumuste esitamise tähtpäeval vähemalt 15 minutit enne pakkumuste

avamist hankija asukohas (Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Lubja tn 4, 10115 Tallinn) II korrusel.

11. Hankelepingu sõlmimine

11.1. Kõik hankelepingu olulised tingimused on esitatud punktis 3.1 märgitud vastavas lisas.

11.2. Hankija jätab endale õiguse anda nõustumus hankelepingu sõlmimiseks kuni 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates

hankelepingu sõlmimise otsuse või pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest.

11.3. Hankeleping jõustub selle allkirjastamise hetkest mõlema poole poolt.

11.4. Pakkuja peab talle allkirjastamiseks edastatud lepingu allkirjastama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Antud tähtaja jooksul lepingu

allkirjastamisest keeldumist on hankijal õigus käsitleda kui RHS § 119 nimetatud eduka pakkumuse esitanud pakkuja poolset

lepingu sõlmimisest keeldumist ja pakkumuse tagasi võtmist.

12. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine

12.1. Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi lükata igal ajal enne lepingu sõlmimist vastavalt

RHS §-s 116 lg 1 sätestatule. Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud otsuse.

12.2. Hankija jätab endale õiguse tunnistada hankemenetlus kehtetuks, kui:

12.2.1 hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad

ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel;

12.2.2 pakkumuste maksumused ületavad eeldatavat maksumust;

12.2.3 hankija projektile otsustatakse rahastust mitte tagada;

12.2.4 on toimunud sündmus, mida saab lugeda vääramatuks jõuks (force majeure). Vääramatu jõud on asjaolu, mida hankija ei

saa mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest ei saa temalt oodata, et ta hankemenetluse ajal selle asjaoluga arvestaks või

seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rivo Reitmann

Direktor

Lisa 10- Arenduse tavad ja töökorraldus.pdf

Arenduse tavad ja töökorraldus

Tellija jätab endale õiguse muuta raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute tehnilises kirjelduses

kirjeldatud nõudeid. Pakkuja peab lähtuma hankelepingute täitmisel järgnevatest nõuetest, v.a juhul kui tellija on

hankelepingu tehnilises kirjelduses märkinud teisti.

Arendustööde teostamisel kohustub pakkuja lähtuma mittefunktsionaalsetest nõuetest.

1. Nõuded arenduste üleandmisele

Loodavad hanke tulemid antakse üle RIK-i koodirepositooriumi kaudu. Partneri meeskonnaliikmetele luuakse

RIK-i poolt ligipääs koodirepositooriumile lähtekoodide, andmebaasimuudatuste ning muude tulemite või nende

muudatuste üleandmiseks.

2. Commit

Arendamisel lisada commitide (lähtekoodi repositooriumisse lisamine) juurde kindlasti töökäsu nr, mille alusel

muudatus sisse viiakse ning lühisõnaline lühikirjeldus, mida muudatused sisaldavad. Commit sõnumi alguses peab

olema alati projekti nimi, mille raames commit tehakse ning kindlasti lisada info selle kohta, et kes antud commiti

teeb (isiku nimi).

Vigade parandamisel tuleb alati committimisel lisada ticketi number märkusena.

Muudatusi tuleb commitida vähemalt kord päevas.

Enne commiti peab kood/teostatud töö/tulem olema:

1) Iseendaga kooskõlas (pole vastuolusid, katkiseid mooduleid, iseendaga vastuolus funktsionaalsust);

2) Üldharu/muu haru tulemiga kooskõlas (üldharus olemasolev pole peale commiti katki);

3) Edaspidi mugavalt kasutatav ja mõistetav, ehk sellel on olemas oma enda sisseehitatud testid, mis peale

järgnevaid võimalikke arendusi/commite/tegevusi näitaks, kas see konkreetne funktsionaalsuse osa on

endiselt korras, või läks katki ja tuleb korrastada.

Commititav kood/teostatud töö/tulem peab olema piisavalt testitud ja pakkuja poolt testidega kaetud, kasutades

selleks:

a) Unittest’e,

b) Systemtest’e

c) Manuaalseid teste

3. Tagimine

Versiooni üleandmiseks tuleb sellest koostada tag. Tagi number peab ühtima versiooni numbriga, mida üle

antakse, kuid tagi nimi peab alati algama projekti lühendiga. Tagi alla tuleb siduda kõikide arhitektuuriliste

komponentide (rakendus, andmebaasiscriptid, x-tee adapter jne) ning muudetud või loodud dokumentatsiooni

commitid.

Versiooni numbrid peavad olema vähemalt kolmekohalised (X.Y.Z, milles X- põhiversioon, Y - üleantav versioon,

Z paranduse number). Vajadusel võib kokku leppida teistsuguses numeratsioonis.

http://tortoisesvn.net/docs/release/TortoiseSVN_en/tsvn-dug-branchtag.html#tsvn-dug-branch-1

Iga tagiga (uue versiooniga) peab kaasnema versiooni kirjeldus (mis taskid, mis ticketid, mis baasiscriptid, mis

juhendeid täiendati jne), mis tuleb paigutada dokumentatsiooni alla.

4. Dokumentatsioon

Dokumentatsiooni tuleb hoida trunk/doc/ kaustas. Alampuud lepitakse eraldi kokku.

5. Baasiscriptid

Andmebaas ning selle muudatused tuleb alati üle anda loovate, muutvate, täiendavate jne skriptidena ning neid

tuleb alati hoida trunk/baas/ kaustas.

Andmebaasiscriptide failinimed peavad olema kujul:

YYYYMMDDHHMM_prefiks+Järjekorranr.sql ehk 201105131430_KR0003.sql kus prefiks on süsteemi

lühend.

6. Pakkuja poolne testimine

Partner peab lisaks kasutuslugude funktsionaalsele testimisele teostatava arenduse/töö/tulemi commitimisel ja

üleandmisel ise tõestatavalt veendunud olema, et nende arendus/töö/tulem teeb seda, mis on nõutud ning

samaaegselt ei riku/lõhu juba olemasolevat muud arendust/tööd/tulemit.

Iga kirjutatud koodiüksuse kohta peaks olemas olema ka vastav test, mis kindlustab, et loodu toimib ja seda ka

eriolukordades. Samuti on testid abiks juba olemasolevate komponentide muutmisel, indikeerides koheselt

võimaliku probleemolukorra.

Arendatav funktsionaalsus peab olema kaetud:

1. Unittestidega

2. Süsteemitestidega

3. Manuaalsete testidega

Igal commitimisel ning üleandmisega peab edukalt:

1. käivitama kõik Unittestid ning selle dokumenteerima.

2. käivitama kõik süsteemitestid ning selle dokumenteerima

3. käivitama kõik manuaalsed testid ning selle dokumenteerima

4. dokumenteerima, mis test data't kasutati, mis keskkondi kasutati, jne.

6.1 Unit-testid e. Moodultestid

Moodultestid testivad ÜHTE klassi isoleeritult teistest klassidest ja ressurssidest (andmebaas).

Ideaalis peaks igal iseseival klassil olema oma moodultest, mis kataks selle funktsionaalust täielikult.

Kuna klassid kasutavad teineteist, moodustuvad niiöelda kobarad, siis moodultesti ideoloogiaga see hästi kokku

ei sobi. Selleks, et saaks testida tõesti vaid konkreetse ühe klassi funktsionaalsust, on kasutusel mock-

objektid(väline komponent Rhino Mocks).

6.2 Süsteemitestid

Süsteemitestid testivad süsteemi kasutaja vaatenurgast, eesmärgiks on kontrollida süsteemi vastavust kasutaja

nõudmistele.

Süsteemitestid jagunevad omakorda kaheks:

1. Funktsionaalsuse testid - üldjuhul koostatakse konkreetse teenuse klassi süsteemitestid sellises mahus, et

kaetud oleksid selle kõik erinevad meetodid ning lisaks äriloogiliselt olulisemad stsenaariumid.

2. Mittefunktsionaalsete aspektide testid - näiteks jõudluse testimiseks.

6.3 Üldised nõuded testide kirjutamisel

Nagu eelnevalt sai kirjeldatud, on testid liigendatud oma olemuse järgi. Testi sisu ja iseloom varieerub olenevalt

selle kategooriale (nt. [Test, Category("Bug")] – testis kirjeldatakse kindel veaolukord ning kontrollitakse selle

põhjal vea olemasolu. testi andmed on antud veaolukorra järgi koostatud ja spetsiifilised). Küll aga on kujunenud

kindlad head tavad, mida tuleb kõigi testide kirjutamisel järgida – koodieetikat, testide liigendamist, testide

automatiseeritust (st. teste peab saama käivitada skriptidega projektiväliselt nt. kategooria alusel iga-öiselt) ning

testide autonoomsust (testid peavad võimalikult hästi taluma ET muudatusi).

6.4 Koodieetika ja struktuur testide kirjutamisel

Testkood peaks olema liigendatud ja selgelt loetav:

1. Defineerida testis projekti erinevate osade kasutus (nt. using System;);

2. Iga testklass tuleb deklareerida [TestFixture]-raamistikus ning olenevalt testi iseloomust nimetada kujul

Bug1234Test (kindlat viga #1234 kirjeldav Bug-test), Ticket1234Test (uuendust #1234 kontrolliv test)

või TestiKirjutajaEesnimi_TeenuseNimiTest (teenuse spetsiifiline süvatest);

3. Testis olevad privaatsed klassimuutujad on tava kohaselt kujul _muutujaNimi, näiteks

private Menetlus _menetlus;

4. Kaitstud ja avalikud muutujad on kujul muutujaNimi või MuutujaNimi;

5. Vajalik uute klassiobjektide initsialiseerimine (nt. liidesed) toimub meetodis SetUp(). Näiteks:

[SetUp]

public void SetUp()

{

_liides = new Liides();

}

6. Iga uus testcase tuleb kirjutada raamistiku sisse kujul

[Test, Category("Kategooria")]

ning testi enda nimetus tuleneb testi tüübist:

a) Bug-testide ja uuendusi kontrollivate testide korral nimetus, mis kirjeldab võimalikult hästi ja

konkreetselt kontrollitavat objekti/olukorda .

b) Teenusepõhiste süvatestide puhul esiteks test, mis kontrollib, et teenust saaks nii minimaalsete

kui ka maksimaalsete andmetega kinnitada, nimetusega A_SetUp()

7. Testandmed võiksid olla võimalikult reaalse elu lähedased ja loogilised, st. ei tohiks tekitada uut objekti

klassist Helikopter kujul _a, vaid kujul _helikopter.

8. Iga äridokumendis olev nõue või tingimus tuleb testida eraldi testcase’i all, olenemata sellest kas

kontrolliks on üks või rohkem ridu koodi. Kui teha äriloogiline kontroll vaid ühe testi all, siis ei kajasta

see teenuse tervist – st. kui esimene kontroll annab veateate, siis ülejäänuteni test ei jõua. Selle

vältimiseks on testid ärinõuete kaupa eraldi kirjutatud.

6.5 Autonoomsus

Testid peavad taluma pisemaid koodi muudatusi (neid, millega ei kaasne DTO või andmemudeli muutused).

6.6 Automatiseeritus

Kõiki teste peab saama käivitada näiteks projektiväliselt skripti abil. Selleks peavad testid olema õigesti

kategoriseeritud.

Lisa 2- Nouded arendustele.pdf

KINNITATUD Direktori 10.02.2020

Käskkiri nr 11 Lisa 1

Muudetud:

30.05.2023. a nr 42

Nõuded arendustele v6.0

Võti Nõude liik Kokkuvõte Kirjeldus

NA-1 Vastavus üldistele standarditele

Loodavate lahenduste X-tee teenused peavad vastama RIA x- tee juhendis toodud nõuetele. Aluseks tuleb võtta hanke välja kuulutamise hetkel kehtiv versioon.

NA-2 Vastavus üldistele standarditele

Lahendusega koos tarnitav standardtarkvara peab vastama RIK nõuetele

Kui hankes ei spetsifitseerita tarkvaralist lahendust tuleb kasutada vastaval konkreetsele vajadusel allpool toodud tarkvarade viimaseid stabiilseid versioone. Serverite operatsioonisüsteemina: 1) Linux RedHat Enterprise/Centos 2) Windows

Andmebaasidena: 1) Microsoft SQL 2) Postgre SQL Veebiserverina: 1) Nginx 2) Microsoft IIS 3) Apache Rakendusserverina: 1) Tomcat Programmeerimiskeelena : 1) C# 2) Java 3) Python Kui koos tarnega tarnitakse kommertstarkvara peab selle litsents sisaldama vähemalt 5 aasta turvaparandusi

NA-3 Vastavus üldistele standarditele

Rakendus peab olema loodud vastavalt Eesti Infoturbestandardi nõuetele. Aluseks tuleb võtta hanke väljakuulutamise hetkel kehtiva versiooni meetmeid. [30.05.2023 DK nr 42 - muudetud]

NA-4 Vastavus üldistele standarditele

RIK põhimõte on arendada tarkvara avatult ja avaldada tarkvara vaba litsentsiga. Avaliku sektori kohustuseks on arendada tarkvara eelkõige avatult ja avaldada tarkvara vaba litsentsiga vastavalt litsentsi nõuetele.

Antud nõudes võib erandeid teha ainult juhul, kui on teisiti ette nähtud seadusega või muul tellijaga kokku lepitud põhjendatud juhul.

RIKis kasutatavad levinuimad vaba tarkvara litsentsid on EUPL, GNU GPL, MIT. Valik sõltub vajadustest ja kohustustest.

Litsentside litsentsitingimustes sisalduvad nõuded, mida tuleb litsentsi kasutamisel täita, on järgmised:

EUPLi puhul on nõutav mh: 1) autoriõiguse märge päises

(EUPL © Euroopa Liit 2007, 2016, mille järel on märge „Litsentsitud EUPL alusel“);

2) lähtekoodi avalikustamine Euroopa Liidu joinup virtuaalses varamus.

GNU GPL puhul on nõutav mh: 1) autoriõiguse märge päises

2) litsentsitingimustes ette nähtud teavitus töö osas garantii välistamise kohta.

MIT puhul on nõutav mh: 1) autoriõiguse märge päises

2) litsentsitingimustes ette nähtud teavitus töö osas garantii välistuse kohta.

Täpsemalt tuleb nõuetega tutvuda lähtudes valitud litsentsitüübi litsentsitingimustest.

Valitud litsentsi litsentsitingimused esitatakse ühel või mõlemal alljärgnevatest viisidest: 1) LICENCE-fail peab olema

repositooriumis avalikustatud koos tarkvara koodiga;

2) litsentsitingimuste tekst iga faili päises;

3) lisades päisesse link asukohale, kus on võimalik litsentsitingimustega tutvuda.

NA-5 Arhitektuur

Rakenduse, andmebaasi ja kolmanda osapoole komponentide platvorm(id)/versioon(id) peavad olema sellised, mille eluea lõpp (EOL) pole teadaolevalt vähem kui 4 aasta pärast.

Kui on tuleb tellijaga paika panna ja kokku leppida vahetuse strateegia.

NA-6 Arhitektuur

Tulevase ja olemasolevate infosüsteemide platvormid (rakendusserver, andmebaas, kolmanda osapoole komponendid) ja topoloogia peab olema enne reaalse arenduse algust RIK Infrastruktuuride osakonnaga kooskõlastatud.

Süsteemi jõudlus peab vastama kokkulepitud topoloogial eelanalüüsi ja lähteülesande käigus välja toodud jõudlusnäitajatele.

NA-7 Arhitektuur Rakendusserver peab võimaldama töötamist andmebaasiserverist eraldi serveril.

NA-8 Arhitektuur

Rakendust peab saama ilma ümber programmeerimata liigutada erinevate domeenide ja domeeni saitide vahel

Lahendus ei tohi olla sisse kompileeritud absoluutseid URL-e.

NA-9 Arhitektuur

Tõrkekindluse tagamiseks tuleb väliseid liidestusi kasutada nii vähe kui võimalik. Kui need on vajalikud, siis peavad nad olema võimalikult tõrkekindlad.

Liideseid peab saama konfiguratsioonist välja lülitada. Väliste liidestatud süsteemide tõrke korral ei tohi süsteem hanguda, vaid peab väljastama mõistliku (võimalikult lühikese) aja jooksul ajakohase veateate. Võimalusel tuleb töökindluse tõstmiseks kasutada asünkroonseid liideseid (ntäiteks Rahvastikuregistri, Maa- ameti infosüsteemi või Google analythicsk´i töötamast lakkamisel peab süsteemi põhifunktsionaalsus,kui süsteemi äriloogika seda võimaldab, tööle jääma).

NA-10 Arhitektuur

Andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude vahel toimub läbi riigi infosüsteemi andmevahetuskihi (x-tee). Avaliku teabe seaduse § 43 (9) lõige 5.

Kui X-tee päringut teostab inimene, siis peab olema päringu päises autentinud kasutaja andmed.

NA-11 Arhitektuur

Rakenduse testkeskkonnad peavad olema ühendatud test X- teega ja arenduskeskkonnad arendus X-teega.

NA-12 Arhitektuur

Rakenduse konfiguratsiooniparameetrid tuleb ühte kohta kokku tuua nii, et nende muutmisel ei peaks rakendust uuesti kokku kompileerima (nt ühte tekstipõhisesse konfiguratsioonifaili, andmebaasi tabelisse).

Rakendus peab neid sealt ka kasutama (mitte kopeerima parameetreid käivitamisel kolmandatesse kohtadesse). Logimise seaded võivad olla rakenduse konfiguratsioonifailist eraldi ühes lisakonfiguratsioonifailis (näit Log4net).

NA-13 Arhitektuur

Rakenduse kompileerimine (saidi taaskäivitas, konfiguratsiooni muutmine vms) peaks toimuma mõistliku aja jooksul.

Mõistlikuks ajaks loetakse maksimaalselt 30 sekundit. Kui rakendus vajab indekseeritud sisu ja see pole kättesaadav, siis peab rakendus väljastama selle kohta selge teate.

NA-14 Arhitektuur Rakendus peab olema 64-bitine.

NA-15 Arhitektuur Andmebaas ja rakendus peavad kasutama UTF-8 kodeeringut.

Nõue kehtib Oracle ja Postgre andmebaaside puhul.

NA-16 Arhitektuur Failid peab katalogiseerima kokkulepitud tunnuste alusel (aasta, kuu, kuupäev).

Failisüsteemi salvestamisel ei tohi ühte kausta tekkida üle 10000 objekti (kaust või fail). Failistruktuur peab olema mõistlik (kaustu ei tohi olla rohkem kui faile) ning ei tohi tekitada märgatavat jõudluskadu.

NA-17 Arhitektuur Kasutatav programmeerimise paradigma on objekt-orienteeritud.

NA-18 Arhitektuur Kõik välised võtmed (Foreign Key) peavad olema indekseeritud.

Andmebaasis peab kasutama indekseid või muid meetmeid, et nõuded jõudlusele oleksid täidetud ka tulevikus (1, 3, 5 või 10 aasta pärast – vastavalt planeeritud kasutusajale). Väliseid võtmeid tuleb kasutada ka ühest andmebaasist teisele viitamisel.

NA-19 Arhitektuur Tuleb kasutada päringumuutujaid (Parameter Binding).

SQL päringute väljakutsumisel väljastpoolt andmebaasi, peab kasutama päringumuutujaid, et vältida SQL vahemälu fragmentseerumist (When calling SQL code from outside the database, Parameter Binding should be used to prevent SQL cache fragmentation).

NA-20 Arhitektuur

Kõigis andmebaasi tabelites peab olema defineeritud üks tehniline primaarvõti ja selle nimetus peab olema „ID“.

NA-21 Arhitektuur Failid ja failide indeks peavad olema replikeeritavad teise serveriruumi.

Failide hoidmise asukoht lepitakse iga kord eraldi kokku. Failide hoidmine klassikalises andmebaasis on kulukas ja seab kõrgendatud nõudmised ning piirangud andmebaasiserveritele.

NA-22 Arhitektuur Vajadus halduril teha otse baasis haldustoiminguid peab olema viidud miinimumini.

Rakendusel peab olema haldusliides, mille kaudu rakenduse haldur saab teha tavapäraseid haldustoiminguid. Halduri haldustoimingud lepitakse tellijaga kokku detailanalüüsi käigus.

NA-23 Arhitektuur Andmebaas peab toetama nii külm- kui ka kuumvaru (peegeldamist) teise serveriruumi.

Ei tohi kasutada teenuseid, mis välistavad andmebaasi peegeldamist (nt "failstream").

NA-24 Arhitektuur Sorteerimisreeglistik peab vastama eesti keele tähestikule.

Tõusutundlikkus peab olema välja lülitatud ning accent peab olema sisse lülitatud. Näiteks: MS SQL puhul Estonian_CI_AS.

NA-25 Arhitektuur Kui süsteem saadab elektronkirju, peab kasutama süsteemivälist RIK- i elektronposti serverit.

Kirjade tekst peab olema haldurite poolt hallatav. Kirja saatmisel peab süsteem veenduma, et elektronposti server võttis meili vastu. Kui elektronposti server millegi pärast kirju vastu ei võta, tuleb kirjad ära saata pärast seda kui elektronposti server jälle vastab. Kirjad saatmist peab olema võimalik lihtsalt (näiteks muudatuse ajaks) rakenduse konfiguratsioonist kinni keerata.

NA-26 Arhitektuur

Konfiguratsiooniparameetrite nimed peavad olema sisulised. Juhul kui see ei ole võimalik, peab kõrval olema selgitus.

Näiteks : X-tee Turvaserver, mitte XTTS või viitenumber, mitte vk_seb jne.

NA-27 Arhitektuur

Infosüsteemides on eessüsteemid (front end) ja tagasüsteemid (back end) arhitektuuriliselt selgelt lahutatud.

Tagasüsteemide ülesanneteks on andmete haldamine ja võrguteenuste pakkumine. Tagasüsteemid ei tegele lõppkasutaja autentimise ja autoriseerimisega. Lõppkasutaja autoriseerimise tagavad eessüsteemid.

NA-28 Arhitektuur Konfiguratsioonifailid peavad olema vastavalt rakendusserveri tüübile vaikimisi kaitstud failid

Näiteks IIS: *.config , *.resources Apache: *.conf, .htaccess. Kui neid on mitu, siis arendaja peab need eraldi välja tooma konfiguratsioonifailide listis.

NA-29 Arhitektuur Rakenduse failid, mida kasutaja näha ei tohi, peavad olema vaikimisi kaitstud kaustades.

Näiteks: IIS: Bin,App_Code, App_Data, App_Browsers, App_GlobalResources, App_LocalResources, App_Themes, App_WebReferences

NA-30 Arhitektuur Konfiguratsioonis ei tohi olla erinevaid parameetreid, mis on sama sisuga.

Kõiki parameetreid tuleks konfiguratsioonis kirjeldada vaid uhe korra (mitte nii, et mitmes lõigus kirjeldatakse samu asju uuesti).

NA-31 Arhitektuur Kõik rakendused peavad töötama kõrgkäideldavalt.

Rakendustes tohib kasutada vaid masinapõhiseid teenuseid, mis lubavad kõrgkäideldavaid (klaster) lahendusi. Kõrgkäideldav lahendus peab olema selline, mida saab samaaegselt käitada erinevates masinates. Kasutajasessioon ei tohi olla ühe klastri üle põhine. Ei tohi kasutada sticky sessioneid.

NA-32 Arhitektuur Tuleb kasutada rakendusservereid.

Klientrakendus ei tohi pöörduda otse andmebaasi poole.

NA-33 Arhitektuur Keskkonnapõhiseid muutujad peavad olema konfiguratsioonist seadistatavad.

Näiteks WSDL ei tohi sisaldada viiteid arendusserveritele.

NA-34 Arhitektuur

Kui kasutatakse Windows teenuseid peavad teenuste nimed olema serveri administraatori poolt konfigureeritavad.

NA-35 Arhitektuur Rakenduse äriloogika tuleb realiseerida eraldi andmebaasist sõltumatus rakenduskihis.

Andmebaas ei tohi sisaldada äriloogikat, mis muudab andmetabelites olevaid ja sinna kirjutatavaid andmeid. Erandiks on trigerid, mis tekitavad logi.

NA-36 Arhitektuur

Andmebaasis võib kasutada vaid ISO/IEC 9075 standardiga kaetud funktsionaalsusi. Kuid erandina ei tohi kasutada sama standardi osas 13 kirjeldatud funktsionaalsusi.

Ei ole tohi kasutada selliseid platvormispetsiifilist lahendusi, mille üleviimine mõnele muule andmebaasiplatvormile ei ole võimalik. ISO/IEC 9075 osa 13 spetsifitseerib Javas kirjutatud programmimoodulite kasutamist andmebaasis.

NA-37 Arhitektuur Rakendus peab kasutama autentimiseks RIK autentimisportaali AUP.

RIK kasutab keskset autentimislahendust (AUP). Kui kui mõni ärinõue välistab AUP kasutamise, esitab RIK arendajale lisanõuded autentimissüsteemile.

Kasutatavaid autentimisviise peab olema rakenduse konfiguratsioonist võimalik sisse ja välja lülitada. Samuti peab rakenduse konfiguratsioonist olema määratav kas ID-kaardiga autenimise korral kasutatakse OCSP või tühistusnimekirjade põhist autentimist.

NA-38 Arhitektuur

Uniform resource identifier (URI) pikkus ei tohi ületada ühegi IS poolt toetatava brauseri maksimaalset lubatud väärtust.

Max uri < 2000.

NA-39 Arhitektuur

Rakenduse teenusekirjeldus (n: WSDL) peab olema üles ehitatud nii, et see toetaks teenuse versioneerimist.

Näiteks: Alajaotis definitions/types/schem: complexType defineerimisel tuleb sellele lisada "any" element.

NA-40 Arhitektuur Rakenduse operatiivbaas peab olema võimalikult väike.

Juhul kui äriprotsess seda võimaldab, tuleb suurte andmemahtude korral kasutada andmete arhiveerimist põhibaasist väljapoole.

NA-41 Arhitektuur Rakendusega tarnitavad litsentsid peavad olema vähemalt 5 aastase kehtivusega.

EU projektide korral tuleb kehtivusaja suhtes lähtuda EU või RIA nõuetest.

NA-42 Arhitektuur

Rakendus peab olema tehniliselt osadeks jaotatud (tükeldatud) vastavalt loogilisele jaotusele. Saadud osised peavad olema eraldi versioneeritavad ja paigaldatavad.

Eraldatud peavad olema teenused, kuhu pöörduvad kasutajad ja need teenused, kuhu pöörduvad teised teenused ja serverid (näiteks saidid). Avalikud liidesed tuleb selgelt eristada muudest mitteavalikest, sisemistest, konfigureerimis jms liidestest. Kui rakendusel on eraldi turvatasemega liidesed ametnikule ja kodanikule, peab rakendus olema jaotatud kaheks eraldi liidesekomponendiks ning nende mõlema poolt kasutatavaks andmebaasiks.

NA-43 Arhitektuur

Kõik dokumentide konverteerimised ühest formaadist teise tuleb teha kasutades RIK keskseid dokumentide konverteerimise teenuseid.

NA-44 Arhitektuur

Süsteem ei tohi võimaldada kasutajale ligipääsu süsteemi toimimise informatsioonile, nagu failide täisnimed (path), kutsepinud (stack trace) jms.

NA-45 Arhitektuur Rakendus peab olema võimeline töötama koormusjaoturitega varustatud taristul.

SSL offload, vajalike kliendiparameetrite edasiandmine kasutades http headereid.

NA-46 Arhitektuur Rakenduse failidele ei tohi olla rohkem ligipääsuvajadust, kui read- execute.

NA-47 Arhitektuur

Kui on planeeritud kasutada Windows servereid peavad kõik rakenduse osad (ka baas) olema võimelised töötama windows core serveritel.

NA-48 Arhitektuur Andmebaasis tuleb veerutüübiks määrata selleks sisuliselt sobivaim andmetüüp.

Näiteks, kui on tegemist kuupäevaga, siis date. Kasutada ei tohi varchar(max) andmetüüpi, kui see pole põhjendatud ja vajalik.

NA-49 Arhitektuur Rakendus peab väljastama oma masinliideste teenuste tehnilisi spetsifikatsioone.

SOAP teenuste wsdl'e, REST teenustele n:swaggeri v. openapi formaadis kirjeldusi.

NA-50 Arhitektuur

Active Directory (AD) autentimise kasutamisel peab rakendus kasutama SAML2.0 (Security Assertion Markup Language) ja ADFS (Active Directory Federation Services) standardeid.

Teiste standardite kasutus tuleb RIK- iga eelnevalt kooskõlastada.

NA-51 Arhitektuur

ID-kaardiga (kliendi sertifikaadiga) autentimist teostavad veebirakendused peavad (juhul, kui sessiooni pole algatatud) suhtlema kliendi veebirakendusega ainult selleks, et saada veebirakendusest sisselogimiseks vajaliku koodi.

Edasine koodi täitmine ja võimalike veaolukordade töötlus peab toimuma rangelt ainult kliendi poolel.

Kliendi autentimissertifikaadi kehtivus- ja autentsusekontroll teostatakse maksimaalses võimalikus mahus veebiserveri või proxy poolt.

Autentimissertifikaadil on veebiserveri või proxy poolt kohustuslikult nõutav:

Apache: SSLVerifyClient require; NGINX: ssl_verify_client on; Pulse TM: ssl.requireCert(); HAProxy: verify required; Tomcat: clientAuth="true"; jne…

Juhul kui toimub pöördub URL poole, kus on nõutud kliendi autentimissertifikaat ning server vastab veaga, peab klientrakendus kuvama korrektse eesti keelse veateate.

NB! Rakenduse javascrip-ti tuleb ID- kaardiga autentimise puhuks erand kirjutada!

NA-52 Arhitektuur Tuleb kasutada vaid RIK poolt ette antud captcha lahendust.

NA-53 Arhitektuur Rakendustevaheline suhtlus tuleb realiseerida läbi rest- või soap-vms veebiteenuste või message queue.

Sobivad liideste formaadid lepitakse kokku projekti käigus.

NA-54 Arhitektuur Serveris peab olema kirjeldatud, millistele HTTP meetoditele vastatakse.

Mitte kirjeldatud meetoditele ei tohi vastata.

NA-55 Arhitektuur Vigastele meiliaadressidele ei tohi kirju saata.

Meiliaadress peab vastama RFC5322 ja/või RFC6854 standardile. Süsteem, kuhu on võimalik e-posti aadresse sisestada, peab kontrollima nende kehtivust. Kasutaja kontaktinfo tuleb alati valideerida.

NA-56 Arhitektuur Rakendusel peab olema CSP header. Vaikeväärtus on "self".

Erandid tuleb kirjeldada pigaldusjuhendis.

NA-57

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kliendi ja serveri vaheline side peab olema krüpteeritud SSL- protokolli kasutades.

Tuleb arvestada tingimusega, et osad ühendused nõuavad kahepoolset SSL autentimist (nt: suhtlus turvaserveriga).

NA-58

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakendus ei salvesta andmeid kliendi arvutisse (sh küpsiseid).

Erandiks on mitmekeelse süsteemi puhul keelevalik.

NA-59

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Sessiooni lõpetamine infosüsteemis (nt logi välja nupu vajutamine) peab serveri poolt sessiooni tunnused kehtetuks tunnistama (nt küpsised).

NA-60

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kui andmebaasis olevate andmete turvaosaklass "terviklus" on 2 või 3, tuleb kõik osaklassi 2 või 3 infot sisaldavad andmebaasi kirjed ja tabelid versioneerida. [30.05.2023 DK nr 42 - muudetud]

Kõik andmemuudatused peavad baasis säilima. Andmete muutmisel andmeid ei kustutata, vaid tehakse uus kirje uute andmetega. Vana kirjed muudetakse kehtetuks. Iga uus kirje peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni: 1) viide kirjele, mille ta kehtetuks

muutis (kui on); 2) kasutaja, kes kirje lõi; 3) kirje loomise aeg; 4) sessiooni-ID (kui on olemas).

Iga kehtetuks tunnistatud kirje peab sisaldama lisaks vähemalt järgmist informatsiooni: 1) kasutaja, kes kirje kehtetuks

tunnistas; 2) kirje kehtetuks tunnistamise aeg.

NA-61

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kui rakenduse poolt töödeldavate andmete konfidentsiaalsusklass on 2 või kõrgem, peab rakendusega kaasas olema lahendus, mis suudab toota toodangu andmetest testandmed, mis ei sisalda konfidentsiaalset informatsiooni.

Testandmed peavad säilitama kõik toodangu andmete omadused (pikkuse, tüübi) ja omavahelised suhted. Toodanguandmetest testandmete tegemise algoritmid ja põhimõtted tuleb eelnevalt kooskõlastada tellijaga.

NA-62

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Andmebaasis olevate rakenduse kontod peavad omama ainult minimaalselt rakenduse tööks vajalikke õiguseid.

Schema muutmine ei ole rakenduse töö. Schema omanik ei tohi olla rakenduse tööks kasutatav baasi kasutaja.

Nõude täitmiseks vajalikud vahendid (skriptid) peavad kuuluma rakenduse juurde ja nende sisu peab olema kontrollitav. Kontodele vajalikud õigused peavad olema kirjeldatud rakenduse installatsioonijuhendis.

NA-63

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakenduse lõppkasutajatele peab olema võimalik jagada õigusi läbi andmebaasis defineeritud rollide.

Rakendusepõhiseid kasutajarolle ei tohi defineerida ainult läbi AD OU'de ja gruppide.

NA-64

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Ligipääs rakendusse ja andmetele tohib olla vaid dokumenteeritud ning tellimuses kirjeldatud teid mööda ja dokumenteeritud autentimisprotseduure kasutades.

NA-65

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kõik paroolid ja salasõnad peab rakendus alati salvestama vaid krüpteeritud või räsitud ja soolatud kujul.

Räsimine peab kasutama turvalist räsifunktsiooni (NA-74) ja soola (salt). Sool peab olema andmebaasiüleselt unikaalne, piisavalt suure bitiarvuga ja "random". Krüpteerimata kujul ei tohi paroole salvestada (ka ajutiselt) ühelegi kettale. Krüpteering peab olema CBC, CRT vms režiimis. Kasutada ei tohi ECB režiimi.

NA-66

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakendused, kuhu saavad ligi välised kasutajad, peavad võimaldama autentimist vähemalt kahe erineva Eesti riigi poolt aktespteeritava kaheastmeilse isikutuvastsulahendusega. Parooliga autentimsit tuleb vältida.

Kindlasti peab olema kasutusel ID- kaardi põhine autentimine.

Kui on vajalik ka parooliga logimine, peavad välised kasutajad autentima ennast spetsiaalse väliskasutajate jaoks mõeldud AD pihta. Mingil juhul ei tohi väliskasutajaid teha RIK-i sisemisse AD-sse.

NA-67

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakendus ei tohi teostada X-tee päringut otse kasutajaarvutist.

Kasutajaarvutitest otse x-tee päringute tegemine on arvutivõrgu tasemel keelatud.

NA-68

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Veebipõhised välise veebilehega rakendused, mis on keskmise või kõrgema ISKE klassiga peavad kasutama vahendeid kaitsmaks rakendust keelatud päringute eest.

IIS puhul peab kasutama näiteks URL scan, apache puhul modsecurity või vastavat tööriista. Võimalikud piirangud tuleb kokku leppida tellijaga detailanalüüsi käigus lähtuvalt tellija vajadustest ja nõudmistest. Kasutama peab whitelisting põhimõtet, mitte blacklistingut.

NA-69

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kui rakenduse kaitsetarve on suur või väga suur, peab rakendus sisenemisel näitama pärast õnnestunud sisselogimist eelmise õnnestunud sisselogimise aega. [30.05.2023 DK nr 42 - muudetud]

Sarnaselt õnnestunud sisselogimisega, tuleb ebaõnnestunud sisselogimise katsete korral kuvama millal need toimusid ja mitu neid oli. Kasutaja peab saama soovi korral veenduda, kas keegi pole tema nime all üritanud sisse logida. ID-kaardi, mobiil-ID ja digi-ID-ga sisenemise ürituse ebaõnnestunud katseid näitama ei pea.

NA-70

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakenduse kasutajaliidesest peab olema kasutajal avalehel ilma sisse logimiseta võimalik näha rakenduse versiooni numbrit.

Mõeldud on spetsiaalrakendusi (custom built). Nõue ei kehti veebitarkvara (apache, IIS jne), andmebaaside jms kohta. Viimaste versiooni numbrit tuleb pigem varjata.

NA-71

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Sessioonide lõpetamine tuleb teostada serveri poolel ja kõigil rakendustel peab olema konfigureeritav kasutajasessiooni aegumise aeg.

Aeg peab olema muudetav koos teiste konfiguratsiooniparameetritega. Kui kliendilt pole etteantud aja jooksul ühtegi päringut tulnud, tuleb sessioon serveri enda algatusel lõpetada.

NA-72

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Veebipõhiste rakenduste mitteautentinud kasutajate poolt saadetud vormid tuleb puhastada XSS-filtriga või eemaldada HTML- tag´id.

Soovitatavalt tuleb seda teha enne andmebaasi salvestamist, vajadusel andmete väljakuvamisel.

NA-73

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Veebipõhiste rakenduste poolt saadetavad vormidel peab paiknema peidetud unikaalne räsi, mida kontrollitakse vormi vastuvõtmisel.

Eesmärk on vältida CSRF rünnakuid.

NA-74

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Krüpteerimise ja räside arvutamise korral tuleb kasutada tugevaid algoritme.

Valida tohib vaid neid, mille soovituslik kasutusaeg RIA krüptoprotokollide elutsükliuuringu uuringu kohaselt on üle 12 aasta. Kui räsimine ei pea tagama pikaajalist salastaatust ja tõestusväärtust võib tellijaga kokkuleppel kasutada algoritme, mille soovituslik kasutusaeg on krüptoprotokollide elutsükliuuringu uuringu kohaselt üle 5 aasta.

Kui tehniliselt vähegi võimalik tuleb sertifikaate hoida RIK HSM lahenduses. Ligipääs võtmetele ja sertifikaatidele peab olema vaid teadmisvajaduse põhimõttel. Kirjandus: NIST SP-800- 57 Key Management Guidelinesja European Payments Council (2017) Guidelines on cryptographic algorithms usage and key management.

Süsteemi kirjelduses tuleb välja tuua kõik krüptoalgoritmid, võtmepikkused ja kasutuskohad.

NA-75

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Autenditud sessiooni tunnust ei tohi ainult lihtsa küpsisega lahendada (kasutada OWASP parimaid praktikaid).

Sessiooni ei tohi olla võimalik üle võtta URLi kopeerimisega ühest arvutist teise.

NA-76

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Halduritel ei tohi olla võimalik muuta rakenduseväliste liidestuste- ning nendega seotud äriloogiliste funktsionaalsuste tehnilisi konfiguratsioone.

Tagada tuleb rollide lahusus: administraatoril ja halduril on erinevad tööülesanded.

NA-77

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

ID-kaardiga autentimisel, peab rakendus suutma vastu võtta ID- kaardi sertifikaati ka HTTP päises.

Proxy tugi

NA-78

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kõik digitembeldamist vajavad rakendused peavad kasutama RIK- i-keskset digitembeldamise teenust.

NA-79

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakenduse turvalisuse tagamiseks (näiteks XSS, SQLInjection, jne) tuleb järgida OWASP-i parimaid praktikaid.

Veebirakendus peab probleemideta läbima OWASP ASVS põhineva testi. Esmane väline turvatestimine tellitakse tellija finantseeringul. Kui selle tulemusel leitakse arendaja poolsest tegevusest või tegevusetusest põhjustatud vigu, võib tellija nõuda OWASP järeltestide kompenseerimist arendajalt.

NA-80

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Arendus peab olema orienteeritud toodangukeskkonnas toimimiseks.

Toodangukeskkonna rakendus ei tohi sisaldada osiseid, mis on toodangu keskkonnas ebavajalikud või segavad (näiteks mõeldud testimiseks testkeskkonnas, arendusabiks arenduskeskkonnas jne).

NA-81

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Ajatemplite kasutamisel eelistatakse Guardtime lahendust.

Ajatempli serveri URL peab olema konfigureeritav.

NA-82

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakendus ei tohi lubada ühe kasutajaga mitut samaaegset sessiooni.

Nõue ei kehti, kui see tellija poolt eraldi ärinõuetes nõutud.

NA-83

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kui rakenduse tervikluse turvaosaklass on T3, peavad tõestusväärtust omavad andmed olema digitaalallkirjastatud või digitembeldatud. [30.05.2023 DK nr 42 - muudetud]

Konkreetne lahendus valitakse ja lepitakse tellijaga eraldi kokku. Käesoleva nõude täpsustuseks vt ISKE nõue HT.34. Ajatemplite, digitemplite ja digitaalallkirjade terviklust tuleb reaalajas ja hiljem perioodiliselt (muudetava perioodiga) valideerida. Valideerimise protsessi tulemusena tuleb genereerima automaatne raport, mis on vaadeldav süsteemi halduri liidese kaudu ning mida on võimalik automaatselt edastada ettenähtud e-posti dressidele. Raport peab sisaldama infot valideerimise protsessi alguse ja lõpu aja kohta, infot selle kohta, kui mitut ajatemplit kontrolliti ja kas infot kõik ajatemplid olid korrektsed. Kui tembeldamises või allkirjastamises ilmneb viga, peab olema võimalik hiljem katkenud kohast tembeldamist või allkirjastamist jätkata.

NA-84

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kui rakenduse tervikluse turvaosaklass on T3, peavad tõestusväärtust omavad andmed ja logid olema krüptoaheldatud, et tagada, et tõestusväärtusega andmeid ei saaks märkamatult kustutada. [30.05.2023 DK nr 42 - muudetud]

Ahela moodustamiseks ei tohi kasutada andmetesse kirja pandud viiteid (n: id=2ja andmed="mingid andmed", eelmine_andmed=1 ). Krüptoahela koostamisel tuleb kasutada lahendust, kus järgmise ajatembeldatava kirje koosseisu fikseeritakse eelmise kirje mitte ajatembeldatud räsi. Uue ahela lüli lisamisel tuleb kontrollida eelmise lüli korrektsust.

Tagatud peab olema ka nõue, et kirjeid ei saaks märkamatult kustutada ahela lõpust. Krüptoahela terviklust peab saama perioodiliselt (muudetava perioodiga) kontrollida ja lahendus peab suutma vajadusel and häire (e-kiri) kui terviklus on kompromiteeritud. Krüptoaheldamis e ja selle kontrolli sisse ja väljalülitamine ning kontrolliperioodi muutumiine peab olema teostatav vaid rakenduse konfiguratsioonist rakenduse administraatori poolt,

NA-85

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kui rakenduses on S3 salastatuse astmega andmeid, peavad need nii transpordil kui ka salvestatult alati olema krüpteeritud kujul.

Sümmeetrilise võtme turvamiseks tuleb kasutada asümmeetrilisi algoritme. Sertifikaati tuleb hoida nii, et see oleks kättesaadav rakendusele, kuid mitte rakendusserveri administraatorile. Sertifikaat peab olema vahetatav, st krüptograafia edasi arenedes peab olema võimalik kasutusele võtta tugevam sertifikaat.

NA-86

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Paksu kliendi korral ei tohi rakendus kasutaja tööjaama jätta maha krüpteerimata kujul ajutisi faile, mis sisaldavad või võivad sisaldada konfidentsiaalset või kõrget terviklust nõudvat informatsiooni.

Kui paks klient kasutab ajutisi faile, tuleb tagada nende perioodiline kustutamine tagamaks, et ei koormata liigselt kasutaja arvutit. Eesmärk on tagada, et rakenduse sulgemisel ei jääks kasutaja arvutisse maha informatsiooni, mida sinna jääda ei tohiks.

NA-87

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakendus peab serverist kustutama kõik ajutised failid koheselt, kui neid enam ei kasutata.

Kui kasutatakse ajutiste failide kausta peab selle asukoht olema konfiguratsioonist konfigureeritav.

NA-88

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakendus tohib aktsepteerida vaid sessioonivõtmeid, mida ta ise on väljastanud. Sisselogimisel peab kasutaja saama uue sessiooni võtme ning endine võti tuleb kehtetuks tunnistada.

NA-89

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kui rakendusse laaditakse faile kasutaja poolt, peab need failid valideerima (kontrollima faili tüüpi, suurust). Failid peavad läbima viirusetõrje.

Faili nimes tuleb lubada vaid suur- ja väiketähti, numbreid, "_" ja "-" ning vaid ühte punkti järjest. Viirusetõrje lahenduse pakub välja RIK infrastruktuuride osakond. Võimalusel tuleb teha tüübi ja faili laiendi vastavuse kontroll.

NA-90

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kui rakendusse laetakse faile peab faili nimi salvestamisel sisaldama random komponenti nii, et faili tee ei ole lihtsalt ära arvatav.

NA-91

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakendus ei tohi lubada ennast kasutada iframe sees.

Iframe-i kasutamine pole lubatud ja HTTP päringutele tuleb lisada "X- Frame-Options: DENY" päis.

NA-92

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Sessiooni küpsised peavad olema turvatud.

Sessiooni küpsise korrala tuleb lisada lipud Secure, HttpOnly ja SameSite. Küpsise nime prefiks peab olema "__Host-".

NA-93 Logimine, debuggimine, testimine

Rakenduse kõik üleantavad versioonid peavad enne tellijale üle andmist olema testitud.

Testplaan ja testitulemused tuleb edastada tellijale koos rakenduse üleandmisega. Nõuded testimisele RIK dokumendis "Arendamise tavad ja töökorraldus".

NA-94 Logimine, debuggimine, testimine

Turvalisuse seisukohalt kriitilised sündmused, nagu sessiooni algamine ja lõppemise, rolli muutumine jne tuleb logida.

Vastav logi peab asuma teistest logidest eraldi failis ja andmebaasis turvalogide tabelis. Väliste rakenduse puhul tuleb logida võimalusel kasutaja IP. Sessiooni võtmete väärtuses, privaatvõtmeid ja kasutaja salasõnad võivad logisse jääda vaid räsitud kujul.

NA-95 Logimine, debuggimine, testimine

Rakendus peab suutma logida kõiki väliste süsteemidega vahetatavaid (ka X-tee teenuste kaudu liikuvaid) pöördumisi andmevahetuslogisse.

Peab olema võimalus antud logimist välise süsteemi kaupa sisse-välja lülitada. Logi peab olema struktureeritud selliselt, et päring ja vastus on eraldi failides. Logimine peab olema võimalik nii andmebaasi kui ka failisüsteemi (iga sõnum eraldi faili, failid vähemalt päeva kaupa eraldi kaustas) või mõlemasse korraga. Logifaili asukoht peab olema administraatori poolt ilma rakendust uuesti kompileerimata seadistatav.

NA-96 Logimine, debuggimine, testimine

Kui rakenduse turvaosaklass "konfidentsiaalne" on 2 või 3, peab tagama konfidentsiaalsuse osaklassiga 2 ja 3 andmete vaatamise logimise. [30.05.2023 DK nr 42 - muudetud]

Logi salvestatakse kasutaja tegevuse logisse. Logi peab sisaldama (toodud järjekorras) millal tehti, kasutaja ID ja isikukood (firma registrikood), kui võimalik kust tehti (seadme nimi, IP, sertifikaat), mis tegevused andmetega tehti ja kas tegevus õnnestus. Kui võimalik siis päringu SQL lause. Logida peab olema võimalik ka konkreetseid andmed, mida kasutaja serveri arvates nägi. Viimane peab aga olema välja lülitatav või asendatav põhiobjektide ID-dega päringu liikide kaupa. Logida tuleb ka kasutajate tegevuste ebaõnnestumised (näiteks õiguste puudumise tõttu). Vastav logi peab asuma tegevuslogi andmebaasi tabelis. Logimise konfiguratsioon peab olema muudetav vaid uue rakenduse paketiga (deploy). Näiteks IOC konteinerist konfigureeritav (late binding).

NA-97 Logimine, debuggimine, testimine

Kui rakenduse turvaosaklass "terviklus" on 2 või 3, peab tagama tervikluse osaklassiga 2 ja 3 andmete loomise, muutmise ja kustutamise logimise. [30.05.2023 DK nr 42 - muudetud]

Logi salvestatakse kasutaja tegevuse logisse. Logi peab sisaldama (toodud järjekorras) millal tehti, kasutaja ID ja isikukood (firma registrikood), kui võimalik kust tehti (seadme nimi, IP, sertifikaat), mis tegevused andmetega tehti ja kas tegevus õnnestus. Kui võimalik siis päringu SQL lause. Logida tuleb ka kasutajate tegevuste ebaõnnestumised (näiteks õiguste puudumise tõttu). Vastav logi peab asuma tegevuslogi andmebaasi tabelis. Logimise konfiguratsioon peab olema muudetav vaid uue rakenduse paketiga (deploy). Näiteks IOC konteinerist konfigureeritav (late binding).

NA-98 Logimine, debuggimine, testimine

Rakendus peab logima kõiki rakenduses tekkivaid tehnilisi vigu süsteemi logisse.

Süsteemi logid peavad asuma teistest logidest eraldi failis ja andmebaasi süsteemi logide tabelis. Logi peab sisaldama minimaalselt (toodud järjekorras) vea tekkimise aega, veakoodi, veakirjeldust (stack trace, traceback vms), võimalusel kasutaja andmeid (nimi, ID, IP ja URL), HTTP-, GET- ja POST- parameetrid ja nende väärtusi. Kas logitakse baasi või faili või mõlemasse peab olema rakendust uuesti kompileerimata administraatori poolt muudetav.

NA-99 Logimine, debuggimine, testimine

Failisüsteemi logimise korral peavad logid olema ka katalogiseeritud (näiteks liigi järgi) ja tunnustatud faililaiendiga (näiteks .log, .txt, .xml). Logi peab olema roteeruv, et ei tekiks liiga suuri faile või faile kus on vaid üksikuid logikirjeid.

Peab olema võimalus logimist välise süsteemi kaupa sisse-välja lülitada. Ei tohi esinda olukorda, kus ühte kausta tekib rohkem kui 10000 faili. Peab tagama, et iga rakendusserver saaks vajadusel kirjutada logid oma logifaili. Logifaili asukoht peab olema administraatori poolt ilma rakendust uuesti kompileerimata seadistatav.

NA-100 Logimine, debuggimine, testimine

Kogu rakenduse logi peab olema ühesuguse formaadiga, kergesti masinloetav ja täielik (kes, mis, mida, jms). Logis ei tohi kasutada klassifikaatoreid.

Logiväljad, mida lõppkasutaja saab manipuleerida (IP, useragent, URL) peavad salvestuma logisse kodeeritud kujul.

Tuleb võimalusel vältida olukorda, kus ühe päringu tõttu tekib kirjeid mitmesse logisse. Igas logikirjes peab olema päringu unikaalne identifikaator, mis võimaldab logikirjet siduda teiste logikirjetega, mis tekkisid sama päringu tagajärjel. Seda nii ühe faili piires, kui ka juhul kui päringu tulemusel kirjutati mitmesse logi asukohta..

Sama infot sisaldavad väljad peavad (ka erinevates) logiasukohtades olema sama nimega ja andmed samas formaadis. Failisüsteemis asuv logi peab olema XML, JSON või CSV formaadis.

Kui parameetri väärtus on tühi, tuleb see logis märkida asendusväärtusega (nt “null”). Kui vähegi võimalik peab logi kuupäeva ja ajaformaat olema kujul "AAAA-KK- PP ja hh:mm:ss,nnnn“ lokaalne Eesti ajavöönd. "hh" järgib 24-tunnist kellaajaformaati. Kuupäev ja kellaaeg samas andmeväljas esitatakse kujul, kus kuupäevavormingu ja kellaajavorming vahele lisatakse täht T.

NA-101 Logimine, debuggimine, testimine

Logi tabelid peavad olema arhiveeritavad operatiivbaasist välja.

Tabeli suurenedes peab olema võimalik hoida vanu kirjeid, näiteks kuude või aastate kaupa, iseseisvates tabelites või teises baasis. Mehhanism peab töötama ka krüptoaheldatud logi korral.

NA-102 Logimine, debuggimine, testimine

Kui rakendus kasutab või pakub väliseid teenuseid (näiteks SK teenuseid) peab ta suutma arvestust pidada vastavate teenuste kasutamise mahu üle.

Näiteks kui palju on kasutatud kuus, aastas jne digitembeldamist, ID- autentimist, autentimisportaali, pangalingi kasutamist jne.

NA-103 Logimine, debuggimine, testimine

Rakendusega peab olema kaasas skript jõudlustestide tegemiseks.

Jõudlustestide täpne kirjeldus tuleb kokku leppida detailanalüüsi käigus. Arendaja peab koos rakendusega tarnima skripti ja vajalikud tarkvaralised vahendid kokkulepitud jõudlustestide läbiviimiseks. Jõudlustestide läbiviimine ei tohi nõuda tellijalt omapoolset tarkvara arendamist, skriptide kirjutamist või litsentside ostmist.

NA-104 Logimine, debuggimine, testimine

Rakendusel peab olema masinloetav XML-staatusleht, mille struktuur vastab tellija poolt ette antud XML struktuurile.

Staatuslehe nõuded sisalduvad käesoleva dokumendi lisas 1.

NA-105 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Lähtekoodi kommentaarid peavad kõigis lahenduse kihtides (rakenduse enda kood, andmebaas, jne) olema kirjutatud eesti keeles.

Nõuet ei arvestata arendustarkvara poolt automaatselt genereeritavate koodilõikude puhul. Samuti ei rakendata nõuet kolmandate osapoolte poolt toodetud lähtekoodile – nt: erinevad lahtise koodiga kooditükid jne.

NA-106 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Rakenduse kood peab olema piisavalt hästi kommenteeritud, et erialast haridust omav tarkvaraarendaja on võimeline süsteemile jätkuarendusi teostama.

Lähtekoodi kommentaarid peavad olema: 1. Põhjendatud. Kommenteerida

ainult kommenteerimise pärast pole vaja. Kood peab olema kirjutatud selliselt, et see on loetav ka ilma kommentaarideta. Kommentaarid on mõeldud keeruliste ja/või kohendamist ja/või edasist tööd (viimaste juurde on tuleks märkida TODO) vajavate kohtade jaoks.

2. Aktuaalsed - kommentaar ja kood peavad olema üksteisega vastavuses.

3. Selged ja üheselt mõistetavad. 4. Korrektselt kirjutatud -

grammatika ja lauseehitus peavad olema korrektsed.

NA-107 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Muutujate, tüüpide ja funktsioonide nimed peavad olema sisulised ja andma selget informatsiooni nende otstarbest.

NA-108 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Koodis kasutatavaid konstante ei tohi väärtusena hardcodeda – need tuleb defineerida muutujatena ja kasutada läbi nende.

NA-109 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Koodis defineeritud andmetüübid peavad olema nimetava käände ainsuses. Kõik andmemassiivid tuleb nimetada nimetava mitmuses (näiteks collectionid, arrayd, jms).

Näiteks "Isik", "Menetlus" jne. Andmebaasides ei tohi kasutada täpitähti.

NA-110 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Andmetabelites sisalduvad võõrvõtmed peavad nime järgi seostuma tabeli ja väljaga millele need viitavad.

Näiteks kui on tegu tabelitega ’Isikud’ ja ’Autod’, siis seos ’isiku autod’ oleks: Isikud.ID=Autod.Isik_ID

NA-111 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Andmebaasi väljade pikkused tuleb kirjeldada tähemärkides.

Näiteks Oracle korral Nvarchar(2000) tähendab 2000 baiti mitte tähemärki.

NA-112 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Kui kokku pole lepitud teisiti, siis JAVA rakenduse kood peab olema kirjutatud vastavalt "SUN Java Code convention" dokumendile.

Valideerimiseks kasutatakse 'checkstyle' vaikimisi konfiguratsiooni.

NA-113 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Kui kokku pole lepitud teisiti, siis Python rakenduse kood peab olema kirjutatud vastavalt "Style Guide for Python Code " dokumendile.

http://www.python.org/dev/peps/pep -0008/

NA-114 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Kui kokku pole lepitud teisiti, siis .NET rakenduse kood peab olema kirjutatud vastavalt "NET Framework Developer's Guide - Design Guidelines for Developing Class Libraries".

http://msdn.microsoft.com/en- us/library/ms229042.aspx. Valideerimiseks kasutatakse 'StyleCop' vaikimisi konfiguratsiooni.

NA-115 Nõuded lähetkoodile

JAVA koodi valideerimiseks kasutatakse validaatorit.

Näiteks PMD (http://pmd.sourceforge.net), DocCheck (http://java.sun.com/j2se/javadoc/do ccheck/) või muud võrreldavat kokkulepitud validaatorit.

NA-116 Nõuded lähetkoodile

.NET koodi valideerimiseks kasutatakse validaatorit.

Näiteks FxCop (http://msdn.microsoft.com/en- us/library/bb429476.aspx) või muud võrreldavat kokkulepitud validaatorit.

NA-117 Nõuded lähetkoodile

Pythoni koodi valideerimiseks kasutatakse validaatorit.

Näiteks Pychecker (http://pychecker.sourceforge.net/) või muud võrreldavat kokkulepitud validaatorit.

NA-118 Nõuded lähetkoodile

Kasutuses mitteolev kood tuleb rakenduse lähtekoodist kõrvaldada.

NA-119 Nõuded lähetkoodile

Andmebaasi tabelid ja väljad ning muu kood (stored procid, funktsioonid, triggerid, viewd, user defined data types ja sequencid) peab olema kommenteeritud rakenduse koodiga samadel alustel.

NA-120 Nõuded lähetkoodile

Lähtekoodis defineeritud muutujate, klasside/tabelite, meetodite jm. nimed peavad lahenduse kõigis kihtides (rakenduse enda kood, andmebaas jne) olema eesti keelsed.

Mitte Dossier vaid Toimik, mitte Person vaid Isik.

NB! Nõuet ei arvestata arendustarkvara poolt automaatselt genereeritavate koodilõikude puhul, mida ei ole vaja tõlkida. Samuti ei rakendata nõuet kolmandate osapoolte poolt toodetud lähtekoodile.

NA-121 Andmekvaliteet ja standardid

Aadressiandmete sisestamisel, kuvamisel ja hoidmisel tuleb lähtuda määrusest "Aadressiandmete süsteem".

Liidestatakse maa-ameti X-tee teenusega või RIK sisemise vastava Maa-ameti andmeid vahendava süsteemiga.

NA-122 Andmekvaliteet ja standardid

Andmete sisestamisel (ka läbi masin-masin liideste või veebiteenuste) peab rakendus alati andmed valideerime. Sobimatuid andmeid ei tohi olla võimalik sisestada.

Muu hulgas peab kontrollima, kas sisestatav väärtus vastab välja tüübile ja/või etteantud valikväärtustele. Numbriväljale tohib sisestada vaid numbreid, kuupäeva väljale kuupäeva, elektronposti aadressi vilajale elektronposti aadressi, valikväärtuste korral vaid lubatud valikväärtused jne.

Kontrollima peab sisendi suurust. Olukorras, kus veebirakendus peab töötlema potentsiaalselt ohtlikke andmeid (nt tähemärke, millel on rakendatava interpretaatorprogrammi jaoks tähendus) ja filtreerimisfunktsiooni ei saa seega kasutada, tuleb need andmed ära maskeerida, st muuta nende kuvamisvormingut.

Sisendi kontrolli ebaõnnestumise korral tuleb peatada sisendi kasutamine ja kasutajat sellest teavitada.

NA-123 Andmekvaliteet ja standardid

Iga transaktsiooni juures tuleb veenduda, et kasutajal on õigus neid vaadata või muuta (isiku õiguste, mitte rolli õiguste kontroll)

NA-124 Andmekvaliteet ja standardid

Tegevusalade andmete sisestamisel, kuvamisel ja hoidmisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 10. Jaanuari 2008. a määrusest nr 11 "Klassifikaatorite süsteem" ja kasutada EMTAK infosüsteemis kehtivat klassifikaatorit.

Liidestatakse RIK EMTAK infosüsteemi teenusega.

NA-125 Andmekvaliteet ja standardid

Kasutaja poolt sisestatud andmed tuleb enne välja kuvamist filtreerida.

Kasutada tuleks võimalusel Blacklistingu asemel whitelistingut.

NA-126 Andmekvaliteet ja standardid

Kui rakendusel tekib päringu töötlemisel tehniline viga, siis peab vastama süsteemi-infot mittesisaldava veateatega.

Näiteks: "Tekkis tehniline viga. Päringu ID: XXXXX".

NA-127 Dokumentatsioo n

Kogu rakenduse dokumentatsioon peab olema kirjutatud eesti keeles.

Erandiks võivad olla tellijaga kokkuleppel kolmanda osapoole komponentide (mis pole kirjutatud tellija jaoks) dokumentatsioon.

NA-128 Dokumentatsioo n

Rakenduse dokumentatsioon peab vastama RIK dokumentatsiooniplaani nõuetele.

NA-129 Dokumentatsioo n

Iga uue versiooniga peab alati välja tooma versiooni muudatuse kirjeldused (release notes).

Release notes peab kajastama kõiki muudatusi eelmise ja uue versiooni vahel.

NA-130 Versioonihaldus

Kõik rakenduse testimiseks, koolituseks või implementeerimiseks üle antavad tarkvarapaketid peavad olema versioneeritud vastavalt dokumendile RIK Arendamise tavad ja töökorraldus. Kasutama peab RIK-i koodihoidlat.

Arendajale antakse selleks õigused RIK-i koodihoidlas, kus ta peab hoidma oma PMA versioone.

NA-131 Versioonihaldus Arendaja peab veenduma, et teeb muudatusi aktuaalsesse koodi.

Paralleelse arendamise puhul võetakse igal hommikul RIK koodihoidlast viimane seis koodist.

NA-132 Versioonihaldus

Kõik rakenduste tellijale lepingujärgsete üleantavate versioonide lähtekoodid peavad olema varustatud arendaja esindaja digiallkirjaga.

Ka tagant järgi peab olema 100% kindel, et üle anti õige arendaja signeeritud, mitte kolmanda osapoole poolt kompromiteeritud versioon.

NA-133 Versioonihaldus

Nii arendamisel kui ka hoolduslepingute korral kasutatakse RIK vigadehalduse keskkonda.

Kui ei ole tellijaga kokku lepitud teisiti.

NA-134 Versioonihaldus

Kui veebirakenduses või veebilehel on linke, mida kasutajad näevad või millele nad saavad viidata, peavad need olema puhtad lingid.

Puhas link on inimloetav, tähendust omav, paraja pikkusega, tekstiline (erandina lubatud numbrid ja märgid „/“, „.“, „-“ ja „_“) ja ajas püsiv. Veebisaidi igal kuval peab olema unikaalne link.

NA-135 Paigalduspaketi kooste

Kooste kirjelduste alusel valmiv paigalduspakett tohib sisaldada ainult minimaalse rakenduse käitamiseks vajamineva failikomplekti.

Näiteks: kompileeritavate keelte puhul ei tohi sisaldada lähtekoodi, kui see pole vajalik rakenduse käitamiseks.

NA-136 Paigalduspaketi kooste

Kooste kirjelduste alusel valmivat paigalduspaketti peab olema võimalik liigutada erinevate serverite vahel.

Eelkõige ei tohi tekitada olukorda, kus rakenduse jooksutamiseks uues serveris, tuleb see tingimata just sealsamas kokku kompileerida.

NA-137 Paigalduspaketi kooste

Lähtekoodi kompileerimine peab olema teostatav ka Interneti ühenduse puudumise korral.

Selle nõude täitmise võimaldamiseks on RIK-is kasutusel sisemised tarkvarakomponentide repod.

NA-138 Paigalduspaketi kooste

Andmebaasi paigalduse skriptid ei tohi olla kompileeritud.

Administraator peab saama veenduda skriptide sisus.

Lisad: Lisa 1 – Staatuslehe nõuded

Lisa 3 - PAET_TeenusteSpetsifikatsioonid (2) koopia.pdf

Teenuste sisendite ja väljundite kirjelduste tabelid - roheline taust.

Positsioon - andmeolemi / andmeolemi atribuudi / seose positsioon ehk järjestus antud konkreetses teenuses.

Näiteks:

1 - Toiming, 2 - Menetlus, 3 - Menetleja, jne - põhiobjektid teenuses;

1.*, 2.*, 3.*, jne - kõiksugu Toimingu lihtväljad (Nimetus, AlgusKP, LahenduseLiikKL, YhendatavadEraldatavadAsjadCSV, jne);

1.1, 1.2, 1.3, jne - mõni toimingu seos, ehk keerulisem andmekomplekt (Seadusesäte, Toiminguosaline, Süüteosündmus, jne);

1.1.*, 1.2.*, 1.3.*, jne - kasutatavate toimingu seoste endi lihtväljad (Toiming.Seadusesäte.ObjektID, ehk toimingu seose seaduse sätte oma

ObjektID, mitte juba toimingu oma).

Nimi - andmeolemi atribuudi / seose nimi antud konkreetses teenuses. Ehk siis - DTOs üleüldse on üks kindel nimi, aga antud teenuses on

mingi erisus. Esineb harva.

Liikmete arv - andmeolemi atribuudi/seose lubatav/nõutav kordsus antud konkreetses teenuses.

Näiteks: kui DTOs tervikuna on Toimingu andmeolemi seose UusMenetlevAsutus lubatud kordsus {0, 1}, siis konkreetses teenuses

KokkulepeKinnitamine on lubatav kordsus {1}.

Seega, lubatav liikmete arv konkreetse andmeolemi atribuudi/seose jaoks teenuses endas on alati DTO üldise lubatava liikmete arvuga

võrreldes võrdne või kitsendav. (St, ei ole olemas olukorda, kus muidu on lubatud kordsus {0, 1}, aga mõnes erandlikus teenuses see

laieneks {0, *}.)

Kohustuslik? - andmeolemi / andmeolemi atribuudi / seose kohustuslikkus antud konkreetses teenuses. Reeglid on sarnased eelnevalt

kirjeldatud Liikmete arv reeglitele - st teenuses pigem kitsendatakse või jäetakse võrdseks võrreldes DTO üldise kohustuslikkusega antud

andmeolemi / andmeolemi atribuudi / seose osas.

Vaikeväärtus - antud andmeolei atribuudi / seose vaikeväärtus antud konkreetses teenuses. Ehk milline on antud välja väärtus peale

vastava teenuse kinnitamist ja klientsüsteemi poolt välja mitte täitmist.

Kirjeldus - andmeolemi / andmeolemi atribuudi / seose erisused antud konkreetses teenuses. Üldjuhul, kui täidetud, sisaldab väga olulist

infot, mida tasub tähele panna.

ÜLDOSA

PAET TEENUSTE SPETSIFIKATSIOONI JUHEND

PAET Teenuste spetsifikatsioon on PAET dokumentatsiooni osa, mis

kirjeldab kõikide PAET teenuste sisendeid ja väljundeid.

Sisendite ja väljundite kirjeldus tähendab seda, et IGA konkreetse teenuse jaoks on näidatud ära:

* sisestamiseks kohustuslikud andmed,

* sisestamiseks võimalikud andmed,

* väljastamisele kuuluvad andmed.

Kirjeldused põhinevad PAET DTO mudelil, ehk PAET andmevahetuskihi mudelil.

PAET DTO mudel on väljatoodud kõigil kirjeldavatel lehtedel - kollasel taustal.

Teenuste sisendite ja väljundite kirjeldused on kõigil lehtedel ühtselt - rohelisel taustal.

DTO KIRJELDUSE TABELITE VEERUD

DTO mudeli kirjelduse tabelite veerud - kollane taust.

Klass/Nimi -

andmeolemi või selle atribuudi/seose nimi andmevahetuskihi mudelis (ehk DTOs).

Liikmete arv -

andmeolemi atribuudi/seose lubatav kordsus. Näiteks: {1, *} ehk üks või mitu. Andmemudelis üldiselt lubatav kordsus võib erineda sellest, mis on

lubatud teenusega.

Näide: üldiselt lubatud kordsus on {1, *}, konkreetses teenuses {1}.

Kohustuslik? -

andmeolemi atribuudi/seose kohustuslikkus eranditult kõigis teenustes, kus vastava andmeolemiga opereeritakse.

Selliseid alati kohustuslikke välju on mõned üksikud, enamasti on kohustuslikkus rohkem teenusepõhine.

Andmetüüp -

andmeolemi atribuutide tüüpide kirjeldus. Andmeolemi seoste puhul vastav andmeolem. Andmetüübi lugemise lihtsustuseks on kõik lihtandmed ja

süvaandmed eristatud - süvaandmed on välja toodud paksus kirjas (bold'is), lihtandmed tavalises.

Seotud projektiga -

näitab millise PAET sidusprojekti raames antud andmeolem või andmeväli juurde tuli või millise projekti raames eemaldatakse.

Kui märge puudub, siis see tähendab, et andmeväli lisandus ET enda vajaduste raames, mitte mõne sidusprojektiga seoses.

TEENUSTE TABELITE VEERUD

Teenuste sisendite ja väljundite kirjelduste tabelid - roheline taust.

Positsioon - andmeolemi / andmeolemi atribuudi / seose positsioon ehk järjestus antud konkreetses teenuses.

Näiteks:

1 - Toiming, 2 - Menetlus, 3 - Menetleja, jne - põhiobjektid teenuses;

1.*, 2.*, 3.*, jne - kõiksugu Toimingu lihtväljad (Nimetus, AlgusKP, LahenduseLiikKL, YhendatavadEraldatavadAsjadCSV, jne);

1.1, 1.2, 1.3, jne - mõni toimingu seos, ehk keerulisem andmekomplekt (Seadusesäte, Toiminguosaline, Süüteosündmus, jne);

1.1.*, 1.2.*, 1.3.*, jne - kasutatavate toimingu seoste endi lihtväljad (Toiming.Seadusesäte.ObjektID, ehk toimingu seose seaduse sätte oma

ObjektID, mitte juba toimingu oma).

Nimi - andmeolemi atribuudi / seose nimi antud konkreetses teenuses. Ehk siis - DTOs üleüldse on üks kindel nimi, aga antud teenuses on

mingi erisus. Esineb harva.

Liikmete arv - andmeolemi atribuudi/seose lubatav/nõutav kordsus antud konkreetses teenuses.

Näiteks: kui DTOs tervikuna on Toimingu andmeolemi seose UusMenetlevAsutus lubatud kordsus {0, 1}, siis konkreetses teenuses

KokkulepeKinnitamine on lubatav kordsus {1}.

Seega, lubatav liikmete arv konkreetse andmeolemi atribuudi/seose jaoks teenuses endas on alati DTO üldise lubatava liikmete arvuga

võrreldes võrdne või kitsendav. (St, ei ole olemas olukorda, kus muidu on lubatud kordsus {0, 1}, aga mõnes erandlikus teenuses see

laieneks {0, *}.)

Kohustuslik? - andmeolemi / andmeolemi atribuudi / seose kohustuslikkus antud konkreetses teenuses. Reeglid on sarnased eelnevalt

kirjeldatud Liikmete arv reeglitele - st teenuses pigem kitsendatakse või jäetakse võrdseks võrreldes DTO üldise kohustuslikkusega antud

andmeolemi / andmeolemi atribuudi / seose osas.

Vaikeväärtus - antud andmeolei atribuudi / seose vaikeväärtus antud konkreetses teenuses. Ehk milline on antud välja väärtus peale

vastava teenuse kinnitamist ja klientsüsteemi poolt välja mitte täitmist.

Kirjeldus - andmeolemi / andmeolemi atribuudi / seose erisused antud konkreetses teenuses. Üldjuhul, kui täidetud, sisaldab väga olulist

infot, mida tasub tähele panna.

TEENUSTE SISENDID JA VÄLJUNDID

Kõikide PAET teenuste sisendid ja väljundid, sh enimkasutatavate andmeolemite sisendid ja väljundid on kirjeldatud rohelisel taustal.

SISENDID

Sisendite eripäraks on see, et PAETs on väga täpselt piiritletud (võrreldes väljunditega kuni iga andmeolemi lihtandmeteni välja!), mida iga

konkreetse teenusega saab sisend-päringus edastada, mida mitte.

Kõik, mida iga konkreetse teenusega edastada tohib, on vastavalt teenustes ära tähistatud - väli on nummerdatud ja roheline.

Numbrilise tähistusega sisendis edastatavate andmeolemite puhul reeglina piisab antud andmeolemi atribuutidest, mis on antud

konkreetses teenuses kirjeldatud.

Juhul aga, kui andmeolem on sisendis tähistatud lingi/viitena (oma lehele) siis tuleb saata selle andmeolemi kogu komplekt.

Kui väli on konkreetses teenuses lausa kohustuslik edastuseks, siis on lisatud ka kohustuslikkuse märge Kohustuslik? "JAH".

Kui teatud väljad moodustavad loogilise komplekti, kus kohustuslik on märkida vähemalt 1 märgitud väljadest, siis on tulbas Kohustuslik?

vastavad read väärtustatud grupi märkega, nt. G1. Gruppe tuleb vaadata konkreetse teenuse/andmebloki kontekstis. Grupi moodustavad

sama Kohustuslik? väärtusega read.

Kui väli antud konkreetses teenuses ET'sse edastamiseks ei kuulu, siis on ta hall ja mingit nummerdust ei ole.

Juhul, kui klientsüsteem siiski edastab väärtust selle välja kohta, mis pole konkreetses teenuses edastamiseks ettenähtud, PAET

ignoreerib seda ja väärtust ei arvestata ning PAET baasi see ei jõua. Soovi korral, saab teenuseid laiendada ja mitte-edastatavate väljade

osas ärianalüütikutele ja süsteemianalüütikutele ettepanek teha. Sellisel juhul soovitav väli märgitakse edastatavaks ning sooritatakse ka

vastav laiendav arendus.

VÄLJUNDID

Väljundite eripäraks on lihtandmete ja süvaandmete (ehk kõiksugu seostest tulenevate andmete) üldine eristamine.

Juhul, kui mingi andmeolem kuulub üldse väljundis tagastamisele, siis kõik selle andmeolemi lihtandmed tagastatakse alati

(mõnes teenuses on väljundisse spetsiifilselt ka lihtandmed välja toodud, kuid see on tegelikult kirjelduse liiasus - lihtandmed

tagastatakse alati).

Juhul, kui mingi andmeolem kuulub väljundis tagastamisele ning selle andmeolemi märkimiseks on kasutatud tavanummerdust (näiteks 1,

1.1, jne) ning mingeid süvaandmete seoseid lisaks märgitud pole, siis vastava andmeolemi kohta tagastatakse ainult lihtandmed.

Juhul, kui teenuse sisendi või väljundi kirjelduses kasutatakse viiteid/linke, siis arvestatakse kogu infoga vastavalt lingilt ning sellele

LISAKS võetakse ka teenuses endas eraldi väljatoodu.

Kõikide PAET teenuste sisendid ja väljundid, sh enimkasutatavate andmeolemite sisendid ja väljundid on kirjeldatud rohelisel taustal.

SISENDID

Sisendite eripäraks on see, et PAETs on väga täpselt piiritletud (võrreldes väljunditega kuni iga andmeolemi lihtandmeteni välja!), mida iga

konkreetse teenusega saab sisend-päringus edastada, mida mitte.

Kõik, mida iga konkreetse teenusega edastada tohib, on vastavalt teenustes ära tähistatud - väli on nummerdatud ja roheline.

Numbrilise tähistusega sisendis edastatavate andmeolemite puhul reeglina piisab antud andmeolemi atribuutidest, mis on antud

konkreetses teenuses kirjeldatud.

Juhul aga, kui andmeolem on sisendis tähistatud lingi/viitena (oma lehele) siis tuleb saata selle andmeolemi kogu komplekt.

Kui väli on konkreetses teenuses lausa kohustuslik edastuseks, siis on lisatud ka kohustuslikkuse märge Kohustuslik? "JAH".

Kui teatud väljad moodustavad loogilise komplekti, kus kohustuslik on märkida vähemalt 1 märgitud väljadest, siis on tulbas Kohustuslik?

vastavad read väärtustatud grupi märkega, nt. G1. Gruppe tuleb vaadata konkreetse teenuse/andmebloki kontekstis. Grupi moodustavad

sama Kohustuslik? väärtusega read.

Kui väli antud konkreetses teenuses ET'sse edastamiseks ei kuulu, siis on ta hall ja mingit nummerdust ei ole.

Juhul, kui klientsüsteem siiski edastab väärtust selle välja kohta, mis pole konkreetses teenuses edastamiseks ettenähtud, PAET

ignoreerib seda ja väärtust ei arvestata ning PAET baasi see ei jõua. Soovi korral, saab teenuseid laiendada ja mitte-edastatavate väljade

osas ärianalüütikutele ja süsteemianalüütikutele ettepanek teha. Sellisel juhul soovitav väli märgitakse edastatavaks ning sooritatakse ka

vastav laiendav arendus.

VÄLJUNDID

Väljundite eripäraks on lihtandmete ja süvaandmete (ehk kõiksugu seostest tulenevate andmete) üldine eristamine.

Juhul, kui mingi andmeolem kuulub üldse väljundis tagastamisele, siis kõik selle andmeolemi lihtandmed tagastatakse alati

(mõnes teenuses on väljundisse spetsiifilselt ka lihtandmed välja toodud, kuid see on tegelikult kirjelduse liiasus - lihtandmed

tagastatakse alati).

Juhul, kui mingi andmeolem kuulub väljundis tagastamisele ning selle andmeolemi märkimiseks on kasutatud tavanummerdust (näiteks 1,

1.1, jne) ning mingeid süvaandmete seoseid lisaks märgitud pole, siis vastava andmeolemi kohta tagastatakse ainult lihtandmed.

Juhul, kui teenuse sisendi või väljundi kirjelduses kasutatakse viiteid/linke, siis arvestatakse kogu infoga vastavalt lingilt ning sellele

LISAKS võetakse ka teenuses endas eraldi väljatoodu.

Teenuste sisendite ja väljundite kirjelduste tabelid - roheline taust.

Positsioon - andmeolemi / andmeolemi atribuudi / seose positsioon ehk järjestus antud konkreetses teenuses.

Näiteks:

1 - Toiming, 2 - Menetlus, 3 - Menetleja, jne - põhiobjektid teenuses;

1.*, 2.*, 3.*, jne - kõiksugu Toimingu lihtväljad (Nimetus, AlgusKP, LahenduseLiikKL, YhendatavadEraldatavadAsjadCSV, jne);

1.1, 1.2, 1.3, jne - mõni toimingu seos, ehk keerulisem andmekomplekt (Seadusesäte, Toiminguosaline, Süüteosündmus, jne);

1.1.*, 1.2.*, 1.3.*, jne - kasutatavate toimingu seoste endi lihtväljad (Toiming.Seadusesäte.ObjektID, ehk toimingu seose seaduse sätte oma

ObjektID, mitte juba toimingu oma).

Nimi - andmeolemi atribuudi / seose nimi antud konkreetses teenuses. Ehk siis - DTOs üleüldse on üks kindel nimi, aga antud teenuses on

mingi erisus. Esineb harva.

Liikmete arv - andmeolemi atribuudi/seose lubatav/nõutav kordsus antud konkreetses teenuses.

Näiteks: kui DTOs tervikuna on Toimingu andmeolemi seose UusMenetlevAsutus lubatud kordsus {0, 1}, siis konkreetses teenuses

KokkulepeKinnitamine on lubatav kordsus {1}.

Seega, lubatav liikmete arv konkreetse andmeolemi atribuudi/seose jaoks teenuses endas on alati DTO üldise lubatava liikmete arvuga

võrreldes võrdne või kitsendav. (St, ei ole olemas olukorda, kus muidu on lubatud kordsus {0, 1}, aga mõnes erandlikus teenuses see

laieneks {0, *}.)

Kohustuslik? - andmeolemi / andmeolemi atribuudi / seose kohustuslikkus antud konkreetses teenuses. Reeglid on sarnased eelnevalt

kirjeldatud Liikmete arv reeglitele - st teenuses pigem kitsendatakse või jäetakse võrdseks võrreldes DTO üldise kohustuslikkusega antud

andmeolemi / andmeolemi atribuudi / seose osas.

Vaikeväärtus - antud andmeolei atribuudi / seose vaikeväärtus antud konkreetses teenuses. Ehk milline on antud välja väärtus peale

vastava teenuse kinnitamist ja klientsüsteemi poolt välja mitte täitmist.

Kirjeldus - andmeolemi / andmeolemi atribuudi / seose erisused antud konkreetses teenuses. Üldjuhul, kui täidetud, sisaldab väga olulist

infot, mida tasub tähele panna.

PAET TEENUSTE SPETSIFIKATSIOONI JUHEND

PAET Teenuste spetsifikatsioon on PAET dokumentatsiooni osa, mis

kirjeldab kõikide PAET teenuste sisendeid ja väljundeid.

Sisendite ja väljundite kirjeldus tähendab seda, et IGA konkreetse teenuse jaoks on näidatud ära:

* sisestamiseks kohustuslikud andmed,

* sisestamiseks võimalikud andmed,

* väljastamisele kuuluvad andmed.

Kirjeldused põhinevad PAET DTO mudelil, ehk PAET andmevahetuskihi mudelil.

PAET DTO mudel on väljatoodud kõigil kirjeldavatel lehtedel - kollasel taustal.

Teenuste sisendite ja väljundite kirjeldused on kõigil lehtedel ühtselt - rohelisel taustal.

DTO mudeli kirjelduse tabelite veerud - kollane taust.

Klass/Nimi -

andmeolemi või selle atribuudi/seose nimi andmevahetuskihi mudelis (ehk DTOs).

Liikmete arv -

andmeolemi atribuudi/seose lubatav kordsus. Näiteks: {1, *} ehk üks või mitu. Andmemudelis üldiselt lubatav kordsus võib erineda sellest, mis on

lubatud teenusega.

Näide: üldiselt lubatud kordsus on {1, *}, konkreetses teenuses {1}.

Kohustuslik? -

andmeolemi atribuudi/seose kohustuslikkus eranditult kõigis teenustes, kus vastava andmeolemiga opereeritakse.

Selliseid alati kohustuslikke välju on mõned üksikud, enamasti on kohustuslikkus rohkem teenusepõhine.

Andmetüüp -

andmeolemi atribuutide tüüpide kirjeldus. Andmeolemi seoste puhul vastav andmeolem. Andmetüübi lugemise lihtsustuseks on kõik lihtandmed ja

süvaandmed eristatud - süvaandmed on välja toodud paksus kirjas (bold'is), lihtandmed tavalises.

Seotud projektiga -

näitab millise PAET sidusprojekti raames antud andmeolem või andmeväli juurde tuli või millise projekti raames eemaldatakse.

Kui märge puudub, siis see tähendab, et andmeväli lisandus ET enda vajaduste raames, mitte mõne sidusprojektiga seoses.

Teenuste sisendite ja väljundite kirjelduste tabelid - roheline taust.

Positsioon - andmeolemi / andmeolemi atribuudi / seose positsioon ehk järjestus antud konkreetses teenuses.

Näiteks:

1 - Toiming, 2 - Menetlus, 3 - Menetleja, jne - põhiobjektid teenuses;

1.*, 2.*, 3.*, jne - kõiksugu Toimingu lihtväljad (Nimetus, AlgusKP, LahenduseLiikKL, YhendatavadEraldatavadAsjadCSV, jne);

1.1, 1.2, 1.3, jne - mõni toimingu seos, ehk keerulisem andmekomplekt (Seadusesäte, Toiminguosaline, Süüteosündmus, jne);

1.1.*, 1.2.*, 1.3.*, jne - kasutatavate toimingu seoste endi lihtväljad (Toiming.Seadusesäte.ObjektID, ehk toimingu seose seaduse sätte oma

ObjektID, mitte juba toimingu oma).

Nimi - andmeolemi atribuudi / seose nimi antud konkreetses teenuses. Ehk siis - DTOs üleüldse on üks kindel nimi, aga antud teenuses on

mingi erisus. Esineb harva.

Liikmete arv - andmeolemi atribuudi/seose lubatav/nõutav kordsus antud konkreetses teenuses.

Näiteks: kui DTOs tervikuna on Toimingu andmeolemi seose UusMenetlevAsutus lubatud kordsus {0, 1}, siis konkreetses teenuses

KokkulepeKinnitamine on lubatav kordsus {1}.

Seega, lubatav liikmete arv konkreetse andmeolemi atribuudi/seose jaoks teenuses endas on alati DTO üldise lubatava liikmete arvuga

võrreldes võrdne või kitsendav. (St, ei ole olemas olukorda, kus muidu on lubatud kordsus {0, 1}, aga mõnes erandlikus teenuses see

laieneks {0, *}.)

Kohustuslik? - andmeolemi / andmeolemi atribuudi / seose kohustuslikkus antud konkreetses teenuses. Reeglid on sarnased eelnevalt

kirjeldatud Liikmete arv reeglitele - st teenuses pigem kitsendatakse või jäetakse võrdseks võrreldes DTO üldise kohustuslikkusega antud

andmeolemi / andmeolemi atribuudi / seose osas.

Vaikeväärtus - antud andmeolei atribuudi / seose vaikeväärtus antud konkreetses teenuses. Ehk milline on antud välja väärtus peale

vastava teenuse kinnitamist ja klientsüsteemi poolt välja mitte täitmist.

Kirjeldus - andmeolemi / andmeolemi atribuudi / seose erisused antud konkreetses teenuses. Üldjuhul, kui täidetud, sisaldab väga olulist

infot, mida tasub tähele panna.

Kõikide PAET teenuste sisendid ja väljundid, sh enimkasutatavate andmeolemite sisendid ja väljundid on kirjeldatud rohelisel taustal.

SISENDID

Sisendite eripäraks on see, et PAETs on väga täpselt piiritletud (võrreldes väljunditega kuni iga andmeolemi lihtandmeteni välja!), mida iga

konkreetse teenusega saab sisend-päringus edastada, mida mitte.

Kõik, mida iga konkreetse teenusega edastada tohib, on vastavalt teenustes ära tähistatud - väli on nummerdatud ja roheline.

Numbrilise tähistusega sisendis edastatavate andmeolemite puhul reeglina piisab antud andmeolemi atribuutidest, mis on antud

konkreetses teenuses kirjeldatud.

Juhul aga, kui andmeolem on sisendis tähistatud lingi/viitena (oma lehele) siis tuleb saata selle andmeolemi kogu komplekt.

Kui väli on konkreetses teenuses lausa kohustuslik edastuseks, siis on lisatud ka kohustuslikkuse märge Kohustuslik? "JAH".

Kui teatud väljad moodustavad loogilise komplekti, kus kohustuslik on märkida vähemalt 1 märgitud väljadest, siis on tulbas Kohustuslik?

vastavad read väärtustatud grupi märkega, nt. G1. Gruppe tuleb vaadata konkreetse teenuse/andmebloki kontekstis. Grupi moodustavad

sama Kohustuslik? väärtusega read.

Kui väli antud konkreetses teenuses ET'sse edastamiseks ei kuulu, siis on ta hall ja mingit nummerdust ei ole.

Juhul, kui klientsüsteem siiski edastab väärtust selle välja kohta, mis pole konkreetses teenuses edastamiseks ettenähtud, PAET

ignoreerib seda ja väärtust ei arvestata ning PAET baasi see ei jõua. Soovi korral, saab teenuseid laiendada ja mitte-edastatavate väljade

osas ärianalüütikutele ja süsteemianalüütikutele ettepanek teha. Sellisel juhul soovitav väli märgitakse edastatavaks ning sooritatakse ka

vastav laiendav arendus.

VÄLJUNDID

Väljundite eripäraks on lihtandmete ja süvaandmete (ehk kõiksugu seostest tulenevate andmete) üldine eristamine.

Juhul, kui mingi andmeolem kuulub üldse väljundis tagastamisele, siis kõik selle andmeolemi lihtandmed tagastatakse alati

(mõnes teenuses on väljundisse spetsiifilselt ka lihtandmed välja toodud, kuid see on tegelikult kirjelduse liiasus - lihtandmed

tagastatakse alati).

Juhul, kui mingi andmeolem kuulub väljundis tagastamisele ning selle andmeolemi märkimiseks on kasutatud tavanummerdust (näiteks 1,

1.1, jne) ning mingeid süvaandmete seoseid lisaks märgitud pole, siis vastava andmeolemi kohta tagastatakse ainult lihtandmed.

Juhul, kui teenuse sisendi või väljundi kirjelduses kasutatakse viiteid/linke, siis arvestatakse kogu infoga vastavalt lingilt ning sellele

LISAKS võetakse ka teenuses endas eraldi väljatoodu.

Kõikide PAET teenuste sisendid ja väljundid, sh enimkasutatavate andmeolemite sisendid ja väljundid on kirjeldatud rohelisel taustal.

SISENDID

Sisendite eripäraks on see, et PAETs on väga täpselt piiritletud (võrreldes väljunditega kuni iga andmeolemi lihtandmeteni välja!), mida iga

konkreetse teenusega saab sisend-päringus edastada, mida mitte.

Kõik, mida iga konkreetse teenusega edastada tohib, on vastavalt teenustes ära tähistatud - väli on nummerdatud ja roheline.

Numbrilise tähistusega sisendis edastatavate andmeolemite puhul reeglina piisab antud andmeolemi atribuutidest, mis on antud

konkreetses teenuses kirjeldatud.

Juhul aga, kui andmeolem on sisendis tähistatud lingi/viitena (oma lehele) siis tuleb saata selle andmeolemi kogu komplekt.

Kui väli on konkreetses teenuses lausa kohustuslik edastuseks, siis on lisatud ka kohustuslikkuse märge Kohustuslik? "JAH".

Kui teatud väljad moodustavad loogilise komplekti, kus kohustuslik on märkida vähemalt 1 märgitud väljadest, siis on tulbas Kohustuslik?

vastavad read väärtustatud grupi märkega, nt. G1. Gruppe tuleb vaadata konkreetse teenuse/andmebloki kontekstis. Grupi moodustavad

sama Kohustuslik? väärtusega read.

Kui väli antud konkreetses teenuses ET'sse edastamiseks ei kuulu, siis on ta hall ja mingit nummerdust ei ole.

Juhul, kui klientsüsteem siiski edastab väärtust selle välja kohta, mis pole konkreetses teenuses edastamiseks ettenähtud, PAET

ignoreerib seda ja väärtust ei arvestata ning PAET baasi see ei jõua. Soovi korral, saab teenuseid laiendada ja mitte-edastatavate väljade

osas ärianalüütikutele ja süsteemianalüütikutele ettepanek teha. Sellisel juhul soovitav väli märgitakse edastatavaks ning sooritatakse ka

vastav laiendav arendus.

VÄLJUNDID

Väljundite eripäraks on lihtandmete ja süvaandmete (ehk kõiksugu seostest tulenevate andmete) üldine eristamine.

Juhul, kui mingi andmeolem kuulub üldse väljundis tagastamisele, siis kõik selle andmeolemi lihtandmed tagastatakse alati

(mõnes teenuses on väljundisse spetsiifilselt ka lihtandmed välja toodud, kuid see on tegelikult kirjelduse liiasus - lihtandmed

tagastatakse alati).

Juhul, kui mingi andmeolem kuulub väljundis tagastamisele ning selle andmeolemi märkimiseks on kasutatud tavanummerdust (näiteks 1,

1.1, jne) ning mingeid süvaandmete seoseid lisaks märgitud pole, siis vastava andmeolemi kohta tagastatakse ainult lihtandmed.

Juhul, kui teenuse sisendi või väljundi kirjelduses kasutatakse viiteid/linke, siis arvestatakse kogu infoga vastavalt lingilt ning sellele

LISAKS võetakse ka teenuses endas eraldi väljatoodu.

Kõigi teenuste ja tugiteenuste lingid

AnnaAvalikustatudFailERT

AnnaMarksonadERT

LahendiVaatamineERT

LeiaKohtuistungidERT

LeiaLahendidErivaadeRK

LeiaLahendidERT

LeiaLahendidRK

LeiaLahendiTeatavaksTegemisedERT

LeiaMenetlustaotlusedRK

LeiaToimingudSamasAsjasRK

Vastava teenuse sisu ja funktsionaalsuse kirjeldus asub dokumendis: Viimati muudetud:

eRTjaRKteenused_ERT.rtf 14.12.2015

eRTjaRKteenused_ERT.rtf 26.03.2014

eRTjaRKteenused_ERT.rtf 10.05.2019

eRTjaRKteenused_ERT.rtf 06.11.2019

eRTjaRKteenused_ERT.rtf 10.05.2019

eRTjaRKteenused_ERT.rtf 05.02.2016

eRTjaRKteenused_ERT.rtf 07.04.2017

eRTjaRKteenused_ERT.rtf 09.05.2014

Projekt, mille

raames teenus lisati

või muudeti:

Kommentaar/selgitus

ERT

Klass/Nimi L ii k

m e

te a

K o

h u

s tu

s li k

V a

ik e

v ä

ä rt

u s

S o

rd it

a v

KohtuAsiOtsing

LiikKL {0,*}

RegistreerimiseKP

RegistreerimiseKPVahemikuLoppKP

Pealkiri

AsjaNR

AsjaObjektID

Menetlused {0,*}

MenetlusOtsing

MenetluseNR

AvalikNimetus

TyypKL {0,*}

MenetlusLiikKL {0,*}

MenetlusLiigiAlaLiikKL {0,*}

RegistreerimiseKP

RegistreerimiseKPVahemikuLoppKP

LahendiTeatavaksTegemiseAeg

LahendiTeatavaksTegemiseAegVahemikuLoppKP

Kohtuasi {1}

Toimingud {0,*}

MenetlevadAsutused {0,*}

Domain Model Mapping

Osalised {0,*}

MenetluseSisulineLiigitusOtsing

KaebuseProtestiLiikKL {0,*}

KategooriaKL {0,*}

SisulineLiigitusKL {0,*}

LahendusKL {0,*}

LahenduseLisainfoKL {0,*}

ToimingOtsing

ObjektID

JarjekorraNR

ToiminguNR

EcliNR

Nimetus

LiikKL {0,*}

AlaLiikKL {0,*}

AlaLiigiTapsustusKL

AlgusKP

AlgusKPVahemikuLoppKP

LahendiKuulutamiseAeg

LahendiKuulutamiseAegVahemikuLoppKP

DokumendiSaabumiseKP

StaatusKL

StaatusKP

AvalikustatudFail

LabiviimiseAlgusKP

LabiviimiseAlgusKPVahemikuLoppKP

LabiviimiseLoppKP

LabiviimiseVormKL

Annotatsioonid {0,*}

Oigusaktid {0,*}

Pohjendus

Sissejuhatus

Resolutsioon

SalastatuseTaseKL

Menetlus {1}

ToiminguEsitaja {0,*}

ToiminguEsitajaAsutus {0,*}

Vabatekst

SyydistusPunktidLahendKL {0,*}

KvalifikatsiooniParagrahv {0,*}

SanktsiooniLiikKL {0,*}

ToiminguOsalised {0,*}

ToiminguMenetlejad {0,*}

KolleegiumiKoosseisKL {0,*}

StaatusedKLSelgitus

EriarvamusteAvalikustatudFailid {0,*}

IstungiSaalid {0,*}

SisulisedLahendused {0,*}

LahendidSamasAsjas

VaidlustatudLahendiKohtumaja {0,*}

IAstmeKohtumaja {1}

ToiminguidErivaates

MaaruseLahendiKuulutamiseAeg

MaaruseAlaLiikKL

MarksonastatusKL

TagastaAnnotatsioonidJaMarksonad FALSE

TagastaTyhistatudJaKustutatudIstungid TRUE

ToiminguOsalineOtsing

IsikuKoosnimi

ToiminguosaliseLiikKL {0,*}

LiikKL

VormKL

AmetKL

IstungisaalOtsing

ObjektID

Kohtumaja {1}

SeaduseSateOtsing

EXCLUDE FALSE

ObjektID

Paragrahv

ParagrahvPrimm

Loige

LoigePrimm

Punkt

PunktPrimm

Tekst

TekstLyhendatult

SeadustikKL

LiikKL Eriosa paragrahv

AnnotatsioonOtsing

MarksonadObjektID {0,*}

AlgusKP

Alustaja

Lopetaja

LoppKP

ObjektID

SeisundKL

Sisu

Marksona

ObjektID

AlgusKP

LoppKP

JrkNrHarus

Vaartus

AlamMarksonad {0,*}

OigusaktOtsing

GlobaalID

TerviktekstiGrupiID

Paragrahv

Loige

Alampunkt

Sisu

Viide

OsalineOtsing

IsikuKoosnimi

LiikKL {0,*}

JuriidilineIsikOtsing

ObjektID

Koosnimi

FailOtsing

ObjektID

Nimetus

Sisu {0,*}

OtsinguMeta

PageSize 75

PageNum

SorditavadValjad {0,*}

SorditavVali

SortField

SortOrder

MenetlusOtsingTulem

Kogus

Loend {0,*}

ToimingOtsingTulem

Kogus

Loend {0,*}

Arv

Decimal

Aeg

Tunnus

Kirjeldus

Tekst

Toevaartus

Andmetüüp:

Lihtandmed ja Süvaandmed P o

s it

s io

o n

N im

L ii k

m e

te a

K o

h u

s tu

s li k

S o

rd it

a v

long:KLVaartus 1.5.2.*

Aeg

string:Tunnus

string:Tunnus 1.5.2.*

long:ID

MenetlusOtsing

string:Tunnus 1.5.* S

string:Tunnus

long:KLVaartus 1.5.*

Aeg 1.5.*

Aeg

KohtuAsiOtsing 1.5.2

ToimingOtsing

JuriidilineIsikOtsing

Domain Model Mapping

LeiaLahendidERT

Sisend

OsalineOtsing

long:KLVaartus 1.6.*

1 Kohtutoiming

long:ID

long:ID 1.* S

string:Tunnus 1.* S

string:Tunnus

long:KLVaartus 1.* S

long:KLVaartus

Aeg

Aeg 1.* S

Aeg 1.*

dateTime:Aeg

long:KLVaartus

Aeg S

FailOtsing

Aeg

long:KLVaartus

AnnotatsioonOtsing 1.4 {0,1}

OigusaktOtsing 1.8

string:Kirjeldus

long:KLVaartus

MenetlusOtsing 1.5

ToiminguOsalineOtsing 1.1

JuriidilineIsikOtsing 1.7

string:Tunnus 1.*

long:KLVaartus 1.*

SeaduseSateOtsing 1.2

long:KLVaartus 1.*

ToiminguOsalineOtsing

ToiminguOsalineOtsing 1.3

long:KLVaartus 1.*

string:Kirjeldus

FailOtsing

IstungisaalOtsing

MenetluseSisulineLiigitusOtsing 1.6 {0,1}

ToimingOtsingTulem

JuriidilineIsikOtsing

long:ID

Aeg

long:KLVaartus

Toevaartus

string:Tunnus

{1.1.*}

{1.3.*} Jah S

long:KLVaartus

long:ID

JuriidilineIsikOtsing

Toevaartus

long:ID

string:Tunnus 1.2.*

string:Kirjeldus

long:KLVaartus 1.2.*

long:KLVaartus

long:ID 1.4.*

Aeg

string:Tunnus

Aeg

long:ID

long:KLVaartus

string:Kirjeldus 1.4.*

long:ID

Aeg

integer:Arv

string:Tunnus

Marksona

long:ID 1.8.*

string:Tunnus 1.8.*

string:Kirjeldus 1.8.*

string:Tunnus

long:KLVaartus

long:ID 1.7.*

string:Tunnus S

long:ID

string:Tunnus

byte

2 OtsinguMeta

integer:Arv 2.*

SorditavVali 2.1

string:Tunnus 2.1.*

long:KLVaartus 2.1.*

Arv

MenetlusOtsing

LahendiOtsingTulem

Arv

ToimingOtsing

integer:8

integer:4

decimal:15,5

dateTime

string:256

string:1000

string:2147483647

boolean:1

K ir

je ld

u s

P o

s it

s io

o n

L ii k

m e

te a

K o

h u

s tu

s li k

S o

rd it

a v

P o

s it

s io

o n

eRT: kohtuasja liik 1.5.2.*

eRT: kohtuasja alguskuupäev

eRT: kasutatakse lahendi vaates

pealkirjana

AsjaNR on alati ka kohtueelse/-välise

menetluse number. eRT: kohtueelse

menetluse nr 1.5.2.*

Tegemist on I- või II-astme kohtu

menetluse numbriga. Andes sisendis

korraga nii MenetluseNR kui ka

RiigikohtuNR, tagastatakse lahendeid

mis vastavad kummalegi sisendis

antud väärtusele. St filtreerimisel

kasutatakse VÕI reeglit.

eRT: kohtuasja/menetluse number 1.1.1.* 1.5.*

eRT: menetluse liik 1.5.*

eRT: menetluse tüüp 1.5.*

eRT: menetlustüübi alaliik 1.5.*

eRT: menetluse alustamise KP 1.5.*

1.5.2

LeiaLahendidERT

Sisend Väljund Sisend

LeiaLahendidRK

eRT: kaebuse/protesti liik. Menetluse

sisulisest liigitusest. 1.6.*

eRT: asja kategooria. Menetluse

sisulisest liigitusest. 1.6.*

eRT: asja liik. Menetluse sisulisest

liigitusest. 1.6.*

eRT: lahendus. Lahendi sisulisest

liigitusest. 1.6.*

eRT: lahenduse lisainfo. Lahendi

sisulisest liigitusest. 1.6.*

1.1.*

eRT: liidetakse eRT poolel

MenetluseNR + "/" + JajrekorraNR 1.1.* 1.*

1.1.* 1.*

ECLI number 1.1.*

eRT: lahendi liik 1.1.* 1.*

eRT: lahendi alaliik

1.1.*

eRT: lahendi KP 1.1.* 1.*

eRT: lahendi KP 1.*

1.1.*

eRT: lahendi jõustumised 1.1.*

eRT: faili ikoon 1.1.3 1.9

Väärtustatakse väljundis vaid juhul, kui

sisendis

TagastaAnnotatsioonidJaMarksonad =

TRUE. Kui sisendparameeter on

täidetud, siis tagastatakse vaid sellised

annotatsioonid, mille sisus leidub

sisendparameetri vaste. 1.1.4 1.4

1.1.7 1.8

1.1.1 1.5

Toimingu menetleja, kes viis Toimingu

"esitatud" seisundisse. 1.1.2 1.1 Otsitakse kõiki Toiminguid, kus

sisendisse antud süsteemne asutus või

selle alamüksus on seotud

ToiminguEsitajaga. Sorteerimine

toimub Isik.Koosnimi järgi.

eRT: kohus 1.1.5 1.7 Sisendväärtust otsitakse kogu lahendi

faili sisust.

eRT: lahendi sisu otsing 1.* Otsitakse ToiminguOsaline

.SyydistusPunktid.LahendKL väärtuste

seast. eRT: lahendus 1.*

Leitakse kõik Toimingud, millele vastab

Toiming.ToiminguOsalised.Kvalifikatsi

oon[SeaduseSate]

eRT: väärteokoosseis (krimis

"karistusseadustik") 1.2

Leitakse kõik Toimingud, millele vastab

Toiming.ToiminguOsaline

.Sanktsioonid.LiikKL

eRT: karistuse liigid 1.*

Otsib sobivat nime kõigi

ToiminguMenetljate seast.

eRT: kolleegiumi koosseis 1.1.6 1.3

1.*

Sisulised lahendused seotakse lahendi

külge läbi menetluse sisuliste liigituste.

Seetõttu lahendil võib olla menetluse

sisulised liigitused märgitud ka siis, kui

lahendile endale sisulisi lahendusi ei

märgitud. 1.6

1.1.*

Kui märgitud TRUE, siis tagastatakse

otsingutulemustes ka annotatsioonide

sisu ja märksõnad. Kasutatakse

Riigikohtu välisveebis. 1.*

Otsitakse Isiku koosnimest lõiku

"%string%". eRT: kohtunik.

NB! Sorditav on vaid ToiminguEsitaja

koosnimi (1.1.*).

{1.1.2.*}

{1.1.6.*}

{1.1.*}

{1.3.*}

{1.1.2.*}

{1.1.6.*}

{1.1.2.*}

{1.1.6.*}

1.2.*

1.4.*

1.1.7.* 1.8.*

Otsitakse kõiki Toiminguid, kus

sisendisse antud süsteemne asutus või

selle alamüksus on seotud

ToiminguEsitajaga.

eRT: kohus 1.1.5.* 1.7.*

eRT: kohus 1.1.5.*

1.1.3.* 1.9.*

1.1.3.*

Määratakse, kui soovitakse väljundit

juhtida 2

2.*

2.1

2.1.*

Kõigi otsingukriteeriumitele vastavate

olemite arv. 1.*

Otsingukriteeriumitele vastavate

olemite loend, mis sisaldab ainult

kasutaja poolt etteantud vahemikus

paiknevaid elemente (vahemik

kirjeldatakse OtsinguMeta abil). 1.1

N im

L ii k

m e

te a

K o

h u

s tu

s li k

S o

rd it

a v

K ir

je ld

u s

P o

s it

s io

o n

L ii k

m e

te a

eRT: kohtuasja liik

eRT: kohtuasja alguskuupäev

eRT: kasutatakse lahendi vaates

pealkirjana

AsjaNR on alati ka kohtueelse/-välise

menetluse number. eRT: kohtueelse

menetluse nr 1.1.1.1.*

Asja (mitte KohtuAsja) ObjektID, mida

kasutatakse erivaate teenuse

sisendina. 1.1.1.1.*

Tegemist on I- või II-astme kohtu

menetluse numbriga. Andes sisendis

korraga nii MenetluseNR kui ka

RiigikohtuNR, tagastatakse lahendeid

mis vastavad kummalegi sisendis

antud väärtusele. St filtreerimisel

kasutatakse VÕI reeglit.

eRT: kohtuasja/menetluse number 1.1.1.*

1.1.1.*

eRT: menetluse liik

eRT: menetluse tüüp

eRT: menetlustüübi alaliik

eRT: menetluse alustamise KP

1.1.1.1

Sisend

LeiaLahendidRK

Väljund

eRT: kaebuse/protesti liik. Menetluse

sisulisest liigitusest.

eRT: asja kategooria. Menetluse

sisulisest liigitusest.

eRT: asja liik. Menetluse sisulisest

liigitusest.

eRT: lahendus. Lahendi sisulisest

liigitusest.

eRT: lahenduse lisainfo. Lahendi

sisulisest liigitusest.

Kohtutoiming

1.1.*

eRT: liidetakse eRT poolel

MenetluseNR + "/" + JajrekorraNR 1.1.*

S 1.1.*

RK: dokumendi nimetus 1.1.*

eRT: lahendi liik 1.1.*

eRT: lahendi alaliik 1.1.*

RK: dokumendi alaliigi täpsustus 1.1.*

1.1.*

S eRT: lahendi KP 1.1.*

eRT: lahendi KP

1.1.*

S eRT: lahendi jõustumised 1.1.*

eRT: faili ikoon 1.1.3

{0,1}

Väärtustatakse väljundis vaid juhul, kui

sisendis

TagastaAnnotatsioonidJaMarksonad =

TRUE. Kui sisendparameeter on

täidetud, siis tagastatakse vaid sellised

annotatsioonid, mille sisus leidub

sisendparameetri vaste. 1.1.4

1.1.6

1.1.1

Toimingu menetleja, kes viis Toimingu

"esitatud" seisundisse. 1.1.2

1.1.5 Sisendväärtust otsitakse kogu lahendi

faili sisust.

eRT: lahendi sisu otsing Otsitakse ToiminguOsaline

.SyydistusPunktid.LahendKL väärtuste

seast. eRT: lahendus

Leitakse kõik Toimingud, millele vastab

Toiming.ToiminguOsalised.Kvalifikatsi

oon[SeaduseSate]

eRT: väärteokoosseis (krimis

"karistusseadustik")

Leitakse kõik Toimingud, millele vastab

Toiming.ToiminguOsaline

.Sanktsioonid.LiikKL

eRT: karistuse liigid

Otsib sobivat nime kõigi

ToiminguMenetljate seast.

eRT: kolleegiumi koosseis

{0,1}

Sisulised lahendused seotakse lahendi

külge läbi menetluse sisuliste liigituste.

Seetõttu lahendil võib olla menetluse

sisulised liigitused märgitud ka siis, kui

lahendile endale sisulisi lahendusi ei

märgitud.

Tagastatakse arv, mis näitab mitu

avalikustatud Riigkohtu toimingut

leidub samas asjas ehk mitu vastet

tagastaks erivaade. Loe täpsemalt

teenuse spetsifikatsioonist. 1.1.*

1.1.*

Kui märgitud TRUE, siis tagastatakse

otsingutulemustes ka annotatsioonide

sisu ja märksõnad. Kasutatakse

Riigikohtu välisveebis.

Jah S

Otsitakse Isiku koosnimest lõiku

"%string%". eRT: kohtunik.

NB! Sorditav on vaid ToiminguEsitaja

koosnimi (1.1.*). 1.1.2.*

Leitakse vaid Toimingud, millega on

Annotatsiooni kaudu määratud

vähemalt üks sisendis antud

märksõnadest.

eRT: ? 1.1.4.*

eRT: annotatsiooni sisu otsing 1.1.4.*

1.1.6.*

Otsitakse kõiki Toiminguid, kus

sisendisse antud süsteemne asutus või

selle alamüksus on seotud

ToiminguEsitajaga.

eRT: kohus 1.1.5.*

S eRT: kohus 1.1.5.*

1.1.3.*

OtsinguMeta

Määratakse, kui soovitakse väljundit

juhtida

LahendiOtsingTulem 1

Kõigi otsingukriteeriumitele vastavate

olemite arv. 1.*

Otsingukriteeriumitele vastavate

olemite loend, mis sisaldab ainult

kasutaja poolt etteantud vahemikus

paiknevaid elemente (vahemik

kirjeldatakse OtsinguMeta abil). 1.1

K o

h u

s tu

s li k

S o

rd it

a v

P o

s it

s io

o n

N im

L ii k

m e

te a

K o

h u

s tu

s li k

S o

rd it

a v

K ir

je ld

u s

eRT: kohtuasja liik

eRT: kohtuasja alguskuupäev

eRT: kasutatakse lahendi vaate

pealkirjana

AsjaNR on alati ka kohtueelse/-

välise menetluse number. eRT:

kohtueelse menetluse nr

eRT: kohtuasja/menetluse number

eRT: menetluse liik

eRT: menetluse tüüp

eRT: menetlustüübi alaliik

eRT: menetluse alustamise KP

LahendiVaatamineERT

Sisend

LeiaLahendidRK

Väljund

eRT: kaebuse/protesti liik.

Menetluse sisulisest liigitusest.

eRT: asja kategooria. Menetluse

sisulisest liigitusest.

eRT: asja liik. Menetluse sisulisest

liigitusest.

eRT: lahendus. Lahendi sisulisest

liigitusest.

eRT: lahenduse lisainfo. Lahendi

sisulisest liigitusest.

Kohtutoiming

1 JAH

Päritakse konkreetse Toimingu

andmed.

eRT: liidetakse eRT poolel

MenetluseNR + "/" + JajrekorraNR

ECLI number

eRT: lahendi liik

eRT: lahendi alaliik

eRT: lahendi KP

eRT: kuvatakse link failile

eRT (väljund): annotatsioonid

eRT: jõustunud osa kirjeldus

Toimingu menetleja, kes viis

Toimingu "esitatud" seisundisse.

Sisendväärtust otsitakse kogu

lahendi faili sisust.

eRT: lahendi sisu otsing Otsitakse ToiminguOsaline

.SyydistusPunktid.LahendKL

väärtuste seast. eRT: lahendus

Leitakse kõik Toimingud, millele

vastab Toiming.SyyteoSyndmused

.Kvalifikatsioon[SeaduseSate]

eRT: väärteokoosseis (krimis

"karistusseadustik")

Leitakse kõik Toimingud, millele

vastab Toiming.ToiminguOsaline

.Sanktsioonid.LiikKL

eRT: karistuse liigid

Otsib sobivat nime kõigi

ToiminguMenetljate seast.

eRT: kolleegiumi koosseis

Toimingu viimase staatuse

selgitus ehk

Toiming.StaatusedKL[uusim].Selgi

tus. eRT: kommentaar

jõustumisele Tagastatakse kõikide

eriarvamuste põhifailid ehk viited

failidele, mis asuvad antud

Toiminguga seotud

Toiming[AlaLiikKL="Eriarvamus"]

AvalikustatudFail positsioonil.

eRT: link eriarvamuse failile.

Sisulised lahendused seotakse

lahendi külge läbi menetluse

sisuliste liigituste. Seetõttu

lahendil võib olla menetluse

sisulised liigitused märgitud ka

siis, kui lahendile endale sisulisi

lahendusi ei märgitud.

Loend antud toiminguga samas

asjas paiknevates avalikustatud

lahenditest. Ehk Toimingutest, mis

on leitavad LeiaLahendidERT

teenusega ja mille Asi.ObjektID

kattub vaadeldava Toiminguga.

eRT: lahendi metaandmete vaates

kuvatav samas asjas olevate

lahendite nimekiri

Otsitakse Isiku koosnimest lõiku

"%string%". eRT: kohtunik.

eRT: ?

eRT: annotatsioon

P o

s it

s io

o n

L ii k

m e

te a

K o

h u

s tu

s li k

S o

rd it

a v

P o

s it

s io

o n

N im

L ii k

m e

te a

K o

h u

s tu

s li k

S o

rd it

a v

1.6.2.*

1.6.*

1.6.2

LahendiVaatamineERT AnnaAvalikustatudFailERT

SisendVäljund

1.7.*

1.*

1.1

1.4

1.10

1.*

1.6

1.2

1.9

1.5

1.*

1.3

1.7

1 .8

: L

a h

e n

d iO

ts in

g T

u le

1.*

{1.2.*}

{1.5.*}

{1.2.*}

{1.5.*}

{1.2.*}

{1.5.*}

1.4.*

1.10.*

1.9.*

{1.1.*}

{1.3.*} 1 JAH

{1.1.*}

{1.3.*}

K ir

je ld

u s

P o

s it

s io

o n

L ii k

m e

te a

K o

h u

s tu

s li k

S o

rd it

a v

P o

s it

s io

o n

N im

1.2.1.*

1.2.*

1.2.1

Väljund

LeiaKohtuistungidERT

Sisend

AnnaAvalikustatudFailERT

Sisend

1 Kohtutoiming

1.*

1.2

1.4

1.1

1.3

1.*

1.1.*

1.3.*

1.3.1

{1.4.*}

{1.3.1.*}

1.*

2 otsinguMeta

2.*

2.1

2.1.*

KohtuistungidOtsingTulem

L ii k

m e

te a

K o

h u

s tu

s li k

S o

rd it

a v

K ir

je ld

u s

P o

s it

s io

o n

L ii k

m e

te a

K o

h u

s tu

s li k

S o

rd it

a v

P o

s it

s io

o n

RK: kohtu kolleegium 1.1.2.1.*

Tegemist on I- või II-astme kohtu

menetluse numbriga. Andes

sisendis korraga nii MenetluseNR

kui ka RiigikohtuNR, tagastatakse

lahendeid mis vastavad kummalegi

sisendis antud väärtusele. St

filtreerimisel kasutatakse VÕI reeglit.

eRT: kohtuasja/menetluse number 1.1.2.*

LahendiTeatavaksTegemiseAeg

laetakse väljundisse

LeiaLahendidTeatavaksTegemisedE

RT indeksist MenetluseNR järgi 1.1.2.*

1.1.2.1

LeiaKohtuistungidERT

Sisend Väljund Sisend

AnnaMarksonadERT

Kui sisendis on nimetus täidetud,

siis väljundis ei tagastata ühtegi

Toimingut, millel on täidetud

KinnisekskuulutamiseAlusKL.

eRT: kohtuistungi pealkiri 1.1.*

S eRT: istungi liik 1.1.*

S 1.1.*

S eRT: Algusaeg 1.1.*

eRT: Algusaeg

1.1.2

1.1.1

1.1.3

Vaikimisi tagastatakse ka tühistatud

ja kustutatud istungid. Kui väärtus

on FALSE, siis teenuses ei tagastata

istungeid, mille Toiming.SeisundKL

on "Eitatud" või "Tühistatud".

JAH S

Otsitakse Isiku koosnimest lõiku

"%string%". eRT: kohtunik. 1.1.1.* Teenus tagastab kõiki toimingu

menetlejaid olenemata liigist.

Sisendis võib kasutada näiteks

ainult eesistuja järgi lahendite

leidsmiseks, andes sisendisse

vastava liigi. 1.1.1.*

1.1.1.*

Sisendis on kohustuslik väärtustada

ObjektID või KohtumajaObjektID.

Sorteerimine toimub

Istungisaal.Nimetus järgi.

eRT: saal 1.1.3.*

Sisendis on kohustuslik väärtustada

ObjektID või Kohtumaja.ObjektID.

eRT: kohus ja kohtumaja 1.1.3.1

Otsitakse kõiki Toiminguid, kus

sisendisse antud süsteemne asutus

või selle alamüksus on seotud

ToiminguEsitajaga. Antud teenuses

vajalik vaid istungite filtreerimiseks

kohtute kaupa (nt RK lehel). 1.1.3.1.*

Sorditav on väljundis antav

Kohtumaja.Koosnimi . 1.1.3.1.*

Määratakse, kui soovitakse väljundit

juhtida

Kõigi otsingukriteeriumitele

vastavate olemite arv. 1.*

Otsingukriteeriumitele vastavate

olemite loend, mis sisaldab ainult

kasutaja poolt etteantud vahemikus

paiknevaid elemente (vahemik

kirjeldatakse OtsinguMeta abil). 1.1

N im

L ii k

m e

te a

K o

h u

s tu

s li k

S o

rd it

a v

K ir

je ld

u s

P o

s it

s io

o n

L ii k

m e

te a

Sisend Väljund

AnnaMarksonadERT

1.*

1.1 {0,*}

K o

h u

s tu

s li k

S o

rd it

a v

P o

s it

s io

o n

N im

L ii k

m e

te a

K o

h u

s tu

s li k

S o

rd it

a v

1.3.*

1 Menetlus

1.* S

1.*

1.3

1.2

LeiaLahendiTeatavaksTegemisedERT

SisendVäljund

AnnaMarksonadERT

1.1

1.1.* JAH S

1.1.*

1.2.*

2 otsinguMeta

2.*

2.1

2.1.*

TeatavaksTegemisedOtsingTulem

K ir

je ld

u s

P o

s it

s io

o n

L ii k

m e

te a

K o

h u

s tu

s li k

S o

rd it

a v

P o

s it

s io

o n

1.1.3.* 1.1.1.*

Tegemist on I- või II-astme kohtu

menetluse numbriga. Andes

sisendis korraga nii MenetluseNR

kui ka RiigikohtuNR, tagastatakse

lahendeid mis vastavad kummalegi

sisendis antud väärtusele. St

filtreerimisel kasutatakse VÕI reeglit.

eRT: kohtuasja/menetluse number 1.1.* 1.1.* Väli väärtustatakse väljundis vaid

juhul, kui tegemist ei ole

konfidentsiaalse menetlusega. eRT:

istungi pealkiri 1.1.*

eRT: kuulutamise aeg 1.1.*

eRT: kuulutamise aeg

1.1.3 1.1.1

1.1.2

LeiaMenetlustaotlusedRK

Sisend

LeiaLahendiTeatavaksTegemisedERT

Sisend Väljund

1.1.1

1.*

1.1

1.*

1.3

Otsitakse Isiku koosnimest lõiku

"%string%". eRT: kohtunik. 1.1.1.* Teenuses on võimalik otsida vaid

Menetluse Osaliste seast, kelle

LiikKL on "Vastutav kohtunik",

"Kohtunik" või "Ettekandja

kohtunik". Väljundis tagastatakse

vaid Osalisi, kelle LiikKL ="Vastutav

kohtunik", "Kohtunik" või

"Ettekandja kohtunik". Kui

IsikuKoosnimi on määratud kuid

antud parameeter on täitmata, siis

otsitakse sobivat isikut mõlemat liiki

osaliste seast. 1.1.1.*

eRT: kohus ja kohtumaja 1.1.2.* 1.3.*

eRT: kohus ja kohtumaja 1.1.2.*

Määratakse, kui soovitakse väljundit

juhtida 2

2.*

2.1

2.1.*

Kõigi otsingukriteeriumitele

vastavate olemite arv. 1.*

Otsingukriteeriumitele vastavate

olemite loend, mis sisaldab ainult

kasutaja poolt etteantud vahemikus

paiknevaid elemente (vahemik

kirjeldatakse OtsinguMeta abil). 1.1

N im

L ii k

m e

te a

K o

h u

s tu

s li k

S o

rd it

a v

K ir

je ld

u s

RK: Asja liik

S RK: vaidlustatud kohtuasja number

RK: sisu

LeiaMenetlustaotlusedRK

Sisend

RK: III a. kohtu (Riigikohtu menetlus)

kohtukoosseis

Kohtutoiming

RK: registreerimise number

RK: avalduse liik

RK: menetlustaotluse esitamise

kuupäev

S RK: saabumise kuupäev

RK: menetlustaotluse avaldajad

vabatekstina

Kui lahendite keti teise taseme lahend

on koostatud I astme kohtu poolt, siis

tagastatakse antud positsioonil

vastava kohtumaja nimetus. Vt

täpsemalt nõudest "TE-P-MT-04".

RK: 1. astme kohus

Väärtus võetakse menetlustaotluse

peale koostatud määruse

LahendiKuulutamiseAeg väljalt.

Teisisõnu otsitakse jõustunud lahend

tüüpi toimingut, mis on kindla alaliigiga

ja mille Toiming.AlusToimingud

positsioonil leidub antud

menetlustaotlus. Tagastatakse selle

toimingu LahendiKuulutamiseAeg

väärtus. Kui sellist toimingut ei leidu

või LahendiKuulutamiseAeg väärtus on

tulevikus, siis tagastatakse NULL. Vt

täpsemalt teenuse spetsifikatsioonist.

RK: määruse kuupäev

Menetlustaotlusele koostatud määruse

AlaLiikKL. Kui sobivat määrust ei leidu,

tagastatakse NULL. Vt täpsemalt

teenuse spetsifikatsioonist.

RK: määrus

Väljundis tagastatakse vaid sellised

Osalised, kelle LiikKL on "Kohtunik",

"Vastutav kohtunik" või "Ettekandja

kohtunik".

Sisendi täitmisel tagastab teenus

sellised menetlustaotlused, mille

Toiming.AlusToiming positsioonil

paikneb lahend tüüpi toiming, mille

esitaja Ametnik.Organisatsiooniyksus

kattub sisendis antuga või kuulub selle

alamhierarhiasse.

Väljundis tagastatakse

Toiming.AlusToimingud positsioonil

oleva lahend tüüpi toimingu

toiminguesitaja organisatsiooniüksuse

ObjektID.

RK: asja arutanud kohus

OtsinguMeta

Määratakse, kui soovitakse väljundit

juhtida

MenetlustaotlusedOtsingTulem

Kõigi otsingukriteeriumitele vastavate

olemite arv.

Otsingukriteeriumitele vastavate

olemite loend, mis sisaldab ainult

kasutaja poolt etteantud vahemikus

paiknevaid elemente (vahemik

kirjeldatakse OtsinguMeta abil).

P o

s it

s io

o n

L ii k

m e

te a

K o

h u

s tu

s li k

S o

rd it

a v

P o

s it

s io

o n

N im

L ii k

m e

te a

K o

h u

s tu

s li k

S o

rd it

a v

1.1.1.1.*

1.1.1.* S

1.1.1.*

1.1.1.1

LeiaLahendidErivaadeRK

Sisend

LeiaMenetlustaotlusedRK

Väljund

1.1.1.2

1.1.*

1.1.* S

1.1.*

1.1.1

1.1.*

1.1.3

1.1.4

1.1.*

1.1.1.2.*

{1.1.3.*}

{1.1.4.*}

{1.1.3.*}

{1.1.4.*} S

2 OtsinguMeta

2.*

2.1

2.1.*

1.*

1.1

K ir

je ld

u s

P o

s it

s io

o n

L ii k

m e

te a

K o

h u

s tu

s li k

S o

rd it

a v

eRT: kohtuasja liik

eRT: kohtuasja alguskuupäev

eRT: kasutatakse lahendi vaates

pealkirjana

AsjaNR täidetakse kohtumenetluse

numbriga 1.1.1.1.*

LeiaLahendidRK teenuses tagastatud

AsjaObjektID väärtus. 1.1.1.1.*

Tegemist on I- või II-astme kohtu

menetluse numbriga. Andes sisendis

korraga nii MenetluseNR kui ka

RiigikohtuNR, tagastatakse lahendeid

mis vastavad kummalegi sisendis

antud väärtusele. St filtreerimisel

kasutatakse VÕI reeglit.

eRT: kohtuasja/menetluse number 1.1.1.*

1.1.1.*

eRT: menetluse liik

eRT: menetluse tüüp

eRT: menetlustüübi alaliik

eRT: menetluse alustamise KP

1.1.1.1

LeiaLahendidErivaadeRK

Sisend Väljund

eRT: kaebuse/protesti liik

eRT: asja kategooria

eRT: asja liik

eRT: lahendus

eRT: lahenduse lisainfo

1.1.*

eRT: liidetakse eRT poolel

MenetluseNR + "/" + JajrekorraNR 1.1.*

1.1.*

RK: dokumendi nimetus 1.1.*

eRT: lahendi liik 1.1.*

eRT: lahendi alaliik 1.1.*

RK: dokumendi alaliigi täpsustus 1.1.*

1.1.*

eRT: lahendi KP 1.1.*

eRT: lahendi KP

1.1.*

eRT: lahendi jõustumised 1.1.*

eRT: faili ikoon 1.1.3

Väärtustatakse väljundis vaid juhul, kui

sisendis

TagastaAnnotatsioonidJaMarksonad =

TRUE. Kui sisendparameeter on

täidetud, siis tagastatakse vaid sellised

annotatsioonid, mille sisus leidub

sisendparameetri vaste. 1.1.4

1.1.1

Toimingu menetleja, kes viis Toimingu

"esitatud" seisundisse. 1.1.2

1.1.5 Sisendväärtust otsitakse kogu lahendi

faili sisust.

eRT: lahendi sisu otsing Otsitakse ToiminguOsaline

.SyydistusPunktid.LahendKL väärtuste

seast. eRT: lahendus

Leitakse kõik Toimingud, millele vastab

Toiming.SyyteoSyndmused

.Kvalifikatsioon[SeaduseSate]

eRT: väärteokoosseis (krimis

"karistusseadustik")

Leitakse kõik Toimingud, millele vastab

Toiming.ToiminguOsaline

.Sanktsioonid.LiikKL

eRT: karistuse liigid

Toiminguosalised, kelle

ToiminguosaliseLiikKL on "Toimingu

tegija" või "Toimingu esitaja" 1.1.6 Otsib sobivat nime kõigi

ToiminguMenetljate seast.

eRT: kolleegiumi koosseis

Tagastatakse arv, mis näitab mitu

avalikustatud Riigkohtu toimingut

leidub sama RiigikohtuNR väärtusega.

Loe täpsemalt teenuse

spetsifikatsioonist.

1.1.*

Kui märgitud TRUE, siis tagastatakse

otsingutulemustes ka annotatsioonide

sisu ja märksõnad. Kasutatakse

Riigikohtu välisveebis.

Otsitakse Isiku koosnimest lõiku

"%string%". eRT: kohtunik.

{1.1.2.*}

{1.1.6.*}

1.1.6.*

Leitakse vaid Toimingud, millega on

Annotatsiooni kaudu määratud

vähemalt üks sisendis antud

märksõnadest.

eRT: ? 1.1.4.*

eRT: annotatsiooni sisu otsing 1.1.4.*

eRT: kohus 1.1.5.*

1.1.5.*

1.1.3.*

Määratakse, kui soovitakse väljundit

juhtida

Kõigi otsingukriteeriumitele vastavate

olemite arv. 1.*

Otsingukriteeriumitele vastavate

olemite loend, mis sisaldab ainult

kasutaja poolt etteantud vahemikus

paiknevaid elemente (vahemik

kirjeldatakse OtsinguMeta abil). 1.1

Lisa 4 - eRTjaRKteenused_ERT.pdf

E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 1/29

e-Riigiteataja ja riigikohtu teenused (ERT)

Vastutajad: süsteemianalüüs: Mihkel Auväärt, Indrek Velthut; kinnitajad: Eve Agur, Helina Filatova, Tatjana Matjas, Virge Kõosalu

Loodud: 05.02.2014 Viimati muudetud: 11.11.2015

E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 2/29

Üldtaust

E-riigiteataja (eRT) ja Riigikohtu (RK) teenuste komplekt hõlmab endas avalikkusele suunatud teenuseid, mille kaudu on võimalik pärida kohtute töö käigus avalikustamisele kuuluvaid andmeid. Nendeks on näiteks lahendid, istungite toimumise ajad, lahendite avalikustamised ja menetlustaotlused. Antud teenuseid kasutatakse peamiselt eRT ja RK kodulehel otsingute teostamiseks ja andmete vaatamiseks. Teenused on algselt realiseeritud ET_LIHT domeenis, st väljaspool tavapärast ET DTOd. Andmeid päritakse mõnedes teenustes korraga nii ET praegusest andmebaasist kui ka Riigikohtu vanast infosüsteemist (RKIS) siirdatud andmetest, mis asuvad eraldi andmebaasi schemas. Seoses andmebaasi tehniliste piirangutega on samad teenused realiseeritud ka täiesti eraldi infosüsteemis PAET (Päris avalik E-toimik), mis on ehitatud NoSQL andmebaasi peale ning mis võimaldab paremini ja kiiremini indekseerida ja leida kohtulahendeid. Enamus spetsifikatsiooni antud dokumendis on ühine nii ET_LIHT domeenis kui ka PAETis realiseeritud teenustele kuid võib esineda ka mõningaid erisusi. Teenuste sisend- ja väljundparameetrid on kirjeldatud ET_LIHT_TeenusteSpetsifikatsioonid Excelis. Lisaks on Excelis seatud "Kirjeldus" veerus parameetritele täiendavaid nõudeid, mida ei ole antud dokumendis dubleeritud.

E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 3/29

Üldreeglid

ERT-01: Teenused ei tagasta vaikimisi andmeobjektide lihtandmeid Tüüp: Functional Staatus: Proposed Viimati muudetud: 25.02.2014 15:14.48 Antud teenuste puhul tagastatakse väljundis vaid selliseid lihtandmeid, mis on märgitud konkreetse teenuse validaatori väljundis ehk ET_LIHT Excelis. Selline käitumine erineb enamikest ET teenustest, kus andmeobjekti tagastamisel antakse väljundis vaikimisi kaasa terve objekti lihtandmestik.

ERT-02: ET klassifikaatorite sünkroniseerimine klientsüsteemi poolel Tüüp: Informative Staatus: Proposed Viimati muudetud: 11.03.2014 11:04.08 ET teenuste parameetrites kasutatakse klassifikaatorite andmete vahetamisel vaid klassifikaatorite ObjektIDsid. Seega ET teenuste sisend- ja väljundparameetrites klassifikaatorite kasutamiseks peab klientsüsteem olema endale sünkroniseerinud vajaminevad ET klassifikaatorid koos ObjektID-ega. Selleks on erinevaid variante: 1. automaatne sünkroniseerimine kasutades ET teenuseid AnnaKlassifikaatorid ja

AnnaSeotudKlassifikaatorid 2. käsitsi klassifikaatori väärtuste kopeerimine klientsüsteemi rakenduse halduri poolt

ERT-03: Lõpetatud olemite filtreerimine Tüüp: Functional Staatus: Proposed Viimati muudetud: 11.11.2015 13:33.44 Väljastatavatele andmetele tuleb rakendada filtrit, mis eemaldab järgnevate väljade korral väljundist lõpetatud olemid ehk mille LoppKP väärtus on väiksem või võrdne süsteemiajast:

 Menetlus.MenetlevadAsutused

 Menetlus.Osalised

 Toiming.IstungiSaalid

 Toiming.ToiminguMenetlejad

 Toiming.ToiminguOsalised Piirang kehtib kõigi ERT ja RK teenuste korral, millel on väljundis eelnevad olemid.

E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 4/29

E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 5/29

LeiaLahendidERT (ERT-f)

Vastutajad: süsteemianalüüs: Mihkel Auväärt, Indrek Velthut; kinnitajad: Eve Agur, Helina

Filatova, Tatjana Matjas, Virge Kõosalu Staatus: Implemented Loodud: 05.02.2014 Viimati muudetud: 30.07.2015

Taust LeiaLahendidERT võimaldab otsida kõiki kohtutes avalikustatud kohtulahendeid, olenemata kohtuastmest. Lahendeid ehk ET mõistes Toiminguid otsitakse nii ET andmebaasist kui ka Riigikohtu RKISst siirdatud lahendite seast, mis paiknevad eraldi andmebaasi schemas. Teenuse parameetrid on kirjeldatud ET_LIHT_TeenusteSpetsifikatsioonid Excelis.

E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 6/29

Reeglid

ERT-f-01: Teenus võib tagastada vaid avalikustatud lahendeid (Kohtutoiminguid) Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 05.02.2014 16:27.27 Teenus võib tagastada vaid Kohtutoiminguid, mis vastavad kõigile järgnevatele reeglitele: 1. Tegemist peab olema Kohtutoiminguga mis asub KohtuAsjas, st peab olema olemas

Kohtutoiming.Menetlus.Kohtuasi. 2. JA Kohtutoiming.TyypKL = "26762: Lahend" 3. JA Kohtutoiming.StaatusKL = "102540: Jõustunud" või "102541: Osaliselt jõustunud" 4. JA Kohtutoimingu esitatud seisundisse viinud Ametnik peab paiknema OrganisatsiooniYksuses, mis

kuulub "Kohus" asutuste hierarhiasse 5. JA Kohtutoimingul peab olema kehtiv AvalikustamiseRekvisiidid kirje, mille AvalikustamiseMargeKL

on üks järgnevatest: 103017 Avalikustatud ainult kohtulahendi resolutiivosa 103019 Avalikustatud ainult kohtulahendi resolutiivosa, kohtunimed asendatud tähtemärkidega 103018 Avalikustatud ainult kohtulahendi resolutiivosa, nimed asendatud initsiaalidega 103014 Lahend avalikustatud muutmata kujul 103015 Nimed asendatud initsiaalidega 103016 Nimed asendatud tähtemärkidega

6. JA Kohtutoimingul peab olema täidetud Kohtutoiming.AvalikustatudFail

ERT-f-02: Lahendite otsingu sisendparameetrid Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 06.02.2014 12:00.34 Otsingu sisendparameetrid on kirjeldatud ET_LIHT_TeenusteSpetsifikatsioonid Excelis. Sisendparameetrite põhjal filtreeritakse lahendeid erinevate sisendparameetrite vahel AND loogika alusel. Sama sisendparameetri piires mitme väärtuse andmisel otsitakse OR loogika alusel. Näide: Andes sisendisse parameetrid Menetlus.MenetluseSisulineLiigitus.KategooriaKL = ["Liiklussüüteod", "Majandusalased süüteod"] ning Kohtutoiming.AlgusKP = "01.01.2014" tagastatakse kõik lahendid alates 2014. aastast, mille kategooria on liiklusalane süütegu või majandusalane süütegu. Täpsustused seosed mõnede andmeväljadega: 1. ToiminguEsitajaAsutusObjektID - skoobist jäi välja teenus, mis annaks klientsüsteemile ET

süsteemseid asutusi. Seetõttu on halduri ülesandeks tõsta ET baasist klientsüsteemi poolele süsteemsete asutuste andmed koos ObjektIDdega, misjärel saab neid edastada

E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 7/29

Kohtutoiming.ToiminguEsitajaAsutusObjektID postisioonil. Sisendi puhul ET kontrollib, et tegemist oleks süsteemse asutusega, mis kuulub "Kohus" hierarhiasse.

2. Vabatekst - otsitakse kõigi lahendite avalikustatud failide sisust. Sisendis saab kasutada ka metamärke wildcard (%_) ja operaatoreid and (&), or (|) ja not (~).

ERT-f-03: Lahendeid (Kohtutoiminguid) otsitakse nii ET andmebaasist kui ka Riigikohtust siirdatud andmete seast Tüüp: Informative Staatus: Implemented Viimati muudetud: 07.02.2014 10:17.20 Antud teenus pärib andmeid kahest eraldi andmebaasist või andmebaasi schemast:

 ET andmebaasist

 Riigikohtu RKISst siirdatud andmete andmebaasist Eri baasidest pärimine on teenuse poolt klientsüsteemide eest peidetud, st kõiki lahendeid päritakse samasuguse sisend- ja väljundparameetrite struktuuriga. Lahendite erinevus paistab klientsüsteemi jaoks kaudselt välja vaid tulemustes, kuna RKISst siirdatud lahenditele on märkimisväärselt vähem metaandmeid. Seetõttu tuleb ka arvestada, et vanad RKIS lahendid jäävad tulemustest välja, kui neid päritakse nö uute metaandmete järgi.

E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 8/29

LeiaLahendidRK (RK-h)

Vastutajad: süsteemianalüüs: Mihkel Auväärt, Indrek Velthut; kinnitajad: Eve Agur, Helina

Filatova, Tatjana Matjas, Virge Kõosalu Staatus: Implemented Loodud: 20.07.2014 Viimati muudetud: 30.07.2015

Taust Tegemist on Riigikohtu lahendite otsingu tarbeks loodud teenusega, mille toimimine on suures osas identne LeiaLahendidERT teenusega. Antud teenus arvestab Riigikohtu kodulehe eripäraga, kus samas asjas paikenvatest lahenditest tagastatakse vaid uusim. Lahendeid ehk ET mõistes Toiminguid otsitakse nii ET andmebaasist kui ka Riigikohtu RKISst siirdatud lahendite seast, mis paiknevad eraldi andmebaasi schemas. Teenuse parameetrid on kirjeldatud ET_LIHT_TeenusteSpetsifikatsioonid Excelis.

E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 9/29

Reeglid

RK-h-01: Teenus tagastab vaid kindlatele reeglitele vastavaid lahendeid (Kohtutoiminguid) Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 21.07.2014 0:02.50 Teenus tagastab vaid Kohtutoiminguid, mis vastavad kõigile järgnevatele reeglitele: 1. Tegemist peab olema Kohtutoiminguga, mis on leitav ka LeiaLahendidERT teenusega. Seega peavad

tagastataval Kohtutoimingul olema täidetud kõik ERT-f-01 toodud reeglid. 2. JA Kohtutoimingu esitatud seisundisse viinud Ametnik peab paiknema OrganisatsiooniYksuses, mis

kuulub "105850: Riigikohus" hierarhiasse.

RK-h-02: Kui samas Asjas leidub mitu Kohtutoimingut, siis teenuses tagastatakse nendest vaid uusim Kohtutoiming Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 21.07.2014 0:08.18 Kui leidub mitu Kohtutoimingut, mille Menetlus.Asi.ObjektID kattub, siis teenus tagastab neist alati kõige hilisema Kohtutoiming.LahenduKuulutamiseAeg väärtusega kirje. Näiteks olukorras, kus mõlemal järgneval KohtuToimingul on sama Menetlus.Asi.ObjektID: T1: LahenduKuulutamiseAeg 24.04.2014 kohtumäärus T2: LahenduKuulutamiseAeg 29.05.2014 kohtuotsus siis tagastab teenus alati vaid T2 kirje, isegi kui teenuse sisendisse antud väärtuste põhjal vastab kriteeriumitele vaid T1 kirje. T1 on nähtav vaid erivaate kaudu ehk kasutades LeiaLahendidErivaadeRK teenusega. Kui korraga kattub LahenduKuulutamiseAeg mitmel kohtutoimingul, siis võetakse andmed toimingust, mille LahenduseLiikKL on "26722: Lõpplahend". Kui selliseid toiminguid ei leidu või on mitu, siis võetakse uusim kohtutoiming baasi kirje AvamiseKP alusel.

RK-h-03: ToiminguidErivaates väljundparameetri kasutamine Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 21.07.2014 0:30.31 Teenuse väljundparameeter ToiminguidErivaates näitab, kas antud lahendiga samas asjas leidub veel Riigikohtu toiminguid. Teisisõnu antakse väljundis teada mitu kirjet tagastaks LeiaLahendidErivaadeRK

E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 10/29

teenus, kui sealses sisendis anda toiminguga sama KohtuAsiOtsing.ObjektID väärtus. Välja kasutatakse Riigikohtu välisveebis otsustamaks, kas lahendi avamisel kuvatakse koheselt lahendi sisu (PDF) või erivaade, milles on loetletud kõik samas asjas leiduvad avalikustatud toimingud. Seega kui parameetri väärtus on > 1, siis leidub samas asjas teisigi avalikustatud toiminguid ning Riigikohtu välisveebis kuvatakse nn erivaade (LeiaLahendidErivaadeRK). Infoks: Riigkohtu välisveebi eeldatav toimimine ToimingOtsing.ToiminguidErivaates erinevate väärtuste korral:

 0: veaolukord, teenuses väljundis ei tohiks sellist olukorda kunagi tekkida

 1: Riigikohtu lehel lahendil klõpsates võib kohe kuvada PDFi

 > 1: Riigikohtu lehel lahendil klõpsates peab kuvama nn erivaate ehk LeiaLahendidErivaadeRK päringu tulemused

RK-h-04: Annotatsioonide otsing Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 21.07.2014 0:31.42 Lahendeid on võimalik otsida annotatsioonide sisu või märksõnade järgi täites ToimingOtsing.Annotatsioonid positsiooni. Otsingutulemuste väljundis vaikimisi annotatsioone ja märksõnu ei tagastata, selleks on mõeldud LahendiVaatamineERT teenus. Vajaduse korral võib teenus ka otsingutulemustes annotatsioone ja märksõnu tagastada, selleks tuleb väärtustada sisendis TagastaAnnotatsioonidJaMarksonad = TRUE. Kui sisendis on lisaks TagastaAnnotatsioonidJaMarksonad = TRUE väärtustatud ka AnnotatsioonOtsing.MarksonadObjektID ja/või AnnotatsioonOtsing.Sisu, siis väljundis tagastatakse koos lahenditega vaid sellised annotatsioonid, millega on seotud sisendis antud märksõnad ja/või mille annotatsiooni sisus leidub sisendis antud AnnotatsioonOtsing.Sisu vaste.

RK-h-05: Lahendeid (Kohtutoiminguid) otsitakse nii ET andmebaasist kui ka Riigikohtust siirdatud andmete seast Tüüp: Informative Staatus: Implemented Viimati muudetud: 11.08.2014 16:15.33 Vt täpsemalt nõudest ERT-f-03.

E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 11/29

LeiaLahendidErivaadeRK (RK-i)

Vastutajad: süsteemianalüüs: Mihkel Auväärt, Indrek Velthut; kinnitajad: Eve Agur, Helina

Filatova, Tatjana Matjas, Virge Kõosalu Staatus: Implemented Loodud: 25.04.2014 Viimati muudetud: 27.01.2016

Taust Riigikohtu välisveebi tarbeks loodud teenus, mis on mõeldud kasutamiseks nn erivaate kuvamiseks. Teenus tagastab kõik avalikustatud lahendid ja arvamused, mis paiknevad samas asjas. Lahendeid ehk ET mõistes Toiminguid otsitakse nii ET andmebaasist kui ka Riigikohtu RKISst siirdatud lahendite seast, mis paiknevad eraldi andmebaasi schemas.

E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 12/29

Reeglid

RK-i-01: Teenus tagastab vaid kindlatele reeglitele vastavaid toiminguid Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 25.04.2014 10:56.30 Teenus tagastab loendi lahenditest ja eriarvamustest ehk Kohtutoimingutest, mis vastavad järgnevatele reeglitele: 1. Toimingu esitaja organisatsiooniüksus on "105850: Riigikohus"; 2. JA toiming paikneb, mis paiknevad sisendis antud asjas ehk vastavalt

Kohtutoiming.Menetlus.Kohtuasi.AsjaObjektID väärtusele. Lisaks peab olema täidetud üks järgnevatest tingimustest:

 tegemist on lahendiga, mis on leitav ka LeiaLahendidERT teenusega. Ehk täidetud peavad olema kõik ERT-f-01 nõudes toodud tingimused

 tegemist on arvamusega ehk toiminguga, mille Toiming.AlaLiikKL = "42761795: Eriarvamus" või "173533379: Konkureeriv arvamus" ja Toiming.AvalikustatudFail on täidetud.

RK-i-02: Teenuse väljundi struktuur on identne LeiaLahendidRK väljundiga Tüüp: Informative Staatus: Implemented Viimati muudetud: 21.07.2014 0:47.39 Teenuse kasutamise lihtsustamiseks tagastab LeiaLahendidErivaadeRK andmed sama kujuga, mis LeiaLahendidRK.

RK-i-03: Kohtutoiminguid otsitakse nii ET andmebaasist kui ka Riigikohtust siirdatud andmete seast Tüüp: Informative Staatus: Implemented Viimati muudetud: 11.08.2014 16:16.14 Vanast RKISs schemast päritakse nii lahendeid kui ka arvamusi. Erinevalt ET baasist paikneb siirdatud lahendite schemas Asi.ObjektID Menetlused tabelis AsjaObjektID väljal. Teenuses klientsüsteemidele see erinevus välja ei paista. Loe täpsemalt siirdatud andmete osas nõudest ERT-f-03.

E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 13/29

LahendiVaatamineERT (ERT-c)

Vastutajad: süsteemianalüüs: Mihkel Auväärt, Indrek Velthut; kinnitajad: Eve Agur, Helina

Filatova, Tatjana Matjas, Virge Kõosalu Staatus: Implemented Loodud: 05.02.2014 Viimati muudetud: 12.02.2016

Taust LahendiVaatamineERT on mõeldud LeiaLahendidERT teenusega leitud lahendite detailsemate andmete vaatamiseks. Teenuse parameetrid on kirjeldatud ET_LIHT_TeenusteSpetsifikatsioonid Excelis.

E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 14/29

Reeglid

ERT-c-01: Teenusega on võimalik vaadata vaid kindlatele reeglitele vastavaid lahendeid (Kohtutoiminguid) Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 06.02.2014 16:31.13 Teenus tagastab Toimingu andmestiku vaid juhul, kui see Kohtutoiming tuleks välja ka LeiaLahendidERT teenusega otsides. Seega peab Kohtutoiming vastama nõudes ERT-f-01 toodud reeglitele. Kui sisendisse antud ObjektIDga Kohtutoimingut ei eksisteeri või see ei vasta reeglitele, annab ET veateate: "Soovitud lahendit ei eksisteeri või lahend on avalikustamata.".

ERT-c-02: Teenus tagastab teatud avalikustatud failide ObjektIDsid Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 17.02.2014 15:06.52 Antud teenuse väljundis tagastatakse ObjektIDsid avalikustatud failidele järgnevatel juhtudel: 1. Toiming.AvalikustatudFail postisioonil ehk teenusega päritavale Toimingule lisatud avalikustatud fail 2. Toiming.EriarvamusteAvalikustatudFailid positsioon täidetakse juhul, kui päritaval Toimingul leidub

seos avalikustatud eriarvamuse või konkureeriva arvamusega. Teisisõnu - toimingul, mille AlaLiikKL = "42761795: Eriarvamus" või "173533379: Konkureeriv arvamus" ja mille Toiming.AvalikustatudFail on täidetud on seos lahendiga. Lahendi ja arvamuse vaheline seose tüüp ei ole oluline (otsitakse positsioonidelt Toiming["arvamus"].LisaToiming, Toiming["arvamus"].SeotudToiming jms).

ERT-c-03: ET võib tagastada märksõna ObjektID, mis ei ole klientsüsteemi jaoks veel teada Tüüp: Informative Staatus: Implemented Viimati muudetud: 03.03.2014 9:54.17 eRT ja RK teenuste komplektis on arvestatud, et klientsüsteem sünkroniseerib endale märksõnapuud AnnaMarksonadERT teenusega teatud aja tagant (nt iga öö). Kuna KIS2 kasutajaliideses on võimalik jooksvalt märksõnapuud muuta ja täiendada, siis võib tekkida olukord, kus ET tagastab koos lahendiga klientsüsteemi jaoks tundamtu märksõna ObjektID. Klientsüsteem peaks sellise olukorraga arvestama ning tundmatu märksõna ObjektIDd lihtsalt ignoreerima, kuna viga laheneb järgmise märksõnaapuu sünkroniseerimisega.

E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 15/29

E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 16/29

AnnaAvalikustatudFailERT (ERT-a)

Vastutajad: süsteemianalüüs: Mihkel Auväärt, Indrek Velthut; kinnitajad: Eve Agur, Helina

Filatova, Tatjana Matjas, Virge Kõosalu Staatus: Implemented Loodud: 05.02.2014 Viimati muudetud: 30.07.2015

Taust Teenusega on võimalik pärida kõiki avalikustatud lahendite juures olevaid avalikustatud faile. Faili pärimiseks peab klientsüsteemile olema teada vastava faili ObjektID. Teenuse parameetrid on kirjeldatud ET_LIHT_TeenusteSpetsifikatsioonid Excelis.

E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 17/29

Reeglid

ERT-a-01: Teenus tagastab vaid kindlates Toimingutes paiknevaid faile Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 05.02.2014 12:08.25 Teenus tagastab vaid faili, kui selle ObjektID tuleb välja mõnes LahendiVaatamineERT teenuse tulemuses. Vt täpsemalt teenuse LahendiVaatamineERT nõudeid ERT-c-01 ja ERT-c-02. Kui sisendisse antud AvalikustatudFail.ObjektID ei vasta eeltoodud reeglitele või ei eksisteeri, tagastab ET veateate: "Soovitud faili ei eksisteeri või see ei kuulu avalikustamisele.".

E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 18/29

LeiaKohtuistungidERT (ERT-d)

Vastutajad: süsteemianalüüs: Mihkel Auväärt, Indrek Velthut; kinnitajad: Eve Agur, Helina

Filatova, Tatjana Matjas, Virge Kõosalu Staatus: Implemented Loodud: 05.02.2014 Viimati muudetud: 11.11.2015

Taust LeiaKohtuistungidERT võimaldab otsida kõiki kohtutes toimunud ja tulevikus toimuvaid istungeid. Vanu istungeid tagastatakse 7 või 30 päeva ulatuses. Teenuse parameetrid on kirjeldatud ET_LIHT_TeenusteSpetsifikatsioonid Excelis.

E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 19/29

Reeglid

ERT-d-01: Teenus tagastab vaid kindlatele reeglitele vastavaid kohtuistungeid (Kohtutoiminguid) Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 07.02.2014 10:47.19 Teenus tagastab vaid Kohtutoiminguid, mis vastavad kõigile alljärgnevatele reeglitele: 1. Kohtutoiming.LiikKL = "38459659: Kohtuistungi planeerimine"; 2. Kohtutoiming.LabiviimiseVormKL = "26633: Avalik kohtuistung" või "26634: Kinnine kohtuistung"; 3. Kohtutoiming.AlaLiikKL ei ole "38459662: Ütluste deponeerimine"; 4. Kohtutoiming.StaatusKL ei ole "102544: Eemaldatud"; 5. Kohtutoiming ei ole suletud ehk SulgemiseKP on täitmata.

ERT-d-02: Teenus tagastab kuni 30 või kuni 7 päeva tagasi toimunud kohtuistungeid olenevalt asja liigist Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 07.02.2014 11:05.23 Teenus tagastab kohtuistungeid vastavalt järgnevatele reeglitele: 1. Kui Asi.LiikKL on "20012: Haldusasi", siis tagastakse vaid Kohtutoimingud, mille LabiviimiseAlgusKP

on maksimaalselt 30 päeva tagasi tänasest kuupäevast. 2. Muudel juhtudel tagastakse vaid Kohtutoiminguid, mille LabiviimiseAlgusKP on maksimaalselt 7

päeva tagasi tänasest kuupäevast.

ERT-d-03: Kinniste istungite puhul ei kuvata istungite pealkirja Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 07.02.2014 11:25.50 Kui Kohtutoimingul on määratud vähemalt üks KinniseksKuulutamiseAlusKL, siis on tegemist kinnise istungiga ning ET tagastab Kohtutoiming.Nimetus positsioonil teksti "Kinnine kohtuistung".

ERT-d-04: Istungi pealkirja järgi otsides ei tagasta teenus kinniseid istungeid Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 07.02.2014 11:33.37

E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 20/29

Kui sisendparameetrites on täidetud Kohtutoiming.Nimetus väärtus, siis ET ei tagasta tulemustes ühtegi Kohtutoimingut, millel on väärtustatud KinniseksKuulutamiseAlusKL positsioon.

ERT-d-05: Teenus tagastab ka istungeid, mis on tühistatud Tüüp: Informative Staatus: Implemented Viimati muudetud: 07.02.2014 14:15.59 Teenus tagastab ka Kohtutoimingud, mille StaatusKL on "26588: Tühistatud".

ERT-d-06: Kohtumajade ja kohtusaalide järgi otsimine Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 03.03.2014 9:02.16 Kohtumajade ja kohtusaalide põhjal istungite leidmiseks peab sisendparameetrites väärtustama Istungisaalid.Kohtumaja.ObjektID või Istungisaalid.ObjektID. Kohtumajade ja saalide nimekirja on võimalik küsida halduritelt (baasi väljund) või pärides korraga kõik istungid ning kogudes vastuses kokku kõik hetkel istungitega seotud kohtumajad ja saalid. Eraldi teenust istungisaalide ja kohtumajade täieliku nimekirja saamisest antud teenuse realiseerimise ajal ei eksisteerinud.

ERT-d-07: Kohtuniku järgi järjestamine, kui istungile on määratud mitu kohtunikku Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 13.10.2014 16:31.35 1. Kui istungil on mitu kohtunikku ehk ToimingOtsing.ToiminguMenetlejad positsioonil tagastatakse mitu kirjet, siis järjestatakse nad toimingu piires järgnevalt: a. Esimeseks kirjeks määratakse eesistuja kohtunik ehk ToimingOsaliseLiikKL väärtusega "102690: Eesistuja" kirje b. Järgnevad kohtunikud järjestatakse Koosnimi järgi kasvavalt 2. Kui teenuse sisendis on nõutud ToimingOtsing.ToiminguMenetlejad positsiooni järgi sorteerimine, siis järjestatakse istungite kirjed eesistuja kohtuniku koosnime järgi. Ehk teisisõnu leiatkse ToimingOtsing.ToiminguMenetlejad positsioonilt ToimingOsaliseLiikKL väärtusega "102690: Eesistuja" ning istungid järjestatakse Koosnimi väärtuse põhjal kasvavalt või kahanevalt. Ühe toimingu piires sorteerimine sisendist ei sõltu (st 1. jääb kehtima).

E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 21/29

LeiaLahendiTeatavaksTegemisedERT (ERT-e)

Vastutajad: süsteemianalüüs: Mihkel Auväärt, Indrek Velthut; kinnitajad: Eve Agur, Helina

Filatova, Tatjana Matjas, Virge Kõosalu Staatus: Implemented Loodud: 05.02.2014 Viimati muudetud: 30.07.2015

Taust Teenus võimaldab otsida kõiki kohtutes toimuvaid lahendite teatavaks tegemisi ehk lahendite kuulutamisi. Teenuse parameetrid on kirjeldatud ET_LIHT_TeenusteSpetsifikatsioonid Excelis.

E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 22/29

Reeglid

ERT-e-01: Teenus tagastab kõik menetlused, mis vastavad ettenähtud reeglitele Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 04.03.2014 11:45.25 Teenus tagastab menetlused, millel on täidetud kõik järgnevad tingimused: 1. positsioon Menetlus.LahendiTeatavaksTegemiseAegKP on täidetud 2. JA lahendi teatavaks tegemisest on möödunud kuni 30 päeva, ehk LahendiTeatavaksTegemiseAeg ei

tohi olla varasem kui 30 päeva tagasi tänasest kuupäevast Tuleviku kuupäevade osas lahendite teatavaks tegemisi ei piirata.

ERT-e-02: Kui tegemist on konfidentsiaalse menetlusega, siis menetluse pealkirja ehk Menetlus.Nimetus ei kuvata Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 06.03.2014 10:06.48 Kui on määratud Menetlus.SalastatuseTaseKL = "102530: Salastatud", siis Menetlus.AvalikNimetus positsioonil tagastab ET alati tühja väärtuse (NULL). Infoks: sisemiselt on Menetlus.SalastatuseTaseKL Asja andmeväli, kuid teenuste kihis pärivad menetlused selle asja küljest.

ERT-e-03: Teenus võimaldab otsida ja tagastab vaid kindlat liiki menetlusosalisi Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 06.03.2014 11:03.36 Teenusega on võimalik Menetlus.Osalised positsioonil otsida vaid Osalisi, kelle LiikKL on "37718472: Vastutav kohtunik", "20049: Kohtunik" või "79938691: Ettekandja kohtunik". Kui IsikuKoosnimi on täidetud, kuid LiikKL on määratama, siis otsitakse sobivat isikut mõlemat liiki osaliste seast. Teenus tagastab Menetlus.Osalised positsioonil vaid Osalisi, kelle LiikKL on "37718472: Vastutav kohtunik", "20049: Kohtunik" või "79938691: Ettekandja kohtunik".

ERT-e-04: Lahendi teatavakstegemiste sorteerimine mitme kohtuniku korral Tüüp: Functional

E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 23/29

Staatus: Approved Viimati muudetud: 13.10.2014 17:14.18 1. Kui lahendi teatavakstegemisele on mitu kohtunikku ehk MenetlusOtsing.Osalised positsioonil tagastatakse mitu kirjet, siis järjestatakse nad toimingu piires järgnevalt: a. Esimeseks kirjeks määratakse vastutav kohtunik ehk Osalise LiikKL väärtusega "37718472: Vastutav kohtunik" kirje b. Järgnevad kohtunikud järjestatakse Koosnimi järgi kasvavalt 2. Kui teenuse sisendis on nõutud MenetlusOtsing.Osalised positsiooni järgi sorteerimine, siis järjestatakse lahendi teatavaks tegemiste kirjed vastutava kohtuniku koosnime järgi. Ehk teisisõnu leiatkse MenetlusOtsing.Osalised positsioonilt ToimingOsaliseLiikKL väärtusega "37718472: Vastutav kohtunik" ning menetlused järjestatakse Koosnimi väärtuse põhjal kasvavalt või kahanevalt. Ühe menetluse piires sorteerimine sisendist ei sõltu (st 1. jääb kehtima).

E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 24/29

AnnaMarksonadERT (ERT-b)

Vastutajad: süsteemianalüüs: Mihkel Auväärt, Indrek Velthut; kinnitajad: Eve Agur, Helina

Filatova, Tatjana Matjas, Virge Kõosalu Staatus: Implemented Loodud: 05.02.2014 Viimati muudetud: 30.07.2015

Taust Teenus tagastab kogu ET märksõnapuu sarnaselt MarksonaLisamineMuutmine teenusele. Erinevalt MarksonaLisamineMuutmine teenusest ei võimalda AnnaMarksonadERT teenus märksõnu lisada, muuta ega kustutada. Teenuse parameetrid on kirjeldatud ET_LIHT_TeenusteSpetsifikatsioonid Excelis.

E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 25/29

Reeglid

ERT-b-01: Teenus tagastab kõik ET kehtivad Märksõnad Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 05.02.2014 13:17.11 Antud teenusel puuduvad ET-spetsiifilised sisendparameetrid. Teenuse väljakutsumisel tagastatakse kogu ETs kehtivate märksõnade puu ehk kõik märksõnad, millel puudub SulgemiseKP. Märksõnad tagastatakse sarnaselt MarksonaLisamineMuutmine teenusele, kui MarksonaLisamineMuutmine teenusele anda tühi sisend. Märksõnad tagastatakse hierarhiana, milles iga haru on järjestatud JrkNRHarus väärtuse järgi kasvavalt. Teenuse sisendis ei ole võimalik sorteerimisjärjekorda muuta. Antud teenusega on võimalik vaid märksõnapuud vaadata. Märksõnu ei ole võimalik lisada, muuta ega kustutada.

E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 26/29

LeiaMenetlustaotlusedRK (RK-g)

Vastutajad: süsteemianalüüs: Mihkel Auväärt, Indrek Velthut; kinnitajad: Eve Agur, Helina

Filatova, Tatjana Matjas, Virge Kõosalu Staatus: Implemented Loodud: 17.03.2014 Viimati muudetud: 10.05.2016

Taust LeiaMenetlustaotlusedRK on Riigikohtu tarbeks mõeldud teenus, mis tagastab Riigikohtusse saabunud ja jõustunud menetlustaotlusi (nt kassatsioonkaebus, teistmisavaldus). Teenus tagastab kuni 7 või kuni 30 päeva tagasi jõustunud menetlustaotlusi olenevalt asja liigist.

E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 27/29

Reeglid

RK-g-01: Teenus tagastab vaid kindlatele reeglitele vastavaid toiminguid Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 24.04.2014 10:21.06 Teenus tagastab vaid toiminguid, mis vastavad kõikidele järgnevatele reeglitele: 1. Toiming.AlaLiikKL on „102524: Teistmisavaldus“ või „20368: Määruskaebus“ või „20370: Kassatsioon“ 2. JA Toiming asub või on menetluspostiga saadetud menetlusse, mis on „menetlustaotlus“ liiki ehk a. Toiming.Menetlus.MenetlusLiikKL on "133781948: Menetlustaotlus" b. VÕI Toiming.MenetlusPost.JargnevMenetlus.MenetlusLiikKL on "133781948: Menetlustaotlus"

RK-g-02: Tulemustest tagastatakse vaid toiminguid, mille jõustumisest on möödunud 7 või 30 päeva Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 24.04.2014 11:31.31 Teenus tagastab toiminguid vastavalt järgnevatele reeglitele: 1. Kui Asi.LiikKL on "20012: Haldusasi", siis tagastakse vaid Kohtutoimingud, mille

ToimingOtsing.MaaruseLahendiKuulutamiseAeg on maksimaalselt 30 päeva tagasi tänasest kuupäevast.

2. Muudel juhtudel tagastakse vaid Kohtutoiminguid, mille ToimingOtsing.MaaruseLahendiKuulutamiseAeg on maksimaalselt 7 päeva tagasi tänasest kuupäevast.

3. Kui menetlustaotlusega ei ole veel seotud jõustunud määrust ehk ToimingOtsing.MaaruseLahendiKuulutamiseAeg on NULL, siis on menetlustaotlus otsinguga leitav olenemata kui kaua selle loomisest on möödunud.

MaaruseLahendiKuulutamiseAeg osas vt lähemalt nõudes RK-g-05.

RK-g-03: Lahendite hierarhia selgitus Tüüp: Informative Staatus: Implemented Viimati muudetud: 29.04.2014 9:49.50 Menetlustaotlustele eelnev lahendite hierarhia, millest vaidlustatud lahendeid otsitakse, näeb üldjuhul välja järgnev: Riigikohtu lahend, ehk Toiming.TyypKL = "26762: Lahend" ja ToiminguEsitaja organisatsiooniüksus kuulub süsteemse asutuse "105850: Riigikohus" hierarhiasse | ___ menetlustaotlus (vt RK-g-01), mis on Riigikohtu lahendis määratud Toiming.AlusToimingud

E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 28/29

positsioonile | ___ II astme kohtu lahend, ehk menetlustaotluse Toiming.AlusToimingud positsioonile määratud toiming, mille TyypKL = "26762: Lahend". | ___ kaebus, ehk II astme lahendi Toiming.AlusToimingud positsioonile määratud toiming, mille LiikKL = "20362: Kaebus" | ___ I astme kohtu lahend, mis on kaebuse Toiming.AlusToimingud positsioonile määratud toiming, mille TyypKL = "26762: Lahend" Eeltoodud alustoimingute hierarhia on näitlik. Sisuliselt võib menetlustaotluse alustoiminguks olla ka näiteks I astme kohtu lahend. Teenuse kirjelduses esineb kaht erinevat hierarhia kasutamise juhtu: 1. vaid esimene lahend, ehk sisend- või väljundparameetris leitakse vaid menetlustaotluse

Toiming.AlusToimingud positsioonil olev lahend tüüpi toiming. Näiteks on selleks "II astme kohtu lahend".

2. teise taseme lahend, ehk sisendparameetri järgi otsides vaadeltakse menetlustaotlusele eelnenud lahendeid läbi kaebus-lahend-kaebus-lahend alustoimingute seoste. Näites on selleks " I astme kohtu lahend"

RK-g-04: I astme kohtumaja väli (IAstmeKohtumajaObjektID) Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 12.05.2014 11:07.11 Positsioonil ToimingOtsing.IAstmeKohtumajaObjektID edastatakse lahendite hierarahias teise taseme lahendi (vt selgitust nõudes RK-g-03) toimingu esitaja organisatsiooniüksuse ObjektID, kui lahendi tegijaks on maa- või halduskohus. Teisisõnu koostatakse järgnev kontroll: 1. leitud lahendi toimingu esitaja organisatsiooniüksus kuulub hierarahiasse, mille ülemasutuse

MenetlussubjektiLiikKL = "20187: Kohus" ja vastavalt ülemasutusel on täidetud Isik.Kood väärtus. Viimane kontroll välistab kohtute hierarhia tipust pseudoasutuse nimega "Kohus", mis kasutab sama klassifikaatori väärtust.

Kui teise taseme lahend puudub või ei ole maa- või halduskohtu lahend, siis tagastatakse ToimingOtsing.IAstmeKohtumajaObjektID positsioonil NULL.

RK-g-05: ToimingOtsing.MaaruseLahendiKuulutamiseAeg ja ToimingOtsing.MaaruseAlaLiikKL väljad Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 19.05.2014 13:56.32 Antud väljadel tagastatakse menetlustaotlusele koostatud määruse Toiming.LahendiKuulutamiseAeg ja Toiming.AlaLiikKL väärtused.

E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 29/29

Antud väljad väärtustatakse, kui leidub kõikidele järgnevate reeglitele vastav toiming:

 Toiming.LiikKL = "26727: Kohtumäärus";

 määruse Toiming.AlaLiikKL on üks järgnevatest: "29569625: Menetlusse võtmisest keeldumise määrus", "174021299: Menetlusse mittevõtmise määrus", "42761779: Menetlusse võtmise määrus";

 määruse Toiming.StaatusKL on "102538: Kinnitatud" või "102540: Jõustunud" ja Toiming.LahendiKuulutamiseAeg on varasem süsteemiajast;

 Toiming asub menetlustaotlusega samas menetluses või menetlustaotlus on edastatud III a. kohtumenetlusse MenetlusPostiga;

 toimingu esitaja organisatsiooniüksus kuulub "105850: Riigikohus" hierarhiasse. Kui eelnevalt loetletud reeglitele vastavat toimingut ei leidu, tagastatakse ToimingOtsing.MaaruseLahendiKuulutamiseAeg ja ToimingOtsing.MaaruseAlaLiikKL positsioonidel NULL.

RK-g-06: ToimingOtsing.Menetlus.Osalised välja täitmine Tüüp: Functional Staatus: Proposed Viimati muudetud: 13.03.2015 11:21.04 Antud väljadel tagastatakse ainult III a. kohtumenetluse (Riigikohtu menetlus) osalisi, kelle LiikKL on "37718472: Vastutav kohtunik", "20049: Kohtunik" või "79938691: Ettekandja kohtunik". Toiming võib ise asuda või olla menetluspostiga saadetud III a. kohtumenetlusse, mille menetluseliik on "menetlustaotlus" (vt. RK-g-01). Kui III a. kohtumenetlusele ei ole menetlejaid määratud, siis väljastatakse ToimingOtsing.Menetlus.Osalised positsioonil NULL.

Lisa 5 - Nõuded testimisele.pdf

Nõuded testimisele v1.2 versioon 1.2

Sisukord

Sissejuhatus 1. Üldine AO-N-TE-Y 2. Dokumentatsioon AO-N-TE-D 3. Testplaan ja -lood AO-N-TE-T 4. Logimine, raporteerimine AO-N-TE-R 5. Nõuded testidele AO-N-TE-N 6. Lähtekood ja spetsiaalsed tööriistad AO-N-TE-I 7. Alusandmed AO-N-TE-A 8. Koormus- ja stressitestid AO-N-TE-S

Sissejuhatus

Enne projekti tegelikku algust lepitakse kokku kõik erisused - millised punktid vastavas projektis ei rakendu (pole võimalik/vajalik) ja kas rakenduvad mingid täiendavad punktid või all-loetletud punktidele täpsustused.

1. Üldine AO-N-TE-Y

Nõue Sisu

AO-N- TE-Y-1

Kõikide üle antavate tarkvara versioonidega peavad kaasas olema vastavad testid, nendega seotud dokumentatsioon ning kirjelduse või raporti leitud ja parandatud vigadest.

AO-N- TE-Y-2

Tarkvara vastuvõtmiseks vajalikud hankevõitja poolsed testimised ja skoop (osa testplaanist) lepitakse kokku projekti alguses ning seda muudetakse poolte kokkuleppel.

AO-N- TE-Y-3

Vastavalt kokkuleppele tuleb koostada ning üle anda punktis nimetatud testplaan ja testlood ning eraldi testprojekti ja -programmi puhul ka vajaminev dokumentatsioon ja AO-N-TE-Y-2 kirjeldus.

AO-N- TE-Y-4

Testitava tarkvara lõplik versioon peab läbima vastavad nõuded koormusele/jõudlusele (ISKE,SLA jm.). Selle tõestamiseks tuleb tarnida ka vastavad testid.

AO-N- TE-Y-5

Üle antud testides või vastuvõtutestimisel esinenud probleemid tuleb parandada sarnaselt põhiarendusega.

AO-N- TE-Y-6

Testid peavad olema loogiliselt grupeeritud ning numereeritud, nii et skriptide või tööriistade abil saab kindlat osa käivitada. Näiteks teenuse- või tüübi kaupa (süsteemitestid, koormustestid vm.).

AO-N- TE-Y-7

Üle antud testide käivitamiseks ei pea RIK soetama lisatarkvara. Näiteks automaattestid, koormustestid jm. võiks olla kirjutatud C#+NUnit'is, Selenium'is, JMeter'is, Robot Framework'is või Gattling'us. Kokkuleppel Java+JUnit, Cypress või muu.

2. Dokumentatsioon AO-N-TE-D

Nõue Sisu

AO-N-TE-D- 1

Dokumentatsiooni eesmärgiks on edasi anda kogu vajalik informatsioon testide kohta (testplaanid, testlood, testide käivitamiseks, jooksutamiseks ja valideerimiseks vajalik informatsioon jne).

AO-N-TE-D- 2

Dokumentatsioon peab olema versioneeritud ning iga punkti (Näiteks Testlugu) juures peab olema tekkimise aeg, viimase muudatuse aeg, autor, muutja.

3. Testplaan ja -lood AO-N-TE-T

Nõue Sisu

AO-N- TE-T-1

Testplaanile ja –lugudele rakendub peatükk .AO-N-TE-D-2

AO-N- TE-T-2

Testplaan kirjeldab ning selgitab kogu tarkvaraga seotud testimist, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

AO-N- TE-T-3

Testlood tulenevad kasutuslugudest ja/või süsteemianalüüsi nõuetest, nende kattumisel piisab testimise kirjeldusest, et vältida dokumentatsiooni dubleerimist.

AO-N- TE-T-4

Testloos peab minimaalselt olema: testi kirjeldus, viide nõudele või kasutusloole, etapid, oodatud tulemus, tegelik tulemus.

AO-N- TE-T-5

Testprojekti ja –programmi puhul võib kood koos kommentaaridega täita testloo rolli (Näiteks Testi nimetus viitab kindlale testloole või süsteeminõudele, C# kirjutatud süsteemitesti nimetamisloogika ja kommentaarid teevad kergelt selgeks tegevuste ahela).

4. Logimine, raporteerimine AO-N-TE-R

Nõue Sisu

AO-N- TE-R-1

Raportitele rakendub peatükk AO-N-TE-D-2 . Eraldi raporteid pole tingimata vaja kui kasutatakse ühist JIRA + Confluence keskkonda.

AO-N- TE-R-2

Testraportis kajastatud vigade juures peab olema märgitud tarne versioon, milles viga leiti ning milles see on kõrvaldatud.

AO-N- TE-R-3

Automaatsete testide puhul peab automaatselt genereeruma testraport või statistika tegemiseks vajalik logi (Näiteks NUnit genereerib ise raporti, JMeteris Summary Report+ Aggregate Report või eraldi .csv fail jne.).

AO-N- TE-R-4

Koormus- ja stressitestide puhul peab raport kajastama, millise koormuse juures hakkasid testid negatiivseid tulemusi saama ning millised vead esinesid.

AO-N- TE-R-5

Koormus- ja stressitestide juures on vaja minimaalselt välja tuua: saadetud päringute arv, min. päringu käitlemise aeg(ms), max. päringu käitlemise aeg(ms), päringute käitlemise standardhälve (ms), keskmine päringu käitlemise aeg(ms), vigade %, läbilaskevõime(tegevust/sek.), 90/95/99 protsentiilid.

5. Nõuded testidele AO-N-TE-N

Nõue Sisu

AO-N-TE- N-1

Testprojekti ja –programmi testide juures rakendub peatükk AO-N-TE-D-2 , lisaks peab testi juurde märkima testi tegija ning tarkvara versiooni, millele test koostati.

AO-N-TE- N-2

Süsteemitestidega peavad olema kaetud kõik süsteemi osad, kui ei ole kokku lepitud teisiti (Näiteks kõik arendatud teenused, kasutajaliidesega rakenduse testlood jne.).

AO-N-TE- N-3

Iga test peab olema süsteemi- või ärianalüütiliselt terviklik põhjendatav kooslus (Näiteks ühes testis ei testita kahte erinevat teenust või süsteemi viga).

AO-N-TE- N-4

Iga teenuse kohta peab olema Smoke test, mis kontrollib lihtsaima sisendiga teenuse töökorda.

AO-N-TE- N-5

Kuna RIKis arendatakse pideva integratsiooni mudelit järgides, siis peab olema võimalik teste valikuliselt grupeerida ning neid automaatselt käivitada (Näiteks Grupp „Nightly" öiste integratsioonitestide jaoks).

AO-N-TE- N-6

Testsessioonid ning omavahel mitte seotud testid ei tohi üksteist mõjutada.

6. Lähtekood ja spetsiaalsed tööriistad AO-N-TE-I

Nõue Sisu

AO-N-TE-I- 1

Spetsiaalselt arendatud testprojektile ja -programmile rakenduvad „Nõuded arendustele –Nõuded rakenduse koodile" .

AO-N-TE-I- 2

Spetsiaalselt arendatud testprojektid peavad kasutama üldtuntud raamistikke Näiteks NUnit, JUnit.

AO-N-TE-I- 3

Kui testprojekt kasutab Objektide kihte, omab teenuste kihti või koodi osa, mida saab WSDL, andmebaasi või muu pealt genereerida, siis selleks peab kasutama tööriistu (Näiteks DTOd ei kirjutata käsitsi).

AO-N-TE-I- 4

Punktis mainitud tööriistad ja nende parandused tuleb tarnida koos testidega.AO-N-TE-I-3

7. Alusandmed AO-N-TE-A

Nõue Sisu

AO-N-TE- A-1

Alusandmete genereerimiseks vajalik peab olema vastavate testidega kaasas.

AO-N-TE- A-2

Kui testimiseks on vajalikud andmed teistest süsteemidest, siis nende saamine lepitakse eelnevalt kokku.

AO-N-TE- A-3

Alusandmed peavad töötama erinevates keskkondades, kaasa arvatud andmed, mida päritakse teistest süsteemidest.

AO-N-TE- A-4

Peab vältima teiste süsteemide andmete rikkumist, selle vältimiseks vt. punkt .AO-N-TE-A-2

AO-N-TE- A-5

Eelistama peaks alusandmete genereerimist või eraldi üldkasutatavat kihti, millest andmed võetakse, mitte koodi sisse kirjutatud andmeid (Näiteks Isikukoodid võetakse üldisest jadast või eraldi testandmete alamprojektist).

AO-N-TE- A-6

Võimalusel kasutada sünteetilisi, mitte reaalseid andmeid (Näiteks reaalsuses mitte eksisteerivad Isikud), eriti kui arendatavas tarkvaras on automaatseid teavitusi või muud samalaadset (Näiteks automaatne e-mailide saatmine).

8. Koormus- ja stressitestid AO-N-TE-S

Nõue Sisu

AO-N-TE-S-1 Testide üleandmisel peab kaasa andma nendega kaasneva dokumentatsiooni, kasutatud konfiguratsiooni ning vajadusel riistvara ja arhitektuuri kirjelduse.

AO-N-TE-S-2 Kasutatud konfiguratsioon ning riistvara ja arhitektuur võiks tugevalt sarnaneda vastuvõtja test- või toodangukeskkonna riistvaraga.

AO-N-TE-S-3 Testid peavad olema üldisest konfiguratsioonist skaleeritavad: kasutajate arv, kasutajate etapilisus (ramp-up), testide ajastamine jm. on üldised muutujad või üldises konfiguratsioonis.

AO-N-TE-S-4 Igal testil peab olema konkreetne kontekst (Näiteks SLA nõue, teenuse või baasiprotseduuri jõudluse hindamine vm.).

Lisa 6- Dokumentatsiooniplaan v2.pdf

Dokumentatsiooniplaan v2 versioon 2.0

Täitja poolt Tellijale üle antavad dokumendid

Arenduste kirjeldus Arhitektuuri kirjeldus Seadmete ja tarkvara kasutusjuhendid Testplaan ja testimise tulemusena valminud dokumendid Varundus/taasteplaan Versiooni kirjeldus Nõuded arendustele vastavustabel Front-end nõuete vastavustabel Kasutajaliideste ja WCAG nõuete vastavustabel Andmekogude semantiline kirjeldus ja koosseis

Dokumendid peavad vastama vähemalt alljärgnevatele tingimustele

Tehnilise dokumentatsiooni võiks võimaluse korral hoida git’is koodi juures .md failides. Ärilised dokumendid peavad olema RIK Confluence keskkonnas

Dokumendi nimi hankelepingus Dokumendi sisu vastavalt arenduslepingule Sihtgrupp

1 Arenduste kirjeldus Dokumendi/dokumentide eesmärgiks on anda selge ja konkreetne ülevaade süsteemi sisust ja realiseeritud arendustest.

Eraldiseisvaid dokumente üle ei anta vaid RIK Confluence keskkonda kirjutatakse analüüsi jooksvalt projekti käigus.

Kirjeldused peavad olema kinnitatud Tellija poolt enne arendustöö algust.

Üle antavad dokumendid peavad sisaldama:

Infosüsteemi terviku kirjeldus – olemasoleva süsteemi täiendamisel lisatud/muudetud osade kirjeldus. Tegemist on süsteemi ärisisul põhinevate baaskomponentidega, millele toetuvad kasutaja tegevused, ekraanivormid, kasutuslood/protsessid, teenused, jms; Vormide (ekraanivormide) kirjeldused; Kasutuslugude / vormide kasutamise protsesside / tegevuste kirjeldused; Infosüsteemi teenuste kirjeldused.

Tellija äriprotsesse valdavad kontaktisikud:

ärianalüü tikud süsteemi analüütik ud

Täitjast sõltumatud

tarkvara hooldajad arendaja d ja edasiare ndajad testijad arhitektid projektiju hid

2 Arhitektuuri kirjeldus Dokumendi eesmärgiks on kirjeldada loodava süsteemi tehnilist ülesehitust. Kirjeldatakse rakenduse loogilist struktuuri, näidates ära selle kihtideks jagunemise. Kirjeldatakse ka füüsilist arhitektuuri, antakse ülevaade kasutatavatest tehnoloogiatest ning vahenditest.

Dokument peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisunõudeid:

topoloogia, süsteemi füüsiline arhitektuur (süsteemi komponendid andmebaasiserver, rakendusserver, meiliserver jms): süsteemi soovituslikud näitajad komponentide kaupa, näiteks andmesidekiirused, andmemahud, protsessori kiirus, mälumaht, komponentide arv süsteemi osade kaupa, kettasüsteemi jõudlus jms; liidesed teiste süsteemidega (x-tee, meilisüsteemid) ja sõltuvused teistest süsteemidest; süsteemi tehnilised (sh automaatsed) protsessid ehk töövoog – komponentide omavahelised suhtlusstsenaariumid ja koostoimimine (näiteks, mis komponent ja millal pöördub RR teenuse poole); kolmandate osapoolte poolt toodetud kasutatavad tarkvarad/riistvarad, mis on vajalikud süsteemi toimimiseks; süsteemi krüpto-, allkirjastamise, digitemebeldamise lahendused ja algoritmid.

Esmane kirjeldus esitatakse enne arendustööde algust.

Täiendatud kirjeldus antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.

Lõplik (täielik) kirjeldus esitatakse lõppaktiga

arhitekt administraator turvaspetsialist

3 Seadmete ja tarkvara kasutusjuhendid

Süsteem tuleb ehitada selliselt, et see ei vajaks täiendavaid selgitusi (oleks intuitiivne).

Siiski võib teatud hetkedel kasutaja vajada täiendavat infot, mis aitaks kasutajatel mõista, kuidas oma ülesandeid täita, sellisel juhul peab info sisu olema hõlpsasti leitav ja keskenduma kasutaja ülesandele. Seega tuleks alati eelistada kasutajale kontekstipõhist abiinfo andmist, mis on realiseeritud UI vaates, milles kasutaja parasjagu oma ülesandeid täidab.

Abiinfo peab olema lühike ja sisaldama konkreetsete sammude kirjeldusi, mis tuleb läbi viia.

Kasutusjuhendi materjali eraldiseisvalt üle ei anta, vaid need kuuluvad üle antava rakenduse juurde.

tarkvara kasutajad haldurid

4 Administreerimisjuhend, paigal dusjuhend

Juhend on aluseks süsteemi administreerimisele, paigaldamisele ja seadistamisele.

Juhend peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisunõudeid:

süsteemi parameetrite (seadistuste) kirjeldus ning nende muutmiste mõjud ja protseduurid (näiteks .net rakenduste puhul konfiguratsiooniparameetrite kirjeldused/selgitused ja näidisväärtused); logimise realisatsiooni kirjeldused (kuhu ja mida, kas kasutatakse roteerimist või katalogiseerimist jms); rutiinsete hooldusprotseduuride kirjeldus; paigalduspaketi koostamise protseduurid; paigaldusprotseduurid; süsteemi halvamist võimaldavad riskid ja nende esinemise võimalikkus.

Paigaldusjuhendis kirjeldatakse iga realiseeritud osa rakendamine (deployment) koos spetsiifiliste seadistustega. Paigaldusprotseduurid peavad olema kirjutatud selliselt, et RIK-i administraator suudab rakenduse paigaldada ja seadistada ilma kõrvalise abita.

Etapi juhendid antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.

Lõplikud (täielikud) juhendid esitatakse lõppaktiga.

haldurid projektijuht adminitraator arhitekt

2. 3.

5 Testplaan ja testimise tulemusena valminud dokumendid

Annab detailse ülevaate teostatud arenduste testimisest ning testimise tulemustest.

Kesksel kohal on testplaan, mis kirjeldab testimise strateegia, skoobi, vahendid, tegevused, tulemid jne. Vastavalt kokkuleppele koostatakse testlood, mis võivad olla laiendatud kasutuslood. Vastavalt kokkuleppele teostatud funktsionaalsuse-, jõudluse-, koormuse-, integratsiooni-, kasutatavuse-, turvalisuse- jm. testimise dokumendid (plaan, lood, juhendid, puudused, puuduste kõrvaldamise info, tulemid). Testimisel ilmnenud vead ning paranduste info (versiooniinfo, vajadusel sisu). Testimise otstarbel loodud kood, skriptid, kasutusjuhendid.

Testimise dokumentatsioon ei pea olema üks dokument, dokumendid võib grupeerida loogilisteks osadeks:

Testplaan Nõuetele vastavus Testlood

Etapi juhendid antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.

Lõplikud (täielikud) juhendid esitatakse lõppaktiga.

projektijuht vastuvõtu testijad

6 Varundus/taasteplaan Tagada süsteemi hävingujärgne kiire ja tõrgeteta taastamine.

Taasteplaan on aluseks süsteemi taastamisele peale suuremat hävingut.

Taasteplaan peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisulisi nõudeid:

Süsteemi backup’id, varundamisele kuuluvate komponentide ja asukohtade loetelu (nt rakenduse konfiguratsioonifailid, rakenduse failid failiserveril paiknevad failid ja andmebaas jne), nende kirjeldused ja kasutuselevõtu protseduurid (Näiteks: tuua kataloogi (vajadusel faili) tasemel välja list failidest, mida peab varundama; varunduse järjekord (kui see on oluline); Taastamise sammud kasutades installatsiooni juhendit ja varundatud andmeid; Süsteemi komponentide asendusvõimalused, nende alternatiivkomponentide spetsifikatsioonid. Miinimumis peab vastama küsimusele: milline riistvara/tarkvara on sobiv arendaja arvates (tehtud nt jõudlustestid) seda süsteemi käitama.

Esmane dokument esitatakse enne arendustööde algust.

Täiendatud dokument antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.

Lõplik (täielik) dokument esitatakse lõppaktiga.

administraator

7 Versiooni kirjeldus Vajalik ülevaate saamiseks infosüsteemi versioonide sisust.

Detailne info iga versiooniuuenduse kohta:

avaldamise kuupäev versiooni number versiooni tüüp (peamine, vaheversioon, parandus, erakorraline) versiooni sisu - milliseid teostatud arendusi sisaldab (töökasu numbrid, näiteks Jira taskide numbrid ja/või lingid taskile) leitud, kuid parandamata vead

Versioni kirjeldus võib põhineda tarnitud Jira piletitel.

Esitatakse koos iga üleantava versiooniga ja iga versiooni kohta.

projektijuht

8 Nõuded arendustele vastavustabel

Kontrolltabel nii Täitjale kui ka Tellijale veendumaks, et arvestatud on hankes nõutud arenduse nõuetega.

Kõik raamlepingus, lähteülesandes või tehnilises kirjelduses kirjeldatud mittefunktsionaalsed nõuded ning täitmismärge.

Täitmismärke tegemise aluseks peab olema testimine. Vajadusel lisatakse selgitused.

Esmane dokument esitatakse enne arendustööde algust.

Täiendatud dokument antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.

Lõplik (täielik) dokument esitatakse lõppaktiga.

arhitekt administraator turvajuht

9 Front-end nõuete vastavustabel

Kontrolltabel nii Täitjale kui ka Tellijale veendumaks, et arvestatud on hankes nõutud front-end nõuetega.

Kõik raamlepingus, lähteülesandes või tehnilises kirjelduses kirjeldatud front-end nõuded ning täitmismärge.

Täitmismärke tegemise aluseks peab olema testimine. Vajadusel lisatakse selgitused.

Esmane dokument esitatakse enne arendustööde algust.

Täiendatud dokument antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.

Lõplik (täielik) dokument esitatakse lõppaktiga.

arhitekt

10 Kasutajaliideste ja WCAG nõuete vastavustabel

Kontrolltabel nii Täitjale kui ka Tellijale veendumaks, et arvestatud on hankes nõutud kasutajaliideste ja WCAG nõuetega.

Kõik raamlepingus, lähteülesandes või tehnilises kirjelduses kirjeldatud kasutajaliideste ja WCAG nõuded ning täitmismärge.

Täitmismärke tegemise aluseks peab olema testimine. Vajadusel lisatakse selgitused.

Esmane dokument esitatakse enne arendustööde algust.

Täiendatud dokument antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.

Lõplik (täielik) dokument esitatakse lõppaktiga.

haldurid

11 Andmekogude semantiline kirjeldus ja koosseis

Vajalik ülevaate saamiseks, mis andmed andmekogus on ja mida need tähendavad.

Andmekogus töödeldavate andmete koosseisu kirjeldus sisaldab:

vanemandmeobjekti nimetus (tabeli nimetus); andmeobjekti nimetus (veeru nimetus); märge, kas tegemist on isikuandmetega; märge, kas tegemist on eriliigiliste isikuandmetega; märge, kas tegemist on andmekogu põhiandmetega; märge, kas tegemist on arhiiviväärtuslike andmetega; viide andmekogule, kust mittepõhiandmed pärinevad; andmeobjekti semantiline kirjeldus (selgitus, mis andmeobjektiga on tegemist).

(Kõik märked formaadis jah/ei.)

Dokument (fail) esitatakse lõppaktiga.

tellija tellija poolne projektijuht

Lisa 7- Nõuded süsteemianalüüsile v 1.0.pdf

Nõuded süsteemianalüüsile versioon 1.0

Sisukord:

Sissejuhatus I. Vormistus

SA-v 1. Loomise ja muutmise info: SA-v 2. Oleku info: SA-v 3. Identifitseerimise info:

II. Sisu SA-s 1. Loetavus ja mõistetavus. SA-s 2. Infosüsteemi terviku kirjeldus SA-s 3. Vormide kirjeldused SA-s 4. Kasutuslugude/vormide kasutamise protsesside/tegevuste kirjeldused SA-s 5. Infosüsteemi teenuste kirjeldused SA-s 6. Pildid, skeemid, diagrammid:

III. Töövahendid

Sissejuhatus

Antud nõueteloetelu kehtib nii RIKi majasisestele projektidele kui välistele projektidele (majavälised arendajad).

I. Vormistus

Alljärgnevalt on kirjeldatud vormistuse nõuded kõiksugustele nõuetele, nõuete komplektidele, reeglitele, vormidele. Muudatuste haldamine ja seotud viitamine peavad olema kooskõlastatud ja kokkulepitud enne süsteemianalüüsi algust.

SA-v 1. Loomise ja muutmise info:

Loomise eesmärk/taustSA-v 1.1

Tekkimise aegSA-v 1.2

AutorSA-v 1.3

Viimase muutmise põhjusSA-v 1.4

Viimase muutmise aegSA-v 1.5

MuutjaSA-v 1.6

Kui on tegemist nõuete komplektiga (või plokiga), siis peavad olema selgelt eristatavad pealkiri ja sisuSA-v 1.7

SA-v 2. Oleku info:

Kinnitaja ja kooskõlastajadSA-v 2.1

Nõude/nõuete komplekti seis - kasutusel olevad olekunäitajad peavad olema kokkulepitud vastavalt antud projekti vajadustele. SA-v 2.2 Näiteks võivad nõude/nõuete komplekti olekud olla:

tegemisel kooskõlastamisel kinnitatud implementeeritud kehtetu

SA-v 3. Identifitseerimise info:

Igal nõudel/reeglil ja nõete komplektil peab olema unikaalne identifikaatorSA-v 3.1

II. Sisu

Alljärgnevalt on kirjeldatud nõuded süsteemianalüüsi sisule.

SA-s 1. Loetavus ja mõistetavus.

Süsteemianalüüs peab olema:

Loetav ja selgeSA-s 1.1

Kindlas kõneviisisSA-s 1.2

Sisaldama üheselt defineeritud äri- ja süsteemi mõisteidSA-s 1.3

Sisaldama ainult täpseid andmeolemite/andmeväljade nimetusiSA-s 1.4

SA-s 2. Infosüsteemi terviku kirjeldus

Infosüsteemi terviku kirjelduses peavad olema:

Kõikide kasutatavate mõistete definitsioonidSA-s 2.1

Kõikide äriobjektide ja neile vastavate andmeolemite ning seoste kirjeldused ning üldised tööpõhimõttedSA-s 2.2

Andmeolemite kõik andmeväljad ja nende sisu vastastikune mõju üksteiseleSA-s 2.3

Infosüsteemi erinevate kihtide kirjeldused: andmevahetus/kasutajaliides, domeen ja andmebaas.SA-s 2.4

Andmete käitlemine antud süsteemis:SA-s 2.5

versioneerimineSA-s 2.5.1

sünkroniseerimineSA-s 2.5.2

arhiveerimineSA-s 2.5.3

kustutamineSA-s 2.5.4

Kasutusel väljade ja kasutatavate andmeolemite täpsed nimetusedSA-s 2.6

Õiguste kirjeldused: kasutajad, rollid, grupidSA-s 2.7

Süsteemi üldised valideerimisedSA-s 2.8

SA-s 3. Vormide kirjeldused

Kõik kasutajaliidesevormid ja vormide elemendid peavad olema nõuetega/reeglitega kaetudSA-s 3.1

Peab olema loodud prototüüp, mis kajastab kõike realiseeritavat.SA-s 3.2

Märkus: Sõltuvalt projekti kokkulepetest võib seda osa teha ka UX inimene UX ja ärianalüüsi tööde raames.

Iga vormi/vormi osa eesmärk peab olema selge - lühike ja täpne kirjeldus, milleks seda vormi on vaja.SA-s 3.3

Iga vormi jaoks peavad olema välja toodud kõik vormiga seotud sisulised veateated.SA-s 3.4

Märkus: Sõltuvalt projekti kokkulepetest võib seda osa teha ka UX inimene UX ja ärianalüüsi tööde raames.

Iga vormi toimimise juures peavad olema välja toodud erandid, kui need on olemas, võrreldes selle konkreetse süsteemi üldiselt SA-s 3.5 kehtivate reeglitega

Igal vormil peavad olema välja toodud kõik sellega seotud valideerimised ning nendega seotud süsteemi poolt tagastatavad SA-s 3.6 veateated ja hoiatused

Vormi andmeväljade sisestamise ja muutmise kirjeldused; kes (süsteem, kasutaja, sidussüsteem, genereeritakse jooksvalt, ...), SA-s 3.7 mis tingimustel, kuidas?

Millised andmeväljad onSA-s 3.8

kohustuslikudSA-s 3.8.1

valikulisedSA-s 3.8.2

ainult kuvatavadSA-s 3.8.3

tingimuslikult kuvatavad vs alati kuvatavadSA-s 3.8.4

vaikeväärtustega täidetavad + millised need vaikeväärtused onSA-s 3.8.5

Lubatud väärtused väljadele (tekst, numbrid, e-mail, komakohad, jne)SA-s 3.9

Kuidas antud vormile saab - kui see ei tule välja punktis SA-s 4 nõutud kirjeldustestSA-s 3.10

SA-s 4. Kasutuslugude/vormide kasutamise protsesside/tegevuste kirjeldused

Kuidas on erinevad vormid omavahel seotudSA-s 4.1

Kasutajate tegevuste ja tegevuste kogumite kirjeldusedSA-s 4.2

Süsteemi terviklikud kasutamise protsessid/kasutusloodSA-s 4.3

Kriitiliste funktsionaalsuste jaoks testimise stsenaariumidSA-s 4.4

SA-s 5. Infosüsteemi teenuste kirjeldused

Kui tegemist on teenusepõhise (XML-teenuseid pakkuva) infosüsteemiga või liidetustumisega mingi teise infosüsteemiga (teenuste tarbimisega), siis peavad olema kirjeldatud:

Tarbitavad teiste süsteemide teenused (kui on)SA-s 5.1

Kõik edastatavad sisendidSA-s 5.1.1

Kõik tarbitavad väljundid - millised ja kus, kuhu edasi saadetakse/märgitakse/salvestatakseSA-s 5.1.2

Kõik infosüsteemi enda poolt pakutavad teenused (kui on)SA-s 5.2

Iga teenuse kohta detailne sisendite kirjeldusSA-s 5.2.1

Iga teenuse kohta detailne väljundite kirjeldusSA-s 5.2.2

Iga teenusega kaasnevad valideerimised ja sisulised veateatedSA-s 5.2.3

Iga teenuse enda loogika ja funktisonaalsuse kirjeldusSA-s 5.2.4

SA-s 6. Pildid, skeemid, diagrammid:

Peavad:

toetama kirjeldatavat - olema tervikliku kirjelduse osa, mitte tühjalt genereeritud pildialbumSA-s 6.1

omama selget eesmärki - milleks see pilt/skeem/diagramm on, mida ta annab?SA-s 6.2

olema intuitiivselt loetavadSA-s 6.3

Lisaks:

Teenuste puhul on hea lisada ka XML .SA-s 6.4 schema

III. Töövahendid

SA-t 1. Süsteemianalüüsi kajastavad töövahendid peavad olema eelnevalt kokkulepitud

SA-t 2. Spetsifikatsioon peab olema üle antud taaskasutataval kujul.

Näiteks:

skeemi/diagrammi/pildi algfail (mitte suvaline link sellele) *.eap fail Confluence eksportfail ...

Lisa 8 - Nõuded veebi sisuhaldusele.pdf

Nõuded veebi sisuhaldusele

Üldised nõuded

Sisuhaldus on tööriist, mis võimaldab kasutajatel nutitelefoni, tahvel- või lauaarvuti veebibrauseri abil veebisaidilt sisu lisada, avaldada, redigeerida või eemaldada. Sisu haldamine peab olema lihtne ja mugav. Haldusliides on loogiliselt struktureeritud ja sisaldab tööriistu, mis on vajalikud sisu haldamiseks, muutmiseks, vormindamiseks, kujundamiseks. Sisuhaldus peab kasutama sisutüüpide loogikat, mis on paindlik, kergesti laiendatav ja võimaldab lehele lisada erinevat tüüpi sisu. Sisuhaldus peab võimaldama kohandatud menüüd. Sisuhaldus peab võimaldama mitmekeelsete veebilehtede loomist. Sisuhaldus peab tagama ligipääsetavuse (WCAG) nõuded, struktureeritud metaandmed, mida ekraanilugejad loevad, redigeerimisvalikud juurdepääsetava sisu loomise tagamiseks. Sisuhaldus peab võimaldama luua kasutaja rolle ja määrata õigusi. Sisuhaldus peab olema vabavaraline.

Sisulehed ja uudised

Veebilehe sisulehti ja uudiseid peab toimetaja saama sisestada läbi visuaalse tekstiredaktori (WYSIWYG).

Veebilehele peab saama lisada ja vajadusel sisulehtedega siduda dokumente (Word, PDF, Excel jmt) ja vajadusel ka pilte.

Keelevahetust peab olema võimalik teostada nii sisulehti sidudes (näiteks eestikeelselt sama sisuga lehelt viiakse kasutaja keelevahetuse-nupu kasutamise korral sama sisuga võõrkeelsele sisulehele) kui ka iseseisvalt (sisulehel pole teises keeles vastet). Menüü peab toetama mõlemaid variante, sh. ka segaversiooni.

Veebivormid

Veebilehel peab olema võimalik luua veebivorme. Absoluutse miinimumina peab veebivormidel olema võimalik kasutada enimlevinud vormielemente:

Lühike tekstiväli Pikk tekstiväli (textarea) Valikvastused

Üks valik mitmest Mitu valikut mitmest

Faili üleslaadimine (v.t nõudeid allpool) Boonusena on oodatud kõikvõimalikud täiendavad väljad (näiteks valideerimisvõimalusega e-posti väljad jmt)

Faili üleslaadimise funktsionaalsuse käigus kasutaja poolt üleslaaditud fail peab olema võimalik paigutada välismaailma eest kaitstud kausta.

Veebivorm peab võimaldama andmeid koguda nii veebilehe andmebaasi kui saata ka e-kirja teel (ja mõlemat korraga). Veebivormi sisestuse e-kirjaga peab olema võimalik seadistada ka kaasa tulema vormilt üleslaaditud failid. E-kirja sisureegleid (mallid), pealkirja ja kellelt ning kellele aadresse peab saama seadistada sisuhaldusest.

Veebivorme peab kaitsma nähtamatu spämmitõkendiga. Näiteks JavaScript’i toetuse kontrollimise kaudu.

Küpsiste teavitus ja kolmanda osapoole teenuste integratsioon

Veebilehel peab olema võimalik kasutada kolmanda osapoole teenuseid veebilehe sisuelementidena (n.ö. embedded lahendused). Hetkel teadaolevalt peab vähemalt olema võimalik sisestada YouTube videoaknaid (erinevatelt YouTube domeenidelt) ja PowerBI andmeaknaid (iFrame lahendused) selliselt, et see oleks kooskõlas Euroopa Liidu andmekaitsetingimustega.

Veebilehele peab olema võimalik sisuhaldusest seadistada (sh. tõlkida) selline küpsiste-teavitus, kus:

On kirjas üldine ja sisuhaldusest muudetav tekst küpsiste kasutamise kohta. Võimalik linkida otse küpsise-teavitusest andmekaitse-tingimuste lehele. Võimalik välja tuua kasutatavate küpsiste kategooriad

Lähtuvalt eeltoodud kategooriatest peab kasutaja saama neid sisse-välja lülitada Lähtuvalt kasutaja tehtud valikutest, peab veebilehel kas käivitatama või blokeeritama funktsionaalsused, mis kasutavad kolmanda osapoole küpsiseid.

Kasutajal peab olema võimalik kas lubada kõik küpsised, lubada vaid osa küpsiseid või blokeerida kõik mittevajalikud küpsised. Veebilehe funktsioneerimiseks vajalikke, kuid kasutajat mitte-identifitseerivaid küpsiseid (mis ei sisalda unikaalset identifikaatorit) ei pea saama välja lülitada.

Näide – kui kasutaja ütleb „EI“ kõigile küpsistele või ainult YouTube küpsistele, siis nendel lehtedel, kus on kasutuses YouTube videod, ei laadita isegi seda YT iFrame sisse. Hea oleks kui sellisel juhul oleks YT iFrame asemel teavitustekst (mida võiks saada sisuhaldusest muuta). Ideaalne oleks kui sealt teavitustekstist saaks uuesti avada küpsiste akna ja teha valikuid ringi. Aga miinimumina piisab ka sellest kui lihtsalt iFrame ei laadita. Oluline on, et iFrame ei oleks mitte peidetud (sest siis tõmmatakse taustal selle sisu ikka käima), vaid iFrame elementi ei ole lehel kui kasutaja pole vastavaid küpsiseid aktiveerinud.

Lisaks eeltoodule peab olema võimalik seadistada uusi teenuseid, mida sama mehhaanika abil käivitatakse lehe sees.

Lisaks peab veebilehe arendaja pidama arvestust selle üle, milliseid küpsiseid veebileht ise sätib ja milleks on need mõeldud. Meil on vaja seda loetelu andmekaitse-tingimuste lehele. Näiteks – kas kohtulahendite väljakuvamislahendus sätib kasutaja arvutisse küpsiseid? Veebilehe funktsionaalsust tagavaid küpsiseid ei pea kasutaja saama välja lülitada, küll aga on meil vaja teada nende loetelu ja funktsiooni kirjeldust.

Statistika kogumine

Veebilehele peab olema võimalik lisada kasutajapoolse statistika kogumise JavaScript koode. Eriti oluline on Matomo kasutamise võimalikkus, aga tulevikukindluse jaoks peaks olema võimalik lubada ka muid lahendusi (Google Tag Manager). Kasutajapoolse statistika kogumist peab olema võimalik lõppkasutajal küpsiste teavituse abil välja lülitada, v.a. juhul kui Matomo on seadistatud toimima nii, et see küpsiseid kasutaja arvutisse ei säti! Kui aga veebistatistikat koguv tarkvara on seadistatud küpsiseid kasutama, ei tohi vastavat koodi enne küpsistega nõustumist isegi käivitada.

Veebilehe üldotsing

Veebilehe üldotsing peab olema ehitatud üles hästi skaleeruvale lahendusele (meie kasutame Solr’i, aga võib pakkuda teisi sarnaseid teenuseid). Otsing peab olema võimeline otsima märksõnu ka veebilehele üleslaaditud dokumentide seest (Word, PDF jmt). Veebilehe üldotsing ei pea otsima kohtulahendite seast, ainult veebilehe enda sisust (ideaalis võiks otsingus olla „kusagil“ selge märge asjaolule, et kohtulahendite otsimiseks tuleb kasutada eraldi lahendust). Ideaalis võiks olla võimalik seadistada, millist kaalu otsing mingile tekstiosale annab (näiteks pealkiri vs. sisuosa).

Kontaktandmete importimine personaliprogrammist

Veebilehel peab olema võimalik kuvada välja töötajate andmeid (kontaktandmed ja haridusandmed), mida imporditakse regulaarselt (kord-kaks päevas, cron’iga automaatselt käivitades) personaliprogrammist üle X-Tee teenuse. Importeri ja selle andmete väljakuvamise detailid selguvad analüüsi käigus, kuid valmis peab olema delikaatsete isikuandmete juriidiliselt korrektseks käitlemiseks ning importimis- ning väljakuvamisreeglite tegemiseks (näiteks lapsehoolduspuhkusel või kaitseväeteenistuses olevate töötajate automaatne väljafiltreerimine; samuti töölt lahkuvate töötajate õigeaegne eemaldamine jpm).

Andmete Eksport-Import

Veebilehe andmebaasides olevat infot peab saama eksportida standardiseeritud formaatide abil (XML/RSS, JSON). Veebilehe haldusliidesest peab saama neid eksport-vaateid luua ja seadistada. Näiteks uudistevoog (feed).

Content Security Policy

RIK infras asuvad veebilehed peavad olema kaitstud Content Security Policy (CSP) abil. CSP reegleid peab olema võimalik seadistada sisuhaldusest.

Cloudflare

Veebileht ja selle haldusliides peavad olema kasutatavad koos Cloudflare teenusega.

Lisa 9- Nõuded projektiplaanile.pdf

Nõuded projektiplaanile

Pakkumuse osana esitatakse projektiplaan, mis sisaldab ajakava kõikide funktsionaalsuste loomise ja selle pakkumuse alustamiseks vajalike tööde läbiviimiseks. Pakkumuses esitatavalt projektiplaanilt eeldatakse vastavust järgmistele tingimustele:

PP 1.1 Projektiplaanis kirjeldatud tööde läbiviimise tulemusena peab olema saavutatud projekti eesmärk ja soovitud funktsionaalsus.

PP 1.2 Iga projektiplaani töö kohta peab olema kirjeldatud töö nimetus, töö tegija(te) sh vastutaja roll/nimi, ajaline kestus inimtundides ja tähtaeg.

PP 1.3 Projektiplaanis peab kajastuma töö tegemiseks vajalikud eeldused/lähteandmed ning töö mõõdetav(ad) tulem(id). Projektiplaan peab sisaldama mh. tähtaegu, mis on rakendatavad hankijale/välisele osapoolele projekti edukaks realiseerimiseks vajalike sisendite tagamise kohta.

PP 1.4 Kõik projektiplaanis kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud ja jaotatud iteratsioonidena.

PP 1.5 Projektiplaan peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja projektimeeskonna puhkustega.

PP 1.6 Projektiplaan peab olema ajakohastatud kogu projekti teostamise vältel.

PP 1.7 Lisaks projektiplaanile tuleb kirjeldada, kuidas projektijuhtimise riske maandada kavatsetakse (pakkumuse eraldi dokument).

Riigikohtu välisveeb- tehniline kirjeldus 1.11..pdf

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

„Riigikohtu veebirakenduse arendus“

(277822)

Hanke tehniline kirjeldus

Tallinn 2024

Sisukord

1. Mõisted ja lühendid ....................................................................................................... 3

2. Hanke üldinfo .................................................................................................................. 5

3. Praegune olukord ja eesmärk ..................................................................................... 6

4. Hanke tulemite nõuete kirjeldus ................................................................................ 7

4.1 Nõuded arendusele ............................................................................................................... 8

4.2 Nõuded analüüsile ................................................................................................................. 8

5. Funktsionaalsed nõuded ............................................................................................. 9

5.1 Lahendid ................................................................................................................................. 9

5.1.1. Lahendite kuvamine ................................................................................................................. 10

5.1.2. Lahendite otsing ....................................................................................................................... 12

5.1.3 Lahendi detailvaade ..................................................................................................................... 15

5.1.4 Lahendi kiirvaade.......................................................................................................................... 18

5.2 Lahendi avalikustamise aeg ............................................................................................... 18

5.1.1. Lahendi avalikustamise aegade kuvamine ........................................................................... 18

5.1.2. Lahendi avalikustamise aegade otsing ................................................................................. 19

5.2. Menetlused ........................................................................................................................... 21

5.2.1. Menetluste kuvamine ............................................................................................................... 21

5.2.2. Menetluse otsing ...................................................................................................................... 23

5.3. Menetlustaotlused ............................................................................................................... 24

5.4. Märksõnastik ........................................................................................................................ 27

5.5. Avalehel lahendid, menetlused ja menetlustaotluse tulemused .................................... 29

5.6. Muud funktsionaalsed nõuded veebile ............................................................................. 31

6. Mittefunktsionaalsed nõuded ................................................................................... 31

7. Projektipõhised nõuded ja töökorraldus ............................................................... 31

8. Lisaarendused .............................................................................................................. 34

Lisad ....................................................................................................................................... 35

1. Mõisted ja lühendid

Tehnilises kirjelduses kasutatavad ärimõisted ja lühendid ning nende selgitused

Mõiste Selgitus

Annotatsioon Annotatsioon on lühike ja selge ülevaade Riigikohtu lahendis

käsitletud kesksest seisukohast õigusliku küsimuse tõlgendamisel.

Annotatsioon ei ole lahendi kokkuvõte, see ei kirjelda konkreetset

vaidlust. Annotatsioonile lisatakse olemasolevast märksõnapuust üks

või mitu sobivat märksõna.

Edasikaebaja/

Avaldaja

Menetlusosaline, kes on Riigikohtule esitanud menetlustaotluse.

Erikogu Erikogu lahendab Riigikohtu kolleegiumide vahelisi erimeelsusi

seaduste tõlgendamisel, samuti kohtutevahelisi pädevusvaidlusi.

Sõltuvalt sellest, mitme kolleegiumi vahelise vaidlusega on tegemist,

võib erikogu koosneda kas kahe või kolme kolleegiumi esindajatest.

Iga kolleegium valib erikogusse kaks kohtunikku. Erikogu istungi

kutsub kokku ja seda juhatab Riigikohtu esimees. Erikogu otsus on

seaduse tõlgendamisel kohustuslik kõigile kolleegiumidele seni, kuni

erikogu ei ole oma seisukohta muutnud või kuni seda pole teinud

Riigikohtu üldkogu.

Haldusasi

(menetlus)

Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus haldusakti või määruse

andmisel, halduslepingu sõlmimisel või toimingu sooritamisel.

Haldusmenetluse peamine eesmärk on kodanike kaitse riigi omavoli

eest, mille tõttu on haldusmenetlus vaid see osa riigi tegevusest, mis

riigi kodanikke reaalselt puudutab. Haldusasjad on näiteks

keskkonnavaidlused, sotsiaalvaldkonna vaidlused (pension, toetused

jne), ehitus- ja planeerimisvaidlused ning maksuvaidlused.

KIS Kohtute infosüsteem

Kohtuasi Koondnimetus ühe ja sama menetluse numbriga ja sama tüüpi, kuid

erineva järjekorranumbriga kohtumenetlustest. Näitlikult, kui tegu on

tsiviilvaidlusega, siis algul luuakse esimene menetlus, mis loob ka

kohtuasja. Kohtuasja number on 2-20-1 ja menetluse number 2-20-

1(1). Kui isik kaebab edasi, siis luuakse kohtuasja teine menetlus ja

see saab numbriks 2-20-1(2). Nüüd on kohtuasjas 2 menetlust, millel

erinev järjekorra number, kuid kohtuasja number on sama.

Kohtuasja number

Kohtuasja number koosneb kolmest järgust, mis on teineteisest

eraldatud sidekriipsuga. Esimene järk on ühe-kohaline number, mis

defineerib, mis liiki menetlusega on tegu (1 - kriminaalasi, 2 - tsiviilasi,

3 - haldusasi, 4 - väärteoasi ja 5 - PSJV asi). Teine järk on

kahekohaline number, mis defineerib, mis aastal on alustatud

kohtuasja. Kolmas järk näitab menetluse järjekorra numbrit.

Kohtukoosseis Kasutusele enamasti II ja III astme kohtutes, kus mitu kohtunikku

menetleb sama asja. Üks on vastutav kohtunik, kellele menetlus

määratakse, ja teised on koosseisu liikmed. Reeglina on koosseis 3-

liikmeline, kuid võib olla ka 5-liikmeline. Riigikohtu üldkogu kooseis

moodustub kõigist Riigikohtu kohtunikest.

Kohtuotsus Kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel

tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.

Kolleegiumi kogu

koosseis

Kõik kolleegiumi kohtunikud, kes vastava menetlusliigi kohtuasja

arutavad. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu istung on

otsustusvõimeline, kui kohal on üle kahe kolmandiku Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi liikmetest.

Kriminaalasi

(menetlus)

Kriminaalkohtumenetluses vaadatakse läbi kriminaalasi.

Kriminaalasja pooled on prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning

kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik. Kriminaalmenetluse eesmärk

on süüküsimuse lahendamine ning kui süüdistatav on süüdi, karistuse

määramine, tagades seejuures süüdistatavale piisavad

kaitsemeetmed.

Kuriteo- ja

väärteoasjad

Kuriteo- ja väärteoasju vaatab läbi Riigikohtu kriminaalkolleegium ning

seetõttu neid käsitletakse koos.

Lahend Kohtu otsustus, mis on tehtud asja lahendamiseks või

menetlusosalise toimingu või taotluse peale. KIS-is on

kohtudokumendid liikidega: kohtuotsus, kohtuotsuse resolutiivosa,

kohtuotsuse lõpposa, kohtumäärus, eriarvamus ja konkureeriv

arvamus. Tehniliselt on kohtulahend kohtudokument tüüpi toiming.

Lahendi number Lahendi number koosneb menetluse numbrist, millele järgneb "/" ja

dokumendi järjekorranumber.

Lahendi staatus Väljendab lahendi olekut. Riigikohtu lahendi olekud on: loomisel,

jõustumise ootel ja jõustunud. Teistmismenetluses saab olekuteks

olla lisaks: osaliselt jõustunud ja tühistatud.

Menetlus Kohtuasja läbivaatamiseks läbiviidav protsess, mis toimub ühe

kohtuastme raames.

Menetluse avalik

pealkiri

Menetlusele automaatselt genereeritud või kasutaja poolt lisatud

pealkiri menetluse loomisel või menetluse andmete muutmisel, mis

kuvatakse välja välistesse süsteemidesse.

Menetluse liik Menetluse liik defineerib ära, mis liiki menetlusega on tegu. Täpsemalt

näitab menetluse liik, mis kohtuastmes või mis liiki kaebuse alusel

konkreetses menetluses asja arutatakse.

Menetlusliik Menetluse liik defineerib ära, mis liiki asjaga on tegu. Menetlusliike on

5: kriminaal-, tsiviil-, haldus-, väärteo- ja PSJV menetlus.

Menetlustaotlus Menetlusosalise poolt Riigikohtule esitatud taotlus tema

edasikaebuse menetlusse võtmiseks.

Menetlustaotluse

lahend/tulemus

Määrus, millega otsustatakse, kas menetlustaotlus võetakse

menetlusse võimitte.

Menetlustaotluse

menetlus

Riigikohtu menetlus, kus:

- Menetluse tüüp on „Menetlustaotlus“ ja menetluse liik on

„Kassatsioonimenetlus“, „RK määruskaebusmenetlus“ ja

„Teistmismenetlus“

Menetluse tüüp ei ole „Menetlustaotlus“ ja menetluse liik on „Kohtu III

astme menetlus“

Märksõna Märksõnad lisatakse Riigikohtu lahenditele, et võimaldada Riigikohtu

lahendite ja seisukohtade kiiret otsingut. Riigikohtu lahendite

annotatsioonidele lisatakse olemasolevast märksõnapuust üks või

mitu sobivat märksõna.

Määrus Määrusega lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused

ning juhib ja korraldab menetlust. Seaduses sätestatud juhul võib

kohus asja lahendada määrusega.

PAET Päris avalik E-Toimik infosüsteem on E-Toimiku üks osa. PAET-is on

avalikustatud lahendid, mis on indekseeritud.

Prototüüp Kontseptsiooni või protsessi testimiseks ehitatud esialgne

proovtoode, mudel või versioon.

Põhiseaduslikkuse

järelevalve

menetlus

Menetluse liik, mida menetletakse ainult Riigikohtus.

Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse korral kontrollib ja arutab

Riigikohus, kas seadused, määrused ja muud õigustloovad aktid on

põhiseaduse ja seadusega kooskõlas.

Riigikohtu number

Enne 03.07.2017 avalikustati kõik Riigikohtu lahendid unikaalse

numbriga. Numeratsiooni loogika kohta saab uurida Riigikohtu

kodulehelt.

Riigikohtu

põhimenetlus

Riigikohtu menetlus, kus menetletakse asja sisuliselt. Põhimenetlused

on kõik menetlused, mis ei ole menetlustaotluse menetlused.

RIKOS Riigikohtu lahendite otsingu komponent.

Tsiviilasi

(menetlus)

Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Tsiviilvaidluste alla

kuuluvad erinevatest lepingutest ja võlasuhetest tulenevad vaidlused,

perekonna- ja pärimisasjad, asjaõigust puudutavad vaidlused, äri- ja

mittetulundusühingute tegevuse ja juhtimise küsimused,

pankrotiasjad ning tööõiguse küsimused.

Väärteoasi

(menetlus)

Väärteomenetlus on menetlus väärteoasja lahendamiseks.

Väärteomenetluses sätestatakse kriminaalmenetluse sätted, võttes

arvesse väärteomenetluse erisusi. Erinevalt kriminaalmenetlusest

võib väärteomenetluse puhul karistuse määrata ka kohtuväline

menetleja.

Ärinõuded Ärinõudmine kui kasutaja vajadus. Ärinõue kui lõppkasutaja vajadus.

Üldkogu Kõik Riigikohtu kohtunikud kokku.

2. Hanke üldinfo

2.1. Hanke eesmärgiks on sõlmida arendustööde hankeleping ühe edukaks tunnistatud

pakkujaga uue kasutajasõbraliku Riigikohtu veebirakenduse loomiseks, kust kasutaja

leiab kergesti Riigikohtuga ja Riigikohtu menetlustega seotud teabe ja Riigikohtu

lahendid, sh saab otsida Riigikohtu lahendeid erinevate tingimuste alusel.

2.2. Hankelepingu järgsete tööde (tehnilise kirjelduse punktid 4 ja 5 ning selle alapunktid)

eeldatav maksumus on 110 000 eurot (km-ta). Hankija jätab õiguse hankemenetlus

tunnistada kehtetuks, kui pakkumuste maksumused ületavad eeldatavat maksumust

või kui hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud,

mis välistavad või muudavad ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise hanke

alusdokumentides sätestatud tingimustel.

2.3. Lisaarendustööde maksimaalne maksumus on 30 000 eurot (km-ta). Hankijal on õigus,

mitte kohustus, lisaarendustöid tellida.

2.4. Hankelepingu järgsete tööde (tehnilise kirjelduse punktid 4 ja 5 ning selle alapunktid)

üleandmise lõpptähtaeg on 10 kuud arvates hankelepingu sõlmimisest. Täiendavalt on

hankijal võimalik tellida lisaarendustöid 18 kuu jooksul alates hankelepingu

sõlmimisest. Hankija poolt antav tööde teostamise tähtaeg on hankija hinnang. Juhul,

kui pakkuja leiab, et hankija poolt etteantud tähtaeg on ebarealistlik, siis on pakkuja

kohustatud seda pakkumust tehes või sellele eelnevalt hankijale teada andma.

Hankelepingu täitmisel on vastavate sooviavalduste esitamine välistatud, v.a hankija

poolt lisatööde tellimise olukorras või muul riigihangete seaduse §-s 123 toodud lepingu

muudatust võimaldavas olukorras.

2.5. Hankelepingu järgsete tööde (tehnilise kirjelduse punktid 4 ja 5 ning selle alapunktid)

eest tasumine toimub ühes osas hankelepingus (hankesse lisatud dokument

Arenduslepingu projekt) täpsustatud tingimustel. Lisaarendustööde eest tasumine

toimub pärast vastavate tööde vastuvõtmist hankelepingus täpsustatud tingimustel.

2.6. Pakkumusele tuleb lisada detailne pakkumuse maksumuse kirjeldus, milles tuleb

eristada kogu veebirakenduse erinevate komponentide maksumust (nt tavaveebi osa,

sisuhalduse osa, rakenduse osa(d)).

2.7. Hankeleping jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib kuni lepingujärgsete kohustuste

nõuetekohase täitmiseni Pakkujal peab olema valmisolek alustada

hankelepingujärgsete tööde teostamisega kahe nädala jooksul hankelepingu

sõlmimisest ja nimetatud tingimusega tuleb pakkujatel pakkumust, sh projektiplaani

esitades arvestada.

2.8. Hanke läbiviijaks ja hankelepingu allkirjastajaks on Registrite ja Infosüsteemide

Keskus.

2.9. Maksjaks ning valmiva veebirakenduse omanikuks on Riigikohus.

2.10. Iga viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis mõnele riigihangete seaduse

paragrahvi 88 lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele

vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või

sellega samaväärne“.

2.11. Iga viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis ostuallikale, protsessile,

kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et

see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.

3. Praegune olukord ja eesmärk

3.1. Riigikohtu kodulehe senine versioon1 on olnud kasutusel aastast 2017. Sellest ajast on

Riigikohus analüüsinud oma kodulehe kasutust ning kodulehele saadud tagasisidet,

mille pinnalt on otsustanud Riigikohus tellida uue kodulehe uue veebirakendusena.

3.2. Riigikohtu tänasel veebilehel olev märksõnastik ja riigikohtu lahendite otsing ei ole

mugav ja kasutajasõbralik ning ei võimalda kasutajal teavet kergesti otsida. Praegune

veebileht ei vasta ka täielikult WCAG nõuetele. Praegune lahendus põhineb iframe-l,

1 Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/

mis Riigikohtu hinnangul seab tehnoloogilised piirangud soovitud eesmärgi

saavutamisele – kaasajastada märksõnastikku ja riigikohtu lahendite otsingut.

3.3. Riigikohtu uue veebirakenduse loomise vajadus tuleneb ka tehnilisest aspektist kuivõrd

tänane veebileht on sisuhaldus-süsteemi Drupal 7 platvormil, mille tugi on lõppenud

ning veebilehe otsingute äriloogika paikneb vananenud RIKOS komponendis, mis

küsib andmeid e-toimiku süsteemi (ET) andmebaasist kasutades PAET teenuseid (vt

lisa 3). Uus Riigikohtu veebirakendus peab olema tehnoloogiliselt kaasaegne ning

turvaline kasutades otsinguteks ET andmeid ja PAET teenuseid.

3.4. Hanke eesmärk on uue Riigikohtu veebirakenduse loomine praeguse veebilehe ja

Riigikohtu lahendite otsingu komponendi (RIKOS) asemele vastavalt hanke tehnilisele

kirjeldusele lisatud prototüübile (Lisa 1) ja veebilehel kohtulahendite, menetluste,

menetlustaotluste ja nendega seotud andmete pärimiseks vastavalt kirjeldatud

nõuetele (vt. hanke tehnilise kirjelduse p.5).

3.5. Uus koduleht peab muutma Riigikohtu teabe ja lahendite info tarbimise

kasutajasõbralikumaks ning tõstma üleüldist kasutajakogemust. Sealhulgas soovib

Riigikohus uuendada märksõnastikku2 ja lahendite otsingut3 selliselt, et nii

märksõnastiku kui lahendite otsingud oleksid kasutusmugavad ja pakuksid kasutajale

rohkem võimalusi info tarbimiseks (nt filtreerimise ja sortimise). Erinevalt vanast

veebilehist peab uus veebirakendus vastama ka WCAG nõuetele.

3.6. Riigikohtu veebilehele tulevad SAP-st asutuse andmed (struktuur, kontaktid jms).

4. Hanke tulemite nõuete kirjeldus

Hanke tulemusena peab valmima uus Riigikohtu veebirakendus, mis on võimeline pärima

andmeid (sh teostama otsinguid) kasutades PAET teenuseid (asendama RIKOS komponenti).

Asutuste andmed peavad ka uude rakendusse jõudma SAP-st (kasutama vastavaid SAP x-

tee teenuseid). Riigikohtu veebilehe funktsionaalsusi hõlmavate tulemite nõuded on eraldi

kirjeldatud punktis 5 „Funktsionaalsed nõuded“ ning nähtuvad kirjeldamata osas käesolevale

tehnilisele kirjeldusele lisatud veebirakenduse kasutajaliidese prototüübist (vt lisa 1).

Lisaks eeltoodule loetakse tulemiks ka projekti arendusfaasi jooksul tekkinud

dokumentatsiooni. Hankijale antakse üle järgnevad dokumendid:

1. Arenduste kirjeldus, sh äri- ja süsteemianalüüsi dokumentatsioon

2. Veebirakenduse arhitektuuri kirjeldus

3. Veebirakenduse kasutus- ja haldusjuhendid

4. Administreerimisjuhend/paigaldusjuhend

5. Testimise tulemusena valminud dokumendid

6. Varundus/taasteplaan

7. Versiooni kirjeldus

8. Mittefunktsionaalsete nõuete vastavustabel

9. Andmekogude semantiline kirjeldus ja andmekoosseis.

2 Vanas veebis kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/marksonastik 3 Vanas veebis kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?

Detailsed nõuded üleantavatele dokumentidele on leitavad Lisas 6 – Dokumentatsiooniplaan.

Arenduste kirjelduse dokumendi sisule esitatud täiendavad nõuded leiab Lisast 7 – Nõuded

süsteemianalüüsile. Testimise tulemusena valminud dokumentide sisule esitatud täiendavad

nõuded leiab Lisast 5 – Nõuded testimisele.

4.1 Nõuded arendusele

Arendustööde alustamise eelduseks on vastava osa analüüs (nii äri- kui süsteemianalüüs).

See tähendab, et iga arendustöö planeerimisel tuleb arvestada sellele eelnevate vajalike

analüüsi ja tagasiside kogumise tegevustega. Vältida tuleb olukorda, kus funktsionaalsuse

arendamist alustatakse enne, kui vastava osa analüüs on valmis ja Hankijaga läbiräägitud.

Arendustööks vajaliku analüüsi läbirääkimine Hankijaga ei võta Hankijalt õigust arendustööde

osas puuduste kõrvaldamist nõuda või arendustööde teostamisel juba läbiarutatud analüüsis

muudatusi teha. Samuti ei tähenda eelkirjeldatud protsess, et Hankija ütleks Pakkujale ette iga

programmeerimistoimingu. Hankija eesmärgiks on ärivisiooni elluviimine, mis eeldab pakkujalt

vastava tehnilise kompetentsi olemasolu.

Loodavasse rakendusse tuleb integreerida Drupal 10 või uuem sisuhaldusplatvorm4 või

Hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul muu samaväärne

sisuhaldusplatvorm. Veebilehe sisuhaldus peab võimaldama Drupal 10 funktsionaalsust, sh

täidetud peavad olema lisas 8 toodud nõuded veebi sisuhaldusele. Rakendada peab olema

võimalik lisamooduleid nagu Solr ja Matomo.

Veebirakenduse ja Drupali vahelise kommunikatsiooni minimeerimiseks tuleb Pakkujal samuti

kaaluda lahendusi.5 Hankija soovib, et rakenduse arhitektuur ja protsessid jääksid lihtsaks ning

selle haldamine ja edasised arendused on tulevikus jõukohased ka nooremarendajale.

Veebirakendusele kohaldatav raamistik on .NET.

Veebileht ja selle haldusliides peavad olema kasutatavad koos Cloudflare teenusega.

Arendustöödes arvestatakse arendustööde tegemise ajal kehtivate WCAG nõuetega.

Veebirakendus peab vastama avaliku teabe seaduse §-s 32 ja ministri määruses nr 20

„Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe

avaldamise kord„ kehtestatud ligipääsetavusnõuetele (sealhulgas vastavus standardile EN

301 549). EN 301 549 V3.2.1 (2021-03) on avaldatud pdf-versioonis standardiorganisatsiooni

ETSI veebilehel:

https://www.etsi.org/deliver/etsi_en/301500_301599/301549/03.02.01_60/en_301549v03020

1p.pdf.

Ülejäänud nõuded arendusele on toodud Lisas 2 – Nõuded arendustele. Arendamisel tuleb

lähtuda Hankija sätestatud arenduse tavadest ja töökorraldusest, täpsemad nõuded on toodud

Lisas 10 – Arenduse tavad ja töökorraldus.

4.2 Nõuded analüüsile

Riigikohtu veebirakenduses tehtavate protsesside kirjeldamiseks kasutatakse Swimlane

Flowchart vooskeemi tüüpi ja BPMN (detailsusastmega 15 elementi6) või analoogse keele

4 Nt headless Drupal 10 ja ühendada see REST liideste abil ASP.NET MVC rakendusega, mis on dünaamiliselt võimeline prototüübis (vt lisa 1) vaateid serveris genereerima ja seejärel väljastama. 5 Nt kasutada raamistiku pakutavat vahemälu funktsionaalsust ning ka teistpidi suhtluse jaoks teha Drupali jaoks liides, kuhu pöörduda, et sundida rakendust vahemälu uuendama, kui Drupalis on andmed uuenenud. 6 Juhul kui elementide arv BPM joonisel ületab 15 elementi, jaotatakse kirjeldamisel protsess alamprotsessideks.

vahendeid. BPMN keele kasutamisel tuleb lähtuda BPMN Quick Guide käsiraamatust ja

lisades toodud nõuetest.

Äri- ja süsteemianalüüsi käigus kirjeldatakse ära ka kasutuslood. Iga veebirakenduse protsessi

ja funktsionaalsuse kohta on olemas terviklikud kasutuslood, sh on välja toodud

alternatiivvood. Kasutusloo kirjeldus algab lahendatava probleemi ja/või eesmärgi

lühikirjeldusest ning peab muuhulgas sisaldama infot kirjelduse koostamise aja ja koostaja

kohta.

Ärianalüüsi lisatakse Riigikohtu veebirakenduse funktsionaalsuste ja protsesside

realiseerimiseks vajalikud ärinõuded, mis seotakse prototüübi kasutajaliidese iga konkreetse

vaatega. Lisaks tuleb ärianalüüsi lisada nende Riigikohtu veebirakenduse protsesside läbimise

etappide ärinõuded, mis prototüübist ei nähtu (on nn tausta äriloogika).

Kui ei ole kokku lepitud teisiti, koostatakse äri- ja süsteemianalüüsi dokumentatsioon Hankija

Confluence keskkonnas, tähistades ärimõisted ja nõuded unikaalselt kasutades Requirement

Yogi funktsionaalsust, sh linkimist ja viitamist. Kasutajate tegevused tuleb struktureerida

selliselt, et iga kasutuslugu on eraldi alamlehel. Ärianalüüsi dokumentatsiooni osaks on ka

kohtumise memod ja/või protokollid. Pärast hankelepingu sõlmimist tutvustab Hankija

Pakkujale erinevates projektides kasutusel olevaid parimaid praktikaid, sh pakkudes välja malli

äriprotsesside ja kasutuslugude kirjeldamiseks. Pakkuja võib esitada muudatusettepanekuid.

Ülejäänud nõuded analüüsile ja selle tulemusena valmivale dokumentatsioonile on toodud

Lisas 7 - nõuded süsteemianalüüsile.

5. Funktsionaalsed nõuded

Alljärgnev kirjeldab täpsemalt Riigikohtu veebirakenduse funktsionaalsuste tulemitele

esitatavaid nõudeid. Analüüsi käigus võivad selguda täiendavad nõuded, mis on vaja tulemite

saavutamiseks kasutusele võtta. Esialgse analüüsi kohaselt tuleb kasutada olemasolevaid

PAET teenuseid, kuid võib tekkida ka vajadus teenuste andmeid täiendada või uusi teenuseid

luua. Nõuded on koostatud prototüübile tuginedes ning saanud esialgse kasutajate poolse

tagasiside.

Prototüübilt nähtuvate, kuid kirjeldamata nõuete osas tuleb lähtuda prototüübist.

5.1 Lahendid

Lahendid sakil kuvatakse kõik Riigikohtu avalikustatud lahendid alates 1993 aastast. Alates

3.07.2017 on lahendid leitavad KIS kohtuasja numbriga7, mis jääb kohtuastmete lõikes

samaks. Varasemad on aga Riigikohtu lahendit identifitseeriva unikaalse numbriga. Lahendeid

saab otsida ka tekstis sisalduva sõna, fraasi või numbriga. Lisaks lahendi detailandmetele

kuvatakse ka annotatsioone ja kokkuvõtteid. Lahendeid saab filtreerida menetlusliigi, lahendi

liigi jt. parameetrite järgi ning selliselt leida kasutajale huvi pakkuvad.

Kasutuslugu

a) Kasutaja on avanud Lahendid saki

7 Alates 03.07.2017 kannavad kõik Riigikohtu lahendid maa- ja ringkonnakohtu lahendiga sama numbrit. Varasemalt kasutas Riigikohus unikaalset identifitseeritavat Riigikohtu kohtuasja numbrit, vt täiendavalt: https://www.riigikohus.ee/et/riigikohtu-lahendite-otsingu-abi

b) Süsteem kuvab avatuna Kõik lahendid vaate ning suletuna:

a. Kuriteo- ja väärteoasjad vahekaardi

b. Tsiviilasjad vahekaardi

c. Haldusasjad vahekaardi

d. PSJV asjad vahekaardi

c) Kasutaja saab vaatel teha järgmisi tegevusi:

a. Liikuda teisele vahekaardile

b) Lahendeid filtreerida

c) Lahendeid otsida

d) Käivitada lahendi avalikustamise aja vaatamist

d) Süsteem pärib vahekaardi koostamiseks vajaliku info ja kuvab vastava vaate

e) Põhivoo lõpp

Nõuded

ID Kirjeldus

Üldised reeglid

LAH-01

Lahendite info kuvatakse identselt kahes asukohas:

- Kiirviitena veebilehe menüüribal

- Õigusmõistmine menüüribal

LAH-02

Vorm on jaotatud kaheks:

- Vasakus veerus on lahendite otsing

- Paremas veerus kuvatakse lahendite andmed

5.1.1. Lahendite kuvamine

Kasutajale kuvatakse ülevaade kõigist avalikustatud Riigikohtu lahenditest. Liikudes

vahekaardile kuvatakse konkreetse menetlusliigi lahendid.

Kasutuslugu

a) Kasutaja on avanud:

- Kõik lahendid koondvaate,

- Kuriteo- ja väärteoasjad vahekaardi,

- Tsiviilasjad vahekaardi,

- Haldusasjad vahekaardi,

- PSJV asjad vahekaardi.

b) Süsteem kuvab kasutajale järgmised komponendid:

a. Vastavalt valitud vahekaardile Riigikohtu avalikustatud lahendid

c) Kasutaja saab vaatel teha järgmisi tegevusi:

a. Avada lahendi detailvaadet

b. Avada lahendi kiirvaadet

d) Süsteem:

a. Kuvab lahendi detailvaate uues vaheaknas

b. Kuvab lahendi kiirvaate modaalaknas

e) Kasutaja lülitab sisse annotatsioonide vaatamise

f) Süsteem kuvab kasutajale järgmised komponendid:

a. Lahendiga seotud märksõnad ja annotatsioonid

g) Kasutaja saab vaatel teha järgmiseid tegevusi:

a. Avada märksõna erineva taseme harusid

b. Vaadata kõiki annotatsioone

h) Süsteem:

a. Kuvab märksõnapuu kasutaja valitud tasemelt

b. Suunab kasutaja valitud lahendi detailandmetesse annotatsioonide vaatele

i) Põhivoo lõpp

Nõuded

ID Kirjeldus

Üldised reeglid

LAH-03

Kasutajale kuvatakse kõik Riigikohtu avalikustatud lahendid. Lehe päises

kuvatakse infot, kui palju lahendeid kokku leiti.

LAH-04 Tulemusi kuvatakse lehtede kaupa. Vaikimisi on kuvatud 100 lahendi kirjet.

Kasutajal on võimalik vaadata eelmiste või järgmiste lahendite andmeid.

LAH-05 Otsingutulemused on vaikimisi järjestatud lahendi koostamise kuupäeva järgi

kahanevas järjekorras s.t. uuemad lahendid eespool.

LAH-06 Kui mitmel lahendil on sama kuupäev, reastatakse lahendid kohtuasja numbri

järgi.

LAH-07

Kuriteo- ja väärteoasjad vahekaardil kuvatakse:

- Kriminaalasjade lahendid

- Väärteoasjade lahendid

LAH-08 Tsiviilasjad vahekaardil kuvatakse ainult tsiviilasjade lahendid.

LAH-09 Haldusasjad vahekaardil kuvatakse ainult haldusasjade lahendid.

LAH-10

PSJV asjad vahekaardil kuvatakse:

- PSJV asjade lahendid

- Kõigi selliste menetluse lahendid kõigis teistes menetlusliikides, milles

vähemalt üks menetluse tüüp on „Põhiseaduslikkuse järelevalve

menetlus“ või „Põhiseaduslikkuse järelevalve erimenetlus“.

Lahendi kohta kuvatavad andmed

LAH-11 Lahendi number - võib olla nii KIS lahendi number kui ka Riigikohtu number.

LAH-12 Lahendi number on klikitav ja suunab kasutaja lahendi detailandmete

vaatele.

LAH-13 Lahendi kuupäev -> Riigikohtu lahendi koostamise kuupäev

LAH-14

Lahendi liik – otsitakse ja kuvatakse järgmiste liikidega lahendeid:

- Kohtuotsus

- Kohtumäärus

LAH-15 Kui kohtuotsusele on lisatud alaliik, siis kuvatakse ainult alaliiki.

LAH-16 Kui kohtumäärusele on lisatud alaliik, siis kuvatakse ainult alaliiki.

LAH-17 Kui lahendi liik on Kohtumäärus ja alaliik Menetluse peatamise määrus, siis

kuvatakse lahendi liigina teksti „Menetlus peatatud alates“

LAH-18 Kui lahendi liik on kohtuotsus ja selle kohtukoosseisu tunnuseks on märgitud

Üldkogu, siis kuvatakse lahendi liigina „Üldkogu lahend“

LAH-19 Kohtuasja pealkiri – Riigikohtu menetlusele lisatud avalik pealkiri. Pealkirja

kuvatakse kogupikkuses.

Annotatsioonide vaatele ümber lülitamine ja andmete kuvamine

LAH-20

Annotatsioonide vaatele ümber lülitamisel kuvatakse lahendi liigi ja kohtuasja

pealkirja asemel:

- Lahendiga seotud märksõnad

- Märksõnadega seotud annotatsioonid

LAH-21 Märksõnad järjestatakse tähestikulise järjekorra alusel.

LAH-22 Iga lahendi kohta kuvatakse vaikimisi ühe annotatsiooni tekst täies ulatuses.

LAH-23 Kui mitu märksõna on seotud ühe annotatsiooniga, siis kuvatakse

annotatsiooni ees kõik märksõnad.

LAH-24

Iga märksõna ja annotatsiooni kohta kuvatakse:

- Märksõna (kogu märksõnade ahel alates ülema astme

märksõnast kuni lahendiga seotud märksõnani (näiteks „kuriteo-

ja väärtoeasjad >> karistusõigus >> liiklusnõuded“).

- Annotatsioon (vaba tekst)

LAH-25

Märksõnade ahelas on kõik tasemed klikitavad v.a arvatud viimane tase ning

lingi alt avanevad valitud märksõna haru ja selle alamharu(de)ga seotud

lahendite kirjed.

LAH-26 Annotatsioonide puudumisel kuvatakse teksti „Seda lahendit ei annoteerita“.

LAH-27

Lehe jaluses kuvatakse:

- Leitud lahendite arvu kokku

- Lahendi arvu vahemikku, mis on konkreetsel leheküljel kuvatud

5.1.2. Lahendite otsing

Kasutuslugu

a) Kasutaja soovib lahendeid otsida

b) Süsteem kuvab järgmised komponendid:

a. Lahendite otsingu tunnused

c) Kasutaja saab vaatel teha järgmisi tegevusi:

a. Sisestada otsingutunnuseid

b. Käivitada lahendite otsingut

c. Tühistada otsingutunnuseid

d) Süsteem:

a. Otsib ja kuvab otsingu tingimustele vastavad lahendite kirjed

b. Tingimuste tühistamise korral tühjendab väljad

e) Põhivoo lõpp

Nõuded

ID Kirjeldus

Lahendi otsingu tunnused ja reeglid

LAH-28 Otsingu päises kuvatakse teksti: täpsustatakse analüüsi käigus

LAH-29

Lahendi number (vabatekst) - Lahendit saab otsida:

- Kohtuasja numbriga

- Lahendi numbriga

- Riigikohtu numbriga

LAH-30 Lahendi numbri otsinguväljal kuvatakse teksti „Sisesta number“

LAH-31

Tekstis sisalduv sõna või fraas (vabatekst) – süsteem leiab lahendite kirjete

hulgast kõik lahendid, mille failis otsingu tunnusena sisestatud sõna, fraas,

isiku nimi või number sisaldub.

LAH-32 Sõna või fraasi otsinguväljal kuvatakse teksti: „Sisesta sõna või fraas“.

LAH-33

Sõna või fraas võib olla käändes ja fraasis sisalduvad sõnad võivad paikneda

tekstis kõrvuti või ka eraldi.

LAH-34 Lahendi tekst lemmatiseeritakse otsitava sõna järgi.

LAH-35

Sõna või fraasi järgi otsingus peab saama kasutada metamärke ja

operaatoreid:

? - asendab sõnas ühte sümbolit

* - asendab sõnas mitut sümbolit

„and“ – kuvatakse need lahendid, mis sisaldavad mõlemat sõna

„or“ – kuvatakse lahendeid, mis sisaldavad ühte sisestatud sõnades

"not“ – kuvatakse need lahendid, mis sisaldavad esimest sõna, aga mitte teist

sõna.

LAH-36 Raadionupp lahendi terviktekstist otsinguks on vaikimisi valitud.

LAH-37

Raadionupp lahendi otsimiseks annotatsioonist - sõna või fraasi otsitakse

lahendi annotatsioonist.

LAH-38

Raadionupp lahendi otsimiseks kokkuvõttest - sõna või fraasi otsitakse

lahendi kokkuvõttest.

LAH-39 Lahendi failist otsimisel on sõna või fraasi lisamine kohustuslik.

LAH-40 Üheaegselt otsida lahendi terviktekstist , annotatsioonidest ja kokkuvõttest

ei saa. Lubatud on ainult 1 valik.

LAH-41 Aasta (valikmenüü) - Aasta järgi otsides leiab kõik Riigikohtu lahendid, mille

koostamise kuupäev on valitud aastal.

LAH-42 „Aasta“ otsinguväljal kuvatakse teksti „Vali aasta“.

LAH-43 Otsida saab alates aastast 1993, kuni otsingu teostamise hetke kuupäevani.

LAH-44 Aastad järjestatakse varasemast hilisemaks.

LAH-45

Lahendi kuupäev (kalendrivalik) – otsitakse lahendeid mille koostamise

kuupäev jääb sisestatud ajavahemikku. Alguskuupäeva sisestamisel saab

määrata vahemiku alguskuupäeva ja vahemiku

lõppkuupäeva. Kuupäevi saab sisestada käsitsi või kasutades

kalendrivalikut.

LAH-46 Lahendi kuupäeva väljal kuvatakse teksti “DD/MM/YYYY–DD/MM/YYYY“.

LAH-47 Tulevikus saabuvad kuupäevad on kalendrivalikutes mitteaktiivsed.

LAH-48

Kalendrivalikus on eristatud kuupäevad, millal leidub avalikustatud

lahendeid.

LAH-49 Asja liik (märkeruudud) - leitakse ainult konkreetse menetlusliigiga asjad.

Saab otsida mitmest menetlusliigist korraga.

LAH-50

Kuriteo- ja väärteoasjad vahekaardil olles kuvatakse asja liik all valikud:

- Kriminaalasi

- Väärteoasi

LAH-51

Tsiviilasjad, Haldusasjad ja PSJV asjad vahekaardil asudes Asja liik valikuid

ei kuvata.

LAH-52

Sisestades otsingu parameetrina menetlusliigi, eristatakse kalendrivalikus

ainult selle menetlusliigi avalikustamise kuupäevad.

LAH-53 Kohtukoosseisu tunnus (raadionupud) – otsitakse ainult selle tunnusega

lahendeid.

LAH-54 Kohtukoosseisu tunnuse otsinguväljal kuvatakse teksti „Vali tunnus“.

LAH-55 Menetluse liik (valikmenüü) – otsitakse ainult neid lahendeid, mis on vastava

liigiga menetluses:

LAH-56 Menetluse liigi otsinguväljal kuvatakse teksti „Vali menetluse liik“

LAH-57

Lisaks on valikmenüüs väärtused, mis leitakse vastava menetluse sisulise

liigituse korral:

 Normikontroll – ainult PSJV menetlustes järgmise sisulise liigituse

korral:

Menetluse liik: Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus

Menetluse tüüp: Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus

Nõude kategooriad:

- Kohtulahendi alusel

- Vabariigi presidendi taotluse alusel

- Õiguskantsleri taotluse alusel

- Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu taotluse alusel

Nõude liik kõigi kategooriate korral: Seaduse vaidlustamine

 Valimiskaebus – ainult PSJV menetlustes järgmise sisulise liigituse

korral:

Menetluse liik: Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus

Menetluse tüüp: Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus

Nõude kategooria: Kaebused ja protestid valimiskomisjoni

otsuse

või toimingu peale – erakonna, valimisliidu või isiku kaebuse

Vabariigi Valimiskomisjoni protesti alusel

Nõude liik:

- Valimiskomisjoni otsuse või toimingu vaidlustamine

- Vabariigi valimiskomisjoni protesti lahendamine

Normikontrolli ja valimiskaebuse menetluste sisulist liigitust

täpsustatakse analüüsi käigus.

LAH-58

PSJV asjad vahekaardil asudes ei kuvata menetluse liike:

- Kassatsioonimenetlus

- Teistmismenetlus

- Määruskaebusmenetlus

- Pädeva kohtu määramine

- PSJV menetlus

LAH-59

Lahendi liik (raadionupud) - Otsitakse ainult kindla liigiga lahendeid.

- Kohtuotsus

- Kohtumäärus

LAH-60 ECLI number – lahendit saab otsida Euroopa kohtulahendi tunnuse ECLI

numbriga

LAH-61 Vähemalt üks otsingu tunnus peab olema valitud, ükski tunnus ei ole

kohustuslik.

Otsingutulemused

LAH-62

Lahendite otsingu tulemusena leitakse otsingu tunnustele vastavad

Riigikohtu menetluste s.h menetlustaotluste menetluste avalikustatud

lahendid. . Menetlustaotluste lahendusi otsingust välja ei tule (nende jaoks

on veebirakenduses eraldiseisev otsingu vaade).

LAH-63 Tulemuste puudumisel kuvatakse teksti: Antud otsing ei andnud tulemusi.

Tulemuste kuvamise osas vaata lahendite kuvamise nõudeid.

5.1.3 Lahendi detailvaade

Kasutuslugu

a) Kasutaja on avanud lahendi detailvaate (klikkides lahendi numbrile)

b) Süsteem pärib komponentide koostamiseks vajaliku info ja kuvab kasutajale järgmised komponendid:

a. Kohtuasi vahekaardi, kust nähtub lahendi sisu (HTML)

b. Kokkuvõte vahekaardi

c. Annotatsioonid vahekaardi

d. Vasakpaneeli lahendi detailandmetega

c) Kasutaja saab vahekaartidel teha järgmisi tegevusi:

a. Liikuda teisele vahekaardile

b. Faili alla laadida PDF formaadis

c. Kopeerida linki

d) Kasutaja saab pöörduda tagasi lahendite otsingusse

e) Süsteem avab lahendite otsingu lahendi juurest, mille detailvaatel kasutaja oli

f) Põhivoo lõpp

Nõuded

ID Kirjeldus

Lahendi detailandmete kuvamine

LAH-64

Vorm on jagatud kaheks:

- Vasakpaneelis kuvatakse lahendi detailandmed

- paremal asuvatel vahekaartidel kuvatakse lahendi fail, kokkuvõte ja

annotatsioonid.

Andmed vasakpaneelil

LAH-65 Lahendi number

LAH-66

Kohtu koosseis - esimesena menetluse eesistuja, seejärel kõik lisatud

koosseisu liikmed komadega eraldatud, viimase koma asemel on sõna „ja“.

LAH-67 Kohtukoosseisu liikmed järjestatakse perekonnanimede järgi järjekorras.

LAH-68 Kui lahendi koosseisu tunnuseks on „Üldkogu“, siis kohtunikke nimeliselt ei

lisata, vaid kuvatakse teksti „Üldkogu“.

LAH-69 Lahend jõustunud – kõigi lahendite puhul v.a eriarvamus ja konkureeriv

arvamus lahendi staatuse „jõustunud“ kuupäev.

LAH-70 Eriarvamused – kuvatakse kõik lahendiga seotud eriarvamused dokumendi

numbri järgi järjestatult väiksemast suuremaks.

LAH-71 Konkureerivad arvamused– kuvatakse kõik lahendiga seotud konkureerivad

arvamused dokumendi numbri järgi järjestatult väiksemast suuremaks.

LAH-72

Iga eriarvamuse/konkureeriva arvamuse kohta kuvatakse:

- Koostaja(te) ees- ja perekonnanimi

- Eriarvamuse / konkureeriva arvamuse number – dokumendi

number.

LAH-73 Eriarvamuse ja konkureeriva arvamuse koostajad kuvatakse perekonnanime

järgi tähestikulises järjekorras.

LAH-74 Eriarvamuse / Konkureeriva arvamuse number on link, millelt avaneb lahendi

detailvaade.

LAH-75

Vaikimisi kuvatakse vasakpaneelis kuni 4 eriarvamust või konkureerivat

arvamust. Kasutaja peab saama eriarvamusi ja konkureerivaid arvamusi juurde

laadida. Juurde laadimisel (+ näita kõiki eriarvamusi) kuvab süsteem

vasakpaneelis kõik lahendiga seotud eriarvamused ja konkureerivad

arvamused.

LAH-76

Vasakpaneelis kuvatakse kõik avatud lahendiga samas põhimenetluses

avalikustatud lahendid (nt. mitteammendav loetelu määrustest, mida

Riigikohus võib samas menetluses avalikustada:

 Erikogule andmise määrus

 Kogu koosseisule andmise määrus

 Üldkogule andmise määrus

 Euroopa kohtult eelotsuse küsimine

 Menetluse peatamise määrus

 jne).

Vasakpaneelis kuvatud lahendite osas tuleb kuvada vastava määruse alaliigi

nimetust ja koostamise kuupäeva.

LAH-77

Asjas tehtud lahendid – lingile vajutamisel kuvatakse kõik kohtuasjas

avalikustatud asja lahendanud lahendid, mis on tehtud varasemates Riigikohtu

põhimenetlustes. Nt. on Riigikohus arutanud menetluses nr. 1-16-9171 (62)

arutanud isiku määruskaebust Tallinna Ringkonnakohtu 27.08.2019 otsusele,

menetluses 1-16-9171 (76) isiku kaebust Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2020

otsusele ja menetluses 1-16-9171 (94) isiku kaebus Tallinna Ringkonnakohtu

27.01.2022 otsusele. Sellise juhul kuvatakse varasemate lahenditena

menetlustes nr. 62 ja 76 tehtud asja lahendanud lahendeid.

LAH-78 Asjas tehtud lahendid kuvatakse tabelis.

LAH-79 Iga lahendi kohta kuvatakse järgmised andmed:

- Lahendi kuupäev

- Lahendi number (link lahendi detailandmetele)

- Lahendi liik

- Menetluse pealkiri

LAH-80 Asjas tehtud lahendite vaatelt peab saama tagasi lahendi detailandmetesse.

LAH-81 Märksõnad – kuvatakse lahendiga seotud märksõnad.

LAH-82 Tuleb kuvada konkreetset märksõna, mis on lahendile lisatud (mitte kogu

ahelat).

LAH-83

Märksõnu kuvatakse maksimaalselt kolmel real komadega eraldatult. Kui neid

on rohkem, saab „Näita kõiki märksõnu“ lingilt ülejäänud märksõnu juurde

laadida.

LAH-84 Märksõnu kuvatakse tähestikulises järjekorras.

LAH-85 Märksõnade puudumisel kuvatakse teksti: „Seda lahendit ei annoteerita“.

Euroopa kohtulahendi tunnuse ECLI number

LAH-86 Vaikimisi on lahendi vasakpaneel avatud. Kasutaja saab paneeli sulgeda.

LAH-87 Vasakpaneel on kuvatud sõltumata sellest, milline vahekaart kasutajal on

avatud.

LAH-88 Vasakpaneel liigub vormiga kaasa, kui lehekülge alla või üles kerida.

LAH-89 Vasakpaneel on dünaamiline: kui sisu puudub, ei kuvata välja ka pealkirja.

Lahendi vahekaartidel andmete kuvamine

LAH-90 Kohtuasi vahekaart – kuvatakse lahendi faili terviktekst

LAH-91

Lahendi teksti all kuvatakse kõik lahendiga seotud eriarvamused ja

konkureerivad arvamused. Esimesena kuvatakse eriarvamused ja seejärel

konkureerivad arvamused.

LAH-92

Iga eriarvamuse / konkureeriva arvamise kohta kuvatakse:

- Arvamuse koostajad komadega eraldatult perekonnanime järgi

tähestikulises järjekorras

- Lahendi number

LAH-93 Lahendi number on link, millelt avaneb eriarvamuse / konkureeriv arvamuse

detailvaade.

LAH-94 Kokkuvõte vahekaart – kuvatakse lahendi avalikustamisele lisatud kokkuvõte.

LAH-95 Kokkuvõtte puudumisel kuvatakse teksti: „Lahendile ei ole lisatud kokkuvõtet“.

LAH-96 Annotatsioonid vahekaart – kuvatakse lahendile lisatud märksõnad ning

märksõnadega seotud annotatsioonid.

LAH-97 Märksõnad kuvatakse ahelana, järjestus üldisest harust detailsemaks.

LAH-98 Märksõnade all kuvatakse seotud annotatsioonid.

LAH-99 Kui annotatsioon on seotud mitme märksõnaga, siis kuvatakse märksõnad

komplektis enne annotatsiooni.

LAH-100 Ühtegi annotatsiooni ilma märksõnata ei saa kuvada.

LAH-101 Märksõna on klikitav ning avab märksõnapuu vastava taseme. Vaata

märksõnapuu kuvamise kohta siit!

LAH-102 Lahendi faili vorming, kokkuvõtte ja annotatsioonide tekst peab veebilehel

säilima ning ei tohi minna paigast.

LAH-103 Alla laetav fail peab olema pdf formaadis.

LAH-104 Lahendi tekst kuvatakse ühel lehel.

5.1.4 Lahendi kiirvaade

Lahendi kiirvaatel kuvatakse samad andmed, mis on lahendi detailvaatel. Erinevus seisneb

selles, et andmed kuvatakse modaalaknas.

Lahendi kiirvaate kuvamiseks kasutatakse PAET teenuseid.

Kasutuslugu

a) Kasutaja soovib vaadata lahendi kiirvaadet

b) Süsteem kuvab kasutajale modaalaknas järgmised komponendid:

a. Kohtuasi vahekaardi

b. Kokkuvõte vahekaardi

c. Annotatsioonid vahekaardi

d. Vasakpaneeli lahendi detailandmetega

c) Kasutaja saab teha järgmisi tegevusi:

a. Liikuda teisele vahekaardile

b. Faili alla laadida PDF formaadis

c. Kopeerida linki

d. Avada andmed täisekraanil

e. Liikuda eelneva või järgneva lahendi detailandmete vaatele

d) Põhivoo lõpp

Nõuded

Kehtivad samad nõuded lahendi detailandmete kuvamisega v.a avatav ja suletav

vasakpaneel.

ID Kirjeldus

LAH-105 Lahendi detailandmed kuvatakse modaalakna vasakus ääres.

LAH-106 Detailandmed on kuvatud sõltumata sellest, milline vahekaart kasutajal on

avatud.

LAH-107 Lahendi detailandmete modaalaknal on unikaalne URL.

5.2 Lahendi avalikustamise aeg

Kasutajale kuvatakse Riigikohtu lahendi avalikustamised alates varasemast ning võimalus

huvipakkuva lahendi avalikustamise kuupäeva otsida.

5.1.1. Lahendi avalikustamise aegade kuvamine

Kasutuslugu

a) Kasutaja soovib vaadata lahendi avalikustamise aegu

b) Süsteem kuvab kasutajale järgmised komponendid:

a. Lahendite avalikustamise aja päringu tulemused

c) Kasutaja saab:

a. Menetlust avada

b. Liikuda lahendite otsingusse

d) Süsteem:

a. Avab Menetluse detailvaate

b. Avab Lahendite vaate

e) Põhivoo lõpp

Nõuded

ID Kirjeldus

Lahendi avalikustamise aja andmete kuvamine

LAH-108

Lahendite avalikustamise ajad kuvatakse Lahendid saki alamsakil „Lahendi

avalikustamise aeg“.

LAH-109

Avalikustamise aeg (kuupäev) – lahendi avalikustamise perioodi

alguskuupäev

LAH-110 Kohtuasja number

LAH-111 Kohtuasja pealkiri – Riigikohtu põhimenetluse avalik pealkiri.

LAH-112

Pealkirja tekst kuvatakse maksimaalselt neljal real. Kui kirjeldus on pikem,

siis saab teksti juurde laadida.

LAH-113

Konfidentsiaalse kohtuasja korral on pealkirja asemel tekst: „Kinnine

menetlus“.

LAH-114

Kohtu koosseis – esimesena kuvatakse eesistuja ja seejärel perekonnanime

järgi tähestikulises järjekorras koosseisu liikmed. Iga koosseisu liige

kuvatakse eraldi real komadega eraldatult.

LAH-115 Korraga kuvatakse 100 lahendi avalikustamise aja kirje. Kasutajal on

võimalik järgmiseid või eelmiseid kirjeid vaadata.

LAH-116 Lahendi avalikustamise aja kirjete järjestamine toimub varasemast

hilisemaks.

LAH-117 Lahendi avalikustamise aja kirjeid on võimalik sorteerida kuupäeva ja asja

numbri veeru järgi.

LAH-118 Lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg eemaldatakse veebilehelt 30

päeva möödumisel lahendi avalikult teatavaks tegemisest.

LAH-119 Lehe päises kuvatakse, kui palju tulemusi kokku leiti.

LAH-120

Lehe jaluses kuvatakse:

- Leitud lahendi avalikult teatavaks tegemise aegade arvu kokku

- Lahendi avalikult teatavaks tegemise aegade arvu vahemikku,

mis on konkreetsel leheküljel kuvatud

5.1.2. Lahendi avalikustamise aegade otsing

Kasutuslugu

a) Kasutaja soovib otsida lahendi avalikustamise aegu

b) Süsteem kuvab kasutajale järgmised komponendid:

a. Otsingu tunnused

c) Kasutaja saab:

a. Otsida sisestatud tunnuste alusel lahendi avalikustamise aegu

b. Tühistada filtreid

d) Süsteem:

a. Otsib ja kuvab tingimustele vastavad lahendite kirjed

e) Põhivoo lõpp

Nõuded

ID Kirjeldus

Lahendi avalikustamise aja otsingu tunnused ja reeglid

LAH-121 Asja liik (märkeruudud) – menetlusliik, otsitakse konkreetse menetlusliigi

lahendi avalikustamise aegu. Saab otsida mitmest menetlusliigist korraga.

LAH-122

Lahend avalik hiljemalt (kalendrivalik) – otsitakse lahendi avalikustamise

kuupäevi, mis jäävad sisestatud ajavahemikku. Alguskuupäeva sisestamisel

saab määrata vahemiku alguskuupäeva ja vahemiku

lõppkuupäeva. Kuupäevi saab sisestada käsitsi või kasutades

kalendrivalikut.

LAH-123 Kalendrivaliku peal kuvatakse teksti „Selekteeri ajavahemik“.

LAH-124 Kalendris on eristatud need kuupäevad, millal leidub avalikustamise aegu.

LAH-125 Sisestades otsingu parameetrina menetlusliigi, eristatakse kalendris ainult

selle menetlusliigi avalikustamise kuupäevad.

LAH-126 Kohtuasja number.

LAH-127 Kohtuasja numbri väljal kuvatakse teksti „Sisesta number“.

LAH-128

Kohtukoosseisu tunnus (raadionupud) – otsitakse lahendi avalikustamise

aegu, mis on sisestatud vastava tunnusega Riigikohtu menetlustes. Valida

saab ainult ühe tunnuse.

LAH-129

Vähemalt üks otsingu tunnus peab olema valitud, ükski tunnus ei ole

kohustuslik.

LAH-130

Saab otsida mineviku kuupäevaga avalikuks tegemise aega, kuid mitte

rohkem kui 30 päeva otsingu teostamise hetkest. Varasemate kuupäevade

puhul on kalendrivalik mitteaktiivne.

Otsingutulemused

LAH-131 Otsingu tulemusena leitakse otsingu tunnustele vastavad Riigikohtu lahendi

avalikult teatavaks tegemised ajad.

LAH-132 Tulemuste puudumisel kuvatakse teksti: Antud otsing ei andnud tulemusi.

Tulemuste kuvamise osas vaata lahendi avalikult teatavaks tegemise aegade

kuvamise peatükki.

Jutumullide sõnastused Täpsustatakse analüüsi käigus.

5.2. Menetlused

Menetluste vaates leiab nii eesolevad kui ka juba arutatud kohtuasjade andmed ning lahendi

avalikult teatavaks tegemise planeeritava aja. Andmed eemaldatakse menetluse vaatest, kui

istungi toimumise või lahendi avalikult teatavaks tegemise kuupäevast on möödunud 30

päeva. Riigikohus vaatab menetlusse võetu kaebused läbi valdavalt kirjalikus menetluses.

Kohus määrab aja, mille jooksul menetlusosalised võivad kohtule esitada täiendavaid avaldusi,

taotlusi, taandusi või seisukohti. Kohtuistungi toimumise kohta on nimekirjas suulisuse märge.

Kasutuslugu

a) Kasutaja on avanud Menetlused saki

b) Süsteem kuvab avatuna Kõik menetlused vaate ning suletuna:

a. Kuriteo- ja väärteoasjad vahekaardi

b. Tsiviilasjad vahekaardi

c. Haldusasjad vahekaardi

d. PSJV asjad vahekaardi

c) Kasutaja saab vaatel teha järgmisi tegevusi:

a. Liikuda teisele vahekaardile

b. Menetlusi otsida

d) Süsteem pärib vahekaardi koostamiseks vajaliku info ja kuvab vastava vaate

e) Põhivoo lõpp

Nõuded

ID Kirjeldus

Üldised reeglid

MEN-01

Menetluste info kuvatakse identselt kahes asukohas:

- Kiirviitena veebilehe menüüribal

- Õigusmõistmine menüüribal

MEN-02

Vorm on jaotatud kaheks:

- Vasakus veerus on menetluste otsing

- Paremas veerus kuvatakse menetluste andmed

5.2.1. Menetluste kuvamine

Kasutajale kuvatakse ülevaade kõigist menetlustest, mis Riigikohtus on pooleli. Menetluse

andmed eemaldatakse lahendi avalikustamise. Vahekaartide vahel liikudes kuvatakse

konkreetse menetlusliigi lahendid.

Kasutuslugu

a) Kasutaja on avanud Kõik Menetlused koondvaate, Kuriteo- ja väärteoasjad vahekaardi, Tsiviilasjad vahekaardi, Haldusasjad vahekaardi või PSJV asjad vahekaardi.

b) Süsteem kuvab kasutajale järgmised komponendid:

a. Vastavalt valitud vahekaardile Riigikohtu menetluses olevad menetlused

c) Põhivoo lõpp

Nõuded

ID Kirjeldus

Üldised reeglid

MEN-03

Kasutajale kuvatakse kõik Riigikohtu menetlused, mis vastavad järgmistele

tingimustele:

- Menetluses on registreeritud istung, mille toimumise kuupäevast

ei ole möödas 30 päeva.

- Menetluses on sisestatud lahendi avalikult teatavaks tegemise

aeg, mille kuupäevast ei ole möödas 30 päeva.

MEN-04 Lehekülje päises kuvatakse leitud menetluste arvu.

MEN-05 Vaikimisi kuvatakse 100 menetluse kirjet. Kasutajal on võimalik järgmiseid

või eelmiseid lehekülgi vaadata.

MEN-06 Tulemused on vaikimisi järjestatud seisukohtade esitamise või istungi aja

kuupäeva järgi alustades varasemast kuupäevast.

MEN-07

Kui mitmel menetluse on sama kuupäev, reastatakse lahendid lahendi

avalikustamise aja järgi alustades varasemast kuupäevast.

MEN-08

Kuriteo- ja väärteoasjad vahekaardil kuvatakse:

- Kriminaalasja menetlused

- Väärteoasja menetlused

MEN-09 Tsiviilasjad vahekaardil kuvatakse tsiviilasja menetlused.

MEN-10 Haldusasjad vahekaardil kuvatakse haldusasja menetlused.

MEN-11

PSJV asjad vahekaardil kuvatakse:

- PSJV asjade menetlused

- Kõik menetlused kõigis teistes menetlusliikides, milles vähemalt üks

menetluse tüüp on „Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus“ või

„Põhiseaduslikkuse järelevalve erimenetlus“.

Menetluse kohta kuvatavad andmed

MEN-12

Seisukohtade esitamise või istungi aeg (kuupäev ja kellaaeg) – s.o istungi

toimumise kuupäev ja alguskellaaeg alates istungi registreerimisest kuni

kuupäevani, mil istungi toimumisest, edasilükkamisest või tühistamisest on

möödunud 30 päeva.

MEN-13

Istungi liik – Kohtuistungi liik klassifikaatorist tuleb 2 ülemist liiki:

- Kirjalik menetlus

- Kohtuistung

Lisaks kuvatakse samal väljal toimingu staatust, kui istung on edasi lükatud

või tühistatud.

- Kohtuistung edasilükatud

- Kohtuistung tühistatud

MEN-14 Istungi liigid on värvidega eristatud.

MEN-15 Kohtuasja number

MEN-16 Lahend avalik hiljemalt (kuupäev) – lahendi avalikult teatavaks tegemise

kuupäev.

MEN-17 Lahendi avalikult teatavaks tegemise aja puudumisel kuvatakse teksti „Info

selgumisel“

MEN-19

Kohtu koosseis – esimesena menetluse eesistuja, seejärel kõik lisatud

koosseisu liikmed perekonnanimede järgi tähestikulises järjekorras

komadega eraldatult.

MEN-20 Kohtuasja pealkiri - menetluse avalik pealkiri kogu ulatuses.

MEN-21 Kui tegemist on konfidentsiaalse kohtuasjaga, siis kuvatakse pealkirja

asemel teksti "Kinnine menetlus".

MEN-22

Menetluse jaluses kuvatakse:

- Leitud menetluste arvu kokku

- Menetluste arvu vahemikku, mis on konkreetsel leheküljel

kuvatud.

5.2.2. Menetluse otsing

Kasutuslugu

a) Kasutaja soovib menetlusi otsida

b) Süsteem kuvab järgmised komponendid:

a. Otsingu tunnused menetluste leidmiseks

c) Kasutaja saab vaatel teha järgmisi tegevusi:

a. Sisestada otsingu tunnuseid

b. Käivitada menetluste otsimist

c. Tühistada filtrid

d) Süsteem:

a. Teostab otsingu ja kuvab otsingutulemustes välja otsinguparameetritele vastavate menetluste nimistu

b. Filtrite tühistamise korral eemaldab filtrid

e) Põhivoo lõpp

Nõuded

ID Kirjeldus

Menetluse otsingu tunnused ja reeglid

MEN-23 Kohtuasja number

MEN-24 Kohtuasja number väljal kuvatakse teksti „Sisesta number“.

MEN-25

Seisukohtade esitamise/istungi aeg (kalendrivalik) – kui istungi liik on kirjalik

menetlus või kohtuistung, siis otsitakse istungi alguse kuupäevade

vahemikku. Alguskuupäeva sisestamisel saab määrata vahemiku

alguskuupäeva ja vahemiku lõppkuupäeva. Kuupäevi saab sisestada käsitsi

või kasutades kalendrivalikut.

MEN-26 Kalendrivalikus on eristatud need kuupäevad, mil leidub kohtuistungi ja

kirjaliku menetluse kirjeid.

MEN-27 Kalendrivaliku peal kuvatakse teksti „Selekteeri ajavahemik“.

MEN-28

Asja liik (märkeruudud) – otsitakse valitud menetlusliigist menetlusi. Saab

otsida mitmest menetlusliigist korraga.

MEN-29 Kohtukoosseisu tunnus (raadionupud) – otsitakse kriteeriumitele vastavaid

menetlusi.

MEN-30

Läbivaatamise viis (raadionupud) – istungi liik klassifikaatorist väärtused.

- Kirjalik menetlus

- Kohtuistung

MEN-31

Sisestades otsingu parameetrina menetlusliigi või läbivaatamise liigi,

eristatakse kalendrivalikus ainult valitud menetlusliigi või läbivaatamise liigi

kuupäevad

MEN-32

Lahend avalik hiljemalt (kalendrivalik) - otsing lahendi avalikult teatavaks

tegemise kuupäevade vahemiku järgi. Alguskuupäeva sisestamisel saab

määrata vahemiku alguskuupäeva ja vahemiku

lõppkuupäeva. Kuupäevi saab sisestada käsitsi või kasutades

kalendrivalikut.

MEN-33 Lahend avalik hiljemalt kalendrivaliku peal kuvatakse teksti „Selekteeri

ajavahemik“.

MEN-34 Kalendrivalikus on eristatud need kuupäevad, kus leidub lahendi

avalikustamise aegu.

MEN-35 Sisestades otsingu parameetrina menetlusliigi, eristatakse ainult valitud

menetlusliigi kuupäevad.

MEN-36

Vähemalt üks otsingu tunnus peab olema valitud, ükski tunnus ei ole

kohustuslik.

Otsingutulemused

MEN-37

Otsingu tulemusena leitakse otsingu tunnustele vastavad Riigikohtu

menetlused, milles on registreeritud (nt kirjaliku menetluse) istung või lahendi

avalikult teatavaks tegemise aeg.

MEN-38 Tulemuste puudumisel kuvatakse teksti: Antud otsing ei andnud tulemusi.

Tulemuste kuvamise osas vaata menetluste kuvamise nõudeid!

Jutumullide tekst Täpsustatakse analüüsi käigus

5.3. Menetlustaotlused

Riigikohus avaldab saabumisel oma veebilehel kõik menetlustaotlused ning viivitamata ka

nende lahendamise tulemused s.t määrused. Menetlustaotluste andmed eemaldatakse 30

päeva jooksule tulemuste avalikustamisest.

Kasutuslugu

a) Kasutaja on avanud Menetlustaotlused saki

b) Süsteem kuvab:

a. Menetlustaotluste otsingu

b. Menetlustaotluste nimekirja

c) Kasutaja saab vaatel teha järgmisi tegevusi:

a. Menetlustaotlusi otsida

b. Menetluse detailvaadet avada

c. Menetlustaotlusega seotud määrust alla laadida

d) Kasutaja sisestab otsingu tunnused ja teostab otsingu

e) Süsteem kuvab otsingu tingimustele vastavate menetlustaotluste loetelu

f) Kasutaja valib loetelust ühe menetlustaotluse

g) Süsteem avab menetlustaotluse menetluse detailvaate

h) Kasutaja tühistab menetlustaotluste otsingu filtrid

i) Süsteem eemaldab sisestatud otsingu tunnused

j) Põhivoo lõpp

Nõuded

ID Kirjeldus

Üldised reeglid

MT-01

Menetluste info kuvatakse identselt kahes asukohas:

- Kiirviitena veebilehe menüüribal

- Õigusmõistmine menüüribal

MT-02

Vorm on jaotatud kaheks:

- Vasakus veerus on menetluste otsing

- Paremas veerus kuvatakse menetluste andmed

Menetlustaotluse menetluse andmete kuvamine

MT-03 Kasutajale kuvatakse kõik avalikustatud Riigikohtu menetlustaotluse

menetlused.

MT-04 Lehe päises kuvatakse infot, kui palju menetlustaotluseid kokku leiti.

MT-05 Kohtuasja number – link, kus avaneb menetlustaotluse menetluse

detailvaade.

MT-06 Kohtuasja pealkiri – info tuleb menetlustaotlusele sisestatud Avaldaja väljalt.

MT-07 Avaldaja välja sisu.

MT-08

Määrus – Kuvatakse menetlustaotluse lahendanud määruse alaliiki juhul, kui

menetlustaotlus seotakse alusdokumendiks alljärgneva alaliigiga määrusele:

- Menetlusse mittevõtmise määrus

- Menetlusse võtmise määrus

- Menetlusse võtmisest keeldumine

- Kaebusest loobumine

- Kaebuse tagastamine

- Riigi õigusabi andmise määrus

- Riigi õigusabi andmisest keeldumise määrus

- Menetlusabi taotluse rahuldamise määrus

- Menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise määrus

MT-09 Lahendamata menetlustaotluse puhul kuvatakse teksti: „Info selgumas“.

MT-10 Kuupäev – Menetlustaotluse saabumise kuupäev.

MT-11 Tulemustes näidatakse 100 lahendit ühel lehel. Kasutajal on võimalik

järgmiseid või eelmiseid lehekülgi vaadata.

MT-12 Menetlustaotlused kuvatakse saabumise järjekorras, värskemad eespool.

MT-13 Sama kuupäevad menetlustaotlused järjestatakse kohtuasja numbri järgi

kasvavalt.

MT-14 Määruse info kuvatakse teise taustavärviga.

MT-15 Kasutaja saab menetlustaotlusi kohtuasja numbri, kohtuasja pealkirja,

määruse ja kuupäeva veeru järgi sorteerida. .

Menetlustaotluste otsingu tunnused

MT-16

Määruse kuupäev (kalendrivalik) – otsitakse menetlustaotluse menetlusi,

milles menetlustaotlusega seotud määruse koostamise kuupäev jääb

sisestatud kuupäevade vahemikku. Alguskuupäeva sisestamisel saab

määrata vahemiku alguskuupäeva ja vahemiku

lõppkuupäeva. Kuupäevi saab sisestada käsitsi või kasutades

kalendrivalikut.

MT-17 Kalendrivaliku peal on tekst „Selekteeri ajavahemik“.

MT-18 Kalendrivalikus eristatakse aktiivseid kuupäevi, mil määruseid on

koostatud.

MT-19 Sisestades otsingu tunnusena menetlusliigi, eristatakse ainult valitud

menetlusliigi lahendite kuupäevad.

MT-20 Edasikaebaja (vabatekstiväli) – otsitakse menetlustaotluseid, mille on

esitanud otsinguväljale sisestanud isik.

MT-21 Edasikaebaja väljal on tekst „Sisesta tekst“.

MT-22 Vaidlustatud kohtuasja number (vabatekstiväli) - kohtuasja number.

MT-23 Kohtuasja numbri väljal on tekst „Sisesta number“.

MT-24

Asja liik (märkeruudud) – otsitakse menetlustaotluseid, mis on esitatud selle

menetlusliigiga menetlustes. PSJV menetlusliiki valikus ei kuvata. Saab

otsida mitmest menetlusliigist korraga.

MT-25 Korraga võib otsida menetlustaotluseid mitmest menetlusliigist.

MT-26

Vaidlustatud kohtuasja kohus (valikmenüü) – otsitakse menetlustaotluseid,

millega on vaidlustatud valitud kohtu lahendeid.

- Harju Maakohus

- Pärnu Maakohus

- Viru Maakohus

- Tartu Maakohus

- Tallinna Halduskohus

- Tartu Halduskohus

- Tallinna Ringkonnakohus

- Tartu Ringkonnakohus

Leitav alusdokumendi seoste kaudu:

Riigikohtu lahend -> kaebus -> ringkonnakohtu/maa- või halduskohtu

lahend

MT-27 Vaidlustatud kohtuasja kohtu väljal on tekst „Vali sobivad“.

MT-28 Lisada võib mitu kohut.

MT-29

Vähemalt üks otsingu tunnus peab olema valitud, ükski tunnus ei ole

kohustuslik.

Otsingutulemused

MT-30

Otsingu tulemusena leitakse otsingu tunnustele vastavad Riigikohtu

menetlustaotluse menetlused.

MT-31 Tulemuste puudumisel kuvatakse teksti: Antud otsing ei andnud tulemusi.

MT-32 Menetlustaotluste tulemuste kuvamise kohta vaata.

Menetlustaotluse detailvaatel kuvatavad andmed

MT-33 Menetlustaotluse detailvaade avaneb modaalaknas lehe paremal küljel.

MT-34 Lahendi number

MT-35 Saabumise kuupäev – menetlustaotluse saabumise kuupäev.

MT-36 Kassaator – tekst, mis on sisestatud menetlustaotluse Avaldaja väljale

MT-37

1. astme kohus – maa- või halduskohus, mis on edasikaebuste kaudu

jõudnud Riigikohtusse. Leitakse alusdokumendi seoste kaudu:

Riigikohtu lahend -> kaebus -> ringkonnakohtu lahend -> kaebus -> maa-

/halduskohtu lahend

MT-38 Kasutajal on võimalik vaadata järgmise või eelmise menetlustaotluse

andmeid.

MT-39 Kasutajal on võimalik menetlustaotluse detailvaatelt pöörduda tagasi

menetlustaotluse otsingusse.

Menetlustaotluse andmete eemaldamine

MT-40 Menetlustaotluste andmed eemaldatakse veebist 30 päeva jooksule

tulemuste avalikustamisest.

Jutumullide tekst Täpsustatakse analüüsi käigus

5.4. Märksõnastik

Annotatsioonile lisatakse olemasolevast märksõnapuust üks või mitu sobivat märksõna.

Märksõna võib korduda, annotatsioon mitte. Annotatsioone ei koostata kõikidele Riigikohtu

lahenditele, näiteks korralduslikele määrustele, mis märgitakse mittemärksõnastatavaks.

Märksõna lisatakse annotatsioonile, kirjutades välja kõik märksõnapuu tasemed alustades

üldisemast. Harudele vajutades on võimalik uusi alamharusid avada ning nendega seotud

annotatsioone vaadata. Lisaks märksõnapuule saab kasutada ka märksõnaotsingut.

Kasutuslugu

a) Kasutaja on avanud Lahendid menüüst Märksõnastik alamvaate

b) Süsteem kuvab:

a. Märksõnapuu

b. Märksõna otsingu

c) Kasutaja saab vaatel teha järgmisi tegevusi:

a. Märksõnapuud tasemeid avada

b. Märksõnu otsida

c. Märksõnadega seotud annotatsioone vaadata

d) Süsteem kuvab valitud märksõnaga seotud lahendite kirjed ja seotud annotatsioonid

e) Kasutaja valib loetelust ühe lahendi

f) Süsteem avab lahendi detailvaate

g) Kasutaja avab lahendi kiirvaate

h) Süsteem kuvab modaalaknas lahendi kiirvaate

i) Põhivoo lõpp

Nõuded

ID Kirjeldus

Märksõnastiku vaade

MRK-01 Märksõnastik asub Õigusemõistmine menüüribal.

MRK-02

Vaade on jaotatud kaheks:

- Vasakus veerus kuvatakse märksõnapuu

- Paremas veerus kuvatakse otsingu filter

MRK-03

Otsingu filtri all kuvatakse märksõnapuus avatud või otsingu filtrisse

sisestatud märksõnaga seotud Riigikohtu lahendid.

Märksõnapuus märksõnade kuvamine

MRK-04 Märksõnad kuvatakse hierarhiliselt (puu kujul).

MRK-05 Vaikimisi on kuvatud hierarhia ülemine tase.

MRK-06

Märksõnade hierarhia on hetkel 6-tasemeline, kuid kodulehekülg peab

kuvama mistahes tasemete arvuga märksõnapuu.

MRK-07

Märksõnade nihe puus peab olema minimaalne, et tagada visuaalselt hästi

vaadeldav puu.

MRK-08 Märksõnapuu harusid saab avada ja sulgeda.

MRK-09

Sama haru märksõnad on kuvatud süstemaatilises järjekorras nii nagu

AnnaMarksonadERT teenusest märksõnapuu tagastatakse.

MRK-10 Märksõnapuus kuvatakse ainult kehtivaid märksõnu.

MRK-11

Iga märksõna kohta kuvatakse:

- Märkeruut

- Märksõna nimetus

Märksõna otsingu filter

MRK-12

Märksõna otsing koosneb ühest dropdown autocomplete väljast „Otsi

märksõna“.

MRK-13

Sisestades otsingu väljale mistahes sõna, pakub süsteem märksõnapuu

harude vasteid, milles otsitav märksõna sisaldub.

MRK-14

Kasutajatele kuvatakse kõik vasted vaatamata sellele, millisel puu tasemel

märksõna on.

MRK-15

Kuvatakse kogu ahel, milles märksõna asub. Näiteks: „Tsiviilasjad >

Põhiõigused > õigus eraelu puutumatusele.

MRK-16 Otsitav märksõna kuvatakse ahelas teistest märksõnadest eristuvalt.

MRK-17

Märksõnade ahelas on kõik tasemed klikitavad ning lingi alt avanevad valitud

märksõna haru ja selle alamharu(de)ga seotud lahendite kirjed.

MRK-18 Korraga saab valida ühe märksõna.

MRK-19 Vaikimisi otsitakse märksõnu kogu märksõnastikust.

MRK-20

Kasutaja saab märkeruudu eemaldamisega märksõnapuus välistada kõige

ülemise taseme harusid. Välistamise korral süsteem otsib märksõnu ainult

valitud harudest.

Märksõna otsingu tulemuste kuvamine

MRK-21

Märksõnapuus märksõnale vajutamise või märksõna otsingu tulemusena

kuvatakse:

- Kõik lahendid, millele valitud märksõna on omistatud

- Kõik lahendid, mis on seotud valitud märksõna alamtaseme

märksõnadega.

MRK-22 Kuvatakse lahendi Annotatsioonide vaade s.h märksõnade avamise

võimalus, mis on kirjeldatud peatükis „Lahendite kuvamine“.

Detailvaate avamine on kirjeldatud „Lahendi detailvaade“ ja kiirvaate

avamine „Lahendi kiirvaade“ peatükis.

MRK-23

Kui kasutaja on avanud „Näita kõiki seotud annotatsioone“, kuvatakse talle

lisaks märksõnaga seotud annotatsioonidele kõiki teisi konkreetse lahendiga

seotud märksõnade ja annotatsioonide komplekte. Kasutaja saab valida, et

näidataks ainult konkreetse märksõnaga seotud annotatsioone.

MRK-24 Väljakuvatavad märksõnad peavad olema lingi kujul ja nendele vajutades

peab saama teha uut päringut teise märksõna alusel.

MRK-25 Märksõnapuu otsingutulemusi peab saama pdf formaadis eksportida.

MRK-26

Märksõnaga seotud lahendite puudumisel kuvatakse teadet „Otsing ei

andnud tulemusi“.

Märksõnapuu uuendamine

MRK-27

Märksõnu saab märksõnapuusse igal ajal lisada või eemaldada, mistõttu

tuleb kord ööpäevas märksõnapuud uuendada.

Jutumullide tekst: Täpsustatakse analüüsi käigus.

5.5. Avalehel lahendid, menetlused ja menetlustaotluse tulemused

Riigikohtu avalehel kuvatakse viimati tehtud lahendeid, lähimaid tähtaegu ja viimast infot

menetlustaotluste lahendamise kohta, et Riigikohtu praktika oleks kõigile koheselt

kättesaadav.

Kasutuslugu

a) Kasutaja on Riigikohtu avalehel (avatud on menüü „Riigikohtust“)

b) Süsteem kuvab avatuna „Lahendid“ vaate ning suletuna:

a. Menetlused vahekaardi

b. Menetlustaotluste tulemused vahekaardi

c) Kasutaja saab vaatel teha järgmisi tegevusi:

a. Liikuda teisele vahekaardile

b. Avada lahendi detailvaadet

c. Avada menetlustaotluse detailvaadet

d. Menetlustaotluse lahendit alla laadida

d) Süsteem:

a. Pärib vahekaardi koostamiseks vajaliku info ja kuvab vastava vaate

b. Pärib detailvaate koostamiseks vajaliku info ja kuvab vastava vaate

c. Avab menetlustaotluse lahendi

e) Põhivoo lõpp

Nõuded

ID Kirjeldus

Üldised reeglid

AV-01 Lahendite, menetluste ja menetlustaotluste andmed esitatakse tabelina.

Lahendid

AV-02

Kuvatakse ajaliselt viimased 8 lahendit, mis Riigikohtu põhimenetlustes on

avalikustatud. Leitakse lahendi avalikustamise alguskuupäeva ja kellaaja

järgi.

AV-03

Tuleb arvestada ainult lahendi esimese avalikustamisega. Kui lahendi

avalikustamine lõpetatakse või tühistatakse ja hiljem uuesti avalikustatakse,

siis seda viimaste lahendite hulgas ei kuvata.

AV-04 Uuemad lahendid kuvatakse üleval.

AV-05 Lahendi andmed on kuupäeva ja kohtuasja numbri järgi sorteeritavad.

Lahendite tabelis kuvatavad andmed

AV-06 Kuupäev – lahendi koostamise kuupäev.

AV-07 Kohtuasja nr – link lahendi detailandmete vaatele.

AV-08 Kohtuasja kokkuvõte.

AV-09 Kokkuvõttest kuvatakse vaikimisi 2 esimest rida. „Loe rohkem“ käsklusele

vajutamisel saab kasutaja kokkuvõtet tervikuna lugeda.

AV-10 „Loe vähem“ käsklusele vajutades saab kokkuvõtet vähendada.

Menetlused

AV-11

Kuvatakse 10 Riigikohtu menetlust, milles päringu kuupäevale kõige lähemal

ajal on istung (liigid: kirjalik menetlus ja kohtuistung). Lähimaid istungeid

otsitakse istungi alguskuupäeva ja kellaaja alusel.

AV-12 Tühistatud ja edasi lükatud istungi korral menetluse andmeid ei kuvata.

AV-13 Menetlused järjestatakse istungi alguskuupäeva ja kellaaja järgi alates kõige

varasemast.

AV-14 Menetluse andmed on kohtuasja numbri järgi sorteeritavad.

Menetluste tabelis kuvatavad andmed

AV-15

Seisukohtade esitamise või istungi aeg – istungi toimumise alguskuupäev ja

kellaaeg ning istungi liik.

Esmalt kuvatakse kuupäev, sellest komaga eraldatult kellaaeg ning

kuupäeva all kuvatakse istungi liiki, kas kirjalik menetlus või kohtuistung.

AV-16 Kohtuasja number

AV-17 Kohtuasja pealkiri – menetluse avalik pealkiri.

AV-18 Konfidentsiaalse kohtuasja korral on pealkirja asemel tekst: „Kinnine

menetlus“.

AV-19 Kohtuasja pealkirjast kuvatakse vaikimisi 2 esimest rida. „Loe rohkem“

käsklusele vajutamisel saab kasutaja pealkirja tervikuna lugeda.

AV-20 „Loe vähem“ käsklusele vajutades saab pealkirja teksti vähendada.

AV-21 Lahend avalik hiljemalt – kuvatakse menetluses lahendi avalikult tegemise

kuupäeva.

AV-22 Lahendi avalikult teatavaks tegemise aja puudumisel kuvatakse teksti „Info

selgumisel“.

Menetlustaotluste tulemused

AV-23

Kuvatakse viimased 18 menetlustaotluse lahendamise tulemust s.t viimased

avalikustatud menetlustaotluse lahendanud lahendid. Leitakse lahendi

avalikustamise alguskuupäeva ja kellaaja järgi.

AV-24

Tuleb arvestada ainult lahendi esimese avalikustamisega. Kui lahendi

avalikustamine lõpetatakse või tühistatakse ja hiljem uuesti avalikustatakse,

siis seda viimaste menetlustaotluste tulemuste hulgas ei kuvata.

AV-25 Uuemad lahendid kuvatakse üleval.

AV-26 Menetlustaotluste tulemused on kuupäeva, kohtuasja numbri ja määruse

järgi sorteeritavad.

Menetlustaotluste tulemuste tabelis kuvatavad andmed

AV-27 Kuupäev – menetlustaotluse menetluses asja lahendava lahendi koostamise

kuupäev.

AV-28 Kohtuasja number – link menetlustaotluse detailandmete vaatele.

AV-29 Kohtuasja pealkiri – menetlustaotluse Avaldaja väljale sisestatud info.

AV-30 Määrus – kuvatakse menetlustaotluses asja lahendava lahendi määruse

alaliik

5.6. Muud funktsionaalsed nõuded veebile

5.7.1 Ülejäänud osa veebist, mida ei ole kirjeldatud punktides 5.1-5.7 tuleb luua

kooskõlas olemasoleva prototüübiga (Lisa 1).

5.7.2. Teatud kasutajagruppidele (vangid) tuleb veebile ligipääsu piirata. Nt. selliselt,

et vangidel on võimalik kasutada üksnes lahendite otsingut ning nad ei saa

trükkida teksti vabatekstiväljadele. Nõuded täpsustatakse analüüsi käigus.

6. Mittefunktsionaalsed nõuded

Üldised mittefunktsionaalsed nõuded on kirjeldatud Lisas 2- Nõuded arendustele ja tehnilise

kirjelduse punktis 4.1.

7. Projektipõhised nõuded ja töökorraldus

7.1. Projekti viiakse läbi Riigikohtu poolsel juhendamisel koostöös RIKi kohtute

infosüsteemide tiimiga. Hanke eesmärkidele vastavate tulemuste saavutamiseks

hankes teostavate tööde käigus näeb hankija ette tihedat koostööd pakkuja

meeskonnaga, kellega jõutakse koostööna ühistele arusaamadele

kooskõlastatavate tegevuste osas ning üleantavate tulemite detailides.

7.2. Projekti arendustööd peavad vastama RIKis kehtestatud nõuetele, mille hulgas

tuleb arvesse võtta nõudeid:

7.2.1. Arendustele (Lisa 2 – Nõuded arendustele);

7.2.2. Testimisele (Lisa 5– Nõuded testimisele);

7.2.3. Süsteemianalüüsile (Lisa 7 – Nõuded süsteemianalüüsile);

7.2.4. Veebi sisuhaldusele (Lisa 8 - Nõuded veebi sisuhaldusele).

7.3. Projekti raames tuleb järgida RIKi sätestatud arendamise tavasid ja töökorraldust

(Lisa 10– Arendamise tavad ja töökorraldus).

7.4. Projekti raames tuleb järgida dokumentatsiooniplaani nõudeid. Lepingu lõppemisel

annab pakkuja hankijale üle arendusega seotud dokumentatsiooni vastavalt

dokumentatsiooniplaanis esitatule(Lisa 6 – Dokumentatsiooniplaan).

7.5. Kogu dokumentatsioon tuleb vormistada RIK Confluence keskkonnas, kui ei lepita

kokku teisiti, sh äri- ja süsteeminõuded tuleb vormistada kasutuslugude põhiselt

koos.

7.6. Projekti raames koostatud dokumentatsioon peab vastama järgmistele

vormistusnõuetele:

7.6.1. Dokumentide teemad ja peatükid on loogiliselt struktureeritud ja esitatud koos

sisukorraga (või seda asendava funktsionaalsusega).

7.6.2. Dokumendid ei sisalda kirjavigu ja on koostatud võimalikult üheselt arusaadava

ja selge lauseehitusega.

7.6.3. Dokumentide sisu osas vastutuse selgemaks eristamiseks on dokumendis

märgitud kõik selle koostajad eraldi nende osade juures, mida iga koostaja

koostas.

7.6.4. Kõik kasutatud allikmaterjalid peavad olema viidetes ära märgitud ning

viitamine teistele dokumentidele on selge ja ühtses stiilis.

7.6.5. Dokumendid on koostatud eesti keeles.

7.7. Nõuded arendusmeeskonnale:

Pakkuja peab hankelepingu täitmiseks komplekteerima arendusmeeskonna, kes vastab

vähemalt järgmistele nõuetele:

7.7.1. Pakkuja arendusmeeskonnas peavad olema kaetud järgmised rollid:

projektijuht, analüütik, UI/UX disainer, süsteemiarhitekt, programmeerija,

testija;

7.7.2. Meeskonnaliikmete rollid võivad kattuda ainult projektijuhi, analüütiku ja UI/UX

disaineri rollides esitatud isikute osas.

7.7.3. Meeskonnaliikmetel, kes suhtlevad tellijaga (vähemalt projektijuht ja analüütik),

peab olema eesti keele oskus heal tasemel. Juhul, kui teistes rollides osalevatel

isikutel ei ole eesti keele oskus heal tasemel aga on vaja suhelda tellijaga, peab

pakkuja tagama vajadusel sünkroontõlke (pakkuja rahastatav). Lisaks peab

pakkuja tagama, et hankijale esitatav dokumentatsioon (sh koodi

kommenteerimine jms) oleks eesti keelne ja hankedokumentide nõuete kohane.

7.7.4. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema vähemalt 2 aastane

projektijuhtimise töökogemus tarkvara arenduses.

7.7.5. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema vähemalt 3 aastane töökogemus

tarkvara analüüsi läbiviimisel.

7.7.6. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema user story'de ja/või use case'de

kirjutamise kogemus vähemalt 2 projektis, mis on kestnud kauem kui 6 kuud.

7.7.7. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema kasutajaliidese prototüübi

loomise/täiendamise oskus Figmas ja kasutaja teekonna loomise kogemus.

7.7.8. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema WCAG rakendamise kogemus 1

projektis.

7.7.9. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema vähemalt 2 aastane veebi

arendamise kogemus Drupalis (sh sisuhalduse rakendamise kogemus) ning

teadmised PHP-st, Javascript'st, CSS-st ja HTML-st.

7.7.10. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema C# programmeerimiskeele ja

.NET/.NET Core raamistiku kasutamise töökogemus vähemalt 2 aastat.

7.7.11. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema C# programmeerimiskeele ja

.NET/.NET Core raamistiku kasutamise töökogemus vähemalt 3 aastat.

7.7.12. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema töökogemus arhitektina vähemalt

3 projektis, mis on kestnud kauem kui 6 kuud.

7.7.13. Vähemalt kahel meeskonnaliikmel peab olema graafilise vaate (front-end)

arendamise kogemus (React, Angular või Vue raamistik) vähemalt 2 aastat.

7.7.14. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema nõuetekohaselt teostatud

projektis osalemise kogemus, mis vastab järgmistele tingimustele:

7.7.14.1. C# programmeerimiskeele ja .NET/.NET Core raamistiku kasutamise

kogemus vähemalt 2 projektis, mis on kestnud kauem kui 6 kuud.

7.7.14.2. SQL andmebaasi (MySQL, MSSQL, PostgreSQL või Oracle)

kasutamine vähemalt 2 projektis, mis kestnud kauem kui 6 kuud.

7.7.15. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema nõuetekohaselt teostatud

projektis osalemise kogemus, mis vastab järgmistele tingimustele:

7.7.15.1. C# programmeerimiskeele ja .NET/.NET Core raamistiku kasutamise

kogemus vähemalt 3 projektis, mis on kestnud kauem kui 6 kuud.

7.7.15.2. SQL andmebaasi (MySQL, MSSQL, PostgreSQL või Oracle)

kasutamine vähemalt 3 projektis, mis on kestnud kauem kui 6 kuud.

7.7.16. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema REST API (https://restfulapi.net/)

kogemus vähemalt ühes projektis.

7.7.17. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema testlugude ja testplaani

koostamise kogemus vähemalt 2 projektis, mis on kestnud kauem kui 6 kuud.

7.7.18. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema vähemalt ühes tarkvara arenduse

projektis testide automatiseerimise teostamine.

7.7.19. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema kogemus Selenium/Selenide

testide (või samaväärsete) koostamisel vähemalt 1 projektis.

7.7.20. Kui hankelepingu täitmisel tekib hankijal põhjendatud kahtlus, et

meeskonnaliige ei vasta hanke tehnilises kirjelduses toodud nõuetele on

pakkuja kohustatud vastavalt hankelepingu tingimustele isiku asendama.

7.7.21. Pakkuja esitab meeskonnaliikmete nõuetele vastavuse tõendamiseks vajaliku

teabe hankija poolt etteantud cv vormil.

7.8. Hangitavate tööde teostamise tegevuskava kirjeldatakse ära pakkumuse osana

esitatavas projektiplaanis. Tegevuste ajalise järjestuse ja korduvuse valib pakkuja.

Projektiplaan peab sisaldama ajakava kõikide hanke tehnilises kirjelduses

kirjeldatud tööde läbiviimiseks ja vastama projektiplaanile esitatud nõuetele (Lisa 9

– Nõuded projektiplaanile).

7.9. Lisaks projektiplaanile tuleb kirjeldada, kuidas projektijuhtimise riske maandada

kavatsetakse (pakkumuse eraldi dokument). Riskide maandamise võimalused ja

halduse ettepanekud (lähtuvalt käesolevast projektist) on esitatud selgelt,

detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult.

7.10. Autoriõiguste realiseerimise viisiks on EUPL.

7.11. Arendus- ja testkeskkondades kasutatakse ainult testandmeid või avalikustatud

andmeid. Andmetöötluse vajaduse ilmnedes Live keskkonnast antakse

töödeldavad andmed hägustatud või muul viisil anonümiseeritud kujul.

7.12. Arendust testitakse nii pakkuja kui ka hankija poolt RIKi hallatavas keskkonnas.

8. Lisaarendused 8.1. Lisaarenduste tellimise protseduur:

Hankijal õigus, kuid mitte kohustus, tellida 18 kuu jooksul lisaarendustöid (hindamiskriteeriumis

märgitud lisaarendus töötunni maksumus). Hankija jätab endale õiguse tellida hooldus- ja

arendustöid vastavalt tekkivale vajadusele maksimaalselt kuni 30000 euro (km-ta) ulatuses.

Lisaarendustööde tellimused rahastatakse hankija eelarvelistest vahenditest.

8.2. Lisaarenduste tellimine toimub tellimuste esitamise teel. Tellimused esitatakse

Hankija kontaktisiku poolt Teenusepakkuja kontaktisikule. Tellimus peab sisaldab

vähemalt järgnevat:

8.2.1. kõiki sisulisi andmeid, mis on vajalikud pakkumuse koostamiseks;

8.2.2. pakkumuse eeldatavat maksumust eurodes (km-ta);

8.2.3. pakkumuse esitamise tähtaega.

8.3. Teenusepakkuja esitab Hankijale hiljemalt 5 tööpäeva jooksul arvates tellimuse

edastamisest pakkumuse. Pakkumus peab sisaldama:

8.3.1. tellimuses nõutud andmeid;

8.3.2. juhul, kui tellimuses nõutud, tuleb pakkumuses esitada ka lähteülesandes

kirjeldatud funktsionaalsuse detailseks analüüsiks, realiseerimiseks,

testimiseks ning dokumenteerimiseks kuluvat aega arendustundides;

infosüsteemi riistvaralistest komponentides vajalike muudatuste kirjeldust;

Infosüsteemiga seotud infosüsteemide arendustööks vajalike

tarkvarakomponentide täienduste kirjeldust;

8.3.3. ajahinnangut kalendripäevades pakkumuse aktsepteerimisest Hankijale

arendustööde üleandmiseni.

8.4. Hankijal on õigus hinnapakkumus aktsepteerida või sellest loobuda.

8.5. Lisaarenduste (eel)analüüsiks ja pakkumise koostamiseks kulunud aega ei

käsitleta arendustööna ja nimetatut ei tasustata.

8.6. Teenusepakkuja alustab tellimuse täitmist, kui Hankija on andnud kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis kinnituse pakkumuse sobivuse kohta.

8.7. Tellimuse üleandmine ja vastuvõtmine toimub vastavalt hankelepingus sätestatud

korrale.

Lisad

1. Veebirakenduse prototüüp: https://www.figma.com/proto/KlXHCMZZijg4OqKAclB6nI/Riigikohus-UX%2FUI?page- id=4373%3A6644&node-id=4959- 20932&viewport=6081%2C1963%2C0.43&scaling=scale-down&starting-point-node- id=4959%3A20932&mode=design&t=injNXJ2j9iDODBzP-1

2. Nõuded arendustele

3. PAET teenuste spetsifikatsioonid

4. E-Riigiteataja ja Riigikohtu teenuste kirjeldus

5. Nõuded testimisele

6. Dokumentatsiooniplaan

7. Nõuded süsteemianalüüsile

8. Nõuded veebi sisuhaldusele

9. Nõuded projektiplaanile

10. Arenduse tavad ja töökorraldus

hanketeade.pdf

Eesti: Infosüsteemid Riigikohtu veebirakenduse arendus

Hanketeade või kontsessiooniteade – üldkord

1 Hankija

1.1 Hankija Ametlik nimi: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Hankija õiguslik vorm: Keskvalitsusasutus Hankija tegevus: Üldised avalikud teenused

2 Menetlus

2.1 Menetlus Pealkiri: Riigikohtu veebirakenduse arendus Kirjeldus: Hanke eesmärgiks on sõlmida arendustööde hankeleping ühe edukaks tunnistatud pakkujaga uue kasutajasõbraliku Riigikohtu veebirakenduse loomiseks, kust kasutaja leiab kergesti Riigikohtuga ja Riigikohtu menetlustega seotud teabe ja Riigikohtu lahendid, sh saab otsida Riigikohtu lahendeid erinevate tingimuste alusel. Menetluse tunnus: 8568eed6f60c4ce8b85ff3cd8e0f5ac6 Sisemine tunnus: 277822 Menetluse liik: Avatud Kiirendatud menetluse põhjendus: Menetluskorra kirjeldus: Avatud hankemenetlus

2.1.1 Eesmärk Lepingu olemus: Tarned Peamine liigitus (cpv): 48810000 Infosüsteemid

2.1.3 Maksumus Eeldatav maksumus käibemaksuta: 140 000 Euro

2.1.4 Üldine teave Lisateave: Riigihange ei ole ühe menetluse raames osadeks jaotatud, sest hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koostoimivad ja sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud teenused Õiguslik alus: Direktiiv 2014/24/EL

2.1.6 Kõrvaldamise alused Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused: https://riigihanked.riik.ee/rhrweb/#/ procurement/7178132/procurementpassport

5 Osa

5.1 Osa tehniline tunnus: LOT0000 Pealkiri: Riigikohtu veebirakenduse arendus

https://ted.europa.eu/TED Page 1/5

Kirjeldus: Hanke eesmärgiks on sõlmida arendustööde hankeleping ühe edukaks tunnistatud pakkujaga uue kasutajasõbraliku Riigikohtu veebirakenduse loomiseks, kust kasutaja leiab kergesti Riigikohtuga ja Riigikohtu menetlustega seotud teabe ja Riigikohtu lahendid, sh saab otsida Riigikohtu lahendeid erinevate tingimuste alusel. Sisemine tunnus: 277822

5.1.1 Eesmärk Lepingu olemus: Tarned Peamine liigitus (cpv): 48810000 Infosüsteemid

5.1.2 Lepingu täitmise koht Riik – jaotus (NUTS): KeskEesti (EE009) Riik: Eesti Lisateave: Kogu Eesti

5.1.2 Lepingu täitmise koht Riik – jaotus (NUTS): KirdeEesti (EE00A) Riik: Eesti Lisateave: Kogu Eesti

5.1.2 Lepingu täitmise koht Riik – jaotus (NUTS): LääneEesti (EE004) Riik: Eesti Lisateave: Kogu Eesti

5.1.2 Lepingu täitmise koht Riik – jaotus (NUTS): LõunaEesti (EE008) Riik: Eesti Lisateave: Kogu Eesti

5.1.2 Lepingu täitmise koht Riik – jaotus (NUTS): PõhjaEesti (EE001) Riik: Eesti Lisateave: Kogu Eesti

5.1.3 Eeldatav kestus Alguskuupäev: 01/02/2025 Kestus: 18 Kuu

5.1.5 Maksumus Eeldatav maksumus käibemaksuta: 140 000 Euro

5.1.6 Üldine teave Reserveeritud osalemine: Osalemine ei ole reserveeritud. Hankeprojekt, mida ei rahastata ELi vahenditest Hanke suhtes kohaldatakse riigihankelepingut (GPA): ei Lisateave: Riigihange ei ole ühe menetluse raames osadeks jaotatud, sest hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koostoimivad ja sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud teenused

5.1.7 Strateegilised hanked

5.1.8 Ligipääsetavuse kriteeriumid Puuetega inimeste juurdepääsukriteeriume pole lisatud, sest hange ei ole mõeldud kasutamiseks füüsilistele isikutele

https://ted.europa.eu/TED Page 2/5

5.1.9 Kvalifitseerimistingimused Kriteerium:

Liik: Sobivus tegeleda kutsealase tööga Kriteerium:

Liik: Majanduslik ja finantsseisund Kirjeldus: https://riigihanked.riik.ee/rhrweb/#/procurement/7178132/procurementpassport

Kriteerium: Liik: Tehniline ja kutsealane suutlikkus Kirjeldus: https://riigihanked.riik.ee/rhrweb/#/procurement/7178132/procurementpassport

5.1.10 Pakkumuste hindamise kriteeriumid Kriteerium:

Liik: Hind Nimi: Kirjeldus: Vaata hanke alusdokumentidest Kaal (punktid, täpne): 50

Kriteerium: Liik: Kvaliteet Nimi: Kirjeldus: Vaata hanke alusdokumentidest Kaal (punktid, täpne): 40

Kriteerium: Liik: Kulu Nimi: Kirjeldus: Vaata hanke alusdokumentidest Kaal (punktid, täpne): 10

Selle meetodi kirjeldus, mida kasutatakse juhul, kui hindamist ei ole võimalik kriteeriumide abil teostada: Pakkumuste hindamise kriteeriumide osakaalu märkimata jätmise põhjendus:

5.1.11 Hankedokumendid Hankedokumentide aadress: https://riigihanked.riik.ee/rhrweb/#/procurement/7178132/generalinfo

5.1.12 Hanke tingimused Esitamise tingimused:

Elektrooniline esitamine: Lubatud Esitamise aadress: https://riigihanked.riik.ee/rhrweb/#/procurement/7178132/tenders Keeled, milles võib pakkumusi või osalemistaotlusi esitada: eesti keel Elektrooniline kataloog: Ei ole lubatud Variandid: Ei ole lubatud Pakkumuste esitamise tähtaeg: 13/01/2025 12:00 +02:00 Pakkumuse jõusoleku tähtaeg: 3 Kuu

Teave avaliku avamise kohta: Avamise kuupäev: 13/01/2025 13:00 +02:00 Koht: https://riigihanked.riik.ee/rhrweb/#/

Lepingutingimused: Lepingu täitmine peab toimuma kaitstud tööhõive programmide raames: Ei Earveldamine: Nõutav Kasutatakse elektroonilisi tellimusi: ei Kasutatakse elektroonilisi makseid: jah

5.1.15 Vahendid

https://ted.europa.eu/TED Page 3/5

Raamleping: Ei kohaldata raamlepingut

Teave dünaamilise hankesüsteemi kohta: Ei kohaldata dünaamilist hankesüsteemi

Elektrooniline oksjon: ei

5.1.16 Lisateave, lepitus ja vaidlustus Lepitusorganisatsioon: Riigihangete vaidlustuskomisjon Vaidlustusorgan: Riigihangete vaidlustuskomisjon Organisatsioon, mis annab lisateavet hankemenetluse kohta: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Organisatsioon, millele laekuvad osalemistaotlused: Registrite ja Infosüsteemide Keskus TED eSender: Riigihangete register

8 Organisatsioonid

8.1 ORG0001 Ametlik nimi: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Registreerimisnumber: 70000310 Postiaadress: Lubja tn 4 Linn: Tallinn Sihtnumber: 19081 Riik: Eesti Kontaktpunkt: Teele Nässi Eposti aadress: [email protected] Telefon: +372 58505692 Internetiaadress: http://www.rik.ee/ Hankija profiil: http://www.rik.ee/ Selle organisatsiooni rollid:

Hankija Organisatsioon, mis annab lisateavet hankemenetluse kohta Organisatsioon, millele laekuvad osalemistaotlused

8.1 ORG0002 Ametlik nimi: Riigihangete vaidlustuskomisjon Registreerimisnumber: 1000123 Postiaadress: Tartu mnt 85 Linn: Tallinn Sihtnumber: 10115 Riik: Eesti Eposti aadress: [email protected] Telefon: +3726113713 Selle organisatsiooni rollid:

Vaidlustusorgan Lepitusorganisatsioon

8.1 ORG0003 Ametlik nimi: Riigihangete register Registreerimisnumber: TED64 Linn: Tallinn

https://ted.europa.eu/TED Page 4/5

Riik: Eesti Eposti aadress: [email protected] Telefon: +3726113693 Selle organisatsiooni rollid:

TED eSender

11 Teave teate kohta

11.1 Teave teate kohta Teate tunnus/versioon: 8b52cfa1ccca4fd78acc14521842ae7a 01 Vormi liik: Hange Teate liik: Hanketeade või kontsessiooniteade – üldkord Teate saatmise kuupäev: 13/12/2024 09:24 +02:00 Teate saatmise kuupäev (eSender): 13/12/2024 09:24 +02:00 Keeled, milles käesolev teade on ametlikult kättesaadav: eesti keel

11.2 Avaldamisteave

https://ted.europa.eu/TED Page 5/5

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Riigihanke „Riigikohtu veebirakendus“ (277822) algatamise KK muutmine	29.11.2024	3	74	Üldkäskkiri	rik
Riigihanke „Riigikohtu veebirakendus“ (277822) algatamine	01.04.2024	245	21	Üldkäskkiri	rik

Alusdokumentide kinnitamine riigihankes „Riigikohtu veebirakenduse arendus“ (277822)

Failid

Digiallkirjad

Seosed