Ettepanek
| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 10-4/5759-3 |
| Registreeritud | 16.12.2024 |
| Sünkroonitud | 17.12.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 10 Õiguspoliitika alase tegevuse korraldamine |
| Sari | 10-4 Kirjavahetus asutuste ja isikutega |
| Toimik | 10-4/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda |
| Saabumis/saatmisviis | Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda |
| Vastutaja | Ilona Põld (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Justiitshalduspoliitika valdkond, Justiitshalduspoliitika osakond, Vabakutsete talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Lugupeetav justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Käesolevaga edastan Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ettepaneku füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse ja teiste seaduste muutmiseks (lisatud manusena).
Lugupidamisega
Merike Võsotskaja
Jurist
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
Tel: +372 64 63 773
Aadress: Roosikrantsi 8b, 10119 Tallinn
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
KATRIN VELLET
PNOEE-47412310319
2024-12-16 12:02:51
Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister
Justiitsministeerium Teie: 15.11.2024 nr 10-4/5759-2
[email protected] Meie: 13.12.2024 nr 3-1/17-3
Ettepanek füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse
ja teiste seaduste muutmiseks
Lugupeetav justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Täname Teid sisulise vastuse eest meie varasematele ettepanekutele. Praktiliste menetlustoimingute käigus avaldunud probleemkohtade põhjal ja viidates ka Justiitsministeeriumile saadetud Õiguskantsleri 24.10.2024 kirjale nr 7-6/241237/2406214 esitame Teile täiendavad ettepanekud usaldusisikuks, kohtutäituriks, pankrotihalduriks ja saneerimisnõustajaks saada soovivate isikute usaldusväärsuse kontrollimise õigusliku regulatsiooni täpsustamiseks.
Õiguskantsler märgib (vt kirja p 11), et usaldusisikuks kandideeriva isiku vastavust füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 58 lõikes 5 sätestatud nõuetele tuleb Kojal kontrollida pärast seda, kui isik on sooritanud eksami ja läbinud koolituse ning esitanud nimekirja kandmise taotluse. Ilmselt rakendub Õiguskantsleri märkus analoogia korras ka kohtutäituriks ja kohtutäituri abiks kandideeriva isiku kohtutäituri seaduse (KTS) § 17 lõikes 2, pankrotihaldurina tegutsemise õigust saada sooviva isiku pankrotiseaduse (PankrS) § 57 lõikes 6 ja saneerimisnõustajana tegutsemise õigust saada sooviva isiku saneerimisseaduse (SanS) § 151 lõikes 5 sätestatud nõuete vastavuse kontrollimisele.
Koda on siiani usaldusväärsuse kontrolli teostanud enne seda, kui isik esitab avalduse enda kandmiseks usaldusisikute nimekirja või Koja liikmeks saamiseks, lähtuvalt sellest, et isiku usaldusväärsuse kontrollimine on vastavalt KTS § 972 punkti 3 kohaselt metoodikakomisjoni ja KTS § 94 punkti 3 kohaselt eksamikomisjoni pädevuses, ja et FIMS § 58 lg 4, PankrS § 57 lg 5 ja SanS § 151 lg 2 alusel otsustab kutsekogu juhatus taotluse rahuldamise ühe kuu jooksul taotluse esitamisest ja SanS § 151 lg 7 kohaselt kümne päeva jooksul avalduse esitamisest. Kõnealuste tähtaegade jooksul, mis on antud kutsekogu juhatusele aega avalduse menetlemiseks, ei ole ilmselgelt võimalik ei eksamikomisjonil ega metoodikakomisjonil läbi viia isiku usaldusväärsuse kontrollimise menetlust, sh teha järelepärimisi ja saada vastuseid andmeid valdavatelt institutsioonidelt ning teha vastav otsus.
Õiguskantsleri seisukohaga oleks kooskõlas FIMS § 58 lg 4, PankrS § 57 lg 5 ja SanS § 151 lg 2 ja lg 7 muutmine selliselt, et kutsekogu juhatus otsustab taotluse rahuldamise üle, kuulates ära metoodikakomisjoni või eksamikomisjoni seisukoha isiku usaldusväärsuse kontrolli tulemuste kohta ja et taotluste menetlemiseks oleks kutsekogu juhatusel aega 6 kuud.
Eelneva loogikaga aga ei haaku kohtutäituriks ja kohtutäituri abiks saada soovivate isikute usaldusväärsuse kontrollimise korraldus. Justiitsministri 15.12.2009 määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ (edaspidi määrustik) § 72 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametikoha täitmiseks välja kuulutatud konkursil lubatud osaleda üksnes KTS §-s 17 sätestatud tingimustele vastavatel isikutel ja määrustiku § 73 lg 6 alusel valib parima kohtutäituri kandidaadi välja eksamikomisjon. Kohtutäituri nimetab KTS § 19 lg 7 alusel ametisse valdkonna eest vastutav minister. Ministrile ei ole aga antud pädevust teostada kohtutäituriks kandideeriva isiku usaldusväärsuse kontrolli.
Erinevalt kutsekogu juhatusele sätestatud töökorraldusest ei kanna ametikogu juhatus KTS § 24 lg 1 p 1 kohaselt kohtutäituri abile esitatavatele nõuetele vastavat isikut kohtutäituri abide nimekirja mitte isiku, vaid kohtutäituri taotluse alusel või omal algatusel. Seega esitab nii kohtutäituriks kui ka kohtutäituri abiks saada sooviv isik avalduse vaid kas eksamil või konkursil osalemiseks ning eksami tulemuste alusel omandab isik kas kohtutäituri abi või kohtutäituri ameti ilma täiendavat avaldust esitamata.
Koda on seisukohal, et kohtutäiturite ja kohtutäituri abide puhul on põhjendatud usaldusväärsuse kontrollimine kohe pärast eksamil osalemise avalduse esitamist ja enne eksamile lubamist. KTS § 17 lg 2 p 1 kohaselt ei või kohtutäituriks nimetada isikut, keda on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Õiguskantsler märgib oma kirjas (vt p. 14), et seaduses kasutatavad sõnastused „kellel on karistatus“, „keda on karistatud“ või „karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud“ seavad piiranguid karistuse kehtivuse ajaks. Taolise võrdsustava tõlgenduse vastu räägib aga KTS üldine loogika, kus KTS § 17 lg 2 p 2 kohaselt ei tohi kohtutäituriks ega ka kohtutäituri abiks nimetada isikut, kes on tagandatud kohtutäituri ametist. KTS § 22 lg 2 p 1 kohaselt tagandab valdkonna eest vastutav minister kohtutäituri ametist, kui kohtutäituri suhtes on jõustunud tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistev kohtuotsus või muu süüdimõistev kohtuotsus, millega mõistetud karistus teeb võimatuks kohtutäiturina tegutsemise. Kohtutäiturina tegutsenud isikule on tahtlikult toimepandud kuriteo eest karistuse saamisega kaasnev kohtutäituri ametisse naasmise keeld absoluutne, mistõttu ei ole põhjendatud, et kohtutäituri ametis mitte olnud isikul peaks taoline võimalus karistuse aegumisel tekkima.
Õiguskantsler on varem1 nõustunud seisukohaga, et riigil on õigus, sageli ka kohustus esitada kõrgendatud ja kohati piiravaid nõudmisi isikutele, kes töötavad avalikus teenistuses ning riigivõimu ja õigusemõistmisega seotud tegevusaladel. Sel viisil tagab riik, et tema teenistuses töötavad ja õigust mõistavad vaid hea mainega lojaalsed, usaldusväärsed, õiguskuulekad ja kõrgete kõlbeliste omadustega inimesed.
Eelnevast tulenevalt teeb Koda ettepaneku täiendada karistusregistri seaduse § 20 lg 1 loetelu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojaga kohtutäituri või kohtutäituri abi ametisse kandideeriva isiku eksamile või konkursile lubamiseks.
Koja hinnangul vajavad õiguslikku sisustamist ka metoodikakomisjonile ja eksamikomisjonile pandud ülesanne tuvastada isiku ausus ja kõlbelisus ehk millisel juhul on komisjon pädev hindama isikut kõnealusele nõudele mittevastavaks. Isiku ausus ja kõlbelisus selgub praktikas menetluste käigus, aga eksami- või metoodikakomisjon peab seda juba ette kontrollima. Seni on Koja metoodikakomisjon küsitlenud isikut tema aususe ja kõlbelisuse kohta seisukoha kujundamiseks pärast esmase koolituse läbimist ja küsimuste fookuse seadnud ka isiku varasemate kriminaalkaristuste andmete pinnalt, näiteks selgitamaks võimalikke riske seoses soodumustega vargustele, meelemürkide kuritarvitamisele, vägivaldsusele, dokumentide võltsimisele vms. Koja metoodikakomisjon on pidanud seda oluliseks, kuna need riskid võivad realiseeruda konkreetsetes maksejõuetusmenetlustes ning tekitada võlgnikele või võlausaldajatele märkimisväärset kahju. Arvestades Õiguskantsleri seisukohta, et Koja metoodikakomisjon ei tohi isiku karistusregistri arhiivi kantud andmetega tutvuda, palume Teil anda Koja komisjonidele juhiseid isikute aususe ja kõlbelisuse hindamise lähtealuste kohta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Katrin Vellet
Koja esimees
Jaan Lõõnik, [email protected], 6464619
Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister
Justiitsministeerium Teie: 15.11.2024 nr 10-4/5759-2
[email protected] Meie: 13.12.2024 nr 3-1/17-3
Ettepanek füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse
ja teiste seaduste muutmiseks
Lugupeetav justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Täname Teid sisulise vastuse eest meie varasematele ettepanekutele. Praktiliste menetlustoimingute käigus avaldunud probleemkohtade põhjal ja viidates ka Justiitsministeeriumile saadetud Õiguskantsleri 24.10.2024 kirjale nr 7-6/241237/2406214 esitame Teile täiendavad ettepanekud usaldusisikuks, kohtutäituriks, pankrotihalduriks ja saneerimisnõustajaks saada soovivate isikute usaldusväärsuse kontrollimise õigusliku regulatsiooni täpsustamiseks.
Õiguskantsler märgib (vt kirja p 11), et usaldusisikuks kandideeriva isiku vastavust füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 58 lõikes 5 sätestatud nõuetele tuleb Kojal kontrollida pärast seda, kui isik on sooritanud eksami ja läbinud koolituse ning esitanud nimekirja kandmise taotluse. Ilmselt rakendub Õiguskantsleri märkus analoogia korras ka kohtutäituriks ja kohtutäituri abiks kandideeriva isiku kohtutäituri seaduse (KTS) § 17 lõikes 2, pankrotihaldurina tegutsemise õigust saada sooviva isiku pankrotiseaduse (PankrS) § 57 lõikes 6 ja saneerimisnõustajana tegutsemise õigust saada sooviva isiku saneerimisseaduse (SanS) § 151 lõikes 5 sätestatud nõuete vastavuse kontrollimisele.
Koda on siiani usaldusväärsuse kontrolli teostanud enne seda, kui isik esitab avalduse enda kandmiseks usaldusisikute nimekirja või Koja liikmeks saamiseks, lähtuvalt sellest, et isiku usaldusväärsuse kontrollimine on vastavalt KTS § 972 punkti 3 kohaselt metoodikakomisjoni ja KTS § 94 punkti 3 kohaselt eksamikomisjoni pädevuses, ja et FIMS § 58 lg 4, PankrS § 57 lg 5 ja SanS § 151 lg 2 alusel otsustab kutsekogu juhatus taotluse rahuldamise ühe kuu jooksul taotluse esitamisest ja SanS § 151 lg 7 kohaselt kümne päeva jooksul avalduse esitamisest. Kõnealuste tähtaegade jooksul, mis on antud kutsekogu juhatusele aega avalduse menetlemiseks, ei ole ilmselgelt võimalik ei eksamikomisjonil ega metoodikakomisjonil läbi viia isiku usaldusväärsuse kontrollimise menetlust, sh teha järelepärimisi ja saada vastuseid andmeid valdavatelt institutsioonidelt ning teha vastav otsus.
Õiguskantsleri seisukohaga oleks kooskõlas FIMS § 58 lg 4, PankrS § 57 lg 5 ja SanS § 151 lg 2 ja lg 7 muutmine selliselt, et kutsekogu juhatus otsustab taotluse rahuldamise üle, kuulates ära metoodikakomisjoni või eksamikomisjoni seisukoha isiku usaldusväärsuse kontrolli tulemuste kohta ja et taotluste menetlemiseks oleks kutsekogu juhatusel aega 6 kuud.
Eelneva loogikaga aga ei haaku kohtutäituriks ja kohtutäituri abiks saada soovivate isikute usaldusväärsuse kontrollimise korraldus. Justiitsministri 15.12.2009 määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ (edaspidi määrustik) § 72 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametikoha täitmiseks välja kuulutatud konkursil lubatud osaleda üksnes KTS §-s 17 sätestatud tingimustele vastavatel isikutel ja määrustiku § 73 lg 6 alusel valib parima kohtutäituri kandidaadi välja eksamikomisjon. Kohtutäituri nimetab KTS § 19 lg 7 alusel ametisse valdkonna eest vastutav minister. Ministrile ei ole aga antud pädevust teostada kohtutäituriks kandideeriva isiku usaldusväärsuse kontrolli.
Erinevalt kutsekogu juhatusele sätestatud töökorraldusest ei kanna ametikogu juhatus KTS § 24 lg 1 p 1 kohaselt kohtutäituri abile esitatavatele nõuetele vastavat isikut kohtutäituri abide nimekirja mitte isiku, vaid kohtutäituri taotluse alusel või omal algatusel. Seega esitab nii kohtutäituriks kui ka kohtutäituri abiks saada sooviv isik avalduse vaid kas eksamil või konkursil osalemiseks ning eksami tulemuste alusel omandab isik kas kohtutäituri abi või kohtutäituri ameti ilma täiendavat avaldust esitamata.
Koda on seisukohal, et kohtutäiturite ja kohtutäituri abide puhul on põhjendatud usaldusväärsuse kontrollimine kohe pärast eksamil osalemise avalduse esitamist ja enne eksamile lubamist. KTS § 17 lg 2 p 1 kohaselt ei või kohtutäituriks nimetada isikut, keda on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Õiguskantsler märgib oma kirjas (vt p. 14), et seaduses kasutatavad sõnastused „kellel on karistatus“, „keda on karistatud“ või „karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud“ seavad piiranguid karistuse kehtivuse ajaks. Taolise võrdsustava tõlgenduse vastu räägib aga KTS üldine loogika, kus KTS § 17 lg 2 p 2 kohaselt ei tohi kohtutäituriks ega ka kohtutäituri abiks nimetada isikut, kes on tagandatud kohtutäituri ametist. KTS § 22 lg 2 p 1 kohaselt tagandab valdkonna eest vastutav minister kohtutäituri ametist, kui kohtutäituri suhtes on jõustunud tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistev kohtuotsus või muu süüdimõistev kohtuotsus, millega mõistetud karistus teeb võimatuks kohtutäiturina tegutsemise. Kohtutäiturina tegutsenud isikule on tahtlikult toimepandud kuriteo eest karistuse saamisega kaasnev kohtutäituri ametisse naasmise keeld absoluutne, mistõttu ei ole põhjendatud, et kohtutäituri ametis mitte olnud isikul peaks taoline võimalus karistuse aegumisel tekkima.
Õiguskantsler on varem1 nõustunud seisukohaga, et riigil on õigus, sageli ka kohustus esitada kõrgendatud ja kohati piiravaid nõudmisi isikutele, kes töötavad avalikus teenistuses ning riigivõimu ja õigusemõistmisega seotud tegevusaladel. Sel viisil tagab riik, et tema teenistuses töötavad ja õigust mõistavad vaid hea mainega lojaalsed, usaldusväärsed, õiguskuulekad ja kõrgete kõlbeliste omadustega inimesed.
Eelnevast tulenevalt teeb Koda ettepaneku täiendada karistusregistri seaduse § 20 lg 1 loetelu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojaga kohtutäituri või kohtutäituri abi ametisse kandideeriva isiku eksamile või konkursile lubamiseks.
Koja hinnangul vajavad õiguslikku sisustamist ka metoodikakomisjonile ja eksamikomisjonile pandud ülesanne tuvastada isiku ausus ja kõlbelisus ehk millisel juhul on komisjon pädev hindama isikut kõnealusele nõudele mittevastavaks. Isiku ausus ja kõlbelisus selgub praktikas menetluste käigus, aga eksami- või metoodikakomisjon peab seda juba ette kontrollima. Seni on Koja metoodikakomisjon küsitlenud isikut tema aususe ja kõlbelisuse kohta seisukoha kujundamiseks pärast esmase koolituse läbimist ja küsimuste fookuse seadnud ka isiku varasemate kriminaalkaristuste andmete pinnalt, näiteks selgitamaks võimalikke riske seoses soodumustega vargustele, meelemürkide kuritarvitamisele, vägivaldsusele, dokumentide võltsimisele vms. Koja metoodikakomisjon on pidanud seda oluliseks, kuna need riskid võivad realiseeruda konkreetsetes maksejõuetusmenetlustes ning tekitada võlgnikele või võlausaldajatele märkimisväärset kahju. Arvestades Õiguskantsleri seisukohta, et Koja metoodikakomisjon ei tohi isiku karistusregistri arhiivi kantud andmetega tutvuda, palume Teil anda Koja komisjonidele juhiseid isikute aususe ja kõlbelisuse hindamise lähtealuste kohta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Katrin Vellet
Koja esimees
Jaan Lõõnik, [email protected], 6464619
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
KATRIN VELLET
PNOEE-47412310319
2024-12-16 12:02:51
Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister
Justiitsministeerium Teie: 15.11.2024 nr 10-4/5759-2
[email protected] Meie: 13.12.2024 nr 3-1/17-3
Ettepanek füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse
ja teiste seaduste muutmiseks
Lugupeetav justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Täname Teid sisulise vastuse eest meie varasematele ettepanekutele. Praktiliste menetlustoimingute käigus avaldunud probleemkohtade põhjal ja viidates ka Justiitsministeeriumile saadetud Õiguskantsleri 24.10.2024 kirjale nr 7-6/241237/2406214 esitame Teile täiendavad ettepanekud usaldusisikuks, kohtutäituriks, pankrotihalduriks ja saneerimisnõustajaks saada soovivate isikute usaldusväärsuse kontrollimise õigusliku regulatsiooni täpsustamiseks.
Õiguskantsler märgib (vt kirja p 11), et usaldusisikuks kandideeriva isiku vastavust füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 58 lõikes 5 sätestatud nõuetele tuleb Kojal kontrollida pärast seda, kui isik on sooritanud eksami ja läbinud koolituse ning esitanud nimekirja kandmise taotluse. Ilmselt rakendub Õiguskantsleri märkus analoogia korras ka kohtutäituriks ja kohtutäituri abiks kandideeriva isiku kohtutäituri seaduse (KTS) § 17 lõikes 2, pankrotihaldurina tegutsemise õigust saada sooviva isiku pankrotiseaduse (PankrS) § 57 lõikes 6 ja saneerimisnõustajana tegutsemise õigust saada sooviva isiku saneerimisseaduse (SanS) § 151 lõikes 5 sätestatud nõuete vastavuse kontrollimisele.
Koda on siiani usaldusväärsuse kontrolli teostanud enne seda, kui isik esitab avalduse enda kandmiseks usaldusisikute nimekirja või Koja liikmeks saamiseks, lähtuvalt sellest, et isiku usaldusväärsuse kontrollimine on vastavalt KTS § 972 punkti 3 kohaselt metoodikakomisjoni ja KTS § 94 punkti 3 kohaselt eksamikomisjoni pädevuses, ja et FIMS § 58 lg 4, PankrS § 57 lg 5 ja SanS § 151 lg 2 alusel otsustab kutsekogu juhatus taotluse rahuldamise ühe kuu jooksul taotluse esitamisest ja SanS § 151 lg 7 kohaselt kümne päeva jooksul avalduse esitamisest. Kõnealuste tähtaegade jooksul, mis on antud kutsekogu juhatusele aega avalduse menetlemiseks, ei ole ilmselgelt võimalik ei eksamikomisjonil ega metoodikakomisjonil läbi viia isiku usaldusväärsuse kontrollimise menetlust, sh teha järelepärimisi ja saada vastuseid andmeid valdavatelt institutsioonidelt ning teha vastav otsus.
Õiguskantsleri seisukohaga oleks kooskõlas FIMS § 58 lg 4, PankrS § 57 lg 5 ja SanS § 151 lg 2 ja lg 7 muutmine selliselt, et kutsekogu juhatus otsustab taotluse rahuldamise üle, kuulates ära metoodikakomisjoni või eksamikomisjoni seisukoha isiku usaldusväärsuse kontrolli tulemuste kohta ja et taotluste menetlemiseks oleks kutsekogu juhatusel aega 6 kuud.
Eelneva loogikaga aga ei haaku kohtutäituriks ja kohtutäituri abiks saada soovivate isikute usaldusväärsuse kontrollimise korraldus. Justiitsministri 15.12.2009 määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ (edaspidi määrustik) § 72 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametikoha täitmiseks välja kuulutatud konkursil lubatud osaleda üksnes KTS §-s 17 sätestatud tingimustele vastavatel isikutel ja määrustiku § 73 lg 6 alusel valib parima kohtutäituri kandidaadi välja eksamikomisjon. Kohtutäituri nimetab KTS § 19 lg 7 alusel ametisse valdkonna eest vastutav minister. Ministrile ei ole aga antud pädevust teostada kohtutäituriks kandideeriva isiku usaldusväärsuse kontrolli.
Erinevalt kutsekogu juhatusele sätestatud töökorraldusest ei kanna ametikogu juhatus KTS § 24 lg 1 p 1 kohaselt kohtutäituri abile esitatavatele nõuetele vastavat isikut kohtutäituri abide nimekirja mitte isiku, vaid kohtutäituri taotluse alusel või omal algatusel. Seega esitab nii kohtutäituriks kui ka kohtutäituri abiks saada sooviv isik avalduse vaid kas eksamil või konkursil osalemiseks ning eksami tulemuste alusel omandab isik kas kohtutäituri abi või kohtutäituri ameti ilma täiendavat avaldust esitamata.
Koda on seisukohal, et kohtutäiturite ja kohtutäituri abide puhul on põhjendatud usaldusväärsuse kontrollimine kohe pärast eksamil osalemise avalduse esitamist ja enne eksamile lubamist. KTS § 17 lg 2 p 1 kohaselt ei või kohtutäituriks nimetada isikut, keda on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Õiguskantsler märgib oma kirjas (vt p. 14), et seaduses kasutatavad sõnastused „kellel on karistatus“, „keda on karistatud“ või „karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud“ seavad piiranguid karistuse kehtivuse ajaks. Taolise võrdsustava tõlgenduse vastu räägib aga KTS üldine loogika, kus KTS § 17 lg 2 p 2 kohaselt ei tohi kohtutäituriks ega ka kohtutäituri abiks nimetada isikut, kes on tagandatud kohtutäituri ametist. KTS § 22 lg 2 p 1 kohaselt tagandab valdkonna eest vastutav minister kohtutäituri ametist, kui kohtutäituri suhtes on jõustunud tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistev kohtuotsus või muu süüdimõistev kohtuotsus, millega mõistetud karistus teeb võimatuks kohtutäiturina tegutsemise. Kohtutäiturina tegutsenud isikule on tahtlikult toimepandud kuriteo eest karistuse saamisega kaasnev kohtutäituri ametisse naasmise keeld absoluutne, mistõttu ei ole põhjendatud, et kohtutäituri ametis mitte olnud isikul peaks taoline võimalus karistuse aegumisel tekkima.
Õiguskantsler on varem1 nõustunud seisukohaga, et riigil on õigus, sageli ka kohustus esitada kõrgendatud ja kohati piiravaid nõudmisi isikutele, kes töötavad avalikus teenistuses ning riigivõimu ja õigusemõistmisega seotud tegevusaladel. Sel viisil tagab riik, et tema teenistuses töötavad ja õigust mõistavad vaid hea mainega lojaalsed, usaldusväärsed, õiguskuulekad ja kõrgete kõlbeliste omadustega inimesed.
Eelnevast tulenevalt teeb Koda ettepaneku täiendada karistusregistri seaduse § 20 lg 1 loetelu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojaga kohtutäituri või kohtutäituri abi ametisse kandideeriva isiku eksamile või konkursile lubamiseks.
Koja hinnangul vajavad õiguslikku sisustamist ka metoodikakomisjonile ja eksamikomisjonile pandud ülesanne tuvastada isiku ausus ja kõlbelisus ehk millisel juhul on komisjon pädev hindama isikut kõnealusele nõudele mittevastavaks. Isiku ausus ja kõlbelisus selgub praktikas menetluste käigus, aga eksami- või metoodikakomisjon peab seda juba ette kontrollima. Seni on Koja metoodikakomisjon küsitlenud isikut tema aususe ja kõlbelisuse kohta seisukoha kujundamiseks pärast esmase koolituse läbimist ja küsimuste fookuse seadnud ka isiku varasemate kriminaalkaristuste andmete pinnalt, näiteks selgitamaks võimalikke riske seoses soodumustega vargustele, meelemürkide kuritarvitamisele, vägivaldsusele, dokumentide võltsimisele vms. Koja metoodikakomisjon on pidanud seda oluliseks, kuna need riskid võivad realiseeruda konkreetsetes maksejõuetusmenetlustes ning tekitada võlgnikele või võlausaldajatele märkimisväärset kahju. Arvestades Õiguskantsleri seisukohta, et Koja metoodikakomisjon ei tohi isiku karistusregistri arhiivi kantud andmetega tutvuda, palume Teil anda Koja komisjonidele juhiseid isikute aususe ja kõlbelisuse hindamise lähtealuste kohta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Katrin Vellet
Koja esimees
Jaan Lõõnik, [email protected], 6464619
Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister
Justiitsministeerium Teie: 15.11.2024 nr 10-4/5759-2
[email protected] Meie: 13.12.2024 nr 3-1/17-3
Ettepanek füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse
ja teiste seaduste muutmiseks
Lugupeetav justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Täname Teid sisulise vastuse eest meie varasematele ettepanekutele. Praktiliste menetlustoimingute käigus avaldunud probleemkohtade põhjal ja viidates ka Justiitsministeeriumile saadetud Õiguskantsleri 24.10.2024 kirjale nr 7-6/241237/2406214 esitame Teile täiendavad ettepanekud usaldusisikuks, kohtutäituriks, pankrotihalduriks ja saneerimisnõustajaks saada soovivate isikute usaldusväärsuse kontrollimise õigusliku regulatsiooni täpsustamiseks.
Õiguskantsler märgib (vt kirja p 11), et usaldusisikuks kandideeriva isiku vastavust füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 58 lõikes 5 sätestatud nõuetele tuleb Kojal kontrollida pärast seda, kui isik on sooritanud eksami ja läbinud koolituse ning esitanud nimekirja kandmise taotluse. Ilmselt rakendub Õiguskantsleri märkus analoogia korras ka kohtutäituriks ja kohtutäituri abiks kandideeriva isiku kohtutäituri seaduse (KTS) § 17 lõikes 2, pankrotihaldurina tegutsemise õigust saada sooviva isiku pankrotiseaduse (PankrS) § 57 lõikes 6 ja saneerimisnõustajana tegutsemise õigust saada sooviva isiku saneerimisseaduse (SanS) § 151 lõikes 5 sätestatud nõuete vastavuse kontrollimisele.
Koda on siiani usaldusväärsuse kontrolli teostanud enne seda, kui isik esitab avalduse enda kandmiseks usaldusisikute nimekirja või Koja liikmeks saamiseks, lähtuvalt sellest, et isiku usaldusväärsuse kontrollimine on vastavalt KTS § 972 punkti 3 kohaselt metoodikakomisjoni ja KTS § 94 punkti 3 kohaselt eksamikomisjoni pädevuses, ja et FIMS § 58 lg 4, PankrS § 57 lg 5 ja SanS § 151 lg 2 alusel otsustab kutsekogu juhatus taotluse rahuldamise ühe kuu jooksul taotluse esitamisest ja SanS § 151 lg 7 kohaselt kümne päeva jooksul avalduse esitamisest. Kõnealuste tähtaegade jooksul, mis on antud kutsekogu juhatusele aega avalduse menetlemiseks, ei ole ilmselgelt võimalik ei eksamikomisjonil ega metoodikakomisjonil läbi viia isiku usaldusväärsuse kontrollimise menetlust, sh teha järelepärimisi ja saada vastuseid andmeid valdavatelt institutsioonidelt ning teha vastav otsus.
Õiguskantsleri seisukohaga oleks kooskõlas FIMS § 58 lg 4, PankrS § 57 lg 5 ja SanS § 151 lg 2 ja lg 7 muutmine selliselt, et kutsekogu juhatus otsustab taotluse rahuldamise üle, kuulates ära metoodikakomisjoni või eksamikomisjoni seisukoha isiku usaldusväärsuse kontrolli tulemuste kohta ja et taotluste menetlemiseks oleks kutsekogu juhatusel aega 6 kuud.
Eelneva loogikaga aga ei haaku kohtutäituriks ja kohtutäituri abiks saada soovivate isikute usaldusväärsuse kontrollimise korraldus. Justiitsministri 15.12.2009 määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ (edaspidi määrustik) § 72 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametikoha täitmiseks välja kuulutatud konkursil lubatud osaleda üksnes KTS §-s 17 sätestatud tingimustele vastavatel isikutel ja määrustiku § 73 lg 6 alusel valib parima kohtutäituri kandidaadi välja eksamikomisjon. Kohtutäituri nimetab KTS § 19 lg 7 alusel ametisse valdkonna eest vastutav minister. Ministrile ei ole aga antud pädevust teostada kohtutäituriks kandideeriva isiku usaldusväärsuse kontrolli.
Erinevalt kutsekogu juhatusele sätestatud töökorraldusest ei kanna ametikogu juhatus KTS § 24 lg 1 p 1 kohaselt kohtutäituri abile esitatavatele nõuetele vastavat isikut kohtutäituri abide nimekirja mitte isiku, vaid kohtutäituri taotluse alusel või omal algatusel. Seega esitab nii kohtutäituriks kui ka kohtutäituri abiks saada sooviv isik avalduse vaid kas eksamil või konkursil osalemiseks ning eksami tulemuste alusel omandab isik kas kohtutäituri abi või kohtutäituri ameti ilma täiendavat avaldust esitamata.
Koda on seisukohal, et kohtutäiturite ja kohtutäituri abide puhul on põhjendatud usaldusväärsuse kontrollimine kohe pärast eksamil osalemise avalduse esitamist ja enne eksamile lubamist. KTS § 17 lg 2 p 1 kohaselt ei või kohtutäituriks nimetada isikut, keda on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Õiguskantsler märgib oma kirjas (vt p. 14), et seaduses kasutatavad sõnastused „kellel on karistatus“, „keda on karistatud“ või „karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud“ seavad piiranguid karistuse kehtivuse ajaks. Taolise võrdsustava tõlgenduse vastu räägib aga KTS üldine loogika, kus KTS § 17 lg 2 p 2 kohaselt ei tohi kohtutäituriks ega ka kohtutäituri abiks nimetada isikut, kes on tagandatud kohtutäituri ametist. KTS § 22 lg 2 p 1 kohaselt tagandab valdkonna eest vastutav minister kohtutäituri ametist, kui kohtutäituri suhtes on jõustunud tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistev kohtuotsus või muu süüdimõistev kohtuotsus, millega mõistetud karistus teeb võimatuks kohtutäiturina tegutsemise. Kohtutäiturina tegutsenud isikule on tahtlikult toimepandud kuriteo eest karistuse saamisega kaasnev kohtutäituri ametisse naasmise keeld absoluutne, mistõttu ei ole põhjendatud, et kohtutäituri ametis mitte olnud isikul peaks taoline võimalus karistuse aegumisel tekkima.
Õiguskantsler on varem1 nõustunud seisukohaga, et riigil on õigus, sageli ka kohustus esitada kõrgendatud ja kohati piiravaid nõudmisi isikutele, kes töötavad avalikus teenistuses ning riigivõimu ja õigusemõistmisega seotud tegevusaladel. Sel viisil tagab riik, et tema teenistuses töötavad ja õigust mõistavad vaid hea mainega lojaalsed, usaldusväärsed, õiguskuulekad ja kõrgete kõlbeliste omadustega inimesed.
Eelnevast tulenevalt teeb Koda ettepaneku täiendada karistusregistri seaduse § 20 lg 1 loetelu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojaga kohtutäituri või kohtutäituri abi ametisse kandideeriva isiku eksamile või konkursile lubamiseks.
Koja hinnangul vajavad õiguslikku sisustamist ka metoodikakomisjonile ja eksamikomisjonile pandud ülesanne tuvastada isiku ausus ja kõlbelisus ehk millisel juhul on komisjon pädev hindama isikut kõnealusele nõudele mittevastavaks. Isiku ausus ja kõlbelisus selgub praktikas menetluste käigus, aga eksami- või metoodikakomisjon peab seda juba ette kontrollima. Seni on Koja metoodikakomisjon küsitlenud isikut tema aususe ja kõlbelisuse kohta seisukoha kujundamiseks pärast esmase koolituse läbimist ja küsimuste fookuse seadnud ka isiku varasemate kriminaalkaristuste andmete pinnalt, näiteks selgitamaks võimalikke riske seoses soodumustega vargustele, meelemürkide kuritarvitamisele, vägivaldsusele, dokumentide võltsimisele vms. Koja metoodikakomisjon on pidanud seda oluliseks, kuna need riskid võivad realiseeruda konkreetsetes maksejõuetusmenetlustes ning tekitada võlgnikele või võlausaldajatele märkimisväärset kahju. Arvestades Õiguskantsleri seisukohta, et Koja metoodikakomisjon ei tohi isiku karistusregistri arhiivi kantud andmetega tutvuda, palume Teil anda Koja komisjonidele juhiseid isikute aususe ja kõlbelisuse hindamise lähtealuste kohta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Katrin Vellet
Koja esimees
Jaan Lõõnik, [email protected], 6464619
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|