Selgitustaotlus
| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 3-4/3223-1 |
| Registreeritud | 16.12.2024 |
| Sünkroonitud | 17.12.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 3 Teabehalduse korraldamine |
| Sari | 3-4 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused |
| Toimik | 3-4/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | AS Merko Ehitus Eesti |
| Saabumis/saatmisviis | AS Merko Ehitus Eesti |
| Vastutaja | Marju Loonurme2 |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Esitan manuses oleva selgitustaotluse.
Lugupidamisega
|
|
Digiallkirjad
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
16.12.2024
Selgitustaotlus
Ehitusseadustik (EhS) § 27 lg 4 p 8 sätestab, et projekteerimistingimustega täpsustatakse
asjakohasel juhul hoone või olulise rajatise detailplaneeringus käsitletud planeeringuala
hoonestuslaadi, sealhulgas krundijaotust, kui see on seotud ehitusliku kompleksi ehitamisega,
tingimusel, et ei muutu planeeringualale esialgselt antud ehitusõigus.
EhS § 3 lg 3 sätestab, et funktsionaalselt koos toimivat ehituslikku kompleksi, mis võib
koosneda nii hoonetest kui ka rajatistest, võib ehitusseadustikus sätestatud teatise- ja
loamenetlustes käsitleda ühe ehitisena.
Seoses eelnevaga palume selgitada järgmist:
1) EhS § 27 lg 4 p 8 kohaselt võib täpsustada hoonestuslaadi, kui see on seotud ehitusliku
kompleksi ehitamisega, tingimusel, et ei muutu planeeringualale esialgselt antud
ehitusõigus. Palume selgitada, kas nimetatud sätet saab kohaldada vaid juba
detailplaneeringuga ette nähtud ehitusliku kompleksi ehitamisel või võib ka nimetatud
sätte kohaldamise tulemuseks, täpsustades projekteerimistingimustega planeeringuala
hoonestuslaadi, olla ehitusliku kompleksi moodustamise võimaldamine?
2) EhS § 27 lg 4 p 8 kohaselt võib täpsustada hoonestuslaadi, kui see on seotud ehitusliku
kompleksi ehitamisega, tingimusel, et ei muutu planeeringualale esialgselt antud
ehitusõigus. Palume selgitada, kuidas hinnata esialgse ehitusõiguse muutumist. Kas
esialgse ehitusõiguse muutumisega on tegemist ka juhul, kui krundijaotuse
täpsustamisel (kruntide liitmisel) liidetakse mõlemale krundile detailplaneeringuga
määratud ehitusõigused (ehitusalused pinnad), kuid ehituskompleksi ehitamisel
vastavat liidetud ehitusõigust ei ületata? Näiteks, kas kõnealuse sätte kohaselt saab liita
kaks kinnistut, moodustades selle tulemusel ehitusliku kompleksi, mille ehitusalune
maht ei ületa kahele liidetavale krundile antud ehitusõiguslikku mahtu?
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Katrin Kalda
jurist
Digiallkirjad
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
16.12.2024
Selgitustaotlus
Ehitusseadustik (EhS) § 27 lg 4 p 8 sätestab, et projekteerimistingimustega täpsustatakse
asjakohasel juhul hoone või olulise rajatise detailplaneeringus käsitletud planeeringuala
hoonestuslaadi, sealhulgas krundijaotust, kui see on seotud ehitusliku kompleksi ehitamisega,
tingimusel, et ei muutu planeeringualale esialgselt antud ehitusõigus.
EhS § 3 lg 3 sätestab, et funktsionaalselt koos toimivat ehituslikku kompleksi, mis võib
koosneda nii hoonetest kui ka rajatistest, võib ehitusseadustikus sätestatud teatise- ja
loamenetlustes käsitleda ühe ehitisena.
Seoses eelnevaga palume selgitada järgmist:
1) EhS § 27 lg 4 p 8 kohaselt võib täpsustada hoonestuslaadi, kui see on seotud ehitusliku
kompleksi ehitamisega, tingimusel, et ei muutu planeeringualale esialgselt antud
ehitusõigus. Palume selgitada, kas nimetatud sätet saab kohaldada vaid juba
detailplaneeringuga ette nähtud ehitusliku kompleksi ehitamisel või võib ka nimetatud
sätte kohaldamise tulemuseks, täpsustades projekteerimistingimustega planeeringuala
hoonestuslaadi, olla ehitusliku kompleksi moodustamise võimaldamine?
2) EhS § 27 lg 4 p 8 kohaselt võib täpsustada hoonestuslaadi, kui see on seotud ehitusliku
kompleksi ehitamisega, tingimusel, et ei muutu planeeringualale esialgselt antud
ehitusõigus. Palume selgitada, kuidas hinnata esialgse ehitusõiguse muutumist. Kas
esialgse ehitusõiguse muutumisega on tegemist ka juhul, kui krundijaotuse
täpsustamisel (kruntide liitmisel) liidetakse mõlemale krundile detailplaneeringuga
määratud ehitusõigused (ehitusalused pinnad), kuid ehituskompleksi ehitamisel
vastavat liidetud ehitusõigust ei ületata? Näiteks, kas kõnealuse sätte kohaselt saab liita
kaks kinnistut, moodustades selle tulemusel ehitusliku kompleksi, mille ehitusalune
maht ei ületa kahele liidetavale krundile antud ehitusõiguslikku mahtu?
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Katrin Kalda
jurist
