Kiri
| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 3-4/3220-1 |
| Registreeritud | 16.12.2024 |
| Sünkroonitud | 17.12.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 3 Teabehalduse korraldamine |
| Sari | 3-4 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused |
| Toimik | 3-4/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) |
| Vastutaja | Kaspar Peek (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Ettevõtluse osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit | Toompuiestee 24, 10419 Tallinn | +372 656 7643 | [email protected] | www.empl.ee
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn 16.12.2024, nr 56
Lugupeetud Erkki Keldo
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) soovib käesolevaga täpsustada teatud väiteid ja
seisukohti, mis on viimastel päevadel avaldatud Postimehes ilmunud artiklites seoses Riigimetsa
Majandamise Keskuse (RMK) poolt sõlmitud kestvuslepingutega ja teatud ettevõtetele väidetavalt
turuhinnast soodsama hinnaga puidu müümisega. 13. detsembril 2024 avaldati Postimehes artikkel
„Käputäis ettevõtteid sai RMK käest «kingiks» üle 40 miljoni“ ja juhtkiri „Hollywood meie
metsas“, mille jätkulugu avaldati 14. detsembril 2024 - „LUUBI ALL ⟩ Kes ja kuidas mätsisid
kinni RMK kuldsed kingitused valitud ettevõtetele“. EMPL hinnangul on nendes artiklites
kasutatud ebatäpseid andmeid, mis ei arvesta puidu hinna kujunemise tegurite ega
kestvuslepingute eripäradega. Vastavalt on ka tehtud järeldused eksitavad.
Puidu turuhinna määratlemine
Esiteks, puitmaterjali hind sõltub suures ulatuses transpordi-, ladustamis- ja laadimiskuludest.
Sellele viitab ka Vabariigi Valituses määruse nr 1 „Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja
metsamaterjali müügi kord“ (Määrus) § 3, mis täpsustab põhimõtted metsamaterjali alghinna
määramiseks. Puidu hinna võrreldavuse tagamiseks tuleb turuhinnana käsitleda puitmaterjali
hinda n-ö langi kõrval metsas. Ainult sellisel juhul ei sisalda see lisanduvat transpordikulu, mis eri
ostjate puhul on erinev. Sõltuvalt asjaoludest, võib veokulu osakaal lõpphinnas erineda kordades.
Võttes aluseks järgmise lihtsustatud näite:
Metsamaterjali müüakse Põlva maakonnas metsa ääres hinnaga 30.-eur/tm. Tekib kaks ostjat. Üks
on Põlva ettevõtte, kes kasutab materjali ja tema ostuhinnaks kujuneb 35.- eur/tm, sest transpordi
peale kulub 5.- eur/tm. Teine ettevõte asub Tallinnas, kes kasutab materjali ja tema ostuhinnaks
kujuneb 50.-eur/tm, sest transpordi peale kulub 20.-eur/tm. Mõlemad ostsid materjali lähtekohas
sama hinnaga, milleks oli 30.- eur/tm, aga kohale tarnituna maksis üks 35.-eur/tm ja teine 50.-
eur/tm.
Võttes selle näite puhul aluseks n-ö lõpphinna kliendile oleks täpselt sama metsamaterjali harilik
väärtus sõltuvalt kliendi asukohast pea poole kallim. Arvestades, et tegu on täpselt sama tüüpi
puiduga ja müüjaga, ei ole lõpphinna arvestamine puidu müüja suhtes turuhinna määramisel
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit | Toompuiestee 24, 10419 Tallinn | +372 656 7643 | [email protected] | www.empl.ee
kuidagi asjakohane. Artiklites on nenditud, et veokulu mõjude tuvastamine on liiga mahukas
töö, mistõttu on sellest loobutud. Kuivõrd eeltoodud näite puhul võivad nii veo- kui ka muud
lisakulud avaldada turuhinnale olulist mõju, siis adekvaatse ja võrreldava hinnabaasi
tuvastamiseks tuleks vastav töö ette võtta või leida muu alternatiivne moodus tuvastamaks puidu
turuhind võrreldavatel alustel. Praegu seda Postimees teinud ei ole ning hoolimata selgitustest on
n-ö turuhinna tuvastamisel lähtutud hindadest, mille osaks on lisaks puidu omahinnale ka erinevad
võrreldamatud lisakulud (ennekõike transport).
Kestvuslepingute eripärad
Teiseks, ehkki artiklites käsitletakse küsimust kestvuslepingute alusel alla turuhinna müümisest,
on kestvuslepingute hindu võrreldud ühekordse tehingu müügi hindadega. Need kaks hinda ei ole
aga omavahel võrreldavad, sest ühekordse tehingu hind näitab hetke vajadust, mis sõltub
turuolukorrast ehk nõudluse ja pakkumise vahekorrast igal konkreetsel ajahetkel. Kestvuslepingu
hind kujuneb aga vastavalt nõudluse ja pakkumuse vahekorrale konkreetse kauba osas antud
majandusruumis pikemas perspektiivis. Vastavalt ei saa kestvuslepingu puhul turuhinnaks lugeda
ühekordse tehingu hinda igal konkreetsel hetkel.
Kestvuslepingud on majandustegevuses tavapärased ning ülemaailmselt kõikidel turgudel levinud
äripraktika. Selline võimalus on kasutusel mitte ainult puiduturul, vaid laiemalt alates elektrist ja
lõpetades peaaegu kõikide toorainetega. Sarnaselt näeb ka Eesti metsaseaduse § 46 lg 1 p 3 ja lg 4
ette võimaluse sõlmida kokkuleppehinnaga metsamaterjali müügilepinguid, kusjuures
kokkuleppehinna rakendamine on ennekõike lubatav just kestvuslepingute puhul ehk lepingute
puhul, mille kestus on pikem kui üks aasta.
Puidu hinna kõikumine on ilmekas näide sellest, miks kestvuslepingud võivad olla mõlemale
osapoolele – nii müüjale kui ka ostjale – kasulikud. Nad tagavad stabiilsed hinnad, mis aga ei
tähenda, et müüja (või ostja) saaks enda vaatest parima hinna igal üksikul ajahetkel. On perioode,
kus kestvuslepingu hind võib olla soodsam teatud ajahetke turuhinnast, kuid ka vastupidi, kus
kestvuslepingu hind on kõrgem kui turuhind konkreetsel ajahetkel. Samas kui ei oleks
kestvuslepingute alusel tehtud investeeringuid, ei oleks ka kedagi, kes lühikesel turul oksjonitel
puidu eest pakkumisi teeks. Samuti tekiks oluline oht, et müüjal ei õnnestuks materjali sobiva
hinnaga müüa. Sarnaselt toimib näiteks elektrienergia turg. Elektrit saab osta nii tunni kaupa
börsilt või fikseerides hinna pikemaks ajaks. Olenevalt turusituatsioonist on lahendus kord
kasulikum ostjale, vahel aga jälle müüjale. Ennustatavus toob aga kokkuvõttes kasu mõlemale.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit | Toompuiestee 24, 10419 Tallinn | +372 656 7643 | [email protected] | www.empl.ee
Metsaseaduse alusel kehtestatud Määruse § 17 kohaselt ei tohi kokkuleppehinnaga metsamaterjali
müügi puhul hind olla madalam metsamaterjali harilikust väärtusest. Seejuures ei täpsusta Määrus
ega metsaseadus, kuidas määratleda mõistet harilik väärtus. Vastavalt tuleb hariliku väärtuse puhul
lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 ls 2 sätestatust, mille kohaselt on eseme harilikuks
väärtuseks selle kohalik keskmine müügihind ehk turuhind. Nn hariliku väärtuse tuletamisel peab
lähtuma konkreetsest müügi viisist. Kestvuslepingu turuhinna määratlemisel ei saa aga lähtuda iga
ükskiku ajahetke n-ö turuhinnast, kuivõrd nagu eelnevalt selgitatud on kestvuslepingu ja
ühekordse müügitehingu sõlmimise aluseks olevad asjaolud ja tingimused erinevad. Nii näiteks
on kestvuslepingute mahud tavapäraselt suuremad ning võrreldavate mahtude hankimine
ühekordsete lepingutega oleks võimatu või väga keeruline. Lisaks tagab kestvusleping mõlemale
poolele stabiilsuse – müüjal on kindlus, et metsa raiumise järgselt on tal ostja kellele metsamaterjal
müüa ning ostjal on kindlus, et vajalik hetkel on tal võimalik nõutavas koguses metsamaterjali
hankida. Need erinevad asjaolud tingivad ka erinevused hindade vahel.
Postimehe artiklites eelkirjeldatud erisusi kestvuslepingute ja ühekordsete lepingute vahel ei
käsitleta või peetakse neid ebaoluliseks. Sellest tulenevalt on artiklites väljendatud seisukohad
ebatäpsed ja eksitavad.
Kahetsusväärselt ei ole tegemist esimese korraga, kui Postimees on metsanduse teemal teadlikult
esitanud valeväiteid ja lugejaid eksitanud. Pressinõukogu on Postimehe ajakirjaniku Ülle Harju
metsanduse teemaliste artiklite kohta varasemalt teinud taunivad otsused näiteks 11.11.2022,
21.09.2023 ja 21.12.2023.
Oleme meelsasti valmis vastama täiendavatele küsimustele.
Lugupidamisega
Henrik Välja, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Saadame Eesti Metsa- ja Puidutööstus Liidu kirja.
Lugupidamisega
Kerli Alliksaar
Büroojuht
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
E-post: [email protected]
Toompuiestee 24, Tallinn 10149
Digiallkirjad
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit | Toompuiestee 24, 10419 Tallinn | +372 656 7643 | [email protected] | www.empl.ee
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn 16.12.2024, nr 56
Lugupeetud Erkki Keldo
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) soovib käesolevaga täpsustada teatud väiteid ja
seisukohti, mis on viimastel päevadel avaldatud Postimehes ilmunud artiklites seoses Riigimetsa
Majandamise Keskuse (RMK) poolt sõlmitud kestvuslepingutega ja teatud ettevõtetele väidetavalt
turuhinnast soodsama hinnaga puidu müümisega. 13. detsembril 2024 avaldati Postimehes artikkel
„Käputäis ettevõtteid sai RMK käest «kingiks» üle 40 miljoni“ ja juhtkiri „Hollywood meie
metsas“, mille jätkulugu avaldati 14. detsembril 2024 - „LUUBI ALL ⟩ Kes ja kuidas mätsisid
kinni RMK kuldsed kingitused valitud ettevõtetele“. EMPL hinnangul on nendes artiklites
kasutatud ebatäpseid andmeid, mis ei arvesta puidu hinna kujunemise tegurite ega
kestvuslepingute eripäradega. Vastavalt on ka tehtud järeldused eksitavad.
Puidu turuhinna määratlemine
Esiteks, puitmaterjali hind sõltub suures ulatuses transpordi-, ladustamis- ja laadimiskuludest.
Sellele viitab ka Vabariigi Valituses määruse nr 1 „Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja
metsamaterjali müügi kord“ (Määrus) § 3, mis täpsustab põhimõtted metsamaterjali alghinna
määramiseks. Puidu hinna võrreldavuse tagamiseks tuleb turuhinnana käsitleda puitmaterjali
hinda n-ö langi kõrval metsas. Ainult sellisel juhul ei sisalda see lisanduvat transpordikulu, mis eri
ostjate puhul on erinev. Sõltuvalt asjaoludest, võib veokulu osakaal lõpphinnas erineda kordades.
Võttes aluseks järgmise lihtsustatud näite:
Metsamaterjali müüakse Põlva maakonnas metsa ääres hinnaga 30.-eur/tm. Tekib kaks ostjat. Üks
on Põlva ettevõtte, kes kasutab materjali ja tema ostuhinnaks kujuneb 35.- eur/tm, sest transpordi
peale kulub 5.- eur/tm. Teine ettevõte asub Tallinnas, kes kasutab materjali ja tema ostuhinnaks
kujuneb 50.-eur/tm, sest transpordi peale kulub 20.-eur/tm. Mõlemad ostsid materjali lähtekohas
sama hinnaga, milleks oli 30.- eur/tm, aga kohale tarnituna maksis üks 35.-eur/tm ja teine 50.-
eur/tm.
Võttes selle näite puhul aluseks n-ö lõpphinna kliendile oleks täpselt sama metsamaterjali harilik
väärtus sõltuvalt kliendi asukohast pea poole kallim. Arvestades, et tegu on täpselt sama tüüpi
puiduga ja müüjaga, ei ole lõpphinna arvestamine puidu müüja suhtes turuhinna määramisel
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit | Toompuiestee 24, 10419 Tallinn | +372 656 7643 | [email protected] | www.empl.ee
kuidagi asjakohane. Artiklites on nenditud, et veokulu mõjude tuvastamine on liiga mahukas
töö, mistõttu on sellest loobutud. Kuivõrd eeltoodud näite puhul võivad nii veo- kui ka muud
lisakulud avaldada turuhinnale olulist mõju, siis adekvaatse ja võrreldava hinnabaasi
tuvastamiseks tuleks vastav töö ette võtta või leida muu alternatiivne moodus tuvastamaks puidu
turuhind võrreldavatel alustel. Praegu seda Postimees teinud ei ole ning hoolimata selgitustest on
n-ö turuhinna tuvastamisel lähtutud hindadest, mille osaks on lisaks puidu omahinnale ka erinevad
võrreldamatud lisakulud (ennekõike transport).
Kestvuslepingute eripärad
Teiseks, ehkki artiklites käsitletakse küsimust kestvuslepingute alusel alla turuhinna müümisest,
on kestvuslepingute hindu võrreldud ühekordse tehingu müügi hindadega. Need kaks hinda ei ole
aga omavahel võrreldavad, sest ühekordse tehingu hind näitab hetke vajadust, mis sõltub
turuolukorrast ehk nõudluse ja pakkumise vahekorrast igal konkreetsel ajahetkel. Kestvuslepingu
hind kujuneb aga vastavalt nõudluse ja pakkumuse vahekorrale konkreetse kauba osas antud
majandusruumis pikemas perspektiivis. Vastavalt ei saa kestvuslepingu puhul turuhinnaks lugeda
ühekordse tehingu hinda igal konkreetsel hetkel.
Kestvuslepingud on majandustegevuses tavapärased ning ülemaailmselt kõikidel turgudel levinud
äripraktika. Selline võimalus on kasutusel mitte ainult puiduturul, vaid laiemalt alates elektrist ja
lõpetades peaaegu kõikide toorainetega. Sarnaselt näeb ka Eesti metsaseaduse § 46 lg 1 p 3 ja lg 4
ette võimaluse sõlmida kokkuleppehinnaga metsamaterjali müügilepinguid, kusjuures
kokkuleppehinna rakendamine on ennekõike lubatav just kestvuslepingute puhul ehk lepingute
puhul, mille kestus on pikem kui üks aasta.
Puidu hinna kõikumine on ilmekas näide sellest, miks kestvuslepingud võivad olla mõlemale
osapoolele – nii müüjale kui ka ostjale – kasulikud. Nad tagavad stabiilsed hinnad, mis aga ei
tähenda, et müüja (või ostja) saaks enda vaatest parima hinna igal üksikul ajahetkel. On perioode,
kus kestvuslepingu hind võib olla soodsam teatud ajahetke turuhinnast, kuid ka vastupidi, kus
kestvuslepingu hind on kõrgem kui turuhind konkreetsel ajahetkel. Samas kui ei oleks
kestvuslepingute alusel tehtud investeeringuid, ei oleks ka kedagi, kes lühikesel turul oksjonitel
puidu eest pakkumisi teeks. Samuti tekiks oluline oht, et müüjal ei õnnestuks materjali sobiva
hinnaga müüa. Sarnaselt toimib näiteks elektrienergia turg. Elektrit saab osta nii tunni kaupa
börsilt või fikseerides hinna pikemaks ajaks. Olenevalt turusituatsioonist on lahendus kord
kasulikum ostjale, vahel aga jälle müüjale. Ennustatavus toob aga kokkuvõttes kasu mõlemale.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit | Toompuiestee 24, 10419 Tallinn | +372 656 7643 | [email protected] | www.empl.ee
Metsaseaduse alusel kehtestatud Määruse § 17 kohaselt ei tohi kokkuleppehinnaga metsamaterjali
müügi puhul hind olla madalam metsamaterjali harilikust väärtusest. Seejuures ei täpsusta Määrus
ega metsaseadus, kuidas määratleda mõistet harilik väärtus. Vastavalt tuleb hariliku väärtuse puhul
lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 ls 2 sätestatust, mille kohaselt on eseme harilikuks
väärtuseks selle kohalik keskmine müügihind ehk turuhind. Nn hariliku väärtuse tuletamisel peab
lähtuma konkreetsest müügi viisist. Kestvuslepingu turuhinna määratlemisel ei saa aga lähtuda iga
ükskiku ajahetke n-ö turuhinnast, kuivõrd nagu eelnevalt selgitatud on kestvuslepingu ja
ühekordse müügitehingu sõlmimise aluseks olevad asjaolud ja tingimused erinevad. Nii näiteks
on kestvuslepingute mahud tavapäraselt suuremad ning võrreldavate mahtude hankimine
ühekordsete lepingutega oleks võimatu või väga keeruline. Lisaks tagab kestvusleping mõlemale
poolele stabiilsuse – müüjal on kindlus, et metsa raiumise järgselt on tal ostja kellele metsamaterjal
müüa ning ostjal on kindlus, et vajalik hetkel on tal võimalik nõutavas koguses metsamaterjali
hankida. Need erinevad asjaolud tingivad ka erinevused hindade vahel.
Postimehe artiklites eelkirjeldatud erisusi kestvuslepingute ja ühekordsete lepingute vahel ei
käsitleta või peetakse neid ebaoluliseks. Sellest tulenevalt on artiklites väljendatud seisukohad
ebatäpsed ja eksitavad.
Kahetsusväärselt ei ole tegemist esimese korraga, kui Postimees on metsanduse teemal teadlikult
esitanud valeväiteid ja lugejaid eksitanud. Pressinõukogu on Postimehe ajakirjaniku Ülle Harju
metsanduse teemaliste artiklite kohta varasemalt teinud taunivad otsused näiteks 11.11.2022,
21.09.2023 ja 21.12.2023.
Oleme meelsasti valmis vastama täiendavatele küsimustele.
Lugupidamisega
Henrik Välja, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht
