Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
Viit | 207 |
Registreeritud | 16.12.2024 |
Sünkroonitud | 17.12.2024 |
Liik | Ministri põhitegevus |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
Sari | 1-2 Kultuuriministri käskkirjad |
Toimik | 1-2/2024 Kultuuriministri käskkirjad |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Margit Tilk |
Originaal | Ava uues aknas |
Toetatava tegevuse "Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine" kogu perioodi detailne eelarve
Abikõlblikkuse periood: 01.10.2024 –31.10.2029.
Elluviija: Kultuuriministeerium
Tegevuste
tulemus
Tegevuste
väljund
Rea nr Kulukoht Kokku
1 2 3
1 Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine 5 170 000,00
1.1 Otsesed kulud 4 831 775,70 1.1.1 Otsesed personalikulud (elluviija töötajad) 200 000,00
1.1.2 Otsesed personalikulud (eksperdid) 10 000,00
1.1.3 Personali lähetus-, koolitus- ja tervisekontrolli kulud 10 000,00
1.1.4 Sisutegevuste kulud 4 611 775,70
Partnerite tegevus
on koordineeritud
1.1.4.1 Partnerite tegevuste koordineerimine sihtrühma kaasavate,
kogukondlikku ja/või kohalikku identiteeti tugevdavate ning
kogukondade vahelisi kontakte soodustavate koostöötegevuste
korraldamiseks (elluviija KUM)
101 775,70
1.1.4.2 Sihtrühma kaasavate ja kogukondade vahelisi kontakte
soodustavate koostöötegevuste korraldamine Ida-Virumaal (partner
INSA) 1 010 000,00
1.1.4.3 Sihtrühma kaasavate ja kogukondade vahelisi kontakte
soodustavate koostöötegevuste korraldamine Eestis, va Ida-
Virumaal (partner ERK) 3 000 000,00
Suurendatud on
vabaühenduste
pädevust
sihtrühma
kaasamiseks
kogukondlikesse
tegevustesse
1.1.4.4 Vabaühenduste pädevuse ja võimekuse suurendamine sihtrühma
kaasamiseks, sealhulgas koolitused, seminarid, töötoad,
kogemuskohtumised (partner KÜSK) 500 000,00
Horisontaalsed
kulud 1.2 Kaudsed kulud 338 224,30S
u u
re n
e n
u d
o n u
u s s is
s e rä
n d a
ja te
, e
ri k
e e
le -
ja k
u lt u
u ri
ta u
s ta
g a
in im
e s te
j a t
a g
a s ip
ö ö
rd u
ja te
o s a le
m in
e k
o g u
k o n
d lik
e s t
e g e
v u s te
s
Horisontaalsed
kulud
On korraldatud
kogukondlikke
tegevusi
1
Horisontaalne
põhimõte
"Eesti 2035"
alasihi "Tegus
inimene" näitaja
Selgitus horisontaalse põhimõtte
kriteeriumi seose kohta
meetmega/seose puudumise
kohta
Tegevuse mõju
arvestamise/suurendamise viisid
Lõplik
juhtivministeeriu
miga läbiräägitud
hinnang
puutumuse
olemasolu kohta.
Võrdsed võimalused
(CPR artikkel 9 ja 73)
a)Võrdsed võimalused Hoolivuse ja
koostöömeelsuse
mõõdik.
Lahendus aitab kaasata
uussisserändajaid, eri keele- ja
kultuuritaustaga inimesi ja
tagasipöördujaid ühiskonnaellu,
suurendab nende panust kohalikku
kogukonda ja kasvatab
kodanikuaktiivsust. Tegevuse
eesmärk on suurendada sotsiaalseid
kontakte erineva emakeelega
kogukondade vahel, et luua
suuremat ühsikondlikku sidusust.
Vabaühendustele suunatud
arenguprogramm keskendub
sihtrühmade kaasamise
suurendamisele, et eri keele- ja
kultuuritaustaga inimesed ning
tagasipöördujad osaleksid rohkem
piirkondlikes ja huvipõhistes
kogukondlikes ettevõtmistes.
Partnerite korraldatavate koostöö–
sündmuste eesmärk on soodustada
koostööd eri keele- ja
kultuuritaustaga inimeste vahel.
Tegevuste raames koolitatakse
vabaühendusi, et nad kaasaksid
rohkem keele- ja kultuuritaustaga
inimesi ning tagasipöördujaid oma
tegevustesse ning oleksid samas ka
teadlikud võrdse kohtlemise ja
ligipääsetavuse põhimõtetest.
Lisaks toetatakse mentorite
süsteemi loomist. Mentorid
toimivad kogukondade vahelise
koostöö hõlbustajana ning
nõustavad piirkondlikke
vabaühendusi, aidares kaasa
kontaktide tekkele läbi erinevate
koosloome ürituste. Elluviija
korraldab partneritele kohtumise
ÜKP võrdõiguslikkuse
kompetentsikeskusega
horisontaalsete teemadega
Puutumus olemas.
2
arvestamiseks tegevuste
elluviimisel.
b)sooline
võrdõiguslikkus Soolise
võrdõiguslikkuse
indeks
Balti Uuringute instituudi 2019.
aasta vabaühenduste uuringust
selgub, et vabatahtlikest on
ligikaudu pooled mehed ja pooled
naised (vastavalt 47 ja 53%)
Toetusmeetme fookuses ei ole
eraldi sooline võrdõiguslikkus, küll
aga panustatakse sellesse, et tõsta
huvi kogukondlikus tegevuses
aktiivse osalemise vastu, olenemata
soost, sh pööratakse erilist
tähelepanu pererände alusel
saabunud abikaasadele, kellel on
suurem oht jääda sotsiaalsesse
isolatsiooni.
Soolise tasakaaluga arvestatakse
Eesti Rahvakultuuri Keskuse
(ERK) ning Integratsiooni
Sihtasutuse (INSA) kogukondlike
koostöötegevuste korraldamisel.
Tähelepanu pööratakse
pererändega saabunud sihtrühma
kaasamisele. SA
Kodanikuühiskonna Sihtkapitali
(KÜSK) arenguprogrammi
tegevuste planeerimisel tagatakse,
et kommunikeerimisel ja
elluviimisel arvestataks soolise
võrdõiguslikkuse printsiipe.
c) ligipääsetavus Ligipääsetavuse
mõõdik
Lahendus mõjutab ligipääsetavust
eelkõige kogukondlike tegevuste,
sh vajaliku info kättesaadavuse
suurendamise näol. TAT-i
sihtrühmad on uussisserändajad, eri
keele- ja kultuuritaustaga inimesed
ja tagasipöördujad, kellel võib
ebapiisava eesti keele oskuse ning
sotsiaalsete kontaktide vähesuse
tõttu olla piiratud ligipääs
kogukondlikele tegevustele ning
kohaliku tasandi teenustele. Samal
ajal võib nende sihtrühmade seas
Kogukondlikud koostöötegevused,
vabaühendustele suunatud
arenguprogramm ning
mentorteenus luuakse kaasava
disaini põhimõtetel: olulisel kohal
on pakutavate sündmuste, teenuste
ja materjalide keeleline
kättesaadavus eesti keelest erineva
emakeelega ning erivajadusega
sihtrühmadele.
Kogukondlike tegevuste ja
sündmuste puhul peetakse silmas,
et ruumid oleksid ligipääsetavad
3
olla füüsilise või intellektipuudega,
nägemis – ja kuulmispuudega
inimesi, seetõttu tuleb tegevustes
ligipääsetavust laiemalt silmas
pidada.
liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja
intellektipuudega inimestele,
lastele, eakatele, ajutise
vigastusega inimestele ning
lapsekäruga vanematele.
Regionaalareng (CPR
artikkel 9 ja 73)
a) Regionaalne
tasakaalustatus
(piirkondlike lõhede
vähenemine ja teenuste
ühtlasem
kättesaadavus)
Tegevuse eesmärk on väga
laiapindne, et kogukondlikes
koostöötegevustes saaksid osaleda
inimesed kõikides maakondades
ehk kaetus on üle Eesti ning
tegevustega jõutakse ka n-ö
äärealade inimesteni. Elanike
arusaam kogukonnast ja
vabatahtlikust koostööst varieerub
palju sõltuvalt keelelisest ja
kultuurilisest taustast, mistõttu on
arvestatud, et piirkonniti võivad
lähenemisviisid erineda ning
näiteks Ida-Virumaal on vaja
sihtrühma kaasamiseks rohkem
teavitustööd teha.
Tegevuste puhul lähtutakse
sihtrühma paiknemisest, kuid
arvestatakse regionaalse kaetusega,
et kokkupuuted erinevate
kogukondade vahel võimaldaksid
suuremat sidusust.
Kõige rohkem sisserändajaid asub
elama Tallinnasse ja Tartusse,
samas on mitte-eestikeelne
püsielanikkond on kõige suurem
Ida-Virumaal. Seal viib tegevusi
ellu Integratsiooni Sihtasutus,
kellel on varasemast tugev
kogemus piirkonnas kogukondliku
koostöö korraldamisel. Ülejäänud
Eestis teeb tegevusi Eesti
Rahvakultuuri Keskus, kes teeb
tegevusi ning palkab mentorid 6
põhipiirkonda (Harjumaa, Tallinn,
Lõuna- Eesti, Kesk-Eesti, Lääne-
Eesti, Kagu-Eesti).
Vabaühendustele arenguprogrammi
pakkumisel arvestab KÜSK samuti
regionaalse kaetusega.
Tegevuste puhul arvestatakse, et
Puutumus olemas.
4
teatud juhul on vajalik pakkuda
osalejatele transporti, et ka nn
äärealadelt pääseksid inimesed
osalema.
b) KOVide haldus- ja
arendusvõimekus ning
autonoomia
Tööjõus osalemise
määr 15-74a
Tegevused aitavad
uussisserändajaid,
tagasipöördujaid, erineva keele- ja
kultuuritaustaga inimesi rohkem
siduda oma piirkonnaga ning seal
elavate aktiivsete kodanikega (nt
vabaühenduste liikmetega), luues
tingimusi, et nad saaksid rohkem
panustada ning osaleda kogukonna
tegevustes. Seeläbi suureneb ka
side kohaliku omavalitsuse ja
riigiga.
Kogukondlikesse tegevustesse
kaasumisel saavad inimesed uusi
oskusi, kogemusi ja kontakte, mis
võivad aidata kaasa uue või parema
töökoha leidmisel.
Vabatahtlikust tegevusest saavad
noored olulise koostöökogemuse,
mida hiljem tööle kandideerimisel
esitleda, samas on kogukondlikus
tegevuses osalemine hea viis,
kuidas terve elukaare vältel ennast
sotsiaalselt aktiivsena hoida.
Eesti lõimumismonitooringust
(2023) ilmnes, et muust rahvustest
elanike jaoks on esmatähtsad
võrdsed sotsiaalmajanduslikud
tingimused ning võrdsed
võimalused saavutada hea
sotsiaalne positsioon, kuid eestlaste
seisukohalt on lõimumises
esiplaanil keelelised ja
kultuurilised aspektid, nagu eesti
keele oskus, ajaloo tõlgendamine,
eesti kultuuri ja eluviisi hindamine.
Samas valitseb eestlaste ja muude
rahvuste esindajate vahel üksmeel
selliste lõimingu põhiväärtuste
suhtes nagu vägivalla puudumine
rahvuste vahel, üksteise
usaldamine, ühine panustamine
Eesti majanduse arengusse ning
Eesti põhiseaduse austamine.
Kogukondlike tegevustega
aidatakse kaasa sotsiaalsete
kontaktide tekkele ja
võrgustumisele, samuti on
võimalus omandada kogemusi
vabatahtlikuna projektides
osaledes. Laiem
kontaktidevõrgustik ning
Kaudne puutumus
5
kogemused tõstavad omakorda
inimese konkurentsivõimet tööturul
ning turvatunnet.
Kliima (CPR artikkel 9
ja 73) ja keskkonnahoid
Kaudne puutumus.
a) Kliimamuutuste
leevendamine b)
Kliimamuutustega
kohanemine c)
Keskkonnahoid
Meetmel on kaudne puutumus
hinnatava keskkonnaeesmärgiga,
sest sündmusi korraldatakse
võimaluse korral
keskkonnahoidlikult.
Tegevus hõlmab sündmuste
korraldamist, kus saab võimaluste
piires teha keskkonnahoidlikke
valikuid. Kogukondade vaheliste
koostöösündmuste kaudu on
võimalik propageerida
keskkonnasäästlikkust, seda nii
ürituse korralduse kui ka sündmuse
sisu kaudu (nt talgud ümbruskonna
puhastamiseks vmt).
Põhiseadus (PS)
https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv
Põhiõiguste
harta jaotis Põhiküsimused
Harta
artikkel
PIK
artikkel Põhiküsimused
Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni
artiklid on kaetud muu hulgas põhiseaduse ja teiste all
loetletud seadustega
Inimväärikus 1 16 Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise
eest
PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete on üks EV
Põhiseaduse alusprintsiipidest Kooskõlas
Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 17 Igaühel on õigus elule. Kooskõlas
Õigus isikupuutumatusele 3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Kooskõlas
Piinamise ning ebainimliku
või alandava kohtlemise või
karistamise keeld
4 15
Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või
inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise
eest
PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt
kohelda. Kooskõlas
PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele.
PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle
ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle
asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel,
loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse
alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu.
16 Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise
eest
17 Isikupuutumatuse kaitse
Era- ja perekonnaelu
austamine 7 22 Eraelu puutumatus PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Kooskõlas
1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja
isikupuutumatusele.
2. Isikuandmete kaitse seadus -
https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019011?leiaKehtiv
PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.
PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna
alusena on riigi kaitse all.
PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus.
PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja
veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma.
§ 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks
levitatavat informatsiooni.
§ 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi,
veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või
muul viisil.
Kogunemis- ja
ühinemisvabadus 12 21
Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs
informatsioonile
§ 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt
koguneda ja koosolekuid pidada. Kooskõlas
30 Osalemine
kultuurielus, virgestus-, puhke- ja sporditegevuses § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad.
32 Rahvusvaheline koostöö Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires
autonoomsed.
Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele Kooskõlas
Kutsevabadus ja õigus teha
tööd 15 27 Töö ja tööhõive
§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala,
elukutset ja töökohta. Kooskõlas
Ettevõtlusvabadus 16 27 Töö ja tööhõive § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda ettevõtlusega Kooskõlas
Õigus omandile 17 30 Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja
sporditegevuses. § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud Kooskõlas
Õigus varjupaigale 18 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus -
https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023118?leiaKehtiv Kooskõlas
Õigus kaitsele tagasisaatmise,
väljasaatmise või
väljaandmise korral;
19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega
takistada Eestisse asumast. Kooskõlas
Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees
PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi
diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu,
usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti
varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Võrdse kohtlemise seadus -
https://www.riigiteataja.ee/akt/122102021011?leiaKehtiv -
4 Üldkohustused
9 Juurdepääsetavus
30 Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja
sporditegevuses
Naiste ja meeste
võrdõiguslikkus 23 6 Puuetega naised
Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed
Eakate õigused 25 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse
Kultuuriline, usuline ja
keeleline mitmekesisus 22
Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas.
PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele.
Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus
Orjapidamise ja sunniviisilise
töö keeld 5 16
Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise
eest
Õigus vabadusele ja
turvalisusele 6
II jaotis
„Vabadused”
(artiklid 6–19)
Kooskõlas
Kooskõlas
Kooskõlas
Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK)
https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=
ET
https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire-
ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Kliimaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi.
Kooskõlas
Kooskõlas
Õigus abielluda ja luua
perekond 9 23 Kodu ja perekonna austamine
13
Mõtte-, südametunnistuse- ja
usuvabadus 10 3
Preambul ja üldpõhimõtted, sh
mittediskrimineerimine, osalemine ja kaasatus
ühiskonnas, võrdsed võimalused, juurdepääsetavus,
meeste ja naiste võrdsus jne.
Sõna- ja teabevabadus 11 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs
informatsioonile
Kunsti ja teaduse vabadus
Kontrolli, et kooskõla oleks
tagatud/kinnitus, vajadusel
täiendav analüüs ja
täiendavad nõuded TATis
Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse,
usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse
sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et
diskrimineerimist ei toimu.
Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Puuetega inimeste õiguste
konventsioonis (PIK)
(a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse
autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja
iseseisvuse vastu;
(b) mittediskrimineerimine;
(c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas;
(d) austus erinevuste vastu ning puuetega inimeste tunnustamine
inimeste mitmekesisuse ja inimkonna osana;
(e) võrdsed võimalused;
(f) juurdepääsetavus;
(g) meeste ja naiste võrdsus;
(h) austus puuetega laste arenevate võimete vastu ning austus
puuetega laste õiguse vastu säilitada oma identiteet.
Võrdsus ja mittediskrimineerimine521Diskrimineerimiskeeld
III jaotis
„Võrdsus”
(artiklid 20–26)
Kooskõlas, analüüs lisas 6
I jaotis -
"Väärikus"
(artiklid 1-5)
Kooskõlas
Kooskõlas
3 Üldpõhimõtted
4 Üldkohustused
8 Teadlikkuse suurendamine
9 Juurdepääsetavus
19 Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine
20 Isiklik liikumisvõime
27 Töö ja hõive
30 Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja
sporditegevustes
Töötajate õigus olla ettevõttes
informeeritud ja ära kuulatud 27 Kooskõlas
Kollektiivläbirääkimiste ja
kollektiivse tegutsemise õigus 28 27 Töö ja tööhõive (f)
PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse
kuulumine on vaba. Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud
võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega,
mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja
korra sätestab seadus.
Kooskõlas
26 Habilitatsioon ja rehabilitatsioon
27 Töö ja tööhõive
Kaitse põhjendamatu
vallandamise korral 30
§ 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Töövaidluste
lahendamise korra sätestab seadus. Kooskõlas
16 Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise
eest
PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka täiskasvanu puhul.
Last ei tohi töö tegemiseks ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd,
mis on talle ohtlik, segab koolis käimist või on kahjulik tema
tervisele ja arengule.
27 Töö ja tööhõive
Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. Seal on kirjas laste
töölkäimist puudutavad vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel
on töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas vanema või
tööinspektori luba. (https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-
noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused)
PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna
alusena on riigi kaitse all.
§ 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset
ja töökohta. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus
võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul
ja kodakondsuseta isikul.
§ 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse,
töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral.
Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet.
Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike
omavalitsuste erilise hoole all.
Tervishoid 35 25 Tervishoid § 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele. Kooskõlas
Võimalus kasutada üldist
majandushuvi pakkuvaid
teenuseid
36 11 Ohuolukorrad ja humanitaarsed eriolukorrad Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus -
https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005?leiaKehtiv Kooskõlas
9 Juurdepääsetavus (f) PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda
ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud.
21
Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs teabele
lõige (a) avalikkusele mõeldud teabe edastamine
puuetega inimestele juurdepääsetavas vormingus
ning erinevate puuetega arvestavate tehnoloogiate
abil õigeaegselt ja ilma lisakuludeta.
DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035 raames KeM ja RTK
konsultatsioon. Nõuded TATis ja analüüs seletuskirjas.
Tarbijakaitse 38 4 Üldkohustused (e, f, g, h) Tarbijakaitseseadus -
https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023095?leiaKehtiv Kooskõlas
Õigus hääletada ja
kandideerida Euroopa
Parlamendi valimistel
39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Euroopa Parlamendi valmise seadus -
https://www.riigiteataja.ee/akt/124052024002?leiaKehtiv Kooskõlas
PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike
kodanike kaudu:
1) Riigikogu valimisega;
2) rahvahääletusega.
PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud
kaheksateist aastat vanaks.
Õigus heale haldusele 41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus
HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia
eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja
kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.
ÜSS § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette
nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust.
Kooskõlas
Õigustutvuda dokumentidega 42 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs
informatsioonile
PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival välisriigi kodanikul ja
kodakondsuseta isikul on õigus seaduses sätestatud korras
tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes
ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate
andmetega. HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas
menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas
tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas.
Kooskõlas
Õigus pöörduda Euroopa
ombudsmani poole 43 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv Kooskõlas
Õigus esitada petitsioone 44 13 Juurdepääs õigusemõistmisele
PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega
riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole.
Vastamise korra sätestab seadus
Kooskõlas
Kooskõlas
Kooskõlas
Kooskõlas
Kooskõlas
Kooskõlas
Kooskõlas
Puuetega inimeste
integreerimine 26
37 Kooskõlas, analüüs lisas 6
Õigus hääletada ja
kandideerida kohalikel
valimistel kohalikel valimistel
40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus
28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse
§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala,
elukutset ja töökohta.
32
Perekonna- ja tööelu 33 23 Kodu ja perekonna austamine
Keeld kasutada laste tööjõudu
ja noorte töötajate kaitse tööl
Õigus kasutada
tööhõiveteenuseid 29
27 Töö ja tööhõive § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Töövaidluste
lahendamise korra sätestab seadus.
V jaotis
„Kodanike
õigused”
(artiklid 39–46)
Sotsiaalkindlustus ja
sotsiaalabi 34
Keskkonnakaitse
Head ja õiglased
töötingimused 31
IV jaotis
„Solidaarsus”
(artiklid 27–38)
Rakendub töötajate usaldusisiku seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?leiaKehtiv), mis reguleerib töötajate
usaldusisiku tegevust teda volitanud töötajate ja ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega.
Kohaldub harta artikkel.
Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Puuetega inimeste õiguste
konventsioonis (PIK)
(a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse
autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja
iseseisvuse vastu;
(b) mittediskrimineerimine;
(c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas;
(d) austus erinevuste vastu ning puuetega inimeste tunnustamine
inimeste mitmekesisuse ja inimkonna osana;
(e) võrdsed võimalused;
(f) juurdepääsetavus;
(g) meeste ja naiste võrdsus;
(h) austus puuetega laste arenevate võimete vastu ning austus
puuetega laste õiguse vastu säilitada oma identiteet.
III jaotis
„Võrdsus”
(artiklid 20–26)
Kooskõlas, analüüs lisas 6
Liikumis- ja elukoha valiku
vabadus 45 20 Isiklik liikumisvõime
§ 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt
liikuda ja elukohta valida. Kooskõlas
Diplomaatilisele ja 46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele § 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb Kooskõlas
Õigus tõhusale
õiguskaitsevahendile ja
õiglasele kohtulikule
arutamisele
47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele
PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste
rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja
läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu
õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. § 20
Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 22 Kedagi
ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on
jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
Kooskõlas
Süütuse presumptsioon ja
kaitseõigus 48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele
§ 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui
tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kooskõlas
Kuritegude ja karistuste
seaduslikkuse ja
proportsionaalsuse põhimõte
49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele
PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega
kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse
üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi
lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult
kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema
demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada
piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 22 kedagi ei tohi
käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on
jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
Kooskõlas
Mitmekordse
kohtumõistmise ja
karistamisekeeld
50 13 Juurdepääs õigusemõistmisele
PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada
teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult
süüdi või õigeks.
Kooskõlas
[1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks.
[2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X
V jaotis
„Kodanike
õigused”
(artiklid 39–46)
VI jaotis
„Õigusemõistmi
ne” (artiklid
47–50)
MINISTRI KÄSKKIRI
Tallinn 16.12.2024 nr 207
Lõimumist edendavate kogukondlike
tegevuste toetamine
1 Reguleerimis- ja kohaldamisala
1.1 Toetuse andmise tingimuste käskkiri (edaspidi TAT) kehtestatakse perioodi 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi
ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja on kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel
kinnitatud meetmete nimekirjaga.
1.2 TAT-iga reguleeritakse toetuse andmist ja kasutamist ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1
nimetatud rakenduskava poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (h) „Soodustada
aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset
osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast
konkurentsivõimet“ ja ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirjaga
kinnitatud meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav Eesti“ sekkumise
nr 21.4.7.57 „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ (edaspidi toetatav
tegevus) raames.
1.3 TAT-iga reguleeritakse Eesti riigi 2025.–2028. aasta eelarvestrateegia programmi
„Lõimumis-, sealhulgas kohanemisprogramm“ meetme „Lõimumist, sealhulgas kohanemist
toetav Eesti“ tegevuse „Lõimumis-, sealhulgas kohanemispoliitika kujundamine ja
rakendamine“ elluviimist.
1.4 Toetatav tegevus panustab Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“1
heakskiitmine“ sihi „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ alasihti „Tegus inimene“,
valdkondliku arengukava „Sidusa Eesti arengukava 2030“2 alaeesmärki „Kohanemist ja
lõimumist toetav Eesti“, tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ programmi „Lõimumis-,
sealhulgas kohanemisprogramm“ meetme „Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“
teenusesse „Ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine“.
1.5 Toetuse andmise eesmärk on suurendada uussisserändajate, eri keele- ja kultuuritaustaga
inimeste ning tagasipöördujate osalemist kogukondlikes tegevustes.
1.6 Toetuse andmise tulemus on uussisserändajate, eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning
tagasipöördujate suurenenud osalus kogukondlikes tegevustes, mis tugevdab kultuuride-
vahelist mõistmist ja kogukonna ühtekuuluvustunnet ning vähendab sotsiaalset tõrjutust.
Kasvanud on vabaühenduste suutlikkus kaasata uussisserändajaid, eri keele- ja
kultuuritaustaga inimesi ning tagasipöördujaid kogukondlikesse tegevustesse.
1.7 Toetatava tegevuse elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes.
1.8 Toetatav tegevus on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, lähtudes Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike
1 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ (https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-
planeering/strateegia). 2 Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 (https://www.kul.ee/siduseesti2030).
investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,
22.06.2020, lk 13–43) artikkel 17 tähenduses.
1.9 Toetatava tegevuse kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja arengu-
strateegias „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Toetatava tegevuse panust regionaalselt
tasakaalustatud arengusse hinnatakse „Eesti 2035“ näitajatega „Regionaalne tasakaalustatus“
ja „Tööjõus osalemise määr 15–74 a“, panust soolise võrdõiguslikkuse edendamisse näitajaga
„Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, panust võrdsete võimaluste edendamisse näitajaga
„Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga
„Ligipääsetavuse näitaja“.
1.10 Toetatava tegevuse valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis
kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatava tegevuse valimiseks
kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a
määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM)
§-le 7.
2 Terminid
2.1 Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud:
2.1.1 välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või
välismaalase rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alustel;
2.1.2 Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse Euroopa Liidu
kodaniku seaduses sätestatud alusel;
2.1.3 Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus
Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel.
2.2 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimene on üle viie aasta Eestis seaduslikul alusel viibiv eesti
keelest erineva emakeelega isik.
2.3 Tagasipöörduja on Eesti kodakondsust omav täiskasvanud isik, kes on Eestisse püsivalt
naasnud viimase kaheksa kuu jooksul ja on oma elukoha registreerinud Eesti
rahvastikuregistris.
2.4 Vabaühendus on avalikes huvides mittetulundusühinguna tegutsev valdkonna- või huvipõhine
kogukond, mille tegevus on valitsusest sõltumatu.
3 Rakendusasutus, rakendusüksus, elluviija ja partner
3.1 Toetatava tegevuse rakendusasutus on Kultuuriministeerium (edaspidi rakendusasutus).
3.2 Toetatava tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
3.3 Toetatava tegevuse elluviija on Kultuuriministeerium (edaspidi elluviija).
3.4 Elluviija ülesandeid täidab Kultuuriministeeriumis kultuurilise mitmekesisuse osakond.
3.5 Elluviija partnerid on Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Sihtasutus
Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
4 Tegevused, sihtrühm ja elluviimise aeg
4.1 Elluviija tegevused.
4.1.1 Partnerite tegevuse koordineerimine sihtrühma kaasavate, kogukondlikku ja/või kohalikku
identiteeti tugevdavate ning kogukondadevahelisi kontakte soodustavate koostöötegevuste
korraldamiseks.
4.2 Partnerite tegevused.
4.2.1 Integratsiooni Sihtasutus korraldab sihtrühma kaasavaid ja kogukondadevahelisi kontakte
soodustavaid koostöötegevusi Ida-Virumaal.
4.2.2 Eesti Rahvakultuuri Keskus korraldab sihtrühma kaasavaid ja kogukondadevahelisi kontakte
soodustavaid koostöötegevusi Eestis, välja arvatud Ida-Virumaal ning pakub mentorteenust
vabaühendustele.
4.2.3 Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital suurendab arenguprogrammi loomise ja
rakendamise kaudu vabaühenduste võimekust sihtrühma kaasamiseks kogukondlikesse
tegevustesse.
4.3 Toetatava tegevuse sihtrühm on uussisserändajad, eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed ning
tagasipöördujad.
4.4 Toetatava tegevuse elluviimise aeg on 01.10.2024 – 31.10.2029.
5 Seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad
6 Toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood
Abikõlblikkuse periood on 01.10.2024 –31.10.2029.
3 Rakendusasutus on käimasolevas meetmete nimekirja muutmise protsessis teinud ettepaneku näitaja sihttaseme
muutmiseks.
Näitaja nimetus ja
mõõtühik
Alg-
tase
Aasta Vahe-
sihttase
(2024)
Siht-
tase
(2029)
Selgitav teave
Meet-
mete
nimekirj
a näitaja
Väljund
-näitaja
Mentorite arv
Mõõtühik: arv
0 Ei
kohaldu
5 63 Näitaja mõõdab
Eesti Rahvakultuuri
Keskuse tegevusse
kaasatud mentorite
arvu.
TAT
spetsiifi-
lised
näitajad
Väljund
-näitaja
Arenguprogramm
is osalenud
vabaühenduste
arv
Mõõtühik: arv
0 Ei
kohaldu
0 40 Näitaja mõõdab
Sihtasutuse
Kodanikuühiskonna
Sihtkapital
korraldatud
arenguprogrammis
osalenud
vabaühenduste arvu.
Väljund
-näitaja
Rohkem kui 200
inimese osalusega
kogukondlike
koostöötegevuste
arv Ida-Virumaal
Mõõtühik: arv
0 Ei
kohaldu
0 7 Näitaja mõõdab
Integratsiooni
Sihtasutuse
korraldatud
kogukondlike
koostöötegevuste
arvu Ida-Virumaal,
kus osaleb üle 200
inimese.
Väljund
-näitaja
Rohkem kui 200
inimese osalusega
kogukondlike
koostöötegevuste
arv Eestis, v.a
Ida-Virumaal
Mõõtühik: arv
0 Ei
kohaldu
0 20 Näitaja mõõdab Eesti
Rahvakultuuri
Keskuse korraldatud
kogukondlike
koostöötegevuste
arvu Eesti eri
piirkondades, v.a Ida-
Virumaal, kus osaleb
üle 200 inimese.
7 Toetatava tegevuse eelarve
Jrk Finantsallikas Summa eurodes Osakaal
1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 3 619 000 70%
sealhulgas Integratsiooni Sihtasutus (2024-2029) 756 490
Eesti Rahvakultuuri Keskus (2024-2029) 2 247 000
SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (2024-2029) 374 500
1.2 Riiklik kaasfinantseering 1 551 000 30%
sealhulgas Integratsiooni Sihtasutus (2024-2029) 324 210
Eesti Rahvakultuuri Keskus (2024-2029) 963 000
SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (2024-2029) 160 500
1.3 Omafinantseering 0 0%
KOKKU 5 170 000
Toetatava tegevuse koguperioodi detailne eelarve on esitatud lisas 5.
8 Kulude abikõlblikkus
8.1 Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse ÜM-i §-st 15 ja TAT-is sätestatud tingimustest.
8.2 Abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.
8.2.1 Kaudsed kulud on ÜM-i § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja ÜM-i § 21 lõikes 6 nimetatud
tegevustega seotud ÜM-i § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud.
8.2.1.1 Kaudseid kulusid hüvitatakse elluviijale ja partnerile ühtse määra alusel, milleks on 7%
toetatava tegevuse otsestest kuludest.
8.3 Otseseid kulusid hüvitatakse elluviijale ja partnerile tegelike kulude alusel.
8.4 Peale ÜM-i §-s 16 nimetatud abikõlblike personalikulude ja punktis 8.2.1 nimetatud kaudse
kulu on abikõlblikud järgmised kulud:
8.4.1 kulu, mis on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“
(edaspidi teavitamise määrus) §-s 2 sätestatud kohustuste täitmisega;
8.4.2 tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutav
maks;
8.4.3 ligipääsetavuse tagamise kulud sündmustel, kommunikatsioonitegevustes, õppe- ja
infomaterjalides;
8.4.4 punktis 4.1.1 nimetatud tegevusel:
8.4.4.1 koolituse, seminari ja võrgustumiskohtumise kulu;
8.4.4.2 õppereisi kulu Euroopa Liidu riikidesse;
8.4.4.3 eksperdi töötasu;
8.4.4.4 teenusedisaini ja konsultatsiooni kulu;
8.4.4.5 kommunikatsiooni kulu, sealhulgas infomaterjalide koostamise ja trükkimise kulu;
8.4.5 punktis 4.2.1 ja 4.2.2 nimetatud tegevusel:
8.4.5.1 ruumi ja esitlustehnika rent ning esineja ja/või moderaatori töötasu;
8.4.5.2 transpordi- ja toitlustuskulu, sealhulgas sihtrühmale ja tegevusse kaasatud isikutele;
8.4.5.3 majutuskulu kaks või enam päeva kestva sündmuse puhul, sealhulgas sihtrühmale ja
tegevusse kaasatud isikutele;
8.4.5.4 eksperdi töötasu;
8.4.5.5 teenusedisaini ja konsultatsiooni kulu;
8.4.5.6 kommunikatsiooni kulu, sealhulgas infomaterjalide koostamise ja trükkimise kulu;
8.4.5.7 uuringu ja analüüsi tellimise ning läbiviimise kulu;
8.4.5.8 tõlkekulu;
8.4.6 punktis 4.2.3 nimetatud tegevusel:
8.4.6.1 ruumi ja esitlustehnika rent ning esineja ja/või moderaatori töötasu;
8.4.6.2 transpordi- ja toitlustuskulu, sealhulgas tegevusse kaasatud isikutele;
8.4.6.3 majutuskulu kaks või enam päeva kestva sündmuse puhul, sealhulgas tegevusse kaasatud
isikutele;
8.4.6.4 eksperdi töötasu;
8.4.6.5 teenusedisaini ja konsultatsiooni kulu;
8.4.6.6 õppematerjalide koostamise ja trükkimise kulu;
8.4.6.7 kommunikatsiooni kulu, sealhulgas infomaterjalide koostamise ja trükkimise kulu;
8.4.6.8 infotehnoloogiliste arenduste ja hoolduse kulu;
8.4.6.9 uuringute ja analüüside tellimise ning läbiviimise kulu;
8.4.6.10 tõlkekulu.
8.5 Peale ÜM-i §-s 17 loetletud abikõlbmatute kulude on abikõlbmatud järgmised kulud:
8.5.1 liiklusvahendi ostmise kulu;
8.5.2 esinduskulu ja kingitused;
8.5.3 päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab õigusaktides
kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;
8.5.4 kõik toetatava tegevuse elluviimisega otseselt sidumata kulud.
9 Toetuse maksmise tingimused ja kord
9.1 Toetust makstakse tegelike kulude alusel ÜM-i § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Ühtse määra
alusel lihtsustatud kulusid makstakse ÜM-i § 28 lõike 3 kohaselt. Toetuse maksmise
üldtingimused on sätestatud ÜM-i §-s 26.
9.2 Maksetaotluse esitamise, menetlemise ja toetuse maksmise tingimused on sätestatud ÜM-i §-
des 24, 25 ja 33.
9.3 Toetus makstakse elluviijale e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksusele esitatud
maksetaotluse alusel.
9.4 Maksetaotlusi võib elluviija esitada punktis 10.3.3 nimetatud maksete prognoosi alusel mitte
harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus.
9.5 Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama
rakendusüksusele koopia elluviija hankekorrast või viite veebilehele, kus kord on avalikult
kättesaadav;
9.6 Punktis 8.2.1.1 nimetatud ühtse määra alusel tehakse makse vastavalt tegelikele otsestele
kuludele.
9.6.1 Ühtse määra alusel makse tegemisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita.
9.7 Elluviija esitab läbiviidud riigihangete korraldamisega seotud dokumendid rakendusüksusele
kontrolliks hiljemalt koos maksetaotlusega.
9.8 Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatava tegevuse elluviimise lõpparuandega.
Viimane makse tehakse tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui rakendusasutus on
lõpparuande kinnitanud.
10 Elluviija kohustused
10.1 Elluviijale kohalduvad kõik kohustused, mis on toetuse saajale sätestatud ÜSS2021_2027-s
ja selle alusel kehtestatud õigusaktides.
10.2 Elluviija peab kasutama toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on
vajalikud TAT-is kirjeldatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks, ning viima toetatava
tegevuse ellu punktis 10.3.1 nimetatud rakendusasutuse kinnitatud eelarve ja tegevuskava
kohaselt.
10.3 ÜM-i § 10 lõikes 1 ja §-s 11 toodule on elluviija kohustatud:
10.3.1 esitama käimasoleva aasta 1. novembriks rakendusasutusele kinnitamiseks järgneva aasta
tegevuskava (lisa 1) ja eelarve (lisa 2). 2024. ja 2025. aasta eelarve ja tegevuskava esitab
elluviija 20 tööpäeva jooksul pärast TATi kinnitamist. Kinnitatud tegevuskava ja eelarve
edastab rakendusüksusele rakendusasutus;
10.3.1.1 kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni 15% ulatuses,
kooskõlastab elluviija eelarve muutmise enne rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis ja rakendusasutus muudatust kinnitama ei pea;
10.3.1.2 esitama punkti 10.3.1.1 kohaselt muudetud eelarve rakendusasutusele teadmiseks koos
rakendusüksuse kooskõlastusega viie tööpäeva jooksul alates rakendusüksuse kooskõlastuse
saamisest;
10.3.2 taotlema enne kinnitatud eelarvest erinevate kulude tegemist rakendusasutuselt eelarve
muutmist juhul, kui vajalikud muudatused on punktis 10.3.1.1 sätestatud mahust suuremad.
Kinnitatud eelarvemuudatused edastab rakendusüksusele rakendusasutus;
10.3.3 esitama rakendusüksusele järgneva aasta maksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul pärast
seda, kui rakendusasutus on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Maksete prognoos esitatakse
e-toetuse keskkonnas;
10.3.4 esitama rakendusüksusele korrigeeritud maksete prognoosi, kui makse erineb esitatud
prognoosist rohkem kui 25 protsendi võrra;
10.3.5 esitama rakendusasutusele ja rakendusüksusele teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud
eelarve ühe kalendrikuu jooksul alates sellest, kui rakendusüksus on vastava aasta viimase
makse algatanud;
10.3.6 esitama rakendusasutuse või rakendusüksuse päringule vastused kümne tööpäeva jooksul
alates selle saamisest;
10.3.7 koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks;
10.3.8 vajaduse korral taotlema rakendusüksuselt riigihangete nõustamist rakendusüksuse
riigihangete eelnõustamise protseduuride kohaselt;
10.3.9 teavitama rakendusasutust, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud
toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;
10.3.10 täitma teavitamisega seotud kohustusi teavitamise määruse kohaselt;
10.3.11 tagama sihtrühmale suunatud tegevustele ligipääsetavuse füüsilises ja/või digitaalses
keskkonnas;
10.3.12 säilitama kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid ÜSS2021_2027 §
18 alusel ning tagama, et partnerid säilitavad toetuse saamisega seotud dokumente
elluviijaga sama aja;
10.3.13 sõlmima toetatavate tegevuste elluviimisesse kaasatud partneritega partnerluslepingud,
milles muu hulgas sätestatakse detailselt partneri tehtavad tegevused, tema õigused,
kohustused ja vastutus, aruannete esitamise tähtajad, maksete tegemise kord, dokumentide
esitamise ja säilitamise ning infovahetuse viis;
10.3.14 viivitamata teavitama rakendusasutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:
10.3.14.1 asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast;
10.3.14.2 TAT-i muutmise vajalikkusest;
10.3.14.3 toetatava tegevuse elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse
saavutamist.
11 Partnerite kohustused
11.1 Partnerid peavad täitma ÜM-i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustusi
11.2 Peale ÜM-i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustuste on partnerid kohustatud tagama
elluviijaga partnerluslepingute sõlmimise ja sihtrühmale suunatud sündmustele ligipääseta-
vuse.
12 Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord
12.1 Toetuse kasutamisega seotud aruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks (edaspidi koos
seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate toetatava tegevuse
elluviimisest, eelarve täitmisest, näitajate saavutamisest ning mõjust strateegia „Eesti 2035“
sihti ja näitajatesse ning ellu viidud tegevuste panusest horisontaalsetesse põhimõtetesse.
12.2 Elluviija esitab rakendusüksusele lisas 3 kehtestatud vormil vahearuande koos eelarve täitmise
vormiga kulukohtade lõikes (lisa 4) e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 20. jaanuariks,
rakendusüksuse nõudmisel tihedamini.
12.3 Elluviija esitab rakendusüksusele lisas 3 kehtestatud vormil lõpparuande koos eelarve täitmise
vormiga kulukohtade kaupa (lisa 4) e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul
alates toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.
12.4 Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,
esitatakse ainult lõpparuanne.
12.5 Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul alates seirearuande laekumisest aruande
vormikohasust ja nõuetekohast täidetust.
12.5.1 Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus vahearuande.
12.5.2 Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab rakendusüksus lõpparuande ja edastab selle
viie tööpäeva jooksul rakendusasutusele kinnitamiseks. Kui rakendusasutus on lõpparuande
kinnitanud, teavitab ta sellest rakendusüksust kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
12.6 Kui vahearuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab rakendusüksus vahearuande
viie tööpäeva jooksul.
12.7 Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste
kõrvaldamist rakendusasutusele kinnitamiseks.
12.8 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab rakendusasutus sellest
rakendusüksust ning lõpparuannet menetletakse edasi TAT-i punkti 12.7 kohaselt.
12.9 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusasutus
lõpparuande ja teavitab rakendusüksust lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva jooksul
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
13 TAT-i muutmine
13.1 Kui ilmneb vajadus toetatavat tegevust, tulemust, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse
perioodi muuta, rakendusüksus on teinud finantskorrektsiooni otsuse või ilmneb muid
asjaolusid, mis mõjutavad toetatava tegevuse elluviimist, esitab elluviija rakendusasutusele
TAT-i muutmise taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
13.2 Rakendusasutus vaatab punktis 13.1 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle
kättesaamisest ja teeb otsuse TATi muutmise algatamise või algatamata jätmise kohta pärast
punktis 13.4 nimetatud rakendusüksuse ettepaneku saamist.
13.3 Kui esineb puudusi, annab rakendusasutus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Taotluse
menetlemise tähtaeg peatub puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
13.4 Rakendusasutus edastab muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist rakendusüksusele
seisukoha saamiseks. Rakendusüksusel on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid.
Rakendusasutus lepib rakendusüksusega kokku muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mille
seadmisel lähtutakse muudatuste sisust ja ulatusest.
13.5 Rakendusüksusel on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest
objektiivsetest asjaoludest selgub, et toetatava tegevuse edukaks elluviimiseks või tulemuse
saavutamiseks on vaja teha muudatusi. Selleks esitab rakendusüksus rakendusasutusele
muutmise taotluse ja teavitab sellest elluviijat. Rakendusasutus vaatab taotluse läbi
25 tööpäeva jooksul alates muutmise taotluse saamisest ja teeb otsuse TAT-i muutmise või
muutmise algatamata jätmise kohta.
13.6 Rakendusasutusel on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, teavitades sellest
rakendusüksust ja elluviijat mõistliku aja jooksul ette. Rakendusasutus algatab TAT-i
muutmise, kui selgub, et toetatava tegevuse edukaks elluviimiseks on vaja teha muudatusi või
elluviijal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata.
13.7 Rakendusasutusel on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib
suurendada ÜM-i § 13 lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaselt.
13.8 Rakendusasutus esitab TAT-i muutmise eelnõu ÜM-i § 48 lõigete 1–3 kohasele
kooskõlastamisele.
13.9 Rakendusasutus edastab muudetud TAT-i kümne tööpäeva jooksul rakendusüksusele,
elluviijale, korraldusasutusele ja Rahandusministeeriumile.
14 Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
14.1 Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud ÜSS2021_2027 §-s 28 ja ÜM-i §-des 34–
36.
14.2 Toetus makstakse tagasi ÜSS2021_2027 §-de 29 ja 30 ning ÜM-i §-de 37 ja 38 kohaselt.
14.3 Abikõlbmatuks tunnistatud kulud jäävad elluviija kanda kooskõlas ÜM-i § 37 lõikega 6.
14.4 Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste kulude summast, tehakse
finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast.
15 Vaidluste lahendamine
15.1 Vaidemenetlus toimub ÜSS2021_2027 §-de 31 ja 32 kohaselt.
15.2 Kui vaie esitatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab selle rakendusüksus.
15.3 Kui rakendusüksus ja elluviija on riigiasutused, lahendatakse vaidlused Vabariigi Valitsuse
seaduse § 101 kohaselt.
16 Rakendussätted
Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. oktoobrist 2024.
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
Lisa 1. Toetatava tegevuse tegevuskava vorm
Lisa 2. Toetatava tegevuse eelarve vorm kulukohtade kaupa
Lisa 3. Seirearuande vorm
Lisa 4. Toetatava tegevuse eelarve kulukohtade kaupa täitmise vorm
Lisa 5. Toetatava tegevuse koguperioodi detailne eelarve
Lisa 6. Horisontaalsete põhimõtetega arvestamine
Lisa 7. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni kontroll-leht
1
Kultuuriministri käskkirja „Lõimumist edendavate kogukondlike
tegevuste toetamine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Käskkirja eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi
ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.
Eelnõuga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvus–
poliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) ning
ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja (edaspidi meetmete nimekiri)
meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“ sekkumise nr 21.4.7.57
„Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ toetuse andmise ja kasutamise
tingimusi ja korda.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse
osakonna nõunik Maria Aasma ([email protected], 501 7399), kultuurilise mitmekesisuse
asekantsler Eda Silberg ([email protected], 628 2204), finantsosakonna välisvahendite
nõunik Margit Tilk ([email protected], 628 2358), sama osakonna välisvahendite juht Kärt
Kallion ([email protected], 628 2248), ja Krismar Rosin (teenistussuhe lõppenud).
Juriidilise ekspertiisi on teinud õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet
([email protected], 628 2224). Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt Luisa
Tõlkebüroo.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Euroopa Sotsiaalfond+ vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks
rakenduskava, mis on koostatud, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2021/1060 artiklis 10 nimetatud partnerluslepet, ning mille on kinnitanud nii Vabariigi
Valitsus kui ka Euroopa Komisjon.
ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 alusel ning kooskõlas lõikega 4 koostab rakendusasutus
rakenduskavas ja meetmete nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks
toetuse andmise tingimused. Eelnõuga reguleeritakse meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sh
kohanemist toetav Eesti“ sekkumise nr 21.4.7.57 „Lõimumist edendavate kogukondlike
tegevuste toetamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.
Eelnõuga määratakse toetatava tegevuse elluviija ning partnerid ja kirjeldatakse toetatavat
tegevust, selle tulemust, sihtrühma, eelarvet ja näitajaid. Samuti kehtestatakse eelnõuga
abikõlblikkuse periood, abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, toetuse maksmise,
finantskorrektsioonide tegemise ja aruandluse kord ning sätestatakse elluviija ning partnerite
kohustused ja muud toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud tingimused. Eelnõu
koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste
konventsioonis sätestatuga.
Eelnõus on 16 punkti ja seitse lisa:
1. punkt „Reguleerimis- ja kohaldamisala“;
2. punkt „Terminid“;
2
3. punkt „Rakendusasutus, rakendusüksus, elluviija ja partner“;
4. punkt „Tegevused, sihtrühm ja elluviimise aeg“;
5. punkt „Seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad“;
6. punkt „Toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood“;
7. punkt „Toetatava tegevuse eelarve“;
8. punkt „Kulude abikõlblikkus“;
9. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“;
10. punkt „Elluviija kohustused“;
11. punkt „Partnerite kohustused“;
12. punkt „Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord“;
13. punkt „TATi muutmine“;
14. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“;
15. punkt „Vaidluste lahendamine“;
16. punkt „Rakendussätted“.
Taust ja vajadus
Suureneva sisserände ning Eesti ühiskonna mitmekesistumisega kaasnevad väljakutsed, mis
on seotud eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste osalemisega kogukondlikes tegevustes.
Sidusa Eesti arengukavas 2021–2030 on eesmärgiks seatud sidus ja kaasav ühiskond, kus
„Eesti inimesed on koostöömeelsed, jagavad ühist Eesti kultuuriruumi, väärtustavad Eesti
riiki ja tunnevad ühtekuuluvust, sõltumata emakeelest, kultuuritaustast või elukohast“.1
Arengukava üks tegevussuund on ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide
soodustamine, sealhulgas eri emakeelega inimeste osalemine kogukondlikes ühistegevustes.
Rahvastikuregistri andmetel on viimastel aastatel välisriikidest saabunud inimestest kõige
rohkem asunud elama Harju- ja Tartumaale, samal ajal on Ida-Virumaal eri keele- ja
kultuuritaustaga püsielanike osakaal kõige suurem. Ka Eesti teistes piirkondades on
elanikkond kujunemas üha mitmekesisemaks ja seda töö- või pererände tõttu Eestisse elama
asunud inimeste või Ukraina sõjapõgenike tõttu. Sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks
on tähtis, et kogukondlik tegevus hõlmaks laialdaselt kõiki ühiskonnarühmi. Tähelepanu
tuleb pöörata keelepõhise ja ruumilisest eraldatusest tingitud ebavõrdsuse vähendamisele.
Lõimumises on üha olulisem tegeleda sihtrühmaga kohalikul tasandil ja kaasata ühiskonnas
kõiki osalejaid, sealhulgas piirkondlikke vabaühendusi.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata Ida-Virumaale, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste
osakaal on märkimisväärne ning kogukonna mõiste ja tähendus võivad erineda. Tartu
Ülikooli Narva kolledži 2023. aastal korraldatud uuringust2 selgus, et Ida-Virumaa elanike
arusaam kogukonnast varieerub suuresti olenevalt keele- ja kultuuritaustast. Vene keelt
kõnelevate inimeste jaoks tähendab kogukond sageli traditsioonilist sotsiaalset struktuuri,
samal ajal kui eesti keelt kõnelevad inimesed seostavad kogukonda pigem ühistest huvidest
ja eesmärkidest lähtuva sotsiaalse grupiga. Uuring näitas ka, et piirkonna elanike ühiskondlik
sidusus ja sotsiaalne aktiivsus on suhteliselt väike, kuna paljud ei tunne end
otsustussubjektidena ega osale aktiivselt kogukondade otsustusprotsessides.
Uussisserändajate lõimumise üks põhilisi takistusi on vähesed või puuduvad sidemed ja
kontaktid kohalikega. Teistest riikidest on näiteid, et selle olukorra parandamiseks on vaja
1 Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 (https://kul.ee/siduseesti2030). 2 Rohepööre kogukondades. Ida-Virumaa. Uurimisprojekti raport. Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2023
(https://narva.ut.ee/sites/default/files/2023-04/Rohep%C3%B6%C3%B6re%20l%C3%B5pparuanne%2026.04.2023.pdf).
3
teadlikult algatada projekte, mis põhinevad teatud neutraalsel ühisosal, näiteks kohalikul
piirkondlikul identiteedil või huvipõhisel koostöötegevusel. Eesti ühiskonna lõimumis–
monitooringu (2023)3 tulemused näitasid, et tugev lokaalne patriotism ehk seotus oma
kodukohaga on omane nii eestlastele kui ka muust rahvusest Eesti elanikele. Inimesed
hoolivad oma elukeskkonnast ja seal toimuv areng on tähtis – olgu see linn, vald või küla.
Lõimumismonitooringu andmetel puutuvad kõige sagedamini eri rahvused Eestis omavahel
kokku tööl või koolis, muudes valdkondades puutub teise emakeelega inimestega kokku vaid
üle poole Eesti elanikest. Vaba aja tegevuste kontekstis suhtleb veerand (24 protsenti)
eestlastest ja 44 protsenti muust rahvusest inimestest teise emakeelega inimestega.4 Sarnaselt
varasemate aastatega näitas uuring, et muust rahvusest elanikud on ühiskondlikult vähem
aktiivsed, seda nii vabatahtlikus tegevuses kui ka kodanikuühenduste tegevuses osalemisel.
Samuti ilmneb, et kultuuri- ja spordiüritusel osalevad muust rahvusest inimesed vähem kui
eestlased – seda kinnitavad ka viimaste lõimumismonitooringute tulemused.5
Eesti eri piirkondades on aktiivseid kogukonnaliidreid ning tegutseb mitmesuguseid
vabaühendusi, kuid sageli jääb nende tegevus eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele
kättesaamatuks puuduliku kommunikatsiooni või keelebarjääri tõttu. Lõimumine on
kahepoolne protsess, mistõttu on oluline suurendada kohalikul tasandil tegutsevate
vabaühenduste võimekust kaasata eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi ühistegevustesse, mis
tugevdavad piirkondlikku identiteeti ja soodustavad omavahelisi kontakte, ning tutvustada
neile samal ajal Eesti kultuuriruumi ja traditsioone. Tähtis on suurendada teadlikkust
kogukondlikust osalusest ja otsustusprotsessidest, et tugevdada ühiskondlikku sidusust ja
sotsiaalset aktiivsust.
Eesmärk ja mõju
Eelnõu eesmärk on suurendada uussisserändajate, eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning
tagasipöördujate osalemist kogukondlikes tegevustes. Eesmärgi saavutamiseks viiakse
elluviija Kultuuriministeeriumi koordineerimisel koostöös partneritega ellu järgmised
alategevused:
sihtrühma kaasavate ja kogukondadevahelisi kontakte soodustavate koostöö–
tegevuste korraldamine, sealjuures on Ida-Virumaal partneriks Integratsiooni
Sihtasutus, ülejäänud piirkondades Eesti Rahvakultuuri Keskus. Viimase juurde
asuvad tööle ka mentorid, kes toetavad partnerit koostöötegevuste korraldamisel ja
nõustavad vabaühendusi sihtrühma kaasamisel kogukondlikesse tegevustesse;
vabaühenduste võimekuse suurendamine, et kaasata kogukondlikesse tegevustesse
rohkem eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi, uussisserändajaid ning
tagasipöördujaid. Selle alategevuse elluviimisel on partneriks Sihtasutus
Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kes töötab välja ja viib ellu vabaühenduste
arenguprogrammi.
Seos ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 fondide rakenduskavaga ning riigi pikaajalise
arengustrateegiaga „Eesti 2035“
Toetatav tegevus panustab ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 fondide rakenduskava
erieesmärki „Soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi,
diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras
3 Eesti ühiskonna lõimumismonitooring, lk 24 (https://www.kul.ee/EIM2023). 4 Ibid., lk 75. 5 Ibid., lk 118.
4
olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“. Eelnõu sihtrühmad on sageli ebasoodsas
olukorras, sest keelebarjääri või kontaktide puudumise tõttu kogukonnaga ei ole neil piisavalt
võimalusi kohalikus elus kaasa rääkida või oma sotsiaalset võrgustikku suurendada. See
pärsib edukat lõimumist, mis on ka tööalase konkurentsivõime eeldus. Lisaks panustavad
tegevused meetme eesmärgi „Erineva keele ja kultuuritaustaga inimestele on tagatud
võimalused aktiivseks osalemiseks Eesti ühiskonnaelus, toetatud on rahvusvähemuskultuure
ning soodustatud kogukondadevahelist koostööd, loodud on ühine kultuuri- ja infoväli“
saavutamisse. Toetatava tegevuse raames korraldatakse kogukondlikke tegevusi, kaasates
erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesi, ning seeläbi soodustatakse kogukondadevahelist
koostööd ja ühtekuuluvustunnet. Alategevusena ette nähtud vabaühenduste võimestamise
kaudu kasvatatakse nende teadlikkust ja pädevust, et vabaühendused kaasaksid rohkem oma
tegevustesse erineva taustaga sihtrühmasid.
Toetatav tegevus panustab Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“
heakskiitmine“ sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ alasihi
„Tegus inimene“ horisontaalsesse põhimõttesse „võrdsed võimalused“, pakkudes eri keele-
ja kultuuritaustaga inimestele, tagasipöördujatele ning uussisserändajatele võimalust
kogukonnas aktiivselt osaleda ja kasvatada kodanikuaktiivsust.
Samuti panustab tegevus sama alasihi horisontaalsesse põhimõttesse „regionaalne
tasakaalustatus“, toetades kogukondlikke ettevõtmisi niinimetatud ääremaal ja väikestes
omavalitsustes. Tegevuste planeerimisel on arvestatud kogu Eesti hõlmatust, samal ajal
silmas pidades sihtrühma paiknemist ning regionaalseid eripärasid. Koostöötegevuste
korraldamine on jaotatud kahe partneri vahel: Integratsiooni Sihtasutus korraldab tegevusi
Ida-Virumaal ning Eesti Rahvakultuuri Keskus ülejäänud Eestis.
Ida-Virumaa eristub ülejäänud Eestist sihtrühma arvukuse ning sotsiaalamajanduslike
näitajate poolest. Ida-Virumaal on kõige suurem eesti keelest erineva emakeelega elanike
osakaal (85,5 protsenti) ning vaid 27,1 protsenti oskab eesti keelt võõrkeelena. 2023. aastal
suurenes töötus Ida-Virumaal rohkem kui mujal Eestis. Teistes maakondades oli
registreeritud töötuse määr väga ühtlane.6 2023. aasta kultuurielus osalemise uuringu
tulemused näitasid, et Ida-Virumaa elanike kultuuris osalemise protsent on maakondade
võrdluses kõige madalam (66,4%). Integratsiooni Sihtasutusel on piirkonnas tõhusalt
elluviinud erinevaid sihtrühmale suunatud tegevusi, sealhulgas eesti keele ja kultuuri õpet
ning kogukonda kaasavaid sündmusi. Arvestades TAT-is määratud sihtrühma ja eesmärke,
on Integratsiooni Sihtasutusel olemas vajalik kompetents ning koostöövõrgustik, et aktiivselt
tegutseda kohalikul tasandil ning saavutada oodatud tulemusi.
Teistes Eesti maakondades korraldab sihtrühma kaasavaid kogukondlikke koostöötegevusi
Eesti Rahvakultuuri Keskus, kellel on tugev üle-eestiline võrgustik nii oma töötajatest kui
koostööpartneritest. Arvestades sihtrühma paiknemist ja regionaalset tasakaalustatust, on
Eesti Rahvakultuuri Keskus jaotanud tegevused kuue piirkonna vahel: Harjumaa, Tallinn,
Lääne-Eesti (Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa, Pärnumaa), Kesk-Eesti (Järvamaa, Raplamaa,
Lääne-Virumaa), Lõuna-Eesti (Jõgevamaa, Tartumaa, sh Tartu) ja Kagu-Eesti (Viljandimaa,
Põlvamaa, Valgamaa, Võrumaa). Tallinn ja Harjumaa on eraldi piirkondadeks jaotatud,
eristudes teistest sisserände taustaga elanike arvukuse poolest. Igasse piirkonda kaasatakse
mentor, kes nõustab kogukondi ja vabaühendusi ning koordineerib tegevusi, toetudes oma
töös organisatsiooni kontaktvõrgustikule.
6 Tööturu ülevaade 1/2024. Eesti Pank. https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/2024-04/tty_1_2024_est.pdf
5
Ida-Virumaale ei ole määratud eraldi mentorit, sest kogukondade nõustamise ja sihtrühma
kaasamise võtmeroll jääb Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele majale.
Mõlemad partnerid, nii Integratsiooni Sihtasutus kui Eesti Rahvakultuuri Keskus, võtavad
tegevuste planeerimisel arvesse piirkondlikke eripärasid ning kaardistavad sihtrühma ja
kogukonna vajadusi. Selle põhjal koostatakse elluviija eestvedamisel iga-aastane
tegevuskava, mis tagab tegevuste võimalikult tõhusa mõju regionaalses kontekstis.
Kolmas partner, Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital, keskendub vabaühenduste
võimestamisele, eesmärgiga suurendada sihtrühma kaasamist kogukondlikesse
koostöötegevustesse. Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital kaardistab ettevalmistava
tegevusena vabaühenduste vajadused ja töötab välja arenguprogrammi, kaasates
vabaühendusi, eksperte ja sihtrühma esindajaid. Arenguprogrammi koostamisel arvestatakse
piirkondlikke eripärasid ning ollakse valmis metoodikat kohendama vastavalt.
Seos valdkondliku arengukavaga
Toetatav tegevus toetab valdkondliku arengukava „Sidusa Eesti arengukava 2030“7
alaeesmärki „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“, tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“
programmi „Lõimumis-, sh kohanemisprogramm“ meetme „Ühtekuuluvustunnet toetavate
sotsiaalsete kontaktide soodustamine“ ning „Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste
partnerlussuhete arendamine“ tegevusuunda. Samuti panustab toetatav tegevus programmi
„Kogukondlik Eesti“ alaeesmärkidesse „Teadlikud ja aktiivsed elanikud“ ning „Võimekad
ja hoolivad kogukonnad“8 ning tulemusvaldkonna „Kogukondlik Eesti“ tegevussuunda
„Kogukondade võimekuse suurendamine“. Teadlikkuse suurendamine ja kogukondlike
tegevuste korraldamine aitavad ületada tõkkeid ja luua uusi võimalusi eri keele- ja
kultuuritaustaga inimeste, uussisserändajate ning tagasipöördujate ühiskondlikus elus
osalemiseks ning kontaktide tekkeks. Vabaühenduste võimekuse suurendamine loob tugeva
aluse jätkusuutlikele ja kaasavatele kogukondadele, mis on võimelised edukalt kaasama eri
keele- ja kultuuritaustaga inimesi.
Seosed teiste meetmetega
Perioodil 2023–2029 toetatakse lõimumise, sealhulgas kohanemise tegevusi nii Euroopa
Sotsiaalfondi (edaspidi ESF+) kui ka Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi
AMIF) meetmetest. AMIFi „Integratsioonimeetmete tõhustamine kolmandate riikide
kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks ning aktiivseks osalemiseks
vastuvõtvas ühiskonnas“ tegevuse 2.3 „Koostöötegevused kolmandate riikide kodanike, sh
rahvusvahelise kaitse saajate, ühiskondliku aktiivsuse tõstmiseks“ eesmärk on suurendada
kolmandate riikide kodanike iseseisvat toimetulekut Eestis elamise, sealhulgas huvipõhise
võrgustamise ja koostöö kaudu kohaliku elanikkonnaga. Erinevused nimetatud ESF+
meetme ja AMIFi meetme vahel tulenevad sihtrühmast ning tegevuste ulatusest. AMIFi
tegevused keskenduvad peamiselt kolmandate riikide kodanike, sealhulgas rahvusvahelise
kaitse taotlejate ja saajate esmasele vastuvõtule. Sihtrühmale pakutakse individuaalsete
vajaduste alusel esmaseid tugiteenuseid ja -tegevusi.
ESF+ tegevused keskenduvad peamiselt eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele
(vähelõimunud Eesti kodanikud, määratlemata või muu riigi kodakondsusega),
7 https://www.kul.ee/siduseesti2030 8 https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023-12/Programm%20_Kogukondlik%20Eesti%202024_2027_.pdf
6
tagasipöördujatele ning uussisserändajatele. AMIFi tegevuse raames on samuti plaanis
tegevused, mis toetavad sihtrühma kontakte kohalike elanikega, kuid peale eespool
nimetatud sihtrühma erinevuse on AMIFi tegevused väiksema ulatusega praktilist laadi
koostöötegevused. ESF+ „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamise“
eesmärk on laiemale sihtrühmale mõeldud kogukondadevahelisi kontakte soodustavate
tegevuste korraldamine ja vabaühenduste võimestamine, et nad kaasaksid sihtrühma rohkem
oma tegevustesse.
Toetatav tegevus haakub ESF+ sekkumisega „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise,
sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“, mille eesmärk on arendada kohalikul tasandil
teenuseid ning kaasata arendusprotsessidesse uusisserändajaid, eri keele- ja kultuuritaustaga
elanikke ning tagasipöördujaid. Kohalik omavalitsus on oluline koostööpartner ka selle
sekkumise raames, mängides suurt rolli kogukondade ja piirkondlike vabaühenduste
tegevuses, mistõttu kaks ESF+ toetatavat tegevust täiendavad teineteist.
Kodanikuühiskonna Sihtkapital viib ellu 2024-2028 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi
„Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ programmikomponenti „Kodanikuühiskonna tugevdamine
sotsiaalse innovatsiooni edendamise teel“. Tegevuse fookuses on sotsiaalse innovatsiooni ja
ettevõtluse sidusrühmade ning laiema avalikkuse teadlikkuse tõstmine sotsiaalse
innovatsiooni olemusest, kontseptsioonist ja metoodikast keerukate ühiskondlikele
probleemidele lahenduste otsimisel nii Eestis kui teistes riikides. Samuti keskkonna
soodustamine, kus julgustatakse uute lahenduste katsetamist keeruliste sotsiaalsete
probleemide lahendamisel, nii eri keelelise ja kultuurilise taustaga inimeste kui ka
uussisserändajate lõimumise toetamisel Eestis. Tegevus panustab ka ühiskondliku sidususe
suurendamisse ning kogukondade kaasamisse, kuid rõhuasetus on sotsiaalsel innovatsioonil,
mistõttu erineb see ESF+ tegevusest, mille eesmärk on laiapindne sihtrühma kaasamine ja
kogukondlike koostöötegevuste korraldamine.
Eelnõu punktis 1 määratakse käskkirja reguleerimis- ja kohaldamisala, viidatakse
ÜSS2021_2027-le ning seosele rakenduskava eesmärgiga, valdkondliku arengukavaga
„Sidus Eesti 2021–2030“ ja Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihtidega ning meetmete
nimekirja meetmega 21.4.7.5 „Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“.
Punktis 1.4 tuuakse välja eelnõu ja selle alusel tegevuste seos Eesti pikaajalise strateegia
„Eesti 2035“ sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ alasihiga
„Tegus inimene“. Lisaks panustavad tegevused valdkondliku arengukava „Sidus Eesti 2021–
2030“ 9. alaeesmärki „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“, tulemusvaldkonna „Sidus
ühiskond“ programmi „Lõimumis-, sh kohanemisprogramm“ meetme „Lõimumist, sh
kohanemist toetav Eesti“ tegevuse „Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja
rakendamine“ teenusesse „Ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide
soodustamine“. Lähtudes horisontaalsete põhimõtetega arvestamise analüüsist (lisa 6), leiti
puutumus võrdsete võimaluste, soolise võrdõiguslikkuse, ligipääsetavuse ja regionaalarengu
teemadega, mistõttu panustab toetatav tegevus „Eesti 2035“ alasihi „Tegus inimene“
näitajatesse „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“,
„Regionaalne tasakaalustatus“, „Ligipääsetavuse mõõdik“ ja kaudselt „Tööjõus osalemise
määr (15–74)“ näitajasse.
Punkt 1.7 sätestab, et eelnõu raames antav toetus ei ole riigiabi. Eelnõu punktis 4 nimetatud
alategevuste elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise
7
lepingu artikli 107 lõike 1, konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese tähtsusega
abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab,
et riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi.
Riigiabi definitsiooni Euroopa Liidu toimimise lepingus ei ole, kuid artikli 107 lõike 1 järgi
on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi,
mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud
kaupade tootmist, ning mis on siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab
liikmesriikidevahelist kaubandust.
Toetatava tegevuse sihtrühm on füüsilised isikud ja sihtrühmale teenuse pakkujad leitakse
riigihangete seaduses sätestatud korras läbipaistvalt, kontrollitavalt, proportsionaalselt ja
mittediskrimineerival moel ning välditakse konkurentsi kahjustavat huvide konflikti.
Toetuse abil pakutavad teenused on täielikult kohaliku iseloomuga, tasuta kättesaadavad ja
mõeldud ainult konkreetsele sihtrühmale. Teenused täidavad sotsiaalset eesmärki, mis ei ole
oma olemuselt majanduslik. Seetõttu puudub mõju konkurentsile ja kaubandusele ning
toetatavad tegevused ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust.
Punktis 1.8 sätestatakse, et toetatav tegevus on kooskõlas „Ei kahjusta oluliselt“
põhimõttega vastavalt rakenduskava „Do no significant harm“ („Ei kahjusta oluliselt“)
analüüsile ega kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise
raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43),
artikkel 17 tähenduses. Toetatav tegevus on kooskõlas strateegiaga „Eesti 2035“ ja sel ei ole
selget kokkupuudet keskkonnaeesmärkidega. Sündmusi korraldatakse võimaluse korral
keskkonnahoidlikult10.
Eelnõu punktis 2 sätestatakse terminid „uussisserändaja“, „eri keele- ja kultuuritaustaga
inimene“, „tagasipöörduja“ ning „vabaühendus“.
Eelnõu punktis 3 sätestatakse toetatava tegevuse rakendusüksus, rakendusasutus, elluviija
ja partner.
Punktides 3.1 ja 3.2 sätestatakse rakendusasutus ja rakendusüksus, mis on kindlaks
määratud meetmete nimekirjas. Rakendusasutus on Kultuuriministeerium. Rakendusüksus
on Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv Riigi Tugiteenuste Keskus, mis osutab
keskvalitsuse asutustele keskselt teenuseid ning täidab muu hulgas Euroopa Liidu
struktuurivahendite korraldus- ja makseasutuse funktsiooni.
Punktis 3.3 sätestatakse, et toetatava tegevuse elluviija on Kultuuriministeerium.
Punktis 3.4 sätestatakse, et toetatava tegevuse elluviija ülesandeid täidab Kultuuriminis–
teeriumis kultuurilise mitmekesisuse osakond, mille ülesanded ministeeriumi põhimääruse
kohaselt on tingimuste loomine Eestis elavate vähemusrahvuste ja hõimurahvaste kultuurielu
arenguks ning nende lõimumiseks Eesti ühiskonda ning väljaspool Eestit elavate rahvus–
kaaslaste kultuurielu ja -tegevuse arendamise toetamine.
10 Abiks on Kliimaministeeriumi koostatud „Keskkonnahoidlike sündmuste juhend“ (https://kliimaministeerium.ee/media/9111/download)
8
Punktis 3.5 sätestatakse, et elluviija partnerid on Integratsiooni Sihtasutus, Eesti
Rahvakultuuri Keskus ja Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi INSA) tegutseb Kultuuriministeeriumi haldusalas ja viib
valdkondliku kompetentsikeskusena ellu lõimumist, sealhulgas kohanemist soodustavaid
tegevusi. INSA-l on pikaaegne kogemus kogukondlike suurürituste korraldamisel Ida-
Virumaal.
Eesti Rahvakultuur Keskus (edaspidi ERK) tegutseb Kultuuriministeeriumi haldusalas eesti
rahvusliku identiteedi säilimise ning elujõulise rahvakultuuriruumi tagamise ja arengu nimel.
ERK on kompetentsikeskus, mis seisab eelkõige rahvakultuuri väärtustamise ja selle elavas
kasutuses hoidmise eest, kuid põhimääruse kohaselt osaleb ERK laiemas mõttes
kultuuripoliitika kujundamises ja elluviimises maakondlikul, üleriigilisel ja rahvusvahelisel
tasandil.
Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital (edaspidi KÜSK) on toetus, arendus- ja
tugikeskus, mis vabaühendusi jõustades tugevdab kogukondi ja kodanikuühiskonda. KÜSKi
ülesanne on muu hulgas mittetulundussektori tegevusvõimekuse arendamine koostöös teiste
sektoritega, selleks arenguprogrammide väljatöötamine ja elluviimine ning kodanikuühis–
konnaalase teadlikkuse kasvu toetamine.
Elluviijal Kultuuriministeeriumil ja tegevustesse kaasatud partneritel (INSA, ERK ja KÜSK)
on kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused
projekti elluviimiseks kavandatud viisil, tagades projekti tulemuste kestlikkuse.
Eelnõu punktis 4 sätestatakse toetatava tegevuse alategevused, sihtrühm ja elluviimise aeg.
Punktis 4.1 sätestatakse elluviija alategevused.
Punktis 4.1.1 on sätestatud, et elluviija koordineerib partnerite tegevusi eesmärgiga
korraldada sihtrühma kaasavaid, kogukondlikku ja/või kohalikku identiteeti tugevdavaid
ning kogukondade vahelisi kontakte soodustavaid koostöötegevusi.
Punktis 4.2 sätestatakse partnerite alategevused.
Punktis 4.2.1 on kirjeldatud INSA tegevust, milleks on sihtrühma kaasavate ja
kogukondadevahelisi kontakte soodustavate koostöötegevuste korraldamine Ida-Virumaal.
Punktis 4.2.2 on kirjeldatud ERKi tegevust, milleks on sihtrühma kaasavate ja
kogukondadevahelisi kontakte soodustavate koostöötegevuste korraldamine Eesti ülejäänud
piirkondades ehk kõikjal Eestis11, välja arvatud Ida-Virumaal, ning mentorteenuse osutamine
vabaühendustele.
Punktides 4.2.1 ja 4.2.2 kirjeldatud koostöötegevuste all mõeldakse erinevaid Eesti
kultuuriruumi tutvustavaid ja/või kohalikku identiteeti tugevdavaid sündmusi, mis
võimaldavad kokku tuua piirkonnas elavaid eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi.
Kogukondlikuks tegevuseks võivad olla mitmesugused kultuuri- või spordisündmused,
11 Lähtudes regionaalsest liigendusest, on ERKi tegevused jaotatud kuue piirkonna vahel:Harjumaa; Tallinn; Lääne-Eesti (Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa,
Pärnumaa); Kesk-Eesti (Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa); Lõuna-Eesti (Jõgevamaa, Tartumaa, sh Tartu); Kagu-Eesti (Viljandimaa, Põlvamaa,
Valgamaa, Võrumaa).
9
koosloomeüritused, laadad, tänavafestivalid, huvipõhised ühistegevused jne. Oluline on
soodustada kontaktide teket inimeste vahel ning ühiste (piirkondlike) traditsioonide
kujundamist ja hoidmist. Tegevused võivad hõlmata ka kohalike väljakutsete lahendamist
koos omavalitsusega ning vabatahtlikku tegevust. Kogukondlike koostöö tegevuste hulka
võivad kuuluda talgud avaliku ruumi korrastamiseks, kohalikku pärandit või identiteeti
tugevdavad üritused. Muu hulgas korraldatakse tegevusi, mis toetavad Eesti identiteeti ja
suhestumist nii riigi kui ka Euroopa tasandiga, näiteks Euroopa päeva üritused, Eesti
taasiseseisvumispäeva tähistamine. Tegevuste korraldamisel tehakse koostööd piirkondlike
vabaühendustega, sealhulgas sihtrühma endi juhitud vabaühendustega, rahvusvähemuste
kultuuriseltside ja kohalike omavalitsustega. Sündmused võivad toimuda mitmes keeles, sest
oluline on eri keeletaustaga inimestega kontakt saavutada.
ERKil on üle-eestiline võrgustik rahvakultuuri spetsialistidest, kellel on ülevaade
piirkondade kultuurikollektiividest ja korraldatavatest kultuurisündmustest, paikkondlikest
eripäradest, sh kultuuripärandist ning laialdane kultuurisündmuste korraldamise kogemus
ning sidemed kohalike kogukondadega. ERKi juurde asuvad tööle mentorid, kes toimivad
piirkondades nii-öelda kogukondlike hõlbustajatena, olles ühelt poolt ühenduslüliks partneri
ja kogukondade vahel, teisalt nõustades vabaühendusi eesmärgiga kaasata tegevustesse
rohkem uussisserändajaid, eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi ning tagasipöördujaid.
Punktis 4.2.3 on sätestatud, et KÜSK loob ja viib ellu vabaühendustele mõeldud
arenguprogrammi, et suurendada vabaühenduste võimekust uussisserändajate, eri keele- ja
kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate kaasamiseks kogukondlikesse tegevustesse.
Arenguprogrammi eesmärk on suurendada vabaühenduste kompetentsi, aidata neil paremini
mõista toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT ) sihtrühma vajadusi ja eripärasid,
tutvustada mitmesuguseid kommunikatsiooni- ja kaasamispraktikaid ning võimalusi
koostöötegevuste algatamiseks ja koosloomeks. KÜSK pakub arenguprogrammi raames
pädevust suurendavaid tegevusi ka TAT-i sihtrühma liikmete ellukutsutud või juhitud
vabaühendustele, samuti Eestis tegutsevatele rahvusvähemuste kultuuriseltsidele.
Arenguprogramm koosneb eri pädevustest, nii teoreetilistest (seminarid, töötoad,
koolitused12) kui ka praktilistest osadest (võrgustiku- ja kogemuskohtumised).
Arenguprogrammi väljatöötamisse kaasatakse vabaühendusi, TAT-i sihtrühma esindajaid ja
valdkonna eksperte. Vajaduse korral koostatakse juhend-, õppe- ja teavitusmaterjale ning
võimalik on veebitööriista loomine.
Arenguprogrammi väljatöötamisel ning läbiviimisel teeb KÜSK pidevalt koostööd teiste
TAT partneritega, et olla kursis eri piirkondade vabaühenduste vajaduste ja väljakutsetega
ning vastavalt sellele kujundada või ajakohastada programmi sisu ja ülesehitust. INSA ja
ERK saavad levitada oma tegevuspiirkondades infot vabaühendustele KÜSK-i programmis
osalemise võimaluse kohta ning vajadusel aidata korraldada piirkondlikke kohtumisi eri
osapoolte vahel. KÜSK teeb tihedat koostööd ERK piirkondlike mentoritega, kes
koordineerivad kogukondlikke tegevusi kuues Eesti piirkonnas, samas pakuvad ka
vajaduspõhist nõustamist ja tuge kohalikele vabaühendustele sihtrühma kaasamise
suurendamiseks. Mentorite ettevalmistus haakub arenguprogrammis pakutavate
kompetentsidega, kuid mentorteenuse sisu on eelkõige inspireerida ning toetada
vabaühendusi lähtuvalt TAT eesmärgist. KÜSK-i arenguprogramm eeldab suuremat
pühendumust ja panust vabaühenduse poolt ning järjepidevust kompetentside rakendamisel.
12 Selles eelnõus ei ole „koolitus“ määratletud täiskasvanute koolituse seadusega.
10
Arenguprogrammiga saavad liituda kõik vabaühendused üle Eesti, kes on motiveeritud
osalema, kuid tingimus on, et pädevuste sündmusel osaleb igast vabaühendustest kaks
esindajat, kellest vähemalt üks on vabaühenduse juhatuse liige. Juhatuse liikme osalemist
nõutakse seetõttu, et arenguprogrammis omandatud pädevusi rakendataks vabaühenduse
tegevustes.
Arenguprogrammi rakendamise kestel kogub KÜSK osalenutelt tagasisidet selle kohta, mil
moel on paranenud kompetentsid TAT-i sihtrühma kaasamisel kogukondlikesse
tegevustesse. Programmi rakendamise lõpus hinnatakse arenguprogrammi, et mõõta selle
mõju ja jätkusuutlikkust.
Punktis 4.3 on sätestatud toetatava tegevuse sihtrühm, kelleks on uussisserändajad, eri keele-
ja kultuuritaustaga inimesed ning tagasipöördujad.
Punktis 4.4 on määratud toetatava tegevuse elluviimise aeg, milleks on 01.10.2024–
31.10.2029.
Eelnõu punktis 5 esitatakse seireks ja hindamiseks kasutatavad meetmete nimekirjas
nimetatud ja/või eelnõu spetsiifilised näitajad ja sihttasemed, mis aitavad mõõta eesmärgi
saavutamist. Lisaks selgitatakse näitajate sisu ja näitajate saavutustasemete allikat, mida
kajastatakse ka perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas.
Toetatav tegevus „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ panustab
meetmete nimekirja väljundnäitajasse „Mentorite arv“, mille raames loetakse ERKi juurde
tööle asuvate mentorite arvu. 2024. aastal on kaasatud viis mentorit ja sihttase aastaks 2029
on kuus mentorit13. Arvestatud on asjaoluga, et ERK on jaganud oma tegevuse kuue
piirkonna vahel üle Eesti ja igale piirkonnale on määratud üks mentor.
TAT spetsiifilised näitajad on järgmised:
arenguprogrammis osalenud vabaühenduste arv, mille sihttase 2029. aastal on 40.
Arenguprogramm koosneb pädevust suurendavatest tegevustest ja näitajana loetakse
tegevuses osalenud vabaühendusi (igast vabaühendusest kaks osalejat), juriidilisi isikuid.
Seega on indikaatori kulu seotud 80 inimese ja mitme pädevuse omandamisega, mis aga
loetakse sihttasemes ühekordselt vabaühenduse tasemel. Seejuures on KÜSK arvestanud
asjaoluga, et arenguprogrammis ei osale üks inimene üritustel suuremas mahus kui
32 akadeemilist tundi (umbes kuus tööpäeva);
üle 200 osalejaga kogukondlike koostöötegevuste arv Ida-Virumaal, mille sihttase
2029. aastal on seitse;
üle 200 osalejaga kogukondlike koostöötegevuste arv ülejäänud Eestis, välja arvatud
Ida-Virumaal, mille sihttase 2029. aastal on 20.
Näitajad mõõdavad selliste kogukondlike koostöötegevuste arvu, kus osaleb üle 200 inimese.
Koostöötegevuste all mõeldakse mitmesuguseid Eesti kultuuriruumi tutvustavaid ja/või
kohalikku identiteeti tugevdavaid sündmusi, mis võimaldavad kokku tuua piirkonnas elavaid
uussisserändajaid, eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi ja tagasipöördujaid. Kogukondlikuks
tegevuseks võivad olla mitmesugused kultuuri- või spordisündmused, koosloomeüritused,
laadad, tänavafestivalid, huvipõhised koostöö–tegevused jne.
13 Rakendusasutus on käimasolevas meetmete nimekirja muutmise protsessis teinud ettepaneku näitaja sihttaseme
muutmiseks.
11
Rohkem kui 200 inimese osalusega kogukondlike koostöötegevuste sihtarv Ida-Virumaal on
seitse. Selle eeldus on, et INSA korraldab vähemalt ühe suurürituse aastas (2025–2029) ning
lisaks kaks suurüritust (näiteks seoses Eesti Vabariigi 110. aastapäevaga (2028) või
taasiseseisvumise 35. aastapäevaga (2026)).
ERKi rohkem kui 200 inimese osalusega kogukondlike koostöötegevuste sihttase
2029. aastal on 20. Arvestatud on viie aasta jooksul keskmiselt neli suurüritust aastas Eesti
eri piirkondades olenevalt sihtrühma paiknemisest ja kogukondlikest eripäradest.
Võimalikud on ka koostöötegevused, kuhu on kaasatud osalejad eri piirkondadest. Lähtudes
eelarve võimalustest, on neli suurüritust aastas optimaalne arv.
Eelnõu punktis 6 sätestatakse toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood, milleks on
01.10.2024–31.10.2029.
Eelnõu punktis 7 sätestatakse toetatava tegevuse eelarve, sealhulgas finantsallikate (ESF+
toetus, riiklik kaasfinantseering ja omafinantseering) maht ja proportsioonid. Toetatava
tegevuse eelarveks sätestatakse 5 170 000 eurot (millest 3 619 000 eurot on ESF+ toetus ja
1 551 000 eurot on riiklik kaasfinantseering). Omafinantseeringut elluviijalt ja partneritelt ei
nõuta. Toetatava tegevuse eelarve on kooskõlas meetmete nimekirja meetme 21.4.7.5
„Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“ summa ja jaotusega, olles üks seitsmest meetme
sekkumisest. Kulude detailne jaotus on esitatud lisas 5.
Toetatava tegevuse detailne tegevuskava ja eelarve kinnitatakse igal aastal kultuuriministri
käskkirjaga (eelnõu punkt 10.3.1).
Elluviija tegevustele on plaanitud kokku 344 300 eurot, mis hõlmab horisontaalset,
sisutegevuse ning kaudset kulu. Elluviija koordineerib keskselt TAT-i eesmärgi saavutamist
ning partnerite võrgustikku, kaasates ka teisi ametiasutusi ja eksperte. Sisutegevusteks on
planeeritud 101 775,70 eurot, mille hulgas on võrgustikukohtumiste, koolituste ja seminaride
kulu ning kolme õppereisi kulu. Nimetatud tegevused on olulised, et toetada partnereid
tegevuste kvaliteetsel elluviimisel. Elluviija koordineerib keskset kommunikatsiooni,
sealhulgas korraldab sündmusi, et tutvustada TAT tegevusi (ava- ja lõpuüritus; kohtumised
sidusrühmadega).
INSA kogueelarve on 1 080 700 eurot, mis hõlmab personalikulu, sisutegevuse kulu ja
kaudsest kulust. Personalikulust kaetakse projektijuhi töötasu, lähetus-, koolitus- ja
töötervishoiukulud. INSA-l on sisutegevusteks planeeritud 799 000 eurot, iga-aastane
planeeritav eelarve on vahemikus 170 000-200 000 eurot. Eelarve kujunemisel on arvesse
võetud ka sündmusi ettevalmistavaid tegevusi, sealhulgas ekspertide kaasamist sihtrühmaga
seotud uuringuteks või analüüsideks, kuid põhiosa moodustavad koostöösündmuste
korralduskulud. Viie aasta jooksul on planeeritud seitse sündmust, kus on osalejaid üle 200
(varasema kogemuse põhjal võib arvestada suurematel sündmusel ligikaudu 3000 osalejaga)
ja vähemalt 15 väiksemat sündmust (15–100 inimest). Oluline on tõhus
kommunikatsioonitegevus, et sihtrühma aktiivselt kaasata. Selleks on arvestatud ligi kümme
protsenti sündmuse korralduskuludest. INSA-l on Ida-Virumaa piirkonnas pikaaegne
kogemus kogukondlike koostöötegevuste korraldamisel (näiteks kooslaulmispidu ja muud
rahvarohked üritused, kus on osalenud üle 3000 inimese) ning selle põhjal on suuremahulise
12
sündmuse maksumuseks planeeritud 50 000-100 000 eurot. Väiksemate, 15-100 osalejaga
ürituste maksumuseks on arvestatud 5000-15 000 eurot
ERK-i tegevusteks on planeeritud kokku 3 210 000 eurot, mis hõlmab personali- ja
sisutegevuse kulu ning kaudset kulu. Personalikulu hulgas on projektijuhtimisega tegelevate
isikute (projektijuht ja koordinaator) ning kuue mentori töötasu. Sisutegevusteks on
planeeritud 2 435 924 eurot, arvestusega, et vähemalt kuues Eesti piirkonnas korraldatakse
vähemalt 20 üle 200 osalejaga tegevust ja 35 väiksemat kogukondlikku tegevust. Lisaks on
eelarves ettevalmistavad tegevused, näiteks koostöö ekspertidega, samuti kommuni–
katsioonitegevused sündmustest teavitamiseks ning sihtrühma kaasamiseks, muu hulgas
sisuturundusartiklid ja tasuline sotsiaalmeedia kommunikatsioon (76 700 eurot).
KÜSK tegevustele on planeeritud kokku 53 5000 eurot, mis hõlmab personali- ja
sisutegevuse kulu ning kaudset kulu. Personalikuluks on arvestatud 206 521 eurot, mis katab
projektijuhi töötasu, koolitus-, lähetus- ja tervishoiukulud. KÜSK-i tegevus keskendub
vabaühendustele arenguprogrammi pakkumisele. Arenguprogrammi väljatöötamiseks,
rakendamiseks ja hindamiseks on kokku arvestatud 289 500 eurot. Arenguprogrammi
rakendamisele eelneb vabaühenduste võimekuste ja vajaduste uuring (ekspertide töötasu,
uuringu korraldamise kulud) ning programmi väljatöötamine (teenusleping; töörühma tööga
seotud kulud, õppe- ja teavitusmaterjalid) ja piloteerimine esimesel aastal, milleks on
arvestatud 60 000 eurot. Arenguprogrammi elluviimiseks aastatel 2026-2028 on planeeritud
65 000–70 000 eurot aastas. Programmi käigus korraldatakse vabaühendustele koolitusi,
seminare ja kogemuskohtumisi. Nende sündmuste puhul on võimalikeks kuludeks ruumi ja
esitlustehnika rent ning esineja ja/või moderaatori töötasu; tegevusse kaasatud isikute
transpordi- ja toitlustuskulu ning majutuskulu kaks või enam päeva kestva sündmuse puhul.
Koostöös ekspertidega luuakse vabaühenduste toetamiseks info- ning õppematerjale, mis
toetavad nii arenguprogrammis osalejaid kui on kasutamiseks ka teistele vabaühendustele.
Tegevuse viimasel aastal on planeeritud lõpphindamine ning programmi raames
väljatöötatud materjalide süstematiseerimine ja toimetamine. Selleks on eelarvesse
arvestatud 12 500 eurot (teenusleping hindamiseks, lõpuürituse korraldamine, teavituskulud,
hindamisaruande koostamine, toimetamine, tõlkimine). Lisaks on planeeritud tegevuse
kommunikatsiooni- ja infotehnoloogilise arenduse ning hoolduse kulu (8000 eurot). Viimase
puhul on arvestatud võimalusega, et tekib vajadus veebipõhise tööriista või juhendmaterjali
väljatöötamiseks.
Eelnõu punktis 8 sätestatakse, millised kulud saab lugeda abikõlblikeks ja millised mitte.
Abikõlblike ja abikõlbmatute kulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse
12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika
ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise
tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).
Ühendmääruse § 17 punkti 8 kohaselt on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra
alusel. Punkt 8.2.1 sätestab eelnõu raames kaudse kulu. Need moodustavad 7% toetatava
tegevuse ehk projekti otsestest kuludest. Projekti kaudsed kulud on kulud, mis ei ole otseselt
seotud projekti sisutegevuse ehk toetatava tegevuse rakendamisega, vaid abistavad
sisutegevuse tegemist. Elluviija administreerimistegevustega seotud personalikulud ja
13
üldkulud ehk halduskulud on abikõlblikud lihtsustatuna ühtse määra alusel. Ühtse määra
rakendamisel ei tule tõendada ega esitada rakendusüksusele kaudsete kulude
kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid
arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid
paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Ühtse määra puhul peavad toetatavad tegevused
olema tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil. Kui kulu arvestatakse ja hüvitatakse ühtse
määra raames, ei kuulu selline kulu hüvitamisele tegeliku kuluna kuludokumendi (arve)
alusel, sest vastasel korral oleks tegemist topeltfinantseerimisega.
Punktis 8.4 on loetletud kulud, mis on abikõlblikud lisaks ühendmääruse §-s 16 nimetatud
abikõlblikele personalikuludele ja punktis 8.2.1.1 nimetatud kaudsele kulule.
Ühendmääruse §-s 16 määratakse, millised personaliga seotud kulud loetakse abikõlblikeks
personalikuludeks. Nende arvestamisel kehtib põhimõte, et hüvitatakse ainult projektiga
seotud tööülesannete täitmise kulusid. Personalikulude hulka arvatakse töötajate või
ametnike töö eest makstav töötasu või füüsilise isikule võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu-
või käsunduslepingu alusel makstav tasu. Tasu peab vastama projekti heaks töötatud ajale.
Hüvitatavad on ka abikõlblikult töötasult makstavad seadusest tulenevad tasud, sh
tööjõumaksud (sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse) ja hüvitised, puhkusetasu,
ametist vabastamise ja töölepingu lõpetamise hüvitis ning töövõimetushüvitis.
Samuti on abikõlblikud töötaja ja ametniku lähetuse, koolituse ja tervisekontrolliga seotud
kulud. Lähetuskulud, sh päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud, on abikõlblikud
riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade või
asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses. Töötaja tervisekontrolliga seotud kulu
all peetakse silmas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõike 7 kohaseid tööandja
kulusid töötajate tervisekontrolli korraldamisel.
Töötaja ja ametniku töötamine projekti heaks peab olema tõendatud kirjalikult, et oleks
võimalik kontrollida hüvitamiseks esitatud kulu projektiga seotust. Füüsilisele isikule tööde
või teenuste eest makstav lepingutasu on võrdsustatud töötasuga ning tasu maksjal on
kohustus maksustada see tasu tööjõumaksudega (sotsiaalmakse ja töötuskindlustusmaksega).
Kui teenuse osutaja on juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, käsitatakse
lepingujärgset kulu sisseostetud teenusena, mille pealt tööjõumakse ei arvestata, seega seda
personalikuluna ei arvestata. Teenuse osutamise eest makstav tasu peab olema lepingus
selgelt eristatud ning see ei või sisaldada muude kulude, näiteks sõidukulu või muude kulude,
mis on vajalikud teenuse osutamiseks, maksumust. Kui personalikulud hüvitatakse tegelike
kulude alusel ja töötaja täidab samas asutuses lisaks projekti raames tehtavale tööle ka teisi
tööülesandeid, peab ta tõendama töö seotust projektiga ehk projekti heaks tehtud töö
osakaalu kogu tööajast, mida võib teha tööajatabeli vormis või muus dokumendis, näiteks
töölepingus fikseeritud kokkulepitud proportsiooni alusel, kus on näidatud projektiga seotuse
määr kogu tööajast, seega ka töötasust. Vajaduse korral võib jaotust projekti käigus muuta,
et see oleks kooskõlas tegelikkusega.
Punktides 8.4.1 kuni 8.4.6.10 on kirjeldatud abikõlblikud kulud, mis on vajalikud ja
põhjendatud TAT punktides 4.1 ja 4.2 loetletud tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide
saavutamiseks. Punktis 8.4.4 on kirjeldatud elluviija kulud, mis on seotud punkt 4.1.1
tegevuse elluviimisega, sealhulgas võrgustumiskohtumiste korraldamise kulu TAT
partneritega ning sidusrühma esindajatega, partneritele koolituste ja seminaride korraldamise
kulu, Euroopa Liidu riikidesse õppereisi korraldamise kulu ning tegevustega seotud
14
kommunikatsiooni kulu. Lisaks on ette nähtud eksperdi töötasu, teenusdisaini ja
konsultatsiooni kulu, et vajadusel vastavaid teenuseid kasutada TAT tegevuste kvaliteedi
tagamiseks.
Punktis 8.4.5 on välja toodud TAT tegevuste 4.2.1 ja 4.2.2 tegevuste abikõlblikud kulud, mis
on seotud kogukondlike koostöötegevuste korraldamisega, sh ruumi ja esitlustehnika rent,
esinejate ja/või moderaatori töötasu; transpordi- ja toitlustuskulu, sealhulgas sihtrühmale ja
tegevusse kaasatud isikutele, kelleks on näiteks esinejad; majutuskulu kaks või enam päeva
kestva sündmuse puhul, sealhulgas sihtrühmale ja tegevusse kaasatud isikutele; eksperdi
töötasu; teenusdisaini ja konsultatsiooni kulu; kommunikatsiooni kulu, sealhulgas
infomaterjalide koostamise ja trükkimise kulu; uuringu ja analüüsi tellimise ning läbiviimise
kulu ja tõlkekulu.
Punktis 8.4.6 on nimekiri abikõlblikest kuludest, mis on seotud TAT tegevusega 4.2.3 ehk
vabaühenduste arenguprogrammi loomise, rakendamise ja hindamisega. Ette on nähtud
tegevuse korraldamiseks vajalikud kulud, sh ruumi ja esitlustehnika rent, esineja ja/või
moderaatori töötasu; transpordi- ja toitlustuskulu, sealhulgas tegevusse kaasatud isikutele (nt
töötubade läbiviijad); majutuskulu kaks või enam päeva kestva sündmuse puhul, sh
tegevusse kaasatud isikutele; eksperdi töötasu; teenusdisaini ja konsultatsiooni kulu; õppe-
ja infomaterjalide koostamise ja trükkimise kulu; kommunikatsiooni kulu (sh ava- ja
lõpusündmuse korraldamise kulu); uuringu ja analüüsi tellimise ning läbiviimise kulu
(arenguprogrammile eelnev uuring ning lõpphindamine) ja infotehnoloogilise arenduse ja
hoolduse kulu (abikõlblik on arendusega seotud hoolduskulu, pärast IT arenduse valmimist
tekkiv hilisem hooldamine ei ole enam otsene, vaid haldus- ehk kaudne kulu).
Nii elluviija kui ka partnerid peavad vahendeid kasutades käituma säästlikult ja otstarbekalt,
saavutades eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral eri pakkumuste
võrdlemisel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte ning vältides konkurentsi kahjustavat
huvide konflikti.
Punktis 8.5 on loetelu kuludest, mis on abikõlbmatud lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud
abikõlbmatutele kuludele.
Ühendmääruse § 17 kohaselt ei ole abikõlblik laenu- ja liisinguintress ehk võlaintress,
projekti elluviimisega seotud rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse mittetäitmisel makstav
leppetrahv ja viivis ning kohtuga seotud halduskohtumenetluse seadustiku 11. peatükis
sätestatud menetluskulud. Abikõlbmatud on ka järgmised kulud: mitterahalised kulud ja
amortisatsioonikulud ning kindlustusmaksed, välja arvatud projekti tegevuse elluviimisega
otseselt vajalikud kindlustused; asutusesisesed, töösisekorraeeskirjaga või
kollektiivlepinguga ettenähtud hüvitised ja toetused, mida ei käsitleta töötasuna;
organisatsiooni juhtimiskulu; hoonestatud ja hoonestamata maa ostusumma, taristu
investeeringu ning maa ja kinnisvara ostukulud, liisingulepingu alusel tekkiv kulu ja vara
ostukulu; kulu, mille katteks on toetust juba eraldatud riigieelarvest või muust toetusest;
käibemaks, kui käibemaksuseaduse kohaselt on projekti kuludelt õigus sisendkäibemaksu
riigilt tagasi taotleda või käibemaks on hüvitatav muul moel; liiklusvahendi ostmise kulu;
esinduskulu ja kingitused; täienduskoolituse kulu, kui koolituse korraldamisel ei ole
arvestatud täiskasvanute koolituse seaduse § 15 lõike 2 nõuetega koos lõigetes 3 ja 4 toodud
erisustega; päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab
õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära ning kõik toetatava
tegevuse elluviimisega otseselt sidumata kulud.
15
Eelnõu punktis 9 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord. Toetuse
väljamaksmisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027s ja ühendmääruses esitatud tingimustest ning
eelnõus sätestatud erisustest.
Viimase väljamakse tegemine elluviijale sõltub sellest, millal rakendusasutus lõpparuande
kinnitab. Lõppmakse võib teha alles pärast seda, kui tegevused on lõpetatud ja lõpetamine
tõendatud. Viimase väljamakse suurus ja selle tegemise võimaldamine alles pärast
lõpparuande kinnitamist on vajalik, et motiveerida elluviijat esitama lõpparuanne õigel ajal
ning et väljamakse saaks vajaduse korral tasaarveldada tagasimakstava summaga, näiteks kui
lõpparuande kontrollimisel tuvastatakse finantskorrektsiooni tegemise vajadus.
Eelnõu punktis 10 sätestatakse elluviija kohustused ÜSS2021_2027, selle alusel kehtestatud
õigusaktide ja ühendmääruse kohaselt, samuti lisakohustused elluviijale ning asjakohaste
dokumentide rakendusasutusele ja rakendusüksusele esitamise kord ja tähtajad.
Ühendmääruse §-des 10 ja 11 nimetatud kohustused rakenduvad sõltumata, kas eelnõus on
neile viidatud või need loetletud. Elluviija kohustuste täidetusest sõltub, kas toetus makstakse
välja täies või ainult täitmisele vastavas mahus. Seega tuleb elluviijal täita kohustusi väga
hoolikalt.
Elluviija peab toetatava tegevuse ellu viima eelnõu kohaselt ehk seal nimetatud eesmärgil
kavandatud tegevuste abil ning saavutama kavandatud tulemused. Tulemusi iseloomustavad
eelnõus nõutud väljundnäitaja ning eelnõu spetsiifiliste näitajate sihttasemete saavutamine.
Kui elluviija sätestatud tulemusi ei saavuta, on tegemist kohustuste eiramisega ning tal ei ole
õiguspärast ootust, et eelnõus märgitud toetuse summa jääb esialgu määratud summa ulatuses
kehtima.
Elluviija peab rakendusüksuse nõudmisel tõendama, et projekt viiakse ellu kavandatud
ajakavas ja moel. Vajadus tõendada, et projekt kui tervik suudetakse ellu viia, võib ilmneda,
kui projekti ajakava kohases elluviimises on viivitusi ning rakendusüksusel on tekkinud
kahtlusi, kas projekti tegevused saavad abikõlblikkuse perioodi lõpuks tehtud. Elluviija peab
esitama vajaduse korral tõendid, mille põhjal rakendusüksus saab arvamuse kujundada.
Punktis 10.3.6 täpsustatakse, et elluviija peab nii rakendusasutuse kui ka rakendusüksuse
järelepärimisele vastama kümne tööpäeva jooksul alates selle saamisest.
Elluviija peab tagama, et tal on toetatavate tegevuste rakendamiseks vajalik kvalifikatsioon
ja õiguslikud eeldused, sõltuvalt nõude olemusest.
Elluviija peab esitama õige ja täieliku teabe, korrektsed dokumendid ja aruanded toetatava
tegevuse elluviimise kohta tähtajaks ja nõutud viisil. Nimetatud kohustus hõlmab teabe ja
aruannete esitamise üldist korrektsust, sealhulgas ettenähtud vorminõuete järgimist,
arusaadavate selgituste andmist ning õigete andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset
esitamist. Kulu- ja maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamis–
arvestuses kehtivatele nõuetele.
Elluviija on kohustatud makse aluseks olevate tingimuste täitmist tõendama. Kui elluviija
makse tegemise aluseks nõutud tõendeid ei esita, siis toetust ei maksta.
16
Kui toetatava tegevuse elluviimisega seotud andmed muutuvad, peab elluviija sellest
rakendusasutust viivitamata kirjalikult teavitama. Selle alusel hindab rakendusasutus, kas
rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või vajab eelnõu muutmist.
Punktis 10.3.8 sätestatakse, et elluviija võib rakendusüksuselt paluda riigihangete
eelnõustamist. Kuna riigihangete korraldamisel tuvastatud rikkumised on suurim
struktuurivahendite tagasinõuete põhjus, on soovitatav eelnõustamise võimalust kasutada.
Riigihangete eelnõustamisel tuleb juhinduda Riigi Tugiteenuste Keskuse eelnõustamise
protseduurist.
Elluviija peab punkti 10.3.14 alusel teavitama rakendusasutust, kui ta ei saa enam eelnõu
raames tegevusi ellu viia, tekkinud on tõsised probleemid või eelnõu on vaja muuta.
Elluviija peab aitama kaasa audiitori ja kontrollija tegevusele. Nimetatud kohustuse
rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise eelkõige seetõttu,
et kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda.
Elluviija peab eristama projektiga seotud abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud. Abikõlblike
kulude puhul peab olema tuvastatav ka nende tasumine. Kulude eristamise kohustus ei
kohaldu projekti lihtsustatud kuludega kaetud osale. Nimetatud kohustuse rikkumine võib
kaasa tuua finantskorrektsiooni, sest võib tekkida kahtlus, et projektiga seotud finantsteave
ei ole tuvastatav ehk usaldusväärne.
Elluviija peab tagasimakstava toetuse tagasi maksma tähtajaks.
Elluviija peab täitma teavitamisega seotud kohustust. Kohustuse üksikasjad on sätestatud
Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“.
Elluviijal on kohustus säilitada toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid
ÜSS2021_2027 §-s 18 nõutud aja jooksul.
Eelnõu punktis 11 sätestatakse partnerite kohustusena (lisaks ühendmääruse § 10 lõigetes 2
ja 3 nimetatule) kohustus tagada partnerluslepingu sõlmimine elluviijaga ning ligipääsetavus
sihtrühmale suunatud sündmustele.
Sõlmitavas partnerlepingus tuleb muu hulgas sätestada elluviija ja partneri õigused,
kohustused ja vastutus, maksete tegemise kord, dokumentide esitamise ja säilitamise ning
infovahetuse viis, mis annaks partnerile kindluse, et tema tehtud kulud saavad hüvitatud, ja
elluviijale kindluse, et partneri tehtavad kulud on abikõlblikud ja kõik kohustused saavad
täidetud.
Kui toetatava tegevuse elluviimisse on kaasatud partner, peab ka tema ühendmääruse § 10
lõike 2 kohaselt täitma elluviija kohustusi, et partneri kulud saaks lugeda abikõlblikuks ehk
need ei mõjutaks toetatavale tegevusele makstava toetuse hulka.
Elluviija jääb elluviimise eest vastutama ka juhul, kui partner ei täida elluviijale määratud
kohustusi. Vastutus tähendab, et kui kõik nõuded või kohustused ei ole kulu abikõlblikuks
lugemisel täidetud, tehakse finantskorrektsioon ikkagi, kusjuures rakendusüksuse ees ei ole
õigustav asjaolu, et rikkumine oli seotud partneri tegevusega.
17
Eelnõu punktis 12 kirjeldatakse esitatavaid aruandeid ja aruandluse korda. Aruanded
esitatakse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. Iga-aastased vahearuanded kinnitab
rakendusüksus, lõpparuande rakendusasutus. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida
toetatava tegevuse edenemist ja tulemuste saavutamist, võimaldavad vajaduse korral
tähelepanu juhtida vajakajäämistele ning teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi.
Eelnõu punkt 13 reguleerib eelnõu muutmist. Eelnõu muutmise algatamise õigus on
rakendusasutusel, rakendusüksusel ja toetatava tegevuse elluviijal. Muudatused
kehtestatakse kultuuriministri käskkirjaga.
Eelnõu punkt 14 reguleerib finantskorrektsioonide (edaspidi FKO) tegemist ning toetuse
tagasimaksmist ÜSS2021_2027 ja ühendmääruse kohaselt.
FKO tegemise pädevus on rakendusüksusel. FKO hõlmab määratud toetuse osalist või
täielikku vähendamist ja rikkumisega seotud ulatuses kulude abikõlbmatuks lugemist.
Abikõlbmatuks loetava summa ulatuses vähendatakse ka projekti abikõlblikku eelarvet.
Kui rikkumisega seotud kulude katteks on juba toetus välja makstud, sisaldab FKO ka toetuse
tagasinõuet. Kui rikkumine tuvastatakse väljamakse aluseks olevates kuludes, siis FKOga
keeldutakse nende katteks toetuse maksest. Kui rikkumine tuvastatakse ettemakse
kasutamise tõendamisel, jäetakse FKOga ettemakse tegemata.
Eelnõu punktis 15 sätestatakse vaidluste lahendamise kord. Vaide esitamise õigus on
elluviijal ja partneril. Riigiasutuste vahelised vaidlused lahendatakse Vabariigi Valitsuse
seaduse § 101 kohaselt. Vaidemenetluse läbimine on kohustuslik rakendusasutuse või -
üksuse otsuse või toimingu vaidlustamise puhul. Tegemist on haldusmenetluse seaduse
(edaspidi HMS) erisusega, sest HMS-i kohaselt on isikul võimalik valida, kas esitada vaie
haldusorganile või pöörduda kaebusega kohtusse. Kohustuslik vaidemenetlus täidab
õiguspoliitilisi eesmärke, nagu õiguskaitsefunktsioon, halduse enesekontroll ning
halduskohtute töökoormuse vähendamine.
Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale esitatud vaideid menetleb rakendusüksus. Kui
vaie esitatakse rakendusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendusasutus.
Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul selle vastuvõetavaks lugemisest ehk alates
päevast, mil ei esine HMS-i § 79 kohaseid vaide tagastamise aluseid.
Toetatava tegevuse vastavus rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja
valikukriteeriumidele
1. Toetatava tegevuse kooskõla valdkondliku arengukavaga, mõju rakenduskava
erieesmärgi ja meetme eesmärgi saavutamisele
Valikukriteeriumi sisu on kirjeldatud eelnõu seletuskirjas peatükis „Eelnõu sisu ja võrdlev
analüüs“.
2. Toetatava tegevuse põhjendatus
Toetatav tegevus aitab kaasa meetmete nimekirja meetme 21.4.7.5 eesmärgi „Erineva keele-
ja kultuuritaustaga inimestele on tagatud võimalused aktiivseks osalemiseks Eesti
ühiskonnaelus, toetatud on rahvusvähemuskultuure ning soodustatud kogukondadevahelist
18
koostööd, loodud on ühine kultuuri- ja infoväli“ saavutamisele. Toetatava tegevuse põhjalik
kirjeldus on esitatud seletuskirja 2. peatüki punktis 4.
3. Toetatava tegevuse kuluefektiivsus
Kulude planeerimisel on arvestatud elluviija ja partnerite varasemat kogemust samalaadsete
tegevuste rakendamisel. Teenuseosutajad leitakse riigihangete seadust ja elluviija
hankekorda järgides. Toetatava tegevuse detailsed eelarved kulukohtade kaupa kinnitatakse
iga-aastase tegevuskava raames. Valikukriteeriumi sisu on kirjeldatud seletuskirja 2. peatüki
punktis 7.
4. Elluviija ja partneri suutlikkus toetatavat tegevust ellu viia
Elluviija ja partnerite valiku põhjendused on esitatud 2. peatüki punktis 3.
5. Toetatava tegevuse kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja
sihtidega
Eelnõu panustab Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“
heakskiitmine“ aluspõhimõtete hoidmisse ja sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist
hoidvad inimesed“ alasihti „Tegusad inimesed“. Toetatavad tegevused panustavad „Eesti
2035“ elluviimiseks seiratavasse näitajatesse „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“,
„Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Regionaalne tasakaalustatus“, „Ligipääsetavuse
mõõdik“ ja „Tööjõus osalemise määr (15–74)“.
Tegevuste väljatöötamisel on jälgitud, et need toetaksid „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid.
Kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks,
olenemata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest eri sotsiaalsetesse
rühmadesse ning sotsiaal-majanduslikust võimekusest ja elukohast.
Tegevuste ettevalmistamisel analüüsiti, kuidas on võimalik avaldada positiivset mõju
horisontaalsete põhimõtete arvestamisel, nagu soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete
võimaluste edendamise, ligipääsetavuse tagamise, keskkonnahoiu ning tasakaalustatuma
regionaalarenguga. Analüüsi tulemus, puutumused horisontaalsete teemadega ja tegevuse
mõju arvestamise/suurendamise viisid on esitatud lisas 6. Lähtudes horisontaalsete
põhimõtetega arvestamise analüüsist, leiti puutumus võrdsete võimaluste, soolise
võrdõiguslikkuse ning ligipääsetavuse ja regionaalarengu teemadega, mistõttu panustavad
toetatavad tegevused „Eesti 2035“ alasihi „Tegus inimene“ näitajatesse „Hoolivuse ja
koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Ligipääsetavuse mõõdik“ ja
kaudselt näitajasse „Tööjõus osalemise määr (15–74)“.
Sekkumise ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju soolisele
võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse
meetmeid seal, kus asjakohane.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu alus on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas
Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu on muu hulgas kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega:
19
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvus-
fondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelus-
fondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeoleku-
fondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa
Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.
Nimetatud määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõu kehtestamisel ja toetatava
tegevuse elluviimisel tuleb osapooltel juhinduda neist otse. Eelnõus on ühissätete määruse
sättele viidatud, kui norm on ühissätete määrusega reguleeritud, mis omakorda hõlbustab
asjakohase regulatsiooni leidmist. Samas ei ole ammendavalt viidatud kõikidele
asjakohastele sätetele, mis reguleerivad toetatava tegevuse elluviimise tingimusi või
rakendusasutuse ja rakendusüksuse tegevust.
4. Eelnõu mõjud
Eelnõu mõjutab otseselt valdkondliku arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“ eesmärkide
saavutamist, sest toetatav tegevus lähtub arengukavast.
5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja käskkirja
rakendamise eeldatavad tulud
Rakendusasutuse ja rakendusüksuse tegevusega seotud kulud kaetakse tehnilise abi
vahenditest. Eelnõuga tulu ei teenita.
6. Eelnõu jõustumine
Eelnõu jõustub allkirjastamisel ja seda rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. oktoobrist
2024. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu kooskõlastati õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi kaudu korraldusasutusega,
Rahandusministeeriumiga, Siseministeeriumiga ning rakendusasutustega, kes nõustavad
riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõte-
tesse panustamist oma vastutusvaldkonna alusel. Samuti esitati eelnõu arvamuse
avaldamiseks INSA-le, ERK-ile, KÜSK-ile, ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava
seirekomisjonile ning Euroopa Komisjonile. Eelnõu kohta esitatud tagasiside on lisatud
tabelina.
„Eesti 2035“ strateegiliste sihtide ja seotud horisontaalsete põhimõtete analüüsi kohta on
toimunud konsultatsioonid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi ning Kliimaministeeriumiga.
Käskkirja „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ kooskõlastusringil esitatud märkuste ja
ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel
Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine
Rahandusministe
erium
Käskkirja eelnõu punkti 1.7 kohaselt ei ole toetatava tegevuse
eluviimisega seotud kulude hüvitamine riigiabi. Seletuskirjas
on selgitus olemas, kuid põhjendused, miks ei ole tegemist
riigiabiga, on esitatud läbisegi. Palume selguse huvides
täpsustada seletuskirjas, milline riigiabi tingimus ei ole igal
tasandil (toetuse saaja ja partnerid, teenuse osutajad, sihtrühm)
täidetud.
Selgitame. Riigiabi tingimused ei ole täidetud ühelgi
tasandil ja seda ongi seletuskirjas kirjeldatud. Riigiabi
kohaldumiseks peab abi vastama kõikidele riigiabi
tunnustele korraga. Kui ühte tunnustest ei esine, siis
riigiabiga tegemist ei ole. Pakutud sõnastuse aitas koostada
Rahandusministeerium.
Seletuskirja lk 7 teine lõik, viide Euroopa Liidu toimimise
lepingule – „ühisturuga kokkusobimatu“ asemel peab olema
„siseturuga kokkusobimatu“.
Arvestatud. Terminit „ühisturuga kokkusobimatu“ on
Rahandusministeerium kasutanud riigiabi käsiraamatus ja
sealt võeti see kasutusse.
Eelnõu punktis 1.10 kirjutatakse, et käskkirjas nimetatakse
Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi
2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite
andmise ja kasutamise üldised tingimused“ edaspidi ÜM-ks.
Käskkirja punkt 11 aga kasutatakse „ÜM“-i asemel sõna
„ühendmäärus“. Palume ühtlustada õigusakti lühendatud
nimetuse kasutamist teksti loetavuse ja mõistmise huvides.
Arvestatud.
Siseministeerium Eelnõu punktis 2.4 on vabaühendus defineeritud avalikes
huvides mittetulundusühinguna tegutseva valdkonna- või
huvipõhise kogukonnana, mille tegevus on valitsusest
sõltumatu. Teeme ettepaneku üle vaadata antud definitsioon,
konsulteerides vajaduse korral selleks mittetulundusühinguga
Vabaühenduste Liit.
Vabaühendus ei pruugi avalikes huvides tegutseda, samuti
peaks ta olema sõltumatu mitte ainult avalikust, vaid ka
erasektorist. Vabaühenduste alla loetakse mitte ainult
Selgitame. Oleme vabaühenduste definitsiooni tavapärast
käsitlust teadlikult muutnud. Kasutame seda definitsiooni
konkreetse TAT-i raames, et selgemini piiritleda tegevuse
ulatust. Definitsiooni oleme kooskõlastanud erinevate
osapooltega, sh KÜSK-iga, kes on antud meetmes elluviija
partneriks ning kelle missiooniks mh on jõustada
vabaühendusi. Vabaühenduste Liit ühendab samuti ainult
avalikes huvides tegutsevaid vabaühendusi ning
erasektorist päris sõltumatu ei pea ega saagi vabaühendus
olla, sest üldjuhul on tema juriidiline vorm eraõiguslik.
mittetulundusühingud, vaid ka seltsingud ja sihtasutused.
Seega vabaühendus on mittetulundusühendus, mille tegevus ja
juhtimine on avalikust võimust ja äriettevõtetest sõltumatud
ning mille hulka kuuluvad seltsingud, mittetulundusühingud,
sihtasutused ja nende katusorganisatsioonid juhul, kui nad pole
asutatud avaliku võimu või äriettevõtte poolt selleks, et täita
nende poolt määratletud ülesannet.
Palume eelnõu seletuskirjas täpsustada punkti 4.2.3 kohta, kas
partneri SA KÜSK tegevuste geograafilist ulatus on üle-
eestiline.
Arvestatud. Seletuskirja lk 9 p. 4.2.3 selgituses on
täiendatud lauset: „Arenguprogrammiga saavad liituda
kõik vabaühendused üle Eesti, /…/“
Teeme ettepaneku eelnõu seletuskirjas laiendada kogukondliku
tegevuse sisu. Kogukondlikud tegevused võiksid hõlmata muu
hulgas ka avaliku ruumi korrastamist ja kogukondlike
väljakutsete lahendamist koos omavalitsusega, edendades
koostööd ja tugevdades sidemeid kohalikul tasandil, ning
vabatahtlikku tegevust.
Arvestatud. Täiendatud seletuskirjas lk 9: „Tegevused
võivad hõlmata ka kohalike väljakutsete lahendamist koos
omavalitsusega ning vabatahtlikku tegevust.
Kogukondlike koostöö tegevuste hulka võivad kuuluda
talgud avaliku ruumi korrastamiseks, kohalikku pärandit
või identiteeti tugevdavad üritused.“
Palume eelnõu seletuskirjas selgitada, kas ja kuidas suhestuvad
punktis 4.2.3 nimetatud arenguprogramm vabaühendustele
ning punktis 4.2.2 nimetatud mentorteenus vabaühendustele.
Arvestatud. Lisatud selgitav lõik seletuskirja lk 9:
„Arenguprogrammi väljatöötamisel ning läbiviimisel teeb
KÜSK pidevalt koostööd teiste TAT partneritega, et olla
kursis eri piirkondade vabaühenduste vajaduste ja
väljakutsetega ning vastavalt sellele kujundada või
ajakohastada programmi sisu ja ülesehitust. INSA ja ERK
saavad levitada oma tegevuspiirkondades infot
vabaühendustele KÜSK-i programmis osalemise
võimaluse kohta ning vajadusel aidata korraldada
piirkondlikke kohtumisi eri osapoolte vahel. KÜSK teeb
tihedat koostööd ERK piirkondlike mentoritega, kes
koordineerivad kogukondlikke tegevusi kuues Eesti
piirkonnas, samas pakuvad ka vajaduspõhist nõustamist ja
tuge kohalikele vabaühendustele sihtrühma kaasamise
suurendamiseks. Mentorite ettevalmistus haakub
arenguprogrammis pakutavate kompetentsidega, kuid
mentorteenuse sisu on eelkõige inspireerida ning toetada
vabaühendusi lähtuvalt TAT eesmärgist. KÜSK-i
arenguprogramm eeldab vabaühenduste suuremat
pühendumust, panust ja järjepidevust kompetentside
rakendamisel.“
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
ESF+ TAT "Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine" tegevuskava ja eelarve | 04.02.2025 | 1 | 13-1/49-1 🔒 | Väljaminev kiri | kum | M. T. |