Otsuse edastamine

Dokumendiregister	Sotsiaalministeerium
Viit	6-1/2973-2
Registreeritud	16.12.2024
Sünkroonitud	17.12.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	6 Laste- ja perepoliitika
Sari	6-1 Laste- ja perepoliitika kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik	6-1/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Andmekaitse Inspektsioon
Saabumis/saatmisviis	Andmekaitse Inspektsioon
Vastutaja	Age Viira (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Innovatsiooni vastutusvaldkond, Analüüsi ja statistika osakond)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (96867 tm).

Failid

2.2.-12425-2 16.12.2024 Otsus.asice

Lisa 1_Taotlus_Eesti Sotsiaaluuringusse pereplaneerimist kirjeldavate andmete lisamine.pdf

Lisa 2_Töödeldavate andmete koosseis koos allikatega.pdf

Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus.pdf

Lisa 1_Taotlus_Eesti Sotsiaaluuringusse pereplaneerimist kirjeldavate andmete lisamine.pdf

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Sotsiaalministeerium (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Eesti Sotsiaaluuringusse pereplaneerimist kirjeldavate andmete lisamine

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Jah

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah, Sotsiaalministeeriumi

andmekaitsespetsialisti

kontakt:

[email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Jah, olemas on vastus

pöördumisele, vt lisa 4

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Jah

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalministeerium

70001952

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Alis Tammur

Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna

nõunik

tel +372 59114135 [email protected]

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

2. Volitatud töötleja üldandmed3

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Eesti Statistikaamet

70000332

Tatari 51, 10134 Tallinn

Epp Remmelg Juhtivanalüütik

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

Statistikaamet

www.stat.ee

tel: 625 9330

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

1. Teadus- ja arendustegevuse korralduse

seaduse § 13 lõike 1 punktiga 1 kohaselt on

kõigi ministeeriumide ülesandeks oma

valitsemisalale tarviliku teadus- ja

arendustegevuse ning selle finantseerimise

korraldamine.

2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna

piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus, mille §

67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi

valitsemisalasse mh sotsiaalse turvalisuse,

sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi

kavandamine ja korraldamine,

sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene

koordineerimine, laste õiguste tagamine ja

heaolu edendamine, puudega inimeste

elukvaliteedi edendamine ja sellealase

tegevuse koordineerimine ning vastavate

õigusaktide eelnõude koostamine.

3. Lisaks eeltoodule piiritleb

Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda

Vabariigi Valitsuse 20.03.2014. a määrus nr

42 „Sotsiaalministeeriumi

põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus).

Vastavalt põhimääruse §-le 4 on

ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja

teistes õigusaktides sätestatud pädevuse

piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja

järelevalvetoimingute tegemine oma

valitsemisalas, lähtudes valitsemisala

arengukavas esitatud ministeeriumi ja

valitsemisala strateegilistest eesmärkidest

ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud

osakondade põhiülesannetest.

4. Põhimääruse 4. peatükis on osakondade

põhiülesannete all § 17 lõike 2 punktis 6

sätestatud, et analüüsi ja statistika osakonna

põhiülesanne on luua eeldused

ministeeriumi poliitikakujundamise

protsessi teadmistepõhisusele, et tagada

objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaal

valdkonna arengust ja rakendatud või

kavandatava poliitika mõjususe.

5. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5

kohaselt loetakse teadusuuringuks ka

täidesaatva riigivõimu analüüsid ja

uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise

eesmärgil. Nende koostamiseks on

täidesaatval riigivõimul õigus teha

päringuid teise vastutava või volitatud

töötleja andmekogusse ning töödelda

saadud isikuandmeid. Andmekaitse

Inspektsioon kontrollib enne nimetatud

isikuandmete töötlemise algust käesolevas

paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?

Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete

töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks

ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume

taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Käesolev taotlus taotleb Andmekaitse Inspektsiooni luba lisada Sotsiaalministeeriumi perepoliitika

eesmärkide täitmiseks Eesti Sotsiaaluuringusse (edaspidi ESU) nõusolekupõhine küsimustik lapsesaamise

plaanide, hoiakute ning soodustavate ja takistavate tegurite hindamiseks (pereplaneerimise moodul), mis

eeldab käesoleva uuringu raames:

1) ESU valimi kasutamist;

2) Pereplaneerimise mooduli andmetele ESU raames kogutavate andmete taaskasutamist

3) Pereplaneerimise moodulile vastamisele järgnenud kolme kalendriaasta jooksul isikule laste

arvu muutuse andmete lisamist Statistikaameti andmetel rahvastiku statistilist registrist4.

Statistikaameti iga-aastaselt läbiviidav ESU hindab leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust,

elamistingimusi ning sotsiaalset tõrjutust. Samasugust uuringut korraldatakse kõikides Euroopa Liidu

riikides. Muu hulgas on see peamine regulaarne uuring vaesuse, ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse

mõõtmiseks Eestis. Sellesse uuringusse pereplaneerimise mooduli lisamise eesmärk on teada saada milline

võiks olla sündimus Eestis, millised on seda takistavad asjaolud ja mida neist saaks riiklikul tasandil

mõjutada. Soovitud laste sünd on oluline perepoliitika mõõdik. Saadud tulemusi kasutab

Sotsiaalministeerium Heaolu arengukava 5 2023-2030 alaeesmärgi 1: lapsed ja pered ühe mõõdiku

„Soovitud ja tegelike laste arvu vahe“ metoodika väljatöötamiseks, algtaseme ja sihttaseme seadmiseks ning

indikaatori tulemuste jälgimiseks Heaolu arengukava perioodil kuni aastani 2030. Pereplaneerimise

uurimine seostatuna ka teiste ESU küsimustega ning registriandmetega on oluline, et paremini mõista

inimeste vajadusi ning sellest lähtuvalt teha muudatusi perepoliitika kujundamisel. Näiteks on varasemad

uuringud näidanud, et pereplaneerimise hoiakutes mängivad rolli haridus, töökogemus ja majanduslik

olukord. Soovitud laste arvu küsimuse võrdlemine saadud tegeliku laste arvuga võimaldab hinnata, kas ka

soovitud laste arv kolme aasta jooksul realiseerus.

Uuringud on kõige parem võimalus teada saada pereloome suundumustest ja probleemidest, et neile

õigeaegselt ja asjakohaselt reageerida. Pereplaneerimist uuritakse elanikkonnas veel Eesti pere- ja

4 Tegemist rahvastiku anonüümitud andmebaasiga, kus iga isiku kohta on statistilised tunnused erinevatest registritest

vastavalt nende usaldusväärsusele kokku pandud. Seda kasutatakse ainult Statistikaameti poolt statistika tegemiseks

riikliku statistika seaduse alusel ja Euroopa statistika tegevusjuhises toodud põhimõtetest lähtudes. 5 https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2023-04/Heaolu%20arengukava%202023-2030.pdf

sündimusuuringus6, mis toimub iga kümne aasta tagant ning selle vastamismäär on oluliselt väiksem, kui

Eesti Sotsiaaluuringus ning samuti ei sobi uuringu regulaarsus (sagedus) Heaolu arengukava aruandluse

jaoks. ESU on ainulaadne oma valimi suuruse (küsitletakse ligikaudu 13000 isikut) tõttu. Seetõttu saab

uuringu käigus koguda piisavalt vaatlusi, mis võimaldaksid uuringutulemusi üldistada ka erinevate

taustatunnuste lõikes. ESU viiakse läbi iga-aastaselt, mis võimaldab ka pereplaneerimise mooduli kordamist

iga-aastaselt. Arvestades kriitilist seisu sündimuses ja muutunud ühiskonda, aitab pereplaneerimise moodul

Sotsiaalministeeriumil iga-aastaselt operatiivselt tuvastada ja analüüsida erinevate ühiskonnarühmade

lapsesaamise plaanide peamisi mõjutegureid ning seda muutust võrrelda ka ajas. Sotsiaalministeeriumi

Heaolu arengukava seab strateegilised eesmärgid kuni aastani 2030 ning ka mõõdiku „Soovitud ja tegelike

laste arvu vahe“ taset ning seda mõjutavaid tegureid tuleb seirata iga-aastaselt kuni aastani 2030. Seetõttu

taotleb ka käesolev taotlus Andmekaitse Inspektsiooni luba lisada pereplaneerimise moodul ESU

uuringusse aastani 2030.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu

eesmärgi saavutamiseks.

Uuringu läbiviimisel on isiku tuvastamine vajalik kolmel eesmärgil:

1. ESU valimisse kuuluvatele isikutele uuringukutse saatmiseks ning nendega ühenduse võtmiseks (e-

posti aadress, rahvastikuregistris märgitud elukoht, kontakttelefon). Enne uuringu algust saadab

Eesti Statistikaamet kõigile valimisse sattunud isikutele kirja, milles tutvustatakse uuringu eesmärki

ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule

rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri

rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel. Sõltuvalt vastaja eelistusest kogutakse uuringu

käigus andmeid veebiküsitluse või telefoni teel. Ilma valimisse kuuluvate isikute kontaktandmeteta

ei ole võimalik valimisse kuuluvatele isikutele uuringukutset saata, ega uuringut läbi viia.

2. Pereplaneerimise küsimuste mooduli vastustele ESU raames kogutavate taaskasutamiseks

käesoleva uuringu raames (vt täpsemalt 10.1 ja lisa 2). Taaskasutus tähendab, et käesoleva uuringu

raames saadud mooduli andmed on töödeldavad koos ESU raames saadud andmetega (mitte otseselt

isikustatud kujul). Uuringu eesmärgi saavutamiseks ei ole vajalik taaskasutada kõiki ESU raames

üksikisiku ja leibkonna kohta kogutavaid andmeid, vaid kogutavatest andmetest on välja on valitud

need tunnused, mis toetavad käesoleva uuringu eesmärki ehk võimaldavad hinnata ja analüüsida

lapsesaamise plaanide, hoiakute ning soodustavate ja takistavaid tegureid erinevates

ühiskonnarühmades ja seotuna vastaja ja tema leibkonna sotsiaalmajanduslike teguritega. Vastav

nimekiri tunnustest ongi toodud lisas 2. Et saada kätte uuringu eesmärkide jaoks vajalik tervikpilt,

on lisaks üksikisiku kohta käivatele andmetele vajalik ka analüüsida leibkonna tunnuseid, sest need

annavad pereplaneerimise seisukohast teavet, mis tüüpi leibkonnas isik elab, millised on selle

leibkonna elamistingimused ja majanduslik toimetulek. ESU kasutab kombineeritud metoodikat ehk uuringus osalejad vastavad esmalt küsitlusele, misjärel

lisatakse vastaja andmetele juurde täiendavad registri andmed. ESU uuringus osalejate küsitluse

vastuste täiendamine registri andmetega vähendab vastaja jaoks uuringule kuluvat aja -ning

ressursikulu, suurendab inimese kohta käivate andmete täpsust ning uuringutulemuste võrreldavust.

Seega on registri andmete kasutamine äärmiselt oluline, et nii ESU kui ka käesoleva uuringu

tulemused oleksid hiljem täielikud ning omavahel erinevate ühiskonnagruppide vahel võrreldavad.

Registritest (ESU raames) saadakse isiku sissetuleku erinevad komponendid (nt töötasu, hüvitised,

dividendid, toetused jne) ning puude olemasolu ja töövõime määra olemasolu. ESU läbiviimist

reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL2019/1700), lisaks ka Riikliku statistika

seadus § 4 ja § 20 ning Riikliku statistikatööde nimekiri, milles on ESU väljatoodud:

https://www.riigiteataja.ee/akt/323122023004.

3. Pereplaneerimise küsimuste moodulis soovitud laste arvu kohta vastanud isikutele kolme aasta

pärast Statistikaameti õiguslikul alusel saadud ja säilitatud tegeliku laste arvu tunnuse juurde

lisamiseks. Kogudes ESU-ga lisaks ka pereplaneerimise küsimusi ning saades Statistikaametist andmed laste arvu kohta

6 GGP2020 (ggp2020eesti.ee)

kolme aasta jooksul, saame kombineerida neid andmeid teiste ESU käigus kogutavate küsitlus-ja

registriandmetega ning (vastaja nõusolekul, vt täpsemalt punkt 7), mis võimaldavad hinnata tegeliku laste

arvu muutust ning analüüsida seda erineva sotsiaalmajandusliku taustaga ühiskonnarühmades iga-aastaselt.

Uuringu tulemusel on Sotsiaalministeeriumil võimalik hinnata lapsesaamise plaane, hoiakuid ning tegureid,

mis mõjutavad nende plaanide elluviimist või takistavad seda ning vastavalt sellele Heaolu arengukava

raames planeerida ja hinnata poliitikameetmeid.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Sündimus on olulisim riigi tuleviku rahvastikku kujundav tegur, mistõttu on protsesside jälgimine tähtis.

Tähtsust on suurendanud viimasel ajal niigi madala sündide arvu vähenemine veelgi. Sündimuse teema on

avaliku huvi keskmes ja ministeeriumil on vajalik pidevalt anda selgitusi avalikkusele ses osas.

Strateegias „Eesti 2035“7 on sõnastatud üheks murekohaks madal sündimus ja Eesti noorte soovitud laste

arvu vähenemine. Strateegia üheks aluspõhimõtteks on, et „Eesti rahvastiku kestmiseks

väärtustatakse lapsi ja nende olemasolu ei tohi halvendada perede sotsiaalset seisundit ega põhjustada

majanduslikke raskusi“.

Heaolu arengukava 2023-2030 alaeesmärk 1 on „Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks

ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades, hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas“.

Analüüs on vajalik Sotsiaalministeeriumi poliitika kujundamiseks. Kogutavatelt andmetelt töötatakse välja

Heaolu arengukava 2023-2030 mõõdik „soovitud ja tegeliku laste arvu vahe“ ning saadud tulemusi

üldistatud kujul kasutatakse Sotsiaalministeeriumi majasisestes ja avaldatavates analüüsides.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Isikuandmete töötlemine ilma isiku nõusolekuta kuid Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastuse alusel

toimub järgmiste etappide tarvis:

1. Uuringu valimisse kuuluvatele inimestele uuringukutse saatmiseks;

2. Pereplaneerimise moodulile vastanud inimese ja tema leibkonda kuuluvate inimestele ESU raames

kogutavate andmete (ESU andmete all on mõeldud siin all kõiki ESU raames töödeldavaid andmeid

ehk inimese antud vastuseid, millele on lisatud registriandmed) taaskasutamiseks, st et andmed

liidetakse ESU andmetele kuid töödeldakse koos ilma otseselt tuvastamata kujul(vt täpsemalt ülal

ka punkt 5);

3. Pereplaneerimise moodulis soovitud laste arvu kohta vastanud isikutele Statistikaameti registrist

kolme aasta jooksul pärast vastamist tegeliku laste arvu muutuse juurde lisamiseks.

ESU-s osalemine on vabatahtlik ning uuringukutse saanud inimesel on võimalik valida, kas ta soovib

uuringus osaleda. Käesoleva uuringu jaoks lisatakse ESU-sse eraldiseisev pereplaneerimise küsimuste

moodul ning selle käigus kogutakse andmeid vastaja bioloogiliste laste arvu, lapsesaamise ideaali, soovi

ning takistavate asjaolude kohta. Nimetatud küsimuste moodulile vastamine toimub isiku eraldiseisva

nõusoleku alusel ning enne küsimuste moodulit informeeritakse vastajat mooduliga andmete kogumise

eesmärgist ning küsitakse tema nõusolekut järgnevale moodulile vastamiseks ja analüüsi läbiviimiseks (vt

täpsemalt lisa 1). Seega on uuringus osalejal võimalik keelduda pereplaneerimise moodulile vastamisest

ning mitte anda nõusolekut analüüsi läbiviimiseks. Juhul kui vastaja annab nõusoleku, on tal siiski võimalik

keelduda ka iga küsimuse puhul eraldi antud küsimusele vastamisest (iga küsimuse puhul on olemas

vastusevariant keeldumiseks).

Inimesel on igal hetkel võimalik pereplaneerimise moodulisse kogutud andmete töötlemise nõusolek

tagasi võtta, teavitades sellest kirjalikult isikuandmete vastutavat või volitatud töötlejat. Kirjalikus vormis

teavitamine on vajalik, et andmete vastutav või volitatud töötleja ei eksiks andmesubjekti tuvastamisel,

7https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid#aluspohimotted

kuivõrd nõusoleku tagasivõtmisel eemaldatakse pereplaneerimise andmed algandmestikust. Nõusoleku

tagasivõtmisel andmete töötlemise lõpetamist on võimalik nõuda algandmete säilitamise ajal.

Pseudonüümitud andmestikust eemaldamine ei ole teiste tunnuste rikkumise ohu tõttu võimalik. Andmete

töötlejad lähtuvad isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtetest ning isikuandmete töötleja üldjuhendis

toodud täpsustustest, sh protsessis pääsevad isikuandmetele ligi konkreetselt määratud inimesed, kes

töötlevad andmeid vaid selle analüüsi huvides. Analüüsi tulemused esitatakse isikustamata ja

üldistatud anonüümsel kujul, mis ei kujuta ohtu isiku õigustele ega vabadustele.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)

töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis8 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Statistikaamet lisab andmestiku Statistikaameti kaugtöölaua teenuse (RDP) kaudu töötavasse teadlaste

keskkonda, millel on juurdepääs Sotsiaalministeeriumi konkreetselt käesoleva analüüsiga tegelevatel

analüütikutel. Ligipääs teadlaste keskkonda on isikupõhine ning konkreetsed andmestikele ligi pääsevad

analüütikud lepitakse eraldiseisvalt Statistikaameti ja ministeeriumi vahel kokku. Teadlaste keskkonnas ei

töödelda kogutud algandmeid, vaid lepingupartneri jaoks sinna tõstetud pseudonüümitud kujul andmestik,

mis tagab selle, et algandmeid ei saa muuta. Kõik tehtud tulemid läbivad Statistikaameti poolse kontrolli,

mille käigus jälgitakse, et teadlaste keskkonnas Sotsiaalministeeriumi analüütiku poolt ettevalmistatud

agregeeritud andmed oleksid statistiliselt usaldusväärsed ning ei võimaldaks ühegi andmesubjekti

tuvastamist. Statistikaamet rakendab andmete analüüsimisel statistilise aimatavuse kontrolli. Analüüsi

lõppedes jääb Sotsiaalministeeriumile üldistatud ja anonüümne tulemus.

Sotsiaalministeeriumi analüüsi teostavad isikud saavad juurdepääsu pseudonüümiitud andmestikule teadlaste keskkonnas vastavalt konfidentsiaalsete andmete teaduslikul eesmärgil kasutamise korrale.

Statistikaamet ei tee teadlaste keskkonnas kättesaadavaks inimese kohta ESU raames kogutavaid registritest

pärinevaid algandmeid, vaid ainult iga pseudonüümitud isiku kohta need tunnused, mis on kirjas lisas 2 ning

nõusoleku alusel kogutud arvnäitajad (laste arvu näitaja).

Osad lisas 2 välja toodud tunnustest on isiku enda poolt ankeedis antud vastused, osad on erinevate

vastuste põhjal kokku kombineeritud (arvutatud) tunnused ning osad on ankeedis antud vastuste ning

registritest saadud sissetulekute andmete põhjal kokku arvutatud tunnused. Sissetulekute andmetel

põhinevate tunnuste osas on oluline rõhutada, et Sotsiaalministeeriumile ei tehta kättesaadavaks registrite

algandmeid, vaid ainult Lisas 2 välja toodud Statistikaameti poolt välja arvutatud tunnused

pseudonüümitud isikute kohta. Seetõttu ei ole otstarbekas Lisas 2 iga tunnuse juures välja tuua, milliste

eraldiseisvate registriandmete pealt on need Statistikaamet arvutanud, kuna neid tunnuseid on kõikide

registrite peale kokku ligi 200. Viitame siin ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL2019/1700)

direktiivile , mille täitmise aluseks on Eurostati poolt Statistikaametile esitatud metoodika, kus on

defineeritud ka sissetuleku mõiste ja selle komponendid. Sissetuleku komponente kogub Statistikaamet

registrite andmetest ja isiku poolt vastatud küsimustikust. Sissetuleku mõiste lahti selgituse leiab ka STAT

kodulehelt: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/sissetulek.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

ESU üldkogumisse kuuluvad kõik Eestis elavad tavaleibkonnad, kelle põhielukoht on Eestis, ja nende

liikmed, kes ei viibi institutsioonis (laste- või hooldekodu, klooster, vangla jms). Seega jääb umbes 1% Eesti

elanikkonnast uuringu üldkogumist välja. Uuringus osalejad valitakse rahvastikuregistrist juhuvalikuga

vähemalt 14-aastaste isikute hulgast. Iga isik toob valimisse kaasa oma leibkonna. Valimi suurus on

ligikaudu 8000 leibkonda. ESU küsitluses osalevad kõik selle leibkonna vähemalt 15aastased liikmed. ESU

käigus küsitletakse ligikaudu 1% rahvastikust (ca 13 000 inimest). Tulemused laiendatakse kogu

elanikkonnale. See tähendab, et iga uuringusse sattunud inimene esindab umbes sadat Eesti elanikku.

8 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

Küsitlusse sattunud inimese nime ja aadressi teavad vaid küsitleja ja küsitlusjuht. Kogutud andmeid

kasutatakse üldistatult, kellegi andmeid eraldi ei vaadelda. Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete

kaitse riikliku statistika seaduse jt õigusaktide alusel. ESU-s osalemine on vabatahtlik.

ESU valimisse kuuluvad leibkonnad, mitte üksikisikud. Valim tehakse lähtuvalt ESU metoodikast

arvestades seda, et valim peab olema esinduslik riikliku statistika jaoks vajalikes lõigetes (piirkond, vanus,

leibkonnatüübid jms) ehk eraldi valimit Sotsiaalministeeriumi küsimuste jaoks ei tehta. ESU uuring

koosneb kahest erinevast ankeedist. Üks on leibkonna ankeet (leibkonda terviklikult puudutavad andmed sh

ka leibkonna kooseisu teadasaamine), mida täidab leibkonna liige, kes on kõige paremini kursis eluaseme

seisukorra ja kulutustega. Teine ankeet on aga mõeldud igale 15+ aastasele leibkonnaliikmele isiklikuks

täitmiseks. Ankeedile vastab isik isiklikult ning pereplaneerimisemooduli küsimused on lisatud just

sellesse ankeeti ja seega iga isik annab ise nõusoleku vastata küsimustele ja siduda ESU uuringuga kogutud

andmed tema vastustega. Pereplaneerimise mooduli küsimusi küsitakse ainult 18+ aastastelt vastajatelt

ning kahel küsimusel neljast on ka lapsesaamise bioloogilistest teguritest tulenev erinev vanuspiir

meestele ja naistele (vt täpsemalt lisa 1).

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Uuringuaastal küsitletakse esimest korda valimisse sattunud inimesi. Kolme aasta pärast lisatakse

pereplaneerimise moodulile vastanud isikute sel perioodil saadud laste arv – näiteks 2023. aastal küsitletud

inimestele lisatakse 01.01.2027 seisuga laste arv, kui palju neile on selle aja jooksul lapsi lisandunud.

Pereplaneerimise moodul lisatakse ESU uuringusse igal aastal kuni aastani 2030 (vt põhjendus punktis 4).

Viimane kord, kui antud uuringu raames isikutele saadud laste arvu tunnus lisatakse, on 01.01.2034

seisuga laste arv.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Käesoleva uuringuga töödeldakse isiku nõusolekul täiendava mooduliga järgmisi andmeid:

1. Soovitav ideaalne laste arv või laste arv, mida isik oleks endale soovinud;

2. Bioloogiliste laste arv küsitlushetkeks;

3. Soov saada järgmise kolme aasta jooksul lapsi;

4. Probleemid või asjaolud võivad mõjutada soovi saada või mitte saada lapsi järgmise kolme aasta

jooksul.

Lisaks ESU koosseisu kuuluvaid vastaja sotsiaal-majandusliku seisundi, ameti ja töötamise sektori,

hariduse, leibkonnatüübi, sissetulekute, elamistingimuste, vastaja enese hinnang laste mittesaamisel

terviseseisundi tõttu (üldine valikvastus)ja toimetulekut iseloomustavad tunnuseid. Igale pereplaneerimise

moodulis vastanud isikule lisatakse rahvastikuregistri põhjal juurde laste arvu muutus kolme aasta jooksul.

Täpsemalt on ESU koosseisus olevate töödeldavate andmete koosseis välja toodud lisas 2.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

ESU-ga kogutavad isikuandmed pärinevad rahvastikuregistrist, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ja

Maksu- ja Tolliameti registritest ning vastaja enda poolt küsimustikus antud vastustest. Käesoleva uuringu

raames täiendava mooduliga kogutavate andmete allikaks on inimese enda poolt antavad vastused.

Töödeldavate andmete koosseis koos allikatega on välja toodud lisas 2. Pereplaneerimise küsimustele

vastanud laste arvu muutus kolme aasta jooksul saadakse Statistikaameti registrist.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah.

10. Kas kogutud andmed pseudonüümitakse või anonüümitakse? Mis etapis seda tehakse?

Kes viib läbi pseudonüümimise või anonüümimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja,

andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonüümita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Kogutud andmed pseudonüümitakse enne andmestike kättesaadavaks tegemist ja selle teostab volitatud

töötleja (Statistikamet). Pseudonüümimise võtit uuringu vastutavale töötlejale SoM-ist kättesaadavaks ei

tehta (vt ka andmete edastamise protsess, taotluse punkt 8).

10.1. Loetlege pseudonüümitud andmete koosseis.

Pseudonüümitakse absoluutselt kogu andmete kooseis, seda seetõttu, et ESU uuringu valimit ja ESU uuringu

andmestikku (ESU raames kogutavad registriandmeid ja küsitlusandmeid) algandmetena käesoleva uuringu

vastutavate töötlejatega ei jagata (ESU läbiviimiseks on Statistikaametil eraldi õiguslik alus ning SoM

taaskasutab neid andmeid mitteiskustatud kujul). Ühtegi pseudonüümimata andmestikku ei kasutata.

Täpsemalt on töödeldavate ja pseudonüümitud andmete koosseis välja toodud lisas 2.

10.2. Kirjeldage pseudonüümimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Pseudonüümid genereeritakse andmestikus isikukoodide põhjal. Pseudonüümimiseks kasutatakse koodivõ-

tit, mis tugineb Statistikaameti metoodikal ja mida teistele osapooltele kättesaadavaks ei tehta. Tegemist on

Statistikaametis kasutusel oleva pseudonüümimise metoodikaga.

10.3. Tooge välja pseudonüümitud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonüümita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

ESU on 4-aastane paneeluuring, mistõttu on vajalik andmete pikaajalisem säilitamine. ESU toorandmeid

(algandmeid) säilitatakse vastavalt Statistikaameti dokumentide loetelule 10 aastat

(https://www.stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse). Seda seetõttu, et kuna uuringus taaskasutatakse ESU

andmeid, millele liidetakse nõusoleku alusel täiendavad andmed (küsimused), siis vaadeldakse andmeid ühe

tervikuna, ühe reeglistikuga. Algandmetele pääsevad ligi ainult Statistikaameti kindlaks määratud töötajad.

Sotsiaalministeeriumi analüüsi teostavad inimesed neile ligi ei pääse. Kuna pereplaneerimise mooduli

küsimusi küsitakse samaaegselt ESU läbiviimisega ja neid seostatakse omavahel, on otstarbekas ja vajalik

rakendada ühetoalist säilitustähtaega.

2025. aasta ESU pseudonüümitud andmed jõuavad teadlaste keskkonda hiljemalt 2025.a III-kvartalis.

Pereplaneerimise moodulit korratakse kuni 2030 uuringuaastani ning igal aastal jõuavad sama uuringuaasta

pseudonüümitud andmed teadlaste keskkonda hiljemalt III-kvartaliks. 2030 uuringuaastal pereplaneerimise

moodulile vastanud isikute laste arvu muutus lisatakse kolme aasta pärast ning seetõttu saab 2030 aasta

uuringutulemused kokku võtta aastal 2034. Pseudonüümitud andmestikke säilitatakse vastutava töötleja

jaoks Statistikaameti teadlaste keskkonnas kuni aastani 2034 III kvartal, et tagada kogutud andmete

võrdlemine kogu heaolu arengukava perioodi kohta ehk uuringu tarvis kogutud pseudonüümitud andmetest

tekib 10 aastane aegrida, mis võimaldab analüüsida pereplaneerimise seoste muutust ajas kogu heaolu

arengukava perioodi jooksul. Andmete võrdlus on oluline eesmärgi saavutamiseks.

SotM sõlmib teadlaste keskkonna kasutamiseks lepingu. Lepingus sätestatakse isikud, kellel on õigus

pääseda ligi teadlaste keskkonda, iga määratud isikuga sõlmitakse eraldi konfidentsiaalsuskokkulepe.

Teadlaste keskkonnast väljavõetavaid agregeeritud tulemeid kontrollitakse enne väljastamist ning tulemeid

säilitatakse 1 aasta peale lepingu kehtivuse lõppu. Kord on leitav: https://www.stat.ee/et/avasta-

statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-teaduslikul-eesmargil.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah – esmaselt uuringukutse saatmisega, seejärel

uuringus osalemiseks nõusoleku küsimisega ning

lisaks eraldiseisvalt täiendava mooduli küsimustele

vastamiseks nõusoleku küsimisega.

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage9

9 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Inimesele saadetakse uuringukutse (koos Eesti

Sotsiaaluuringu kutsega), uuringus osalemine

toimub isiku enda vabal valikul ning täiendava

mooduli küsimustele vastamiseks küsitakse

inimeselt eraldi nõusolek.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused10?

Andmekaitsetingimused on viidatud SoM veebilehel

uuringute info juures. Inimesele esitatakse viide

veebilehele ja lühike selgitus analüüsi sisu kohta

enne täiendavat moodulit.

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse11 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

Töövahendite ja infovara turve Analüüsi teostajale võimaldatakse ligipääs

andmetele Statistikaameti turvalise töökoha VPN-

ühenduse kaudu. Teadlaste keskkond on eraldiseisev

keskkond ehk see ei ole ühendatud teiste

Statistikaameti infosüsteemidega, mis tagab selle, et

isikud pääsevad ligi vaid sellele infole, milleks neil

õigus on. Lepingupartneri poolt määratud isikud

kasutavad süsteemi sisenemiseks tööandja arvuteid.

Teadlaste keskkond vastab eITS nõuetele.

Andmete, dokumentide ja andmekandjate turve

Teadlaste keskkonna kasutamise eelduseks on

konfidentsiaalsete andmete kasutamise lepingu

sõlmimine Statistikaameti ja süsteemi kasutavate

asutuste vahel. Iga süsteemi pääseva isikuga

sõlmitakse täiendav konfidentsiaalsuskohustus.

Isik pääseb ligi vaid neile andmetele, milleks tal

õigus on – see määratakse kindlaks asutustevahelises

lepingus, mille baasilt tellitakse RMITilt vastavad

juurdepääsuõigused. Juurdepääsuõigused suletakse

üldjuhul lepingu lõppemisel (kui lepingus ei ole

sätestatud varasemat tähtaega).

Töötlussüsteemi turve Teadlaste keskkond vastab eITS nõuetele. Teadlaste

keskkonda haldab RMIT vastavalt Statistikaameti ja

RMITi vahel sõlmitud teenusleppele, milles mh on

lepitud kokku ka süsteemi taasteaeg.

Kasutajaõigused antakse vastavalt asutustevahelises

lepingus sätestatud andmestikele. Süsteemi

sisenemiseks tuleb end autentida. Täpsem protsessi

kirjeldus asub siin:

10 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 11 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

https://www.stat.ee/et/konfidentsiaalsete-andmete-

kasutamise-juhend#Seanss-seansi-lopetamine-ja-

uhenduse-katkestamine-macOS-Windows-8

Teadlaste keskkonnas tehtavatest toimingutest

jäävad alles logid, mida säilitatakse vastavalt

Statistikaameti dokumentide liigitusskeemis

ettenähtud aja. Logisid kastutatakse intsidentide

menetlemisel.

Statistikaametis on kehtiv infovarade kasutamise

kord (märkega AK), mis sätestab infosüsteemide,

andmebaaside, andmete, rakenduste, arvutitöökoha,

sisevõrgu, andmekandjate ja tööalaselt kasutatavate

nutiseadmete kasutamise reeglid, mille osasid sätteid

rakendatakse teadlaste keskkonna kasutajatele

konfidentsiaalsuskohustuse kaudu.

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Marion Rummo ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)12 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad13:

Lisa 1: Küsimustik koos isiku nõusoleku võtmise vormiga

Lisa 2: Töödeldavate andmete koosseis koos allikatega

Lisa 3: Isikuandmete töötlemise tingimused

Lisa 4: Eetikakomitee vastus pöördumisele

12 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on

volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 13 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

Lisa 2_Töödeldavate andmete koosseis koos allikatega.pdf

Muutuja nimi Muutuja selgitus

LEIBKOND Leibkonna number

HARUNR Leibkonna harunumber

ESU_LK Leibkonda identifitseeriv kood

Y Leibkonnaliikmete arv

YD4 Eluruumi tüüp

YD6 Tubade arv

YD7 Eluruumi pind

YD8 Eluruumi seisund

YD1 Eluruumi omanik

YD3 Üürilepingu sõlmimise viis

YD2 Eluruumi kasutamise tingimused

ESUD08A Kodulaenu või muu kinnisvara tagatisel laenu olemasolu

ESUD08F Laenu seotus eluruumiga

ESUD05 Eluasemekulude rahaline koormavus

ESUD08 Tagasimaksete rahaline koormavus

YD16F Auto olemasolu

ESUDA2 Regulaarse elatisraha saamine endiselt abikaasalt

ESUD201 Materiaalsed võimalused – puhkusereis kord aastas

ESUD202 Materiaalsed võimalused – süüa üle päeva liha

ESUD203 Materiaalsed võimalused – hoida eluruum piisavalt soojana

ESUD21D

Ootamatu vajaduse korral suhtelise vaesuse piirile vastava

summa kokku saamine

YD17 Subjektiivne toimetulekuhinnang

ESUD30 Leibkonna sissetuleku muutus viimase 12 kuu jooksul

ESUD31 Leibkonna sissetulekute suurenemise põhjus

ESUD32 Leibkonna sissetulekute vähenemise põhjus

ESUC13 Rahulolu eluruumiga

ESUD204 Eluruumi seisukord – hoida eluruum piisavalt soojana talvel

HH_S11 Leibkonnaliikmete arv – 0–17-aastased

HH_S12 Leibkonnaliikmete arv – 0–2-aastased

HH_S13 Leibkonnaliikmete arv – 3–6-aastased

HH_S14 Leibkonnaliikmete arv – 7–17-aastased

HH_S2 Leibkonnaliikmete arv – 4-aastased ja nooremad

HH_S3 Leibkonnaliikmete arv – 5–13-aastased

HH_S4 Leibkonnaliikmete arv – 14- ja 15-aastased

HH_S5 Leibkonnaliikmete arv – 16–24-aastased õpilased

HH_S5_MIS Leibkonnaliikmete arv – 16–24-aastased õpilased, vastuseta

HH_S7 Leibkonnaliikmete arv – 65-aastased ja vanemad

HH_S8

Leibkonnaliikmete arv –16–24-aastased mitteõppivad

leibkonnaliikmed

HH_TYYP Leibkonna tüüp

HH_TYYP17 Leibkonna tüüp – sõltuv laps kuni 17-aastane

HH_TYYP_HT

Leibkonna tüüp – sõltuv laps kuni 24-aastane Eurostati

metoodika järgi

HH_EC1 Leibkonnaliikmete arv – 16–64-aastased töötavad isikud

HH_EC1_MIS

Leibkonnaliikmete arv – 16–64-aastased töötavad isikud,

vastuseta

HH_EC2

Leibkonnaliikmete arv – 16–64-aastased mittetöötavad isikud

(töötud ja mitteaktiivsed)

HH_EC2_MIS

Leibkonnaliikmete arv – 16–64-aastased mittetöötavad isikud

(töötud ja mitteaktiivsed), vastuseta

HH_Y_OECD Leibkonna suurus OECD skaala järgi

HH_Y_OECDM Leibkonna suurus OECDMi skaala järgi

HH_EQM_INC_ABSVLeibkonna ekvivalentsissetulek – absoluutne vaesus

HH_EQM_INC Leibkonna ekvivalentnetosissetulek (OECDM)

HH_INC_QUINT Leibkonna tulukvintiil

SUHTV_LK Leibkonna suhtelise vaesuse piir

HH_EQM_INC_D Leibkonna ekvivalentnetosissetuleku (OECDM) detsiil

HH_INC_D Leibkonna netosissetuleku detsiil

HH_S1 Leibkonnaliikmete arv, korduv

HH_S6 Leibkonnaliikmete arv – 25–64-aastased

HH_DC Leibkonnast sõltuvate laste arv

HH_DC_MIS Leibkonnast sõltuvate laste arv, vastuseta

HH_CHILD Leibkonnaliikmete arv – alla 18-aastased lapsed

HH_CHILDR Alla 18-aastaste laste olemasolu leibkonnas

HH_C_ABI Leibkonnaliikmete arv – alla 25-aastased lapsed

DU Leibkonna elukoht asustustiheduse järgi – 3-ne jaotus

HH_ELOMAND Eluruumi kasutamise alus

LK_DEP_CH Leibkonnas on sõltuv laps – kuni 24-aastane

LK_DEP_CH17 Leibkonnas on sõltuv laps – kuni 17-aastane

TINT Tööintensiivsus leibkonnas

LK_RAHVUS Leibkonna rahvus

MAAK Isiku elukoha maakond

LK_PK Leibkonna elukoht piirkonna järgi

LK_LM Leibkonna elukoht – linn või maapiirkond

HH_ELTYYP Leibkonna eluruumi tüüp

KAAL_LK Leibkonna lõppkaal

HY010 Leibkonna sissetulek – brutosumma

HY020 Leibkonna sissetulek – netosumma

HY022

Leibkonna sissetulek ilma siireteta (v.a pensionid ja

toitjakaotushüvitis) – netosumma

HY023

Leibkonna sissetulek ilma siireteta (sh pensionid ja

toitjakaotushüvitis) – netosumma

Muutuja väärtused Muutuja tüüp

NUM_INTEGER

111011 Eramu (ühepereelamu), talu

112121 Kahepereelamu

11221 Ridaelamu

112221 Korter või tuba vähem kui 10 eluruumiga elamus

112222 Korter või tuba 10 või enama eluruumiga elamus

11320 Ühiselamu

OTH Muu

UNK Teadmata

REF Keeldumine

NUM_DECIMAL1

NUM_INTEGER

101 Eluruum on uus või värskelt remonditud

102 Eluruum on heas seisukorras

103 Eluruumil on mõningaid puudusi

104 Eluruumil on suuri ja olulisi puudusi

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

29 Leibkond (mõni selle liikmetest)

30 Teine eraomanik (eraisik või ettevõte)

31 Riik / omavalitsus

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

123 Kirjalik

124 Suuline

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

71 Turuhinnaga

72 Turuhinnast madalama hinnaga

73 Tasuta

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

174 Selle eluruumi jaoks, kus Te praegu elate

175 Mõne teise eluruumi jaoks

176 Eluruumiga mitteseotud kulutuste jaoks

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

313 Koormavad väga

312 Koormavad mõningal määral

101 Ei koorma üldse

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

313 Koormavad väga

312 Koormavad mõningal määral

101 Ei koorma üldse

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

112 Jah (saaksime) teiste abita

916 Võib-olla (saaksime) teiste abiga

309 Ei saakski, see on võimatu

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

328 Suurte raskustega

326 Raskustega

316 Mõningate raskustega

133 Üpriski hõlpsalt

110 Hõlpsalt

127 Väga hõlpsalt

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1211 Suurenes

20302 Jäi enam-vähem samaks

3351 Vähenes

UNK Teadmata

REF Keeldumine

NAP Ei ole rakendatav

1 Palga indekseerimine / ümberhindamine

2 Samal töökohal tööaja pikenemine või palgatõus

3 Tööturule naasmine pärast haigust, lapse sündi,

lapsehoolduspuhkust, lapse või teise isiku hooldamist

4 Tööleminek või töökohavahetus

5 Muutus leibkonna koosseisus

6 Sotsiaalhüvitiste suurenemine

7 Muu

UNK Teadmata

REF Keeldumine

NAP Ei ole rakendatav

8 Samal töökohal tööaja lühenemine, palga vähenemine või

tulu vähenemine füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsedes

9 Lapse sünd või lapsehoolduspuhkus, lapse või teise isiku

hooldamine

10 Töökohavahetus

11 Töö kaotus, töötuks jäämine, (oma) ettevõtte pankrot

12 Töövõime kaotus haigestumise või puude tõttu

13 Lahutus, kooselu lõppemine või muu muutus leibkonna

koosseisus

14 Pensionile jäämine

15 Sotsiaalhüvitiste vähenemine

7 Muu

UNK Teadmata

REF Keeldumine

NAP Ei ole rakendatav

130 Väga rahul

117 Pigem rahul

320 Pigem ei ole rahul

338 Üldse ei ole rahul

UNK Teadmata

REF Keeldumine

NAP Ei ole rakendatav

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

NUM_INTEGER

NAP Ei ole rakendatav

NOVAL Puuduv väärtus

REF Keeldumine

UNK Teadmata

NUM_INTEGER

903 Üksik alla 65-aastane

904 Üksik 65-aastane ja vanem

905 Paar, kellest vähemalt üks on alla 65-aastane

906 Üle 65-aastane paar

907 Ühe või enama lapsega üksikvanem

908 Ühe sõltuva lapsega paar

909 Kahe sõltuva lapsega paar

910 Vähemalt kolme sõltuva lapsega paar

911 A couple with minor and adult children

OTH Muu

UNK Teadmata

903 Üksik alla 65-aastane

904 Üksik 65-aastane ja vanem

905 Paar, kellest vähemalt üks on alla 65-aastane

906 Üle 65-aastane paar

907 Ühe või enama lapsega üksikvanem

908 Ühe sõltuva lapsega paar

909 Kahe sõltuva lapsega paar

910 Vähemalt kolme sõltuva lapsega paar

911 A couple with minor and adult children

OTH Muu

UNK Teadmata

140 Üheliikmeline leibkond

905a Lasteta alla 65-aastaste paar

906a Lasteta paar, vähemalt üks üle 64-aastane

912 Muu lasteta leibkond

907a Ühe või enama sõltuva lapsega üksikvanem

908 Ühe sõltuva lapsega paar

909 Kahe sõltuva lapsega paar

910 Vähemalt kolme sõltuva lapsega paar

913 Muu lastega leibkond

923a Muu (tüüpi pole võimalik määrata)

UNK Teadmata

REF Keeldumine

NAP Ei ole rakendatav

NUM_INTEGER

NAP Ei ole rakendatav

NOVAL Puuduv väärtus

REF Keeldumine

UNK Teadmata

NUM_INTEGER

NAP Ei ole rakendatav

NOVAL Puuduv väärtus

REF Keeldumine

UNK Teadmata

NUM_DECIMAL1

NUM_DECIMAL2

70 Esimene kvintiil

80 Teine kvintiil

90 Kolmas kvintiil

100 Neljas kvintiil

110 Viies kvintiil

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

120 Esimene detsiil

130 Teine detsiil

140 Kolmas detsiil

150 Neljas detsiil

160 Viies detsiil

170 Kuues detsiil

180 Seitsmes detsiil

190 Kaheksas detsiil

200 Üheksas detsiil

210 Kümnes detsiil

120 Esimene detsiil

130 Teine detsiil

140 Kolmas detsiil

150 Neljas detsiil

160 Viies detsiil

170 Kuues detsiil

180 Seitsmes detsiil

190 Kaheksas detsiil

200 Üheksas detsiil

210 Kümnes detsiil

NUM_INTEGER

NAP Ei ole rakendatav

NOVAL Puuduv väärtus

REF Keeldumine

UNK Teadmata

NUM_INTEGER

914 Lasteta leibkond

915 Lastega leibkond

UNK Teadmata

NUM_INTEGER

1 Tiheasustusega ala

2 Keskmise asustustihedusega ala

3 Hõreasustusega ala

29 Leibkond (mõni selle liikmetest)

25 Üürimine

34 Tasuta kasutamine

UNK Teadmata

0 Ei ole sõltuvaid lapsi

1 Vähemalt üks sõltuv laps

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata

0 Ei ole sõltuvaid lapsi

1 Vähemalt üks sõltuv laps (vanuses 0-17)

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata

NUM_DECIMAL2

1 Eesti: leibkond, mille kõik liikmed on eestlased

2 Sega: leibkond, milles on vähemalt üks eestlane ja üks mitte-

eestlane

3 Mitte-eesti: leibkond, mille kõik liikmed on mitte-eestlased

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata

EE Eesti

EE00370000000000 Harju maakond

EE00370000000000_X_0784 Harju maakond, v.a Tallinn

EE00370784000004 Tallinn

EE00390000000000 Hiiu maakond

EE00450000000000 Ida-Viru maakond

EE00500000000000 Jõgeva maakond

EE00520000000000 Järva maakond

EE00560000000000 Lääne maakond

EE00600000000000 Lääne-Viru maakond

EE00640000000000 Põlva maakond

EE00680000000000 Pärnu maakond

EE00710000000000 Rapla maakond

EE00740000000000 Saare maakond

EE00790000000000 Tartu maakond

EE00810000000000 Valga maakond

EE00840000000000 Viljandi maakond

EE00870000000000 Võru maakond

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata

EE001 Põhja-Eesti

EE004 Lääne-Eesti

EE008 Lõuna-Eesti

EE009 Kesk-Eesti

EE00A Kirde-Eesti

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata

1 Linn

2 Maa

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata

1 Eramaja

2 Mitmepereelamu

3 Korterelamu

OTH Muu

UNK Teadmata

REF Keeldumine

NAP Ei ole rakendatav

NUM_DECIMAL10

NUM_DECIMAL2

Allikas

Tehniline

Küsimustik

Küsimustiku põhjal arvutatud

Tehniline

Küsimustiku põhjal arvutatud

Tehniline

Küsimustiku põhjal arvutatud

Tehniline

Küsimustiku põhjal arvutatud

Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud

Küsimustiku põhjal arvutatud

Tehniline

Küsimustiku põhjal arvutatud

Rahvastiku registri põhjal arvutatud

Küsimustik

Küsimustiku põhjal arvutatud

Küsimustik

Rahvastiku register

Küsimustik

Tehniline

Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud

Muutuja nimi Muutuja selgitus

LEIBKOND Leibkonna number

HARUNR Leibkonna harunumber

ESU_LK Leibkonda identifitseeriv kood

LIIKMENR Leibkonnaliikme number

YX1 Leibkonnaliikme järjekorranumber

YA1 Sugu (y)

YA3 Seaduslik perekonnaseis

YA4 Kooselu seadusliku abikaasaga

YA5 Vabaabielus olemine

YA6 Sotsiaal-majanduslik seisund

YA7

Hariduse omandamine üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses

või kõrgkoolis

YC1 Rahvus – lühike jaotus

YC1K Rahvuse kood

YC2 Kodakondsus – lühike jaotus

YC2K Kodakondsuse kood

YC3 Sünniriik – lühike jaotus

ESUTE9 Üldine hinnang lapse tervisele

ESUTE12A Terviseprobleemi tõttu piiratud tavategevus - laps

YX2AASTAALG Vanus küsitlusaasta alguses

DEP_CH Leibkonnaliige on kuni 24-aastane sõltuv laps

DEP_CH17 Leibkonnaliige on kuni 17-aastane sõltuv laps

PARTNERI_LIIKMENR Leibkonnaliikme number – partner

HH_EQM_INC Leibkonna ekvivalentnetosissetulek (OECDM)

EQM_INC_QUINT Isiku ekvivalentsissetuleku kvintiil

SUHTV Isiku suhtelise vaesuse piir

ABSV Isiku absoluutse vaesuse piir

INC_D Leibkonna netotuludetsiil – leibkonnaliikme järgi

TPER_SEIS Tegelik perekonnaseis – pikk jaotus

MARITAL Tegelik perekonnaseis

SEC_I Enesehinnanguline sotsiaal-majanduslik seisund – 4-ne jaotus

ILMAJAETUS Isiku ilmajäetus

S_SEISUND Isiku sotsiaal-majanduslik seisund eelmisel nädalal

RAHVUS Rahvus – 2-ne jaotus

CITIN Kodakondsus – 3-ne jaotus, EL

VANUS_GR5

Isiku vanusevahemik – 5-aastane vanusegrupp uuringuaasta 1.

jaanuari seisuga

AGE_GR5

Isiku vanusevahemik – 5-aastane vanusegrupp küsitlushetke

seisuga

LIIKME_ST Leibkonnaliikme isikliku sissetuleku suurus

PUE Puude raskusaste

TVM Töövõimetuse protsent

TOOVOIME_ULATUS Määratud töövõime ulatus

KAAL_ISIK Isiku lõppkaal

KAAL_LAPS14 Lapse lõppkaal – kuni 14-aastased

PYSIV_SUHTV Isiku püsiva suhtelise vaesuse piir – longituud baasil

PYSIV_ABSV Isiku püsiva absoluutse vaesuse piir – longituud baasil

RG_1 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 1

RG_2 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 2

RG_3 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 3

RG_4 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 4

RG_5 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 5

RG_6 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 6

RG_7 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 7

RG_8 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 8

RG_9 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 9

RG_10 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 10

RG_11 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 11

RG_12 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 12

RG_13 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 13

RG_14 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 14

RG_15 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 15

RG_16 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 16

RG_17 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 17

RG_18 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 18

RG_19 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 19

RG_20 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 20

RB064

Longituud kaal (neli aastat), kõik praegused leibkonnaliikmed

(igas va

Muutuja väärtused Muutuja tüüp Allikas

NUM_INTEGER Tehniline

1 Mees

2 Naine

OTH Muu

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine Küsimustik

6 Vallaline, ei ole olnud seaduslikus abielus ega registreeritud

kooselus

2 Seaduslikus abielus

7 Registreeritud kooselus

3 Lahutatud

4 Lesk

UNK Teadmata

REF Keeldumine

NAP Ei ole rakendatav Küsimustik

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine Küsimustik

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine Küsimustik

122 Töötav

130 Töötu

147 Pensionär (vanadus-, paindlikul/ennetähtaegsel või

sooduspensionil)

149 Osalise või puuduva töövõimega mittetöötav (endine

töövõimetuspensionär)

174 Õpilane, üliõpilane

142b Kodune

140 Ajateenija, asendusteenistuja

OTH Muu

UNK Teadmata

REF Keeldumine

NAP Ei ole rakendatav Küsimustik

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine Küsimustik

EST Eestlane

RUS Venelane

OTH Muu

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine Rahvastiku register

Klassifikaator: RK2013v1var1 Rahvastiku register

233 Eesti

643 Venemaa

OTH Muu

898 Määramata

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine Rahvastiku register

Klassifikaator: kodak3N2013v2uus_203i Rahvastiku register

233 Eesti

933 Eesti endine territoorium Petserimaal või Narva jõe tagune

ala

643 Venemaa

804 Ukraina

112 Valgevene

OTH Muu

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine Küsimustik

125 Väga hea

109 Hea

201 Ei hea ega halb

311 Halb

330 Väga halb

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine Küsimustik

317 Oluliselt piiratud

324 Piiratud, aga mitte oluliselt

1081 Ei ole üldse piiratud

UNK Teadmata

REF Keeldumine

NAP Ei ole rakendatav Küsimustik

NUM_INTEGER Rahvastiku register

NUM_INTEGER Küsimustiku põhjal arvutatud

NUM_DECIMAL2 Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud

70 Esimene kvintiil

80 Teine kvintiil

90 Kolmas kvintiil

100 Neljas kvintiil

110 Viies kvintiil Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud

0 Isik on vaesuspiirist ülalpool

1 Isik on vaesuspiirist allpool

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud

0 Isik on vaesuspiirist ülalpool

1 Isik on vaesuspiirist allpool

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

120 Esimene detsiil

130 Teine detsiil

140 Kolmas detsiil

150 Neljas detsiil

160 Viies detsiil

170 Kuues detsiil

180 Seitsmes detsiil

190 Kaheksas detsiil

200 Üheksas detsiil

210 Kümnes detsiil Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud

1.9 Vallaline ja ei ole vabaabielus

2.1.8 Abielus ja elab koos abikaasaga

1.1 Vabaabielus

3.9 Lahutatud ja ei ole uuesti abiellunud / kooselus

4.9 Lesk ja ei ole uuesti abiellunud / kooselus

2.1.9 Abielus ja elab seaduslikust abikaasast lahus, ei ole uues

kooselus

UNK Teadmata Küsimustiku põhjal arvutatud

1.2 Vallaline

2.3 Abielus või vabaabielus

8 Lahutatud, lahuselav või lesk

UNK Teadmata Küsimustiku põhjal arvutatud

122 Töötav

130 Töötu

177 Mitteaktiivne

153 16-24 aastane (üli)õpilane Küsimustiku põhjal arvutatud

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine Küsimustiku põhjal arvutatud

1 Töötas

2 Töötu

3 Vanaduspensionär

4 Muu mitteaktiivne

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata Küsimustiku põhjal arvutatud

1 Eestlane

2 Mitte-eestlane

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata Rahvastiku register

233 Eesti

963 Muu EL liikmesriik

962 Muu riik

UNK Teadmata Rahvastiku register

01 15-19

02 20-24

03 25-29

04 30-34

05 35-39

06 40-44

07 45-49

08 50-54

09 55-59

10 60-64

11 65-69

12 70-74

13 75-79

14 80-84

15 85+

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata Küsimustiku põhjal arvutatud

01 15-19

02 20-24

03 25-29

04 30-34

05 35-39

06 40-44

07 45-49

08 50-54

09 55-59

10 60-64

11 65-69

12 70-74

13 75-79

14 80-84

15 85+

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata Küsimustiku põhjal arvutatud

K Keskmine puue

R Raske puue

S Sügav puue Sotsiaalkindlustusamet

NUM_DECIMAL3 Sotsiaalkindlustusamet

STRING Töötukassa

NUM_DECIMAL10 Tehniline

0 Isik on vaesuspiirist ülalpool

1 Isik on vaesuspiirist allpool

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

0 Isik on vaesuspiirist ülalpool

1 Isik on vaesuspiirist allpool

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

10 Abikaasa / elukaaslane

20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)

30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)

40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase

lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)

50 Vanem (sh kasuvanem)

60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)

70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei

ole bioloogiline vanavanem)

80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)

90 Muu sugulane

95 Muu mittesugulane Küsimustik

10 Abikaasa / elukaaslane

20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)

30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)

40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase

lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)

50 Vanem (sh kasuvanem)

60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)

70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei

ole bioloogiline vanavanem)

80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)

90 Muu sugulane

95 Muu mittesugulane Küsimustik

10 Abikaasa / elukaaslane

20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)

30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)

40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase

lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)

50 Vanem (sh kasuvanem)

60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)

70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei

ole bioloogiline vanavanem)

80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)

90 Muu sugulane

95 Muu mittesugulane Küsimustik

10 Abikaasa / elukaaslane

20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)

30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)

40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase

lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)

50 Vanem (sh kasuvanem)

60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)

70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei

ole bioloogiline vanavanem)

80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)

90 Muu sugulane

95 Muu mittesugulane Küsimustik

10 Abikaasa / elukaaslane

20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)

30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)

40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase

lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)

50 Vanem (sh kasuvanem)

60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)

70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei

ole bioloogiline vanavanem)

80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)

90 Muu sugulane

95 Muu mittesugulane Küsimustik

10 Abikaasa / elukaaslane

20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)

30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)

40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase

lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)

50 Vanem (sh kasuvanem)

60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)

70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei

ole bioloogiline vanavanem)

80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)

90 Muu sugulane

95 Muu mittesugulane Küsimustik

10 Abikaasa / elukaaslane

20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)

30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)

40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase

lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)

50 Vanem (sh kasuvanem)

60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)

70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei

ole bioloogiline vanavanem)

80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)

90 Muu sugulane

95 Muu mittesugulane Küsimustik

10 Abikaasa / elukaaslane

20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)

30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)

40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase

lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)

50 Vanem (sh kasuvanem)

60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)

70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei

ole bioloogiline vanavanem)

80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)

90 Muu sugulane

95 Muu mittesugulane Küsimustik

10 Abikaasa / elukaaslane

20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)

30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)

40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase

lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)

50 Vanem (sh kasuvanem)

60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)

70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei

ole bioloogiline vanavanem)

80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)

90 Muu sugulane

95 Muu mittesugulane Küsimustik

10 Abikaasa / elukaaslane

20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)

30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)

40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase

lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)

50 Vanem (sh kasuvanem)

60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)

70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei

ole bioloogiline vanavanem)

80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)

90 Muu sugulane

95 Muu mittesugulane Küsimustik

10 Abikaasa / elukaaslane

20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)

30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)

40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase

lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)

50 Vanem (sh kasuvanem)

60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)

70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei

ole bioloogiline vanavanem)

80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)

90 Muu sugulane

95 Muu mittesugulane Küsimustik

10 Abikaasa / elukaaslane

20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)

30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)

40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase

lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)

50 Vanem (sh kasuvanem)

60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)

70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei

ole bioloogiline vanavanem)

80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)

90 Muu sugulane

95 Muu mittesugulane Küsimustik

10 Abikaasa / elukaaslane

20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)

30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)

40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase

lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)

50 Vanem (sh kasuvanem)

60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)

70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei

ole bioloogiline vanavanem)

80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)

90 Muu sugulane

95 Muu mittesugulane Küsimustik

10 Abikaasa / elukaaslane

20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)

30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)

40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase

lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)

50 Vanem (sh kasuvanem)

60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)

70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei

ole bioloogiline vanavanem)

80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)

90 Muu sugulane

95 Muu mittesugulane Küsimustik

10 Abikaasa / elukaaslane

20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)

30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)

40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase

lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)

50 Vanem (sh kasuvanem)

60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)

70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei

ole bioloogiline vanavanem)

80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)

90 Muu sugulane

95 Muu mittesugulane Küsimustik

10 Abikaasa / elukaaslane

20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)

30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)

40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase

lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)

50 Vanem (sh kasuvanem)

60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)

70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei

ole bioloogiline vanavanem)

80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)

90 Muu sugulane

95 Muu mittesugulane Küsimustik

10 Abikaasa / elukaaslane

20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)

30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)

40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase

lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)

50 Vanem (sh kasuvanem)

60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)

70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei

ole bioloogiline vanavanem)

80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)

90 Muu sugulane

95 Muu mittesugulane Küsimustik

10 Abikaasa / elukaaslane

20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)

30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)

40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase

lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)

50 Vanem (sh kasuvanem)

60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)

70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei

ole bioloogiline vanavanem)

80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)

90 Muu sugulane

95 Muu mittesugulane Küsimustik

10 Abikaasa / elukaaslane

20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)

30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)

40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase

lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)

50 Vanem (sh kasuvanem)

60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)

70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei

ole bioloogiline vanavanem)

80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)

90 Muu sugulane

95 Muu mittesugulane Küsimustik

10 Abikaasa / elukaaslane

20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)

30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)

40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase

lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)

50 Vanem (sh kasuvanem)

60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)

70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei

ole bioloogiline vanavanem)

80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)

90 Muu sugulane

95 Muu mittesugulane Küsimustik

NUM_DECIMAL5 Tehniline

Rahvastiku register

Küsimustiku põhjal arvutatud

Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud

Küsimustiku põhjal arvutatud

Rahvastiku register

Küsimustiku põhjal arvutatud

Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud

Sotsiaalkindlustusamet

Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud

Muutuja nimi Muutuja selgitus

LIIKMENR Leibkonnaliikme number

LEIBKOND Leibkonna number

HARUNR Leibkonna harunumber

ESU_LK Leibkonda identifitseeriv kood

YX1 Leibkonnaliikme järjekorranumber

YA1 Sugu (y)

YF17 Töö olemasolu minevikus

ESUF02 Töötatud aastate arv

YF1 Praegune sotsiaal-majanduslik seisund

YF3K Praeguse töökoha majandusüksuse peamise tegevusala kood

YF9K Ameti kood praegusel töökohal

YF23 Põhitöökoha töökoormus

YF14 Juhtimiskohustuste olemasolu praegusel töökohal

ESUGB9 Keskmine netokuutöötasu põhitööl

ESUGB1 Võimalus kaotada praegune töökoht järgmisel aastal

ESUGB2

Võimalus leida töökoha kaotuse korral oskustele ja

kogemustele vastav töökoht

ESUG21 Kõrvaltöökoha olemasolu eelmisel nädalal lisaks põhitööle

ESUG23 Tavaline töötatud tundide hulk nädalas põhi- ja kõrvaltöödel

ESUG24 Alla 30 tunni nädalas töötamise põhjus

ESUSL1 Hinnang laste ideaalsele arvule perekonnas

ESUSL2 Soovitud laste arv

ESUSL3 Saadud laste arv

ESUSL4 Lapse saamise soov järgmistel aastatel

ESUSL5 Takistused lapse saamisel

ESUSL6A1 Lapse saamist takistav põhjus – enda terviseprobleemid

ESUSL6A2 Lapse saamist takistav põhjus – partneri terviseprobleemid

ESUSL6A3 Lapse saamist takistav põhjus – enda vanus

ESUSL6A4 Lapse saamist takistav põhjus – partneri vanus

ESUSL6A5 Lapse saamist takistav põhjus – majanduslikud põhjused

ESUSL6A6 Lapse saamist takistav põhjus – lastehoiu kättesaadavus

ESUSL6A7 Lapse saamist takistav põhjus – lastega kaasnevad kulutused

ESUSL6A8 Lapse saamist takistav põhjus – enda õpingud

ESUSL6A9 Lapse saamist takistav põhjus – partneri õpingud

ESUSL6A10 Lapse saamist takistav põhjus – enda karjäär

ESUSL6A11 Lapse saamist takistav põhjus – partneri karjäär

ESUSL6A12 Lapse saamist takistav põhjus – sobiva eluruumi kättesaadavus

ESUSL6A13

Lapse saamist takistav põhjus – sobiva partneri puudumine (sh

suhteprobleemid)

ESUSL6A14

Lapse saamist takistav põhjus – rahvastiku kasv maailmas ja

keskkonnaprobleemid

ESUSL6A15 Lapse saamist takistav põhjus – ebastabiilsus ühiskonnas

ESUSL6A16 Lapse saamist takistav põhjus – muu, korduv

ESUHE30A Üldine rahulolu oma eluga

ESUHE37A Rahulolu oma praeguse tööga

KAAL_ISIK Isiku lõppkaal

YX2AASTAALG Vanus küsitlusaasta alguses

VANUS_GR5

Isiku vanusevahemik – 5-aastane vanusegrupp uuringuaasta 1.

jaanuari seisuga

HH_INC_D Leibkonna netosissetuleku detsiil

SUHTV Isiku suhtelise vaesuse piir

ABSV Isiku absoluutse vaesuse piir

ILMAJAETUS Isiku ilmajäetus

EQM_INC_QUINT Isiku ekvivalentsissetuleku kvintiil

HH_EQM_INC_D Leibkonna ekvivalentnetosissetuleku (OECDM) detsiil

HH_INC_D Leibkonna netosissetuleku detsiil

LIIKME_ST Leibkonnaliikme isikliku sissetuleku suurus

TPER_SEIS Tegelik perekonnaseis – pikk jaotus

EC_SC_P Praeguse töökoha (asutus/ettevõte) tegevusala

EC_SC Praeguse või viimase töökoha (asutus/ettevõte) tegevusala

OC_1_P Praeguse ametiala ISCO kood – 1-kohaline

EDUCAT Omandatud haridustase

ISC_4 Haridustase ISCED 2011 taseme järgi – neljal tasemel

OP_TASE Õpitav haridustase ISCED2011 järgi – Eestis ja välisriigis

SEC Enesehinnanguline sotsiaal-majanduslik seisund

PUE Puude raskusaste

TVM Töövõimetuse protsent

Muutuja väärtused Muutuja tüüp Allikas

NUM_INTEGER Tehniline

1 Mees

2 Naine

OTH Muu

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine Küsimustik

197 Ei ole kunagi töötanud

19801 Jah, töökogemus piirdub juhutöödega

19901 Jah, töökogemus on juhutöödest pikem

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine Küsimustik

NUM_INTEGER Küsimustik

122 Töötav

130 Töötu

147 Pensionär (vanadus-, paindlikul/ennetähtaegsel või

sooduspensionil)

149 Osalise või puuduva töövõimega mittetöötav (endine

töövõimetuspensionär)

174 Õpilane, üliõpilane

142b Kodune

140 Ajateenija, asendusteenistuja

OTH Muu

UNK Teadmata

REF Keeldumine

NAP Ei ole rakendatav Küsimustik

Klassifikaator: EMTAK2008loe Küsimustik

Klassifikaator: AKloe2008v1.5b

109 Täistööaeg

111 Osaline tööaeg

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine Küsimustik

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine Küsimustik

NUM_DECIMAL2 Küsimustik

101 Jah, kindlasti

103 Tõenäoliselt jah

203 Tõenäoliselt mitte

201 Kindlasti mitte

302 Raske öelda

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine Küsimustik

101 Jah, kindlasti

103 Tõenäoliselt jah

203 Tõenäoliselt mitte

201 Kindlasti mitte

302 Raske öelda

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine Küsimustik

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine Küsimustik

204 Vähem kui 30 tundi nädalas

205 30 ja rohkem tundi nädalas

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine Küsimustik

326 Õpingud, koolitus

321 Enda haigus, terviseprobleem või puue

322 Soov töötada rohkem kui 30 tundi nädalas, kuid ei ole

leidnud sobivat tööd

325 Ei soovi kauem töötada

353 Vajadus hoolitseda laste ja / või teiste pereliikmete eest,

teha koduseid majapidamistöid

354 Selles ametis on täistööaeg alla 30 tunni nädalas

OTH Muu

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine Küsimustik

1 Mitte ühtegi

2 1

3 2

4 3

5 4

6 5

7 6

8 Rohkem kui 6

9 Ei oska öelda

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata

1 Mitte ühtegi

2 1

3 2

4 3

5 4

6 5

7 6

8 Rohkem kui 6

9 Ei oska öelda

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata Küsimustik

10 Mitte ühtegi

11 1

12 2

13 3

14 4

15 5

16 6

17 7

18 8

19 9

20 10 või rohkem

21 Ei oska öelda

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata Küsimustik

1 Jah, kindlasti

2 Tõenäoliselt jah

3 Tõenäoliselt mitte

4 Kindlasti mitte

5 Raske öelda

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata Küsimustik

1 Jah

2 Ei

3 Ei soovi (rohkem) lapsi

4 Ei oska öelda

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine Küsimustik

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine Küsimustik

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine Küsimustik

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine Küsimustik

00 0 - "üldse ei ole rahul"

01 1

02 2

03 3

04 4

05 5

06 6

07 7

08 8

09 9

10 10 - "täiesti rahul"

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata Küsimustik

00 0 - "üldse ei ole rahul"

01 1

02 2

03 3

04 4

05 5

06 6

07 7

08 8

09 9

10 10 - "täiesti rahul"

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata Küsimustik

NUM_DECIMAL10 Tehniline

NUM_INTEGER Küsimustiku põhjal arvutatud

01 15-19

02 20-24

03 25-29

04 30-34

05 35-39

06 40-44

07 45-49

08 50-54

09 55-59

10 60-64

11 65-69

12 70-74

13 75-79

14 80-84

15 85+

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata Küsimustiku põhjal arvutatud

120 Esimene detsiil

130 Teine detsiil

140 Kolmas detsiil

150 Neljas detsiil

160 Viies detsiil

170 Kuues detsiil

180 Seitsmes detsiil

190 Kaheksas detsiil

200 Üheksas detsiil

0 Isik on vaesuspiirist ülalpool

1 Isik on vaesuspiirist allpool

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

0 Isik on vaesuspiirist ülalpool

1 Isik on vaesuspiirist allpool

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine Küsimustiku põhjal arvutatud

70 Esimene kvintiil

80 Teine kvintiil

90 Kolmas kvintiil

100 Neljas kvintiil

120 Esimene detsiil

130 Teine detsiil

140 Kolmas detsiil

150 Neljas detsiil

160 Viies detsiil

170 Kuues detsiil

180 Seitsmes detsiil

190 Kaheksas detsiil

200 Üheksas detsiil

120 Esimene detsiil

130 Teine detsiil

140 Kolmas detsiil

150 Neljas detsiil

160 Viies detsiil

170 Kuues detsiil

180 Seitsmes detsiil

190 Kaheksas detsiil

200 Üheksas detsiil

1.9 Vallaline ja ei ole vabaabielus

2.1.8 Abielus ja elab koos abikaasaga

1.1 Vabaabielus

3.9 Lahutatud ja ei ole uuesti abiellunud / kooselus

4.9 Lesk ja ei ole uuesti abiellunud / kooselus

2.1.9 Abielus ja elab seaduslikust abikaasast lahus, ei ole uues

kooselus

UNK Teadmata Küsimustiku põhjal arvutatud

1 Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus; kalapüük

2 Mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia, gaasi- ja

veevarustus

3 Ehitus

4 Hulgi- ja jaekaubandus; hotellid ja restoranid; veondus,

laondus, side

5 Finantsvahendus; kinnisvara, rentimine ja äritegevus

6 Avalik haldus ja riigikaitse; haridus; tervishoid ja

sotsiaalhoolekanne; muu ühiskonna, sotsiaal- ja isikuteenindus;

palgatöötajatega kodumajapidamiste ja kodumajapidamiste

oma tarbeks mõeldud eristamata tootmine

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata Küsimustiku põhjal arvutatud

1 Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus; kalapüük

2 Mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia, gaasi- ja

veevarustus

3 Ehitus

4 Hulgi- ja jaekaubandus; hotellid ja restoranid; veondus,

laondus, side

5 Finantsvahendus; kinnisvara, rentimine ja äritegevus

6 Avalik haldus ja riigikaitse; haridus; tervishoid ja

sotsiaalhoolekanne; muu ühiskonna, sotsiaal- ja isikuteenindus;

palgatöötajatega kodumajapidamiste ja kodumajapidamiste

oma tarbeks mõeldud eristamata tootmine

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata Küsimustiku põhjal arvutatud

0 SÕJAVÄELASED

1 JUHID

2 TIPPSPETSIALISTID

3 TEHNIKUD JA KESKASTME SPETSIALISTID

4 AMETNIKUD

5 TEENINDUS- JA MÜÜGITÖÖTAJAD

6 PÕLLUMAJANDUSE, METSANDUSE, JAHINDUSE JA

KALANDUSE OSKUSTÖÖTAJAD

7 OSKUSTÖÖTAJAD JA KÄSITÖÖLISED

8 SEADME- JA MASINAOPERAATORID JA KOOSTAJAD

9 LIHTTÖÖLISED

UNK Ametiala teadmata Küsimustiku põhjal arvutatud

0 Alusharidus (koolieelne haridus) või alghariduseta

1 Põhiharidus (põhikooli 1.-6. klass)

2 Põhiharidus (põhikooli 7.-9. klass)

3 Keskharidus

4 Kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil

5 Keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil

6 Bakalaureus või sellega võrdsustatud haridus (rakendus- ja

kutsekõrgharidus, diplomiõpe)

7 Magister või sellega võrdsustatud haridus

8 Doktor või sellega võrdsustatud haridus

UNK Teadmata

REF Keeldumine Küsimustiku põhjal arvutatud

2443 Põhiharidus või alla selle

3 Keskharidus

5 Keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil

5K8 Kõrgharidus Küsimustiku põhjal arvutatud

0 Alusharidus (koolieelne haridus) või alghariduseta

1 Põhiharidus (põhikooli 1.-6. klass)

2 Põhiharidus (põhikooli 7.-9. klass)

3 Keskharidus, keskeri- või tehnikumiharidus põhihariduse

baasil, kutsekeskharidus või kutseõpe põhihariduse baasil

4 Kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil

5 Keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil

6 Bakalaureus või sellega võrdsustatud haridus (rakendus- ja

kutsekõrgharidus, diplomiõpe)

7 Magister või sellega võrdsustatud haridus

8 Doktor või sellega võrdsustatud haridus

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata Küsimustiku põhjal arvutatud

122 Töötav

130 Töötu

147 Pensionär (vanadus-, paindlikul/ennetähtaegsel või

sooduspensionil)

149 Osalise või puuduva töövõimega mittetöötav (endine

töövõimetuspensionär)

174 Õpilane, üliõpilane

142b Kodune

140 Ajateenija, asendusteenistuja

OTH Muu

UNK Teadmata

REF Keeldumine

NAP Ei ole rakendatav Küsimustiku põhjal arvutatud

K Keskmine puue

R Raske puue

S Sügav puue Sotsiaalkindlustusamet

NUM_DECIMAL3 Sotsiaalkindlustusamet

Küsimustiku põhjal arvutatud

Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud

Küsimustiku põhjal arvutatud

Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud

Küsimustiku põhjal arvutatud

Sotsiaalkindlustusamet

Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud

Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus.pdf

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/24/25-2

Otsuse tegija

Andmekaitse Inspektsiooni valdkonnajuht Virve Lans

Otsuse tegemise aeg ja koht 16.12.2024 Tallinnas

Taotluse esitaja

Marion Rummo

Sotsiaalministeerium [email protected] [email protected]

RESOLUTSIOON Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõike 5 alusel otsustab Andmekaitse Inspektsioon (AKI):

1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemise uuringus

„Eesti Sotsiaaluuringusse pereplaneerimist kirjeldavate andmete lisamine“

25.11.2024 taotluses esitatud tingimustel ja mahus.

2. Sotsiaalministeeriumil (SoM) esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri

algandmete kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 10.3 (2034. aasta III

kvartali lõpuks).

VAIDLUSTAMISVIIDE

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED

Esitatud otsuse Lisades:

Lisa 1_Taotlus_Eesti Sotsiaaluuringusse pereplaneerimist kirjeldavate andmete lisamine

Lisa 2_Töödeldavate andmete koosseis koos allikatega

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED

1. IKS § 6 lg 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja

uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on

2 (3)

täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja

andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. AKI kontrollib enne nimetatud

isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja

arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete

töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.

2. IKS § 6 lg 4 kohaselt kontrollib AKI IKS §-s 6 sätestatud tingimuste täitmist, kui uuring

põhineb eriliiki isikuandmetel ning puudub valdkondlik eetikakomitee. SoM on pöördunud

SoM-i Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee poole, kes on oma 20.11.2024

vastuses asunud seisukohale, et selliseid taotlusi ei ole võimalik eetikakomitee poolt

hinnata, kuna tegemist on juba käimasoleva uuringu muudatusettepanekuga, mille

põhiosaga eetikakomitee ei ole kursis.

3. IKS § 6 lg 3 sätestab tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus

andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema.

Üheks tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist

võimaldavate andmete eemaldamist. AKI nõustub, et pärast isikute tuvastamist

võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine

ebamõistlikult raske. Lisaks on taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku

huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste

mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi.

4. SoM-i taotluse kohaselt viiakse uuring läbi erinevates etappides erinevatel õiguslikel

alustel järgmiselt:

a. uuringus osalemise kutse saatmine toimub ilma andmesubjekti nõusolekuta.

b. Pereplaneerimise mooduli küsimuste etapis toimub andmetöötlus andmesubjekti

nõusoleku alusel.

c. ESU raames töödeldavate andmete liitmine pereplaneerimise moodulile (ESU

andmete taaskasutamine) toimub andmesubjekti nõusolekuta.

d. Pereplaneerimise moodulis soovitud laste arvu kohta vastanud isikutele

Statistikaameti registrist kolme aasta jooksul pärast vastamist tegeliku laste arvu

muutuse lisamine toimub andmesubjekti nõusolekuta.

AKI kooskõlastuse kohustus on punktides a, c ja d kirjeldatud pereplaneerimise uuringu

etappide osas. Siinjuures märgib AKI, et kuivõrd isikuandmete töötlemine toimub erinevatel etappidel

erinevatel õiguslikel alustel, siis peab andmesubjektile läbipaistvalt selgitama kogu

pereplaneerimise uuringu käigus toimuvat andmetöötlust. Inimesele ei tohi jääda muljet, et

kogu uuring toimub nõusoleku alusel. Kui seda ei selgitata, siis ei ole tagatud läbipaistvuse

põhimõtte järgimine.

5. Isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) üks olulisemaid põhimõtteid on läbipaistvuse

põhimõte, mida peab isikuandmete töötleja järgima. Läbipaistvuse põhimõtte järgimiseks

tuleb esitada andmesubjektidele teave andmetöötluse kohta. Andmesubjektile tuleb esitada

isikuandmete töötlemise kohta teave selges ja lihtsas keeles ehk see peab olema

andmesubjektile arusaadav. Seega tuleb juba ESU uuringukutses selgitada, et ESU uuring

hõlmab ka teisi uuringuid ning soovitatavalt tuua välja, millised moodulid puudutavad teisi

uuringuid ning kust on võimalik täiendavat teavet saada.

Kui küsitlus saadetakse inimesele elektrooniliselt, siis peab lisaks uuringukutses kajastatud

selgitustele olema pereplaneerimise mooduli ees teave, et tegemist on SoM-i uuringuga

ning millisel õiguslikul alusel ja tingimustel uuring läbi viiakse. Kui kogu teavet ei ole

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679.

3 (3)

võimalik pereplaneerimise mooduli ette panna, siis peab inimesele olema selgelt aru saada,

et tegemist on ESU uuringusse lõimitud SoM-i pereplaneerimise uuringuga ning viide kus

on võimalik täiendava teabega tutvuda. Kuivõrd pereplaneerimise mooduli küsimustiku

etapp viiakse läbi nõusoleku alusel, siis peavad olema täidetud ka nõusoleku võtmise

tingimused.

Kui küsitlus viiakse läbi telefoniküsitlusena või kohapealse intervjuuna või muul sarnasel

viisil, siis tuleb küsitlejal enne SoM-i pereplaneerimise uuringu mooduli küsimuste

esitamist inimesele selgitada, et see osa puudutab SoM-i pereplaneerimise uuringut,

millisel õiguslikul alusel seda läbi viiakse, millises mahus isikuandmeid selle raames

töödeldakse ja muu teave isikuandmete töötlemise kohta ehk küsitleja peab selgitama

SoM-i pereplaneerimise uuringus toimuvat isikuandmete töötlemist (sh andmesubjekti

nõusolekuta toimuvat andmetöötlust) ja oskama inimest suunata täiendava teabega

tutvuma. Lisaks juhib AKI tähelepanu asjaolule, et hoolimata uuringu metoodikast, mille kohaselt

võib olla ette nähtud inimesele meeldetuletuste saatmine või korduv helistamine, tuleb alati

arvestada inimese tahtega ehk kui inimene keeldub vastamisest, avaldab soovi uuringus

mitte osaleda, siis tuleb seda austada. Inimesel ei tohi tekkida tunnet, et teda survestatakse

uuringus osalema.

6. Isikuandmete töötlemise nõusolek peab vastama IKÜM art 4 p 11, art 7 tingimustele

arvestades põhjenduspunkti 32. Nõusolek on andmesubjekti vabatahtlik, konkreetne,

teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega nõustub enda kohta käivate isikuandmete

töötlemisega. Nõusolek peab olema selgesõnaline ja konkreetne kinnitus kirjalikus,

elektroonilises või suulises vormis. Nõusoleku sõnastamisel tuleb arvestada sihtgrupiga,

kellelt nõusolekut küsitakse. Nõusoleku vormis peab olema teave, kes on isikuandmete

vastutav töötleja ning millisel eesmärgil isikuandmeid töödeldakse. Lisaks tuleb

andmesubjekti teavitada võimalusest nõusolek tagasi võtta ja seda enne nõusoleku andmist.

7. AKI kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud

25.11.2024 inspektsioonile esitatud taotluses.

8. Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest AKI-t teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Virve Lans

valdkonnajuht

peadirektori volitusel

Lisad: Lisa 1_Taotlus_Eesti Sotsiaaluuringusse pereplaneerimist kirjeldavate andmete lisamine. Lisa 2_Töödeldavate andmete koosseis koos allikatega

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled

Otsuse edastamine

Failid

Digiallkirjad

Seosed