Pöördumine

Austatud Kultuuriminister ja Õiguskantsler,

Soovin teie seisukohta ja abi küsimuses, kuidas Eesti laulu- ja tantsupeo traditsioon saaks paremini toetada ühiskonna mitmekesisust ja luua sedakaudu ühtekuuluvustunnet. Pöördun tulenevalt asjaolust, et olen registreerinud kurtidest koosneva koori osalema järgmisel üldlaulupeol. Enne eesolevaid eelproove pöördusin peo kunstilise juhi Heli Jürgensoni ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA (ELT SA) juhi Margus Toomla poole seoses oma kollektiivi eripäraga ja sooviga teha koostööd. Olen lubanud, et vastutan antud kollektiivi kommunikatsiooni ja ligipääsetavuse (viipekeele tõlgi) eest ise nii korralduslikus kui ka finantsilises plaanis, kuna mul on selles osas olemas suurem kogemus kui neil antud hetkel.

Kahjuks on aga ELT SA juhid andnud mõista, et sellist kollektiivi ei soovita peole kaasata. Nende otsust toetavad argumendid tekitavad aga mitmeid küsimusi, mille osas palun teie hinnangut ja seisukohta. Nende kirja olen ka edasi saatnud teile (all).

Olen ELT SA juhtidele kinnitanud, et aktsepteerin nende otsust ja ei soovi seda avalikult vaidlustada. Küll aga soovin Kultuuriministri ja Õiguskantsleri seisukohta, et aidata kaasa tulevase laulupeo aruteludele.

Probleemsed aspektid ELT SA vastuses

Turvalisuse argument

ELT SA vastuses väidetakse, et kurtide koori kaasamine tekitab "turvalisuse, teemale fokusseerimise ja õige rõhuasetuse" probleeme. Konkreetsemalt selgitatakse, et laulupeol osalejate suur hulk ja mitmed korralduslikud küsimused muudavad kurtide kaasamise keeruliseks. Kuigi on arusaadav, et mahutavus ja osalejate suur arv võivad olla väljakutsed, räägime täna siiski 13 lauljast koosnevast koorist, mis ei tohiks selliseid probleeme oluliselt süvendada.

Lisaks on keeruline mõista, kuidas antud koori kaasamine "tekitab palju küsimusi, mida pole üheselt võimalik seletada ja lahendada". Minu kogemus näitab vastupidist: olen korraldanud viimase kolme aasta jooksul ühtekuuluvuskontserte (3.detsembril) koostöös Eesti Puuetega Inimeste kojaga ja paljude teiste koostööpartneritega, mis on tõestanud, et puuetega inimeste kaasamine on lahendatav ja täiesti üheselt mõistetav. Lisaks on Eestis toimunud mitmeid erivajadustega inimeste laulu- ja tantsupidusid, mis kinnitavad, et nende osalemine rikastab sündmusi ega tekita korralduslikke lahendamatuid raskusi.

Siinkohal palun teie seisukohta, kas sellise väite esitamine, ilma et turvalisuse muredele toodaks tõendeid või selgitusi, ei ole diskrimineeriv ja stigmatiseeriv. Kurtide kogukond osaleb aktiivselt rahvusvahelistes ja kodumaistes suurüritustes (nt paraolümpiamängud) , kus nende kaasamine ei ole kunagi tekitanud turvalisuse küsimusi. Kas on alust arvata, et viiplemisega esinev koor ohustaks lauluväljaku turvalisust rohkem kui teised osalejad?

Vastuolu laulupeo algmõttega

ELT SA seisukoht, et "laulupidu ei saa olla ainuke koht kõikide Eestis oluliste ühiskondlike probleemide ja valupunktide lahendamiseks", viitab sellele, nagu oleks kurtide kaasamine üheks probleemiks, mida laulupidu ei peaks kajastama. Selline väljendusviis tundub olevat vastuolus laulupeo ajaloolise eesmärgiga. Eesti laulupidu sai alguse rahvusliku ühtekuuluvustunde loomisest, olles platvormiks, kus ühiskonna eri kihid said ühist identiteeti ja solidaarsust väljendada.

Kaasates mitmekesisust näitavaid osalejaid, näiteks kurtide koori, on võimalik tuua esile tänapäeva Eesti ühtekuuluvustunde kaasaegsed väljendused. Kas te ei näe, et kurtide kogukonna välistamine laulupeolt mitte ainult ei kahanda ühtekuuluvustunnet, vaid on ka vastuolus selle traditsiooni algmõttega?

Arutelu avamine laulupeo tuleviku üle

Eile (12. detsembril) kuulutati välja ideekavandi konkurss 2028. aasta laulu- ja tantsupeoks. Minu pöördumise teiseks eesmärgiks on algatada diskussioon selle üle, kuidas tuua laulupidu tagasi selle algmõtte juurde ning muuta see jätkuvalt tähtsaks ühtekuuluvustunde ja mitmekesisuse sümboliks. Eriti tähtis on, et laulupeo traditsioon peegeldaks tänapäeva Eesti mitmekesist ühiskonda, kus igaühel on võimalus panustada ja osa saada.

Seetõttu palun Kultuuriministrilt ja Õiguskantslerilt hinnangut järgmistele küsimustele:

1. Kas ELT SA otsus jätta kurtide koor laulupeolt eemale, tuginedes turvalisuse või korralduslike raskuste argumendile, on kooskõlas Eesti põhiseaduse ja võrdse kohtlemise seadusega, mis keelavad diskrimineerimise?

2. Kuidas tagada, et Eesti laulu- ja tantsupeo traditsioon säilitaks oma algse eesmärgi – tuua ühiskond kokku ja edendada ühtekuuluvustunnet –, olles samal ajal avatud ja kaasav kaasaegses mitmekesises ühiskonnas?

Lisaks on oluline rõhutada, et UNESCO kultuurilise mitmekesisuse deklaratsioon (2001) tunnustab kultuuride ja kogukondade mitmekesisust kui inimkonna ühise rikkuse allikat, mis peab kajastuma ka rahvuslikel kultuuriüritustel. Eesti põhiseaduse §12 sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed ning kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, soo, keele, päritolu, veendumuste, usutunnistuse ega muude asjaolude tõttu. Kurtide koori välistamine ilma piisava põhjenduseta võib viidata nende õiguste kaudsele piiramisele, mis on vastuolus nii põhiseaduse kui ka rahvusvaheliste normidega.

Tänan teid ette teie seisukohtade ja ettepanekute eest ning olen valmis osalema edasistes aruteludes ja pakkuma konstruktiivseid lahendusi. Usun, et koos suudame muuta Eesti laulu- ja tantsupeo veelgi inspireerivamaks sümboliks, mis peegeldab meie ühiskonna rikkust ja mitmekesisust.


Lugupidamisega,
Edmar Tuul
566 28296