Sissetulev kiri
| Dokumendiregister | Harju Maakohus |
| Viit | 6-3/24-30 |
| Registreeritud | 02.02.2024 |
| Sünkroonitud | 26.03.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 6 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs |
| Sari | 6-3 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 6-3/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Justiitsministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Justiitsministeerium |
| Vastutaja | Estra Lutus (Harju Maakohus, Kohtu esimehe juhtimisvaldkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Väljatöötamiskavatsus 23.01.2024
Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kutsesaladusega seotud
ametiprivileegide kaitse tõhustamine kriminaalmenetluses)
1. Lahendatav probleem
Tänapäevase kriminaalmenetluses üheks keskseks küsimuseks on, kuidas viia menetlus
eesmärgipäraselt läbi ilma menetlusega kokku puutuvate inimeste privaatsusõigusesse liigselt
sekkumata. Õigus eraelu puutumatusele ja informatsioonilisele enesemääramisele on oluline
põhiõigus sõltumata sellest, kes on menetlusosalised või missugust tegu isikule ette heidetakse.
Teatud ametite pidajatele näeb seadusandlus ette kohustuse pidada ametisaladust, kuna nende
ametite pidajad oma töö tõttu saavad teadlikuks oma klientide või koostööpartnerite
eraelulistest seikadest. Selline teave on ametiülesannete täitmiseks neile hädavajalik, kuid
inimesed sellist teavet neile ei avaldaks, kui ei oleks kindel, et informatsioon ka saladuseks
jääb. Sellisteks ametiteks on näiteks advokaat, arst, notar, kohtutäitur, lepitaja, patendivolinik,
kirikuõpetaja või krediidiasutuse töötaja, kelle kõikide jaoks on seadustes kehtestatud kohustus
ametisaladust hoida.
Eraldi tuleks sellise elukutse näitena esile tõsta advokaate, kelle töö eeldab usaldusliku suhte
loomist kliendiga, sh õigusliku vaidluse asjaolude ausat arutamist, et advokaat saaks anda
parimat võimalikku õigusnõu. Selle hulgas peab klient saama avaldada ka andmeid, mis
avalikuks tulles võiksid olla tema jaoks kahjulikud, kartmata, et riik võiks advokaadilt kliendiga
arutatu välja nõuda ning selle pinnalt süüdimõistva otsuse teha. See info peab olema salajane
ning seadusega kaitstud, kuna vastasel korral klient advokaati usaldada ei saaks ja advokaat
järelikult ei saaks ka kvaliteetset õigusteenust osutada.
Seaduseelnõuga on plaanis lahendada kolm probleemi.
A. Advokaadi kutsesaladuse ebapiisav kaitstus kriminaalmenetluses
Kehtiv seadus näeb küll ette advokaadile õiguse kutsetegevusega seoses teatavaks saanud
teavet mitte avaldada ülekuulamisel ning nõuab, et advokaadibüroo läbiotsimiseks oleks
kohtu luba, ent seadus ei sätesta, kuidas vältida büroo läbiotsimisel või advokaadi
andmekandjate uurimisel, asjasse mitte puutuvate isikute delikaatsete (ja potentsiaalselt ka
inkrimineerivate)andmete sattumist menetleja kätte. Samuti ei ole sätestatud mingit
eriregulatsiooni advokaadi asjade vaatluse, läbivaatuse ja advokaadi suhtes
jälitustoimingute tegemise kohta, mis arvestaks advokaadi erilise staatusega
kriminaalmenetluses.
B. Ametiprivileegide vaid fragmentaarne kaitse kriminaalmenetluses
Probleem seisneb selles, et kõikide ametisaladuste kaitse kriminaalmenetluses on seni olnud
vaid fragmentaarne. Ametisaladuse hoidmiseks kohustatud isik küll ei pea KrMS § 72
kohaselt ametisaladust avaldama tunnistajana ülekuulamisel (nn ametiprivileeg), kuid see
ei takista uurimisasutusel teiste KrMS sätete alusel nõuda välja või läbiotsimisel ära võtta
ametisaladust sisaldavaid teabekandjaid. Teisisõnu on puuduliku regulatsiooni tõttu
õiguslik olukord, kus menetluses kaitstakse küll ametipidaja personaalset head nime ja
isiklikku emotsionaalset heaolu seeläbi, et ta saab ütluste andmisest keelduda, ent
ametisaladust avalikuks saamise eest tegelikult ei kaitsta, kuna selle saab kätte
andmekandjate kujul. See olukord paneb ametisaladuse hoidmise kohustusega isikud
olukorda, kus neil ei ole võimalik oma seadusest tulenevat kohustust täita või nad peavad
hoiduma olulise teabe dokumenteerimisest, et klientide usaldust kaitsta.
C. Regulatsiooni puudumine, mis võimaldaks tasakaalustada kriminaalmenetluse huve ja
privaatsusõiguse riivet ametiprivileegiga kaitstud teavet sisaldavate tõendite kogumisel
kriminaalmenetluses
Riigikohus on terviseandmete osas teinud otsuse kriminaalasjas nr 1-20-5071, mille kohaselt
on terviseandmeid kriminaalmenetluses lubatud välja nõuda üksnes patsiendi nõusolekul. See
lahendus küll tugevdab oluliselt privaatsuse kaitset, kuid võtab patsiendi nõusoleku puudumisel
võimaluse tõe tuvastamiseks vajalikku teavet saada ka juhtudel, mil see oleks hädavajalik, et
vältida kriminaalmenetluses väärlahendi tegemist (nt olukorras, kus isik on selgelt piiratud
teovõimega, kuid eestkostja või muu kehtiva volitusega esindajata, mistõttu ei ole kedagi, kes
saaks tema andmete edastamiseks kehtiva nõusoleku anda, kuid kohtupsühhiaatriaekspertiis on
vajalik süüvõime kindlaks tegemiseks; või inimene ise on kuriteo tõttu surnud, kuid kuna
pärimismenetlus pole veel lõpuni viidud ja võib potentsiaalselt kesta aastaid, ei ole teada isik,
kes saaks kannatanu terviseandmete avaldamiseks nõusoleku anda ja seetõttu ei saa
kriminaalmenetlust lõpule viia). Samuti puudub praegusel ajal kriminaalmenetluse seadustikus
menetluskord otsustamaks mõnede muude ametiprivileegiga kaitstud isikute käest andmete
nõudmise lubatavust, ehkki kohtu loa nõue on eriseadustesse kirjutatud (nt NotS § 3 lg 2).
Asjaolu, et sisuliselt kriminaalmenetluslikku tõendite kogumise küsimust reguleeritakse
väljaspool kriminaalmenetluse seadustikku, tekitab olukorra, mis ei pruugi olla kooskõlas
põhiseadusega, mille kohaselt kohtumenetluse seadustikud tuleb kehtestada Riigikogu
koosseisu häälteenamusega.
Probleemidele on erineva nurga alt tähelepanu juhitud nii Eesti õiguskirjanduses, kui ka
Riigikohtu ning Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikas, mh on kohtud tuvastanud
menetlusosaliste õiguste rikkumised ja puudujäägid valdkonna riigisiseses regulatsioonis.
2. Eesmärgid
Väljatöötatava eelnõu eesmärgiks on täpsustada kriminaalmenetluses ametiprivileegide ulatust
ning luua menetluses mehhanismid, mis tagaksid, et privileegiga kaetud teave oleks igakülgselt
kaitstud. Eelnõu teiseks eesmärgiks on tasakaalustada omavahel kriminaalmenetluse huvid ja
inimeste õigus eraelu puutumatusele. Sellel eesmärgil täpsustatakse seaduses võimalused
ametisaladusega kaetud teabe saamiseks ning piiratakse võimalusi ametiprivileegist
möödahiilimiseks. Nii vähendatakse võimalust, et Eesti rikub Euroopa inimõiguste
konventsioonis ja muudes rahvusvahelistes lepingutes võetud kohustusi inimeste põhiõiguste
kaitsel.
Teisalt sätestatakse konkreetsed võimalused ametiprivileegiga kaetud andmetele menetlusliku
tõendamisvajaduse korral piiratud juhtumitel siiski ligi pääseda, et võimaldada
kriminaalmenetluses tõe tuvastamine.
Eelnõu ei ole otseselt seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu
õiguse rakendamisega, kuid viib riigisisese õiguse paremini kooskõlla Euroopa inimõiguste ja
põhivabaduste kaitse konventsiooni ning EIK praktikaga ning eemaldab takistused
kriminaalmenetluse efektiivsel läbiviimisel. Eelnõu koostamine ja jõustamine on
Justiitsministeeriumi tööplaaniline ülesanne.
3. Võimalikud lahendused
A. Advokaadi ametisaladuse ebapiisav kaitstus
Võimaliku lahendusena tuleb kõne alla üksnes seaduse muutmine, kuna kriminaalmenetluse
praktika ühetaoliseks suunamiseks ja õiguskindluse tagamiseks on oluline, et
kriminaalmenetluses lubatavad toimingud ning nende läbiviimise reeglid oleksid kirjas
(konstitutsioonilises) seaduses. Kehtiva seaduse lünki täitma asunud kohtupraktika ja
institutsioonidevahelised „džentelmenide kokkulepped“ õiguskindlust ei paku. Advokaatide
kutsesaladuse kaitse tagamiseks on praegu rakendatud mittelegislatiivset instrumenti
(kokkulepe prokuratuuri ja advokatuuri vahel, millega kaasatakse advokaadibüroo
läbiotsimisele sõltumatu advokatuuri esindaja), aga taoline lähenemine ei ole pikas
perspektiivis sobiv, kuna menetluskord peab olema õigusselgelt reguleeritud
menetlusseadustikus. Advokaatide ametiprivileegi kaitse on ausa kriminaalmenetluse ja
laiemalt õiglase õigusemõistmise üheks põhiliseks tagatiseks, kuivõrd selleta ei ole mõeldav
avameelne suhtlus kliendi ja advokaadi vahel, mis aga on asjatundliku ja adekvaatse õigusnõu
möödapääsmatu eeldus. Lisaks eeltoodule on seaduse muutmine vajalik ka seetõttu, et EIK
praktikas on otsesõnu juhitud tähelepanu riigisisese regulatsiooni puudustele puutuvalt
advokaadi kutsesaladuse kaitsega kriminaalmenetluses.
B. Ametiprivileegide fragmentaarne kaitse
Ametiprivileegide ulatus tuleneb kriminaalmenetluse seadustikust ning on osaliselt ka mõnede
haruseadustega reguleeritud (nt NotS, KAS, TTKS, VÕS). Kriminaalmenetluses võimaldab aga
ametisaladust kaitsta vaid kriminaalmenetluse normistik, mis seab ette piirid menetlusasutuste
tegevusele. Lahendus, et ametiprivileegiga kaitstakse vaid ameti pidajat ütluste andmise
kohustuse eest, aga mitte andmeid muude menetlustoimingute eest, ignoreerib ametiprivileegi
eesmärki, milleks on ameti pidaja ja tema kliendi usaldussuhte tagamine. Seetõttu on suures
plaanis kaks varianti, kuidas ametiprivileegi fragmentaarse kaitse probleemi ratsionaalselt
lahendada.
Esiteks on võimalik otsustada, et kriminaalmenetluse huvid trumpavad ametisaladuse ja
privaatsusõiguse üle ning ametiprivileeg kriminaalmenetluses ongi vaid advokaatidel. Muudel
ametipidajatel on küll ametisaladuse hoidmise kohustus, kuid kriminaalmenetluses tõendite
väljastamise kohustusest see neid ei päästa. Selline lahendus ei oleks pretsedenditu, kuivõrd
ametiprivileegide regulatsioonid maailmas on küllaltki mitmekesised. Kui advokaadi ja kliendi
vahelise suhtluse konfidentsiaalsust tunnustatakse küllalt universaalselt, siis muude ametite
pidajate õigus kriminaalmenetluses ütlusi mitte anda või õigus keelduda dokumentide
väljastamisest on eri riikides lahendatud erinevalt. Ametiprivileegidest loobumine nõrgestaks
praegusega võrreldes inimeste privaatsusõiguse kaitset ja õõnestaks usalduslikku suhet, mis on
reguleeritud ametite pidajate ja nende klientide vahelise toimiva koostöö eelduseks. Andmed,
mida inimesed avaldavad nt notaritele, arstidele või lepitajatele, on delikaatsed ning nende
kasutamine kriminaalmenetluses peaks jätkuvalt olema hoolikalt kaalutud ja lubatav vaid
ülekaaluka vajaduse korral. Ehkki kohtueelse kriminaalmenetluse andmeid saab avaldada vaid
prokuratuuri loal, on kriminaaltoimik menetluse lõppedes kogu ulatuses kättesaadav nii
kannatanule kui kahtlustatavale ja tsiviilkostjale (ja peabki olema, et nood saaksid menetluses
sisukalt osaleda) ning andmed võivad saada teatavaks ka isikutele, kellel puudub
teadmisvajadus või saladuse hoidmise kohustus. Seetõttu on ametiprivileegide kaotamine
lahendusvariandina ebasobiv.
Teise variandina on võimalik ametiprivileege puudutavat regulatsiooni muuta nii, et
ametisaladuse kaitse ei sõltu sellest, millises vormis see saladus esineb. Eelnõu koostamisel
ongi plaanis ametiprivileegi laiendada lisaks ütlustele ka ametisaladusi sisaldavatele
andmekandjatele ning kehtestada ühtne regulatsioon igasuguste ametiprivileegi sisaldavate
tõendite kogumise lubatavuse kohta. Selliselt on ametisaladused kriminaalmenetluses paremini
hoitud ja ameti pidajatele ei panda põhjendamatult survet delikaatsed andmed
dokumenteerimata jätta. See annab üksiti ka reguleeritud ametite pidajatele kindluse, et neid ei
sunnita kriminaalmenetluses ebalojaalsusele oma klientide või koostööpartnerite suhtes, kui
seda ei õigusta ülekaalukas avalik menetlushuvi.
C. Ametiprivileegi kaitset ja avalikku menetlushuvi tasakaalustava regulatsiooni
puudumine
Siingi on probleemil potentsiaalselt 2 lahendust. Esmalt on võimalik sätestada ametiprivileegid
absoluutsetena selliselt, et ilma usaldusliku suhte teise poole nõusolekuta ametiprivileegi alla
langevaid andmeid ameti pidaja kriminaalmenetluses avaldama ei pea ja neid temalt mingitel
tingimustel nõuda ei tohi. Selline küllaltki drakooniline lahendus vaatab aga mööda asjaoludest,
mis võivad kriminaalmenetluse tõsta ilmselgelt tähtsamaks kui üksikisiku huvi mõnd
delikaatset seika avalikuks tulemast hoida. Heaks näiteks vajadusest mingitel tingimustel ka
ametiprivileegiga kaetud teavet kriminaalmenetluses kasutada on terviseandmed, mille saamine
kehtiva õiguse kohaselt on võimalik üksnes patsiendi nõusolekul. Samas on olukordi, kus
terviseandmeid võib olla hädavajalik kriminaalmenetluses kasutada ka siis, kui patsient sellega
nõus ei ole - sealhulgas võimalik, et selle patsiendi enda huvides. Ka mujal maailmas ei ole
ametiprivileegid reeglina absoluutsed, vaid kui seda õigustavad ülekaalukad avalikud huvid,
saab privileegist mingisugust protseduuri kasutades ka mööda. Tavapärane on nõuda sellisel
juhul kohtu eelnevat luba ametiprivileegiga kaetud tõendi kogumiseks. See võimaldab kohtul
kaaluda ühelt poolt eraelu puutumatuse riivet ja teiselt poolt avalikku huvi kriminaalmenetluse
vastu ning igal konkreetsel juhtumil otsustada, kumb kahest huvist on kaalukam. Samas on
sellisel juhul välistatud uurimisasutuse poolt põhjendamatu tungimine inimeste erasfääri ja
delikaatsete andmete põhjendamatu avalikuks tulek. Seetõttu on eelnõus plaanitud enamuse
ametiprivileegi sisaldavate tõendite kogumise eeltingimuseks sätestada eeluurimiskohtuniku
või kohtu luba. Kohtu loa nõue ametisaladuse väljaandmiseks on juba kehtestatud NotS § 3 lg-
s 2, kuid kehtiv menetlusseadustik ei sisalda selle kohtu loa saamiseks protseduurireegleid ja
tegelikult ei peaks ametiprivileegide kaitse menetluslik regulatsioon asuma
menetlusseadustikest väljaspool.
Eelnõuga ei ole plaanis muuta pangasaladuse kriminaalmenetluses kasutamise korda, kuna kiire
juurdepääs pangaandmetele on möödapääsmatult vajalikuks tööriistaks efektiivses võitluses
organiseeritud kuritegevuse, rahapesu ja kelmustega ning kuritulu jälitamisel ja tuvastamisel.
Pangakontode väljavõtete päringute allutamine kohtulikule eelkontrollile muudaks
kriminaaluurimised kohmakaks ja aeglaseks ning tähendaks märkimisväärset kohtute
töökoormuse kasvu, kuivõrd päringuid tehakse küllaltki arvukalt. Eestiga sarnane regulatsioon
on praegu ka meie naaberriikides Soomes ja Lätis.
Ekspertidele on plaanis luua selge võimalus kohtupsühhiaatria- ja psühholoogiaekspertiiside
tegemiseks terviseandmetele juurde pääseda ka ilma igakordse kohtu loata. Seda seetõttu, et
adekvaatsete kohtupsühhiaatria- ja psühholoogiaekspertiiside tegemine eeldab vältimatult
pikema perioodi vaimse ja füüsilise tervise andmete analüüsi ja igal üksikjuhtumil andmete
saamise põhjendatuse hindamine ei ole siin vajalik. Vältimaks isiku terviseandmete
põhjendamatult ulatuslikku kajastamist ekspertiisiaktides (see on praegu sageli probleemiks),
tuleb selle kohta eraldi säte, et andmeid kajastataks vaid ekspertiisiakti põhjenduste
mõistmiseks hädavajalikus ulatuses. Muudel juhtudel on kavas terviseandmetele juurdepääs
reguleerida sarnaselt muude ametiprivileegidega – andmete kogumine on lubatud
andmesubjekti nõusolekul või kohtu loaga.
Kuna probleemid on tekitanud konkreetselt kriminaalmenetlusõigusliku regulatsiooni
puudulikkus ja sellele reageeriv õiguspraktika, ei ole abi muudest tavapärastest
mittelegislatiivsetest lahendustest nagu täiendav koolitus ja selgitustöö või täiendavate
ressursside kaasamine. Samuti on praegune olukord otse tõukunud senisest seadusandlikust
paigalseisust, mistõttu seadusandlik sekkumine on edasise segaduse vältimiseks vajalik.
4. Uuringud ja kaasatud osapooled
Advokaadi kutsesaladusega seotud kitsaskohti on korduvalt analüüsitud Eesti õiguskirjanduses1
ning Eesti õigusliku regulatsiooni mittevastavust on oma praktikas2 täheldanud ka EIK. 2022.
aastal leidis Riigikohus, et KrMS §-id 32 ja 215 koosmõjus VÕS §-ga 768 ei anna õiguslikku
alust ilma patsiendi nõusolekuta kriminaalmenetluses välja nõuda patsiendi terviseandmeid,
juhtides tähelepanu veel ühele sama valdkonna probleemsele tahule.3
Advokaatide kutsesaladuse teemal on Justiitsministeeriumi poole korduvalt pöördunud Eesti
Advokatuur, kes esitas 2021. aasta lõpus ka omapoolsed ettepanekud KrMS muutmiseks.
Ettepanekuid arutati 2022. aasta alguses toimunud ümarlaual, kust võtsid osa
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika, justiitshalduspoliitika ning õiguspoliitika osakonna
esindajad, samuti kohtute, Eesti Advokatuuri ja prokuratuuri esindajad. Kuna kutsesaladuse
ning ametprivileegide küsimus hõlmab rohkem valdkondi kui üksnes advokatuuri kutsetegevust
(nagu näitas ka eelviidatud Riigikohtu otsus terviseandmete kasutamise kohta), on
Justiitsministeerium otsustanud läheneda probleemile laiemalt. Sellest tingituna on võimalikke
lahendusi arutatud ka süüteomenetluse arendamise juhtgrupis, kuhu on kaasatud nii
advokaadid, prokurörid, kohtunikud kui TÜ õppejõud. Kohtupsühhiaatria ja -psühholoogia
ekspertiiside teemal on Justiitsministeeriumile omapoolseid seisukohti avaldanud mitmed
kohtupsühhiaatriaeksperdid ja ka tunnustatud kohtupsühholoogiaeksperdid Tiina Kompus ja
1 Riigikohtu kohtunik Heili Sepp on teemat käsitlenud õigusajakirja Juridica 2020. aasta 6. ja 7. numbris. 2 Särgava v. Estonia, 698/19. 3 RKKKo 1-20-5071.
Mari-Liis Mägi. 22.03.2023 toimus Riigikohtu koolituskeskuses EKEI ja Riigikohtu
ühisnõupidamine terviseandmete kasutamise teemal, kus mh juhiti tähelepanu ka probleemi
andmekaitseõiguslikele aspektidele. Terviseandmetega seonduvat on palunud reguleerida ka
prokuratuur, esitades ühtlasi loetelu erinevatest praktikas ette tulnud juhtumitest, mis
reguleerimise vajadust kinnitavad. Välisriikide asjakohase regulatsiooni kohta on mh tehtud
päringuid läbi Euroopa õigusasutuste koostöövõrgustiku LegiCoop. VTK koostamise seisuga
on eelnõu Justiitsministeeriumis ettevalmistamisel ning eelnõu koostamise käigus
konsulteeritakse erinevate puudutatud gruppidega veel täiendavalt.
5. Mõju
Välja töötataval eelnõul on positiivne mõju inimeste põhiõiguste kaitsele ja kriminaalmenetluse
efektiivsusele.
Eelnõuga tõhustatakse ametisaladuse kaitset nii KrMS-is otse nimetatud (advokaadid,
ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevad isikud, tervishoiutöötajad, vaimulikud,
notarid) kui ka otse nimetamata ametite puhul, kellele on seadusega pandud ametisaladuse
hoidmise kohustus (kohtutäiturid, pankrotihaldurid, lepitajad, vandetõlgid, audiitorid,
patendivolinikud, krediidiasutuste töötajad). Muudatuste kohaselt on kriminaalmenetluses
ametiprivileegiga kaitstud lisaks ametisaladuse hoidmiseks kohustatud isiku ütlustele ka muud
liiki tõendid, mis seni olid seaduse kaitseta. Sellega tugevdatakse usaldussuhet reguleeritud
ametite pidajate ja nende poole pöörduvate inimeste vahel ning välditakse eriliigiliste
isikuandmete põhjendamatut avaldamist kriminaalmenetluse käigus.
Ametiprivileegide sisulist ulatust kitsendada ei ole plaanis ja ükski ametisaladust hoidma
kohustatud ameti pidaja seetõttu temal seni olnud seaduse kaitsest ilma ei jää. Küll on plaanis
kehtestada konkreetne kord selleks, kuidas kriminaalmenetluses saab koguda ametiprivileegiga
kaetud teavet sisaldavaid tõendeid ning üldreeglina on selleks vaja kohtu eelnevat luba. See
võib mõningal määral suurendada kohtute töökoormust, kuid kuivõrd üldiselt on
ametiprivileegiga kaetud tõendite kogumine kriminaalmenetluses harv ja näiteks notarite puhul
on kohtu loa nõue juba notariaadiseaduses kirjas (samas KrMS ei sisalda menetluskorda selle
loa saamiseks), siis ei peaks töökoormuse kasv olema märkimisväärne. Suurem õigusselgus
väldib edaspidi vaidlusi ja ebaühtlast praktikat ametiprivileegidega seonduvates küsimustes.
Kuivõrd kohtu loa vormistamine saab olema võimalik ka pealdisena ning luba eraldi
määruskaebe korras edasi kaevata ei saa, on kohtute halduskoormuse kasv pigem vähene.
Advokaadi kui õiglase kohtumenetluse garandi ametisaladuste kaitseks kehtestatakse erikord,
mis tagab, et läbiotsimise, vaatluse, läbivaatuse ja andmepäringute tulemusel ei saaks
juhuslikult avalikuks see osa advokaadi kutsesaladusega kaitstud teabest, mille saamiseks kohtu
luba ei ole. See muudab advokaatide suhtes menetlustoimingute tegemise keerukamaks ja
aeganõudvamaks, ent maandab riske, et uurimisasutus võiks menetluspädevust kuritarvitada.
Advokaatide suhtes kriminaalmenetluse toimetamine on harv, mistõttu mõju on menetluskorra
kui terviku seisukohast vähene, kuid advokaatide kutsetagatiste vaates väga oluline.
Uurimisasutustele ja prokuratuurile toob eelnõu selge põhjendamiskohustuse ametiprivileegiga
kaetud teabe kogumiseks menetlustoimingute tegemisel, kuivõrd neid toiminguid tehes tuleb
taotleda kohtu luba. See suurendab mõningal määral uurimisasutuste ja prokuratuuri
halduskoormust, kuid arvestades sideandmete nõudmiseks kohtu loa nõude kehtestamise
kogemust, tõenäoliselt vähendab mõnevõrra kriminaaltoimikutesse kogutavat andmemahtu,
esitatavate päringute arvu ja mõningatel juhtudel tegelikult lihtsustab menetluse toimetamist,
kuivõrd võimaldab kohtu loal ligipääsu ka sellistele andmetele, millele praegu juurdepääs
puuduks (nt terviseandmed siis, kui patsient nende avaldamisega ei nõustu, aga andmete saamist
õigustab avalik huvi).
Riigieelarvele muudatustega prognoositavat mõju ei kaasne.
6. Edasine väljatöötamine
Eelnõu koostamisel on korduvalt konsulteeritud valdkonna ekspertidega (sh Eesti Advokatuuri,
prokuratuuri ning kohtute esindajad) ning võetud arvesse teemakohases erialakirjanduses
esitatud seisukohti. Eelnõu edasise menetluse käigus on plaanis kaasamistegevustega nii
suulises kui kirjalikus vormis jätkata. Lisaks igapäevaselt kriminaalmenetlusega
kokkupuutuvatele asutustele oodatakse tagasisidet ka teiste puudutatud elukutsete esindajatelt.
Justiitsministeerium ootab tagasisidet väljatöötamiskavatsusele 15 tööpäeva jooksul. Seejärel,
pärast tagasiside läbitöötamist saadame kooskõlastusringile seaduseelnõu, mille plaanime
esitada Vabariigi Valitsusele hiljemalt II kvartali lõpuks. Sõltuvalt eelnõu menetlemise tempost
Riigikogus on õigusakti plaanitav jõustumise aeg käesoleva aasta lõpp.
Justiitsministeerium
Andreas Kangur,
Karistusõiguse ja -menetluse talituse juhataja
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898
Ministeeriumid Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kutsesaladusega seotud ametiprivileegide kaitse tõhustamine kriminaalmenetluses) väljatöötamiskavatsus Saadame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Eesti Meediaettevõtete Liidule, Notarite Kojale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Patendivolinike Seltsile, Audiitorkogule, Eesti Pangaliidule, Eesti Psühhiaatrite Seltsile, Vandetõlkide Kojale, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Patsientide Liidule, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile, Eesti Kirikute Nõukogule ja Riigikogu Kantseleile kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kutsesaladusega seotud ametiprivileegide kaitse tõhustamine kriminaalmenetluses) väljatöötamise kavatsuse. Palume tagasisidet väljatöötamiskavatsusele 15 tööpäeva jooksul alates selle avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister /*Lisaadressaadid: Riigikohus Eesti Advokatuur Riigiprokuratuur Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Eesti Meediaettevõtete Liit (EML) Notarite Koda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Patendivolinike Selts Audiitorkogu Eesti Pangaliit Eesti Psühhiaatrite selts Vandetõlkide Koda Eesti Arstide Liit Eesti Patsientide Liit Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Eesti Kirikute Nõukogu Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Tartu Maakohus
Meie 01.02.2024 nr 8-3/1212-1
Viru Maakohus Pärnu Maakohus Riigikogu Kantselei Martin Ziehr 620 8118 [email protected]
From: [email protected] <[email protected]>
Sent: Thursday, February 1, 2024 3:46 PM
To: Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]>; Eesti Meediaettevõtete Liit (EML) <[email protected]>; Notarite Koda <[email protected]>; Patendivolinike Selts <[email protected]>; Eesti Pangaliit <[email protected]>; Eesti Psühhiaatrite selts <[email protected]>; Vandetõlkide Koda <[email protected]>; [email protected]; Eesti Patsientide Liit <[email protected]>; [email protected]; Harju MK info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>
Subject: Kiri
|
Digiallkirjad
Väljatöötamiskavatsus 23.01.2024
Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kutsesaladusega seotud
ametiprivileegide kaitse tõhustamine kriminaalmenetluses)
1. Lahendatav probleem
Tänapäevase kriminaalmenetluses üheks keskseks küsimuseks on, kuidas viia menetlus
eesmärgipäraselt läbi ilma menetlusega kokku puutuvate inimeste privaatsusõigusesse liigselt
sekkumata. Õigus eraelu puutumatusele ja informatsioonilisele enesemääramisele on oluline
põhiõigus sõltumata sellest, kes on menetlusosalised või missugust tegu isikule ette heidetakse.
Teatud ametite pidajatele näeb seadusandlus ette kohustuse pidada ametisaladust, kuna nende
ametite pidajad oma töö tõttu saavad teadlikuks oma klientide või koostööpartnerite
eraelulistest seikadest. Selline teave on ametiülesannete täitmiseks neile hädavajalik, kuid
inimesed sellist teavet neile ei avaldaks, kui ei oleks kindel, et informatsioon ka saladuseks
jääb. Sellisteks ametiteks on näiteks advokaat, arst, notar, kohtutäitur, lepitaja, patendivolinik,
kirikuõpetaja või krediidiasutuse töötaja, kelle kõikide jaoks on seadustes kehtestatud kohustus
ametisaladust hoida.
Eraldi tuleks sellise elukutse näitena esile tõsta advokaate, kelle töö eeldab usaldusliku suhte
loomist kliendiga, sh õigusliku vaidluse asjaolude ausat arutamist, et advokaat saaks anda
parimat võimalikku õigusnõu. Selle hulgas peab klient saama avaldada ka andmeid, mis
avalikuks tulles võiksid olla tema jaoks kahjulikud, kartmata, et riik võiks advokaadilt kliendiga
arutatu välja nõuda ning selle pinnalt süüdimõistva otsuse teha. See info peab olema salajane
ning seadusega kaitstud, kuna vastasel korral klient advokaati usaldada ei saaks ja advokaat
järelikult ei saaks ka kvaliteetset õigusteenust osutada.
Seaduseelnõuga on plaanis lahendada kolm probleemi.
A. Advokaadi kutsesaladuse ebapiisav kaitstus kriminaalmenetluses
Kehtiv seadus näeb küll ette advokaadile õiguse kutsetegevusega seoses teatavaks saanud
teavet mitte avaldada ülekuulamisel ning nõuab, et advokaadibüroo läbiotsimiseks oleks
kohtu luba, ent seadus ei sätesta, kuidas vältida büroo läbiotsimisel või advokaadi
andmekandjate uurimisel, asjasse mitte puutuvate isikute delikaatsete (ja potentsiaalselt ka
inkrimineerivate)andmete sattumist menetleja kätte. Samuti ei ole sätestatud mingit
eriregulatsiooni advokaadi asjade vaatluse, läbivaatuse ja advokaadi suhtes
jälitustoimingute tegemise kohta, mis arvestaks advokaadi erilise staatusega
kriminaalmenetluses.
B. Ametiprivileegide vaid fragmentaarne kaitse kriminaalmenetluses
Probleem seisneb selles, et kõikide ametisaladuste kaitse kriminaalmenetluses on seni olnud
vaid fragmentaarne. Ametisaladuse hoidmiseks kohustatud isik küll ei pea KrMS § 72
kohaselt ametisaladust avaldama tunnistajana ülekuulamisel (nn ametiprivileeg), kuid see
ei takista uurimisasutusel teiste KrMS sätete alusel nõuda välja või läbiotsimisel ära võtta
ametisaladust sisaldavaid teabekandjaid. Teisisõnu on puuduliku regulatsiooni tõttu
õiguslik olukord, kus menetluses kaitstakse küll ametipidaja personaalset head nime ja
isiklikku emotsionaalset heaolu seeläbi, et ta saab ütluste andmisest keelduda, ent
ametisaladust avalikuks saamise eest tegelikult ei kaitsta, kuna selle saab kätte
andmekandjate kujul. See olukord paneb ametisaladuse hoidmise kohustusega isikud
olukorda, kus neil ei ole võimalik oma seadusest tulenevat kohustust täita või nad peavad
hoiduma olulise teabe dokumenteerimisest, et klientide usaldust kaitsta.
C. Regulatsiooni puudumine, mis võimaldaks tasakaalustada kriminaalmenetluse huve ja
privaatsusõiguse riivet ametiprivileegiga kaitstud teavet sisaldavate tõendite kogumisel
kriminaalmenetluses
Riigikohus on terviseandmete osas teinud otsuse kriminaalasjas nr 1-20-5071, mille kohaselt
on terviseandmeid kriminaalmenetluses lubatud välja nõuda üksnes patsiendi nõusolekul. See
lahendus küll tugevdab oluliselt privaatsuse kaitset, kuid võtab patsiendi nõusoleku puudumisel
võimaluse tõe tuvastamiseks vajalikku teavet saada ka juhtudel, mil see oleks hädavajalik, et
vältida kriminaalmenetluses väärlahendi tegemist (nt olukorras, kus isik on selgelt piiratud
teovõimega, kuid eestkostja või muu kehtiva volitusega esindajata, mistõttu ei ole kedagi, kes
saaks tema andmete edastamiseks kehtiva nõusoleku anda, kuid kohtupsühhiaatriaekspertiis on
vajalik süüvõime kindlaks tegemiseks; või inimene ise on kuriteo tõttu surnud, kuid kuna
pärimismenetlus pole veel lõpuni viidud ja võib potentsiaalselt kesta aastaid, ei ole teada isik,
kes saaks kannatanu terviseandmete avaldamiseks nõusoleku anda ja seetõttu ei saa
kriminaalmenetlust lõpule viia). Samuti puudub praegusel ajal kriminaalmenetluse seadustikus
menetluskord otsustamaks mõnede muude ametiprivileegiga kaitstud isikute käest andmete
nõudmise lubatavust, ehkki kohtu loa nõue on eriseadustesse kirjutatud (nt NotS § 3 lg 2).
Asjaolu, et sisuliselt kriminaalmenetluslikku tõendite kogumise küsimust reguleeritakse
väljaspool kriminaalmenetluse seadustikku, tekitab olukorra, mis ei pruugi olla kooskõlas
põhiseadusega, mille kohaselt kohtumenetluse seadustikud tuleb kehtestada Riigikogu
koosseisu häälteenamusega.
Probleemidele on erineva nurga alt tähelepanu juhitud nii Eesti õiguskirjanduses, kui ka
Riigikohtu ning Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikas, mh on kohtud tuvastanud
menetlusosaliste õiguste rikkumised ja puudujäägid valdkonna riigisiseses regulatsioonis.
2. Eesmärgid
Väljatöötatava eelnõu eesmärgiks on täpsustada kriminaalmenetluses ametiprivileegide ulatust
ning luua menetluses mehhanismid, mis tagaksid, et privileegiga kaetud teave oleks igakülgselt
kaitstud. Eelnõu teiseks eesmärgiks on tasakaalustada omavahel kriminaalmenetluse huvid ja
inimeste õigus eraelu puutumatusele. Sellel eesmärgil täpsustatakse seaduses võimalused
ametisaladusega kaetud teabe saamiseks ning piiratakse võimalusi ametiprivileegist
möödahiilimiseks. Nii vähendatakse võimalust, et Eesti rikub Euroopa inimõiguste
konventsioonis ja muudes rahvusvahelistes lepingutes võetud kohustusi inimeste põhiõiguste
kaitsel.
Teisalt sätestatakse konkreetsed võimalused ametiprivileegiga kaetud andmetele menetlusliku
tõendamisvajaduse korral piiratud juhtumitel siiski ligi pääseda, et võimaldada
kriminaalmenetluses tõe tuvastamine.
Eelnõu ei ole otseselt seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu
õiguse rakendamisega, kuid viib riigisisese õiguse paremini kooskõlla Euroopa inimõiguste ja
põhivabaduste kaitse konventsiooni ning EIK praktikaga ning eemaldab takistused
kriminaalmenetluse efektiivsel läbiviimisel. Eelnõu koostamine ja jõustamine on
Justiitsministeeriumi tööplaaniline ülesanne.
3. Võimalikud lahendused
A. Advokaadi ametisaladuse ebapiisav kaitstus
Võimaliku lahendusena tuleb kõne alla üksnes seaduse muutmine, kuna kriminaalmenetluse
praktika ühetaoliseks suunamiseks ja õiguskindluse tagamiseks on oluline, et
kriminaalmenetluses lubatavad toimingud ning nende läbiviimise reeglid oleksid kirjas
(konstitutsioonilises) seaduses. Kehtiva seaduse lünki täitma asunud kohtupraktika ja
institutsioonidevahelised „džentelmenide kokkulepped“ õiguskindlust ei paku. Advokaatide
kutsesaladuse kaitse tagamiseks on praegu rakendatud mittelegislatiivset instrumenti
(kokkulepe prokuratuuri ja advokatuuri vahel, millega kaasatakse advokaadibüroo
läbiotsimisele sõltumatu advokatuuri esindaja), aga taoline lähenemine ei ole pikas
perspektiivis sobiv, kuna menetluskord peab olema õigusselgelt reguleeritud
menetlusseadustikus. Advokaatide ametiprivileegi kaitse on ausa kriminaalmenetluse ja
laiemalt õiglase õigusemõistmise üheks põhiliseks tagatiseks, kuivõrd selleta ei ole mõeldav
avameelne suhtlus kliendi ja advokaadi vahel, mis aga on asjatundliku ja adekvaatse õigusnõu
möödapääsmatu eeldus. Lisaks eeltoodule on seaduse muutmine vajalik ka seetõttu, et EIK
praktikas on otsesõnu juhitud tähelepanu riigisisese regulatsiooni puudustele puutuvalt
advokaadi kutsesaladuse kaitsega kriminaalmenetluses.
B. Ametiprivileegide fragmentaarne kaitse
Ametiprivileegide ulatus tuleneb kriminaalmenetluse seadustikust ning on osaliselt ka mõnede
haruseadustega reguleeritud (nt NotS, KAS, TTKS, VÕS). Kriminaalmenetluses võimaldab aga
ametisaladust kaitsta vaid kriminaalmenetluse normistik, mis seab ette piirid menetlusasutuste
tegevusele. Lahendus, et ametiprivileegiga kaitstakse vaid ameti pidajat ütluste andmise
kohustuse eest, aga mitte andmeid muude menetlustoimingute eest, ignoreerib ametiprivileegi
eesmärki, milleks on ameti pidaja ja tema kliendi usaldussuhte tagamine. Seetõttu on suures
plaanis kaks varianti, kuidas ametiprivileegi fragmentaarse kaitse probleemi ratsionaalselt
lahendada.
Esiteks on võimalik otsustada, et kriminaalmenetluse huvid trumpavad ametisaladuse ja
privaatsusõiguse üle ning ametiprivileeg kriminaalmenetluses ongi vaid advokaatidel. Muudel
ametipidajatel on küll ametisaladuse hoidmise kohustus, kuid kriminaalmenetluses tõendite
väljastamise kohustusest see neid ei päästa. Selline lahendus ei oleks pretsedenditu, kuivõrd
ametiprivileegide regulatsioonid maailmas on küllaltki mitmekesised. Kui advokaadi ja kliendi
vahelise suhtluse konfidentsiaalsust tunnustatakse küllalt universaalselt, siis muude ametite
pidajate õigus kriminaalmenetluses ütlusi mitte anda või õigus keelduda dokumentide
väljastamisest on eri riikides lahendatud erinevalt. Ametiprivileegidest loobumine nõrgestaks
praegusega võrreldes inimeste privaatsusõiguse kaitset ja õõnestaks usalduslikku suhet, mis on
reguleeritud ametite pidajate ja nende klientide vahelise toimiva koostöö eelduseks. Andmed,
mida inimesed avaldavad nt notaritele, arstidele või lepitajatele, on delikaatsed ning nende
kasutamine kriminaalmenetluses peaks jätkuvalt olema hoolikalt kaalutud ja lubatav vaid
ülekaaluka vajaduse korral. Ehkki kohtueelse kriminaalmenetluse andmeid saab avaldada vaid
prokuratuuri loal, on kriminaaltoimik menetluse lõppedes kogu ulatuses kättesaadav nii
kannatanule kui kahtlustatavale ja tsiviilkostjale (ja peabki olema, et nood saaksid menetluses
sisukalt osaleda) ning andmed võivad saada teatavaks ka isikutele, kellel puudub
teadmisvajadus või saladuse hoidmise kohustus. Seetõttu on ametiprivileegide kaotamine
lahendusvariandina ebasobiv.
Teise variandina on võimalik ametiprivileege puudutavat regulatsiooni muuta nii, et
ametisaladuse kaitse ei sõltu sellest, millises vormis see saladus esineb. Eelnõu koostamisel
ongi plaanis ametiprivileegi laiendada lisaks ütlustele ka ametisaladusi sisaldavatele
andmekandjatele ning kehtestada ühtne regulatsioon igasuguste ametiprivileegi sisaldavate
tõendite kogumise lubatavuse kohta. Selliselt on ametisaladused kriminaalmenetluses paremini
hoitud ja ameti pidajatele ei panda põhjendamatult survet delikaatsed andmed
dokumenteerimata jätta. See annab üksiti ka reguleeritud ametite pidajatele kindluse, et neid ei
sunnita kriminaalmenetluses ebalojaalsusele oma klientide või koostööpartnerite suhtes, kui
seda ei õigusta ülekaalukas avalik menetlushuvi.
C. Ametiprivileegi kaitset ja avalikku menetlushuvi tasakaalustava regulatsiooni
puudumine
Siingi on probleemil potentsiaalselt 2 lahendust. Esmalt on võimalik sätestada ametiprivileegid
absoluutsetena selliselt, et ilma usaldusliku suhte teise poole nõusolekuta ametiprivileegi alla
langevaid andmeid ameti pidaja kriminaalmenetluses avaldama ei pea ja neid temalt mingitel
tingimustel nõuda ei tohi. Selline küllaltki drakooniline lahendus vaatab aga mööda asjaoludest,
mis võivad kriminaalmenetluse tõsta ilmselgelt tähtsamaks kui üksikisiku huvi mõnd
delikaatset seika avalikuks tulemast hoida. Heaks näiteks vajadusest mingitel tingimustel ka
ametiprivileegiga kaetud teavet kriminaalmenetluses kasutada on terviseandmed, mille saamine
kehtiva õiguse kohaselt on võimalik üksnes patsiendi nõusolekul. Samas on olukordi, kus
terviseandmeid võib olla hädavajalik kriminaalmenetluses kasutada ka siis, kui patsient sellega
nõus ei ole - sealhulgas võimalik, et selle patsiendi enda huvides. Ka mujal maailmas ei ole
ametiprivileegid reeglina absoluutsed, vaid kui seda õigustavad ülekaalukad avalikud huvid,
saab privileegist mingisugust protseduuri kasutades ka mööda. Tavapärane on nõuda sellisel
juhul kohtu eelnevat luba ametiprivileegiga kaetud tõendi kogumiseks. See võimaldab kohtul
kaaluda ühelt poolt eraelu puutumatuse riivet ja teiselt poolt avalikku huvi kriminaalmenetluse
vastu ning igal konkreetsel juhtumil otsustada, kumb kahest huvist on kaalukam. Samas on
sellisel juhul välistatud uurimisasutuse poolt põhjendamatu tungimine inimeste erasfääri ja
delikaatsete andmete põhjendamatu avalikuks tulek. Seetõttu on eelnõus plaanitud enamuse
ametiprivileegi sisaldavate tõendite kogumise eeltingimuseks sätestada eeluurimiskohtuniku
või kohtu luba. Kohtu loa nõue ametisaladuse väljaandmiseks on juba kehtestatud NotS § 3 lg-
s 2, kuid kehtiv menetlusseadustik ei sisalda selle kohtu loa saamiseks protseduurireegleid ja
tegelikult ei peaks ametiprivileegide kaitse menetluslik regulatsioon asuma
menetlusseadustikest väljaspool.
Eelnõuga ei ole plaanis muuta pangasaladuse kriminaalmenetluses kasutamise korda, kuna kiire
juurdepääs pangaandmetele on möödapääsmatult vajalikuks tööriistaks efektiivses võitluses
organiseeritud kuritegevuse, rahapesu ja kelmustega ning kuritulu jälitamisel ja tuvastamisel.
Pangakontode väljavõtete päringute allutamine kohtulikule eelkontrollile muudaks
kriminaaluurimised kohmakaks ja aeglaseks ning tähendaks märkimisväärset kohtute
töökoormuse kasvu, kuivõrd päringuid tehakse küllaltki arvukalt. Eestiga sarnane regulatsioon
on praegu ka meie naaberriikides Soomes ja Lätis.
Ekspertidele on plaanis luua selge võimalus kohtupsühhiaatria- ja psühholoogiaekspertiiside
tegemiseks terviseandmetele juurde pääseda ka ilma igakordse kohtu loata. Seda seetõttu, et
adekvaatsete kohtupsühhiaatria- ja psühholoogiaekspertiiside tegemine eeldab vältimatult
pikema perioodi vaimse ja füüsilise tervise andmete analüüsi ja igal üksikjuhtumil andmete
saamise põhjendatuse hindamine ei ole siin vajalik. Vältimaks isiku terviseandmete
põhjendamatult ulatuslikku kajastamist ekspertiisiaktides (see on praegu sageli probleemiks),
tuleb selle kohta eraldi säte, et andmeid kajastataks vaid ekspertiisiakti põhjenduste
mõistmiseks hädavajalikus ulatuses. Muudel juhtudel on kavas terviseandmetele juurdepääs
reguleerida sarnaselt muude ametiprivileegidega – andmete kogumine on lubatud
andmesubjekti nõusolekul või kohtu loaga.
Kuna probleemid on tekitanud konkreetselt kriminaalmenetlusõigusliku regulatsiooni
puudulikkus ja sellele reageeriv õiguspraktika, ei ole abi muudest tavapärastest
mittelegislatiivsetest lahendustest nagu täiendav koolitus ja selgitustöö või täiendavate
ressursside kaasamine. Samuti on praegune olukord otse tõukunud senisest seadusandlikust
paigalseisust, mistõttu seadusandlik sekkumine on edasise segaduse vältimiseks vajalik.
4. Uuringud ja kaasatud osapooled
Advokaadi kutsesaladusega seotud kitsaskohti on korduvalt analüüsitud Eesti õiguskirjanduses1
ning Eesti õigusliku regulatsiooni mittevastavust on oma praktikas2 täheldanud ka EIK. 2022.
aastal leidis Riigikohus, et KrMS §-id 32 ja 215 koosmõjus VÕS §-ga 768 ei anna õiguslikku
alust ilma patsiendi nõusolekuta kriminaalmenetluses välja nõuda patsiendi terviseandmeid,
juhtides tähelepanu veel ühele sama valdkonna probleemsele tahule.3
Advokaatide kutsesaladuse teemal on Justiitsministeeriumi poole korduvalt pöördunud Eesti
Advokatuur, kes esitas 2021. aasta lõpus ka omapoolsed ettepanekud KrMS muutmiseks.
Ettepanekuid arutati 2022. aasta alguses toimunud ümarlaual, kust võtsid osa
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika, justiitshalduspoliitika ning õiguspoliitika osakonna
esindajad, samuti kohtute, Eesti Advokatuuri ja prokuratuuri esindajad. Kuna kutsesaladuse
ning ametprivileegide küsimus hõlmab rohkem valdkondi kui üksnes advokatuuri kutsetegevust
(nagu näitas ka eelviidatud Riigikohtu otsus terviseandmete kasutamise kohta), on
Justiitsministeerium otsustanud läheneda probleemile laiemalt. Sellest tingituna on võimalikke
lahendusi arutatud ka süüteomenetluse arendamise juhtgrupis, kuhu on kaasatud nii
advokaadid, prokurörid, kohtunikud kui TÜ õppejõud. Kohtupsühhiaatria ja -psühholoogia
ekspertiiside teemal on Justiitsministeeriumile omapoolseid seisukohti avaldanud mitmed
kohtupsühhiaatriaeksperdid ja ka tunnustatud kohtupsühholoogiaeksperdid Tiina Kompus ja
1 Riigikohtu kohtunik Heili Sepp on teemat käsitlenud õigusajakirja Juridica 2020. aasta 6. ja 7. numbris. 2 Särgava v. Estonia, 698/19. 3 RKKKo 1-20-5071.
Mari-Liis Mägi. 22.03.2023 toimus Riigikohtu koolituskeskuses EKEI ja Riigikohtu
ühisnõupidamine terviseandmete kasutamise teemal, kus mh juhiti tähelepanu ka probleemi
andmekaitseõiguslikele aspektidele. Terviseandmetega seonduvat on palunud reguleerida ka
prokuratuur, esitades ühtlasi loetelu erinevatest praktikas ette tulnud juhtumitest, mis
reguleerimise vajadust kinnitavad. Välisriikide asjakohase regulatsiooni kohta on mh tehtud
päringuid läbi Euroopa õigusasutuste koostöövõrgustiku LegiCoop. VTK koostamise seisuga
on eelnõu Justiitsministeeriumis ettevalmistamisel ning eelnõu koostamise käigus
konsulteeritakse erinevate puudutatud gruppidega veel täiendavalt.
5. Mõju
Välja töötataval eelnõul on positiivne mõju inimeste põhiõiguste kaitsele ja kriminaalmenetluse
efektiivsusele.
Eelnõuga tõhustatakse ametisaladuse kaitset nii KrMS-is otse nimetatud (advokaadid,
ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevad isikud, tervishoiutöötajad, vaimulikud,
notarid) kui ka otse nimetamata ametite puhul, kellele on seadusega pandud ametisaladuse
hoidmise kohustus (kohtutäiturid, pankrotihaldurid, lepitajad, vandetõlgid, audiitorid,
patendivolinikud, krediidiasutuste töötajad). Muudatuste kohaselt on kriminaalmenetluses
ametiprivileegiga kaitstud lisaks ametisaladuse hoidmiseks kohustatud isiku ütlustele ka muud
liiki tõendid, mis seni olid seaduse kaitseta. Sellega tugevdatakse usaldussuhet reguleeritud
ametite pidajate ja nende poole pöörduvate inimeste vahel ning välditakse eriliigiliste
isikuandmete põhjendamatut avaldamist kriminaalmenetluse käigus.
Ametiprivileegide sisulist ulatust kitsendada ei ole plaanis ja ükski ametisaladust hoidma
kohustatud ameti pidaja seetõttu temal seni olnud seaduse kaitsest ilma ei jää. Küll on plaanis
kehtestada konkreetne kord selleks, kuidas kriminaalmenetluses saab koguda ametiprivileegiga
kaetud teavet sisaldavaid tõendeid ning üldreeglina on selleks vaja kohtu eelnevat luba. See
võib mõningal määral suurendada kohtute töökoormust, kuid kuivõrd üldiselt on
ametiprivileegiga kaetud tõendite kogumine kriminaalmenetluses harv ja näiteks notarite puhul
on kohtu loa nõue juba notariaadiseaduses kirjas (samas KrMS ei sisalda menetluskorda selle
loa saamiseks), siis ei peaks töökoormuse kasv olema märkimisväärne. Suurem õigusselgus
väldib edaspidi vaidlusi ja ebaühtlast praktikat ametiprivileegidega seonduvates küsimustes.
Kuivõrd kohtu loa vormistamine saab olema võimalik ka pealdisena ning luba eraldi
määruskaebe korras edasi kaevata ei saa, on kohtute halduskoormuse kasv pigem vähene.
Advokaadi kui õiglase kohtumenetluse garandi ametisaladuste kaitseks kehtestatakse erikord,
mis tagab, et läbiotsimise, vaatluse, läbivaatuse ja andmepäringute tulemusel ei saaks
juhuslikult avalikuks see osa advokaadi kutsesaladusega kaitstud teabest, mille saamiseks kohtu
luba ei ole. See muudab advokaatide suhtes menetlustoimingute tegemise keerukamaks ja
aeganõudvamaks, ent maandab riske, et uurimisasutus võiks menetluspädevust kuritarvitada.
Advokaatide suhtes kriminaalmenetluse toimetamine on harv, mistõttu mõju on menetluskorra
kui terviku seisukohast vähene, kuid advokaatide kutsetagatiste vaates väga oluline.
Uurimisasutustele ja prokuratuurile toob eelnõu selge põhjendamiskohustuse ametiprivileegiga
kaetud teabe kogumiseks menetlustoimingute tegemisel, kuivõrd neid toiminguid tehes tuleb
taotleda kohtu luba. See suurendab mõningal määral uurimisasutuste ja prokuratuuri
halduskoormust, kuid arvestades sideandmete nõudmiseks kohtu loa nõude kehtestamise
kogemust, tõenäoliselt vähendab mõnevõrra kriminaaltoimikutesse kogutavat andmemahtu,
esitatavate päringute arvu ja mõningatel juhtudel tegelikult lihtsustab menetluse toimetamist,
kuivõrd võimaldab kohtu loal ligipääsu ka sellistele andmetele, millele praegu juurdepääs
puuduks (nt terviseandmed siis, kui patsient nende avaldamisega ei nõustu, aga andmete saamist
õigustab avalik huvi).
Riigieelarvele muudatustega prognoositavat mõju ei kaasne.
6. Edasine väljatöötamine
Eelnõu koostamisel on korduvalt konsulteeritud valdkonna ekspertidega (sh Eesti Advokatuuri,
prokuratuuri ning kohtute esindajad) ning võetud arvesse teemakohases erialakirjanduses
esitatud seisukohti. Eelnõu edasise menetluse käigus on plaanis kaasamistegevustega nii
suulises kui kirjalikus vormis jätkata. Lisaks igapäevaselt kriminaalmenetlusega
kokkupuutuvatele asutustele oodatakse tagasisidet ka teiste puudutatud elukutsete esindajatelt.
Justiitsministeerium ootab tagasisidet väljatöötamiskavatsusele 15 tööpäeva jooksul. Seejärel,
pärast tagasiside läbitöötamist saadame kooskõlastusringile seaduseelnõu, mille plaanime
esitada Vabariigi Valitsusele hiljemalt II kvartali lõpuks. Sõltuvalt eelnõu menetlemise tempost
Riigikogus on õigusakti plaanitav jõustumise aeg käesoleva aasta lõpp.
Justiitsministeerium
Andreas Kangur,
Karistusõiguse ja -menetluse talituse juhataja
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898
Ministeeriumid Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kutsesaladusega seotud ametiprivileegide kaitse tõhustamine kriminaalmenetluses) väljatöötamiskavatsus Saadame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Eesti Meediaettevõtete Liidule, Notarite Kojale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Patendivolinike Seltsile, Audiitorkogule, Eesti Pangaliidule, Eesti Psühhiaatrite Seltsile, Vandetõlkide Kojale, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Patsientide Liidule, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile, Eesti Kirikute Nõukogule ja Riigikogu Kantseleile kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kutsesaladusega seotud ametiprivileegide kaitse tõhustamine kriminaalmenetluses) väljatöötamise kavatsuse. Palume tagasisidet väljatöötamiskavatsusele 15 tööpäeva jooksul alates selle avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister /*Lisaadressaadid: Riigikohus Eesti Advokatuur Riigiprokuratuur Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Eesti Meediaettevõtete Liit (EML) Notarite Koda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Patendivolinike Selts Audiitorkogu Eesti Pangaliit Eesti Psühhiaatrite selts Vandetõlkide Koda Eesti Arstide Liit Eesti Patsientide Liit Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Eesti Kirikute Nõukogu Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Tartu Maakohus
Meie 01.02.2024 nr 8-3/1212-1
Viru Maakohus Pärnu Maakohus Riigikogu Kantselei Martin Ziehr 620 8118 [email protected]
