Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
Viit | 2.2.-1/24/25-2 |
Registreeritud | 16.12.2024 |
Sünkroonitud | 17.12.2024 |
Liik | Otsus |
Funktsioon | 2.2 Loa- ja teavitamismenetlused |
Sari | 2.2.-1 Isikuandmete töötlemine teadus-, ajaloouuringu ja riikliku statistika vajadusteks |
Toimik | 2.2.-1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Virve Lans (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Sotsiaalministeerium (taotluse esitaja)
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada
Uuringu pealkiri Eesti Sotsiaaluuringusse pereplaneerimist kirjeldavate andmete lisamine
Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik
eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)
Jah
Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul
puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka
eetikakomitee otsuse lahter.
Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh
tema nimi ja kontaktandmed)?
Jah, Sotsiaalministeeriumi
andmekaitsespetsialisti
kontakt:
Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.
Jah, olemas on vastus
pöördumisele, vt lisa 4
Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või
selle kavand.
Jah
1. Vastutava töötleja üldandmed2
1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon
Sotsiaalministeerium
70001952
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Alis Tammur
Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna
nõunik
tel +372 59114135 [email protected]
1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
2. Volitatud töötleja üldandmed3
1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud
ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab
taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.
2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber
Eesti Statistikaamet
70000332
Tatari 51, 10134 Tallinn
Epp Remmelg Juhtivanalüütik
Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond
Statistikaamet
www.stat.ee
tel: 625 9330
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik
alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi
viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil
läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest
nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.
Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja
arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või
arendusprojekti avamise otsus, leping vms.
1. Teadus- ja arendustegevuse korralduse
seaduse § 13 lõike 1 punktiga 1 kohaselt on
kõigi ministeeriumide ülesandeks oma
valitsemisalale tarviliku teadus- ja
arendustegevuse ning selle finantseerimise
korraldamine.
2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna
piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus, mille §
67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi
valitsemisalasse mh sotsiaalse turvalisuse,
sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi
kavandamine ja korraldamine,
sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene
koordineerimine, laste õiguste tagamine ja
heaolu edendamine, puudega inimeste
elukvaliteedi edendamine ja sellealase
tegevuse koordineerimine ning vastavate
õigusaktide eelnõude koostamine.
3. Lisaks eeltoodule piiritleb
Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda
Vabariigi Valitsuse 20.03.2014. a määrus nr
42 „Sotsiaalministeeriumi
põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus).
Vastavalt põhimääruse §-le 4 on
ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja
teistes õigusaktides sätestatud pädevuse
piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja
järelevalvetoimingute tegemine oma
valitsemisalas, lähtudes valitsemisala
arengukavas esitatud ministeeriumi ja
valitsemisala strateegilistest eesmärkidest
ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud
osakondade põhiülesannetest.
4. Põhimääruse 4. peatükis on osakondade
põhiülesannete all § 17 lõike 2 punktis 6
sätestatud, et analüüsi ja statistika osakonna
põhiülesanne on luua eeldused
ministeeriumi poliitikakujundamise
protsessi teadmistepõhisusele, et tagada
objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaal
valdkonna arengust ja rakendatud või
kavandatava poliitika mõjususe.
5. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5
kohaselt loetakse teadusuuringuks ka
täidesaatva riigivõimu analüüsid ja
uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise
eesmärgil. Nende koostamiseks on
täidesaatval riigivõimul õigus teha
päringuid teise vastutava või volitatud
töötleja andmekogusse ning töödelda
saadud isikuandmeid. Andmekaitse
Inspektsioon kontrollib enne nimetatud
isikuandmete töötlemise algust käesolevas
paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist.
4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?
Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete
töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks
ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume
taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.
Käesolev taotlus taotleb Andmekaitse Inspektsiooni luba lisada Sotsiaalministeeriumi perepoliitika
eesmärkide täitmiseks Eesti Sotsiaaluuringusse (edaspidi ESU) nõusolekupõhine küsimustik lapsesaamise
plaanide, hoiakute ning soodustavate ja takistavate tegurite hindamiseks (pereplaneerimise moodul), mis
eeldab käesoleva uuringu raames:
1) ESU valimi kasutamist;
2) Pereplaneerimise mooduli andmetele ESU raames kogutavate andmete taaskasutamist
3) Pereplaneerimise moodulile vastamisele järgnenud kolme kalendriaasta jooksul isikule laste
arvu muutuse andmete lisamist Statistikaameti andmetel rahvastiku statistilist registrist4.
Statistikaameti iga-aastaselt läbiviidav ESU hindab leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust,
elamistingimusi ning sotsiaalset tõrjutust. Samasugust uuringut korraldatakse kõikides Euroopa Liidu
riikides. Muu hulgas on see peamine regulaarne uuring vaesuse, ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse
mõõtmiseks Eestis. Sellesse uuringusse pereplaneerimise mooduli lisamise eesmärk on teada saada milline
võiks olla sündimus Eestis, millised on seda takistavad asjaolud ja mida neist saaks riiklikul tasandil
mõjutada. Soovitud laste sünd on oluline perepoliitika mõõdik. Saadud tulemusi kasutab
Sotsiaalministeerium Heaolu arengukava 5 2023-2030 alaeesmärgi 1: lapsed ja pered ühe mõõdiku
„Soovitud ja tegelike laste arvu vahe“ metoodika väljatöötamiseks, algtaseme ja sihttaseme seadmiseks ning
indikaatori tulemuste jälgimiseks Heaolu arengukava perioodil kuni aastani 2030. Pereplaneerimise
uurimine seostatuna ka teiste ESU küsimustega ning registriandmetega on oluline, et paremini mõista
inimeste vajadusi ning sellest lähtuvalt teha muudatusi perepoliitika kujundamisel. Näiteks on varasemad
uuringud näidanud, et pereplaneerimise hoiakutes mängivad rolli haridus, töökogemus ja majanduslik
olukord. Soovitud laste arvu küsimuse võrdlemine saadud tegeliku laste arvuga võimaldab hinnata, kas ka
soovitud laste arv kolme aasta jooksul realiseerus.
Uuringud on kõige parem võimalus teada saada pereloome suundumustest ja probleemidest, et neile
õigeaegselt ja asjakohaselt reageerida. Pereplaneerimist uuritakse elanikkonnas veel Eesti pere- ja
4 Tegemist rahvastiku anonüümitud andmebaasiga, kus iga isiku kohta on statistilised tunnused erinevatest registritest
vastavalt nende usaldusväärsusele kokku pandud. Seda kasutatakse ainult Statistikaameti poolt statistika tegemiseks
riikliku statistika seaduse alusel ja Euroopa statistika tegevusjuhises toodud põhimõtetest lähtudes. 5 https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2023-04/Heaolu%20arengukava%202023-2030.pdf
sündimusuuringus6, mis toimub iga kümne aasta tagant ning selle vastamismäär on oluliselt väiksem, kui
Eesti Sotsiaaluuringus ning samuti ei sobi uuringu regulaarsus (sagedus) Heaolu arengukava aruandluse
jaoks. ESU on ainulaadne oma valimi suuruse (küsitletakse ligikaudu 13000 isikut) tõttu. Seetõttu saab
uuringu käigus koguda piisavalt vaatlusi, mis võimaldaksid uuringutulemusi üldistada ka erinevate
taustatunnuste lõikes. ESU viiakse läbi iga-aastaselt, mis võimaldab ka pereplaneerimise mooduli kordamist
iga-aastaselt. Arvestades kriitilist seisu sündimuses ja muutunud ühiskonda, aitab pereplaneerimise moodul
Sotsiaalministeeriumil iga-aastaselt operatiivselt tuvastada ja analüüsida erinevate ühiskonnarühmade
lapsesaamise plaanide peamisi mõjutegureid ning seda muutust võrrelda ka ajas. Sotsiaalministeeriumi
Heaolu arengukava seab strateegilised eesmärgid kuni aastani 2030 ning ka mõõdiku „Soovitud ja tegelike
laste arvu vahe“ taset ning seda mõjutavaid tegureid tuleb seirata iga-aastaselt kuni aastani 2030. Seetõttu
taotleb ka käesolev taotlus Andmekaitse Inspektsiooni luba lisada pereplaneerimise moodul ESU
uuringusse aastani 2030.
5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu
eesmärgi saavutamiseks.
Uuringu läbiviimisel on isiku tuvastamine vajalik kolmel eesmärgil:
1. ESU valimisse kuuluvatele isikutele uuringukutse saatmiseks ning nendega ühenduse võtmiseks (e-
posti aadress, rahvastikuregistris märgitud elukoht, kontakttelefon). Enne uuringu algust saadab
Eesti Statistikaamet kõigile valimisse sattunud isikutele kirja, milles tutvustatakse uuringu eesmärki
ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule
rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri
rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel. Sõltuvalt vastaja eelistusest kogutakse uuringu
käigus andmeid veebiküsitluse või telefoni teel. Ilma valimisse kuuluvate isikute kontaktandmeteta
ei ole võimalik valimisse kuuluvatele isikutele uuringukutset saata, ega uuringut läbi viia.
2. Pereplaneerimise küsimuste mooduli vastustele ESU raames kogutavate taaskasutamiseks
käesoleva uuringu raames (vt täpsemalt 10.1 ja lisa 2). Taaskasutus tähendab, et käesoleva uuringu
raames saadud mooduli andmed on töödeldavad koos ESU raames saadud andmetega (mitte otseselt
isikustatud kujul). Uuringu eesmärgi saavutamiseks ei ole vajalik taaskasutada kõiki ESU raames
üksikisiku ja leibkonna kohta kogutavaid andmeid, vaid kogutavatest andmetest on välja on valitud
need tunnused, mis toetavad käesoleva uuringu eesmärki ehk võimaldavad hinnata ja analüüsida
lapsesaamise plaanide, hoiakute ning soodustavate ja takistavaid tegureid erinevates
ühiskonnarühmades ja seotuna vastaja ja tema leibkonna sotsiaalmajanduslike teguritega. Vastav
nimekiri tunnustest ongi toodud lisas 2. Et saada kätte uuringu eesmärkide jaoks vajalik tervikpilt,
on lisaks üksikisiku kohta käivatele andmetele vajalik ka analüüsida leibkonna tunnuseid, sest need
annavad pereplaneerimise seisukohast teavet, mis tüüpi leibkonnas isik elab, millised on selle
leibkonna elamistingimused ja majanduslik toimetulek. ESU kasutab kombineeritud metoodikat ehk uuringus osalejad vastavad esmalt küsitlusele, misjärel
lisatakse vastaja andmetele juurde täiendavad registri andmed. ESU uuringus osalejate küsitluse
vastuste täiendamine registri andmetega vähendab vastaja jaoks uuringule kuluvat aja -ning
ressursikulu, suurendab inimese kohta käivate andmete täpsust ning uuringutulemuste võrreldavust.
Seega on registri andmete kasutamine äärmiselt oluline, et nii ESU kui ka käesoleva uuringu
tulemused oleksid hiljem täielikud ning omavahel erinevate ühiskonnagruppide vahel võrreldavad.
Registritest (ESU raames) saadakse isiku sissetuleku erinevad komponendid (nt töötasu, hüvitised,
dividendid, toetused jne) ning puude olemasolu ja töövõime määra olemasolu. ESU läbiviimist
reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL2019/1700), lisaks ka Riikliku statistika
seadus § 4 ja § 20 ning Riikliku statistikatööde nimekiri, milles on ESU väljatoodud:
https://www.riigiteataja.ee/akt/323122023004.
3. Pereplaneerimise küsimuste moodulis soovitud laste arvu kohta vastanud isikutele kolme aasta
pärast Statistikaameti õiguslikul alusel saadud ja säilitatud tegeliku laste arvu tunnuse juurde
lisamiseks. Kogudes ESU-ga lisaks ka pereplaneerimise küsimusi ning saades Statistikaametist andmed laste arvu kohta
6 GGP2020 (ggp2020eesti.ee)
kolme aasta jooksul, saame kombineerida neid andmeid teiste ESU käigus kogutavate küsitlus-ja
registriandmetega ning (vastaja nõusolekul, vt täpsemalt punkt 7), mis võimaldavad hinnata tegeliku laste
arvu muutust ning analüüsida seda erineva sotsiaalmajandusliku taustaga ühiskonnarühmades iga-aastaselt.
Uuringu tulemusel on Sotsiaalministeeriumil võimalik hinnata lapsesaamise plaane, hoiakuid ning tegureid,
mis mõjutavad nende plaanide elluviimist või takistavad seda ning vastavalt sellele Heaolu arengukava
raames planeerida ja hinnata poliitikameetmeid.
6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.
Sündimus on olulisim riigi tuleviku rahvastikku kujundav tegur, mistõttu on protsesside jälgimine tähtis.
Tähtsust on suurendanud viimasel ajal niigi madala sündide arvu vähenemine veelgi. Sündimuse teema on
avaliku huvi keskmes ja ministeeriumil on vajalik pidevalt anda selgitusi avalikkusele ses osas.
Strateegias „Eesti 2035“7 on sõnastatud üheks murekohaks madal sündimus ja Eesti noorte soovitud laste
arvu vähenemine. Strateegia üheks aluspõhimõtteks on, et „Eesti rahvastiku kestmiseks
väärtustatakse lapsi ja nende olemasolu ei tohi halvendada perede sotsiaalset seisundit ega põhjustada
majanduslikke raskusi“.
Heaolu arengukava 2023-2030 alaeesmärk 1 on „Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks
ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades, hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas“.
Analüüs on vajalik Sotsiaalministeeriumi poliitika kujundamiseks. Kogutavatelt andmetelt töötatakse välja
Heaolu arengukava 2023-2030 mõõdik „soovitud ja tegeliku laste arvu vahe“ ning saadud tulemusi
üldistatud kujul kasutatakse Sotsiaalministeeriumi majasisestes ja avaldatavates analüüsides.
7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.
Isikuandmete töötlemine ilma isiku nõusolekuta kuid Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastuse alusel
toimub järgmiste etappide tarvis:
1. Uuringu valimisse kuuluvatele inimestele uuringukutse saatmiseks;
2. Pereplaneerimise moodulile vastanud inimese ja tema leibkonda kuuluvate inimestele ESU raames
kogutavate andmete (ESU andmete all on mõeldud siin all kõiki ESU raames töödeldavaid andmeid
ehk inimese antud vastuseid, millele on lisatud registriandmed) taaskasutamiseks, st et andmed
liidetakse ESU andmetele kuid töödeldakse koos ilma otseselt tuvastamata kujul(vt täpsemalt ülal
ka punkt 5);
3. Pereplaneerimise moodulis soovitud laste arvu kohta vastanud isikutele Statistikaameti registrist
kolme aasta jooksul pärast vastamist tegeliku laste arvu muutuse juurde lisamiseks.
ESU-s osalemine on vabatahtlik ning uuringukutse saanud inimesel on võimalik valida, kas ta soovib
uuringus osaleda. Käesoleva uuringu jaoks lisatakse ESU-sse eraldiseisev pereplaneerimise küsimuste
moodul ning selle käigus kogutakse andmeid vastaja bioloogiliste laste arvu, lapsesaamise ideaali, soovi
ning takistavate asjaolude kohta. Nimetatud küsimuste moodulile vastamine toimub isiku eraldiseisva
nõusoleku alusel ning enne küsimuste moodulit informeeritakse vastajat mooduliga andmete kogumise
eesmärgist ning küsitakse tema nõusolekut järgnevale moodulile vastamiseks ja analüüsi läbiviimiseks (vt
täpsemalt lisa 1). Seega on uuringus osalejal võimalik keelduda pereplaneerimise moodulile vastamisest
ning mitte anda nõusolekut analüüsi läbiviimiseks. Juhul kui vastaja annab nõusoleku, on tal siiski võimalik
keelduda ka iga küsimuse puhul eraldi antud küsimusele vastamisest (iga küsimuse puhul on olemas
vastusevariant keeldumiseks).
Inimesel on igal hetkel võimalik pereplaneerimise moodulisse kogutud andmete töötlemise nõusolek
tagasi võtta, teavitades sellest kirjalikult isikuandmete vastutavat või volitatud töötlejat. Kirjalikus vormis
teavitamine on vajalik, et andmete vastutav või volitatud töötleja ei eksiks andmesubjekti tuvastamisel,
7https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid#aluspohimotted
kuivõrd nõusoleku tagasivõtmisel eemaldatakse pereplaneerimise andmed algandmestikust. Nõusoleku
tagasivõtmisel andmete töötlemise lõpetamist on võimalik nõuda algandmete säilitamise ajal.
Pseudonüümitud andmestikust eemaldamine ei ole teiste tunnuste rikkumise ohu tõttu võimalik. Andmete
töötlejad lähtuvad isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtetest ning isikuandmete töötleja üldjuhendis
toodud täpsustustest, sh protsessis pääsevad isikuandmetele ligi konkreetselt määratud inimesed, kes
töötlevad andmeid vaid selle analüüsi huvides. Analüüsi tulemused esitatakse isikustamata ja
üldistatud anonüümsel kujul, mis ei kujuta ohtu isiku õigustele ega vabadustele.
8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)
töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis8 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.
Statistikaamet lisab andmestiku Statistikaameti kaugtöölaua teenuse (RDP) kaudu töötavasse teadlaste
keskkonda, millel on juurdepääs Sotsiaalministeeriumi konkreetselt käesoleva analüüsiga tegelevatel
analüütikutel. Ligipääs teadlaste keskkonda on isikupõhine ning konkreetsed andmestikele ligi pääsevad
analüütikud lepitakse eraldiseisvalt Statistikaameti ja ministeeriumi vahel kokku. Teadlaste keskkonnas ei
töödelda kogutud algandmeid, vaid lepingupartneri jaoks sinna tõstetud pseudonüümitud kujul andmestik,
mis tagab selle, et algandmeid ei saa muuta. Kõik tehtud tulemid läbivad Statistikaameti poolse kontrolli,
mille käigus jälgitakse, et teadlaste keskkonnas Sotsiaalministeeriumi analüütiku poolt ettevalmistatud
agregeeritud andmed oleksid statistiliselt usaldusväärsed ning ei võimaldaks ühegi andmesubjekti
tuvastamist. Statistikaamet rakendab andmete analüüsimisel statistilise aimatavuse kontrolli. Analüüsi
lõppedes jääb Sotsiaalministeeriumile üldistatud ja anonüümne tulemus.
Sotsiaalministeeriumi analüüsi teostavad isikud saavad juurdepääsu pseudonüümiitud andmestikule teadlaste keskkonnas vastavalt konfidentsiaalsete andmete teaduslikul eesmärgil kasutamise korrale.
Statistikaamet ei tee teadlaste keskkonnas kättesaadavaks inimese kohta ESU raames kogutavaid registritest
pärinevaid algandmeid, vaid ainult iga pseudonüümitud isiku kohta need tunnused, mis on kirjas lisas 2 ning
nõusoleku alusel kogutud arvnäitajad (laste arvu näitaja).
Osad lisas 2 välja toodud tunnustest on isiku enda poolt ankeedis antud vastused, osad on erinevate
vastuste põhjal kokku kombineeritud (arvutatud) tunnused ning osad on ankeedis antud vastuste ning
registritest saadud sissetulekute andmete põhjal kokku arvutatud tunnused. Sissetulekute andmetel
põhinevate tunnuste osas on oluline rõhutada, et Sotsiaalministeeriumile ei tehta kättesaadavaks registrite
algandmeid, vaid ainult Lisas 2 välja toodud Statistikaameti poolt välja arvutatud tunnused
pseudonüümitud isikute kohta. Seetõttu ei ole otstarbekas Lisas 2 iga tunnuse juures välja tuua, milliste
eraldiseisvate registriandmete pealt on need Statistikaamet arvutanud, kuna neid tunnuseid on kõikide
registrite peale kokku ligi 200. Viitame siin ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL2019/1700)
direktiivile , mille täitmise aluseks on Eurostati poolt Statistikaametile esitatud metoodika, kus on
defineeritud ka sissetuleku mõiste ja selle komponendid. Sissetuleku komponente kogub Statistikaamet
registrite andmetest ja isiku poolt vastatud küsimustikust. Sissetuleku mõiste lahti selgituse leiab ka STAT
kodulehelt: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/sissetulek.
9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.
ESU üldkogumisse kuuluvad kõik Eestis elavad tavaleibkonnad, kelle põhielukoht on Eestis, ja nende
liikmed, kes ei viibi institutsioonis (laste- või hooldekodu, klooster, vangla jms). Seega jääb umbes 1% Eesti
elanikkonnast uuringu üldkogumist välja. Uuringus osalejad valitakse rahvastikuregistrist juhuvalikuga
vähemalt 14-aastaste isikute hulgast. Iga isik toob valimisse kaasa oma leibkonna. Valimi suurus on
ligikaudu 8000 leibkonda. ESU küsitluses osalevad kõik selle leibkonna vähemalt 15aastased liikmed. ESU
käigus küsitletakse ligikaudu 1% rahvastikust (ca 13 000 inimest). Tulemused laiendatakse kogu
elanikkonnale. See tähendab, et iga uuringusse sattunud inimene esindab umbes sadat Eesti elanikku.
8 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite
44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server
asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.
Küsitlusse sattunud inimese nime ja aadressi teavad vaid küsitleja ja küsitlusjuht. Kogutud andmeid
kasutatakse üldistatult, kellegi andmeid eraldi ei vaadelda. Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete
kaitse riikliku statistika seaduse jt õigusaktide alusel. ESU-s osalemine on vabatahtlik.
ESU valimisse kuuluvad leibkonnad, mitte üksikisikud. Valim tehakse lähtuvalt ESU metoodikast
arvestades seda, et valim peab olema esinduslik riikliku statistika jaoks vajalikes lõigetes (piirkond, vanus,
leibkonnatüübid jms) ehk eraldi valimit Sotsiaalministeeriumi küsimuste jaoks ei tehta. ESU uuring
koosneb kahest erinevast ankeedist. Üks on leibkonna ankeet (leibkonda terviklikult puudutavad andmed sh
ka leibkonna kooseisu teadasaamine), mida täidab leibkonna liige, kes on kõige paremini kursis eluaseme
seisukorra ja kulutustega. Teine ankeet on aga mõeldud igale 15+ aastasele leibkonnaliikmele isiklikuks
täitmiseks. Ankeedile vastab isik isiklikult ning pereplaneerimisemooduli küsimused on lisatud just
sellesse ankeeti ja seega iga isik annab ise nõusoleku vastata küsimustele ja siduda ESU uuringuga kogutud
andmed tema vastustega. Pereplaneerimise mooduli küsimusi küsitakse ainult 18+ aastastelt vastajatelt
ning kahel küsimusel neljast on ka lapsesaamise bioloogilistest teguritest tulenev erinev vanuspiir
meestele ja naistele (vt täpsemalt lisa 1).
9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.
Uuringuaastal küsitletakse esimest korda valimisse sattunud inimesi. Kolme aasta pärast lisatakse
pereplaneerimise moodulile vastanud isikute sel perioodil saadud laste arv – näiteks 2023. aastal küsitletud
inimestele lisatakse 01.01.2027 seisuga laste arv, kui palju neile on selle aja jooksul lapsi lisandunud.
Pereplaneerimise moodul lisatakse ESU uuringusse igal aastal kuni aastani 2030 (vt põhjendus punktis 4).
Viimane kord, kui antud uuringu raames isikutele saadud laste arvu tunnus lisatakse, on 01.01.2034
seisuga laste arv.
9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks
just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).
Käesoleva uuringuga töödeldakse isiku nõusolekul täiendava mooduliga järgmisi andmeid:
1. Soovitav ideaalne laste arv või laste arv, mida isik oleks endale soovinud;
2. Bioloogiliste laste arv küsitlushetkeks;
3. Soov saada järgmise kolme aasta jooksul lapsi;
4. Probleemid või asjaolud võivad mõjutada soovi saada või mitte saada lapsi järgmise kolme aasta
jooksul.
Lisaks ESU koosseisu kuuluvaid vastaja sotsiaal-majandusliku seisundi, ameti ja töötamise sektori,
hariduse, leibkonnatüübi, sissetulekute, elamistingimuste, vastaja enese hinnang laste mittesaamisel
terviseseisundi tõttu (üldine valikvastus)ja toimetulekut iseloomustavad tunnuseid. Igale pereplaneerimise
moodulis vastanud isikule lisatakse rahvastikuregistri põhjal juurde laste arvu muutus kolme aasta jooksul.
Täpsemalt on ESU koosseisus olevate töödeldavate andmete koosseis välja toodud lisas 2.
9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.
ESU-ga kogutavad isikuandmed pärinevad rahvastikuregistrist, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ja
Maksu- ja Tolliameti registritest ning vastaja enda poolt küsimustikus antud vastustest. Käesoleva uuringu
raames täiendava mooduliga kogutavate andmete allikaks on inimese enda poolt antavad vastused.
Töödeldavate andmete koosseis koos allikatega on välja toodud lisas 2. Pereplaneerimise küsimustele
vastanud laste arvu muutus kolme aasta jooksul saadakse Statistikaameti registrist.
9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on
valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?
Jah.
10. Kas kogutud andmed pseudonüümitakse või anonüümitakse? Mis etapis seda tehakse?
Kes viib läbi pseudonüümimise või anonüümimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja,
andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonüümita, siis selgitada, miks seda ei tehta.
Kogutud andmed pseudonüümitakse enne andmestike kättesaadavaks tegemist ja selle teostab volitatud
töötleja (Statistikamet). Pseudonüümimise võtit uuringu vastutavale töötlejale SoM-ist kättesaadavaks ei
tehta (vt ka andmete edastamise protsess, taotluse punkt 8).
10.1. Loetlege pseudonüümitud andmete koosseis.
Pseudonüümitakse absoluutselt kogu andmete kooseis, seda seetõttu, et ESU uuringu valimit ja ESU uuringu
andmestikku (ESU raames kogutavad registriandmeid ja küsitlusandmeid) algandmetena käesoleva uuringu
vastutavate töötlejatega ei jagata (ESU läbiviimiseks on Statistikaametil eraldi õiguslik alus ning SoM
taaskasutab neid andmeid mitteiskustatud kujul). Ühtegi pseudonüümimata andmestikku ei kasutata.
Täpsemalt on töödeldavate ja pseudonüümitud andmete koosseis välja toodud lisas 2.
10.2. Kirjeldage pseudonüümimise protsessi ja vahendeid.
Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.
Pseudonüümid genereeritakse andmestikus isikukoodide põhjal. Pseudonüümimiseks kasutatakse koodivõ-
tit, mis tugineb Statistikaameti metoodikal ja mida teistele osapooltele kättesaadavaks ei tehta. Tegemist on
Statistikaametis kasutusel oleva pseudonüümimise metoodikaga.
10.3. Tooge välja pseudonüümitud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.
Kui andmeid ei pseudonüümita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.
ESU on 4-aastane paneeluuring, mistõttu on vajalik andmete pikaajalisem säilitamine. ESU toorandmeid
(algandmeid) säilitatakse vastavalt Statistikaameti dokumentide loetelule 10 aastat
(https://www.stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse). Seda seetõttu, et kuna uuringus taaskasutatakse ESU
andmeid, millele liidetakse nõusoleku alusel täiendavad andmed (küsimused), siis vaadeldakse andmeid ühe
tervikuna, ühe reeglistikuga. Algandmetele pääsevad ligi ainult Statistikaameti kindlaks määratud töötajad.
Sotsiaalministeeriumi analüüsi teostavad inimesed neile ligi ei pääse. Kuna pereplaneerimise mooduli
küsimusi küsitakse samaaegselt ESU läbiviimisega ja neid seostatakse omavahel, on otstarbekas ja vajalik
rakendada ühetoalist säilitustähtaega.
2025. aasta ESU pseudonüümitud andmed jõuavad teadlaste keskkonda hiljemalt 2025.a III-kvartalis.
Pereplaneerimise moodulit korratakse kuni 2030 uuringuaastani ning igal aastal jõuavad sama uuringuaasta
pseudonüümitud andmed teadlaste keskkonda hiljemalt III-kvartaliks. 2030 uuringuaastal pereplaneerimise
moodulile vastanud isikute laste arvu muutus lisatakse kolme aasta pärast ning seetõttu saab 2030 aasta
uuringutulemused kokku võtta aastal 2034. Pseudonüümitud andmestikke säilitatakse vastutava töötleja
jaoks Statistikaameti teadlaste keskkonnas kuni aastani 2034 III kvartal, et tagada kogutud andmete
võrdlemine kogu heaolu arengukava perioodi kohta ehk uuringu tarvis kogutud pseudonüümitud andmetest
tekib 10 aastane aegrida, mis võimaldab analüüsida pereplaneerimise seoste muutust ajas kogu heaolu
arengukava perioodi jooksul. Andmete võrdlus on oluline eesmärgi saavutamiseks.
SotM sõlmib teadlaste keskkonna kasutamiseks lepingu. Lepingus sätestatakse isikud, kellel on õigus
pääseda ligi teadlaste keskkonda, iga määratud isikuga sõlmitakse eraldi konfidentsiaalsuskokkulepe.
Teadlaste keskkonnast väljavõetavaid agregeeritud tulemeid kontrollitakse enne väljastamist ning tulemeid
säilitatakse 1 aasta peale lepingu kehtivuse lõppu. Kord on leitav: https://www.stat.ee/et/avasta-
statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-teaduslikul-eesmargil.
11. Kas andmesubjekti teavitatakse
isikuandmete töötlemisest? Jah/ei
Jah – esmaselt uuringukutse saatmisega, seejärel
uuringus osalemiseks nõusoleku küsimisega ning
lisaks eraldiseisvalt täiendava mooduli küsimustele
vastamiseks nõusoleku küsimisega.
11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage9
9 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.
11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas
teavitatakse.
Inimesele saadetakse uuringukutse (koos Eesti
Sotsiaaluuringu kutsega), uuringus osalemine
toimub isiku enda vabal valikul ning täiendava
mooduli küsimustele vastamiseks küsitakse
inimeselt eraldi nõusolek.
11.3. Kust on leitavad
andmekaitsetingimused10?
Andmekaitsetingimused on viidatud SoM veebilehel
uuringute info juures. Inimesele esitatakse viide
veebilehele ja lühike selgitus analüüsi sisu kohta
enne täiendavat moodulit.
12. Kas isikuandmeid edastatakse
kolmandatesse riikidesse11 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.
Ei
12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid
edastatakse.
-
12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid
kasutatakse?
Töövahendite ja infovara turve Analüüsi teostajale võimaldatakse ligipääs
andmetele Statistikaameti turvalise töökoha VPN-
ühenduse kaudu. Teadlaste keskkond on eraldiseisev
keskkond ehk see ei ole ühendatud teiste
Statistikaameti infosüsteemidega, mis tagab selle, et
isikud pääsevad ligi vaid sellele infole, milleks neil
õigus on. Lepingupartneri poolt määratud isikud
kasutavad süsteemi sisenemiseks tööandja arvuteid.
Teadlaste keskkond vastab eITS nõuetele.
Andmete, dokumentide ja andmekandjate turve
Teadlaste keskkonna kasutamise eelduseks on
konfidentsiaalsete andmete kasutamise lepingu
sõlmimine Statistikaameti ja süsteemi kasutavate
asutuste vahel. Iga süsteemi pääseva isikuga
sõlmitakse täiendav konfidentsiaalsuskohustus.
Isik pääseb ligi vaid neile andmetele, milleks tal
õigus on – see määratakse kindlaks asutustevahelises
lepingus, mille baasilt tellitakse RMITilt vastavad
juurdepääsuõigused. Juurdepääsuõigused suletakse
üldjuhul lepingu lõppemisel (kui lepingus ei ole
sätestatud varasemat tähtaega).
Töötlussüsteemi turve Teadlaste keskkond vastab eITS nõuetele. Teadlaste
keskkonda haldab RMIT vastavalt Statistikaameti ja
RMITi vahel sõlmitud teenusleppele, milles mh on
lepitud kokku ka süsteemi taasteaeg.
Kasutajaõigused antakse vastavalt asutustevahelises
lepingus sätestatud andmestikele. Süsteemi
sisenemiseks tuleb end autentida. Täpsem protsessi
kirjeldus asub siin:
10 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art
12 – 14 sätestatule. 11 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).
Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:
https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.
https://www.stat.ee/et/konfidentsiaalsete-andmete-
kasutamise-juhend#Seanss-seansi-lopetamine-ja-
uhenduse-katkestamine-macOS-Windows-8
Teadlaste keskkonnas tehtavatest toimingutest
jäävad alles logid, mida säilitatakse vastavalt
Statistikaameti dokumentide liigitusskeemis
ettenähtud aja. Logisid kastutatakse intsidentide
menetlemisel.
Statistikaametis on kehtiv infovarade kasutamise
kord (märkega AK), mis sätestab infosüsteemide,
andmebaaside, andmete, rakenduste, arvutitöökoha,
sisevõrgu, andmekandjate ja tööalaselt kasutatavate
nutiseadmete kasutamise reeglid, mille osasid sätteid
rakendatakse teadlaste keskkonna kasutajatele
konfidentsiaalsuskohustuse kaudu.
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
Marion Rummo ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)12 (allkiri ja kuupäev)
Taotluse lisad13:
Lisa 1: Küsimustik koos isiku nõusoleku võtmise vormiga
Lisa 2: Töödeldavate andmete koosseis koos allikatega
Lisa 3: Isikuandmete töötlemise tingimused
Lisa 4: Eetikakomitee vastus pöördumisele
12 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on
volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 13 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.
Muutuja nimi Muutuja selgitus
LEIBKOND Leibkonna number
HARUNR Leibkonna harunumber
ESU_LK Leibkonda identifitseeriv kood
Y Leibkonnaliikmete arv
YD4 Eluruumi tüüp
YD6 Tubade arv
YD7 Eluruumi pind
YD8 Eluruumi seisund
YD1 Eluruumi omanik
YD3 Üürilepingu sõlmimise viis
YD2 Eluruumi kasutamise tingimused
ESUD08A Kodulaenu või muu kinnisvara tagatisel laenu olemasolu
ESUD08F Laenu seotus eluruumiga
ESUD05 Eluasemekulude rahaline koormavus
ESUD08 Tagasimaksete rahaline koormavus
YD16F Auto olemasolu
ESUDA2 Regulaarse elatisraha saamine endiselt abikaasalt
ESUD201 Materiaalsed võimalused – puhkusereis kord aastas
ESUD202 Materiaalsed võimalused – süüa üle päeva liha
ESUD203 Materiaalsed võimalused – hoida eluruum piisavalt soojana
ESUD21D
Ootamatu vajaduse korral suhtelise vaesuse piirile vastava
summa kokku saamine
YD17 Subjektiivne toimetulekuhinnang
ESUD30 Leibkonna sissetuleku muutus viimase 12 kuu jooksul
ESUD31 Leibkonna sissetulekute suurenemise põhjus
ESUD32 Leibkonna sissetulekute vähenemise põhjus
ESUC13 Rahulolu eluruumiga
ESUD204 Eluruumi seisukord – hoida eluruum piisavalt soojana talvel
HH_S11 Leibkonnaliikmete arv – 0–17-aastased
HH_S12 Leibkonnaliikmete arv – 0–2-aastased
HH_S13 Leibkonnaliikmete arv – 3–6-aastased
HH_S14 Leibkonnaliikmete arv – 7–17-aastased
HH_S2 Leibkonnaliikmete arv – 4-aastased ja nooremad
HH_S3 Leibkonnaliikmete arv – 5–13-aastased
HH_S4 Leibkonnaliikmete arv – 14- ja 15-aastased
HH_S5 Leibkonnaliikmete arv – 16–24-aastased õpilased
HH_S5_MIS Leibkonnaliikmete arv – 16–24-aastased õpilased, vastuseta
HH_S7 Leibkonnaliikmete arv – 65-aastased ja vanemad
HH_S8
Leibkonnaliikmete arv –16–24-aastased mitteõppivad
leibkonnaliikmed
HH_TYYP Leibkonna tüüp
HH_TYYP17 Leibkonna tüüp – sõltuv laps kuni 17-aastane
HH_TYYP_HT
Leibkonna tüüp – sõltuv laps kuni 24-aastane Eurostati
metoodika järgi
HH_EC1 Leibkonnaliikmete arv – 16–64-aastased töötavad isikud
HH_EC1_MIS
Leibkonnaliikmete arv – 16–64-aastased töötavad isikud,
vastuseta
HH_EC2
Leibkonnaliikmete arv – 16–64-aastased mittetöötavad isikud
(töötud ja mitteaktiivsed)
HH_EC2_MIS
Leibkonnaliikmete arv – 16–64-aastased mittetöötavad isikud
(töötud ja mitteaktiivsed), vastuseta
HH_Y_OECD Leibkonna suurus OECD skaala järgi
HH_Y_OECDM Leibkonna suurus OECDMi skaala järgi
HH_EQM_INC_ABSVLeibkonna ekvivalentsissetulek – absoluutne vaesus
HH_EQM_INC Leibkonna ekvivalentnetosissetulek (OECDM)
HH_INC_QUINT Leibkonna tulukvintiil
SUHTV_LK Leibkonna suhtelise vaesuse piir
HH_EQM_INC_D Leibkonna ekvivalentnetosissetuleku (OECDM) detsiil
HH_INC_D Leibkonna netosissetuleku detsiil
HH_S1 Leibkonnaliikmete arv, korduv
HH_S6 Leibkonnaliikmete arv – 25–64-aastased
HH_DC Leibkonnast sõltuvate laste arv
HH_DC_MIS Leibkonnast sõltuvate laste arv, vastuseta
HH_CHILD Leibkonnaliikmete arv – alla 18-aastased lapsed
HH_CHILDR Alla 18-aastaste laste olemasolu leibkonnas
HH_C_ABI Leibkonnaliikmete arv – alla 25-aastased lapsed
DU Leibkonna elukoht asustustiheduse järgi – 3-ne jaotus
HH_ELOMAND Eluruumi kasutamise alus
LK_DEP_CH Leibkonnas on sõltuv laps – kuni 24-aastane
LK_DEP_CH17 Leibkonnas on sõltuv laps – kuni 17-aastane
TINT Tööintensiivsus leibkonnas
LK_RAHVUS Leibkonna rahvus
MAAK Isiku elukoha maakond
LK_PK Leibkonna elukoht piirkonna järgi
LK_LM Leibkonna elukoht – linn või maapiirkond
HH_ELTYYP Leibkonna eluruumi tüüp
KAAL_LK Leibkonna lõppkaal
HY010 Leibkonna sissetulek – brutosumma
HY020 Leibkonna sissetulek – netosumma
HY022
Leibkonna sissetulek ilma siireteta (v.a pensionid ja
toitjakaotushüvitis) – netosumma
HY023
Leibkonna sissetulek ilma siireteta (sh pensionid ja
toitjakaotushüvitis) – netosumma
Muutuja väärtused Muutuja tüüp
NUM_INTEGER
NUM_INTEGER
NUM_INTEGER
NUM_INTEGER
111011 Eramu (ühepereelamu), talu
112121 Kahepereelamu
11221 Ridaelamu
112221 Korter või tuba vähem kui 10 eluruumiga elamus
112222 Korter või tuba 10 või enama eluruumiga elamus
11320 Ühiselamu
OTH Muu
UNK Teadmata
REF Keeldumine
NUM_DECIMAL1
NUM_INTEGER
101 Eluruum on uus või värskelt remonditud
102 Eluruum on heas seisukorras
103 Eluruumil on mõningaid puudusi
104 Eluruumil on suuri ja olulisi puudusi
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
29 Leibkond (mõni selle liikmetest)
30 Teine eraomanik (eraisik või ettevõte)
31 Riik / omavalitsus
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
123 Kirjalik
124 Suuline
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
71 Turuhinnaga
72 Turuhinnast madalama hinnaga
73 Tasuta
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
1 Jah
2 Ei
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
174 Selle eluruumi jaoks, kus Te praegu elate
175 Mõne teise eluruumi jaoks
176 Eluruumiga mitteseotud kulutuste jaoks
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
313 Koormavad väga
312 Koormavad mõningal määral
101 Ei koorma üldse
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
313 Koormavad väga
312 Koormavad mõningal määral
101 Ei koorma üldse
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
1 Jah
2 Ei
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
1 Jah
2 Ei
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
1 Jah
2 Ei
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
1 Jah
2 Ei
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
1 Jah
2 Ei
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
112 Jah (saaksime) teiste abita
916 Võib-olla (saaksime) teiste abiga
309 Ei saakski, see on võimatu
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
328 Suurte raskustega
326 Raskustega
316 Mõningate raskustega
133 Üpriski hõlpsalt
110 Hõlpsalt
127 Väga hõlpsalt
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
1211 Suurenes
20302 Jäi enam-vähem samaks
3351 Vähenes
UNK Teadmata
REF Keeldumine
NAP Ei ole rakendatav
1 Palga indekseerimine / ümberhindamine
2 Samal töökohal tööaja pikenemine või palgatõus
3 Tööturule naasmine pärast haigust, lapse sündi,
lapsehoolduspuhkust, lapse või teise isiku hooldamist
4 Tööleminek või töökohavahetus
5 Muutus leibkonna koosseisus
6 Sotsiaalhüvitiste suurenemine
7 Muu
UNK Teadmata
REF Keeldumine
NAP Ei ole rakendatav
8 Samal töökohal tööaja lühenemine, palga vähenemine või
tulu vähenemine füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsedes
9 Lapse sünd või lapsehoolduspuhkus, lapse või teise isiku
hooldamine
10 Töökohavahetus
11 Töö kaotus, töötuks jäämine, (oma) ettevõtte pankrot
12 Töövõime kaotus haigestumise või puude tõttu
13 Lahutus, kooselu lõppemine või muu muutus leibkonna
koosseisus
14 Pensionile jäämine
15 Sotsiaalhüvitiste vähenemine
7 Muu
UNK Teadmata
REF Keeldumine
NAP Ei ole rakendatav
130 Väga rahul
117 Pigem rahul
320 Pigem ei ole rahul
338 Üldse ei ole rahul
UNK Teadmata
REF Keeldumine
NAP Ei ole rakendatav
1 Jah
2 Ei
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
NUM_INTEGER
NUM_INTEGER
NUM_INTEGER
NUM_INTEGER
NUM_INTEGER
NUM_INTEGER
NUM_INTEGER
NUM_INTEGER
NAP Ei ole rakendatav
NOVAL Puuduv väärtus
REF Keeldumine
UNK Teadmata
NUM_INTEGER
NUM_INTEGER
903 Üksik alla 65-aastane
904 Üksik 65-aastane ja vanem
905 Paar, kellest vähemalt üks on alla 65-aastane
906 Üle 65-aastane paar
907 Ühe või enama lapsega üksikvanem
908 Ühe sõltuva lapsega paar
909 Kahe sõltuva lapsega paar
910 Vähemalt kolme sõltuva lapsega paar
911 A couple with minor and adult children
OTH Muu
UNK Teadmata
903 Üksik alla 65-aastane
904 Üksik 65-aastane ja vanem
905 Paar, kellest vähemalt üks on alla 65-aastane
906 Üle 65-aastane paar
907 Ühe või enama lapsega üksikvanem
908 Ühe sõltuva lapsega paar
909 Kahe sõltuva lapsega paar
910 Vähemalt kolme sõltuva lapsega paar
911 A couple with minor and adult children
OTH Muu
UNK Teadmata
140 Üheliikmeline leibkond
905a Lasteta alla 65-aastaste paar
906a Lasteta paar, vähemalt üks üle 64-aastane
912 Muu lasteta leibkond
907a Ühe või enama sõltuva lapsega üksikvanem
908 Ühe sõltuva lapsega paar
909 Kahe sõltuva lapsega paar
910 Vähemalt kolme sõltuva lapsega paar
913 Muu lastega leibkond
923a Muu (tüüpi pole võimalik määrata)
UNK Teadmata
REF Keeldumine
NAP Ei ole rakendatav
NUM_INTEGER
NAP Ei ole rakendatav
NOVAL Puuduv väärtus
REF Keeldumine
UNK Teadmata
NUM_INTEGER
NAP Ei ole rakendatav
NOVAL Puuduv väärtus
REF Keeldumine
UNK Teadmata
NUM_DECIMAL1
NUM_DECIMAL1
NUM_DECIMAL2
NUM_DECIMAL2
70 Esimene kvintiil
80 Teine kvintiil
90 Kolmas kvintiil
100 Neljas kvintiil
110 Viies kvintiil
1 Jah
2 Ei
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
120 Esimene detsiil
130 Teine detsiil
140 Kolmas detsiil
150 Neljas detsiil
160 Viies detsiil
170 Kuues detsiil
180 Seitsmes detsiil
190 Kaheksas detsiil
200 Üheksas detsiil
210 Kümnes detsiil
120 Esimene detsiil
130 Teine detsiil
140 Kolmas detsiil
150 Neljas detsiil
160 Viies detsiil
170 Kuues detsiil
180 Seitsmes detsiil
190 Kaheksas detsiil
200 Üheksas detsiil
210 Kümnes detsiil
NUM_INTEGER
NUM_INTEGER
NUM_INTEGER
NAP Ei ole rakendatav
NOVAL Puuduv väärtus
REF Keeldumine
UNK Teadmata
NUM_INTEGER
914 Lasteta leibkond
915 Lastega leibkond
UNK Teadmata
NUM_INTEGER
1 Tiheasustusega ala
2 Keskmise asustustihedusega ala
3 Hõreasustusega ala
29 Leibkond (mõni selle liikmetest)
25 Üürimine
34 Tasuta kasutamine
UNK Teadmata
0 Ei ole sõltuvaid lapsi
1 Vähemalt üks sõltuv laps
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
UNK Teadmata
0 Ei ole sõltuvaid lapsi
1 Vähemalt üks sõltuv laps (vanuses 0-17)
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
UNK Teadmata
NUM_DECIMAL2
1 Eesti: leibkond, mille kõik liikmed on eestlased
2 Sega: leibkond, milles on vähemalt üks eestlane ja üks mitte-
eestlane
3 Mitte-eesti: leibkond, mille kõik liikmed on mitte-eestlased
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
UNK Teadmata
EE Eesti
EE00370000000000 Harju maakond
EE00370000000000_X_0784 Harju maakond, v.a Tallinn
EE00370784000004 Tallinn
EE00390000000000 Hiiu maakond
EE00450000000000 Ida-Viru maakond
EE00500000000000 Jõgeva maakond
EE00520000000000 Järva maakond
EE00560000000000 Lääne maakond
EE00600000000000 Lääne-Viru maakond
EE00640000000000 Põlva maakond
EE00680000000000 Pärnu maakond
EE00710000000000 Rapla maakond
EE00740000000000 Saare maakond
EE00790000000000 Tartu maakond
EE00810000000000 Valga maakond
EE00840000000000 Viljandi maakond
EE00870000000000 Võru maakond
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
UNK Teadmata
EE001 Põhja-Eesti
EE004 Lääne-Eesti
EE008 Lõuna-Eesti
EE009 Kesk-Eesti
EE00A Kirde-Eesti
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
UNK Teadmata
1 Linn
2 Maa
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
UNK Teadmata
1 Eramaja
2 Mitmepereelamu
3 Korterelamu
OTH Muu
UNK Teadmata
REF Keeldumine
NAP Ei ole rakendatav
NUM_DECIMAL10
NUM_DECIMAL2
NUM_DECIMAL2
NUM_DECIMAL2
NUM_DECIMAL2
Allikas
Tehniline
Tehniline
Tehniline
Küsimustik
Küsimustik
Küsimustik
Küsimustik
Küsimustik
Küsimustik
Küsimustik
Küsimustik
Küsimustik
Küsimustik
Küsimustik
Küsimustik
Küsimustik
Küsimustik
Küsimustik
Küsimustik
Küsimustik
Küsimustik
Küsimustik
Küsimustik
Küsimustik
Küsimustik
Küsimustik
Küsimustik
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Tehniline
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Tehniline
Küsimustiku põhjal arvutatud
Tehniline
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Tehniline
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Rahvastiku registri põhjal arvutatud
Küsimustik
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustik
Rahvastiku register
Rahvastiku register
Rahvastiku register
Küsimustik
Tehniline
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Muutuja nimi Muutuja selgitus
LEIBKOND Leibkonna number
HARUNR Leibkonna harunumber
ESU_LK Leibkonda identifitseeriv kood
LIIKMENR Leibkonnaliikme number
YX1 Leibkonnaliikme järjekorranumber
YA1 Sugu (y)
YA3 Seaduslik perekonnaseis
YA4 Kooselu seadusliku abikaasaga
YA5 Vabaabielus olemine
YA6 Sotsiaal-majanduslik seisund
YA7
Hariduse omandamine üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses
või kõrgkoolis
YC1 Rahvus – lühike jaotus
YC1K Rahvuse kood
YC2 Kodakondsus – lühike jaotus
YC2K Kodakondsuse kood
YC3 Sünniriik – lühike jaotus
ESUTE9 Üldine hinnang lapse tervisele
ESUTE12A Terviseprobleemi tõttu piiratud tavategevus - laps
YX2AASTAALG Vanus küsitlusaasta alguses
DEP_CH Leibkonnaliige on kuni 24-aastane sõltuv laps
DEP_CH17 Leibkonnaliige on kuni 17-aastane sõltuv laps
PARTNERI_LIIKMENR Leibkonnaliikme number – partner
HH_EQM_INC Leibkonna ekvivalentnetosissetulek (OECDM)
EQM_INC_QUINT Isiku ekvivalentsissetuleku kvintiil
SUHTV Isiku suhtelise vaesuse piir
ABSV Isiku absoluutse vaesuse piir
INC_D Leibkonna netotuludetsiil – leibkonnaliikme järgi
TPER_SEIS Tegelik perekonnaseis – pikk jaotus
MARITAL Tegelik perekonnaseis
SEC_I Enesehinnanguline sotsiaal-majanduslik seisund – 4-ne jaotus
ILMAJAETUS Isiku ilmajäetus
S_SEISUND Isiku sotsiaal-majanduslik seisund eelmisel nädalal
RAHVUS Rahvus – 2-ne jaotus
CITIN Kodakondsus – 3-ne jaotus, EL
VANUS_GR5
Isiku vanusevahemik – 5-aastane vanusegrupp uuringuaasta 1.
jaanuari seisuga
AGE_GR5
Isiku vanusevahemik – 5-aastane vanusegrupp küsitlushetke
seisuga
LIIKME_ST Leibkonnaliikme isikliku sissetuleku suurus
PUE Puude raskusaste
TVM Töövõimetuse protsent
TOOVOIME_ULATUS Määratud töövõime ulatus
KAAL_ISIK Isiku lõppkaal
KAAL_LAPS14 Lapse lõppkaal – kuni 14-aastased
PYSIV_SUHTV Isiku püsiva suhtelise vaesuse piir – longituud baasil
PYSIV_ABSV Isiku püsiva absoluutse vaesuse piir – longituud baasil
RG_1 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 1
RG_2 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 2
RG_3 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 3
RG_4 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 4
RG_5 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 5
RG_6 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 6
RG_7 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 7
RG_8 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 8
RG_9 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 9
RG_10 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 10
RG_11 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 11
RG_12 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 12
RG_13 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 13
RG_14 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 14
RG_15 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 15
RG_16 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 16
RG_17 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 17
RG_18 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 18
RG_19 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 19
RG_20 Suhe leibkonnas – seos leibkonnaliikmega 20
RB064
Longituud kaal (neli aastat), kõik praegused leibkonnaliikmed
(igas va
Muutuja väärtused Muutuja tüüp Allikas
NUM_INTEGER Tehniline
NUM_INTEGER Tehniline
NUM_INTEGER Tehniline
NUM_INTEGER Tehniline
NUM_INTEGER Tehniline
1 Mees
2 Naine
OTH Muu
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine Küsimustik
6 Vallaline, ei ole olnud seaduslikus abielus ega registreeritud
kooselus
2 Seaduslikus abielus
7 Registreeritud kooselus
3 Lahutatud
4 Lesk
UNK Teadmata
REF Keeldumine
NAP Ei ole rakendatav Küsimustik
1 Jah
2 Ei
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine Küsimustik
1 Jah
2 Ei
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine Küsimustik
122 Töötav
130 Töötu
147 Pensionär (vanadus-, paindlikul/ennetähtaegsel või
sooduspensionil)
149 Osalise või puuduva töövõimega mittetöötav (endine
töövõimetuspensionär)
174 Õpilane, üliõpilane
142b Kodune
140 Ajateenija, asendusteenistuja
OTH Muu
UNK Teadmata
REF Keeldumine
NAP Ei ole rakendatav Küsimustik
1 Jah
2 Ei
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine Küsimustik
EST Eestlane
RUS Venelane
OTH Muu
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine Rahvastiku register
Klassifikaator: RK2013v1var1 Rahvastiku register
233 Eesti
643 Venemaa
OTH Muu
898 Määramata
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine Rahvastiku register
Klassifikaator: kodak3N2013v2uus_203i Rahvastiku register
233 Eesti
933 Eesti endine territoorium Petserimaal või Narva jõe tagune
ala
643 Venemaa
804 Ukraina
112 Valgevene
OTH Muu
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine Küsimustik
125 Väga hea
109 Hea
201 Ei hea ega halb
311 Halb
330 Väga halb
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine Küsimustik
317 Oluliselt piiratud
324 Piiratud, aga mitte oluliselt
1081 Ei ole üldse piiratud
UNK Teadmata
REF Keeldumine
NAP Ei ole rakendatav Küsimustik
NUM_INTEGER Rahvastiku register
NUM_INTEGER Küsimustiku põhjal arvutatud
NUM_INTEGER Küsimustiku põhjal arvutatud
NUM_INTEGER Küsimustiku põhjal arvutatud
NUM_DECIMAL2 Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
70 Esimene kvintiil
80 Teine kvintiil
90 Kolmas kvintiil
100 Neljas kvintiil
110 Viies kvintiil Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
0 Isik on vaesuspiirist ülalpool
1 Isik on vaesuspiirist allpool
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
UNK Teadmata Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
0 Isik on vaesuspiirist ülalpool
1 Isik on vaesuspiirist allpool
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
UNK Teadmata Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
120 Esimene detsiil
130 Teine detsiil
140 Kolmas detsiil
150 Neljas detsiil
160 Viies detsiil
170 Kuues detsiil
180 Seitsmes detsiil
190 Kaheksas detsiil
200 Üheksas detsiil
210 Kümnes detsiil Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
1.9 Vallaline ja ei ole vabaabielus
2.1.8 Abielus ja elab koos abikaasaga
1.1 Vabaabielus
3.9 Lahutatud ja ei ole uuesti abiellunud / kooselus
4.9 Lesk ja ei ole uuesti abiellunud / kooselus
2.1.9 Abielus ja elab seaduslikust abikaasast lahus, ei ole uues
kooselus
UNK Teadmata Küsimustiku põhjal arvutatud
1.2 Vallaline
2.3 Abielus või vabaabielus
8 Lahutatud, lahuselav või lesk
UNK Teadmata Küsimustiku põhjal arvutatud
122 Töötav
130 Töötu
177 Mitteaktiivne
153 16-24 aastane (üli)õpilane Küsimustiku põhjal arvutatud
1 Jah
2 Ei
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine Küsimustiku põhjal arvutatud
1 Töötas
2 Töötu
3 Vanaduspensionär
4 Muu mitteaktiivne
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
UNK Teadmata Küsimustiku põhjal arvutatud
1 Eestlane
2 Mitte-eestlane
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
UNK Teadmata Rahvastiku register
233 Eesti
963 Muu EL liikmesriik
962 Muu riik
UNK Teadmata Rahvastiku register
01 15-19
02 20-24
03 25-29
04 30-34
05 35-39
06 40-44
07 45-49
08 50-54
09 55-59
10 60-64
11 65-69
12 70-74
13 75-79
14 80-84
15 85+
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
UNK Teadmata Küsimustiku põhjal arvutatud
01 15-19
02 20-24
03 25-29
04 30-34
05 35-39
06 40-44
07 45-49
08 50-54
09 55-59
10 60-64
11 65-69
12 70-74
13 75-79
14 80-84
15 85+
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
UNK Teadmata Küsimustiku põhjal arvutatud
NUM_DECIMAL2 Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
K Keskmine puue
R Raske puue
S Sügav puue Sotsiaalkindlustusamet
NUM_DECIMAL3 Sotsiaalkindlustusamet
STRING Töötukassa
NUM_DECIMAL10 Tehniline
NUM_DECIMAL10 Tehniline
0 Isik on vaesuspiirist ülalpool
1 Isik on vaesuspiirist allpool
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
UNK Teadmata Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
0 Isik on vaesuspiirist ülalpool
1 Isik on vaesuspiirist allpool
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
UNK Teadmata Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
10 Abikaasa / elukaaslane
20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)
30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)
40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase
lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)
50 Vanem (sh kasuvanem)
60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)
70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei
ole bioloogiline vanavanem)
80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)
90 Muu sugulane
95 Muu mittesugulane Küsimustik
10 Abikaasa / elukaaslane
20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)
30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)
40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase
lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)
50 Vanem (sh kasuvanem)
60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)
70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei
ole bioloogiline vanavanem)
80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)
90 Muu sugulane
95 Muu mittesugulane Küsimustik
10 Abikaasa / elukaaslane
20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)
30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)
40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase
lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)
50 Vanem (sh kasuvanem)
60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)
70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei
ole bioloogiline vanavanem)
80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)
90 Muu sugulane
95 Muu mittesugulane Küsimustik
10 Abikaasa / elukaaslane
20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)
30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)
40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase
lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)
50 Vanem (sh kasuvanem)
60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)
70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei
ole bioloogiline vanavanem)
80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)
90 Muu sugulane
95 Muu mittesugulane Küsimustik
10 Abikaasa / elukaaslane
20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)
30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)
40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase
lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)
50 Vanem (sh kasuvanem)
60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)
70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei
ole bioloogiline vanavanem)
80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)
90 Muu sugulane
95 Muu mittesugulane Küsimustik
10 Abikaasa / elukaaslane
20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)
30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)
40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase
lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)
50 Vanem (sh kasuvanem)
60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)
70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei
ole bioloogiline vanavanem)
80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)
90 Muu sugulane
95 Muu mittesugulane Küsimustik
10 Abikaasa / elukaaslane
20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)
30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)
40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase
lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)
50 Vanem (sh kasuvanem)
60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)
70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei
ole bioloogiline vanavanem)
80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)
90 Muu sugulane
95 Muu mittesugulane Küsimustik
10 Abikaasa / elukaaslane
20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)
30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)
40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase
lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)
50 Vanem (sh kasuvanem)
60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)
70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei
ole bioloogiline vanavanem)
80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)
90 Muu sugulane
95 Muu mittesugulane Küsimustik
10 Abikaasa / elukaaslane
20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)
30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)
40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase
lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)
50 Vanem (sh kasuvanem)
60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)
70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei
ole bioloogiline vanavanem)
80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)
90 Muu sugulane
95 Muu mittesugulane Küsimustik
10 Abikaasa / elukaaslane
20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)
30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)
40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase
lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)
50 Vanem (sh kasuvanem)
60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)
70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei
ole bioloogiline vanavanem)
80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)
90 Muu sugulane
95 Muu mittesugulane Küsimustik
10 Abikaasa / elukaaslane
20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)
30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)
40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase
lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)
50 Vanem (sh kasuvanem)
60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)
70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei
ole bioloogiline vanavanem)
80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)
90 Muu sugulane
95 Muu mittesugulane Küsimustik
10 Abikaasa / elukaaslane
20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)
30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)
40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase
lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)
50 Vanem (sh kasuvanem)
60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)
70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei
ole bioloogiline vanavanem)
80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)
90 Muu sugulane
95 Muu mittesugulane Küsimustik
10 Abikaasa / elukaaslane
20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)
30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)
40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase
lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)
50 Vanem (sh kasuvanem)
60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)
70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei
ole bioloogiline vanavanem)
80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)
90 Muu sugulane
95 Muu mittesugulane Küsimustik
10 Abikaasa / elukaaslane
20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)
30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)
40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase
lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)
50 Vanem (sh kasuvanem)
60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)
70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei
ole bioloogiline vanavanem)
80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)
90 Muu sugulane
95 Muu mittesugulane Küsimustik
10 Abikaasa / elukaaslane
20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)
30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)
40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase
lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)
50 Vanem (sh kasuvanem)
60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)
70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei
ole bioloogiline vanavanem)
80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)
90 Muu sugulane
95 Muu mittesugulane Küsimustik
10 Abikaasa / elukaaslane
20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)
30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)
40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase
lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)
50 Vanem (sh kasuvanem)
60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)
70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei
ole bioloogiline vanavanem)
80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)
90 Muu sugulane
95 Muu mittesugulane Küsimustik
10 Abikaasa / elukaaslane
20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)
30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)
40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase
lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)
50 Vanem (sh kasuvanem)
60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)
70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei
ole bioloogiline vanavanem)
80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)
90 Muu sugulane
95 Muu mittesugulane Küsimustik
10 Abikaasa / elukaaslane
20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)
30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)
40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase
lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)
50 Vanem (sh kasuvanem)
60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)
70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei
ole bioloogiline vanavanem)
80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)
90 Muu sugulane
95 Muu mittesugulane Küsimustik
10 Abikaasa / elukaaslane
20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)
30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)
40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase
lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)
50 Vanem (sh kasuvanem)
60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)
70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei
ole bioloogiline vanavanem)
80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)
90 Muu sugulane
95 Muu mittesugulane Küsimustik
10 Abikaasa / elukaaslane
20 Laps (bioloogiline / lapsendatud / elukaaslase laps)
30 Minia / väimees (sh (kasu)lapse abikaasa / elukaaslane)
40 Lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa / elukaaslase
lapselaps, kes ei ole bioloogiline lapselaps)
50 Vanem (sh kasuvanem)
60 Ämm / äi (sh abikaasa / elukaaslase (kasu)vanem)
70 Vanavanem (sh vanavanema abikaasa / elukaaslane, kes ei
ole bioloogiline vanavanem)
80 Õde / vend (sh kasuõde / kasuvend)
90 Muu sugulane
95 Muu mittesugulane Küsimustik
NUM_DECIMAL5 Tehniline
Rahvastiku register
Rahvastiku register
Rahvastiku register
Rahvastiku register
Rahvastiku register
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Rahvastiku register
Rahvastiku register
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Muutuja nimi Muutuja selgitus
LIIKMENR Leibkonnaliikme number
LEIBKOND Leibkonna number
HARUNR Leibkonna harunumber
ESU_LK Leibkonda identifitseeriv kood
YX1 Leibkonnaliikme järjekorranumber
YA1 Sugu (y)
YF17 Töö olemasolu minevikus
ESUF02 Töötatud aastate arv
YF1 Praegune sotsiaal-majanduslik seisund
YF3K Praeguse töökoha majandusüksuse peamise tegevusala kood
YF9K Ameti kood praegusel töökohal
YF23 Põhitöökoha töökoormus
YF14 Juhtimiskohustuste olemasolu praegusel töökohal
ESUGB9 Keskmine netokuutöötasu põhitööl
ESUGB1 Võimalus kaotada praegune töökoht järgmisel aastal
ESUGB2
Võimalus leida töökoha kaotuse korral oskustele ja
kogemustele vastav töökoht
ESUG21 Kõrvaltöökoha olemasolu eelmisel nädalal lisaks põhitööle
ESUG23 Tavaline töötatud tundide hulk nädalas põhi- ja kõrvaltöödel
ESUG24 Alla 30 tunni nädalas töötamise põhjus
ESUSL1 Hinnang laste ideaalsele arvule perekonnas
ESUSL2 Soovitud laste arv
ESUSL3 Saadud laste arv
ESUSL4 Lapse saamise soov järgmistel aastatel
ESUSL5 Takistused lapse saamisel
ESUSL6A1 Lapse saamist takistav põhjus – enda terviseprobleemid
ESUSL6A2 Lapse saamist takistav põhjus – partneri terviseprobleemid
ESUSL6A3 Lapse saamist takistav põhjus – enda vanus
ESUSL6A4 Lapse saamist takistav põhjus – partneri vanus
ESUSL6A5 Lapse saamist takistav põhjus – majanduslikud põhjused
ESUSL6A6 Lapse saamist takistav põhjus – lastehoiu kättesaadavus
ESUSL6A7 Lapse saamist takistav põhjus – lastega kaasnevad kulutused
ESUSL6A8 Lapse saamist takistav põhjus – enda õpingud
ESUSL6A9 Lapse saamist takistav põhjus – partneri õpingud
ESUSL6A10 Lapse saamist takistav põhjus – enda karjäär
ESUSL6A11 Lapse saamist takistav põhjus – partneri karjäär
ESUSL6A12 Lapse saamist takistav põhjus – sobiva eluruumi kättesaadavus
ESUSL6A13
Lapse saamist takistav põhjus – sobiva partneri puudumine (sh
suhteprobleemid)
ESUSL6A14
Lapse saamist takistav põhjus – rahvastiku kasv maailmas ja
keskkonnaprobleemid
ESUSL6A15 Lapse saamist takistav põhjus – ebastabiilsus ühiskonnas
ESUSL6A16 Lapse saamist takistav põhjus – muu, korduv
ESUHE30A Üldine rahulolu oma eluga
ESUHE37A Rahulolu oma praeguse tööga
KAAL_ISIK Isiku lõppkaal
YX2AASTAALG Vanus küsitlusaasta alguses
VANUS_GR5
Isiku vanusevahemik – 5-aastane vanusegrupp uuringuaasta 1.
jaanuari seisuga
HH_INC_D Leibkonna netosissetuleku detsiil
SUHTV Isiku suhtelise vaesuse piir
ABSV Isiku absoluutse vaesuse piir
ILMAJAETUS Isiku ilmajäetus
EQM_INC_QUINT Isiku ekvivalentsissetuleku kvintiil
HH_EQM_INC_D Leibkonna ekvivalentnetosissetuleku (OECDM) detsiil
HH_INC_D Leibkonna netosissetuleku detsiil
LIIKME_ST Leibkonnaliikme isikliku sissetuleku suurus
TPER_SEIS Tegelik perekonnaseis – pikk jaotus
EC_SC_P Praeguse töökoha (asutus/ettevõte) tegevusala
EC_SC Praeguse või viimase töökoha (asutus/ettevõte) tegevusala
OC_1_P Praeguse ametiala ISCO kood – 1-kohaline
EDUCAT Omandatud haridustase
ISC_4 Haridustase ISCED 2011 taseme järgi – neljal tasemel
OP_TASE Õpitav haridustase ISCED2011 järgi – Eestis ja välisriigis
SEC Enesehinnanguline sotsiaal-majanduslik seisund
PUE Puude raskusaste
TVM Töövõimetuse protsent
Muutuja väärtused Muutuja tüüp Allikas
NUM_INTEGER Tehniline
NUM_INTEGER Tehniline
NUM_INTEGER Tehniline
NUM_INTEGER Tehniline
NUM_INTEGER Tehniline
1 Mees
2 Naine
OTH Muu
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine Küsimustik
197 Ei ole kunagi töötanud
19801 Jah, töökogemus piirdub juhutöödega
19901 Jah, töökogemus on juhutöödest pikem
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine Küsimustik
NUM_INTEGER Küsimustik
122 Töötav
130 Töötu
147 Pensionär (vanadus-, paindlikul/ennetähtaegsel või
sooduspensionil)
149 Osalise või puuduva töövõimega mittetöötav (endine
töövõimetuspensionär)
174 Õpilane, üliõpilane
142b Kodune
140 Ajateenija, asendusteenistuja
OTH Muu
UNK Teadmata
REF Keeldumine
NAP Ei ole rakendatav Küsimustik
Klassifikaator: EMTAK2008loe Küsimustik
Klassifikaator: AKloe2008v1.5b
109 Täistööaeg
111 Osaline tööaeg
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine Küsimustik
1 Jah
2 Ei
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine Küsimustik
NUM_DECIMAL2 Küsimustik
101 Jah, kindlasti
103 Tõenäoliselt jah
203 Tõenäoliselt mitte
201 Kindlasti mitte
302 Raske öelda
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine Küsimustik
101 Jah, kindlasti
103 Tõenäoliselt jah
203 Tõenäoliselt mitte
201 Kindlasti mitte
302 Raske öelda
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine Küsimustik
1 Jah
2 Ei
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine Küsimustik
204 Vähem kui 30 tundi nädalas
205 30 ja rohkem tundi nädalas
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine Küsimustik
326 Õpingud, koolitus
321 Enda haigus, terviseprobleem või puue
322 Soov töötada rohkem kui 30 tundi nädalas, kuid ei ole
leidnud sobivat tööd
325 Ei soovi kauem töötada
353 Vajadus hoolitseda laste ja / või teiste pereliikmete eest,
teha koduseid majapidamistöid
354 Selles ametis on täistööaeg alla 30 tunni nädalas
OTH Muu
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine Küsimustik
1 Mitte ühtegi
2 1
3 2
4 3
5 4
6 5
7 6
8 Rohkem kui 6
9 Ei oska öelda
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
UNK Teadmata
1 Mitte ühtegi
2 1
3 2
4 3
5 4
6 5
7 6
8 Rohkem kui 6
9 Ei oska öelda
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
UNK Teadmata Küsimustik
10 Mitte ühtegi
11 1
12 2
13 3
14 4
15 5
16 6
17 7
18 8
19 9
20 10 või rohkem
21 Ei oska öelda
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
UNK Teadmata Küsimustik
1 Jah, kindlasti
2 Tõenäoliselt jah
3 Tõenäoliselt mitte
4 Kindlasti mitte
5 Raske öelda
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
UNK Teadmata Küsimustik
1 Jah
2 Ei
3 Ei soovi (rohkem) lapsi
4 Ei oska öelda
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
UNK Teadmata
1 Jah
2 Ei
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine Küsimustik
1 Jah
2 Ei
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
1 Jah
2 Ei
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine Küsimustik
1 Jah
2 Ei
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
1 Jah
2 Ei
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine Küsimustik
1 Jah
2 Ei
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
1 Jah
2 Ei
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
1 Jah
2 Ei
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
1 Jah
2 Ei
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
1 Jah
2 Ei
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
1 Jah
2 Ei
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
1 Jah
2 Ei
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
1 Jah
2 Ei
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
1 Jah
2 Ei
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
1 Jah
2 Ei
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
1 Jah
2 Ei
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine Küsimustik
00 0 - "üldse ei ole rahul"
01 1
02 2
03 3
04 4
05 5
06 6
07 7
08 8
09 9
10 10 - "täiesti rahul"
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
UNK Teadmata Küsimustik
00 0 - "üldse ei ole rahul"
01 1
02 2
03 3
04 4
05 5
06 6
07 7
08 8
09 9
10 10 - "täiesti rahul"
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
UNK Teadmata Küsimustik
NUM_DECIMAL10 Tehniline
NUM_INTEGER Küsimustiku põhjal arvutatud
01 15-19
02 20-24
03 25-29
04 30-34
05 35-39
06 40-44
07 45-49
08 50-54
09 55-59
10 60-64
11 65-69
12 70-74
13 75-79
14 80-84
15 85+
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
UNK Teadmata Küsimustiku põhjal arvutatud
120 Esimene detsiil
130 Teine detsiil
140 Kolmas detsiil
150 Neljas detsiil
160 Viies detsiil
170 Kuues detsiil
180 Seitsmes detsiil
190 Kaheksas detsiil
200 Üheksas detsiil
210 Kümnes detsiil Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
0 Isik on vaesuspiirist ülalpool
1 Isik on vaesuspiirist allpool
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
UNK Teadmata Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
0 Isik on vaesuspiirist ülalpool
1 Isik on vaesuspiirist allpool
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
UNK Teadmata Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
1 Jah
2 Ei
UNK Teadmata
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine Küsimustiku põhjal arvutatud
70 Esimene kvintiil
80 Teine kvintiil
90 Kolmas kvintiil
100 Neljas kvintiil
110 Viies kvintiil Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
120 Esimene detsiil
130 Teine detsiil
140 Kolmas detsiil
150 Neljas detsiil
160 Viies detsiil
170 Kuues detsiil
180 Seitsmes detsiil
190 Kaheksas detsiil
200 Üheksas detsiil
210 Kümnes detsiil Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
120 Esimene detsiil
130 Teine detsiil
140 Kolmas detsiil
150 Neljas detsiil
160 Viies detsiil
170 Kuues detsiil
180 Seitsmes detsiil
190 Kaheksas detsiil
200 Üheksas detsiil
210 Kümnes detsiil Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
NUM_DECIMAL2 Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
1.9 Vallaline ja ei ole vabaabielus
2.1.8 Abielus ja elab koos abikaasaga
1.1 Vabaabielus
3.9 Lahutatud ja ei ole uuesti abiellunud / kooselus
4.9 Lesk ja ei ole uuesti abiellunud / kooselus
2.1.9 Abielus ja elab seaduslikust abikaasast lahus, ei ole uues
kooselus
UNK Teadmata Küsimustiku põhjal arvutatud
1 Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus; kalapüük
2 Mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia, gaasi- ja
veevarustus
3 Ehitus
4 Hulgi- ja jaekaubandus; hotellid ja restoranid; veondus,
laondus, side
5 Finantsvahendus; kinnisvara, rentimine ja äritegevus
6 Avalik haldus ja riigikaitse; haridus; tervishoid ja
sotsiaalhoolekanne; muu ühiskonna, sotsiaal- ja isikuteenindus;
palgatöötajatega kodumajapidamiste ja kodumajapidamiste
oma tarbeks mõeldud eristamata tootmine
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
UNK Teadmata Küsimustiku põhjal arvutatud
1 Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus; kalapüük
2 Mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia, gaasi- ja
veevarustus
3 Ehitus
4 Hulgi- ja jaekaubandus; hotellid ja restoranid; veondus,
laondus, side
5 Finantsvahendus; kinnisvara, rentimine ja äritegevus
6 Avalik haldus ja riigikaitse; haridus; tervishoid ja
sotsiaalhoolekanne; muu ühiskonna, sotsiaal- ja isikuteenindus;
palgatöötajatega kodumajapidamiste ja kodumajapidamiste
oma tarbeks mõeldud eristamata tootmine
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
UNK Teadmata Küsimustiku põhjal arvutatud
0 SÕJAVÄELASED
1 JUHID
2 TIPPSPETSIALISTID
3 TEHNIKUD JA KESKASTME SPETSIALISTID
4 AMETNIKUD
5 TEENINDUS- JA MÜÜGITÖÖTAJAD
6 PÕLLUMAJANDUSE, METSANDUSE, JAHINDUSE JA
KALANDUSE OSKUSTÖÖTAJAD
7 OSKUSTÖÖTAJAD JA KÄSITÖÖLISED
8 SEADME- JA MASINAOPERAATORID JA KOOSTAJAD
9 LIHTTÖÖLISED
UNK Ametiala teadmata Küsimustiku põhjal arvutatud
0 Alusharidus (koolieelne haridus) või alghariduseta
1 Põhiharidus (põhikooli 1.-6. klass)
2 Põhiharidus (põhikooli 7.-9. klass)
3 Keskharidus
4 Kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil
5 Keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil
6 Bakalaureus või sellega võrdsustatud haridus (rakendus- ja
kutsekõrgharidus, diplomiõpe)
7 Magister või sellega võrdsustatud haridus
8 Doktor või sellega võrdsustatud haridus
UNK Teadmata
REF Keeldumine Küsimustiku põhjal arvutatud
2443 Põhiharidus või alla selle
3 Keskharidus
5 Keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil
5K8 Kõrgharidus Küsimustiku põhjal arvutatud
0 Alusharidus (koolieelne haridus) või alghariduseta
1 Põhiharidus (põhikooli 1.-6. klass)
2 Põhiharidus (põhikooli 7.-9. klass)
3 Keskharidus, keskeri- või tehnikumiharidus põhihariduse
baasil, kutsekeskharidus või kutseõpe põhihariduse baasil
4 Kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil
5 Keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil
6 Bakalaureus või sellega võrdsustatud haridus (rakendus- ja
kutsekõrgharidus, diplomiõpe)
7 Magister või sellega võrdsustatud haridus
8 Doktor või sellega võrdsustatud haridus
NAP Ei ole rakendatav
REF Keeldumine
UNK Teadmata Küsimustiku põhjal arvutatud
122 Töötav
130 Töötu
147 Pensionär (vanadus-, paindlikul/ennetähtaegsel või
sooduspensionil)
149 Osalise või puuduva töövõimega mittetöötav (endine
töövõimetuspensionär)
174 Õpilane, üliõpilane
142b Kodune
140 Ajateenija, asendusteenistuja
OTH Muu
UNK Teadmata
REF Keeldumine
NAP Ei ole rakendatav Küsimustiku põhjal arvutatud
K Keskmine puue
R Raske puue
S Sügav puue Sotsiaalkindlustusamet
NUM_DECIMAL3 Sotsiaalkindlustusamet
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Küsimustiku põhjal arvutatud
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
Küsimustiku ja registrite (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
OTSUS
isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus
nr 2.2.-1/24/25-2
Otsuse tegija
Andmekaitse Inspektsiooni valdkonnajuht Virve Lans
Otsuse tegemise aeg ja koht 16.12.2024 Tallinnas
Taotluse esitaja
Marion Rummo
Sotsiaalministeerium [email protected] [email protected]
RESOLUTSIOON Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõike 5 alusel otsustab Andmekaitse Inspektsioon (AKI):
1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemise uuringus
„Eesti Sotsiaaluuringusse pereplaneerimist kirjeldavate andmete lisamine“
25.11.2024 taotluses esitatud tingimustel ja mahus.
2. Sotsiaalministeeriumil (SoM) esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri
algandmete kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 10.3 (2034. aasta III
kvartali lõpuks).
VAIDLUSTAMISVIIDE
Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1
sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1
sätestatud korras.
TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED
Esitatud otsuse Lisades:
Lisa 1_Taotlus_Eesti Sotsiaaluuringusse pereplaneerimist kirjeldavate andmete lisamine
Lisa 2_Töödeldavate andmete koosseis koos allikatega
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED
1. IKS § 6 lg 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja
uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on
2 (3)
täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja
andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. AKI kontrollib enne nimetatud
isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja
arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete
töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.
2. IKS § 6 lg 4 kohaselt kontrollib AKI IKS §-s 6 sätestatud tingimuste täitmist, kui uuring
põhineb eriliiki isikuandmetel ning puudub valdkondlik eetikakomitee. SoM on pöördunud
SoM-i Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee poole, kes on oma 20.11.2024
vastuses asunud seisukohale, et selliseid taotlusi ei ole võimalik eetikakomitee poolt
hinnata, kuna tegemist on juba käimasoleva uuringu muudatusettepanekuga, mille
põhiosaga eetikakomitee ei ole kursis.
3. IKS § 6 lg 3 sätestab tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus
andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema.
Üheks tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist
võimaldavate andmete eemaldamist. AKI nõustub, et pärast isikute tuvastamist
võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine
ebamõistlikult raske. Lisaks on taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku
huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste
mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi.
4. SoM-i taotluse kohaselt viiakse uuring läbi erinevates etappides erinevatel õiguslikel
alustel järgmiselt:
a. uuringus osalemise kutse saatmine toimub ilma andmesubjekti nõusolekuta.
b. Pereplaneerimise mooduli küsimuste etapis toimub andmetöötlus andmesubjekti
nõusoleku alusel.
c. ESU raames töödeldavate andmete liitmine pereplaneerimise moodulile (ESU
andmete taaskasutamine) toimub andmesubjekti nõusolekuta.
d. Pereplaneerimise moodulis soovitud laste arvu kohta vastanud isikutele
Statistikaameti registrist kolme aasta jooksul pärast vastamist tegeliku laste arvu
muutuse lisamine toimub andmesubjekti nõusolekuta.
AKI kooskõlastuse kohustus on punktides a, c ja d kirjeldatud pereplaneerimise uuringu
etappide osas. Siinjuures märgib AKI, et kuivõrd isikuandmete töötlemine toimub erinevatel etappidel
erinevatel õiguslikel alustel, siis peab andmesubjektile läbipaistvalt selgitama kogu
pereplaneerimise uuringu käigus toimuvat andmetöötlust. Inimesele ei tohi jääda muljet, et
kogu uuring toimub nõusoleku alusel. Kui seda ei selgitata, siis ei ole tagatud läbipaistvuse
põhimõtte järgimine.
5. Isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) üks olulisemaid põhimõtteid on läbipaistvuse
põhimõte, mida peab isikuandmete töötleja järgima. Läbipaistvuse põhimõtte järgimiseks
tuleb esitada andmesubjektidele teave andmetöötluse kohta. Andmesubjektile tuleb esitada
isikuandmete töötlemise kohta teave selges ja lihtsas keeles ehk see peab olema
andmesubjektile arusaadav. Seega tuleb juba ESU uuringukutses selgitada, et ESU uuring
hõlmab ka teisi uuringuid ning soovitatavalt tuua välja, millised moodulid puudutavad teisi
uuringuid ning kust on võimalik täiendavat teavet saada.
Kui küsitlus saadetakse inimesele elektrooniliselt, siis peab lisaks uuringukutses kajastatud
selgitustele olema pereplaneerimise mooduli ees teave, et tegemist on SoM-i uuringuga
ning millisel õiguslikul alusel ja tingimustel uuring läbi viiakse. Kui kogu teavet ei ole
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679.
3 (3)
võimalik pereplaneerimise mooduli ette panna, siis peab inimesele olema selgelt aru saada,
et tegemist on ESU uuringusse lõimitud SoM-i pereplaneerimise uuringuga ning viide kus
on võimalik täiendava teabega tutvuda. Kuivõrd pereplaneerimise mooduli küsimustiku
etapp viiakse läbi nõusoleku alusel, siis peavad olema täidetud ka nõusoleku võtmise
tingimused.
Kui küsitlus viiakse läbi telefoniküsitlusena või kohapealse intervjuuna või muul sarnasel
viisil, siis tuleb küsitlejal enne SoM-i pereplaneerimise uuringu mooduli küsimuste
esitamist inimesele selgitada, et see osa puudutab SoM-i pereplaneerimise uuringut,
millisel õiguslikul alusel seda läbi viiakse, millises mahus isikuandmeid selle raames
töödeldakse ja muu teave isikuandmete töötlemise kohta ehk küsitleja peab selgitama
SoM-i pereplaneerimise uuringus toimuvat isikuandmete töötlemist (sh andmesubjekti
nõusolekuta toimuvat andmetöötlust) ja oskama inimest suunata täiendava teabega
tutvuma. Lisaks juhib AKI tähelepanu asjaolule, et hoolimata uuringu metoodikast, mille kohaselt
võib olla ette nähtud inimesele meeldetuletuste saatmine või korduv helistamine, tuleb alati
arvestada inimese tahtega ehk kui inimene keeldub vastamisest, avaldab soovi uuringus
mitte osaleda, siis tuleb seda austada. Inimesel ei tohi tekkida tunnet, et teda survestatakse
uuringus osalema.
6. Isikuandmete töötlemise nõusolek peab vastama IKÜM art 4 p 11, art 7 tingimustele
arvestades põhjenduspunkti 32. Nõusolek on andmesubjekti vabatahtlik, konkreetne,
teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega nõustub enda kohta käivate isikuandmete
töötlemisega. Nõusolek peab olema selgesõnaline ja konkreetne kinnitus kirjalikus,
elektroonilises või suulises vormis. Nõusoleku sõnastamisel tuleb arvestada sihtgrupiga,
kellelt nõusolekut küsitakse. Nõusoleku vormis peab olema teave, kes on isikuandmete
vastutav töötleja ning millisel eesmärgil isikuandmeid töödeldakse. Lisaks tuleb
andmesubjekti teavitada võimalusest nõusolek tagasi võtta ja seda enne nõusoleku andmist.
7. AKI kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud
25.11.2024 inspektsioonile esitatud taotluses.
8. Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest AKI-t teavitada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Virve Lans
valdkonnajuht
peadirektori volitusel
Lisad: Lisa 1_Taotlus_Eesti Sotsiaaluuringusse pereplaneerimist kirjeldavate andmete lisamine. Lisa 2_Töödeldavate andmete koosseis koos allikatega
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|