Otsus

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Erkki Leek

Vinni Vallavalitsus

[email protected]

Tartu mnt 2

46603, Lääne-Viru maakond, Vinni

vald, Pajusti alevik

Teie 14.11.2024 nr 7-1/26-1

Meie 16.12.2024 nr 7.2-1/24/19573-2

Seisukohtade väljastamine Vinni valla TU3

alal asuvate katastriüksuste

detailplaneeringu koostamiseks

Olete teavitanud meid Vinni Vallavolikogu 26.09.2024 otsusega nr 20 algatatud elektrituulikutest

koosneva tuulepargi rajamise eesmärgil koostatavast detailplaneeringust Vinni valla

üldplaneeringuga määratud tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobival TU3 alal asuvate

katastriüksuste maa-alal. Planeeringuala suurus on ligikaudu 886 ha (Lisa).

Võttes aluseks ehitusseadustiku, planeerimisseaduse ja Transpordiameti põhimääruse esitame

seisukohad planeeringute koostamiseks järgnevalt.

1. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete

määramine.

1.1. Planeeringuala ei piirne ega ristu riigitee(de)ga.

1.2. Planeeringu lahenduse eesmärgiks on muuhulgas liikluskorralduse põhimõtete

määramine ning servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult

kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu

liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse

võimaldamiseks (EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui

eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6). Tuulikute tootja lähteandmete alusel määrata

planeeringuga riigiteede lõikes konkreetsed trassikoridorid (tuua välja riigiteede nr-d ja km

ulatus); loetleda olemasolevad riigiteede ristumiskohad (km asukohad) ning planeeringuga

kavandatavad riigitee ristumiskohad (km asukohad), mida kasutatakse või mille rajamine

on vajalik planeeringu realiseerimiseks; kirjeldada vajadust olemasolevate riigitee

ristumiskohtade (ajutiseks) ümberehitamiseks; määrata riigiteede ristmikud, mida on

planeeringu realiseerimiseks vaja ajutiselt laiendada; määrata riigiteede lõigud, mida on

planeeringu realiseerimiseks vaja õgvendada ja/või laiendada; hinnata vajadust

ehitusaegsete ajutiste möödasõidukohtade rajamiseks; kirjeldada kavandataval

juurdepääsumarsruudil asuvate riigiteede katendite kandevõimet, vajadusel määratleda

lõigud, kus on vajalik riigitee kandevõime suurendamine.

Arvestada, et planeering on järgnevate ehitusprojektide koostamise alus ning selle

koostamise käigus ja kehtestamise järgselt peaks arendajal (ning puudutatud isikutel, nt

2 (3)

meil) olema ülevaade, mida tähendab planeeringuga kavandatava tegevuse realiseerimine

(aja- ja rahakulu).

1.3. Arvestada, et Transpordiamet riigiteede omanikuna ei võta tuuleparkide

arendustegevusest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise

kohustust, kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.

2. Planeeringuala kruntide hoonestusala ja ehitusõiguse määramine

2.1. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning

planeeringulahendus siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide

lahendustega.

2.2. Vastavalt Kliimaministri 25.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“

(edaspidi normid) § 63 lg 5 tuleb määrata elektrituuliku vähim kaugus teekatte servast

vastavalt valemile L=(H+0,5D), kus L on tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites,

H on tuuliku masti kõrgus meetrites ja D on tuuliku rootori või tiiviku diameeter meetrites.

2.3. Planeeringuala asub väljaspool lennuväljade piirangupindu ja

instrumentaalprotseduuride alasid, seega eeldatavalt tuulikud lennundusele olulist mõju ei

avalda. Kuna tegemist on kõrgtakistustega, siis tuleb arvestada tuulikutele rakenduva

valgustamiskohustusega (lennuohutustuled).

3. Tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine

3.1. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja

kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Võimalusel vältida tehnovõrkude kavandamist

riigitee alusele maale. Riigitee alune maa on mõeldud eelkõige riigitee rajatise

teenindamiseks ning nõusoleku selle maa kasutamiseks saame anda vaba ruumi

olemasolul. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes

geodeetilise alusplaani olemasolul ning menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste

või detailplaneeringu. Riigitee(de)ga ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil.

Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud

põhimõtetest.

3.2. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele

normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele,

tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee

transpordimaalt ja kaitsevööndist.

3.3. Arvestada, et üldjuhul ei ole lubatud arendusalade sademevee juhtimine riigitee

koosseisu kuuluvatesse kraavidesse. See on erandkorras võimalik vaid põhjendatud

juhtudel, mis lepitakse kokku meiega koostöös.

Palume kohalikul omavalitsusel tuulikute asukoha valikul meie ettepanekutega arvestada ning teha

meiega planeeringute koostamisel sisulist koostööd. Ettepanekute mittearvestamist palume

sisuliselt põhjendada.

Oleme valmis vajadusel selgitama ja täpsustama käesoleva kirjaga esitatud ettepanekuid ning

koostöös välja töötama kohakeskselt sobivaimaid lahendusi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

3 (3)

Lisa: planeeritava ala skeem

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]