Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine

Toetatava tegevuse "Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine" kogu perioodi detailne eelarve

Abikõlblikkuse periood: 01.10.2024 –31.10.2029.

Elluviija: Kultuuriministeerium

Tegevuste

tulemus

Tegevuste

väljund

Rea nr Kulukoht Kokku

1 2 3

1 Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine 5 170 000,00

1.1 Otsesed kulud 4 831 775,70 1.1.1 Otsesed personalikulud (elluviija töötajad) 200 000,00

1.1.2 Otsesed personalikulud (eksperdid) 10 000,00

1.1.3 Personali lähetus-, koolitus- ja tervisekontrolli kulud 10 000,00

1.1.4 Sisutegevuste kulud 4 611 775,70

Partnerite tegevus

on koordineeritud

1.1.4.1 Partnerite tegevuste koordineerimine sihtrühma kaasavate,

kogukondlikku ja/või kohalikku identiteeti tugevdavate ning

kogukondade vahelisi kontakte soodustavate koostöötegevuste

korraldamiseks (elluviija KUM)

101 775,70

1.1.4.2 Sihtrühma kaasavate ja kogukondade vahelisi kontakte

soodustavate koostöötegevuste korraldamine Ida-Virumaal (partner

INSA) 1 010 000,00

1.1.4.3 Sihtrühma kaasavate ja kogukondade vahelisi kontakte

soodustavate koostöötegevuste korraldamine Eestis, va Ida-

Virumaal (partner ERK) 3 000 000,00

Suurendatud on

vabaühenduste

pädevust

sihtrühma

kaasamiseks

kogukondlikesse

tegevustesse

1.1.4.4 Vabaühenduste pädevuse ja võimekuse suurendamine sihtrühma

kaasamiseks, sealhulgas koolitused, seminarid, töötoad,

kogemuskohtumised (partner KÜSK) 500 000,00

Horisontaalsed

kulud 1.2 Kaudsed kulud 338 224,30S

u u

re n

e n

u d

o n u

u s s is

s e rä

n d a

ja te

, e

ri k

e e

le -

ja k

u lt u

u ri

ta u

s ta

g a

in im

e s te

j a t

a g

a s ip

ö ö

rd u

ja te

o s a le

m in

e k

o g u

k o n

d lik

e s t

e g e

v u s te

s

Horisontaalsed

kulud

On korraldatud

kogukondlikke

tegevusi

1

Horisontaalne

põhimõte

"Eesti 2035"

alasihi "Tegus

inimene" näitaja

Selgitus horisontaalse põhimõtte

kriteeriumi seose kohta

meetmega/seose puudumise

kohta

Tegevuse mõju

arvestamise/suurendamise viisid

Lõplik

juhtivministeeriu

miga läbiräägitud

hinnang

puutumuse

olemasolu kohta.

Võrdsed võimalused

(CPR artikkel 9 ja 73)

a)Võrdsed võimalused Hoolivuse ja

koostöömeelsuse

mõõdik.

Lahendus aitab kaasata

uussisserändajaid, eri keele- ja

kultuuritaustaga inimesi ja

tagasipöördujaid ühiskonnaellu,

suurendab nende panust kohalikku

kogukonda ja kasvatab

kodanikuaktiivsust. Tegevuse

eesmärk on suurendada sotsiaalseid

kontakte erineva emakeelega

kogukondade vahel, et luua

suuremat ühsikondlikku sidusust.

Vabaühendustele suunatud

arenguprogramm keskendub

sihtrühmade kaasamise

suurendamisele, et eri keele- ja

kultuuritaustaga inimesed ning

tagasipöördujad osaleksid rohkem

piirkondlikes ja huvipõhistes

kogukondlikes ettevõtmistes.

Partnerite korraldatavate koostöö–

sündmuste eesmärk on soodustada

koostööd eri keele- ja

kultuuritaustaga inimeste vahel.

Tegevuste raames koolitatakse

vabaühendusi, et nad kaasaksid

rohkem keele- ja kultuuritaustaga

inimesi ning tagasipöördujaid oma

tegevustesse ning oleksid samas ka

teadlikud võrdse kohtlemise ja

ligipääsetavuse põhimõtetest.

Lisaks toetatakse mentorite

süsteemi loomist. Mentorid

toimivad kogukondade vahelise

koostöö hõlbustajana ning

nõustavad piirkondlikke

vabaühendusi, aidares kaasa

kontaktide tekkele läbi erinevate

koosloome ürituste. Elluviija

korraldab partneritele kohtumise

ÜKP võrdõiguslikkuse

kompetentsikeskusega

horisontaalsete teemadega

Puutumus olemas.

2

arvestamiseks tegevuste

elluviimisel.

b)sooline

võrdõiguslikkus Soolise

võrdõiguslikkuse

indeks

Balti Uuringute instituudi 2019.

aasta vabaühenduste uuringust

selgub, et vabatahtlikest on

ligikaudu pooled mehed ja pooled

naised (vastavalt 47 ja 53%)

Toetusmeetme fookuses ei ole

eraldi sooline võrdõiguslikkus, küll

aga panustatakse sellesse, et tõsta

huvi kogukondlikus tegevuses

aktiivse osalemise vastu, olenemata

soost, sh pööratakse erilist

tähelepanu pererände alusel

saabunud abikaasadele, kellel on

suurem oht jääda sotsiaalsesse

isolatsiooni.

Soolise tasakaaluga arvestatakse

Eesti Rahvakultuuri Keskuse

(ERK) ning Integratsiooni

Sihtasutuse (INSA) kogukondlike

koostöötegevuste korraldamisel.

Tähelepanu pööratakse

pererändega saabunud sihtrühma

kaasamisele. SA

Kodanikuühiskonna Sihtkapitali

(KÜSK) arenguprogrammi

tegevuste planeerimisel tagatakse,

et kommunikeerimisel ja

elluviimisel arvestataks soolise

võrdõiguslikkuse printsiipe.

c) ligipääsetavus Ligipääsetavuse

mõõdik

Lahendus mõjutab ligipääsetavust

eelkõige kogukondlike tegevuste,

sh vajaliku info kättesaadavuse

suurendamise näol. TAT-i

sihtrühmad on uussisserändajad, eri

keele- ja kultuuritaustaga inimesed

ja tagasipöördujad, kellel võib

ebapiisava eesti keele oskuse ning

sotsiaalsete kontaktide vähesuse

tõttu olla piiratud ligipääs

kogukondlikele tegevustele ning

kohaliku tasandi teenustele. Samal

ajal võib nende sihtrühmade seas

Kogukondlikud koostöötegevused,

vabaühendustele suunatud

arenguprogramm ning

mentorteenus luuakse kaasava

disaini põhimõtetel: olulisel kohal

on pakutavate sündmuste, teenuste

ja materjalide keeleline

kättesaadavus eesti keelest erineva

emakeelega ning erivajadusega

sihtrühmadele.

Kogukondlike tegevuste ja

sündmuste puhul peetakse silmas,

et ruumid oleksid ligipääsetavad

3

olla füüsilise või intellektipuudega,

nägemis – ja kuulmispuudega

inimesi, seetõttu tuleb tegevustes

ligipääsetavust laiemalt silmas

pidada.

liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja

intellektipuudega inimestele,

lastele, eakatele, ajutise

vigastusega inimestele ning

lapsekäruga vanematele.

Regionaalareng (CPR

artikkel 9 ja 73)

a) Regionaalne

tasakaalustatus

(piirkondlike lõhede

vähenemine ja teenuste

ühtlasem

kättesaadavus)

Tegevuse eesmärk on väga

laiapindne, et kogukondlikes

koostöötegevustes saaksid osaleda

inimesed kõikides maakondades

ehk kaetus on üle Eesti ning

tegevustega jõutakse ka n-ö

äärealade inimesteni. Elanike

arusaam kogukonnast ja

vabatahtlikust koostööst varieerub

palju sõltuvalt keelelisest ja

kultuurilisest taustast, mistõttu on

arvestatud, et piirkonniti võivad

lähenemisviisid erineda ning

näiteks Ida-Virumaal on vaja

sihtrühma kaasamiseks rohkem

teavitustööd teha.

Tegevuste puhul lähtutakse

sihtrühma paiknemisest, kuid

arvestatakse regionaalse kaetusega,

et kokkupuuted erinevate

kogukondade vahel võimaldaksid

suuremat sidusust.

Kõige rohkem sisserändajaid asub

elama Tallinnasse ja Tartusse,

samas on mitte-eestikeelne

püsielanikkond on kõige suurem

Ida-Virumaal. Seal viib tegevusi

ellu Integratsiooni Sihtasutus,

kellel on varasemast tugev

kogemus piirkonnas kogukondliku

koostöö korraldamisel. Ülejäänud

Eestis teeb tegevusi Eesti

Rahvakultuuri Keskus, kes teeb

tegevusi ning palkab mentorid 6

põhipiirkonda (Harjumaa, Tallinn,

Lõuna- Eesti, Kesk-Eesti, Lääne-

Eesti, Kagu-Eesti).

Vabaühendustele arenguprogrammi

pakkumisel arvestab KÜSK samuti

regionaalse kaetusega.

Tegevuste puhul arvestatakse, et

Puutumus olemas.

4

teatud juhul on vajalik pakkuda

osalejatele transporti, et ka nn

äärealadelt pääseksid inimesed

osalema.

b) KOVide haldus- ja

arendusvõimekus ning

autonoomia

Tööjõus osalemise

määr 15-74a

Tegevused aitavad

uussisserändajaid,

tagasipöördujaid, erineva keele- ja

kultuuritaustaga inimesi rohkem

siduda oma piirkonnaga ning seal

elavate aktiivsete kodanikega (nt

vabaühenduste liikmetega), luues

tingimusi, et nad saaksid rohkem

panustada ning osaleda kogukonna

tegevustes. Seeläbi suureneb ka

side kohaliku omavalitsuse ja

riigiga.

Kogukondlikesse tegevustesse

kaasumisel saavad inimesed uusi

oskusi, kogemusi ja kontakte, mis

võivad aidata kaasa uue või parema

töökoha leidmisel.

Vabatahtlikust tegevusest saavad

noored olulise koostöökogemuse,

mida hiljem tööle kandideerimisel

esitleda, samas on kogukondlikus

tegevuses osalemine hea viis,

kuidas terve elukaare vältel ennast

sotsiaalselt aktiivsena hoida.

Eesti lõimumismonitooringust

(2023) ilmnes, et muust rahvustest

elanike jaoks on esmatähtsad

võrdsed sotsiaalmajanduslikud

tingimused ning võrdsed

võimalused saavutada hea

sotsiaalne positsioon, kuid eestlaste

seisukohalt on lõimumises

esiplaanil keelelised ja

kultuurilised aspektid, nagu eesti

keele oskus, ajaloo tõlgendamine,

eesti kultuuri ja eluviisi hindamine.

Samas valitseb eestlaste ja muude

rahvuste esindajate vahel üksmeel

selliste lõimingu põhiväärtuste

suhtes nagu vägivalla puudumine

rahvuste vahel, üksteise

usaldamine, ühine panustamine

Eesti majanduse arengusse ning

Eesti põhiseaduse austamine.

Kogukondlike tegevustega

aidatakse kaasa sotsiaalsete

kontaktide tekkele ja

võrgustumisele, samuti on

võimalus omandada kogemusi

vabatahtlikuna projektides

osaledes. Laiem

kontaktidevõrgustik ning

Kaudne puutumus

5

kogemused tõstavad omakorda

inimese konkurentsivõimet tööturul

ning turvatunnet.

Kliima (CPR artikkel 9

ja 73) ja keskkonnahoid

Kaudne puutumus.

a) Kliimamuutuste

leevendamine b)

Kliimamuutustega

kohanemine c)

Keskkonnahoid

Meetmel on kaudne puutumus

hinnatava keskkonnaeesmärgiga,

sest sündmusi korraldatakse

võimaluse korral

keskkonnahoidlikult.

Tegevus hõlmab sündmuste

korraldamist, kus saab võimaluste

piires teha keskkonnahoidlikke

valikuid. Kogukondade vaheliste

koostöösündmuste kaudu on

võimalik propageerida

keskkonnasäästlikkust, seda nii

ürituse korralduse kui ka sündmuse

sisu kaudu (nt talgud ümbruskonna

puhastamiseks vmt).

Põhiseadus (PS)

https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv

Põhiõiguste

harta jaotis Põhiküsimused

Harta

artikkel

PIK

artikkel Põhiküsimused

Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni

artiklid on kaetud muu hulgas põhiseaduse ja teiste all

loetletud seadustega

Inimväärikus 1 16 Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise

eest

PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete on üks EV

Põhiseaduse alusprintsiipidest Kooskõlas

Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 17 Igaühel on õigus elule. Kooskõlas

Õigus isikupuutumatusele 3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Kooskõlas

Piinamise ning ebainimliku

või alandava kohtlemise või

karistamise keeld

4 15

Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või

inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise

eest

PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt

kohelda. Kooskõlas

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele.

PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle

ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle

asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel,

loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse

alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu.

16 Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise

eest

17 Isikupuutumatuse kaitse

Era- ja perekonnaelu

austamine 7 22 Eraelu puutumatus PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Kooskõlas

1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

2. Isikuandmete kaitse seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019011?leiaKehtiv

PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.

PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna

alusena on riigi kaitse all.

PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus.

PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja

veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma.

§ 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks

levitatavat informatsiooni.

§ 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi,

veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või

muul viisil.

Kogunemis- ja

ühinemisvabadus 12 21

Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

§ 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt

koguneda ja koosolekuid pidada. Kooskõlas

30 Osalemine

kultuurielus, virgestus-, puhke- ja sporditegevuses § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad.

32 Rahvusvaheline koostöö Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires

autonoomsed.

Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele Kooskõlas

Kutsevabadus ja õigus teha

tööd 15 27 Töö ja tööhõive

§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala,

elukutset ja töökohta. Kooskõlas

Ettevõtlusvabadus 16 27 Töö ja tööhõive § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda ettevõtlusega Kooskõlas

Õigus omandile 17 30 Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja

sporditegevuses. § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud Kooskõlas

Õigus varjupaigale 18 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023118?leiaKehtiv Kooskõlas

Õigus kaitsele tagasisaatmise,

väljasaatmise või

väljaandmise korral;

19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega

takistada Eestisse asumast. Kooskõlas

Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees

PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi

diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu,

usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti

varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Võrdse kohtlemise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/122102021011?leiaKehtiv -

4 Üldkohustused

9 Juurdepääsetavus

30 Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja

sporditegevuses

Naiste ja meeste

võrdõiguslikkus 23 6 Puuetega naised

Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed

Eakate õigused 25 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse

Kultuuriline, usuline ja

keeleline mitmekesisus 22

Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas.

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele.

Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus

Orjapidamise ja sunniviisilise

töö keeld 5 16

Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise

eest

Õigus vabadusele ja

turvalisusele 6

II jaotis

„Vabadused”

(artiklid 6–19)

Kooskõlas

Kooskõlas

Kooskõlas

Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK)

https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=

ET

https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire-

ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Kliimaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi.

Kooskõlas

Kooskõlas

Õigus abielluda ja luua

perekond 9 23 Kodu ja perekonna austamine

13

Mõtte-, südametunnistuse- ja

usuvabadus 10 3

Preambul ja üldpõhimõtted, sh

mittediskrimineerimine, osalemine ja kaasatus

ühiskonnas, võrdsed võimalused, juurdepääsetavus,

meeste ja naiste võrdsus jne.

Sõna- ja teabevabadus 11 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

Kunsti ja teaduse vabadus

Kontrolli, et kooskõla oleks

tagatud/kinnitus, vajadusel

täiendav analüüs ja

täiendavad nõuded TATis

Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse,

usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse

sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et

diskrimineerimist ei toimu.

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Puuetega inimeste õiguste

konventsioonis (PIK)

(a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse

autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja

iseseisvuse vastu;

(b) mittediskrimineerimine;

(c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas;

(d) austus erinevuste vastu ning puuetega inimeste tunnustamine

inimeste mitmekesisuse ja inimkonna osana;

(e) võrdsed võimalused;

(f) juurdepääsetavus;

(g) meeste ja naiste võrdsus;

(h) austus puuetega laste arenevate võimete vastu ning austus

puuetega laste õiguse vastu säilitada oma identiteet.

Võrdsus ja mittediskrimineerimine521Diskrimineerimiskeeld

III jaotis

„Võrdsus”

(artiklid 20–26)

Kooskõlas, analüüs lisas 6

I jaotis -

"Väärikus"

(artiklid 1-5)

Kooskõlas

Kooskõlas

3 Üldpõhimõtted

4 Üldkohustused

8 Teadlikkuse suurendamine

9 Juurdepääsetavus

19 Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine

20 Isiklik liikumisvõime

27 Töö ja hõive

30 Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja

sporditegevustes

Töötajate õigus olla ettevõttes

informeeritud ja ära kuulatud 27 Kooskõlas

Kollektiivläbirääkimiste ja

kollektiivse tegutsemise õigus 28 27 Töö ja tööhõive (f)

PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse

kuulumine on vaba. Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud

võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega,

mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja

korra sätestab seadus.

Kooskõlas

26 Habilitatsioon ja rehabilitatsioon

27 Töö ja tööhõive

Kaitse põhjendamatu

vallandamise korral 30

§ 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Töövaidluste

lahendamise korra sätestab seadus. Kooskõlas

16 Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise

eest

PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka täiskasvanu puhul.

Last ei tohi töö tegemiseks ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd,

mis on talle ohtlik, segab koolis käimist või on kahjulik tema

tervisele ja arengule.

27 Töö ja tööhõive

Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. Seal on kirjas laste

töölkäimist puudutavad vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel

on töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas vanema või

tööinspektori luba. (https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-

noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused)

PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna

alusena on riigi kaitse all.

§ 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset

ja töökohta. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus

võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul

ja kodakondsuseta isikul.

§ 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse,

töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral.

Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet.

Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike

omavalitsuste erilise hoole all.

Tervishoid 35 25 Tervishoid § 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele. Kooskõlas

Võimalus kasutada üldist

majandushuvi pakkuvaid

teenuseid

36 11 Ohuolukorrad ja humanitaarsed eriolukorrad Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005?leiaKehtiv Kooskõlas

9 Juurdepääsetavus (f) PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda

ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud.

21

Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs teabele

lõige (a) avalikkusele mõeldud teabe edastamine

puuetega inimestele juurdepääsetavas vormingus

ning erinevate puuetega arvestavate tehnoloogiate

abil õigeaegselt ja ilma lisakuludeta.

DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035 raames KeM ja RTK

konsultatsioon. Nõuded TATis ja analüüs seletuskirjas.

Tarbijakaitse 38 4 Üldkohustused (e, f, g, h) Tarbijakaitseseadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023095?leiaKehtiv Kooskõlas

Õigus hääletada ja

kandideerida Euroopa

Parlamendi valimistel

39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Euroopa Parlamendi valmise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/124052024002?leiaKehtiv Kooskõlas

PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike

kodanike kaudu:

1) Riigikogu valimisega;

2) rahvahääletusega.

PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud

kaheksateist aastat vanaks.

Õigus heale haldusele 41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus

HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia

eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja

kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

ÜSS § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette

nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust.

Kooskõlas

Õigustutvuda dokumentidega 42 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival välisriigi kodanikul ja

kodakondsuseta isikul on õigus seaduses sätestatud korras

tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes

ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate

andmetega. HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas

menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas

tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas.

Kooskõlas

Õigus pöörduda Euroopa

ombudsmani poole 43 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv Kooskõlas

Õigus esitada petitsioone 44 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega

riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole.

Vastamise korra sätestab seadus

Kooskõlas

Kooskõlas

Kooskõlas

Kooskõlas

Kooskõlas

Kooskõlas

Kooskõlas

Puuetega inimeste

integreerimine 26

37 Kooskõlas, analüüs lisas 6

Õigus hääletada ja

kandideerida kohalikel

valimistel kohalikel valimistel

40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus

28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse

§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala,

elukutset ja töökohta.

32

Perekonna- ja tööelu 33 23 Kodu ja perekonna austamine

Keeld kasutada laste tööjõudu

ja noorte töötajate kaitse tööl

Õigus kasutada

tööhõiveteenuseid 29

27 Töö ja tööhõive § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Töövaidluste

lahendamise korra sätestab seadus.

V jaotis

„Kodanike

õigused”

(artiklid 39–46)

Sotsiaalkindlustus ja

sotsiaalabi 34

Keskkonnakaitse

Head ja õiglased

töötingimused 31

IV jaotis

„Solidaarsus”

(artiklid 27–38)

Rakendub töötajate usaldusisiku seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?leiaKehtiv), mis reguleerib töötajate

usaldusisiku tegevust teda volitanud töötajate ja ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega.

Kohaldub harta artikkel.

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Puuetega inimeste õiguste

konventsioonis (PIK)

(a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse

autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja

iseseisvuse vastu;

(b) mittediskrimineerimine;

(c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas;

(d) austus erinevuste vastu ning puuetega inimeste tunnustamine

inimeste mitmekesisuse ja inimkonna osana;

(e) võrdsed võimalused;

(f) juurdepääsetavus;

(g) meeste ja naiste võrdsus;

(h) austus puuetega laste arenevate võimete vastu ning austus

puuetega laste õiguse vastu säilitada oma identiteet.

III jaotis

„Võrdsus”

(artiklid 20–26)

Kooskõlas, analüüs lisas 6

Liikumis- ja elukoha valiku

vabadus 45 20 Isiklik liikumisvõime

§ 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt

liikuda ja elukohta valida. Kooskõlas

Diplomaatilisele ja 46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele § 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb Kooskõlas

Õigus tõhusale

õiguskaitsevahendile ja

õiglasele kohtulikule

arutamisele

47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste

rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja

läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu

õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. § 20

Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 22 Kedagi

ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on

jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

Kooskõlas

Süütuse presumptsioon ja

kaitseõigus 48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

§ 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui

tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kooskõlas

Kuritegude ja karistuste

seaduslikkuse ja

proportsionaalsuse põhimõte

49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega

kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi

lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult

kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema

demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada

piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 22 kedagi ei tohi

käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on

jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

Kooskõlas

Mitmekordse

kohtumõistmise ja

karistamisekeeld

50 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada

teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult

süüdi või õigeks.

Kooskõlas

[1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks.

[2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X

V jaotis

„Kodanike

õigused”

(artiklid 39–46)

VI jaotis

„Õigusemõistmi

ne” (artiklid

47–50)

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 16.12.2024 nr 207

Lõimumist edendavate kogukondlike

tegevuste toetamine

1 Reguleerimis- ja kohaldamisala

1.1 Toetuse andmise tingimuste käskkiri (edaspidi TAT) kehtestatakse perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi

ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja on kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel

kinnitatud meetmete nimekirjaga.

1.2 TAT-iga reguleeritakse toetuse andmist ja kasutamist ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1

nimetatud rakenduskava poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (h) „Soodustada

aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset

osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast

konkurentsivõimet“ ja ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirjaga

kinnitatud meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav Eesti“ sekkumise

nr 21.4.7.57 „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ (edaspidi toetatav

tegevus) raames.

1.3 TAT-iga reguleeritakse Eesti riigi 2025.–2028. aasta eelarvestrateegia programmi

„Lõimumis-, sealhulgas kohanemisprogramm“ meetme „Lõimumist, sealhulgas kohanemist

toetav Eesti“ tegevuse „Lõimumis-, sealhulgas kohanemispoliitika kujundamine ja

rakendamine“ elluviimist.

1.4 Toetatav tegevus panustab Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“1

heakskiitmine“ sihi „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ alasihti „Tegus inimene“,

valdkondliku arengukava „Sidusa Eesti arengukava 2030“2 alaeesmärki „Kohanemist ja

lõimumist toetav Eesti“, tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ programmi „Lõimumis-,

sealhulgas kohanemisprogramm“ meetme „Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“

teenusesse „Ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine“.

1.5 Toetuse andmise eesmärk on suurendada uussisserändajate, eri keele- ja kultuuritaustaga

inimeste ning tagasipöördujate osalemist kogukondlikes tegevustes.

1.6 Toetuse andmise tulemus on uussisserändajate, eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning

tagasipöördujate suurenenud osalus kogukondlikes tegevustes, mis tugevdab kultuuride-

vahelist mõistmist ja kogukonna ühtekuuluvustunnet ning vähendab sotsiaalset tõrjutust.

Kasvanud on vabaühenduste suutlikkus kaasata uussisserändajaid, eri keele- ja

kultuuritaustaga inimesi ning tagasipöördujaid kogukondlikesse tegevustesse.

1.7 Toetatava tegevuse elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes.

1.8 Toetatav tegevus on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, lähtudes Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

1 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ (https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-

planeering/strateegia). 2 Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 (https://www.kul.ee/siduseesti2030).

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43) artikkel 17 tähenduses.

1.9 Toetatava tegevuse kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja arengu-

strateegias „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Toetatava tegevuse panust regionaalselt

tasakaalustatud arengusse hinnatakse „Eesti 2035“ näitajatega „Regionaalne tasakaalustatus“

ja „Tööjõus osalemise määr 15–74 a“, panust soolise võrdõiguslikkuse edendamisse näitajaga

„Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, panust võrdsete võimaluste edendamisse näitajaga

„Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga

„Ligipääsetavuse näitaja“.

1.10 Toetatava tegevuse valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis

kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatava tegevuse valimiseks

kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM)

§-le 7.

2 Terminid

2.1 Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud:

2.1.1 välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või

välismaalase rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alustel;

2.1.2 Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse Euroopa Liidu

kodaniku seaduses sätestatud alusel;

2.1.3 Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus

Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel.

2.2 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimene on üle viie aasta Eestis seaduslikul alusel viibiv eesti

keelest erineva emakeelega isik.

2.3 Tagasipöörduja on Eesti kodakondsust omav täiskasvanud isik, kes on Eestisse püsivalt

naasnud viimase kaheksa kuu jooksul ja on oma elukoha registreerinud Eesti

rahvastikuregistris.

2.4 Vabaühendus on avalikes huvides mittetulundusühinguna tegutsev valdkonna- või huvipõhine

kogukond, mille tegevus on valitsusest sõltumatu.

3 Rakendusasutus, rakendusüksus, elluviija ja partner

3.1 Toetatava tegevuse rakendusasutus on Kultuuriministeerium (edaspidi rakendusasutus).

3.2 Toetatava tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

3.3 Toetatava tegevuse elluviija on Kultuuriministeerium (edaspidi elluviija).

3.4 Elluviija ülesandeid täidab Kultuuriministeeriumis kultuurilise mitmekesisuse osakond.

3.5 Elluviija partnerid on Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Sihtasutus

Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

4 Tegevused, sihtrühm ja elluviimise aeg

4.1 Elluviija tegevused.

4.1.1 Partnerite tegevuse koordineerimine sihtrühma kaasavate, kogukondlikku ja/või kohalikku

identiteeti tugevdavate ning kogukondadevahelisi kontakte soodustavate koostöötegevuste

korraldamiseks.

4.2 Partnerite tegevused.

4.2.1 Integratsiooni Sihtasutus korraldab sihtrühma kaasavaid ja kogukondadevahelisi kontakte

soodustavaid koostöötegevusi Ida-Virumaal.

4.2.2 Eesti Rahvakultuuri Keskus korraldab sihtrühma kaasavaid ja kogukondadevahelisi kontakte

soodustavaid koostöötegevusi Eestis, välja arvatud Ida-Virumaal ning pakub mentorteenust

vabaühendustele.

4.2.3 Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital suurendab arenguprogrammi loomise ja

rakendamise kaudu vabaühenduste võimekust sihtrühma kaasamiseks kogukondlikesse

tegevustesse.

4.3 Toetatava tegevuse sihtrühm on uussisserändajad, eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed ning

tagasipöördujad.

4.4 Toetatava tegevuse elluviimise aeg on 01.10.2024 – 31.10.2029.

5 Seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad

6 Toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood

Abikõlblikkuse periood on 01.10.2024 –31.10.2029.

3 Rakendusasutus on käimasolevas meetmete nimekirja muutmise protsessis teinud ettepaneku näitaja sihttaseme

muutmiseks.

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Alg-

tase

Aasta Vahe-

sihttase

(2024)

Siht-

tase

(2029)

Selgitav teave

Meet-

mete

nimekirj

a näitaja

Väljund

-näitaja

Mentorite arv

Mõõtühik: arv

0 Ei

kohaldu

5 63 Näitaja mõõdab

Eesti Rahvakultuuri

Keskuse tegevusse

kaasatud mentorite

arvu.

TAT

spetsiifi-

lised

näitajad

Väljund

-näitaja

Arenguprogramm

is osalenud

vabaühenduste

arv

Mõõtühik: arv

0 Ei

kohaldu

0 40 Näitaja mõõdab

Sihtasutuse

Kodanikuühiskonna

Sihtkapital

korraldatud

arenguprogrammis

osalenud

vabaühenduste arvu.

Väljund

-näitaja

Rohkem kui 200

inimese osalusega

kogukondlike

koostöötegevuste

arv Ida-Virumaal

Mõõtühik: arv

0 Ei

kohaldu

0 7 Näitaja mõõdab

Integratsiooni

Sihtasutuse

korraldatud

kogukondlike

koostöötegevuste

arvu Ida-Virumaal,

kus osaleb üle 200

inimese.

Väljund

-näitaja

Rohkem kui 200

inimese osalusega

kogukondlike

koostöötegevuste

arv Eestis, v.a

Ida-Virumaal

Mõõtühik: arv

0 Ei

kohaldu

0 20 Näitaja mõõdab Eesti

Rahvakultuuri

Keskuse korraldatud

kogukondlike

koostöötegevuste

arvu Eesti eri

piirkondades, v.a Ida-

Virumaal, kus osaleb

üle 200 inimese.

7 Toetatava tegevuse eelarve

Jrk Finantsallikas Summa eurodes Osakaal

1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 3 619 000 70%

sealhulgas Integratsiooni Sihtasutus (2024-2029) 756 490

Eesti Rahvakultuuri Keskus (2024-2029) 2 247 000

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (2024-2029) 374 500

1.2 Riiklik kaasfinantseering 1 551 000 30%

sealhulgas Integratsiooni Sihtasutus (2024-2029) 324 210

Eesti Rahvakultuuri Keskus (2024-2029) 963 000

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (2024-2029) 160 500

1.3 Omafinantseering 0 0%

KOKKU 5 170 000

Toetatava tegevuse koguperioodi detailne eelarve on esitatud lisas 5.

8 Kulude abikõlblikkus

8.1 Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse ÜM-i §-st 15 ja TAT-is sätestatud tingimustest.

8.2 Abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

8.2.1 Kaudsed kulud on ÜM-i § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja ÜM-i § 21 lõikes 6 nimetatud

tegevustega seotud ÜM-i § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud.

8.2.1.1 Kaudseid kulusid hüvitatakse elluviijale ja partnerile ühtse määra alusel, milleks on 7%

toetatava tegevuse otsestest kuludest.

8.3 Otseseid kulusid hüvitatakse elluviijale ja partnerile tegelike kulude alusel.

8.4 Peale ÜM-i §-s 16 nimetatud abikõlblike personalikulude ja punktis 8.2.1 nimetatud kaudse

kulu on abikõlblikud järgmised kulud:

8.4.1 kulu, mis on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“

(edaspidi teavitamise määrus) §-s 2 sätestatud kohustuste täitmisega;

8.4.2 tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutav

maks;

8.4.3 ligipääsetavuse tagamise kulud sündmustel, kommunikatsioonitegevustes, õppe- ja

infomaterjalides;

8.4.4 punktis 4.1.1 nimetatud tegevusel:

8.4.4.1 koolituse, seminari ja võrgustumiskohtumise kulu;

8.4.4.2 õppereisi kulu Euroopa Liidu riikidesse;

8.4.4.3 eksperdi töötasu;

8.4.4.4 teenusedisaini ja konsultatsiooni kulu;

8.4.4.5 kommunikatsiooni kulu, sealhulgas infomaterjalide koostamise ja trükkimise kulu;

8.4.5 punktis 4.2.1 ja 4.2.2 nimetatud tegevusel:

8.4.5.1 ruumi ja esitlustehnika rent ning esineja ja/või moderaatori töötasu;

8.4.5.2 transpordi- ja toitlustuskulu, sealhulgas sihtrühmale ja tegevusse kaasatud isikutele;

8.4.5.3 majutuskulu kaks või enam päeva kestva sündmuse puhul, sealhulgas sihtrühmale ja

tegevusse kaasatud isikutele;

8.4.5.4 eksperdi töötasu;

8.4.5.5 teenusedisaini ja konsultatsiooni kulu;

8.4.5.6 kommunikatsiooni kulu, sealhulgas infomaterjalide koostamise ja trükkimise kulu;

8.4.5.7 uuringu ja analüüsi tellimise ning läbiviimise kulu;

8.4.5.8 tõlkekulu;

8.4.6 punktis 4.2.3 nimetatud tegevusel:

8.4.6.1 ruumi ja esitlustehnika rent ning esineja ja/või moderaatori töötasu;

8.4.6.2 transpordi- ja toitlustuskulu, sealhulgas tegevusse kaasatud isikutele;

8.4.6.3 majutuskulu kaks või enam päeva kestva sündmuse puhul, sealhulgas tegevusse kaasatud

isikutele;

8.4.6.4 eksperdi töötasu;

8.4.6.5 teenusedisaini ja konsultatsiooni kulu;

8.4.6.6 õppematerjalide koostamise ja trükkimise kulu;

8.4.6.7 kommunikatsiooni kulu, sealhulgas infomaterjalide koostamise ja trükkimise kulu;

8.4.6.8 infotehnoloogiliste arenduste ja hoolduse kulu;

8.4.6.9 uuringute ja analüüside tellimise ning läbiviimise kulu;

8.4.6.10 tõlkekulu.

8.5 Peale ÜM-i §-s 17 loetletud abikõlbmatute kulude on abikõlbmatud järgmised kulud:

8.5.1 liiklusvahendi ostmise kulu;

8.5.2 esinduskulu ja kingitused;

8.5.3 päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab õigusaktides

kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;

8.5.4 kõik toetatava tegevuse elluviimisega otseselt sidumata kulud.

9 Toetuse maksmise tingimused ja kord

9.1 Toetust makstakse tegelike kulude alusel ÜM-i § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Ühtse määra

alusel lihtsustatud kulusid makstakse ÜM-i § 28 lõike 3 kohaselt. Toetuse maksmise

üldtingimused on sätestatud ÜM-i §-s 26.

9.2 Maksetaotluse esitamise, menetlemise ja toetuse maksmise tingimused on sätestatud ÜM-i §-

des 24, 25 ja 33.

9.3 Toetus makstakse elluviijale e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksusele esitatud

maksetaotluse alusel.

9.4 Maksetaotlusi võib elluviija esitada punktis 10.3.3 nimetatud maksete prognoosi alusel mitte

harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus.

9.5 Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama

rakendusüksusele koopia elluviija hankekorrast või viite veebilehele, kus kord on avalikult

kättesaadav;

9.6 Punktis 8.2.1.1 nimetatud ühtse määra alusel tehakse makse vastavalt tegelikele otsestele

kuludele.

9.6.1 Ühtse määra alusel makse tegemisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita.

9.7 Elluviija esitab läbiviidud riigihangete korraldamisega seotud dokumendid rakendusüksusele

kontrolliks hiljemalt koos maksetaotlusega.

9.8 Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatava tegevuse elluviimise lõpparuandega.

Viimane makse tehakse tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui rakendusasutus on

lõpparuande kinnitanud.

10 Elluviija kohustused

10.1 Elluviijale kohalduvad kõik kohustused, mis on toetuse saajale sätestatud ÜSS2021_2027-s

ja selle alusel kehtestatud õigusaktides.

10.2 Elluviija peab kasutama toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on

vajalikud TAT-is kirjeldatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks, ning viima toetatava

tegevuse ellu punktis 10.3.1 nimetatud rakendusasutuse kinnitatud eelarve ja tegevuskava

kohaselt.

10.3 ÜM-i § 10 lõikes 1 ja §-s 11 toodule on elluviija kohustatud:

10.3.1 esitama käimasoleva aasta 1. novembriks rakendusasutusele kinnitamiseks järgneva aasta

tegevuskava (lisa 1) ja eelarve (lisa 2). 2024. ja 2025. aasta eelarve ja tegevuskava esitab

elluviija 20 tööpäeva jooksul pärast TATi kinnitamist. Kinnitatud tegevuskava ja eelarve

edastab rakendusüksusele rakendusasutus;

10.3.1.1 kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni 15% ulatuses,

kooskõlastab elluviija eelarve muutmise enne rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ja rakendusasutus muudatust kinnitama ei pea;

10.3.1.2 esitama punkti 10.3.1.1 kohaselt muudetud eelarve rakendusasutusele teadmiseks koos

rakendusüksuse kooskõlastusega viie tööpäeva jooksul alates rakendusüksuse kooskõlastuse

saamisest;

10.3.2 taotlema enne kinnitatud eelarvest erinevate kulude tegemist rakendusasutuselt eelarve

muutmist juhul, kui vajalikud muudatused on punktis 10.3.1.1 sätestatud mahust suuremad.

Kinnitatud eelarvemuudatused edastab rakendusüksusele rakendusasutus;

10.3.3 esitama rakendusüksusele järgneva aasta maksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul pärast

seda, kui rakendusasutus on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Maksete prognoos esitatakse

e-toetuse keskkonnas;

10.3.4 esitama rakendusüksusele korrigeeritud maksete prognoosi, kui makse erineb esitatud

prognoosist rohkem kui 25 protsendi võrra;

10.3.5 esitama rakendusasutusele ja rakendusüksusele teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud

eelarve ühe kalendrikuu jooksul alates sellest, kui rakendusüksus on vastava aasta viimase

makse algatanud;

10.3.6 esitama rakendusasutuse või rakendusüksuse päringule vastused kümne tööpäeva jooksul

alates selle saamisest;

10.3.7 koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks;

10.3.8 vajaduse korral taotlema rakendusüksuselt riigihangete nõustamist rakendusüksuse

riigihangete eelnõustamise protseduuride kohaselt;

10.3.9 teavitama rakendusasutust, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud

toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

10.3.10 täitma teavitamisega seotud kohustusi teavitamise määruse kohaselt;

10.3.11 tagama sihtrühmale suunatud tegevustele ligipääsetavuse füüsilises ja/või digitaalses

keskkonnas;

10.3.12 säilitama kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid ÜSS2021_2027 §

18 alusel ning tagama, et partnerid säilitavad toetuse saamisega seotud dokumente

elluviijaga sama aja;

10.3.13 sõlmima toetatavate tegevuste elluviimisesse kaasatud partneritega partnerluslepingud,

milles muu hulgas sätestatakse detailselt partneri tehtavad tegevused, tema õigused,

kohustused ja vastutus, aruannete esitamise tähtajad, maksete tegemise kord, dokumentide

esitamise ja säilitamise ning infovahetuse viis;

10.3.14 viivitamata teavitama rakendusasutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

10.3.14.1 asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast;

10.3.14.2 TAT-i muutmise vajalikkusest;

10.3.14.3 toetatava tegevuse elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse

saavutamist.

11 Partnerite kohustused

11.1 Partnerid peavad täitma ÜM-i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustusi

11.2 Peale ÜM-i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustuste on partnerid kohustatud tagama

elluviijaga partnerluslepingute sõlmimise ja sihtrühmale suunatud sündmustele ligipääseta-

vuse.

12 Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord

12.1 Toetuse kasutamisega seotud aruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks (edaspidi koos

seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate toetatava tegevuse

elluviimisest, eelarve täitmisest, näitajate saavutamisest ning mõjust strateegia „Eesti 2035“

sihti ja näitajatesse ning ellu viidud tegevuste panusest horisontaalsetesse põhimõtetesse.

12.2 Elluviija esitab rakendusüksusele lisas 3 kehtestatud vormil vahearuande koos eelarve täitmise

vormiga kulukohtade lõikes (lisa 4) e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 20. jaanuariks,

rakendusüksuse nõudmisel tihedamini.

12.3 Elluviija esitab rakendusüksusele lisas 3 kehtestatud vormil lõpparuande koos eelarve täitmise

vormiga kulukohtade kaupa (lisa 4) e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul

alates toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.

12.4 Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne.

12.5 Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul alates seirearuande laekumisest aruande

vormikohasust ja nõuetekohast täidetust.

12.5.1 Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus vahearuande.

12.5.2 Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab rakendusüksus lõpparuande ja edastab selle

viie tööpäeva jooksul rakendusasutusele kinnitamiseks. Kui rakendusasutus on lõpparuande

kinnitanud, teavitab ta sellest rakendusüksust kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

12.6 Kui vahearuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab rakendusüksus vahearuande

viie tööpäeva jooksul.

12.7 Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste

kõrvaldamist rakendusasutusele kinnitamiseks.

12.8 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab rakendusasutus sellest

rakendusüksust ning lõpparuannet menetletakse edasi TAT-i punkti 12.7 kohaselt.

12.9 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusasutus

lõpparuande ja teavitab rakendusüksust lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva jooksul

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

13 TAT-i muutmine

13.1 Kui ilmneb vajadus toetatavat tegevust, tulemust, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse

perioodi muuta, rakendusüksus on teinud finantskorrektsiooni otsuse või ilmneb muid

asjaolusid, mis mõjutavad toetatava tegevuse elluviimist, esitab elluviija rakendusasutusele

TAT-i muutmise taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

13.2 Rakendusasutus vaatab punktis 13.1 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle

kättesaamisest ja teeb otsuse TATi muutmise algatamise või algatamata jätmise kohta pärast

punktis 13.4 nimetatud rakendusüksuse ettepaneku saamist.

13.3 Kui esineb puudusi, annab rakendusasutus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Taotluse

menetlemise tähtaeg peatub puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

13.4 Rakendusasutus edastab muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist rakendusüksusele

seisukoha saamiseks. Rakendusüksusel on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid.

Rakendusasutus lepib rakendusüksusega kokku muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mille

seadmisel lähtutakse muudatuste sisust ja ulatusest.

13.5 Rakendusüksusel on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest

objektiivsetest asjaoludest selgub, et toetatava tegevuse edukaks elluviimiseks või tulemuse

saavutamiseks on vaja teha muudatusi. Selleks esitab rakendusüksus rakendusasutusele

muutmise taotluse ja teavitab sellest elluviijat. Rakendusasutus vaatab taotluse läbi

25 tööpäeva jooksul alates muutmise taotluse saamisest ja teeb otsuse TAT-i muutmise või

muutmise algatamata jätmise kohta.

13.6 Rakendusasutusel on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, teavitades sellest

rakendusüksust ja elluviijat mõistliku aja jooksul ette. Rakendusasutus algatab TAT-i

muutmise, kui selgub, et toetatava tegevuse edukaks elluviimiseks on vaja teha muudatusi või

elluviijal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata.

13.7 Rakendusasutusel on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib

suurendada ÜM-i § 13 lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaselt.

13.8 Rakendusasutus esitab TAT-i muutmise eelnõu ÜM-i § 48 lõigete 1–3 kohasele

kooskõlastamisele.

13.9 Rakendusasutus edastab muudetud TAT-i kümne tööpäeva jooksul rakendusüksusele,

elluviijale, korraldusasutusele ja Rahandusministeeriumile.

14 Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

14.1 Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud ÜSS2021_2027 §-s 28 ja ÜM-i §-des 34–

36.

14.2 Toetus makstakse tagasi ÜSS2021_2027 §-de 29 ja 30 ning ÜM-i §-de 37 ja 38 kohaselt.

14.3 Abikõlbmatuks tunnistatud kulud jäävad elluviija kanda kooskõlas ÜM-i § 37 lõikega 6.

14.4 Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste kulude summast, tehakse

finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast.

15 Vaidluste lahendamine

15.1 Vaidemenetlus toimub ÜSS2021_2027 §-de 31 ja 32 kohaselt.

15.2 Kui vaie esitatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab selle rakendusüksus.

15.3 Kui rakendusüksus ja elluviija on riigiasutused, lahendatakse vaidlused Vabariigi Valitsuse

seaduse § 101 kohaselt.

16 Rakendussätted

Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. oktoobrist 2024.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

Lisa 1. Toetatava tegevuse tegevuskava vorm

Lisa 2. Toetatava tegevuse eelarve vorm kulukohtade kaupa

Lisa 3. Seirearuande vorm

Lisa 4. Toetatava tegevuse eelarve kulukohtade kaupa täitmise vorm

Lisa 5. Toetatava tegevuse koguperioodi detailne eelarve

Lisa 6. Horisontaalsete põhimõtetega arvestamine

Lisa 7. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni kontroll-leht

1

Kultuuriministri käskkirja „Lõimumist edendavate kogukondlike

tegevuste toetamine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Käskkirja eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi

ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Eelnõuga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvus–

poliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) ning

ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja (edaspidi meetmete nimekiri)

meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“ sekkumise nr 21.4.7.57

„Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ toetuse andmise ja kasutamise

tingimusi ja korda.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse

osakonna nõunik Maria Aasma ([email protected], 501 7399), kultuurilise mitmekesisuse

asekantsler Eda Silberg ([email protected], 628 2204), finantsosakonna välisvahendite

nõunik Margit Tilk ([email protected], 628 2358), sama osakonna välisvahendite juht Kärt

Kallion ([email protected], 628 2248), ja Krismar Rosin (teenistussuhe lõppenud).

Juriidilise ekspertiisi on teinud õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet

([email protected], 628 2224). Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt Luisa

Tõlkebüroo.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Euroopa Sotsiaalfond+ vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks

rakenduskava, mis on koostatud, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1060 artiklis 10 nimetatud partnerluslepet, ning mille on kinnitanud nii Vabariigi

Valitsus kui ka Euroopa Komisjon.

ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 alusel ning kooskõlas lõikega 4 koostab rakendusasutus

rakenduskavas ja meetmete nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks

toetuse andmise tingimused. Eelnõuga reguleeritakse meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sh

kohanemist toetav Eesti“ sekkumise nr 21.4.7.57 „Lõimumist edendavate kogukondlike

tegevuste toetamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

Eelnõuga määratakse toetatava tegevuse elluviija ning partnerid ja kirjeldatakse toetatavat

tegevust, selle tulemust, sihtrühma, eelarvet ja näitajaid. Samuti kehtestatakse eelnõuga

abikõlblikkuse periood, abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, toetuse maksmise,

finantskorrektsioonide tegemise ja aruandluse kord ning sätestatakse elluviija ning partnerite

kohustused ja muud toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud tingimused. Eelnõu

koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste

konventsioonis sätestatuga.

Eelnõus on 16 punkti ja seitse lisa:

1. punkt „Reguleerimis- ja kohaldamisala“;

2. punkt „Terminid“;

2

3. punkt „Rakendusasutus, rakendusüksus, elluviija ja partner“;

4. punkt „Tegevused, sihtrühm ja elluviimise aeg“;

5. punkt „Seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad“;

6. punkt „Toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood“;

7. punkt „Toetatava tegevuse eelarve“;

8. punkt „Kulude abikõlblikkus“;

9. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“;

10. punkt „Elluviija kohustused“;

11. punkt „Partnerite kohustused“;

12. punkt „Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord“;

13. punkt „TATi muutmine“;

14. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“;

15. punkt „Vaidluste lahendamine“;

16. punkt „Rakendussätted“.

Taust ja vajadus

Suureneva sisserände ning Eesti ühiskonna mitmekesistumisega kaasnevad väljakutsed, mis

on seotud eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste osalemisega kogukondlikes tegevustes.

Sidusa Eesti arengukavas 2021–2030 on eesmärgiks seatud sidus ja kaasav ühiskond, kus

„Eesti inimesed on koostöömeelsed, jagavad ühist Eesti kultuuriruumi, väärtustavad Eesti

riiki ja tunnevad ühtekuuluvust, sõltumata emakeelest, kultuuritaustast või elukohast“.1

Arengukava üks tegevussuund on ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide

soodustamine, sealhulgas eri emakeelega inimeste osalemine kogukondlikes ühistegevustes.

Rahvastikuregistri andmetel on viimastel aastatel välisriikidest saabunud inimestest kõige

rohkem asunud elama Harju- ja Tartumaale, samal ajal on Ida-Virumaal eri keele- ja

kultuuritaustaga püsielanike osakaal kõige suurem. Ka Eesti teistes piirkondades on

elanikkond kujunemas üha mitmekesisemaks ja seda töö- või pererände tõttu Eestisse elama

asunud inimeste või Ukraina sõjapõgenike tõttu. Sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks

on tähtis, et kogukondlik tegevus hõlmaks laialdaselt kõiki ühiskonnarühmi. Tähelepanu

tuleb pöörata keelepõhise ja ruumilisest eraldatusest tingitud ebavõrdsuse vähendamisele.

Lõimumises on üha olulisem tegeleda sihtrühmaga kohalikul tasandil ja kaasata ühiskonnas

kõiki osalejaid, sealhulgas piirkondlikke vabaühendusi.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata Ida-Virumaale, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste

osakaal on märkimisväärne ning kogukonna mõiste ja tähendus võivad erineda. Tartu

Ülikooli Narva kolledži 2023. aastal korraldatud uuringust2 selgus, et Ida-Virumaa elanike

arusaam kogukonnast varieerub suuresti olenevalt keele- ja kultuuritaustast. Vene keelt

kõnelevate inimeste jaoks tähendab kogukond sageli traditsioonilist sotsiaalset struktuuri,

samal ajal kui eesti keelt kõnelevad inimesed seostavad kogukonda pigem ühistest huvidest

ja eesmärkidest lähtuva sotsiaalse grupiga. Uuring näitas ka, et piirkonna elanike ühiskondlik

sidusus ja sotsiaalne aktiivsus on suhteliselt väike, kuna paljud ei tunne end

otsustussubjektidena ega osale aktiivselt kogukondade otsustusprotsessides.

Uussisserändajate lõimumise üks põhilisi takistusi on vähesed või puuduvad sidemed ja

kontaktid kohalikega. Teistest riikidest on näiteid, et selle olukorra parandamiseks on vaja

1 Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 (https://kul.ee/siduseesti2030). 2 Rohepööre kogukondades. Ida-Virumaa. Uurimisprojekti raport. Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2023

(https://narva.ut.ee/sites/default/files/2023-04/Rohep%C3%B6%C3%B6re%20l%C3%B5pparuanne%2026.04.2023.pdf).

3

teadlikult algatada projekte, mis põhinevad teatud neutraalsel ühisosal, näiteks kohalikul

piirkondlikul identiteedil või huvipõhisel koostöötegevusel. Eesti ühiskonna lõimumis–

monitooringu (2023)3 tulemused näitasid, et tugev lokaalne patriotism ehk seotus oma

kodukohaga on omane nii eestlastele kui ka muust rahvusest Eesti elanikele. Inimesed

hoolivad oma elukeskkonnast ja seal toimuv areng on tähtis – olgu see linn, vald või küla.

Lõimumismonitooringu andmetel puutuvad kõige sagedamini eri rahvused Eestis omavahel

kokku tööl või koolis, muudes valdkondades puutub teise emakeelega inimestega kokku vaid

üle poole Eesti elanikest. Vaba aja tegevuste kontekstis suhtleb veerand (24 protsenti)

eestlastest ja 44 protsenti muust rahvusest inimestest teise emakeelega inimestega.4 Sarnaselt

varasemate aastatega näitas uuring, et muust rahvusest elanikud on ühiskondlikult vähem

aktiivsed, seda nii vabatahtlikus tegevuses kui ka kodanikuühenduste tegevuses osalemisel.

Samuti ilmneb, et kultuuri- ja spordiüritusel osalevad muust rahvusest inimesed vähem kui

eestlased – seda kinnitavad ka viimaste lõimumismonitooringute tulemused.5

Eesti eri piirkondades on aktiivseid kogukonnaliidreid ning tegutseb mitmesuguseid

vabaühendusi, kuid sageli jääb nende tegevus eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele

kättesaamatuks puuduliku kommunikatsiooni või keelebarjääri tõttu. Lõimumine on

kahepoolne protsess, mistõttu on oluline suurendada kohalikul tasandil tegutsevate

vabaühenduste võimekust kaasata eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi ühistegevustesse, mis

tugevdavad piirkondlikku identiteeti ja soodustavad omavahelisi kontakte, ning tutvustada

neile samal ajal Eesti kultuuriruumi ja traditsioone. Tähtis on suurendada teadlikkust

kogukondlikust osalusest ja otsustusprotsessidest, et tugevdada ühiskondlikku sidusust ja

sotsiaalset aktiivsust.

Eesmärk ja mõju

Eelnõu eesmärk on suurendada uussisserändajate, eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning

tagasipöördujate osalemist kogukondlikes tegevustes. Eesmärgi saavutamiseks viiakse

elluviija Kultuuriministeeriumi koordineerimisel koostöös partneritega ellu järgmised

alategevused:

 sihtrühma kaasavate ja kogukondadevahelisi kontakte soodustavate koostöö–

tegevuste korraldamine, sealjuures on Ida-Virumaal partneriks Integratsiooni

Sihtasutus, ülejäänud piirkondades Eesti Rahvakultuuri Keskus. Viimase juurde

asuvad tööle ka mentorid, kes toetavad partnerit koostöötegevuste korraldamisel ja

nõustavad vabaühendusi sihtrühma kaasamisel kogukondlikesse tegevustesse;

 vabaühenduste võimekuse suurendamine, et kaasata kogukondlikesse tegevustesse

rohkem eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi, uussisserändajaid ning

tagasipöördujaid. Selle alategevuse elluviimisel on partneriks Sihtasutus

Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kes töötab välja ja viib ellu vabaühenduste

arenguprogrammi.

Seos ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 fondide rakenduskavaga ning riigi pikaajalise

arengustrateegiaga „Eesti 2035“

Toetatav tegevus panustab ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 fondide rakenduskava

erieesmärki „Soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi,

diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras

3 Eesti ühiskonna lõimumismonitooring, lk 24 (https://www.kul.ee/EIM2023). 4 Ibid., lk 75. 5 Ibid., lk 118.

4

olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“. Eelnõu sihtrühmad on sageli ebasoodsas

olukorras, sest keelebarjääri või kontaktide puudumise tõttu kogukonnaga ei ole neil piisavalt

võimalusi kohalikus elus kaasa rääkida või oma sotsiaalset võrgustikku suurendada. See

pärsib edukat lõimumist, mis on ka tööalase konkurentsivõime eeldus. Lisaks panustavad

tegevused meetme eesmärgi „Erineva keele ja kultuuritaustaga inimestele on tagatud

võimalused aktiivseks osalemiseks Eesti ühiskonnaelus, toetatud on rahvusvähemuskultuure

ning soodustatud kogukondadevahelist koostööd, loodud on ühine kultuuri- ja infoväli“

saavutamisse. Toetatava tegevuse raames korraldatakse kogukondlikke tegevusi, kaasates

erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesi, ning seeläbi soodustatakse kogukondadevahelist

koostööd ja ühtekuuluvustunnet. Alategevusena ette nähtud vabaühenduste võimestamise

kaudu kasvatatakse nende teadlikkust ja pädevust, et vabaühendused kaasaksid rohkem oma

tegevustesse erineva taustaga sihtrühmasid.

Toetatav tegevus panustab Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“

heakskiitmine“ sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ alasihi

„Tegus inimene“ horisontaalsesse põhimõttesse „võrdsed võimalused“, pakkudes eri keele-

ja kultuuritaustaga inimestele, tagasipöördujatele ning uussisserändajatele võimalust

kogukonnas aktiivselt osaleda ja kasvatada kodanikuaktiivsust.

Samuti panustab tegevus sama alasihi horisontaalsesse põhimõttesse „regionaalne

tasakaalustatus“, toetades kogukondlikke ettevõtmisi niinimetatud ääremaal ja väikestes

omavalitsustes. Tegevuste planeerimisel on arvestatud kogu Eesti hõlmatust, samal ajal

silmas pidades sihtrühma paiknemist ning regionaalseid eripärasid. Koostöötegevuste

korraldamine on jaotatud kahe partneri vahel: Integratsiooni Sihtasutus korraldab tegevusi

Ida-Virumaal ning Eesti Rahvakultuuri Keskus ülejäänud Eestis.

Ida-Virumaa eristub ülejäänud Eestist sihtrühma arvukuse ning sotsiaalamajanduslike

näitajate poolest. Ida-Virumaal on kõige suurem eesti keelest erineva emakeelega elanike

osakaal (85,5 protsenti) ning vaid 27,1 protsenti oskab eesti keelt võõrkeelena. 2023. aastal

suurenes töötus Ida-Virumaal rohkem kui mujal Eestis. Teistes maakondades oli

registreeritud töötuse määr väga ühtlane.6 2023. aasta kultuurielus osalemise uuringu

tulemused näitasid, et Ida-Virumaa elanike kultuuris osalemise protsent on maakondade

võrdluses kõige madalam (66,4%). Integratsiooni Sihtasutusel on piirkonnas tõhusalt

elluviinud erinevaid sihtrühmale suunatud tegevusi, sealhulgas eesti keele ja kultuuri õpet

ning kogukonda kaasavaid sündmusi. Arvestades TAT-is määratud sihtrühma ja eesmärke,

on Integratsiooni Sihtasutusel olemas vajalik kompetents ning koostöövõrgustik, et aktiivselt

tegutseda kohalikul tasandil ning saavutada oodatud tulemusi.

Teistes Eesti maakondades korraldab sihtrühma kaasavaid kogukondlikke koostöötegevusi

Eesti Rahvakultuuri Keskus, kellel on tugev üle-eestiline võrgustik nii oma töötajatest kui

koostööpartneritest. Arvestades sihtrühma paiknemist ja regionaalset tasakaalustatust, on

Eesti Rahvakultuuri Keskus jaotanud tegevused kuue piirkonna vahel: Harjumaa, Tallinn,

Lääne-Eesti (Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa, Pärnumaa), Kesk-Eesti (Järvamaa, Raplamaa,

Lääne-Virumaa), Lõuna-Eesti (Jõgevamaa, Tartumaa, sh Tartu) ja Kagu-Eesti (Viljandimaa,

Põlvamaa, Valgamaa, Võrumaa). Tallinn ja Harjumaa on eraldi piirkondadeks jaotatud,

eristudes teistest sisserände taustaga elanike arvukuse poolest. Igasse piirkonda kaasatakse

mentor, kes nõustab kogukondi ja vabaühendusi ning koordineerib tegevusi, toetudes oma

töös organisatsiooni kontaktvõrgustikule.

6 Tööturu ülevaade 1/2024. Eesti Pank. https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/2024-04/tty_1_2024_est.pdf

5

Ida-Virumaale ei ole määratud eraldi mentorit, sest kogukondade nõustamise ja sihtrühma

kaasamise võtmeroll jääb Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele majale.

Mõlemad partnerid, nii Integratsiooni Sihtasutus kui Eesti Rahvakultuuri Keskus, võtavad

tegevuste planeerimisel arvesse piirkondlikke eripärasid ning kaardistavad sihtrühma ja

kogukonna vajadusi. Selle põhjal koostatakse elluviija eestvedamisel iga-aastane

tegevuskava, mis tagab tegevuste võimalikult tõhusa mõju regionaalses kontekstis.

Kolmas partner, Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital, keskendub vabaühenduste

võimestamisele, eesmärgiga suurendada sihtrühma kaasamist kogukondlikesse

koostöötegevustesse. Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital kaardistab ettevalmistava

tegevusena vabaühenduste vajadused ja töötab välja arenguprogrammi, kaasates

vabaühendusi, eksperte ja sihtrühma esindajaid. Arenguprogrammi koostamisel arvestatakse

piirkondlikke eripärasid ning ollakse valmis metoodikat kohendama vastavalt.

Seos valdkondliku arengukavaga

Toetatav tegevus toetab valdkondliku arengukava „Sidusa Eesti arengukava 2030“7

alaeesmärki „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“, tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“

programmi „Lõimumis-, sh kohanemisprogramm“ meetme „Ühtekuuluvustunnet toetavate

sotsiaalsete kontaktide soodustamine“ ning „Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste

partnerlussuhete arendamine“ tegevusuunda. Samuti panustab toetatav tegevus programmi

„Kogukondlik Eesti“ alaeesmärkidesse „Teadlikud ja aktiivsed elanikud“ ning „Võimekad

ja hoolivad kogukonnad“8 ning tulemusvaldkonna „Kogukondlik Eesti“ tegevussuunda

„Kogukondade võimekuse suurendamine“. Teadlikkuse suurendamine ja kogukondlike

tegevuste korraldamine aitavad ületada tõkkeid ja luua uusi võimalusi eri keele- ja

kultuuritaustaga inimeste, uussisserändajate ning tagasipöördujate ühiskondlikus elus

osalemiseks ning kontaktide tekkeks. Vabaühenduste võimekuse suurendamine loob tugeva

aluse jätkusuutlikele ja kaasavatele kogukondadele, mis on võimelised edukalt kaasama eri

keele- ja kultuuritaustaga inimesi.

Seosed teiste meetmetega

Perioodil 2023–2029 toetatakse lõimumise, sealhulgas kohanemise tegevusi nii Euroopa

Sotsiaalfondi (edaspidi ESF+) kui ka Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi

AMIF) meetmetest. AMIFi „Integratsioonimeetmete tõhustamine kolmandate riikide

kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks ning aktiivseks osalemiseks

vastuvõtvas ühiskonnas“ tegevuse 2.3 „Koostöötegevused kolmandate riikide kodanike, sh

rahvusvahelise kaitse saajate, ühiskondliku aktiivsuse tõstmiseks“ eesmärk on suurendada

kolmandate riikide kodanike iseseisvat toimetulekut Eestis elamise, sealhulgas huvipõhise

võrgustamise ja koostöö kaudu kohaliku elanikkonnaga. Erinevused nimetatud ESF+

meetme ja AMIFi meetme vahel tulenevad sihtrühmast ning tegevuste ulatusest. AMIFi

tegevused keskenduvad peamiselt kolmandate riikide kodanike, sealhulgas rahvusvahelise

kaitse taotlejate ja saajate esmasele vastuvõtule. Sihtrühmale pakutakse individuaalsete

vajaduste alusel esmaseid tugiteenuseid ja -tegevusi.

ESF+ tegevused keskenduvad peamiselt eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele

(vähelõimunud Eesti kodanikud, määratlemata või muu riigi kodakondsusega),

7 https://www.kul.ee/siduseesti2030 8 https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023-12/Programm%20_Kogukondlik%20Eesti%202024_2027_.pdf

6

tagasipöördujatele ning uussisserändajatele. AMIFi tegevuse raames on samuti plaanis

tegevused, mis toetavad sihtrühma kontakte kohalike elanikega, kuid peale eespool

nimetatud sihtrühma erinevuse on AMIFi tegevused väiksema ulatusega praktilist laadi

koostöötegevused. ESF+ „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamise“

eesmärk on laiemale sihtrühmale mõeldud kogukondadevahelisi kontakte soodustavate

tegevuste korraldamine ja vabaühenduste võimestamine, et nad kaasaksid sihtrühma rohkem

oma tegevustesse.

Toetatav tegevus haakub ESF+ sekkumisega „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise,

sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“, mille eesmärk on arendada kohalikul tasandil

teenuseid ning kaasata arendusprotsessidesse uusisserändajaid, eri keele- ja kultuuritaustaga

elanikke ning tagasipöördujaid. Kohalik omavalitsus on oluline koostööpartner ka selle

sekkumise raames, mängides suurt rolli kogukondade ja piirkondlike vabaühenduste

tegevuses, mistõttu kaks ESF+ toetatavat tegevust täiendavad teineteist.

Kodanikuühiskonna Sihtkapital viib ellu 2024-2028 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi

„Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ programmikomponenti „Kodanikuühiskonna tugevdamine

sotsiaalse innovatsiooni edendamise teel“. Tegevuse fookuses on sotsiaalse innovatsiooni ja

ettevõtluse sidusrühmade ning laiema avalikkuse teadlikkuse tõstmine sotsiaalse

innovatsiooni olemusest, kontseptsioonist ja metoodikast keerukate ühiskondlikele

probleemidele lahenduste otsimisel nii Eestis kui teistes riikides. Samuti keskkonna

soodustamine, kus julgustatakse uute lahenduste katsetamist keeruliste sotsiaalsete

probleemide lahendamisel, nii eri keelelise ja kultuurilise taustaga inimeste kui ka

uussisserändajate lõimumise toetamisel Eestis. Tegevus panustab ka ühiskondliku sidususe

suurendamisse ning kogukondade kaasamisse, kuid rõhuasetus on sotsiaalsel innovatsioonil,

mistõttu erineb see ESF+ tegevusest, mille eesmärk on laiapindne sihtrühma kaasamine ja

kogukondlike koostöötegevuste korraldamine.

Eelnõu punktis 1 määratakse käskkirja reguleerimis- ja kohaldamisala, viidatakse

ÜSS2021_2027-le ning seosele rakenduskava eesmärgiga, valdkondliku arengukavaga

„Sidus Eesti 2021–2030“ ja Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihtidega ning meetmete

nimekirja meetmega 21.4.7.5 „Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“.

Punktis 1.4 tuuakse välja eelnõu ja selle alusel tegevuste seos Eesti pikaajalise strateegia

„Eesti 2035“ sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ alasihiga

„Tegus inimene“. Lisaks panustavad tegevused valdkondliku arengukava „Sidus Eesti 2021–

2030“ 9. alaeesmärki „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“, tulemusvaldkonna „Sidus

ühiskond“ programmi „Lõimumis-, sh kohanemisprogramm“ meetme „Lõimumist, sh

kohanemist toetav Eesti“ tegevuse „Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja

rakendamine“ teenusesse „Ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide

soodustamine“. Lähtudes horisontaalsete põhimõtetega arvestamise analüüsist (lisa 6), leiti

puutumus võrdsete võimaluste, soolise võrdõiguslikkuse, ligipääsetavuse ja regionaalarengu

teemadega, mistõttu panustab toetatav tegevus „Eesti 2035“ alasihi „Tegus inimene“

näitajatesse „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“,

„Regionaalne tasakaalustatus“, „Ligipääsetavuse mõõdik“ ja kaudselt „Tööjõus osalemise

määr (15–74)“ näitajasse.

Punkt 1.7 sätestab, et eelnõu raames antav toetus ei ole riigiabi. Eelnõu punktis 4 nimetatud

alategevuste elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise

7

lepingu artikli 107 lõike 1, konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese tähtsusega

abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab,

et riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi.

Riigiabi definitsiooni Euroopa Liidu toimimise lepingus ei ole, kuid artikli 107 lõike 1 järgi

on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi,

mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud

kaupade tootmist, ning mis on siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab

liikmesriikidevahelist kaubandust.

Toetatava tegevuse sihtrühm on füüsilised isikud ja sihtrühmale teenuse pakkujad leitakse

riigihangete seaduses sätestatud korras läbipaistvalt, kontrollitavalt, proportsionaalselt ja

mittediskrimineerival moel ning välditakse konkurentsi kahjustavat huvide konflikti.

Toetuse abil pakutavad teenused on täielikult kohaliku iseloomuga, tasuta kättesaadavad ja

mõeldud ainult konkreetsele sihtrühmale. Teenused täidavad sotsiaalset eesmärki, mis ei ole

oma olemuselt majanduslik. Seetõttu puudub mõju konkurentsile ja kaubandusele ning

toetatavad tegevused ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust.

Punktis 1.8 sätestatakse, et toetatav tegevus on kooskõlas „Ei kahjusta oluliselt“

põhimõttega vastavalt rakenduskava „Do no significant harm“ („Ei kahjusta oluliselt“)

analüüsile ega kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43),

artikkel 17 tähenduses. Toetatav tegevus on kooskõlas strateegiaga „Eesti 2035“ ja sel ei ole

selget kokkupuudet keskkonnaeesmärkidega. Sündmusi korraldatakse võimaluse korral

keskkonnahoidlikult10.

Eelnõu punktis 2 sätestatakse terminid „uussisserändaja“, „eri keele- ja kultuuritaustaga

inimene“, „tagasipöörduja“ ning „vabaühendus“.

Eelnõu punktis 3 sätestatakse toetatava tegevuse rakendusüksus, rakendusasutus, elluviija

ja partner.

Punktides 3.1 ja 3.2 sätestatakse rakendusasutus ja rakendusüksus, mis on kindlaks

määratud meetmete nimekirjas. Rakendusasutus on Kultuuriministeerium. Rakendusüksus

on Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv Riigi Tugiteenuste Keskus, mis osutab

keskvalitsuse asutustele keskselt teenuseid ning täidab muu hulgas Euroopa Liidu

struktuurivahendite korraldus- ja makseasutuse funktsiooni.

Punktis 3.3 sätestatakse, et toetatava tegevuse elluviija on Kultuuriministeerium.

Punktis 3.4 sätestatakse, et toetatava tegevuse elluviija ülesandeid täidab Kultuuriminis–

teeriumis kultuurilise mitmekesisuse osakond, mille ülesanded ministeeriumi põhimääruse

kohaselt on tingimuste loomine Eestis elavate vähemusrahvuste ja hõimurahvaste kultuurielu

arenguks ning nende lõimumiseks Eesti ühiskonda ning väljaspool Eestit elavate rahvus–

kaaslaste kultuurielu ja -tegevuse arendamise toetamine.

10 Abiks on Kliimaministeeriumi koostatud „Keskkonnahoidlike sündmuste juhend“ (https://kliimaministeerium.ee/media/9111/download)

8

Punktis 3.5 sätestatakse, et elluviija partnerid on Integratsiooni Sihtasutus, Eesti

Rahvakultuuri Keskus ja Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi INSA) tegutseb Kultuuriministeeriumi haldusalas ja viib

valdkondliku kompetentsikeskusena ellu lõimumist, sealhulgas kohanemist soodustavaid

tegevusi. INSA-l on pikaaegne kogemus kogukondlike suurürituste korraldamisel Ida-

Virumaal.

Eesti Rahvakultuur Keskus (edaspidi ERK) tegutseb Kultuuriministeeriumi haldusalas eesti

rahvusliku identiteedi säilimise ning elujõulise rahvakultuuriruumi tagamise ja arengu nimel.

ERK on kompetentsikeskus, mis seisab eelkõige rahvakultuuri väärtustamise ja selle elavas

kasutuses hoidmise eest, kuid põhimääruse kohaselt osaleb ERK laiemas mõttes

kultuuripoliitika kujundamises ja elluviimises maakondlikul, üleriigilisel ja rahvusvahelisel

tasandil.

Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital (edaspidi KÜSK) on toetus, arendus- ja

tugikeskus, mis vabaühendusi jõustades tugevdab kogukondi ja kodanikuühiskonda. KÜSKi

ülesanne on muu hulgas mittetulundussektori tegevusvõimekuse arendamine koostöös teiste

sektoritega, selleks arenguprogrammide väljatöötamine ja elluviimine ning kodanikuühis–

konnaalase teadlikkuse kasvu toetamine.

Elluviijal Kultuuriministeeriumil ja tegevustesse kaasatud partneritel (INSA, ERK ja KÜSK)

on kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused

projekti elluviimiseks kavandatud viisil, tagades projekti tulemuste kestlikkuse.

Eelnõu punktis 4 sätestatakse toetatava tegevuse alategevused, sihtrühm ja elluviimise aeg.

Punktis 4.1 sätestatakse elluviija alategevused.

Punktis 4.1.1 on sätestatud, et elluviija koordineerib partnerite tegevusi eesmärgiga

korraldada sihtrühma kaasavaid, kogukondlikku ja/või kohalikku identiteeti tugevdavaid

ning kogukondade vahelisi kontakte soodustavaid koostöötegevusi.

Punktis 4.2 sätestatakse partnerite alategevused.

Punktis 4.2.1 on kirjeldatud INSA tegevust, milleks on sihtrühma kaasavate ja

kogukondadevahelisi kontakte soodustavate koostöötegevuste korraldamine Ida-Virumaal.

Punktis 4.2.2 on kirjeldatud ERKi tegevust, milleks on sihtrühma kaasavate ja

kogukondadevahelisi kontakte soodustavate koostöötegevuste korraldamine Eesti ülejäänud

piirkondades ehk kõikjal Eestis11, välja arvatud Ida-Virumaal, ning mentorteenuse osutamine

vabaühendustele.

Punktides 4.2.1 ja 4.2.2 kirjeldatud koostöötegevuste all mõeldakse erinevaid Eesti

kultuuriruumi tutvustavaid ja/või kohalikku identiteeti tugevdavaid sündmusi, mis

võimaldavad kokku tuua piirkonnas elavaid eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi.

Kogukondlikuks tegevuseks võivad olla mitmesugused kultuuri- või spordisündmused,

11 Lähtudes regionaalsest liigendusest, on ERKi tegevused jaotatud kuue piirkonna vahel:Harjumaa; Tallinn; Lääne-Eesti (Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa,

Pärnumaa); Kesk-Eesti (Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa); Lõuna-Eesti (Jõgevamaa, Tartumaa, sh Tartu); Kagu-Eesti (Viljandimaa, Põlvamaa,

Valgamaa, Võrumaa).

9

koosloomeüritused, laadad, tänavafestivalid, huvipõhised ühistegevused jne. Oluline on

soodustada kontaktide teket inimeste vahel ning ühiste (piirkondlike) traditsioonide

kujundamist ja hoidmist. Tegevused võivad hõlmata ka kohalike väljakutsete lahendamist

koos omavalitsusega ning vabatahtlikku tegevust. Kogukondlike koostöö tegevuste hulka

võivad kuuluda talgud avaliku ruumi korrastamiseks, kohalikku pärandit või identiteeti

tugevdavad üritused. Muu hulgas korraldatakse tegevusi, mis toetavad Eesti identiteeti ja

suhestumist nii riigi kui ka Euroopa tasandiga, näiteks Euroopa päeva üritused, Eesti

taasiseseisvumispäeva tähistamine. Tegevuste korraldamisel tehakse koostööd piirkondlike

vabaühendustega, sealhulgas sihtrühma endi juhitud vabaühendustega, rahvusvähemuste

kultuuriseltside ja kohalike omavalitsustega. Sündmused võivad toimuda mitmes keeles, sest

oluline on eri keeletaustaga inimestega kontakt saavutada.

ERKil on üle-eestiline võrgustik rahvakultuuri spetsialistidest, kellel on ülevaade

piirkondade kultuurikollektiividest ja korraldatavatest kultuurisündmustest, paikkondlikest

eripäradest, sh kultuuripärandist ning laialdane kultuurisündmuste korraldamise kogemus

ning sidemed kohalike kogukondadega. ERKi juurde asuvad tööle mentorid, kes toimivad

piirkondades nii-öelda kogukondlike hõlbustajatena, olles ühelt poolt ühenduslüliks partneri

ja kogukondade vahel, teisalt nõustades vabaühendusi eesmärgiga kaasata tegevustesse

rohkem uussisserändajaid, eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi ning tagasipöördujaid.

Punktis 4.2.3 on sätestatud, et KÜSK loob ja viib ellu vabaühendustele mõeldud

arenguprogrammi, et suurendada vabaühenduste võimekust uussisserändajate, eri keele- ja

kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate kaasamiseks kogukondlikesse tegevustesse.

Arenguprogrammi eesmärk on suurendada vabaühenduste kompetentsi, aidata neil paremini

mõista toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT ) sihtrühma vajadusi ja eripärasid,

tutvustada mitmesuguseid kommunikatsiooni- ja kaasamispraktikaid ning võimalusi

koostöötegevuste algatamiseks ja koosloomeks. KÜSK pakub arenguprogrammi raames

pädevust suurendavaid tegevusi ka TAT-i sihtrühma liikmete ellukutsutud või juhitud

vabaühendustele, samuti Eestis tegutsevatele rahvusvähemuste kultuuriseltsidele.

Arenguprogramm koosneb eri pädevustest, nii teoreetilistest (seminarid, töötoad,

koolitused12) kui ka praktilistest osadest (võrgustiku- ja kogemuskohtumised).

Arenguprogrammi väljatöötamisse kaasatakse vabaühendusi, TAT-i sihtrühma esindajaid ja

valdkonna eksperte. Vajaduse korral koostatakse juhend-, õppe- ja teavitusmaterjale ning

võimalik on veebitööriista loomine.

Arenguprogrammi väljatöötamisel ning läbiviimisel teeb KÜSK pidevalt koostööd teiste

TAT partneritega, et olla kursis eri piirkondade vabaühenduste vajaduste ja väljakutsetega

ning vastavalt sellele kujundada või ajakohastada programmi sisu ja ülesehitust. INSA ja

ERK saavad levitada oma tegevuspiirkondades infot vabaühendustele KÜSK-i programmis

osalemise võimaluse kohta ning vajadusel aidata korraldada piirkondlikke kohtumisi eri

osapoolte vahel. KÜSK teeb tihedat koostööd ERK piirkondlike mentoritega, kes

koordineerivad kogukondlikke tegevusi kuues Eesti piirkonnas, samas pakuvad ka

vajaduspõhist nõustamist ja tuge kohalikele vabaühendustele sihtrühma kaasamise

suurendamiseks. Mentorite ettevalmistus haakub arenguprogrammis pakutavate

kompetentsidega, kuid mentorteenuse sisu on eelkõige inspireerida ning toetada

vabaühendusi lähtuvalt TAT eesmärgist. KÜSK-i arenguprogramm eeldab suuremat

pühendumust ja panust vabaühenduse poolt ning järjepidevust kompetentside rakendamisel.

12 Selles eelnõus ei ole „koolitus“ määratletud täiskasvanute koolituse seadusega.

10

Arenguprogrammiga saavad liituda kõik vabaühendused üle Eesti, kes on motiveeritud

osalema, kuid tingimus on, et pädevuste sündmusel osaleb igast vabaühendustest kaks

esindajat, kellest vähemalt üks on vabaühenduse juhatuse liige. Juhatuse liikme osalemist

nõutakse seetõttu, et arenguprogrammis omandatud pädevusi rakendataks vabaühenduse

tegevustes.

Arenguprogrammi rakendamise kestel kogub KÜSK osalenutelt tagasisidet selle kohta, mil

moel on paranenud kompetentsid TAT-i sihtrühma kaasamisel kogukondlikesse

tegevustesse. Programmi rakendamise lõpus hinnatakse arenguprogrammi, et mõõta selle

mõju ja jätkusuutlikkust.

Punktis 4.3 on sätestatud toetatava tegevuse sihtrühm, kelleks on uussisserändajad, eri keele-

ja kultuuritaustaga inimesed ning tagasipöördujad.

Punktis 4.4 on määratud toetatava tegevuse elluviimise aeg, milleks on 01.10.2024–

31.10.2029.

Eelnõu punktis 5 esitatakse seireks ja hindamiseks kasutatavad meetmete nimekirjas

nimetatud ja/või eelnõu spetsiifilised näitajad ja sihttasemed, mis aitavad mõõta eesmärgi

saavutamist. Lisaks selgitatakse näitajate sisu ja näitajate saavutustasemete allikat, mida

kajastatakse ka perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas.

Toetatav tegevus „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ panustab

meetmete nimekirja väljundnäitajasse „Mentorite arv“, mille raames loetakse ERKi juurde

tööle asuvate mentorite arvu. 2024. aastal on kaasatud viis mentorit ja sihttase aastaks 2029

on kuus mentorit13. Arvestatud on asjaoluga, et ERK on jaganud oma tegevuse kuue

piirkonna vahel üle Eesti ja igale piirkonnale on määratud üks mentor.

TAT spetsiifilised näitajad on järgmised:

 arenguprogrammis osalenud vabaühenduste arv, mille sihttase 2029. aastal on 40.

Arenguprogramm koosneb pädevust suurendavatest tegevustest ja näitajana loetakse

tegevuses osalenud vabaühendusi (igast vabaühendusest kaks osalejat), juriidilisi isikuid.

Seega on indikaatori kulu seotud 80 inimese ja mitme pädevuse omandamisega, mis aga

loetakse sihttasemes ühekordselt vabaühenduse tasemel. Seejuures on KÜSK arvestanud

asjaoluga, et arenguprogrammis ei osale üks inimene üritustel suuremas mahus kui

32 akadeemilist tundi (umbes kuus tööpäeva);

 üle 200 osalejaga kogukondlike koostöötegevuste arv Ida-Virumaal, mille sihttase

2029. aastal on seitse;

 üle 200 osalejaga kogukondlike koostöötegevuste arv ülejäänud Eestis, välja arvatud

Ida-Virumaal, mille sihttase 2029. aastal on 20.

Näitajad mõõdavad selliste kogukondlike koostöötegevuste arvu, kus osaleb üle 200 inimese.

Koostöötegevuste all mõeldakse mitmesuguseid Eesti kultuuriruumi tutvustavaid ja/või

kohalikku identiteeti tugevdavaid sündmusi, mis võimaldavad kokku tuua piirkonnas elavaid

uussisserändajaid, eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi ja tagasipöördujaid. Kogukondlikuks

tegevuseks võivad olla mitmesugused kultuuri- või spordisündmused, koosloomeüritused,

laadad, tänavafestivalid, huvipõhised koostöö–tegevused jne.

13 Rakendusasutus on käimasolevas meetmete nimekirja muutmise protsessis teinud ettepaneku näitaja sihttaseme

muutmiseks.

11

Rohkem kui 200 inimese osalusega kogukondlike koostöötegevuste sihtarv Ida-Virumaal on

seitse. Selle eeldus on, et INSA korraldab vähemalt ühe suurürituse aastas (2025–2029) ning

lisaks kaks suurüritust (näiteks seoses Eesti Vabariigi 110. aastapäevaga (2028) või

taasiseseisvumise 35. aastapäevaga (2026)).

ERKi rohkem kui 200 inimese osalusega kogukondlike koostöötegevuste sihttase

2029. aastal on 20. Arvestatud on viie aasta jooksul keskmiselt neli suurüritust aastas Eesti

eri piirkondades olenevalt sihtrühma paiknemisest ja kogukondlikest eripäradest.

Võimalikud on ka koostöötegevused, kuhu on kaasatud osalejad eri piirkondadest. Lähtudes

eelarve võimalustest, on neli suurüritust aastas optimaalne arv.

Eelnõu punktis 6 sätestatakse toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood, milleks on

01.10.2024–31.10.2029.

Eelnõu punktis 7 sätestatakse toetatava tegevuse eelarve, sealhulgas finantsallikate (ESF+

toetus, riiklik kaasfinantseering ja omafinantseering) maht ja proportsioonid. Toetatava

tegevuse eelarveks sätestatakse 5 170 000 eurot (millest 3 619 000 eurot on ESF+ toetus ja

1 551 000 eurot on riiklik kaasfinantseering). Omafinantseeringut elluviijalt ja partneritelt ei

nõuta. Toetatava tegevuse eelarve on kooskõlas meetmete nimekirja meetme 21.4.7.5

„Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“ summa ja jaotusega, olles üks seitsmest meetme

sekkumisest. Kulude detailne jaotus on esitatud lisas 5.

Toetatava tegevuse detailne tegevuskava ja eelarve kinnitatakse igal aastal kultuuriministri

käskkirjaga (eelnõu punkt 10.3.1).

Elluviija tegevustele on plaanitud kokku 344 300 eurot, mis hõlmab horisontaalset,

sisutegevuse ning kaudset kulu. Elluviija koordineerib keskselt TAT-i eesmärgi saavutamist

ning partnerite võrgustikku, kaasates ka teisi ametiasutusi ja eksperte. Sisutegevusteks on

planeeritud 101 775,70 eurot, mille hulgas on võrgustikukohtumiste, koolituste ja seminaride

kulu ning kolme õppereisi kulu. Nimetatud tegevused on olulised, et toetada partnereid

tegevuste kvaliteetsel elluviimisel. Elluviija koordineerib keskset kommunikatsiooni,

sealhulgas korraldab sündmusi, et tutvustada TAT tegevusi (ava- ja lõpuüritus; kohtumised

sidusrühmadega).

INSA kogueelarve on 1 080 700 eurot, mis hõlmab personalikulu, sisutegevuse kulu ja

kaudsest kulust. Personalikulust kaetakse projektijuhi töötasu, lähetus-, koolitus- ja

töötervishoiukulud. INSA-l on sisutegevusteks planeeritud 799 000 eurot, iga-aastane

planeeritav eelarve on vahemikus 170 000-200 000 eurot. Eelarve kujunemisel on arvesse

võetud ka sündmusi ettevalmistavaid tegevusi, sealhulgas ekspertide kaasamist sihtrühmaga

seotud uuringuteks või analüüsideks, kuid põhiosa moodustavad koostöösündmuste

korralduskulud. Viie aasta jooksul on planeeritud seitse sündmust, kus on osalejaid üle 200

(varasema kogemuse põhjal võib arvestada suurematel sündmusel ligikaudu 3000 osalejaga)

ja vähemalt 15 väiksemat sündmust (15–100 inimest). Oluline on tõhus

kommunikatsioonitegevus, et sihtrühma aktiivselt kaasata. Selleks on arvestatud ligi kümme

protsenti sündmuse korralduskuludest. INSA-l on Ida-Virumaa piirkonnas pikaaegne

kogemus kogukondlike koostöötegevuste korraldamisel (näiteks kooslaulmispidu ja muud

rahvarohked üritused, kus on osalenud üle 3000 inimese) ning selle põhjal on suuremahulise

12

sündmuse maksumuseks planeeritud 50 000-100 000 eurot. Väiksemate, 15-100 osalejaga

ürituste maksumuseks on arvestatud 5000-15 000 eurot

ERK-i tegevusteks on planeeritud kokku 3 210 000 eurot, mis hõlmab personali- ja

sisutegevuse kulu ning kaudset kulu. Personalikulu hulgas on projektijuhtimisega tegelevate

isikute (projektijuht ja koordinaator) ning kuue mentori töötasu. Sisutegevusteks on

planeeritud 2 435 924 eurot, arvestusega, et vähemalt kuues Eesti piirkonnas korraldatakse

vähemalt 20 üle 200 osalejaga tegevust ja 35 väiksemat kogukondlikku tegevust. Lisaks on

eelarves ettevalmistavad tegevused, näiteks koostöö ekspertidega, samuti kommuni–

katsioonitegevused sündmustest teavitamiseks ning sihtrühma kaasamiseks, muu hulgas

sisuturundusartiklid ja tasuline sotsiaalmeedia kommunikatsioon (76 700 eurot).

KÜSK tegevustele on planeeritud kokku 53 5000 eurot, mis hõlmab personali- ja

sisutegevuse kulu ning kaudset kulu. Personalikuluks on arvestatud 206 521 eurot, mis katab

projektijuhi töötasu, koolitus-, lähetus- ja tervishoiukulud. KÜSK-i tegevus keskendub

vabaühendustele arenguprogrammi pakkumisele. Arenguprogrammi väljatöötamiseks,

rakendamiseks ja hindamiseks on kokku arvestatud 289 500 eurot. Arenguprogrammi

rakendamisele eelneb vabaühenduste võimekuste ja vajaduste uuring (ekspertide töötasu,

uuringu korraldamise kulud) ning programmi väljatöötamine (teenusleping; töörühma tööga

seotud kulud, õppe- ja teavitusmaterjalid) ja piloteerimine esimesel aastal, milleks on

arvestatud 60 000 eurot. Arenguprogrammi elluviimiseks aastatel 2026-2028 on planeeritud

65 000–70 000 eurot aastas. Programmi käigus korraldatakse vabaühendustele koolitusi,

seminare ja kogemuskohtumisi. Nende sündmuste puhul on võimalikeks kuludeks ruumi ja

esitlustehnika rent ning esineja ja/või moderaatori töötasu; tegevusse kaasatud isikute

transpordi- ja toitlustuskulu ning majutuskulu kaks või enam päeva kestva sündmuse puhul.

Koostöös ekspertidega luuakse vabaühenduste toetamiseks info- ning õppematerjale, mis

toetavad nii arenguprogrammis osalejaid kui on kasutamiseks ka teistele vabaühendustele.

Tegevuse viimasel aastal on planeeritud lõpphindamine ning programmi raames

väljatöötatud materjalide süstematiseerimine ja toimetamine. Selleks on eelarvesse

arvestatud 12 500 eurot (teenusleping hindamiseks, lõpuürituse korraldamine, teavituskulud,

hindamisaruande koostamine, toimetamine, tõlkimine). Lisaks on planeeritud tegevuse

kommunikatsiooni- ja infotehnoloogilise arenduse ning hoolduse kulu (8000 eurot). Viimase

puhul on arvestatud võimalusega, et tekib vajadus veebipõhise tööriista või juhendmaterjali

väljatöötamiseks.

Eelnõu punktis 8 sätestatakse, millised kulud saab lugeda abikõlblikeks ja millised mitte.

Abikõlblike ja abikõlbmatute kulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse

12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika

ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).

Ühendmääruse § 17 punkti 8 kohaselt on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra

alusel. Punkt 8.2.1 sätestab eelnõu raames kaudse kulu. Need moodustavad 7% toetatava

tegevuse ehk projekti otsestest kuludest. Projekti kaudsed kulud on kulud, mis ei ole otseselt

seotud projekti sisutegevuse ehk toetatava tegevuse rakendamisega, vaid abistavad

sisutegevuse tegemist. Elluviija administreerimistegevustega seotud personalikulud ja

13

üldkulud ehk halduskulud on abikõlblikud lihtsustatuna ühtse määra alusel. Ühtse määra

rakendamisel ei tule tõendada ega esitada rakendusüksusele kaudsete kulude

kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid

arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid

paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Ühtse määra puhul peavad toetatavad tegevused

olema tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil. Kui kulu arvestatakse ja hüvitatakse ühtse

määra raames, ei kuulu selline kulu hüvitamisele tegeliku kuluna kuludokumendi (arve)

alusel, sest vastasel korral oleks tegemist topeltfinantseerimisega.

Punktis 8.4 on loetletud kulud, mis on abikõlblikud lisaks ühendmääruse §-s 16 nimetatud

abikõlblikele personalikuludele ja punktis 8.2.1.1 nimetatud kaudsele kulule.

Ühendmääruse §-s 16 määratakse, millised personaliga seotud kulud loetakse abikõlblikeks

personalikuludeks. Nende arvestamisel kehtib põhimõte, et hüvitatakse ainult projektiga

seotud tööülesannete täitmise kulusid. Personalikulude hulka arvatakse töötajate või

ametnike töö eest makstav töötasu või füüsilise isikule võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu-

või käsunduslepingu alusel makstav tasu. Tasu peab vastama projekti heaks töötatud ajale.

Hüvitatavad on ka abikõlblikult töötasult makstavad seadusest tulenevad tasud, sh

tööjõumaksud (sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse) ja hüvitised, puhkusetasu,

ametist vabastamise ja töölepingu lõpetamise hüvitis ning töövõimetushüvitis.

Samuti on abikõlblikud töötaja ja ametniku lähetuse, koolituse ja tervisekontrolliga seotud

kulud. Lähetuskulud, sh päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud, on abikõlblikud

riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade või

asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses. Töötaja tervisekontrolliga seotud kulu

all peetakse silmas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõike 7 kohaseid tööandja

kulusid töötajate tervisekontrolli korraldamisel.

Töötaja ja ametniku töötamine projekti heaks peab olema tõendatud kirjalikult, et oleks

võimalik kontrollida hüvitamiseks esitatud kulu projektiga seotust. Füüsilisele isikule tööde

või teenuste eest makstav lepingutasu on võrdsustatud töötasuga ning tasu maksjal on

kohustus maksustada see tasu tööjõumaksudega (sotsiaalmakse ja töötuskindlustusmaksega).

Kui teenuse osutaja on juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, käsitatakse

lepingujärgset kulu sisseostetud teenusena, mille pealt tööjõumakse ei arvestata, seega seda

personalikuluna ei arvestata. Teenuse osutamise eest makstav tasu peab olema lepingus

selgelt eristatud ning see ei või sisaldada muude kulude, näiteks sõidukulu või muude kulude,

mis on vajalikud teenuse osutamiseks, maksumust. Kui personalikulud hüvitatakse tegelike

kulude alusel ja töötaja täidab samas asutuses lisaks projekti raames tehtavale tööle ka teisi

tööülesandeid, peab ta tõendama töö seotust projektiga ehk projekti heaks tehtud töö

osakaalu kogu tööajast, mida võib teha tööajatabeli vormis või muus dokumendis, näiteks

töölepingus fikseeritud kokkulepitud proportsiooni alusel, kus on näidatud projektiga seotuse

määr kogu tööajast, seega ka töötasust. Vajaduse korral võib jaotust projekti käigus muuta,

et see oleks kooskõlas tegelikkusega.

Punktides 8.4.1 kuni 8.4.6.10 on kirjeldatud abikõlblikud kulud, mis on vajalikud ja

põhjendatud TAT punktides 4.1 ja 4.2 loetletud tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide

saavutamiseks. Punktis 8.4.4 on kirjeldatud elluviija kulud, mis on seotud punkt 4.1.1

tegevuse elluviimisega, sealhulgas võrgustumiskohtumiste korraldamise kulu TAT

partneritega ning sidusrühma esindajatega, partneritele koolituste ja seminaride korraldamise

kulu, Euroopa Liidu riikidesse õppereisi korraldamise kulu ning tegevustega seotud

14

kommunikatsiooni kulu. Lisaks on ette nähtud eksperdi töötasu, teenusdisaini ja

konsultatsiooni kulu, et vajadusel vastavaid teenuseid kasutada TAT tegevuste kvaliteedi

tagamiseks.

Punktis 8.4.5 on välja toodud TAT tegevuste 4.2.1 ja 4.2.2 tegevuste abikõlblikud kulud, mis

on seotud kogukondlike koostöötegevuste korraldamisega, sh ruumi ja esitlustehnika rent,

esinejate ja/või moderaatori töötasu; transpordi- ja toitlustuskulu, sealhulgas sihtrühmale ja

tegevusse kaasatud isikutele, kelleks on näiteks esinejad; majutuskulu kaks või enam päeva

kestva sündmuse puhul, sealhulgas sihtrühmale ja tegevusse kaasatud isikutele; eksperdi

töötasu; teenusdisaini ja konsultatsiooni kulu; kommunikatsiooni kulu, sealhulgas

infomaterjalide koostamise ja trükkimise kulu; uuringu ja analüüsi tellimise ning läbiviimise

kulu ja tõlkekulu.

Punktis 8.4.6 on nimekiri abikõlblikest kuludest, mis on seotud TAT tegevusega 4.2.3 ehk

vabaühenduste arenguprogrammi loomise, rakendamise ja hindamisega. Ette on nähtud

tegevuse korraldamiseks vajalikud kulud, sh ruumi ja esitlustehnika rent, esineja ja/või

moderaatori töötasu; transpordi- ja toitlustuskulu, sealhulgas tegevusse kaasatud isikutele (nt

töötubade läbiviijad); majutuskulu kaks või enam päeva kestva sündmuse puhul, sh

tegevusse kaasatud isikutele; eksperdi töötasu; teenusdisaini ja konsultatsiooni kulu; õppe-

ja infomaterjalide koostamise ja trükkimise kulu; kommunikatsiooni kulu (sh ava- ja

lõpusündmuse korraldamise kulu); uuringu ja analüüsi tellimise ning läbiviimise kulu

(arenguprogrammile eelnev uuring ning lõpphindamine) ja infotehnoloogilise arenduse ja

hoolduse kulu (abikõlblik on arendusega seotud hoolduskulu, pärast IT arenduse valmimist

tekkiv hilisem hooldamine ei ole enam otsene, vaid haldus- ehk kaudne kulu).

Nii elluviija kui ka partnerid peavad vahendeid kasutades käituma säästlikult ja otstarbekalt,

saavutades eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral eri pakkumuste

võrdlemisel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte ning vältides konkurentsi kahjustavat

huvide konflikti.

Punktis 8.5 on loetelu kuludest, mis on abikõlbmatud lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud

abikõlbmatutele kuludele.

Ühendmääruse § 17 kohaselt ei ole abikõlblik laenu- ja liisinguintress ehk võlaintress,

projekti elluviimisega seotud rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse mittetäitmisel makstav

leppetrahv ja viivis ning kohtuga seotud halduskohtumenetluse seadustiku 11. peatükis

sätestatud menetluskulud. Abikõlbmatud on ka järgmised kulud: mitterahalised kulud ja

amortisatsioonikulud ning kindlustusmaksed, välja arvatud projekti tegevuse elluviimisega

otseselt vajalikud kindlustused; asutusesisesed, töösisekorraeeskirjaga või

kollektiivlepinguga ettenähtud hüvitised ja toetused, mida ei käsitleta töötasuna;

organisatsiooni juhtimiskulu; hoonestatud ja hoonestamata maa ostusumma, taristu

investeeringu ning maa ja kinnisvara ostukulud, liisingulepingu alusel tekkiv kulu ja vara

ostukulu; kulu, mille katteks on toetust juba eraldatud riigieelarvest või muust toetusest;

käibemaks, kui käibemaksuseaduse kohaselt on projekti kuludelt õigus sisendkäibemaksu

riigilt tagasi taotleda või käibemaks on hüvitatav muul moel; liiklusvahendi ostmise kulu;

esinduskulu ja kingitused; täienduskoolituse kulu, kui koolituse korraldamisel ei ole

arvestatud täiskasvanute koolituse seaduse § 15 lõike 2 nõuetega koos lõigetes 3 ja 4 toodud

erisustega; päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab

õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära ning kõik toetatava

tegevuse elluviimisega otseselt sidumata kulud.

15

Eelnõu punktis 9 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord. Toetuse

väljamaksmisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027s ja ühendmääruses esitatud tingimustest ning

eelnõus sätestatud erisustest.

Viimase väljamakse tegemine elluviijale sõltub sellest, millal rakendusasutus lõpparuande

kinnitab. Lõppmakse võib teha alles pärast seda, kui tegevused on lõpetatud ja lõpetamine

tõendatud. Viimase väljamakse suurus ja selle tegemise võimaldamine alles pärast

lõpparuande kinnitamist on vajalik, et motiveerida elluviijat esitama lõpparuanne õigel ajal

ning et väljamakse saaks vajaduse korral tasaarveldada tagasimakstava summaga, näiteks kui

lõpparuande kontrollimisel tuvastatakse finantskorrektsiooni tegemise vajadus.

Eelnõu punktis 10 sätestatakse elluviija kohustused ÜSS2021_2027, selle alusel kehtestatud

õigusaktide ja ühendmääruse kohaselt, samuti lisakohustused elluviijale ning asjakohaste

dokumentide rakendusasutusele ja rakendusüksusele esitamise kord ja tähtajad.

Ühendmääruse §-des 10 ja 11 nimetatud kohustused rakenduvad sõltumata, kas eelnõus on

neile viidatud või need loetletud. Elluviija kohustuste täidetusest sõltub, kas toetus makstakse

välja täies või ainult täitmisele vastavas mahus. Seega tuleb elluviijal täita kohustusi väga

hoolikalt.

Elluviija peab toetatava tegevuse ellu viima eelnõu kohaselt ehk seal nimetatud eesmärgil

kavandatud tegevuste abil ning saavutama kavandatud tulemused. Tulemusi iseloomustavad

eelnõus nõutud väljundnäitaja ning eelnõu spetsiifiliste näitajate sihttasemete saavutamine.

Kui elluviija sätestatud tulemusi ei saavuta, on tegemist kohustuste eiramisega ning tal ei ole

õiguspärast ootust, et eelnõus märgitud toetuse summa jääb esialgu määratud summa ulatuses

kehtima.

Elluviija peab rakendusüksuse nõudmisel tõendama, et projekt viiakse ellu kavandatud

ajakavas ja moel. Vajadus tõendada, et projekt kui tervik suudetakse ellu viia, võib ilmneda,

kui projekti ajakava kohases elluviimises on viivitusi ning rakendusüksusel on tekkinud

kahtlusi, kas projekti tegevused saavad abikõlblikkuse perioodi lõpuks tehtud. Elluviija peab

esitama vajaduse korral tõendid, mille põhjal rakendusüksus saab arvamuse kujundada.

Punktis 10.3.6 täpsustatakse, et elluviija peab nii rakendusasutuse kui ka rakendusüksuse

järelepärimisele vastama kümne tööpäeva jooksul alates selle saamisest.

Elluviija peab tagama, et tal on toetatavate tegevuste rakendamiseks vajalik kvalifikatsioon

ja õiguslikud eeldused, sõltuvalt nõude olemusest.

Elluviija peab esitama õige ja täieliku teabe, korrektsed dokumendid ja aruanded toetatava

tegevuse elluviimise kohta tähtajaks ja nõutud viisil. Nimetatud kohustus hõlmab teabe ja

aruannete esitamise üldist korrektsust, sealhulgas ettenähtud vorminõuete järgimist,

arusaadavate selgituste andmist ning õigete andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset

esitamist. Kulu- ja maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamis–

arvestuses kehtivatele nõuetele.

Elluviija on kohustatud makse aluseks olevate tingimuste täitmist tõendama. Kui elluviija

makse tegemise aluseks nõutud tõendeid ei esita, siis toetust ei maksta.

16

Kui toetatava tegevuse elluviimisega seotud andmed muutuvad, peab elluviija sellest

rakendusasutust viivitamata kirjalikult teavitama. Selle alusel hindab rakendusasutus, kas

rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või vajab eelnõu muutmist.

Punktis 10.3.8 sätestatakse, et elluviija võib rakendusüksuselt paluda riigihangete

eelnõustamist. Kuna riigihangete korraldamisel tuvastatud rikkumised on suurim

struktuurivahendite tagasinõuete põhjus, on soovitatav eelnõustamise võimalust kasutada.

Riigihangete eelnõustamisel tuleb juhinduda Riigi Tugiteenuste Keskuse eelnõustamise

protseduurist.

Elluviija peab punkti 10.3.14 alusel teavitama rakendusasutust, kui ta ei saa enam eelnõu

raames tegevusi ellu viia, tekkinud on tõsised probleemid või eelnõu on vaja muuta.

Elluviija peab aitama kaasa audiitori ja kontrollija tegevusele. Nimetatud kohustuse

rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise eelkõige seetõttu,

et kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda.

Elluviija peab eristama projektiga seotud abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud. Abikõlblike

kulude puhul peab olema tuvastatav ka nende tasumine. Kulude eristamise kohustus ei

kohaldu projekti lihtsustatud kuludega kaetud osale. Nimetatud kohustuse rikkumine võib

kaasa tuua finantskorrektsiooni, sest võib tekkida kahtlus, et projektiga seotud finantsteave

ei ole tuvastatav ehk usaldusväärne.

Elluviija peab tagasimakstava toetuse tagasi maksma tähtajaks.

Elluviija peab täitma teavitamisega seotud kohustust. Kohustuse üksikasjad on sätestatud

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“.

Elluviijal on kohustus säilitada toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid

ÜSS2021_2027 §-s 18 nõutud aja jooksul.

Eelnõu punktis 11 sätestatakse partnerite kohustusena (lisaks ühendmääruse § 10 lõigetes 2

ja 3 nimetatule) kohustus tagada partnerluslepingu sõlmimine elluviijaga ning ligipääsetavus

sihtrühmale suunatud sündmustele.

Sõlmitavas partnerlepingus tuleb muu hulgas sätestada elluviija ja partneri õigused,

kohustused ja vastutus, maksete tegemise kord, dokumentide esitamise ja säilitamise ning

infovahetuse viis, mis annaks partnerile kindluse, et tema tehtud kulud saavad hüvitatud, ja

elluviijale kindluse, et partneri tehtavad kulud on abikõlblikud ja kõik kohustused saavad

täidetud.

Kui toetatava tegevuse elluviimisse on kaasatud partner, peab ka tema ühendmääruse § 10

lõike 2 kohaselt täitma elluviija kohustusi, et partneri kulud saaks lugeda abikõlblikuks ehk

need ei mõjutaks toetatavale tegevusele makstava toetuse hulka.

Elluviija jääb elluviimise eest vastutama ka juhul, kui partner ei täida elluviijale määratud

kohustusi. Vastutus tähendab, et kui kõik nõuded või kohustused ei ole kulu abikõlblikuks

lugemisel täidetud, tehakse finantskorrektsioon ikkagi, kusjuures rakendusüksuse ees ei ole

õigustav asjaolu, et rikkumine oli seotud partneri tegevusega.

17

Eelnõu punktis 12 kirjeldatakse esitatavaid aruandeid ja aruandluse korda. Aruanded

esitatakse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. Iga-aastased vahearuanded kinnitab

rakendusüksus, lõpparuande rakendusasutus. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida

toetatava tegevuse edenemist ja tulemuste saavutamist, võimaldavad vajaduse korral

tähelepanu juhtida vajakajäämistele ning teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi.

Eelnõu punkt 13 reguleerib eelnõu muutmist. Eelnõu muutmise algatamise õigus on

rakendusasutusel, rakendusüksusel ja toetatava tegevuse elluviijal. Muudatused

kehtestatakse kultuuriministri käskkirjaga.

Eelnõu punkt 14 reguleerib finantskorrektsioonide (edaspidi FKO) tegemist ning toetuse

tagasimaksmist ÜSS2021_2027 ja ühendmääruse kohaselt.

FKO tegemise pädevus on rakendusüksusel. FKO hõlmab määratud toetuse osalist või

täielikku vähendamist ja rikkumisega seotud ulatuses kulude abikõlbmatuks lugemist.

Abikõlbmatuks loetava summa ulatuses vähendatakse ka projekti abikõlblikku eelarvet.

Kui rikkumisega seotud kulude katteks on juba toetus välja makstud, sisaldab FKO ka toetuse

tagasinõuet. Kui rikkumine tuvastatakse väljamakse aluseks olevates kuludes, siis FKOga

keeldutakse nende katteks toetuse maksest. Kui rikkumine tuvastatakse ettemakse

kasutamise tõendamisel, jäetakse FKOga ettemakse tegemata.

Eelnõu punktis 15 sätestatakse vaidluste lahendamise kord. Vaide esitamise õigus on

elluviijal ja partneril. Riigiasutuste vahelised vaidlused lahendatakse Vabariigi Valitsuse

seaduse § 101 kohaselt. Vaidemenetluse läbimine on kohustuslik rakendusasutuse või -

üksuse otsuse või toimingu vaidlustamise puhul. Tegemist on haldusmenetluse seaduse

(edaspidi HMS) erisusega, sest HMS-i kohaselt on isikul võimalik valida, kas esitada vaie

haldusorganile või pöörduda kaebusega kohtusse. Kohustuslik vaidemenetlus täidab

õiguspoliitilisi eesmärke, nagu õiguskaitsefunktsioon, halduse enesekontroll ning

halduskohtute töökoormuse vähendamine.

Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale esitatud vaideid menetleb rakendusüksus. Kui

vaie esitatakse rakendusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendusasutus.

Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul selle vastuvõetavaks lugemisest ehk alates

päevast, mil ei esine HMS-i § 79 kohaseid vaide tagastamise aluseid.

Toetatava tegevuse vastavus rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja

valikukriteeriumidele

1. Toetatava tegevuse kooskõla valdkondliku arengukavaga, mõju rakenduskava

erieesmärgi ja meetme eesmärgi saavutamisele

Valikukriteeriumi sisu on kirjeldatud eelnõu seletuskirjas peatükis „Eelnõu sisu ja võrdlev

analüüs“.

2. Toetatava tegevuse põhjendatus

Toetatav tegevus aitab kaasa meetmete nimekirja meetme 21.4.7.5 eesmärgi „Erineva keele-

ja kultuuritaustaga inimestele on tagatud võimalused aktiivseks osalemiseks Eesti

ühiskonnaelus, toetatud on rahvusvähemuskultuure ning soodustatud kogukondadevahelist

18

koostööd, loodud on ühine kultuuri- ja infoväli“ saavutamisele. Toetatava tegevuse põhjalik

kirjeldus on esitatud seletuskirja 2. peatüki punktis 4.

3. Toetatava tegevuse kuluefektiivsus

Kulude planeerimisel on arvestatud elluviija ja partnerite varasemat kogemust samalaadsete

tegevuste rakendamisel. Teenuseosutajad leitakse riigihangete seadust ja elluviija

hankekorda järgides. Toetatava tegevuse detailsed eelarved kulukohtade kaupa kinnitatakse

iga-aastase tegevuskava raames. Valikukriteeriumi sisu on kirjeldatud seletuskirja 2. peatüki

punktis 7.

4. Elluviija ja partneri suutlikkus toetatavat tegevust ellu viia

Elluviija ja partnerite valiku põhjendused on esitatud 2. peatüki punktis 3.

5. Toetatava tegevuse kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja

sihtidega

Eelnõu panustab Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“

heakskiitmine“ aluspõhimõtete hoidmisse ja sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist

hoidvad inimesed“ alasihti „Tegusad inimesed“. Toetatavad tegevused panustavad „Eesti

2035“ elluviimiseks seiratavasse näitajatesse „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“,

„Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Regionaalne tasakaalustatus“, „Ligipääsetavuse

mõõdik“ ja „Tööjõus osalemise määr (15–74)“.

Tegevuste väljatöötamisel on jälgitud, et need toetaksid „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid.

Kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks,

olenemata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest eri sotsiaalsetesse

rühmadesse ning sotsiaal-majanduslikust võimekusest ja elukohast.

Tegevuste ettevalmistamisel analüüsiti, kuidas on võimalik avaldada positiivset mõju

horisontaalsete põhimõtete arvestamisel, nagu soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete

võimaluste edendamise, ligipääsetavuse tagamise, keskkonnahoiu ning tasakaalustatuma

regionaalarenguga. Analüüsi tulemus, puutumused horisontaalsete teemadega ja tegevuse

mõju arvestamise/suurendamise viisid on esitatud lisas 6. Lähtudes horisontaalsete

põhimõtetega arvestamise analüüsist, leiti puutumus võrdsete võimaluste, soolise

võrdõiguslikkuse ning ligipääsetavuse ja regionaalarengu teemadega, mistõttu panustavad

toetatavad tegevused „Eesti 2035“ alasihi „Tegus inimene“ näitajatesse „Hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Ligipääsetavuse mõõdik“ ja

kaudselt näitajasse „Tööjõus osalemise määr (15–74)“.

Sekkumise ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju soolisele

võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse

meetmeid seal, kus asjakohane.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu alus on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas

Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu on muu hulgas kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega:

19

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvus-

fondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelus-

fondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeoleku-

fondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

Nimetatud määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõu kehtestamisel ja toetatava

tegevuse elluviimisel tuleb osapooltel juhinduda neist otse. Eelnõus on ühissätete määruse

sättele viidatud, kui norm on ühissätete määrusega reguleeritud, mis omakorda hõlbustab

asjakohase regulatsiooni leidmist. Samas ei ole ammendavalt viidatud kõikidele

asjakohastele sätetele, mis reguleerivad toetatava tegevuse elluviimise tingimusi või

rakendusasutuse ja rakendusüksuse tegevust.

4. Eelnõu mõjud

Eelnõu mõjutab otseselt valdkondliku arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“ eesmärkide

saavutamist, sest toetatav tegevus lähtub arengukavast.

5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja käskkirja

rakendamise eeldatavad tulud

Rakendusasutuse ja rakendusüksuse tegevusega seotud kulud kaetakse tehnilise abi

vahenditest. Eelnõuga tulu ei teenita.

6. Eelnõu jõustumine

Eelnõu jõustub allkirjastamisel ja seda rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. oktoobrist

2024. a.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu kooskõlastati õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi kaudu korraldusasutusega,

Rahandusministeeriumiga, Siseministeeriumiga ning rakendusasutustega, kes nõustavad

riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõte-

tesse panustamist oma vastutusvaldkonna alusel. Samuti esitati eelnõu arvamuse

avaldamiseks INSA-le, ERK-ile, KÜSK-ile, ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava

seirekomisjonile ning Euroopa Komisjonile. Eelnõu kohta esitatud tagasiside on lisatud

tabelina.

„Eesti 2035“ strateegiliste sihtide ja seotud horisontaalsete põhimõtete analüüsi kohta on

toimunud konsultatsioonid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi ning Kliimaministeeriumiga.

Käskkirja „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ kooskõlastusringil esitatud märkuste ja

ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel

Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine

Rahandusministe

erium

Käskkirja eelnõu punkti 1.7 kohaselt ei ole toetatava tegevuse

eluviimisega seotud kulude hüvitamine riigiabi. Seletuskirjas

on selgitus olemas, kuid põhjendused, miks ei ole tegemist

riigiabiga, on esitatud läbisegi. Palume selguse huvides

täpsustada seletuskirjas, milline riigiabi tingimus ei ole igal

tasandil (toetuse saaja ja partnerid, teenuse osutajad, sihtrühm)

täidetud.

Selgitame. Riigiabi tingimused ei ole täidetud ühelgi

tasandil ja seda ongi seletuskirjas kirjeldatud. Riigiabi

kohaldumiseks peab abi vastama kõikidele riigiabi

tunnustele korraga. Kui ühte tunnustest ei esine, siis

riigiabiga tegemist ei ole. Pakutud sõnastuse aitas koostada

Rahandusministeerium.

Seletuskirja lk 7 teine lõik, viide Euroopa Liidu toimimise

lepingule – „ühisturuga kokkusobimatu“ asemel peab olema

„siseturuga kokkusobimatu“.

Arvestatud. Terminit „ühisturuga kokkusobimatu“ on

Rahandusministeerium kasutanud riigiabi käsiraamatus ja

sealt võeti see kasutusse.

Eelnõu punktis 1.10 kirjutatakse, et käskkirjas nimetatakse

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“ edaspidi ÜM-ks.

Käskkirja punkt 11 aga kasutatakse „ÜM“-i asemel sõna

„ühendmäärus“. Palume ühtlustada õigusakti lühendatud

nimetuse kasutamist teksti loetavuse ja mõistmise huvides.

Arvestatud.

Siseministeerium Eelnõu punktis 2.4 on vabaühendus defineeritud avalikes

huvides mittetulundusühinguna tegutseva valdkonna- või

huvipõhise kogukonnana, mille tegevus on valitsusest

sõltumatu. Teeme ettepaneku üle vaadata antud definitsioon,

konsulteerides vajaduse korral selleks mittetulundusühinguga

Vabaühenduste Liit.

Vabaühendus ei pruugi avalikes huvides tegutseda, samuti

peaks ta olema sõltumatu mitte ainult avalikust, vaid ka

erasektorist. Vabaühenduste alla loetakse mitte ainult

Selgitame. Oleme vabaühenduste definitsiooni tavapärast

käsitlust teadlikult muutnud. Kasutame seda definitsiooni

konkreetse TAT-i raames, et selgemini piiritleda tegevuse

ulatust. Definitsiooni oleme kooskõlastanud erinevate

osapooltega, sh KÜSK-iga, kes on antud meetmes elluviija

partneriks ning kelle missiooniks mh on jõustada

vabaühendusi. Vabaühenduste Liit ühendab samuti ainult

avalikes huvides tegutsevaid vabaühendusi ning

erasektorist päris sõltumatu ei pea ega saagi vabaühendus

olla, sest üldjuhul on tema juriidiline vorm eraõiguslik.

mittetulundusühingud, vaid ka seltsingud ja sihtasutused.

Seega vabaühendus on mittetulundusühendus, mille tegevus ja

juhtimine on avalikust võimust ja äriettevõtetest sõltumatud

ning mille hulka kuuluvad seltsingud, mittetulundusühingud,

sihtasutused ja nende katusorganisatsioonid juhul, kui nad pole

asutatud avaliku võimu või äriettevõtte poolt selleks, et täita

nende poolt määratletud ülesannet.

Palume eelnõu seletuskirjas täpsustada punkti 4.2.3 kohta, kas

partneri SA KÜSK tegevuste geograafilist ulatus on üle-

eestiline.

Arvestatud. Seletuskirja lk 9 p. 4.2.3 selgituses on

täiendatud lauset: „Arenguprogrammiga saavad liituda

kõik vabaühendused üle Eesti, /…/“

Teeme ettepaneku eelnõu seletuskirjas laiendada kogukondliku

tegevuse sisu. Kogukondlikud tegevused võiksid hõlmata muu

hulgas ka avaliku ruumi korrastamist ja kogukondlike

väljakutsete lahendamist koos omavalitsusega, edendades

koostööd ja tugevdades sidemeid kohalikul tasandil, ning

vabatahtlikku tegevust.

Arvestatud. Täiendatud seletuskirjas lk 9: „Tegevused

võivad hõlmata ka kohalike väljakutsete lahendamist koos

omavalitsusega ning vabatahtlikku tegevust.

Kogukondlike koostöö tegevuste hulka võivad kuuluda

talgud avaliku ruumi korrastamiseks, kohalikku pärandit

või identiteeti tugevdavad üritused.“

Palume eelnõu seletuskirjas selgitada, kas ja kuidas suhestuvad

punktis 4.2.3 nimetatud arenguprogramm vabaühendustele

ning punktis 4.2.2 nimetatud mentorteenus vabaühendustele.

Arvestatud. Lisatud selgitav lõik seletuskirja lk 9:

„Arenguprogrammi väljatöötamisel ning läbiviimisel teeb

KÜSK pidevalt koostööd teiste TAT partneritega, et olla

kursis eri piirkondade vabaühenduste vajaduste ja

väljakutsetega ning vastavalt sellele kujundada või

ajakohastada programmi sisu ja ülesehitust. INSA ja ERK

saavad levitada oma tegevuspiirkondades infot

vabaühendustele KÜSK-i programmis osalemise

võimaluse kohta ning vajadusel aidata korraldada

piirkondlikke kohtumisi eri osapoolte vahel. KÜSK teeb

tihedat koostööd ERK piirkondlike mentoritega, kes

koordineerivad kogukondlikke tegevusi kuues Eesti

piirkonnas, samas pakuvad ka vajaduspõhist nõustamist ja

tuge kohalikele vabaühendustele sihtrühma kaasamise

suurendamiseks. Mentorite ettevalmistus haakub

arenguprogrammis pakutavate kompetentsidega, kuid

mentorteenuse sisu on eelkõige inspireerida ning toetada

vabaühendusi lähtuvalt TAT eesmärgist. KÜSK-i

arenguprogramm eeldab vabaühenduste suuremat

pühendumust, panust ja järjepidevust kompetentside

rakendamisel.“