Pöördumine

1

Haljala valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi avaliku väljapaneku 10. juunist kuni 26. juulini 2024 kestel laekunud arvamused ja seisukohad nende kohta

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium,

e-kiri, 18.07.2024

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 651 lõikest 1 kuuluvad Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse mitmed valdkonnad, sh

maakasutuspoliitika, ruumilise planeerimise korraldamine, kes on kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu menetlusse kaasatud. Täpsustusena juhime

tähelepanu, et lähteseisukohtade ja KSH programmi leheküljel 52 toodud

tabelis 3-2. Huvitatud asutuste ja isikute loetelu on Maa-ameti menetlusse

kaasamise põhjendusena märgitud muuhulgas riigi omandis ja

Kliimaministeeriumi haldusalas olevate maaüksuste volitatud valitseja. Alates

2023 aasta 1. juulist on Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt

Maaeluministeerium ümber korraldatud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumiks ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi haldusalas on alates 1. juulist ka Maa-amet.

Kuna Maa-amet kuulub Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

haldusalasse, siis Maa-amet ei ole Kliimaministeeriumi haldusalas olevate

maaüksuste volitatud valitseja.

Samas kuigi Maa-amet on riigi omandis ja Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi haldusalas olevate maaüksuste volitatud valitseja

ei ole see põhjuseks, miks peaks Maa-amet eriplaneeringu menetlusse

kaasama. Nimelt kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute puhul annab

reformimata riigimaade ja maaüksuste, mille riigivara valitseja on Regionaal-

ja Põllumajandusministeerium ja volitatud asutus Maa-amet, osas

eriplaneeringule seisukoha Maa-ameti asemel Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium.

Teadmiseks võetud. KSH

programmi on täpsustatud.

2

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

Seega palume Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi menetlusse

kaasamise põhjendust täiendada järgnevalt:

Riigi omandis ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalas

olevate maaüksuste riigivara valitseja ning maareformi seaduse § 31 lõikes 2

sätestatud maa omanik planeerimisseaduse tähenduses.

Kliimaministeerium

Kiri 14.06.2024 nr 7-

15/24/2562-2

Täname Teid eriplaneeringu ja KSH menetlusse kaasamise eest, kuid

märgime, et Kliimaministeerium ei pea vajalikuks menetluses huvitatud

asutusena osaleda. Piisab, kui Kliimaministeeriumi haldusalast kaasatakse

antud menetlusse huvitatud asutustena Riigimetsa Majandamise Keskus ja

Keskkonnaamet.

Tehnilise täpsustusena juhime tähelepanu, et KSH programmi leheküljel 52

toodud tabelis 3-2 on ekslikult märgitud, et Maa-amet kuulub

Kliimaministeeriumi haldusalasse – tegelikult on Maa-amet Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi haldusalas.

Teadmiseks võetud.

3

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

Keskkonnaamet

Kiri 27.06.2024 nr 6-

5/24/10891-2

Ptk 1.3, lk 8 on toodud, et sobivusanalüüsi (GIS analüüs) käigus arvestati

Keskkonnaameti soovitatud puhvritega (seisuga 28.06.2021), 600 m puhver

kaitsealast, hoiualast, püsielupaigast (kaasa arvatud Natura 2000 alad ning

projekteeritavad alad), mille kaitse-eesmärgiks on linnu- või nahkhiireliike.

Samas piirneb esialgse uuringualaga C Tatruse looduskaitseala ning

soovituslikku puhvrit pole arvestatud. Dokumendi kohaselt selgitatakse

tuulepargi rajamise kaudne mõju (eelkõige juhul kui taristu rajamisega

kaasneb kuivendus) Tatruse looduskaitseala kaitstavatele metsakooslustele

ning vajadusel kaitseala ja tuulepargi vahelise puhvri ulatus välja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) käigus. Palume täpsustada,

miks ei ole koheselt arvestatud soovituslikku puhvrit ning juhime tähelepanu,

et lisaks tuleb KSH käigus hinnata tuulepargi ja selle taristu mõju

looduskaitsealale nii opereerimise etapis kui ka peale sulgemise etappi.

Tatruse looduskaitseala kaitse-

eesmärk on kaitsta, säilitada ja

taastada väärtuslikke

metsakooslusi. Linnu- või

nahkhiireliike kaitse-eesmärgina ei

nimetata, mistõttu ei ole ka

koheselt puhvrit lisatud. Puhvri

võimalik vajadus ja suurus selgub

KSH käigus.

KSH käsitleb nii ehitamise,

opereerimise kui ka sulgemise

etappe.

Ptk 2.4, lk 14 on välja toodud, et opereerimise aegsed negatiivsed mõjud on

seotud eelkõige müra, varjutuse ja visuaalse mõjuga, aga sõltuvalt asukohast

võib olla mõjutatud ka linnustik ja loomastik. Täpsustame, et

kuivendussüsteemide mõju jätkub nii opereerimise etapis kui ka peale

sulgemise etappi.

Ptk 2.4 on tuulepargi arendamise

etappide kokkuvõtlik kirjeldus,

eeldatavaid mõjusid on täpsemalt

kirjeldatud ptk-s 2.5.

Ptk 2.5.1, lk 15 palume linnustiku mõjutegurina lisada hukkumise õhuliinides

(välditav).

Tuulepargi ühendus põhivõrguga

on kavandatud

maakaabelliinidega.

Ptk 2.5.8, lk 34 on märgitud, et LKS-st tulenevalt on Annikvere ojal ja

Vainupea jõel 50 m laiune ehituskeeluvöönd, kusjuures metsamaal ulatub

ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini ehk 100 m. Täpsustame, et nn

Parandus on sisse viidud.

4

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

metsamaa erisus looduskaitseseadus (LKS § 38 lg 2) kehtib vaid rannal ja

järve või jõe kaldal, kuid mitte oja kaldal.

Ptk 2.6, lk 47–48 on käsitletud kumulatiivsete mõjude hindamist. Kindlasti

tuleb hinnata eriplaneeringuga kavandatavate tuuleparkidega (eriti alad A–C)

kaasnevate mõjude omavahelist kumuleeruvust. Eeldatavasti on see ka kavas,

kuid meie hinnangul see dokumendist üheselt välja ei tule. KHS programmis

võiks ka nimetada olemasoleva info alusel eeldatavad mõjuvaldkonnad, kus

eriplaneeringuga kavandatavate tuuleparkide mõjud võivad kumuleeruda (nt

müra, varjutus, visuaalne mõju).

Nii ptk 2.2 kui 2.6 on nimetatud,

et hinnatakse kõigi võimalike

realistlike tuulepargi alade

kumulatiivset mõju.

Ptk 2.8, lk 49 tabeli 2-6 kohaselt kavatsetakse KSH aruandes käsitleda

võimalikku mõju põhjaveele, kuna uuringualad asuvad valdavalt kaitsmata ja

nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel ning mõju võib esineda peamiselt

vundamentide ja teede rajamisel (seejuures on tavaliselt vajalik ka täiendav

kuivendamine). Palume mõju hindamisel kajastada mõju suurust ning kui

kaugele võib mõju (veerežiimi muutus) ulatuda, ning kas mõjuala ulatuses on

elamuid, mille veevarustust planeeritav tegevus võib mõjutada.

KSH aruandes kajastatakse

vundamentide ja teedega

kaasnevat mõju suurust lähtuvalt

tuulikute ja sellega seotud taristu

rajamise asukohast kui ka

tehnoloogiast tulenevalt.

Hindamise aluseks on seatud

kriteerium, et ükski elamu ei saa

paikneda tuulepargile lähemal kui

750 m.

Palume esialgsetel uuringualadel kajastada märgalade olemasolu. Näiteks

uuringualadel C ja D on märgalad (madalsoo, raba) või asuvad märgalad

vahetus läheduses (Marjasoo ja Hulja soo uuringualaga D piirneval alal).

Kuna tuulikute taristu rajamine võib mõjutada veerežiimi (sh on mainitud ka

täiendavat kuivendamist), palume tabelis 2-6 eeldatavalt kaasneva olulise

keskkonnamõjuna kajastada mõju märgaladele.

KSH programmi on täiendatud nii

märgalade joonisega kui ka

tekstiliselt.

Eriplaneeringu esialgsetele uuringualadele jääb KSH programmi kohaselt

mitmeid vooluveekogusid ja allikaid. Uuringuala A läbib Annikvere oja, ala B

Vainupea jõgi, ala C Visuoja ja ala D Auküla peakraav. KSH programmi lk 36

KSH programmi koostamise ajal

ei ole teada, kas ja millist taristut

on vajalik veekogude

5

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

mainitakse, et LKS § 38 lg 5 kohaselt ei laiene ehituskeeluvöönd mh

kehtestatud tuuleparki kavandava kohaliku omavalituse eriplaneeringuga

kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele, kuid KSH peab siiski andma

hinnangu, kas asjakohased pinnavee ja kalda kaitse eesmärgid on tuulepargi

rajamisel täidetud. KSH programmist järeldub, et tuulikute vundamendid ja

taristu võidakse rajada veekogude ehituskeeluvööndisse (lk 49). Kui järeldus

on õige, palume lisaks pinnaveele ja kallastele avalduva mõju hindamisele

kajastada ka mõju vee-elustikule (valguse muutus, vibratsioon, müra).

Tuulikute ja teiste LKS § 38 lg 4 ja 5 toodud erandite alla mitte kuuluvate

uute ehitiste kavandamisel kalda ehituskeeluvööndisse tuleb

planeerimisprotsessis taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist (LKS § 40 lg 4

p 4).

ehituskeeluvööndisse rajada, kuid

seda ei saa praeguses etapis

välistada. KSH programmi on

täiendatud vee-elustiku osas.

Leiame, et juhul kui tuuleparkide rajamisega kaasneb ulatuslik

kuivendussüsteemide rajamine või ümberehitamine, mis võib avaldada

negatiivset mõju märgade elupaikade elustikule, tuleb kavandada meetmed

sellega kaasnevate negatiivsete mõjude leevendamiseks või

kompenseerimiseks.

Teadmiseks võetud. Vajadusel

arvestame edasise töö käigus.

On tervitatav, et esmasel ruumianalüüsil on tuugenite distantsiks hoonestusest

lähtutud 750 meetrisest puhvrist, sest see langeb kokku taastuvenergeetika

põhimõttega, et energia tuleks toota tarbijale võimalikult lähedal, sest nii

väheneb surve piirkonna loodusväärtustele.

Teadmiseks võetud.

Linnustiku-uuringud on planeeritud, metoodika on kavas kooskõlastada

Keskkonnaametiga. Saustre merikotka püsielupaigale pööratakse eraldi

tähelepanu, kuna see on hetkel ainuke teadaolev I kaitsekategooria kaitsealuse

liigi leiukoht EP alal. Natura 2000 linnualade mõjuhindamise vajadus on

käsitletud, järeldustega võib nõustuda.

Teadmiseks võetud.

Linnustiku kui ka nahkhiirte

uuringu metoodikad on esitatud

Keskkonnaametile

kooskõlastamiseks 21.03.2024.

Keskkonnaamet kooskõlastas

metoodikad tingimuslikult

6

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

märkustega 11.04.2024 kirjaga 6-

5/24/5765-2. Avalikustamisele

suunatutud KSH programmis on

esitatud märkustega arvestatud.

Lisaks on vastavad

uuringumetoodikad esitatud

Keskkonnaametile täiendavaks

kooskõlastamiseks 17.06.2024.

Keskkonnaamet kooskõlastas

täiendatud uuringu metoodikad

05.08.2024 (kirjaga number 6-

5/24/5765-4).

Märgime, et kaasamiskirjas toodud veebilink eriplaneeringu materjalidele

suunas valla kodulehe avalehele. Soovitame arvamuse avaldamiseks mõeldud

materjalide kohta edastada võimalikult täpne veebilink dokumendi asukohaga

või edastada arvamuse avaldamiseks mõeldud dokument meile otse.

Teadmiseks võetud.

Muinsuskaitseamet

Kiri 23.07.2024 nr 5.1-

17.5/948-3

Lähteseisukohad ja KSH programm on Muinsuskaitseametis läbi vaadatud.

Dokumentide koostamisel on arvestatud Muinsuskaitseameti varasemate

ettepanekute ja seisukohtadega. Muinsuskaitseamet nõustub lähteseisukohtade

ja KSH programmiga esitatud kujul.

Teadmiseks võetud.

Terviseamet

Kiri 19.06.2024 nr 9.3-

4/24/5316-2

Amet on tutvunud Haljala valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku

lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga

ning märgib järgmist:

Planeerimisel tuleb arvestada sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42

„Müra normtasemed elu ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes

ja mürataseme mõõtmise meetodid“ ja sotsiaalministri 06.05.2002 määrusega

Teadmiseks võetud. Dokumenti on

vastavate määrustega täiendatud.

7

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

nr 75 „Ultra- ja infraheli helirõhutasemete piirväärtused ning ultra- ja infraheli

helirõhutasemete mõõtmine“.

Lisaks tuulikute tekitavale mürale tuleb arvesse võtta ka tuulepargiga seotud

seadmeid, näiteks alajaamade trafosid ja muid lisaseadmeid. Need

komponendid võivad tekitada eelkõige tonaalset müra ja neid tuleb hinnata

koos tuuliku müraga.

KSH raames tuleb hinnata ka vibratsiooni teket ja levikut ning arvestada

sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“.

Maa-amet

Kiri 02.07.2024 nr 6-

3/23/8341-3

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 99 lõike 1 kohaselt tehakse kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu eelvalik koostöös valitsusasutustega, kelle

valitsemisalas olevaid küsimusi kohaliku omavalitsuse eriplaneering käsitleb.

PlanS § 105 lõike 1 kohaselt esitatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

asukoha eelvaliku otsuse eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise

esimese etapi aruandega kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 99 lõikes 1

nimetatud asutustele. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7

kohaselt, kui planeeritaval maa alal asub maardla või selle osa,

kooskõlastatakse planeering PlanS sätestatud korras Kliimaministeeriumi või

Vabariigi Valitsuse volitatud asutusega. Vabariigi Valitsus on korraldusega

03.07.2023 nr 182 „Volitus Maa-ametile maapõue seisundit ja kasutamist

mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“

andnud Maa-ametile volituse anda lube MaaPS §-des 14 ja 15 nimetatud

maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks. MaaPS § 14 lõike 2

kohaselt võib Kliimaministeerium või Vabariigi Valitsuse volitatud asutus

lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui

kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või

maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale

juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga

Teadmiseks võetud.

8

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale

juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku

huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku

tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku

alternatiivset asukohta, või tegemist on elektrituruseaduse tähenduses

taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva

taristu ehitamisega. Seisuga 28.06.2024 asuvad Haljala valla

eriplaneeringuala territooriumil osaliselt kaks maavarade registris arvel olevat

maardlat: Eesti põlevkivimaardla Haljala uuringuvälja maardlaosa

(maavarade registri registrikaart nr 33) ja Hulja turbamaardla (maavarade

registri registrikaart nr 367). Lähteseisukohtade ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise programmis on kattumine maardlatega kirjeldatud.

Planeeringuala tuuleenergeetika uuringuala C edelaosa kattub osaliselt Eesti

põlevkivimaardla Haljala uuringuvälja maardlaosa (maavarade registri

registrikaart nr 33) põlevkivi aktiivse tarbevaru 4 plokiga ja aktiivse

reservvaru 7 plokiga. Uuringualale C põlevkivimaardlaga kattuvale alale ei

ole antud kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole

esitatud selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust.

MaaPS § 14 lõike 2 punkt 3 kohaselt juhul, kui kavandatav tegevus halvendab

maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu

olemasolevat olukorda, võib Kliimaministeerium või Vabariigi Valitsuse

volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust,

kui tegemist on elektrituruseaduse tähenduses taastuvat energiaallikat

kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu (taastuvenergia

ehitise) ehitamisega. Lubamise tingimused maavarade lõikes on sätestatud

MaaPS § 14 lõike 2¹ punktides. MaaPS § 14 lõike 2¹ punkti 2 kohaselt

Kliimaministeerium või Vabariigi Valitsuse volitatud asutus võib lubada

taastuvenergia ehitise ehitamist põlevkivimaardla alal, mille kohta ei ole

kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud

Võtame teadmiseks ja arvestame

edasises planeerimisprotsessis.

9

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust,

tähtajaliselt kuni 35 aastaks. Palume edasises planeerimisprotsessis arvestada,

et põlevkivimaardla alale on taastuvenergia ehitisi võimalik ehitada ainult

tähtajaliselt kuni 35 aastaks.

Planeeringuala tuuleenergeetika uuringuala D kattub täielikult Eesti

põlevkivimaardla Haljala uuringuvälja maardlaosa (maavarade registri

registrikaart nr 33) põlevkivi passiivse tarbevaru 3 plokiga. Lisaks asuvad

eelnimetatud alal osaliselt Hulja turbamaardla maavarade registri registrikaart

nr 367) hästilagunenud turba aktiivse reservvaru 1 ja 2 plokk ning passiivse

reservvaru 3 plokk. Turba 2 ploki registrikohane keskmine paksus on 2,3 m ja

teiste plokkide keskmine paksus on alla kahe meetri. Uuringuala D asub

keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja

mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“

lisas 1 ja lisas 2 toodud nimekirjadesse kuuluvatel aladel. Kliimaminister on

algatanud nimetatud määruse muutmise, et kaevandamisega rikutud ja

mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirju

vähendada. Uuringualaga D kattuva turbamaardla ega põlevkivimaardla kohta

ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole

esitatud kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust.

MaaPS § 14 lõike 2 punkt 3 kohaselt juhul, kui kavandatav tegevus halvendab

maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu

olemasolevat olukorda, võib Kliimaministeerium või Vabariigi Valitsuse

volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust,

kui tegemist on elektrituruseaduse tähenduses taastuvat energiaallikat

kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu (taastuvenergia

ehitise) ehitamisega. Lubamise tingimused maavarade lõikes on sätestatud

MaaPS § 4 lõike 21 punktides. MaaPS § 14 lõike 21 punkti 1 kohaselt

Kliimaministeerium või Vabariigi Valitsuse volitatud asutus võib lubada

taastuvenergia ehitise ehitamist turbamaardla alal, mis ei ole kantud

Võtame teadmiseks ja arvestame

edasises planeerimisprotsessis.

10

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja ja mille kohta ei ole kehtivat

kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud

kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust.

Uuringualaga D kattuva turbamaardla ala asub osaliselt kaevandamisega

rikutud ja mahajäetud turbaalal. Lisaks asuvad maardlaga kattuval

eelnimetatud uuringualal osaliselt maaparandussüsteem, üle 10 km² valgalaga

Auküla peakraav ja nende piiranguvööndid ning kraavid. Maardlana arvel

oleva turba paksus on suhteliselt väike. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust

arvata, et uuringualaga D kattuvale turbamaardla alale taastuvenergia ehitiste

ehitamine halvendaks turbamaardla olemasolevat olukorda.

Lisaks asub uuringuala D põlevkivi passiivsel tarbevarul. MaaPS § 14 lõike 21

punkti 2 kohaselt Kliimaministeerium või Vabariigi Valitsuse volitatud asutus

võib lubada taastuvenergia ehitise ehitamist põlevkivimaardla alal, mille

kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei

ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa

taotlust, tähtajaliselt kuni 35 aastaks. Palume edasises planeerimisprotsessis

arvestada, et tulenevalt MaaPS-es sätestatud nõuetest on uuringuala D

põlevkivimaardlaga kattuvale alale taastuvenergia ehitisi võimalik ehitada

ainult tähtajaliselt kuni 35 aastaks.

Reformimata riigimaade ja maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet,

osas annab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule seisukoha Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium.

Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu menetlemisega. Palume esitada

planeering enne vastuvõtmist kooskõlastamiseks Maa-ametile.

Põllumajandus- ja

Toiduamet

Esitatud dokumentide kohaselt nähtub, et maaparandussüsteemide maa-alad ei

ole tuulikutele ja nendega seotud taristule sobivatest esialgsetest alade

valikust välistatud ning maaparandussüsteemidele ehitamine võib kahjustada

Võtame teadmiseks ja arvestame

edasises planeerimisprotsessis.

11

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

Kiri 05.07.2024 nr 6.2-

6/4116 -1

olemasolevat drenaaži ja mõjutada piirnevate süsteemide jätkuvat

nõuetekohast toimimist. Juhime tähelepanu, et Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium (endine Maaeluministeerium) (edaspidi ReM) on

kirjaga nr 4.1-5/2043-1 andnud Rahandusministeeriumile tuuleparkide

planeerimisega seotud teemal seisukohad (vt lisa 1). Palume ka Haljala valla

eriplaneeringu edasisel koostamisel nende seisukohtadega arvestada. PTA

arvamus ühtib ReM-i seisukohaga, et tuuleparkide eriplaneeringu koostamisel

tuleb käsitleda võimalikku mõju maaparandussüsteemidele ja

maaparandussüsteemidega varustatud maa-aladele ja seada nõuded nende

säilitamiseks või rekonstrueerimiseks.

Eriplaneeringu edasistes etappides tuleb anda selge kirjeldus, kuidas ning

millises mahus maaparandussüsteemid toimima jäävad ning milliseid

meetmeid kasutatakse selleks, et maaparandussüsteemid nende kasutamise

kestel vastaks maaparandusseaduse § 5 lõigetes 1-8 esitatud

maaparandussüsteemi nõuetele ja et oleks tagatud maaparandussüsteemi

ehitiste ja rajatiste korrashoid ning toimimisvõime. Lisaks oleme nõus ReM-i

seisukohaga, et mida vähem maaparandussüsteemi alasid, eelkõige

maaparandussüsteemi toimimist tagavaid ehitisi (drenaaž, kollektorid,

eesvoolud, kuivenduskraavid jms) tuulikute ja taristu rajamine puudutab, seda

kuluefektiivsem tuulikupargi rajamine maaparanduslikust aspektist on.

Tulenevalt eeltoodust palume Haljala valla tuuleparkide eriplaneeringu

edasistes etappides arvestada ReM-i seisukohtadega ning käesolevas kirjas

kirjutatuga. Võimalusel vältida tuuleparkide asukoha valikul

maaparandussüsteemide maa-alasid või arvestada juba varakult

maaparandussüsteemide rekonstrueerimise vajadusega ning käsitleda

meetmeid maaparandussüsteemide kaitseks/ümber ehituseks eriplaneeringu

edasistes dokumentides.

12

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet

Kiri 17.06.2024 nr 16-6/23-

07069-003

TTJA-l ei ole eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH

programmi kohta märkuseid. Teadmiseks võetud.

Kaasatav asutus või isik

Elering AS

Kiri 24.07.2024 nr 11-

4/2024/413-2

Kaitsevöönd ja paigaldiste ohutus

Planeeringualale jääb Eleringi poolt hallatavaid kaitsevööndiga elektri- ja

gaasipaigaldisi, mille puhul tuleb arvestada kaitsevööndi alal kehtivate

piirangutega. Kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord on

sätestatud ehitusseadustiku §70 lõike 8 alusel kehtestatud majandus- ja

taristuministri määrusega 25.06.2015 nr 73. Kõik ristumised Eleringi taristuga

ja kaitsevööndis planeeritavad tegevused tuleb kooskõlastada Eleringiga.

Detailsema info või eelprojekti tarbeks tehniliste tingimuste taotlemiseks

palume pöörduda Eleringi poole.

Juhime teie tähelepanu asjaolule, et lisaks ehitise kaitsevööndist tulenevatele

piirangutele peab uute ehitiste kavandamisel arvestama olemasolevate ehitiste

ohutuse tagamiseks vajalike meetmetega. Elektrituulikute osas tuleb lisaks

arvestada nõutavat tuuliku vahekaugust 110 ja 330 kV liinidest hetkel kehtiva

standardi EVS-EN 50341-2-20:2018 ELEKTRIÕHULIINID

VAHELDUVPINGEGA ÜLE 1 kV Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded

(SEN) alusel. Nimetatud standardi järgi on vähim horisontaalne kaugus

elektrituuliku torni telje ja õhuliini lähima juhtme vahel (tuule puudumisel)

tuuliku masti kahekordne kõrgus.

Elektrituulikute vahekauguse määramisel D kategooria gaasitorustikust

lähtume üldtunnustatud Euroopas rakendatud praktika GPG („Good Practic

Võtame teadmiseks ja arvestame

edasises planeerimisprotsessis.

13

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

Guide“) dokumendist „UKOPA/GP/013 Edition 1, 17. juuni 2017“.

Nimetatud dokumendi kohaselt on vähim horisontaalne kaugus D kategooria

gaasitorustiku ja tuuliku masti vahel poolteise kordne (1,5 kordne) tuuliku

masti kõrgus.

Tuulepargi ühendusliini kaitsevöönd võib kattuda Eleringi õhuliini

kaitsevööndiga. Õhuliini planeerimisel on nõutav telje kaugus Eleringi

õhuliini teljest:

• kahe 330 kV õhuliini telgede vaheline kaugus – 40 m

• 330 kV ja 110 kV õhuliin telgede vaheline kaugus – 35 m

• kahe 110 kV õhuliini telgede vaheline kaugus – 20 m

Tuulepargi õhuliini ja Eleringi õhuliini ühistele mastidele rajamine ei ole

lubatud.

Maakaabli ja 110 kV õhuliini vaheline kaugus on õhuliini teljest kaablini

vähemalt 15 m.

Maakaabli ja 330 kV õhuliini vaheline kaugus on õhuliini teljest kaablini

vähemalt 25 m.

Planeeritud investeeringud

Valla territooriumi läbivatest liinidest on plaanis rekonstrueerida 330 kV

õhuliin Püssi-Rakvere L360. L360-ga tõstetakse ühistele mastidele 110 kV

õhuliin Rakvere – Kunda L115 lõigus, mis kulgeb L360-ga paralleelselt.

Lisaks tõstetakse L360-ga kogu pikkuses ühistele mastidele ka 110 kV õhuliin

Püssi-Rakvere L103. Ehitustööd on planeeritud aastatel 2027-2028.

Eesti Metsa Abiks MTÜ Tervikkirja on võimalik lugeda valla veebilehelt tuuleparkide eriplaneeringu

alamjaotusest: Tuuleparkide eriplaneering - Haljala vald

14

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

Kiri 26.07.2024 Esmase eelvaliku alusel on planeeritud tuulikud rajada aladele, mis asuvad

rohevõrgustiku tuumikaladel…

…Koos tuulikuparkide rajamisega kaasnevad raadamised, mis on vajalikud

tuulikute ja tuulikuid teenindava platsi rajamiseks, tuulikuni viiva tee

loomiseks ja elektriliinide vedamiseks tuulikuni.

Raadatud metsa ega lageraielanke ei saa rohevõrgustiku alana käsitleda, sest

enamus linnuliike ei lenda üle langi. Rohevõrgustik jääb killustunuks. Lisaks

on tuulikud lindudele ohtlikud.

Tsoonid, kuhu hetkel tuulikud on planeeritud püstitada, tooksid kaasa

kindlasti paljude lindude ja käsitiivaliste hukkumise ja populatsiooni

vähenemise piirkonnas. Näiteks Selja jõe maastikukaitseala kuulub Natura

2000 võrgustikku, kus elutsevad II kaitsekategooria nahkhiired tiigilendlane ja

pargi-nahkhiir. Arvestades kui lähedale jääb Selja jõele tuulikuala C siis

märkimisväärsed negatiivsed mõjud on nahkhiirtele olemas.

…Tuulikute rajamine Haljala valla rohelise võrgustiku aladele läheb

tugevasse vastuollu ka Haljala valla kehtiva üldplaneeringuga….

…Kehtiv Haljala valla üldplaneering ütleb selgelt, et rohevõrgustiku

tuumikaladele ei või rajada ei uusehitisi ega tehnokoridore. Tuulikud aga on

tootmisüksused, sest koos nende rajamisega muudetakse maa sihtotstarve

tootmismaaks. Tuulikutega koos rajatakse ka uued tehnokoridorid.

Samuti on tuulikute vundamendid väga mahukad ehitised, mille ehitamiseks

kulub umbes 1800 tonni betooni…

KSH programm sisaldab

rohevõrgustiku kirjeldust (joonis

2-3) ja näeb ette rohevõrgustikule

avalduva mõju hindamist.

Negatiivne mõju lindudele.

…Lindudele olulise mõjuga taristuks on ehitised või rajatised, mis jäävad

lindude rändeteele, pesitsus või toitumisalale ning põhjustavad lindude

hukkumist, elupaiga killustumist või toitumisala kvaliteedi olulist langust.

KSH käigus viiakse läbi linnustiku

uuring ja selle alusel mõju

hindamine linnustikule.

15

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

Kuna maismaa tuuleparkide rajamisega kaasneb teede ehitus ning metsa

raadamine, on nende puhul täiendavaks negatiivseks faktoriks elupaikade

hävimine.

Tuulepargi rajamine maismaale ning Natura 2000 linnuala (Lahemaa

rahvuspark) lähedusse on vastuolus siduva Euroopa Komisjoni määrusega

“EL-i elurikkuse strateegia aastani 2030”.

Eesti Vabariik on liitunud Euroopa Komisjoni poolt kohustusliku elurikkuse

strateegiaga aastani 2030, mis rõhutab kliimaneutraalsuse saavutamise

vajalikkust: “Kestlikumalt hangitud taastuvenergia on väga oluline, et

võidelda kliimamuutuste ja elurikkuse vähenemise vastu. EL seab esikohale

lahendused, mis on seotud näiteks ookeanienergia, avamere tuuleparkide (mis

võimaldavad ka kalavarudel taastuda), päikeseparkide (mis toetavad

elurikkust soodustava taimkatte teket) ja kestliku bioenergia kasutusele

võtmisega.“ EL-i elurikkuse strateegia ei toeta maismaatuuleparkide rajamist.

KSH programm näeb ette Natura

hindamist sh Lahemaa linnualale

(ptk 2.5.6.)

KSH programmi ptk 1.4. käsitleb

eriplaneeringu seoseid asjakohaste

strateegiliste

arengudokumentidega.

Tuulepargi rajamine Natura 2000 linnuala lähedusse nõuab Natura hindamise

läbiviimist, mõju kaitseala terviklikkusele peab olema täielikult välistatud.

KSH programm näeb ette Natura

hindamist.

Koos tuulikute rajamisega Haljala valda kasvab märkimisväärselt oht

laiaulatuslikuks tulekahjuks. See kujundaks ohtu nii Haljala valla elanike

elule ja tervisele kui ka kaitsealadele/rohevõrgustiku tuumikaladele.

KSH programm näeb ette

võimalike riskide hindamist.

Koos tuulikute püstitamisega kaasneks kõrge infraheli tase.

KSH programm näeb ette müra

modelleerimist ja selle mõju

hindamist.

Juba ainuüksi tuulikute käigukastid sisaldavad kuni 1400 liitrit õli ja tuulikute

õlilekked on sagedased. Sellega kaasneb suur risk nii põhjaveele kui

rohevõrgustiku tuumikalade säilimisele.

KSH programm näeb ette

võimalike riskide hindamist, sh

õlilekke korral.

16

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

Haljala valla tuulikute eriplaneering on vastuolus Haljala valla arengukavaga.

/järgnevad tsitaadid Haljala valla üldplaneeringust/.

KSH programmi ptk 1.4. käsitleb

eriplaneeringu seoseid asjakohaste

strateegiliste

arengudokumentidega, sh Haljala

valla arengukava ja

üldplaneeringuga. Selgitame, et

PlanS § 95 lg 82 alusel võib KOV

EP-ga teha ettepanekuid kehtiva

ÜP muutmiseks. Kas selline

vajadus tekib, selgub planeeringu

koostamise käigus.

Haljala Vallavolikogu 18.04.2023

otsuses nr 81 on toodud, et Haljala

valla üldplaneeringu (kehtestatud

Haljala Vallavolikogu 18.05.2010

määrusega nr 10) seletuskirja

peatükis 2.10 „Tehnilise

infrastruktuuri põhimõtted“ on

toodud, et Haljala Vallavalitsus

suhtub soosivalt

taastuvenergeetika kasutamisse.

Vallas on mõeldav nii energiavõsa

vms energia saamiseks biomassi

kasvatamine kui ka eelnevate

uuringute läbi viimisel

tuuleenergeetika kasutusele

võtmine. Tuulegeneraatorite jaoks

sobilikud asukohad tuleb määrata

koostöös vallaga nende

17

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

püstitamisest huvitatud isiku poolt

eelnevalt teostatud uuringute

baasil. Kehtiva üldplaneeringuga

ei ole määratud tuuleparkide

püstitamiseks sobivaid alasid.

Haljala valla arengukava 2023-

2038 ja eelarvestrateegia 2023-

2026 peatükis 5.2 „Taristu ja

kommunaalmajandus“ on toodud

soovitud seisund aastaks 2038,

mille puhul hooned on

energiasäästlikud ja kasutatakse

taastuvenergiat, toimib

ringmajandus.

Väärtuslik põllumaa. ….Märkus: „Tuulikualad jäävad suuresti väärtuslikule

põllumaale. Vastuolu kehtiva üldplaneeringuga. Teetammide rajamisega

tuulikuteni rajatakse tammid, millega muutub maapinna niiskusrežiim ja

väheneb märkimisväärselt väärtusliku põllumaa viljakus….

KSH programm kajastab

väärtuslikke põllumajandusmaid ja

näeb ette väärtuslikule

põllumajandusmaale avalduva

mõju hindamise. Täpsustame, et

väärtuslikke põllumajandusmaid

on uuringualadel väga vähesel

määral (joonis 2-2).

Väärtuslikud maastikud. …Märkus: Kõigi eelmainitud teelõigud jäävad

vahetusse kaugusesse planeeritavatest Haljala valla tuuleparkidest. Tugev

vastuolu kehtiva Haljala valla üldplaneeringuga.“..

KSH programm sisaldab

väärtuslike maastike kirjeldust ja

näeb ette väärtuslike maastikega

arvestamist visualiseeringute

koostamisel ja visuaalsete mõjude

hindamisel.

18

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

Haljala valla üldised ehitustingimused. …Märkus: Tuulikute rajamine Haljala

valda on ajendatud lühiajalisest kasust ja seab ohtu pikemaajalisi

ühiskonnagruppide huvisid ja eesmärke. Lisaks visuaalsele ja müra

häiringutele kaasneks ka tuulikute läheduses viibivatele inimestele suur oht

nende elule ja tervisele. Selle tingib asjaolu, et talveti tuuliku labad jäätuvad

ja teadmata hetkel võivad jäätükid lennata teadmata suunas. Seda teemat on

käsitletud näiteks Eologix Ping uudisloos „Dangers and risks due to ice

accumulation on wind turbines.

Võimalike riskide hindamine (sh

nt jäätumine) on KSH tavapärane

osa ning tuulepargi rajamisel

arvestatakse sellega.

Miljööväärtusega alad. ..Märkus: Antud eriplaneeringu realiseerudes jääksid

Tallinn-Narva maantee poolt vaadates vaadet domineerima tuulikualad A, B ja

C ning kirik muutuks nende kõrval märkamatuks. Haljala kiriku kõrguseks on

34 meetrit. Hetkel eriplaneeringuga planeeritakse kiriku vahetusse lähedusse

kümnetest tuulikutes koosnevat tuulikuparki, kus tuulikute kõrgused saaksid

olema samas suurusjärgus Tallinna Teletorniga…

KSH programmis on välja toodud

vajadus arvestada Haljala kirikuga

visualiseeringute koostamisel ja

visuaalse mõju hindamisel.

Kokkuvõte

Rohelise võrgustiku tuumaala ja koridori muutmine tööstusmaa funktsioone

kandvaks maa-alaks Natura 2000 linnu- ja käsitiivaliste alade kõrvale on

mõeldamatu ja vastuolus kõigi mõeldavate keskkonna kaitse-eesmärkidega.

Populaarsetelt virgestus- ja puhkealadelt peletada inimesed eemale raadatud

metsa, müra ja hiiglaslike tööstuslike objektidega on tervisesporti, liikumist ja

loodushuvi tugevalt pärssivad tegevused. Panna surve alla kohalikud

toitlustus- ja majutusasutused, mida külastatakse ennekõike nende asutuste

ümber olevate loodusväärtuste ja vaadete tõttu, on Haljala valla

ettevõtluskeskkonda ja üleüldist populaarsust elukeskkonnana ning

puhkepiirkonnana lõhkuvad. Oleme kindlal seisukohal, et eriplaneeringus

näidatud eelvaliku aladele tuulikuid rajada ei või.

Tuulikute rajamise võimalikkus

selgitatakse välja KOV EP ja KSH

käigus.

19

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

Kadrina vald

Kiri 25.07.2024 nr 7-1/35-3

Kadrina Vallavolikogu algatas 25.05.2022 otsusega nr 39 kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu ja selle KSH, eesmärgiga välja selgitada

tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivad

asukohad Kadrina valla haldusterritooriumil. Kadrina valla tuuleenergeetika

eriplaneeringu potentsiaalselt sobilik tuulepargi ala nr 1 ja Haljala vallas

eriplaneeringu potentsiaalne tuulepargi ala tähisega D (edaspidi D ala)

omavad ühist piiri, mistõttu on igati tervitatav, et LS ja KSH programmi

punktis 2.6. on arvestatud ka Kadrina valla potentsiaalseid tuuleparkide alasid

ja plaanitakse hinnata ka kavandatavate tuuleenergeetika alade koosmõju

valdkondade lõikes.

LS ja KSH programmi punktis 2.5.10. on märgitud, et kuna tuulikute paigutus

ei ole veel teada, arvestatakse mõjuala ulatust hetkel uuringuala piirist.

Palume tagada, et Kadrina valla kinnistute omanikke, kelle maad jäävad D ala

mõjualasse, kaasatakse protsessi võrdsetel tingimustel Haljala valla

mõjupiirkondadesse jäävate maaomanikega. Palume võimalikult varakult

Kadrina Vallavalitsusega kooskõlastada D ala juurdepääsuteed ja

infrastruktuur, et vähendada tarbetut topelttööd ja kulusid.

Teadmiseks võetud. Kadrina vallas

asuvate kinnistute omanikud on

protsessi kaasatud.

Tiit Õim

Kiri 09.07.2024

Haljala naabrusse on kavandatud neli tuuleparki. Neist suurim eriplaneeringu

ala, valla joonisel tähistusega B, jääb aleviku elamute piirist 860 m kaugusel.

Elanikele kahjulik tsoon ulatub vähemalt 1500-2000 meetrini tuulikutest.

Lähiaastatel kerkivad ohtlikus tsoonis kümned uuselamud ja tsooni jääb sadu

Haljala inimesi. Generaatorite tööga kaasnevad elektromagnetilised lained

mõjutavad elanike, eriti laste tervist, kuid võivad segada ka mobiililevi!

Elektromagnetiliste lainete alasse jääb Vanamõisa mobiilimast.

B-eriplaneeringu ala alla jääb põlevkivimaardla. Mastide vundamentide ehitus

rikub kindlasti põhjavee kvaliteeti. Mis suunas põhjavesi voolab, see on

teadmata. Aleviku joogivee torustik lõpeb Pondri teest ühe km kaugusel.

KSH programm käsitleb kirjas

välja toodud teemasid, sh mõju

inimese tervisele, mõju kinnisvara

väärtusele, mõju põlevkivi

maardlale, põhjaveele, visuaalset

mõju, sotsiaal-majanduslikku

mõju ning mõju linnustikule.

Planeeringu kehtestamise, sh kõik

tingimused tuulepargi rajamiseks

otsustab Haljala Vallavolikogu,

arvestades tasakaalustatult nii era-,

20

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

Tuulepargi ehitusega kaob ilus looduspilt, see asendub tehnoga, mis kindlasti

vähendab kinnisvara väärtust. Sunly äriprojekt ei tohiks realiseeruda sadade

Haljala elanike tervise ja elukeskkonna halvenemise arvel ning mõjuda

negatiivselt kogu Haljala mainele. Kas edaspidi tasubki siia elamut soetada?

Tuuleenergia osakaalu kasv pole elektri hinda alandanud, samas täidab hästi

arendaja taskuid! Mis rõõmu toob selline arendus Haljala elanikele, kui valla

juht lubab meid mõne aasta pärast kiiritada neljast küljest, aga elektri

madalam hind sõltub ikka ennekõike Soome ühendustest?

Lisaks inimestele jääb suurima eriplaneeringu vahetusse lähedusse Võle oja-

äärne sookurgede sügisene kogunemiskoht. Augustis-septembris koguneb

sinna palju sookurgi, kes harjutavad ja tantsivad seal mitu nädalat enne

äralendu. Sookurg kuulub kaitsealuste linnuliikide hulka.

Palume vallavanemal ja -volikogul kaitsta oma inimesi! ja lubada ehitada

tuulegeneraatorid mitte lähemale kui 1500 m kaugusele Haljala aleviku

elamute piirist ehk Rakvere-Käsmu maanteest. See on ka suhteliselt lihtsasti

teostatav mõte, tuleb vaid B-planeeringu ala vähendada lõunapoole

väljaulatuva ala võrra. Sel juhul jääb valdav osa aleviku elanikest ja

kavandatud uutest elamutest kahjulikust tsoonist välja. Tiivikud jääksid ka

sookurgede kogunemispaigast eemale.

kohalikke kui ka riigi huve ja

eesmärke.

Piret Villum-Salak

Kiri 18.07.2024

Väidate, et koostate visualiseeringud planeeritavast tuulepargist ning

mõjuhindamise. Palun visualiseerida Tatruse küla majapidamised (kinnistud:

Vahtramäe, Ristikivi, Jürihansu, Kivivälja, Kõrtso, Mari-Liisu, Pirnipuu,

Põdra, Reinu-Allika) vastavalt elanike poolt näidatud asukohtadest ning antud

visualiseeringute põhjal koostada mõjuhinnangud. Arvestades päikest

erinevatel kella- ja aastaaegadel (kuidas paistab päike ruumi ning vastavalt

sellele ka tulevast varjutust -valguse plinkimist).

Visuaalse mõju hindamisel

käsitletakse tuulikute nähtavust ja

vaadete muutumist.

Visualiseeringud koostatakse KSH

raames kohtadest, kus tuulikud

nähtavusanalüüsi alusel jäävad

näha ja mille suhtes esineb

võimalik avalik huvi

(kultuuriväärtusega kohad,

21

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

puhkealad, turismiobjektid,

planeeringutes määratud ilusa

vaatega kohad, vaated

väärtuslikelt maastikelt, vaated

teedelt jms).

Nähtavusanalüüsi alusel on

põhjendatud juhul võimalik

fotomontaažide teostamine

erahuvidest lähtuvalt (üksikute

elamute õuest), kuid nendes

lepitakse arendajate ja huvitatud

isikute vahel eraldi kokku

planeeringulahenduse jooksul.

Käesoleva KSH raames iga elamu

õuest eraldi fotomontaaži ei tehta.

Ettepaneku teine pool käsitleb

varjude vilkumist (nn varjutuse

efekt). Varjutuse esinemist

hinnatakse kõigil elamualadel, mis

jäävad lähemale kui 2 km

kavandatavate tuulikute

võimalikest asukohtadest.

Nahkhiired: kõikidel punktis 1 nimetatud kinnistutel on pesitsemas

nahkhiired.

KSH raames teostatakse nahkhiirte

uuring.

Haljalatuulikud.ee lehel on väide “Arvestades päikese liikumissuunda taevas,

ei tekita tuulikud meie laiuskraadil kunagi varju tornist lõunasuunas. Varjutus

on reeglina ulatuslikum ja sagedasemalt esinev lääne- ja idakaartes. Palun

selgitada ja koostada mõjuhinnang, kuidas ei tekita päike varju meie

KSH raames teostatakse varjutuse

modelleerimine, mis arvestab eri

aastaaegadel esinevat päikese

kaldenurka. Selgitame täiendavalt,

22

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

laiuskraadil tornist lõunasuunal? Kui suvekuudel on päikesekaar üle 180

kraadi.

et arvestades Eesti laiuskraadi ja

siin esinevaid päikese

langemisnurki, siis ühelgi objektil

ei teki varju objektist otse

lõunasuunas.

Mida tähendab kogukonna kaasamine? Kas seda, et kogukond saab avaldada

arvamust ja seda võetakse kuulda ja arvestatakse sellega või ei arvestata?

Kogukonna arvamusi kaalutakse ja

võimalusel nendega arvestatakse.

Kogukonna arvamused ja hoiakud

annavad sisendit sotsiaalsete

mõjude hindamisele.

Kes otsustab, et kas tuulepark tuleb või ei? Kas vald või kodanikud (päriselt

mõjutatud majapidamised)? Kui mõni inimene ei ole nõus tuulepargiga või

pakutud hüvedega, kas te sõidate temast lihtsalt üle või leiate kokkuleppe

ühise laua taga ja kas kokkulepped leitakse enne tuulepargi rajamist?

Planeeringu kehtestamise, sh kõik

tingimused tuulepargi rajamiseks

otsustab Haljala Vallavolikogu,

arvestades tasakaalustatult nii era-,

kohalikke kui ka riigi huve ja

eesmärke.

Kuna me räägime tuulikute tipukõrgusest 250-275m, siis planeerija peaks

koostama igale majapidamisele reaalse tuulikute visuaali hoovist

(maksimaalsete tuulikute arvuga), milline jääks vaade õigete mõõtudega ja

kaugustega, vaid siis on võimalik anda adekvaatne hinnang, kuidas ning mil

moel tuulikud jäävad visuaalselt häirima.

Visuaalse mõju hindamisel

käsitletakse tuulikute nähtavust ja

vaadete muutumist.

Visualiseeringud koostatakse KSH

raames kohtadest, kus tuulikud

nähtavusanalüüsi alusel jäävad

näha ja mille suhtes esineb

võimalik avalik huvi

(kultuuriväärtusega kohad,

puhkealad, turismiobjektid,

planeeringutes määratud ilusa

vaatega kohad, vaated

23

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

väärtuslikelt maastikelt, vaated

teedelt jms). Nähtavusanalüüsi

alusel on põhjendatud juhul

võimalik fotomontaažide

teostamine erahuvidest lähtuvalt

(üksikute elamute õuest), kuid

nendes lepitakse arendajate ja

huvitatud isikute vahel eraldi

kokku. Iga elamu õuest eraldi

fotomontaaži KSH raames ei tehta.

Tuulikute tipukõrgus on kuni 250

m.

Iga tuuliku otsas on punane tuluke, Kuidas hoiate ära valgusreostuse, mis

tekib pimedal ajal? Kuidas hindate valgusreostuse mõju? Lisaks ei ole

võimalik enam lahtise aknaga magada, kuna tuulikutest tulenev heli seda ei

võimalda ning sama kehtib ka ilma kardinata aknaga magamise kohta. Kui

mõju on raske hinnata, siis mõelge, et teie korteri akna taga on valgusreklaam,

mis öösel plingib ja virvendab (magamine on raskendatud).

KSH aruandes kirjeldatakse

tuulikute öist valgustamist.

Tuulikute märgistustulede vajadus

tuleneb lennuohutuse nõuetest

ning juhul kui tuulikud jäävad

elamu akendest nähtavaks, jäävad

märgistustuled nähtavaks selgetes

ilmastikuoludes ka öisel ajal.

Eraldi öise aja visualiseeringuid

mõju hindamise raames ei

koostata.

Palun anda garantii, et minu tervisele kahjulikku vibratsiooni ei teki (nt.

hullemad migraanihood, kroonilise haigusega elava inimese tervisele ei mõju

müra, valgusreostus, tiirlevad labad ja infraheli halvasti), tuulikule pööramisel

tekkiv müra/krigin, kui see tekib nt 10 aasta pärast, kuidas sellega

tegeletakse? Põhjaveekihtide segunemine (kui tekib hiljem, mitte kohe).

KSH raames antakse ülevaade

tuuliku võimaliku tervisemõju

osas lähtudes teaduskirjandusest.

Lisaks hinnatakse müra ja

varjutuse esinemist (kehtestatud

24

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

piirväärtuste ulatuses), mis on

tuuliku tervisemõjudega

seostatavad peamised mõjurid. Müra normväärtused (sh

madalsagedusliku müra

soovitavad tasemed ruumides)

tulenevad õigusaktist ning nende

ületamine ei ole müratundlikel

aladel lubatud.

Tuulepargis toimub tuulikute

regulaarne hooldus ja tuuliku poolt

emiteeritav müratase ajas ei

muutu.

Miks on tuulepargi ala jagatud mitmeks tuulepargiks, mille alusel siis lõpuks

käib taluvustasu arvutus (inimese jaoks on kogu see tuulepark üks tervik).

Tuulikutasu arvutatakse iga

arendaja kohta eraldi ja see laekub

erinevatelt tootjatelt kohalikule

omavalitsusele, kes teeb

väljamaksed inimestele.

Taluvustasu arvutatakse arvestades

kõiki tuuleparke, mille lähim

tuulik jääb kuni 250 m kõrgusega

tuuliku korral 2 km või üle 250 m

kõrguse tuuliku korral 3 km

raadiusesse. Tuulikutasu

arvutamist on selgitatud KSH

programmi ptk 2.5.10.

25

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

Kuidas vald ootab tuulikute alla uusi potentsiaalseid elanikke elama ning

kuidas vald on hinnanud võimalikku tulevikus saadavat kahju, kui praegused

elanikud (maksumaksjad) lahkuvad vallast?

Lisaks võimalikele tuulikute

aladele ja nende mõjualale on

vallas plaanitud piisavalt vabu

arendusalasid, kuhu uued elanikud

saaksid tulla. Koostatava valla

üldplaneeringuga määratakse

elamuarenduse eelisarendatavad

alad, nagu Eru küla Lahepõhja

arendusala, Võsu aleviku idaosas

paiknev Järvepõhja arendusala,

Karepa küla arendusala ja Toolse

küla arendusala. Koostatava valla

üldplaneeringu materjalidega saab

tutvuda siin: Üldplaneeringu

koostamine - Haljala vald

Tuulepargi rajamise võimalikkus

ja võimalik kahju selgub KSH

läbiviimise tulemusel. KSH käigus

hinnatakse muuhulgas ka mõju

inimeste varale.

Mis kasu saab päriselt mõjutatud kinnistul elav vallakodanik v.a seadusest

tulenev häiringutasu?

Otseselt mõjutatud isikutega

sõlmitakse kokkulepped tuulikute

kavandamiseks. Kaudselt

mõjutatud isikute osas

rakendatakse vajadusel meetmeid

võimalike häiringute

leevendamiseks (nt heki rajamine

visuaalse häiringu puhul vmt).

Mõjutatud isikute hulk selgub

26

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

planeeringulahenduse koostamisel.

Samuti on oodatud kogukonna

poolsed ettepanekud kohaliku kasu

osas.

Inimesed, kes siin elavad on tulnud elama vaiksesse ja looduskaunisse

keskkonda seda just vaate pärast, siis kus maainimene lõpuks elama peab?

Tuule- ja päikesepargis, mis on võrdne tööstuspargiga?

Tuulepargid kavandatakse

lähimatest elamutest minimaalselt

750 m kaugusele. Täpne tuulikute

paigutus selgub planeerimise

käigus ja KSH, sh müra ja

visuaalse mõju hindamise

tulemustest lähtuvalt.

Kes on tuulepargi kasusaajad? Miks tegelikud kasusaajad oma kodus

tuulikutega elektrit ei tooda?

Energiamajanduse korralduse

seaduse kohaselt aastaks 2030

peab elektrienergia summaarsest

lõpptarbimisest moodustama

taastuvenergia vähemalt 100

protsenti. Tuulepargid panustavad

otseselt selle eesmärgi täitmisesse.

Seega on kasusaajaks kogu

ühiskond, sh Haljala vald ja

elanikud. Tuuleparkide asukohti

otsitakse vastavate kriteeriumite

järgi (KSH programmi ptk 1.3) ja

neid kavandatakse üle Eesti,

sõltumata sellest, kes konkreetses

piirkonnas elab.

Müra (Tuulikumüra) normtase seaduse järgi? Ei ole võrreldav praeguse

vaikusega (inimesed on tulnud siia elama just vaikuse pärast) ning müra eest

KSH programm näeb ette müra

modelleerimist ja mõju hindamist.

27

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

makstav taluvustasu (300 aastas ehk 0.80 eurot päevas) ei korva seda? Ka

Fred Jussi on öelnud, et VAIKUS on loodusvara. Kuidas hindade praegust

vaikust tulevase müraga?

Hindamisel on aluseks

tööstusmüra öine sihtväärtus, mis

elamumaa-aladel ja

maatulundusmaa õuealadel on

40dBA.

Internetilevi, mis käib praegu läbi õhu ning on hetkel niigi väga halb, kui

tuulikud mõjutavad, siis ei saa üldse enam levis olla?

Planeeringu koostamisel tehakse

koostööd võrguvaldajatega, sh

sideteenuse pakkujatega.

Sookurgede pesitsemine Tatruse küla luhtadel, kevadised ja sügisesed

linnuränded, terved luhad on lindudest mustad, kuidas hoiate ära lindude

hukkumise? Lisaks liiguvad ka Tatruse-Võle aladel kotkad. Et saada ainu

kotkaste ja teiste lindude liikumisest tuleb neid jälgida saatjatega.

Jälgimisperiood peab olema vähemalt 12 kuud ehk terve aasta. Nt. kevad-

sügisesel hanede rännuperioodil peavad kotkad aladel A, B ja C jahti pidamas.

KSH käigus teostatakse linnustiku

uuring vastavalt koostatud

metoodikale, mis on

kooskõlastatud

Keskkonnaametiga.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium on avaldanud

Maakonnaplaneeringu Lääne- Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering

“Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” seletuskirjas

(Rakvere 2006) punktis 2.4 Ilusad teelõigud ja vaatekohad, milleks loetakse

järgmist:

Esteetilisest aspektist hinnati välitööde käigus läbitud üldkasutatavaid teid,

leidmaks atraktiivseid teelõike. Nende väljaselgitamise eesmärk on ennekõike

leida sobivaid marsruute, mida turistidele soovitada.

Atraktiivseks võib nimetada teelõiku, mis läbib esteetiliselt ilusat väärtuslikku

maastikku ja kust avanevad vaated ümbrusele. Üldjuhul ei kuulu atraktiivsete

teede kategooriasse suuremad, tiheda liiklusega või enamjaolt sirge teetrassiga

laiad maanteed (müra, heitgaasid, stress, ohud). Erandlikult võib selliselt

Seoses 27.02.2019 kehtestatud

Lääne-Viru

maakonnaplaneeringuga 2030+

muutus nimetatud

teemaplaneering kehtetuks. Küll

aga on kaunid teelõigud ja

avanevad vaated määratud kehtiva

Haljala valla üldplaneeringuga.

Visualiseeringud koostatakse KSH

raames kohtadest, kus tuulikud

nähtavusanalüüsi alusel jäävad

näha ja mille suhtes esineb

võimalik avalik huvi, sh

arvestades väärtuslikke maastikke

28

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

maanteelt avanev vaade väga ilusale või omapärasele maastikule kaaluda üles

nimetatud häirivad tegurid.

Alljärgnevalt on loetletud ilusad teelõigud Lääne-Viru maakonnas, mis on

kantud teemaplaneeringu koondkaardile.

11. Haljala- Tatruse- Varangu teel Haljala 3,3 km

Alljärgnevalt on loetletud ilusad vaatekohad Lääne-Viru maakonnas, mis on

kantud ka teemaplaneeringu koondkaardile.

3. Haljala- Varangu teel Tatruse külas Haljala vald

Samuti on vastava dokumendi LISA's NR 1 Lääne-Virumaa väärtuslike

maastike registrisse märgitud järgmine: Ala nr. 34 Kavastu Ala kirjeldus:

Maastiku enim väärtustav element on terrassid (samalaadsed veel Idaveres ja

Tatruses), mille peab säilitama ning eksponeerima (vaated säilitama) kui

kohale väga iseloomulikud. Väärtus: kultuurilis-ajalooline, identiteet,

looduslik.

Küsimus: Kui Maakonnaplaneeringus on eraldi väljatoodud Tatruse külas

Tatruse-Varangu teelõik, kus avanevad ilusad vaated ning teelõigud, mida

tuleb säilitada ning eksponeerida, siis kuidas tuulikute püstitamine seda teeb?

Tuulikute püstitamisega hävitakse antud piirkonnas nii ilusad teelõigud kui ka

vaated terrassidelt. Kas arendajal ja vallal on õigus huvitada miski, mida ei

ole võimalik tagastada? Antud dokumendile tuginedes ei saa A, B ja C alale

tuuleparki luua.

ja mõjualasse jäävaid ilusaid

teelõike.

Infraheli madalsagedused tuleb kindlasti mõõta ning tutvuda

“Tuulegeneraatori sündroomiga” kui Te väidate, et tuulikud ei tekita eelpool

nimetatud tervislikke nähtusi, siis palun väljastada juriidiliselt kehtiv garantii

isiklikult (jään ootama kutset laua taha).

Infraheli ja

madalsageduslikku müra

mõju inimestele käsitletakse

KSH aruandes. Ainuüksi

madalsagedusliku müra ja

29

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

Müramõõtjana töötanud füüsik Hans Kuusiku on juba 2013 aastal viidanud

tähelepanu infrahli madalsagedustele, kuid sellega ei ole seni tegeletud. Viite

artiklile leiate siit:

https://www.loodusajakiri.ee/tutvustused/Tuulegeneraator.pdf Kui Te väidate,

et artiklis nimetatud tervislikke kõrvalekaldeid ei teki, siis palun väljasada

juriidiliselt kehtiv garatii, ning selle kokkuleppe saame sõlmida ühise laua

taga. Palun anda ka Terviseameti seisukoht, et kuidas tuulepargi rajamine

lähemale kui 2,5 km elamust ei mõjuta inimese tervist (sh.vaimset tervist).

infraheli olemasolu ei ole

siiski mõju hindamisel

määrav, vaid esinema peab

ka oht inimese tervisele,

mida reeglina hinnatakse

võrdluses normtasemetega

(normtasemed on välja

töötatud arvestades nii

inimese tervise kaitset kui

ka häiringute

minimeerimist).

Kuidas hindate keskkonnajalajälge ja võrgutasude tasusid, mis tekivad seoses

tuulikute ning uute elektriliinide ehitamisega, mis on selle tasuvusaeg?

Võrgutasud määrab riik ja seda

antud planeeringu ning KSH-ga ei

saa lahendada.

KSH aruandes käsitletakse

projekti elluviimisega kaasnevat

keskkonnajalajälge lähtuvalt

olemasolevast teabest ja

eeldatavast kavandatava tuulepargi

tehnilisest lahendusest.

Tuuleenergia süsiniku jalajälg on

väike. Tuulikute CO2 emissioon

kogu elutsükli jooksul oleneb

tuuliku suurusest ning mida

suurem on tuulik, seda väiksem on

vastav emissioon. Näiteks 3 MW

tuuliku puhul on emissiooniks 4,6

gCO2/kWh. Sõltuvalt tuuliku

võimsusest, asukohast kulub

30

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

tuuliku ehitamiseks ca 22-30

korda vähem energiat võrreldes

sellega, kui palju ta oma eluea

jooksul toodab. Tasuvusaeg, mille

jooksul tuuliku tootmiseks

kulutatud energia võrdub tuuliku

poolt toodetud energiaga on ca 6,8

kuud.

Olles osalenud Haljala tuulepargiga seotud koosolekutel, palun vastust, mis ei

vasta küsimustele asjaosalised, kes koosolekut läbi viivad, vaid räägib “Mees

Mustas” saalis (kõik kes on koosolekul viibinud, saavad aru kellest on jutt).

Avalikel koosolekutel on võimalik

osaleda kõikidel huvitatud isikutel

ja kõikidele arvamust esitada

soovinud isikutele on selleks

võimalus antud.

Arendaja soovitab külastada Saarde tuuleparki, et saada aimu, kuidas tuulikud

visuaalselt mõjuvad ning milliseid häiringuid ja müra tekitavad.

Käisime tutvumas Saarde tuulepargiga, esiteks ei saa antud tuuleparki

võrrelda Haljalasse planeeritava tuulepargiga, sest Saarde vallas ümbritseb

peaaegu kõiki majapidamisi kõrghaljastus ehk metsatukk, kuid kui vaadelda

Tatruse küla, siis antud piirkonnas puudub sellelaadne keskkond ehk mets.

Samuti sai suheldud kohalike inimestega, kes elavad napilt 50 meetrit

tuulikumõjualast väljas ja vastus oli ühine “Vaikust enam ei ole, olles

tuulikule umbes 1 km kaugusel, ei saa enam oma mõtteid mõelda, sest hakkab

halb.

Samuti on eelpool nimetatud artiklis toodud välja, et tuulikud ei tohiks olla

inimasustusele lähemal kui 2,5 kilomeetrit, kuid arendajad räägivad vaid 750

m minimaalkaugusest hoonetest.

KSH aruandes viiakse läbi müra

modelleerimine ja müra

hindamine. Müra normväärtused

(sh madalsagedusliku müra

soovitavad tasemed ruumides)

tulenevad õigusaktist ning nende

ületamine ei ole müratundlikel

aladel lubatud.

31

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

Kuidas te hindate müra mõju vaikus vs. müra (arvestamata seadusega

ettenähtud müranormi), kuna need inimesed siin külas on soovinud mitte

linnas elada vaid vaikuses ja minimaalse müraga keskkonnas.

Kus maainimene lõpuks elama peab? Tuule- ja päikeseparkide lähiümbruses?

Kui inimene on soetanud planeeritava tuulepargi lähedusse kodu, koos

maadega, Asukoha valikus on olnud just avar vaade ning vaikus, siis kuidas te

kompenseerite kodanikule tuulepargist tingitud häiringu (arvestamata

seadusest ettenähtud tasu), Kas annate võimaluse inimesel ära kolida, sinna

kus ei ole tuulikud läheduses, kompenseerides kogukulu?

Lisaks, kui on loodud ettevõtte, mis on asukohapõhine ning seda ei ole

võimalik teha kaugtööna, siis kuidas hüvitatakse tulevikus saamata jäänud

tulud?

Müra ja visuaalse mõju hindamisel

arvestatakse kõigi tuulepargi

mõjupiirkonnas olevate elamute

(sh välja antud

projekteerimistingimused),

elamumaa sihtotstarbega

katastriüksuste ja

maatulundusmaal olevate

õuealadega. Nimetatud aladel ei

tohi müra ületada normtasemeid.

Võimalike visuaalse mõju

häiringute leevendamiseks on

kokkuleppel arendajatega

võimalik rakendada erinevaid

meetmeid.

KSH programm sisaldab mõju

hindamist majanduskeskkonnale,

sh ettevõtlusele ja inimese varale.

Meri- ja kaljukotkas: Tatruse küla planeeritava B ja C alal on liikvel nii meri-

kui ka kaljukotkas (olemas ka fotod).

KSH raames teostatakse linnustiku

uuring, sh arvestatakse EELIS

andmebaasi kantud kaitsealuste

liikide elupaikadega.

Esmalt räägiti maakaablist, nüüd räägitakse õhuliinidest. Kas elanikele

antakse kõrgepingeliini info edasi alles siis, kui kõik JAH sõnad on olemas

Tuulepargi ühendus põhivõrguga

on kavandatud

maakaabelliinidega. Täpsed

32

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

ning kuidas toimub kõrgepinge liini mõju hindamine ja kooskõlastamine

päriselt mõjutatud majapidamistega?

lahendused selguvad planeeringu

koostamisel ning kõiki puudutatud

ja mõjutatud isikuid kaasatakse

protsessi.

Planeeritava tuulepargi lähetusse on soetatud maa, kuhu on plaan tulevikus

rajada elamu.

Kui rajatakse tuulepark, siis võetakse inimeselt võimalus rajada antud

kinnistule eramu, sest see jääb siis tuulepargile liiga lähedale (kes

kompenseerib ja kuidas olemasoleva kinnistu tulevikus mitte kasutamise

soetatud eesmärgil?

Sama küsimus on ka ilusa vaate hävitamises, kuidas hindate mõju, kui

kinnistu on soetatud vaadete eksponeerimise eesmärgil?

Müra ja visuaalse mõju hindamisel

arvestatakse kõigi tuulepargi

mõjupiirkonnas olevate

olemasolevate elamute (sh välja

antud projekteerimistingimused),

elamumaa sihtotstarbega

katastriüksuste ja

maatulundusmaal olevate

õuealadega.

Planeerimisel üldiselt, sh

tuulepargi planeerimisel saab

arvestada olemasoleva või

planeeringutega ettenähtud

maakasutusega.

Visuaalse mõju hindamisel

käsitletakse tuulikute nähtavust ja

vaadete muutumist.

Visualiseeringud koostatakse KSH

raames kohtadest, kus tuulikud

nähtavusanalüüsi alusel jäävad

näha ja mille suhtes esineb

võimalik avalik huvi

(kultuuriväärtusega kohad,

puhkealad, turismiobjektid,

33

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

planeeringutes määratud ilusa

vaatega kohad, vaated

väärtuslikelt maastikelt, vaated

teedelt jms). Vaated üldiselt ei ole

omandiõiguse osaks.

Eelnevatel koosolekutel (sh. Arendaja läbiviidud koosolekud, kus osales ka

vallaesindaja) on lubatud vastata kirjalikult küsimustele ning ka need

planeerijatele ning mõjuhindajatele edastada, kuid siiani ei ole ühtegi

kirjalikku vastust saanud, ning minule teadaolevalt ei ole ka arendaja

planeerijale ega hindajale mitte üht infot edastanud.

Hetkel on käimas eriplaneeringu ja

KSH programmi etapp, mille

käigus kaardistatakse hindamist

vajavad olulised teemavaldkonnad

ja kõikidel isikutel on võimalik

veelkord esitada oma

ettepanekuid.

Kas ja millal kaasab Utilitas oma tegevusse ka mõjutatud majapidamised,

kuna rahvas räägib, et eelkokkulepped maaomanikega on juba tehtud.

Otseselt mõjutatud isikutega on

sõlmitud eelkokkulepped

võimalike tuulikute

kavandamiseks. Kaudselt

mõjutatud isikute hulk selgub

planeeringulahenduse koostamisel

ja neid kaasatakse eriplaneeringu

ja KSH protsessi vastavalt

planeerimisseadusele.

Anneli Rumm

Kiri 20.06.2024

Teavitus ei ole kuidagi meeltmööda, see kahjuks kurvastab väga. Elukoht sai

väljavalitud just loodusliku ilu ning imelise maastiku tõttu. Haljala vallas on

looduse silmailu kõikjal. Iseasi kes oskab seda hinnata. Meie pere hindab seda

väga kõrgelt. Seoses elukoha kaasamisega Haljala vald, Võle küla, Sipelga ei

nõustu tuuleparkide eriplaneeringu rajamisega maja lähedusse. Loodame Teie

mõistvale suhtumisele ning sobilike lahendustega, arvestades kõikide

osapooltega võrdselt.

Tuulepargi rajamise võimalikkus

ja elamute võimalik kaugus

tuulepargist otsustatakse KSH

tulemusel. Otsustamisel võetakse

arvesse kõigi osapoolte seisukohti.

34

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

Mari ja Andres Saamot

Kiri 20.06.2024

Vaatasime kaardilt, et plaanitakse tuuleparki meie kodust kirde suunas 800m

peale. Sooviksime seda distantsi pikendada minimaalselt 1500m peale.

Palume võimaluse korral sellega arvestada.

Täpne tuulikute paigutus selgub

planeeringulahenduse ja KSH

koostamisel. Võimalusel

ettepanekuga arvestatakse.

Ivo Veiert

Kiri 25.07.2024

Tuuleparkide lähteseisukohtade ja mõjude hindamise sh KSH programmis on

eesmärgiks seatud, et asukoha eelvalik ja KSH koostatakse sellise täpsusega,

mis võimaldaks tuulepargi edasist kavandamist projekteerimistingimuste

alusel.

Miks on kohe alguses seatud selline eesmärk, millega püütakse minna mööda

edasisest tuuleparkide kavandamises läbi detailplaneeringu?

Võrreldes projekteerimistingimuste väljastamisega on detailplaneeringu

koostamise menetlus KOV-ile säästvam, kuna planeeringu koostamine jääks

tuuleparkide arendajate kanda. 

Arvestades suurt halduskoormust, mille all täna valla erinevad ametnikud

seoses käimasolevate planeeringutega (sh ehitusloamenetlused) kannatavad,

siis juba sellest lähtuvalt oleks igati mõistlik jätta võimalus edasine

tuuleparkide kavandamine ka läbi detailplaneeringu menetlusprotsessi ja mitte

seda kohe alguses välistada.

Selgitame, et kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu

menetlus koosneb kahest osast:

ehitise püstitamiseks sobivaima

asukoha valikust ning

sobivaimasse asukohta detailse

lahenduse koostamisest. Detailse

lahenduse koostamisel

lahendatakse detailplaneeringutele

seatud ülesanded, mis on ehitise

kavandatavas asukohas

asjakohased.

Samas, juhul, kui puuduvad

välistavad tegurid tuulepargi

edasiseks kavandamiseks

projekteerimistingimustega ning

35

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

Sarnaselt on toiminud ka Kadrina vald, kus kaalutakse mõlemat

menetlusmeetodit (läbi projekteerimistingimuste või läbi detailplaneeringu).

asukoha eelvaliku otsuses on

toodud projekteerimistingimuste

andmise aluseks olevad

tingimused, võimaldab PlanS §

951 lg 1 KOV EP kehtestamist

asukoha eelvaliku otsuse alusel, st

detailse lahenduse etappi läbimata.

Nii Haljala kui Kadrina vallas on

võimalikud mõlemad teed – KOV

EP kehtestamine asukoha

eelvaliku alusel või detailse

lahenduse alusel. Eraldi

detailplaneeringu koostamine ei

ole kummalgi juhul vajalik.

Aivo Kuldmäe

Kiri 26.07.2024

Haljala valla veebilehel oleva kaardirakenduse järgi on Kandle küla,

Metsatuka kinnistu hoonestuse kaugus lähimast uuringualast B 753 m ja ca

920 m uuringualast A.

Esitan seisukohad eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta. Tuulepargi

rajamine mõjutab otseselt kohalikku elukeskkonda, mistõttu on oluline

arvestada argumente selle halvenemise vältimiseks.

Müra ja vibratsioon: Tuulegeneraatorid tekitavad töötamisel pidevat müra,

vibratsiooni ja pidevalt korduvate löökide heli labade möödumisel tuuliku

tornist. Päevasel ajal võib tuuliku tekitud müra jääda märkamatuks hajudes

ümbritsevas, kuid öösel oleks see Metsatuka kinnistul väga selgelt kuuldav ja

tugevalt tajutav. Pidev müra võib põhjustada unehäireid ja muid kaasnevaid

tervisemuresid.

KSH programm näeb ette müra

modelleerimist ja mõju hindamist.

Hindamisel on aluseks

tööstusmüra öine sihtväärtus, mis

elamumaa-aladel ja

maatulundusmaa õuealadel on

40dBA.

36

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

Valgus: Eriplaneeringu uuringuala A jääb Metsatuka kinnistust edelasse ja

uuringuala B kagusse. See tähendab, et alade A ja B tuulikud tipukõrgusega

250 m tekitavad hommikust õhtuni Metsatuka kinnistu suunas varje. Lisaks

tekib päikesepaisteliste ilmadega tuuliku töötamise ajal laba liikumisel

päikese eest läbi pidevalt korduv varjutamine, mida inimene tajub tugevalt

häiriva vilkumisena.

KSH programm näeb ette

varjutuse modelleerimist ja selle

mõju hindamist.

Puhver kaugus: Eriplaneeringu esialgses sobivusanalüüsis on aluseks võetud

750 m puhver eluhoonetest. Arvestades, et hajaasustusalal on kinnistud

suuremad, siis ei ole õige võtta aluseks puhver kaugus kinnistul asuvatest

eluhoonetest, vaid kinnistu piirist. Kinnistu territooriumi ei kasutata vaid

hoonestusalal ja arvestada tuleb häiringute mõju kogu kinnistu piires.

Metsatuka kinnistule on planeeritud hoonestus ka kinnistu lõunapoolses osas,

mis võib siis jääda uuringualast B vaid ca 500 m kaugusele.

KSH programm näeb ette müra

modelleerimist ja mõju hindamist.

Hindamisel on aluseks

tööstusmüra öine sihtväärtus, mis

elamumaa-aladel ja

maatulundusmaa õuealadel on 40

dBA. Tuulikute tegelik kaugus

elamumaa katastriüksuse

sihtotstarbega aladest ja

maatulundusmaa katastriüksuse

sihtotstarbega alade õuealadest

selgub modelleerimise

tulemusena, esialgne puhver on

eelduseks, et ükski tuulik ei saa

olla elamule lähemal kui 750 m.

Visuaalne häiring: Suurte tuulikutega tuulikuparkide paiknemine vaid 750 m

kaugusel Metsatuka kinnistu elamualast ja ca 500 m kaugusel kinnistu piirist

ei ole piisav. Igaüks võib ette kujutada, kui 500 m kaugusel asuvad tuulikud

tipukõrgusega 250 m. Leian, et see on visuaalselt väga häiriv, mõjub

ahistavalt ja võib tekitada ärevushäireid.

Isiklikult tunnen, et tuuleparkide toimimisega Metsatuka kinnistule nii lähedal

kaasnev mõjutab oluliselt meie igapäevaelu ning puhkamisvõimet. Seetõttu

KSH programm näeb ette

visualiseeringute koostamist ja

visuaalse mõju hindamist.

37

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

leian, et tuuleparkide eriplaneeringu uuringualadele A ja B võimalike

rajatavate tuuleparkide häiringud on Metsatuka kinnistu suhtes ülemäära

koormavad ja nende vähendamiseks tuleb tuulikud viia kaugemale, et

tuulikute kaugus minimaalselt 2 km Metsatuka kinnistu piirist.

Visuaalne häiring laiemalt: Tuuleparkide ehitamine võib häirida kohalikke

maastikke ja looduslikku ilu laiemalt, mis on oluline nii kohalikele elanikele

kui ka külastajatele. Muutused maastikus võivad vähendada piirkonna

atraktiivsust ja esteetikat ning mõjutada kohalike elanike elu kvaliteeti. Suurte

tuulikutega tuuleparkide visuaalset häiringut laiemalt hetkel hinnata ei ole

võimalik, sest tuulikute konkreetsed asukohad ei ole teada ja visualiseerivaid

vaateid erinevatest kohtadest maastikul ei ole esitatud.

Uuringualad A ja B asuvad Võle-Vainupea-Kunda tee vahetus läheduses.

Kuigi puudub teave tuuleparkide juurdesõiduteede kohta, võib arvata, et Võle-

Vainupea-Kunda teelt algavad nende tuuleparkide juurdesõiduteed.

Arvestades, et tuulikute detailid on väga suured ja nende veoks vajalikud

transpordivahendid ja paigalduseks vajalik tõstetehnika väga rasked, tuleb

rajada ka suured mahasõidud ja laiad teed tuulikute asukohtadesse. Praegu on

Võle-Vainupea-Kunda tee vahelduvate metsade, looduslike rohumaade ja

põldude vahel looklev miljööväärtuslik tee, millelt mahasõidud talude

hoovidesse on loomulikud ja sobivad. Tähelepanu tuleb pöörata suurte

tuulikutega tuuleparkide rajamiseks ja hooldamiseks vajalike suurte

mahasõitude ja juurdesõiduteede sobivusele sellele maapiirkonnale omasesse

kaunisse miljöösse. Siiski ei ole hetkel võimalik tuuleparkidega kaasneva

teede võrgustikuga seonduvat võimalik hinnata, sest tuulikute ja vajalik teede

võrgustiku konkreetsed asukohad ei ole teada.

KSH programm näeb ette

visualiseeringute koostamist ja

visuaalse mõju hindamist.

Mõju loomadele ja taimestikule: Sõltuvalt KSH tulemustest saab hinnata mõju

loomadele ja taimestikule.

KSH programm näeb ette mõju

hindamist linnustikule,

taimestikule ja rohevõrgustikule.

38

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

Eraldi küsimus on, kas uuringualade (vähemalt A ja B) asukoha valik

rohevõrgustiku tuumikalale Haljala valla üldplaneeringu järgi on olnud õige ja

põhjendatud.

Ehitusprotsess ja jäätmed: Kõik varasemad punktid puudutavad juba

valminud ja töötavate tuuleparkidega kaasnevaid mõjusid ja häiringuid, kuid

tuuleparkide ehitamine ja hooldamine on ka seotud keskkonnaprobleemidega,

sealhulgas ehitusprotsesside ajal tekkiva mõju ja saaste ning tuulikute eluea

lõppedes tekkivate jäätmetega. Sellega seonduvat ei ole võimalik hetkel

hinnata, sest tuulikute ja vajaliku taristu konkreetsed asukohad ei ole teada.

Tuulikute ja vajaliku taristu

konkreetsed asukohad selguvad

edasise planeerimisprotsessi

käigus.

Katrin Lille

Kiri 26.07.2024

Kinnistul Võsu mnt 32 elanikud pole nõus siia lähedale rajatava tuulikutega.

Siin elavad nahkhiired, on rändlindude liikumistee. Lindudest veel on siin

palju kuldnokkasid, pääsukesed. Pole nõus olema pidevalt erilise vibratsiooni

keskel.                                                                                                    

KSH käigus teostatakse nii

nahkhiirte kui linnustiku uuring

ning hinnatakse nende alusel

tuulikute mõju elustikule. Samuti

sisaldab KSH programm müra

modelleerimist, millega

selgitatakse müra leviku ulatus ja

võimalik mõju.

Tuulikute täpne paigutus selgub

planeeringulahenduse käigus.

Tuulepargi rajamise võimalikkust

saab hinnata pärast KSH

läbiviimist.

Piret Rooks

Kiri 25.07.2024

Minu küsimus on: mismoodi liigub toodetud elekter edasi tarbijateni? 

Esimesel kohtumisel Sunly esindajatega oli see jutuks, vastus oli, et õhuliine

ei tule. 

Väljavõte Kliimaministeeriumi dokumendist " MÜRAGA ARVESTAMINE

TUULIKUTE PLANEERIMISEL"

Tuulepargis toodetav elekter

suunatakse Eesti põhivõrku (v.a

juhul kui kohalike ettevõtjate poolt

kasutatakse otseliini võimalust.)

Tuulikutest tuulepargi alajaamani

ja alajaamast põhivõrguni

39

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024-

07/m%C3%BCraga%20arvestamine%20tuulikute%20planeerimisel_1.pdf

  Tuuliku mõju hindamisel tuleb arvestada ja kajastada:

 Kavandatava tuuleenergiaprojekti üksikasjalik ülevaade, mis peab sisaldada

järgmist: 

-....

- alajaamade ning abi- ja teenindusinfrastruktuuri asukohad, omadused ja muu

vajalik teave (näiteks juurdepääsuteed jne);

- elektrivõrkude asukoht.

Miks planeeritakse parke looduskaunitesse kohtadesse, mitte juba rikutud

aladele nt vanadele kaevandusaladele? On jäänud mulje, et Haljala vald

soovib võtta suurema osa kogu Eesti puuduvast energiajulgeolekust.

rajatavad elektriliinid rajatakse

maa-alustena. Eestis on 29

kohalikus omavalituses

koostamisel või kehtestatud

planeeringud tuuleparkide

rajamiseks

(https://planeerimine.ee/ruumiline-

planeerimine-2/taastuvenergia/),

sh Lääne-Virumaa omavalitsustes,

Haljala valla panus võrreldes teiste

omavalitsustega on pigem

tagasihoidlik. Ainult vanadele

kaevandusaladele tuuleparkide

rajamisega Eesti taastuvelektri

tootmise eesmärke ei ole võimalik

täita.

Raimo ja Anu Allikvee

(Tatruse küla nimel)

Kiri 26.07.2024

Tervikkirja on võimalik lugeda valla veebilehelt tuuleparkide eriplaneeringu

alamjaotusest: Tuuleparkide eriplaneering - Haljala vald

…Mis on peamised mõjuallikad elukeskkonna halvemaks muutmisel:

1. Valgusreostus ehk ööpäevaringselt vilkuvad tuled, mis hakkavad

mitmete elumajade akendesse paistma.

2. Müra ehk ööpäevaringne tuuleparkidest kostuv mühin. Siinkohal peab

rõhutama asjaolu, et ei saa lähtuda samadest mürataseme normidest,

mis on kehtestatud linnades või keskustes, sest inimesed, kes on nõus

ja soovivad minna elama just nimelt väljaspoole tiheasustust, loobudes

KSH programm sisaldab kõigi

nimetatud teemade hindamist –

müra, varjutus, visuaalne mõju,

mõju linnustikule ja nahkhiirtele

koos vajalike uuringute ja

modelleerimistega.

Tuuleparkide rajamise

võimalikkus ja tingimused

selguvad KSH tulemusel.

40

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

hüvedest, mida pakub keskustes elamine, teevad seda nimelt vaikuse

ja rahu pärast.

Olles kokku puutunud müra mõõtmisega, võib müra mõõta väga mitmel viisil

ja töö tellijale sobivas suunas.

3. Visuaalne pilt.

Seega kokkuvõtteks, kui lähtuda inimestest ja nende elukeskkonnast, oleme

seisukohal, et Tatruse soo ei ole tuuleparkide rajamiseks sobiv koht.

Lisame siia asjaolu, et Eestis on eesmärgiks seatud soode taastamine, kuid

Haljala vallas selle eriplaneeringuga rikutakse jätkuvalt Tatruse soo olukorda.

Kui keskkonna mõjude hindamisel ei ole inimene ja tema elukeskkond eriti

olulised ning seda loodetakse kompenseerida rahaga, siis juhime tähelepanu

loodusele ja lindudele antud piirkonnas.

Pea kõik Tatruse küla elanikud võivad kinnitada, et siin lendavad ringi nii

kakulised ja kullilised, samuti oleme näinud ka nahkhiiri ringi tiirutamas.

Lisaks on Tatruse soos näha ja kuulda ohtralt sookurgi.

Kuigi me veel ei tea nende lindude pesitsuskohti, siis loodame, et ornitoloogid

suudavad selle kindlaks teha. Ilmselgelt ei asu nende lindude ega ka

nahkhiirte elukohad siit kümnete kilomeetrite kaugusel.

Me oleme siiski veendunud, et vald seisab eelkõige oma inimeste ja nende

elukeskkonna säilimise eest ning peab silmas asjaolu, et peamine kasusaaja on

siiski tuuleparkide arendaja ja nendega koostööd tegevad huvitatud isikud.

Tuuleparkide rajamiseks Eestis on oluliselt sobivamaid kohti, sealjuures

kümnete ruutkilomeetrite viisi tühermaid, kus tuulepargid ei kahjusta

elukeskkonda…

41

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud

seisukoht arvamuse kohta

European Energy Estonia

OÜ

Kiri 11.06.2024

Anname teada, et oleme jätkuvalt huvitatud selles töös osalemisest. Oleme

sõlminud maaomanikuga eellepingu Võle küla tuuleenergiapargi

arendamiseks. Kõnealune ala asub territooriumil, mida vald tuuleenergia

võimalusi kaardistab ning näeme, et jääb osaliselt ka kavandatavasse

piirkonda A. Lisame esialgse käsitsi joonistatud eskiisi. Mida soovite lisatud

eskiisi põhjal meilt veel saada, et edasine suhtlus toimuks tõhusalt?

Lisaks, kas teil oleks mõnel järgmisel päeval 30 minutit lühikeseks

teabevahetuseks? Kellega me saame sellest rääkida?

Võtame teadmiseks. Ettevõtte

esindajaga on 11. juunil tel teel

vesteldud.

Kontaktisik eriplaneeringuga

seotud küsimustes on Eve Ojala-

Bakradze, tel 5366 0375, e-post

[email protected]