Muudatusettepanekud seaduseelnõule 441 SE

Lugupeetud õiguskomisjoni esimees

Riigikogus on esimese lugemise läbinud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seadus (sanktsiooniväärteod) (441 SE).

Justiitsministeerium palub muuta ja täiendada karistusseadustiku muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu vastavalt käesolevas kirjas esitatud

ettepanekutele.

1. Eelnõu § 1 punkt 1 muuta ja sõnastada järgmiselt:

„1) paragrahvi 931 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestavas

õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu rikkumise eest, välja arvatud

käesoleva seadustiku §-s 4212 sätestatud keelatud strateegilise kauba veo ja keelatud

strateegilise kaubaga seotud teenuse osutamise eest, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui:

1) see on toime pandud grupi poolt;

2) see on toime pandud korduvalt –

karistatakse rahalise karistuse või kuni kuueaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline

isik, –

karistatakse rahalise karistusega.

(4) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks

objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83

sätestatule.

(5) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara

laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83² sätestatule.“;“

Selgitus: sisaldub järgmise punkti all. Normitehnilise korrektuurina viiakse ka lõikes 2

sisaldunud kaks kvalifitseerivat teokoosseisu eraldi punktide alla.

2. Eelnõu § 1 täiendada uue punktiga 2, muutes järgneva punkti numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„2) seadust täiendatakse paragrahviga 932 järgmises sõnastuses:

„ § 932. Rahvusvahelise sanktsiooni ja Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rikkumine

ettevaatamatusest

2

(1) Rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestavas

õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu rikkumise eest ettevaatamatusest, kui

puudub käesoleva seadustiku §-s 4214 sätestatud süüteokoosseis, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahalise karistusega.

Selgitus: KarS-i muudatustega lahendatakse kavandatud eelnõus sisalduv loogikaviga, mis

seondub tahtluse ja ettevaatamatusega. Nimelt peaks eelnõus kavandatud regulatsiooni kohaselt

olema väärteo korras karistatav sanktsiooni rikkumine ettevaatamatusest, samas kui

kriminaalkorras on karistatav üksnes tahtlik tegu. Vahetegu väärteo ja kuriteo vahel võib

seisneda nii kauba kasutusotstarbes, kui ka väärtuses. Just väärtuse pinnalt eristades tõusetubki

teravalt eelnimetatud loogikaviga – 10 000 eurot ületava väärtusega kauba puhul on isiku

väärteo korras vastutusele võtmine välistatud, samas kui ettevaatamatu teo korral ei vastuta isik

ka kriminaalkorras (olgugi, et sanktsiooni rikutakse tegelikult nii suures ulatuses, et isiku

väärteo korras karistamine kujutaks endast karistusõiguslikku alareageerimist teole).

Kõnealuse probleemi lahendamiseks pakutakse eelnõu täiendusena välja lisakoosseis (KarS §

932), mis muudab karistatavaks ka rahvusvahelise sanktsiooni ja Vabariigi Valitsuse sanktsiooni

rikkumise ettevaatamatusest. Lisaks sätestatakse senisest selgemalt KarS § 931 lg-s 2

raskendavate asjaoludena teo toime panemine grupi poolt või korduvalt ja viiakse seni eelnõus

pakutud KarS § 931 lõikes 2 kirjeldatud väärtegu rahvusvahelise sanktsiooni seadusesse

(RSanS) – selle kohta vt täpsemalt muudatusettepanek punktis 4. KarS § 932 sisaldab viidet

eelnõuga lisatavale KarS §-le 4214, mida tuleb kõnealuse koosseisu suhtes kohaldada lex

specialis’ena. RSanS väärteokoosseis on mõeldud KarS § 931 lg-s 1 sätestatud põhikoosseisu

privilegeeringuna, samas kui KarS § 931 lg 2 sisaldab põhikoosseisu kvalifitseerivaid tunnuseid,

mis toovad kaasa rangema karistuse.

3. Eelnõu § 2 tekst muuta ja sõnastada järgmiselt:

„Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1263 lõikes 3 asendatakse lauseosa „Politsei- ja Piirivalveamet ning

Kaitsepolitseiamet“ lauseosaga „Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ning Maksu- ja

Tolliamet“;

2) paragrahvi 1263 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

(41) Maksu- ja Tolliamet võib käesoleva seadustiku § 1262 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud

alustel teha järgmisi jälitustoiminguid:

1) vaadata varjatult läbi postisaadetist;

2) vaadata või kuulata salaja pealt teavet;

3) kasutada politseiagenti.“

3

3) paragrahvi 212 lõige 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) Maksu- ja Tolliamet maksu- ja tollialases kuriteos, narkootilise ja psühhotroopse aine üle

piiri toimetamisega seotud kuriteos ning karistusseadustiku §-s 4211 nimetatud kuriteos, välja

arvatud juhul, kui kuriteo objektiks oli radioaktiivne aine, lõhkeaine või laskemoon koguses,

mis ületab relvaseaduse § 46 lõikes 5 sätestatud piirmäära, või relvade laskekõlbmatuks

muutmise tehnilistele nõuetele täielikult mittevastav tulirelv, karistusseadustiku §-des 4212 ja

4214 nimetatud kuriteos, kui selle objektiks oli inimõiguste rikkumiseks kasutatav kaup või

sellega seotud teenus, ning karistusseadustiku §-des 931 ja 932 nimetatud kuriteos, kui kuriteo

objektiks oli kauba või sularaha sisse- ja väljaveo keelu rikkumine;“.“

Selgitus:

Kehtiva õiguse kohaselt on KarS §-s 931 reguleeritud kuritegude menetlemine vastavalt

kriminaalmenetluslikule uurimisalluvusele Kaitsepolitseiameti (KAPO) pädevuses. Seoses

Venemaa Föderatsiooni täiemahulise agressiooniga on VF-ile kehtestatud laiaulatuslikud

sanktsioonid, millest tingituna on mitmekordistunud ka sanktsioonirikkumiste arv. Kuigi

kaubasanktsioonide rikkumiste menetlemine on väga oluline, ei ole otstarbekas selleks kulutada

julgeolekuasutuse ressurssi, kelle põhiülesandeks on julgeolekuohtude kohta teabe kogumine,

nende ennetamine ja tõkestamine. Arvestades, et kaubasanktsioonide rikkumised on olemuselt

sarnased salakaubaveo (KarS § 391) juhtumitele, mille menetluse pädevus on Maksu- ja

Tolliametil (MTA), on põhjendatud kaubasanktsioonide rikkumiste kohtueelse uurimise

ülesande panemine MTA-le. Kuna sanktsioonimeetmetega on kaetud ka sularaha eksport,

tuuakse ka nende rikkumiste uurimine MTA pädevusena selgelt välja. Selline valik on

otstarbekas ka seetõttu, et enamuse kaubasanktsioonide rikkumistest avastab MTA piiriületusel.

Kui kaubasanktsioonide rikkumise kohtueelse menetluse ülesanne lasuks MTA-l, tegeleks

rikkumisega üks asutus alates avastamisest kuni eeluurimise lõpuni. Uurimisalluvus jääks

jätkuvalt KAPO-le selliste sanktsioonirikkumiste puhul, mis ei hõlma kauba sisse- ja väljaveo

keelu rikkumist1. Eeltoodud põhjustel lisatakse MTA uurimisalluvusse ka KarS § 932.

Seoses uurimisalluvuse muudatustega muudetakse MTA pädevust selliselt, et MTA võiks

edaspidiselt oma uurimisalluvuses olevate jälituskataloogi kuuluvate kuritegude menetlemiseks

ja konfiskeerimismenetluses teabe kogumiseks iseseisvalt vaadata varjatult läbi postisaadetist,

vaadata või kuulata salaja pealt teavet, kasutada politseiagenti ja matkida kuritegu. Kehtiva

õiguse kohaselt MTA kõiki2 nimetatud toiminguid ise teha ei või ja MTA peaks vajaliku teabe

kogumiseks esitama taotluse PPA-le või KAPO-le. Selline korraldus on aga ebamõistlik, kuna

jälitustoiminguid peaks teostama eelkõige see (jälitus)asutus, kes kuritegusid ka sisuliselt

menetleb. Oluline on märkida, et muudatusega ei laiendata jälituskataloogi kuuluvate

kuritegude loetelu ehk jälituspädevus tervikuna ei laiene. Samuti ei muudeta jälitustoimingutele

esitatavaid nõudeid ega loa väljastamise korda – toimingud jäävad endiselt viimase järgu

abinõuks ning on allutatud kohtulikule järelevalvele. Muudatuse tulemusel muutub aga

tõhusamaks nii MTA kui PPA töö, kuivõrd MTA ei pea enam oma uuritavates kriminaalasjades

jälitustoiminguid „allhankena tellima“ PPA-st ja vabaneb ses osas asutuste vahelisest

1 Ühe sellise näitena võib tuua keelu liituda VF relvajõududega, vt lähemalt: Vabariigi Valitsuse sanktsioon

seoses jätkuva rünnakuga Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu–Riigi Teataja 2 Kehtiva KrMS § 1263 lg 41 kohaselt võib MTA üksnes kuriteo kohta teabe kogumiseks vaadata varjatult läbi

postisaadetist.

4

asjaajamisest; PPA omakorda vabaneb asutuste vahelise asjaajamise koormusest ning saab

paremini planeerida oma ressursikasutust, kuivõrd „allhankena“ tehtavate toimingute hulk

väheneb.

4. Täiendada eelnõu uue §-ga 3, muutes järgnevate paragrahvide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

㤠3. Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine

Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadust täiendatakse §-ga 258 järgmises

sõnastuses:

„§ 258. Karistusseadustiku §-s 931 sätestatud kuriteo menetlemise erisused

Kohtueelset menetlust kriminaalasjades, mille menetlust on enne käesoleva paragrahvi

jõustumist alustatud karistusseadustiku §-s 931 sätestatud kuriteo tunnustel, toimetab

Kaitsepolitseiamet.

Selgitus: Uurimisalluvuse muutmisel on vaja lahendada ka küsimus sellest, kelle menetleda

jäävad juba alustatud kriminaalmenetlused. KAPO ning MTA on sanktsioonikuritegude

uurimisalluvuse muutuse sujuvaks rakendamiseks töökorralduse kokku leppinud. Sobivaim

lahendus on, et KAPO viib oma menetluses olevad KarS § 931 kriminaalasjad lõpuni ja ei anna

neid MTAle üle. Siinjuures tuleb ühtlasi arvestada, et kui KarS § 931 alusel on alustatud

kriminaalmenetlust, ning pärast käesoleva eelnõu jõustumist vastaks tegu hoopis RSanS §-s 361

sätestatud väärteole, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada. Sellisel juhul jätkub menetlus

väärteomenetluse korras vastavalt uurimisalluvusele (kõnealust väärtegu menetleb MTA).

5. Täiendada eelnõu uue §-ga 4, muutes järgnevate paragrahvide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

㤠4. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse uue §-ga 361 järgmises sõnastuses:

„§ 361. Rahvusvahelise sanktsiooni ja Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rikkumine väheses ulatuses

(1) Rahvusvahelise sanktsiooniga või Vabariigi Valitsuse sanktsiooniga kehtestatud kauba, välja

arvatud karistusseadustiku §-s 4212 sätestatud keelatud strateegilise kauba, või sularaha sisse-

ja väljaveo keelu rikkumise eest, kui kauba või sularaha väärtus ei ületa 10 000 eurot ning tegu

ei ole toime pandud grupi poolt ega korduvalt, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

5

(3) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo

toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt

karistusseadustiku §-s 83 sätestatule.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud väärteo katse on karistatav.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.“;

2) paragrahvi 37 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesoleva seaduse §-s 361

nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Maksu- ja Tolliamet.“.“

Selgitus: Kuna rahvusvaheliste sanktsioonide ja Vabariigi Valitsuse sanktsioonide jaoks on

olemas eraldi seadus (RSanS), on otstarbekas sätestada sanktsioonide rikkumisega seotud

väärteokoosseis vastavas eriseaduses. Samas paragrahvis sätestatakse ka juriidilise isiku

vastutus (rahatrahv kuni 400 000 eurot), mis ühtib teiste RSanS-is sätestatud väärtegude eest

ette nähtud karistustega. Lõikes 3 sätestatakse kohtu või kohtuvälise menetleja õigus kõnealuse

väärteo tahtliku toimepanemise korral kohaldada väärteo vahetuks objektiks olnud aine või

eseme konfiskeerimist vastavalt KarS-is sisalduvale konfiskeerimise üldsättele. Samuti tuuakse

sättesse üle eelnõus KarS § 931 lõigetena 5 ja 8 kavandatud väärteo katse karistatavuse ja

kolmeaastase aegumistähtaja klauslid. Kuna uue koosseisu kehtestamisel eriseaduses on vaja

määrata ka väärteo kohtuväline menetleja, lisatakse RSanS-i § 37 ka teine täiendus, mille

kohaselt on kõnealuse väärteo kohtuväliseks menetlejaks MTA. Selline korraldus on kooskõlas

ka KrMS §-s 212 tehtava muudatuse loogikaga, mille kohaselt menetleb kauba sisse- ja väljaveo

keelu rikkumisi MTA.

6. Eelnõu §-st 6 jätta välja esimene punkt, muutes vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni.

Selgitus: Väärteomenetluse seadustikus sätestatakse uurimisalluvus üksnes nende väärtegude

suhtes, mis sisalduvad karistusseadustikus (vt VTMS § 52). Kuna eeltoodud

muudatusettepaneku kohaselt sätestatakse väärteokoosseis RSanS-is, pole vastav VTMSi

täiendus vajalik.