Kiri

/

KÄSKKIRI

17.12.2024 nr 94

Avaliku konkursi läbiviimise kord ja tingimused

sagedusalas 174–225 MHz

Käskkiri kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 91 lõigete 1, 4 ja 5 alusel.

1. peatükk

Üldsätted 1. Kohaldamisala

Käskkirjaga kehtestatakse avaliku konkursi läbiviimise menetluskord ja tingimused

sageduslubade andmiseks maapealse digitaalse raadioringhäälinguvõrgu (edaspidi

ringhäälinguvõrk) teenuse osutamiseks sagedusalas 174–225 MHz (edaspidi konkurss) ning

tehnilised tingimused loodavale ringhäälinguvõrgule.

2. Konkursiobjektid

2.1. Konkursiobjektid on kolm sagedusluba sagedusalas 174–225 MHz üleriigiliseks

kasutamiseks.

2.2. Iga punktis 2.1 nimetatud sagedusluba on eraldiseisev konkursiobjekt. Sageduslubade

kirjeldus ja nende tehnilised tingimused on sätestatud käskkirja lisas 1.

2.3. Punktis 2.1 nimetatud sageduslubade võitjad selgitatakse käskkirja lisas 2 sätestatud

hindamiskriteeriumite ja -metoodika alusel. Konkursi võitmisel saab elektroonilise side ettevõtja

(edaspidi osaleja) õiguse omandada maksimaalselt kolm sagedusluba.

3. Konkursi väljakuulutamine

3.1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi konkursi korraldaja) avaldab konkursi

väljakuulutamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning konkursi korraldaja veebilehel.

3.2. Konkursi väljakuulutamise teade sisaldab järgmisi andmeid:

3.2.1. konkursi korraldaja nimi ja aadress ning kontaktisiku nimi, telefon ja e-posti aadress;

3.2.2. konkursiobjektid ja nende kirjeldus;

3.2.3. sagedusloa andmise riigilõivu suurus ja tasumise kord;

3.2.4. osaleja kvalifitseerimise tingimused;

3.2.5. märge, et pakkumuse vormistamise keel on eesti keel;

3.2.6. avalduse esitamise viis, koht ja tähtpäev;

2

3.2.7. märge konkursi korraldaja kontaktisikult konkurssi puudutava lisateabe saamise õiguse

kohta;

3.2.8. konkursi muud olulised tingimused.

4. Konkursi tingimuste kohta selgituste andmine

4.1. Osalejal on õigus küsida konkursi korraldajalt konkursi tingimuste kohta selgitusi. Küsimused

esitatakse e-postiga konkursi korraldaja kontaktisikule.

4.2. Konkursi korraldaja vastab küsimustele kolme tööpäeva jooksul nende laekumisest arvates.

Vähem kui kolm tööpäeva enne avalduse esitamise tähtpäeva laekunud küsimusele ei vastata.

4.3. Konkursi korraldaja avaldab punktis 4.1 esitatud küsimused ja nende vastused oma veebilehel

viivitamata pärast küsimusele vastamist.

4.4. Osalejal on õigus küsida konkursi korraldajalt kuni kahel korral ringhäälinguvõrgu leviga

kaetud elanikkonna protsenti, esitades selleks konkursi korraldajale ringhäälinguvõrgu

raadiosaatjate nimekirja koos tehniliste andmetega vastavalt käskkirja lisale 2. Päring esitatakse e-

postiga konkursi korraldaja kontaktisikule.

4.5. Konkursi korraldaja vastab e-posti teel punktis 4.4 nimetatud päringule viie tööpäeva jooksul

selle laekumisest arvates. Hiljem kui viis tööpäeva enne avalduse esitamise tähtpäeva laekunud

päringule ei vastata.

5. Osalejale esitatavad nõuded

5.1. Lisaks elektroonilise side seaduse § 91 lõikes 3 sätestatud nõuetele peab osaleja vastama

järgmistele tingimustele:

5.1.1. ta peab olema registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi

Konföderatsiooni äriregistris või muus Euroopa samaväärses registris;

5.1.2. tema netovara peab vastama avalduse esitamise ajaks viimase lõppenud majandusaasta

kinnitatud aruandele, lähtudes äriseadustikus või asukohariigi õigusaktis sätestatud nõuetest, ta ei

või olla pankrotis ja tema suhtes ei või olla algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust;

5.1.3. ta peab olema esitanud äriregistrile või asukohamaa asjakohasele registrile avalduse

esitamise ajaks viimase lõppenud majandusaasta kinnitatud aruande, kui õigusaktidest tulenevalt

on aruande esitamise kohustus;

5.1.4. tal peab olema tehniline kompetents ja võimekus välja ehitada käskkirja lisas 1 kirjeldatud

tingimustele vastav üldkasutatava elektroonilise side võrk (edaspidi sidevõrk) ning seda hallata;

5.1.5. tema avalduse esitamise ajaks viimase lõppenud majandusaasta üldkasutatava elektroonilise

side teenuse müügitulu peab olema vähemalt 1 000 000 eurot.

5.2. Kui punktides 5.1.2 ja 5.1.3 nimetatud juhul ei ole avalduse esitamise ajaks viimase lõppenud

majandusaasta aruande kinnitamise tähtpäev õigusaktide kohaselt saabunud, lähtub konkursi

korraldaja avalduse esitamise ajaks eelviimase lõppenud majandusaasta aruandest.

5.3. Ühest kontsernist võib konkursil osaleda ainult üks osaleja.

3

2. peatükk

Nõuded avaldusele, avalduse esitamine ja osaleja kvalifitseerimine

6. Nõuded avaldusele

6.1. Avalduses esitatakse vähemalt järgmised dokumendid ja andmed:

6.1.1. osaleja nimi, aadress, e-posti aadress ja tema Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või

Šveitsi Konföderatsiooni äriregistri või muu Euroopa samaväärse registri kood või tunnus;

6.1.2. sooviavaldust omandada punktis 2.1 nimetatud konkursiobjekti;

6.1.3. volitatud esindaja volitusi tõendav volikiri, kui avalduse on allkirjastanud osaleja volitatud

esindaja;

6.1.4. kinnitus, et osaleja nõustub konkursi tingimustega ning peab kinni endale konkursiga võetud

kohustustest;

6.1.5. nõusolek konkursi korraldajale päringu tegemiseks Maksu- ja Tolliametile või välisriigi

maksuametile, et kontrollida elektroonilise side seaduse § 91 lõike 3 punkti 1 nõude täitmist;

6.1.6. viimase lõppenud või punktis 5.1.2 nimetatud majandusaasta aruanne, kui see ei ole

asukohariigi registris avalikult kättesaadav ja kui asukohariigi õigusaktide järgi on aruande

esitamine kohustuslik;

6.1.7. lühikirjeldus ettevõtte tegevusest ning ülevaade viimase viie aasta kogemustest sidevõrgu

väljaehitamisel ja selle haldamisel;

6.1.8. kirjeldav info ringhäälinguvõrgu väljaehitamise plaani kohta koos orienteeruva ajakavaga;

6.1.9. ringhäälinguvõrgu leviala pakkumus vastavalt käskkirja lisale 2;

6.1.10. kinnitust, et sagedusloa saamisest arvates pakutakse esimese aasta lõpuks meediateenuste

seaduse alusel väljastatud raadioloa omanikule ringhäälinguvõrgu teenust vastavalt käskkirja lisas

1 toodud nõutele;

6.1.11. kinnitus, et osaleja on teadlik, et konkursi korraldaja ei arvesta pakkumusi, kus

ringhäälinguvõrgu leviga kaetud elanikkonna protsent on väiksem kui 70.

6.2. Võõrkeelsed dokumendid esitatakse koos osaleja kinnitatud eestikeelse tõlkega.

7. Avalduse esitamine

7.1. Osaleja esitab konkursi korraldajale osaleja esindusõigusega juhatuse liikme või volitatud

esindaja digiallkirjastatud avalduse e-postiga või allkirjastatud avalduse kinnises

pakendis konkursi väljakuulutamise teates märgitud tähtpäevaks. Konkursi väljakuulutamise

teates määratud avalduse esitamise kuupäeva kandva postitempliga postitatud avaldus loetakse

tähtaegselt esitatuks.

7.2. Avalduse esitamise tähtaeg ei ole lühem kui 30 kalendripäeva alates konkursi

väljakuulutamisest.

7.3. Allkirjastatult kinnises pakendis esitatava avalduse pakendile märgitakse osaleja nimi,

Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni äriregistri või muu Euroopa

samaväärse registri kood või tunnus, aadress ja kontaktandmed.

7.4. Osaleja võib enne avalduse esitamise tähtpäeva oma avalduse tagasi võtta ja esitada uue

avalduse.

7.5. Avaldus, mille osaleja esitab konkursi korraldajale pärast konkursi väljakuulutamise teates

määratud tähtpäeva, tagastatakse osalejale.

4

8. Avalduse läbivaatamine ja osaleja kvalifitseerimine

8.1. Konkursi korraldaja kontrollib tähtpäevaks laekunud avalduse vastavust konkursi tingimustes

sätestatud nõuetele.

8.2. Konkursi korraldaja kvalifitseerib osaleja kaheksa tööpäeva jooksul alates avalduse esitamise

tähtpäevast, kui osaleja ja tema taotlus vastavad käskkirja nõuetele. Konkursi korraldaja otsus

osaleja kvalifitseerimise kohta edastatakse osalejatele kolme tööpäeva jooksul selle tegemisest

arvates.

8.3. Konkursi korraldaja kvalifitseerib osaleja, kui ei esine elektroonilise side seaduse § 91 lõikes 3

sätestatud asjaolusid ning osaleja ja tema taotlus vastavad käskkirja nõuetele.

8.4. Konkursi korraldajal on õigus osaleja konkursilt igal ajal kõrvaldada, kui selgub, et osaleja on

esitanud valeandmeid või rikkunud käskkirjas või elektroonilise side seaduses sätestatud nõudeid.

3. peatükk

Pakkumuste võrdlemine, võitja väljaselgitamine, konkursiobjekti valimine ja konkursi

lõppemine

9. Pakkumuste võrdlemine, võitja väljaselgitamine ja konkursiobjekti valimine

9.1. Konkursi korraldaja võrdleb kõiki kvalifitseeritud osalejate pakkumusi käskkirja lisas 2

toodud hindamismetoodika alusel ja moodustab pakkumuste pingerea kolme tööpäeva jooksul

alates punktis 8.2 nimetatud otsuse tegemisest.

9.2. Punkti 9.1 alusel moodustatud pingerea alusel valivad osalejad alates pingerea esimesel

positsioonil olevast osalejast käskkirja lisas 1 toodud konkursiobjekti kolme tööpäeva jooksul

arvates pingerea tulemuste teavitusest.

9.3. Konkursi korraldaja tunnistab kolme tööpäeva jooksul konkursi võitjateks punkti 9.1 järgi

moodustatud pingerea kolm paremat pakkumust teinud osalejat ning kinnitab nende valitud

konkursiobjektid. Teate selle kohta edastab konkursi korraldaja konkursil osalejatele kolme

tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest.

9.4. Kui punkti 9.1 alusel moodustatud pingereas on alla kolme pakkumuse, jäävad valimata

konkursiobjektid välja andmata.

10. Sagedusloa andmine

10.1. Sagedusloa saamiseks esitab punktis 9.3 nimetatud võitja konkursi korraldajale

elektroonilise side seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud vormikohase taotluse kolme tööpäeva jooksul

arvates punktis 9.3 sätestatud teate kättesaamisest. Sagedusloa taotluses peavad olema vähemalt

ühe ringhäälinguvõrgu raadiosaatja andmed vastavalt käskkirja lisale 2.

10.2. Riigilõivu tasumisel ja sagedusloa andmisel lähtutakse elektroonilise side seaduse § 13

lõigetest 31, 6 ja 7, arvestades käskkirja lisa 1 punkti 1.6.

10.3. Kui konkursi võitja ei tasu punktis 10.2 sätestatud korra alusel riigilõivu, tunnistab konkursi

korraldaja punktis 9.3 nimetatud otsuse selle osaleja kohta kehtetuks ning tunnistab kolme

tööpäeva jooksul võitjaks osaleja, kelle pakkumus oli pingereas järgmine.

5

11. Konkursi lõppemine

11.1. Konkurss lõpeb, kui:

11.1.1. konkursiobjekti võitjale antakse sagedusluba;

11.1.2. konkursile ei kvalifitseeritud ühtki osalejat;

11.1.3. konkursi võitja ei tasu riigilõivu ja pingereas ei ole järgmist osalejat, keda saab võitjaks

tunnistada.

11.2. Konkursi lõppemise kohta punktis 11.1.2 sätestatud alusel koostab konkursi korraldaja

protokolli, mis edastatakse osalejatele hiljemalt protokolli allkirjastamisele järgneval tööpäeval.

11.3. Kümne tööpäeva jooksul konkursi lõppemisest arvates avalikustab konkursi korraldaja

konkursi tulemused samades väljaannetes, kus avaldati konkursi väljakuulutamise teade.

12. Lõppsätted

Käskkirja põhjendused ja kaalutlused on esitatud seletuskirjas, mis avaldatakse Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

Lisa 1 Konkursiobjektid ja sagedusloa tehnilised tingimused

Lisa 2 Hindamiskriteeriumid ja hindamismetoodika

1

KINNITATUD

justiits- ja digiministri 17.12.2024 käskkirjaga nr 94

„Avaliku konkursi läbiviimise kord ja tingimused

sagedusalas 174–225 MHz“

Lisa 1

KONKURSIOBJEKTID JA SAGEDUSLOA TEHNILISED TINGIMUSED

1. Konkursiobjektid

1.1. Sagedusala 174–230 MHz sagedusressurss on Genf 20061 lepingu kaudu jaotatud Eesti

territooriumil kuuele levipiirkonnale. Üleriigilise katteala saavutamiseks tuleb luua

mitmesageduslik maapealne digitaalne raadioringhäälinguvõrk (edaspidi ringhäälinguvõrk).

1.2. Konkursiobjekt „MUX R12“ on sagedusluba, mis annab õiguse kasutada raadiosagedusi

üleriigilise ringhäälinguvõrgu teenuse osutamiseks. Sagedusloale lisatakse ringhäälinguvõrgu

raadiosaatjate andmed selliselt, et raadiosaatja sagedus vastab levipiirkonnale nagu toodud

tabelis 1.

Levipiirkond Sageduskanali nr Sagedusvahemik

PÄRNU 6A 181,168–182,704 MHz

TALLINN 7B 189,872–191,408 MHz

KOERU 7B 189,872–191,408 MHz

KOHTLA 7B 189,872–191,408 MHz

ORISSAARE 7A 188,160–189,696 MHz

VALGJÄRVE 5D 179,296–180,832 MHz

Tabel 1 – „MUX R1“ juurde kuuluvad sageduskanalid levipiirkondade kaupa.

1.3. Konkursiobjekt „MUX R23“ on sagedusluba, mis annab õiguse kasutada raadiosagedusi

üleriigilise ringhäälinguvõrgu teenuse osutamiseks. Sagedusloale lisatakse ringhäälinguvõrgu

raadiosaatjate andmed selliselt, et raadiosaatja sagedus vastab levipiirkonnale nagu toodud

tabelis 2.

Levipiirkond Sageduskanali nr Sagedusvahemik

PÄRNU 10B 210,880–212,416 MHz

TALLINN 10B 210,880–212,416 MHz

KOERU 7D 193,296–194,832 MHz

KOHTLA 7D 193,296–194,832 MHz

ORISSAARE 11A 216,160–217,696 MHz

VALGJÄRVE 8D 200,304–201,840 MHz

Tabel 2 – „MUX R2“ juurde kuuluvad sageduskanalid levipiirkondade kaupa.

1 Genf 2006 leping. Regioonide 1 ja 3 osades, sagedusalades 174–230 MHz ja 470–862 MHz pakutava maapealse

digitaalringhäälingu planeerimise regionaalse raadioside konverentsi (RRC-06) lõppaktid,

https://www.riigiteataja.ee/akt/12857979. 2 MUX R1 – esimene digitaalse raadioringhäälinguvõrgu sagedusluba. 3 MUX R2 – teine digitaalse raadioringhäälinguvõrgu sagedusluba.

2

1.4. Konkursiobjekt „MUX R34“ on sagedusluba, mis annab õiguse kasutada raadiosagedusi

üleriigilise ringhäälinguvõrgu teenuse osutamiseks. Sagedusloale lisatakse ringhäälinguvõrgu

raadiosaatjate andmed selliselt, et raadiosaatja sagedus vastab levipiirkonnale nagu toodud

tabelis 3.

Levipiirkond Sageduskanali nr Sagedusvahemik

PÄRNU 10D 214,304–215,840 MHz

TALLINN 10D 214,304–215,840 MHz

KOERU 9B 203,872–205,408 MHz

KOHTLA 9B 203,872–205,408 MHz

ORISSAARE 11C 219,584–221,120 MHz

VALGJÄRVE 8B 196,880–198,416 MHz

Tabel 3 – „MUX R3“ juurde kuuluvad sageduskanalid levipiirkondade kaupa.

1.5. Sagedusloale ringhäälinguvõrgu raadiosaatja lisamisele eelneb vajadusel rahvusvaheline

koordineerimisprotseduur, mida viib läbi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Koordineerimisprotseduur algatatakse peale vormikohase sagedusloa taotluse esitamist

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.

1.6. Koordineerimisvajaduse olemasolul ja enne koordineerimisprotseduuri lõppemist võib

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sagedusloa omaniku soovil väljastada sagedusloa

ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale esialgu madalama võimsusega.

1.7. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab konkursi väljakuulutamise teates info

juba koordineeritud ringhäälinguvõrgu raadiosaatjate kohta.

1.8. Rahvusvaheline kaitse raadiohäirete eest tagatakse peale Rahvusvahelise

Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union – ITU) Raadiobüroo

vastava avaldamismärke ilmumist ITU Raadiobüroo rahvusvahelises ringkirjas (International

Frequency Information Circular – IFIC).

1.9. Peale konkursi lõppu on võimalik sageduskanaleid levipiirkondades ümber vahetada

sõltuvalt vabade sageduste olemasolust ning koordinatsioonitulemustest. Sageduste vahetamist

hindab ning teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

2. Levipiirkondade piirid ning piiride koordinaadid

4 MUX R3 – kolmas digitaalse raadioringhäälinguvõrgu sagedusluba.

3

Joonis 1 – levipiirkondade nimetused ning indikatiivsed piirid.

Levipiirkond „Tallinn“

Jrk Pikkuskraad Laiuskraad

1 026E30 00 59N31 00

2 026E07 00 59N21 00

3 025E38 00 59N15 00

4 025E29 00 59N06 00

5 025E12 00 58N42 00

6 024E08 00 58N42 00

7 023E27 00 58N53 00

8 023E25 22 59N00 58

9 023E29 00 59N11 00

10 023E22 00 59N18 00

11 024E01 43 59N16 34

12 024E13 00 59N24 00

13 024E23 00 59N28 00

14 024E31 06 59N33 58

15 024E48 31 59N33 23

16 025E00 50 59N30 13

17 025E29 00 59N30 00

18 025E30 00 59N38 00

19 025E42 08 59N38 57

20 025E53 29 59N36 13

21 026E02 01 59N36 53

4

Levipiirkond „Pärnu“

Jrk Pikkuskraad Laiuskraad

1 023E28 00 58N53 00

2 024E08 00 58N42 00

3 025E12 00 58N42 00

4 025E15 00 58N38 00

5 025E30 00 58N37 00

6 025E35 00 58N30 00

7 025E32 00 58N22 00

8 025E32 00 58N05 00

9 025E38 20 57N56 30

10 025E18 00 58N05 00

11 025E18 00 58N00 00

12 025E11 00 58N06 00

13 025E04 00 58N03 00

14 024E40 54 57N58 46

15 024E37 02 57N58 08

16 024E22 43 57N54 35

17 024E23 26 57N56 57

18 023E57 30 58N06 45

19 023E44 49 58N20 57

20 023E41 00 58N26 00

21 023E41 00 58N31 00

22 023E31 10 58N34 12

23 023E31 03 58N41 12

24 023E27 48 58N46 37

25 023E27 54 58N53 23

Levipiirkond „Orissaare“

Jrk Pikkuskraad Laiuskraad

1 023E41 00 58N31 00

2 023E31 10 58N34 12

3 023E31 03 58N41 12

4 023E27 48 58N46 37

5 023E27 54 58N53 23

6 023E27 00 58N53 00

7 023E25 22 59N00 58

8 023E10 20 59N01 48

9 022E46 51 58N59 56

10 022E36 20 59N04 44

11 022E04 58 58N55 53

12 022E32 09 58N42 26

13 021E54 21 58N28 30

14 021E55 44 58N17 57

5

15 022E11 57 58N07 27

16 022E00 21 57N58 10

17 022E02 21 57N55 35

Levipiirkond „Valgjärve“

Jrk Pikkuskraad Laiuskraad

1 027E09 00 58N39 00

2 027E34 22 58N29 46

3 027E29 02 58N27 59

4 027E31 10 58N22 24

5 027E29 42 58N20 10

6 027E28 41 58N17 11

7 027E28 39 58N14 11

8 027E30 49 58N11 39

9 027E31 03 58N03 06

10 027E43 06 57N52 25

11 027E35 00 57N51 00

12 027E13 56 57N35 35

13 026E48 26 57N39 05

14 026E33 51 57N35 23

15 026E27 26 57N33 44

16 026E23 33 57N34 48

17 026E19 28 57N36 42

18 026E16 14 57N38 27

19 026E13 57 57N41 20

20 026E11 45 57N43 48

21 026E08 12 57N45 06

22 026E03 17 57N45 12

23 025E58 34 57N46 11

24 025E58 16 57N49 13

25 025E57 09 57N52 11

26 025E51 40 57N52 54

27 025E47 10 57N54 33

28 025E43 32 57N56 02

29 025E37 47 57N56 05

30 025E32 00 58N05 00

31 025E32 00 58N22 00

32 025E35 00 58N30 00

33 026E00 00 58N32 00

34 026E20 00 58N32 00

35 026E50 00 58N35 00

6

Levipiirkond „Kohtla“

Jrk Pikkuskraad Laiuskraad

1 026E30 00 59N31 00

2 026E38 10 59N33 18

3 026E42 48 59N31 44

4 026E46 54 59N29 57

5 026E50 59 59N28 09

6 026E56 09 59N26 55

7 027E02 00 59N26 32

8 027E08 11 59N26 40

9 027E14 22 59N26 46

10 027E20 32 59N26 46

11 027E26 37 59N26 50

12 027E32 19 59N25 50

13 027E38 02 59N25 22

14 027E44 13 59N25 28

15 027E50 01 59N24 31

16 027E54 49 59N24 51

17 028E03 00 59N28 00

18 028E10 01 59N22 33

19 027E53 00 59N15 00

20 027E40 00 59N00 00

21 027E23 00 59N00 00

22 026E57 53 58N53 36

23 026E51 00 58N57 00

24 026E35 00 59N06 00

25 026E20 00 59N15 00

26 026E07 00 59N21 00

Levipiirkond „Koeru“

Jrk Pikkuskraad Laiuskraad

1 026E51 00 58N57 00

2 026E57 53 58N53 36

3 027E08 39 58N42 13

4 027E09 00 58N39 00

5 026E50 00 58N35 00

6 026E20 00 58N32 00

7 026E00 00 58N32 00

8 025E35 00 58N30 00

9 025E30 00 58N37 00

10 025E15 00 58N38 00

11 025E12 00 58N42 00

12 025E29 00 59N06 00

13 025E38 00 59N15 00

7

14 026E07 00 59N21 00

15 026E20 00 59N15 00

16 026E35 00 59N06 00

3. Sagedusloa tehnilised tingimused

3.1. Elektroonilise side ettevõtjast sagedusloa omanikul on kohustus üldkasutatava

elektroonilise side teenuse (edaspidi sideteenus) osutamiseks luua üldkasutatav elektroonilise

side võrk (edaspidi sidevõrk), mis vastab sidevõrgu arhitektuuri ja planeeritavate sideteenuste

poolest rahvusliku, regionaalse või rahvusvahelise standardiorganisatsiooni standarditele toote

nõuetele vastavuse seaduse mõistes.

3.2. Sidevõrgu loomisel kasutatavad seadmed peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiviga 2014/53/EL, raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate

liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv

1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.05.2014, lk 62–106), mida on muudetud määrusega (EL) 2018/1139

(ELT L 212, 22.08.2018, lk 1–122), kehtestatud nõuetele ning peavad olema vastavuses

elektroonilise side seaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse asjakohaste sätetega.

3.3. Sagedusala kasutuse korraldamisel, sidevõrgu loomisel ja sideteenuse osutamisel tuleb

lähtuda Genf 2006 lepingust. Lisaks tuleb lähtuda sagedusala 174–225 MHz kasutust

reguleerivatest Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooni Administratsioonide Konverentsi

(Conférence Européenne des Administrations des Postes et des Télécommunications – CEPT),

Elektroonilise Side Komitee (Electronic Communications Committee – ECC) otsustest,

soovitustest ja tehnilistest raportitest, Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi

(European Telecommunications Standards Institute – ETSI) harmoneeritud standarditest,

rahvusvahelistest kokkulepetest ning Euroopa Liidu otsustest.

3.4. Konkursiobjekti võitja peab pakkuma pakkumuses toodud levialaga ringhäälinguvõrgu

teenust meediateenuste seaduse alusel väljastatud raadioloa omanikule esimese aasta lõpuks

alates sagedusloa saamisest.

3.5. Konkursiobjekti võitja võib viiendast aastast alates sagedusloa saamisest, vähendada

ringhäälinguvõrgu leviala selliselt, et kaetud on minimaalselt 70 protsenti elanikkonnast.

3.6. Kui konkursiobjekti võitja pakkumuses toodud levialaga ringhäälinguvõrgu välja

ehitamine ei ole võimalik rahvusvahelise koordineerimisprotseduuri piiravate tulemuste tõttu,

tuleb välja ehitada pakkumusele lähima levialaga ringhäälinguvõrk, mida rahvusvahelise

koordineerimise tulemused lubavad.

3.7. Konkursiobjekti võitja ei pea ringhäälinguvõrgu ehitamisel kasutama täpselt neid

ringhäälinguvõrgu saatjaid, mida ta konkursi pakkumuses ringhäälinguvõrgu levialaks pakkus

ja mille põhjal konkursi korraldaja arvutas ringhäälinguvõrgu leviga kaetud elanikkonna

protsendi. Kohustus on tagada pakkumuses toodud ringhäälinguvõrgu leviga kaetud

elanikkonna protsent.

3.8. Sagedusloa omanikul on kohustus tagada oma ringhäälinguvõrgus piisav tehniline ressurss

vähemalt nelja avalik-õigusliku raadioteenuse osutaja raadioprogrammi edastamiseks, kui

viimane seda soovib. Avalik-õiguslik raadioteenuse osutaja peab sagedusloa omanikku

kirjalikult teavitama oma raadioprogrammide edastamise soovist vähemalt kuus kuud enne

edastamise alustamist.

1

KINNITATUD

justiits- ja digiministri 17.12.2024 käskkirjaga nr 94

„Avaliku konkursi läbiviimise kord ja tingimused

sagedusalas 174–225 MHz“

Lisa 2

HINDAMISKRITEERIUMID JA HINDAMISMETOODIKA

1. Ringhäälinguvõrgu leviala pakkumuse esitamine ja arvutamine

1.1. Konkursil osaleja peab maapealse digitaalse raadioringhäälinguvõrgu (edaspidi

ringhäälinguvõrk) leviala pakkumuses esitama konkursi korraldajale ringhäälinguvõrgu

raadiosaatjate nimekirja koos tehniliste andmetega, mis plaanitakse esimese aasta lõpuks alates

sagedusloa saamisest välja ehitada, et osutada meediateenuste seaduse alusel väljastatud

raadioloa omanikule ringhäälinguvõrgu teenust. Konkursil osaleja peab eeltoodud info esitama

iga soovitud konkursiobjekti kohta eraldi.

1.2. Ringhäälinguvõrgu raadiosaatjate nimekiri peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1.2.1. asukoha nimetus;

1.2.2. asukoha geograafilised koordinaadid;

1.2.3. sagedus või sageduskanal;

1.2.4. antenni kõrgus maapinnast, m;

1.2.5. antenni polarisatsioon;

1.2.6. antenni peakiire suund;

1.2.7. antenni mudel või kiirgusdiagramm;

1.2.8. efektiivne kiirgusvõimsus (ERP), W.

1.3. Ringhäälinguvõrgu raadiosaatjate tehnilised andmed peavad olema realistlikud ning

arvestama juba rahvusvaheliselt koordineeritud ringhäälinguvõrgu raadiosaatjate tulemustega.

1.4. Konkursi korraldaja arvutab esitatud ringhäälinguvõrgu raadiosaatjate andmete põhjal

ringhäälinguvõrgu leviala, mis näitab ringhäälinguvõrgu leviga kaetud elanikkonna protsenti

kogu elanikkonnast.

1.5. Ringhäälinguvõrgu leviala arvutamisel lähtub konkursi korraldaja järgnevatest

parameetritest:

1.5.1. minimaalne väljatugevus 54 dBµV/m 10 m kõrgusel maapinnast;

1.5.2. levimudel vastavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International

Telecommunication Union – ITU) raadiosidesektori soovitusele ITU-R P.1812, 50% asukohast,

50% ajast;

1.5.3. aluskaartide täpsus minimaalselt 50x50 m.

2. Pakkumuste võrdlemine ja pingerea moodustamine

2.1. Konkursi korraldaja arvutab saadud ringhäälinguvõrgu leviala põhjal leviga kaetud

elanikkonna ning esitab selle protsendina kogu elanikkonnast. Protsent esitatakse täpsusega

kaks kohta peale koma.

2

2.2. Konkursi korraldaja arvestab pingerea moodustamisel ainult nende konkursile esitatud

pakkumustega, mille punkti 2.1 põhjal arvutatud ringhäälinguvõrgu leviga kaetud elanikkonna

protsent ei ole madalam kui 70 protsenti.

2.3 Konkursi korraldaja moodustab konkursile esitatud pakkumustest pingerea, arvestades

punkte 2.1 ja 2.2.

3. Ringhäälinguvõrgu leviga kaetud elanikkonna protsendi arvutuse näide

Osaleja esitab ringhäälinguvõrgu raadiosaatjate nimekirja ühele konkursiobjektile:

Raadiosaatja 1:

Sageduskanal: 7B

Asukoht: Tallinn

Asukoha koordinaadid: 59N28 16 / 24E53 15

Antenni kõrgus maapinnast: 260 m

Polarisatsioon: Vertikaalne

Antenn: Kathrein 75010295, peakiire suund 200°

Efektiivne kiirgusvõimsus (ERP): 2000 W

Raadiosaatja 2:

Sageduskanal: 7B

Asukoht: Kohtla-Nõmme

Asukoha koordinaadid: 59N20 53 / 27E11 48

Antenni kõrgus maapinnast: 220 m

Polarisatsioon: Vertikaalne

Antenn: Kathrein 75010295, peakiire suund 250°

Efektiivne kiirgusvõimsus (ERP): 1000 W

Raadiosaatja 3:

Sageduskanal: 7B

Asukoht: Koeru

Asukoha koordinaadid: 58N58 28 / 26E03 23

Antenni kõrgus maapinnast: 270 m

Polarisatsioon: Vertikaalne

Antenn: Kathrein 75010295, peakiire suund 300°

Efektiivne kiirgusvõimsus (ERP): 3000 W

Raadiosaatja 4:

Sageduskanal: 5D

Asukoht: Tartu

Asukoha koordinaadid: 58N21 43 / 26E42 07

Antenni kõrgus maapinnast: 170 m

Polarisatsioon: Vertikaalne

Antenn: Kathrein 75010295, peakiire suund 310°

Efektiivne kiirgusvõimsus (ERP): 2000 W

Raadiosaatja 5:

Sageduskanal: 6A

Asukoht: Pärnu

Asukoha koordinaadid: 58N22 40 / 24E34 32

3

Antenni kõrgus maapinnast: 170 m

Polarisatsioon: Vertikaalne

Antenn: Kathrein 75010295, peakiire suund 30°

Efektiivne kiirgusvõimsus (ERP): 2000 W

Selle põhjal arvutab konkursi korraldaja ringhäälinguvõrgu leviala:

Arvutatud ringhäälinguvõrgu leviala katab kokku 17 542 km2 maismaast, mille sisse jääb

971 261 inimest, ehk leviga kaetud elanikkonna protsent 971 261 / 1 374 687 = 70,65% kogu

Eesti elanikkonnast.

4. Osalejate pakkumuste võrdlemise ja pingerea moodustamise näide

4.1. Konkursile kvalifitseerub neli osalejat. Osalejad A ja B soovivad kolme konkursiobjekti

ning osalejad C ja D soovivad kahte konkursiobjekti.

4.2. Osalejad esitavad konkursi pakkumuses ringhäälinguvõrgu leviala pakkumused ehk

ringhäälinguvõrgu raadiosaatjate nimekirja.

4.3. Konkursi korraldaja arvutab esitatud andmete alusel ringhäälinguvõrgu leviga kaetud

elanikkonna protsendi.

4.3.1. Osaleja A pakkumuse alusel arvutab konkursi korraldaja esimese konkursiobjekti

ringhäälinguvõrgu leviga kaetud elanikkonna protsentiks 81,09%, teise konkursiobjekti puhul

79,25% ja kolmanda konkursiobjekti puhul 75,46%.

4.3.2. Osaleja B pakkumuse alusel arvutab konkursi korraldaja esimese konkursiobjekti

ringhäälinguvõrgu leviga kaetud elanikkonna protsentiks 80,68%, teise konkursiobjekti puhul

78,95% ja kolmanda konkursiobjekti puhul 74,66%.

4

4.3.3. Osaleja C pakkumuse alusel arvutab konkursi korraldaja esimese konkursiobjekti

ringhäälinguvõrgu leviga kaetud elanikkonna protsentiks 77,30% ja teise konkursiobjekti puhul

72,24%.

4.3.4. Osaleja D pakkumuse alusel arvutab konkursi korraldaja esimese konkursiobjekti

ringhäälinguvõrgu leviga kaetud elanikkonna protsentiks 70,35% ja teise konkursiobjekti puhul

69,25%.

4.4. Konkursi korraldaja koostab konkursile saabunud pakkumustest pingerea. Pingerea

koostamisel võtab konkursi korraldaja arvesse Osaleja A, Osaleja B ja Osaleja C kõik

pakkumused ning Osaleja D ühe pakkumuse. Konkursi korraldaja ei võta arvesse Osaleja D

pakkumust 69,25%, kuna see on madalam kui 70%.

Jrk Osaleja Katvusprotsent

1. Osaleja A 81,09%

2. Osaleja B 80,68%

3. Osaleja A 79,25%

4. Osaleja B 78,95%

5. Osaleja C 77,30%

6. Osaleja A 75,46%

7. Osaleja B 74,66%

8. Osaleja C 72,24%

9. Osaleja D 70,35%

10. Osaleja D 69,25% (punkt 2.2 alusel ei võeta arvesse)

4.5. Pingerea kolm esimest pakkumust esitanud osalejat, Osaleja A pakkumus 81,09%, Osaleja

B pakkumus 80,68% ja Osaleja A pakkumus 79,25%, osutuvad konkursi võitjateks. Pingerea

esimesel kohal olev Osaleja A saab esimesena valida endale ühe konkursiobjekti „MUX R1“

või „MUX R2“ või „MUX R3“. Seejärel valib konkursiobjekti Osaleja B ning Osaleja A-le jääb

valimata konkursiobjekt.

4.6. Osaleja A võitis kaks konkursiobjekti, esimese tingimusega katta esimese aasta lõpuks

minimaalselt 81,09% elanikkonnast ja teise tingimusega katta esimese aasta lõpuks

minimaalselt 79,25% elanikkonnast. Osaleja A võib viiendast aastast alates sagedusloa

saamisest, alandada mõlema ringhäälinguvõrgu leviala selliselt, et leviga on kaetud

minimaalselt 70% elanikkonnast.

4.7. Osaleja B võitis ühe konkursiobjekti, tingimusega katta esimese aasta lõpuks minimaalselt

80,68% elanikkonnast. Osaleja B võib viiendast aastast alates sagedusloa saamisest, alandada

ringhäälinguvõrgu leviala selliselt, et leviga on kaetud minimaalselt 70% elanikkonnast.

1

16.12.2024

Justiits- ja digiministri käskkirja „Avaliku konkursi läbiviimise kord ja tingimused

sagedusalas 174–225 MHz“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Justiits- ja digiministri käskkiri „Avaliku konkursi läbiviimise kord ja tingimused sagedusalas

174–225 MHz“ kehtestatakse elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 91 lõigete 1, 4 ja 5

alusel.

Käskkirja eesmärk on kehtestada avaliku konkursi menetluskord sageduslubade andmiseks

sagedusalas 174–225 MHz (ESS § 91 lõige 1), sealhulgas konkursile kvalifitseerimise nõuded

(ESS § 91 lõige 4) ning ESSi § 91 lõikes 5 nimetatud nõuded üldkasutatava elektroonilise side

võrgule (edaspidi sidevõrk). Käskkirja volitusnormiks ei ole ESS § 91 lõige 6, kuna konkursi

käskkirjaga ei sätestata tagatisraha ega alghinda. Konkursi võitja valitakse niinimetatud

iluduskonkursi teel, see tähendab, kelle ringhäälinguvõrk on kõige parem, mitte kes maksab

kõige rohkem raha.

Käskkirja jõustumisel korraldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA)

avaliku konkursi kolme sagedusloa andmiseks. Konkursi võitjad ehitavad Eestis välja

maapealse digitaalse raadioringhäälinguvõrgu (edaspidi ka ringhäälinguvõrk) ning pakuvad

ringhäälinguvõrgu teenust meediateenuste seaduse alusel väljastatud raadioloa omanikele.

1.1. Sisukokkuvõte

Eestis levib FM1-analoograadio sagedustel 87,5–108 MHz, kus edastatakse kokku 33

raadioprogrammi. Nendest 25 raadioprogrammi leviala on piisavalt suur, et olla kättesaadav üle

50 protsendile elanikkonnast.

Raadioteenuse osutamise tegevusluba ehk raadioluba väljastatakse meediateenuste seaduse

alusel avaliku konkursi korras seitsmeks aastaks. Raadioluba saab väljastada ainult juhul, kui

on olemas vajalik sagedusressurss. 2024. aasta suvel toimunud raadiolubade konkurss2 näitas

ilmekalt, et raadiolubade nõudlus on suurem, kui on olemasolev sagedusressurss.

Eesti riigil pole täna plaanis FM-analoograadiot sulgeda. Digiraadio kasutuselevõtmine

tähendab raadioprogrammi omanikele lisavõimalust FM-analoograadio kõrval.

2022. aasta sügisel esitati TTJA-le raadioturu soov alustada digitaalse raadioringhäälingu (ingl

digital audio broadcasting, edaspidi DAB) standardi DAB+3 katsetamisega sagedusalas 174–

230 MHz, mis on paljudes Euroopa riikides4 juba kasutusele võetud.

TTJA töötas välja ja kinnitas 7. novembril 2022. aastal digiraadio testimise põhimõtted, et

kõigil osapooltel oleks võimalustest ühtne arusaam. Esimene digiraadio testimise sagedusluba

väljastati 2022. aasta novembri lõpus. Testperioodi on turunõudluse tõttu poole aasta kaupa

pikendatud. Praeguste testimispõhimõtete järgi on võimalik digiraadiot testida kuni 2024. aasta

1 FM – sagedusmodulatsioon (ingl frequency modulation). 2 https://ttja.ee/uudised/konkursi-tulemusel-anti-valja-32-raadioluba. 3 DAB+ – digitaalse raadioringhäälingu standardi edasiarendus. 4 https://www.worlddab.org/countries.

2

lõpuni ja seda tähtaega pikendatakse kuni konkursi korras sageduslubade võitjate

ringhäälinguvõrgu kasutusele võtmiseni.

Testimiseks on 2024. aasta novembri seisuga väljastatud kokku seitsme raadiosaatja

sagedusload ning digiraadios levib kokku 27 raadioprogrammi, nendest 15 programmi on uued

ja FM-analoograadios ei levi (R2 Altpop, Duo Gold, Duo Greatest Hits, Duo Country, Duo

Party, Duo Rock, Raadio Kidzone, Elmari Kuld, Elmari Tantsuõhtu, MyHits Dance, Radio

Nostalgia, All the best Radio, Novoe Radio, Narodnoe Radio, Radio Top).

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning TTJA korraldasid ajavahemikul 15.09.–

15.10.2023 avaliku arutelu „Digiraadio kasutuselevõtmise korraldamine ning sagedusala 174–

225 MHz kasutuse planeerimine“5, et saada huvigruppide tagasisidet, kommentaare ja

ettepanekuid nimetatud sagedusala kasutamise edasiseks planeerimiseks.

Selle kohta esitasid oma seisukohad Duo Media Networks OÜ, Kultuuriministeerium,

Northstar Media OÜ, Taevaraadio OÜ, AS All Media Eesti, AS Levira ja Eesti

Rahvusringhääling (ERR). Sellele järgne 29. novembril 2023. aastal kohtumine

huvigruppidega, kus arutati veel kord avaliku arutelu küsimusi ja esitatud vastuseid.

Kuigi kõik raadioprogrammide omanikud ei ole digiraadiost huvitatud, on tagasiside põhjal

ilmne, et raadioturul on digiraadio vastu piisav huvi. Praegu on potentsiaalseid

raadioprogramme rohkem, kui FM-analoograadio sagedusressurss võimaldab katta, ning

raadioprogrammide suhtes tuleb teha valik. Digiraadio oma täiendava sagedusressursiga aitaks

selle probleemi kõrvaldada ning Eesti meediamaastik mitmekesistuks. Digiraadio

kasutuselevõtmine annab raadioprogrammi omanikele lisavõimaluse oma programmiga

eetrisse tulla.

FM-analoograadios levib ühel sagedusel üks raadioprogramm. Sagedusloa omanik on ühtlasi

ka raadioloa omanik. Digiraadios levib ühel sagedusel mitu raadioprogrammi. Nende täpne arv

sõltub kvaliteedist, kuid jääb eelduslikult vahemikku 10 kuni 14. Sagedusloa omanik on

ringhäälinguvõrgu väljaehitaja ja haldaja, kes hakkab ringhäälinguvõrgu teenust pakkuma

raadioloa omanikele nende raadioprogrammide edastamiseks.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 26. oktoobri 2017. aasta määrusega nr 54 „Eesti

raadiosagedusplaan“6 on digiraadio jaoks eraldatud sagedusala 174–240 MHz. Sagedusala

225–240 MHz kasutatakse riigikaitse otstarbel, seega on võimalik digitaalse raadioringhäälingu

jaoks kasutusele võtta sagedusvahemik 174–225 MHz. Sagedusala kasutamiseks on vaja

sagedusluba ning need antakse välja ESSi § 91 alusel korraldatud avaliku konkursiga.

Sagedusala digitaalse raadioringhäälingu kasutust Euroopas (sh naaberriikide kooskõlastusi

sagedusressursi kasutamiseks) reguleerib peamiselt Genfi 2006. aasta leping „Regioonide 1 ja

3 osades, sagedusalades 174–230 MHz ja 470–862 MHz pakutava maapealse

digitaalringhäälingu planeerimise regionaalse raadioside konverentsi (RRC-06) lõppaktid“7.

1.2. Käskkirja ettevalmistaja

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja on koostanud TTJA sagedushalduse talituse juhataja Erko Kulu

(667 2120, [email protected]) ja sagedushalduse talituse ekspert Endrik Kriisa (667 2131,

[email protected]) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM)

5 Avalikud konkursid ja arutelud | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (ttja.ee) 6 RT I, 01.12.2023, 8. 7 RT II 2007, 14, 44.

3

sideosakonna peaspetsialist Liisi Moks (639 7665, [email protected]). Käskkirjale on

juriidilise ekspertiisi teinud MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]). Käskkirja eelnõud ja seletuskirja on keeletoimetanud

Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide (5366 8522,

[email protected]).

2. Käskkirja sisu ja võrdlev analüüs

Punktis 1 sätestatakse käskkirja kehtestamise eesmärk.

Punktis 2 sätestatakse avaliku konkursiobjektid.

Tulenevalt Genfi lepingust ning riikidevahelisele sagedusala 174–225 MHz sagedusjaotusele

on Eestis võimalik väljastada kuni viis üleriigilist sagedusluba. Genfi leping annab sagedusala

kasutamisele üldised raamtingimused, kuid enne saatejaamade kasutamist on tarvis tehnilised

tingimused naaberriikidega kooskõlastada.

Digiraadio näol on tegemist uue tehnoloogia ja teenusega, seega pole teada kui hästi see teenus

raadiojaamade poolt kasutusele võetakse ning kui suur pikaajaline huvi selle vastu on.

Avaliku konsultatsiooni käigus esitati arvamusi, et piisab alustuseks ühest kuni kolmest

üleriigilisest võrgust, kuid eelnõu esimesel kooskõlastusringil saadud tagasisidest nähtus (vt

tagasisidet seletuskirja lisa), et huvi on väga suur ja vajadus oleks kolme üleriigilise võrgu

järele.

Arvestades Genfi lepingust tulenevast vajadusest koordineerida sagedusala kasutus

naaberriikidega ning digiraadio kui uue teenuse algust ja esimese kooskõlastusringi tagasisidet,

otsustasid eelnõu koostajad panna konkursile kolm üleriigilist sagedusluba.

Tulevikus, kui turult tuleb nõudlus ja Genfi lepingust tulenevalt on TTJA

koorinatsiooniläbirääkimised teiste riikidega edukalt tehtud rohkemate sageduste osas, siis

saame anda avaliku konkursiga ka järgmised sagedusload.

Konkursiobjektid on kolm sagedusluba, igaüks nendest annavad sagedusloa omanikule õiguse

kasutada sagedusi sagedusalas 174–225 MHz üleriigilise ringhäälinguvõrgu teenuse

osutamiseks.

Konkursiobjekti „MUX R1“8 juurde kuuluvad sageduskanalid levipiirkondade kaupa:

Levipiirkond Sageduskanali nr Sagedusvahemik

PÄRNU 6A 181,168–182,704 MHz

TALLINN 7B 189,872–191,408 MHz

KOERU 7B 189,872–191,408 MHz

KOHTLA 7B 189,872–191,408 MHz

ORISSAARE 7A 188,160–189,696 MHz

VALGJÄRVE 5D 179,296–180,832 MHz

8 MUX R1 – esimene digitaalse raadioringhäälinguvõrgu sagedusluba.

4

Konkursiobjekti „MUX R2“9 juurde kuuluvad sageduskanalid levipiirkondade kaupa:

Levipiirkond Sageduskanali nr Sagedusvahemik

PÄRNU 10B 210,880–212,416 MHz

TALLINN 10B 210,880–212,416 MHz

KOERU 7D 193,296–194,832 MHz

KOHTLA 7D 193,296–194,832 MHz

ORISSAARE 11A 216,160–217,696 MHz

VALGJÄRVE 8D 200,304–201,840 MHz

Konkursiobjekti „MUX R3“10 juurde kuuluvad sageduskanalid levipiirkondade kaupa:

Levipiirkond Sageduskanali nr Sagedusvahemik

PÄRNU 10D 214,304–215,840 MHz

TALLINN 10D 214,304–215,840 MHz

KOERU 9B 203,872–205,408 MHz

KOHTLA 9B 203,872–205,408 MHz

ORISSAARE 11C 219,584–221,120 MHz

VALGJÄRVE 8B 196,880–198,416 MHz

Täpsemad konkursiobjektide kirjeldused ja tehnilised tingimused sätestatakse käskkirja lisas 1

(vt lisa 1 selgitust).

Samas punktis sätestatakse, et konkursiobjekti võitjad selgitatakse välja käskkirja lisas 2

sätestatud hindamiskriteeriumite ja -metoodika alusel (vt lisa 2 selgitust).

Iga konkursil osaleja võib saada maksimaalselt kolm konkursiobjekti.

Punktis 3 sätestatakse nõuded konkursi väljakuulutamise teatele, mis avaldatakse väljaandes

Ametlikud Teadaanded ja konkursi korraldaja veebilehel.

Konkursi väljakuulutamise teade sisaldab konkursi korraldaja nime ja kontaktisiku andmeid,

teavet konkursile pandavate sageduslubade kohta ning riigilõivu tasumise suurust ja korda.

Teates tuuakse ära ka osaleja kvalifitseerimise tingimused, vormistus- ja keelenõuded ning

avalduste esitamise viis, koht ja tähtpäev. Informeeritakse ka lisateabe saamise võimalusest.

Lisaks on jäetud võimalus kehtestada muid tingimusi, kui selleks peaks vajadus tekkima.

Punktis 4 sätestatakse selgituste andmise kord. Konkursi kohta on võimalik osalejal esitada

küsimusi vähemalt kolm tööpäeva enne konkursil osalemise avalduse esitamise tähtpäeva.

Küsimused esitatakse konkursi korraldaja kontaktisikule ning küsimused ja vastused

avaldatakse konkursi korraldaja ehk TTJA veebilehel.

Lisaks sätestatakse osalejale võimalus küsida konkursi korraldajalt ringhäälinguvõrgu leviga

kaetud elanikkonna protsenti. Selleks esitab osaleja konkursi korraldajale ringhäälinguvõrgu

raadiosaatjate nimekirja koos tehniliste andmetega vastavalt käskkirja lisale 2. Konkursi

korraldaja arvutab esitatud andmete põhjal elanikkonna protsendi ja teatab selle osalejale viie

tööpäeva jooksul alates protsendi kohta küsimisest.

9 MUX R2 – teine digitaalse raadioringhäälinguvõrgu sagedusluba. 10 MUX R3 – kolmas digitaalse raadioringhäälinguvõrgu sagedusluba.

5

Sellega soovitakse vältida olukorda, kus osaleja teeb elanikkonna protsendi kohta enda

arvutused, kuid need ei lange kokku konkursi korraldaja andmetega ning konkursist langetakse

välja liiga väikese protsendi tõttu.

Osalejal võimaldatakse nimetatud protsenti küsida kahel korral ja vähemalt viis tööpäeva enne

avalduse esitamise tähtpäeva, et konkursi korraldajal oleks piisavalt aega arvutusi teha ja

õigeaegselt vastata. Õigus küsida protsenti kahel korral on sätestatud kahel põhjusel. Esiteks,

et osaleja kaaluks hoolikalt oma ringhäälinguvõrgu planeeringut ja seejärel küsiks korraldajalt

ringhäälinguvõrguga leviga kaetud elanikkonna protsenti. Teiseks, et vältida konkursi

korraldaja koormamist päringutega, kuna igale taolisele päringule vastamine nõuab aega.

Punktis 5 kehtestatakse nõuded konkursil osalejale.

Peale ESSi § 91 lõikes 3 sätestatud nõuete peab osaleja olema ka registreeritud Euroopa

Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni äriregistris või muus Euroopa

samaväärses registris näiteks Soome samaväärses registris.

Lisaks peab osaleja vastama käskkirjas toodud nõuetele. Konkursil osaleja netovara peab

vastama avalduse esitamise ajaks viimase lõppenud majandusaasta kinnitatud aruandele,

lähtudes äriseadustikus või asukohariigi õigusaktis sätestatud nõuetest. Netovara vastavust

kontrollitakse viimase lõppenud majandusaasta seisuga (üldjuhul avalduse esitamisele

eelnenud kalendriaasta seisuga) äriregistri andmete põhjal.

Kui avalduse esitamise ajaks ei ole viimase lõppenud majandusaasta aruande kinnitamise

tähtpäev õigusaktide kohaselt saabunud, lähtub konkursi korraldaja eelviimase lõppenud

majandusaasta aruandest. See erisus on sätestatud käskkirja punktis 5.2.

Äriseadustiku § 179 lõike 4 ja § 334 lõike 2 kohaselt on osaühingul ja aktsiaseltsil

majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtaeg kuus kuud arvates majandusaasta

lõppemisest. Seega, kui konkursile avalduse esitamise tähtpäev on näiteks 20.02.2025, siis

hindab konkursi korraldaja osaleja netovara vastavust 2023. aasta majandusaasta aruande järgi,

kuna 2024. aasta majandusaasta kohta aruande esitamise kohustust veel tekkinud ei ole. Kui

konkursile avalduste esitamise tähtpäev on 31.07.2025, siis hindab konkursi korraldaja osaleja

netovara vastavust 2024. aasta majandusaasta aruande järgi, kui ettevõtja majandusaasta kattub

kalendriaastaga.

Osalejal peab olema tehniline kompetentsus ja võimekus sidevõrku välja ehitada ja hallata.

Lisaks peab osaleja viimase lõppenud majandusaasta üldkasutatava elektroonilise side teenuse

(edaspidi sideteenus) müügitulu olema vähemalt 1 000 000 eurot. Sellega soovitakse tagada, et

konkursile tulevad sideettevõtjad, kes suudavad esitada realistliku pakkumuse ning võidu korral

ringhäälinguvõrgu kiiresti välja ehitada ja pakkuda ringhäälinguvõrgu teenust meediateenuste

seaduse alusel väljastatud raadioloa omanikule. Konkursi võitja(d) peavad ehitama välja täiesti

uue ringhäälinguvõrgu, mis eeldab kulusid mastidele, seadmetele, kaablitele jne. Seega meie

hinnangul peaks olema 1 000 000 eurose käibega ettevõte võimeline ringhäälinguvõrgu välja

ehitama eesmärgiks seatud tähtajaks. Müügitulu kontrollib TTJA majandusaasta aruandest.

Punktiga 5.3 sätestatakse õiglase konkurentsi tagamise eesmärgil, et ühest kontsernist võib

konkursil osaleda ainult üks osaleja. Selle piirangu sätestamisega välditakse olukorda, kus ühest

kontsernist osalejad võivad kokku leppides hakata oma pakkumustega manipuleerima.

Punktis 6 sätestatakse nõuded avaldusele ja nimetatakse kvalifitseerimiseks vajalikud

dokumendid (osaleja sooviavaldus, nõusolek päringuks Maksu- ja Tolliametile, volikiri) ja

andmed (osaleja nimi, registrikood, aadress).

6

Eestis registreeritud ettevõtete info on avalikult leitav e-äriregistrist11, kuid juhul kui konkursil

soovib osaleda väljaspool Eestit registreeritud sideettevõte, peab ta avaldusele lisama kõik

vajalikud dokumendid ja muu info, mis aitab konkursi korraldajal kontrollida osaleja vastavust

konkursi tingimustele. Sellega soovitakse vältida olukorda, kus sideettevõtja asukohamaa

ametlike kinnituste hankimine võib ettearvamatult aega võtta.

Osaleja peab muu hulgas esitama kirjeldava info oma plaanide kohta ringhäälinguvõrgu

väljaehitamiseks. Sellega soovitakse näha, kas osaleja on ringhäälinguvõrgu ehitamise plaanid

läbi mõelnud ja kas tal on visioon, kuhu ja millises tempos edasi liikuda.

Kuna konkursi võitja valimiseks võrreldakse ringhäälinguvõrgu leviga kaetud elanikkonna

protsenti, esitab osaleja ringhäälinguvõrgu leviala pakkumuse, mis sisaldab ringhäälinguvõrgu

raadiosaatjate nimekirja koos tehniliste andmetega vastavalt käskkirja lisale 2.

Konkursi korraldaja arvutab osaleja pakkumuse ehk ringhäälinguvõrgu raadiosaatjate nimekirja

tehniliste andmete järgi välja ringhäälinguvõrgu leviga kaetud elanikkonna protsendi. Täpsem

arvutusmetoodika on toodud käskkirja lisas 2.

Osaleja esitab iga soovitud konkursiobjekti kohta eraldi pakkumuse.

Kuna konkursi võitja valimisel lähevad arvesse ainult pakkumused, mis katavad vähemalt 70%

elanikkonnast, kantakse avaldusele punkt, et osaleja on sellest teadlik.

Seda, kas pakkumus katab vähemalt 70% elanikkonnast, saab osaleja kontrollida käskkirja

punktis 4.4 sätestatud päringuga.

Sätestatakse ka nõue, et võõrkeelsed dokumendid tuleb tõlkida eesti keelde.

Punktis 7 sätestatakse avalduse esitamise nõuded.

Konkursil osalemise avaldus tuleb esitada digiallkirjastatuna e-posti teel või allkirjastatult

kinnises pakendis konkursi väljakuulutamise teates märgitud tähtpäevaks.

Sätestatakse, et avalduse esitamise tähtaeg ei või olla lühem kui 30 kalendripäeva alates

konkursi väljakuulutamisest.

Allkirjastatult kinnises pakendis saadetava või esitatava avalduse pakendile märgitakse osaleja

nimi, äriregistri kood ja kontaktandmed.

Samas sätestatakse osalejale võimalus enne avalduse esitamise tähtpäeva oma avaldus tagasi

võtta.

Punktis 8 sätestatakse avalduste läbivaatamise ja osalejate kvalifitseerimise nõuded.

TTJA kontrollib tähtpäevaks laekunud avalduste vastavust konkursi tingimustele. Kui osaleja

ei vasta kvalifitseerimise nõuetele, siis ta kõrvaldatakse konkursilt. Konkursile kvalifitseeritud

ja mittekvalifitseeritud osalejatele saadetakse selle kohta TTJA otsus.

Punktis 9 sätestatakse pakkumuste võrdlemise kord ja avaliku konkursi võitjate

väljaselgitamise põhimõtted ning konkursiobjektide valimise kord.

11 https://ariregister.rik.ee.

7

Konkursi korraldaja võrdleb kõiki kvalifitseeritud osalejate esitatud pakkumusi käskkirja lisas 2

toodud hindamismetoodika alusel (vt lisa 2 selgitust) ja moodustab pakkumuste pingerea.

Konkursiobjektide valimist alustab pingerea esimesel postistioonil olev osaleja, tema valikud

on konkursiobjektid: „MUX R1“ või „MUX R2“ või „MUX R3“. Esmalt valib konkursiobjekti

pingerea esimesel positsioonil olev osaleja, seejärel pingerea teisel positsioonil olev osaleja

ning pingerea kolmandal positsioonil olevale osalejale jääb valimata jäänud konkursiobjekt.

Konkursi korraldaja tunnistab pingerea kolm paremat pakkumust teinud osalejat võitjateks ning

kinnitab nende valitud konkursiobjektid. Teate selle kohta edastab konkursi korraldaja

konkursil osalejatele kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

Kui moodustatud pingereas on alla kolme pakkumuse (näiteks kaks pakkumust), siis jääb

kolmas konkursiobjekti välja andmata.

Punktis 10 sätestatakse sagedusloa andmise korra.

Sagedusloa saamiseks esitavad konkursi korraldaja otsuses nimetatud konkursiobjekti võitjad

konkursi korraldajale sagedusloa taotluse kolme päeva jooksul alates TTJA otsuse

kättesaamisest.

Konkursi võitjal on kohustus lisada sagedusloa taotlusele iga võidetud konkursiobjekti kohta

vähemalt üks ringhäälinguvõrgu raadiosaatja, et oleksid täidetud ESSi § 11 lõikes 4 toodud

sagedusloa andmiseks vajalikud tingimused ja nõuded.

TTJA kontrollib sagedusloa taotluses olevate ringhäälinguvõrgu raadiosaatjate rahvusvahelise

koordineerimise vajadust. Juhul kui koordineerimist peetakse vajalikuks, määrab TTJA

tingimused (reeglina efektiivse kiirgusvõimsuse langetamine), millega on võimalik kohe

sagedusluba väljastada. Kui koordineerimisprotseduur lõpeb edukalt, on võimalik sagedusluba

muuta.

Riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 9 lõige 1 sätestab, et riigilõiv tasutakse enne toimingu

tegemise taotlemist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. RLS § 9 lõikest 1 sätestatud

seadusereservatsiooni nõude täidavad ESS § 13 lõiked 6 ja 7 ning § 14 lõige 1 punkt 10 –

sagedusloa andmine otsustatakse pärast riigilõivu laekumist.

TTJA saadab konkursi võitjale riigilõivu tasumise teate vastavalt ESS § 13 lõikele 6. Vajadusel

kooskõlastatakse sagedusloa tingimused ESSi § 13 lõike 31 alusel ka Terviseametiga. Pärast

kooskõlastuse saabumist ja riigilõivu tasumist väljastab TTJA konkursi võitjale sagedusloa

vastavalt ESS § 13 lõikele 7.

Ühtlasi sätestatakse, et kui konkursi võitja ei tasu ettenähtud riigilõivu, tunnistatakse konkursi

korraldaja otsus selle osaleja kohta kehtetuks, ning valitakse uueks võitjaks osaleja, kelle

pakkumus oli pingereas järgmine.

Punktis 11 sätestatakse konkursi lõppemise alused ja konkursi võitjatest teavitamise kord.

Pärast sageduslubade andmist konkursi võitjatele avalikustab korraldaja konkursi tulemused

kümne tööpäeva jooksul alates vastava otsuse tegemisest samades väljaannetes, kus avaldati

konkursi väljakuulutamise teade. Vajadus konkursil osalenud pakkujad avalikustada tuleneb

eesmärgist korraldada võimalikult läbipaistev konkurss.

Punktis 12 esitatakse käskkirja lõppsätted, kus sätestatakse, et käskkirja põhjendused ja

kaalutlused on tood käesolevas seletuskirjas.

8

Käskkirja lisas 1 kirjeldatakse täpsemalt konkursiobjektid ja sätestatakse nende tehnilised

tingimused, mis on kooskõlas Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International

Telecommunication Union – ITU) ja Euroopa postside- ja telekommunikatsiooni

administratsioonide konverentsi (Conférence Européenne des Administrations des Postes et des

Télécommunications – CEPT) regulatsioonidega ning riikide vahel sõlmitud

koordinatsioonilepingute nõuetega.

Konkursiobjektid kasutavad raadiosagedusi 174–225 MHz sagedusalas, kuid täpsed sagedused

on jaotatud levipiirkondade kaupa (vaata tabeleid 1, 2 ja 3). TTJA kontrollib enne sagedusloa

andmist või muutmist iga ringhäälinguvõrgu raadiosaatja rahvusvahelise koordineerimise

vajadust. TTJA on juba algatanud mitu koordineerimist, mis aitavad konkursil osalejatel

planeerida oma võrgu väljaehitamist. Info selle kohta avaldatakse koos konkursi

väljakuulutamise teatega.

Kui konkursi võitja soovib tulevikus sagedusloal märgitud konkreetseid sagedusi muuta, on see

võimalik, kui koordinatsioonitulemused muutmist võimaldavad. Sellega sagedusloa omanik

sagedusressurssi juurde ei saa, kuid ringhäälinguvõrgu tehnilisi andmeid on võimalik

naaberriikide sageduskasutuse ja koordinatsioonitulemuste põhjal paindlikumalt muuta.

Sätestatakse, et konkursiobjekti võitja peab pakkumuses toodud levialaga ringhäälinguvõrgu

välja ehitama ning meediateenuste seaduse alusel väljastatud raadioloa omanikule

kättesaadavaks tegema esimese aasta lõpuks alates sagedusloa saamisest. Viiendal aastal võib

konkursiobjekti võitja vähendada ringhäälinguvõrgu leviala selliselt, et kaetud on minimaalselt

70 protsenti elanikkonnast.

Näiteks kui konkursiobjekti võitja esitas konkursil ringhäälinguvõrgu leviala pakkumuse (koos

ringhäälinguvõrgu raadiosaatjate nimekirjaga), mille alusel TTJA arvutas, et ringhäälinguvõrgu

leviga kaetakse 75 protsenti elanikkonnast, peab võitja esimese aasta lõpuks raadioloa

omanikule kättesaadavaks tegema ringhäälinguvõrgu, mille levi katab 75 protsenti

elanikkonnast, ja ta peab sellist kaetuseprotsenti hoidma neljanda aasta lõpuni.

Viiendast aastast võib konkursiobjekti võitja vähendada ringhäälinguvõrgu leviala selliselt, et

kaetud on minimaalselt 70 protsenti elanikkonnast ehk siinse näite järgi 75 protsendilt 70

protsendile.

Ringhäälingu jaoks on võimalikult suur leviala üks kõige olulisemaid näitajaid. Kuna sagedusi

ei anta välja rahalise oksjoni korras, kehtestatakse sageduslubadele minimaalse leviga kaetuse

tingimused. Minimaalne leviga kaetuse (70 protsenti elanikkonnast) eesmärgiks on tagada

sagedusressursi eesmärgipärane kasutamine. Ringhäälingu sisuline mõte on ulatuda

võimalikult laialdase kuulajaskonnani. 70 protsendi saavutamiseks piisaks minimaalselt nelja

suurima maakonna katmisest.

Harjumaal elab 47,02%, Tartumaal 11,96%, Ida-Virumaal 9,62%, Pärnumaal 6,39%, Lääne-

Virumaal 4,33%, Viljandimaal 3,31%, Raplamaal 2,49%, Võrumaal 2,48%, Saaremaal 2,33%,

Järvamaal 2,19%, Valgamaal 2,03%, Jõgevamaal 1,99%, Põlvamaal 1,74%, Läänemaal 1,5%

ning Hiiumaal 0,61% Eesti elanikkonnast.

Kuna digiraadio on uus teenus, mida riik ei rahasta, tuleb arvestada mõningase ebakindlusega

selle teenuse püsimajäämisel kaugemas tulevikus. Seetõttu otsustati kehtestada pakkumuses

esitatud ringhäälinguvõrgu leviga kaetud elanikkonna protsent kohustuslikuna kuni neljanda

aasta lõpuni, misjärel hakkab kehtima minimaalselt 70 protsendi elanikkonna leviga kaetuse

9

kohustus. Kui digiraadio teenus on äriliselt edukas ning elanikkond võtab selle vastu, ehitatakse

turu soove arvestades kindlasti ka ringhäälinguvõrk laiemalt välja.

Juhul kui väljastatud sagedusloa tingimustes toodud arvutuslikku elanikkonna leviga kaetuse

protsenti ei ole võimalik rahvusvahelise koordineerimisprotseduuri piiravate tulemuste tõttu

tagada, tuleb tagada elanikkonna leviga kaetuse lähim protsent, mida rahvusvahelise

koordineerimise tulemused lubavad. Näiteks kui konkursi võitja ringhäälinguvõrgu leviala

pakkumuse tulemusel oleks leviga kaetud 75 protsenti elanikkonnast, aga ebasoodsa

koordineerimise tõttu ei ole võimalik seda saavutada, tuleb välja ehitada võrk, mille arvutuslik

elanikkonna leviga kaetus oleks võimalikult lähedal 75 protsendile.

Sätestatakse ka, et konkursi võitjale ei muutu ringhäälinguvõrgu leviala pakkumusel esitatud

ringhäälinguvõrgu raadiosaatjate nimekiri kohustuslikuks, kuna võrgu väljaehitamise plaanid

võivad aja jooksul muutuda ning samuti ei ole ette teada rahvusvahelise

koordineerimisprotseduuri tulemusi. Kohustus on tagada pakkumuses toodud

ringhäälinguvõrgu leviga kaetud elanikkonna protsent.

Sagedusloa omanik peab avalik-õigusliku raadioteenuse osutaja soovil tagama vähemalt nelja

raadioprogrammi edastamise. Avalik-õigusliku raadioteenuse osutaja peab sagedusloa

omanikule kirjalikult teatama oma raadioprogrammide edastamise soovist vähemalt kuus kuud

enne edastamise alustamist. See on sisult sarnane juba kehtivale digitelevisioonis kehtivale

tingimusele (ESS § 901 multipleksimisteenuse osutamise erinõue).

Käskkirja lisaga 2 sätestatakse konkursiobjekti võitja väljaselgitamiseks vajalikud

hindamiskriteeriumid ja hindamismetoodika.

FM-analoograadio ringhäälinguvõrgu teenus on suunatud raadioprogrammide tootjatele, kellel

on raadioteenuse tegevusluba ja kes soovivad vastavas võrgus oma raadioprogrammi edastada.

Ringhäälinguvõrgu üks olulisemaid näitajaid on selle leviala ehk kui suure osa riigi

territooriumist või elanikkonnast suudab võrk vastuvõtusignaaliga katta.

Digitaalse raadioringhäälinguvõrgu kui uue teenuse jaoks on esmatähtis levida seal, kus

paiknevad inimesed, ning seejärel ülejäänud osal riigi territooriumist. Seetõttu otsustati

kasutada digitaalse raadioringhäälinguvõrgu sageduslubade andmisel hindamiskriteeriumina

ringhäälinguvõrgu leviga kaetud elanikkonna protsenti.

Osaleja teeb pakkumuse, millise ringhäälinguvõrgu leviala ta soovib esimese aasta lõpuks välja

ehitada. Ringhäälinguvõrk koosneb raadiosaatjatest (saateantenni asukoht, kõrgus maapinnast,

efektiivne kiirgusvõimsus jms andmed, toodud lisa 2 punktis 1.2). Nende raadiosaatjate

andmete põhjal arvutab konkursi korraldaja ringhäälinguvõrgu leviala ehk ringhäälinguvõrgu

leviga kaetud elanikkonna protsendi kogu Eesti elanikkonnast, mis näitab, kui palju inimesi

sellesse levialasse jääb. Konkursi korraldaja kasutab protsendi arvutamiseks Statistikaameti

andmeid.

Punktis 1.5 toodud leviala arvutamise põhimõtted põhinevad peamiselt Euroopa

Ringhäälingute Liidu (The European Broadcasting Union, EBU) soovitusel Tech 339112

autosõiduks sobiva kasuliku väljatugevuse kohta.

12 EBU TECH 3391 „GUIDELINES FOR DAB NETWORK PLANNING“,

https://tech.ebu.ch/docs/tech/tech3391.pdf

10

Konkursi korraldaja arvutab osaleja esitatud ringhäälinguvõrgu raadiosaatjate andmete põhjal

ringhäälinguvõrgu leviga kaetud elanikkonna protsendi kogu elanikkonnast ja moodustab

pakkumuste pingerea. Protsent esitatakse täpsusega kaks kohta peale koma.

Pingerea moodustamisel arvestab konkursi korraldaja ainult nende osalejate pakkumustega,

mille põhjal arvutatud ringhäälinguvõrgu leviga kaetud elanikkonna protsent ei ole madalam

kui 70. Sellega soovitakse tagada sagedusala minimaalne efektiivse kasutamise tingimus.

Näide protsendi arvutamise, mitme osaleja pakkumuste võrdlemise ja pingerea moodustamise

kohta on sätestatud käskkirja lisa 2 punktis 4.

3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusele

Käskkiri ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Käskkirja mõjud

Käskkirja rakendamisega ei kaasne sotsiaalset ega demograafilist mõju, samuti mõju riigi

julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse

korraldusele ega ka elu- ja looduskeskkonnale.

Käskkirja rakendamisega kaasneb majanduslik mõju, kuna käskkirjas sätestatud konkursi

tulemusel antakse sideettevõtjate kasutusse seni Eestis püsiva kasutuseta sagedusala, mis loob

võimalused digiraadio arenguks ning uue teenuse kasutusele võtmiseks. Selle tulemusena

raadioringhäälingu sektor mitmekesistub, kuna uute raadioprogrammide üle-eestiliseks levikuks

on loodud paremad tingimused.

5. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja käskkirja rakendamise

eeldatavad tulud

Käskkirja rakendamine ei nõua täiendavaid riigieelarve vahendeid. Samas luuakse eeldused

sagedusloa andmise ning selle iga-aastase pikendamise eest võetava riigilõivu laekumiseks

riigieelarvesse. Aastane riigilõivu suurus arvutatakse riigilõivuseaduse § 206 lõike 2 punkti 1 ja

lisa 3 punktide 12.8–12.14 sätestatud määra alusel sõltuvalt ringhäälingu saatejaamade arvust ja

kiirgusvõimsusest. Näiteks on aastane riigilõiv kuue raadiosaatja eest, igaühe kiirgusvõimsus

vahemikus 100 kuni 1000 vatti, riigilõivuseaduses toodud riigilõivumäära järgi 4536 eurot.

6. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub üldises korras.

7. Käskkirja kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Käskkirja eelnõu esitati kahel korral eelnõude infosüsteemi (EIS nr 24-1060) kaudu

kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Siseministeeriumile

ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ringhäälingute Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liidule ning Eesti Rahvusringhäälingule.

Käskkirja eelnõu esimesele kooskõlastusringile (EISi nr 24-1060) esitasid märkused

Kultuuriministeerium ja Rahandusministeerium. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu

märkusteta. Eelnõule esitasid oma arvamuse Eesti Ringhäälingute Liit, Eesti Infotehnoloogia

ja Telekommunikatsiooni Liit ning Eesti Rahvusringhääling.

11

Käskkirja eelnõu esitati teist korda EISi kaudu kooskõlastamisele, kuna eelnõu esimesel

kooskõlastusringil esitatud märkuste arvestamisel muudeti konkursiga antavate sageduslubade

arvu (kahelt kolmele) ja ringhäälinguvõrgu leviga kaetud elanikkonna protsendi nõuet (50%-lt

70%-le).

Eelnõu teisele kooskõlastusringile märkusi ei esitatud. Rahandusministeerium, ja

Siseministeerium kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.

Eesti Ringhäälingute Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ning Eesti

Rahvusringhääling ei esitanud eelnõule arvamust.

Ülevaade käskkirja eelnõu esimese kooskõlastusringi märkuste ja arvamuste arvestamisest ning

mittearvestamisest on toodud seletuskirja lisas.

1

Justiits- ja digiministri käskkirja „Avaliku konkursi läbiviimise

kord ja tingimused sagedusalas 174–225 MHz“

eelnõu seletuskiri

Lisa

Justiits- ja digiministri käskkirja „Avaliku konkursi läbiviimise kord ja tingimused sagedusalas 174–225 MHz“ eelnõu kooskõlastustabel

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud

Kultuuriministeerium (29.10.2024 nr 1-12/1182-2)

Teeme ettepaneku täiendada konkursi hindamiskriteeriume punktiga, mille alusel

võrdsete pakkumiste korral oleks eelistatud pakkuja, kes meediateenuste seaduse

mõistes ei ole raadioteenuse osutaja.

Ettepanekut on arvestatud.

Täpsustus: selle ettepanekuga on käskkirja

eelnõus juba arvestatud, kuna konkursil osaleja

viimase lõppenud majandusaasta sideteenuse

müügitulu peab olema vähemalt 1 miljon eurot

(punkti 5.1.5), mis sisuliselt välistab, et konkursile

saab osalema tulla ettevõtja, kes ei ole

sideettevõtja.

Rahandusministeerium (07.11.2024 nr 1.1-11/4674-2)

Justiits- ja digiministri käskkirja „Avaliku konkursi läbiviimise kord ja tingimused

sagedusalas 174–225 MHz“ eelnõu punkt 10 reguleerib muuhulgas ka riigilõivu

maksmist, st selle tasumise korda. Üldreeglina reguleerib riigilõivu tasumise korda

riigilõivuseadus (edaspidi RLS), kuid RLS § 9 lõige 1 võimaldab RLS-st ka kõrvale

kalduda: „Riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.“ Antud juhul kavandatakse RLS-s sätestatud tasumise korrast kõrvale

kaldumist mitte seadusega, vaid eelmainitud justiits- ja digiministri käskkirjaga, mille

punkti 10 kohaselt toimub riigilõivu tasumine pärast toimingu tegemise taotlemist. Kui

riigilõiv tähtaegselt ei laeku, siis tunnistatakse kehtetuks senine otsus, millega kinnitati

konkursivõitja, ning võitja staatus läheb punkti 10.5 kohaselt osalejale, kelle pakkumus

pingereas oli järgmine.

Ettepanekut on arvestatud.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja on muudetud.

Täpsustus: RLS § 9 lõikest 1 sätestatud

seadusereservatsiooni nõude täidavad ESS § 13

lõiked 6 ja 7 ning § 14 lõige 1 punkt 10 –

sagedusloa andmine otsustatakse pärast riigilõivu

laekumist.

2

Kõnealune käskkiri antakse elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 91 lõigete 1, 4

ja 5 alusel, kuid paraku nendest volitusnormidest ei nähtu ministrile sõnaselget õigust

reguleerida sagedusloa andmise eest tasumisele kuuluva riigilõivu tasumise korda.

Teisalt, on küsitav, kas tasumise korra kehtestamise delegeerimine ministrile on

üleüldse kooskõlas põhiseaduse §-s 113 sätestatud range seaduse reservatsiooni

nõudega. Riigikohus on 1. juuli 2008 lahendi nr 3-4-1-6-08 punktis 40 sedastanud, et

„PS §-st 113 tulenev avalik-õigusliku rahalise kohustuse seadusega sätestamise nõue

tähendab seda, et avalik-õigusliku rahalise kohustuse elemendid peavad olema

kindlaks määratud seaduses. Nende elementide hulka võivad kuuluda kohustuse

tekkimise alus ja kohustatud subjekt, kohustuse ulatus või selle suuruse määramise

tingimused, tasumise või sissenõudmise kord ja muud vastava kohustuse olemuslikud

tunnused.“ See on ka põhjus, miks RLS § 9 lõike 1 kohaselt toimub RLS-s sätestatud

tasumise korrast kõrvale kaldumine seadusega.

Palume selgitada, millise ESS § 91 lõigetes 1, 4 ja 5 sätestatud normiga on muuhulgas

hõlmatud riigilõivu tasumise korra täpsustamine ministri käskkirja tasandil ning

palume veenduda kõnealuse regulatsiooni põhiseaduspärasuses. Mööname, et

valdkondlik omapära võib tingida vajaduse RLS-st kõrvale kalduda, kuid sellisel juhul

peaks see toimuma seaduse tasandil.

Eesti Ringhäälingute Liit (04.11.2024 e-mail)

Võttes arvesse, et Eestis on praegu FMs 34 raadiojaama ning kaks DAB multipleksi

võimaldavad edastada 25-28 raadiojaama, samas on DAB pilootprojekti käigus

ilmnenud, et huvitatud osapooli on veel võiks käesoleval konkursil välja anda kolme

võrgu sagedused. Vastasel juhul võib juhtuda, et konkursi lõppedes on kogu ressurss

kohe täielikult kasutuses ning peab hakkama kohe ettevalmistama uut konkurssi, mis

on mõttetu halduskoormus nii TTJA-le kui ka konkursil osalejatele. Lisaks on tulevase

teenuse hind tõenäoliselt soodsam, kui jagatud ressursil (mastid, antennid, kombainerid

jne.) on rohkem kasutajaid.

Ettepanekut on arvestatud.

Käskkirja eelnõu ja eelnõu lisasid ning seletuskirja

on muudetud.

Täpsustus: konkursile pannakse kolm

sagedusluba.

Võttes arvesse, et ERR edastab täna FMi kaudu 5 raadiojaama, internetis veel

täiendavalt 9 raadiojaama võiks konkursil olla ka maksimaalne raadiojaamade arv,

mida ERR saab antud 3 võrgu kaudu edastada, et proportsioonid era- ja avalik-

õigusliku meedia vahel säiliksid, kuna ERR pole, erinevalt eraraadiotest, täiendavaid

kohustusi Eesti muusika protsendi, sõnasaadete mahu, uudiste edastamise jms. osas.

Ettepanekut on arvestatud.

Käskkirja eelnõu lisa 1 on muudetud.

Täpsustus: sätestatakse sagedusloa omanikule

kohustus tagada oma ringhäälinguvõrgus piisav

tehniline ressurss vähemalt nelja avalik-õigusliku

3

raadioteenuse osutaja raadioprogrammi

edastamiseks, kui viimane seda soovib.

Tingimustes peaks nägema ka ette praeguse pilootprojekti kestvuse ning ERL teeb

ettepaneku pikendada digitaalraadio pilootprojekti kuni püsiva teenuse käivitumiseni,

et kuulajatel ei tekiks katkestust DAB signaali osas, kuna see mõjutaks juba 88000

inimest, kes igakuiselt kasutavad DAB teenust (Kantar Emori raadiojaamade

kuulatavuse uuring).

Ettepanek on võetud teadmiseks.

Täpsustus: konkursi käskkirja volitusnorm ei

võimalda sätestada tingimusi digiraadio

pilootprojektile.

TTJA pikendab digiraadio testperioodi 2025. a

veebruari lõpuni.

Eesti Ringhäälingute Liit (18.11.2024 e-mail)

Eesti Ringhäälingute Liit on planeeritava konkursi raames testinud võimalikku, rõhk

sõnal võimalikku DAB+ turunõudlust Eestis.

Eraringhäälingu nõudluse põhjal võiks täita 2 muxi, 14+14=28 jaamaga kokku.

ERR-i (kui tuleb) poolt võib täheldada soovi tulla muxi 5 põhijaamaga, kus mitte ainult

Klassikaraadio puhul on nõudlust kõrgemale kvaliteedile. Nii jääks sellesse muxi 2-4

vakantset kohta muudele, ERR-i välistele jaamadele.

Nii oleks alust arvata turunõudlust kokku kolmele muxile.

Ettepanekut on arvestatud.

Käskkirja eelnõu ja eelnõu lisasid ning seletuskirja

on muudetud.

Täpsustus: konkursile pannakse kolm

sagedusluba.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (05.11.2024 nr 5.1-1/111-1)

Arvamus käskkirja „Avaliku konkursi läbiviimise kord ja tingimused sagedusalas

174–225 MHz“ eelnõu kohta Täname, et edastasite Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule (ITL)

arvamuse avaldamiseks justiits- ja digiministri käskkirja „Avaliku konkursi läbiviimise

kord ja tingimused sagedusalas 174–225 MHz“ eelnõu (edaspidi: eelnõu). Oleme

eelnõud analüüsinud ning esitame selle kohta järgmised ettepanekud ja küsimused.

1. ITL-i ettepanekud:

1.1 Teeme ettepaneku suurendada eelnõus minimaalset leviga kaetust 70 protsendini

elanikkonnast, et tagada DAB+ kommertsteenusele FM-teenustega võrreldav

kättesaadavus.

Selleks teeme ettepaneku muuta eelnõu punkti 6.1.12 nii, et osaleja kinnitaks

oma teadlikkust, et konkursi korraldaja ei arvesta pakkumusi, kus ringhäälinguvõrgu

leviga kaetud elanikkonna protsent on väiksem kui 70.

Ettepanekut on arvestatud.

Käskkirja eelnõu ja eelnõu lisasid ning seletuskirja

on muudetud.

Täpsustus: sätestatakse, et minimaalse leviga

kaetus on 70% elanikkonnast.

4

1.2 Teeme ettepaneku lisada eelnõu punkti 6 nõue, et osaleja peab andma

kinnituse, et ringhäälinguvõrgu väljaehitamise ja ringhäälinguvõrgu teenuse

osutamisega on sagedusloa saamisest arvates tagatud hädaolukorrast teavitamise

kohustuse täitmine kooskõlas kehtivate õigusnormidega.

Ettepanekut ei ole arvestatud.

Põhjendus: kuna HOS § 13 kehtib nagunii

massiteabevahendi valdajatele ja elektroonilise

side ettevõtjatele, siis ei ole vajadust sellise

kinnituse järele, et osaleja annab kinnituse, et ta

täidab kehtivaid õigusakte.

2. ITL-i küsimused:

Eelnõu mitmed punktid jäid arusaamatuks, eriti kui kõrvutada neid koos eelnõu lisades

ja seletuskirjas sätestatuga. Seetõttu palume MKM-il üle vaadata ja selgitada järgmist:

2.1 Kas viimati väljastatud raadioload annavad loa levida ka DAB+ võrgus, sh

väljaspool FM-raadio levipiirkonda?

Ettepanek on võetud teadmiseks.

Täpsustus: konkursi käskkirja volitusnormi alusel

sätestatakse konkursi käskkirjaga tehnilised

nõuded MUXi välja andmisele.

Konkursi käskkirja volitusnorm ei võimalda

sätestada tingimusi raadiolubadele.

2.2 Kas ühel osalejal on võimalik saada nii MUX R1 kui ka MUX R2 sagedusload

juhul, kui konkursil osaleb kaks või enam osalejat?

Küsimus on tingitud dokumentide eri punktidest tulenevast mitmeti mõistetavusest.

Nimelt sätestab eelnõu punkt 9.2 järgmist:

„Kui punkti 9.1 järgi moodustatud pingereas on esimesel ja teisel positsioonil erinevate

osalejate pakkumused, valib käskkirja lisas 1 toodud konkursiobjekti esimesena

pingerea esimesel positsioonil olev osaleja, tehes seda kolme tööpäeva jooksul arvates

pingerea tulemuste teavitusest. Pingerea teisel positsioonil olevale osalejale jääb

valimata jäänud konkursiobjekt.“

Eelnõu lisaks 2 olev hindamiskriteeriumide punkt 2.4 sätestab aga järgmist:

„Kui konkursile kvalifitseerub kaks või enam osalejat, siis moodustab konkursi

korraldaja iga osaleja esitatud kõrgeimast pakkumusest pingerea, arvestades punkte

1.6 ja 2.1. Konkursiobjekti võitjateks saavad pingerea kaks kõrgeima pakkumuse

esimest osalejat.“

Ka eelnõu seletuskirjas lk 6 toodud eelnõu punkti 9 selgitus ei anna selles küsimuses

selget vastust.

Ettepanekut on arvestatud.

Käskkirja eelnõu, eelnõu lisa 2 ja seletuskirja on

muudetud.

Täpsustus: muutsime pingera moodustamise

loogikat, arvestatakse kõikide osalejate pakkumusi.

2.3 Kuidas mõista koosmõjus teiste dokumentidega eelnõu punkti 6.1.11, mille

kohaselt peab avalduses sisalduma „kinnitus, et sagedusloa saamisest arvates

pakutakse ühe aasta jooksul meediateenuste seaduse alusel väljastatud raadioloa

omanikule ringhäälinguvõrgu teenust vastavalt käskkirja lisas 1 toodud nõutele;“?

Ettepanekut on arvestatud.

Käskkirja eelnõu, eelnõu lisade 1 ja 2 ning

seletuskirja sõnastust on ühtlustatud.

5

Eelnõu seletuskirja lk 7 kohaselt „sätestatakse, et konkursiobjekti võitja peab

pakkumuses toodud levialaga ringhäälinguvõrgu välja ehitama ning meediateenuste

seaduse alusel väljastatud raadioloa omanikule kättesaadavaks tegema esimese aasta

lõpuks alates sagedusloa andmisest“.

Lisa 2 punktis 1.1 on sätestatud: „Konkursil osaleja peab maapealse digitaalse

raadioringhäälinguvõrgu (edaspidi ringhäälinguvõrk) leviala pakkumuses esitama

konkursi korraldajale ringhäälinguvõrgu raadiosaatjate nimekirja koos tehniliste

andmetega, mis plaanitakse esimese aasta lõpuks alates sagedusloa saamisest välja

ehitada, et osutada meediateenuste seaduse alusel väljastatud raadioloa omanikule

ringhäälinguvõrgu teenust“.

Lisa 1 punktis 3.4. on sätestatud, et „Konkursiobjekti võitja peab pakkumuses toodud

levialaga ringhäälinguvõrgu välja ehitama ning meediateenuste seaduse alusel

väljastatud raadioloa omanikule kättesaadavaks tegema esimese aasta lõpuks alates

sagedusloa andmisest“.

2.4 Kuidas ja kui kiiresti järgmiste MUX-ide sagedusload välja antakse, kui selgub, et

turul on nõudlus teenuse järele suurem kui täna prognoositud?

Loodame, et leiate võimaluse eelnõu edasises menetluses ITL-i ettepanekuid arvestada

ja väljatoodud küsimustele vastata.

Ettepanekut on arvestatud.

Käskkirja eelnõu ja eelnõu lisasid ning seletuskirja

on muudetud.

Täpsustus: konkursile pannakse kolm

sagedusluba.

Eesti Rahvusringhääling (11.11.2024 nr 1.1-7/33-24)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saatnud ministeeriumidele

kooskõlastamiseks justiits- ja digiministri käskkirja „Avaliku konkursi läbiviimise kord

ja tingimused sagedusalas 174–225 MHz“ eelnõu.

Eesti Rahvusringhääling (ERR) tutvus eelnõu ja lisatud dokumentidega ja esitab

alljärgneva arvamuse.

Digiraadio sageduslubade väljaandmine on oluline samm kõigi meediateenuste

osutajate jaoks, mistõttu on eelnõu näol tegemist oodatud regulatsiooniga.

Käskkirja eelnõu kohaselt sagedusloa omanikul on kohustus tagada oma

ringhäälinguvõrgus piisav tehniline ressurss vähemalt kahe avalik-õigusliku

raadioteenuse osutaja raadioprogrammi edastamiseks, kui viimane seda soovib.

Avalik-õiguslik raadioteenuse osutaja peab sagedusloa omanikku kirjalikult teavitama

Ettepanekuga ei ole arvestatud.

Põhjendus: eelnõu koostajad ei toeta esitatud

ettepanekut anda ERRi kasutusse üks üleriigiline

MUX, kuna sellisel juhul oleks tegemist sageduste

ebaefektiivse kasutamisega.

Erinevalt FM-analoograadiost, kus ühel sagedusel

levib üks raadioprogramm, levib digiraadios ühel

sagedusel (MUXis) 10–14 raadioprogrammi, kuid

niipalju raadioprogramme ERRil ei ole.

6

oma raadioprogrammide edastamise soovist vähemalt kuus kuud enne edastamise

alustamist.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning TTJA korraldasid ajavahemikul

15.09.–15.10.2023 avaliku arutelu „Digiraadio kasutuselevõtmise korraldamine ning

sagedusala 174–225 MHz kasutuse planeerimine“, et saada huvigruppide tagasisidet,

kommentaare ja ettepanekuid nimetatud sagedusala kasutamise edasiseks

planeerimiseks. Nimetatud avaliku arutelu käigus tegi ERR ettepaneku, et ühe

sagedusloa asemel tuleb vastav sagedusala piires ühe üleriigilise leviga konkursiobjekt

(MUX) määrata ERRile.

Oluline on siinjuures rõhutada, et raadiosageduste

näol on tegemist piiratud loodusressursiga, mida

tuleb kasutada säästlikult.

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse (ERRHS) § 2 lõike 3 kohaselt ERRile seaduses

sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikud raadiosagedused ja -kanalid ning muud

vajalikud parameetrid kinnitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

ettepanekul Vabariigi Valitsus korraldusega. Leiame, et sellest regulatsioonist

tulenevalt tuleb ERRile reserveerida konkreetsed raadiosagedused digiraadio

programmide edastamiseks.

Eelnõu seletuskirja kohaselt oleks võimalik anda välja kuni kolm sagedusluba, kuid

otstarbekaks peetakse esialgu kahe loa väljaandmist konkursi korras. Seega on ERRile

vajalike sageduste ja kanalite määramine tehniliselt võimalik.

ERRi hinnangul ei ole põhjendatud käskkirja eelnõus digiraadio sagedustel võimaluste

loomine vaid kahe avalik-õigusliku meediateenuse osutaja raadioprogrammi

edastamiseks, et täita oma seadusest tulenevat ülesannet.

ERRHS § 5 lõike 1 kohaselt toodab ERR vähemalt kahte teleprogrammi ja vähemalt

nelja ööpäevaringset raadioprogrammi, mis peavad olema üldkasutatavate vahenditega

kättesaadavad. Seega leiame, et ERR programmide kättesaadavuse võimalused

üldsusele kättesaadavaks tegemiseks peaksid olema tehnoloogianeutraalsed.

Ettepanekut on arvestatud.

Käskkirja eelnõu ja eelnõu lisasid ning seletuskirja

on muudetud.

Täpsustus: konkursile pannakse kolm

sagedusluba.

Täpsustatakse, et sagedusloa omanikul on kohustus

tagada oma ringhäälinguvõrgus piisav tehniline

ressurss vähemalt nelja avalik-õigusliku

raadioteenuse osutaja raadioprogrammi.

Eelnõus sätestatud konkursitingimuste kohaselt peab sagedusloa omaniku poolt

opereeritav ringhäälinguvõrk katma vähemalt 50% elanikkonnast. ERRi programmid

levivad üleriigiliselt, mistõttu võib Saada takistuseks ERRi programmide edastamisel

ka ebapiisav leviulatus. Arvestades digiraadio vastuvõtmise olulisemalt laiemaid

võimalusi võrreldes FM-leviga, oleks üriigiline levi digiraadiote platvormil oluline

võimalus ERRile oma avalikku ülesannet täita.

Teeme ettepaneku eeltoodut arvestada ja juhul, kui ministeeriumi hinnangul ei ole see

võimalik ilma täiendava aruteluta, on ERR selleks valmis.

Ettepanekut on arvestatud osaliselt.

Käskkirja eelnõu ja eelnõu lisasid ning seletuskirja

on muudetud.

Täpsustus: sätestatakse, et minimaalse leviga

kaetus on 70% elanikkonnast.