Koostööleping

1 / 9

KOOSTÖÖLEPING NR AET-15/2020-69

Kuupäev vastavalt digitaalse allkirjastamise päevale

Riigi Kinnisvara AS, registrikood 10788733, asukoht Tartu mnt 85, 10115 Tallinn, (edaspidi RKAS),

mida esindab põhikirja alusel juhatuse esimees Kati Kusmin

ja

Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu, registrikood 70000562, asukoht Pikk tn 61, 15065 Tallinn,

(edaspidi ministeerium), mida esindab kantsleri 26. oktoobri 2018. a käskkirja nr 1-5/113 „Volituste

andmine varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantslerile“ punkti 2 alusel varade, planeerimise ja

tehnoloogia asekantsler Piret Lilleväli,

edaspidi eraldi ja ühiselt märgitud pool või pooled,

võttes arvesse, et

a) RKASile kuulub kinnistu (kinnistusregistri registriosa nr 17307650) asukohaga Pärnu

maakond, Saarde vald, Kilingi-Nõmme linn, Pärnu tn 79 (edaspidi kinnistu);

b) ministeerium soovib, et RKAS korraldaks ja finantseeriks jooksvalt kinnistule Päästeameti

(edaspidi PÄA) ning Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) tööks vajaliku ühishoone

(edaspidi hoone) rajamise eesmärgil projekteerimistööd;

c) PPA on liitunud koostööplatvormiga „Rohetiiger“, millest tulenevalt rakendatakse ühishoone

projekteerimisel vastavalt võimalusele ja planeeritud eelarvele keskkonnasäästlikke lahendusi,

allkirjastavad käesoleva koostöölepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. TERMINID JA VIITED

1.1. Käesolevas lepingus, selle alusel peetavatel läbirääkimistel ja nende käigus koostatavates

dokumentides kasutatakse mõisteid ja termineid järgmiselt:

1.1.1. projektijuhtimine – RKASi poolt projektijuhtimise teenuse osutamine, mis sisaldab

muuhulgas koostöös ministeeriumiga projekteerimise lähteülesande koostamist, eskiisi

koostamise tellimiseks ja ehitusprojekti (vastavalt standardile EVS 932:2017)

koostamise (vajadusel kaasnevate uuringute, ekspertiiside, konsultatsioonide jms)

tellimiseks riigihangete alusdokumentide ettevalmistamist, riigihangete läbiviimist;

projekteerimistööde kvaliteedi kontrollimist vastavalt standardile ja tähtaegadest

kinnipidamise jälgimist, projekteerimiskoosolekute korraldamist ja läbiviimist,

projekteerimisega seotud dokumentatsiooni ülevaatust ja kooskõlastamist; ehituslubade

väljastamise taotlemise korraldamist ja muid tegevusi, mis on vajalikud lepingu eesmärgi

täitmiseks;

1.1.2. projekteerimise lähteülesanne – koostöös ministeeriumi, PÄA ja PPAga koostatav

PÄA ja PPA tegevuseesmärkidest ning tööprotsessidest lähtuv hoone kasutajate

ruumivajaduste ja hoone üldise logistika kirjeldus, mis sisaldab lisaks eelnevale järgmist

informatsiooni: ruumide funktsionaalsus ja mahutavus, ruumide funktsioonist tulenevad

erinõuded paiknemisele hoones ja päevavalguse juurdepääsule, ruumide grupeerimine ja

liikumistsoonid (sh juurdepääsunõuded eriotstarbelistele ja üldkasutatavatele ruumidele),

PÄA ja PPA poolt tulenevad nõuded ja piirangud logistilisele liikumisele, PÄA ja PPA

soovide kirjeldus töökeskkonna osas, liitumiste võimalused tehnovõrkudega, parkimine,

2 / 9

teed, platsid, kinnistu haljastus, nõuded kinnistu piiretele ja väravatele, antennid, mastid,

kinnistu ehitusõigus, PÄA, PPA ja RKASi poolsed erinõuded tehnosüsteemidele jm;

1.1.3. riigihange – RKASi poolt korraldatavad riigihankemenetlused eskiisi ja ehitusprojekti

koostamiseks ning vajadusel kaasnevate uuringute, ekspertiiside, konsultatsioonide jms

tellimiseks;

1.1.4. projekteerimisleping – riigihanke tulemusel sõlmitud projekteerimistööde

töövõtuleping ehitusprojekti koostamiseks;

1.1.5. projekteerimistööd – riigihanke tulemusel sõlmitud projekteerimislepingu alusel

ehitusprojekti koostamine;

1.1.6. ehitusprojekt – hoone projekteerimistööde käigus valmiv ehitusprojekt ehitusloa

taotlemiseks vajalikus eelprojekti mahus ja põhiprojekti mahus vastavalt Eesti

standardile EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“.

1.2. Lepinguga võetavate kohustuste osas lähtuvad pooled täiendavalt võlaõigusseaduses sätestatust,

kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

2. LEPINGU EESMÄRK JA ESE

2.1. Lepinguga reguleeritakse pooltevaheline koostöö ning poolte kohustused ja õigused.

2.2. Lepingu eesmärgiks on poolte koostöö reguleerimine selliselt, et hiljemalt 16 (kuueteistkümne)

kuu möödumisel alates käesoleva lepingu allkirjastamisest on valminud optimaalsete

kulutustega kvaliteetne hoone ehitusprojekt põhiprojekti mahus ning on väljastatud vajalikud

ehitusload ehitustööde teostamiseks ehitusprojekti alusel.

2.3. Lepinguga ei reguleerita ja RKAS ei võta endale käesoleva lepinguga kohustust hoone

ehitustööde teostamiseks, kuid kohustub korraldama kõik selleks vajalikud eelnevad

projekteerimisega seotud toimingud, mida on võimalik ja otstarbekas teha kinnistule kavandatava

hoone osas ning milleks on olemas vajalikud rahalised vahendid. Edasiste tegevuste osas

sõlmivad pooled vajadusel eraldi kirjalikud kokkulepped.

3. TÄHTAJAD JA TÄHTPÄEVAD

3.1. Pooled kohustuvad tegema kõik endast oleneva, et täita lepingu eesmärk punktis 2.2 nimetatud

tähtajaks, teostades selleks kõik vajalikud tegevused:

3.1.1. koostöös ministeeriumi, PÄA ja PPAga RKASi poolt projekteerimise lähteülesande

koostamine – 20 (kahekümne ) tööpäeva jooksul alates käesoleva lepingu sõlmimisest;

3.1.2. ministeeriumi poolt projekteerimise lähteülesande kooskõlastamine (vajadusel koos

märkustega) – 10 (kümne) tööpäeva jooksul projekteerimise lähteülesande

kooskõlastamiseks esitamisest arvates;

3.1.3. RKASi poolt lähteülesande alusel tellitud eskiisi koostamine ning ministeeriumile

kooskõlastamiseks esitamine – 1 (ühe) kuu jooksul alates käesoleva lepingu sõlmimisest;

3.1.4. ministeeriumi poolt eskiisi kooskõlastamine – 10 (kümne) tööpäeva jooksul eskiisi

kooskõlastamiseks esitamisest arvates;

3.1.5. RKASi poolt projekteerimistingimuste taotlemine kuni väljastamiseni – 2 (kahe) kuu

jooksul ministeeriumi poolt eskiisi kooskõlastamisest arvates;

3.1.6. vajadusel RKASi poolt projekteerimise lähteülesande täpsustamine lähtuvalt

projekteerimistingimustest ning ministeeriumile kooskõlastamiseks esitamine – 5 (viie)

tööpäeva jooksul projekteerimistingimuste väljastamisest arvates;

3.1.7. ministeeriumi poolt projekteerimise lähteülesande lõplik kooskõlastamine – 10 (kümne)

tööpäeva jooksul projekteerimise lähteülesande kooskõlastamiseks esitamisest arvates;

3.1.8. RKASi poolt ehitusprojekti tellimiseks riigihanke alusdokumentide (edaspidi

hankedokumendid) koostamine ning ministeeriumile tehnilise kirjelduse

3 / 9

kooskõlastamiseks esitamine – 10 (kümne ) tööpäeva jooksul ministeeriumi poolt

projekteerimise lähteülesande lõplikust kooskõlastamisest arvates;

3.1.9. ehitusprojekti tellimiseks riigihanke hankedokumentide tehnilise kirjelduse

kooskõlastamine ministeeriumi poolt – 5 (viie) tööpäeva jooksul alates

hankedokumentide tehnilise kirjelduse kooskõlastamiseks esitamisest;

3.1.10. RKASi poolt ehitusprojekti tellimiseks riigihanke korraldamine ning ehitusprojekti

koostamiseks hankelepingu sõlmimine – 3 (kolme) kuu jooksul alates hankedokumentide

tehnilise kirjelduse kooskõlastamisest ministeeriumi poolt;

3.1.11. ehitusprojekti koostamine põhiprojekti mahus (sh eelprojekti esitamine kohalikule

omavalitsusele ehituslubade väljastamiseks) – 11 (üheteistkümne) kuu jooksul

projekteerimislepingu sõlmimisest arvates.

3.2. Punktis 3.1 nimetatud dokumentide kooskõlastamise tähtajad kehtivad dokumentide esmasel

kooskõlastamisel, korduval dokumentide kooskõlastamisel lähtutakse 3 (kolme) tööpäevasest

kooskõlastamise tähtajast.

3.3. Lepingu punktides 2.2 ja 3.1 toodud tähtajad pikenevad ning RKASi suhtes ei kohaldata lepingus

ja õigusaktides sätestatud õiguskaitsevahendeid, kui lepingu täitmine on ajutiselt takistatud

järgmistel põhjustel:

3.3.1. ministeerium viivitab lepingus sätestatud kohustuste täitmisega või on punkti 4.7

kohaselt pikendanud avaldusele vastamise tähtaega ja RKASil ei ole seetõttu võimalik

täita lepinguga endale võetud kohustusi tähtaegselt – tähtajad pikenevad ministeeriumi

kohustuse täitmisega viivitamise või pikendamise aja võrra;

3.3.2. riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus või kaebus, kuigi RKAS on riigihanke

hankemenetluse korraldamisel omapoolsed kohustused kõik nõuetekohaselt täitnud ja

esitatud vaidlustus või kaebus jäetakse rahuldamata või vaidlustuse/kaebuse esitaja

loobub vaidlustusest/kaebusest – tähtajad pikenevad vaidlustuse või kaebuse tõttu

hankemenetluse pikenemise aja võrra;

3.3.3. riigihanke hankemenetluses eduka pakkumuse esitanud isikud keelduvad hankelepingu

sõlmimisest või kui hankelepingu sõlmimine ühegi pakkujaga ei ole osutunud

võimalikuks pakkumuste jõusoleku tähtaja kestel RKASist mitteolenevatel põhjustel –

tähtajad pikenevad uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja

võrra;

3.3.4. riigihanke hankemenetluses ei esitata ühtegi pakkumust või kui hankemenetluses

pakkumuse esitanud pakkujad kõrvaldatakse hankemenetlusest, jäetakse

kvalifitseerimata või kui pakkumus tunnistatakse mittevastavaks ja lükatakse tagasi või

kui kõik esitatud pakkumused tuleb tagasi lükata põhjendamatult madala maksumuse või

liiga kõrge hinna tõttu, mille tulemusena ei ole hankemenetluses ühtegi pakkumust, mille

suhtes hankelepingut sõlmida – tähtajad pikenevad uue riigihanke ettevalmistamise ning

hankemenetluse läbiviimise aja võrra;

3.3.5. riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus või kaebus, kuid vaidlustuse või

kaebuse menetlemise ajal tunnistab RKAS ministeeriumi kirjalikul nõusolekul

(ministeerium ei või seejuures nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda)

hankemenetluse kehtetuks ilma vaidlustuskomisjoni või kohtu otsust ära ootamata,

eesmärgiga vältida vaidlustusest või kaebusest või selle tagajärgedest tulenevaid

kahjulikke tagajärgi RKASile või ministeeriumile (sealhulgas eesmärgiga vältida

lepinguga kokku lepitud tähtaegade edasilükkumist) – tähtajad pikenevad vaidlustuse või

kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja võrra ning uue riigihanke ettevalmistamise

ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra;

3.3.6. riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus või kaebus, kuigi RKAS on riigihanke

hankemenetluse korraldamisel omapoolsed kohustused kõik nõuetekohaselt täitnud, kuid

vaidlustus või kaebus rahuldatakse põhjusel, mis on tingitud riigihangete seaduse sätete

mittevastavusest Euroopa Liidu direktiividele või Eesti Vabariigi põhiseadusele –

4 / 9

tähtajad pikenevad vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja võrra

või uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra;

3.3.7. projekteerimine on ajutiselt takistatud või viibib alljärgnevatel põhjustel:

3.3.7.1. ehitusprojekte kooskõlastavad ja üle vaatavad ametid ületavad õigusaktidega

kooskõlastamisele ja üle vaatamisele kehtestatud tähtaegu ja see ei ole tingitud

RKAS tegevusest või tegevusetusest – tähtajad pikenevad kooskõlastamisele

ja üle vaatamisele kehtestatud tähtaegu ületava aja võrra;

3.3.7.2. ekspertiisistaadiumis selgub ekspertarvamusest, et ehitusprojekt ei vastaks

pärast selle valmimist ehitusprojekti koostamise alustamise järgselt kehtestatud

uutele õigusaktidest tulenevatele ehitusprojektile esitatavatele nõuetele,

mistõttu ehitusprojekti kohaselt ehitatavale hoonele ei väljastataks kasutusluba

– pooled lepivad kokku vajalike lisatööde teostamises ning määravad

lisatöödele täiendava tähtaja;

3.3.8. ministeerium soovib juba kooskõlastatud projekteerimise lähteülesande muutmist või

kokkulepitust erinevate muudatuste sisseviimist ehitusprojekti või juba kooskõlastatud

ehitusprojekti muutmist – tähtajad pikenevad kokkulepitavate lisatööde teostamiseks

kuluva aja võrra;

3.3.9. hoone ehitamiseks väljastatud või väljastatavad ehitusload vaidlustatakse, kuid see ei ole

tingitud RKASi tegevusest või tegevusetusest – tähtajad pikenevad vaidlustuse tõttu

edasi lükkunud lepingu täitmise pikenemise aja võrra.

3.4. RKAS teavitab ministeeriumi viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui:

3.4.1. esinevad punktides 3.3.1-3.3.6 või punktides 3.3.7.1 või 3.3.9 nimetatud mis tahes

asjaolud ja seetõttu lepingus sätestatud tähtajad pikenevad (sellisel juhul on RKAS

kohustatud teates näitama ajavahemiku, mille võrra lepingus sätestatud tähtajad

pikenevad) või

3.4.2. esineb punktis 3.3.7.2 või 3.3.8 nimetatud asjaolu ja seetõttu on vajalik muuhulgas

lepingus sätestatud tähtaegade pikendamiseks täiendava kokkuleppe sõlmimine.

Nimetatud juhul on ministeerium kohustatud RKASile 5 (viie) tööpäeva jooksul

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastama ning pooled sõlmivad kirjaliku

kokkuleppe tähtaegade muutmiseks viivitamatult, kuid siiski hiljemalt 10 (kümne)

tööpäeva jooksul ministeeriumi vastuse saamisest arvates.

4. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

4.1. RKAS kohustub teostama kõik lepinguga talle seatud tegevused ning täitma muid ülesandeid,

mis projektijuhtimisest tulenevalt on vajalikud lepingu eesmärgi täitmiseks.

4.2. RKAS annab lepingu punktis 9 nimetatud ministeeriumi esindajate kirjalikul nõudmisel (5) viie

tööpäeva jooksul selgitusi ja informatsiooni vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis lepingu täitmise käigu ja kulude (sh eeldatava eelarve ja lepingu täitmise käigus

kolmandate isikutega sõlmitud lepingute) kohta ning võimaldab ministeeriumi esindajatel igal

ajal kontrollida teostatavaid töid.

4.3. RKAS teavitab ministeeriumi koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asjaoludest,

mis mõjutavad lepingu täitmist, eelkõige ehitusprojekti valmimise lõpptähtaja muutumist. Juhul

kui lepingu täitmise tähtaeg sõltub otseselt ministeeriumi tegevusest, on RKAS kohustatud

ministeeriumi sellest teavitama ning selgitama toimingu tegemise või vastamisega viivitamise

mõju tähtaegade täitmisele.

4.4. Ministeerium teeb RKASiga koostööd lepingu täitmiseks vajalike lubade ja kooskõlastuste

hankimiseks vastavalt oma võimalustele ja pädevusele.

4.5. RKAS vastab ministeeriumi kirjalikele avaldustele (sh esitab seisukoha ministeeriumi

ettepanekute aktsepteerimise või mitteaktsepteerimise kohta) hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul

alates avalduse saamisest.

5 / 9

4.6. Ministeerium vastab RKASi kirjalikele avaldustele ja kooskõlastab esitatud dokumendid (v.a

punkt 3.1) hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul alates avalduse saamisest arvestades alljärgnevaid

erisusi:

4.6.1. projekteerimisel tekkivate tehniliste küsimuste kooskõlastamise tähtaeg on 3 (kolm)

tööpäeva;

4.6.2. riigihanke hankedokumentides tehnilise kirjelduse osade kohta hankemenetluses esitatud

küsimustele koostatud selgituste kooskõlastamise tähtaeg on 1 (üks) tööpäev;

4.6.3. ehitusprojekti eelprojekti kooskõlastamise tähtaeg on 10 (kümme) tööpäeva;

4.6.4. ehitusprojekti tervikuna kooskõlastamise tähtaeg on 10 (kümme) tööpäeva.

4.7. Ministeeriumil on õigus nõuda lepinguga reguleeritud dokumentidele vastamise tähtaja

pikendamist, kui selleks on mõjuvad põhjused. Mõjuva põhjuse esinemise korral, mis tingib

vastamise tähtaja pikendamise, peab ministeerium sellest RKASi teavitama kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis avaldusele vastamise tähtaja jooksul. Ministeeriumi teates

tuleb näidata uus vastamise tähtaeg või tähtpäev. Sellisel juhul kohaldatakse vajadusel tähtaegade

osas lepingu punktis 3.3.1 sätestatut.

4.8. Ministeeriumil on õigus osaleda lepingu täitmisega seotud riigihangete komisjonides komisjoni

liikme õigustes.

4.9. RKAS koostab ministeeriumi esindajate osalusel toimuvate lepingu täitmisega seotud

nõupidamiste protokollid, kui protokollimine lepitakse poolte poolt vastava koosoleku alguses

kokku. RKAS on kohustatud protokollid edastama ministeeriumile hiljemalt 5 (viie) tööpäeva

jooksul vastava nõupidamise toimumisest. Ministeerium on kohustatud edastama RKASile

allkirjastatud protokolli, allkirjastatud protokolli koos põhjendatud kirjaliku eriarvamusega või

protokolli parandusettepanekud 5 (viie) tööpäeva jooksul protokolli kättesaamisest arvates.

4.10. Juhul kui RKASi süül viibib lepingu täitmisel koostatud ehitusprojekti ministeeriumile

üleandmine lepingu punktis 8.2 nimetatud tähtajaks, on ministeeriumil õigus nõuda RKASilt

leppetrahvi 50 (viiskümmend) eurot iga üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid

kogusummana mitte rohkem, kui 50 % (viiskümmend protsenti) punktis 6.1.1 nimetatud tasust.

4.11. Hoone projekteerimistööde korraldamine

4.11.1. RKAS teostab hoone ehitusprojekti koostamisel projektijuhtimist, sh korraldab lepingus

toodud mahus riigihangete läbiviimist, koostab riigihangete hankedokumendid, võttes

hankedokumentide tehnilise kirjelduse koostamisel aluseks eelnevalt koostatud

projekteerimise lähteülesande, käesoleva lepingu ja vajadusel ministeeriumi poolt

esitatavad muud andmed ning dokumendid.

4.11.2. RKAS tagab ehitusprojekti koostamise jooksva finantseerimise ning ministeerium

hüvitab RKASile lepingu täitmisega seotud kulud lepingus sätestatud tingimustel ja

mahus.

4.11.3. Ministeerium kohustub esitama RKASi nõudmisel projekteerimise lähteülesande

koostamiseks ja projekteerimistööde teostamiseks vajalikud lähteandmed, mida RKAS

peab lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikuks, hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul

vastava nõude saamisest arvates. Juhul kui lähteandmed on vastuolus või ebaselged, on

RKAS kohustatud küsima ministeeriumilt selgitusi.

4.11.4. RKAS on kohustatud kooskõlastama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

ministeeriumiga järgmised dokumendid vähemalt alltoodud ajakava kohaselt:

4.11.4.1. projekteerimise lähteülesande – dokumentide valmimisel;

4.11.4.2. ehitusprojekti tellimiseks riigihanke hankedokumentide tehnilise kirjelduse –

dokumentide valmimisel, enne riigihanke välja kuulutamist;

4.11.4.3. ehitusprojekti osad – dokumentide valmimisel, enne kohalikule omavalitsusele

ehituslubade taotlemiseks esitamist;

6 / 9

4.11.4.4. lepingu täitmise käigus kolmandate isikutega sõlmitavad lepingud, kui nende

ennetähtaegse lõpetamisega kaasneb ministeeriumile täiendavaid rahalisi

kohustusi vastavalt käesolevas lepingus sätestatule – enne vastava lepingu

sõlmimise aluseks oleva riigihanke väljakuulutamist või juhul, kui riigihanget

ei korraldata, enne lepingu sõlmimist.

4.11.5. RKAS võib teha muudatusi või täiendusi ministeeriumi poolt kooskõlastatud

projekteerimise lähteülesandes või ehitusprojektis ainult ministeeriumi kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, samuti juhul, kui ministeerium ei

ole muudatuse või täienduse tegemise kooskõlastamise taotlusele vastanud lepingu

punktis 4.6 sätestatud tähtaja jooksul.

4.11.6. Ministeeriumil ei ole õigust kooskõlastuse või nõusoleku andmisest ebamõistlikult

keelduda, sealhulgas juhul kui vastav muudatus osutub vajalikuks õigusaktides sätestatud

nõuete või asjaomase haldusorgani poolt seatud tingimuste täitmiseks.

4.11.7. RKAS tutvustab projekteerimistööde käigus ehitusprojekti koostamise hetkeseisu

ministeeriumi esindajatele korralistel nõupidamistel.

4.11.8. RKAS korraldab vastavalt vajadusele või ministeeriumi esindaja nõudmisel,

projekteerimistööde teostamisega seotud küsimustes nõupidamisi.

4.11.9. Ministeeriumil on õigus teha ettepanekuid projekteerimise lähteülesande või

ehitusprojekti täiendamiseks või muutmiseks, sh materjalide ja lahenduste muutmiseks

projekteerimistööde käigus.

4.11.10. RKAS kohustub vastama ministeeriumi avaldustele (sh esitama seisukoha ettepanekute

aktsepteerimise või mitteaktsepteerimise kohta) hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul

alates avalduse saamisest. Juhul, kui ministeeriumi ettepanekud (sh vastamise tähtaja

pikendamine) mõjutavad lepingu täitmist rahaliselt, ajaliselt või muul viisil, esitama

ministeeriumile informatsiooni koos põhjendatud kaalutlustega sellise raha- ja ajakulu

ning muude oluliste tagajärgede kohta.

4.11.11. RKAS realiseerib ministeeriumi ettepanekutest tulenevad muudatused, mis on

tulenevalt lepingu täitmise järgust realiseeritavad ning mille realiseerimisega kaasneva

aja- ja rahakulu on ministeerium kirjalikult aktsepteerinud.

4.11.12. Ministeeriumil on õigus kontrollida ehitusprojekti koostamise ajal projekteerimistööde

teostamise käiku ning puuduste avastamisel nõuda nende kõrvaldamist.

4.11.13. Ministeerium esitab projekteerimistööde teostamisega seotud pretensioonid

viivitamatult, kuid mitte hiljem, kui 10 (kümne) tööpäeva jooksul pretensiooni aluseks

oleva asjaolu teadasaamisest. Juhul kui ministeerium ei esita viivitamatult pretensioone

puuduste osas, mida on võimalik tuvastada ilma vastaval alal eriteadmisi omava isiku

abi kasutamata, puudub ministeeriumil õigus hilisemalt esitada pretensioone antud

puuduste osas.

4.11.14. RKAS kohustub tagama, et projekteerija esitab oma töödele kindlustusgarantii.

5. LEPINGU PEATAMINE JA LÕPETAMINE

5.1. RKASil on õigus: 5.1.1. peatada lepingu täitmisega seotud toimingud ja pikendada peatamise aja võrra RKASi

kohustuste täitmise tähtaegu juhul, kui ministeerium ei täida lepinguga endale võetud

kohustusi ja ministeeriumi poolt kohustuste täitmata jätmine takistab oluliselt lepingu

täitmist. Käesolevas punktis sätestatud alustel lepingu täitmise peatamisest ja selle

põhjustest kohustub RKAS viivitamatult teavitama ministeeriumi kirjalikult;

5.1.2. leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui ministeerium korduvalt rikub lepinguga endale

võetud kohustusi ja seetõttu on ajakavas tekkinud niivõrd suur viivitus, et lepingu

täitmine on muutunud sisuliselt võimatuks ning tingimusel, et RKAS on andnud

ministeeriumile kohustuste täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja, kuid ministeerium ei

täida kohustusi ka selle täiendava tähtaja jooksul. Käesolevas punktis toodud alusel

7 / 9

lepingu ülesütlemisest peab RKAS kirjalikult vähemalt 20 (kakskümmend) tööpäeva ette

teatama.

5.2. Ministeeriumil on õigus: 5.2.1. leping erakorraliselt üles öelda, kui RKAS korduvalt rikub lepinguga endale võetud

kohustusi ja seetõttu on ajakavas tekkinud niivõrd suur viivitus, et lepingu täitmine on

muutunud sisuliselt võimatuks või RKAS põhjendamatult ei arvesta ministeeriumi

mõistlike ettepanekutega ning tingimusel, et ministeerium on andnud RKASile

kohustuste täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja, kuid RKAS ei täida kohustusi ka selle

täiendava tähtaja jooksul. Käesolevas punktis toodud alusel lepingu ülesütlemisest peab

ministeerium kirjalikult vähemalt 20 (kakskümmend) tööpäeva ette teatama;

5.2.2. leping igal ajal üles öelda, teatades sellest RKASile vähemalt 30 (kolmkümmend)

kalendripäeva ette. Sellisel juhul kohustub ministeerium RKASile kirjaliku nõude alusel

hüvitama kõik reaalselt kantud ja tõendatud lepingu punktis 6.1 nimetatud kulud.

5.3. Poolel on õigus leping ennetähtaegselt erakorraliselt üles öelda, teatades sellest kirjalikult

vähemalt 20 (kakskümmend) tööpäeva teisele poolele ette, juhul kui ehitusprojekti alusel

ehituslubasid ei ole väljastatud hiljemalt 11 (üheteistkümne) kuu jooksul pärast ehitusprojekti ja

ehituslubade taotluse esitamist kohalikule omavalitsusele.

6. KULUDE HÜVITAMINE

6.1. RKASi poolt lepingu täitmisel hüvitab ministeerium RKASile lepingu täitmisega kaasnevad

järgmised kulud:

6.1.1. RKAS projektijuhtimise kulud summas 39 550 (kolmkümmend üheksa tuhat viissada

viiskümmend) eurot, millele lisandub käibemaks õigusaktidega ettenähtud korras;

6.1.1.1. pooled on eeldanud, et lepingu eesmärgid on võimalik saavutada hiljemalt 16

(kuueteistkümne) kalendrikuu möödudes alates käesoleva lepingu

allkirjastamisest. Juhul kui ministeeriumi või kolmandate isikute tegevusest või

tegevusetusest tulenevalt ei ole võimalik antud tähtaega täita ning RKAS ei

saanud neid asjaolusid ette näha ega mõjutada ja see toob kaasa RKASi poolsed

täiendavad tegevused, siis suureneb RKASi projektijuhtimise kulu 2400 (kaks

tuhat nelisada) eurot kalendrikuus, millele lisandub käibemaks õigusaktidega

ettenähtud korras, iga eelnimetatud tähtaega ületava terve kalendrikuu eest, mil

RKAS teostab täiendavaid tegevusi;

6.1.2. lepingu täitmisega (sh lepingu ennetähtaegse lõpetamise ning lepingu eesmärgi

täitmiseks kolmandate isikutega sõlmitud lepingutega ja selliste lepingute

ülesütlemisega) seotud otsesed kulud (sh ehitusprojekti koostamise, vajadusel

kaasnevate uuringute, ekspertiiside ja konsultatsioonide kulud), vastavalt selliste kulude

tegelikule suurusele ning tingimusel, et RKAS on vastavate kulude teostamise eelnevalt

ministeeriumiga kooskõlastanud. Juhul kui ministeerium keeldub vastavate otseste

kulude teostamisest, ei ole RKASil õigust ega kohustust vastavaid kulutusi teha. Juhul

kui selliste tegevuste/kulude teostamata jätmine takistab lepingu täitmist, ei loeta

selliseid asjaolusid RKASi poolt lepingu rikkumiseks.

6.2. Juhul, kui leping lõpeb ennetähtaegselt ühel alljärgnevatest alustest:

a) RKASi poolt lepingu erakorralisel ülesütlemisel (punkt 5.1.2 või punkt 5.3) või

b) ministeeriumi poolt lepingu korralisel (punkt 5.2.2) või erakorralisel (punkt 5.3)

ülesütlemisel või

c) lepingu lõppemisel mis tahes muul põhjusel, mis ei ole seotud RKASi poolt lepingu

rikkumisega,

kohustub ministeerium hüvitama RKASile lepingu täitmisega kaasnevad reaalselt kantud ja

tõendatud, punkti 6.1 alapunktides nimetatud kulud.

6.3. Juhul, kui leping lõpeb ennetähtaegselt ühel alljärgnevatest alustest:

a) ministeeriumi poolt lepingu erakorralisel ülesütlemisel (punkt 5.2.1) või

8 / 9

b) lepingu lõppemisel mis tahes muul põhjusel, mis on seotud lepingu rikkumisega RKASi

poolt,

kohustub ministeerium hüvitama RKASile üksnes lepingu täitmisega kaasnevad punktis 6.1.2

kirjeldatud otsesed kulud dokumentide, materjalide ja andmete eest, mida ministeerium saab

edaspidi kasutada lepingu eesmärkide täielikuks või osaliseks täitmiseks. Nimetatud juhul on

ministeeriumil õigus nõuda leppetrahvi 10 (kümne) % ulatuses lepingu punktis 6.1.1 nimetatud

summast.

6.4. Ministeerium hüvitab RKASile lepingus nimetatud kulud vastavalt lepingus sätestatule 20

(kahekümne) tööpäeva jooksul RKASilt vastava kirjaliku nõude saamisest arvates, kui pooled ei

lepi kokku teisiti. RKAS esitab kulude hüvitamise nõude samaaegselt või pärast ehitusprojekti

üleandmist (punkt 8.2.) või punktis 6.3. kirjeldatud dokumentide, materjalide ja andmete

üleandmist.

6.5. Juhul, kui pooled sõlmivad hiljemalt 6 (kuue) kuu jooksul pärast ehitusloa väljastamist kinnistu

üürilepingu, milles sätestatakse, et ministeerium kui üürnik hüvitab RKASile muuhulgas

käesoleva lepingu punktis 6.1 nimetatud kulud, lepingu punktis 6.4 nimetatud kulude hüvitamise

tähtaega ei kohaldata ning vastavad kulud võetakse arvesse üürilepingu järgse tasu arvestamisel.

6.6. Enne lepingus nimetatud kulude hüvitamist on ministeeriumil õigus RKASilt nõuda punktis 6.1.2

nimetatud kuludega seotud raamatupidamise algdokumentide esitamist.

7. VÄÄRAMATU JÕUD

7.1. Lepinguga võetud kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu

tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest

lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu allkirjastamise ajal selle asjaoluga arvestaks või

seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje välistaks.

7.2. Pool, kelle tegevus kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on

kohustatud sellest koheselt, esimesel võimalusel kirjalikult, teatama teisele poolele.

7.3. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad üle 90 (üheksakümne) päeva, on poolel õigus lepingust

taganeda. Sellisel juhul ei ole teisel poolel õigust nõuda poolelt lepingu mittetäitmise või

mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist.

8. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE, ÜLEANDMINE JA AUTORIÕIGUSED

8.1. RKAS kohustub säilitama lepingu täitmise käigus koostatavaid ja RKASile üleantud dokumente

(lepingud, aktid, koosolekute protokollid, ministeeriumiga kooskõlastatud dokumendid,

riigihangete dokumendid, arved ja muud lepinguga seotud kuludokumendid, poolte ametlik

kirjavahetus vm dokumendid) ja esitama need ministeeriumile tutvumiseks vastava nõude

saamisest 5 (viie) tööpäeva jooksul.

8.2. RKAS kohustub hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul pärast punktis 2.2 nimetatud tähtaja

saabumist andma ministeeriumile (või ministeeriumi poolt näidatud isikule) üle lepingu täitmisel

koostatud ehitusprojekti digitaalsel kujul ja ühe eksemplari paberkandjal.

8.3. Ehitusprojektiga seotud varalised ja isiklikud autoriõigused loovutatakse ja litsentsitakse

RKASile vajalikus ulatuses ning vastavalt RKASi poolt kokku lepitavatele tingimustele. RKAS

on kohustatud tagama, et juhul kui ilmneb vajadus muuta ehitusprojekti (näiteks olemasoleva

ruumilahenduse muutmiseks, juurdeehituste teostamiseks vm), on RKASil olemas vajalikus

ulatuses ehitusprojekti autoriõigused või võimalik autoritelt taotleda ehitusprojekti muutmist.

8.4. Pooled on kohustatud intellektuaalsest varast tulenevate õiguste teostamisel hoiduma teise poole

ning kolmandate isikute õiguste ja huvide kahjustamisest.

9. KONTAKTISIKUD

9.1. Pooled nimetavad oma volitatud esindajateks lepingulistes küsimustes:

9 / 9

9.1.1. ministeerium – Raino Sepp (tel 612 5054, GSM 505 2698, e-post:

[email protected]);

9.1.2. RKAS – Ülle Tamm (GSM 5344 1347, e-post: [email protected]),

9.2. Pooled nimetavad oma volitatud esindajateks tehnilistes küsimustes:

9.2.1. ministeerium – Jüri Triletski (tel. 612 5021, GSM 504 8104, e-post

[email protected]);

9.2.2. RKAS – Laur Laanemaa (GSM 56 699 456, e-post: [email protected]).

9.3. Punktis 9.2 nimetatud esindajate volituste hulka kuulub muuhulgas:

9.3.1. töörühma koosolekutel osalemine ja esitatud lahenduste kooskõlastamine või lahenduste

muutmiseks põhjendatud ettepanekute tegemine;

9.3.2. lepingu täitmisel teisele poolele vajaliku informatsiooni kogumine ja teisele poolele

esitamine.

9.4. Kontaktisikute muutumisel on vastav pool kohustatud viivitamatult teist poolt sellest kirjalikult

teavitama.

10. MUUD TINGIMUSED

10.1. Pooltel on õigus edasi anda lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ainult

teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul.

10.2. Leping ja selle sisu ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele, v.a õigusaktidest tulenevatel

juhtudel. Pooled kohustuvad tagama lepingu täitmise käigus saadud informatsiooni (sh hoone

turvasüsteemide kohta), konfidentsiaalsuse, välja arvatud juhtudel, kui vastava info avaldamise

kohustus tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest, see on poolte poolt eelnevalt kokku lepitud, või

kui informatsioon avaldatakse poolte finantseerijatele, nõustajatele (sh nt RKASi poolne info

edastamine alltöövõtjale on vajalik lepinguga võetud kohustuste täitmiseks) või audiitoritele ning

pool paneb sellistele kolmandatele isikutele samasuguse avalikustamiskeelu.

Konfidentsiaalsuskohustus ei kehti sellise informatsiooni osas, mis on kolmandale isikule

õiguspäraseid vahendeid kasutades kättesaadav.

10.3. Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni lepinguga võetud kõigi kohustuste kohase

täitmiseni või lepinguga reguleeritud õigussuhete muul alusel lõppemiseni.

10.4. Pooled tagavad ja deklareerivad, et lepingu allkirjastamisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda

suhtes kehtiva seaduse, põhimääruse, põhikirja ega muu õigusaktiga sätestatud kohustust.

10.5. Poolte esindajad kinnitavad, et nende volitused lepingu allkirjastamiseks on kehtivad, ei ole

esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning neil on kõik õigused ja kooskõlastused lepingu

allkirjastamiseks esindatava nimel.

10.6. Leping on koostatud ja allkirjastatud digitaalselt. Leping jõustub viimase digiallkirja andmise

kuupäevast arvates.

RKAS Ministeerium

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Kati Kusmin Piret Lilleväli

juhatuse esimees varade, planeerimise ja tehnoloogia

asekantsler