Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
Viit | 1-11/1466-1 |
Registreeritud | 17.12.2024 |
Sünkroonitud | 18.12.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
Sari | 1-11 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõud ja memorandumid |
Toimik | 1-11/2024 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõudega seotud dokumendid |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Riigikantselei, Muinsuskaitseamet |
Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei, Muinsuskaitseamet |
Vastutaja | Reesi Sild |
Originaal | Ava uues aknas |
Vabariigi Valitsuse korraldus
„Võru muinsuskaitseala kaitsekord"
Lisa 1.
ja kaitsevööndi piirid Muinsuskaitseala
Vabariigi Valitsuse korraldus
„Võru muinsuskaitseala kaitsekord"
Lisa 2. Hoonete
kaitsekategooriad
±
Mälestis
C-kaitsekategooria
B-kaitsekategooria
A-kaitsekategooria
Muinsuskaitseala piir
100 200 m0
Muinsuskaitseamet: 27.08.2024 Aluskaart: Maa-amet 2024
Vabariigi Valitsuse korraldus
„Võru muinsuskaitseala kaitsekord"
Lisa 2. Hoonete
kaitsekategooriad
±
Mälestis
C-kaitsekategooria
B-kaitsekategooria
A-kaitsekategooria
Muinsuskaitseala piir
100 200 m0
Muinsuskaitseamet: 27.08.2024 Aluskaart: Maa-amet 2024
1
2
Vabariigi Valitsuse korraldus
„Võru muinsuskaitseala kaitsekord"
Lisa 3. Arheoloogilise
kultuurkihiga alad
Muinsuskaitseala piir
Arheoloogilise kultuurkihiga alad
1 – Tamula järve ajalooline ja tänapäevane kaldaala ja muinsuskaitseala läbinud Kirumpää-Vastseliina tee lähiümbrus.
2 – Maa-ala, mille lähistelt on leitud kiviaegseid leide.
1
2
3
4
5 6
Vabariigi Valitsuse korraldus
„Võru muinsuskaitseala kaitsekord"
Lisa 4. Väärtuslikud ajaloolised
haljasalad
Muinsuskaitseala piir
Väärtuslik ajalooline haljasala
1. Katariina allee 2. Kreutzwaldi park 3. Juudi park 4. Kandle aed 5. Võru Katariina kiriku haljasala 6. Võru Jekateriina kiriku haljasala
1
Seletuskirja lisa 1
Võru muinsuskaitseala inventeerimisaruanne
Koostajad: Anu Lepp, Tiina Pettai
Muinsuskaitseamet, 2023
2
Sissejuhatus
Võru muinsuskaitseala hoonestuse inventeerimine viidi läbi eesmärgiga jaotada muinsuskaitsealal
paiknevad hooned kaitsekategooriatesse vastavalt Kultuuriministri määrusele „Mälestise liikide ja
muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste
väärtusklassid.“ Käesolev inventeerimine moodustab koos Võru vanalinna arheoloogiliste alade ning
haljastusuuringuga aluse muinsuskaitseala kaitsekorra koostamiseks ning hoonetele.
2010.–11. aastal viidi Muinsuskaitseameti tellimusel läbi kõikide muinsuskaitsealale jäävate hoonete
inventeerimine.1 Inventeerimise tulemused täiendati ja kaasajastati 2022. aasta septembrist kuni 2023.
aasta maini läbi viidud paikvaatlustel ning arhiiviuuringute käigus kogutud andmetega ning
alusuuringutele2 tuginedes. Saadud informatsioon koondati tabelisse, kus on toodud hoonete aadressid,
lühikirjeldused ja ülevaated ajaloost. Koos töörühmaga tehti hoonete kaitsekategooriate ettepanekud ja
põhjendused, lähtudes lisaks alusuuringutele ka kaitsekorra koostamise protsessis toimunud
kaasamiskoosolekutel3 kohal viibinud inimeste poolt välja toodud Võru vanalinna väärtustest ja
eripäradest. Koondtabel on uuringuaruande lisas 1. Hoonete lühikirjeldused ja ajalooline ülevaade koos
fotodega on sisestatud Kultuurimälestiste riiklikkusse registrisse, kus muinsuskaitseala ja selle
kaitsevööndi kruntidele olemasolevates piirides on loodud ala jaotusobjektidena alamlehed.
Kaitsekategooriate ettepanekute tabelit täiendatakse ja parandatakse peale aruande koostamist
kaitsekorra avatud menetluse käigus. Täiendavalt täidab töörühm infot objektide kohta, mida
inventeerimise käigus ei käsitletud.
Inventeerimise lähtekohad
Vastavalt Kultuuriministri määrusele „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised
kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ jagunevad muinsuskaitsealal
asuvad ehitised kolme väärtusklassi:
1) A-kaitsekategooria;
2) B-kaitsekategooria;
3) C-kaitsekategooria.
A-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on vastavalt määrusele:
1) muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav ja/või selle ehitustraditsiooni kujundanud ja/või
silmapaistva mõjuga väga väärtuslik ehitis. Kaitsekategooria määramisel võib arvestada
arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju või kuulumist linnaehituslikku tervikusse, vanust, haruldust,
tüüpilisust, autentsust ja sümboolset tähendust;
2) säilinud koos ehitusaegse ja põhimahus algupärase interjööriga või hilisema arhitektuuriajalooliselt
silmapaistva interjööriga. Tööstushoone puhul on säilinud funktsioonile vastav algupärane sisseseade.
1 Võru vanalinna muinsuskaitseala inventeerimine. Seletuskiri. Koost. Aigar Needo. Võru, 2011,
https://register.muinas.ee/ftp/MKA%20inventeerimine/Voru.invent.seletuskiri.pdf; Võru vanalinna
muinsuskaitseala inventeerimine. Ankeedid. Koost. Aigar Needo. Võru, 2011,
https://register.muinas.ee/ftp/MKA%20inventeerimine/Voru.invent.ankeedid.pdf. 2 Alusuuringud kaitsekorra koostamiseks on kättesaadavad Muinsuskaitseameti kodulehel:
https://www.muinsuskaitseamet.ee/voru-muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine. 3 Kaasamiskoosolekud toimusid 29.09.2022, 09.03.2023 ja 29.05.2023.
3
Läbi uurimata, minimaalsete varasemate sekkumistega ning vähese olemasoleva teabega ajalooline
ehitis, mille muude väärtuste kumulatiivsus võimaldab eeldada interjööri väärtuslikkust.
B-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on muinsuskaitseala iseloomustav ja/või selle ehitustraditsiooni
kujundanud ja/või selle arengut mõjutanud ja/või silmapaistva mõjuga ehitis. Kaitsekategooria
määramisel arvestatakse arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju, vanust, haruldust, tüüpilisust,
autentsust ja sümboolset tähendust.
3) C-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on muinsuskaitsealal asuv ehitis, mis ei vasta käesoleva
paragrahvi lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud kriteeriumidele.
Võru muinsuskaitseala hooneid kaitsekategooriatesse jagades peeti silmas, et A- ja B-
kaitsekategooriates oleksid hooned, mis hoiavad muinsuskaitseala omapära ja väärtust ning mille puhul
on oluline nende säilitamine ja ajaloolist substantsi austav restaureerimine.
A-kaitsekategooria hooneid eristab B-kaitsekategooriast ainult see, et A puhul on säilinud väärtuslikud
interjöörid või sisekonstruktsioonid ning muinsuskaitseameti loakohustus jääb kehtima ka siseruumides
tööde tegemisel. B-kaitsekategooria hoonetel vabastatakse siseruumides ehitamine muinsuskaitseameti
loakohustusest: st siseruumides konserveerimis-, restaureerimis- ja ehitustöödel jäävad kehtima vaid
ehitusseadustiku nõuded.
C-kategooriasse määrati hooned, mis olulist muinsuskaitselist väärtust ei oma ning mille autentsuse ja
arhitektuurse ilme säilitamine muinsuskaitseala kontekstis ei ole tingimata vajalik, st neid saab
lihtsamini ja üldjuhul suuremal määral ümber ehitada. C-kaitsekategooria hoonete puhul on plaanis uue
kaitsekorraga loobuda muinsuskaitseameti tööde tegemise loa kohustusest ja muinsuskaitse
eritingimuste andmisest, st hoone rekonstrueerimisel annab muinsuskaitseamet oma kooskõlastuse
ainult linnavalitsuse ehitusloa või -teatise menetluses.
Inventeerimise läbiviimine
Võru vanalinna hoonete inventeerimise aluseks olevad paikvaatlused ning olemasoleva ja juurde saadud
info koondamine tabelisse viidi läbi Muinsuskaitseameti nõunike Tiina Pettai ja Anu Lepa poolt, töö
esimeses etapis oli lepingulise partnerina kaasatud Jette Paat.
Lisaks paikvaatluste andmetele tutvuti ka Muinsuskaitseameti arhiivis olevate muinsuskaitse
eritingimuste ja projektidega, Vana-Võromaa Kultuurikoja arhiivi, ajalooliste kaartidega ning AS
Kurmik ja töögrupi liikme Epp Needo isikliku projektiarhiivi ja fotokoguga.
Hoonete fotod ja muud hoonestuse ajaloo seisukohal olulised materjalid sisestati kultuurimälestiste
registrisse muinsuskaitseala all olevatele krundipõhiste aadressidega alamlehtedele (nn jaotusobjektid).
Vajaduse korral (võimalike A-kategooria hoonete puhul) pildistati hooneid ka seestpoolt, ent selline
mitte-sekkuv lähenemine ei pruugi anda kindlust ajalooliste interjöörielementide säilivude kohta.
Enamasti on ajaloolised viimistluskihistused uuematega kaetud.
Kõik inventeerimisel koondatud andmed vaadati läbi Võru muinsuskaitseala kaitsekorra töörühmas
ning esitati nende alusel hoonetele kaitsekategooria ettepanekud ja nende põhjendused.
Käesolev inventeerimisaruanne kajastab hoonete kaitsekategooriate tabelit 2023. aasta 31. mai seisuga,
mida on täiendatud avaliku väljapaneku ajal ja pärast seda tehtud muudatusettepanekutest ja -otsustest
lähtuvalt. Inventeerimisaruande lisas antud kaitsekategooriad on kavas kehtestada Võru
muinsuskaitseala kaitsekorraga.
4
Inventeerimistulemused
Kaitsekorraga kehtestatud alal asub inventeerimisandmete järgi 968 hoonet, neist 9 on mälestised või
kuuluvad riikliku kaitse all olevate mälestise koosseisu.
1) A-kaitsekategooria hooneteks loeti 18. sajandi hooneid ning esinduslikumaid osaliselt säilinud
interjööridega 19.–20. sajandi hooneid. Oluliseks näitajaks oli muuhulgas mantelkorstna ja algsele
lähedase ruumijaotuse säilimine. A-kaitsekategooria hoonete puhul on teada, et säilinud on väärtuslikud
sisekonstruktsioonid või -detailid: ahjud, mantelkorstnad, trepid, peegelvõlvlaed, siseuksed jms. A-
kaitsekategooria on suures mahus säilinud autentselt ja on võrreldav mälestises säilinud väärtustega.
Töörühm tegi ettepaneku määrata Võru muinsuskaitsealal A-kaitsekategooriasse 13 hoonet. A-
kaitsekategooria ettepanekuga hooned on:
1) F. R. Kreutzwaldi 25a
2) Jüri 11
3) Jüri 12
4) Jüri 17
5) Jüri 20a
6) Jüri 28b
7) Kalevipoja 3
8) Karja 24
9) Katariina allee 3
10) Katariina allee 4
11) Katariina allee 4b
12) Vabaduse 13
13) Vabaduse 7
A-kaitsekategooria hoonete arv kaitsekorra edasise menetluse käigus ei muutnud. Kaitsekorra
kehtestamisega määratakse A-kaitsekategooria 13-le hoonele.
2) B-kaitsekategooriasse tehti ettepanek määrata enamus 19. sajandi – 20. sajandi alguse väärtuslikke
ajaloolisi hooneid, sh suur osa muinsuskaitseala elamutest ning ajaloolise hoonestusstruktuuri osaks
olevad abihooned. Oluliseks peeti hoonete paiknemist ajaloolisel ehitusjoonel või muul viisil algupärase
kinnistustruktuuri osana. B-kaitsekategooria hoone on pigem miljööd loov väärtuslik ehitis, linnaruumis
oluline oma mahu ja ajaloolise välisilmega. B-kaitsekategooria ettepanek tehti ka mõnedele uuematele,
II maailmasõja-järgsete, hoonetele, millel on kõrge iseseisev arhitektuurne väärtus ja mis sobituvad
hästi ajaloolisesse linnaruumi.
Töörühm tegi ettepaneku määrata Võru muinsuskaitsealal B-kaitsekategooriasse 322 hoonet.
Kaitsekorra koostamise protsessi käigus tehti ettepanekuid kaitsekategooriate muutmiseks. Kaitsekorra
kehtestamisega määratakse B-kaitsekategooria 319-le hoonele.
3) C-kaitsekategooriasse tehti ettepanek määrata enamus peale II maailmasõda ehitatud hooneid, samuti
vähemväärtuslikud abihooned ning mõned tundmatuseni ümberehitatud või vähese
taastamispotentsiaaliga vanemad hooned. Hinnang „C“ ei tähenda lammutusluba, kuid need hooned ei
ole kihistus, mille kaitseks muinsuskaitseala on moodustatud. Muinsuskaitselisest seisukohast ei ole
nende võimalikult autentsel kujul säilitamine eesmärgiks, küll aga tuleb ümberehitamisel järgida
sobivust ajaloolisesse keskkonda.
Töörühm tegi ettepaneku määrata Võru muinsuskaitsealal C-kaitsekategooriasse 601 hoonet.
Kaitsekorra koostamise protsessi käigus muutus arvel olevate ehitiste ja rajatiste arv tänu
ehitustegevusele ja sellest tulenevale hoonete registris arvele võtmisele ja maha kandmisele, samuti
5
lähtuvalt menetluse käigus tehtud ettepankutest kaitsekategooriate muutmiseks, millega amet nõustus.
Kaitsekorra kehtestamisega määratakse C-kaitsekategooria 627-le hoonele.
Muinsuskaitseala piiride määramine
Juba inventeerimise esimese etapi lõpuks oli selge, et põhjendatud on muinsuskaitseala laiendamine
senise kaitsevööndi alal.
Võrreldes kehtiva põhimäärusega tehakse kaitsekorra eelnõuga ettepanek muinsuskaitseala
piiri laiendada II maailmasõja eelseks ajaks väljakujunenud linnasüdame ulatusse, haarates
sisse senised kaitsevööndisse kuulunud alad ning lisades piirkonnad, mis olid seni
muinsuskaitsealast ja selle kaitsevööndist väljaspool, kuid mis on osa ajaloolisest
linnatuumikust ja kus on säilinud nii ajalooline tänavastruktuur kui kultuuriväärtuslikku
hoonestust: kagus Paju ja Petseri tänavate äärne hoonestus, Juudi park ning end piiritusevabriku
hooned F. R. Kreutzwaldi tänaval; kirdes ja põhjas Uue, Liiva, Mäe ja Väikese tänava kinnistud
kuni Koreli ojani; loodes ja läänes Roosi ja Karja tänava kinnistud kuni Tamula järveni, k.a
Kreutzwaldi park ja selle ümber olev hoonestus.
Muinsuskaitseala piiride muutmise eesmärk on, et muinsuskaitseala oleks linnaruumis tajutav
loogilise tervikuna ja lähtuks linnaruumi terviklikkuse põhimõttest, st mõlemal pool tänavat
asuvad ajaloolised kinnistud on hõlmatud muinsuskaitsealasse ja nende käsitlemiseks on seatud
võrdsed tingimused ajaloolise ehituspärandi säilimisel.
Senise kaitsevööndi ja sellest välja jääva laienduse alalt ei tehtud A-kaitsekategooriasse määramise
ettepanekut ühegi hoone kohta; B-kaitsekategooria ettepanekuid tehti 118 hoone puhul, ülejäänud
lisandunud hooned on määratud C-kaitsekategooriasse.
Kuna laiendatud Võru muinsuskaitseala piirneb kahelt poolt loodusliku piiriga (Koreli oja ja
Tamula järv) ning muus osas eristub lähialadest ajaloolise hoonestuse säilivuselt ja
kontsentratsioonilt, ei ole kogu muinsuskaitseala ümbritseva kaitsevööndi kehtestamine vajalik
ega muinsuskaitseliste väärtuste säilimise seisukohalt põhjendatud. Kaitsevööndi eesmärgist
lähtudes on analüüsitud kaugvaateid muinsuskaitsealale erinevatest vaatesuundadest.
Kehtestatud on kaitsevööndina neli vaatesektorit, mis jäävad osaliselt muinsuskaitsealast
väljaspoole ja mille eesmärk on tagada kaugvaadete säilimine kultuuriväärtuslikule
hoonestusele ja ajaloolistele tänavasihtidele.4
Kaitsekorra protsessis ja pärast avalikku väljapanekut tehtud kaitsekorra muudatused
Kogu kaitsekorra koostamise protsessi ja kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku vältel saavad kõik
kodanikud teha ettepanekuid kaitsekategooriate muutmise ja muude kaitsekorda puudutavate asjaolude
kohta. Ettepanekud kaalutakse läbi kaitsekorda koostava töörühma koosolekul.
Kaitsekorra koostamise käigus tehti kokku kuus ettepanekut muuta hoonele määratud kaitsekategooriat.
Kaht neist ettepanekutest arvestati.
4 Vaatesektorid on toodud eelnõu lisas nr 1.
6
LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel
ETAK-
kood
Aadress Katego
oria
ettepa
nek
Põhjendus
492912 F. R. Kreutzwaldi 1 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
administratiivhoone, mis esindab
19. saj teise poole kohalikku
tellisarhitektuuri traditsiooni.
Kolmekorruselisel hoonel on säilinud
kuju, maht, fassaadielemendid ja
massiivsed tugipiilarid. Hoone
juurde kuulub maakividest ja
paekiviplaatidega kaetud kõrge
väravamüür.
6122763 F. R. Kreutzwaldi 10 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
hästi säilinud lihtne
väikesemahuline puitelamu 20.
saj algusest. Väärtuslik Võru
ajaloolise linnatuumiku
puitarhitektuuri tüpoloogia
esindajana ja miljöö kandjana.
523990 F. R. Kreutzwaldi 10 C Abihoone
77350 F. R. Kreutzwaldi
10a
B Muinsuskaitsealale iseloomulik
hästi säilinud puitelamu 20.
sajandi algusest. Võru ajaloolise
linnatuumiku puitarhitektuuri
ilmekas näide.
Välisviimistluses on säilitatud või
ennistatud algupäraseid detaile (laiad
voodrilauad, balustritega
akendealune vöö, rombi- ja
ringimotiiviga nurgalauad, kitsa
valgmikuga tahveldatud tiibuks,
akende ruudujaotus).
517856 F. R. Kreutzwaldi 12 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
puithoone 19. sajandi lõpust.
Praeguse välisilme sai 1916.
aastal.
Otsaga ajaloolisel tänavajoonel
asuval ühekorruselisel pultkatusega
hoonel on säilinud kõrged
korstnapitsid, liseenidega liigendatud
tulemüür ja mõned ajaloolised
avatäited (puidust tahveluks ja üks
aken).
75839 F. R. Kreutzwaldi 13 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
puithoone.
20. saj alguses endisest abihoonest
ümber ehitatud hoonel on säilinud on
lai laudvooder ja algupärased
avatäited koos sulustega, hoovi pool
aidale omane räästaalune. 1912.
aasta linnakaardi järgi asus hoones
telefonikeskjaam.
74427 F. R. Kreutzwaldi
13a
C Abihoone
517858 F. R. Kreutzwaldi 14 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
täiskahekorruseline puitelamu
20. saj algusest.
Säilinud on hoone maht ja kuju,
tänavafassaadi akende rütm,
korrustevaheline püstlaudadest
vahevöö, hoovi pool eenduv
trepikoda ja varjualune.
7
75069 F. R. Kreutzwaldi 15 B 19. saj lõpul nurgakrundile
ehitatud suuremahuline
ajalooline apteegihoone, mille
otstesse lisati 20. saj algul
kolmekorruselised
juurdeehitised.
Säilinud on historitsistlikkus
arhitektuurikeeles hoone maht ja
kuju, korrapärane avatäidete paigutus
tänavafassaadil ja rikkalikult
dekoratiivseid välisviimistlusdetaile.
493439 F. R. Kreutzwaldi 16 C 1970. aastate monumentaalset ja
lakoonilise joonega modernismi
esindav U-kujulise põhiplaaniga
hoone, mille Tartu poolses otsas
asuvad spordisaalid.
Hoone arhitektuurne keel on üles
ehitatud hooneosade mahtude
erinevale kombineerimisele.
Lakoonilisi lintakendega fassaade
elavdavad terasest stiliseeritud
sportivate figuuridega pannood.
8848443 F. R. Kreutzwaldi 16 C Abihoone
492328 F. R. Kreutzwaldi 16 C Abihoone
76794 F. R. Kreutzwaldi 17 C Nõukogudeaegne kortermaja
74737 F. R. Kreutzwaldi
17/1
C Nõukogudeaegne
garaažikompleks
77278 F. R. Kreutzwaldi 18 B Muinsuskaitsealale erandlik
osaliselt krohvitud puitelamu,
mille põhikehand valmis 19. saj
keskel, kuid millele on eri
aegadel lisatud eriiilmelisi ja
rikkaliku dekooriga juurdeehitisi.
Ajaloolisel ehitusjoonel paikneval
hoonel on säilinud arvukalt
algupäraseid ehitusdetaile (räästa
hammaskarniis, lai sepanaeltega
laudis hooviküljel, kahepoolne
tahveluks lõigatud nurgal, püst- ja
rõhtimpostide ning sepismanustega
aknaraamid, ehispeaga hingedega
tahvelluugid jm).
75942 F. R. Kreutzwaldi 18 C Abihoone
74069 F. R. Kreutzwaldi 19 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
ajaloolisel ehitusjoonel asuv
puitelamu. 19. sajandist pärit
algkehandit on hilisemal ajal
ümber ehitatud.
73121 F. R. Kreutzwaldi 19 C Abihoone
74707 F. R. Kreutzwaldi 2 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
puidust suuremahuline
korterelamu. 19. sajandist pärit
hoone algkehandit on hilisemal
ajal korduvalt ümber ehitatud ja
mitmeid juurdeehitisi lisatud.
Avatäited on uuendatud.
6077977 F. R. Kreutzwaldi 2 C Abihoone
8
71831 F. R. Kreutzwaldi 21 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
uusklassitsistliku fassaadiga
elamu- ja kauplusehoone 19. saj
lõpust. Ajalooline
fassaadidekoor ennistati 1990.
aastatel.
75821 F. R. Kreutzwaldi 21 C Abihoone
75464 F. R. Kreutzwaldi
21a
B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
20. saj alguses endisest aidast
ümberehitatud korterelamu.
Säilinud on hoone maht ja kuju ning
mitmed fassaadidetailid
(kolmeosalised õhutusavaga
puitaknad, akende piirdeliistud,
nurgalauad, tuulekast). Moodustab
koos teiste krundil asuvate hoonete ja
õuealaga ansamblilise terviku.
6084151 F. R. Kreutzwaldi
21a
C Halvas seisukorras puidust
abihoone, mis sobitub krundil
asuvate puidust elamutega.
73009 F. R. Kreutzwaldi
21b
B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
20 saj alguses ehitatud
hoovielamu. Moodustab koos
teiste krundil asuvate
puithoonete ja õuealaga
ansamblilise terviku.
75399 F. R. Kreutzwaldi 22 C Nõukogudeaegne korterelamu
(ehit 1979 (RPI Eesti Projekt,
arh I. Jaagus, 1977)
74068 F. R. Kreutzwaldi 23 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
puidust elamu- ja kauplusehoone
19. saj lõpust. Säilinud on hoone
algne maht ja kuju,
välisviimistlust on nõukogude
ajal uuendatud.
77030 F. R. Kreutzwaldi 25 B Muinsuskaitseala miljöösse
sobituv elamu. 19. saj lõpul
ehitatud algse puitmaja asemel
2005 valminud kergplokkidest
konstruktsiooniga koopiaehitis,
mis järgib ajaloolist hoonet ja
selle välisilmet.
9
76313 F. R. Kreutzwaldi
25a
A Kõrge vanuse- ja
arhitektuuriväärtusega kohalikke
ehitustraditsioone järgiv
puithoone. Enne 1808. aastat
ehitatud vanabalti kehandi ja
massiivse poolkelpkatusega
varaklassitsistlik elumaja kuulub
Võru vanimate hoonete hulka.
Hoone eksterjööris on säilinud
arvukalt algupäraseid detaile. Hoone
keskel on säilinud mantelkorstna
kiviseinad, korstnakehand koos
katusest väljuva jämeda
korstnapitsiga on lammutatud.
7763047 F. R. Kreutzwaldi
25a
C Abihoone
75644 F. R. Kreutzwaldi 26 C Nõukogudeaegne korterelamu
74448 F. R. Kreutzwaldi 27 B Muinsuskaitseala miljööga
sobituv ja ehitustraditsioonie
järgiv nurgakrundil asuv hoonete
kompleks on rekonstrueeritud
2000. aastate algul kolmest
eraldiseisvast ning eri aegadel
ehitatud eriilmelisest hoonest.
Rekonstrueerimisel on säilitatud
hoonete üldproportsioonid,
katusekuju ja avade asetus, lisatud on
Võru vanalinnale omaseid
eksterjööridetaile.
74747 F. R. Kreutzwaldi 28 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
20. saj alguses ehitatud üürimaja.
74860 F. R. Kreutzwaldi 29 B Muinsuskaitsealale sobituv
ajalooline puitelamu.
Üldgabariidid säilitanud 19. saj
II poolel valminud hoone on
ümber ehitatud 20. saj algul ning
nõukogude ajal.
20. saj I veerandil tuntud Võru
linnapea majana. Hoone I korrusel
on säilinud peegelvõlvlaega ruum.
6075909 F. R. Kreutzwaldi 29 C Abihoone
6348902 F. R. Kreutzwaldi 29 C Abihoone
524364 F. R. Kreutzwaldi 30 C Nõukogudeaegne ühekorruselise
liituva äripinnaga korterelamu
71687 F. R. Kreutzwaldi 31 mälestis
73057 F. R. Kreutzwaldi 31 mälestis
10
74862 F. R. Kreutzwaldi 31 mälestis
75617 F. R. Kreutzwaldi 31 mälestis
72148 F. R. Kreutzwaldi
31/1
mälestis
76528 F. R. Kreutzwaldi 33 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
puitelamu. Hoone vanemasse
hoonestusjärku kuuluv kaguosa
on hiljem loodepoolse väiksema
majaga keskrisaliidi abil kokku
ehitatud, liitumiskohta markeerib
punastest telliste tulemüür.
Pärast 20. saj alguse ümberehitust
uusklassitsistliku ilme saanud ehitise
algkehand võib kuuluda linna
varaseimasse ehitusjärku. Praegune
lihtsustatud fassaadilahendus kuulub
nõukogude aega.
75778 F. R. Kreutzwaldi 33 C Abihoone
73001 F. R. Kreutzwaldi
33a
B Ajaloolisest hoovihoonest
rekonstrueeritud elamu sobitub
muinsuskaitseala miljöösse.
77251 F. R. Kreutzwaldi
33a
B Hoovielamuga sobituv abihoone
(pesuköök).
76295 F. R. Kreutzwaldi 34 B Muinsuskaitsealal erandlik
esindusliku ja rikkalikult
dekoreeritud nurgalahendusega
puithoone.
Ajaloo- ja arhtektuuriväärtusega
hoones on tegutsenud hotell Riga ja
restoran Meteor.
76469 F. R. Kreutzwaldi 35 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
puitelamu.
19. saj III veerandil üürimajaks
ehitatud hoonel on säilinud maht ja
katusekuju, kuid fassaadilahendus on
kaotanud ajaloolise ilme ja detailid.
6347936 F. R. Kreutzwaldi 35 C Abihoone
72211 F. R. Kreutzwaldi 36 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ajalooline punastest tellistest
seinte ja S-savikividega kaetud
viilkatuse, kõrge korstna ja
ulualusega abihoone on ehitatud
1935. aastal ja on säilitanud oma
algupärase ilme.
11
75196 F. R. Kreutzwaldi 36 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
suuremahuline klassitsistliku
tüüpfassaadiga puidust elamu- ja
ärihoone, mille tagafassaadil on
säilinud Võrule omased
erikaldeliste katustega
hoonevälised puittrepikojad.
Hoone algkehand kuulub 19. saj II
veerandil ehitatud ühekorruselisele
hoonele, mis sai 19. saj lõpul ja 20.
saj algul puidust juurdeehitise ja
kahekorruselised tiivad, 1929
tsementkivist juurdeehitise ja 1933
loodepoolse otsa uusklassitsistlik
kujunduse (arh E. Laasi).
74404 F. R. Kreutzwaldi 38 B Vanuse- ja miljööväärtusega
rõhtpalkidest abihoone 19. saj II
veerandist, mis on suures osas
säilitanud oma algse kuju ja
välisilme.
6122744 F. R. Kreutzwaldi 38 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
elumaja, mille algne kehand
pärineb 19. sajandi II veerandist.
Hoone kuju on mitmete
ümberehituste käigus
märkimisväärselt muudetud.
6347992 F. R. Kreutzwaldi 38 B Vanuse- ja miljööväärtusega
maakividest abihoone
(pesuköök) 19. saj II veerandist,
mis on säilitanud oma algse kuju
ja välisilme koos detailidega.
71463 F. R. Kreutzwaldi 38 C Osa 1938. aastal ehitatud
puukuurist. Säilinud on üks
tulemüüridest.
6558669 F. R. Kreutzwaldi 39 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
ühekorruseline viilkatusega
puidust elu- ja ärihoone. 1904.
aastal endise kuuri kohale
ehitatud hoone on äsja
rekonstrueeritud ja selle kuju
muudetud.
76310 F. R. Kreutzwaldi 4 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
traditsionalistllikus laadis
puithoone, mis paikneb
otsaküljega tänavajoonel. 19. saj
keskel algselt koolihooneks
ehitatud praegusel kortermajal
on säilinud ajalooline maht,
kuju, mitmed avatäited ja
fassaadidetailid.
76363 F. R. Kreutzwaldi 40 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
puithoone 19. saj II poolest,
mille esifassaad on inspireeritud
tsaariaegsetest tüüpfassaadidest.
Säilinud on mitmeid
välisviimistlusdetaile (kuueruudulise
tiibukse kõrval kolm rõhtfrontooniga
aknaava, räästaalune hammaskarniis,
avade laiad piirdelaudad,
aknaluukide sepiskonksud,
12
Hoovipoolsed juurdeehitised on
20. saj algusest.
akendealune vahevöö).
Hoovipoolsed juurdeehitised
pärinevad 20. saj algusest.
72805 F. R. Kreutzwaldi
40a
B Endisest abihoonest ümber
ehitatud hoovielamu pärineb 19.
saj II poolest ja järgib oma
mahu, kuju ja traditsionistliku
välisilmega muinsuskaitseala
ehitustraditsioone.
74733 F. R. Kreutzwaldi 41 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
hoone 19. sajandi keskpaigast.
Hoone on säilitanud oma algse
kuju ja välisilme.
71717 F. R. Kreutzwaldi 41 C Abihoone
6559505 F. R. Kreutzwaldi 41 C Abihoone
72926 F. R. Kreutzwaldi
41/1
B Muinsuskaitseala 1920. aastate
ehitusperioodile iseloomulik
kõrgel soklil hoovielamu (proj
1923, joonestaja P. Mäggi), mis
on säilitanud oma algse kuju,
välisilme ja fassaadidetailid.
77310 F. R. Kreutzwaldi
41/2
C Kinnistu tagumises osas asuv
tänapäevane hoovimaja
75758 F. R. Kreutzwaldi 42 B Hoovipealne tootmishoone
(ajalooline sepikoda ja
lukksepatöökoda, hiljem
põllumajandustööstuse
laborihoone), mis on nõukogude
ajal ümber ehitatud.
76613 F. R. Kreutzwaldi 42 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
tänavaäärne puithoone. 19. saj
lõpul ehitatud klassitsistlik
kõrgel maakivisoklil
rõhtpalkelamu on
rekonstrueerimisel säilitanud
üldgabariidid ja
fassaadilahenduse.
77250 F. R. Kreutzwaldi 42 C Abihoone
6077810 F. R. Kreutzwaldi 42 C Abihoone
76742 F. R. Kreutzwaldi 43 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
kahekorruseline puitelamu.
Arvatavasti tsaariajast pärit
algkehandiga hoone on enne
Teist maailmasõda läbinud
ulatuslikud juurde- ja
ümberehitused.
Ümberehitustejärgsest ajast on
säilinud hoone maht ja katusekuju
ning mitmed välisviimistlusdetailid.
Hoonele liituvad savitellistest
ühekordne tiibhoone ja väline
kinniehitatud puidust trepikoda, õue
pool II korruse joonel eenduv
ühiskäimla kehand.
7210265 F. R. Kreutzwaldi 43 C Abihoone
76573 F. R. Kreutzwaldi
43/2
B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
Säilinud on hoone maht ja kuju ning
välisviimistlusdetailid.
13
viilkatusega hoovielamu on
ehitatud 20. saj algul
(ümberehitusprojekt 1934).
6759508 F. R. Kreutzwaldi
43a
C Nõukogudeaegne
garaažikompleks
6077478 F. R. Kreutzwaldi
43b
C Ajaloolisel ehitusjoonel asuv
tänapäevane telliskivifassaadiga
äri- ja eluhoone (projekt 2004).
75243 F. R. Kreutzwaldi
43c
C Nõukogudeaegne
garaažikompleks
72421 F. R. Kreutzwaldi 44 B Muinsuskaitseala miljööga
sobituv ajaloolisel ehitusjoonel
asuv koopiaelamu 20. saj lõpust.
Hoone maht, kuju ja
fassaadidekoor järgivad
ajaloolisi ehitustraditsioone.
71688 F. R. Kreutzwaldi 44 C Abihoone
71950 F. R. Kreutzwaldi 44 C Abihoone
71905 F. R. Kreutzwaldi 45 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
kahekorruseline viilkatusega
puidust korterelamu. Hoovi pool
kaks eenduvat eriilmelist
tiibehitist. Hoone
välisviimistluses on säilinud
mitmed algupärased detailid.
72796 F. R. Kreutzwaldi 45 B Vanuse- ja miljööväärtusega
vanast palkaidast ümberehitatud
hoovihoone.
77375 F. R. Kreutzwaldi
45a
C Hoovil asuv maakividest ja
punasest tellistest dekoratiivsete
nurgalao ja avatäidete piiretega
kelder on ainus säilinud osa
kunagisest ajaloolisest
abihoonest.
6558670 F. R. Kreutzwaldi 46 B Muinsuskaitsealal erandlik
tellistest krohvitud kauplushoone
(ehit 1931).
Hoone traditsionalistlikus
arhitektuurikeeles esifassaadil on
säilinud tahveldatud valgmikuga
tiibuks, sellest kummalgi pool
kolmeosalised puitraamidel aknad,
avade ümber krohviraamistus,
räästajoonel profileeritud kivikarniis.
77007 F. R. Kreutzwaldi 46 C Abihoone
14
75398 F. R. Kreutzwaldi
46/1
B Tänavaäärse kivihoone
tagaküljele liituv
kahekorruseline puidust
korterelamu (ehit 1935).
Säilinud on kitsas voodrilaud,
püstlaudisest vahevöö korruste vahel,
kolmeosalised framuugiraamiga
puitaknad, väikesed rombikujulised
aknad otsaviiludel. Loodeküljel
kastjas trepikoda.
77006 F. R. Kreutzwaldi 47 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
kahekorruseline viilkatusega
puidust korterelamu. 19. saj
lõpust pärit hoonet on korduvalt
ümber ehitatud ja selle algsest
välisilmest pole palju säilinud.
72662 F. R. Kreutzwaldi 48 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
tänavajoonel asuv
kahekorruseline puidust
korterelamu, millega hoovi pool
liitub ristub tiibehitis ja eenduv
trepikojamaht selle küljes.
19. saj lõpust pärit hoonet on
korduvalt ümber ehitatud ja
laiendatud, säilinud on üksikud
algupärased viimistlusdetailid.
71998 F. R. Kreutzwaldi 48 C Abihoone
74342 F. R. Kreutzwaldi
48a
B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
viilkatusega elamu-ärihoone.
Otsaga tänavajoonel paiknev
hoone rekonstrueeriti 2000.
aastate algul.
70845 F. R. Kreutzwaldi 49 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
ajaloolisel ehitusjoonel paiknev
puitelamu 19. saj lõpust / 20. saj
algusest. Fassaadi ilmestavad
teravaviilulised vintskapid.
6075915 F. R. Kreutzwaldi 49 C Abihoone
75307 F. R. Kreutzwaldi 5 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ajaloolisel ehitusjoonel paiknev
puitelamu 19. saj II poolest.
Oluline roll Võru vanalinna
puitarhitektuuri tüpoloogia
esindajana ja miljöö kandjana.
Hoone on halvas seisukorras, kuid
sellel on säilinud mitmeid
välisdekoori detaile (lai voodrilaud,
valgmikuga tahveldatud välisuks,
osad avatäited koos sulustega,
akende profileeritud piirdeliistud
dekoratiivsete nurgaklotsidega,
poolkaarjas pööninguaken)
75771 F. R. Kreutzwaldi 5 C Abihoone
78013 F. R. Kreutzwaldi 50 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ajaloolisel ehitusjoonel paiknev
puidust elu- ja ärihoone 19. saj
lõpust. Nurgakrundil paiknevat
L-kujulist hoonet on mitmeid
kordi ümber ehitatud ja
laiendatud, säilinud on hoone
ajalooline maht ja kuju.
15
74487 F. R. Kreutzwaldi
50a
B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja kohalikke ehitustraditsioone
järgiv hoovielamu (algselt
tisleritöökoda) 20. saj algusest,
mis on hiljuti täielikult
rekonstrueeritud.
77643 F. R. Kreutzwaldi 51 B Muinsuskaitseala 1920. aastate
ehitusperioodi iseloomustav
kahekorruseline äripinnaga
korterelamu on ehitatud ümber
vanemast hoonest. Säilinud on
hoone maht, kuju ja paljud
välisviimistlusdetailid (osad
avatäited, tänavapoolne
juugendlik välisuks).
74522 F. R. Kreutzwaldi 52 B Ajaloo- ja arhitektuuriväärtuslik
täiskahekorruseline puidust
nurgahoone laiendusega
hooviküljel ja hilisema mahuka
kivist juurdeehitisega Liiva
joonel. Hoones on ajalooliselt
asunud Võru maakonna
politseivalitsus ja hotell London.
19. saj lõpus / 20. saj algul ehitatud
hoonel on säilinud ja ennistatud
mitmed fassaadidetailid. Akendele
paigaldatud piirdeliistud ning
ehispennide nikerdused otsaviiludel
on hilisemad lisandused.
76128 F. R. Kreutzwaldi
52a
B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
ajaloo- ja arhitektuuriväärtuslik
täiskahekorruseline viilkatusega
puidust ametihoone.
Lihtsa kavatisega hoonel on säilinud
mitmeid historitsistlikke detaile
(fassaadiakende kaunilt kujundatud
saelõikelised piirdeliistud,
rihveldatud nurgalauad, profileeritud
sarikaotstega avatud räästas,
veelaudadest vahevööd jne). Kahe- ja
kolmepoolsed puitaknad on
lehthingede ja nurgaraudadega.
7026091 F. R. Kreutzwaldi
52a
C Nõukogudeaegsete
garaažibokside osa
79719 F. R. Kreutzwaldi
52b
C Nõukogudeaegne garaažihoone
76093 F. R. Kreutzwaldi 53 C Nõukogudeaegne tornelamu
(ehit 1986)
73892 F. R. Kreutzwaldi 54 C Tänapäevane kiviplokkidest
puitvoodriga hoone. Asub
ajaloolisel tänavajoonel.
77095 F. R. Kreutzwaldi
54a
C Nõukogudeaegne korterelamu
77313 F. R. Kreutzwaldi
54b
C Nõukogude ajal ümber ehitatud
ajalooline tootmishoone
74224 F. R. Kreutzwaldi 55 B Muinsuskaitsealal erandlik
tööstusarhitektuuri näide 19. saj
lõpust. Ajaloolisesse
piiritusevabriku kompleksi
kuulunud hoone oli algselt
vabriku omaniku elamu, hiljem
olnud kaitseliidu kasutuses.
Hoonel on säilinud historitsistlik
dekoor. Otsaviilusid markeerivad
tipul ja otstel filigraansete
sepiskaunistustega postikesed.
Tänavapoolsele katusetahule
üheaknaliste vintskappide vahele on
kaasajal paigaldatud pindaknad.
16
Hooviküljel on vintskapid
kaheaknalised. Lõunaotsal on
säilinud kinnimüüritud avadega
punastest tellistest väravahoone ning
jupike piirdemüüri. Need ja
hoovipoolsed vintskapid pole
algupärased.
71833 F. R. Kreutzwaldi 56 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
täiskahekorruseline puithoone.
20. saj I poolel tegutses hoones
võõrastemaja Eestimaa (hilisema
nimega Commercia).
1880. aasta paiku ehitatud hoonel on
säilinud mitmeid uusklassitsistlikke
välisviimistlusdetaile (püstise
kaaslaudisega vahevöö esifassaadil,
otsaseinale pööratud räästakarniis,
räästa hammasvöö, ruudu-, rombi- ja
ringimotiiviga nurgalauad,
kagupoolse ukse kõrvade ja
rihvelpinnaga piirdeliistud,
tihedaruuduline viiluaken, akende
sepismanused).
76152 F. R. Kreutzwaldi
56a
B Muinsuskaitsealal erandlik
punastest tellistest hoone on
ehitatud 1914 üürimajaks.
Krohvimata maakivisoklile
toetuva hoone eri laiusega
tagaküljele liitub trepikojaga
puiterker.
Säilinud on historitsistlik
fassaadikujundus (ehistornikestega
parapettviilud, räästakarniis ja
vööndsimsid, avade eenduv
raamistus, lukukivimotiivi ja
ühendatud pealisvööga tellissillused,
dateeringuga krohvitud petikpind
loodepoolsel ja sepishingedega 6-
ruuduline aken kagupoolsel viilul).
77082 F. R. Kreutzwaldi
56a
C Abihoone
77136 F. R. Kreutzwaldi
56b
C Nõukogudeaegne korterelamu
72746 F. R. Kreutzwaldi 57 B Võrus erandlik imposantne
punastest tellistest ajaloolise
tööstusarhitektuuri näide 19. saj
lõpust (projekt 1897, tehnik A.
Kruman). Kompleksi hoonetest
on säilinud veel F. R.
Kreutzwaldi 55 elamu ja Paju 17
kelder.
Historitsistlikul hoonel on säilinud
mitmed ehitusaegsed
välisviimistlusdetailid (puhtal vuugil
dekoratiivlaoga seinad, mõlemal
pikiküljel kõrge otsaseintega
keskrisaliit sepistatud tuulelipuga
tänavapoolse viilu tipul). Viilude
ehispostikesed on kaotanud
sepiskaunistused, kõrgemad
plekkmütsid on asendatud
madalatega.
6126687 F. R. Kreutzwaldi
57b
B Võrus kohaliku maamärgina
tuntud ajaloolise piiritusevabriku
punastest tellistest korsten, mille
ümber on ehitatud tänapäevane
tootmishoome.
75309 F. R. Kreutzwaldi
58a
B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle miljöösse sobituv
ebasümmeetrilise fassaadiga
puithoone. Algne, 19. saj lõpul
valminud elamu rekonstrueeriti
17
1999 kauplusehooneks, mitmed
algupärased eksterjööridetailid
restaureeriti.
75817 F. R. Kreutzwaldi
58b
C Nõukogudeaegne korterelamu
71926 F. R. Kreutzwaldi 6 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja kohaidentiteeti kandev
ajalooline abihoone (kuur-
pesuköök).
74890 F. R. Kreutzwaldi 6 B 1954 valminud Võru
ehitusvalitsuse nelja korteriga
tööliselamu asub ajaloolisel
ehitusjoonel ja sobitub
ümbritseva hoonestusega. Elamu
on säilitanud oma algse välisilme
ja mitmed viimistlusdetailid.
75068 F. R. Kreutzwaldi 62 B Muinsuskaitseala
ehitustraditsioone järgiv
tänavaäärne puidust
kahekorruseline üürimaja
äripindadega esimesel korrusel.
Nn Judeikini majana tuntud
hoone on ehitatud 19/20. saj
vahetusel ja moodustab osa
ajaloolisest juudi kogukonna
kvartalist.
Säilinud on hoone ajalooline maht,
kuju ja paljud välisviimistlusdetailid.
Nurgal asuva sissepääsu kohal
kõrgub Võrule iseloomulik, kuid
väheste hoonete juures tänaseks
säilinud kolmnurkviilu ja suurte
akendega ärkel.
8851538 F. R. Kreutzwaldi 62 C Abihoone
8851540 F. R. Kreutzwaldi 62 C Abihoone
81451 F. R. Kreutzwaldi
62a
B Võrule iseloomulik puidust
kahekorruseline korterelamu
maht 20. saj algusest, osa
ajaloolisest juudi kvartalist.
Säilinud on hoone kuju, maht ja
välisviimistlusdetailid.
6126277 F. R. Kreutzwaldi 64 B Võrule iseloomulik puidust
kahekorruseline korterelamu
(ehit 1908), osa ajaloolisest juudi
kvartalist. Säilinud on hoone
kuju, maht ja
välisviimistlusdetailid.
71097 F. R. Kreutzwaldi 64 C Abihoone koos endisest hoonest
säilinud tulemüüriga.
69607 F. R. Kreutzwaldi
64a
C Ajaloolise juudi kogukonna
hoone 19. saj lõpust, mis on
hilisemate ümberehituste käigus
kaotanud oma algse ilme.
516995 F. R. Kreutzwaldi 8 B Muinsuskaitsealal erandlik
krundi tagumises osas paiknev
villa-tüüpi puitelamu 19. saj
lõpust.
Arhitektuuriväärtuslikul hoonel on
säilinud rikkalik historitsistlik
fassaadidekoor ja algupärased
avatäited (sh veranda värvilised
taimornamendi ja õiemotiiviga
klaasiruudud).
18
498579 F. R. Kreutzwaldi 8a B Muinsuskaitsealale iseloomulik
lihtne ajaloolisel ehitusjoonel
paiknev puitelamu.
Võrule omase 20. saj I poole
puitarhitektuuri näide, mis on
säilitanud om ehitusaegse mahu, kuju
ja punastest tellistest soklivöö ning
korstnapitsi, muud detailid on
hilisemate remontide käigus
asendatud.
738239 F. R. Kreutzwaldi 9 B Muinsuskaitsealal erandlik
mansardkorrusega
kolmekorruseline
arhitektuuriväärtuslik puitelamu
1930. aastatest, mis koosneb L-
kujulisest põhihoonest ja sellele
liituvast verandadega
juurdeehitisest.
Põhihoone fassaadilahenduses on
säilinud hilisjuugendile
iseloomulikud detailid, juurdeehitis
lisab traditsionalismile omast
dekoori.
76676 F. R. Kreutzwaldi 9 C Abihoone
71993 Jõe 1 C Abihoone
74808 Jõe 1 C Nõukogudeaegne üksikelamu
8849137 Jõe 1 C Abihoone
73145 Jõe 2 C Nõukogudeaegne üksikelamu
76855 Jõe 2 C Abihoone
487967 Jõe 3 C Garaažikompleks
77083 Jõe 4 C Abihoone
73183 Jüri 1a C Abihoone
75610 Jüri 1a C Nõukogudeaegne üksikelamu
77349 Jüri 20 B Tüüpprojekti järgi 1959
valminud hoone, mis esindab
korruselamute ühesektsioonilist
varianti. Tellistest ja krohvitud
seintega madala viilkatusega
hoone on keskse trepikojaga,
mida ilmestab lintaken.
Hoone on säilitanud oma ehitusaegse
välisilme. Klassitsitslikust
fassaadidekoorist on alles kitsas
astmeline kivist räästakarniis ja
kivist aknalauad. Kõrgust lisab
pööningu akendega nivendisein.
72443 Jüri 1 C Nõukogudeaegne üksikelamu
(ehit 1950), mis on ehitatud
varem samal krundil asunud
puidust ühekorruselise elamu
asemele.
73843 Jüri 1 C Eluhoonele liituv abiruumide
kompleks
6077962 Jüri 1a C Abihoone
6124378 Jüri 11 A Muinsuskaitsealal vähe esinevat
esindustraditsionalistlikku stiili
esindav pikiküljega krundi
tänavajoonel paiknev
täiskahekorruseline viilkatusega
kivist ametihoone, mis valmis
1939. aastal pangahoone
(mälestis, reg-nr 14141)
juurdeehitisena.
Säilinud on hoone maht ja kuju,
peasissepääsuga eenduv keskrisaliit
ja uusklassitsistlik välisdekoor.
Interjööridetailidest on ehitusaegsena
säilinud peegelvõlvlaed, laerosetid,
trepipiirded, sisemine trepikojauks.
79878 Jüri 12 A Võru vanalinnas erandlik ja selle
ilmet mitmekesistav
funktsionalistlikus stiilivõtmes
Võru riigimaja funktsiooni täitvas
hoones on lisaks esinduslikule
välisdekoorile säilinud ka
19
administratiivhoone linna
peatänava ääres ehitati end Võru
postijaama kohale (arh Henn
Kuvasto, 1936).
algupäraseid interjööridetaile ja
väärtuslikke tarindeid
(peegelvõlvlaed, keskne peatrepp,
rõdule viiv tiibuks koos manustega,
radiaatorid, parkett jm).
79248 Jüri 12 B Endise hobupostijaama
hobusetallist 1930. aastatel
ümberehitatud töökojaks ja
garaažiks ehitatud hoone sobitub
peatänavaäärsete esindushoonete
kompleksi.
75468 Jüri 13 B Algselt funktsionalistlik
ühekorruseline tänavajoonel
paiknev ärihoone (ehit 1938) on
1950. aastate ümberehitusel
saanud kaks lisakorrust. Sobitub
peatänava hoonestusega.
8460929 Jüri 13a B Nõukogudeaegne (ehit 1964)
kioskihoone Jüri 13 ja Lembitu 4
hoonete vahel. Erandliku
funktsiooni ja arhitektuuriga
hoone on ümberehitustel oma
algupärase kuju kaotanud.
77674 Jüri 14 C Nõukogudeaegne korterelamu
74880 Jüri 15 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
puidust ärihoone tänavajoonel
(ehit 1864). Otsas liitub hoone
mahuga kaldkatusega
sissepääsuehitis ja hoovi pool
Võru vanalinnale iseloomulik
eenduv trepikoda.
Säilinud on mitmeid algupäraseid
detaile ning klassitsistlikku
fassaadidekoori.
71690 Jüri 15a B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
puidust kauplus-elamu. Algselt
otsaga tänavale suunatud
ristkülikukujulisele hoonele on
loodeküljele ehitatud ristuv
juurdeehitis.
Hoone rekonstrueerimisel 1990.
aastatel on kasutatud Võru
vanalinnale iseloomulikke
kujundusvõtteid ja viimistlust. Hoovi
pool liitub hoonega postidel
varjualune.
6348275 Jüri 15a C 2010. aastal valminud abihoone
sobitub muinsuskaitseala
miljööse ja kinnistul olevate
hoonete ansamblisse.
6558675 Jüri 16 C Nõukogudeaegne kivist
krohvitud ameti- ja eluhoone
valmis 1948-49 vana hoone
varemetele ja ehitati 1957 ümber
ühiselamuks.
7208457 Jüri 16 C Abihoone
518615 Jüri 17 A Muinsuskaitseala
ehitustraditsioone järgiv
eklektilises stiilivõtmes pika
Hoonel on harvaesinevad kivist
juurdeehitised. Säilinud on mitmeid
detaile algsest fassaadidekoorist,
20
mansardkorrusega puitmaja 19.
saj II veerandist on mitmetele
ümberehitustele vaatamata üks
huvitavamaid hooneid Võru
vanalinnas.
interjööri ilmestavad esimese korruse
saali kaks klassitsistlikus stiilivõtmes
kahhelahju ja peegelvõlvlagi. 1950.-
70. aastatel tegutses hoones
õnnepalee.
492925 Jüri 17a C Muinsuskaitseala hoonestuses
eristuv algselt ühekorruseline
hoovis asuv elamu- ja aidahoone
(1936. aastast kahekorruseline)
rikastab vanalinna ajaloolist
miljööd.
76254 Jüri 18 B Muinsuskaitsealale iseloomuliku
stalinistliku arhitektuuri näide.
1953. aastal Võru Teedevalitsuse
administratiivhoonena valminud
krohvitud püstpalkhoone
(projekt V. Muromets, 1952)
asub ajaloolisel krundil ja
pikiküljega tänavajoonel.
Hoone nurgarustikaga kaunistatud
fassaadid on ennistatud algupärasel
kujul.
76455 Jüri 18 C Ajalooline jääkelder, mis on
nõukogude ajal ümber ehitatud
baarihooneks. Hoone juures asus
nõukogude ajal pioneeri kuju.
Algsest hoonest on säilinud
vundament ja maakividest
tagasein.
77279 Jüri 18 C Abihoone
76151 Jüri 18a B 1957. aastal Võru Teedevalitsuse
tööliste jaoks valminud
stalinistlikule klassitsismile
omase kavatisega kortermaja
moodustab ansamblilise terviku
tänava ääres asuva
administratiivhoonega.
Säilinud on ehitusaegne maht, kuju
ja fassaadidekoor (avade
krohviraamistus, rosettd esifassaadil,
valgmiku ja kuue klaasiruuduga
välisuks, lipuhoidikud, keldriakende
metallvõrega süvendid, mõned
kolmeosalised puitaknad,
sepishingedega garaažiuks).
77002 Jüri 19 B Algne mansardkatusega
ühekorruseline kivihoone (ehit
1870. aastatel) on 1950. aastate
ümberehitusel saanud teise
korruse ja kivikattega viilkatuse,
hooviküljele kaks eenduvat
puidust trepikoda ja
ühekorruselise viilkatusega
tiibhoone.
21
76306 Jüri 19a C Nõukogudeaegne ratsionalistliku
vormikeelega polikliinikuhoone
(arh P. Armann, 1972), mahult ja
asendilt ei sobitu
muinsuskaitseala miljöösse
75752 Jüri 19b C Nõukogudeaegne alajaam
8848202 Jüri 1a C Abihoone
79256 Jüri 2 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
1870. aastatel ehitatud
tänavaäärne puithoone, mis sai
20. saj alguses uusklassitsistliku
fassaadikujunduse (proj A.
Jacoby, 1914).
Arvukad juurdeehitised on
lisandunud hilisemate ümberehituste
käigus.
6558667 Jüri 2 C Abihoone
74555 Jüri 20a A Suure vanuse- ja
miljööväärtusega vanabalti tüüpi
hoone asub Võru vanalinnale
ebatüüpiliselt krundi keskosas.
Arvukaid ümberehitusi üle
elanud hoone on säilitanud
põhigabariidid ja katusekuju
ning vihjeid ajaloolisele
välisilmele.
Interjööris on säilinud baroksed ja
varaklassitsistlikud
kujunduselemendid. Alles on ka
mantelkorstnaga köök, millel
katuseharjal punastest tellistest
korstnapits.
74523 Jüri 20b C Nõukogudeaegne korterelamu
77359 Jüri 20c B Muinsuskaitsealal erandlik lao-
ja eluhoone on ehitatud mitmes
järgus: algne puidust aidaosa 19.
saj I poolel, tellistest laoruum ja
II korruse elutuba 19. saj II
poolel, kivist ait puithoone
põlemise kohal valmis 1905 (arh
A. Jacoby).
75578 Jüri 21 B Muinsuskaitsealal erandlik
heimatstiili sugemetega elu- ja
ärihoone algne klassitsistlik
variant valmis 1870. aastatel.
1930. aastate II poolel ümber
ehitatud kortermaja iseloomulikuks
jooneks on kõrge ja kitsa aknaga
trepikojatorn ja mansardkatusest
eenduv ärkel koos rõduga.
6409971 Jüri 22 B Muinsuskaitsealal erandlik
arhitektuuri- ja ajalooväärtuslik
elu- ja ärihoone on ehitatud
1923. aastal (arh A. Perna).
Sõjas kannatada saanud hoone
müürid taastati muudetud katuse
ja lihtsustatud
fassaadikujundusega.
Hilisjuugendi mõjudega
uusklassitsistlik hoone oli rajamise
ajal kõrgeim ja moodsaim (nn Võru
pilvelõhkuja) ehitis linnas. Säilinud
on hoone kuju, maht, põhiplaan ja
fassaadidekoor.
77645 Jüri 22a B Ajaloolise peatänava miljöösse
sobituv väärtuslik uusarhitektuur
22
Võru ühe vanima kivimaja
(hävis II maailmasõjas)
asukohas. Hoone valmis 2001
(arh I. Jalas, 2000) ärikeskusena.
71601 Jüri 22c C Algselt lao- ja garaažiruumidega
majandushoone on ehitatud
1930. aastate lõpul (projekt ins
H. Kõlli, 1938) Võru Ühispanga
tellimisel endise hobusetalli ja
aida kohale. Hoonega liitub
lääneküljel nõukogudeaegne
garaažimaht.
75851 Jüri 22c C Nõukogudeaegne garaažihoone
73905 Jüri 23 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
tänavaäärse hoone 19. saj.
kolmandal veerandil püstitatud
puidust kahekorruseline
juurdeehitis. Klassitsistlike
stiilijoontega tüüpiline Võru
kodanikuelamu.
73905 Jüri 23a B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
tänavaäärse kivihoone algkehand
kuulub Võru vanimasse
ehitusperioodi (enne 1808).
Ajaloolisel tänavajoonel asetseval
kivimajal on profileeritud karniisiga
kõrge kivikatus, viilule pööratud
räästakarniis ja viilu tipu all
poolkelba karniis. Tänavapoolne uks
on asendatud uksega loodeotsal,
hoovi pool kaldkatusega juurdeehitis.
77961 Jüri 24 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
kahekorruseline elu- ja ärihoone
on ümber ehitatud (projekt H.
Heinrichson, 1927) samal kohal
asunud 18/19. saj vahetuse
alghoonest.
Juugendstiilile omaste detailidega
peatänavaäärsel hoonel on säilinud
maht, kuju, ajastukohane välisilme ja
mitmed väärtuslikud ehisdetailid.
77181 Jüri 26 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
kahekorruseline elu- ja ärihoone,
mis koosneb mitmest eri ajal
valminud hoonemahust.
6347977 Jüri 26 // 26a C Abihoone on ehitatud 19. saj II
poolel
74583 Jüri 26a B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
puidust laohoone (algselt tall)
20. saj algusest on säilitanud
oma algse mahu, kuju ja mitmed
välisdetailid.
6558668 Jüri 26a B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
hoovielamu 20. saj algusest on
23
säilitanud oma ajaloolise mahu
ja välisilme.
74858 Jüri 27 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
ajalooline trükikoja ja
ajalehetoimetuse hoone 1870.
aastatest.
Hoone rekonstrueerimisel 1990.
aastate lõpus on säilitatud hoone
põhikehandi maht, katusekuju ja
avade jaotus. Fassaadidetailid on
tänapäevased ja stiliseeritud.
75551 Jüri 28 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
20. saj alguse tellisarhitektuuri
näide.
Ruudulähedase põhiplaaniga elamu-
ärihoonel on säilinud ehitusaegne
välisilme koos arvukate
ehisdetailidega (ehispostikestega
tulemüür, avade lukukiviga
segmentkaarsed sillused ja kitsas
tellisraamistus, korrustevaheline
tellisvöö, astmeline räästakarniis jm).
68411 Jüri 28 C Abihoone
73899 Jüri 28a B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
hoovielamu, mis on säilitanud
oma mahu, kuju ja mitmed
algsed välisdetailid.
Kuni 1952. aastani osaliselt
tootmishoonena kaustatud hoone on
tänapäeval ümber ehitatud
eluruumideks.
75354 Jüri 28b A Muinsuskaitseala vanimasse
ehitusperioodi (enne 1808.
aastat) kuuluva kaupluse vanem
osa peidab endas vanabalti
hoonetele iseloomuliku
põhiplaaniga elamut, mille
keskosas hästi säilinud
mantelkorsten-köögi kiviseinad.
Tänavaäärse hoone põhikehandile
liitub kaguotsal eraldi sissepääsuga
juurdeehitis. Hooviküljele jäävad
püstlaudisega seinte ja kivist
kaldkatustega eeskoda ja panipaik.
Välisviimistluses on säilinud mitmed
ajaloolised detailid, sh avatäited.
76743 Jüri 29 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
tänavaäärne elu- ja
kauplusehoone algkehand on
ehitatud 1860. aastatel. 20.
sajandi algusest pärineb hoone
laiendus. Osaliselt on säilinud
ajaloolised avatäited.
71889 Jüri 29/1 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
hoovielamu (ehit 19. saj lõpus).
71985 Jüri 2a C Nõukogudeaegne abihoone,
blokeeritud elamuga
76153 Jüri 2a C Nõukogudeaegne üksikelamu
8564644 Jüri 2a C Abihoone
72783 Jüri 2c C Nõukogudeaegne üksikelamu
hoovi pool liituva abihoonega
74414 Jüri 2d C Endisest elamust ja abihoonest
ümberehitatud hoovielamu.
Ajaloolise hoone eeskujul
valminud uusehitis
24
75477 Jüri 2e C 20. saj algul ehitatud lihtne
hoovielamu sobitub
muinsuskaitseala miljöösse
73520 Jüri 3 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
ühekordne viilkatusega ja piki
tänavajoont paiknev puitelamu
(ehit 1932, proj A. Tihonov).
74422 Jüri 3 C Abihoone
6077962 Jüri 3 C Abihoone
75979 Jüri 30 B Muinsuskaitseala vanimasse
ehitusperioodi (enne 1808)
kuuluva elamu vanabalti
hoonetele iseloomuliku
põhiplaaniga keskosa võib
pärineda 18. saj lõpust, ümber- ja
juurdeehitised on teostatud 19.
saj lõpul ja 20. saj algul.
Säilinud on hoone historitsistlik
fassaadikujundus (saelõikeline
dekoor avade ümber) ja kaks
vanemat tüüpi akent. Äripinna
kõrgema frontooniga sissepääsu
dekoreerivad kannelüüridega
pilastrid ja puitdekoor.
74933 Jüri 30a B Muinsuskaitsealale iseloomuliku
ja selle ehitustraditsioone järgiva
hoovielamu vanim, viilkatuse ja
eeskojaga ühekorruseline osa on
ehitatud 19. saj II poolel,
kõrgemal soklil uuem hoonetiib
1923. aastal. Viimase fassaadi
liigendab eenduv katuseharjani
kõrguv madala telkkatusega
esiku- ja trepikojamaht.
Säilinud on algupärasele välisilmele
iseloomulikke detaile, ehitusaegsed
on ka väljaehitise ülakorruse
kahepoolsed ruudujaotuseta aknad.
71472 Jüri 30a C Muinsuskaitsealale iseloomuliku
ja selle ehitustraditsioone järgiva
abihoone, mis võib olla
ümberehitatud vanast aidast või
laudast. Latthingedel tahveluks
võib pärineda mõnelt muult
hoonelt.
75985 Jüri 30b C Nõukogudeaegne korterelamu
(ehit 1966, aluseks tüüpprojekt
11-318-331)
492784 Jüri 30c C Nõukogudeaegne tehnohoone
(veepumpla)
518613 Jüri 31 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
puidust uusklassitsistliku ilmega
elamu on ehitatud 1880. aastatel,
20. saj algul osaliselt ümber
ehitatud kauplusehooneks.
Madalal maakivivundamendil
pikk põhikehand on kahepoolse
keskse pealisehitisega.
Viiluvälja kaunistab esifassaadil
ruudujaotuseta püstaken ja
otsaseinale pööratud karniisile toetuv
laudvöö. Loodeotsal liitub seinaga
Võrule iseloomulik puidust
trepikoda, sissepääsul viilkatusega
lahtine varjualune ja ülal 6-ruuduliste
liitakendega kinnine veranda.
Säilinud mitmed algupärased
avatäited ja osaliselt ka vana
voodrilauda.
25
524981 Jüri 31 C Vana aida asukohta nõukogude
ajal ehitatud garaaž
524990 Jüri 31 C Abihoone
518616 Jüri 31/1 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
otsaga tänavajoonel asuv
puithoone.
Väike kauplusehoone sai oma
praeguse ilme 20. saj I poolel, pärast
abihoonete ümberehitamist
kaupluseruumiga elamuks (projekt
ins J. Jürgenson, 1928).
6077955 Jüri 31/2 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
hoovihoone on olnud kasutusel
kaupluse juurde kuuluva
elupinnana.
Väike kauplusehoone sai oma
praeguse ilme 20. saj I poolel, pärast
abihoonete ümberehitamist
kaupluseruumiga elamuks (projekt
ins J. Jürgenson, 1928). Säilinud on
hoone maht ja põhikonstruktsioonid.
74341 Jüri 31a C Vanemast hoovihoonest ümber
ehitatud tänapäevane
töökojahoone
73768 Jüri 32 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
tänavajoonel paiknev kauplus-
elamu. Lihtsale
ristkülikukujulisele puithoonele
liitub hooviküljel laiendus
keskse kõrge viilkatusega
väljaehitisega.
Hoone on rekonstrueerimisel
säilitanud algse mahu,
välisviimistluses on kasutatud nii
antud hoonele algupäraseid kui ka
üldiselt Võru vanalinnale omaseid
detaile.
76097 Jüri 32a C Nõukogudeaegne
neljakorruseline võimlatiivaga
ühiselamuhoone (ehit 1971).
76453 Jüri 33 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
ristkülikukujulise põhiplaaniga
puidust elumaja 19. saj III
veerandist. Hooviküljel on kõrge
kinnine trepikoda.
Hoonel on säilinud maht, kuju ja
mitmed ajaloolised välisdetailid
(avade rõhtfrontooniga piirdelauad,
rombimustriga nurgalaud, otsaseinale
pööratud räästakarniis, rõhtvoodri ja
valgmikuga välisuks ja plekkpitsiga
varikatus, otsaviilu rombaknad jm).
6122783 Jüri 33a B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
elamu on ümber ehitatud
endisest tall-tõllakuurist.
Tänavafassaadi liigendab laiast
veelauast vöö, mida otstel toetab
pööratud räästakarniisi ehisliist,
külgräästas on tuulekastiga.
74413 Jüri 33b C Abihoone
74939 Jüri 33b C 1937. aastal rajatud hoovielamu-
abihoone (projekt H. Gustavson)
on praeguseks täielikult ümber
ehitatud.
72911 Jüri 34 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
tänavajoonel paiknev eluhoone
on ehitatud 19. saj III veerandil.
Endisel kujul remonditud fassaade
ilmestab püstliistudega liigendatud
rõhtlaudadest vöö akende all.
Säilitatud on ka otsaviilu markeeriv
26
1930. aastatest pärit
fassaadikujundusega maja
rekonstrueeriti 1995 kohvikuks,
hiljem pesumajaks.
veelaud, kolmeosalised
framuugaknad tänavakülgedel ning
väikesed rombaknad otsaviiludel.
71832 Jüri 35 C Ajaloolisest ehitusjoonest
tagapool asuv
kaupluseruumidega tänapäevane
üksikelamu (arh Ü. Luuk, 1997).
6348607 Jüri 35 C Tänapäevane garaažihoone
76039 Jüri 36 B Muinsuskaitseala miljööga
sobituv kahekorruseline
uusehitis. 2003. aastal valminud
pubi ja külalistemaja hoone asub
1906 krundi tagaossa ehitatud
ühekorruselise majandushoone
(tall, ait, kuur) asukohas.
6075917 Jüri 37 C Tänavajoonel asuv
kahekorruseline
funktsionalistlikus stiilivõtmes
uusehitis (projekt Marksi Projekt
OÜ, 2005) sobitub mahult ja
kujult muinsuskaitseala
peatänava hoonestusse. Asub
1870. aastatel ehitatud, kuid
1996 põlenud algse kivihoone
kohal.
74889 Jüri 38 B Muinsuskaitseala miljööga
sobituv ühekorruseline kõrge
viilkatusega krohvitud kivimaja
on ehitatud enne 1917. aastat.
Avatäited tänapäevased.
8563495 Jüri 38 C Abihoone
76098 Jüri 38a B Muinsuskaitsealal erandliku
arhitektuuriga 19. saj II poolel
ehitatud ning 20. saj algul teise
korruse saanud historitsistlik
elumaja (praegu hotell).
Hoovitiivaga liitub tallist ümber
ehitatud ning 1960. a-tel
kahekorruseliseks muudetud
kivihoone.
Tänavafassaadil on kannelleeritud
raamistuses tudorkaarsed akna- ja
ukseavad, profileeritud räästa- ja
vahekarniisid, poolsambad
keskrisaliidi nurkadel, sakmeline
parapettfrontoon, rõdusambad ja
rõdu koos väärtuslike piiretega.
76985 Jüri 39 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
täiskahekorruseline viilkatusega
puidust hoone ehitati 19. saj
lõpul üürimajaks, kuid alates 20.
saj algusest tegutsesid hoones
pikka aega erinevad
haridusasutused.
Historitsistlik fassaadidekoor on
ennistatud säilinu eeskujul,
kaasaegsetel puitakendel on
säilitatud kolmene ruudujaotus.
Kirde- ja kaguküljel eenduvad
seinast kaks trepikoda ja
tihedaruudulise aknaga endine
veranda.
74591 Jüri 39a C Abihoone
78018 Jüri 39a C Nõukogudeaegne kortermaja
27
72341 Jüri 4 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
ühekordne viilkatusega ja otsaga
tänavajoonel paiknev väike
puitelamu.
Teadmata ehitusaastaga hoone on
halvas seisukorras, kuid sellel on
säilinud mitmed
välisviimistluselemendid (ehislaoga
korstnapitsid, kastjas räästakarniis,
veranda tihedaruudulised avatäited,
aknaraamidel sepishinged ja
metallnurgikud jm).
71575 Jüri 4 // Karja 13 C Abihoone
76527 Jüri 40 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
algselt ühekorruseline kõrge
poolkelpkatusega puitelamu
valmis 1868. Hiljem ehitati
arvukalt juurde- ja pealeehitisi,
sh kaks Võrule iseloomulikku
kaldkatusega välist trepikoda,
mistõttu hoone on saanud
eklektilise välisilme.
72024 Jüri 40a C Abihoone (lasteaia kompleksi
kuuluv kelder)
72526 Jüri 40a C Abihoone (lasteaia kompleksi
kuuluv kuur)
76351 Jüri 40a C Nõukogudeaegne tüüpprojekti
järgi ehitatud lasteaiahoone
76516 Jüri 40b C Abihoone
77388 Jüri 40c C Nõukogude ajal elamuks ümber
ehitatud abihoone
77184 Jüri 42 B Kõrge ajaloo- ja
arhitektuuriväärtusega hoone
rajati 19. saj lõpul Saksa
Ressource'i Seltsi majana,
millele juurdeehitisena valmis
koolihoone (proj A. Jacoby,
1909). 1923 rajati edelaotsa
puidust ja tellistest juurdeehitis
(proj ins. O. Mäggi).
Hoone välisilme on eklektiline,
säilinud on erineva ehitusaja ja -
stiiliga fassaadidetaile. Pidevalt
koolimajana kasutatud hoones
tegutse kuni 2021 Võru
Täiskasvanute Gümnaasium.
76495 Jüri 42/1 C Abihoone
78321 Jüri 46 B Muinsuskaitsealal erandlik
tellistest krohvitud kortermaja
äripindadega esimesel korrusel
(ehit 1958). Põhiosas on hoone
kahekorruseline, kõrge
kelpkatusega, fassaadi keskel ja
taga tiibadel väljaehitised ja laia
friisiga profiilne räästakarniis.
Projekti aluseks on tüüpseeria ES
moderniseeritud variant 1-285 (arh
A. Kotli, Ü. Elland, R. Urb, 1954).
74884 Jüri 48 C Nõukogudeaegne korterelamu
75829 Jüri 5 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
kahekorruseline kortermaja on
projekteeritud 1893. aastal
ühekorruselisena. Teine, kivist
Säilinud on hoone ajalooline maht,
kuju, üldilme ning osad avatäited.
28
korrus, ehitati hoonele 20. saj II
veerandil.
68555 Jüri 5 C Abihoone
75651 Jüri 5a B Muinsuskaitsealal erandlik
funktsionalismile omaste
joontega kortermaja (arh A.
Matteus, 1935). Esikorrus koos
verandaga pärinevad samas
varem asunud ühekorruselisest
viilkatusega traditsionalistliku
vormikeelega elamust (arh H.
Johanson, 1929).
Säilinud on hoone kuju, maht ja
välisilme koos dekoratiivsete
elementidega. Algselt valge maja on
värvitud kollaseks.
72369 Jüri 5a C Abihoone
495220 Jüri 5b B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
väike puidust hoovimaja 19/20.
saj vahetusest.
Hoone on säilitanud on mahu ja kuju
ning mõned algupärased detailid (nt
nurkadel otsaseinale ulatuv
räästaarniis, diagonaalvoodriga
lakaluuk).
6348991 Jüri 5b C Abihoone
71651 Jüri 6 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle miljöösse sobituv
väärtuslik ajalooline puidust
abihoone (kuur-pesuköök).
76632 Jüri 6 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
puitelamu 19. sajandi I poolest.
Otsaküljega tänavajoonel paikneval
elumajal on säilinud maht ja kuju,
kaguküljel lai sepanaeltega
kinnitatud välisvooder, algupärased
aknad otsaviiludel ja edelaotsal.
68564 Jüri 6a B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
puidust hoovielamu sobitub
teiste kinnistul paiknevate
hoonete ansamblisse. Hoone
viimistlusdetaile on
rekonstrueeritud, säilitades
nende ajaloolise ilme.
76090 Jüri 7 B 1956-59 valminud stalinistlikus
stiilikeeles arh A. Kotli
tüüpprojekti ES järgiv kivist
kortermaja. Hoone on säilinud
oma algupärasel kujul koos
dekoratiivsete detailidega ja on
heas seisukorras.
75658 Jüri 7 C Abihoone
71897 Jüri 7a C Mahult ja välisilmelt
muinsuskaitseala miljöösse
sobituv ajaloolisest pesuköögist
ümber ehitatud hoovimaja.
7208400 Jüri 7a C Mahult ja välisilmelt
muinsuskaitseala miljöösse
sobituv ajaloolisest pesuköögist
29
ümber ehitatud hoovimaja
juurdeehitis.
73669 Jüri 7b B Mahult ja välisilmelt
muinsuskaitseala miljöösse
sobituv väike hoovielamu 19. saj
II poolest.
75614 Jüri 8 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
pikiküljega tänavajoonel paiknev
puithoone on ehitatud ümber
algsest vanabalti stiilis hoonest.
74741 Jüri 8 C Abihoone
524367 Jüri 9 mälestis
74828 Kalevipoja 3 A Muinsuskaitseala
esinduslikemate hoonete hulka
kuuluv suure arhitektuuri- ja
ajalooväärtusega hoone. Tuntud
kui linnapea Weyrichi elamu ja
Saksa Erakooli hoone.
Interjööris säilinud
peegelvõlvlagi ja algupärased
tiibuksed.
Kahekorruselise eenduva
kolmnurkviiluga risaliidil on
hobupeamotiiviga sarikaotsad,
fassaadidel suuremas osas algne
laudis, esifassaad kaunistatud
nurgarustikaga. Madalamal
viilkatusega verandal meisterlikult
restaureeritud välisuks ja
aknaraamid.
72413 Kalevipoja 3 B Muinsuskaitsealal vähe esinev
kahekorruseline hoovielamu-
abihoone. Peale II maailmasõda
laiendatud hoovipoolsed
elamumahud on lisandunud
arvatavasti mitmes ehitusjärgus.
7425982 Kalevipoja 3 C Puukuur (lammutatud)
8848225 Karja põik 3 C Abihoone
76521 Karja põik 3 C Nõukogudeaegne üksikelamu,
mis sobitub muinsuskaitseala
ääreala miljöösse
7208387 Karja põik 3 C Katusealune
77345 Karja põik 5 C Nõukogudeaegne üksikelamu,
mis sobitub muinsuskaitseala
ääreala miljöösse
75501 Karja põik 3 Abihoone
7208388 Karja põik 5 C Abihoone
6348608 Karja põik 5 C Abihoone
73519 Karja 10 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
lihtne puidust viilkatusega hoone
(ehit 1900). Veranda on lisatud
1930. aastatel.
73844 Karja 10 C Abihoone
77078 Karja 11 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
kahekorruseline puidust
korterelamu. 19. saj lõpul
30
ehitatud hoone on säilitanud oma
mahu, kuju ja välisilme.
6077964 Karja 11 C Abihoone.
76661 Karja 11a B Muinsuskaitseala miljööga
sobituv ja ajaloolist mahtu järgiv
rekonstrueeritud (2002)
hoovielamu.
72666 Karja 13 B Muinsuskaitseala
ehitustraditsioone järgiv mitmest
osast ja mitmes ehitusjärgus
valminud suuremahuline puidust
elamu.
Samal nurgakinnistul asus hoone
juba enne 1808. aastat.
71636 Karja 14 C Tänavaäärse elumajaga hoovi
pool liituv abihoone
74493 Karja 14 C Nõukogudeaegne üksikelamu
8848281 Karja 14 C Abihoone
76012 Karja 15 C Nõukogudeaegne
tüüpprojektijärgne üksikelamu
(ehit 1958).
76448 Karja 15 C Abihoone
75346 Karja 15a B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle 1920. aastate
ehitusperioodi iseloomustav
kahekorruseline korterelamu on
ehitatud juugendlikus
stiilivõtmes (proj A. Linno,
joonest J. Kompus, 1923).
Hoone on säilitanud oma mahu, kuju
ja välisilme. Elamus asunud nelja
kolmetoalise korteri lahendus oli
tolle aja kohta uuenduslik:
kõikidesse tubadesse viis eraldi uks
esikust.
6126310 Karja 15a C Vanem punastest tellistest
abihoone
6348868 Karja 15a C Abihoone
8848504 Karja 15a C Abihoone
8848507 Karja 15a C Abihoone
8848508 Karja 15a C Abihoone
74744 Karja 16 B Muinsuskaitseala iseloomustav
ja selle ehitustraditsioone järgiv
1875 üürimajaks ehitatud hoone.
Rekonstrueerimisel on säilitanud
ajaloolise mahu ja kuju, kuid
välisilme ja detailid on
kaasajastatud.
6559323 Karja 16 C Tänapäevane hoovimaja
7208382 Karja 16 C Tänapäevane hoovimaja
493136 Karja 17 B Muinsuskaitseala miljöösse
sobituv ja selle ehitustraditsioone
järgiv kahekorruseline
haiglahoone (arh E. Lohk, 1933).
Põhiplaanilt U-kujuline lakoonilise ja
ratsionaalse välisilmega hoone asub
tänavafrondist eemal ja on hoolimata
halvast seisukorrast säilitanud oma
algupärase välisilme. Peafassaadi
ilmestavad topeltlaiad aknad.
0 Karja 17a B Muinsuskaitsealal vähe säilinud
näide ajaloolisest
31
maakivikeldrist. Kelder on hästi
säilinud.
76515 Karja 17a B Muinsuskaitsealale iseloomulik
hoone ehitati 1909 vangla
laatsaretiks.
Rekonstrueerimisel on säilinud
põhimaht ja välisilme, kuid on
kasutatud tänapäevaseid materjale.
Avatäidete paigutuses ja
raamijaotuses on järgitud ajaloolist
eeskuju.
6126311 Karja 17a C Tänapäevane abihoone
525646 Karja 17b B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
kahekorruseline puithoone,
millel on kõrge arhitektuuri- aga
ka ajalooline väärtus. 1890
valminud hoone oli pikalt
linnahaigla ja seal töötas 1833-
77 linnaarstina F. R. Kreutzwald.
Säilinud on uusklassitsistlik
fassaadidekoor (tagasikeeratud
räästas otsaviiludel; korruseid ja
viilusid eristav veelaud;
rombimotiiviga nurgalauad;
kivikatus ja savitellistest
korstnapitsid; eenduv tellisvöö) ja
originaalavatäited.
74922 Karja 17c C Ajalooline hoovielamu, mis on
rekonstrueerimisel oma
ajaloolise välisilme kaotanud,
säilinud on hoone maht ja kuju.
6126312 Karja 17c C Abihoone
72342 Karja 17d C Ajalooline abihoone, mis on
säilitanud oma kuju ja välisilme.
76959 Karja 18 B Muinsuskaitseala miljöösse
sobituv tänavaäärne kortermaja
ehitati 1941 (proj E. Willmann,
1939). 2000. aastatel
rekonstrueeriti üksikelamuks,
avatäited ja fassaadidetailid on
algupärased, Võrus erandlik
piibersabakivikatus on
restaureeritud.
75621 Karja 18 B Koos elamuga ehitatud ja
algupärasel kujul säilinud
abihoone
80306 Karja 18a B Muinsuskaitseala iseloomustav
ja selle ehitustraditsioone järgiv
algselt krohvimata punastest
tellistest tänavaäärne elamu 19.
saj lõpust.
Hoone on 1999. aastal täielikult
rekonstrueeritud. Säilinud on hoone
maht ja põhikonstruktsioonid,
tänavafassaadi keskel asub
ajastukohane valgmikuaknaga
tahveluks.
74964 Karja 18b C Nõukogudeaegne üksikelamu
(ehit 1958)
76463 Karja 18b C Abihoone
71839 Karja 19 C 20. saj algul krundi tagumisse
ossa ehitatud pesuköögiga
hoovielamu on säilitanud kuju ja
mahu, välisilme on muudetud.
71866 Karja 1a C Abihoone
6347910 Karja 1a C 1954 valminud Võru
ehitusvalitsuse 4 korteriga
32
tööliselamu on säilitanud oma
algse fassaadilahenduse ja
sobitub ümbritseva ajaloolise
miljööga. Katusekorrus on
hiljem välja ehitatud.
74107 Karja 20 B Muinsuskaitsealal erandlik
uusklassitsistliku välisilmega
krohvitud kivihoone 19. saj
lõpust.
Tüüpprojekti mõjutustega hoonel on
säilinud maht, kuju ja
fassaadidetailid (dekoratiivne avade
raamistus, astmeline räästakarniis,
otsaviilu vööndsimss). Krohvkate
pole algupärane.
6813437 Karja 20 C Ümbritseva ajaloolise miljööga
sobituv tänapäevane juurdeehitis.
6813440 Karja 20/1 C Ümbritseva ajaloolise miljööga
sobituv eluruumidega
juurdeehitis ajaloolisele hoonele.
71710 Karja 21 B 1938. aastal ehitatud
juugendlike elementidega hoone
(projekt 1931, arh E. Laasi).
Asjatundlikult restaureeritud,
säilitatud on algne arhitektuurne ilme
(keskne väljaehitis mansardkatusega,
kolmnurksed uugid katusel,
kaheraamsed framuugiga puitaknad,
valgmikuga kahepoolne tahveluks
fassaadi keskel).
7143697 Karja 21 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
hoovielamu on ilmselt ümber
ehitatud algsest abihoonest.
Sobitub kinnistu teiste hoonete
ansamblisse.
6347951 Karja 21 C Abihoone
73375 Karja 21/1 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
hoovielamu on ilmselt ümber
ehitatud algsest abihoonest.
Sobitub kinnistu teiste hoonete
ansamblisse.
490710 Karja 22 B Muinsuskaitsealal silmapaistev
tellisarhitektuuri näide omab nii
arhitektuurset kui ka ajaloolist
väärtust. 1904. aastal Võru linna
poeglaste gümnaasiumiks (nn
Sirgu kooliks) ehitatud hoone on
1930. aastatest Kaitseliidu
käsutuses.
Kahekorruselisel väljaehitatud
katusekorrusega uusklassitsistlikul
hoonel on säilinud maht, kuju ja
välisilme, rekonstrueerimisel on
paljud detailid tänapäevastatud
(plastaknad, tehaseuksed jms).
6348983 Karja 22 C Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
Teise maailmasõja eelne
traditsionalistlikus stiilivõtmes
vähese dekooriga abihoone.
75153 Karja 23 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
Säilinud on hoone maht, kuju ja
välisdetailid (algupärane laudis, osad
33
ühekorruseline puitelamu on
ehitatud 19. saj lõpukümnenditel.
avatäited ja akende rõhtfrontooniga
piirdeliistud jm).
6077583 Karja 23 C Abihoone
72163 Karja 23/1 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
pesuköögiga hoovielamu 20. saj
I poolest. Hoone on säilitanud
oma algupärase kuju ja mahu,
osad avatäited võivad olla näide
omaaegsest taaskasutusest.
76538 Karja 23a B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
otsaga tänavajoonel asuv
puitelamu on 20. saj alguses
ümber ehitatud
pottsepatöökojast.
77023 Karja 23a C Abihoone
74409 Karja 23b B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
20. saj I poolel aidast ümber
ehitatud kolme korteriga
hoovielamu. Säilinud on hoone
maht, kuju ja algupärane
välisilme.
73956 Karja 24 A Muinsuskaitsealal erandlik
historitsistlikus stiilivõtmes
(uusrenessanss)
kroonuarhitektuuri näide Võru
linnas, mis on säilitanud suures
osas oma välisilme ja ka mitmed
interjöörielemendid.
Kasutatud on tüüpfassaadide
meeliselemente ja rikkalikku dekoori
(nurgarustika, räästaalune
toendkarniis, ümarkaarsed avasid
ääristav krohvitud ehisraamistus;
petikniššid). Siseruumides on
säilinud võlvlaed, siseuksed jm.
70843 Karja 24 C Nõukogudeaegne garaaž
6075645 Karja 24/1 B Tänavaäärse renteihoonega
müüri abil liituv historitsistlik
abihoone moodustab tänavaäärse
peahoonega sobituva
hoovimiljöö.
Ühekorruseline pultkatusega
hoovihoone on ehitatud tõenäoliselt
1864 algselt F. R. Kreutzwaldi
tänavani ulatunud abihoonena.
Peahoone laiendamisel 1904 on
tänavapoolne ots lammutatud,
kivimüür säilitatud ja alles jäetud osa
puukuuriks ümber ehitatud.
72339 Karja 25 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
hoone 19. saj lõpust.
Rekonstrueeritud hoonel on säilinud
vana laudist, saelõikeliste
motiividega nurgalauad ning
tänavapoolsete akende
rõhtfrontooniga piirdeliistud.
Kolmeosalised eraldi raamidega
puitaknad on remonditud. Välisuks
kirdeotsal on kaasaegne.
34
6348650 Karja 25 C Elamuga sobituv tänapäevane
abihoone
75579 Karja 26 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
pikiküljega tänavajoonel asuv
ühekorruseline poolkelpkatusega
puitelamu.
Säilinud on hoone maht, kuju ja
fassaadidetailid (lai laudis, viilu
eristav veelaud, nurga kattelauad,
massiivsed savitellistest lubjatud
korstnapitsid, tänavaküljel
kaheraamsed aknad ja valgmikuga
kahepoolne tahveluks).
6348125 Karja 26 C Mitmeosaline majandushoonete
kompleks
75521 Karja 26a C Nõukogudeaegne (ehit 1952)
üksikelamu, mis on 21. saj
esimesel kümnendil
tänapäevases võtmes
rekonstrueeritud.
6077978 Karja 26a C Muinsuskaitsealal vähesäilinud
näide sõjajärgsest
polüfunktsionaalsest abihoonest,
kus ühe katuse alla on koondatud
enamus elamises vajalikke
abiruume (kuur, pesuköök,
garaaž).
73499 Karja 27 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
tänavajoonel asuv nurgahoone
on ehitatud kahes osas. Karja
äärde jääv madalam osa on
säilitanud oma ehitusaegse (20.
saj algus) kuju ja mahu ning
välisviimistluse, nurgapealne
uuem osa on rekonstrueeritud.
73685 Karja 27 C Põhihoonega sobituv abihoone,
ühendatud varikatusega.
75655 Karja 28 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
historististlik hoone on ehit 19.
saj II poolel.
Restaureerimisel on säilitatud
välisilme ja osad ajaloolised detailid
(,lai laudis, rustikaalsed nurgalauad,
akende nurgakvadraatidega
piirdeliistud, viilu eristav veelaud).
6077979 Karja 28 C Ajalooline abihoone (pesuköök)
19. saj II poolest, mis on
garaažiks ümber ehitamisel
säilitanud oma põhimahu ja
sobitub krundil oleva elamuga.
72592 Karja 29 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
puust elumaja on 19/20. saj
Tänavafassaadi ilmestavad kaarja
klaasiruuduga tiibuks ja
sümmeetriliselt paiknevad aknaavad.
35
vahetusel Võrus enamlevinud
hoonetüüp. Hooviküljel ja
loodeotsal liituvad majaga viil-
ja pultkatusega eeskojad.
Kahe akna algsed kuuese
ruudujaotusega aknaraamid
kummalgi küljel asendatud
ruudujaotuseta raamidega.
75951 Karja 29 C Abihoone 1980. aastate II
poolest
7208412 Karja 29 C Abihoone
76408 Karja 3 C Abihoone
77015 Karja 3 C Algses mahus säilinud
üksikelamu (ehit 1927), mis on
rekonstrueerimisel kaotanud oma
ajaloolise välisilme.
6126926 Karja 30 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
ühekordne puitelamu (ehit
arvatavasti 19. saj III veerandil),
mis jaguneb tänapäeval kahe
kinnistu vahel.
Hoone on säilitanud algse kuju,
mahu ning välisilme. Avatäited on
kahel majapoolel erinevad ega pole
algupärased. Kirdeotsas hilisem
juurdeehitis.
77241 Karja 30 C Abihoone
6347921 Karja 30 C Kaasaegne murukatusega
hoovihoone
76577 Karja 30a B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
ühekordne puitelamu, mis
jaguneb tänapäeval kahe kinnistu
vahel.
Arvatavasti 19. saj III veerandil
ehitatud hoone on säilitanud algse
kuju, mahu ning välisilme. Avatäited
on kahel majapoolel erinevad ega
pole algupärased.
71995 Karja 30a C Abihoone
432767 Karja 31 B Ajalooline nn kuurordi-
historitsismi sugemetega
puithoone 19. saj lõpust.
Hoone on mitmete ümberehituste
käigus kaotanud oma 20. saj.
algusaastatele iseloomuliku
atraktiivsuse, kuid oskuslikul
restaureerimisel on see taastatav.
528336 Karja 31 C Muinsuskaitseala miljööga ja
ümbritseva hoonestusega sobituv
abihoone.
523539 Karja 31a B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
kahes järgus (19 saj II poolel ja
20. saj I poolel) ehitatud
elumaja.
Rõhtlaudisega hoonel on
tahvelplekist viilkatus, hoovi pool
viilkatusega keldritrepikoda. Säilinud
on kolmese jaotusega puitaknad ja
sepismanustega lakaluuk. Uksed
nõukogudeaegsed ja vanema osa
tänavaküljel üheraamilised
tänapäevased plastaknad.
6503359 Karja 31a B Muinsuskaitseala miljööga ja
ümbritseva hoonestusega sobituv
abihoone.
71887 Karja 32 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
historitsistlikus vormikeeles
üürimajaks ehitatud elamuhoone.
Säilinud on hoone maht ja kuju,
rütmilise akendepaigutusega
tänavafassaad ja osaliselt algupärast
fassaadidekoori hoone tagaküljel
(viilul tagasipööratud räästajoon ja
36
nurgalaudade ülaosas lihtne
kapiteeliimitatsioon).
6558991 Karja 32 C Kaasaegne abihoone
76492 Karja 32a C Tänapäevane hoonekompleks
(ehit 2000. aastatel).
6077577 Karja 32a C Tänapäevane abihoone
523542 Karja 33 C Tänapäevane üksikelamu
74421 Karja 34 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
uusklassitsistlikus vormikeeles
hoone.
Tänavafassaadil on säilinud
algupärane valgmikuga tahveluks ja
kahekordse raamiga puitaknad,
otsaviilul pööninguluuk ning kinnine
trepikoda kirdeotsal. Hoone
seisukord on halb ja remonttöödel on
kasutatud tänapäevaseid materjale.
6077625 Karja 34 C Abihoone
432213 Karja 34a B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone kandev
ühekorruseline väljaehitatud
pööningukorrusega puithoone
20. saj algusest.
Säilinud on hoone algne maht ja
välisilme koos dekoorielementidega
(nurga piirdeliistud, valgmikuga
tahveluks, ajaloolise ruudujaotusega
puitaknad, viilu eristav veelaud).
Asjatundlikult restaureeritud ja heas
seisukorras hoone.
493623 Karja 34a C Abihoone
514108 Karja 34a C Abihoone
76360 Karja 36 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
19. saj lõpus/20. saj algul
ehitatud kaheosaline eluhoone.
Piki tänavajoont asuv vanem osa ja
otsaga tänavajoonel asuv juurdeehitis
on rekonstrueerimistel säilitanud
mahu, katusekuju ja pika rütmilise
paigutusega tänavafassaadi, muud
detailid on valdavalt tänapäevased.
6558990 Karja 36 C Abihoone
6079034 Karja 36a C Uusehitis lammutatud vana
hoone asukohal
75556 Karja 38 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle miljööga sobituv
tänavaäärne elamu ehitati algsest
hoonest ümber 1903. aastal,
kasutades ebasümmeetrilist
fassaadilahendust. Praeguse ilme
sai maja 2009. a
rekonstrueerimise käigus.
68376 Karja 38 C Muinsuskaitseala miljööga ja
tänavaäärse elumajaga sobituv
abihoone
68744 Karja 38a C Abihoone
74918 Karja 38a C 20. saj algul ehitatud hoovielamu
tänapäevase juurdeehitisega
6127280 Karja 3a B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
hoovielamu 20. saj I poolest.
Säilinud on hoone maht, kuju ja
välisilme.
37
6075642 Karja 3a C Abihoone
76232 Karja 4 C Abihoone
76558 Karja 4 C Nõukogudeaegne üksikelamu
asub tänavajoonel ja sobitub
muinsuskaitseala miljöösse
8848221 Karja 4 C Kasvuhoone
75362 Karja 40 C Uusehitis lammutatud ajaloolise
hoone asukohal
7440112 Karja 40 C Hoovipoolse juurdeehitise ja
abihoonete kompleks
7208375 Karja 40a C Uusehitis lammutatud ajaloolise
hoone asukohal.
76072 Karja 5 B Muinsuskaitsealal erandliku
mahu ja väärtusliku
arhitektuuriga (arh A. Soans,
1923) linna poolt elamupindade
kriisi leevendamiseks rajatud 12
korteriga üürimaja.
Säilinud on hoone kõrge
kelpkatusega maht, kuju ja fassaadi
ilmestav püst- ja rõhtlaudis, I
korrusel eenduv kinnine hoonemaht.
Algselt väikeseruudused avatäited on
hiljem ümber vahetatud.
75742 Karja 5 C Abihoone
76677 Karja 6 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
historitsistlik hoone (ehit 1914.
aastal). Vanadekoduks
projekteeritud hoones on praegu
korterid.
76572 Karja 6 C Hoovihoone
6077580 Karja 6 C Hoovihoone
74059 Karja 6a C Rekonstrueeritud üksikelamu
7208386 Karja 6a C Tänapäevane abihoone (garaaž)
72478 Karja 7/1 C Nõukogudeaegne paarismaja
(ehit 1951), mille
rekonstrueerimisel on säilinud
hoone välisilme, kuju ja maht,
ehitusaegsed detailid on
asendatud
6126478 Karja 7/1 C Nõukogudeaegne abihoone
72871 Karja 7/2 C Nõukogudeaegne paarismaja
(ehit 1951)
6127287 Karja 7/2 C Abihoone, mis on ümber
ehitatud kahekorruseliseks
hoovielamuks
8848647 Karja 7/2 C Abihoone
77187 Karja 8 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
tänavajoonel asuv puitelamu
(ehit 1900), mis on
rekonstrueerimisel saanud
tänapäevase välisilme, kuid on
säilitanud oma algse mahu ja
kuju.
38
7208385 Karja 8 C Tänavaäärse elamuga sobituv
abihoonete kompleks
74958 Karja 8a C Nõukogudeaegne üksikelamu
6077963 Karja 8a C Abihoone
8848218 Karja 8a C Abihoone
69433 Karja 9 C Nõukogudeaegse paarismaja
hästi säilinud ja korrastatud
näide (ehit 1952)
6122752 Karja 9 C Abihoone
74438 Karja 9a C Muinsuskaitsealal levinud
nõukogudeaegse paarismaja
hästi säilinud ja korrastatud
näide (ehit 1952)
6850710 Karja 9a C Abihoone
77185 Katariina allee 1 C Nõukogudeaegne algselt
tüüpprojekti nr 709 järgi 1950-
1952 rajatud hoone asetub
taandega ajaloolisest
tänavajoonest. Praegu
rekonstrueeritud üksikelamuks.
7208439 Katariina allee 1 C Varjualune
77348 Katariina allee 10 B Tänavajoonel asuv
kahekorruseline korterelamu on
ehitatud 1936. aastal
funktsionalistlikus stiilivõtmes.
Rekonstrueerimisel on säilinud
hoone välisilme: käsivaltsplekist
pööninguakendega katus, laia
kivikarniisi läbivad kandilised
veetorud, tänavapoolse ukse
krohvraamistus, trepikoja
vertikaalaknad ning kahe- ja kolmese
jaotusega puitaknad.
74535 Katariina allee 10 C Tänapäevane elamu end
hoovimaja asukohal
73344 Katariina allee 10a C Kaasaegne abihoone
76993 Katariina allee 10a B Ajaloolisele krundile liidetud
maatükil asuv otsaviiluga tänava
poole ulatuv poolkelpkatuse ja
krohvitud seintega 2-korruseline
üksikelamu on ehitatud 1938.
aastal.
Traditsionalistliku püstpalkidest
elamu välisviimistluses on säilinud
väikesed rombikujulised
krohvrandiga valgusavad otsaviilul,
katust katab värvitud käsitsi valtsitud
tahvelplekk.
6759505 Katariina allee 11 C 1970. aastate monumentaalset ja
lakoonilise joonega modernismi
esindav U-kujulise põhiplaaniga
hoone, mille Katariina poolses
otsas asuvad muuseumiruumid
(Vana-Võromaa Kultuurikoda).
73872 Katariina allee 12 B Muinsuskaitseala miljöös
erandlik suuremahuline hoone,
kus tegutses 1810-69 Võru
esimene eesti õppekeelega
algkool. Tollal ühekorruselist
hoonet meenutab tänaseni
säilinud kiviosa. Praeguse ilme
Elamu rekonstrueeriti 2004
kaasaegseid materjale kasutades.
39
sai maja 1931 ümberehituse
käigus (proj E. Willmann).
7208413 Katariina allee 12 C Tänapäevane varjualune-
puhkemaja
434338 Katariina allee 1a C Abihoone
6559341 Katariina allee 2 // L.
Koidula 7
B Väärtuslik ja vanalinna miljööga
sobituv uusarhitektuur (arh K.
Tõra, 2012).
76098 Katariina allee 3 A Muinsuskaitseala vanimate
hoonete (enne 1808) hulka
kuuluv suure arhitektuuri- ja
ajalooväärtusega hoone. Võru
linna algaastatele iseloomuliku
kavatisega varaklassitsistlik
puitelamu on hilisemate
juugendlike
dekoorielementidega.
Hoone algkehand on pärit 18. saj
lõpust, ümberehitatud 20. saj I
poolel, sellest ajast on pärit ka
fassaadidekoor. Hoones on säilinud
algse mantelkorstna kehand ja selle
all paikneva köögi kiviseinad.
74861 Katariina allee 3 C Abihoone
79574 Katariina allee 4 A Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
hoone. Pikiküljega tänavajoonel
paikneva hoone 18. saj
lõpukümnendil ehitatud
algkehand kuulub Võru linna
vanimate säilinud majade hulka.
Vanabalti alghoone keskel on
säilinud jämeda korstnapitsiga
mantelkorstna kehand. Klassitsistlik
fassaadidekoor ja juurdeehitised
pärinevad 19. saj II poolest ja 20. saj
algusest, detaile on asendatud ka
hiljem.
7208437 Katariina allee 4 C Abihoone
7208438 Katariina allee 4 C Abihoone
8848736 Katariina allee 4 C Abihoone
75892 Katariina allee 4b A Muinsuskaitsealal silmapaistev
ja arhitektuuriväärtuslik
korterelamu. Puitvoodriga osa
ehitati 1924, krohvitud osa 1927
(autor omanik J. Semm).
Praeguse ilme sai hoone pärast
1930. aastate tulekahju (proj J.
Jürgenson, 1935).
Kõrge sokliga krohvitud elamu
esikorrus on savi-, teine
rõhtpalkseintega. Sümmeetriline
fassaadikompositsioon järgib puitosa
arhitektoonikat ja viitab juugendi
järelmõjudele. Tagafassaadil erineva
vormindusega puidust juurdeehitised.
75360 Katariina allee 4b C Abihoone
69244 Katariina allee 5 B Tänapäevane abihoone
73901 Katariina allee 5 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle vanimasse ehitusperioodi
kuuluva vanabalti algkehandiga
hoone on saanud klassitsistliku
välisilme ja 2005. aastal
teostatud kaasaegsete
materjalidega rekonstrueerimisel
kaotanud osa algupärasest
välisilmest.
7208442 Katariina allee 5 C Katusealune
73503 Katariina allee 6 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
kahekorruseline nurgahoone, mis
omab lisaks arhitektuursele ka
2003 põlenud hoone on praeguseks
rekonstrueeritud korterelamuks (arh.
U. Põllumaa). Säilinud on fragmente
rikkalikust historitsistlikust
40
ajalooväärtust. 1881. avati siin
hotell "Aleksander", nõukogude
ajal kuni 1992 söökla „Tamula“
fassaadidekoorist: Alles on ka kahe
ukse graniidist trepiastmed.
75555 Katariina allee 6a B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
endisest hotelli hobusetallist
ümber ehitatud hoone on
rekonstrueerimistel säilitanud
kuju, mahu ja välisilme, paljud
algupärased detailid on
asendatud.
6395679 Katariina allee 6b B Muinsuskaitsealal erandil
kahekorruseline eklektilise
välisilmega endine
tööstushoone-elamu. 1931. aastal
valminud hoones asusid 1930.
aastatel A. Silveri õlletehase
„Livonia“ esindus ja ladu ning
Ed. Lemeri karastusjookide
tehas.
495218 Katariina allee 6b/1 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ühekorruseline viilkatusega ja
otsaseinaga tänavajoonel asuv
hoone on ehitatud 1895 rajatud
maakiviseintega jääkeldri
kohale.
77646 Katariina allee 7 B 1959 ehitatud tellistest krohvitud
kortermaja-ametihoone. Projekti
aluseks tüüpseeria ES
moderniseeritud variant 1-285
(arh A. Kotli, Ü. Elland, R. Urb,
1954).
Põhiosas on hoone kahekorruseline.
Maja katab kõrge kelpkatus.
Dekoorivaba fassaadi ilmestavad
kummagi külje keskel lameplaat-
varikatusega välisuksed ning
kolmepoolsete akende ühtlased read.
73374 Katariina allee 7a C Nõukogudeaegne garaažihoone
487966 Katariina allee 8 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
kahekorruseline korterelamu
(ehit 1893 vanema elamu
asemele). Algselt ühekorruseline
hoone oli 1937. aastaks
kasvanud tänapäevase mahuni.
Fassaadikujundus on ajaloolist ilmet
järgivalt ja säilinud detaile säästvalt
rekonstrueeritud.
76075 Katariina allee 8b C Nõukogudeaegne tehnorajatis
77398 Katariina allee 9 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
puitelamu 20. saj I poolest.
Säilinud on hoone maht, kuju ja
välisviimistlusdetailid (voodrilaud,
nurgakattelauad, avade paigutus ja
avatäited, savitelliskorstnad jm).
8848787 Koidula 1 C Hoovihoone
8848627 Koidula 8/8a C Abihoone
493436 L. Koidula 1 B Muinsuskaitseala
ehitustraditsioone järgiv
puitelamu 19. saj II poolest / 20.
saj algusest. Uusklassitsistliku
Säilinud on algupärane hoonemaht,
põhikonstruktsioonid ja
välisviimistluselemendid
(valgmikuga tänavale avanev
tahveldatud välisuks, kõrge
41
elamutüübi sümmeetriline
variant.
maakivisokkel tellisvööga, Võrule
iseloomulik väikesemahuline
vintskapp).
514107 L. Koidula 1 C Nõukogudeaegne abihoone
(saun-pesuköök).
6079083 L. Koidula 1 C Abihooned
77280 L. Koidula 10 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
puitelamu 19. saj lõpust.
Nõukogude ajal vähesel määral
ümber ehitatud hoonel on säilinud
algupärane maht, konstruktsioonid ja
välisviimistluselemendid (kõrge
maakivisokkel tellisvööga,
valgmikuga hoone keskelt tänavale
avanev uks, akende piirdeliistud,
puidust nurgarustika).
72187 L. Koidula 10 C Nõukogudeaegne abihoone
(saun-pesuköök).
7208397 L. Koidula 10 C Teadmata ehitusaastaga
abihoone
74740 L. Koidula 11 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
puitelamu 19. saj II poolest.
1900 on lisatud Võrule
iseloomulik, kuid vähesäilinud
kinniehitatud väline trepikoda
hoone otsas.
Säilinud on algupärane hoonemaht,
põhikonstruktsioonid ja
välisviimistluselemendid
(valgmikuga tänavale avanev
tahveldatud välisuks, algupärased
avatäited, tagasipööratud räästajoon).
75731 L. Koidula 11a B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
hoovielamu 19. saj II poolest.
Hoonel on säilinud algupärane
kuju, maht ja
välisviimistluselemendid
(tahveldatud välisuks, avatäited,
nurgalauad)
6077965 L. Koidula 11a B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ajaloolise mahu ja välisilmega
abihoone (ait), mis on ehitatud
19. saj lõpus ja moodustab
ansamblilise terviku kinnistu
eluhoonetega
76494 L. Koidula 11b C Halvas seisukorras abihoone
72591 L. Koidula 12 B Muinsuskaitseala 1920. aastate
ehitusperioodile iseloomulik
üürimajaks ehitatud lakoonilise
välisilmega kahekorruseline
hoone (valmis 1925).
Rekonstrueerimisel on säilitatud
hoone algupärane kuju ja
välisilme.
7208401 L. Koidula 12 C Tänapäevane abihoone (ehit
2004)
492919 L. Koidula 13 C Puidust abihoone hoonestamata
krundi tagumises osas
42
73509 L. Koidula 14 B Muinsuskaitseala vanimasse
ehituskihistusse kuuluv algne
aidahoone ehit 19. saj II
veerandil. Põles 2004. aastal ja
taastati endisaegse ilmega
koopiahoonena.
75467 L. Koidula 14 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle 19. saj II poole
ehitustraditsioone järgiv
uusklassitsistlik punastest
tellistest endine pangahoone
koos vanema puidust elumajaga.
Mõlemad hooneosad said 1992. aasta
tulekahjus kahjustada ja taastati.
Kiviosal asendati detaile (vintskap,
aknad jm), puitosa on koopiana
uuesti üles ehitatud.
77373 L. Koidula 15 B Muinsuskaitseala miljööga
sobituv ajaloolisel ehitusjoonel
paiknev nõukogudeaegne
üksikelamu (ehit 1950. aastate II
poolel).
71576 L. Koidula 15 C Nõukogudeaegne abihoone
76744 L. Koidula 16 B Muinsuskaitsealal erandlik
massiivse sokli ja krohvitud
põhikorrusega kivist elu- ja
ärihoone on ehitatud 1860.
aastatel historitsistlikus
stiilivõtmes. Hoones on
tegutsenud pikka aega pank,
hiljem toidukauplus.
Fassaade liigendavad profileeritud
räästakarniis, kelbaviilu lai
vööndsimss ning jõuliselt eenduv
karniis. Seinapinda elavdab ühtlase
sammuga kõrgete püstakende rivi.
Uuendatud kivikattega viilkatusel on
hoovi pool ulualune ja kaks
kaldkatusega uuki.
6077968 L. Koidula 16 C Teadmata ehitusaastaga
abihoone
74853 L. Koidula 16a B Muinsuskaitsealal erandlik
nurgapealse elu- ja ärihoone
juurde kuuluv maakivist ja
tellistest abihoone (ait koos selle
edelaotsale 1892 ehitatud tall-
laudaga).
Nõukogude ajal hoonest tegutsenud
trahteri "Võhandu" väärtuslik
sisekujundus (arh L. Pärtelpoeg,
kunstnik A. Raud, 1971) on hävinud.
75490 L. Koidula 18 C Ajaloolisel ehitusjoonel asuv
kahekorruseline
pööningukorrusega korterelamu
on valminud 1961. aastal
vanemale hoonele II korruse
pealeehitamise teel.
Välisviimistlus on tänapäevaste
materjalidega uuendatud.
6077969 L. Koidula 18 C Abihoone
6125925 L. Koidula 18 C Abihoone
7031011 L. Koidula 18 C Tänapäevane abihoone
75684 L. Koidula 1a B Muinsuskaitseala
ehitustraditsioone järgiv
puitelamu 20. saj algusest.
Uusklassitsistliku elamutüübi
sümmeetriline variant.
Säilinud on algupärane hoonemaht,
põhikonstruktsioonid ja
välisviimistluselemendid (tänavale
avanev valgmikuga tahveluks, kõrge
maakivisokkel tellisvööga, lai
räästaalune, profileeritud
sarikaotsad).
43
76602 L. Koidula 1a C Abihoone
74400 L. Koidula 2 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
puitelamu 19. saj II poolest.
Rekonstrueerimisel on säilitatud
algupärane hoonemaht,
põhikonstruktsioonid ja
välisviimistluselemendid (tänavale
avanev valgmikuga tahveluks, lai
rõhtlaudis, metallpitsiga varikatused,
pitsilõikelised vihmaveelehtrid).
76876 L. Koidula 2 B Ajaloolisest kolmeosalisest
kuuride, kivist tallihoone ja 2-
korruselise korteritiivaga
abihoonest rekonstrueeritud
hoovihoone, mis moodustab
kinnistu elamuga sobituva
ansambli.
6348211 L. Koidula 2 C Abihoone
73508 L. Koidula 20 B Muinsuskaitseala kujunemist
iseloomustav ning selle
ehitustraditsioone järgiv
suuremahuline elamuhoone 20.
saj I poolest.
Säilinud on juugendlik välisilme
koos 1920. aastate traditsionalismist
inspireeritud dekooriga, samuti
algupärase interjööri elemendid
(peatrepikoda, kaminahi, siseuksed).
76362 L. Koidula 20 C Abihoone
74100 L. Koidula 20a B Muinsuskaitseala 20. saj alguse
ehitusperioodile iseloomulik
kahekordse abihoone tüüp, kus
ühe katuse all kojamehe korter
(tuba), pesuköök, puukuurid ja
nende peal nivendiseintega avar
pesukuivatusruum.
Väiksematele ümberehitustele
vaatamata on hoone säilitanud oma
algse kavatise ja välisilme.
74082 L. Koidula 22 C Muinsuskaitsealal hoovi
tagaosas paiknev uusehitis
76309 L. Koidula 24 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
mahuka keskrisaliidiga
klassitsistlikus stiilivõtmes
korterelamu, mis on ehitatud
enne 1880. aastat.
Hoone üldkavatis on säilinud,
loodeotsale lisanduv madalam
juurdeehitis on ilmselt
nõukogudeaegne.
72887 L. Koidula 24 C Abihoone
74521 L. Koidula 26 B Muinsuskaitsealal erandliku
funktsiooniga mahukas
kivihoone on ehitatud 1860.
aastatel vanglahooneks,
nõukogude ajal ümber ehitatud
koolimajaks, kaasajal
korterelamu. Ümberehituste
käigus on hoone kuju ja
välisilme muutunud.
74717 L. Koidula 26a C Ulatuslikult ümberehitatud
ajalooline abihoone (ehit 1912,
1920. aastatel ümber ehitatud).
Kasutatud kooli
Ehitati 2007 ümber kortermajaks.
Esimene osa vabaajaveetmise ruum,
mille sees on osaliselt säilinud ja
eksponeeritud end vanglamüür.
Säilitatud ja eksponeeritud on ka talli
44
õppetöökodadena, praegu
kortermaja.
ja kuuri esikorruse
kandekonstruktsioonid.
6134542 L. Koidula 26b B Kaasajal ehitatud otsaga
tänavajoonel asuv korterelamu
on inspireeritud 1950. aastate
stalinistlikkust arhitektuurist ja
sobitub muinsuskaitseala
miljööga.
76953 L. Koidula 28a C Muinsuskaitseala miljööga
sobituv nõukogudeaegne
tüüpprojekti järgi hoonestamata
alale ehitatud (1959)
üksikelamu, mis on säilitanud
oma ehitusaegse välisilme.
76979 L. Koidula 28a C Abihoone
73920 L. Koidula 2a B Muinsuskaitsealal vähe säilinud
1930. aastate
rahvusromantistlikku ehitusstiili
esindav hoone, mille rikkalik
välisdekoor on ümberehitustes
hävinud.
76679 L. Koidula 3 C Nõukogudeaegne kortermaja.
75748 L. Koidula 30 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
puitelamu 20. saj algusest (ehit
enne 1912. aastat).
Rekonstrueerimisel on säilinud
algupärane hoonemaht,
põhikonstruktsioonid ja
välisviimistluselemendid (tänavale
avanev tahveldatud valgmikuga
välisuks, kaheraamsed puitaknad
algupärase ruudujaotusega,
profileeritud sarikaotsad).
6077586 L. Koidula 30 C Nõukogudeaegne abihoone
ajaloolise hoovimaja asukohal
Uusehiti
s
lammuta
tud vana
hoone
asukohal
L. Koidula 32 B Krundi tagaosas paiknev
viilkatusega elamu, mille kiviosa
võib olla jäänuk 19. saj algul
samas kohas asunud kivihoonest
(täpsemalt selle keskel asunud
mantelkorstnast).
Ümberehituste käigus on hoone
kaotanud oma algse välisilme ja
detailid.
74407 L. Koidula 32 C Nõukogudeaegne abihoone
ajaloolise hoovimaja asukohal
6126624 L. Koidula 32a C Muinsuskaitseala 20. saj
ehitusperioodile iseloomulik
traditsionalistlik tüüp- või
kordusprojekti sidumisel
paarismajaks muudetud
individuaalelamu koos
abihoonega (valmis 1956).
7505144 L. Koidula 32a C Tänavaäärse elamuga
samaaegselt rajatud abihoone
73518 L. Koidula 32b C Tänavaäärse elamuga
samaaegselt rajatud abihoone
45
74743 L. Koidula 32b C Traditsionalistlik tüüp- või
kordusprojekti sidumisel
paarismajaks muudetud
individuaalelamu koos
abihoonega (valmis 1956).
7505138 L. Koidula 32b C Abihoone
520745 L. Koidula 3a C Abihoone
72601 L. Koidula 3c B Muinsuskaitseala miljööga
sobituv ajaloolisel ehitusjoonel
paiknev 2-korruseline
viilkatusega üksikelamu (ehit
enne II maailmasõda), mis on
säilitanud oma ehitusaegse
mahu, kuju ja välisilme.
73103 L. Koidula 3c C Abihoone
75573 L. Koidula 4 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
puidust korterelamu. Ilmselt
algselt poolkelpkatusega
ühekorruselise hoone
katusekorrus koos kolme
viilkatusega vintskapiga
tänavafassaadil ehitati välja 19.
saj II poolel.
Hoone on hiljuti oskuslikult
restaureeritud, säilitades või
ennistades selle eksterjööri ajaloolise
ilme ja detailid.
68410 L. Koidula 4 C Abihoone
8848656 L. Koidula 4 C Abihoone
77950 L. Koidula 6 C Muinsuskaitsealale sobimatu
mahu ja välisilmega
nõukogudeaegne uusehitis
6122870 L. Koidula 6a C Muinsuskaitsealale sobimatu
mahu ja välisilmega
nõukogudeaegne uusehitis
75647 L. Koidula 8 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
U-kujulise põhiplaaniga
ühekorruseline puidust
korterelamu 19. saj lõpust.
Säilinud on hoone kuju, maht ja
fassaadidekoor (esiviilu kujundus,
rustikaalsed nurgalauad, vööndsimss,
6-ruudune pööninguaken
piirdeliistudega jm). Tänavapoolsetel
külgustel on keeruka sepismustriga
tugede ning kaarja plekk-kattega
varikatused).
77090 L. Koidula 8a B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
endisest aidast ümber ehitatud
hoovielamu.
6348179 L. Koidula 8a B Muinsuskaitseala
ehitustraditsioone järgiv
ajalooline abihoone (kelder), mis
sobitub kinnistu teiste
hoonetega.
7208392 L. Koidula 8a B Muinsuskaitseala
ehitustraditsioone järgiv
46
ajalooline abihoone, mis sobitub
kinnistu teiste hoonetega.
79284 Lembitu 1 B Väärtuslik kinnistu, kus asus
juba enne Võru kreisilinna
rajamist suur kastellilaadne
hoone (kroonu magasiait või
relvaladu), mis on hävinud.
Praegu kolmekorruseline L-
kujulise põhiplaaniga
täiskelpkatusega ametihoone.
Rekonstrueeritud krohvitud ja
värvitud hoone uukidega telkkatust
katab valtsplekk. Ühtlaste
akenderividega tänavafassaade
ilmestavad lai vööndsimss,
nurgapilastrid, esikorruse avade
krohviraamistus ning astmeline
ehisfrontoon nurgaakna kohal.
6767499 Lembitu 1 C Lembitu äärde jääva hoonemahu
hoovipoolne madalam
juurdeehitis
76283 Lembitu 1/1 C Nõukogudeaegne hoone
488827 Lembitu 1a Mälestis
76113 Lembitu 1b C Nõukogudeaegne tootmishoone
maht
76066 Lembitu 1c C Garaažid
6124377 Lembitu 2 B Väärtuslik ja keskkonda sobituv
20. sajandi lõpu
arhitektuurikeele näide.
Sõjas tühjaks jäänud ja nõukogude
ajal haljasalana püsinud krundile
ning Võru pangahoone külge
ehitatud 1980. aastate
postmodernismi jätkav
teenindusmaja (arh J. Huimerind,
1991) sulandub küllalt valutult
ümbritseva hoonestusega.
493137 Lembitu 2a C Nõukogudeaegne äri- ja
teenindushoone (ehit 1962)
72448 Lembitu 2c C Nõukogudeaegne tootmishoone
74411 Lembitu 3 C Nõukogudeaegne korterelamu
74447 Lembitu 4 C Nõukogudeaegne korterelamu
77052 Lembitu 5 C Nõukogudeaegne korterelamu
74420 Lembitu 6 B Nõukogudeaegsetes Eesti
linnasüdamates levinud ja
individuaalprojekti põhjal 1962
ehitatud veetorn-elamu on Võru
kesklinnas kujunenud
maamärgiks.
71716 Liiva 1 B 1899. aastal projekteeritud kahe
korteriga elamul oli nelja akna ja
keskse uksega rõhtlaudisega
esifassaad. Hooviküljele liitus
väike eeskoda.
Elamu on saanud hiljem viilkatusega
keskrisaliidi ja äralõigatud
hooviküljega, kahe ukse ja suure
viiluaknaga juurdeehitise. Välissenu
katab kolmest küljest
silikaatkivivooder, avatäited on
hilisemad.
6078196 Liiva 1 C Abihoone
6348949 Liiva 10 C Muinsuskaitseala miljööga
mittesobituv uusarhitektuur.
72602 Liiva 10a C Muinsuskaitseala
ehitustraditsioone järgiv
kahekorruseline puidust elamu
47
(ehit 20. saj keskel), mis on
rekonstrueerimisel kaotanud oma
ajaloolise välisilme.
74948 Liiva 10a C Abihoone
77644 Liiva 11 B Muinsuskaitsealal erandliku
esindusliku fassaadilahendusega
funktsionalistlik hoone. Üks
väheseid nn valge
funktsionalismi esindajaid Võrus
(arh H. Gustavson, 1936).
Lisaks hoone mahule, kujule ja
üldkavatisele on ka fassaadidekooris
säilinud arvukalt 1930. aastate
funktsionalismile omaseid detaile.
71886 Liiva 11a C Nõukogudeaegne tootmishoone
75330 Liiva 11b C Nõukogudeaegne tootmishoone
76067 Liiva 11b C Nõukogudeaegne tootmishoone
77347 Liiva 12 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle vanemat ehitusperioodi
esindav hoone 19. saj I poolelt.
Hoovi pool liituvad hoonega
erikujulised ja -aegsed
väljaehitised.
Hoone on kaetud raskepärase
viilkatusega, mille lääneotsas on
väike kelp. Esifassaadi ilmestab lai
kolmnurkviiluga keskrisaliit.
Säilinud on algupärased savitellistest
korstnapitsid ja mitmest ajajärgust
avatäiteid.
75136 Liiva 12b C Lammutatud nõukogudeaegse
hoone asemel ehitatav uus
õppehoone (projekt OÜ ACB arh
T. Savi, ehitaja AS Semuehitus).
6347883 Liiva 12b C Abihoone
75245 Liiva 12c C 1978. aastal ehitatud tööliste
ühiselamu (tüüpprojekt 163-80-
64, 1976), praegu korterelamu.
73530 Liiva 12d C Alajaama hoone
500024 Liiva 13 B 1964. aastal ajaloolise maja
asukohal valminud uus kultuuri-
ja seltsimaja, mis 2005. aastal
renoveeriti.
1881–1940 tegutsenud "Kandle"
laulu- ja mänguseltsi 1900 valminud
maja oli XX sajandi Eesti
linnakultuuri maastikul nii
arhitektuurilisest kui ajaloolisest
seisukohast vaadatuna ainulaadne
hoone. 1962-63 ajalooline maja
lammutati.
525559 Liiva 13a C Eriaegsete tootmis- ja
kõrvalhoonete kompleks
500477 Liiva 14 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
puidust elamu 20. saj algusest.
Uusklassitsistliku elamutüübi
ebasümmeetrilise
fassaadilahendusega variant.
Fassaadil on säilinud algupärane
kitsa valgmiku ja kvaadertahvlitega
tiibuks ning kaks neljaosalist
sepishingedega originaalakent.
514246 Liiva 14/1 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
ajalooline hoovihoone, millele
liitub abihoonete maht.
Esifassaadil on säilinud kuus kitsa 3-
ruudulise valgmiku ja
sepishingedega kalasabalaudisega
ust. Puitraamidega aknad on erineva
ruudujaotusega.
75248 Liiva 16 B Muinsuskaitsealal iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
Tellisvööga madalal maakivisoklil
puidust kahekorruselisele hoonele
48
1920. aastate algul ehitatud
üürimaja.
liitub hoovikülje keskosas
viilkatusega kõrge trepikoda.
Kirdepoolel otsal kõrgub
ehistornikeste, hammasvöö ja
astmeliselt ahenevate petikpindadega
punastest tellistest tulemüür.
75981 Liiva 16a B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
ärihoone-elamu. U-kujulise
hoone algkehand on 19 saj I
poolel ehitatud Võrule omane
poeruumiga elumaja, millele on
20. saj algul juurde ehitatud
ristuv täiendava poeruumiga tiib.
Hoone on rekonstrueeritud 2000-
2001. Liiva äärse kaldkatusega
eeskoja asemele on ehitatud
viilkatusega väljaehitis ning risttiiva
esikorruse kaupluseruum on
taastatud.
74554 Liiva 17a C 1959 valminud 12 korteriga
tellishoone, mis esindab
korruselamute ühesektsioonilist
varianti. Madala viilkatusega
hoone on keskse trepikojaga,
mida ilmestab lintaken.
Klassitsitslikust
fassaadidekoorist on alles kitsas
astmeline kivist räästakarniis.
6126507 Liiva 17a C Abihoone
6126505 Liiva 17b C Abihoone (garaaž)
71868 Liiva 18a B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
ühekorruseline puitelamu (ehit
1923), mis on säilitanud oma
kuju, mahu (sh kaldkatusega
veranda) ja ehitusaegse
välisilme.
491840 Liiva 18b B 1940. aastal valminud elamu on
muinsuskaitsealal väheesinev
1930. aastate lõpu
funktsionalistlike sugemetega
traditsionalismi näide.
Krohvitud püstpalkseinte ja
tsementkivist murdkelpkatusega
ehitisel on säilinud algupärased
fassaadidetailid (nt 1930. aastate
rahvusromantikast inspireeritud
postkastipiluga välisuks ja plekiga
kaetud telkkatusega betoonist
varikatused).
521789 Liiva 18b C Tänapäevane krohvitud seinte ja
madala sileplekist telkkatusega
1-korruseline abihoone sobitub
uusehitisena kinnistul oleva
elamuga.
75239 Liiva 19 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
kaheosaline puidust kortermaja,
mille uuem, kahekorruseline
juurdeehitis esindab 1920.
aastate ehitustraditsioone (proj
A. Linno, 1924), mil Võrru rajati
riikliku ehituslaenu toel arvukalt
49
üürimaju elamispindade kriisi
leevendamiseks. Nõukogude ajal
kapitaalremondi läbinud hooned
on säilitanud oma algupärase
kuju ja mahu ja välisilme.
6634193 Liiva 19 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
kaheosaline puidust kortermaja,
mille vanem, ühekorruseline
maht on ehitatud 19. sajandi IV
veerandil.
Nõukogude ajal kapitaalremondi
läbinud hooned on säilitanud oma
algupärase kuju ja mahu ja välisilme.
518610 Liiva 19 C Metallist abihoone (garaaž)
73091 Liiva 1a C Muinsuskaitseala miljööga
sobituv nõukogudeaegne
üksikelamu
76987 Liiva 1a C Nõukogudeaegne kõrvalhoone
73918 Liiva 2 B 20. saj alguses (1939) ehitatud
puidust üksikelamu, mis sobitub
muinsuskaitseala hoonestusega
ja järgib selle ehitustraditsioone.
75753 Liiva 2 C Ajalooline abihoone (ehit 1938)
6348581 Liiva 2 C Tänapäevane abihoone
520386 Liiva 21 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
elamuks ehitatud 2-korruseline
viilkatusega puithoone.
Hooviküljele liitub kaasaegse
arhitektuuriga 2-korruseline
juurdeehitis.
Vana, erineva laiusega laudadest
fassaade ilmestavad profileeritud
piirdeliistudega kuueruudulised
puitaknad, veelauast viiluvöö ja
rihveldatud nurgalauad.
75653 Liiva 22 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
pikk puidust elumaja 19. saj II
poolest. Hooviküljel kaks
eeskoda ja madal tellisseintega
keldrisissepääs.
Ühekorruseline viilkatusega hoone
on säilitanud oma ajaloolise kuju,
mahu ja välisilme. Avatäited ja
korstnapitsid on eriaegsed.
80298 Liiva 23 B 1870. aastatel ehitatud ajalooline
tootmishoone, mis on
rekonstrueeritud elamu-
toitlustushooneks.
Peasissepääsu kohal kunagisele
omanikule viitav kiri:
"ВОДОЧНЫЙ ЗАВОДЬ ПАВЛА
ЮГАНСОНА“ (Paul Johansoni
veetehas).
8851313 Liiva 23 C Abihoone
71639 Liiva 23b B 1930. aastatel ehitatud punastest
tellistest hoovielamu on
säilitanud oma algupärase kuju
ja mahu ning sobitub
muinsuskaitseala ajaloolise
miljööga.
Esikorruse osas krohvitud
maakiviseintega punastest tellistest
historitsistlik nurgamaja on
rekonstrueerimisel säilitanud oma
algupärase välisilme ja-detailid.
Aknad ja uksed on eriilmelised.
6122871 Liiva 24 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja kohaidentiteeti kandev
ajalooline tehasehoone ja elamu
19. saj lõpust, 1914 ehitati teine
korrus.
Mahukas viilkatusega puithoone on
säilitanud algse kavatise ja osa
fassaadidekoorist. Lammutatud on
tänavapoolne eeskoda, lisandunud
pikad uugid kummalgi katusetahul,
50
muudetud avatäiteid ja
viimistluskatteid.
77354 Liiva 24 C Abihoone
75344 Liiva 24a B Endise õllevabriku ladu 20. saj I
poolest. Krundi tagaosas asuv
abihoone on üks väheseid
säilinud ajaloolise
tööstuskompleksi juurde
kuuluvaid laohooneid Võru
vanalinnas.
Kõrge viilkatusega puithoonel on
profileeritud sarikaotstega lahtine
räästas. Esikülje keskosas
ülakorrusest kõrgema stiilse luugiga
vintskap. Seintes vana ebaühtlane
rõhtlaudis. Aknad kuuese jaotusega.
Põhikehandiga liituvad pultkatusega
kuurid.
75819 Liiva 24a C Ajaloolise tööstushoone kohale
1959 ehitatud mahlatööstuse
hoone.
8851281 Liiva 24a C Abihoone
6348241 Liiva 25//27 C Kaasaegne abihoone-elamu
8682598 Liiva 25//27 C Tänapäevane katusealune, mille
ees on säilinud lõik ajaloolist
punastest tellistest piirdemüüri.
6348311 Liiva 25/27 C Abihoone (saun)
76663 Liiva 26 B 1948-49 Lõuna-Eesti teatri
näitlejate jaoks ehitatud nelja
korteriga üürimaja. Võru
varajase sõjajärgse arhitektuuri
näide.
Hoone algne kuju ja maht on
säilinud, kuid detaile on muudetud ja
avatäiteid asendatud.
76961 Liiva 26 C Abihoone (puukuur)
78127 Liiva 26a C Muinsuskaitsealale mitte sobituv
1990. aastate korterelamu
76745 Liiva 27 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
uusklassitsistliku fassaadiga pikk
puithoone 19. saj lõpust (ehit
1886).
Hoone restaureerimisel on
väärtustatud Võru ajaloolist
arhitektuuri, vana on oskuslikult
seotud uuega.
75182 Liiva 3 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ühekorruseline tööliste
üürimajaks ehitatud puithoone
19. saj lõpust.
Rekonstrueerimisel on säilinud on
hoone maht, kuju ja üldine välisilme.
Avatäited vahetatud.
76223 Liiva 3/5 C Abihoone
73622 Liiva 4 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
20. saj alguses ehitatud
ajaloolisel ehitusjoonel asuv
puitelamu.
Hiljutisel rekonstrueerimisel on
hoone saanud uue välisviimistluse ja
säilitanud oma üldise mahu,
välisseina soojustusega on muudetud
hoone proportsioone ja tänapäevased
avatäited on jäänud seinapinnast
sügavamale.
6077813 Liiva 4 C Abihoone (garaaž)
73334 Liiva 4a B Muinsuskaitsealale iseloomulik
1930. aastatel ehitatud
puitelamu.
Rekonstrueerimisel on hoone saanud
uue välisviimistluse, säilinud on
maht, kuju, akende piirdelauad,
fassaadil asuv valgmikuga tahveluks,
otsaküljel olev aknaluuk jm,
algupärased kuueruudused ja
51
kaheraamsed puitaknad on asendatud
tänapäevastega.
71649 Liiva 4a C Abihoone
6566276 Liiva 5 B Muinsuskaitseala
ehitustraditsioone järgiv ja
tundlikult restaureeritud
väikesemahuline elamu 19. saj II
poolest. Väärtuslik on ka
naabermajaga ühenduses olev
kõrge vaheehitis koos lihtsa
valgmikuga uksega.
Säilinud on algupärane laudis,
vanemad avatäited, massiivsed
nurgalauad, otsaviilul pööninguluuk.
Katust katab käsitsivaltsitud
tahvelplekk ja selle keskel on algne
krohvitud korstnapits.
76367 Liiva 5a C Tüüpiline individuaalelamu
1953. aastast. Asub ajaloolisel
ehitusjoonel ja sobitub
ümbritseva hoonestusega.
6348347 Liiva 5a C Kaasaegne abihoone (garaaž ja
kuur)
72383 Liiva 6 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
ühekorruseline puitelamu, mis
on säilitanud oma algupärase
kuju, mahu ja välisviimistluse
(sh kuueruudused kaheraamsed
puitaknad).
75611 Liiva 6a B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
19. saj lõpus rajatud hoone on
rekonstrueerimisel saanud
tänapäevased lisandused, kuid
säilinud on hoone maht ja kuju.
73898 Liiva 8a C Nõukogudeaegne ühepereelamu
paikneb ühekordse
puithoonestusega piirkonnas.
Tüüpprojekti järgi 1956
valminud hoone oli erandliku
silikaattellistest dekooriga
fassaadidel, mis tänaseks on
kahjuks asendatud.
76437 Liiva 8a C Abihoone
6077956 Liiva 8a C Abihoone
76315 Liiva 9 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
uusklassitsistlikus vormikeeles
kahekorruseline ja väljaehitatud
katusekorrusega puidust
äriruumidega üürimaja 19.
sajandi lõpust.
Säilinud on algupärane kuju, maht ja
fassaadidekoor (osaliselt ennistatud):
otsaviilude rombaknad, viilule
pööratud otstega räästakarniis, viilu
vahevöö, rombimotiiviga
nurgalauad, avade rõht- ja
kolmnurkfrontoonid ning
profileeritud piirdeliistud.
75963 Liiva 9a B Tänavaga juurdepääsuteega
ühendatud krundil paikneb
kahekorruseline viilkatusega
puidust korterelamu. Uue
Kahe- ja kolmepoolsed laiad
horisontaalaknad ja püstvoodriga
välisuksed on remonditud. Säilinud
on laiad voodrilauad ja sokli veelaud,
52
kivikattega viilkatuse
kaldkatusega uugid on ehitatud
peale sõda. Põhjaotsale liitub
kõrge sokliga kahe sissepääsuga
puidust eeskoda.
kitsad uksevalgmikud, harjaalused
ruutaknad ja vahevöö otsaviiludel,
avade piirdeliistud ja nurgalauad.
6559515 Liiva 9a B Ajalooline abihoone (pesuköök)
on projekteeritud 1906. aastal ja
hiljem ümber ehitatuks
eluruumideks. Esikülje laia
räästaalusesse on ehitatud
püstlaudadest puukuur.
Maakivisoklit katab lai eenduv
tellisvöö, otstel ulatub üle katuse
astmeliste konsoolidega tulemüür.
Inglise ristseotisega seinamüüritise
talakaarsetes avades on
kuueruudused eraldi raamidega
puitaknad ning tenderpiidaga
püstplankudest uks.
74824 Liiva 9a C Puidust abihoone (puukuurid)
74865 Liiva 9a C Vanem puidust abihoone
76242 Mäe põik 1 C Nõukogudeaegne üksikelamu
6077953 Mäe põik 1 C Abihoone
75365 Mäe põik 2 C Nõukogudeaegne üksikelamu
6348739 Mäe põik 2 C Abihoone
72743 Mäe põik 3 C Abihoone
73345 Mäe põik 3 C Nõukogudeaegne üksikelamu
71816 Mäe põik 4 C Abihoone
73014 Mäe põik 4 C Nõukogudeaegne üksikelamu
72589 Mäe põik 5 C Nõukogudeaegne üksikelamu
6126644 Mäe põik 5 C Nõukogudeaegne üksikelamu
73558 Mäe põik 6 C Tänapäevane abihoone
6127059 Mäe põik 6 C Nõukogudeaegne paarismaja
(Jõe 2/Mäe 6)
76300 Mäe 1 B Võrus harvaesinev, sõjajärgset
funktsionalistlikku
arhitektuurikeelt esindav
tüüpprojekti järgiv hoone (ehit
1966).
6349309 Mäe 1 C Puidust abihoone (kuurid)
73049 Mäe 11 B 1950. aastate lõpus valminud
saunahoone on Võrus
väheesineva stalinistliku
arhitektuuriga ühiskondlik
hoone, mis järgib üleliidulist
tüüpprojekti. Omab
kohaidentiteedi kandjana
ajaloolist väärtust.
75442 Mäe 11/1 C Võru siseturu hoone 1998.
aastast, mis moodustab kõrval
asuva saunahoonega sobituva
ansambli.
76490 Mäe 3 C 1970. aastatel ehitatud hoone on
rekonstrueeritud.
77647 Mäe 4 C Nõukogudeaegne korterelamu
53
75335 Mäe 5 C Kinnistul oleva elamuga
samaaegne ja sellega sobituv
kõrvalhoone.
75538 Mäe 5 C Nõukogudeaegne üksikelamu
heas korras ja ehitusaegselt
säilinud näide, sobitub
muinsuskaitseala hoonestusega
73690 Mäe 7 C Abihoone
76618 Mäe 7 C Nõukogudeaegne üksikelamu.
Sobitub muinsuskaitseala
hoonestusega. Kaasajal
rekonstrueeritud.
76626 Mäe 9 C Nõukogudeaegne üksikelamu.
Sobitub muinsuskaitseala
hoonestusega. Säilinud
algupärane rombkividest
katusekate ja kuulikestega
silikaatkividest väravapostid
7208462 Mäe 9 C Abihoone
7208463 Mäe 9 C Abihoone
7208466 Mäe 9 C Abihoone
77951 Oja 1 C End trükikoja Võru Täht (praegu
Võru Trükikoda) hoone (ehit
1976-78, arh Anu Rekkaro)
72910 Oja 2 C Tänapäevane abihoone
76591 Oja 2 C Tänapäevane eluhoone
73691 Oja 3 C Kõrvalhoone
76195 Oja 3 C Tänapäevane üksikelamu
6349049 Oja 3 C Kõrvalhoone
74433 Oja 5 C Tänapäevane üksikelamu
74610 Oja 5a C Tänapäevane tehnohoone
488826 Oja 7 C Tänapäevane üksikelamu
518513 Paju 10 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle miljöösse sobituv
tänavajoonel asuv
ühekorruseline puithoone (ehit
enne 1912). Massiivse
viilkatusega hoone
pööningukorrus on välja
ehitatud, hoone kirdeotsale liitub
uuem juurdeehitatud maht.
Algsed avatäited on vahetatud
tänapäevaste vastu.
73834 Paju 10a C Tagumisel krundil asuv end
abihoonest ümber ehitatud
tänapäevane eluhoone
73507 Paju 11 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
kahekorruseline korterelamu.
Näide tüüpilisest 20. saj alguses
Võrru ehitatud üürimajast (proj
A. Jacoby, 1905). Hooviküljel
Säilinud on hoone maht, kuju ja
mitmed ajaloolised ehitusdetailid (nt
poolkaarekujulised pööninguavad
otsaviiludes, kvaaderkaunistsutega
nurgalauad, osad õhuakendega
avatäited, saelõikelised sarikaotsad
54
asuvad välised trepikojad (algselt
koos kuivkäimlatega).
avatud räästa all, korruseid eraldav
vahevöö).
75067 Paju 11 C Piki krundi tänavapoolset serva
asuv puidust abihoone
7210345 Paju 11 C Hoovi tagumises osas asuv
abihoone
6123634 Paju 11a C Nõukogudeaegne tehnohoone
79247 Paju 12 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
ühekorruseline viilkatusega
puidust korterelamu, 20. saj
alguse Võru üürimaja tüüpiline
näide. Hoones asus kaks
kahetoalist korterit, keskne
köögiga koridor ja hoovipoolne
eeskoda.
Säilinud on ehitusaegne maht, kuju
ja välisilme. Ruumijaotus on
hilisemal ajal ümber ehitatud.
76952 Paju 12 C Krundi tagaosas asuv abihoone
72213 Paju 16 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
nurgahoone (ehit arvatavasti
1928). Muinsuskaitsealale
iseloomulik klassitsistliku
vormikeelega puitelamu, mis on
säilitanud oma algse kuju ja
mahu
7210286 Paju 16 C Krundi tagumises osas asuv
puidust abihoone
0 Paju 17 B Ajalooline maakividest kelder,
kuulus algselt piiritusevabriku
kompleksi juurde
73064 Paju 18 C Nõukogudeaegne
garaažikompleks
74708 Paju 2 C Nõukogudeaegne korterelamu
68425 Paju 20 C Nõukogudeaegne korterelamu
76211 Paju 22 C Muinsuskaitsealal erandliku
funktsiooniga ja kohaidentiteeti
kandev 20. saj alguses
saunahooneks ehitatud hoone on
hilisemate ümberehituste käigus
oma algse välisilme kaotanud.
8851658 Paju 3 C Teenindushoone
6126125 Paju 4 C Nõukogudeaegne kõrvalhoone
(garaažikompleks)
72665 Paju 5 C Umbes 1912. aastal ehitatud
Võrule tüüpiline korterelamu,
mis on hilisemate ümberehituste
ja renoveerimise käigus
kaotanud oma ajaloolise ja
Võrule omase välisilme, säilinud
on vaid hoone maht, katusekuju
ja avatäidete asukohad.
55
528334 Paju 6 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
tänavajoonel asuv
ühekorruseline puithoone (ehit
enne 1912. aastat). Säilinud on
hoone ajalooline maht, kuju ja
välisilme.
498272 Paju 6 C Ajalooline abihoone (puukuur)
514106 Paju 6/1 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
hoovielamu, ehit tõenäoliselt 20.
saj esimestel kümnenditel.
Säilinud on hoone ajalooline
maht, kuju ja välisilme koos
ehitusaegsete detailidega.
73501 Paju 7 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
kahekorruseline korterelamu.
Ehit enne 1912. aastat (proj A.
Jacoby, 1907). Näide tüüpilisest
20. saj alguse Võru üürimajast.
2000. aastatel renoveeritud, mille
käigus on I korruse tänavapoolsed
avatäited asendatud suurte jaotuseta
klaasidega akendega ja paigaldatud
on tänapäevane välisuks. Säilinud on
hoone maht, kuju ja üldine välisilme.
76841 Paju 7 C Abihoone (puukuur)
72003 Paju 8 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
tänavajoonel asuv
ühekorruseline puithoone (ehit
enne 1912. aastat). Säilinud on
hoone ajalooline maht, kuju ja
välisilme.
77240 Paju 8 C Kõrvalhoone
6813454 Paju 8/1 C Hoovihoone
8851570 Paju 8/1 C Kõrvalhoone
76611 Paju 9 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
kahekorruseline tööliselamu 20.
saj algusest.
Hoone on ümberehituste käigus
saanud hoovipoolse kahekorruselise
rõdumahu, fassaadile on juurde
lisatud Võrule iseloomulik
püstlaudadest vahevöö.
79257 Petseri 14 C Nõukogudeaegne ühekorruselise
lamekatusega kauplusehoone
tüüpnäide.
77171 Petseri 10 C Nõukogudeaegne korterelamu
77802 Petseri 12 C Nõukogudeaegne korterelamu
77106 Petseri 12a C Nõukogudeaegne laohoone
76665 Petseri 13 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
puitelamu esindab tsaariaegse
üürimaja tüüpi. Hoonet läbib
lühike koridor-köök. Hoovi pool
eeskojad. Ühte tuppa eraldi pääs
tänavalt.
Säilinud on hoone ehitusaegne kuju,
maht ja paljud välisdetailid (sh
avatäited).
76522 Petseri 13 C Tänavaäärse hoonega ilmselt
samal ajal ehitatud
56
muinsuskaitsealale iseloomulik,
kuid väga halvas seisukorras
abihoone.
493457 Petseri 13a C Kvartalisisesel krundil asuv
Võrule iseloomuliku tsaariaegse
üürielamu näide, mis on
hilisemates juurde- ja
ümberehitustes oma algse kuju ja
välisilme kaotanud.
75137 Petseri 15 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ajaloolisel ehitusjoonel asuv
puitelamu. Säilinud on hoone
ehitusaegne kuju ja katusekalle,
kuid mahtu ja välisdetaile on
rekonstrueerimisel muudetud.
68379 Petseri 15 C Krundi tagaosas asuv abihoone
74775 Petseri 16 C 1948 tules hävinud end juudi
koguduse palvemaja kohale
ehitatud puidust
ühiselamuhoone, mille juures on
kasutatud tüüpprojekti elemente.
2007. aasta rekonstrueerimisel
algupärane välisilme
kaasajastati.
76976 Petseri 16 C Krundi tagaosas asuv elamuga
sobituv abihoone
74589 Petseri 16a C Nõukogudeaegne üksikelamu
78323 Petseri 17 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
klassitsistliku vormikeelega
puitelamu, mis säilitanud oma
algse kuju ja tänavaäärse mahu,
kuid välisilme ja fassaadidetalid
ning hoovipoolne juurdeehitis on
tänapäevased.
Hoone edelaotsas on säilinud
punastest tellistest tulemüür.
80153 Petseri 18 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ajaloolisel ehitusjoonel asuv
puitelamu 20. saj algusest.
Säilinud on hoone ehitusaegne
kuju ja katusekalle, kuid mahtu
ja välisdetaile on
rekonstrueerimisel muudetud.
75476 Petseri 18 C Krundi tagaosas asuv
tänavaäärse elumajaga sobituv
hoovimaja-abihoone
68552 Petseri 18a B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
puitelamu. Säilinud on hoone
ehitusaegne kuju, maht ja
välisilme.
6127267 Petseri 18a C Krundi tagaosas asuv hoovimaja-
abihoone
77952 Petseri 19 C Nõukogudeaegne korterelamu
57
74855 Petseri 2 C Nõukogudeaegne korterelamu
74088 Petseri 20 B Eri aegadel ehitatud ja
eriilmelistest osadest koosnev
hoonekompleks (vanim osa ehit
1889 kohaliku töösturi Judeikini
lauavabriku hooneks). Hooned
omavad ajaloolist väärtust ja
ilmestavad muinsuskaitseala
miljööd.
6559380 Petseri 20 C Abihoone
7210278 Petseri 20 C Abihoone
71418 Petseri 20/1 B Muinsuskaitselale iseloomuliku
ja selle ehitustraaditsioone järgiv
puidust elamu, mis asub
ajaloolisel ehitusjoonel ja on
rajatud 1938. aastal tulekahjus
hävinud tsaariaegse hoone
asemele (proj ins E. Willmann).
6079030 Petseri 22 C Tänapäevane üksikelamu
6079032 Petseri 22 C Tänapäevane üksikelamu
6559379 Petseri 22 C Katusealune
75696 Petseri 23 B 19.-20. sajandi vahetusel
valminud, kaasajal
rekonstrueeritud elumaja on
säilitanud oma algse kavatise.
Nn Judeikini majade hulka
kuuluv hoone omab Võru
vanalinna kontekstis
miljööväärtust,
6076103 Petseri 24 C Tänapäevane üksikelamu
6348338 Petseri 24 C Katusealune
76020 Petseri 25 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
kahekorruseline korterelamu
(ehit 1899). Rekonstreerimisel
on hoone välisdetaile muudetud,
säilinud on maht ja kuju ja
üldilme.
6079031 Petseri 26 C Tänapäevane üksikelamu
6348159 Petseri 26 C Katusealune
75925 Petseri 27 C Enne II maailmasõda ehitatud
hoone, mis on hilisemates
ümberehitustes kaotanud oma
algse kuju ja välisilme.
6077957 Petseri 27 C Abihoone
8851524 Petseri 27 C Abihoone
6767500 Petseri 2a C Nõukogudeaegne korterelamu
68870 Petseri 31 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
puitelamu (ehit 1911).
Tänavajoonel paikneval hoonel
on säilinud ehitusaegne maht,
58
kuid muudetud detaile ja
viimistluskatteid.
72696 Petseri 31 C Abihoone
72669 Petseri 33 C Ajaloolisest hoonest
ümberehitatud üksikelamu.
7026096 Petseri 35 C 2013. aastal lammutatud endise
puidust korterelamu kohale
rajatud uuselamu.
76092 Petseri 4 B Muinsuskaitsealal erandliku
arhitektuuriga ajalooline
saunahoone on ehitatud 1880.
aastatel. Algselt ühekorruseline
viilkatusega kivihoone ehitati
1920. aastatel ümber
vanadekoduks. Sellest ajast
pärinev praegune välisilme ja
interjööridetailid.
Hoones on säilinud 20. saj alguses
rajatud trepp koos piiretega, koridori
sisseehitatud panipaigad, osaliselt on
näha trafarettmaalingud koridori
seintel.
75725 Petseri 4a B Muinsuskaitsealal vähesäilinud
näide ajaloolisest abihoonest
(pesuköök)
77088 Petseri 7a C Nõukogudeaegne korterelamu
76041 Petseri 7b C Nõukogudeaegne
silikaattellistest garaažikompleks
75303 Petseri 8 C Nõukogudeaegne korterelamu
76795 Petseri 9 C Nõukogudeaegne korterelamu
73193 Roosi põik 1 B Tuntud arhitekti P. Tarvase
tüüpprojekti (1951) alusel
valminud puithoone, mis eristub
arvukatest sõjajärgsetest
individuaalelamutest projektiga
mitte ette nähtud järsu
mansardkatuse poolest ja sobitub
hästi muinsuskaitseala ajaloolise
hoonestusega.
74927 Roosi põik 1 C Abihoone
75363 Roosi põik 2 C Nõukogudeaegne üksikelamu
6127274 Roosi põik 2 C Abihoone
6077973 Roosi põik 3 C Abihoone
6122742 Roosi põik 3 C Võru linnas mitmeid kordi
kasutatud nõukogudeaegse
paariselamu kordus- või
tüüpprojekti variant. Hoone on
säilitanud oma algupärase
välisilme ja detailid.
73894 Roosi põik 4 C Võru linnas mitmeid kordi
kasutatud nõukogudeaegse
paariselamu kordus- või
tüüpprojekti variant. Hoone on
säilitanud oma algupärase
välisilme ja detailid, v.a aknad ja
korstnapits.
7208381 Roosi põik 4 C Abihoone
59
71223 Roosi põik 5 C Nõukogudeaegne väike
silikaattellistest ja
pööningukorrusega üksikelamu
(ehit 1951)
6075644 Roosi põik 5 C Abihoone
71602 Roosi põik 6 C Nõukogudeaegse tüüpprojekti
variandina garaaži ja saunaga
üksikelamu (ehit 1958)
7208380 Roosi põik 6 C Abihoone
76624 Roosi põik 7 C Nõukogudeaegne üksikelamu
6634285 Roosi põik 7 C Abihoone
7208379 Roosi põik T1 C Tühi krunt
72527 Roosi 11 C Abihoone
74067 Roosi 11 C Nõukogudeaegne üksikelamu
72376 Roosi 17 C Ajaloolisel ehitusjoonel paiknev
nõukogudeaegne puidust
üksikelamu. Sobitub hästi
muinsuskaitseala miljöösse
7208377 Roosi 17 C Abihoone
6348606 Roosi 17a C Abihoone
7208376 Roosi 17a C Abihoone
75962 Roosi 19 C Nõukogudeaegne tüüpiline
viilkatusega kolmetoaline
puitelamu (ehit 1951). Idanurgal
täiskahekorruseline kaasaegne
juurdeehitis. Seintel väline
täiendav soojustus, eterniitkatus
asendatud sileda valtsliitega
plekiga.
6348955 Roosi 19 C Abihoone
77133 Roosi 1e C 2020 väljastatud ehitusluba
ridaelamu ehitamiseks.
72954 Roosi 21 C Nõukogudeaegne üksikelamu
(ehit 1959) esindab sõjajärgsete
puitelamute varianti, millel on
tänava pool uks ja kaks akent,
hooviküljel suur viilkatusega
uuk.
6077970 Roosi 21 C Abihoone
76559 Roosi 23 C Nõukogudeaegne üksikelamu
(ehit 1950.-60. aastatel). 1990.
aastate rekonstrueerimisel
saanud juurdeehitise ja ristuva
tiiva (arh S. Lindi 1997).
Välisvooder ja aknad asendatud,
katusel kivimustriga plekk.
7208378 Roosi 23 C Ajalooline abihoone (pesuköök),
massiivne savikividest korsten
on hiljuti lammutatud.
71880 Roosi 25 C Väike eterniitkatuse ja krohvitud
puitseintega elamu oli (ehit
60
1950.-60. aastatel). Praegu
rekonstrueerimisel ja
laiendamisel (projekt Alfacad
OÜ, 2021)
6075640 Roosi 25 C Abihoone
74599 Roosi 27 C Nõukogudeaegne üksikelamu
(ehit 1951). Viilkatuse ja
rõhtvoodriga puitmaja
tüüpvariant, hoovi pool vintskap,
tänavaküljel tahveluks ja kaks
kolmeosalist akent, viilunurkadel
rombaknad. Säilitanud algse
kuju ja välisilme.
6077972 Roosi 27 C Abihoone
6759501 Roosi 29 B Historitsistliku maakivihoone
põhikehand on ehitatud 19. saj II
poolel F. R. Kreutzwaldi 1
kasarmuga samaaegselt või veidi
hiljem. Omab arhitektuurset ja
miljööväärtust.
490708 Roosi 29 C Hoone on detailplaneeringuga
lubatud lammutada
490709 Roosi 29 C Hoone omab kasutusväärtust,
arhitektuurselt ja miljööliselt
väheväärtuslik.
Detailplaneeringuga lubatud
lammutada
6759502 Roosi 29 C Garaaž omab ajaloolist ja
miljööväärtust
kasarmukompleksi müüriosana.
Rekonstrueeritud 2017-2018.
72942 Roosi 3 C Nõukogudeaegne üksikelamu
6079081 Roosi 3 C Abihoone (katlamaja)
6348535 Roosi 3 C Abihoone (saun)
70999 Roosi 35 B Muinsuskaitsealal erandlik 1930.
aastate funktsionalistliku
arhitektuuri võtmes ehitatud
eramu (proj Siegfried Klaossen,
1954). Hoonega sobituv ja selle
arhitektuuri toetav aiadisain.
71894 Roosi 37 C Tänavajoonest eemale jääv
puithoone on teadaolevalt Roosi
vanim maja, ehitatud ilmselt
krundi eraldamisega samal ajal
19. saj lõpus.
Madal krohvitud seintega elamu on
rekonstrueerimiste käigus saanud
eterniitkatuse, hooviküljele
varjualuse, katusele täiendava
korstna, kaasaegsed välisuksed ja
plastaknad.
8848354 Roosi 37 C Abihoone
76812 Roosi 39 B 1932. aastal kooliõpetajate
üürimajaks valminud hoone
omab kohaidentiteedi kandjana
ajaloolist väärtust. Projektist
erineva ebasümmeetrilise akende
61
paigutusega, krohvitud püst- ja
rõhtpalkseinte ja eri kaldeliste
plekk-katustega maja mõjub
rahutu ja rohmakana.
73712 Roosi 39 C Abihoone
72210 Roosi 41 C Uusehitis
76493 Roosi 43 B Enne II maailmasõda valminud
muinsuskaitsealal erandliku
arhitektuuriga savist seintega
ühekorruseline kelpkatusega
üksikelamu. Sobitub ajaloolise
miljööga.
8848371 Roosi 43 C Abihoone
8795283 Roosi 43 C Abihoone
74265 Roosi 43/1 B Enne II maailmasõda valminud
muinsuskaitsealal erandliku
arhitektuuriga ja ajaloolise
miljööga sobituv hoovimaja,
säilinud on paljud ehitusaegsed
detailid.
74173 Roosi 45 C Abihoone
75879 Roosi 45 C Nõukogudeaegne üksikelamu
69419 Roosi 47 C Abihoone
72384 Roosi 47 C Nõukogudeaegne üksikelamu
77312 Roosi 49 C Nõukogudeaegne üksikelamu
6075641 Roosi 49 C Abihoone
75495 Roosi 5 C Uusehitis (proj M. Moppel,
2015)
8848211 Roosi 5 C Abihoone
77322 Roosi 51 C Ajalooline abihoone
73323 Roosi 53 C Uusehitis (proj A. Roht, 2004)
lammutatud ajaloolise hoone
asukohas
76675 Roosi 53 C Nõukogudeaegne abihoone
(puukuur)
6077480 Roosi 7 C Uusehitis (ehit 2007)
74402 Roosi 7a C Muinsuskaitseala 1920. aastate
ehitusperioodile iseloomulik
kortermaja, mis on
renoveerimistel oma algupärase
välisilme kaotanud.
7208384 Roosi 7a C Abihoone
76565 Roosi 9 C 1930 ehitatud tänavaäärne
üksikelamu, mis on
renoveerimistel oma algupärase
välisilme kaotanud.
71924 Roosi 9 C
68554 Roosi 9a B Muinsuskaitseala 1920. aastate
ehitusperioodile iseloomulik
tagumise krundi tagaosas risti
tänavajoonega asuv ajaloolise
Hoonel on säilinud ehitusaegne
maht, kuju, välisilme ja mitmed
ehitusdetailid (sh avatäited ja väike
kaarjas pööninguaken).
62
välisilmega ühekorruseline
kortermaja.
73968 Roosi 9a C
76359 Seminari 1 Mäles
tis
7208455 Seminari 3 C Tänapäevane ärihoone
73502 Seminari 5 B Muinsuskaitsealal erandlik
tuletõrjedepooks ehitatud hoone
kujundati uusklassitsistlikus
vormikeeles (eh. meister J.
Rattus, 1899).
Hoone kaotas oma algse ilme ja
fassaadidekoori 1950. aastate
ümberehituse käigus, kui keskosa
ehitati kahekorruseliseks, muudeti
torni kujundust ning lisati
kirdeküljele juurdeehitised.
72164 Seminari 5 C Nõukogudeaegne abihoone
73332 Tartu 11 C Mitmes etapis rajatud abihoone-
hoovielamu
6634339 Tartu 11 C Piki ajaloolist ehitusjoont asuv
19. saj II poolest pärit
kaupmeheelamu. Hoone on
tänaseks suures osas ümber
ehitatud. Säilinud on tänavakülje
maht ja avade paigutus,
naaberkrundile jääv punastest
tellistest tulemüür ning
korstnapits katuseharjal.
76327 Tartu 11/2 C Nõukogudeaegne
silikaattellistest hoonemaht
(Tartu 11 tagumine külg), mille
küljes on säilinud endise hoone
savitellistest tulemüür (valgeks
värvitud).
75237 Tartu 13 B Muinsuskaitsealal erandlik 19.
saj II poolel ehitatud maakividest
hoonemaht, mis liitub otsaga
tänavajoonel paiknevale puidust
aidahoonele.
76809 Tartu 13 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
19. saj pärit aidahoone, mille
tänavapoolses osas on asunud
kauplus ja teisel korrusel
eluruumid. Hoone seisukord on
halb, kuid lisaks üldmahule ja
kujule on säilinud paljud
ehitusaegsed detailid.
75308 Tartu 15 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
puitelamu 19. saj lõpust. Hoonel
on osaliselt soklikorrus, mis võib
pärineda pool sajandit
varasemalt samal kohal asunud
kivihoonest.
Lisaks üldmahule ja kujule on
säilinud paljud ehitusaegsed detailid
(rõhtlaudis, S-kivist katusekate,
hammaslõikeline räästa- ja
frontoonikarniis, mille otsad on
pikalt otsaviilule pööratud,
tahveldatud nurgaliseenid jm).
76457 Tartu 17 C Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
Uusklassitsistlikus stiilivõtmes
fassaadikujundusest on säilinud sile
63
kahekorruseline korterelamu on
ehitatud 20. sajandi algul.
Hooviküljel liitub kaheastmeline
putlkatusega trepikoda ja
viilkatusega keldrisissepääs.
voodrialudis, otstele pööratud
räästakarniis, korrustevaheline
vahevöö ja avade ülafrontoonidega
piirdelauad.
77315 Tartu 19 B 20. saj algul aidast ümber
ehitatud nurgapealne
kaupluseruumidega elumaja on
säilitanud oma kuju ja mahu,
kuid saanud rekonstrueerimisel
tänapäevase ilme.
Hoone rombimustriga nurgalauad on
restaureeritud säilinud eeskuju järgi,
aknafrontoonid on tõstetud
kõrgemale.
76942 Tartu 21 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
uusklassitsistliku
fassaadikujundusega puitelamu.
U 19. saj keskel ehitatud hoone
dekooris on tuntav vene
tüüpfassaadide mõju.
Kuigi nõukogude ajal on hoonet
ümber ehitatud, on see säilitanud
oma algupärase mahu ja välisilme,
ehitusajast on säilinud kagukülje
sepaneltega löödud lai rõhtvooder,
otsaviilude aknad koos
piirdeliistudega, räästaalune
hammaskarniis.
8682948 Tartu 21 C Kõrvalhoone
78015 Tartu 22 B Muinsuskaitsealale iseloomulik,
kuid vähe säilinud näide
ajaloolisest laohoonete
kompleksist. 20. saj alguses
ehitatud ja tulemüüriga eraldatud
hoonemahtudel on säilinud
väikesed ruudukujulised aknad ja
kalasabamustrilised uksed.
8423498 Tartu 22 B Muinsuskaitsealale iseloomulik,
kuid vähe säilinud näide
ajaloolisest laohoonete
kompleksist. 20. saj alguses
ehitatud ja tulemüüriga eraldatud
hoonemahtudel on säilinud
väikesed ruudukujulised aknad ja
kalasabamustrilised uksed.
6077590 Tartu 22 C 1930. aastatest pärit varjualune
76095 Tartu 22/1 B Muinsuskaitsealal erandlik
eluhoone juurdeehitis on
valminud ajavahemikus 1918-39.
Tellistest räästakarniis on kaetud
profileeritud krohviga, seinapinna
liigendamiseks on kasutatud liseene.
Hoone seinad on krohvitud ja
värvitud, vihmaveerennidel on
dekoreeritud plekist lehtrid.
6634341 Tartu 22/2 B Muinsuskaitseala 1920. aastate
ehitusperioodile iseloomulik
kahekorruseline kortermaja (proj
ins A. Linno, joonest J.
Jürgenson, 1923).
Hoonel on ehitusajale omane
katusest eenduv kolmnurkne aknaga
uuk, hoone fassaadi ilmestab
püstlaudisega vahevöö. Korsten on
punastest tellistest.
6348784 Tartu 22/3 C Nõukogudeaegne kõrvalhoone
528338 Tartu 23 C TK Tamula uus teenindushoone
(valmis 1992, arh. J. Huimerind,
64
J. Kessler, A. Rekkaro, M.
Tomiste)
73955 Tartu 24 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
täiskahekorruseline L-kujuline
puithoone ehitati 1897. aastal
õigeusu kirikukooli jaoks, kuid
muudeti 1920. aastatel koguduse
elumajaks. Nõukogude ajal
ehitati ümber korterelamuks.
7208456 Tartu 24 C Tänapäevane puidust kuuride
maht, mis sobitub
muinsuskaitseala miljööga.
74826 Tartu 25 mälestis
77032 Tartu 26 B Muinsuskaitseala 1920. aastate
ehitusperioodile iseloomulik
suuremahuline kahekorruseline
puithoone. Õigeusu
kogudusemajana kasutatud (proj
1923) hoone on ajastutruult
renoveeritud ja säilitanud
algupärase mahu, kuju, välisilme
ja -detailid.
73022 Tartu 28 C Nõukogudeaegne korterelamu
75321 Tartu 28a C Nõukogudeaegne korterelamu
6558676 Tartu 29 C Nõukogude ajal ehitatud, kuid
tänaseks rekonstrueeritud
müügikiosk
73958 Tartu 30 C Nõukogudeaegne korterelamu
75483 Tartu 31 C Nõukogudeaegne korterelamu I
korrusel asuvate äripindadega
6126288 Tartu 31 C Nõukogudeaegne
garaažikompleks
77378 Tartu 31a C Nõukogudeaegne
garaažikompleks
6126289 Tartu 31b C Tehnohoone
75241 Tartu 33 C Nõukogudeaegne tootmishoone
75223 Tartu 34 B Kahest tüüpprojekti K-2-8 (arh
K. Tarvas, 1948) järgi 1950.
aastatel valminud stalinistlikust
korterelamust koosnev
tänavafront. Hoonete algupärane
välisilme on säilinud.
7208440 Tartu 34 C Abihoone
75443 Tartu 34a B Kahest tüüpprojekti K-2-8 (arh
K. Tarvas, 1948) järgi 1950.
aastatel valminud stalinistlikust
korterelamust koosnev
tänavafront. Hoonete algupärane
välisilme on säilinud.
65
73903 Tartu 35 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
tänavaäärne puithoone. 19.
sajandi lõpus ümberehituste
käigus uusklassitsistliku
välisilme saanud elamu
algkehand pärineb 18/19. saj
vahetusel ehitatud vanabalti
hoonest.
Vanimast ehitusjärgust on hoone
kirdeosas säilinud mantelkorstna
fragmente. Fassaadikujunduses
domineerib klasstitsismile omane
keskne viilkatuse ja nurgapilastritega
väljaehitis, mille viilu serval
räästakarniis ning keskel rombaken.
74959 Tartu 35/2 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ruudulähedase põhiplaaniga
hoovielamu on
maakivivundamendi,
rõhtvoodriga ristpalkseinte ja
sileplekist poolkelpkatusega.
Esikülje katuseräästas
moodustab ulualuse.
Hoone on säilitanud algse kuju ja
mahu, fassaadikujundus on hilisem.
74710 Tartu 37 B Muinsuskaitsealal erandliku
funktsiooniga kinohooneks
ehitatud hoone valmis 1949, kuid
samal kohal asus ka enne seda
kino.
Hoone on säilitanud ehitusaegse
ilme, milles on varasele
stalinismiajastule omaselt tunda veel
sõjaeelse arhitektuurikeele mõju.
Säilinud on osad algsed avatäited.
74445 Tartu 40 C Nõukogudeaegne kortermaja
77108 Tartu 42 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
tänavaäärne puithoone omab nii
vanuse- kui ka ajalooväärtust.
Võru Katariina kogudusele
kuuluval krundil oli
pastoraadihoone olemas juba
1811. aastal.
Hiljem korduvalt ümberehitatud
hoone fassaadi ilmestab
kolmeosaliste akende rütm,
kujunduselemendiks avade
rombimotiiviga profileeritud
piirdeliistud. Peasissepääsu suure
valgmikuga tiibukse ees on alles
graniidist trepiaste.
76073 Tartu 42 C Abihoone
74830 Tartu 44 B Muinsuskaitsealale
ehitustraditsioone järgiv kõrgel
maakivisoklil kahekorruseline
korterelamu 19. saj I poolest.
Tagaküljega liituvad kaks
vastakuti asuvate uste ja
kaldkatusega eeskoda. Hoonel
algselt olnud poolkelpkatus on
asendatud viilkatusega.
Fassaadil reastuvad ühtlaselt
kolmeosalised framuugaknad,
seinapinda ilmestavad sokli- ja
viiluvöö, siledad nurgalauad, akende
rombimotiiviga piirdeliistud ning
profiilne räästakarniis.Tänavaküljel
on säilinud pitsiliste lehtritega
vihmaveetorustik.
6563650 Tartu 44a B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle 19. saj lõpu - 20. saj
alguse tellisarhitektuuri
iseloomustav tänavajoonel
paiknev ühekorruseline ärihoone,
mis on kokku ehitatud taga asuva
maakiviaidaga. Säilinud on
klassitsistliku kujundusega
tahveluks.
Pilastritega liigendatud kõrge
reklaamiseinaga tänavafassaadi ehib
historitsistlik tellisdekoor: ümara
avaga kolmnurkviil, nurgaliseenide
plekkmütsiga tornikesed, avade
rõhtfrontooniga sillused, karniise ja
frontoone kaunistav
hammasornament.
8848752 Tartu 44a B Tänavaäärse tellistest ärihoonega
kokku ehitatud maakividest ait,
Tellisraamistuses avadega hoonel on
ka tellistest viilud. Osaliselt
66
tuntud nn jäämajana. Algne
poolkelpkatus on põlenud ja
asendatud uue plekkkatusega, lai
ulualune, mille kohal olnud kaks
puidust vintskappi, on täielikult
hävinud.
krohvitud esiseina ulualuse all on
avade asukohta ja suurust muudetud.
Rõhtlaudise ja sepissulustega uksed
on erinevast ajast. Kuueruudustel
otsaakendel on ümarrauast trellid.
75532 Tartu 45 C Nõukogudeaegne tornelamu
75319 Tartu 46 C Abihoone
76746 Tartu 47 C Nõukogudeaegne korterelamu
73677 Tartu 47a C Abihoone
75652 Tartu 48 B Muinsuskaitsealal erandliku
funktsiooni ja arhitektuuriga
lasteaed-kortermaja (projekt J.
Jürgenson, 1922), ehitatud linna
poolt korterikriisi
leevendamiseks.
Säilinud on hoone maht, kuju ja
avade paigutus, projekteeritud
tihedaruudused aknad on asendatud
ja vahvärk-imitatsioonis
fassaadikujundus ei ole algupärane.
77031 Tartu 48 C Abihoone
76325 Tartu 49 B 20. saj alguses valminud
kahekorruseline krohvitud
korterelamu.
71953 Tartu 49 C Abihoone
72758 Tartu 50 C Endisest abihoonest ümber
ehitatud hoovielamu
74929 Tartu 51 B
72444 Tartu 51 C Tänavaäärne kuurihoone
73494 Tartu 51a B
73045 Tartu 52 B Muinsuskaitseala 1920. aastate
ehitusperioodile iseloomulik
kahekorruseline üürimaja (proj
A. Linno, joonest J. Jürgenson,
1924).
Fassaadi ilmestavad püstlaudadest
vahevöö, tihedaruudused aknad,
juugendlik framuugiga ja klaasitud
avadega peauks. Traditsioonilises
mõõdus plekktahvlitega katusel on
alles ümaruuk.
76246 Tartu 52 C Abihoone
8848685 Tartu 52 C Abihoone
77188 Tartu 53 B Muinsuskaitseala miljöösse
sobituv 20. saj alguses ehitatud
põhimahus ühekorruseline ja
keskosas kõrgema viiluga
väljaehitusega korterelamu.
Hetkel rekonstrueeritav hoone on
säilitanud oma ehitusaegse kuju
ja mahu.
76610 Tartu 55 B 19. saj lõpul - 20. saj alguses
ehitatud muinsuskaitseala
miljöösse sobituvas
hoonekompleksis olev elumaja.
73486 Tartu 55 C Abihoone
73907 Tartu 55a B 19. saj lõpul - 20. saj alguses
ehitatud muinsuskaitseala
miljöösse sobituvas
67
hoonekompleksis olev elumaja
koos abihoonega.
74326 Tartu 55b B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja omapärase arhitektuuriga 1901
valminud väärtuslik kortermaja,
mis on säilitanud oma
ehitusaegse kuju ja mahu.
75755 Tartu 59 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
19. saj II poolel ehitatud elumaja
on säilitanud oma algupärase
mahu ja kuju.
72788 Tartu 59 C Abihoone
71837 Uus 1 C Kõrvalhoone
73348 Uus 1 C Muinsuskaitseala miljööga
sobituv poolklepkatusega
puidust krohvitud üksikelamu.
Asub tänavajoonest tagapool.
76339 Uus 1 C Kõrvalhoone
73119 Uus 10 C Kõrvalhoone (hoovimaja)
76289 Uus 10 C Muinsuskaitseala ääreala
miljööga sobituv
nõukogudeaegne üksikelamu
73185 Uus 11 C Kõrvalhoone
75841 Uus 11 C Kõrvalhoone (hoovimaja)
73868 Uus 11a C Tänapäevane üksikelamu
76051 Uus 12 C Nõukogudeaegne korterelamu
72189 Uus 13 C 19. saj lõpus projekteeritud
üksikelamu, mis on nõukogude
ajal saanud silikaattellistest
välisvoodri.
6075381 Uus 13 C Abihoone
73921 Uus 14 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
otsaga tänavajoonel paiknev
puitelamu.
Säilinud on hoone algupärane maht,
kuju ja välisdetailid (avatäited,
piirdelauad, akendealune
püstlaudisega vöö jm).
72450 Uus 14 C Abihoone
74705 Uus 15 B Muinsuskaitsealal erandlik 1920.
aastatel ehitatud kahekorruseline
puidust korterelamu. Heledaks
krohvitud fassaade ilmestavad
punaseks värvitud detailid ja
keskne katusel ärklina eenduv
trepikoda.
6560432 Uus 15//15a B Tänavaäärse elamu hoovipoolne
kahekorruseline trepikojamaht
6349097 Uus 15//15a C Kõrvalhoone
74943 Uus 15a C Kõrvalhoone
76563 Uus 17a C Muinsuskaitseala ääreala
miljööga sobituv
nõukogudeaegne üksikelamu
68
74885 Uus 17b C Uusehitis (üksikelamu)
491844 Uus 19 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
kahekorruseline viilkatusega
korterelamu. Rekonstrueerimisel
on säilinud hoone kuju ja maht ja
ennistatud ajaloolised
fassaadidetailid.
71578 Uus 19a C Muinsuskaitseala ääreala
miljööga sobituv
nõukogudeaegne üksikelamu
7210241 Uus 19a C Muu rajatis (katusealune)
71884 Uus 21 C Uusehitis (üksikelamu)
77383 Uus 21 C Abihoone
73928 Uus 23 C Tehnohoone
7210242 Uus 23a C Nõukogudeaegne kauplusehoone
75143 Uus 2a C Muinsuskaitseala ääreala
miljööga sobituv
nõukogudeaegne üksikelamu
6075918 Uus 2a C Kõrvalhoone
75741 Uus 2b C 1950. lõpul välja töötatud
maapiirkondadele mõeldud
tüüpprojekti järgi valminud
kuubikujulise mahuga
kahekorruseline ühepereelamu
on terviklikult välja ehitatud ja
säilinud (sh tüüpiline algne
metallist piirdeaed).
74919 Uus 3 C Nõukogudeaegne üksikelamu
7142813 Uus 3 C Abihoone
8849582 Uus 3 C Juurdeehitis
68556 Uus 5 C Vanast majast ümber ehitatud
uuselamu
6348429 Uus 5 C Abihoone
73331 Uus 6 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
19. saj lõpus ehitatud kõrgel
soklil puidust kortermaja, mis on
säilitanud ehitusaegse mahu,
kuju ja välisilme.
Hoone on säilitanud oma algse
kavatise ning enamuse
fassaadidetaile (lai rõhtvooder,
vaheliti püstlaudadest soklivöö,
räästakarniis, dekoratiivsed
nurgalauad, nurgikute ja
nurgikhingedaega kolmeosalised
aknad, sepismanustega lakaluuk jm).
72221 Uus 7 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
20. saj algul ehitatud
korterelamu, mis on säilitanud
ehitusaegse mahu, kuju ja
välisilme.
72798 Uus 7 C Abihoone
69
72375 Uus 8 C Muinsuskaitseala ääreala
miljööga sobituv
nõukogudeaegne üksikelamu
77282 Uus 8 C Abihoone
77094 Vabaduse 1 C Tänapäevane kaubanduskeskus
76590 Vabaduse 10 B Muinsuskaitsealal erandlik
funktsionalistlikus stiilis
kujundatud puidust korterelamu
(arh H. Gustavson, 1936).
Kahekorruselise ruudukujulise
põhiplaaniga hoone fassaade
ilmestavad piduliku kujundusega
sissepääs ja trepikojatorn hoone
nurgal, fassaadi tsoonideks jagav
püstlaudis ja avade vahelduv rütm.
75982 Vabaduse 10a B Muinsuskaitseala miljööga
sobituv tänavaäärne elu- ja
ärihoone on pärit 19. saj
keskpaigast, kuid hilisemate
rekonstrueerimiste käigus
kaotanud suure osa oma
algupärastest välisdetailidest.
Säilinud on hoone maht ja kuju.
76096 Vabaduse 10b C Muinsuskaitseala miljööga
sobituv II maailmasõja eelse
funktsionalismi stiilivõtmes
projekteeritud uusehitis (arh M.
Saks, 1998).
74856 Vabaduse 12 B Muinsuskaitseala ajaloolisest
miljööst selgelt eristuv
lakoonilises stiilis massiivne
koolihoone (ehit 1957). Esindab
ilmsekalt ja algkujul Eestis palju
kasutatud koolihoonete
tüüpprojekti.
73517 Vabaduse 12 C Kõrvalhoone
74791 Vabaduse 12/1 C Nõukogudeaegne ühiselamu- ja
sööklahoone (ehit 1972)
73319 Vabaduse 12/2 C Kõrvalhoone
74738 Vabaduse 12a B Tagasihoidlikes proportsioonides
kahekorruseline viilkatusega
ärihoone esindab 19. saj lõpus
Võru linnapilti tekkinud
uusklassitsistlikku
tellisarhitektuuri. Hoone on
rajatud juurdeehitisena vanabalti
tüüpi elamule, mis lammutati
1950. aastate lõpul.
Hoone puhtal vuugil laotud
tellisseinad on viilule pööratud
sakmelise ehiskarniisiga, avad
hambuliste talakaarsillustega.
Astmeliste otstega tulemüür on
praegu krohvitud, teine ukseava
esifassaadil aknaks ehitatud. Kõik
avatäited on tänapäevased.
76740 Vabaduse 13 A Muinsuskaitsealal erandlik
raudbetoonist seintega ja
piduliku fassaadilahendusega
algselt korterelamuks
projekteeritud hoone (arh A.
Jacoby, 1911) ehitati pärast I
maailmasõda ümber
kohtumajaks.
Lisaks piduliku kujundusega
eksterjööriga on säilinud ka suur osa
interjöörist (sh trepikoda koos
trepipiiretega, mitmes ruumis alles
algne parkett jm).
70
6077811 Vabaduse 13 C Abihoone
74940 Vabaduse 15 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
klassitsistlikus stiilivõtmes
ühekorruseline kauplus-elamu on
ehitatud 19. saj keskel.
Fassaadikujundus on
rekonstrueerimisel ennistatud
(hammaslõikeline räästakarniis, lai
voodrilaudis, avade kitsad
profileeritud piirdeliistud, rustikat
imiteerivad nurgalauad, neljaosalised
eraldi raamidega puitaknad,
valgmikuga tahveluks).
73959 Vabaduse 15a C Nõukogudeaegne
teenindushoone
75616 Vabaduse 17 B Muinsuskaitseala miljööga
sobituv 1930. aastatel valminud
korterelamu (arh K. Burmann).
Katusel asuva kolme algupärase
vintskapi kõrval asuv pikem
väljaehitis on hilisem lisandus.
Otsaga tänavajoonel asuv hoone on
säilitanud oma mahu, kuju ja
välisilme.
72639 Vabaduse 17 C Abihoone (kuur)
73869 Vabaduse 17/1 B Muinsuskaitsealal erandliku kuju
ja krundisisese asukohaga
traditsionalistlikus stiilis
puitelamu (arh K. Burmann,
1930), mille keskosa eendub laia
keskrisaliidina. Selle
esinduslikkust rõhutanus
puitpiirdega rõdust on säilinud
vaid tugikonsoolid.
Säilinud on hoone kuju, maht ja
fassaadidetailid (kõrge
unkaaukudega kelpkatus,
korrustevaheline kastjas vahevöö,
rahvusromantismist inspireeritud
kujundusega peauks, akende
figuraalsed tuuleliistud ja soonelised
piirdelauad, rihveldatud nurgalauad).
77174 Vabaduse 17a B 1930. aastate alguses ehitatud
historitsistlik tellishoone.
Kirjanik ja kunstnik Jaan Vahtra
elukoht.
Säilinud on hoone kuju, maht ja
fassaadidetailid (ehislaoga
tellisseinad, hambulised sillused ja
vahevöö, hammasfriis otsaseintel ja
akende all; akendel restaureeritud
ehisotstega tuuleliistud ja algupärane
ruudujaotus).
74879 Vabaduse 17b C Hoovis asuv hoone on ehitatud
1930. aastate I poolel, hiljem
korduvalt ümber ehitatud.
76331 Vabaduse 19 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
täiskohekorruseline kelpkatusega
korterelamu. Rõhtvoodriga
puithoone esifassaadi liigendab
Võrus harvaesinev krohvitud
kivitrepikoda.
Hoonel on säilinud algme maht,
katusekuju ning fassaadidetailid
(tellisvööga puhtal vuugil
maakivisokkel, osa laudvoodrit,
kivikatus, telliskorstnad kummagi
kelba tipul, peauks koos
külgakendega, ülaframuugiga
saledaraamilisi puitaknaid jm).
75615 Vabaduse 19 C Abihoone (kuur)
75361 Vabaduse 21 C Muinsuskaitseala miljööga
sobituv tänavaäärne puithoone,
mis on rekonstrueerimisel
säilitanud oma kuju ja mahu,
kuid välisilme on
tänapäevastatud.
71
7852953 Vabaduse 21 C Kõrvalhoone
73902 Vabaduse 22 C Uusehitis
76741 Vabaduse 22 C Uusehitis
492786 Vabaduse 22 C Uusehitis
75961 Vabaduse 23 B Muinsuskaitseala miljööga
sobituv ajaloolisel ehitusjoonel
asuv ühekorruseline elumaja,
mille välisilmet on nõukogude
ajal muudetud
77254 Vabaduse 23 C Abihoone
77358 Vabaduse 3 C Nõukogudeaegne korterelamu
75157 Vabaduse 3a/1 C Kõrvalhoone
79724 Vabaduse 3a/2 C Kõrvalhoone
74736 Vabaduse 4 C Ärihoone
492875 Vabaduse 4a C Muu rajatis
518515 Vabaduse 4a C Tootmishoone
520944 Vabaduse 4a C Tootmishoone
6348918 Vabaduse 4a C Abihoone
6134540 Vabaduse 4b C Nõukogudeaegne kauplusehoone
75934 Vabaduse 4c C Nõukogudeaegne tootmishoone
74883 Vabaduse 5 C Ärihoone
76974 Vabaduse 5a C Garaažikompleks
74437 Vabaduse 6 C Nõukogudeaegne korterelamu
75064 Vabaduse 7 A Muinsuskaitseala vanimasse
ehitusjärku kuuluva
algkehandiga hoone. Vanemale
eluhoonele, mis pärineb
arvatavalt 18. saj lõpust, on 19.
saj keskpaigas lisandunud nii
edela- kui kirdepoolse otsa
juurdeehitised.
Säilinud on hoone kuju, maht ja
fassaadidekoor. Alghoones on
säilinud vanabalti hoonetüübile
iseloomulik ruumijaotus koos keskel
asuva mantelkorstnaga.
75984 Vabaduse 8 C Nõukogudeaegne kauplusehoone
8849021 Vabaduse 8 C Kauplusehoone juurdeehitis
70998 Vabriku 1 C Nõukogudeaegne üksikelamu
71819 Vabriku 1 C Abihoone
72852 Vabriku 1b C Abihoone
74769 Vabriku 1b C Nõukogudeaegne üksikelamu
73913 Vabriku 2 C Nõukogudeaegne elamu
76461 Vabriku 2 C Abihoone
72418 Vabriku 3 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
20. saj alguses ehitatud
eluhoone. Praeguse välsilme sai
hoone 1924. aasta ümberehitusel
ja selleaegne hoone maht ja kuju
on tänapäevani säilinud.
74624 Vabriku 4 C Nõukogudeaegne üksikelamu
6075385 Vabriku 4 C Abihoone
80662 Vabriku 4a C Algselt tõenäoliselt Judeikini
lauavabriku juurde kuulunud
hoone on hilisemalt korduvalt
72
ümber ehitatud ja oma ajaloolise
ilme kaotanud
76782 Vabriku 5 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
20. saj alguses ehitatud hoone,
otsaviilu küljes ukse kohal
kõrguv ärkel on ilmselt hilisem
lisandus.
75635 Vabriku 6 C Nõukogudeaegne korterelamu
73909 Vabriku 7 C Ajaloolisel ehitusjoonel ja mahus
säilinud 19. saj lõpus (1883)
ehitatud hoone, mis on
rekonstreerimisel oma algse
välisilme kaotanud.
76991 Vabriku 7 C Ajalooline ümarpalkidest
majandushoone
80964 Vabriku 8 C Nõukogudeaegne kortermaja
72940 Vabriku 9 C Tehnorajatis
75507 Vee tm 21 C Abihoone
492335 Vee 10 C Tehnorajatis
72784 Vee 11 C Garaaž-kõrvalhoone
75478 Vee 11 C Muinsuskaitseala miljööga
sobituv nõukogudeaegne
üksikelamu.
72739 Vee 13 C Abihoone
74419 Vee 13 C Muinsuskaitseala miljööga
sobituv nõukogudeaegne
üksikelamu.
77253 Vee 14 C Tehnorajatis
493628 Vee 16 C Kõrval- või tootmishoone
499865 Vee 16 C Kõrval- või tootmishoone
74942 Vee 18 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
20. saj algul ehitatud elumaja,
mis on hiljem saanud omale
väljaulatuva eeskoja. Hoone on
soojustamisel oma algsed
gabariidid kaotanud.
75620 Vee 18 B Muinsuskaitsealale iseloomulik
ja selle ehitustraditsioone järgiv
20. saj algul ehitatud abihoone.
740103 Vee 19 C Muinsuskaitseala miljööga
sobituv nõukogudeaegne
üksikelamu
7210221 Vee 19 C Abihoone
519665 Vee 19 C Abihoone
76582 Vee 21 C Muinsuskaitseala miljööga
sobituv nõukogudeaegne
üksikelamu.
8851288 Vee 21 C Abihoone
71471 Vee 23 C Elamu hoovipoolne juurdeehitis
73
73887 Vee 23 C Muinsuskaitseala miljööga
sobituv nõukogudeaegne
üksikelamu.
7210220 Vee 23 C Abihoone
74424 Vee 25 C Elamu hoovipoolne juurdeehitis
77013 Vee 25 C Muinsuskaitseala miljööga
sobituv nõukogudeaegne
üksikelamu
77252 Vee 25 C Abihoone
3109 Vee 27 C Kõrvalhoone
431174 Vee 27 C Muinsuskaitseala miljööga
sobituv nõukogudeaegne
üksikelamu
71814 Vee 29 C Kõrvalhoone
74488 Vee 29 C Nõukogudeaegne üksikelamu
73687 Vee 3 C Nõukogudeaegne üksikelamu
75569 Vee 3 C Abihoone
8150294 Vee 31 C Krundi tagumises osas asuv
tänapäevane elamu
77791 Vee 4 C Tänapäevane korterelamu
6348670 Vee 4b C Teenindushoone
75505 Vee 5 C Abihoone
76623 Vee 5 C Nõukogudeaegne üksikelamu
74526 Vee 6 C End kohvik-söökla "Rannatare",
silmapaistev näide 1960. aastate
karniisiarhitektuurist (arh L.
Uibo).
69833 Vee 7 C Krundi tagumises osas asuv
abihoone
73152 Vee 7 C Elamu hoovipoolne juurdeehitis
75697 Vee 7 C Nõukogudeaegne üksikelamu
71678 Vee 9 C Elamu hoovipoolne juurdeehitis
74066 Vee 9 C Nõukogudeaegne üksikelamu
7762987 Vee 9 C Krundi tagumises osas asuv
hoovimaja
71655 Väike 10 C Otsaga tänavajoonel asuv
ajalooline palkidest abihoone
(ait)
72363 Väike 10 C Ebatraditsiooniliselt krundi
tagaosas tänavaga risti asuv
puidust elumaja
6077584 Väike 10 C Abihoone
72188 Väike 11 C Krundi keskosas asuv ajaloolise
hoone asemele või kohale
ehitatud viilkatusega puitelamu.
75662 Väike 11 C Nõukogudeaegne kõrvalhoone
6077837 Väike 11 C Abihoone (saun-pesuköök)
74623 Väike 12 C Nõukogudeaegne korterelamu
75519 Väike 12 C Nõukogudeaegne tootmishoone
6348737 Väike 12 C Abihoone
74
74682 Väike 12a C Krundi tagumises osas asuv
uuselamu
75550 Väike 13 C Nõukogudeaegne üksikelamu
75923 Väike 13 C Nõukogudeaegne kõrvalhoone
76564 Väike 3 C Ajalooline hoovielamu
(pesuköök)
76860 Väike 3 C Nõukogudeaegne üksikelamu
8848803 Väike 3 C Abihoone
74267 Väike 4 C Nõukogudeaegne üksikelamu
74593 Väike 5 C Nõukogudeaegne üksikelamu
72154 Väike 6 C Madal, piki traditsioonilist
ehitusjoont paiknev puitmaja,
mis on rekontrueerimisel oma
gabariidi kaotanud ja saanud
tänapäevase välisilme.
7530386 Väike 6 C Hoovis asuv puidust abihoone
8848832 Väike 6a C Abihoone
8848834 Väike 6a C Abihoone
71711 Väike 8 C Nõukogudeaegne üksikelamu
6634344 Väike 8 C Kõrvalhoone või juurdeehitis
74491 Väike 9 B Muinsuskaitseala
ehitustraditsioone järgiv ja 1920.
aastate ehitusperioodi
iseloomustav kolmekorruseline
korterelamu (ehit 1922-23).
Välisviimistluses on säilinud mitmed
algupärased detailid (avatäited,
katuseuugid, korrustevaheline
püstlaudisega vahevöö,
pitsilõikelised vihmaveetorude
lehtrid).
7208390 Väike 9 C Abihoone
SELETUSKIRJA LISA 2
Muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja muinsuskaitseameti loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast
See tabel käsitleb ainult muinsuskaitseameti loakohustust, lisaks rakendab kohalik omavalitsus ehitusseadustiku nõudeid.
Menetlused:
1 – Tegevuskava ja tööde tegemise luba (MuKS § 49 lg 3)
2 – Kooskõlastus KOV-e ehitusloa või -teatise menetluse käigus, lisaks muinsuskaitse eritingimused, (vajadusel uuringud), ning tööde tegemise luba (MuKS §
46–54)
3 – Muinsuskaitseameti kooskõlastus KOV-e ehitusloa või -teatise menetluse käigus (MuKS § 52 lg 4)
Hooldamine ja remontimine
Konserveerimine, restaureerimine ja ehitamine siseruumides
Väliste piirdekonstruktsioonide restaureerimine ja konserveerimine
Väliste piirdekonstruktsioonide ilme muutmine, sh värvimine
Ehitamine (sh laiendamine, ümberehitamine, lammutamine)
Ehitusprojekti kohustuseta
Ehitusprojekti kohustusega
Ehitusprojektiko hustuseta
Ehitusprojekti kohustusega
Ehitusprojekti kohustuseta
Ehitusprojekti kohustusega
Ehitusprojekti kohustusega
Mälestis Puudub 1 2 1 2 1 2 2
A-hoone Puudub 1 2 1 2 1 2 2
B-hoone Puudub Puudub 1 2 1 2 2
C-hoone Puudub Puudub Puudub 1 3 3
Tööd on jagatud ehitusprojekti kohustusega ja ehitusprojekti kohustuseta töödeks vastavalt Ehitusseadustiku Lisa 1-le. St kõikidel juhtudel, kui kohalikule
omavalitsusele tuleb esitada projekt ehitusloa saamiseks või koos ehitusteatisega, rakendab Muinsuskaitseamet kultuuriväärtuslike hoonete (A ja B) puhul
menetlust 2, muude hoonete (C) puhul menetlust 3. Juhul, kui kohalikule omavalitsusele ehitusprojekti esitamise nõuet ei ole, ei nõua projekti ka
Muinsuskaitseamet ning annab tööde loa tegevuskava alusel.
NB! Kui töid tehes avastatakse ajalooline rajatis, tarind, hooneosa, viimistluskiht, arheoloogiline kultuurkiht või muu leid või asjaolu (mistahes
kaitsekategooria hoone siseruumides), on tööde teostaja kohustatud säilitama leitu muutmata kujul ning teavitama sellest viivitamata
muinsuskaitseametit (MuKS § 60).
Seletuskirja lisa 3
Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames esitatud arvamused ja ettepanekud ning Muinsuskaitseameti seisukohad
Muinsuskaitseamet 11.09.2023
Täname, et aitasite kaitsekorra täpsustamisele kaasa!
Esitaja Arvamuse/ettepaneku vastuväite
kokkuvõte
Muinsuskaitseameti seisukoht/selgitus
T. K.
06.07.2023
Selgitustaotlus:
Mis ajendil on kinnistu Paju tn 3
kavandatud laiendatava muinsuskaitseala
sisse ja milline on kinnistu Paju tn 3
puutumus riigi kultuuripärandipoliitikaga?
Selgitus:
Võru muinsuskaitseala põhiline ja teistest eristuv väärtus on 1784 loodud kreisilinna linnaplaneeringute siiani
säilinud ajaloolises tänavavõrgustik ning looduslikud piirid. Võrreldes kehtiva põhimäärusega tehakse kaitsekorra
eelnõuga ettepanek muinsuskaitseala piiri laiendada II maailmasõja eelseks ajaks väljakujunenud linnasüdame
ulatusse, haarates sisse senised kaitsevööndisse kuulunud alad ning lisades piirkonnad, mis olid seni
muinsuskaitsealast ja selle kaitsevööndist väljaspool, kuid mis on osa ajaloolisest linnatuumikust ja kus on säilinud
nii ajalooline tänavastruktuur kui kultuuriväärtuslikku hoonestust: kagus Paju ja Petseri tänavate äärne hoonestus,
Juudi park ning endise piiritusevabriku hooned F. R. Kreutzwaldi tänaval; kirdes ja põhjas Uue, Liiva, Mäe ja
Väikese tänava kinnistud kuni Koreli ojani; loodes ja läänes Roosi ja Karja tänava kinnistud kuni Tamula järveni,
k.a Kreutzwaldi park ja selle ümber olev hoonestus. Paju tn 3 kinnistu puutumus kultuuripärandiga on põhjendatud
kinnistu asetsemises ajaloolisel linnatuumikul. Kinnistul olev hoone on määratud C kategooriasse.
C-kaitsekategooriasse on tehtud ettepanek määrata enamus peale II maailmasõda ehitatud hooneid, samuti
vähemväärtuslikud abihooned ning mõned tundmatuseni ümberehitatud või vähese taastamispotentsiaaliga
vanemad hooned. Hinnang „C“ ei tähenda lammutusluba, kuid need hooned ei ole kihistus, mille kaitseks
muinsuskaitseala on moodustatud. Muinsuskaitselisest seisukohast ei ole nende võimalikult autentsel kujul
säilitamine eesmärgiks, küll aga tuleb ümberehitamisel järgida sobivust ajaloolisesse keskkonda
Muinsuskaitseala piiride muutmise eesmärk on, et muinsuskaitseala oleks linnaruumis tajutav loogilise tervikuna
ja lähtuks linnaruumi terviklikkuse põhimõttest, st mõlemal pool tänavat asuvad ajaloolised kinnistud on hõlmatud
muinsuskaitsealasse ja nende käsitlemiseks on seatud võrdsed tingimused ajaloolise ehituspärandi ning
linnasüdame säilimisel.
T. K.
13.07.2023
Eelmise selgitustaotluse lisa:
Palun selgitage eelnevale lisaks ka
kaitsekategooriate sisu ja nende tähendust
maaomanikule oma asja valdamisel ja
käsutamisel?
Põhjalikult on kaitsekategooriaid kirjeldatud Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõus
https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-
06/V%C3%B5ru%20muinsuskaitseala%20kaitsekorra%20eeln%C3%B5u.pdf ,
selle seletuskirjas https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-
06/V%C3%B5ru%20muinsuskaitseala%20kaitsekorra%20seletuskiri.pdf
ning seletuskirja lisas 1 „Inventeerimisaruanne ja kaitsekategooriad“
https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-
06/V%C3%B5ru%20seletuskirja%20lisa%201.%20Inventeerimisaruanne%20ja%20kaitsekategooriad.pdf .
Võru muinsuskaitseala hooneid kaitsekategooriatesse määrates on lähtutud, et A- ja B kaitsekategooriates oleksid
hooned, mis hoiavad muinsuskaitseala omapära ja väärtust ning mille puhul on oluline nende säilitamine ja
ajaloolist substantsi austav restaureerimine.
A-kaitsekategooria hooneid eristab B-kaitsekategooriast ainult see, et A puhul on säilinud väärtuslikud interjöörid
või sisekonstruktsioonid ning Muinsuskaitseameti loakohustus jääb kehtima ka siseruumides tööde tegemisel.
B-kaitsekategooria hoonetel vabastatakse siseruumides ehitamine muinsuskaitseameti loakohustusest: st
siseruumides konserveerimis-, restaureerimis- ja ehitustöödel jäävad kehtima vaid ehitusseadustiku nõuded.
C-kategooriasse määrati hooned, mis olulist muinsuskaitselist väärtust ei oma ning mille autentsuse ja
arhitektuurse ilme säilitamine muinsuskaitseala kontekstis ei ole tingimata vajalik, st neid saab lihtsamini ja
üldjuhul suuremal määral ümber ehitada. C-kaitsekategooria hoonete puhul on plaanis uue kaitsekorraga loobuda
muinsuskaitseameti tööde tegemise loa kohustusest ja muinsuskaitse eritingimuste andmisest, st hoone välisilme
muutmisel annab muinsuskaitseamet oma kooskõlastuse ainult linnavalitsuse ehitusloa või -teatise menetluses.
Kaitsekorra eelnõu kohaselt leevendatakse tööde tegemise loa nõuet C-kaitsekategooria hoonete
konserveerimiseks, restaureerimiseks ja ehitamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on lahenduse
Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud (osaline leevendus MuKS § 52 lg-st 1), mis toob võrreldes kehtiva
põhimäärusega kaasa väga olulise menetluskoormuse vähenemise. Selle punkti alusel ei ole edaspidi vaja anda C-
kaitsekategooria hoonetele muinsuskaitse eritingimusi ega tööde tegemise luba.
Ehitusprojektide koostamisel lähtutakse C-kaitsekategooria hoonetele antud üldistest nõuetest (eelnõu punkt 17,
mis sätestab C-kaitsekategooria hoonetele nõuded tööde tegemisel) ja ehitusprojekti kooskõlastamise käigus
täpsustatud asjaoludest. Muinsuskaitseamet annab oma kooskõlastuse tegevusele kohaliku omavalitsuse üksuse
poolt läbi viidavas ehitusloa või -teatise menetluses.
Eelnõu punkti 17 kohaselt kehtivad nõuded olemasolevatele hoonemahtudele ja kavandatavatele juurdeehitistele.
Nõuded kehtivad samuti juhul, kui tegu on EhS § 4 lg 3 p 6 ja lg 4 kohase hoone taastamisega, mille käigus
asendatakse nii hoone maht kui välisilme selle olemasolevas mahus ja kujul. Juhul, kui C-kaitsekategooria hoone
soovitakse asendada senisest teistsuguse mahu ja välisilmega ehitisega, rakenduvad sellele eelnõu uusehitise
põhimõtted ja nõuded, sh muinsuskaitse eritingimuste koostamise nõue. Muinsuskaitse eritingimused
https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/muinsuskaitse-eritingimused väljastab Muinsuskaitseamet ning need ei ole
taotlejale tasulised va üld- ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused. Viimaste vajadust hinnatakse
planeeringu lähteülesandest.
C-kaitsekategooria puhul on oluline anda nõuded hoone välisilme muutmiseks, sealhulgas laiendamiseks ja
ümberehitamiseks, et tagada muinsuskaitseala kaitse-eesmärk ja väärtuste säilimine. Kuna Võru muinsuskaitsealal
asuvast hoonestusest on üle poole C-kaitsekategooriasse määratud hooned, on oluline, et nende ümberehitamisel
välditaks lahendusi, mis ei arvesta muinsuskaitseala kui Võru linnasüdame iseloomuliku miljööga. Nõuded
kehtivad nii olemasolevale hoonele kui ka selle juurdeehitusele.
Tööde tegemise luba asendab C-kaitsekategooriasse määratud hoonetele ehitisregistris ehitusloa juures olevale
ehitusprojektile ameti poolt antav kooskõlastus. Leevendus ei kehti kohaliku omavalitsuse üksuse menetluseta –
näiteks juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus hoone välisilme muutmiseks luba või teatist ei väljasta, on nõutav
Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Sellisteks erandjuhtumiteks võib olla näiteks hoone värvimine senisest
erinevat värvi, katmine supergraafikaga vms, mis muudab hoone ilmet ja selle mõju linnaruumis oluliselt, kuid
mida ei pruugita lugeda ehitusteatise kohustusega tööks.
Kokkuvõtvalt C-kategooria hoone omanik lähtub eelkõige ehitusseadustikust ning linnaruumi üldpildile oluliste
muude muutuste planeerimisel konsulteerib eelnevalt Muinsuskaitseameti maakonnanõunikuga, kes koostööd
linnavalitsusega hindab ja annab soovitusi planeeritavatele tegevustele.
M. K.
19.07.2023
Täpsustus:
Tartu tn 31 garaažikompleks on
lammutatud.
Seisukoht:
Teeme kaitsekorra eelnõu andmetesse vastava paranduse.
J. K.
20.08.2023
Arvamus:
Kinnistu omanik ei nõustu tõenäoliselt Jüri
tn 17 kinnistu muutmisega A kategooria
kaitseobjektiks ning pigem oleme nõus B
kategooria kaitseobjekti
muinsuskaitsealaliste piirangutega antud
kinnistule.
Töögrupi liikmed kohtusid arvamuse esitajaga hoones koha peal ja selgitasid A-kaitsekategooria põhjendusi ning
sellega kaasnevaid piiranguid. Samuti vastasime omaniku tekkinud küsimustele seoses planeeritavate laiendus- ja
remonttöödega hoones.
Kirjalik seisukoht ja selgitus:
Kaitsekorra eelnõus on hoonele A-kategooria määramise ettepanekul järgmised põhjendused: Muinsuskaitseala
ehitustraditsioone järgiv eklektilises stiilivõtmes pika mansardkorrusega puitmaja 19. saj II veerandist on
mitmetele ümberehitustele vaatamata üks huvitavamaid hooneid Võru vanalinnas. Interjööris on säilinud I korruse
saalis peegelvõlvlagi koos laerosetiga; üks terviklik ning kasutatav kahhelkividest klassitsistlikus stiilivõtmes ahi
ning teise samasuguse ahju kehand. 1933. aasta projektdokumentatsioonis juures olevalt hoone põhiplaanilt on
ahjude asukohad tuvastatavad. Teadaolevalt on analoogne ahi originaalina säilinud muinsuskaitsealale jäävas
ajaloomälestises reg nr 5744 Hoonete kompleks, kus aastail 1833-1877 elas ja töötas Friedrich Reinhold
Kreutzwald.
A-kategooria määramisega kaasneb eelnimetatud interjööri detailide säilitamiskohustus.
28.08.2023 toimunud kohtumisel Jüri 17 hoones, kus osalesid lisaks Teile ka Võru muinsuskaitseala kaitsekorra
koostamise töögrupi liikmed Tiina Pettai ja Anu Lepp, arutasime veelkord hoone võimaliku määramisega A-
kategooriasse kaasnevad piirangud ja võimalused ning viisime läbi ka Jüri tn 17 hoone tervikliku ülevaatuse, mille
käigus kinnitasid kõik osapooled üksmeelselt eelnimetatud interjööridetailide väärtuslikkust ning tahet neid
säilitada.
Kohtumisel leidsime vastused Esseni Maja OÜ küsimusele köögiruumide laienduse kohta vastavalt
Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud eskiisile. Hoonele A-kaitsekategooria määramine ei ole takistus laienduse
rajamisele. Laiendus on ehitusseadustiku mõistes teatisekohustuslik; tegevust saab jätkata, kui esitatakse läbi
ehitisregistri (EHR) eelprojekt. Eelprojektis peab olema muinsuskaitse peatükk, kus tuleb mh viidata eelnevale
eskiisi kooskõlastusele. Välised projekti kooskõlastused (Päästeamet, Linnavalitsus, Muinsuskaitseamet) toimuvad
EHR-i põhiselt.
Hoones teise korruse majutusruumide remondi plaanide osas leidsime, et planeeritavad remont- ja parendustööd ei
ole loakohustuslikud.
A. K.
20.08.2023
Arvamus:
Mäe tn. 11 hoone ei vääri
muinsuskaitsealast erikaitset. Hoone on
ehitatud Nõukogude Eesti tüüpprojekti
järgi ning ehitajateks olid suuremas osas
Nõukogude Armee ajateenijad, mistõttu on
ehituskvaliteet kohutav. Seega ei ole ei
silmanähtavat arhitektuurset kvaliteeti ega
Seisukoht ja selgitus: Muinsuskaitseamet seisukohal, et Mäe tn 11 asuv hoone väärib B-kategooriat ja sellest
tulenevaid kaitsemeetmeid.
Kehtiva Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse kohaselt jääb hetkel Mäe tn 11 muinsuskaitseala
kaitsevööndisse, st ehitusseadustikust tulenevad loa- ja teatise kohustuslikud tegevused tuleb kooskõlastada
Muinsuskaitseametiga. Muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamisega olukord ei muutu ja jääb kehtima sama nõue.
Lisaks muinsuskaitsealale on Võru linna üldplaneeringu kohaselt Mäe tn 11 miljööväärtuslikul alal asuv hoone.
Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 19 lõike 5 punktile 3 märgitakse muinsuskaitseala kaitsekorras kõigile
muinsuskaitsealal asuvate hoonetele (k.a abihooned) väärtusklassid. Need määratakse kultuuriministri määruse nr
autentseid detaile, mis vajaks üldse mingit
tähelepanu.
Palun Mäe tn. 11 hoonele kaitsekategooriat
mitte määrata; ei nõustu Teie
ettepanekuga.
23 § 10 lõike 1 sisunõuete järgi. Väärtusklassid on neutraalsete nimedega (A-, B- ja C-kaitsekategooria), et mitte
tekitada valearusaama hoonete hierarhiast, kus üks maja on arhitektuuriselt väärtuslikum kui teine.
B-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on muinsuskaitseala iseloomustav ja/või selle ehitustraditsiooni kujundanud
ja/või selle arengut mõjutanud ja/või silmapaistva mõjuga ehitis. Kaitsekategooria määramisel on arvestatud
arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju, vanust, haruldust, tüüpilisust, autentsust ja sümboolset tähendust.
Mäe tn 11 hoonele B-kaitsekategooria määramise põhjendus:
1950. aastate lõpus valminud saunahoone on Võrus väheesineva stalinistliku arhitektuuriga ühiskondlik hoone, mis
järgib üleliidulist tüüpprojekti. Omab kohaidentiteedi kandjana ajaloolist väärtust.
Hoone on ehitatud üleliidulise tüüpprojekti järgi ja lisatud XX sajandi väärtusliku arhitektuuri nimekirja
(https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture), kus on arvele võetud kui väärtuslik ja säilitamisele
kuuluv.
Eesti
Omanike
Keskliit
20.08.2021
1) hinnata uuesti kaitsekorra kehtestamise
proportsionaalsust, analüüsides:
1.1. Kas kaitsekorra kehtestamine
olemasoleval kujul ja ulatuses on
jätkuvalt põhjendatud ning
proportsionaalne sellel asuvate
kinnisasjade omanike õigustega;
1.2. Kas omandile seatavad
kitsendused ja nende ulatus on
proportsionaalsed kaitstava
väärtusega;
1.3. Kas Muinsuskaitseametil oleks
võimalik näha ette
vähemriivavamaid meetmeid, et
tagada samaväärne kaitse. Väga
intensiivsete kaitsemeetmete
rakendamine, nt täiendava
loakohustuse sätestamine
siseruumides (A-kategooria
hooned) peaks olema igal üksikul
juhul nõuete kaupa selgitatud
ning põhjendatud, võttes arvesse
nõude rakendamise eesmärki ning
selle sobivust, vajalikkust ja
mõõdukust;
Olete esitanud Muinsuskaitseametile arvamuse Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu kohta ja ettepanekud
selle täpsustamiseks ja täiendamiseks.
Eesti Omanike Keskliit esitas samasisulised ettepanekud Muinsuskaitseametile ka Paide muinsuskaitseala
kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames 05.12.2022, millele Muinsuskaitseamet vastas 03.01.2023 kirjaga
nr 1.1-7/1933-1, Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames 01.03.2023, millele
Muinsuskaitseamet vastas 10.04.2023 kirjaga nr 1.1-7/2083-208 ja Rebala muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu
avaliku väljapaneku raames 28.04.23, millele Muinsuskaitseamet vastas 26.05.2023 kirjaga nr 1.1-7/791-1 ja
Lihula muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames millele Muinsuskaitseamet vastas
05.06.2023 kirjaga nr 1.1-7/733-8.
Samuti oleme eelnevalt vastanud mitmele allpool toodud küsimusele seoses Võru muinsuskaitseala kaitsekorra
koostamisega kirjaga 20.01.2023 nr 1.1-7/2048-1.
Muinsuskaitseameti vastused Võru kaitsekorra eelnõu kohta tehtud ettepanekutele ja arvamustele:
1. Teete ettepaneku uuesti hinnata kaitsekorra kehtestamise proportsionaalsust ja olete seisukohal, et
kaitsekorra eelnõus ei ole selle hindamisel analüüsitud ega põhjendatud: 1.1. kas kaitsekorra
kehtestamine olemasoleval kujul ja ulatuses on jätkuvalt põhjendatud ning proportsionaalne sellel
asuvate kinnisasjade omanike õigustega; 1.2. kas omandile seatavad kitsendused ja nende ulatus on
proportsionaalsed kaitstava väärtusega.
Muinsuskaitseamet vastas Teie esitatud samasisulistele küsimustele kirjaga 20.01.2023 nr 1.1-7/2048-1, kuid
lisame mõningad täiendused.
Võru muinsuskaitseala kaitse-eesmärk on ajalooliselt väljakujunenud linnatuumiku ja selle alal oleva
arheoloogilise kultuurkihi säilitamine, ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste esiletoomine, hoonete kasutuses
hoidmine ning linnaruumi kestlik areng.
2) leevendada muinsuskaitsealal kehtivaid
nõudeid seoses uue ehitise püstitamisega,
kinnistu piiride muutmisega ja õuemaaga,
kuivõrd nende nõuete näol on tegemist
intensiivse omandipõhiõiguse;
3) Hinnata uuesti A-kaitsekategooriasse
määratud hoonete väärtusklassi nende
hoonete interjööriga kohapeal tutvudes
ning sellest tulenevalt muuta A-
kaitsekategooriasse määratud hoonete
nimekirja ja kaitsekorra eelnõu lisaks 2
olevat joonist;
4) ühildada kaitsekorra eelnõus sätestatud
teatisevõi loamenetlusi ehitusseadustikus
(edaspidi EhS) või maaparandusseaduses
(edaspidi MaaPS) ettenähtud teatise- või
loamenetlusega, et vähendada
halduskoormust ning aja- ja ressursikulu;
5) esitada täiendavad põhjendused
kohaliku kaitsemeetmete rakendamise osas
ning põhjendada, miks kohaliku
omavalitsuse autonoomiasse sekkumine on
käsitletud ulatuses põhjendatud;
6) viia kaitsekorra eelnõu suhtes läbi
majanduslike ja sotsiaalsete mõjude
analüüs, et selgitada välja kaitsekorraga
kehtestavate nõuete mõjud ja
muinsuskaitsealal asuvate kinnistute
omanike toetamiseks sobivate meetmete
sisu ja ulatus. Mõjude hindamisel tuleks
hinnata ka hüvitamiskohustusest
tulenevaid mõjusid riigile ja kohalikele
omavalitsustele ning kaaluda, kas
meetmed nendest kuludest tulenevalt on
proportsionaalsed;
7) näha ette kaitsekorra eelnõus
muinsuskaitsealal asuvate hoonete puhul
nende omanikele hoonete kõrgemate
korrashoiu- ja remondikulude hüvitamise
regulatsioon, mille konkreetne sisu ja
Muinsuskaitseala vastavust riikliku kaitse eeldusele hinnati kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise
liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste
väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest lähtudes (kaitsekorra eelnõu seletuskirja punkt 2). Analüüs näitas, et
Võru muinsuskaitseala vastab kõigile riikliku kaitse kriteeriumitele ning omab riikliku tähtsusega kultuuriväärtust,
mistõttu on tegemist ülekaaluka avaliku huviga, mis annab riigile õiguse seada omandile kitsendusi ning
omandiõigust piirata. Muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamisega püütakse leida tasakaal omandiõiguse riive ja
kultuuripärandi kaitse tagamise vahel.
Uue kaitsekorra eesmärk on vähendada seniseid omandipiiranguid ning jätta kultuuriväärtuste kaitseks alles vaid
need lahendused, mis säilitavad olulise ajaloo- ja kultuuripärandi, kuid riivavad omandiõiguseid võimalikult
minimaalsel määral.
Hetkel kehtivas põhimääruses on muinsuskaitseala piirides asuvaid ehitisi seni käsitletud võrdväärselt, st sisuliselt
A-kaitsekategooria hoonetena, kus tuleb kaitsta nii eksterjööri kui ka interjööri. Käesoleval hetkel kehtib kõigile
ehitistele muinsuskaitse eritingimuste taotlemise ja muudatuste tegemiseks kooskõlastamise kohustus ning
interjööris ja eksterjööris tööde tegemiseks loa saamise kohustus. Muinsuskaitseala kaitsekorraga leevendatakse
enamiku muinsuskaitseala hoonete puhul kohustust taotleda interjööris tehtavate restaureerimis-, konserveerimis-
ja ehitustööde tegemisel kooskõlastust või tööde luba (sh muinsuskaitse eritingimusi). Vaid 13 hoonel (1,4%
kõigist muinsuskaitsealal paiknevatest ehitistest, v.a mälestised), mille interjöörides on säilinud väärtuslikke
elemente ja mis on kaitsekorra eelnõuga määratud A-kaitsekategooriasse, säilivad seni kehtivad nõuded. Lisaks
sellele leevendatakse praegu kehtival muinsuskaitsealal B-kaitsekategooriasse määratud hoonete nõudeid, kuna
interjööris tehtavatele töödele enam Muinsuskaitseameti loakohustus ei kehti, ja märkimisväärselt C-
kaitsekategooriasse määratud hoonete nõudeid, kuna nende hoonete puhul puudub edaspidi tööde kavandamisel
muinsuskaitse eritingimuste saamise kohustus ning loobutakse täiendavalt tööde tegemise loa taotlemise
vajadusest.
Võru muinsuskaitseala kaitse-eesmärk on eelkõige tagada linnasüdame kui kultuuriväärtusliku linnaehitusliku
terviku, seda kujundavate iseloomulike ja kohatunnetust loovate väärtuste säilimine, esiletoomine, hoonete
kasutuses hoidmine ning säästev areng. Kaitsekorras määratud nõuded ja leevendused kehtestatakse ulatuses, mis
on vajalikud muinsuskaitsealal oleva kultuuripärandi säilimiseks ja kestlikuks arendamiseks ning mille mõjud on
proportsionaalsed eesmärgi saavutamiseks.
2. Leiate, et Muinsuskaitseametil oleks võimalik näha ette vähemriivavamaid meetmeid, et tagada
samaväärne kaitse.
Lähtudes MuKS § 10 lg 1: Riikliku kaitse alla võtmise eelduseks on, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab
Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu
kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Muinsuskaitseamet on hinnanud
kaitsekorra eelnõu seletuskirjas Võru vanalinna riikliku kaitse eelduseid ning on seisukohal, et 1973. aastal
muinsuskaitsealaks tunnistatud alal on jätkuvalt riikliku kaitse eeldused täidetud (analüüs on leitav kaitsekorra
seletuskirja eelnõu punktis 2).
ulatus on võimalik välja selgitada
majanduslike ja sotsiaalsete mõjude
analüüsiga;
8) Näha kaitsekorra eelnõus ette
rakendussäte, mille kohaselt ei saa
kinnistuste omanikelt nõuda kaitsekorra
eelnõu tingimustele mittevastavate
ehitustööde muutmist.
Muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamine aitab kaasa rahvusvahelistest lepingutest ja põhiseadusest tulenevate
eesmärkide saavutamisele. Kuna Võru ajalooline linnatuumik vastab riikliku kaitse eeldusele, saab ala kaitsmist
muinsuskaitsealana pidada põhjendatuks. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise
isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne.
Riiklikuks muinsuskaitsealaks tunnistamisega sarnase meetmena on alates 2003. aastast võimalik kohalikel
omavalitsustel kehtestada planeerimisseaduse alusel üld- ja detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikke alasid,
mille eesmärgiks on tagada piirkonna kohaliku ajaloo ja arengu seisukohalt väärtuslike alade kaitse, mis hõlmab
peamiselt eriilmelisi elu- ja tööstuspiirkondi. Alal kehtestatakse kaitse- ja kasutustingimused, mis hõlmavad
samuti terviklikku miljööd või keskkonda, millel on ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrk, haljastus, ühtne ja
omanäoline arhitektuur või muu avaliku huvi. Miljööalal kehtivad vaid ehitusseadustikust tulenevad nõuded
ehitamisele. Seejuures hoonete väärtuslike osade säilitamiseks või taastamiseks ehitusseadustik nõudeid ei sea.
Samuti puudub ehitusseadustikus alus nõuda ehitiste uuringuid, koostada enne projekteerimist muinsuskaitse
eritingimusi või võrreldava põhjalikkusega kultuuriväärtusi kaitsvat dokumenti, nõuda eelprojektist täpsemat
restaureerimisprojekti või muinsuskaitselise järelevalvega võrreldavat järelevalvet tööde tegemise ajal.
Toome välja, et miljööala ja muinsuskaitseala erinev kaitse lähtub kohaliku ja riikliku tasandi kaitse vajaduse
erinevusest ning kaitsekorra regulatsiooni eesmärgi (kultuuriväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt
sama eesmärki kandvaid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid.
3. Leiate, et väga intensiivsete kaitsemeetmete rakendamine, nt täiendava loakohustuse sätestamine
siseruumides (A-kategooria hooned) peaks olema igal üksikul juhul nõuete kaupa selgitatud ning
põhjendatud, võttes arvesse nõude rakendamise eesmärki ning selle sobivust, vajalikkust ja
mõõdukust. Palute uuesti hinnata A-kaitsekategooriasse määratud hoonete väärtusklassi nende
hoonete interjööriga kohapeal tutvudes ning sellest tulenevalt muuta A-kaitsekategooriasse määratud
hoonete nimekirja ja kaitsekorra eelnõu lisaks 2 olevat joonist;
Võru muinsuskaitsealal määrati kaitsekorra eelnõus A-kaitsekategooriasse 13 hoonet (1,4 % kõigist
muinsuskaitseala hoonetest), kõigi hoonete puhul on otsuse põhjendus toodud kaitsekorra eelnõu lisas 2 ja
seletuskirja lisas 1.
Teie väide, et A-kaitsekategooriasse määratud hoonete interjööride säilivuse osas on otsustatud peamiselt
projektdokumentatsiooni ja uuringute põhjal ning kõikide A-kaitsekategooriasse määratud hoonete interjööridega
ei ole reaalselt tutvutud, ei vasta täiel määral tõele. Otsused kaitsekategooriate osas tegi kaitsekorra koostamise
töörühm, mille liikmetest üks või mitu on A-kaitsekategooriasse määratud 13-st hoonest 12 puhul interjööridega
kohapeal tutvunud, ühe puhul on saadud teave väärtuslikust interjöörist otse omanikult. Lisaks on enamike
hoonete kohta olemas põhjalik arhiivmaterjal või juba koostatud muinsuskaitse eritingimused koos
fotomaterjaliga. Seetõttu võime kinnitada, et kõikide A-kaitsekategooriasse määratud hoonete osas on olemas
piisavad alusteadmised ja oleme seisukohal, et töörühma poolt hoonetele tehtud kaitsekategooriate ettepanekud on
põhjendatud ja vastavuses nii muinsuskaitseseaduse kui kultuuriministri määrusega nr 23 ning Muinsuskaitseamet
ei pea vajalikuks A-kaitsekategooria hoonete väärtusklassi uuesti hindamist ja sellega seonduvalt
kaitsekategooriaid kajastava kaardi korrigeerimist.
Lisaks rõhutame, et A-kaitsekategooriasse määramine ei tähenda, et siseruumides edaspidi muudatusi üldse teha ei
saa. Siseruumides ümberehituste tegemiseks (sh näiteks ka sanitaartingimuste parandamiseks) annab
Muinsuskaitseamet omanikule eritingimused, arvestades tema soove hoone kasutamiseks ja muudatuste tegemisel
selliselt, et tagatud oleks teadaolevate väärtuste säilimine. Hoonete peamised väärtused on välja toodud ka
kaitsekategooriate määramise kaardil ja inventeerimisaruande tabelis (kaitsekorra eelnõu lisa 2 ja seletuskirja lisa
1), et anda omanikele esmased lähtekohad ja põhjendused ehitise väärtuste säilimiseks. Ameti antavate
eritingimustega täpsustatakse hiljem võimalikke restaureerimis-, konserveerimis- või ehitustegevusi.
4. Teete ettepaneku leevendada muinsuskaitsealal kehtivaid nõudeid seoses uue ehitise püstitamisega,
kinnistu piiride muutmisega ja õuemaaga. Leiate, et nende nõuete näol on tegemist intensiivse
omandipõhiõiguse riivega kaitsekorra eelnõu eesmärgiga võrreldes, mistõttu on need nõuded
ebaproportsionaalsed.
Muinsuskaitseamet vastas samale Teie poolt esitatud ettepanekule kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1, kus esitatud
seisukohad vastavad ka Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu raames esitatud ettepanekule.
Kaitsekorra eelnõu kohaselt on muinsuskaitseala kaitse eesmärk tagada Võru ajaloolise linnatuumiku kui
kultuuriväärtusliku linnaehitusliku terviku ning seda kujundavate iseloomulike ajastu- ja kohatunnetust loovate
väärtuste säilitamine, esiletoomine, kasutuses hoidmine ja linnaruumi kestlik areng.
Omandiõiguse piiramine on lubatav juhul, kui see on vajalik ja mõõdukas avalikes huvides vajaliku eesmärgi
saavutamiseks. Muinsuskaitseseadus ja koostatav muinsuskaitseala kaitsekord, nii nagu ka kehtiv Võru vanalinna
muinsuskaitseala põhimäärus, seavad eesmärgiks olemasolevate väärtuste säilimise muinsuskaitsealal. Rõhutame,
et muinsuskaitseala on terviklik ajalooline avalik linnakeskkond, mille väärtuste säilimiseks on paratamatult
vajalikud kitsendavad nõuded. Ajaloolise linnaruumi terviklikkust mõjutavad uute ehitiste püstitamine, kinnistu
piiride muutmine ja muud linnalise elukeskkonnaga seotud tegevused (sh haljastus-, raie-, kaevetööd). Muutuste
planeerimine ja ajaloolisse keskkonda sobitamine peab toimuma koostöös Muinsuskaitseameti ja kohaliku
omavalitsusega.
5. Teete ettepaneku ühildada kaitsekorra eelnõus sätestatud teatise- või loamenetlusi ehitusseadustikus
(edaspidi EhS) või maaparandusseaduses (edaspidi MaaPS) ettenähtud teatise- või loamenetlusega,
et vähendada halduskoormust ning aja- ja ressursikulu.
Muinsuskaitseamet vastas samale Teie poolt esitatud ettepanekule kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1, kus esitatud
seisukohad vastavad ka Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu raames esitatud ettepanekule.
6. Teete ettepaneku esitada täiendavad põhjendused, miks kohaliku tasandi kaitse ei ole asjakohane
ning põhjendada, miks kohaliku omavalitsuse autonoomiasse sekkumine on käsitletud ulatuses
põhjendatud.
Muinsuskaitseamet vastas samale Teie poolt esitatud ettepanekule kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1, kus esitatud
seisukohad vastavad ka Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu raames esitatud ettepanekule. Samuti on
kaitsekorra kehtestamise kaalutlusi põhjalikud käsitletud kaitsekorra eelnõu seletuskirja punktis 3.
Kordame veelkord, et Võru muinsuskaitsealal on riikliku tähtsusega kultuuriväärtus, mistõttu on asjakohane ka ala
reguleerimine riiklikul tasandil. Riiklik kaitse on ette nähtud muinsuskaitseseaduses (MuKS) ning selle tagamine
on Muinsuskaitseametile, Kultuuriministeeriumile ja Vabariigi Valitsusele seadusega pandud kohustus. Riigikogu
määras kindlaks, et kultuuripärandi üle-riiklik kaitse määratakse muinsuskaitseseaduse alusel ning kohalik kaitse
planeerimisseaduse (PlanS) alusel. Kui on täidetud muinsuskaitseseaduse ja selle alusel kehtestatud riikliku kaitse
eeldused, siis kohustab MuKS andma ajaloo- ja kultuuripärandile riikliku kaitse. MukS ei näe ette võimalust
delegeerida selliste otsuste tegemist kohalikule omavalitsusele.
Põhiseaduse preambulis on välja toodud tahe kindlustada ja arendada riiki, mis peab tagama lisaks rahvusele ja
keelele ka kultuuri säilimise läbi aegade. Seega on kultuuripärandi säilimine põhiseaduslikult kaitstav Eesti riigi,
ühiskonna, omanike ja kõigi ühine avalik huvi. Seejuures on põhiseaduse järgi ajaloo- ja kultuuripärandi kaitse
just MuKSi ehk riigi keskvõimu ülesanne. Sellele osale tuleb luua sobilik kaitse, mille tulemusel säilib ajaloo- ja
kultuuripärand järgmistele põlvedele.
Juhime tähelepanu asjaolule, et omaniku õiguseid kaitsevad MuKSi normid on märkimisväärselt kõrgemad kui
PlanSi normid. MuKSi § 3 lg 8 järgi tuleb mälestisele ja muinsuskaitsealale suunatud riiklikes tegevustes lähtuda
avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest. Seadusega
on piiritletud riikliku kaitse eeldused, millega on lõplik otsus seotud ega saa seaduse piiridest väljuda. Kaitsekord
koostatakse avalikkusega koos ja kõiki, sh kohalikku omavalitsust kaasates. Kõigil on võimalik kaasa rääkida, sh
õiglaste omandipiirangute sisustamisel. Kaitsekorra eelnõu arutab Muinsuskaitse Nõukogu, selle sisu vaatab üle ja
vajadusel muudab Kultuuriministeerium, kes viib selle lõpuks vastuvõtmiseks Vabariigi Valitsusse. Seal on otsuse
juures nii õiguskantsler kui ka riigikontrolör, kellel on sõnaõigus ja võimalus õiglase lahenduse leidmiseks kaasa
rääkida.
PlanS § 74 lg 3 järgi võib üldplaneeringu alusel kinnisomandile seada kitsendusi. Sama seaduse § 75 lg 1 punktide
16 ja 17 alusel on valla ja linna üldplaneeringu ülesanne nii miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide
määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine kui ka kohaliku tähtsusega kultuuripärandi
säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine. Sarnane norm on §-des 124 ja 126
detailplaneeringu kohta.
Nagu näha, on kohalikul omavalitsusel PlanSi alusel palju ulatuslikumad volitused kehtestada kinnisomandile
kitsendusi kui on Vabariigi Valitsusel MuKSi alusel. Kui võrrelda koostatavaid muinsuskaitsealade kaitsekordade
eelnõusid erinevate valdade ja linnade miljööalade nõuetega, siis on viimased kohati märkimisväärselt
nõudlikumad ning sisaldavad ulatuslikumaid omandiõiguse piiranguid.
Kultuuripärandi säilimise nimel teeb Muinsuskaitseamet koostööd pidevalt ja jätkuvalt erinevate omavalitsustega
kui ka teiste riigiasutustega. Võru linna arengusuundade üle otsustab kohalik omavalitsus üldplaneeringu ja
detailplaneeringute alusel. Seda nii praegu kui ka edaspidi. Seejuures tuleb omavalitsusel arvestada, et juhul kui
planeeritaval alal paikneb muinsuskaitseala, tuleb tagada muudatuste tegemisel muinsuskaitseala väärtuste
säilimine. See kohustus tuleneb muinsuskaitseseadusest, mitte ei kaasne kaitsekorraga. Uute planeeringute
koostamisel või muude keskkonda mõjutavate ruumiliste muutuste kavandamisel tuleb kohalikel omavalitsustel
lähtuda muinsuskaitsealal väljakujunenud väärtustest ja nende hoidmise põhimõtetest (tingimused antakse
vastavalt muinsuskaitse eritingimustega, MuKS § 61). Maakasutuse sihtotstarbe muutmisel Muinsuskaitseameti
kaasamine otsustamisse tuleneb muinsuskaitseseadusest (MuKS § 52 lg 5). Amet ei takista muinsuskaitsealal maa
sihtotstarbe muutmist, kui sellega tagatakse kultuuriväärtuslike linnaehituslike struktuuride säilimine. Amet
kooskõlastab sellisel juhul sihtotstarbe muutmise taotluse. Koostatav kaitsekord ei sea täiendavaid piiranguid maa
sihtotstarbe muutmisele.
Kohaliku tasandi kaitse meetmete rakendamine võimaldab väärtustada üksikobjekte, alasid ja paiku, mille riiklik
kaitsmine pole hädavajalik. Samuti nähtub Riigikohtu praktikast, et kohaliku tasandi ja riikliku tasandi kaitse
eesmärgid ei ole ühesugused (RKHKo 30.05.2019. 3-17-563, p 9). Seega ei saa riiklikult olulise kultuuripärandi
puhul pidada selle kaitsmist läbi miljööväärtuslikuks hoonestusalaks määramise piisavaks meetmeks, kuna see ei
pruugi tagada kultuuripärandi säilimist.
Juhime tähelepanu, et kohaliku ja riikliku tasandi koostöö riikliku kultuuripärandi kaitsel ei ole välistatud.
Kohalikul omavalitsusel on jätkuvalt võimalus muinsuskaitsealal riiklik järelevalve, dokumentide ja taotluste
menetlemine Muinsuskaitseametilt üle võtta halduslepinguga (näiteks Tartu linnas on osa riiklikke muinsuskaitse
kohustusi halduslepinguga üle antud Tartu linnale ning koostöö toimib). Sellisel juhul peab kohalik omavalitsus
tagama oma koosseisus vastava pädevusega pärandispetsialisti olemasolu. Võru linnavalitsus ei ole seni
avaldanud soovi muinsuskaitseala pärandi riikliku kaitsega ise halduslepingu alusel tegelema asuda.
Muinsuskaitseseadus ei näe kaitsekorra koostamisel ülesandena ette kohalikule kaitsele üle mineku kaalumist.
Samuti ei reguleeri muinsuskaitseseadus riikliku kaitse lõpetamisel miljööalana kaitse kehtestamist.
Muinsuskaitseamet teeb pärandi hoidmisel kohalike omavalitsustega pidevat koostööd, seahulgas anname
seisukohti ja suuniseid nii riikliku kaitse alla kuuluva kui ka mitte kuuluva kultuuripärandi säilimiseks. Amet
annab ekspertteadmisi olemasolevate muinsuskaitseala hoonete ja mälestiste projekteerimistingimuste
menetlusestes muinsuskaitse eritingimustega haldusakti andmise käigus, samuti ehitusprojekti kooskõlastamisel
ning raie, reklaami ja kaevelubade kooskõlastamisel. Samuti kooskõlastame muinsuskaitse eritingimusi, mis on
ekspertteadmistena aluseks üld- ja detailplaneeringutele. Teeme koostööd omavalitsustega üld- ja
detailplaneeringute koostamisel. Siiski tuleb rõhutada, et kui ala on kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud
üldplaneeringuga miljööalaks tunnistatud, ei anna Muinsuskaitseamet iga alal paikneva üksikhoone kohta
kohalikule omavalitsusele miljööalal ekspertteadmisi ega kooskõlasta kavandatavat ehitustegevust.
Tahame rõhutada, et Võru linnavalitsuse koostöö Muinsuskaitseametiga on olnud väga tihe ja konstruktiivne.
Linnavalitsuse esindajad kuuluvad kaitsekorra koostamise töögruppi ning kaitsekorra koostamise ajal toimusid ka
mitmed kohtumised ülejäänud linnavalitsuse asjassepuutuvate ametnikega.
7. Teete ettepaneku viia kaitsekorra eelnõu suhtes läbi majanduslike ja sotsiaalsete mõjude analüüs.
Mõjude hindamisel tuleks hinnata ka hüvitamiskohustusest tulenevaid mõjusid riigile ja kohalikele
omavalitsustele ning kaaluda, kas meetmed nendest kuludest tulenevalt on proportsionaalsed
Majanduslike ja sotsiaalsete mõjude analüüsi läbiviimise ettepanekut uutes kaitsekordades on põhjalikumalt
arutatud ka Paide muinsuskaitseala kaitsekorra avalikul arutelul 13.01.2023 ja Viljandi muinsuskaitseala
kaitsekorra avalikul arutelul 25.04.2023.
HMS § 3 üks põhimõtteid on õiguste kaitse. HMS § 51 kohaselt on kaitsekord haldusaktina suunatud
avalikõiguslike suhte üksikjuhtumite reguleerimiseks ning sellega isiku õiguste või kohustuste tekitamisele -
kaitsekorra koostamine ei ole tegevuskava ega arengukava, mille rakendamisele peab kaasnema
sotsiaalmajanduslikke mõjude analüüs. Kaitsekorra seletuskirjas käsitletakse haldusakti mõju isiku õiguste
kaitsele. Muinsuskaitseamet on kaitsekorra eelnõu seletuskirjas kaalunud kaitsekorraga kaasnevate mõjude
õiguslikke ja haldusmenetluslikke aspekte, kus tuuakse välja erinevus kehtiva põhimääruse ja kaitsekorra vahel,
samuti alal kehtima hakkavad leevendused (eelnõu seletuskiri, ptk 7).
8. Teete ettepaneku näha ette kaitsekorra eelnõus muinsuskaitsealal asuvate hoonete puhul nende
omanikele hoonete kõrgemate korrashoiu- ja remondikulude hüvitamise regulatsioon, mille
konkreetne sisu ja ulatus on võimalik välja selgitada majanduslike ja sotsiaalsete mõjude analüüsiga
Muinsuskaitseamet vastas samasisulisele Teie poolt esitatud ettepanekule seoses Paide muinsuskaitseala
kaitsekorra koostamisega kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1. Kõrgemate korrashoiu- ja remondikulude
hüvitamise regulatsiooni ettepanekut on ka põhjalikumalt arutatud Paide muinsuskaitseala kaitsekorra avalikul
arutelul 13.01.2023 ja Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra avalikul arutelul 25.04.2023.
Muinsuskaitseamet on võtnud Teie ettepaneku teadmiseks, kuid muinsuskaitseala omanikele hoonete kõrgemate
korrashoiu- ja remondikulude hüvitamise regulatsiooni muutmist ei ole võimalik Võru muinsuskaitseala
kaitsekorraga lahendada.
9. Teete ettepaneku lisada kaitsekorra eelnõusse rakendussäte, mille kohaselt ei saa kinnistute
omanikelt nõuda kaitsekorra eelnõu tingimustele mittevastavate ehitustööde muutmist.
Kui te peate oma ettepanekus silmas varem kooskõlastatud või pooleliolevate tööde puhul tingimuste muutmist
kaitsekorra kehtestamisel, siis rõhutame, et Muinsuskaitseamet peab vajalikuks omanikele õiguskindluse tagamist.
Pooleliolevate tööde ajal ei muutu uus kaitsekord võrreldes praegu kehtiva põhimäärusega praegusel
muinsuskaitsealal rangemaks. Vastupidi - üldjuhul leevenevad oluliselt hoonetele kehtestatavad kitsendused Võru
muinsuskaitseala kaitsekorra kehtima hakates, võrreldes vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusega.
Tegevuste kohta, mis eeldavad Muinsuskaitseameti luba või nõusolekut, väljastab Muinsuskaitseamet haldusakti.
Haldusakt jääb kehtima ka pärast kaitsekorra kehtestamist ning sellest tulenevalt saab tegevused lõpetada vastavalt
haldusakti tingimustele. Kui kaitsekord on leebem, kui haldusaktiga antud nõuded, siis on puudutatud isikul õigus
esitada taotlus haldusakti muutmiseks HMS § 44 ja 64 alusel.
Kui töid tehakse varem kooskõlastatud ehitusprojekti ja tööde tegemise loal toodud tingimuste alusel, mis lähtuvad
muinsuskaitsealal säilinud väärtustest, kuid kaitsekord näeks ette samaväärsete tööde puhul võrreldes
põhimäärusega leevendusi, siis on põhjendatud ka nende leevenduste tegemine. Hoonete puhul, millel
projektdokumentatsioon puudub, tuleb tööde tegemisel lähtuda hetkel kehtivast regulatsioonist.
Lisame vastavad sätted selgemalt kaitsekorra eelnõusse.
J. K.
20.08.2023
Arvamus:
Kinnistu omanik ei ole nõus Vee tn 6
kinnistu muutmisega B kategooria
kaitseobjektiks ja samuti laiendatud
muinsuskaitsealaliste piirangutega antud
kinnistule.
Seisukoht ja selgitus: Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseadusele, otsustas: nõustuda ettepanekuga ja
määrata Vee tn 6 hoone C-kaitsekategooriasse.
Muinsuskaitseameti menetluskomisjon arutas Võru muinsuskaitseala eelnõu avalikul väljapanekul Vee tn 6 hoone
kaitsekategooriale esitatud arvamust 29. augustil 2023 (protokoll nr 503).
Muinsuskaitseamet on seisukohal, et Vee tn 6 endine kohvik-söökla on nõukogudeaegse hoonestuskihistuse ilmekas
näide, peegeldades 1960. aastate Soome-mõjulist karniisiarhitektuuri, kus katuse äärde kavandatud karniisist on
saanud hoone dominantseim arhitektuuriline element. Hinnates aga hoonet Võru muinsuskaitseala kaitsekorra
eelnõus sõnastatud kaitse eesmärgi ja väärtuslike kihistuste alusel, pole siiski tegemist vanalinna kohatunnetust
loova hoonega. Hoone paikneb muinsuskaitseala tuumikust eemal, rannaalal ega ole ajaloolise linnaruumiga seotud,
mistõttu ei saa seda pidada Võru vanalinna üheks oluliseks kihistuseks.
D.-A. S.
22.08.2023
Arvamus:
Vee tn 6, end kohvik-söökla Rannatare.
Kehtiv detailplaneering lubab hoone
lammutada ja selle asemele ehitada kuni 5
kordse hoone. Muinsuskaitse planeeritud
kaitsekord on vastuvõetamatu, kuna hoone
taastamine on kulukam kui uue ehitamine.
Omanikud pole nõus planeeritava
kaitsekorra märgistusega B.
Seisukoht ja selgitus: Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseadusele, otsustas: nõustuda ettepanekuga ja
määrata Vee tn 6 hoone C-kaitsekategooriasse.
Muinsuskaitseameti menetluskomisjon arutas Võru muinsuskaitseala eelnõu avalikul väljapanekul Vee tn 6 hoone
kaitsekategooriale esitatud arvamust 29. augustil 2023 (protokoll nr 503).
Muinsuskaitseamet on seisukohal, et Vee tn 6 endine kohvik-söökla on nõukogudeaegse hoonestuskihistuse ilmekas
näide, peegeldades 1960. aastate Soome-mõjulist karniisiarhitektuuri, kus katuse äärde kavandatud karniisist on
saanud hoone dominantseim arhitektuuriline element. Hinnates aga hoonet Võru muinsuskaitseala kaitsekorra
eelnõus sõnastatud kaitse eesmärgi ja väärtuslike kihistuste alusel, pole siiski tegemist vanalinna kohatunnetust
loova hoonega. Hoone paikneb muinsuskaitseala tuumikust eemal, rannaalal ega ole ajaloolise linnaruumiga seotud,
mistõttu ei saa seda pidada Võru vanalinna üheks oluliseks kihistuseks.
Kaitsemini
steerium
16.07.2024
Arvamus
Eelnõu kooskõlastusringil
Kaitseministeeriumi esitatud seisukoht:
Kaitseministeerium ei saa nõustuda Võrus
asuva Kaitseliidu hoone aadressil Karja 24
muutmisega A-kategooria kaitseobjektiks.
Oleme nõus antud hoone puhul B-
kategooria kaitseobjekti muinsuskaitselitse
piirangutega. Vastavalt julgeolekunõuete
täitmisele, ei ole võimalik tagada interjööri
säilimist. Antud hoonele on tellitud
eksperthinnang (5111/0123, 23.01.22),
mille järgi on ehitise laepiirkonnas ja
põrandas levimas hallitusseente kolooniad.
Samuti on hoonel ulatuslikud niiskus- ja
Seisukoht ja selgitus: Kultuuriministeerium palus Muinsuskaitseametil tehtud ettepanekut arutada ja anda oma
seisukoht. Muinsuskaitseamet on teinud ettepaneku määrata hoonele A-kaitsekategooria, kuna tegemist on hästi
säilinud 1860. aastatel pangaks ehitatud hoonega, mille interjööris on hulgaliselt kultuuriväärtuslikke detaile
(tellisparkett, siseuksed, peegelvõlvid, võlvlaed, keldriruumides pangaaegsed seifid jms). Selleks, et
Muinsuskaitseamet saaks edaspidi kaasa rääkida selles, kuidas vajalike muudatuste tegemisel oleks võimalik
säilitada interjööri kultuuriväärtuslikud detailid, on oluline, et hoonele oleks määratud A-kaitsekategooria.
23.08.2024 kohtusid Kaitseministeeriumi, Kaitseliidu, Muinsuskaitseameti ja Kultuuriministeeriumi esindajad, et
tehtud ettepanekut arutada. Osapooled selgitasid oma seisukohti. Kaitseliidu ja Kaitseministeeriumi esindajad
selgitasid, et hoonele A-kaitsekategooria andmine tekitab neile täiendavaid piiranguid, mille tulemusel ei pruugi neil
olla võimalik täita riigikaitselisele ehitisele esitatavaid nõudeid ja seega ei pruugi neil olla võimalik selles hoones
oma tegevust jätkata. Samuti ei ole neil hoone korrastamiseks vajalikeks ehitustöödeks rahalisi vahendeid. Ühel
korral on Muinsuskaitseametilt küsitud toetust katusetöödeks, kuid taotlust ei rahuldatud. Muinsuskaitseameti ja
Kultuuriministeeriumi esindajad selgitasid, et A-kaitsekategooria tähendab, et Muinsuskaitseamet soovib interjööris
soolakahjustused. Juhime tähelepanu, et
endine majandushoone/kõrvalhoone on
kinnistult lammutatud.
tehtavate ehitustööde puhul väärtuslike interjööridetailide ja tarindite säilitamisel kaasa rääkida, kuid see ei tähenda,
et interjööris ei oleks lubatud teha muudatusi. Väärtuslikud detailid määratakse kindlaks muinsuskaitse
eritingimustes ja nende koostamise käigus saab Kaitseliit oma arvamuse anda. Samuti rõhutasid Muinsuskaitseameti
esindajad, et julgeolekunõuete täitmine on osutunud võimalikuks erinevatel Kaitseliidule kuuluvatel
kultuurimälestistel ja muinsuskaitsealade hoonetel. Kindlasti on võimalik leida ka sellele hoonele sobivad
lahendused. Muinsuskaitseamet on avatud koostööle ja lahendustele Karja 24 hoone omanikuga, et need lahendused
leida. Mõlemad osapooled on huvitatud sellest, et Kaitseliit saaks hoonekompleksis oma tegevust jätkata. Kuna
hoone vastab A-kaitsekategooria tunnustele, ei saa Kultuuriministeerium teha ettepanekut hoone B-
kaitsekategooriasse määramiseks ja jätab seega hoone kaitsekategooria kaitsekorra eelnõus muutmata.
Lammutatud kõrvalhoone osas kaitsekorra Lisa 2 korrigeeritakse.
Lõunavara
AS
23.09.2024
Arvamus
Lembitu tn 2, Võru linn kinnistu omanik
Lõunavara OÜ juhatuse liige Argo Mõttus
arvamuse kohaselt ei vääri eelmainitud
hoone B kategooria kaitseobjekti. Hoone
omanik on nõus muinsuskaitseala
kaitsekorra märgistusega C.
Hoone on ehitatud Nõukogude Eesti
projekti järgi mille eesmärk on Võru linna
teenindusmaja, praeguse aadressiga
Lembitu 2A hoone laiendusena.
Hoone fassaadil on mõned väljaulatuvad
osad, mis toodi välja fassaadi
renoveerimisega ning muudavad hoone
välisilme erilisemaks. Antud hoonega
teised külgnevad hooned on
Muinsuskaitseamet kultuuriväärtuslike
märgistusega C. Külgnevate hoonete
ehitusaastad on samas aastakümnes.
Seisukoht ja selgitus
Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 19 lõike 5 punktile 3 märgitakse muinsuskaitseala kaitsekorras kõigile
muinsuskaitsealal asuvate hoonetele (k.a abihooned) väärtusklassid. Need määratakse kultuuriministri määruse nr
23 § 10 lõike 1 sisunõuete järgi. B-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on muinsuskaitseala iseloomustav ja/või selle
ehitustraditsiooni kujundanud ja/või selle arengut mõjutanud ja/või silmapaistva mõjuga ehitis. Kaitsekategooria
määramisel on arvestatud arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju, vanust, haruldust, tüüpilisust, autentsust ja
sümboolset tähendust.
Lembitu 2 hoone ehitati Võru kesklinnas asuvale ajaloolise krundile sõjas hävinud hoonestuse ja nõukogudeaegse
haljasala asemele 1992. aastal. Hoone projekteerijateks olid nimekad arhitektid J. Huimerind, J. Kessler, A. Rekkaro
ja M. Tomiste. Muinsuskaitseameti Võru kaitsekorra koostamise töögrupp määras hoone B-kategooriasse, kuna tegu
on keskkonda sobituva 20. sajandi lõpu postmodernistliku arhitektuurikeele ilmeka näitega. Hoone on võetud ka
XX sajandi väärtusliku arhitektuuri nimekirja.
Eelnevast lähtuvalt on Muinsuskaitseamet seisukohal, et Lembitu tn 2 asuv hoone väärib B-kategooriat ja sellest
tulenevaid kaitsemeetmeid, et tagada ka edaspidi selle suuremahulise ja Võru muinsuskaitseala südames asuva
hoone säilimise kui 20. sajandi lõpuperioodi linna-ehituslikku struktuuri iseloomustav näide.
Võru
Linnavoli-
kogu,
16.10.2024
Võru linnavolikogu otsustas 16.10.2024
toimunud istungil toetada Vabariigi
Valitsuse korralduse eelnõu "Võru
muinsuskaitseala kaitsekord"
kooskõlastamist, kuid tegi alljärgnevad
muudatusettepanekud:
1. täpsustada punktis 23. arheoloogilise
kultuurikihiga alal arheoloogiliste
Seisukoht ja selgitus
1. Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu punktis nr 23 on arheoloogiapärandi kaitseks esitatud kolm nõuet,
mille üldiseks eesmärgiks on hoida arheoloogilist kultuurkihti, kuid mis ei välista ehitamist ega kaasnevaid kaeve-
ja pinnasetöid. Juhime tähelepanu, et punktis nr 23 esitatud nõuded kehtivad vaid arheoloogilise kultuurkihiga aladel
(mis on ära toodud kaitsekorra eelnõu lisas 3), mitte kogu planeeritaval muinsuskaitsealal. Lisaks selgitame, et
Muinsuskaitseamet analüüsib iga kaeve- ja muu pinnasetööga seotud tööde tegemise loa taotlust eraldi, võttes
arvesse planeeritava tööde ala kohta olemasolevat informatsiooni, millele tuginedes tehakse kaalutletud otsus, kas
arheoloogiliste uuringute määramine on vastava töö puhul vajalik või mitte. Ka töödele seatavad lisatingimused,
näiteks nõue arheoloogilise uuringu käigus välja selgitada arheoloogilise kultuurkihi stratigraafia kuni loodusliku
uuringute tegemise nõudeid, kuna antud
juhul näib, et tegemist on absoluutsete
nõuetega, mis ei ole juhtumipõhine;
2. arvata B-kategooriast välja F. R.
Kreutzwaldi tn 16, Võru vana spordikooli
hoone välja, uueks kategooriaks määrata
C-kategooria. Põhjendatakse asjaoluga, et
tegemist on nii ehk naa alaga, kus hoonetel
välisfassaad peab olema miljööväärtuslik.
3. arvata B-kategooriast välja Lembitu tn 2
hoone, uueks kategooriaks määrata C
kategooria. Põhjendatakse asjaoluga, et
tegemist on nii ehk naa alaga, kus hoonetel
välisfassaad peab olema miljööväärtuslik.
pinnaseni, on seotud planeeritavate tööde mahu, asukoha ja kaevamismetoodikaga. Olukorras, kus
Muinsuskaitseamet varasemalt kogutud andmete põhjal teab, et planeeritavate tööde alal on arheoloogilise
kultuurkihi esinemine vähetõenäoline, ei määrata asjatuid arheoloogilisi uuringuid ega panda põhjendamatuid
kohustusi planeeritavate tööde tegijale või tellijale. Kaitsekorra eelnõus esitatud punktiga nr 23 juhib
Muinsuskaitseamet kõigi asjassepuutuvate tähelepanu tõsiasjale, et Võru muinsuskaitsealal on arheoloogilise
kultuurkihiga alad, kus peab juba tööde planeerimise faasis arvestama võimalike arheoloogiliste uuringute
läbiviimise vajadusega ja taotlema seetõttu Muinsuskaitseametilt tööde tegemise luba.
Samuti on eelnõu seletuskirja punktis 23.3 täpsustatud, et nimetatud piirangud kehtivad ehitus- või kaevetööde
puhul, mis ohustavad arheoloogilist kultuurkihti kavandatavatest töödest sügavamal. Taimede kasvatamisega seotud
kaevetööde tegemisel ei ole vajalik taotleda Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba, v.a. kõrghaljastuse rajamisel.
Tööde tegemise luba ei ole vaja taotleda istutustöödele, peenarde rajamise vms taimede kasvatamisega seotud
kaevetöödele, mistõttu saavad omanikud teha enamikke igapäevase aiapidamisega seotud töid ilma neid
Muinsuskaitseametiga kooskõlastamata.
Lähtuvalt sellest ei pea Muinsuskaitseamet otstarbekaks kaitsekorra eelnõu ega seletuskirja teksti muutmist.
Täpsemalt saab arheoloogiliste piirangute kohta seoses aiapidamisega lugeda kaitsekorra koostamise ajal
ajakirjanduses ilmunud artiklist.
2. Muinsuskaitseamet nõustub ettepanekuga arvata F. R. Kreutzwaldi tn 16 asuv hoone B-kategooriast välja ja
uueks kategooriaks määrata C-kategooria. 1972. aastal arhitekt P. Lauri projekti järgi ehitatud spordikooli hoone
(aadressiga F. R. Kreutzwaldi tn 16) esindab Võrus vähe esinevat monumentaalset ja lakoonilise joonega
modernismi ning on arvatud XX sajandi väärtusliku arhitektuuri nimekirja. Kümmekond aastat hiljem valminud
hoone teine pool (aadressiga Katariina allee 11), kus asub praegu Vana-Võromaa Kultuurikoda, on juba osaliselt
rekonstrueeritud, ning see on määratud C-kaitsekategooriasse. Kaitsekorra koostamise ja kooskõlastamise
protsessi ajal on väljastatud ehitusluba ka F. R. Kreutzwaldi tn 16 asuva spordikooli osa rekonstrueerimiseks.
Lähtuvalt hoone hetkeseisust ja rekonstrueerimisprojektis ette nähtud terviklahendusest ei ole hoone osaline
säilitamine vastavalt B-kaitsekategooria nõuetele enam vältimatu ega otstarbekas. Oluline on hoonekompleksi
sobivus ajaloolisse linnaruumi, mille tagamine on võimalik Võru linna miljöörväärtuslikel aladel ette nähtud
nõuetega.
3. Muinsuskaitseamet ei nõustu ettepanekuga muuta Lembitu tn 2 asuva hoone kategooriat. Lembitu tn 2 hoone
ehitati Võru kesklinnas asuvale ajaloolisele krundile sõjas hävinud hoonestuse ja nõukogudeaegse haljasala
asemele 1992. aastal. Hoone projekteerijateks olid arhitektid J. Huimerind, J. Kessler, A. Rekkaro ja M. Tomiste.
Muinsuskaitseameti Võru kaitsekorra koostamise töögrupp määras hoone B-kategooriasse, kuna tegu on
keskkonda sobituva 20. sajandi lõpu postmodernistliku arhitektuurikeele ilmeka näitega. Hoone on võetud ka XX
sajandi väärtusliku arhitektuuri nimekirja.
Eelnevast lähtuvalt on Muinsuskaitseamet seisukohal, et Lembitu tn 2 asuv hoone väärib B-kategooriat ja sellest
tulenevaid kaitsemeetmeid, et tagada ka edaspidi selle suuremahulise ja Võru muinsuskaitseala südames asuva
hoone säilimine kui 20. sajandi lõpuperioodi linna-ehituslikku struktuuri iseloomustav näide. Samad põhjendused
on ära toodud ka 10.10.2024 Lembitu tn 2 hoone omanikule läinud Muinsuskaitseameti vastuskirjas (nr 5.1-
7/2031-1).
Seisukoht ja selgitus saadeti Võru Linnavolikogule.
Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames esitatud arvamused ja ettepanekud ning Muinsuskaitseameti seisukohad
Muinsuskaitseamet 11.09.2023
Täname, et aitasite kaitsekorra täpsustamisele kaasa!
Esitaja Arvamuse/ettepaneku vastuväite
kokkuvõte
Muinsuskaitseameti seisukoht/selgitus
T. K.
06.07.2023
Selgitustaotlus:
Mis ajendil on kinnistu Paju tn 3
kavandatud laiendatava muinsuskaitseala
sisse ja milline on kinnistu Paju tn 3
puutumus riigi kultuuripärandipoliitikaga?
Selgitus:
Võru muinsuskaitseala põhiline ja teistest eristuv väärtus on 1784 loodud kreisilinna linnaplaneeringute siiani
säilinud ajaloolises tänavavõrgustik ning looduslikud piirid. Võrreldes kehtiva põhimäärusega tehakse kaitsekorra
eelnõuga ettepanek muinsuskaitseala piiri laiendada II maailmasõja eelseks ajaks väljakujunenud linnasüdame
ulatusse, haarates sisse senised kaitsevööndisse kuulunud alad ning lisades piirkonnad, mis olid seni
muinsuskaitsealast ja selle kaitsevööndist väljaspool, kuid mis on osa ajaloolisest linnatuumikust ja kus on säilinud
nii ajalooline tänavastruktuur kui kultuuriväärtuslikku hoonestust: kagus Paju ja Petseri tänavate äärne hoonestus,
Juudi park ning endise piiritusevabriku hooned F. R. Kreutzwaldi tänaval; kirdes ja põhjas Uue, Liiva, Mäe ja
Väikese tänava kinnistud kuni Koreli ojani; loodes ja läänes Roosi ja Karja tänava kinnistud kuni Tamula järveni,
k.a Kreutzwaldi park ja selle ümber olev hoonestus. Paju tn 3 kinnistu puutumus kultuuripärandiga on põhjendatud
kinnistu asetsemises ajaloolisel linnatuumikul. Kinnistul olev hoone on määratud C kategooriasse.
C-kaitsekategooriasse on tehtud ettepanek määrata enamus peale II maailmasõda ehitatud hooneid, samuti
vähemväärtuslikud abihooned ning mõned tundmatuseni ümberehitatud või vähese taastamispotentsiaaliga
vanemad hooned. Hinnang „C“ ei tähenda lammutusluba, kuid need hooned ei ole kihistus, mille kaitseks
muinsuskaitseala on moodustatud. Muinsuskaitselisest seisukohast ei ole nende võimalikult autentsel kujul
säilitamine eesmärgiks, küll aga tuleb ümberehitamisel järgida sobivust ajaloolisesse keskkonda
Muinsuskaitseala piiride muutmise eesmärk on, et muinsuskaitseala oleks linnaruumis tajutav loogilise tervikuna
ja lähtuks linnaruumi terviklikkuse põhimõttest, st mõlemal pool tänavat asuvad ajaloolised kinnistud on hõlmatud
muinsuskaitsealasse ja nende käsitlemiseks on seatud võrdsed tingimused ajaloolise ehituspärandi ning
linnasüdame säilimisel.
T. K.
13.07.2023
Eelmise selgitustaotluse lisa:
Palun selgitage eelnevale lisaks ka
kaitsekategooriate sisu ja nende tähendust
maaomanikule oma asja valdamisel ja
käsutamisel?
Põhjalikult on kaitsekategooriaid kirjeldatud Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõus
https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-
06/V%C3%B5ru%20muinsuskaitseala%20kaitsekorra%20eeln%C3%B5u.pdf ,
selle seletuskirjas https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-
06/V%C3%B5ru%20muinsuskaitseala%20kaitsekorra%20seletuskiri.pdf
ning seletuskirja lisas 1 „Inventeerimisaruanne ja kaitsekategooriad“
https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-
06/V%C3%B5ru%20seletuskirja%20lisa%201.%20Inventeerimisaruanne%20ja%20kaitsekategooriad.pdf .
Võru muinsuskaitseala hooneid kaitsekategooriatesse määrates on lähtutud, et A- ja B kaitsekategooriates oleksid
hooned, mis hoiavad muinsuskaitseala omapära ja väärtust ning mille puhul on oluline nende säilitamine ja
ajaloolist substantsi austav restaureerimine.
A-kaitsekategooria hooneid eristab B-kaitsekategooriast ainult see, et A puhul on säilinud väärtuslikud interjöörid
või sisekonstruktsioonid ning Muinsuskaitseameti loakohustus jääb kehtima ka siseruumides tööde tegemisel.
B-kaitsekategooria hoonetel vabastatakse siseruumides ehitamine muinsuskaitseameti loakohustusest: st
siseruumides konserveerimis-, restaureerimis- ja ehitustöödel jäävad kehtima vaid ehitusseadustiku nõuded.
C-kategooriasse määrati hooned, mis olulist muinsuskaitselist väärtust ei oma ning mille autentsuse ja
arhitektuurse ilme säilitamine muinsuskaitseala kontekstis ei ole tingimata vajalik, st neid saab lihtsamini ja
üldjuhul suuremal määral ümber ehitada. C-kaitsekategooria hoonete puhul on plaanis uue kaitsekorraga loobuda
muinsuskaitseameti tööde tegemise loa kohustusest ja muinsuskaitse eritingimuste andmisest, st hoone välisilme
muutmisel annab muinsuskaitseamet oma kooskõlastuse ainult linnavalitsuse ehitusloa või -teatise menetluses.
Kaitsekorra eelnõu kohaselt leevendatakse tööde tegemise loa nõuet C-kaitsekategooria hoonete
konserveerimiseks, restaureerimiseks ja ehitamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on lahenduse
Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud (osaline leevendus MuKS § 52 lg-st 1), mis toob võrreldes kehtiva
põhimäärusega kaasa väga olulise menetluskoormuse vähenemise. Selle punkti alusel ei ole edaspidi vaja anda C-
kaitsekategooria hoonetele muinsuskaitse eritingimusi ega tööde tegemise luba.
Ehitusprojektide koostamisel lähtutakse C-kaitsekategooria hoonetele antud üldistest nõuetest (eelnõu punkt 17,
mis sätestab C-kaitsekategooria hoonetele nõuded tööde tegemisel) ja ehitusprojekti kooskõlastamise käigus
täpsustatud asjaoludest. Muinsuskaitseamet annab oma kooskõlastuse tegevusele kohaliku omavalitsuse üksuse
poolt läbi viidavas ehitusloa või -teatise menetluses.
Eelnõu punkti 17 kohaselt kehtivad nõuded olemasolevatele hoonemahtudele ja kavandatavatele juurdeehitistele.
Nõuded kehtivad samuti juhul, kui tegu on EhS § 4 lg 3 p 6 ja lg 4 kohase hoone taastamisega, mille käigus
asendatakse nii hoone maht kui välisilme selle olemasolevas mahus ja kujul. Juhul, kui C-kaitsekategooria hoone
soovitakse asendada senisest teistsuguse mahu ja välisilmega ehitisega, rakenduvad sellele eelnõu uusehitise
põhimõtted ja nõuded, sh muinsuskaitse eritingimuste koostamise nõue. Muinsuskaitse eritingimused
https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/muinsuskaitse-eritingimused väljastab Muinsuskaitseamet ning need ei ole
taotlejale tasulised va üld- ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused. Viimaste vajadust hinnatakse
planeeringu lähteülesandest.
C-kaitsekategooria puhul on oluline anda nõuded hoone välisilme muutmiseks, sealhulgas laiendamiseks ja
ümberehitamiseks, et tagada muinsuskaitseala kaitse-eesmärk ja väärtuste säilimine. Kuna Võru muinsuskaitsealal
asuvast hoonestusest on üle poole C-kaitsekategooriasse määratud hooned, on oluline, et nende ümberehitamisel
välditaks lahendusi, mis ei arvesta muinsuskaitseala kui Võru linnasüdame iseloomuliku miljööga. Nõuded
kehtivad nii olemasolevale hoonele kui ka selle juurdeehitusele.
Tööde tegemise luba asendab C-kaitsekategooriasse määratud hoonetele ehitisregistris ehitusloa juures olevale
ehitusprojektile ameti poolt antav kooskõlastus. Leevendus ei kehti kohaliku omavalitsuse üksuse menetluseta –
näiteks juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus hoone välisilme muutmiseks luba või teatist ei väljasta, on nõutav
Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Sellisteks erandjuhtumiteks võib olla näiteks hoone värvimine senisest
erinevat värvi, katmine supergraafikaga vms, mis muudab hoone ilmet ja selle mõju linnaruumis oluliselt, kuid
mida ei pruugita lugeda ehitusteatise kohustusega tööks.
Kokkuvõtvalt C-kategooria hoone omanik lähtub eelkõige ehitusseadustikust ning linnaruumi üldpildile oluliste
muude muutuste planeerimisel konsulteerib eelnevalt Muinsuskaitseameti maakonnanõunikuga, kes koostööd
linnavalitsusega hindab ja annab soovitusi planeeritavatele tegevustele.
M. K.
19.07.2023
Täpsustus:
Tartu tn 31 garaažikompleks on
lammutatud.
Seisukoht:
Teeme kaitsekorra eelnõu andmetesse vastava paranduse.
J. K.
20.08.2023
Arvamus:
Kinnistu omanik ei nõustu tõenäoliselt Jüri
tn 17 kinnistu muutmisega A kategooria
kaitseobjektiks ning pigem oleme nõus B
kategooria kaitseobjekti
muinsuskaitsealaliste piirangutega antud
kinnistule.
Töögrupi liikmed kohtusid arvamuse esitajaga hoones koha peal ja selgitasid A-kaitsekategooria põhjendusi ning
sellega kaasnevaid piiranguid. Samuti vastasime omaniku tekkinud küsimustele seoses planeeritavate laiendus- ja
remonttöödega hoones.
Kirjalik seisukoht ja selgitus:
Kaitsekorra eelnõus on hoonele A-kategooria määramise ettepanekul järgmised põhjendused: Muinsuskaitseala
ehitustraditsioone järgiv eklektilises stiilivõtmes pika mansardkorrusega puitmaja 19. saj II veerandist on
mitmetele ümberehitustele vaatamata üks huvitavamaid hooneid Võru vanalinnas. Interjööris on säilinud I korruse
saalis peegelvõlvlagi koos laerosetiga; üks terviklik ning kasutatav kahhelkividest klassitsistlikus stiilivõtmes ahi
ning teise samasuguse ahju kehand. 1933. aasta projektdokumentatsioonis juures olevalt hoone põhiplaanilt on
ahjude asukohad tuvastatavad. Teadaolevalt on analoogne ahi originaalina säilinud muinsuskaitsealale jäävas
ajaloomälestises reg nr 5744 Hoonete kompleks, kus aastail 1833-1877 elas ja töötas Friedrich Reinhold
Kreutzwald.
A-kategooria määramisega kaasneb eelnimetatud interjööri detailide säilitamiskohustus.
28.08.2023 toimunud kohtumisel Jüri 17 hoones, kus osalesid lisaks Teile ka Võru muinsuskaitseala kaitsekorra
koostamise töögrupi liikmed Tiina Pettai ja Anu Lepp, arutasime veelkord hoone võimaliku määramisega A-
kategooriasse kaasnevad piirangud ja võimalused ning viisime läbi ka Jüri tn 17 hoone tervikliku ülevaatuse, mille
käigus kinnitasid kõik osapooled üksmeelselt eelnimetatud interjööridetailide väärtuslikkust ning tahet neid
säilitada.
Kohtumisel leidsime vastused Esseni Maja OÜ küsimusele köögiruumide laienduse kohta vastavalt
Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud eskiisile. Hoonele A-kaitsekategooria määramine ei ole takistus laienduse
rajamisele. Laiendus on ehitusseadustiku mõistes teatisekohustuslik; tegevust saab jätkata, kui esitatakse läbi
ehitisregistri (EHR) eelprojekt. Eelprojektis peab olema muinsuskaitse peatükk, kus tuleb mh viidata eelnevale
eskiisi kooskõlastusele. Välised projekti kooskõlastused (Päästeamet, Linnavalitsus, Muinsuskaitseamet) toimuvad
EHR-i põhiselt.
Hoones teise korruse majutusruumide remondi plaanide osas leidsime, et planeeritavad remont- ja parendustööd ei
ole loakohustuslikud.
A. K.
20.08.2023
Arvamus:
Mäe tn. 11 hoone ei vääri
muinsuskaitsealast erikaitset. Hoone on
ehitatud Nõukogude Eesti tüüpprojekti
järgi ning ehitajateks olid suuremas osas
Nõukogude Armee ajateenijad, mistõttu on
ehituskvaliteet kohutav. Seega ei ole ei
silmanähtavat arhitektuurset kvaliteeti ega
Seisukoht ja selgitus: Muinsuskaitseamet seisukohal, et Mäe tn 11 asuv hoone väärib B-kategooriat ja sellest
tulenevaid kaitsemeetmeid.
Kehtiva Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse kohaselt jääb hetkel Mäe tn 11 muinsuskaitseala
kaitsevööndisse, st ehitusseadustikust tulenevad loa- ja teatise kohustuslikud tegevused tuleb kooskõlastada
Muinsuskaitseametiga. Muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamisega olukord ei muutu ja jääb kehtima sama nõue.
Lisaks muinsuskaitsealale on Võru linna üldplaneeringu kohaselt Mäe tn 11 miljööväärtuslikul alal asuv hoone.
Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 19 lõike 5 punktile 3 märgitakse muinsuskaitseala kaitsekorras kõigile
muinsuskaitsealal asuvate hoonetele (k.a abihooned) väärtusklassid. Need määratakse kultuuriministri määruse nr
autentseid detaile, mis vajaks üldse mingit
tähelepanu.
Palun Mäe tn. 11 hoonele kaitsekategooriat
mitte määrata; ei nõustu Teie
ettepanekuga.
23 § 10 lõike 1 sisunõuete järgi. Väärtusklassid on neutraalsete nimedega (A-, B- ja C-kaitsekategooria), et mitte
tekitada valearusaama hoonete hierarhiast, kus üks maja on arhitektuuriselt väärtuslikum kui teine.
B-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on muinsuskaitseala iseloomustav ja/või selle ehitustraditsiooni kujundanud
ja/või selle arengut mõjutanud ja/või silmapaistva mõjuga ehitis. Kaitsekategooria määramisel on arvestatud
arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju, vanust, haruldust, tüüpilisust, autentsust ja sümboolset tähendust.
Mäe tn 11 hoonele B-kaitsekategooria määramise põhjendus:
1950. aastate lõpus valminud saunahoone on Võrus väheesineva stalinistliku arhitektuuriga ühiskondlik hoone, mis
järgib üleliidulist tüüpprojekti. Omab kohaidentiteedi kandjana ajaloolist väärtust.
Hoone on ehitatud üleliidulise tüüpprojekti järgi ja lisatud XX sajandi väärtusliku arhitektuuri nimekirja
(https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture), kus on arvele võetud kui väärtuslik ja säilitamisele
kuuluv.
Eesti
Omanike
Keskliit
20.08.2021
1) hinnata uuesti kaitsekorra kehtestamise
proportsionaalsust, analüüsides:
1.1. Kas kaitsekorra kehtestamine
olemasoleval kujul ja ulatuses on
jätkuvalt põhjendatud ning
proportsionaalne sellel asuvate
kinnisasjade omanike õigustega;
1.2. Kas omandile seatavad
kitsendused ja nende ulatus on
proportsionaalsed kaitstava
väärtusega;
1.3. Kas Muinsuskaitseametil oleks
võimalik näha ette
vähemriivavamaid meetmeid, et
tagada samaväärne kaitse. Väga
intensiivsete kaitsemeetmete
rakendamine, nt täiendava
loakohustuse sätestamine
siseruumides (A-kategooria
hooned) peaks olema igal üksikul
juhul nõuete kaupa selgitatud
ning põhjendatud, võttes arvesse
nõude rakendamise eesmärki ning
selle sobivust, vajalikkust ja
mõõdukust;
Olete esitanud Muinsuskaitseametile arvamuse Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu kohta ja ettepanekud
selle täpsustamiseks ja täiendamiseks.
Eesti Omanike Keskliit esitas samasisulised ettepanekud Muinsuskaitseametile ka Paide muinsuskaitseala
kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames 05.12.2022, millele Muinsuskaitseamet vastas 03.01.2023 kirjaga
nr 1.1-7/1933-1, Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames 01.03.2023, millele
Muinsuskaitseamet vastas 10.04.2023 kirjaga nr 1.1-7/2083-208 ja Rebala muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu
avaliku väljapaneku raames 28.04.23, millele Muinsuskaitseamet vastas 26.05.2023 kirjaga nr 1.1-7/791-1 ja
Lihula muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames millele Muinsuskaitseamet vastas
05.06.2023 kirjaga nr 1.1-7/733-8.
Samuti oleme eelnevalt vastanud mitmele allpool toodud küsimusele seoses Võru muinsuskaitseala kaitsekorra
koostamisega kirjaga 20.01.2023 nr 1.1-7/2048-1.
Muinsuskaitseameti vastused Võru kaitsekorra eelnõu kohta tehtud ettepanekutele ja arvamustele:
1. Teete ettepaneku uuesti hinnata kaitsekorra kehtestamise proportsionaalsust ja olete seisukohal, et
kaitsekorra eelnõus ei ole selle hindamisel analüüsitud ega põhjendatud: 1.1. kas kaitsekorra
kehtestamine olemasoleval kujul ja ulatuses on jätkuvalt põhjendatud ning proportsionaalne sellel
asuvate kinnisasjade omanike õigustega; 1.2. kas omandile seatavad kitsendused ja nende ulatus on
proportsionaalsed kaitstava väärtusega.
Muinsuskaitseamet vastas Teie esitatud samasisulistele küsimustele kirjaga 20.01.2023 nr 1.1-7/2048-1, kuid
lisame mõningad täiendused.
Võru muinsuskaitseala kaitse-eesmärk on ajalooliselt väljakujunenud linnatuumiku ja selle alal oleva
arheoloogilise kultuurkihi säilitamine, ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste esiletoomine, hoonete kasutuses
hoidmine ning linnaruumi kestlik areng.
2) leevendada muinsuskaitsealal kehtivaid
nõudeid seoses uue ehitise püstitamisega,
kinnistu piiride muutmisega ja õuemaaga,
kuivõrd nende nõuete näol on tegemist
intensiivse omandipõhiõiguse;
3) Hinnata uuesti A-kaitsekategooriasse
määratud hoonete väärtusklassi nende
hoonete interjööriga kohapeal tutvudes
ning sellest tulenevalt muuta A-
kaitsekategooriasse määratud hoonete
nimekirja ja kaitsekorra eelnõu lisaks 2
olevat joonist;
4) ühildada kaitsekorra eelnõus sätestatud
teatisevõi loamenetlusi ehitusseadustikus
(edaspidi EhS) või maaparandusseaduses
(edaspidi MaaPS) ettenähtud teatise- või
loamenetlusega, et vähendada
halduskoormust ning aja- ja ressursikulu;
5) esitada täiendavad põhjendused
kohaliku kaitsemeetmete rakendamise osas
ning põhjendada, miks kohaliku
omavalitsuse autonoomiasse sekkumine on
käsitletud ulatuses põhjendatud;
6) viia kaitsekorra eelnõu suhtes läbi
majanduslike ja sotsiaalsete mõjude
analüüs, et selgitada välja kaitsekorraga
kehtestavate nõuete mõjud ja
muinsuskaitsealal asuvate kinnistute
omanike toetamiseks sobivate meetmete
sisu ja ulatus. Mõjude hindamisel tuleks
hinnata ka hüvitamiskohustusest
tulenevaid mõjusid riigile ja kohalikele
omavalitsustele ning kaaluda, kas
meetmed nendest kuludest tulenevalt on
proportsionaalsed;
7) näha ette kaitsekorra eelnõus
muinsuskaitsealal asuvate hoonete puhul
nende omanikele hoonete kõrgemate
korrashoiu- ja remondikulude hüvitamise
regulatsioon, mille konkreetne sisu ja
Muinsuskaitseala vastavust riikliku kaitse eeldusele hinnati kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise
liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste
väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest lähtudes (kaitsekorra eelnõu seletuskirja punkt 2). Analüüs näitas, et
Võru muinsuskaitseala vastab kõigile riikliku kaitse kriteeriumitele ning omab riikliku tähtsusega kultuuriväärtust,
mistõttu on tegemist ülekaaluka avaliku huviga, mis annab riigile õiguse seada omandile kitsendusi ning
omandiõigust piirata. Muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamisega püütakse leida tasakaal omandiõiguse riive ja
kultuuripärandi kaitse tagamise vahel.
Uue kaitsekorra eesmärk on vähendada seniseid omandipiiranguid ning jätta kultuuriväärtuste kaitseks alles vaid
need lahendused, mis säilitavad olulise ajaloo- ja kultuuripärandi, kuid riivavad omandiõiguseid võimalikult
minimaalsel määral.
Hetkel kehtivas põhimääruses on muinsuskaitseala piirides asuvaid ehitisi seni käsitletud võrdväärselt, st sisuliselt
A-kaitsekategooria hoonetena, kus tuleb kaitsta nii eksterjööri kui ka interjööri. Käesoleval hetkel kehtib kõigile
ehitistele muinsuskaitse eritingimuste taotlemise ja muudatuste tegemiseks kooskõlastamise kohustus ning
interjööris ja eksterjööris tööde tegemiseks loa saamise kohustus. Muinsuskaitseala kaitsekorraga leevendatakse
enamiku muinsuskaitseala hoonete puhul kohustust taotleda interjööris tehtavate restaureerimis-, konserveerimis-
ja ehitustööde tegemisel kooskõlastust või tööde luba (sh muinsuskaitse eritingimusi). Vaid 13 hoonel (1,4%
kõigist muinsuskaitsealal paiknevatest ehitistest, v.a mälestised), mille interjöörides on säilinud väärtuslikke
elemente ja mis on kaitsekorra eelnõuga määratud A-kaitsekategooriasse, säilivad seni kehtivad nõuded. Lisaks
sellele leevendatakse praegu kehtival muinsuskaitsealal B-kaitsekategooriasse määratud hoonete nõudeid, kuna
interjööris tehtavatele töödele enam Muinsuskaitseameti loakohustus ei kehti, ja märkimisväärselt C-
kaitsekategooriasse määratud hoonete nõudeid, kuna nende hoonete puhul puudub edaspidi tööde kavandamisel
muinsuskaitse eritingimuste saamise kohustus ning loobutakse täiendavalt tööde tegemise loa taotlemise
vajadusest.
Võru muinsuskaitseala kaitse-eesmärk on eelkõige tagada linnasüdame kui kultuuriväärtusliku linnaehitusliku
terviku, seda kujundavate iseloomulike ja kohatunnetust loovate väärtuste säilimine, esiletoomine, hoonete
kasutuses hoidmine ning säästev areng. Kaitsekorras määratud nõuded ja leevendused kehtestatakse ulatuses, mis
on vajalikud muinsuskaitsealal oleva kultuuripärandi säilimiseks ja kestlikuks arendamiseks ning mille mõjud on
proportsionaalsed eesmärgi saavutamiseks.
2. Leiate, et Muinsuskaitseametil oleks võimalik näha ette vähemriivavamaid meetmeid, et tagada
samaväärne kaitse.
Lähtudes MuKS § 10 lg 1: Riikliku kaitse alla võtmise eelduseks on, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab
Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu
kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Muinsuskaitseamet on hinnanud
kaitsekorra eelnõu seletuskirjas Võru vanalinna riikliku kaitse eelduseid ning on seisukohal, et 1973. aastal
muinsuskaitsealaks tunnistatud alal on jätkuvalt riikliku kaitse eeldused täidetud (analüüs on leitav kaitsekorra
seletuskirja eelnõu punktis 2).
ulatus on võimalik välja selgitada
majanduslike ja sotsiaalsete mõjude
analüüsiga;
8) Näha kaitsekorra eelnõus ette
rakendussäte, mille kohaselt ei saa
kinnistuste omanikelt nõuda kaitsekorra
eelnõu tingimustele mittevastavate
ehitustööde muutmist.
Muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamine aitab kaasa rahvusvahelistest lepingutest ja põhiseadusest tulenevate
eesmärkide saavutamisele. Kuna Võru ajalooline linnatuumik vastab riikliku kaitse eeldusele, saab ala kaitsmist
muinsuskaitsealana pidada põhjendatuks. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise
isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne.
Riiklikuks muinsuskaitsealaks tunnistamisega sarnase meetmena on alates 2003. aastast võimalik kohalikel
omavalitsustel kehtestada planeerimisseaduse alusel üld- ja detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikke alasid,
mille eesmärgiks on tagada piirkonna kohaliku ajaloo ja arengu seisukohalt väärtuslike alade kaitse, mis hõlmab
peamiselt eriilmelisi elu- ja tööstuspiirkondi. Alal kehtestatakse kaitse- ja kasutustingimused, mis hõlmavad
samuti terviklikku miljööd või keskkonda, millel on ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrk, haljastus, ühtne ja
omanäoline arhitektuur või muu avaliku huvi. Miljööalal kehtivad vaid ehitusseadustikust tulenevad nõuded
ehitamisele. Seejuures hoonete väärtuslike osade säilitamiseks või taastamiseks ehitusseadustik nõudeid ei sea.
Samuti puudub ehitusseadustikus alus nõuda ehitiste uuringuid, koostada enne projekteerimist muinsuskaitse
eritingimusi või võrreldava põhjalikkusega kultuuriväärtusi kaitsvat dokumenti, nõuda eelprojektist täpsemat
restaureerimisprojekti või muinsuskaitselise järelevalvega võrreldavat järelevalvet tööde tegemise ajal.
Toome välja, et miljööala ja muinsuskaitseala erinev kaitse lähtub kohaliku ja riikliku tasandi kaitse vajaduse
erinevusest ning kaitsekorra regulatsiooni eesmärgi (kultuuriväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt
sama eesmärki kandvaid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid.
3. Leiate, et väga intensiivsete kaitsemeetmete rakendamine, nt täiendava loakohustuse sätestamine
siseruumides (A-kategooria hooned) peaks olema igal üksikul juhul nõuete kaupa selgitatud ning
põhjendatud, võttes arvesse nõude rakendamise eesmärki ning selle sobivust, vajalikkust ja
mõõdukust. Palute uuesti hinnata A-kaitsekategooriasse määratud hoonete väärtusklassi nende
hoonete interjööriga kohapeal tutvudes ning sellest tulenevalt muuta A-kaitsekategooriasse määratud
hoonete nimekirja ja kaitsekorra eelnõu lisaks 2 olevat joonist;
Võru muinsuskaitsealal määrati kaitsekorra eelnõus A-kaitsekategooriasse 13 hoonet (1,4 % kõigist
muinsuskaitseala hoonetest), kõigi hoonete puhul on otsuse põhjendus toodud kaitsekorra eelnõu lisas 2 ja
seletuskirja lisas 1.
Teie väide, et A-kaitsekategooriasse määratud hoonete interjööride säilivuse osas on otsustatud peamiselt
projektdokumentatsiooni ja uuringute põhjal ning kõikide A-kaitsekategooriasse määratud hoonete interjööridega
ei ole reaalselt tutvutud, ei vasta täiel määral tõele. Otsused kaitsekategooriate osas tegi kaitsekorra koostamise
töörühm, mille liikmetest üks või mitu on A-kaitsekategooriasse määratud 13-st hoonest 12 puhul interjööridega
kohapeal tutvunud, ühe puhul on saadud teave väärtuslikust interjöörist otse omanikult. Lisaks on enamike
hoonete kohta olemas põhjalik arhiivmaterjal või juba koostatud muinsuskaitse eritingimused koos
fotomaterjaliga. Seetõttu võime kinnitada, et kõikide A-kaitsekategooriasse määratud hoonete osas on olemas
piisavad alusteadmised ja oleme seisukohal, et töörühma poolt hoonetele tehtud kaitsekategooriate ettepanekud on
põhjendatud ja vastavuses nii muinsuskaitseseaduse kui kultuuriministri määrusega nr 23 ning Muinsuskaitseamet
ei pea vajalikuks A-kaitsekategooria hoonete väärtusklassi uuesti hindamist ja sellega seonduvalt
kaitsekategooriaid kajastava kaardi korrigeerimist.
Lisaks rõhutame, et A-kaitsekategooriasse määramine ei tähenda, et siseruumides edaspidi muudatusi üldse teha ei
saa. Siseruumides ümberehituste tegemiseks (sh näiteks ka sanitaartingimuste parandamiseks) annab
Muinsuskaitseamet omanikule eritingimused, arvestades tema soove hoone kasutamiseks ja muudatuste tegemisel
selliselt, et tagatud oleks teadaolevate väärtuste säilimine. Hoonete peamised väärtused on välja toodud ka
kaitsekategooriate määramise kaardil ja inventeerimisaruande tabelis (kaitsekorra eelnõu lisa 2 ja seletuskirja lisa
1), et anda omanikele esmased lähtekohad ja põhjendused ehitise väärtuste säilimiseks. Ameti antavate
eritingimustega täpsustatakse hiljem võimalikke restaureerimis-, konserveerimis- või ehitustegevusi.
4. Teete ettepaneku leevendada muinsuskaitsealal kehtivaid nõudeid seoses uue ehitise püstitamisega,
kinnistu piiride muutmisega ja õuemaaga. Leiate, et nende nõuete näol on tegemist intensiivse
omandipõhiõiguse riivega kaitsekorra eelnõu eesmärgiga võrreldes, mistõttu on need nõuded
ebaproportsionaalsed.
Muinsuskaitseamet vastas samale Teie poolt esitatud ettepanekule kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1, kus esitatud
seisukohad vastavad ka Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu raames esitatud ettepanekule.
Kaitsekorra eelnõu kohaselt on muinsuskaitseala kaitse eesmärk tagada Võru ajaloolise linnatuumiku kui
kultuuriväärtusliku linnaehitusliku terviku ning seda kujundavate iseloomulike ajastu- ja kohatunnetust loovate
väärtuste säilitamine, esiletoomine, kasutuses hoidmine ja linnaruumi kestlik areng.
Omandiõiguse piiramine on lubatav juhul, kui see on vajalik ja mõõdukas avalikes huvides vajaliku eesmärgi
saavutamiseks. Muinsuskaitseseadus ja koostatav muinsuskaitseala kaitsekord, nii nagu ka kehtiv Võru vanalinna
muinsuskaitseala põhimäärus, seavad eesmärgiks olemasolevate väärtuste säilimise muinsuskaitsealal. Rõhutame,
et muinsuskaitseala on terviklik ajalooline avalik linnakeskkond, mille väärtuste säilimiseks on paratamatult
vajalikud kitsendavad nõuded. Ajaloolise linnaruumi terviklikkust mõjutavad uute ehitiste püstitamine, kinnistu
piiride muutmine ja muud linnalise elukeskkonnaga seotud tegevused (sh haljastus-, raie-, kaevetööd). Muutuste
planeerimine ja ajaloolisse keskkonda sobitamine peab toimuma koostöös Muinsuskaitseameti ja kohaliku
omavalitsusega.
5. Teete ettepaneku ühildada kaitsekorra eelnõus sätestatud teatise- või loamenetlusi ehitusseadustikus
(edaspidi EhS) või maaparandusseaduses (edaspidi MaaPS) ettenähtud teatise- või loamenetlusega,
et vähendada halduskoormust ning aja- ja ressursikulu.
Muinsuskaitseamet vastas samale Teie poolt esitatud ettepanekule kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1, kus esitatud
seisukohad vastavad ka Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu raames esitatud ettepanekule.
6. Teete ettepaneku esitada täiendavad põhjendused, miks kohaliku tasandi kaitse ei ole asjakohane
ning põhjendada, miks kohaliku omavalitsuse autonoomiasse sekkumine on käsitletud ulatuses
põhjendatud.
Muinsuskaitseamet vastas samale Teie poolt esitatud ettepanekule kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1, kus esitatud
seisukohad vastavad ka Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu raames esitatud ettepanekule. Samuti on
kaitsekorra kehtestamise kaalutlusi põhjalikud käsitletud kaitsekorra eelnõu seletuskirja punktis 3.
Kordame veelkord, et Võru muinsuskaitsealal on riikliku tähtsusega kultuuriväärtus, mistõttu on asjakohane ka ala
reguleerimine riiklikul tasandil. Riiklik kaitse on ette nähtud muinsuskaitseseaduses (MuKS) ning selle tagamine
on Muinsuskaitseametile, Kultuuriministeeriumile ja Vabariigi Valitsusele seadusega pandud kohustus. Riigikogu
määras kindlaks, et kultuuripärandi üle-riiklik kaitse määratakse muinsuskaitseseaduse alusel ning kohalik kaitse
planeerimisseaduse (PlanS) alusel. Kui on täidetud muinsuskaitseseaduse ja selle alusel kehtestatud riikliku kaitse
eeldused, siis kohustab MuKS andma ajaloo- ja kultuuripärandile riikliku kaitse. MukS ei näe ette võimalust
delegeerida selliste otsuste tegemist kohalikule omavalitsusele.
Põhiseaduse preambulis on välja toodud tahe kindlustada ja arendada riiki, mis peab tagama lisaks rahvusele ja
keelele ka kultuuri säilimise läbi aegade. Seega on kultuuripärandi säilimine põhiseaduslikult kaitstav Eesti riigi,
ühiskonna, omanike ja kõigi ühine avalik huvi. Seejuures on põhiseaduse järgi ajaloo- ja kultuuripärandi kaitse
just MuKSi ehk riigi keskvõimu ülesanne. Sellele osale tuleb luua sobilik kaitse, mille tulemusel säilib ajaloo- ja
kultuuripärand järgmistele põlvedele.
Juhime tähelepanu asjaolule, et omaniku õiguseid kaitsevad MuKSi normid on märkimisväärselt kõrgemad kui
PlanSi normid. MuKSi § 3 lg 8 järgi tuleb mälestisele ja muinsuskaitsealale suunatud riiklikes tegevustes lähtuda
avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest. Seadusega
on piiritletud riikliku kaitse eeldused, millega on lõplik otsus seotud ega saa seaduse piiridest väljuda. Kaitsekord
koostatakse avalikkusega koos ja kõiki, sh kohalikku omavalitsust kaasates. Kõigil on võimalik kaasa rääkida, sh
õiglaste omandipiirangute sisustamisel. Kaitsekorra eelnõu arutab Muinsuskaitse Nõukogu, selle sisu vaatab üle ja
vajadusel muudab Kultuuriministeerium, kes viib selle lõpuks vastuvõtmiseks Vabariigi Valitsusse. Seal on otsuse
juures nii õiguskantsler kui ka riigikontrolör, kellel on sõnaõigus ja võimalus õiglase lahenduse leidmiseks kaasa
rääkida.
PlanS § 74 lg 3 järgi võib üldplaneeringu alusel kinnisomandile seada kitsendusi. Sama seaduse § 75 lg 1 punktide
16 ja 17 alusel on valla ja linna üldplaneeringu ülesanne nii miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide
määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine kui ka kohaliku tähtsusega kultuuripärandi
säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine. Sarnane norm on §-des 124 ja 126
detailplaneeringu kohta.
Nagu näha, on kohalikul omavalitsusel PlanSi alusel palju ulatuslikumad volitused kehtestada kinnisomandile
kitsendusi kui on Vabariigi Valitsusel MuKSi alusel. Kui võrrelda koostatavaid muinsuskaitsealade kaitsekordade
eelnõusid erinevate valdade ja linnade miljööalade nõuetega, siis on viimased kohati märkimisväärselt
nõudlikumad ning sisaldavad ulatuslikumaid omandiõiguse piiranguid.
Kultuuripärandi säilimise nimel teeb Muinsuskaitseamet koostööd pidevalt ja jätkuvalt erinevate omavalitsustega
kui ka teiste riigiasutustega. Võru linna arengusuundade üle otsustab kohalik omavalitsus üldplaneeringu ja
detailplaneeringute alusel. Seda nii praegu kui ka edaspidi. Seejuures tuleb omavalitsusel arvestada, et juhul kui
planeeritaval alal paikneb muinsuskaitseala, tuleb tagada muudatuste tegemisel muinsuskaitseala väärtuste
säilimine. See kohustus tuleneb muinsuskaitseseadusest, mitte ei kaasne kaitsekorraga. Uute planeeringute
koostamisel või muude keskkonda mõjutavate ruumiliste muutuste kavandamisel tuleb kohalikel omavalitsustel
lähtuda muinsuskaitsealal väljakujunenud väärtustest ja nende hoidmise põhimõtetest (tingimused antakse
vastavalt muinsuskaitse eritingimustega, MuKS § 61). Maakasutuse sihtotstarbe muutmisel Muinsuskaitseameti
kaasamine otsustamisse tuleneb muinsuskaitseseadusest (MuKS § 52 lg 5). Amet ei takista muinsuskaitsealal maa
sihtotstarbe muutmist, kui sellega tagatakse kultuuriväärtuslike linnaehituslike struktuuride säilimine. Amet
kooskõlastab sellisel juhul sihtotstarbe muutmise taotluse. Koostatav kaitsekord ei sea täiendavaid piiranguid maa
sihtotstarbe muutmisele.
Kohaliku tasandi kaitse meetmete rakendamine võimaldab väärtustada üksikobjekte, alasid ja paiku, mille riiklik
kaitsmine pole hädavajalik. Samuti nähtub Riigikohtu praktikast, et kohaliku tasandi ja riikliku tasandi kaitse
eesmärgid ei ole ühesugused (RKHKo 30.05.2019. 3-17-563, p 9). Seega ei saa riiklikult olulise kultuuripärandi
puhul pidada selle kaitsmist läbi miljööväärtuslikuks hoonestusalaks määramise piisavaks meetmeks, kuna see ei
pruugi tagada kultuuripärandi säilimist.
Juhime tähelepanu, et kohaliku ja riikliku tasandi koostöö riikliku kultuuripärandi kaitsel ei ole välistatud.
Kohalikul omavalitsusel on jätkuvalt võimalus muinsuskaitsealal riiklik järelevalve, dokumentide ja taotluste
menetlemine Muinsuskaitseametilt üle võtta halduslepinguga (näiteks Tartu linnas on osa riiklikke muinsuskaitse
kohustusi halduslepinguga üle antud Tartu linnale ning koostöö toimib). Sellisel juhul peab kohalik omavalitsus
tagama oma koosseisus vastava pädevusega pärandispetsialisti olemasolu. Võru linnavalitsus ei ole seni
avaldanud soovi muinsuskaitseala pärandi riikliku kaitsega ise halduslepingu alusel tegelema asuda.
Muinsuskaitseseadus ei näe kaitsekorra koostamisel ülesandena ette kohalikule kaitsele üle mineku kaalumist.
Samuti ei reguleeri muinsuskaitseseadus riikliku kaitse lõpetamisel miljööalana kaitse kehtestamist.
Muinsuskaitseamet teeb pärandi hoidmisel kohalike omavalitsustega pidevat koostööd, seahulgas anname
seisukohti ja suuniseid nii riikliku kaitse alla kuuluva kui ka mitte kuuluva kultuuripärandi säilimiseks. Amet
annab ekspertteadmisi olemasolevate muinsuskaitseala hoonete ja mälestiste projekteerimistingimuste
menetlusestes muinsuskaitse eritingimustega haldusakti andmise käigus, samuti ehitusprojekti kooskõlastamisel
ning raie, reklaami ja kaevelubade kooskõlastamisel. Samuti kooskõlastame muinsuskaitse eritingimusi, mis on
ekspertteadmistena aluseks üld- ja detailplaneeringutele. Teeme koostööd omavalitsustega üld- ja
detailplaneeringute koostamisel. Siiski tuleb rõhutada, et kui ala on kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud
üldplaneeringuga miljööalaks tunnistatud, ei anna Muinsuskaitseamet iga alal paikneva üksikhoone kohta
kohalikule omavalitsusele miljööalal ekspertteadmisi ega kooskõlasta kavandatavat ehitustegevust.
Tahame rõhutada, et Võru linnavalitsuse koostöö Muinsuskaitseametiga on olnud väga tihe ja konstruktiivne.
Linnavalitsuse esindajad kuuluvad kaitsekorra koostamise töögruppi ning kaitsekorra koostamise ajal toimusid ka
mitmed kohtumised ülejäänud linnavalitsuse asjassepuutuvate ametnikega.
7. Teete ettepaneku viia kaitsekorra eelnõu suhtes läbi majanduslike ja sotsiaalsete mõjude analüüs.
Mõjude hindamisel tuleks hinnata ka hüvitamiskohustusest tulenevaid mõjusid riigile ja kohalikele
omavalitsustele ning kaaluda, kas meetmed nendest kuludest tulenevalt on proportsionaalsed
Majanduslike ja sotsiaalsete mõjude analüüsi läbiviimise ettepanekut uutes kaitsekordades on põhjalikumalt
arutatud ka Paide muinsuskaitseala kaitsekorra avalikul arutelul 13.01.2023 ja Viljandi muinsuskaitseala
kaitsekorra avalikul arutelul 25.04.2023.
HMS § 3 üks põhimõtteid on õiguste kaitse. HMS § 51 kohaselt on kaitsekord haldusaktina suunatud
avalikõiguslike suhte üksikjuhtumite reguleerimiseks ning sellega isiku õiguste või kohustuste tekitamisele -
kaitsekorra koostamine ei ole tegevuskava ega arengukava, mille rakendamisele peab kaasnema
sotsiaalmajanduslikke mõjude analüüs. Kaitsekorra seletuskirjas käsitletakse haldusakti mõju isiku õiguste
kaitsele. Muinsuskaitseamet on kaitsekorra eelnõu seletuskirjas kaalunud kaitsekorraga kaasnevate mõjude
õiguslikke ja haldusmenetluslikke aspekte, kus tuuakse välja erinevus kehtiva põhimääruse ja kaitsekorra vahel,
samuti alal kehtima hakkavad leevendused (eelnõu seletuskiri, ptk 7).
8. Teete ettepaneku näha ette kaitsekorra eelnõus muinsuskaitsealal asuvate hoonete puhul nende
omanikele hoonete kõrgemate korrashoiu- ja remondikulude hüvitamise regulatsioon, mille
konkreetne sisu ja ulatus on võimalik välja selgitada majanduslike ja sotsiaalsete mõjude analüüsiga
Muinsuskaitseamet vastas samasisulisele Teie poolt esitatud ettepanekule seoses Paide muinsuskaitseala
kaitsekorra koostamisega kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1. Kõrgemate korrashoiu- ja remondikulude
hüvitamise regulatsiooni ettepanekut on ka põhjalikumalt arutatud Paide muinsuskaitseala kaitsekorra avalikul
arutelul 13.01.2023 ja Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra avalikul arutelul 25.04.2023.
Muinsuskaitseamet on võtnud Teie ettepaneku teadmiseks, kuid muinsuskaitseala omanikele hoonete kõrgemate
korrashoiu- ja remondikulude hüvitamise regulatsiooni muutmist ei ole võimalik Võru muinsuskaitseala
kaitsekorraga lahendada.
9. Teete ettepaneku lisada kaitsekorra eelnõusse rakendussäte, mille kohaselt ei saa kinnistute
omanikelt nõuda kaitsekorra eelnõu tingimustele mittevastavate ehitustööde muutmist.
Kui te peate oma ettepanekus silmas varem kooskõlastatud või pooleliolevate tööde puhul tingimuste muutmist
kaitsekorra kehtestamisel, siis rõhutame, et Muinsuskaitseamet peab vajalikuks omanikele õiguskindluse tagamist.
Pooleliolevate tööde ajal ei muutu uus kaitsekord võrreldes praegu kehtiva põhimäärusega praegusel
muinsuskaitsealal rangemaks. Vastupidi - üldjuhul leevenevad oluliselt hoonetele kehtestatavad kitsendused Võru
muinsuskaitseala kaitsekorra kehtima hakates, võrreldes vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusega.
Tegevuste kohta, mis eeldavad Muinsuskaitseameti luba või nõusolekut, väljastab Muinsuskaitseamet haldusakti.
Haldusakt jääb kehtima ka pärast kaitsekorra kehtestamist ning sellest tulenevalt saab tegevused lõpetada vastavalt
haldusakti tingimustele. Kui kaitsekord on leebem, kui haldusaktiga antud nõuded, siis on puudutatud isikul õigus
esitada taotlus haldusakti muutmiseks HMS § 44 ja 64 alusel.
Kui töid tehakse varem kooskõlastatud ehitusprojekti ja tööde tegemise loal toodud tingimuste alusel, mis lähtuvad
muinsuskaitsealal säilinud väärtustest, kuid kaitsekord näeks ette samaväärsete tööde puhul võrreldes
põhimäärusega leevendusi, siis on põhjendatud ka nende leevenduste tegemine. Hoonete puhul, millel
projektdokumentatsioon puudub, tuleb tööde tegemisel lähtuda hetkel kehtivast regulatsioonist.
Lisame vastavad sätted selgemalt kaitsekorra eelnõusse.
J. K.
20.08.2023
Arvamus:
Kinnistu omanik ei ole nõus Vee tn 6
kinnistu muutmisega B kategooria
kaitseobjektiks ja samuti laiendatud
muinsuskaitsealaliste piirangutega antud
kinnistule.
Seisukoht ja selgitus: Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseadusele, otsustas: nõustuda ettepanekuga ja
määrata Vee tn 6 hoone C-kaitsekategooriasse.
Muinsuskaitseameti menetluskomisjon arutas Võru muinsuskaitseala eelnõu avalikul väljapanekul Vee tn 6 hoone
kaitsekategooriale esitatud arvamust 29. augustil 2023 (protokoll nr 503).
Muinsuskaitseamet on seisukohal, et Vee tn 6 endine kohvik-söökla on nõukogudeaegse hoonestuskihistuse ilmekas
näide, peegeldades 1960. aastate Soome-mõjulist karniisiarhitektuuri, kus katuse äärde kavandatud karniisist on
saanud hoone dominantseim arhitektuuriline element. Hinnates aga hoonet Võru muinsuskaitseala kaitsekorra
eelnõus sõnastatud kaitse eesmärgi ja väärtuslike kihistuste alusel, pole siiski tegemist vanalinna kohatunnetust
loova hoonega. Hoone paikneb muinsuskaitseala tuumikust eemal, rannaalal ega ole ajaloolise linnaruumiga seotud,
mistõttu ei saa seda pidada Võru vanalinna üheks oluliseks kihistuseks.
D.-A. S.
22.08.2023
Arvamus:
Vee tn 6, end kohvik-söökla Rannatare.
Kehtiv detailplaneering lubab hoone
lammutada ja selle asemele ehitada kuni 5
kordse hoone. Muinsuskaitse planeeritud
kaitsekord on vastuvõetamatu, kuna hoone
taastamine on kulukam kui uue ehitamine.
Omanikud pole nõus planeeritava
kaitsekorra märgistusega B.
Seisukoht ja selgitus: Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseadusele, otsustas: nõustuda ettepanekuga ja
määrata Vee tn 6 hoone C-kaitsekategooriasse.
Muinsuskaitseameti menetluskomisjon arutas Võru muinsuskaitseala eelnõu avalikul väljapanekul Vee tn 6 hoone
kaitsekategooriale esitatud arvamust 29. augustil 2023 (protokoll nr 503).
Muinsuskaitseamet on seisukohal, et Vee tn 6 endine kohvik-söökla on nõukogudeaegse hoonestuskihistuse ilmekas
näide, peegeldades 1960. aastate Soome-mõjulist karniisiarhitektuuri, kus katuse äärde kavandatud karniisist on
saanud hoone dominantseim arhitektuuriline element. Hinnates aga hoonet Võru muinsuskaitseala kaitsekorra
eelnõus sõnastatud kaitse eesmärgi ja väärtuslike kihistuste alusel, pole siiski tegemist vanalinna kohatunnetust
loova hoonega. Hoone paikneb muinsuskaitseala tuumikust eemal, rannaalal ega ole ajaloolise linnaruumiga seotud,
mistõttu ei saa seda pidada Võru vanalinna üheks oluliseks kihistuseks.
Kaitsemini
steerium
16.07.2024
Arvamus
Eelnõu kooskõlastusringil
Kaitseministeeriumi esitatud seisukoht:
Kaitseministeerium ei saa nõustuda Võrus
asuva Kaitseliidu hoone aadressil Karja 24
muutmisega A-kategooria kaitseobjektiks.
Oleme nõus antud hoone puhul B-
kategooria kaitseobjekti muinsuskaitselitse
piirangutega. Vastavalt julgeolekunõuete
täitmisele, ei ole võimalik tagada interjööri
säilimist. Antud hoonele on tellitud
eksperthinnang (5111/0123, 23.01.22),
mille järgi on ehitise laepiirkonnas ja
põrandas levimas hallitusseente kolooniad.
Samuti on hoonel ulatuslikud niiskus- ja
Seisukoht ja selgitus: Kultuuriministeerium palus Muinsuskaitseametil tehtud ettepanekut arutada ja anda oma
seisukoht. Muinsuskaitseamet on teinud ettepaneku määrata hoonele A-kaitsekategooria, kuna tegemist on hästi
säilinud 1860. aastatel pangaks ehitatud hoonega, mille interjööris on hulgaliselt kultuuriväärtuslikke detaile
(tellisparkett, siseuksed, peegelvõlvid, võlvlaed, keldriruumides pangaaegsed seifid jms). Selleks, et
Muinsuskaitseamet saaks edaspidi kaasa rääkida selles, kuidas vajalike muudatuste tegemisel oleks võimalik
säilitada interjööri kultuuriväärtuslikud detailid, on oluline, et hoonele oleks määratud A-kaitsekategooria.
23.08.2024 kohtusid Kaitseministeeriumi, Kaitseliidu, Muinsuskaitseameti ja Kultuuriministeeriumi esindajad, et
tehtud ettepanekut arutada. Osapooled selgitasid oma seisukohti. Kaitseliidu ja Kaitseministeeriumi esindajad
selgitasid, et hoonele A-kaitsekategooria andmine tekitab neile täiendavaid piiranguid, mille tulemusel ei pruugi neil
olla võimalik täita riigikaitselisele ehitisele esitatavaid nõudeid ja seega ei pruugi neil olla võimalik selles hoones
oma tegevust jätkata. Samuti ei ole neil hoone korrastamiseks vajalikeks ehitustöödeks rahalisi vahendeid. Ühel
korral on Muinsuskaitseametilt küsitud toetust katusetöödeks, kuid taotlust ei rahuldatud. Muinsuskaitseameti ja
Kultuuriministeeriumi esindajad selgitasid, et A-kaitsekategooria tähendab, et Muinsuskaitseamet soovib interjööris
soolakahjustused. Juhime tähelepanu, et
endine majandushoone/kõrvalhoone on
kinnistult lammutatud.
tehtavate ehitustööde puhul väärtuslike interjööridetailide ja tarindite säilitamisel kaasa rääkida, kuid see ei tähenda,
et interjööris ei oleks lubatud teha muudatusi. Väärtuslikud detailid määratakse kindlaks muinsuskaitse
eritingimustes ja nende koostamise käigus saab Kaitseliit oma arvamuse anda. Samuti rõhutasid Muinsuskaitseameti
esindajad, et julgeolekunõuete täitmine on osutunud võimalikuks erinevatel Kaitseliidule kuuluvatel
kultuurimälestistel ja muinsuskaitsealade hoonetel. Kindlasti on võimalik leida ka sellele hoonele sobivad
lahendused. Muinsuskaitseamet on avatud koostööle ja lahendustele Karja 24 hoone omanikuga, et need lahendused
leida. Mõlemad osapooled on huvitatud sellest, et Kaitseliit saaks hoonekompleksis oma tegevust jätkata. Kuna
hoone vastab A-kaitsekategooria tunnustele, ei saa Kultuuriministeerium teha ettepanekut hoone B-
kaitsekategooriasse määramiseks ja jätab seega hoone kaitsekategooria kaitsekorra eelnõus muutmata.
Lammutatud kõrvalhoone osas kaitsekorra Lisa 2 korrigeeritakse.
EELNÕU
KORRALDUS
Võru muinsuskaitseala kaitsekord
Korraldus kehtestatakse muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 ja § 19 lõike 3 alusel ning kooskõlas
sama seaduse § 91 lõikega 1.
I osa
Muinsuskaitseala nimetus ja piir
1. Võru muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) on võetud riikliku kaitse alla eesmärgiga
kaitsta ja säilitada Võru linna ajaloolist linnatuumikut, sest see kultuuriväärtusega maa-ala
esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa.
2. Muinsuskaitseala hõlmab 18. sajandi lõpul rajatud ja järgneva 150 aasta jooksul välja
kujunenud Võru ajaloolist linnatuumikut ning selle alal asuvat arheoloogilist kultuurkihti, mis
annab tunnistust muinas- ja keskaegsest inimasustusest.
3. Muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piir on esitatud korralduse lisas 1.
II osa
Muinsuskaitseala kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise põhimõtted
4. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk on Võru ajaloolise linnatuumiku, seda kujundavate
iseloomulike ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste säilitamine ja esiletoomine, hoonete
kasutuses hoidmine ja linnaruumi kestlik areng ning alal asuva muinas- ja keskaegsest
inimasustusest tunnistust andva arheoloogilise kultuurkihi säilitamine.
5. Muinsuskaitseala kaitse ja säilimise korraldusele kohaldatakse muinsuskaitseseadust koos
siin korralduses sätestatuga.
6. Muinsuskaitseala kaitse eesmärgiga seotud väärtused on:
1) mitmekesine, inimmõõtmeline ning kultuurimälu hoidev elu-, töö-, äri-, õppe- ja
puhkekeskkond, milles on võimalik tunnetada linna ajalugu selle erinevate kihistuste kaudu;
2) 18. sajandi lõpust tänapäevani kujunenud ja säilinud linnaehituslik tervik, sealhulgas hooned
ja rajatised (edaspidi ehitised), tänavavõrk, kinnistute ja hoonestusstruktuur, ehitusjoon,
väljakud, hoovid ja aiad (edaspidi õuemaa), pargid ja teised väärtuslikud ajaloolised
haljasalad1 ning muud ajaloolised linnaruumi elemendid;
1 Näidatud korralduse lisas 4.
3) arheoloogiline kultuurkiht, mis annab tunnistust muinas- ja keskaegsest inimasustusest;
4) muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated2, muinsuskaitsealal avanevad sisevaated ja
kultuuriväärtuslike ehitiste vaadeldavus.
7. 18. sajandi lõpust tänapäevani kujunenud ja säilinud linnaehitusliku terviku ning sellele
eelnevate inimtegevuse jälgede tänapäevani säilinud ja ajas edasi arenenud väärtuslikumad
kihistused on:
1) linna rajamisaegse kuju säilitanud regulaarne tänavavõrk koos ajaloolise ehitusjoone ning
kinnistute ja hoonestusstruktuuriga;
2) 18.‒20. sajandist pärit hoonestus;
3) kultuuriväärtuslikud interjöörid ja nende osad;
4) linnaruumi kujundavad elemendid, sealhulgas monumendid, kaevud, väikevormid, ning
tüüpilised kinnistupiirded, sealhulgas plank- ja lippaiad;
5) Tamula järve ja Koreli oja poole langeva maastiku, regulaarse tänavavõrgu ja
traditsioonilise linnalise haljastuse koosmõjul tekkinud keskkond, sealhulgas ajalooline
Katariina allee, Kreutzwaldi park, Juudi park ning teised väärtuslikud ajaloolised haljasalad3
ja traditsiooniliselt haljastatud õuemaa;
6) linna rajamisele eelnev arheoloogiline kultuurkiht ning selles leiduvad
ehituskonstruktsioonid, -detailid ja muud elemendid.
8. Kavandatavad tööd ja tegevused peavad olema kooskõlas muinsuskaitseseaduse §-s 3
sätestatud ning järgmiste muinsuskaitseala väärtuste säilitamise põhimõtetega:
1) muinsuskaitseala väärtusi säilitatakse, uuendused lähtuvad kestlikust arengust ja need
sobitatakse kokku kultuuriväärtusliku keskkonnaga, toetades muinsuskaitseala eesmärke ja
parandades elukeskkonna kvaliteeti;
2) muinsuskaitseala mitmekesist kasutust hoitakse ja soodustatakse ajalooliselt avalikus
kasutuses olnud hoonete ja kinnistute jätkuva avaliku kasutamisega;
3) uue hoone ehitamisele eelistatakse kultuuriväärtuslike hoonete kasutust;
4) hoone ja linnaruumi ehituslike muudatustega parandatakse hoonete energiatõhusust ja
suurendatakse ligipääsetavust kultuuripärandile viisil, mis ei kahjusta muinsuskaitseala ega
seal asuvate hoonete kultuuriväärtust;
5) kultuuriväärtuslikke ehk A- ja B-kaitsekategooria hooneid4 säilitatakse ja hooldatakse; A-
ja B-kaitsekategooria hoone konserveerimisel, restaureerimisel, ehitamisel ja ilme muutmisel
säilitatakse ja vajaduse korral taastatakse selle arhitektuurilaad, ehitus- ja viimistlusmaterjalid
ning arhitektuuridetailid;
6) uusi hooneid rajatakse üldjuhul aladele, kus ajalooliselt on olnud hoonestus, ning seejuures
arvestatakse ala taashoonestamisel ümbritseva linnaruumi ja kaitsekorra eesmärkide ning
väärtustega; aladel, kus varem on olnud hoonestus, on soovitav ala jätkuv hoonestamine,
arvestades ümbritseva linnaruumi ja hea ruumiloome põhimõtteid;
7) uue ehitise püstitamisel ja suuremahulise juurdeehitise ehitamisel eelistatakse tänapäevase
arhitektuurikeelega, ümbritsevat keskkonda arvestavat lahendust, eesmärgiga rikastada
mitmekihilist ajaloolist keskkonda kvaliteetse arhitektuuriga;
2 Näidatud korralduse lisas 1. 3 Näidatud korralduse lisas 4. 4 Näidatud korralduse lisas 2.
8) uue ehitise või suuremahulise juurdeehitise kavandamisel linnaruumiliselt olulisele kohale
on soovitatav korraldada arhitektuurivõistlus;
9) kinnistu piire muutes lähtutakse kinnistu ajaloolisest väärtusest muinsuskaitseala kontekstis,
sealhulgas kinnistu ja sellel asuva hoonestuse ajalisest seotusest ja järjepidevusest ning parimast
võimalikust hooldamisest ja teenindamisest;
10) avalik ruum (tänavad, platsid, avalikud haljasalad jms) kavandatakse kultuuriväärtust
arvestava ja inimsõbralikuna, avalikus ruumis säilitatakse ja võimaluse korral taastatakse
ajalooline linnaehituslik struktuur, ajastuomased arhitektuuritavad (tänavapinna kõrgus ja
liigendused, ajaloolised sillutised) ja linnaruumi kujunduselemendid (skulptuurid, kaevud,
kinnistute piiramine aedadega jms);
11) säilitatakse ajaloolised väärtuslikud haljasalad5, sealhulgas haljastatud õuemaa; võimaluse
korral taastatakse ridaistutuse hävinud osad;
12) mulla- ja kaevetööde tegemisel ning pinnase teisaldamisel ja juurdeveol lähtutakse
arheoloogiapärandi kaitseks minimaalse sekkumise põhimõttest;
13) arheoloogilises kultuurkihis asuvate väärtuslike ajalooliste ehituskonstruktsioonide puhul
eelistatakse nende konserveerimist ja eksponeerimist tagasimatmisele ja markeerimisele;
14) säilitatakse vaated piki muinsuskaitseala tänavaid ja kultuuriväärtuslikele ehitistele ning
ajaloolisele linnaruumile.
III osa
Muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid
9. Muinsuskaitseala hooned, välja arvatud kultuurimälestiseks tunnistatud hooned, jagatakse
A-, B- ja C-kaitsekategooriasse. Hoone kaitsekategooria on määratud korralduse lisas 2.
10. A-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille juures säilitatakse hoone
autentsus nii eksterjööris kui ka interjööris.
11. B-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik või silmapaistva mõjuga hoone, mille puhul
säilitatakse hoone autentsus eksterjööris.
12. C-kaitsekategooria hoone on muu hoone, mille autentsena säilitamist ei nõuta.
13. Kui ehitise mälestiseks olemine lõpetatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse seda
kuni kaitsekategooria määramiseni A-kaitsekategooria hoonena.
14. Kui olemasolev hoone ei ole märgitud korralduse lisas 2, käsitletakse seda kuni
kaitsekategooria määramiseni B-kaitsekategooria hoonena.
15. Kui hoone ehitatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse seda kuni kaitsekategooria
määramiseni C-kaitsekategooria hoonena.
5 Näidatud korralduse lisas 4.
IV osa
Muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded
16. Muinsuskaitsealal asuva A-kaitsekategooria hoone puhul säilitatakse kultuuriväärtuslikud
interjööridetailid (siseuksed, sisetrepid, piirdeliistud, ahjud jms) ja siseviimistluskihid
(põrandalauad, parketid, maalingud, stukkdekoor jms), väärtuslikud sisetarindid (vahelaed,
siseseinad, mantelkorstnad jms) ning üldjuhul ajalooline ruumiplaneering.
17. Muinsuskaitsealal asuva A- ja B-kaitsekategooria hoone puhul kehtivad tööde tegemisel
järgmised nõuded:
1) ajaloolised piirdetarindid, proportsioonid, välisviimistlus ja kultuuriväärtuslikud detailid
säilitatakse võimalikult algupärastena ning tagatakse olemasolevate kandekonstruktsioonide
püsivus;
2) hooneosade ja ehitusdetailide taastamisel lähtutakse dokumenteeritud väärtuslikest
kihistustest ja käsitletakse hoonet kui tervikut;
3) kasutatakse hoonetüübile ja selle ehitusajale iseloomulikke ehitus- ja viimistlusmaterjale
ning võimaluse korral traditsioonilisi töövõtteid ja tehnoloogiaid; traditsioonilisi ehitus- ja
viimistlusmaterjale jäljendavate materjalide (nt plast- või komposiitlaudis, plastaknad,
kivikatust või valtsplekki imiteeriv katuseplekk, õhekrohv) kasutamine ei ole lubatud; hoone
ehitusajale ebatüüpilisi materjale võib kasutada ainult ajutise konserveeriva lahendusena (nt
katusekattena, rullmaterjal, eterniit);
4) välispiirdeid võib soojustada vaid juhul, kui sellega ei hävitata ega kaeta kinni väärtuslikku
välisviimistlust ega väärtuslikke detaile ning säilivad hoone ja selle osade proportsioonid;
5) säilitatakse hoone ehitusaegsed või hilisemad hoone arhitektuurse ilmega sobivad avatäited
(aknad, uksed, luugid jms), välja arvatud juhul, kui see pole võimalik nende väga halva
seisukorra tõttu; välimiste avatäidete asendamist loetakse hoone ilme muutmiseks ja nende
asendamisel lähtutakse üldjuhul algupärastest;
6) maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu,
proportsioone, materjalikasutust ja arhitektuurset ilmet;
7) ventilatsiooni ja küttesüsteemide ehitamisel eelistatakse olemasolevaid korstnaid ja
läbiviike; kui see ei ole võimalik, ehitatakse uued korstnad ajalooliste eeskujul;
8) elektri- või muu seade, sealhulgas õhksoojuspumba ja ventilatsiooniseadme hooneväline
osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel, elektrikapp, postalajaam jms
paigaldatakse vähese vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone
ega viimistlust;
9) tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja paigutatakse hoonega ja ajaloolisse keskkonda
kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei kahjusta hoonet ega varja väärtuslikke
fassaadidetaile, ei tekita valgushäiringut ega domineeri linnaruumis;
10) pööningukorruse valgustus tagatakse võimaluse korral Võru ajaloolisele linnatuumikule
omaste poolkaarekujuliste uukidega; katuseaknaid võib paigaldada vähese vaadeldavusega
kohta, eelistatult hoovipoolsele küljele, juhul, kui need ei kahjusta hoone kultuuriväärtuslikku
ilmet ega ajaloolist tänavamiljööd, on katusega samas tasapinnas ning paigutatud hoone üldise
arhitektuurse tervikuga sobivalt ja hoone fassaadi rütmiga arvestavalt.
18. Muinsuskaitsealal asuva C-kaitsekategooria hoone puhul kehtivad tööde tegemisel
järgmised nõuded:
1) hoone ilme muutmisel, sh välimiste avatäidete (uste ja akende) vahetamisel ning
välisviimistluse materjalide ja värvilahenduse valikul lähtutakse sobivusest lähiümbruse
hoonestusega ning seatakse eesmärgiks hoone terviklik välisilme;
2) kasutatakse ajaloolisse keskkonda sobivaid välisviimistlusmaterjale; traditsioonilisi
materjale jäljendavaid materjale ei kasutata;
3) välispiirete soojustamisel säilitatakse hoone proportsioonid;
4) maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu,
proportsioone, materjalikasutust ja arhitektuurset ilmet;
5) elektri- või muu seade, sealhulgas õhksoojuspumba ja ventilatsiooniseadme hooneväline
osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel, elektrikapp, postalajaam jms,
paigaldatakse vähese vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone
ega viimistlust;
6) tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja lahendatakse hoonega ja ajaloolisse keskkonda
kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei kahjusta hoonet, ei tekita valgushäiringut
ega domineeri linnaruumis.
19. Muinsuskaitsealale uue ehitise püstitamisel kehtivad järgmised nõuded:
1) lähtutakse lähiümbruse väljakujunenud ehitusjoonest, ajaloolisest hoonestusstruktuurist ja -
tihedusest, kultuuriväärtuslike hoonete mahtudest (eelkõige II maailmasõja eelsete hoonete
asukohast kinnistul, suurusest, kujust ja kõrgusest), liigendusest, materjalikasutusest,
välisviimistlusest ja katusemaastikust;
2) välisviimistluses kasutatakse traditsioonilisi ja keskkonda sobivaid materjale;
traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata;
3) alla 20 ruutmeetrise ehitusaluse pindala ja alla 5 meetri kõrguse ehitise
(edaspidi väikeehitis), sealhulgas teisaldatava ja ajutise ehitise puhul ei kohaldata alapunktides
1 ja 2 seatud nõudeid: sellised ehitised kavandatakse ajaloolisse keskkonda sobivalt ja viisil,
mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse ega kahjusta olulisi vaateid;
4) ajaloolises keskkonnas ebatüüpiline väikeehitis (prügimaja, alajaam, autovarjualune jms)
paigutatakse eelistatult asukohta, kus see ei ole avalikus ruumis nähtav või on varjestatud,
kahjustamata olemasolevate kultuuriväärtuslike hoonete konstruktsioone, viimistlust ja
vaadeldavust ning arvestab õuemaa eripäraga;
5) väärtuslikele ajaloolistele haljasaladele6 uusi ehitisi ei püstitata; välja arvatud juhul, kui
laiendatakse olemasoleva hoone maapealset osa sobivas mahus ja kujunduses või püstitatakse
avaliku kasutusega väikeehitis või puhkerajatis (spordi- ja mänguväljakud, tualetid, kioskid,
paviljonid jms).
20. Kinnistu (maaüksuse) piiride muutmisele kehtivad järgmised nõuded:
1) muutmata või vähesel määral muutunud II maailmasõja eelsed kinnistupiirid üldjuhul
säilitatakse;
2) alapunktis 1 nimetamata kinnistupiiride muutmisel lähtutakse kinnistu ajaloolisest
väärtusest ja järgitakse kvartalisisest kinnistustruktuuri (suurust ja kuju) ning määratakse
kinnistule lihtne ja selge kuju, mis võimaldab ehitist (sh kõrvalkinnistul asuvat) hooldada ja
teenindada.
6 Näidatud korralduse lisas 4.
21. Muinsuskaitseala linnakujunduselementide, tänavate, õuemaa ja haljastuse puhul kehtivad
järgmised nõuded:
1) väärtuslikud piirdeaiad, -müürid, -postid, väravad, kaevud jms säilitatakse, vajaduse korral
taastatakse;
2) uute piirdeaedade, -postide, väravate jms kavandamisel lähtutakse lähiümbruses
väljakujunenud tavast (materjal, kõrgus, paiknemine tänavajoone suhtes jms) ja sobivusest
kinnistu hoonestuse arhitektuuriga; võimaluse korral taastatakse dokumenteeritud ajalooline
lahendus; tõkkepuid ei paigaldata;
3) ajalooline kivisillutis (kiviplaadid, munakivid) jm väärtuslik katend säilitatakse või
taaskasutatakse ehitusprojektiga hõlmatud ala sees; põhjendatud erandjuhul võib neid kasutada
ka mujal samal kinnistul või muinsuskaitsealal;
4) uue katendi rajamisel või vana restaureerimisel lähtutakse kvaliteetse ligipääsetava
linnaruumi põhimõttest ja ajaloolisest lahendusest (näiteks tänavatel kasutatakse sillutisplaate
või -kive, hoovides ja aedades eelistatult looduslikke sillutiskive, -plaate või kivisõelmeid);
sillutise kavandamisel lähtutakse piirkonnale iseloomulikust hoonestuse, haljastuse ja
sillutatud ala vahekorrast ning välditakse õuemaa ulatuslikku sillutamist;
5) tagatakse sademevee ehitistest eemale juhtimine: selleks säilitatakse või rajatakse vajalikud
pinnasekalded;
6) tänava rekonstrueerimisel säilitatakse või taastatakse kultuuriväärtuslike ehitiste
proportsioonid, vajaduse korral tänavapinda madalamale viies; välditakse pinnasevee
imbumist hoonetesse ning sademevee juhtimist kinnistutele;
7) ajaloolised linnakujunduse elemendid ja väikevormid (monumendid, skulptuurid,
tänavapostid, kaevud, pingid jms) säilitatakse või võimaluse korral taastatakse nende algses
asukohas, põhjendatud juhul taaskasutatakse mujal linnaruumis;
8) uued linnakujunduse elemendid (monumendid, skulptuurid, linnamööbel, tegevuskoha
tähised, info- ja reklaamikandjad, hooajalised kohvikuterrassid, päikesevarjud, müügikohad,
tänavapostid jms) ja liikluskorraldusvahendid kavandatakse ümbritsevat keskkonda
arvestavalt ning paigaldatakse viisil, mis ei kahjusta kultuuriväärtuslikke hooneid,
arheoloogilist kultuurkihti ega kõrghaljastust;
9) tänavaid hooldatakse viisil, mis ei kahjusta külgnevat hoonestust ega kõrghaljastust;
10) ajaloolised avalikud pargid ja haljasalad,7 nende struktuur, planeering, vaated, väärtuslik
haljastus ja ajaloolised väikevormid säilitatakse võimalikult algupäraselt ja vajaduse korral
taastatakse; rekonstrueerimisel lähtutakse haljasalast kui tervikust, arvestades muutustega
linnaruumis (hilisem väärtuslik haljastus, ehitised jms); ridaistutused taastatakse terviklike
lõikudena, mitte ei istutata üksikuid puid sinna vahele;
11) haljastuse taastamisel ja rajamisel nii avalikus ruumis kui ka õuemaal lähtutakse
ajastuomasest haljastusviisist ja kasutatakse peamiselt traditsioonilisi liike (pärn, kask,
viljapuud, sirelid, ebajasmiinid jms), välditakse üheliigiliste elupuuhekkide rajamist
tänavajoonele ja mujale avaliku ruumi piirile;
12) puude raiumisel nähakse üldjuhul ette asendusistutus samal kinnistul või sobivas kohas
muinsuskaitsealal; puittaimestikku võib raiuda taimede kuivamisel või ohtlikuks muutumisel
ning oluliste vaadete avamiseks ja isetekkeliste puude likvideerimiseks;
13) ehitus- ja kaevetöödel, pinnase teisaldamisel ja juurdeveol väärtuslikku haljastust,
sealhulgas puude juuri ei kahjustata.
7 Näidatud korralduse lisas 4.
22. Muinsuskaitsealal on kaks arheoloogilise kultuurkihiga ala. Ala 1 moodustavad Tamula
järve ajalooline ja tänapäevane kaldaala ja muinsuskaitseala läbinud Kirumpää-Vastseliina tee
lähiümbrus. Ala 2 moodustab muinsuskaitseala põhjanurgas olev maa-ala, mille lähistelt on
leitud kiviaegseid leide.8
23. Muinsuskaitsealal asuva arheoloogiapärandi kaitseks kehtivad järgmised nõuded:
1) enne kui arheoloogilise kultuurkihiga aladel kehtestatakse detailplaneering või antakse
projekteerimistingimused või ehitusluba, millega kaasnevad kaeve- ja muud pinnase
teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, selgitatakse välja ja võetakse arvesse väärtuslikud
ehituskonstruktsioonid ja -detailid ning muud arheoloogilise kultuurkihi elemendid;
2) kui arheoloogilise kultuurkihiga aladel plaanitavad tööd võivad ohustada arheoloogilist
kultuurkihti või selles olevate struktuuride või elementide säilimist kavandatavatest töödest
sügavamal, selgitatakse uuringu käigus välja arheoloogilise kultuurkihi stratigraafia, vajaduse
korral kuni loodusliku pinnaseni;
3) väärtuslikud ajaloolised ehituskonstruktsioonid ja -detailid säilitatakse.
V osa
Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ja selle tagamise nõuded
24. Muinsuskaitsealale lisandub vaatesektoreid hõlmav kaitsevöönd, mis on esitatud korralduse
lisas 1.
25. Kaitsevööndi eesmärk on tagada muinsuskaitseala vaadeldavus väljastpoolt
muinsuskaitseala piire; vaateid ehitistega (müratõkkesein jms) sulgeda ei lubata; vältida tuleb
visuaalsete tõkete (sh kõrghaljastuse) rajamist muinsuskaitseala ette. Muinsuskaitsealale
avanevad olulised vaated on järgmised:
1) vaade 1 avaneb loode suunast piki Tallinna maanteed Katariina kirikule ja Jüri tänavale;
2) vaade 2 avaneb põhja-kirde suunast Tartu tänavalt üle Koreli oja Katariina ja Jekateriina
kirikule ja linna ajaloolisele hoonestusele;
3) vaade 3 avaneb kirde suunast Koreli oja pargist üle Koreli oja Liiva ja Uue tänava ajaloolisele
hoonestusele ja hoovimaastikule.
VI osa
Leevendused tööde tegemise loakohustusest ja teavitamise kohustusest
muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis
26. Muinsuskaitsealal ei nõuta muinsuskaitse eritingimusi ehitusprojekti koostamiseks ega
tööde tegemise luba järgmistel juhtudel:
1) olemasoleva C-kaitsekategooria hoone konserveerimiseks, restaureerimiseks ja ehitamiseks;
2) kõrghaljastuse rajamiseks, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud
töödeks õuemaal väljaspool arheoloogilise kultuurkihiga ala9;
8 Näidatud korralduse lisas 3. 9 Näidatud korralduse lisas 3.
3) raietöödeks ja hooajalise ehitise püstitamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on
kooskõlastanud raieloa ja hooajalise ehitise püstitamise loa Muinsuskaitseametiga;
4) tegevuskoha tähise, info- või reklaamikandja paigaldamiseks, juhul kui kohaliku
omavalitsuse üksus on lahenduse Muinsuskaitseametiga kooskõlastanud.
27. Muinsuskaitseala kaitsevööndis ei nõuta:
1) Muinsuskaitseametiga olemasoleva ehitise ümberehitamise ja välisilme muutmise
kooskõlastamist, välja arvatud maapealse osa laiendamisel;
2) Muinsuskaitseameti teavitamist sellise ehitise ehitamisest, mille jaoks ei ole ehitusseadustiku
kohaselt vaja ehitusluba ega ehitusteatist;
3) ehitise lammutamise kooskõlastamist Muinsuskaitseametiga.
VII osa
Muinsuskaitsealal paiknevate kinnismälestiste kaitsevööndid
28. Mälestise kaitsevööndi võib määrata maa-alalisele kinnismälestisele.
VIII osa
Lõppsätted
29. Tööde tegemise loa, mis on antud enne käeoleva korralduse jõustumist, menetluse võib
uuendada, kui korraldus näeb ette samaväärsete tööde korral leevendusi võrreldes Vabariigi
Valitsuse 16. veebruari 2006. aasta määruses nr 47 „Võru vanalinna muinsuskaitseala
põhimäärus“ sätestatuga.
30. Korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
31. Vabariigi Valitsuse 16. veebruari 2006. aasta määruse nr 47 „Võru vanalinna
muinsuskaitseala põhimäärus“ kehtivus lõpeb punktis 30 sätestatud korralduse jõustumisel.
Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30
päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.
Kaitsekorra põhjendused ja selgitused on esitatud seletuskirjas, mis on kättesaadav
Muinsuskaitseameti veebilehel ja Muinsuskaitseametis.
Kristen Michal
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa 1. Muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piirid
Lisa 2. Hoonete kaitsekategooriad ja mälestised
Lisa 3. Arheoloogilise kultuurkihiga alad
Lisa 4. Väärtuslikud ajaloolised haljasalad
1
Vabariigi Valitsuse korralduse
„Võru muinsuskaitseala kaitsekord“
seletuskiri
Sisukord
1. Sissejuhatus ................................................................................................................................. 2
2. Võru muinsuskaitseala vastavus riikliku kaitse eeldusele ja riikliku kaitse põhjendus ............... 3
2.1 Vastavus riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele ................................................................. 6
2.2 Vastavus muinsuskaitseala kriteeriumitele ........................................................................... 7
3. Kaitsekorra kehtestamise kaalutlused .......................................................................................... 9
4. Korralduse sisu .......................................................................................................................... 14
5. Kaitsekorra menetluse kirjeldus ................................................................................................ 50
6. Korralduse vastavus Euroopa Liidu õigusele ............................................................................ 52
7. Korralduse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused ........................................................... 52
8. Korralduse jõustumine .............................................................................................................. 53
9. Vaidlustamine ............................................................................................................................ 54
10. Korralduse kooskõlastamine ..................................................................................................... 54
2
1. Sissejuhatus
Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 19 lg 3 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus tunnistada
ala muinsuskaitsealaks ja kehtestada ala kaitsekord.
Võru muinsuskaitseala asub Võru maakonnas Võru linnas. Võru ajalooline linnatuumik võeti
esmakordselt riikliku kaitse alla 1973. aastal Eesti NSV Ministrite Nõukogu 27. veebruari
määrusega nr 91. Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 1995. a. määrusega nr. 126 (RT I 1995, 37,
472) kinnitati Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus. Seda uuendati 2006. aasta
Vabariigi Valitsuse määrusega 16.02.2006 nr 47 (RT I 2006, 10, 68).
„Võru muinsuskaitseala kaitsekord“ korraldusega kehtestatakse kaitsealale uus kaitsekord
lähtuvalt 1. mail 2019. a jõustunud MuKS-ist. MuKS § 91 lg 1 alusel kehtib enne MuKS-i
jõustumist kehtestatud muinsuskaitseala põhimäärus ajani, kuni Vabariigi Valitsus tunnistab
selle kehtetuks või kuni kehtestatakse muinsuskaitseala kaitsekord MuKS-is sätestatud alusel
ja korras. Kaitsekorra kehtestamisel muutub MuKS-i § 91 lg 1 kohaselt Võru vanalinna
muinsuskaitseala põhimäärus kehtetuks.
Korraldusega kehtestatakse muinsuskaitseala kaitsekord, millega määratakse kaitseala nimetus,
kaitse eesmärk ja muinsuskaitseala ning selle kaitsevööndi piir, samuti muinsuskaitsealal
asuvate hoonete väärtusklassid ja muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud
nõuded. Võrreldes seni kehtinud nõuetega sätestab kaitsekord muinsuskaitseala kaitse eesmärgi
tagamiseks täpsemad ja selgemad nõuded ning ulatuses, mis on vajalikud eesmärgi
saavutamiseks.
Kaitsekorras kasutatavaid mõisteid hooldamine, remontimine, ilme muutmine, konserveerimine
ja restaureerimine kasutatakse neile MuKS §-s 7 omistatud tähenduses. Mõisteid
ümberehitamine ja ehitamine kasutatakse ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §-s 4 antud
tähenduses. Kinnistuna käsitletakse maatükki/maaüksust, mis on vajalik ehitise teenindamiseks
ja määratud kinnistusregistris. Kui mõisteid on sisustatud erinevalt või vastuoluliselt, lähtutakse
MuKS-ist kui EhS-i ja maaparandusseaduse eriseadusest. Korralduse teksti ja lisade (kaartide)
vastuolu korral lähtutakse korralduse tekstist.
Korralduse ja seletuskirja on koostanud Muinsuskaitseameti Võrumaa nõunik ja kaitsekorra
koostamise töörühma juht Tiina Pettai ([email protected]; tel 53068625),
Põlvamaa nõunik Anu Lepp ([email protected]; tel 58669436). Korralduse
valmimisele töötas kaasa Muinsuskaitseameti peadirektori 12.09.2022 käskkirjaga nr 1.1-5/43-
A moodustatud Võru kaitsekorra töörühm koosseisus: Raul Tohv (Võru Linnavalitsus,
abilinnapea), Diana Vene (Võru Linnavalitsus, peaarhitekt), Epp Needo (töörühma kutsutud
ekspert, ehitusajaloolane, AS Kurmik), Mirja Ots (töörühma kutsutud ekspert, arheoloog, Vana-
Võromaa Kultuurikoja peavarahoidja). 2011. aastal Aigar Needo koostatud Võru vanalinna
muinsuskaitseala inventeerimise ankeetidest hoonete andmete sisestamisega tegeles Jette Paat.
Lisaks on kaitsekorra, seletuskirja ja lisade koostamisse kaasatud Muinsuskaitseameti
teenistujad ehituspärandi, arheoloogiapärandi, pärandihalduse ja õigusosakonnast. Avatud
menetluse korraldamisse on kaasatud kommunikatsiooni osakonna teenistujad. Kaitsekorra
koostamise protsessi on oluliselt panustanud Võru Linnavalitsus.
3
Kultuuriministeeriumist on kaitsekorra ja seletuskirja koostamisele kaasa aidanud
muinsuskaitsenõunik Reesi Sild ([email protected]; tel 6282381) ning õigus- ja haldusosakonna
õigusnõunik Helen Kranich (teenistusest lahkunud). Korraldus toimetati keeleliselt Luisa
tõlkebüroos.
2. Võru muinsuskaitseala vastavus riikliku kaitse eeldusele ja riikliku kaitse
põhjendus
MuKS § 9 lg 1 kohaselt on muinsuskaitseala riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega maa-
ala, ajalooline asula või selle osa või inimese ja looduse koosmõjul väljakujunenud
kultuurmaastik.
Võru linna kui haldusüksuse tervikus hõlmab muinsuskaitseala kõrge kultuuriväärtusega
ajaloolist linnatuumikut, kus on olnud inimasustus juba muinas- ja keskajal, kuid mille linnaline
areng sai alguse 18. sajandi lõpus. Võru kreisilinn asutati 1784. aastal Katariina II korraldusel
Tamula järve kaldale Võru mõisa maadele. Mõisa nimi, mis tulenes tõenäoliselt Veere (ehk
praeguse Koreli) oja nimest, jäeti nii linna kui ka uue, loodud kreisi nimetuseks. Linna
suuruseks määrati 307 hektarit. Võru linna looduslik asend (linnasüda on piiratud kolmest
küljest veekoguga, neljandast sooga) soodustas korrapärase planeeringu rakendamist ja säilitas
kompaktse linnasüdame aastakümneteks. Linna kiirest arenemisest hoolimata ajaloolist
linnatänavate ja kinnistute struktuuri ei muudetud, küll aga alustati 19. sajandi alguses vanade
hoonete lammutamist, et asendada need uutega, seda ennekõike linna keskväljaku ümbruses.
Järgmine suurem hoonestuse muutus toimus pärast II maailmasõda sõjategevusest põhjustatud
põlengute järgselt. Nõukogude võimu ajal, toetudes tollasele generaalplaanile, lammutati
hulgaliselt ajaloolisi puithooneid eesmärgiga rajada kortermaju ning ühiskondlike hooneid (nt
kultuurimaja Kannel, Võru spordikool-muuseum). Samasugused muutused toimusid enamikes
Eesti linnades ja kultuuriväärtusliku hoonestuse kadumine andis tõuke muinsuskaitsealade
loomisele.
MuKS § 9 lg 2 kohaselt võib muinsuskaitseala koosneda ühest või mitmest perioodist pärit
hoonetest ja rajatistest koos arheoloogilise kultuurkihi, loodusobjektide, tänavatevõrgu, teede,
kõlvikute ning hoonestus- ja kinnistute struktuuriga. Võru koosneb mitmest perioodist pärit
hoonetest ja rajatistest (edaspidi ehitised) ning linna rajamise eelsesse aega kuuluvast
arheoloogilisest kultuurikihist. Hästi on säilinud suures osas juba 18. sajandi lõpul linna
rajamise ajal paika pandud ajalooline tänavavõrk, hoonestus- ja krundistruktuur. Kaitsekorra
koostamisel on lähtutud linna rajamisest kuni II maailmasõjani arenenud tänavavõrgust,
kinnistupiiridest, hoonestusstruktuurist ja haljastusest.
MuKS § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eeldus, et kultuuriväärtusega asi või
maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik,
ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb
rahvusvahelisest lepingust.
4
Muinsuskaitsealade kui ajalooliste linnamaastike kaitse lähtub ja seostub järgmiste
rahvusvaheliste konventsioonidega, millega Eesti riik on ühinenud:
1. Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon1 (jõustus Eesti suhtes
27.01.1995) käsitleb kogu kultuuripärandit – mälestisi, nende kogumeid ja
vaatamisväärseid paikkondi, sh ajaloolisi linnamaastikke2 ning rõhutab, et kohustus
kindlustada riigi territooriumil asuva kultuuri- ja looduspärandi väljaselgitamine, kaitse,
säilitamine, populariseerimine ja edasiandmine tulevastele põlvedele lasub eelkõige
osalisriigil.
2. Arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioon3 (jõustus Eesti suhtes 29.10.1996)
keskendub arheoloogiapärandile, mis on inimkonna ajaloo tundmise seisukohalt
määrava tähtsusega, kuid samas tõsises ohus ohtrate planeerimiskavade, loomulike
riskide, salajaste ja mitteteaduslike kaevamiste ning avalikkuse ebapiisava teavitamise
tõttu. Leitakse, et arheoloogiapärand kui Euroopa kollektiivse mälu allikas ning
ajaloolise ja teadusliku uurimistöö vahend säilib paremini, kui see peegeldub linna- ja
maa-alade planeerimises ning kultuuri arengu poliitikas. Selleks tuleb keskkonda
mõjutavate projektide hindamisel ning otsuste tegemisel võtta arvesse arheoloogilisi
leiupaiku ja nende ümbrust ning kaasata arheoloogid planeerimiskavade
koostamisse. Konventsiooni põhimõtteid on rakendatud kaitsekorra väärtuste ja
põhimõtete sõnastamisel ja nõuete seadmisel.
3. Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioon4 (jõustus Eesti suhtes 01.03.1997)
rõhutab, et kultuuriväärtuslike objektide väljaselgitamiseks ja kaitsmiseks tuleb tagada
nende kaitse alla võtmine ning arhitektuuripärandi kaitseks tuleb rakendada seaduslikke
abinõusid, mille eesmärgiks on kultuuriväärtuslike objektide autentsel kujul säilimine.
Lisaks on konventsioonis toonitatud, et muinsuskaitselised põhimõtted peavad aitama
kaasa arhitektuuripärandi objektide kasutatavusele tänapäeva vajadustest lähtudes ning
tagama ajalooliste hoonete (taas)kasutuse. Võru muinsuskaitseala kaitsekord toetab
konventsioonist tulenevaid põhimõtteid, kuna sellega tagatakse riiklikult olulise
linnalise ehituspärandi kaitse. Samuti on kaitsekorras sisalduvate põhimõtete, nõuete ja
leevenduste sätestamisel lähtutud põhimõttest, et need mh toetaksid muinsuskaitseala ja
sellel asuvate kultuuriväärtuslike hoonete kasutamist tänapäeva vajadustest lähtuvalt.
4. Euroopa maastikukonventsioon5 (jõustus Eesti suhtes 01.06.2018) käsitleb nii
looduslikke kui ka linnalisi, nii silmapaistvalt väärtuslikke ja nö igapäevamaastikke kui
ka täiesti kahjustatud maastikke. Kõiki maastikke peetakse oluliseks, sest mistahes
maastik kujutab endast sealsete inimeste eluruumi ja on seetõttu oluline olenemata selle
seisundist. Enamus eurooplasi elab suuremates või väiksemates linnades, mille maastike
kvaliteet mõjutab nende elu. Konventsioon rõhutab, et maastik on tervik ning mälu
1 Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13118943 2 UNESCO ajaloolist linnamaastikku käsitlev soovitus, vastu võetud 10.11.2011 UNESCO peakonverentsil
https://unesco.ee/public/Recommendation_on_Historic_Urban_Landscape_tolge_EST.pdf 3 Arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13089481 4 Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13089076 5 Euroopa maastikukonventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/228022018001
5
kandja ja sellega tuleb ruumilise planeerimise otsuste tegemisel arvestada. Nendest
põhimõtetest on lähtutud ka kaitsekorra eesmärgi, väärtuste ja põhimõtete sõnastamisel
ning nõuete seadmisel.
5. Kultuuripärandi väärtuse kohta ühiskonnas käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon
ehk nn Faro konventsioon6 (jõustus Eesti suhtes 01.08.2021) rõhutab, et kultuuripärand
on ühiskonnale väärtuslik ressurss, mis on kestliku arengu loomulik osa ning tegeleb
väärtustega, mida inimesed pärandile omistavad. Konventsiooni keskne mõte on igaühe
õigus saada osa kultuuripärandist, sellega kaasnev vastutus kultuuripärandi ees on nii
individuaalne kui ka kollektiivne. Muinsuskaitseala on ajalooline linnatuumik, kus
kultuuripärand tõstab inimeste elukvaliteeti ja mitmekesistab elukeskkonda ning on
loometegevuse allikaks ja kestliku arengu osa. Kultuuriajaloolise linna keskkonna
hoidmine ja mitmekesine kasutus annab võimaluse saada osa kultuuripärandist nii neil,
kelle jaoks on see argikeskkond elamiseks ja töötamiseks kui ka neil, kes külastavad
seda turistina puhkamise ja pärandirikkast linnaruumist osa saamise eesmärgil.
Kaitsekordade koostamise protsess on toimunud dialoogis avalikkusega, laiema
pärandikogukonnaga – ühiselt on sõnastatud muinsuskaitseala väärtuseid ning läbi
räägitud kaitseala eesmärk ning põhimõtteid ja nõuded kultuuriväärtusliku keskkonna
hoidmisel ja arendamisel.
Oluline on kohaldada ka Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
ning selle lisaprotokolli nr 1.7 Viimase artikli 1 järgi on igal füüsilisel või juriidilisel isikul õigus
oma omandit segamatult kasutada. Kelleltki ei või võtta tema omandit muidu, kui üldistes
huvides ja seaduses ettenähtud tingimustel ning rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid järgides.
Eelnenud sätted ei piira siiski mingil viisil riigi õigust vajadusel kehtestada seadusi vara üldistes
huvides kasutamise kontrollimiseks või maksude, maksete või trahvide tasumise tagamiseks.
Konventsiooni artikli 18 järgi tohib konventsioonis lubatud piiranguid temas osundatud õiguste
ja vabaduste suhtes rakendada üksnes neil eesmärkidel, milleks nad on ette nähtud. Euroopa
Inimõiguste Kohus on selgitanud, et protokolli nr 1 artiklile 1 omane õiglase tasakaalu
põhimõte iseenesest eeldab kogukonna üldiste huvide olemasolu. Kohus on leidnud, et selliseks
üldiseks huviks on ka riigi kultuuripärandi kaitsmine. Seejuures on riigil ulatuslik
kaalutlusruum otsustamaks, mis on kogukonna üldistes huvides. Küll tuleb tagada, et riik
saavutaks õiglase tasakaalu kogukonna üldiste huvide ja üksikisiku põhiõiguste (omandi) kaitse
vahel Teisisõnu tuleb tagada proportsionaalsus kultuuripärandi kaitse eesmärgi ja selleks
valitud vahendite (sh nõuete) vahel.8
Võru muinsuskaitseala vastavust riikliku kaitse eeldusele hinnati kultuuriministri 15.05.2019
määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning
muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ (edaspidi määrus nr 23) sätestatud
kriteeriumite põhjal. Määruse nr 23 §-s 2 on sätestatud riikliku kaitse üldised kriteeriumid,
milleks on selektiivsus, originaalsubstantsi säilivus ja tehniline seisukord. Määruse nr 23 §-s 9
6 Kultuuripärandi väärtust ühiskonnas käsitlev Euroopa Nõukogu raamkonventsioon,
https://www.riigiteataja.ee/akt/218052021003 7 Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13073654 8 Beyeler vs. Itaalia (33202/96),
https://hudoc.echr.coe.int/eng#{%22appno%22:[%2233202/96%22],%22itemid%22:[%22001-58832%22]}
6
on sätestatud muinsuskaitseala riikliku kaitse eelduse hindamise kriteeriumid, milleks on
säilinud ajalooline keskkond, mälestiste ja/või väärtuslike ehitiste ja muude inimmõjul
kujunenud objektide kontsentratsioon maa-alal, arheoloogiline kultuurkiht ja selles säilitamist
väärivad ehituskonstruktsioonid, -detailid või -elemendid, traditsioonilised maastikud,
sealhulgas alale iseloomulikud haljastusviisid ja haljasalad, avatud maastikud, väärtuslikud
loodusobjektid ja maastikuelemendid ning terviklikkus.
2.1 Vastavus riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele
1) Selektiivsus
Eestis on 12 riiklikku muinsuskaitseala, millest 11 (sh Võru) asuvad ajaloolistes
linnatuumikutes. Enamike muinsuskaitsealaks tunnistatud linnasüdamete tunnuseks on
linnaehitusajalugu alates keskajast kuni 20. sajandi I pooleni, mis annab kujuka ülevaate selles
ajavahemikus toimunud asustus-, arhitektuuri- ja kultuuriajaloolistest protsessidest.
Võru on üks kahest 18. sajandil keskvõimu korraldusega rajatud Eesti linnast (teine on
Paldiski), mille esimesse ehitusetappi kuuluv tänavavõrk, krundistruktuur ja hoonestus rajati
kompaktse ja stiililt ühtsena, lähtudes valitsevast arhitektuurikeelest ning ruumikujunduse
põhimõtetest. Linnatuumiku ajalooline üldilme on suures osas säilinud tänapäevani, vaatamata
edasisele linnaruumi arengule (sh II maailmasõja kahjustustele ning hilisematele ajaloolise
ruumiga mitte arvestavatele lisandustele).
Võru vanalinn on üks esinduslikumaid ja paremini säilinud ajaloolisi linnatuumikuid Eestis.
See paistab silma terviklikult säilinud ajaloolise tänavavõrgu, eriilmelise hoonestuse ning hästi
tajutava linnaruumilise terviku poolest.
Võru muinsuskaitseala vastab selektiivsuse kriteeriumile.
2) Originaalsubstantsi säilivus
Võru ajalooline, 18. sajandil kavandatud tänavavõrk ja krundistruktuur on linnapildis
erakordselt hästi tajutavad. Samuti on valdavalt säilinud ajaloolise, peamiselt puithoonestusega
tänavaseinad. Võrus on säilinud arvestataval hulgal linna esimesel ehitusetapil 18. saj lõpus ja
19. saj alguses rajatud hooneid. Alles on traditsiooniline, ajaloolise järjepidevusega vanalinlik
haljastus ja haljasalad (Katariina allee, Kreutzwaldi park, Juudi park ja haljastatud alad
Katariina ja Jekateriina kirikute ümber, väärtuslik tänavahaljastus). Muinsuskaitsealal on ka
üksikuid silmapaistvaid tööstushooneid ja historitsistliku tellisarhitektuuri näiteid.
Võru muinsuskaitseala vastab originaalsubstantsi säilivuse kriteeriumile.
3) Tehniline seisukord
Muinsuskaitseala tehnilist seisukorda saab peamiselt hinnata sellel asuvate hoonete kaudu.
Võru vanalinnas paiknevate hoonete tehniline seisukord on erinev. Suur osa muinsuskaitsealal
asuvatest hoonetest on kasutuses ja rahuldavas või heas seisukorras. Leidub ka tühjalt seisvaid
elu-, äri- ja kõrvalhooneid, mille tehniline seisukord on halb, kuid säilinud originaalsubstantsist
7
ja vanusest tulenevalt on tegemist väga väärtuslike hoonetega ja nende kultuuriväärtus
tervikuna on tehnilisest seisukorrast olulisem ning käesoleva hetke halb seisukord ei ole riikliku
kaitse vastuargument.
Võru muinsuskaitseala vastab tehnilise seisukorra kriteeriumile.
Võru muinsuskaitseala vastab kõigile riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele.
2.2 Vastavus muinsuskaitseala kriteeriumitele
1) Säilinud on ajalooline keskkond – annab tunnistust aja jooksul toimunud asustus-,
arhitektuuri- ja kultuuriajaloolistest ning ühiskondlikest protsessidest. Ajalooline
asustusmuster, tänavate ja/või kruntide või kõlvikute struktuur on maa-alal hästi loetav.
Võru ajaloolise linnatuumiku moodustab piirkond Tamula järve ja Koreli oja vahel, mis on
rajatud 1785. aasta generaalplaani järgi. Tänaseni on säilinud 18. sajandi lõpus kavandatud
tänavate võrk, krundistruktuur9 ja peamised haljasalad10 (eelkõige Katariina allee). Linna
esimesest ehitusjärgust on alles ajaloolisel ehitusjoonel asuvaid vana-balti tüüpi ühekorruselisi
suure katusemahuga puithooneid (näiteks F. R. Kreutzwaldi tn 25a, F. R. Kreutzwaldi tn 31,
Jüri tn 17, Vabaduse tn 7, Katariina allee 3 jne), mitmel neist on säilinud algupärane
mantelkorsten või selle osad. 19. sajandil jätkus üldjoontes samailmeliste ühe-, harvem
kahekorruseliste puithoonete ehitamine, mõjutajaks uusklassitsistlik stiilikäsitlus ja
tüüpprojektidele tuginev kroonuarhitektuur. 19. sajandi keskel ja lõpupoole lisandus
suuremahulisemaid tööstus- ja esindushooneid, ehitusmaterjalina hakkas linnapilti ilmestama
punane savitellis. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses hakati seoses eluruumipuudusega
ehitama suuremaid (tavaliselt kahekorruselisi) üürimaju, mille arhitektuur järgis
muinsuskaitsealal juba väljakujunenud ehitustraditsioone.11
Kõik see kokku moodustab tervikliku ja suures osas tänapäevani säilinud linnatuumiku, mis
paistab silma säilinud ajaloolise nn nööripidi rajatud tänavavõrgu ning 18.–20. sajandist
pärineva hoonestusega. Võru hästitajutav kultuuriväärtuslik ja eristuv linnaruum annab
läbilõike linna kujunemisloost ja iseloomustab Võru eripära Eesti linnaehituse ja
halduskorralduse ajaloos, mis peegeldab 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Vene
tsaaririigis aset leidnud keskvõimu poolt initsieeritud muudatusi.
9 Vt Võru muinsuskaitsealal paiknevate ajalooliste kinnistute kaardianalüüs. Koostaja Emma Lauk
(Muinsuskaitseamet, 2023). Kättesaadav Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra lehel
https://muinsuskaitseamet.ee/voru-muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine alusandmete jaotuses.
10 Vt Võru muinsuskaitseala avalike haljasalade, parkide ja tänavahaljastuse väärtused muinsuskaitseala
kaitsekorra koostamiseks. Eksperthinnang. Koostaja Raili Uustalu (Muinsuskaitseamet, 2022-2023), kättesaadav
Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra lehel https://muinsuskaitseamet.ee/voru-
muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine alusandmete jaotuses. 11 Vt Võru linna ehitusajaloolised ülevaated (koostaja Epp Needo, AS Kurmik). Kättesaadavad
Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra lehel https://muinsuskaitseamet.ee/voru-
muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine alusandmete jaotuses.
8
Võru muinsuskaitseala vastab ajaloolise keskkonna säilimise kriteeriumile.
2) Mälestiste ja/või väärtuslike ehitiste ja muude inimmõjul kujunenud objektide
kontsentratsioon maa-alal – ajalooliselt väljakujunenud arhitektuuritraditsiooni
(arhitektuuristiil, ehitusmahud ja nende liigendus, ehitus- ja viimistlusmaterjalid,
arhitektuursed ja linnaruumi elemendid ning väikevormid) domineerimine maa-alal.
Võru muinsuskaitsealal on kultuurimälestiseks tunnistatud viis objekti, millest üks on viiest
hoonest koosnev Kreutzwaldi muuseumi kompleks. 2010.–11. aastal viidi läbi kõikide
muinsuskaitsealale jäävate hoonete inventeerimine.12 Inventeerimise tulemustele tuginedes,
kuid neid üle vaadates, kaasajastades ja hõlmates ka muinsuskaitseala kaitsevööndi ja sellest
väljaspoole jäävad ajaloolise hoonestusega alad, määras muinsuskaitseala kaitsekorra
koostamise töörühm hoonetele kaitsekategooriad. Muinsuskaitseala 968 hoonest (sh
kultuurimälestisena kaitstavad 9 hoonet) on ala iseloomustavaid ja silmapaistva mõjuga (A- ja
B-kaitsekategooria) hooneid 332. Muinsuskaitseala väärtusi pigem mittekandvaid (C-
kaitsekategooria) hooneid kaardistati 627. Valdav enamus C-kaitsekategooria hoonetest on
sisehoovides asuvad väiksemad abihooned (nt kuurid, garaažid, elektrialajaamad) või
nõukogudeaegsed tüüpelamud, mis avaldavad küll linnaruumile mõju, kuid ei vähenda
ajaloolise hoonestuse nähtavust. Muinsuskaitseala hoonestuse inventeerimisele tuginedes saab
tõdeda, et hoolimata II maailmasõja järgsetest muudatustest ja sel ajal linnatuumikusse rajatud
ajaloolisesse keskkonda sobimatu mahu ja paiknemisega uusehitistest on Võru
muinsuskaitsealal ajalooliste ja kultuuriväärtuslike ehitiste arvukus märkimisväärne ja nende
kontsentratsioon ja paiknemine lubab neil linnaruumis tuntavalt mõjule pääseda.
Võru muinsuskaitseala domineerivaks kihistuseks on 19.–20. sajandist pärinev puithoonestus
ja historitsistlikku tellisarhitektuuri esindavad tööstus- ja ühiskondlikud hooned. Hilisemast
perioodist on olulisena säilinud 1920.–1930. aastatel ehitatud tuntud arhitektide projekteeritud
elamud ja ühiskondlikud hooned. Tugevalt tunnetatav linnaruumiline väärtus on ajaloolistel
avalikel haljasaladel ja Võrule iseloomulikku haljastusmustrit kandvatel hoovidel.
Võru muinsuskaitseala vastab väärtuslike ehitiste jm objektide kontsentratsiooni kriteeriumile.
3) Arheoloogiline kultuurkiht ja selles säilitamist väärivad ehituskonstruktsioonid, -
detailid või -elemendid.
Tamula järve ümbruse ajalugu ulatub tagasi kiviaega, mil piirkonnas elasid kütt-kalur-
korilased. Valdavalt kivi- või pronksiaegseid arheoloogilisi juhuleide on avastatud
muinsuskaitsealas olevalt Tamula järve kaldaalalt ja selle lähiümbrusest. Eelnevale lisaks läbis
tänapäevast muinsuskaitseala Kirumpäält Vastseliina suunas kulgev tee, mille lähistel leiti
juhuleiuna keskaegne odaots – näidates, et ka keskaja inimesed toimetasid tänapäevase Võru
linna territooriumil. Ehkki Võru linnaga seotud arheoloogilise kultuurkihi kohta on vähe
andmeid, markeerivad leitud esemed, et maa sees on peidus veel hulgaliselt huvitavat
12 Võru vanalinna muinsuskaitseala inventeerimine. Seletuskiri. Koostaja Aigar Needo (Võru, 2011),
https://register.muinas.ee/ftp/MKA%20inventeerimine/Voru.invent.seletuskiri.pdf; Võru vanalinna
muinsuskaitseala inventeerimine. Ankeedid. Koostaja Aigar Needo (Võru, 2011),
https://register.muinas.ee/ftp/MKA%20inventeerimine/Voru.invent.ankeedid.pdf
9
informatsiooni, mis aitab paremini mõista mitme tuhande aasta jooksul Tamula järve
ümbrusega seotud ajalugu ja piirkonnas elanud inimeste eluolu.
Võru muinsuskaitseala vastab arheoloogilise kultuurkihi kriteeriumile.
4) Traditsioonilised maastikud, sealhulgas alale iseloomulikud haljastusviisid ja
haljasalad, avatud maastikud, väärtuslikud loodusobjektid ja maastikuelemendid.
Võru linnasüdamele on iseloomulik ühelt poolt Tamula järve ja teiselt poolt Koreli oja suunas
langev lame reljeef, mis rõhutab keskväljakult ja peatänavalt lähtuvate tänavate malelauda
meenutavat korrapärasust ning piki tänavaid avanevaid vaateid.
Võru muinsuskaitseala ilmestavad kaks ajaloolist parki, mitmed haljasalad ja juba linna
asutamisel esimese, 1785. aasta generaalplaani järgselt rajatud keskväljakult Tamula järveni
kulgev Katariina allee. Nii ajaloolised pargid ja haljasalad kui Võrule iseloomulikku
haljastusmustrit kandvad hoovid on muinsuskaitseala suureks väärtuseks.
Võru muinsuskaitseala vastab haljastuse ja maastikuelementide kriteeriumile.
5) Terviklikkus – hoonestus moodustab tervikliku linnaehitusliku kogumi ja miljöö, on
tajutav tervikuna ning moodustab tähenduslikult seotud keskkonna.
Võru muinsuskaitseala on ajalooline linnakeskkond, mis on tähenduslikult seotud praeguse
linnasüdamega ja on tajutav tervikuna. Ajalooline keskkond on hästi säilinud, selle erinevad
kihistused linnaruumis nähtavad ja moodustavad tervikliku ja kasutuses linnaehitusliku miljöö.
Võru linna kohatunnetus seostub siin 1833‒1877 elanud ja arstina ametis olnud Friedrich
Reinhold Kreutzwaldiga. Võrus kirjutas ta eesti rahvuseepose "Kalevipoeg".
Võru muinsuskaitseala vastab terviklikkuse kriteeriumile.
Võru muinsuskaitseala vastab kõigile muinsuskaitseala kriteeriumitele.
3. Kaitsekorra kehtestamise kaalutlused
Aineline kultuuripärand on ühiskonna jaoks väärtuslik, taastumatu ressurss ja oluline avalik
hüve. Põhiseaduse (edaspidi PS) preambulist tulenevalt on riigi huvi ja tahe kindlustada ja
arendada riiki, mis peab tagama lisaks rahvusele ja keelele ka kultuuri säilimise läbi aegade.
Oluline on ka elu- ja looduskeskkonna säästmine, mille kohustus tuleneb PS § 53. Seega on
kultuuripärandi säilimine põhiseaduslikult kaitstav Eesti kodanike ühine avalik huvi, mille
tagamiseks on MuKS-ga sätestatud avalik-õiguslikud piirangud.
Kaitsekorra kehtestamine seab eelkõige piirangud PS § 32 sätestatud omandipõhiõigusele, mille
kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kuid
omandiõigusele saab sätestada seaduse alusel kitsendusi. See tähendab, et omandiõigus ei ole
absoluutne ja piiramatu õigus, vaid piiranguid saab seada seadusega või selle alusel.
Omandiõiguse kasutamisele piirangute loomiseks peab olemas olema õigustatud eesmärk ning
10
piirangud peavad olema sisult õiglased (proportsionaalsed). Kitsendused ei tohi seada kahtluse
alla omandi kui instituudi säilimist ega olla omanikke ebaproportsionaalselt piiravad. Riiklikult
olulistele kultuuripärandi objektidele näeb kitsenduste seadmise ette muinsuskaitseseadus, mis
lähtub eeldusest, et kultuuripärandi säilimine on selgelt väljendunud avalik huvi, mis on
üleriiklikult oluline. See lubab seada mälestistega ja muinsuskaitsealadega seotud tegevustele
ja töödele kõrgendatud nõudmisi, mis peavad tagama kultuuripärandi säilimise.
Võru muinsuskaitseala kaitse eesmärk on tagada Võru ajalooliselt väljakujunenud linnatuumiku
ja seda ümbritseva kultuuriväärtusliku keskkonna ja arheoloogilise kultuurkihi säilitamine,
ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste esiletoomine, hoonete kasutuses hoidmine ning
linnaruumi kestlik areng. See on ülekaalukas avalik huvi, mis on legitiimne eesmärk
omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse piiramiseks.
Muinsuskaitselised avalik-õiguslikud piirangud võivad üheaegselt mõjutada nii omaniku õigusi
kui kohustusi, seades nendel kinnistutel omandiõiguse realiseerimisele MuKS-ist tulenevad
kitsendused. MuKS § 3 lg 8 alusel lähtutakse mälestisele ja muinsuskaitsealale suunatud
riiklikes tegevustes avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning
proportsionaalsuse põhimõttest. Kaitsekorra kehtestamisega püütakse leida tasakaal
omandiõiguse riive ja kultuuripärandi kaitse tagamise vahel.
Kaitsekord kehtib koostoimes MuKS-iga ning selles sisalduvate omandiõigust kitsendavate
piirangute eesmärk on tagada Võru muinsuskaitseala kui olulise avaliku hüve säilimine. Samuti
on kitsenduste eesmärgiks maandada riske, mis võivad omada negatiivset mõju riiklikult
olulisele kultuuripärandile ja selle säilimisele. Nt on senine praktika näidanud, et piiranguteta
ehitustegevusega võivad kaasuda riskid, mis kahjustavad kultuuripärandit ning ei taga selle
väärtuste säilimist. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja
ettevõtlusvabaduse riive.
Kaitsekord on alus muinsuskaitsealal tegevuste kavandamiseks, nende lubatavuse hindamiseks
ja erinevate huvide kaalumiseks. Seatavad nõuded kohustavad omanikke kaasama
Muinsuskaitseametit planeeringute, projekteerimistingimuste jms koostamisse ehk
tegevustesse, mis võivad omada mõju kaitstavale väärtusele, sh seada ohtu objekti säilimise
sellele omasena või muuta säilimiseks sobivaid tingimusi. Lisaks kaasneb nõue loakohustuslike
tegevuste kooskõlastamiseks Muinsuskaitseametiga, st kaitsekorras seatavad nõuded
kohustavad kõiki muinsuskaitsealaga seotud erinevaid osapooli kaasama Muinsuskaitseametit
juhul, kui kavandatav tegevus võib omada mõju muinsuskaitsealale, sh seada ohtu selle
säilimise või muuta selle säilimiseks sobivaid tingimusi.
Kitsenduste ehk piirangute proportsionaalsuse hindamisel hinnatakse selle sobivust, vajalikkust
ja mõõdukust. Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist, kuid kaitseb
riigipoolse tarbetu sekkumise eest. Vajalikkuse hindamisel hinnatakse, kas sama eesmärki on
võimalik saavutada sama efektiivse, kuid vähem põhiõigusi riivava alternatiivse lahendusega.
Mõõdukuse üle otsustamiseks kaalutakse ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja
intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Riigikohus on rõhutanud, et piirang
on proportsionaalne, kui see on saavutatava eesmärgi suhtes sobiv, vajalik ja mõõdukas (vt
näiteks RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 39). Riigikohus selgitas, et abinõu on vajalik, kui
11
eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on
vähemalt sama efektiivne kui esimene (RKPJKo 26.03.2009, 3-4-1-16-08, p 29). Piirangu
mõõdukuse üle otsustamisel kaalutakse ühelt poolt legitiimse eesmärgi olulisust ja teisalt
piirangu intensiivsust koormatud kinnisasjade omanike jaoks (RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-
11, p 42).
Piirangud peavad olema vajalikud, täitma eesmärki ning olema mõõdukad kaitstava avaliku
huvi säilimise ehk eesmärgi saavutamisel. Kaitsekorraga seatavate nõuete ja piirangute eesmärk
on muinsuskaitseala väärtuste säilimine ja muinsuskaitseala kestlik (säästev, jätkusuutlik)
areng. Kultuuripärandi säilimisest kasusaajaks on kõik ala kinnisasjade omanikud, kelle vara
väärtus sõltub muinsuskaitseala kui elukeskkonna väärtuste säilimisest. Lisaks kinnisvara
omanikele on kasusaajateks ka teised linnaelanikud, ettevõtjad ja linna külastajad, kelle jaoks
on hästi säilinud linna külastamine oluliseks sihtkohaks. Muinsuskaitseala suhtes riikliku kaitse
kehtestamine ja tegevustele kitsenduste seadmine aitab muinsuskaitseala kui
kultuuriväärtuslikku keskkonda säilitada. Seega aitab kaitsekorra kehtestamine kaasa eesmärgi
saavutamisele, mistõttu saab seda pidada sobivaks.
Abinõu sobivuse hindamisel tuleb hinnata, kas see soodustab piirangu eesmärgi saavutamist
ning kaitseb riigipoolse ebamõistliku sekkumise eest. Muinsuskaitsealal tegevustele kitsenduste
seadmisega on võimalik tagada, et pädevad isikud saavad osaleda kavandatavate tegevuste
suunamisel ja nõustada optimaalsete, kõiki huve arvestavate ja kestlike lahenduste leidmisel.
See võimaldab muinsuskaitsealal kui kultuuriväärtuslikul keskkonnal säilida. Juhul, kui
pädevad isikud protsessis ei osale, on väga tõenäoline, et väärtuslik, kuid habras keskkond saab
pöördumatult rikutud. Seega, aitab kaitsekorra kehtestamine kaasa eesmärgi saavutamisele,
mistõttu saab seda pidada sobivaks. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada
mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitsekorra
eesmärgi (kultuuriväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid
isikuid vähem koormavaid meetmeid.
Riiklikuks muinsuskaitsealaks tunnistamisega sarnase meetmena on alates 2003. aastast
võimalik kohaliku omavalitsuse üksusel kehtestada planeerimisseaduse alusel üld- ja
detailplaneeringuga miljööväärtuslikke hoonestusalasid, mille eesmärk on tagada piirkonna
kohaliku ajaloo ja arengu seisukohalt väärtuslike alade kaitse, mis hõlmab peamiselt eriilmelisi
elu- ja tööstuspiirkondi. Ala miljööväärtuslikuks tunnistamise õigus on vaid kohaliku
omavalitsuse üksusel. Seega sõltub miljööväärtuslike alade väärtustamine ja kaitse sisustamine,
st kitsenduste kehtestamine ning ala haldamine, täielikult kohaliku omavalitsuse üksuse
kaalutlusotsusest. Iga linna ja valla tehtav lahendus lähtub selle kogukonna hinnangust, mis on
või ei ole miljööväärtuslik, sh ajalooliselt või kultuuriväärtuslik. Samuti see, milliseid ja millise
rangusega nõudeid kehtestada. Seetõttu ongi miljööalade haldamises väga erinevaid praktikaid,
sh selliseid, mille nõuded on rangemad kui on kaitsekordades. Miljööalal kehtestatakse kaitse-
ja kasutustingimused, mis hõlmavad samuti terviklikku miljööd või keskkonda, millel on
ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrk, haljastus, ühtne ja omanäoline arhitektuur või muu
avaliku huvi objekt. Ehitusseadustikus puudub alus nõuda ehitiste uuringuid, koostada enne
projekteerimist muinsuskaitse eritingimusi või eritingimustega võrreldava põhjalikkusega
kultuuriväärtusi kaitsvat dokumenti, nõuda eelprojektist täpsemat põhiprojekti või
12
muinsuskaitselise järelevalvega võrreldavat järelevalvet tööde tegemise ajal. Seetõttu ei ole
alternatiivne valik loobuda kaitsekorraga nõuete kehtestamisest ning jätta see iga valla ja linna
vabaks hindamis- ja kaalutlusotsuseks, olemuslikult sama tõhus meede üleriikliku ajaloo- ja
kultuuripärandi kaitsmiseks kui seda on kohase kaitse kehtestamine kaitsekorraga. Pidades
silmas PS § 32 omandiõiguse kaitset, näeb MuKS riikliku kaitse kehtestamisel omandiõiguse
piiramiseks ette põhjalikuma regulatsiooni ja rohkem tingimusi, kui selleks on võrdlusena
kohaliku kaitse reeglid planeerimisseaduses (nt PlanS § 74 lg 3: Üldplaneeringu alusel võib
kinnisomandile seada kitsendusi). Lisaks konkreetsetele materiaalõigusnormidele on
kaitsekorra kehtestamiseks eriline menetlus, mille kohustuslikuks osaks on ulatuslik ja avalik
kaasamine, seisukohtades ja vastuväidete ära kuulamine, kooskõlastamisring ja kehtestamine
Vabariigi Valitsuses.
Miljööala ja muinsuskaitseala erinev kaitse lähtub kohaliku ja riikliku tasandi kaitse vajaduse
erinevusest. Lähtudes MuKS § 10 lg 1: Riikliku kaitse alla võtmise eelduseks on, et
kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa,
millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus
tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Muinsuskaitseamet on hinnanud kaitsekorra seletuskirja
peatükis 2 Võru muinsuskaitseala riikliku kaitse eelduseid ning on seisukohal, et 1973. aastal
riikliku kaitse alla võetud ala ning selle hilisemad laiendusel on jätkuvalt riikliku kaitse
eeldused täidetud.
Kohaliku tasandi kaitse meetmete rakendamine võimaldab väärtustada üksikobjekte, alasid ja
paiku, mille riiklik kaitsmine pole põhjendatud. Riigikohus on samuti selgitanud, et kohaliku
tasandi ja riikliku tasandi kaitse eesmärgid ei ole ühesugused (RKHKo 30.05.2019, 3-17-563,
p 9). Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et Võru muinsuskaitseala puhul on tuvastatud vastavus
üleriikliku kaitse eeldusele, ei saa riiklikult olulise kultuuripärandi puhul pidada selle kaitsmist
üksnes läbi kohalikuks miljööväärtuslikuks hoonestusalaks määramise piisavaks meetmeks,
kuna see ei pruugi tagada kultuuripärandi säilimist. Muinsuskaitseametil ei ole õigus teha
järelevalvet kohaliku tasandi ajaloo- ja kultuuriväärtuste säilimise üle (nt keelata väärtuslikku
hoonet lammutada või peatada töid).
Seejuures ei ole välistatud kohaliku ja riikliku tasandi koostöö riikliku kultuuripärandi kaitsel.
Kultuuripärandi kaitse on riigi, kohaliku omavalitsuse ja eraisikute ühine kohustus (MuKS § 3,
lg 1). Kohalik kaitse rakendub planeerimisseadusest tulenevate regulatsioonidega, st
miljööväärtusliku ala määramise aluseks on kas üld- või teemaplaneering, mille kohalik
omavalitsus (edaspidi KOV) kehtestab otsusega. Varasemad, enne 28.01.2015 jõustunud
planeerimisseadust kehtivad KOV-i üldplaneeringud on kehtestatud määrusega ehk üldaktiga,
HMS § 88 kohaselt õigusaktiga, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude
reguleerimiseks. Võru linna üldplaneering on kehtestatud Võru Linnavolikogu 11. märtsi 2009.
a määrusega nr 98. Koostatav kaitsekord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse korralduse ehk
üksikaktina, mida on võimalik ka üksikjuhu korral vaidlustada. See tähendab, et kuni Võru
linna uue üldplaneeringu algatamise, menetlemise ning kehtestamiseni muinsuskaitseala
kaitsekorra kehtestamine üldkorraldusega kaitseb omaniku ja puudutatud isikute huve ja õigusi
paremini kui menetlus üldakti andmisel. Võru muinsuskaitsealale planeerimise põhimõtteid
13
ning kohaspetsiifikat järgiva menetlusega riiklike piirangute kehtestamine on pigem õiguse
üldtunnustatud põhimõtete senisest parem rakendamine.
Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalus halduslepingu alusel Muinsuskaitseametilt üle
võtta muinsuskaitsealal riikliku kaitse tagamine (riiklik järelevalve, dokumentide ja taotluste
menetlemine jmt). Sellisel juhul peab kohalik omavalitsus tagama oma koosseisus vastava
pädevusega pärandispetsialisti olemasolu, et riikliku kultuuripärandi säilimine oleks tagatud.
Võru Linnavalitsus ei ole avaldanud soovi Võru muinsuskaitseala pärandi riikliku kaitsega ise
halduslepingu alusel tegelema asuda, vaid väljendatud on eelistust jääda riikliku kaitse all
olevaks muinsuskaitsealaks nii kaitsekorra koostamise avaüritusel kui töörühma kolmandal
koosolekul.
Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks kaalutakse iga kord ühelt poolt isikutele antud õigusesse
sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Kaitsekorra
kehtestamisega seatakse omandi kasutamisele piirangud. Samas arvestatakse, et suurem osa
Võru linnatuumikust on olnud riikliku kaitse all alates 1973. aastast. Praegu kehtib alale 2006.
aastal kehtestatud Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus, millest on seni tulenenud
piirangud kinnisasjade kasutamisele. Piirangud ei muuda kinnisasjade senist sihtotstarbelist
kasutamist võimatuks ega raskenda seda oluliselt, mistõttu ei saa seatavaid piiranguid pidada
intensiivseteks. Samuti olid alal kinnisasju omavad isikud kaasatud kaitsekorra kehtestamise
menetlusse, mis andis neile võimaluse oma huvide kaitsmiseks ja seisukohtade esitamiseks juba
enne kaitsekorra kehtestamist. Seega aitab kaitsekorra kehtestamine kaasa eesmärgi
saavutamisele seadmata samas isikutele senisest intensiivsemaid piiranguid. Kaitsekorra
koostamisel hinnati iga muinsuskaitsealal asuva hoone väärtust eraldi ja kaaluti sellele sobiva
kaitse määramisel nii avalikku kui ka erahuvi.
Kultuuripärandi säilimine on oluline avalik huvi, mille üheks tähtsamaks eelduseks on
järjepidevus. Kultuuripärandi säilimisest kasusaajaks on kõik alal kinnisasjade omanikud, kelle
vara väärtus sõltub muinsuskaitseala kui elukeskkonna väärtuste säilimisest. Lisaks kinnisvara
omanikele on kasusaajateks ka teised linnaelanikud, ettevõtjad ja linna külastajad, kelle jaoks
on hästi säilinud linn oluliseks külastamise sihtkohaks.
Proportsionaalsusele lisaks on kaalutud kitsenduste ulatust ja nende leevendamise
võimalikkust. Kaitsekorra koostamisel seati eesmärgiks vähendada seniseid kitsendusi
omandiõigusele. Ühe nõudena taotletakse seni kehtiva põhimääruse järgi Muinsuskaitseametilt
luba kõigi muinsuskaitsealal asuvate hoonete siseruumides ehitamiseks. Lähtudes hoonetes
säilinud väärtustest tehakse hoonetele seatavates kitsendustes leevendused. Selleks jagatakse
muinsuskaitsealal paiknevad hooned kolme kaitsekategooriasse (A-, B- ja C-kaitsekategooria).
Vastavalt määratud kaitsekategooriale vähendatakse omandipõhiõiguse piiranguid võrreldes
senise korraga. Hoonete puhul, mille kultuuriväärtus tervikuna on kõrgem (A-
kaitsekategooria), jäävad kehtima seni kõikidele muinsuskaitsealal asuvatele hoonetele
kehtinud nõuded. A- ja B- kaitsekategooria kultuuriväärtuslikele hoonetele jääb kehtima
muinsuskaitse eritingimuste vajalikkuse nõue. B-kaitsekategooria hooned vabastatakse
Muinsuskaitseameti loakohustusest siseruumides ehitamisel ning C-kaitsekategooria hoonete
puhul kaob senine muinsuskaitse eritingimuste ja tööde tegemise loa taotlemise nõue. Võrreldes
senise muinsuskaitseala põhimäärusega (kehtestatud 2006. aastal) leevendab uus kaitsekord
14
piiranguid oluliselt. Kaitsekorraga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagavad
muinsuskaitsealal asuva kultuuripärandi säilimiseks ja kestlikuks arenguks soodsa seisundi
ning on proportsionaalne kaitse eesmärgiga.
Kaitsekorra nõuded on sõnastatud nii konkreetselt kui võimalik, kuid jättes neisse siiski sisse
vajalikul määral paindlikkust edasiste otsuste jaoks. Edaspidi saab näiteks muinsuskaitse
eritingimusi määrates või töödeks luba andes lähtuda ühelt poolt MuKS-ist ja kaitsekorrast ning
teisalt iga konkreetse elulise juhtumi kontekstipõhistest vajadustest. Sellisel kujul saab
tasakaalustatult arvestada avalikuks huviks oleva ajaloo- ja kultuuripärandi kaitsega kui ka
erahuviga ning leida nende õiglane tasakaal – teha üksikjuhu õiglane otsustus. Seega ei määra
omandiõiguse kitsenduse proportsionaalsust kindlaks kaitsekord, vaid see määratakse kindlaks
MuKS-i, kaitsekorra ja taotluse lahendamise oluliste asjaolude koostoimes.
4. Korralduse sisu
Korraldus koosneb kaheksast osast ja lisadest. Korraldusega sätestatakse muinsuskaitseala
nimetus ja piir (I osa); kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise põhimõtted (II osa);
muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid (III osa); muinsuskaitseala kaitse eesmärgi
tagamiseks vajalikud nõuded (IV osa); muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ja nõuded selle
tagamiseks (V osa); leevendused tööde tegemise loa- ja teavitamise kohustusele
muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis (VI osa); muinsuskaitsealal paiknevate
kinnismälestiste kaitsevööndid (VII osa) ja lõppsätted (VIII osa). Korralduse lisad on lisaks
pdf-vormingule kättesaadavad ka ArcGIS veebikaardina.13 Korralduse põhjendused on antud
seletuskirjas. Seletuskirja lisadeks on inventeerimisaruanne koos hoonete kaitsekategooriate ja
nende põhjenduste tabeliga (seletuskirja lisa 1), muinsuskaitsealal asuvate hoonete
menetluskord ja Muinsuskaitseameti loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone
kaitsekategooriast (seletuskirja lisa 2) ning Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku
väljapaneku raames esitatud arvamused ja vastuväited ning ameti seisukohad (seletuskirja lisa
3).
I osa. Muinsuskaitseala nimetus ja piir
Punktis 1 sätestatakse muinsuskaitseala kaitse kehtestamine, selle järjepidevus ja
nimetus.
Võru muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) on võetud riikliku kaitse alla eesmärgiga
kaitsta ja säilitada Võru linna ajaloolist linnatuumikut, sest see kultuuriväärtusega maa-ala
esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Muinsuskaitseala nimetust on
muudetud lühemaks ja selgemaks. Senine nimetus Võru vanalinna muinsuskaitseala ei
peegelda tegelikku muinsuskaitsealaga hõlmatud piirkonda ja selle iseloomu, milleks on linna
rajamisele eelnenud muinas- ja keskaegne asustus ja 18. sajandi lõpus rajatud linnatuumik koos
sellele järgneva 150 aasta jooksul lisandunud hoonestatud kvartalite ja haljasaladega, jäädes
siiski piiritletud linna rajamisaegses generaalplaanis ette nähtud looduslike piiride vahelisele
13 Võru muinsuskaitseala kaitsekorra kaart:
https://gis.muinas.ee/arcgis/apps/webappviewer/index.html?id=b8bf7deee5b840ef806429a21298a028
15
alale. Seetõttu on ala edaspidine nimetus Võru muinsuskaitseala. Selline nimemuutus on
kooskõlas teiste muinsuskaitsealade nimede muutmisega kaitsekordade koostamise käigus.
Punktis 2 sätestatakse muinsuskaitseala sisuline määratlus. Muinsuskaitseala hõlmab 18.
sajandi lõpul rajatud ja järgneva 150 aasta jooksul välja kujunenud Võru ajaloolist
linnatuumikut ning selle alal asuvat arheoloogilist kultuurkihti, mis annab tunnistust muinas-
ja keskaegsest inimasustusest.
Punktis 3 sätestatakse muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piir. Piir on toodud korralduse
lisas 1. Muinsuskaitseala piiri kujunemine alates selle esmakordsest kehtestamisest on
toimunud järgmiselt:
1) 1973. aastal Võru vanalinna kaitse alla võtmisega moodustati kaitsetsoon, mille
ülesandeks sai ajalooliselt kujunenud keskuse kui arhitektuuriansamblite planeeringu,
tänavatevõrgu ja topograafiliste iseärasuste omapära, samuti seal paiknevate
ehitusajalooliste ja ajaloolis-kultuurilise väärtusega ehitiste säilitamine, esile toomine
ja korras hoidmine, koostöö- ja olmetingimuste järkjärguline parandamine ning
olemasolevate kultuuriväärtuste elanikkonnale ja turistidele kättesaadavaks tegemine.
Kaitsetsoon järgis ajaloolise linnasüdamiku hoonestatud ala piire, piirnedes edelast
Tamula järvega ja mujal mööda kinnistupiire: loodes Karja ja Roosi tn vaheliselt alalt
ja kirdeküljest mööda Jüri tn ja keskväljakut ning Seminari tänavat ääristavate kinnistute
tagant kuni Petseri tänava jooneni kaguküljes.
2) Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 1995. a määrusega nr. 126 (RT I 1995, 37, 472) kinnitati
Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus. 1973. a põhimäärusega võrrelduna oli
seekordses määruses fikseeritud ka kaitsevöönd, selle suurus ning kitsendused.
Muinsuskaitseala hõlmas põhimääruse järgi Roosi, F. R. Kreutzwaldi, Karja, Väike,
Tartu, Lembitu, Uue ja Petseri tänavate ning Tamula järve vahelise ala.
3) 2006. aastal Vabariigi Valitsuse 16. veebruari 2006. a määrusega nr 47 vastu võetud
Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse ja selle raames tehtud muudatustega
vähendati tuntavalt muinsuskaitseala piire, lõigates sellest välja kõik nõukogudeaegsete
hoonetega kinnistud ja kvartalid, mis ei sobitunud linna ajaloolise (st II maailmasõja
eelse) hoonestusega, lisaks aga jäid uuest muinsuskaitsealast välja ka Kreutzwaldi park
ja osa ajaloolisest hoonestusest Karja ja Tartu tänaval. Välja jäetud alad jäid
muinsuskaitseala kaitsevööndisse. Uued piirid said ebaühtlased ja linnaelanikele ning
ametnikele raskesti mõistetavad, kuna aluseks oli võetud vaid hoonestus, mitte
linnastruktuur tervikuna.
Võrreldes kehtiva põhimäärusega muudetakse käesoleva korraldusega muinsuskaitseala piiri ja
seda laiendatakse II maailmasõja eelseks ajaks väljakujunenud linnasüdame ulatusse, haarates
sisse senised kaitsevööndisse kuulunud alad ning lisades piirkonnad, mis olid seni
muinsuskaitsealast ja selle kaitsevööndist väljaspool, kuid mis on osa looduslike piiretega
ajaloolisest linnatuumikust ja kus on säilinud nii ajalooline tänavastruktuur kui
kultuuriväärtuslikku hoonestust: kagus Paju ja Petseri tänavate äärne hoonestus, Juudi park ning
endised piiritusevabriku hooned F. R. Kreutzwaldi tänaval; kirdes ja põhjas Uue, Liiva, Mäe ja
16
Väikese tänava kinnistud kuni Koreli ojani; loodes ja läänes Roosi ja Karja tänava kinnistud
kuni Tamula järveni, k.a Kreutzwaldi park14 ja selle ümber olev hoonestus.
Muinsuskaitseala piiride muutmise eesmärk on, et muinsuskaitseala oleks linnaruumis tajutav
loogilise tervikuna ja lähtuks linnaruumi terviklikkuse põhimõttest, st mõlemal pool tänavat
asuvad ajaloolised kinnistud on hõlmatud muinsuskaitsealasse ja nende käsitlemiseks on seatud
võrdsed tingimused ajaloolise ehituspärandi säilimisel.15
MuKS § 14 lg 3 sätestab muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärgina muinsuskaitseala säilimise
tagamise sobivas ja toetavas keskkonnas ning muinsuskaitsealale avanevate kaugvaadete
säilimise ja kultuuriväärtuslike hoonete vaadeldavuse. Kuna laiendatud Võru muinsuskaitseala
piirneb kahelt poolt loodusliku piiriga (Koreli oja ja Tamula järv) ning muus osas eristub
lähialadest ajaloolise hoonestuse säilivuselt ja kontsentratsioonilt, ei ole kogu muinsuskaitseala
ümbritseva kaitsevööndi kehtestamine vajalik ega muinsuskaitseliste väärtuste säilimise
seisukohalt põhjendatud. Kaitsevööndi eesmärgist lähtudes on analüüsitud kaugvaateid
muinsuskaitsealale erinevatest vaatesuundadest. Kehtestatud on kaitsevööndina kolm
vaatesektorit, mis jäävad osaliselt muinsuskaitsealast väljapoole ja mille eesmärk on tagada
kaugvaadete säilimine kultuuriväärtuslikule hoonestusele ja ajaloolistele tänavasihtidele.16
II osa. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise põhimõtted
Punktis 4 sätestatakse muinsuskaitseala kaitse eesmärk, milleks on Võru ajaloolise
linnatuumiku, seda kujundavate iseloomulike ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste
säilitamine ja esiletoomine, hoonete kasutuses hoidmine ja linnaruumi kestlik areng ning alal
asuva muinas- ja keskaegsest inimasustusest tunnistust andva arheoloogilise kultuurikihi
säilitamine.
1973. a kehtestatud Võru vanalinna kaitsetsooni ülesandena sõnastati ajalooliselt kujunenud
keskuse kui arhitektuuriansamblite planeeringu, tänavate võrgu ja topograafiliste iseärasuste
omapära, samuti seal paiknevate ehitusajalooliste ja ajaloolis-kultuurilise väärtusega ehitiste
säilitamine, esile toomine ja korras hoidmine, koostöö- ja olmetingimuste järkjärguline
parandamine ning olemasolevate kultuuriväärtuste elanikkonnale ja turistidele kättesaadavaks
tegemine.
1995. a põhimääruses on eesmärgiks muinsuskaitseala ajaloolise planeeringu, seal paiknevate
ehitiste, tänavate võrgu, hoonestuskvartalite, kinnistute ja miljöölise eripära säilitamine ja
korrastamine.
2006. a kehtestatud põhimääruses on eesmärk jäänud sisuliseks samaks, lisandus rõhk vaadete
säilitamisele: Võru vanalinna muinsuskaitseala eesmärk on muinsuskaitseala kui ajalooliselt
14 2,1 ha suurune Kreutzwaldi park on ka looduskaitsealune objekt (KLO1200095). 15 Lähtutud on mh 2022. a Eesti Kunstiakadeemias kaitstud bakalaureusetöös läbiviidud elanikkonna küsitluse
tulemustest: Jette Paat. Kultuuripärandi väärtustamine Võrus. Arvamusuuring. Bakalaureusetöö. Juhendaja PhD
Riin Alatalu (Eesti Kunstiakadeemia, 2022). 16 Vaatesektorid on toodud eelnõu lisas nr 1.
17
väljakujunenud linnaehitusliku terviku ja muinsuskaitseala kujundavate ehitiste,
plaanistruktuuri, maastikuelementide, miljöölise eripära ning muinsuskaitsealale avanevate
kaug- ja sisevaadete säilitamine.
Väärtuste säilitamine on olnud muinsuskaitseala ülesandeks või eesmärgiks kaitseala loomisest
alates. See eesmärk jääb, kuid oluline ei ole ainult passiivne säilimine, vaid ka
kultuuriväärtusliku keskkonna ja hoonestuse kasutuses hoidmine ning kestlik areng. Seejuures
on hoonestuse ja linnaruumi uuendamisel eesmärgiks tuua olemasolevaid kultuuriväärtuseid
esile, mitte neid rikkuda või varjata (sh peetakse silmas nii arhitektuurseid kui ka arheoloogilisi
väärtusi). Kestliku arengu all peetakse silmas linnakeskkonna arendamist viisil, kus
olemasolevat ressurssi kasutatakse mõistlikult, sh olemasolevate hoonete kasutuses hoidmise
ja nende kaasajastamise kaudu. Kohatunnetust loovate väärtuste all mõistetakse Võru
muinsuskaitsealale omaseid unikaalseid linnaruumilisi, arhitektuurilisi, arheoloogilisi,
haljastuse ja kohapärimuslikke eripärasid, mis loovad linnale iseloomuliku ilme ja identiteedi.
Punktis 5 sätestatakse, et muinsuskaitsealale kohaldatakse lisaks kaitsekorrale MuKS-ist
tulenevaid sätteid. See tähendab, et neid tuleb rakendada koos. Kaitsekord ei sisalda
muinsuskaitsealal asuvatele mälestistele esitatavaid nõudeid, sh nende juures tööde tegemisele.
Mälestiste kaitse reguleerimine ei kuulu kaitsekorra esemesse ning see tuleneb otse MuKS-ist.
Punktis 6 loetletakse muinsuskaitseala kaitse eesmärgiga seotud väärtused. Väärtustena on
loetletud peamised muinsuskaitseala tunnused, mille säilitamine ja esiletoomine on oluline, et
täita Võru muinsuskaitseala kaitse eesmärki. Neid on selgitatud seletuskirja sissejuhatuses
seoses muinsuskaitseala kriteeriumidele vastavuse hindamisega. Suuremat rõhku on pandud
kultuurväärtusliku hoonestuse kõrval linna ajaloolise keskkonna (tänavavõrk, vaated, haljastus)
kui terviku säilimisele. Välja on toodud muinsuskaitseala seotus linna rajamise eelsesse aega
jääva arheoloogilise kultuurkihiga.
Punktis 6.1 on välja toodud muinsuskaitseala väärtuseks on mitmekesine, inimmõõtmeline ning
kultuurimälu hoidev elu-, töö-, äri-, õppe- ja puhkekeskkond, milles on võimalik tunnetada linna
ajalugu selle erinevate kihistuste kaudu. See tähendab, et lisaks riiklikult olulisele
kultuuriväärtuslikule keskkonnale on muinsuskaitseala puhul tegemist elava linnaruumiga,
mida kasutatakse jätkuvalt väga erinevates funktsioonides: muinsuskaitsealal asuvad
ametiasutused, kodud, koolid-lasteaiad, töökohad, ärid, muuseumid, toidu- ja majutuskohad
jne. Puhkekeskkond on mõistetav ennekõike turismi ja ettevõtluse kontekstis. Erinevad
kasutusviisid aitavad hoida muinsuskaitseala elavana, mis omakorda tagab hoonete ja muude
väärtuste säilimise. Kultuurimälu hoidmise all mõistetakse kollektiivset teadmist oma ajaloo
kohta, mis liidab kogukonda. Ajaloolises linnas on võimalik tunnetada asustuse ja selle elanike
ajalugu linna erinevate osade ja elementide kaudu ehk tajuda kultuuriväärtuslikku keskkonda
kui kultuurimälu hoidjat.
Punktis 6.2 on loetletud Võru muinsuskaitseala füüsilised väärtused: 18. sajandi lõpust
tänapäevani säilinud ja aja jooksul arenenud linnaehituslik tervik, sealhulgas hooned ja
rajatised (edaspidi ehitised), tänavavõrk, kinnistute ja hoonestusstruktuur, ehitusjoon,
väljakud, hoovid ja aiad (edaspidi õuemaa), pargid ja teised väärtuslikud ajaloolised
18
haljasalad17 ning muud ajaloolised linnaruumi elemendid. Kaitsekorra järgi need väärtused
säilitatakse, muutuste kaalumisel eelistatakse neid muudele väärtustele ning hoidutakse nende
rikkumisest ja hävitamisest.
Punktis 6.3 tuuakse välja arheoloogiline kultuurikiht, mis annab tunnistust muinas- ja
keskaegsest inimasustustest. Võru muinsuskaitseala arheoloogilise kultuurkihiga piirkondi ja
seal kehtivaid regulatsioone käsitlevad korralduse punktid 22 ja 23.
Punktis 6.4 tuuakse väärtusena esile muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated,18
muinsuskaitsealal avanevad sisevaated ja kultuuriväärtuslike ehitiste vaadeldavus.
Vaadeldavus on muinsuskaitseala üks olulisi väärtusi. Võrule on iseloomulik madal ja
liigendatud ajalooline hoonestus, milles kerkivad dominantidena esile üksikud kõrghooned
(eelkõige Katariina ja Jekateriina kirik). Säilitamisväärsete kaugvaadetena on käsitletud
muinuskaitsealast väljastpoolt avanevad vaated kiriku tornidele ja ajaloolisele hoonestusele.
Vaadete paiknemist ja nende säilimiseks kehtestatud kaitsevööndi eesmärki on kirjeldatud
lähemalt korralduse punktis 25. Muinsuskaitsealal avanevateks sisevaadeteks loetakse kõiki
vaateid piki muinsuskaitseala ajaloolisi tänavaid. Kuna Võru eripäraks on regulaarne
tänavavõrk ja Tamula poole langev maastikureljeef, on väga olulised piki tänavaid avanevad
vaated Tamula järvele. Kultuuriväärtuslike ehitiste19 kui ka ajaloolise tänavaruumi ja
hoovimaastike vaadeldavuse säilitamine on üldine printsiip, mis tähendab, et nimetatud
objektid peaksid olema linnaruumis nähtavad, mitte varjatud uusehitiste ja reklaamikandjate
vms (sh kõrghaljastuse) taha.
Punktis 7 on täpsustatud punktis 6.2 toodud väärtused, loetledes linnaehitusliku terviku
ja sellele eelnevate inimtegevuse jälgede tänapäevani säilinud väärtuslikumad kihistused.
Selle juures on tuginetud aruteludele kaitsekorra koostamise töörühmas ning
kaasamiskoosolekutel. Alapunktides on toodud välja need osad, millel on Võru
muinsuskaitseala kui linnaehitusliku terviku ja seda ilmestavate arhitektuuri ja
ehitustraditsioonide seisukohalt kõige olulisem roll ning mis loovad alale iseloomuliku
kohatunnetuse, kusjuures loetelu ei ole ammendav.
Punktis 7.1 loetakse väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvaks linna rajamisaegse kuju
säilitanud regulaarne tänavavõrk koos ajaloolise ehitusjoone ning kinnistute ja
hoonestusstruktuuriga. Ajalooliselt välja kujunenud linnaplaneeringu, ajaloolise ehitusjoone ja
kinnistustruktuuri kui väärtuse säilitamine on olnud muinsuskaitseala üheks eesmärgiks selle
loomisest peale 1973. aastal. Ajalooline kinnistustruktuur on mõjutanud hoonestuse kujunemist
läbi 150 aasta. Võru muinsuskaitseala kinnistutest pärineb suurem osa II maailmasõja eelsest,
paljud aga ka linna rajamise ajast 18. saj lõpus. Ajalooliste kinnistute säilitamine koos
traditsioonilise hoonestusstruktuuri ja õuealaga on muinsuskaitseala kontekstis oluline, kuna
17 Väärtuslik ajalooline haljastus on näidatud eelnõu lisas 4. 18 Vaatesektorid on näidatud eelnõu lisas 1. 19 Kultuuriväärtuslike hoonetena mõistetakse eelnõu punktides 10 ja 11 defineeritud A- ja B-kaitsekategooria
hooneid, st hooneid, mille autentsena säilitamine on nõutav.
19
need väljendavad kinnistu ja sellel asuva hoonestuse ajalist seotust ja linnaehitusliku arengu
järjepidevust.20
Punktis 7.2 loetakse väärtuslikuma kihistuse hulka 18.–20. sajandist pärinev hoonestus.
Punktis 7.3 on linnaehitusliku terviku ühe väärtusliku kihistusena nimetatud
kultuuriväärtuslikud interjöörid või nende osad. See viitab punktis 10 määratletud A-
kaitsekategooria hoonetele, mis tuleb säilitada autentsena nii eksterjööris kui ka interjööris. A-
kaitsekategooria on määratud kaitsekorra koostamise käigus hoonetele, milles on teadaolevalt
säilinud väärtuslikud interjöörid või nende osad. Teistel, B- ja C-kaitsekategooria hoonetel
teadaolevalt samaväärtuslikku interjööri ei ole, kuid kuna paljudes neist ei ole tehtud uuringuid
ning varasemad ehitus- ja viimistlusdetailid võivad olla hilisematega kinni kaetud, siis ei ole
välistatud, et kultuuriväärtuslikke interjööre või selle osi (näiteks lae- või seinamaalingud,
ajaloolised põrandad jms) võib välja tulla ka neis hoonetes. Sel juhul tuleb leidudest MuKS
§ 60 alusel Muinsuskaitseametile teada anda Amet nõustab omanikku ja annab soovitusi
väärtuste säilitamiseks ning vajadusel määrab uuringud (omanikule MuKS-is toodud määral
hüvitatavad, kui amet on need määranud). Kuna terviklikke või hoone ehitusaegseid interjööre
on säilinud pigem vähe, väärtustatakse lisaks terviklikele kultuuriväärtuslikele interjööridele ka
selliseid, kus on säilinud kunagiste interjööride fragmente või detaile.
A-kaitsekategooriasse määratud hoonetes säilinud väärtuslikud interjöörid või
interjöörielemendid on osa Eestis säilinud kultuuripärandist. Lähtudes MuKS § 3 on
kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine ühiskonna ühine kohustus. Samuti hoiab
kultuuripärandi säilitamine ja teadvustamine alal riigi ning tema piirkondade identiteeti ja
eripära. Samuti kindlustab kultuuripärandi säilitamine, hoidmine ja teadvustamine praegustele
ja tulevastele põlvedele mitmekesise ning kultuurimälu kandva elukeskkonna.
Tuginedes 2019. a jõustunud muinsuskaitseseaduse rakendussättele § 91 lg 3 loetakse kuni
muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamiseni kehtiva MuKS § 52 lg 2 p 2 tähenduses väga
väärtuslikuks ehitiseks enne 1940. aastat ehitatud või püstitatud ehitisi. Võru vanalinna
muinsuskaitseala kehtiv põhimäärus § 6 lg 2 p 6 seab üheks muinsuskaitseala kaitse-
eesmärgiks, millest juhindutakse, arhitektuurselt väärtuslike interjööride, detailide, elementide
ja ajalooliste ehituskonstruktsioonide säilitamist ja eksponeerimist. Eeltoodust lähtudes on
proportsionaalne pidada ka edaspidi oluliseks, väärtuslikuks ja säilitamisväärseks
kultuuripärandi osaks interjööre ning nende säilimiseks seada tingimusi.
Enne praeguse muinsuskaitseseaduse kehtima hakkamist 2019 ja selle alusel kaitsekategooriate
määramist on peetud kõiki Võru muinsuskaitseala hooneid üksteisest eristamata oluliseks, sh
nende interjööre. Uue kaitsekorra koostamiseks on neist välja selekteeritud vaid kõige
väärtuslikum teadaolev osa. See tähendab, et vaid 13 hoonel säilib olemasolev interjöörides
säilinud väärtuste säilitamise ja hoidmise kohustus. A-kaitsekategooriasse määramine ei
20 Võru muinsuskaitsealal paiknevate ajalooliste kinnistupiiride kaardianalüüs. Koostaja Emma Lauk
(Muinsuskaitseamet, 2023). Kättesaadav Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra lehel
https://muinsuskaitseamet.ee/voru-muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine alusandmete jaotuses.
20
tähenda, et siseruumides edaspidi muudatusi üldse teha ei saa. Siseruumides ümberehituste
tegemiseks (sh näiteks ka sanitaartingimuste parandamiseks) annab Muinsuskaitseamet
omanikule eritingimused, arvestades tema soove hoone kasutamiseks ja muudatuste tegemisel
selliselt, et tagatud oleks teadaolevate väärtuste säilimine. Hoonete peamised väärtused on välja
toodud ka kaitsekategooriate määramise tabelis, et anda omanikele esmased lähtekohad ja
põhjendused ehitise väärtuste säilimiseks. Ameti antavate eritingimustega täpsustatakse hiljem
võimalikke restaureerimis-, konserveerimis- või ehitustegevusi.
A-kaitsekategooria määratlemiseks on kultuuriministri määruses nr 23 “Mälestise liikide ja
muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste
väärtusklassid” seatud tingimused.
Punktis 7.4 on väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvana välja toodud linnaruumi kujundavad
elemendid, sealhulgas monumendid, kaevud, väikevormid, ning tüüpilised kinnistupiirded,
sealhulgas plank- ja lippaiad. Lisaks loetelus toodule on linnaruumist veel mitmed
iseloomulikud elemendid hävinud ja kindlaks tehtavad vaid vanadelt fotodelt või uuringute
käigus. Kinnistute tänavaäärsed piirdeaiad ja väravad on olulised linnaruumilised elemendid,
olles samaväärsed linnakeskkonda kujundavad osad hoonete vahel. Samuti on hoovialadel
paiknenud kaevud, mille maapealsed osad on osaliselt hävinud, kuid mille asukohad võivad
ilmneda kaevetööde käigus.
Punktis 7.5 on väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvana välja toodud Tamula järve ja Koreli
oja poole langeva maastiku, regulaarse tänavavõrgu ja traditsioonilise linnalise haljastuse
koosmõjul tekkinud keskkond, sealhulgas ajalooline Katariina allee, Kreutzwaldi park, Juudi
park ning teised väärtuslikud ajaloolised haljasalad21 ja traditsiooniliselt haljastatud
õuemaa.22
Punktis 7.6 loetakse väärtuslikuma kihistuse hulka linna rajamisele eelnev arheoloogiline
kultuurkiht ning selles leiduvad ehituskonstruktsioonid, -detailid ja muud elemendid.
Arheoloogiline kultuurkiht võib sisaldada ehitiste jäänuseid, inim- ja loomaluid, arheoloogilisi
leide, sealhulgas töö- ja tarbeesemeid, tootmisjääke ja muud sellist. Samuti võib see sisaldada
hävinud, kuid linnaruumile iseloomulike elementide jäänuseid (nt munakivisillitus).
Punktis 8 on kirjeldatud muinsuskaitseala väärtuste hoidmise põhimõtted. Põhimõtted annavad
kaitsekorra kohaldamisele suuna ning on olulised nõuete sisustamisel. Sõnastamisel on lähtutud
Eestis väljakujunenud praktikast, mis omakorda lähtub valdkonna rahvusvahelisest praktikast
ja juhendmaterjalidest, sh UNESCO ajaloolist linnamaastiku käsitlev soovitus (2011),
ICOMOSi Washingtoni harta (1987) ning Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioon
(1985). Põhimõtted lähtuvad eesmärgist säilitada ja tuua esile muinsuskaitseala väärtuseid ning
21 Väärtusliku haljastusega piirkonnad on toodud eelnõu lisas 4. 22 Võru muinsuskaitseala ajaloolist haljastust on analüüsitud vastavas alusuuringus: Võru muinsuskaitseala
avalike haljasalade, parkide ja tänavahaljastuse väärtused muinsuskaitseala kaitsekorra koostamiseks.
Eksperthinnang. Koostaja Raili Uustalu (Muinsuskaitseamet, 2022-2023). Kättesaadav Muinsuskaitseameti
kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra lehel https://muinsuskaitseamet.ee/voru-muinsuskaitseala-
kaitsekorra-koostamine alusandmete jaotuses.
21
on juhindumiseks muinsuskaitsealal muudatuste planeerimisel ja kavandatavate muudatuste
lubatavuse kaalumisel. Need lähtuvad ja täiendavad MuKS §-s 3 kehtestatud muinsuskaitse
põhimõtteid, milleks on muuhulgas ettevaatuspõhimõte, kultuuripärandi ja -mälu hoidmine ja
edasikandmine järgmistele põlvedele, piirkondade identiteet ja eripära, mitmekesine ning
kultuurimälu kandev elukeskkond, ligipääsetavus kõikidele inimestele, autentsuse säilitamine
ning selle potentsiaalse terviklikkuse taastamine, algupäraste materjalide ning traditsiooniliste
töövõtete ja tehnoloogiate kasutamine, kõigi ulatuslik koostöö ning avalike huvide ning igaühe
õiguste ja vabaduste tasakaalustatus ning proportsionaalsus.
Punktis 8.1 sätestatakse, et muinsuskaitseala väärtusi säilitatakse; uuendused lähtuvad
kestlikust arengust ja need sobitatakse kokku kultuuriväärtusliku keskkonnaga, toetades
muinsuskaitseala eesmärke ja parandades elukeskkonna kvaliteeti. See tähendab, et ehituslikud
muudatused muinsuskaitsealal on võimalikud, kuid nende kavandamisel tuleb kaaluda, kas
need väärindavad või pigem rikuvad olemasolevaid kultuuriväärtusi ja elukeskkonda.
Muinsuskaitseala näol on tegu väljakujunenud keskkonnaga, kus on seatud eesmärgiks
olemasolevate väärtuste säilitamine ja esiletoomine ning uuenduste tegemisel tuleb seda
arvesse võtta. Kestlik ja säästev (keskkonda ja kultuuripärandit hoidev ning taaskasutust
soodustav) arendamine rahuldab praeguste põlvkondade vajadused, kahjustamata tulevaste
põlvkondade võimalusi muinsuskaitseala kultuuripärandit kasutada ja sellest osa saada. Samas
on kaitstaval alal oluline pidev elukeskkonna kvaliteedi parandamine ja kaasaegsete
mugavustega täiendamine nii palju kui võimalik, et ajaloolised hooned oleksid jätkuvalt
atraktiivsed mitmeotstarbeliseks kasutamiseks ning muinsuskaitseala ei jääks tühjaks.
Punktis 8.2 sätestatakse, et muinsuskaitseala mitmekesist kasutust säilitatakse ja soodustatakse
ajalooliselt avalikus kasutuses olnud hoonete ja kinnistute jätkuva avaliku kasutamisega.
Sellega täpsustatakse väärtusena nimetatud funktsionaalse mitmekesisuse hoidmist:
muinsuskaitsealal ei ole oluline mitte iga kinnistu sihtotstarbe säilitamine, vaid eelkõige on
vajalik hoida ajalooliselt avalikus kasutuses olnud hoonete ja alade (nt koolid, haldus- ja
ühiskondlikud hooned jms) jätkuvat toimimist avalikus funktsioonis. See aitab säilitada linna
elavana ning toimiva elukeskkonnana, välistades monofunktsionaalsuse või sõltuvuse vähestest
kasutusliikidest.
Punktis 8.3 rõhutatakse, et uue hoone ehitamisele eelistatakse kultuuriväärtuslike hoonete
kasutust. Põhimõtteks on see, et muinsuskaitsealal olemasolevaid ajaloolisi hooneid jätkuvat
kasutataks või uuesti kasutusele võetaks, kui need on tühjaks jäänud. Muinsuskaitseala
hoonestuse säilimist aitab tagada nende kasutamine ja pidev hooldamine. Tühjalt seisvad
hooned jäävad kahaneva elanikkonnaga piirkonnas reeglina hoolduseta, hakkavad lagunema ja
nende kultuuriväärtus võib hävida. Keskkonna seisukohast on kõige kestlikum kasutada juba
ehitatud hoonestust, seda kaasaja vajadustele vastavaks kohandades ja arendades. Uute ehitiste
püstitamisel tuleb järgida säästva arengu põhimõtteid ja arvestada kogukulu ühiskonnale, sh
kasutusest välja jääva kõrge kultuuriväärtusega ehitiste säilitamiskohustust ning sellega
kaasnevaid kulusid.
Punktis 8.4 rõhutatakse, et hoone ja linnaruumi ehituslike muudatustega parandatakse hoonete
energiatõhusust ja suurendatakse ligipääsetavust kultuuripärandile viisil, mis ei kahjusta
muinsuskaitseala ega seal asuvate hoonete kultuuriväärtust. Ligipääsetavuse all mõistetakse
22
muinsuskaitseala ja seal paiknevate hoonete füüsilist ligipääsetavust, mis arvestab kõikide
kasutajate, sh puuetega inimeste vajadustega.23 Sellega antakse juhis, et kus võimalik, tuleb
ligipääsetavust suurendada, mis võimaldab ajalooliste hoonete kasutamist rohkemates
funktsioonides ning kõigil inimestel. Samas peab silmas pidama, et ehituslikud muudatused
ligipääsetavuse suurendamiseks ei ole võimalikud kultuuripärandit kahjustades. Iga võimaliku
lahenduse sobivust kaalutakse, arvestades hoone kultuuriväärtust ja lahenduse mõju sellele.
Lisaks ligipääsetavusele seatakse eesmärgiks ka vanalinna hoonestuse energiatõhususe
parandamine. Samas ei saa hooneid kaasajastades kaotada nende ajaloolist ilmet ega kahjustada
arhitektuuriväärtust (nt hoone energiatõhususe parandamiseks ei saa üldjuhul välja vahetada
väärtuslikke ajaloolisi aknaid ja uksi, küll aga lisada pakettklaase sisemisele raamile, tihendeid,
vajadusel akendele lisaraame ja uste taha sisemisi tuulekodasid). Kultuuriväärtuslike hoonete
ilme muutmise piiramine ning seeläbi hoonete ja nende kujundatud terviklike
kultuuriväärtuslike keskkondade säilitamine on üks muinsuskaitse põhilisi eesmärke.
Muinsuskaitseala kaitsekord ja Eesti pärandihalduse praktika laiemalt võimaldavad hoonete
soojustamist viisil, mis kultuuriväärtust ei kahjusta. Hoonete energiatõhusaks muutmine on
kompleksne teema ning välisseinte soojustamine on sellest vaid üks osa. Iga objekti
energiatõhususe parandamise võimalused on erinevad. A ja B kaitsekategooria hoonete
restaureerimiseks väljastatavate muinsuskaitse eritingimustega hinnatakse iga hoone
välispidise soojustamise võimalusi. Välispidisel soojutamisel tuleb tagada hoone algupäraste
proportsioonide taastamine – räästa pikkus, avade asetus ja sokli paiknemine fassaadi
välispinna suhtes. Proportsioonide taastamise nõue tagab selle, et hoonele lähenetakse kui
tervikule ja selle kultuuriväärtuslik välisilme taastatakse.
Punktis 8.5 selgitatakse, et kultuuriväärtuslikke ehk A- ja B-kaitsekategooria hooneid24
säilitatakse ja hooldatakse järjepidevalt; hoone konserveerimisel, restaureerimisel, ehitamisel
ja ilme muutmisel säilitatakse ja vajaduse korral taastatakse selle arhitektuurilaad, ehitus- ja
viimistlusmaterjalid ning arhitektuuridetailid. Iga omaniku kohustus on enda
kultuuriväärtuslikku kinnisvara hooldada. See on osa säilitamiskohustusest vastavalt MuKS §
33 lg-le 3. Hooldustööd ei ole loakohustuslikud, kuid Muinsuskaitseametil on võimalik nende
teostamist nõustada, toetada, samuti anda hoolduskava (MuKS § 44). Arhitektuurilaadis
väljendub hoone arhitektuurne olemus ja stiil – näiteks, kas fassaad on klassitsistlik või
historitsistlik jne. Tuleb silmas pidada, et kultuuriväärtuslikud hooned on enamasti vanad
hooned, mida on tõenäoliselt ka varem ümber ehitatud. Kultuurilooliselt oluline ei ole üksnes
algupärane, st ehitusaegne lahendus, vaid ka hilisemad kihistused, mis näitavad, kuidas hoone
on eri ajastutel muutunud. Nii A- kui ka B-kaitsekategooria hoonetele koostatakse enne
projekteerimist muinsuskaitse eritingimused, kus tuuakse konkreetse hoone väärtuseid
arvestades välja, millised kihistused ja detailid tuleb säilitada ning millised võib eemaldada.
A-kaitsekategooriasse määratud hoonete siseruumidele seatakse muinsuskaitse eritingimustega
nõuded ka siseruumides säilitatavate osade kohta, kuid B-kaitsekategooria hoonete puhul mitte.
Viimaste puhul ei rakendu siseruumides tehtavatele töödele loakohustus, st Muinsuskaitseamet
võib anda nende tööde tegemiseks vaid soovitusi.
23 Ehitusseadustiku § 11 lg 4 alusel vastu võetud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 29.05.2018 nr
28, „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitistele“ 24 Näidatud korralduse lisas 2.
23
Muinsuskaitse eritingimuste andmisel määratakse ehitus-, konserveerimis- ja
restaureerimistöödeks vajalik ehitusprojekti staadium, lähtudes kultuuriväärtusliku objekti
väärtuste säilitamise vajalikkusest, kavandatavate tööde keerukusest ja tööde sisust. Alati ei ole
vähese täpsusastmega eelprojekti alusel ehitamisel tagatud väärtuste säilimine põhiprojektiga
võrreldaval määral. Seega on põhiprojekti nõudmise võimalus põhjendatud ning seda vajadust
hinnatakse iga üksikjuhtumi kontekstis.
Juhul, kui kultuuriväärtuslikus B-kaitsekategooria hoones avastatakse väärtuslikke
interjööridetaile, nt maalinguid vms, mida seni tehtud uuringute käigus ei ole dokumenteeritud
või millega projekteerimisel või tööde tegemise loa andmisel ei ole arvestatud, on tööde teostaja
kohustatud säilitama leitu muutmata kujul ning teavitama sellest viivitamata
Muinsuskaitseametit (MuKS § 60). B-kaitsekategooria hoone interjööris kultuuriväärtuslike
detailide säilitamine ja restaureerimine otsustatakse kokkuleppel Muinsuskaitseametiga,
vajadusel restaureerimist toetades.
Punktis 8.6 on sõnastatud põhimõte, et uusi hooneid rajatakse üldjuhul aladele, kus ajalooliselt
on olnud hoonestus, ning seejuures arvestatakse ala taashoonestamisel ümbritseva linnaruumi
ja kaitsekorra eesmärkide ning väärtustega; aladel, kus varem on olnud hoonestus, on soovitav
ala jätkuv hoonestamine, arvestades ümbritseva linnaruumi ja hea ruumiloome põhimõtteid.
Siin peetakse silmas, et uushoonestuse rajamisel eelistakse asukohta, kus on varasemalt olnud
hoonestus. Uue hoone rajamisel tuleb arvestada tänaseks välja kujunenud linnaehitusliku
olukorraga. See võib tähendada nt ehitusjoone muutust võrreldes kunagise hävinud
hoonestusega, et sobituda paremini väljakujunenud linnaruumi. Varem hoonestatud alade
taashoonestamisel on oluline silmas pidada, et uusi väärtusi ei loodaks olemasolevate
kultuuriväärtuste arvelt. Taashoonestamine eeldab läbimõeldud lahendust, mis võimaldab
maksimaalselt uurida, säilitada, konserveerida ja eksponeerida ka ajalooliste hoonete
ehituskonstruktsioonide (mh maa sees olevaid) säilinud osi.
Hea ruumiloome põhimõtetena käsitleme kaasaegset keskkonda väärtustavaid ruumilise
planeerimise põhimõtteid nagu on kirjeldatud näiteks 2018. aastal valminud Ruumiloome
töörühma lõpparuandes25 ja 2020. aastal avaldatud Ruumilise planeerimise rohelises
raamatus.26
Punktis 8.7 on toodud põhimõte, et uue ehitise püstitamisel ja suuremahulise juurdeehitise
ehitamisel eelistatakse tänapäevase arhitektuurikeelega, ümbritsevat keskkonda arvestavat lahendust,
eesmärgiga rikastada mitmekihilist ajaloolist keskkonda kvaliteetse arhitektuuriga. Suuremahulise
juurdeehitise all mõistetakse ehitusloakohustuslikku juurdeehitist, mis on vastavalt EhS-le
hoonest rohkem kui 33% suurema brutopinnaga. Terve uue hoone või ajaloolise hoonega liituva
uue suure hoonemahu puhul on eesmärk kasutada üldjuhul tänapäevaseid lahendusi, et
ajaloolised ja uued hooned oleksid linnapildis visuaalselt eristatavad. Kui uued hooned on
tänapäevase arhitektuuriga, tulevad ka ajaloolised hooned selgemalt esile ja üks ei konkureeri
25 Ruumiloome töörühma lõpparuanne,
https://planeerimine.ee/docs/noustik/detailplaneeringu-lahtekohad/pohimotted-ja-vaartused/kvaliteetse-ruumi-
aluspohimotted/ 26 Ruumilise planeerimise roheline raamat,
https://planeerimine.blogi.fin.ee/wp-content/uploads/2021/05/Ruumilise-planeerimise-roheline-raamat.pdf
24
teisega. Samas ei tähenda tänapäevane arhitektuur teravat kontrasti ajaloolise keskkonnaga –
uus lisandus peab ajaloolisse keskkonda sobituma, mitte selle üle domineerima. Selleks tuleb
järgida hoonestuse ajaloolist struktuuri ja lähtuda üldisest mastaabist (maht, kõrgus,
liigendused), kuid arhitektuuristiil võib olla kaasaegne. Ajalooliste hoonete kopeerimine on
õigustatud, kui kultuuriväärtuslik hoone hävib, selle tehniline olukord ei võimalda
restaureerimist või see rikutakse. Sel juhul on alust nõuda hoone taastamist hävimiseelsel moel.
Uute hoonete ja suuremahuliste juurdeehituste mahud kaalutakse igakordselt läbi
detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste raames. Korralduses ei anta eraldi suunist
väikesemahuliste juurdeehitiste (kuni 33%-lise laienduse) arhitektuurse lahenduse kohta
(veranda, vintskapid jms), sest nende kavandamisel on olenevalt olukorrast mõeldav nii
olemasoleva hoone stiiliga jätkamine kui ka kaasaegne lahendus.
Punktis 8.8 on toodud põhimõte, et uue ehitise või suuremahulise juurdeehitise kavandamisel
linnaruumiliselt olulisele kohale on soovitatav korraldada arhitektuurivõistlus. Üldjuhul on
tuntava mõjuga ehitiseks peetud sellised, mille ehitise alune pind ületab 100 m2. Võistlus
parandab üldjuhul saadava arhitektuurse lahenduse kvaliteeti, st aitab luua kultuuriväärtusliku
keskkonna väärilist kvaliteetset uusarhitektuuri. Arhitektuurivõistluse kohustuse saab kohalik
omavalitsus määrata detailplaneeringu või projekteerimistingimustega.
Punktis 8.9 on toodud põhimõte, mille kohaselt kinnistu piire muutes lähtutakse kinnistu
ajaloolisest väärtusest muinsuskaitseala kontekstis, sealhulgas kinnistu ja sellel asuva
hoonestuse ajalisest seotusest ja järjepidevusest ning parimast võimalikust hooldamisest ja
teenindamisest. MuKS § 52 lg 5 kohustab pädevat asutust (kohalikku omavalitsuse üksust)
kooskõlastama muinsuskaitseametiga muinsuskaitsealal kinnistu piiride ja maa sihtotstarbe
muutmise. Seejuures mõistetakse kinnistu piiride muutmise all ainult maaüksuste piire, mitte
muude kinnistute, nagu korteriomand, hoonestusõigus jms muutmist.
Võru muinsuskaitseala üks väärtustest on ajalooline kinnistute ja hoonestusstruktuur
(korralduse punkt 7.1). Kõrgem kultuuriväärtus on neil kinnistutel, mis on vanemad ning seotud
kinnistul tänapäevalgi nähtava hoonestuse paiknemisega.27 Kinnistupiiride muutmisel on
oluline, et tagatud oleks juurdepääs sellel (ja vajadusel ka naaberkinnistul) paiknevatele
kultuuriväärtuslikele hoonetele, et neid saaks hästi teenindada ja hooldada.
Punktis 8.10 on toodud põhimõte, et avalik ruum (tänavad, platsid, avalikud haljasalad jms)
kavandatakse kultuuriväärtust arvestava ja inimsõbralikuna, avalikus ruumis säilitatakse ja
võimaluse korral taastatakse ajalooline linnaehituslik struktuur, ajastuomased
arhitektuuritavad (tänavapinna kõrgus ja liigendused, ajaloolised sillutised) ja linnaruumi
kujunduselemendid (skulptuurid, kaevud, kinnistute piiramine aedadega jms). Selle punktiga
antakse lähtekohad muinsuskaitseala avaliku linnaruumi arendamiseks. Nii nagu hoonestuse
27 Kinnistute kujunemist ajas on analüüsitud alusuuringus: Võru muinsuskaitsealal paiknevate ajalooliste
kinnistupiiride kaardianalüüs. Koostaja Emma Lauk (Muinsuskaitseamet, 2023). Kättesaadav
Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra lehel https://muinsuskaitseamet.ee/voru-
muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine alusandmete jaotuses. Kinnistupiiride muutmise soovi korral saab
sellele uuringule tuginedes kinnistut, selle lähiümbrust ja hoonestust analüüsides kaaluda, kas tegemist on
ajaloolise ja kultuuriväärtust kandva kinnistuga või mitte.
25
puhul, on ka avalikus ruumis oluline säilitada olemasolevaid kultuuriväärtuslikke kihistusi ja
elemente (tänavapostid, pingid, kaevud jms). Kui tänavapind on säilinud oma algsel kõrgusel,
on eesmärgiks seatud selle kõrguse säilitamine, sest tänavapinna tõstmine toob kaasa
niiskusprobleeme külgnevatele hoonetele. Samas on avaliku ruumi uuendamine võimalik ja
oodatud. Eesmärk on muinsuskaitseala säilitamine meeldiva elu-, töö- ja puhkekeskkonnana,
kus on võimalik osa saada ümbritsevast rikkalikust kultuuripärandist.
Punktis 8.11 on toodud põhimõte, et säilitatakse ajaloolised väärtuslikud haljasalad ja muu
haljastus,28 sealhulgas haljastatud õuemaa; tänavahaljastuses taastatakse võimalusel
ridaistutuste hävinud osad. (Kõrg)haljastus, sh nii kujundatud haljasalade ajalooline
planeering , ridaistutused kui ka kõrghaljastus õuemaal, on Võru muinsuskaitsealal oluline
miljöö kujundaja ning üks linnakodanike poolt enim väljendatud kaitstavaid väärtusi avalikul
kaasamiskoosolekul. Eesmärk on hoida linna üldist rohelust ja haljastustraditsioone.
Punktis 8.12 sõnastatakse, et mulla- ja kaevetööde tegemisel ning pinnase teisaldamisel ja
juurdeveol lähtutakse arheoloogiapärandi kaitseks minimaalse sekkumise põhimõttest. Maa
alla ulatuvate tööde puhul arheoloogilise kultuurkihiga alal29 valitakse projektlahendus, mille
teostamine on võimalik minimaalse sekkumisega. See tagab arheoloogiapärandi säilimiseks
stabiilse keskkonna ja võimaldab selle uurimist ja eksponeerimist tulevikus. Minimaalse
sekkumise põhimõte tähendab, et arheoloogilise kultuurkihiga alal planeeritakse kaevetöid
arheoloogilist kultuurkihti võimalikult vähe lõhkudes. Minimaalse sekkumise põhimõte
võimaldab teha arheoloogilisi uuringuid selliselt, et arheoloogilist kultuurkihti kahjustatakse
võimalikult vähe, kuid samas tehakse kindlaks kihtide stratigraafiline ladestumine30 ja
dokumenteeritakse arheoloogilise kultuurkihi elemendid. Arheoloogilise uuringu käigus
uuritakse ja dokumenteeritakse pinnasekihte reeglina alates praegusest maapinnast ülalt alla.
Ka pealmise, sageli segatud kihi dokumenteerimine on vajalik, sest selle lasumise viisis või
selles endas võib olla elemente, mis aitavad mõista varasemate ladestuste vanust ja järjestust.
Arheoloogilise uuringu võimaldamiseks tuleb trassikraavide laiuse ja sügavuse puhul
arvestada sellega, et arheoloogil oleks võimalik kihte, objekte ja struktuure dokumenteerida.
Samuti ei ole kindlat projektikohast kõrgusmärki järgides alati võimalik adekvaatset
dokumentatsiooni arheoloogilise kultuurkihi elementide kohta koostada: paljanduvaid kihte,
objekte ja struktuure peab saama avada sedavõrd, mis võimaldab dokumenteerida nende
põhiolemuse (kuju, ulatuse) ning järjestuse, samuti koguda piisavalt andmeid kihtide,
objektide või struktuuride dateerimiseks. Vastasel korral on takistatud arheoloogilise uurimise
põhieesmärk (selgitada välja kultuurkihi elementide tekkimise järjekord) ja kaevetööd ei lähtu
mitte minimaalsest sekkumisest, vaid on arheoloogilist kultuurkihti kahjustavad.
28 Näidatud korralduse lisas 4. 29 Arheoloogiatundlikud alad on näidatud eelnõu lisas 3. Aluseks: Võru muinsuskaitseala arheoloogiliselt
tundlike alade (teadaoleva ja potentsiaalse arheoloogilise kultuurkihiga alade) analüüs olemasoleva
arheoloogilise andmestiku põhjal. Koostajad Ulla Kadakas ja Mirja Ots (2022). Aruanne koos kaardiga leitav
Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise lehel
https://muinsuskaitseamet.ee/voru-muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine alusandmete jaotuses. 30 St vanuselise järjestuse ja moodustumise protsessi ning nende suhtelise vanuse määramine.
26
Sekkumist ei saa pidada minimaalseks juhul, kui füüsiline sekkumine toimub küll väiksel alal,
kuid selle mõju avaldub arheoloogilisele kultuurkihile suuremal alal. Näiteks vaivundamentide
rajamisel võib vaiade paigaldamine tuua kaasa orgaanikarikaste kihtide lagunemise oluliselt
laiemal alal, kui vaia paigaldamisega arheoloogilist kultuurkihti füüsiliselt segati. Lisaks
sellele rajatakse vaiad vundamendi jaoks sageli umbes 2-meetrise sammuga ning nende ümber
valgub betoon kultuurkihi tühemikesse. Sellisel viisil tekitatud katkestuste tõttu kahjustatakse
kultuurkihi stratigraafiat ja edaspidi on selles kohas arheoloogiapärandi uurimine raskendatud.
Kui vaiamine toimub ilma eelneva piisava uurimiseta, siis ei ole võimalik arvesse võtta ka
sügavamal kultuurkihis olevaid hoonestuse jäänuseid ning võidakse vaiata läbi ajalooliste
müüritiste. Juhul kui vaiad tungivad läbi müüritiste, on tulevikus nende eksponeerimine
keeruline või võimatu.
Punktis 8.13 sõnastatakse, et arheoloogilises kultuurkihis asuvate väärtuslike ajalooliste
ehituskonstruktsioonide puhul eelistatakse nende konserveerimist ja eksponeerimist
tagasimatmisele ja markeerimisele.
Arheoloogilise kultuurkihi elemendid on ehitiste jäänused, vrakid, inim- ja loomaluud ning
arheoloogilised leiud, sh töö- ja tarbeesemed, tootmisjäägid jm inimtegevuse jäljed.
Arheoloogilise kultuurkihi olulisema osa moodustavad ehitusjäänused ja matused ning nende
loomisel, kasutamisel ja lagunemisel/lammutamisel nende alla, vahele ja peale tekkinud
pinnaseladestused, mis on rajatiste suhtelise vanuselise järjestuse info peamised kandjad.
Arheoloogilise kultuurkihi paksus praeguse maapinna all võib ka lähestikku asuvatel
kinnistutel varieeruda.
Arheoloogilises kultuurkihis asuvate väärtuslike ajalooliste ehituskonstruktsioonide (eelkõige
hoonete tarindite) puhul tuleb eelistada nende konserveerimist ja originaali eksponeerimist
tagasimatmisele ja markeerimisele. See on kooskõlas eesmärgiga tuua esile muinsuskaitseala
väärtust – autentset kultuuripärandit. Nimetatud nõuded on kooskõlas arheoloogiapärandi
kaitse Euroopa konventsiooni põhimõtetega arheoloogiapärandi terviklikust konserveerimisest
ja in situ säilitamisest. Samuti aitab originaalmaterjali eksponeerimine kaasa avalikkuse
teadlikkuse tõstmisele teadusliku informatsiooni levitamise kaudu. Läbi nende põhimõtete on
võimalik arheoloogiapärandit kaitsta ja väärtustada kui Eesti ja laiemalt Euroopa kollektiivse
mälu allikat.
Punktis 8.14 määratakse põhimõte, et säilitatakse sisevaated piki muinsuskaitseala tänavaid ja
kultuuriväärtuslikele ehitistele ning ajaloolisele linnaruumile. See tähendab, et
muinsuskaitseala tänavate kohale galeriisid jms hooneosasid ei ehitata ning tänavaruumis uute
elementide lisamisel arvestatakse väärtuslike pikivaadete ning kultuuriväärtuslike ehitiste
vaadeldavuse säilitamisega. Tänavakoridoridesse reklaamkandjate jms paigaldamine tuleb
kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
27
III osa. Muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid
III osas on selgitatud muinsuskaitseala hoonetele antud väärtusklasside tähendust.
Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 19 lõike 5 punktile 3 märgitakse muinsuskaitseala
kaitsekorras muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid. Need määratakse
kultuuriministri määruse nr 23 § 10 lõike 1 sisunõuete järgi. Väärtusklassid on neutraalsete
nimedega (A-, B- ja C-kaitsekategooria), et mitte tekitada valearusaama hoonete hierarhiast,
kus üks maja on arhitektuuriselt väärtuslikum kui teine. Muinsuskaitseala hoonete
klassifitseerimise mõte on kehtestada neile gruppide kaupa erinevad nõuded, loakohustus ja
leevendused. Hoonete üksteisest eristamisel lähtuti hoonetele antud Eesti topograafia
andmekogu (ETAK) universaalsetest koodidest. Mõningatel juhtudel oli oluline anda kinnistul
asuva ehitise eri ajastul ehitatud osadele erinev kaitsekategooria, kuna hoone ei ole terviklikult
ühe või teise kaitsekategooria esindaja. Samuti oli vajadus määrata eraldi kaitsekategooria
mälestise hilisematele juurdeehitistele, sest õiguslikult ei ole need mälestise osad. Sellistel
juhtudel on kaardil lisas 2 ka ühe aadressi ja ETAK-koodiga hoonel eristatud hooneosad ja neile
antud erinevad kaitsekategooriad.
Kultuuriväärtuslike hoonete all mõistetakse korralduses ja seletuskirjas siin ja edaspidi A- ja B-
kaitsekategooria hooneid. Need on muinsuskaitseala kohatunnetust loovad ja seda hoidvad
ehitised, millel on kõrge iseseisev arhitektuurne või ajaloolist linnaruumi toetav väärtus. Seda
väärtust ja autentsust, mida need erinevate kihistustena endas kannavad, on vajalik säilitada
meieni jõudnud kujul nii eksterjööris ja A-kaitsekategooria hoonete puhul ka interjööris. C-
kaitsekategooria hooned ei kanna muinsuskaitseala väärtusi ning seetõttu ei ole nende puhul
nõutav nende säilitamine olemasolevas mahus ja välisilmes. Küll aga tagatakse nende
ümberehitamisel sobivus ümbritseva keskkonna kultuuriväärtuslike hoonetega ning hoone enda
arhitektuurse lahendusega ehk terviklikkus.
Kultuuriväärtuslike hoonete puhul seisneb erinevus interjööride säilivuses ja loakohustuses
sisetöödel: A-kaitsekategooria hoone puhul säilib Muinsuskaitseameti tööde tegemise loa
kohustus ka sisetöödele, B-kaitsekategooria puhul mitte, ehk senise korraga võrreldes
leevendatakse suures mahus seniseid kitsendusi.
Punktis 9 selgitatakse, et muinsuskaitseala hooned, välja arvatud kultuurimälestiseks
tunnistatud hooned, on jagatud A-, B- ja C-kaitsekategooriasse.31 Kultuuriväärtuslikud hooned
(A- ja B-kaitsekategooria) on muinsuskaitseala kohatunnetust loovad ja seda hoidvad ehitised,
millel on kõrge iseseisev arhitektuurne või ajaloolist linnaruumi toetav väärtus. Seda väärtust
ja autentsust, mida need erinevate kihistustena endas kannavad, on vajalik säilitada. C-
kaitsekategooria hooned ei kanna piisaval määral muinsuskaitseala väärtusi ning nende puhul
ei ole sellepärast nõutav nende säilitamine olemasolevas mahus ja välisilmes. Küll aga tuleb
nende ümberehitamisel tagada sobivus ümbritseva keskkonna kultuuriväärtuslike hoonetega
(A- ja B-kaitsekategooria) ning hoone enda arhitektuurse lahendusega. Kultuuriväärtuslike (A-
ja B- kaitsekategooria) hoonete puhul seisneb erinevus interjööride säilivuses ja loakohustuses
sisetöödel – A-kaitsekategooria hoone puhul säilib muinsuskaitseameti tööde loa kohustus ka
sisetöödel, B-kaitsekategooria puhul mitte.
31 Hoonete kaitsekategooriad on antud korralduse lisas 2 ja seletuskirja lisas 1.
28
Oluline on silmas pidada, et kultuuriväärtuslikud hooned (A- ja B-kaitsekategooria) on
väärtuslikud ja nende väärtus on mõistetav ka siis, kui hoone eksterjööri ja interjööri on ajas
muudetud. Ajaloolises keskkonnas ja seda keskkonda kujundavate hoonete puhul on
väärtuslikud kõik kihistused ning vanade majade puhul on iseloomulik, et neid on läbi aegade
muudetud kas sõltuvalt parasjagu moes olnust, tehnoloogilistest uuendustest lähtuvalt (näiteks
akende suurendamine, kui algas tööstuslik klaasitootmine), kasutus- ja elamismugavuse
suurendamiseks või muudel põhjustel. Ka need muudatused on jälg varasemate inimeste ja
meistrite eluolust ning nende jälgede ja erinevate kihistuste säilitamine aitavad tajuda ajaloolise
keskkonna ja vanade majade mitmekesisust ning erinevaid ajastuid.
Muinsuskaitsealal peetakse üldjuhul väärtuslikuks II maailmasõja eelseid kihistusi. Hilisemast
ajast on väärtuslikud eelkõige need kihistused, mis sulanduvad ajaloolisesse keskkonda või
rikastavad seda eripäraga. Väärtuslikud ei ole ajaloolisi hooneid rikkuvad või lihtsustatud
muudatused, mis on moonutanud hoone algset välisilmet.
Senise põhimääruse järgi olid kõik vanalinna alal olevad hooned käsitletavad A-
kaitsekategooria hoonena, st muinsuskaitseameti luba oli tarvis nii välis- kui sisetöödeks. Võru
muinsuskaitsealal on ettepanek määrata A-kaitsekategooriasse 13 hoonet, seejuures mitte
ühtegi hoonet laiendataval alal. Ülejäänud hoonete puhul muinsuskaitselased piirangud
vähenevad. B-kaitsekategooriasse on korraldusega määratud 319 hoonet – see on valdav osa
muinsuskaitseala II maailmasõja eelsetest hoonetest ning lisaks mõned ajaloolisse keskkonda
sobituvad uuemad hooned. C-kaitsekategooriasse määrati 627 hoonet. Valdav osa nendest on
mitmesugused II maailmasõja järgsed abihooned (kuurid, garaažid, elektrialajaamad jms), mille
arv on küll suur, kuid mõju linnapildis on pigem väike, või nõukogudeaegsed tüüpelamud, mis
avaldavad küll linnaruumile mõju, kuid ei vähenda ajaloolise hoonestuse nähtavust.. Hoonete
kaitsekategooriate tabel koos põhjendustega iga kultuuriväärtusliku hoone väärtuse kohta on
avaldatud inventeerimisaruandena Muinsuskaitseameti kodulehel.
Hoonete kaitsekategooriate inventeerimistabel koos põhjendustega iga kultuuriväärtusliku
hoone väärtuse kohta on avaldatud kaitsekorra seletuskirja lisas 1 ning Muinsuskaitseameti
kodulehel. Hoonete kaitsekategooriad on toodud korralduse lisas 2. Hoonete kaitsekategooriaid
saab tulevikus muuta kaitsekorra uuendamisega.
Lisaks A-, B- ja C-kaitsekategooria hoonetele paikneb Võru muinsuskaitsealal 5
kinnismälestist. Mälestistele kehtivad nõuded tulenevad muinsuskaitseseadusest ja neid
käesoleva korraldusega ei kehtestata ega leevendata.
Punktis 10 sätestatakse, et A-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille juures
säilitatakse hoone autentsus nii eksterjööris kui ka interjööris. See lähtub kultuuriministri
määruse nr 23 A-kaitsekategooria definitsioonist, kuid on lühidalt toodud ka kaitsekorra teksti,
et selgitada lugejale kaitsekategooriate tähendust. Autentsuse mõiste tuleneb
muinsuskaitseseaduse § 43 lg 1, mille järgi muinsuskaitsealal töid kavandades ning tehes
lähtutakse autentsuse ja terviklikkuse säilitamise põhimõttest, pidades oluliseks eri ajastute
väärtuslikke kihistusi, ning tagatakse tegevuse ohutus mälestise ja muinsuskaitsealal asuva
ehitise säilimisele. Seega A-kaitsekategooria hoone puhul tuleb autentsuse säilitamise
29
põhimõttest lähtuda nii hoone välis- kui siseilme muutmisel ning tööd nii eksterjööris kui
interjööris eeldavad muinsuskaitseameti tööde tegemise luba.
Punktis 11 sätestatakse, et B-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik või silmapaistva
mõjuga hoone, mille puhul säilitatakse hoone autentsus eksterjööris. B-kaitsekategooria
hoonetel ei ole teadaolevalt väärtuslikke interjööre või nende osasid tuvastatud ning neil on
seetõttu oluline hoida alles meieni säilinud välisilmet ja seda kujundavaid detaile. B-
kaitsekategooria hoone puhul tuleb autentsuse säilitamise põhimõttest lähtuda hoone välisilme
muutmisel ning tööd eksterjööris (v.a ilmet mitte muutvad hooldus- ja remonttööd) eeldavad
muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Juhul, kui vahepealsete remontide ja ümberehitustega
on läinud kaduma hoone ehitusaegseid ehisdetaile ja dekoori ning omanikul on soov ja
võimalus seda algseid dokumente või ajaloolisi fotosid aluseks võttes taastada, siis see on
soositud. Juhul kui B-kaitsekategooria hoone siseruumides ehitustöid tehakse ja seal
avastatakse väärtuslikke kihistusi (näiteks vanad tapeedid, lae- või seinamaalingud, ajaloolised
põrandad vms), siis tuleb vastavalt MuKS §-le 60 viivitamatult peatada tööd ja teavitada sellest
Muinsuskaitseametit.
Punktis 12 sätestatakse, et C-kaitsekategooria hoone on muu hoone, mille autentsena
säilitamine ei ole nõutav. See tähendab, et C-kaitsekategooria hoone on ehitis, mis ei kanna
endas otseselt kaitsekorra koostamise protsessis sõnastatud muinsuskaitseala ehitusajaloolisi
väärtusi ja seetõttu pole selle autentsuse säilitamine muinsuskaitseala kontekstis oluline. C-
kaitsekategooria hooned on valdavalt sekundaarsed abihooned, nõukogudeaegsed ja hilisemad
hooned, millel puudub oluline muinsuskaitseline väärtus ajaloolise linnaruumi ja selle
struktuuri kontekstis. Ehituslike muudatuste kavandamisel on siiski vajalik tagada hoone
arhitektuurne kvaliteet ja sobivus ümbritseva keskkonnaga. Kuna hoone ei ole iseseisva
muinsuskaitselise väärtusega ega ala kui tervikut toetav, on võimalik MuKS-ist tulenevaid
erimenetlusi mitte nõuda (muinsuskaitse eritingimuste andmine, tööde tegemise loa
väljastamine, muinsuskaitselise järelevalve määramine, tööde aruande koostamine jms). C-
kategooria hoonete puhul annab Muinsuskaitseamet üldjuhul oma kooskõlastuse vaid kohaliku
omavalitsuse üksusele ehitusloa või -teatise menetluses. Juhul, kui C-kaitsekategooria hoone
välisilme muutmist kavandatakse ilma ehitusloa või -teatiseta (näiteks katmine supergraafika
või uue värvilahendusega), siis taotletakse hoone ilme muutmiseks siiski Muinsuskaitseameti
tööde tegemise luba – ilme muutmine ei ole leevendatud. Seda põhjusel, et C-kaitsekategooria
hooned võivad olla linnaruumis väga suure visuaalse mõjuga ning nende välisilme sobimine
ajaloolisesse keskkonda on tarvis tagada ka siis, kui tööd ehitusluba või -teatist ei eelda.
C-kaitsekategooria hoonetele kehtivad üldnõuded on toodud korralduse punktis 18.
Punktis 13 sätestatakse, et kui muinsuskaitsealal asuva ehitise mälestiseks olemine lõpetatakse
pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse ehitist A-kaitsekategooria hoonena kuni
kaitsekategooria määramiseni.
Punktis 14 sätestatakse, et kui olemasolev hoone ei ole korralduse lisas 2 kaitsekategooriaga
tähistatud, käsitletakse seda kuni kaitsekategooria määramiseni B-kaitsekategooria hoonena.
Selline säte on vajalik, kuna inventeerimise käigus võis inimliku või tehnilise vea tõttu jääda
30
mõni hoone inventeerimistabelisse kandmata. Näiteks võib olla tähelepanuta jäänud mõni
abihoone, millel puudub ehitisregistris ETAK-kood või on see kaitsekorra koostamise protsessi
vältel muutunud.
Punktis 15 täpsustatakse, et kui hoone ehitatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse
seda kuni kaitsekategooria määramiseni C-kaitsekategooria hoonena. Kaitsekorra hoonete
kaitsekategooriate kaart vananeb paratamatult niipea kui see kehtestatakse, kuna see ei käsitle
hooneid, mis ehitatakse pärast kaitsekorra kehtestamist. Selleks, et uued hooned ei jääks
õiguslikult määratlemata, on täpsustatud, et kuni järgmise inventeerimise ning kaitsekorra
uuendamiseni käsitletakse neid menetluslikult C-kategooria hoonetena.
IV osa. Muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded
Vastavalt MuKS-ile on hooldamine ja remontimine kui järjepidevad tegevused
muinsuskaitseala ja selle ehitiste korrashoiuks ja seisundi parandamiseks loakohustusest ja
teavituskohustust vabad kõikide muinsuskaitsealal asuvate ehitiste, kaasa arvatud mälestiste,
puhul. MuKS §-s 7 määratletud tegevuste (konserveerimise, restaureerimise ja ilme muutmise)
puhul rakenduvad kaitsekorras kehtestatud nõuded. Ehitusseadustikus on vastavad tegevused,
välja arvatud konserveerimine, reguleeritud ehitise ümberehitamisena (§ 4 lg 3). Ehitamisena
käsitletakse korralduses EhS § 4 lõike 1 ja 2 kohaseid tegevusi – ehitise püstitamine, rajamine,
paigaldamine, lammutamine, ümbritsevale keskkonnale olulise ja püsiva mõjuga pinnase või
katendite ümberpaigutamine ja muid tegevusi, mille tulemusena ehitis tekib või muutuvad selle
omadused. Oluline on silmas pidada, et siseruumides ehitamisel tuleb kõigi ehitiste puhul
tagada hoone konstruktiivne püsivus ja selle ohutus, sh kultuuriväärtuste kaitse (EhS § 8 ja 9).
Näiteks võib see tähendada, et ka B-kaitsekategooria hoone rekonstrueerimisel tuleb säilitada
sisetarindeid, mis on otseselt seotud välistarindite säilimisega (võlvlagi keldris, laetalad,
mantelkorsten jms). Nõuded erinevatele kaitsekategooria hoonetele on esitatud kategooriate
kaupa, sealhulgas kultuuriväärtuslikele hoonetele (A- ja B-kaitsekategooria) esitatavad nõuded
kattuvad kõiges, välja arvatud sisetööde osas. A-kaitsekategooria hoonel tuleb tööde tegemise
luba taotleda ka töödeks siseruumides. B-kaitsekategooria hoonel sisetööd muinsuskaitseameti
tööde tegemise luba ei vaja, kuid juhul, kui sisetööde käigus leitakse ajalooline viimistluskiht,
siis on sellest teavitamine kohustuslik (MuKS § 60). C-kaitsekategooria hoone puhul eraldi
tööde tegemise luba muinsuskaitseamet ei väljasta. Loakohustused ja leevendused
kaitsekategooriate kaupa on kokkuvõtliku tabelina välja toodud seletuskirja lisas 2.
Punktis 16 sätestatakse A-kaitsekategooria hoonetele kehtiv nõue interjööride osas:
muinsuskaitsealal asuva A-kaitsekategooria hoone puhul säilitatakse kultuuriväärtuslikud
interjööridetailid (siseuksed, sisetrepid, piirdeliistud, ahjud jms) ja siseviimistluskihid
(põrandalauad, parketid, maalingud, stukkdekoor jms), väärtuslikud sisetarindid (vahelaed,
siseseinad, mantelkorstnad jms) ning üldjuhul ajalooline ruumiplaneering). Väärtuslikud
sisetarindid ja ajalooline ruumiplaneering hõlmavad säilinud ajalooliseid siseseinu ja
vahelagesid, samuti korstnaid, sh mantelkorstnaid. Võimalikud muudatused ruumiplaneeringus
ja sisetarindite muutmised tuleb muinsuskaitse eritingimuste koostamisel läbi kaaluda,
säilitamisnõue ei ole üldjuhul absoluutne. Ruumiplaneeringu muutmisel on eelistatud
31
tagasipööratavad lahendused (nt kergvaheseinte lisamine olemasolevaid konstruktsioone
muutmata) ning ajaloolise substantsi võimalikult vähene lõhkumine (nt olemasolevate
läbiviigukohtade ja avade kasutamine). Väärtuslikeks interjööridetailideks võivad olla
siseuksed, piirdeliistud, sisetrepid, ahjud või nende osad ja muud hoone ehitusajast või
hilisematest perioodidest pärinevad väärtuslikud detailid. Väärtuslikud siseviimistluskihid
võivad olla nt ajaloolised laud- ja parkettpõrandad, lae-, seina või põrandamaalingud,
stukkdekoor jms. Detailide ja viimistluskihtide säilitamise nõue ei tähenda nende
eksponeerimise nõuet. Otsused, mida ja kuidas eksponeerida, sõltuvad omaniku võimalustest
ning muinsuskaitse eritingimustega antavatest konkreetsematest nõuetest ja juhistest.
Punktis 17 tuuakse ära A- ja B-kaitsekategooria hoonetele kehtivad nõuded nende
konserveerimiseks, restaureerimiseks, ilme muutmiseks ja ehitamiseks. Nõuded kehtivad
olemasolevatele hoonemahtudele ja asjakohasel juhul ka kavandatavatele juurdeehitustele.
Kaitsekorrast tulenevad nõuded on üldised nõuded, mis kehtivad kõigi A- ja B-kaitsekategooria
hoonete suhtes. Nõudeid täpsustatakse hoonepõhiselt ja projekti koostamiseks antavate
muinsuskaitse eritingimustega.
Punktis 17.1 sätestatakse, et ajaloolised piirdetarindid, proportsioonid, välisviimistlus ja
kultuuriväärtuslikud detailid säilitatakse võimalikult algupärastena ning tagatakse
olemasolevate kandekonstruktsioonide püsivus. Piirdetarinditena mõistetakse hoone
piirdekonstruktsioone tervikuna koos kandekonstruktsioonidega (st välissein ja sokkel kogu
paksuses, katus koos kandekonstruktsiooniga). On juhtumeid, kus ajaloolise hoone autentsus
on rikutud ja välisilme algsega võrreldes lihtsustatud või moonutatud. Sellisel juhul ei saa
hilisemat viimistlust kultuuriväärtuslikuks pidada ning selle asendamine sobivama lahendusega
on soovitatav. Säte ei ole sõnastatud absoluutsena ja muudatusi välistavana. Täiend võimalikult
algupärasena annab kaalumise ruumi hoone mingil määral muutmiseks, nt katusealuse
väljaehitamiseks, uukide või katuseakende lisamiseks, kui see ei muuda oluliselt hoone
proportsioone. Oluline juhtida ka tähelepanu asjaolule, et hoone on konstruktiivselt tervik ning
oluliste seesmiste kandekonstruktsioonide lammutamine võib kaasa tuua kogu hoone
kokkuvarisemise, mis ei võimalda säilitada ka selle välimisi piirdetarindeid ja välisilmet
algupärasena. Hoone ümberehitamisel, isegi kui see on B-kaitsekategoorias, ei ole lubatud selle
seesmiste kandekonstruktsioonide lammutamine ega ümberehitamine viisil, mis seab ohtu kogu
hoone säilimise. Ehitise kandvate välis- ja sisekonstruktsioonide ümberehitamisel lähtutakse
EhS-s sätestatud regulatsioonist.
Punkt 17.2 sätestab, et hooneosade ja ehitusdetailide taastamisel lähtutakse dokumenteeritud
väärtuslikest kihistustest ja käsitletakse hoonet kui tervikut. Olukorras, kus on vajalik hooneosa
või mõne ehitusdetaili taastamine, saab seda teha, võttes aluseks arhiividokumendi
(ehitusprojekt, ajalooline foto jms) ja lähtudes hoonest kui tervikust. Näiteks kui hoonel on
olnud veranda, mis ei ole säilinud, siis on võimalik see uuesti rajada ajaloolise eeskujul.
Hoonest kui tervikust lähtumine tähendab ka seda, et kui hoone mõned aknad või muud detailid
on asendatud, siis peaks üldjuhul maja ilmet ühtlustama, taastades avatäiteid ja detaile säilinud
originaalide eeskujul (välja arvatud juhul, kui ka hilisemad aknad vm detailid on väärtuslikud).
32
Punktis 17.3 sätestatakse, et kasutatakse hoonetüübile ja selle ehitusajale iseloomulikke ehitus-
ja viimistlusmaterjale ning võimaluse korral traditsioonilisi töövõtteid ja tehnoloogiaid;
traditsioonilisi ehitus- ja viimistlusmaterjale jäljendavate materjalide (nt plast- või
komposiitlaudis, plastaknad, kivikatust või valtsplekki imiteeriv katuseplekk, õhekrohv)
kasutamine ei ole lubatud; hoone ehitusajale ebatüüpilisi materjale võib kasutada ainult ajutise
konserveeriva lahendusena (nt katusekattena, rullmaterjal, eterniitt). Näiteks hoone katuse
vahetamisel, kui hoonel on algselt olnud valtsplekk-katus, kasutatakse katusekatte vahetuse
korral samuti käsitsi valtsitud plekki. Kandekonstruktsioonide proteesimisel või asendamisel
kasutatakse samaväärset materjali: puitseina parandamisel puitu, tellisseina parandamisel
telliseid jne. Viimistlusmaterjalina kasutatakse end ajas tõestanud, pikaealisid ja ajaloolisesse
keskkonda sobivaid materjale, näiteks katuse puhul käsitsi valtsitud plekki või keraamilisi
katusekive, seinaviimistluses lubikrohvi ning linaõlivärve (ajaloolisse keskkonda sobivate
murtud toonidena). Laudise asendamisel kasutatakse paigaldamisel naelu, mitte kruvisid.
Traditsiooniliste töövõtete ja tehnoloogiate all mõistetakse näiteks pleki valtsimist, kelluga
krohvimist, pintsliga värvimist, takutamist, tappimist jms. Hoone restaureerimise puhul on
üldjuhul traditsiooniliste töövõtete kasutamine põhjendatud, uue juurdeehitise puhul mitte.
Punktis täpsustatakse, et muinsuskaitsealal traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid
materjale kasutada ei lubata. Jäljendav on näiteks puitakent jäljendav plastaken, puitvoodrit
jäljendav plastikvoodrilaud, lubikrohvi jäljendav õhekrohv, kivikatust jäljendav laineline
katuseplekk, valtsplekki jäljendav profiilekk jms. Enamasti on jäljendavate materjalide eluiga
kordades lühem traditsioonilisest materjalist (näiteks valtsplekk kestab 80–100 aastat,
profiilplekk 20–30 aastat; lateksvärviga värvitud puitpindu tuleb üle värvida iga paari aasta
järel, samas kui linaõli püsib ka 10 aastat või rohkemgi), seega ei ole nende materjalide
kasutamine kestlik. Ajaloolises keskkonnas on ausus materjalide olemuse osas üks eeldusi, mis
laseb tajuda paika ajaloolise ja kultuuriväärtuslikuna ning seetõttu alandavad vanu materjale
matkivad materjalid ka ajalooliste materjalide ja keskkonna enda väärtust.
Punktis tuuakse välja ka see, et hoone ehitusajale ebatüüpilisi materjale võib kasutada ainult
ajutise konserveeriva lahendusena. Materjalid, mis ei ole hoonele kõige sobivamad, kuid mida
võib Muinsuskaitseameti loal erandkorras hoone päästmiseks kasutada ajutise lahendusena, on
näiteks eterniit, rullmaterjal või profiilplekk, kui need asendavad varasemat traditsioonilist
valtsplekk- või kivikatust. Samas arvestatakse, et osade uuemate hoonete puhul võib eterniit
olla algne ja igati eelistatud katusekattematerjal. Materjalide valikul lähtutakse eelkõige
konkreetse hoone ajaloolisest (algsest) lahendusest ning kõik materjalid, mida algses
lahenduses polnud, on hoone ehitusajale ebatüüpilised materjalid, mille kasutamine ei ole
soositud.
Hoone ehitusajale ebatüüpilised materjalid on näiteks eterniit, kui see asendab varasemat
rullmaterjalist või plekist katust. Paljud kinnistutel asuvad abihooned on rajatud nõukogude
perioodil ja nende juures on kasutatud eterniiti või rullmaterjali. Nende materjalide kasutamine
hoonetel, mis ehitamise ajal on olnud selle materjaliga, on jätkuvalt lubatud. Kuid eterniidi,
profiilpleki või muu materjali kasutamine ei ole õigustatud hoonete puhul, mis on ehitatud teise
materjaliga, sest materjal on oluline hoone välisilme ja kestlikkuse seisukohalt.
33
Ühest küljest on need esteetilised nõuded, mis aitavad hoida ja taasluua vanadele majadele
iseloomulikku välimust ning ümbritsevate ehitiste suhtes toetavat keskkonda. Teisalt on
traditsiooniliste ehitusmaterjalide toimivus ja kestvus end praktikas tõestanud, võrreldes
tänapäevaste materjalidega. Näiteks linaõlivärv ei kooru puitpindadelt suurte tükkidena nagu
lateks- või alküüdvärvid, vaid iseloomuliku krobeda pinnana. Samuti vananeb linaõlivärv
väärikalt, laseb puidul värvi all kuivada ja seeläbi kaitseb puitu pikaajaliselt. Fassaadilaudise
paigaldamisel kruvidega kipuvad kruvipead roostetades nn värvist läbi sööma, kuna kruvipinna
õnarustesse koguneb sadevesi, mis puitu pehastab. Samuti lüheneb laudise eluiga, kui naelapea
lüüakse valede töövõtetega voodrilaua sisse liialt sügavale (mitte laudise pealispinnaga tasa)
ning õnarusse sattuv vesi hakkab puitu kahjustama.
Kolmandaks aitab traditsiooniliste töövõtete, ehitus- ja viimistlusmaterjalide ning tehnoloogiate
kasutamine ja algsete hoone detailide säilitamine elus hoida varasemate ehitusmeistrite
pärandit, mis võimaldab linnasüdameid tajuda ajaloolise keskkonnana. Samuti hoiavad need
elus muinsuskaitseala vaimset kultuuripärandit: käsitööoskuste tava, esitlus-
javäljendusvormide ning teadmiste ja oskuste kultuuripärandi osana elavana hoidmine ja
elujõulisuse tagamine. Seega on muinsuskaitsealal võimaluse korral traditsiooniliste töövõtete
ja tehnoloogiate kasutamine põhjendatud (MuKS § 3 lg 6).
Punktis 17.4 sätestatakse, et kultuuriväärtusliku hoone välispiirdeid võib soojustada vaid juhul,
kui sellega ei hävitata ega kaeta kinni väärtuslikku välisviimistlust ega väärtuslikke detaile ning
säilivad hoone ja selle osade proportsioonid. Üldjuhul on kultuuriväärtuslik hoone väärtusliku
välisviimistlusega ning selle välispiirete soojustamine on pigem välistatud. Teaduspõhine
lähenemine näitab, et hoonete vertikaalne soojustamine annab energiakulu kokkuhoius palju
väiksema osakaalu kui näiteks horisontaalne soojustamine (näiteks keldri hüdroisoleerimine
maapinnast, keldri- või pööninglae soojustamine). Soojustamist tuleb alati käsitleda hoone kui
terviku kontekstis. Kultuuriväärtusliku hoone välist soojustamist tuleb pigem vältida, kuna
soojustamisega muutuvad hoone või selle osade proportsioonid. Kulutused, mida hooneosade
proportsioonide taastamiseks ja soojustuse paigaldamiseks teha tuleb, ei pruugi pikas
perspektiivis end ära tasuda. Seega ei ole tegemist kestliku arendamisega.
Kultuuriväärtusliku hoone välispiirete soojustamist võib kaaluda juhul, kui tehnilistel põhjustel
vajab vahetamist kogu hoone laudis ning taastatakse kõikide hooneosade (sokkel, aknad, uksed,
karniisid, räästas jms) proportsioonid või kasutatakse võimalikult õhukesi soojustus- või
tuuletõkkematerjale. Kultuuriväärtusliku hoone välispiirete soojustamist ei saa kaaluda, kui
tegemist on rikkaliku dekooriga hoonega, kus ajalooline viimistlus ja detailid on osa hoone
väärtusest. Puithoonete puhul on väärtusliku siseviimistluse puudumisel võimalik kaaluda ka
piirete soojustamist seestpoolt.
See, milles seisneb hoone kultuuriväärtus, on üldjoontes kirjeldatud näiteks kaitsekategooria
põhjenduse tabelis (seletuskirja lisa 1). Konkreetsemalt loetletakse põhjendused muinsuskaitse
eritingimuste koosseisus, tööde ettevalmistava faasi alguses.
Punkt 17.5 sätestab, et säilitatakse hoone ehitusaegsed või hilisemad hoone arhitektuurse
ilmega sobivad avatäited (aknad, uksed, luugid jms), välja arvatud juhul, kui see pole halva
34
seisukorra tõttu võimalik; välimiste avatäidete asendamisel lähtutakse üldjuhul algupärastest.
Kultuuriväärtuslikud avatäited on nii hoone ehitusaegsed kui ka hilisemad, hoone kui tervikuga
sobituvad aknad-uksed. Muinsuskaitsealal on väärtuslikud kõik kihistused, mitte ainult
ehitusaegsed. Kas tegu on kultuuriväärtusliku hoone ehitusaegsete või hilisemate, hoone kui
tervikuga sobivate avatäidetega, selgitatakse välja nõustamise või muinsuskaitse eritingimuste
koostamise käigus. Kui ajaloolised avatäited (aknad-uksed) vajavad asendamist, siis võetakse
üldjuhul aluseks ajaloolised eeskujud. Väliste avatäidete asendamist loetakse hoone ilme
muutmiseks ning selleks on vaja Muinsuskaitseameti luba. Avatäidete vahetamine ilma
Muinsuskaitseameti loata muinsuskaitsealal lubatud ei ole.
Ajaloolises keskkonnas on üheks kõige suuremaks hoone välimuse mõjutajaks aknad, uksed,
luugid jms. Muinsuskaitsealal on hoone välisuks tavaliselt hoone kõige enam viimistletud detail
– omamoodi visiitkaart, mis näitab ära hoonesse sisenemise koha, aga peegeldab ka hoone
ehituslugu ja selle looja maitset ja jõukust. Vanade välisuste säilitamine ja ajastutruu
korrastamine on oluline, et hoida nii kultuuriloolise hoone kui muinsuskaitseala miljööd.
Väga oluline on mõista, et vanad puitaknad on osa hoone loomulikust ventilatsioonisüsteemist
ning akna kaudu ongi tagatud vajalik õhuvahetus. Akende asendamine uute õhutihedate
akendega võib halvendada hoone sisekliimat ning elukvaliteeti. Vanade akende soojapidavuse
tõstmiseks saab sisemistele raamidele lisada tihendeid.
Aknad on osa ka hoone terviklahendusest, seega ei ole õigustatud akende asendamine osade,
näiteks korterite kaupa, kuna erineval ajal eri meistrite poolt valmistatud aknad näevad välja
erinevad ning hoone terviklikkus saab sellega kahjustatud. Teisalt peegeldavad just vanades
akendes, ustes ja muudes puittarindites toonaste meistrite käsitööoskus, mis algab juba
õigeaegselt langetatud ja kuivatatud puidu kasutamisest, igale tarindile sobiliku puiduosa
valimisest ning peenes käsitööoskuses, mis ilmeksimatult laseb eristada vanad aknad uutest.
Punktis 17.6 selgitatakse, et hoone maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega
sobivana, arvestades mahtu, proportsioone, materjalikasutust ja arhitektuurset ilmet. Nagu
punktis 8.8 on põhimõttena välja toodud, peaks suuremahulised juurdeehitused olema üldjuhul
tänapäevase arhitektuurikeelega ja ajaloolistest mahtudest visuaalselt eristuvad. Veranda vms
väiksema hooneosa taastamisel on aga tihti õigustatud pigem ajaloolist kopeeriv lähenemine.
Lähtuvalt arhitektuursest kontseptsioonist tuleb valida ka juurdeehituse ehitus- ja
viimistlusmaterjalid (tänapäevase juurdeehituse puhul on õigustatud pigem kaasaegsed,
ajaloolise eeskujul kavandatava mahu puhul traditsioonilised materjalid.) Hoone olemasoleva
katuse- või keldrikorruse kasutuselevõtt koos minimaalsete täiendustega on üldjuhul iga hoone
puhul võimalik. Kuid kui soov on hoonele kavandada peale või külge ehitamist, mis hoone
mahtu visuaalselt suurendab, siis see eeldab nii olemasoleva hoone kui ka vahetu lähiümbruse
(kvartali ja tänava vastasküljel oleva linnaruumi) hoonete ehitusaluse pindala, ehitiste
brutopindala, kinnistute täisehitusprotsendi ja tiheduse analüüsimist. Tihedusena mõistetakse
siin juures hoone brutopinna suhet kinnistu pindalasse. Juurdeehitise proportsioonid peavad
olema sobilikud nii hoone, millele juurde ehitatakse, kui ka naaberhoonestuse suhtes.
35
Punktis 17.7 sätestatakse, et ventilatsiooni ja küttesüsteemide ehitamisel eelistatakse
olemasolevaid korstnaid ja läbiviike; kui see ei ole võimalik, ehitatakse uued korstnad
ajalooliste eeskujul. Võimalusel kasutatakse ventilatsiooni tarbeks ära olemasolevad korstnad
või muud läbiviigud, et hoonet uute läbiviikudega võimalikult vähe lõhkuda.
Ventilatsioonirestide paigaldamisel lähtutakse arhitektuursest sobivusest ning hoone
välisilmest.
Punkt 17.8 sätestab, et elektri- või muu seade, sealhulgas õhksoojuspumba ja
ventilatsiooniseadme hooneväline osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel,
elektrikapp, postalajaam jms paigaldatakse vähese vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei
kahjusta hoone konstruktsioone ega viimistlust. Katusepinnast visuaalselt eristuva
päikesepaneelina mõistetakse ka kultuuriväärtusliku hoone katusekaldega samas kaldes
paigaldatud, kuid paneelina eristuvat seadet. Nende seadmete puhul on oluline, et need oleksid
paigutatud nii, et need paikneksid avalikus ruumis (tänavalt, platsidelt) võimalikult varjatult –
võimalusel paigaldatakse need hoone tagaküljele või hoonest eraldi. Lubatud on paigaldada ka
katusekattesse integreeritud päikesepaneele, kuid nende värv ja ilme peavad sobituma
ümbritseva ajaloolise keskkonnaga. Hoone konstruktsioonide ja viimistluse kahjustamise all on
mõeldud näiteks õhksoojuspumba välisseadme kinnitamist seinale, kuna seade tekitab
vibratsiooni ja kondensatsioonivett, mis valgub hoone seinale. Seetõttu on õhksoojuspumba
paigaldamisel parem lahendus selle paigutamine hoovi, hoonest eraldi alusele.
Punkt 17.9 sätestab, et tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja paigutatakse hoonega ja
ajaloolisse keskkonda kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei kahjusta hoonet ega
varja väärtuslikke fassaadidetaile, ei tekita valgushäiringut ega domineeri linnaruumis.
Käesolev nõue tuleneb MuKS § 7 lg 3, mis käsitleb muinsuskaitsealale suunatud tegevusi, sh
ilme muutmist. Ettevõtte tegevuskoha tähis ja reklaam ei tohi olla esitatud helendavate
pindadega kastina, teleri tüüpi ekraanina jm sähviva, sisu või kujundust muutva infopinnana,
kuna sellised tekitavad valgushäiringut ja hakkavad ajaloolises keskkonnas domineerima. Selle
paigaldusviis ei tohi kahjustada kultuuriväärtuslikku ehitist.
Punktis 17.10 sätestatakse, et pööningukorruse valgustus tagatakse võimaluse korral Võru
ajaloolisele linnatuumikule omaste poolkaarekujuliste uukidega, katuseaknaid võib paigaldada
vähese vaadeldavusega kohta, eelistatult hoovipoolsele küljele, juhul, kui need ei kahjusta
hoone kultuuriväärtuslikku ilmet ega ajaloolist tänavamiljööd, on katusega samas tasapinnas
ning paigutatud hoone üldise arhitektuurse tervikuga sobivalt ja hoone fassaadi rütmiga
arvestavalt. Avaliku ruumina peetakse silmas avalikus kasutuses olevat linna- ja tänavaruumi,
milles viibija tajub selle esteetilist ja tunnetuslikku kvaliteeti. Võru säilinud vanematele
hoonetele on iseloomulikud väikesed kaarjad, harvem kolmnurksed pööningu-uugid.
Katuseakende puhul tuleb igal juhul arvestada hoone fassaadide akende rütmiga ja
sümmeetriaga, eriti tänavapoolsetel külgedel jälgida, et need ei paikneks katusepinnas väga
tihedalt ja domineerivalt ning sobituks hoone ajaloolise ilmega.
Punkt 18 sätestab nõuded tööde tegemisele C-kaitsekategooria hoonetele. Nõuded kehtivad
olemasolevatele hoonemahtudele ja kavandatavatele juurdeehitistele. Nõuded kehtivad ka
juhul, kui tegu on EhS § 4 lg 3 p 6 ja lg 4 kohase hoone taastamisega, mille käigus asendatakse
36
nii hoone maht kui välisilme selle olemasolevas mahus ja kujul. Juhul, kui C-kaitsekategooria
hoone soovitakse asendada senisest teistsuguse mahu ja välisilmega ehitisega, rakenduvad
sellele korralduse uusehitise põhimõtted ja nõuded, sh muinsuskaitse eritingimuste koostamise
nõue.
C-kaitsekategooria puhul on oluline anda nõuded hoone välisilme muutmiseks, sealhulgas
laiendamiseks ja ümberehitamiseks, et tagada muinsuskaitseala kaitse-eesmärk ja väärtuste
säilimine. Kuna Võru muinsuskaitsealal asuvast hoonestusest on üle poole C-
kaitsekategooriasse määratud hooned, on oluline, et nende ümberehitamisel välditaks
lahendusi, mis ei arvesta muinsuskaitseala iseloomuliku miljööga. Nõuded kehtivad nii
olemasolevale hoonele kui ka selle juurdeehitusele.
Punkt 18.1 sätestab, et C-kaitsekategooria hoone ilme muutmisel, sh välimiste avatäidete (uste
ja akende) vahetamisel ning välisviimistluse materjalide ja värvilahenduse valikul lähtutakse
sobivusest lähiümbruse hoonestusega ning seatakse eesmärgiks hoone terviklik välisilme. C-
kaitsekategooria hoone puhul lähtutakse ehitusaegsest lahendusest või seda lahendust muutes
hoonest kui tervikust, aga ka üldisest sobivusest ajaloolisesse keskkonda. Kuna hoone
autentsust säilitama ei pea, võib hoonet suuremal määral ümber ehitada, kuid tulemus peab
siiski olema terviklik ja muinsuskaitsealale sobiv, sh materjalikasutuselt.
Punkt 18.2 sätestab, et kasutatakse ajaloolisse keskkonda sobivaid välisviimistlusmaterjale;
traditsioonilisi materjale jäljendavaid materjale ei kasutata. Ka C-kaitsekategooria hoonete
puhul on oluline nende sobitumine muinsuskaitseala üldise tervikuga. Lihtsaim viis selle
tagamiseks on kasutada ajaloolisele keskkonnale omaseid, järelikult ka sinna sobivaid
välisviimistlusmaterjale. C-kaitsekategooria hoone puhul on võimalused A- ja B-
kaitsekategooria hoonetest laiemad. Plastikaknaid ja -laudist muinsuskaitsealal kasutada ei tohi,
kuid näiteks õhekrohv, mida A- või B-kaitsekategooria hoonete traditsioonilise lubikrohviga
kujundatud fassaadidel ei kasutata, on C-kaitsekategooria hoonete puhul võimalik lahendus.
Laine- või trapetsplekki ei tohiks kasutada ka abihoonetel, kuid nt nn klassik-tüüpi profiilplekk
või eterniit on C-kaitsekategoorias oleval abihoonel võimalik lahendus. C-kategooriasse kuulub
palju väga erineva vanuse, materjalikasutuse ja ruumimõjuga ehitisi. Konkreetsele hoonele
sobivale lahendusele seab tingimused muinsuskaitseamet ehitusloa või -teatise aluseks oleva
projekti menetlemise käigus.
Punkt 18.3 sätestab, et välispiirete soojustamisel säilitatakse hoone proportsioonid. C-
kaitsekategooria hoone puhul on selle väline soojustamine üldjuhul lubatud, kuid soovitav on
säilitada akende ja räästa proportsiooni suhe seinapinda ja nende olemasolul ka iseloomulikud
fassaadidetailid. See tähendab, et soojustamisel tuleks pikendada räästast, tõsta aknad seina
suhtes sellisele kaugusele, nagu need on olnud jne. C-kategooria hoonetelgi võib olla
fassaadidel iseloomulikke detaile, mida tuleks sellisel juhul soojustuse peale tõsta või
markeerida (näiteks mõni bareljeef vms).
Punktis 18.4 sätestatakse, et maapealse osa laiendamine lahendatakse hoone ja selle
lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu, proportsioone, materjalikasutust ja arhitektuurset
ilmet.
37
Punktides 18.5–18.6 antakse suunised juurdeehitiste, tehnoseadmete ja reklaamide osas, mis
on samad A- ja B-kaitsekategooria hoonete puhul. Need nõuded kehtivad kõigi
muinsuskaitseala ehitiste kohta ühtemoodi, sest need mõjutavad linnapilti kui tervikut.
Punktis 19 antakse nõuded uue ehitise püstitamiseks muinsuskaitsealale. Täpsemad
nõuded uushoonete püstitamisele antakse üldjuhul kinnistu detailplaneeringu ja selle
muinsuskaitse eritingimustega. Kaitsekorrast tulenevad nõuded loovad raamistiku
detailplaneeringu või uushoonestuse muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks, arvestades
linna üldplaneeringu ning kvaliteetse ruumiloome aluspõhimõtetega.32
MuKS-i § 61-st lähtudes tuleb uue ehitise püstitamiseks hoonestuseta kinnistule koostada
detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused. Sealhulgas peab vastava analüüsi ja lähtekohad
detailplaneeringu koostamiseks andma pädevustunnistusega spetsialist, kellel on pädevus
hinnata ja põhjendada väärtuslike elementide säilitamise ja vaadeldavuse tagamist, sealhulgas
määrata muinsuskaitseala ja kohaspetsiifiliselt ehituskeelualad, ehitusjooned, kõrguspiirangud,
kinnistu täisehitusprotsent, lubatud suurimad ehitusmahud ja võimalikud ehitusalad,
tingimused uute hoonemahtude välisviimistlusmaterjalile, katusekujule ja piiretele ning
vajadusel tingimused arheoloogilise kultuurkihi uurimiseks ja säilitamiseks. Eelnimetatud
analüüsi ja tingimuste sõnastamise eesmärk on kindlustada, et planeeritaval maa-alal
kavandatavate muudatuste tegemise tulemusel tagatakse muinsuskaitseala väärtuste säilimine
ja kaitsevööndiga seatud eesmärgid. KOV võib otsustada uue ehitise püstitamise
detailplaneeringuga või selle asemel anda projekteerimistingimused. Mõlemal juhul on
muinsuskaitseliste tingimuste andmise aluseks detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused.
Samas annab kultuuriministri määrus nr 15 § 2 lg 2 Muinsuskaitseametile ka eritingimuste
kohustusest leevendamise võimaluse, kui kavandatav ehitis ei muuda oluliselt väljakujunenud
ruumilist olukorda või muinsuskaitseala säilimist ja vaadeldavust. Uue ehitise kavandamisel
kaalutakse seda igakordselt. Eritingimuste koostamine selleks vastavat muinsuskaitselist
pädevustunnistust omava isiku poolt on oluline ja vajalik, sest detailplaneeringut koostaval
omavalitsusel või ettevõtjatel sellekohast pädevust olema ei pea.
Uue ehitise püstitamiseks kooskõlastab KOV Muinsuskaitseametiga vaid hoone ehitusloa.
Kuna uue ehitise püstitamisel ei pea ehitaja omama muinsuskaitselist pädevustunnistust ja
ehitustöödel ei pea olema muinsuskaitselist järelevalvet, ei kohusta amet üldjuhul omanikku
tööde tegemise luba taotlema. Erand kehtib vaid juhul, kui tegemist on kultuuriväärtusliku
hoone taastamisega, kus on vajalik muinsuskaitseline järelevalve (tööde kvaliteedi tagamiseks
ja ka järelevalve hüvitamise võimaldamiseks).
Kuna uute ehitiste püstitamine omab linnaehitusliku terviku säilimisele suurt mõju, siis on
mõistlik ja vajalik näha ette nõuded, et uue ehitise mõju toetaks, mitte ei kahjustaks alal säilinud
väärtuseid. Nõuete fikseerimine kaitsekorras on kasulik lisaks kinnistuomanikele ka arendajale,
kes muinsuskaitsealal ehitada soovivad. Kaitsekord annab ette õigusliku raamistiku, mis
võimaldab ehitise kavandamise protsessi optimeerida.
32 Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted https://planeerimine.ee/docs/noustik/detailplaneeringu-
lahtekohad/pohimotted-ja-vaartused/kvaliteetse-ruumi-aluspohimotted/
38
Muinsuskaitse eritingimuste koostamise kohustuse seadmine planeerimistegevuse juurde on
proportsionaalselt vähim võimalik sekkumine uue ehitise kavandamisel, et tagada uut ehitist
ümbritsevat keskkonda arvestav tulemus.
Punkt 19.1 sätestab, et uue ehitise püstitamisel lähtutakse lähiümbruse väljakujunenud
ehitusjoonest, ajaloolisest hoonestusstruktuurist ja -tihedusest, kultuuriväärtuslike hoonete
mahtudest (eelkõige II maailmasõja eelsete hoonete asukohast kinnistul, suurusest, kujust ja
kõrgusest), liigendusest, materjalikasutusest, välisviimistlusest ja katusemaastikust.
Lähiümbrusena on mõistetav kvartal, kus hoonestatav kinnistu asub, ning üle tänava asuv
hoonestus, kuna terviklik linnaruum kujuneb eelkõige tänavaruumi harmoonilises
käsitlemises. Lähtumine lähiümbruse hoonestusstruktuurist tähendab muuhulgas ka lähtumist
mahtude erinevusest kinnistute tänavaäärsetes osades ja hoovis. Juhul kui hoovis asuva C-
kaitsekategooria asemele soovitakse rajada uus hoone, siis tuleb lähtuda kvartali hoovihoonete
paigutusest, mahtudest ja kõrgusest, mitte tänavaäärsete, kinnistu põhihoonete mahtudest. Uue
ehitise püstitamisel lähtutakse selle mahtude üle otsustamisel eelkõige enne II maailmasõda
ehitatud A- ja B-kaitsekategooria hoonete mahtudest, mis iseloomustavad muinsuskaitseala
kõige rohkem ning hoiavad selle ajaloolist ilmet. Kui hoonestatava kinnistu lähiümbruses on
II maailmasõja järgseid, palju suurema mastaabiga hooneid, siis neid lähtekohana üldjuhul ei
kasutata, kuna need pole muinsuskaitseala kui terviku suhtes sama iseloomulikud. Uute
hoonete ja suuremahuliste juurdeehitiste mahud kaalutakse igakordselt läbi muinsuskaitse
eritingimuste koostamise raames. Lähiümbruse hoonestuse liigendustest lähtumine tähendab,
et üldjuhul tuleb arvestada olemasoleva sokli- ja räästajoonega ning hoonete avade ja
trepikodade traditsioonilise paiknemisega piirkonnas. Välisviimistluse valimisel tuleb samuti
keskkonnaga arvestada, vältida teravaid kontraste ümbritsevaga. Katusemaastikust lähtumine
tähendab seda, et uue hoone katusekuju sobitatakse piirkonna ajaloolise hoonestuse
katusemaastikuga.
Punktis 19.2 sõnastatakse, et uue hoone välisviimistluses kasutatakse traditsioonilisi ja
keskkonda sobivaid materjale; traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale ei
kasutata. Välisviimistluse materjalikasutust reguleeritakse muinsuskaitsealal kui tervikul
ühtemoodi: traditsiooniliste materjalide kasutamise nõue nii A-, B- kui C-kaitsekategooria
hoonete kui ka uusehitiste puhul aitab säilitada muinsuskaitseala terviklikkust. See ei tähenda,
et uushooneid peaks ehitama ainult puidust ja punasest tellisest või paekivist, aga piirkonnas
levinud ajalooliste materjalide või nende tänapäevaste analoogide loominguline kasutamine
aitab uushooneid paremini keskkonda integreerida.
Punktis 19.3 sätestatakse, et alla 20 ruutmeetrise ehitusaluse pindala ja alla 5 meetri kõrguse
ehitise (edaspidi väikeehitis), sealhulgas teisaldatava ja ajutise ehitise puhul ei kohaldata
alapunktides 1 ja 2 seatud nõudeid: sellised ehitised kavandatakse ajaloolisse keskkonda
sobivalt ja viisil, mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse ega kahjusta olulisi vaateid.
Väikeehitised paigutatakse hoone taha hoovi nii, et need ei ole tänavalt nähtavad. Juhul kui see
pole võimalik, siis peab väikeehitis olema kujundatud selliselt, et see ei domineeriks
olemasoleva hoone suhtes või oleks varjestatud (näiteks puidust restiga kaetud). Nõue mitte
kahjustada hoone konstruktsioone ja viimistlust tähendab seda, et autovarjualune vms
väikeehitis ei paikne ajaloolise hoone küljes selliselt, et see tekitaks oma kinnitustega füüsilisi
39
kahjustusi seintele või nt koguks oma katusele vihmavett ajaloolise hoone seina vastas,
tekitades ohu, et niiskus satub konstruktsioonidesse.
Punktis 19.4 sätestatakse, et ajaloolises keskkonnas ebatüüpiline väikeehitis (prügimaja,
alajaam, autovarjualune jms) paigutatakse eelistatult asukohta, kus see ei ole avalikus ruumis
nähtav või on varjestatud, kahjustamata olemasolevate kultuuriväärtuslike hoonete
konstruktsioone, viimistlust ja vaadeldavust ning arvestab õuemaa eripäraga. Need on ehitised,
mille puhul ehitusseadustiku kohaselt ei ole vajalik KOV-i ehitamisest teavitada ega ehitusluba
taotleda. Muinsuskaitsealal tuleb ka selliste ehitiste püstitamiseks taotleda Muinsuskaitseameti
tööde tegemise luba. Sellised hooned on näiteks kioskid, avalikud tualetid, kuurid jm.
Väikeehitiste puhul on oluline kavandada need ajaloolisesse linnatuumikusse sobivalt ja viisil,
mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse, kuid kõrgendatud nõuded arhitektuursele
ilmele ei ole üldjuhul vajalikud, ajaloolise hoonestusstruktuuri järgimine ei ole alati ka
võimalik.
Punktis 19.5 sätestatakse, et väärtuslikele ajaloolistele haljasaladele33 uusi ehitisi ei püstitata;
välja arvatud juhtudel, kui laiendatakse olemasoleva hoone maapealset osa sobivas mahus ja
kujunduses või püstitatakse avaliku kasutusega väikeehitis või puhkerajatis (spordi- ja
mänguväljakud, tualetid, kioskid, paviljonid jms). Lubatud on ka mittemahulised rajatised nagu
trassid, teerajad jms – selliste rajatiste ehitamist ei saa lugeda püstitamiseks. Ajaloolised
avalikud haljasalad on oluline osa muinsuskaitseala miljööst ja väärtusest elu- ning
puhkekeskkonnana, mistõttu ei ole nende täis ehitamine lubatud. Samas on erinevad haljasala
puhkealana toimimiseks vajalikud rajatised ja väikeehitised parkides ja haljasaladel alati olnud
ja neid võib edaspidigi Muinsuskaitseametiga kooskõlastatult rajada. Seejuures hooajalise
inventari paigaldamist ei loeta Muinsuskaitseametiga kooskõlastatavaks tegevuseks – selle
hulka loetakse näiteks ajutised batuudid-trampoliinid, kohtkindlalt kinnitamata istmed,
vabaõhuspordi ja -mängude vahendid jms (sellist hooajalist inventari ei kooskõlastata ka
erakinnistutel). Samas kui parki hakatakse rajama suuremaid atraktsioone, nagu näiteks
karussellid või kohtkindlalt kinnitatud püsivaid spordirajatisi, nagu näiteks kettagolfi rajad, siis
sellised rajatised on pargi ilmet muutvad ja tuleb Muinsuskaitseametiga kooskõlastada.
Kaitsekorraga jäetakse ka põhimõtteline võimalus ajaloolistel haljasaladel olevaid hooneid
laiendada – st keeld ajaloolistel haljasaladel uusi hooneid rajada olemasolevatele ei laiene, kuna
hoone toimimise jätkamiseks võib tulevikus osutuda vajalikuks juurdeehitise rajamine.
Juurdeehitis peab sel juhul olema kavandatud olemasoleva hoone ja ümbritseva keskkonnaga
arvestavalt ning sobivalt. Juurdeehitamise kavatsusest tuleb loobuda, kui see on vastuolus
kvaliteetse ruumi planeerimise põhimõttega (näiteks piirkonnas levinud tiheduse, täisehituse
osakaalu või haljastuse osakaaluga kinnistul) ning see ei sobitu olemasoleva kultuuriväärtusliku
ehitisega.
Punktis 20 antakse nõuded kinnistu (maaüksuse) piiride muutmisele. Lähtuvalt MuKS §
52 lg-st 5 kohustab pädevat asutust (KOV-i) kooskõlastama Muinsuskaitseametiga
muinsuskaitsealal kinnistu piiride ja maa sihtotstarbe muutmise taotluse. Seejuures mõistetakse
33 Näidatud korralduse lisas 4.
40
kinnistu piiride muutmise all ainult maaüksuste piire, mitte muude kinnistute nagu
korteriomand, hoonestusõigus jms, muutmist. Nõuete eesmärk on tagada muinsuskaitseala
väärtuste säilitamine. Muinsuskaitseala üks väärtuslikest kihistusest on II maailmasõja alguseks
väljakujunenud ajaloolised kinnistud, mis on säilinud muutmata või vähesel määral muudetud
kujul.
Muinsuskaitseala üheks kaitse eesmärgiga seotud väärtuseks on kinnistute ja
hoonestusstruktuur. Muudatuste lubatavuse üle otsustamisel lähtutakse kinnistu ajaloolisest
väärtusest – arvestatakse selle vanust ja terviklikuna püsimise järjepidevust. Kinnistu piiride
muutmise üle otsustamisel arvestatakse hoonestuse olemasolevat või tulevast paiknemist ja
potentsiaalseid ligipääsu võimalusi. Sõnastatud väärtused ja põhimõtted annavad
kinnistupiiride muutmise võimalikkuse üle otsuste tegemiseks lähtekohad nii
Muinsuskaitseametile kui ka KOV-i üksusele.
Punktis 20.1 sätestatakse, et muutmata või vähesel määral muutunud II maailmasõja eelsed
kinnistupiirid üldjuhul säilitatakse. Kinnistupiiride suurus ja paiknemine on läbi sajandite
määranud sinna püstitatavate ehitiste paiknemise. Muutuste kavandamisel kinnistustruktuuris
kaalutakse konkreetse kinnistu ajalist väärtust, seotust sellel paikneva hoonestuse ning kvartalis
üldiselt tavaks oleva kinnistute struktuuriga.34 Ajalooliste kinnistute säilimine kannab
muinsuskaitseala kui terviku säilitamise põhimõtteid. Eriti väärtuslikud on ajaloolised
kinnistud, kus on säilinud sama vanusega algsed kinnistupiirid kui kultuuriväärtuslik hoonestus
(näiteks 18. sajandist pärineval kinnistul on 18. sajandist pärinev hoone).
Võru muinsuskaitseala kontekstis loetakse väärtuslikuks eelkõige II maailmasõja eelset
kinnistustruktuuri, eriti kui ajalooline kinnistu ja kultuuriväärtuslik hoonestus on mõlemad
säilinud. Samas võivad ka hilisemad kinnistud sobituda kvartalis väljakujunenud
kinnistustruktuuriga ja mille muutmisel – liitmisel või jagamisel – tekiks ebakõla kinnistute
suurustes, mis võib hakata mõjutama ka kavandatavate ehitiste iseloomu. Kinnistute liitmisest
keeldumine võib olla põhjendatud ka vajadusega vältida muinsuskaitsealale sobimatult suurte
hoonete rajamist. Kinnistu piiride nihutamist seal paiknevate ehitiste teenindamiseks või
omandisuhte täpsustamiseks on võimalik kaaluda ka II maailmasõja eelsete kinnistute puhul.
Näiteks võib olla vajadus nihutada naaberkinnistute piiri selliselt, et kinnistul asuv abihoone
oleks tervikuna ühel kinnistul või oleks tagatud juurdepääs naaberkinnistu hoonete
hooldamiseks.
Punkt 20.2 sätestab, et alapunktis 1 nimetamata kinnistupiiride muutmisel lähtutakse kinnistu
ajaloolisest väärtusest ja järgitakse kvartalisisest kinnistustruktuuri (suurust ja kuju) ning
määratakse kinnistule lihtne ja selge kuju, mis võimaldab ehitist (sh kõrvalkinnistul asuvat)
hooldada ja teenindada. Ehitise hooldamise ja teenindamise vajadus on üks sagedasemaid
põhjusi kinnistupiiride nihutamiseks. Kinnistupiiride muutmisel on oluline järgida ajaloolist
struktuuri, vältida ajaloolises keskkonnas ebaloomulikult väikeste või suurte kinnistute
34 Aluseks: Võru muinsuskaitsealal paiknevate ajalooliste kinnistupiiride kaardianalüüs. Koostaja Emma Lauk
(Muinsuskaitseamet, 2023). Kättesaadav Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra
koostamise lehel https://muinsuskaitseamet.ee/voru-muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine alusandmete
jaotuses.
41
tekkimist, samuti kitsaid kiile ning kinnistute moodustamist, millel puudub väljapääs avalikule
tänavale. Kuigi kinnistupiir ei ole linnaruumis nähtav, hakkab see otseselt mõjutama alale
ehitamist ja seda, kuhu paigutatakse piirdeaiad, hooned ja haljastus.
Punkt 21 sätestab nõuded linnakujunduselementide, tänavate, õuemaa ja haljastusega seotud
tööde tegemisele. MuKS-i § 52 lg 3 p 1 seab loakohustuse kõrghaljastuse rajamise, raie-, kaeve-
ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töödele muinsuskaitsealal, lisaks tuleb
kohalikul omavalitsusel kooskõlastada Muinsuskaitseametiga ehitusteatise kohustusega või
ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise lubamine, kui taotluse ese on seotud mälestise või
muinsuskaitsealal asuva ehitisega (MuKS § 52 lg 4). Muinsuskaitseala eesmärk on mitte ainult
hoonete, vaid kogu linnaruumi kui terviku väärtuste säilitamine ja esiletoomine. Nõuete
eesmärgiks on tagada lisanduste sobivus ajaloolises keskkonnas ning ajaloolise linnaruumi ja
kultuuriväärtuslike ehitiste vaadeldavuse säilitamine.
Punktides 21.1–21.2 sätestatakse, et väärtuslikud piirdeaiad, -müürid, -postid, väravad jms
säilitatakse, vajaduse korral taastatakse. Uute piirdeaedade, -postide, väravate jms
kavandamisel lähtutakse lähiümbruses väljakujunenud tavast (materjal, kõrgus, paiknemine
tänavajoone suhtes) ja sobivusest kinnistu hoonestuse arhitektuuriga; võimaluse korral
taastatakse dokumenteeritud ajalooline lahendus; tõkkepuid ei paigaldata. Ajaloolised
piirdeaiad aitavad tajuda linnaruumi autentse ja kultuuriväärtuslikuna. Kultuuriväärtuslikud
võivad olla nii hoone ehitusaegsed, varasemad kui ka hilisemad piirdeaiad, -müürid, -postid ja
väravad, sest muinsuskaitsealal väärtustatakse erinevaid ajaloolisi kihistusi. Juhul, kui
seisukorrast tingitult pole võimalik ajaloolisi piirdeid säilitada või on osa piiretest hävinud,
tuleb need taastada ajalooliste eeskujul lähtudes lähiümbruses väljakujunenud traditsioonilistest
ehitusvõtetest, materjalikasutusest, kõrgusest, paiknemisest tänavajoone suhtes ja sobivusest
kinnistul paikneva hoonestuse arhitektuuriga. Elupuu ei esinda Võrus ajaloolist ega
traditsioonilist haljastust ning seetõttu tuleks üheliigiliste elupuuhekkide piiretena kavandamist
vältida. Ajaloolises linnatuumikus ei ole reeglina lubatud tänapäevaste tõkkepuude rajamine,
sest need on ajaloolises linnatuumikus võõrad elemendid. Vajadusel ja kohtades, kus see on
linnaruumiliselt võimalik, võib kinnistule sissesõidu piiramiseks rajada värava, mis võib olla
automaatselt avatav, kuid seadmed tuleb kavandada kinnistu, mitte linnaruumi poole. Sobivad
lahendused töötatakse välja nõustamisprotsessi või eritingimuste koostamise käigus.
Punktis 21.3 seatakse nõue säilitada ajalooline kivisillutis (kiviplaadid, munakivid) jm
väärtuslik katend või taaskasutada see ehitusprojektiga hõlmatud ala sees; põhjendatud
erandjuhul võib neid kasutada ka mujal samal kinnistul või muinsuskaitsealal. Ajaloolised
katendid on sageli hilisemate sillutiskihtide, asfaltkatte või pinnase all peidus. Juhul, kui
tänavatel või hoovides olemasolevate katendite või pinnase eemaldamisel avastatakse
ajaloolised sillutiskivid või katendid, siis need säilitatakse ja võetakse uuesti kasutusele kas
olemasolevas asukohas või erandjuhul ka mujal samal kinnistul või tänavaruumis,
rekonstrueerimisprojektiga hõlmatud ala piires. Seega tuleb projektide puhul, kus on teada, et
tänava, väljaku või hoovi pinna all võib olla ajaloolisi katendeid, seda võimalusel eelnevalt
uurida ja välja selgitada, kas ajaloolisi katendeid leidub. Samuti nähakse sellistes projektides
ette kohad, kus (taas)kasutatakse ajaloolisi katendeid nii, et need moodustaksid
projektlahendusse sobiva osa.
42
Punktis 21.4 antakse nõue, et uue katendi rajamisel või vana restaureerimisel lähtutakse
kvaliteetse ligipääsetava linnaruumi põhimõttest ja ajaloolisest lahendusest (näiteks tänavatel
eelistatakse sillutisplaate või -kive, hoovides ja aedades eelistatult looduslikke sillutiskive, -
plaate või kivisõelmeid); sillutise kavandamisel lähtutakse piirkonnale iseloomulikust
hoonestuse, haljastuse ja sillutatud ala vahekorrast ning välditakse õuemaa ulatuslikku
sillutamist. Erinevate katendite kasutus mitmekesistab linnaruumi ning on oluline osa selle
ajaloolisest ilmest. Eriti vanalinna alal on oluline taastada kivisillutisi. Hoovides on Võrule kui
aedlinnale omase haljastuse säilimise eesmärgil oluline vältida pindade suuremahulist
sillutamist.
Punkt 21.5 seab nõude sademevee ehitistest eemale juhtimise tagamiseks, selleks säilitatakse
või rajatakse vajalikud pinnasekalded. Hoonete soklite ääres säilitatakse pinnasekalded
suunaga hoonest eemale, mis aitavad kaitsta hoonet liigniiskuse eest ja tagavad nii hoonete
pikemaajalise säilimise. Juhul, kui kinnistul või tänaval puuduvad pinnasekalded, mis juhivad
sademevee ehitisest eemale, tuleb need hoone või tänavaruumi rekonstrueerimisel rajada.
Punkt 21.6 määrab, et tänavate rekonstrueerimisel säilitatakse või taastatakse
kultuuriväärtuslike ehitiste proportsioonid, vajaduse korral võimalusel tänavapinda
madalamale viies; välditakse pinnasevee imbumist keldritesse ning tänava sademevee
juhtimine kinnistutele. Seega tuleb tänava rekonstrueerimise projekteerimisel analüüsida, kas
külgnevate hoonete soklite kõrguse või pinnasekallete tõttu on vajalik tänavapinda allapoole
viia, ja vajadusel see tänava rekonstrueerimisprojektis kavandada.
Punktides 21.7 ja 21.8 sätestatakse, et ajaloolised linnakujunduse elemendid ja väikevormid
(monumendid, skulptuurid, tänavapostid, kaevud, pingid jms) säilitatakse või võimaluse korral
taastatakse nende algses asukohas, põhjendatud juhul taaskasutatakse mujal linnaruumis.
Uued linnakujunduse elemendid (monumendid, skulptuurid, linnamööbel, päikesevarjud,
müügikohad, tegevuskoha tähised, info- ja reklaamkandjad, liikluskorraldusvahendid,
tänavapostid jms) kavandatakse ümbritsevat keskkonda arvestavalt ja sellesse sobituvalt ning
paigaldatakse viisil, mis ei kahjusta kultuuriväärtuslikke hooneid, arheoloogilist kultuurkihti
ega kõrghaljastust. Tänavaruumi ajastumiljööd loovad ja hoiavad lisaks kultuuriväärtuslikele
hoonetele ja vanale sillutisele ka linnakujunduselemendid. Nende kaudu on tajutav linnaruumi
terviklikkus. Tegu on enamasti liigutatavate elementidega, mida säilitatakse eelistatult
olemasolevas asukohas ja võimalusel hävinud elemendid taastatakse, kuid mida võib ka
teisaldada ja taaskasutada, kui seda näeb ette tänava, väljaku või muu avaliku ruumi
tervikkontseptsioon.
Punktis 21.9 sätestatakse, et tänavaid hooldatakse viisil, mis ei kahjusta külgnevat hoonestust
ega kõrghaljastust. Libedusetõrjeks soola jm keemiliste ühendite kasutamine kahjustab
ajalooliste hoonete sokleid ning lühendab puude eluiga. Soovitav on kasutada näiteks sõelmeid
ja liivatamist, millel puudub kahjulik mõju hoonete soklitele ja kõrghaljastusele.
Punktis 21.10 käsitletakse ajalooliseid avalikke haljasalasid,35 mille struktuur, planeering,
vaated, väärtuslik haljastus ja ajaloolised väikevormid säilitatakse võimalikult algupäraselt ja
35 Näidatud korralduse lisas 4.
43
vajaduse korral taastatakse; rekonstrueerimisel lähtutakse haljasalast kui tervikust,
arvestades muutustega linnaruumis (hilisem väärtuslik haljastus, ehitised jms); ridaistutused
taastatakse terviklike lõikudena, mitte ei istutata üksikuid puid sinna vahele. Ajalooliste
haljasalade (sh alleede ja tänavate ridaistutuste) puhul tuleb vastavalt haljasala
kujunduspõhimõtetele teostada regulaarselt puude hooldus- ja kujunduslõikust ja vajadusel
võra tõstmist. Erinevalt hoonetest ei saa elus loodust restaureerida. Kui vanad puud või põõsad
oma eluea lõppu jõuavad või need ohtlikuks muutuvad, siis tuleb need asendada –
rekonstrueerida. Haljastuse hooldamisel ja taastamisel tuleb lähtuda haljasala ajaloolisest
struktuurist, planeeringust, iseloomulikust haljastusviisist, rajamisaegsest stilistikast ning
puude ning taimestiku liikidest.36 Haljastuse taastamisel võib patoloogiliselt ebaperspektiivsed
liigid (saar, jalakas jt) asendada teiste liikidega, kuna kliima- ja keskkonnamuutused ei soosi
nendele liikidele sobivaid pikaajalisi elutingimusi. Nende asemele saab valida mõne teise,
ajaloolisele haljasalale tüüpilise ja vastupidavama liigi. Haljastuse taastamisel tuleb lähtuda
haljasalast kui tervikust, võttes aluseks dokumenteeritud ajaloolise olukorra (algne projekt,
linnakaart, fotod jms).
Säilitada ja taastada ei tule isetekkelist haljastust. Kas tegemist on isetekkelise haljastusega,
tuleb välja selgitada nõustamise käigus või uuringuga eritingimuste koostamise käigus.
Ridaistutuste taastamisel ei tehta üksikpuudega vaheleistutusi, vaid taastatakse need terviklike
lõikudena. Ridaistutuste juures on oluline nende esteetiline lahendus, sealhulgas sama
suurusega puud tänavalõigus. Tänavate ja trasside kavandamisel arvestatakse alati puudele
piisava kasvuruumi jätmise vajadusega nii maa peal kui maa all.
Punkt 21.11 sätestab, et haljastuse taastamisel ja rajamisel nii avalikus ruumis kui ka õuemaal
lähtutakse ajastuomasest haljastusviisist ja kasutatakse eelistatult traditsioonilisi liike (pärn,
kask, sirelid, ebajasmiinid jms), välditakse üheliigiliste elupuuhekkide rajamist tänavajoonele
ja mujale avaliku ruumi piirile. Selles punktis seatakse haljastuse nõuded ja soovitused nii
avalikus ruumis kui ka õuemaal, mis ei ole kaitsekorras määratletud väärtuslike ajalooliste
avalike haljasaladena. Avaliku linnakeskkonna lahutamatuks osaks hoonestuse kõrval on
õuemaal asuvad hooviala kujunduselemendid, mis toetavad ja aitavad esile tuua ajaloolist
hoonestust. Selleks, et linnaruumis säiliksid kinnistute kasutamise traditsioonid ja selle
olulised kihistused, on vajalik hooviala kujundamise võttestiku suunamine. Oluline on
säilitada ja võimalusel taastada erinevaid haljastuse kihistusi, mis loovad ajaloolisest
linnaruumist terviku. Hoovide ja aedade haljastuse taastamisel või rajamisel lähtutakse
piirkonnale ajastuomasest haljastusviisist ja kasutatakse traditsioonilisi liike. Elupuu ei ole
Võrus ajalooline ega traditsiooniline linnahaljastuse liik ja tänavajoonele ning avaliku ruumi
piirile üheliigiliste elupuuhekkide rajamist tuleks seetõttu vältida.
Võru muinsuskaitsealal loetakse ajaloolise linnaruumi haljastuse oluliseks väärtuslikuks
komponendiks ka viljapuud, mis on osaks linnaruumi mitmekihilisest haljastusest ja toetavad
36 Aluseks: Võru muinsuskaitseala avalike haljasalade, parkide ja tänavahaljastuse väärtused muinsuskaitseala
kaitsekorra koostamiseks. Eksperthinnang. Koostaja Raili Uustalu (Muinsuskaitseamet, 2022-2023). Kättesaadav
Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise lehel
https://muinsuskaitseamet.ee/voru-muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine alusandmete jaotuses.
44
linnaruumi terviklikkust, samuti on need kõrghaljastuse kõrval olulised linna miljöö
kujundajad ja loojad.
Lisaks loetletule on õuemaaga seotud arheoloogiline kultuurkiht. Arheoloogilise kultuurkihiga
alal37 tähendab kõrghaljastuse rajamine kaevetöid, milleks on vaja Muinsuskaitseameti luba.
Hoovides väljaspool arheoloogilise kultuurkihiga ala võib kõrghaljastust rajada
Muinsuskaitseameti loata. Muinsuskaitseamet on ette näinud arheoloogiliste uuringute
määramise korral omanikule uuringukulude hüvitamise muinsuskaitseseaduses ettenähtud
korras. Hüvitamismeede aitab tasakaalustada omanikele seatud kohustusi.
Punktis 21.12 Täpsustatakse puude raiumise ja asendamise nõudeid. Puude raiumisel nähakse
üldjuhul ette asendusistutus samal kinnistul või sobivas kohas muinsuskaitsealal; puittaimestikku võib
raiuda taimede kuivamisel või ohtlikuks muutumisel ning oluliste vaadete avamiseks ja isetekkeliste
puude likvideerimiseks. Lubatud on raiuda kuivanud või ohtlikuks muutunud puid, samuti on see
lubatud oluliste vaadete avamiseks ja isetekkeliste puude likvideerimiseks. Kas tegemist on
isetekkelise haljastusega tuleb välja selgitada nõustamise käigus või uuringuga eritingimuste
koostamisel.
Viljapuude raiumisel ei nähta ette igal konkreetsel juhul asendusistutuse tegemist. Punktiga
21.11 koostoimes on oluline säilitada viljapuude kasvatamise tava õuemaal hoovide ja aedade
haljastamisel. Juhul, kui üldplaneeringus määratletakse kõrghaljastuse osakaal kinnistul,
loetakse viljapuid kõrghaljastuse osaks.
Punktis 21.13 sätestatakse, et muinsuskaitsealal tehtavate ehitus- ja kaevetöödel, pinnase
teisaldamisel ja juurdeveol ei lubata väärtuslikku haljastust, sealhulgas puude juuri
kahjustada. Enamlevinud ehitustööd, millega võidakse kahjustada puude juuri, on tänavate
rekonstrueerimine, tehnoliinide uuendamine, hoonete püstitamine või ehitisele juurdeehitise
kavandamine. Kahjustamise vältimine ei tähenda siiski kaevetööde keeldu. Uute trasside ja
muude kaevetööde kavandamisel tuleb silmas pidada, et olemasolev haljastus ei saaks
kahjustada ning taastataks ehitusele eelnenud või projektiga ette nähtud olukord.
Punktis 22 selgitatakse, et muinsuskaitsealal on 2 arheoloogilise kultuurkihiga ala.38 Ala
1 moodustavad Tamula järve ajalooline ja tänapäevane kaldaala ja muinsuskaitseala läbiv
Kirumpäält Vastseliina suunas kulgeva tee lähiümbrus. Ala 2 moodustab muinsuskaitseala
põhjanurgas olev maa-ala, mille lähistelt on leitud kiviaegseid leide.
Punktis 23 sätestatakse nõuded arheoloogiapärandi kaitseks.
Punkt 23.1 sätestab, et enne kui arheoloogilise kultuurkihiga aladel (näidatud korralduse lisas
3) kehtestatakse detailplaneering või antakse projekteerimistingimused või ehitusluba, millega
kaasnevad kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, selgitatakse välja
ja võetakse arvesse alal asuvad väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja -detailid ning muud
arheoloogilise kultuurkihi elemendid.
37 Näidatud korralduse lisas 3. 38 Arheoloogilise kultuurkihiga alad on näidatud korralduse lisas 3.
45
Minimaalse sekkumise põhimõttest lähtumiseks tuleb arheoloogilise kultuurkihi elemendid
planeeritaval alal välja selgitada võimalikult vara, st juba ehitusõigust määrates, et neid saaks
projektis arvesse võtta. Enne ruumiotsuse tegemist (detailplaneeringu kehtestamine,
projekteerimistingimuste andmine) tuleb koguda piisavalt teavet arheoloogiapärandi kohta, et
projekti koostamisel oleks võimalik maksimaalselt arvesse võtta arheoloogilise kultuurkihi
elemente.
Korralduse selle punktiga on hõlmatud uus- ja juurdeehitise kavandamine praegu hoonestamata
alale, olemasoleva hoone asemele uue hoone püstitamine või olemasoleva hoone keldri
süvendamine, samuti parklate jms tugevdatud aluspinnaga rajatiste ja tehnoliinide
kavandamine. Ruumiotsuse tegemisel eelnevaga arvestamine annab võimaluse asjaolusid
arvesse võtta, vajadusel olemasolevat teavet täiendada ning jõuda tulemusele, mis sekkub
arheoloogiapärandisse vähimal võimalikul viisil ja säilitab seda maksimaalselt.
Punktis 23.2 sätestab, et kui ehitustöid kavandatakse kui arheoloogilise kultuurkihiga aladel
plaanitavad tööd võivad ohustada arheoloogilist kultuurkihti või selles olevate struktuuride või
elementide säilimist kavandatavatest töödest sügavamal, selgitatakse uuringu käigus välja
arheoloogilise kultuurkihi stratigraafia, vajaduse korral kuni loodusliku pinnaseni. Arvestades
ehitiste kapitaalsust ja eluiga ning nende mõju sügavamatele pinnasekihtidele, on vajalik
kavandatavate kaevetööde alal läbi viia arhiivi-, bibliograafia ja/või arheoloogiliste uuringutega
terviklik kultuurkihi uurimine, et sellest koguda võimalikult palju teavet kihtide stratigraafilise
ladestumise kohta. Seeläbi on võimalik tööde varastes etappides arvestada ajalooliste
struktuuridega, vajadusel neid säilitada ja paremini planeerida tööde edasisi etappe. Näiteks
vaivundamentide kavandamisel on arheoloogilist kihti kõige rohkem kahjustav, kui piirdutakse
ainult vaiade ala läbiuurimisega, sest see on kultuurkihi sügavust arvestades tehniliselt
keeruline ning selline kaevamisviis raskendab kultuurkihi stratigraafiast aru saamist ja
tõlgendamist: lõpuks on kultuurkiht lõhutud, saadud info puudulik ning ei säili ka võimalust
tulevikus ulatuslikumal arheoloogilisel uurimisel saada kätte seda infot, mis vaiamisel hävis.
Kompromissina on suuremate hoonete puhul võimalik teha otsus, et vaialiinid uuritakse
tranšeedena läbi ja liinide-vahelised alad jäävad kaevamata, kuid parim lahendus leitakse iga
projekti puhul eraldi lähtudes konkreetse kinnistu ja hoone suurusest, kujust ning asukohast
ajaloolises linnaruumis. Uuringuga välja selgitatud väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja -
detailid tuleb säilitada maksimaalses ulatuses ja nendega tuleb vundamendi projekteerimisel
arvestada. Kavandatavad ehitustööd ja nende jaoks läbi viidud uuringud peavad tagama
arheoloogiapärandi uurimise ja eksponeerimise võimalikkuse ka tulevikus.
Taimede kasvatamisega seotud kaevetööde tegemisel ei ole vajalik taotleda
Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba, v.a. kõrghaljastuse rajamisel. Tööde tegemise luba
ei ole vaja taotleda istutustöödele, peenarde rajamise vms taimede kasvatamisega seotud
kaevetöödele, mistõttu saavad omanikud teha enamikke igapäevase aiapidamisega seotud töid
ilma neid Muinsuskaitseametiga kooskõlastamata. Sellised tööd on piisavalt väikesemahulised
ning ei kujuta olulist ohtu arheoloogilisele kultuurkihile. Kui selliste tööde käigus leitakse
pinnasest arheoloogilisi esemeid või struktuure, tuleb ametit leiust teavitada. Kõrghaljastuse
rajamine, st puude istutamine, on loakohustuslik, kuna nimetatud tööga kaasnevad mahukad
46
kaevetööd, mis võivad rikkuda või hävitada pinnases olevat arheoloogilist kultuurkihti, sh
arheoloogilisi struktuure.
Punktis 23.3 sätestatakse, et väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja -detailid säilitatakse.
Väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja -detailid on Võru muinsuskaitseala kontekstis peamiselt
endiste hoonete säilinud osad. Maa-aluste konstruktsioonide markeerimisel on oluline teha seda
viisil, mis ei kahjusta originaali. Maa peale ehituskonstruktsiooni markeerimisest tuleb loobuda,
kui seda plaanitakse näiteks massiivse müüritisena, mis seab ohtu maa sees säilinud
konstruktsiooni edasise säilimise. Sel juhul tuleb eelistada originaalkonstruktsiooni säilitamist
ilma markeerimiseta või leida markeerimiseks kergemad lahendused, mis ei sea ohtu originaali
säilimist.
V osa. Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ja selle tagamise nõuded
Peatükk lähtub MuKS § 14 lõigetest 1, 3 ja 4.
Punktis 24 on sätestatud, et muinsuskaitsealale lisandub vaatesektoreid hõlmav kaitsevöönd,
mis on esitatud korralduse lisas 1. Hoonestuse võimalik kõrguse muutus kaitsevööndis
määratakse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste analüüsi tulemusena lähtudes
kaitsevööndi eesmärgist ja muinsuskaitseala vaadeldavusest konkreetses kohas.
Punktis 25 tuuakse välja kaitsevööndi eesmärk. Kaitsevööndi eesmärk on tagada
muinsuskaitseala vaadeldavus väljastpoolt muinsuskaitseala piire; vaateid ehitistega
(müratõkkesein jms) sulgeda ei lubata; vältida tuleb visuaalsete tõkete (sh kõrghaljastuse)
rajamist muinsuskaitseala ette. Muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated on järgmised: 1)
vaade 1 avaneb loode suunast piki Tallinna maanteed Katariina kirikule ja Jüri tänavale; 2)
vaade 2 avaneb põhja-kirde suunast Tartu tänavalt üle Koreli oja Katariina ja Jekateriina
kirikule ja linna ajaloolisele hoonestusele; 3) vaade 3 avaneb kirde suunast Koreli oja pargist
üle Koreli oja Liiva ja Uue tänava ajaloolisele hoonestusele ja hoovimaastikule.
VI osa. Leevendused tööde tegemise loakohustusest ja teavitamise kohustusest
muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis
MuKS-i § 19 lg 5 p 6 kohaselt saab muinsuskaitseala kaitsekorras teha leevendused §-s 33
sätestatud säilitamiskohustusest, § 52 lg-tes 1–3 sätestatud tööde tegemise loa kohustusest ning
§ 58 lg-tes 1–3 sätestatud kooskõlastamise või teavitamise kohustusest.
Eelnõus nimetatud leevendustega on võimalik saavutada proportsioon kaitse vajaduse ja
piirangute vahel. Need leevendused vähendavad halduskoormust ning piiranguid omanikule
ning samas ei kaasne sellega muinsuskaitseala väärtuste hävimise oht. Kaaludes võimalusi
leevendusteks, jõuti järeldusele, et suuremad leevendused ei pruugi toetada ala väärtuste
säilimist, mis on MuKS § 3 lg 4 järgi üks muinsuskaitse olulisi põhimõtteid.
Kultuuriväärtuslike A- ja B- kaitsekategooriasse määratud hoonete konserveerimisel,
restaureerimisel ja ehitamisel ei ole võimalik tööde tegemise loa menetlusi ehitusseadustikuga
täielikult ühitada, kuna see seaks ohtu kultuuriväärtuse säilimise. Muinsuskaitseamet teeb
47
riiklikku ja haldusjärelevalvet muinsuskaitseseaduse ja selle alusel kehtestatud haldusaktide
nõuete täitmisel. Sealjuures jälgitakse uuringu ja tööde tegemise nõuete täitmist, mis tulenevad
muinsuskaitse eritingimustest, ehitusprojektidest, tööde või uuringu tegevuskavadest ja tööde
tegemise loal toodust. Tööde sisust ja kasutatavate materjalide eripärast ning ajalooliste hoonete
detailitundlikkusest lähtudes peab amet loa taotlemise kohustust kultuuriväärtuslike hoonete
puhul vajalikuks, sest selliselt on võimalik teada, kes on tööde tegemise eest vastutavad isikud
– muinsuskaitselise järelevalve teostaja (vajalik pädevustunnistus), tööde teostaja, vajadusel
uuringute tegemise tagamine (vajalik pädevustunnistus). Lisaks sellele on võimalik vajadusel
täiendavate asjaolude ilmnemisel tööde tegemise loal täpsustada tööde tegemise tingimusi.
Omavalitsuse antava ehitusloaga ei ole eeltoodud asjaolud teada ja seega ei ole tagatud
kultuuriväärtuslike hoonete piisav kaitse.
Punktis 26 antakse leevendused muinsuskaitsealal tööde tegemise loast loobumiseks.
Loakohustusest loobumine tähendab, et nendel juhtudel ei ole tarvis koostada ka muinsuskaitse
eritingimusi ehitusprojekti koostamiseks. Leevenduste tegemisel lähtutakse asjaolust, et
ehitusseadustik ja MuKS on harmoneeritud (Vt MuKS § 1 lg 2). See võimaldab omavalitsustel
hõlmata Muinsuskaitseametit ühe menetluse raames. Muinsuskaitseamet osaleb kooskõlastuse
andjana Ehitusregistri kaudu projekteerimistingimuste eelnõu koostamisel ja kooskõlastamisel
(EhS § 31 lg 3), ehitusloa või -teatisemenetluses (EhS § 42 lg 7). Nendes menetlustes on
Muinsuskaitseametil MuKS § 52 lg 7 p 4 tulenev võimalus loobuda tööde tegemise loa nõudest,
kui amet on teisele haldusorganile antud kooskõlastuses seda märkinud. Nimetatud leevenduse
tegemine märgitakse haldusorganile antava kooskõlastuse juures B-kaitsekategooria hoonete
siseruumides ehitamisel ja C-kaitsekategooria hoonete ümberehitamisel
Punktis 26.1 leevendatakse tööde tegemise loa nõuet olemasolevate C-kaitsekategooria
hoonete konserveerimiseks, restaureerimiseks ja ehitamiseks. See on osaline leevendus MuKS
§ 52 lg-st 1), mis toob võrreldes kehtiva põhimäärusega kaasa väga olulise menetluskoormuse
vähenemise. Selle punkti alusel ei ole edaspidi vaja anda C-kaitsekategooria hoonetele
muinsuskaitseeritingimusi ega tööde tegemise luba. Ehitusprojektide koostamisel lähtutakse C-
kaitsekategooria hoonetele antud üldistest nõuetest (eelnõu punkt 18) ja ehitusprojekti
kooskõlastamise käigus täpsustatud asjaoludest. Muinsuskaitseamet annab sel juhul oma
kooskõlastuse tegevusele kohaliku omavalitsuse üksuse poolt läbi viidavas ehitusloa või -
teatise menetluses. Tööde tegemise luba asendab C-kaitsekategooriasse määratud hoonetele
Ehitusregistris ehitusloa juures olevale ehitusprojektile ameti poolt antav kooskõlastus.
Leevendus ei kehti kohaliku omavalitsuse üksuse menetluseta – näiteks juhul, kui kohaliku
omavalitsuse üksus hoone välisilme muutmiseks luba või teatist ei väljasta, on nõutav
Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Sellisteks erandjuhtumiteks võib olla näiteks hoone
värvimine senisest erinevat värvi, katmine supergraafikaga vms, mis muudab hoone ilmet ja
selle mõju linnaruumis oluliselt, kuid mida ei pruugita lugeda ehitusteatise kohustusega tööks.
Punktis 26.2 leevendatakse tööde tegemise loa nõuet kõrghaljastuse rajamiseks, kaeve- ja
muudeks pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud töödeks õuemaal väljaspool
arheoloogilise kultuurkihiga ala39. See on osaline leevendus MuKS-e § 52 lg 3 p-st 1.
39 Näidatud korralduse lisas 3.
48
Leevendus kehtib ainult õuemaal ja see ei kehti avalikele haljasaladele, kus tööde loa nõue
kaeve- ja haljastustöödel jääb kehtima haljastuse ja avaliku ruumi kultuuriväärtuste kaitseks.
Õuemaal kõrghaljastuse rajamise ning kaeve- ja pinnasetöödega seotud tegevused on
leevendatavad tavapärase hooviala kasutuse korral. Tavapärased tööd hoovides, lisaks
kõrghaljastuse rajamisele on lillepeenarde või aiamaa peenarde rajamine, mille käigus ei
ohustata maa sees olevat arheoloogiapärandit, ega seata ohtu olemasoleva kõrghaljastuse
säilimist. Juhul kui need tööd kahjustavad arheoloogiapärandit või olemasolevat kõrghaljastust
(näiteks pinnase kuhjamine puu juurtele), tuleb siiski tööde luba Muinsuskaitseametiga
kooskõlastada.
Kõrghaljastuse moodustavad üldjuhul leht- ja okaspuud ning kõrged (üle 2,5 m kõrguseks
kasvavad) põõsad. Kaevetöö on üldjuhul sügavamal kui 30 cm pinnases tehtav töö või pinnase
planeerimise käigus maapinna kõrguse muutmine üle 30 cm, tagasitäidetavate süvendite
kaevamine ja tagasitäitmine või pinnase koorimine sügavamale kui 30 cm maapinnast; süvendi
kaevamine ja puurimine sügavamale kui 30 cm algsest maapinnast. Pinnase teisaldamine on
pinnase kaevamine, selle teisaldamine ja muldrajatistesse paigaldamine. Pinnase juurdeveona
on silmas peetud suuremahulist pinnasevedu maapinna tasandamiseks ja täitmiseks.
Punktis 26.3 sätestatakse, et Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ei ole nõutav raietöödeks
ja hooajalise ajutise ehitise püstitamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on
kooskõlastanud raieloa ja hooajalise ehitise püstitamise loa Muinsuskaitseametiga. See on
osaline leevendus MuKS § 52 lg-st 1 ja § 52 lg 3 p-st 1. See tähendab, et kui kohaliku
omavalitsuse üksus kaasab Muinsuskaitseameti oma raielubade ja hooajaliste ehitiste
(kohvikuterrassid, suvised müügikohad jms) lubade menetlusse, siis ei pea edaspidi väljastama
sama töö jaoks mitut luba. Leevendus ei kehti kohaliku omavalitsuse üksuse menetluseta, st
juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus mingil põhjusel hooajalise ehitise rajamiseks või puu
raiumiseks luba ei väljasta (näiteks kuna kohaliku omavalitsuse üksuse loakohustus hõlmab
ainult teatud omandivormis maad või kindlate väärtusklasside puid), saab Muinsuskaitseamet
väljastada oma tööde tegemise loa.
Punktis 26.4 sätestatakse, et muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ei ole nõutav tegevuskoha
tähise, info- või reklaamikandja paigaldamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on
lahenduse Muinsuskaitseametiga kooskõlastanud. Leevendus ei kehti kohaliku omavalitsuse
üksuse menetluseta, st juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus mingil põhjusel info- või
reklaamikandja paigaldamiseks luba ei väljasta.
Punktis 27 antakse leevendused muinsuskaitseala kaitsevööndis tööde tegemise loast
loobumiseks.
Punktis 27.1 leevendatakse olemasoleva hoone ümberehitamise, välisilme muutmise ja
laiendamise kooskõlastamist Muinsuskaitseametiga, välja arvatud maapealse osa laiendamise
korral (leevendus MuKS § 58 lg-st 1, mis näeb ette, et pädev asutus kooskõlastab ametiga
kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise,
sealhulgas ajutise ehitise püstitamise või rajamise ning olemasoleva ehitise ümberehitamise,
laiendamise, välisilme muutmise ja lammutamise). Olemasoleva hoone ümberehitamine
(rekonstrueerimine) ning välisilme muutmine on seega muudetud leevendusega kooskõlastust
49
mitte vajavaks täies mahus, laiendamine osaliselt. Laiendamine on vastavalt EhS § 4 lg-le 2
ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või
allaehitamisega. Leevendusega loobutakse seega hoone olemasolevas mahus juurdeehitamise
kooskõlastusnõudest (nt katusekorruse või keldrikorruse väljaehitamine), kooskõlastatavaks
jääb ainult mahuline külge- või pealeehitamine, st kõik uued ehitusmahud, mis muudavad
kaitsevööndis hoonete kõrguseid ja hoonestusstruktuure. Juhul, kui ehitisele lisatakse
katusepinnale väljaehitisi või mistahes muid mahulisi juurdeehitusi, siis tuleb see
muinsuskaitseala kaitsevööndis jätkuvalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada.
Punktiga 27.2 leevendatakse töödest teavitamise nõuet sellise ehitise ehitamisel või rajamisel,
mille jaoks ei ole ehitusseadustiku kohaselt vaja ehitusluba ega ehitusteatist. Leevendus
tuleneb MuKS § 58 lg-s 2 sätestatud omaniku või valdaja kohustusest teavitada
Muinsuskaitseametit ehitamisest muinsuskaitseala kaitsevööndis ehitisteatise või -
loakohustuse puudumise korral. Sellised ehitised on alla 20 m² suuruse ehitusaluse pindalaga
ja alla 5 m kõrgused ehitised. Linnalises keskkonnas nii väikesed ehitised kaitsevööndis
eeldatavasti muinsuskaitseala vaadeldavust ei mõjuta ning nendest teavitamine ei ole vajalik.
Punktiga 27.3 leevendatakse omaniku või valdaja MuKS § 58 lg-s 1 tulenevat kohustust
teavitada Muinsuskaitseametit ehitise lammutamisest muinsuskaitseala kaitsevööndis.
VII osa. Muinsuskaitsealal paiknevate kinnismälestiste kaitsevööndid
MuKS § 14 lg 5 p 1 järgi ei kehtestata mälestisele kaitsevööndit, kui see asub muinsuskaitsealal,
kui muinsuskaitseala kaitsekorras ei ole määratud teisiti. Kaitsekorras määratakse põhimõtted,
millest tuleb lähtuda mälestisele kaitsevööndi määramisel ning eelhinnatakse kaitsevööndi
vajadust, kuid kaitsevöönd määratakse eraldi kultuuriministri käskkirjaga.
Punktiga 28 sätestatakse, et kaitsevööndi võib määrata maa-alalisele kinnismälestisele.
Kaitsevööndi määramise vajadus on sellise maa-alaliste kinnismälestise puhul, mille läheduses
on oodata arheoloogilise kultuurkihi, sh matuste või ajalooliste ehitusstruktuuride ilmnemist.
Kaitsevööndi määramise vajadust ja selle ulatust hinnatakse iga kinnismälestise puhul eraldi.
Näiteks võib kaitsevööndi määrata mälestisele, mis ulatub muinsuskaitseala piirist välja.
Selliste mälestiste puhul võib kaitsevöönd olla vajalik, kuna muinsuskaitseala kaitsevööndi
eesmärk ei ole kaitsta konkreetse mälestise ümbrust, sh arheoloogiamälestise kaitsevööndis
leiduvat võimalikku arheoloogilist kultuurkihti.
VIII osa. Lõppsätted
Lõppsätetes käsitletakse korralduse jõustumist.
Punktis 29 sätestatakse et tööde tegemise loa, mis on antud enne käeoleva korralduse
jõustumist, menetluse võib uuendada, kui korraldus näeb ette samaväärsete tööde korral
leevendusi võrreldes Vabariigi Valitsuse 16. veebruari 2006. aasta määruses nr 47 „Võru
vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“ sätestatuga.
Praegusel muinsuskaitsealal ei muutu uus kaitsekord võrreldes praegu kehtiva põhimäärusega
rangemaks. Vastupidi – üldjuhul leevenevad oluliselt hoonetele kehtestatavad kitsendused
Võru muinsuskaitseala kaitsekorra kehtima hakates, võrreldes senise Võru vanalinna
50
muinsuskaitseala põhimäärusega. Tegevuste kohta, mis eeldavad Muinsuskaitseameti luba või
nõusolekut, väljastab Muinsuskaitseamet haldusakti. Haldusakt jääb kehtima ka pärast
kaitsekorra kehtestamist ning sellest tulenevalt saab tegevused lõpetada vastavalt haldusakti
tingimustele. Kui kaitsekord on leebem, kui haldusaktiga antud nõuded, siis on puudutatud
isikul õigus esitada taotlus haldusakti muutmiseks HMS § 44 ja 64 alusel.
Punkt 30 sätestab, et korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Punktis 31 sätestatakse, et vastavalt MuKS § 91 lg 1 lõpeb Vabariigi Valitsuse 16. veebruaril
2006. a määrusega nr 47 vastu võetud Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus kehtivus
punktis 30 sätestatud Võru muinsuskaitseala kaitsekorra jõustumisest. Korraldust on võimalik
vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse
Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Korralduse põhjendused ja selgitused on esitatud
seletuskirjas, mis on kättesaadav Muinsuskaitseameti veebilehel ja Muinsuskaitseametis.
5. Kaitsekorra menetluse kirjeldus
Kaitsekorra koostamise ettevalmistustöödega alustati 2022. aasta septembris.
Muinsuskaitseameti peadirektori 12.09.2022 käskkirjaga nr nr 1.1-5/43-A moodustati Võru
kaitsekorra koostamise töörühm Muinsuskaitseameti Võrumaa nõuniku Tiina Pettai juhtimisel.
Kaitsekorra koostamise alustamise kohta ilmus teade Muinsuskaitseameti kodulehel ja seda
kajastasid ka kohalikud ajalehed Lõuna Leht (29.09.2022) ja Võru Linna Leht (9.10.2022).
Töörühma koosolekud füüsiliste kokkusaamiste näol toimusid kuus korda, lisaks kaks korda
interneti vahendusel. Koosolekutel arutati kõiki erinevaid muinsuskaitseala kaitsekorras
kajastamist vajavaid aspekte alates selle väärtustest, lõpetades võimalike leevenduste ja
piirimuudatustega. Töörühm vaatas Võru muinsuskaitseala inventeerimise tulemused hoone
kaupa läbi ning tegi kaitsekategooriate ettepanekud. Töörühma protokollid on kättesaadavad
Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise lehel.
Kaitsekorra koostamise sisuline töö algas hoonete inventeerimisega. Kaitsekorra väljatöötamise
käigus koostati peale inventeerimise40 veel kolm alusuuringut: arheoloogiatundlike alade
analüüs (koostajad Ulla Kadakas, Eesti Kunstiakadeemia ja Mirja Ots, Vana-Võromaa
muuseumid), ajalooliste kinnistupiiride kaardianalüüs (koostaja Emma Lauk,
Muinsuskaitseamet) ja ajaloolise haljastuse analüüs (koostaja Raili Uustalu,
Muinsuskaitseamet). Lisaks on koostatud ehitusajaloolised ülevaated Võru muinsuskaitseala
hoonete kohta 19. saj lõpust kuni nõukogude perioodini (Epp Needo, ehitusajaloolane ja
ekspert). Alusuuringud on kättesaadav Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala
kaitsekorra koostamise lehel alusandmete jaotuses.
Lähtudes arheoloogiatundlike alade alusuuringust määrati Võru muinsuskaitsealale kaks
arheoloogilise kultuurkihiga ala (alus: Muinsuskaitseameti arheoloogiapärandi
eksperdinõukogu 01.02.2023 toimunud koosoleku protokoll, kättesaadav
Muinsuskaitseametis).
40 Inventeerimise aruanne ja tulemused kaitsekategooriate tabeli näol on toodud seletuskirja lisas 1.
51
Kaitsekorra koostamise ettevalmistusprotsessi kaasati Muinsuskaitseameti menetluskomisjon,
kus otsustati Võru muinsuskaitseala uue kaitsekorra menetluse algatamine (06.06.2023,
protokoll nr 501, kättesaadav Muinsuskaitseametis).
Kaitsekorra koostamise käigus toimus rida kohaliku elanikkonna kaasamisüritusi:
29.09.2022 toimus Võrus kultuurimajas Kannel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise
avakoosolek, kus tutvustati planeeritava kaitsekorra põhimõtteid ning arutleti Võru
linnatuumiku väärtuste ja nende säilitamisvajaduse üle. Koosolekul elanike poolt välja öeldud
mõtted võeti aluseks kaitsekorra jaoks Võru muinsuskaitseala väärtuste sõnastamisel.
09.03.2023 toimus Võrus kultuurimajas Kannel teine kohalike elanike kaasamisüritus, kus
tutvustati muinsuskaitseala kaitsekorra koostamiseks tehtud uuringuid ning muinsuskaitseala
hoonete kaitsekategooriate määramise põhimõtteid ja esmaseid ettepanekuid. Lisaks olid ühisel
arutlusel muinsuskaitseala ja kaitsevööndi võimalikud piirimuudatused ja Võru linnavalitsuse
esindajad tutvustasid Võru vanalinnaga seotud arenguprojekte. Koosolek lõppes trükise
„Elavad vanalinnad. Võru“ esitlusega. Enne ürituse toimumist (07.03.2023) ilmus Võrumaa
Teatajas muinsuskaitseala ajalugu tutvustav artikkel, kus teavitati ka sündmuse toimumisest.
Samuti kajastati toimunut Võrumaa Teatajas 11.03.2023 ning 14.03.2023 ERR-i
raadiouudistes.
29.03.2023 kohtus kaitsekorra koostamise töörühm Võru linnavalitsuse majandusosakonnaga,
et tutvustada koostatud alusuuringuid ning arutada kaitsekorra kehtestamisel tekkivaid
menetluslikke küsimusi. Muinsuskaitseameti poolt rääkis Võru arheoloogitundlikest aladest
Liivi Varul ning Võru linna ajaloolisest haljastusest Raili Uustalu.
29.05.2023 toimus Võrus Katariina alleel koostöös Võru linnavalitsusega vabaõhuüritus, kus
Muinsuskaitseameti, Võru linna ja kohaliku pärandi eksperdid tutvustasid linnarahvale
koostatavat muinsuskaitseala kaitsekorda. Välja olid pandud ajaloolised Võru linna fotod ning
kaardimaterjal. Kõik soovijad said tutvumiseks kaasa võtta koostatud infovoldiku, kus on ära
toodud kaitsekategooriate tutvustused ja menetluskord vastavalt muinsuskaitseseadusele ja
ehitusseadustikule. Üritust kajastas ka juunikuu Võru Linnaleht.
4.07 kuni 21.08.2023 toimus Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avalik väljapanek.
Avaliku väljapaneku algusest teavitati 4.07.2023 ajalehtedes Eesti Päevaleht ja Võrumaa
Teataja, Muinsuskaitseameti infokanalites (veebilehel, Facebookis) ja Võru linna infokanalites.
Teates avaldati lühidalt kaitse alla võtmise õigusakti eelnõu sisu, avaliku väljapaneku aeg ja
koht ning arvamuste ja vastuväidete esitamise tähtaeg. Avalikust väljapanekust teavitati e-posti
teel isikuid, kes omasid puutumust kaitsekorra koostamise menetlusega (muinsuskaitseala ja
kaitsevööndi kinnistute omanikke ning muid isikuid, kes olid avaldanud huvi kaitsekorra
koostamise kohta).Avaliku väljapaneku ajal postitati muinsuskaitseala planeeritava laiendusala
postkastidesse vastavad infovoldikud.
Avaliku väljapaneku jooksul laekus Muinsuskaitseametile 8 ettepanekut, arvamust või
küsimust. Pärast avaliku väljapaneku lõppu esitati üks pressiteade pretensioonidega kaitsekorra
sisu kohta ja üks seisukoht Muinsuskaitseameti vastuse peale. Avaliku väljapaneku jooksul
esitatud arvamused, ettepanekud ja küsimused ning Muinsuskaitseameti vastused neile on ära
toodud seletuskirja lisas 3.
52
Avaliku väljapaneku tulemusi kajastav avalik koosolek toimus 21. septembril 2023 Võru
kultuurimajas Kannel, kuhu registreerus 33 kohalviibijat, üle 100 kuulaja oli Facebooki
ülekande vahendusel. Avaliku arutelu videosalvestus on järelevaadatav Muinsuskaitseameti
Facebooki lehel.
Oma seisukohta Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõule ei esitanud Võru linn, mille
haldusüksusel asub Võru vanalinna muinsuskaitseala (riiklik kultuurimälestis registri numbriga
27008). Muinsuskaitseamet palus Võru Linnavolikogul esitada oma seisukoht Võru
muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõule 31.10.2023 väljaläinud kirjaga nr 1.1-7/2072, kuid
volikogu seisukohta ei esitanud.
Kokkuvõtted avalikest üritustest ning meediakajastused on kättesaadavad Muinsuskaitseameti
kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise lehel.
Hiljem on tehtud sõnastuslikke parandusi või punktide järjestuse muudatusi, mis kaitsekorra ja
seletuskirja sisu ei muuda.
Eelnõud tutvustati 02.04.2024 toimunud Kultuuriministeeriumi juures tegutsevale
Muinsuskaitse Nõukogule. Nõukogu otsustas eelnõu toetada.
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule
eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks Võru Linnavalitsusele. Võru
Linnavolikogu arutas kaitsekorra eelnõu 16. oktoobri koosolekul ja otsustas seda toetada koos
kolme muudatusettepanekuga, millest üks oli palve täpsustada punktis 23 arheoloogilise
kultuurkihiga alal arheoloogiliste uuringute tegemise nõudeid ja kahe puhul tehti ettepanek
muuta hoone kaitsekategooriat B-st C-ks. Kultuuriministeerium arutas ettepanekuid
Muinsuskaitseametiga ja otsustas punkti 23 mitte täiendada, kuna piisavad selgitused on
kaitsekorra seletuskirjas antud. Kreutzwaldi 16 hoone puhul otsustati ettepanek rahuldada ja
hoone kaitsekategooria muuta C-ks. Lembitu 2 hoone puhul otsustati ettepanekut mitte
rahuldada. Sama ettepaneku tegi 23.09.2024 hoone omanik ja Muinsuskaitseamet vastas
10.10.2024, et antud hoone puhul on põhjendatud B-kaitsekategooria. Seisukoht ja selgitused
tehtud ettepanekute kohta on toodud seletuskirja lisas 3 ja saadetud Võru Linnvolikogule.
Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Siseministeerium ja
Rahandusministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Kaitseministeerium kooskõlastas
märkusega, milles tegi ettepaneku muuta ühe hoone kaitsekategooriat. Ettepanekut arutati
Kaitseministeeriumi esindajatega ja otsustati seda mitte arvestada, vastavad selgitused on
lisatud seletuskirja lisale 3. Teised kooskõlastasid vaikimisi.
6. Korralduse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Korraldus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
7. Korralduse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Uus kaitsekord loob senisest suurema paindlikkuse ja selguse muinsuskaitseala väärtustes,
põhimõtetes, nõuetes ja leevendustes. Selle koostamisse on panustanud erakordselt lai
53
spetsialistide ning kogukonna esindajate ring, mis annab aluse tänapäeval oluliste väärtuste
kaitseks Võru muinsuskaitsealal.
Suurimaks muudatuseks, mis kaitsekord kaasa toob, on ehitiste rühmitamine kolme erinevasse
kaitsekategooriasse ja tööde tegemisel loakohustuse ulatuse sõltuvus sellest. Eesmärk on teha
leevendusi nendele hoonetele, mille osas senised jäigad reeglid ei ole põhjendatud. Seni
kehtinud muinsuskaitseala põhimääruse järgi olid kõik hooned ühtviisi kõrge kaitse ning sellest
tulenevate intensiivsete omandikitsendustega. Edaspidi on muinsuskaitsealal selliseid A-
kategooria hooneid vaid 13. Loakohustuse vähendamisel väheneb kodanike jaoks
halduskoormus ja ametnike jaoks töökoormus oluliselt. Leevenduste tegemise tulemusena
väheneb Muinsuskaitseameti loakohustus enamike muinsuskaitsealal asuvate hoonete suhtes.
Senise põhimäärusega oli tööde tegemine hoonete interjöörides reguleeritud vanalinna alal
kõikide hoonete puhul võrdselt. Uue kaitsekorra kehtima hakates leevenevad nõuded senise
muinsuskaitseala alal kõikide B- ja C-kaitsekategooria hoonete puhul, endised nõuded jäävad
kehtima vaid 13 hoone puhul.
Kuna töögrupp tegi ettepaneku muinsuskaitseala märgatavaks laiendamiseks senise
kaitsevööndi alale ja ka väljapoole seda, haaratakse piirangute alasse ligikaudu 200 uut
kinnistut/hoonet. Sellegi poolest kaitsekorra kehtestamisega seniste piirangutega hoonete arv
väheneb – praegusel muinsuskaitsealal on ligikaudu 600 hoonet, kuid praegusega sarnased
piirangud jäävad edaspidi kaitsekorra alusel kehtima 332 kultuuriväärtusega hoonel. Senise
kaitsevööndi ja sellest välja jääva laienduse alalt ei tehtud A-kaitsekategooriasse määramise
ettepanekut ühegi hoone kohta; B-kaitsekategooria ettepanekuid tehti 56 hoone puhul,
ülejäänud hooned on määratud C-kaitsekategooriasse.
C-kaitsekategooria hoonetele ei anta enam muinsuskaitse eritingimusi ega Muinsuskaitseameti
tööde tegemise luba, vaid ehitamiseks piisab kohaliku omavalitsuse üksuse ehitusloast või -
teatisest, millele Muinsuskaitseamet annab oma kooskõlastuse. B-kategooria hoonetele ei anta
enam siseruumides tehtavateks töödeks eritingimusi ega tööde tegemise lube. Ametiga ei ole
vaja muinsuskaitseala kaitsevööndis (Võru muinsuskaitseala puhul on kaitsevööndiks
vaatesektorid, mis on toodud korralduse lisas 1) kooskõlastada ehitustöid, mis ei hõlma
mahulist juurdeehitamist. Samuti ei pea kaitsevööndis teavitama alla 20 m2 suuruse ehitusaluse
pindala ja alla viie meetri kõrguse ehitise püstitamisest.
Muinsuskaitsealadele koostatakse uued kaitsekorrad eesmärgiga lähtuda alal säilinud
väärtustest. Arvestades muinsuskaitseala kaitse-eesmärke ja säilinud väärtuseid, on uue
kaitsekorraga tehtavad leevendused, nende vajalikkus ja võimalikkus, võrreldes kehtiva
põhimäärusega korralduse seletuskirjas põhjalikult kirjeldatud.
Võru muinsuskaitseala kaitsekorra sisu on sõnastatud kehtiva põhimääruse tekstiga võrreldes
oluliselt täpsemalt ja väärtustekesksemalt, mis võimaldab Muinsuskaitseametil tagada Võru
linnasüdame väärtuste säilimise ja esiletoomise.
8. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
54
9. Vaidlustamine
Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30
päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.
10. Korralduse kooskõlastamine Korralduse eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning Eesti Linnade ja Valdade
Liidule ning arvamuse avaldamiseks Võru linnale. Võru Linnavalitsusel eelnõu osas
täiendavaid parandusettepanekuid ei olnud. Võru Linnavolikogu toetas kaitsekorra eelnõu ja
tegi kolm ettepanekut, millest üht arvestati. Haridus- ja Teadusministeerium,
Justiitsministeerium, Siseministeerium ja Rahandusministeerium kooskõlastasid eelnõu
märkusteta. Kaitseministeerium kooskõlastas märkusega, milles tegi ettepaneku muuta ühe
hoone kaitsekategooriat. Ettepanekut ei arvestatud. Ettepanekute osas võetud seisukohad ja
selgitused lisati seletuskirja lisale 3. Teised kooskõlastasid vaikimisi.
Seletuskirja lisad
Lisa 1. Inventeerimisaruanne ja kaitsekategooriate põhjendused
Lisa 2. Muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja Muinsuskaitseameti
loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast
Lisa 3. Avaliku väljapaneku raames esitatud arvamused ja ettepanekud ning
Muinsuskaitseameti seisukohad
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Riigikantselei
[email protected] 17.12.2024 nr 1-11/1466-1
Võru muinsuskaitseala kaitsekorra
eelnõu esitamine
Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse korralduse
„Võru muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Lisad: 1. Eelnõu koos 4 lisaga
2. Seletuskiri koos 3 lisaga
Teadmiseks:
Muinsuskaitseamet
Reesi Sild 628 2381
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Vastus | 29.08.2024 | 1 | 1-11/778-4 | Väljaminev kiri | kum | Kaitseministeerium, Muinsuskaitseamet |
Vastus | 16.07.2024 | 1 | 1-11/778-3 | Sissetulev kiri | kum | Kaitseministeerium |
Vastus | 02.07.2024 | 1 | 1-11/778-2 | Sissetulev kiri | kum | Haridus- ja Teadusministeerium |
Kiri | 20.06.2024 | 1 | 1-11/778-1 | Väljaminev kiri | kum | Ministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Võru Linnavalitsus, Muinsuskaitseamet |