Kiri

Vabariigi Valitsuse korraldus

„Võru muinsuskaitseala kaitsekord"

Lisa 1.

ja kaitsevööndi piirid Muinsuskaitseala

Vabariigi Valitsuse korraldus

„Võru muinsuskaitseala kaitsekord"

Lisa 2. Hoonete

kaitsekategooriad

±

Mälestis

C-kaitsekategooria

B-kaitsekategooria

A-kaitsekategooria

Muinsuskaitseala piir

100 200 m0

Muinsuskaitseamet: 27.08.2024 Aluskaart: Maa-amet 2024

Vabariigi Valitsuse korraldus

„Võru muinsuskaitseala kaitsekord"

Lisa 2. Hoonete

kaitsekategooriad

±

Mälestis

C-kaitsekategooria

B-kaitsekategooria

A-kaitsekategooria

Muinsuskaitseala piir

100 200 m0

Muinsuskaitseamet: 27.08.2024 Aluskaart: Maa-amet 2024

1

2

Vabariigi Valitsuse korraldus

„Võru muinsuskaitseala kaitsekord"

Lisa 3. Arheoloogilise

kultuurkihiga alad

Muinsuskaitseala piir

Arheoloogilise kultuurkihiga alad

1 – Tamula järve ajalooline ja tänapäevane kaldaala ja muinsuskaitseala läbinud Kirumpää-Vastseliina tee lähiümbrus.

2 – Maa-ala, mille lähistelt on leitud kiviaegseid leide.

1

2

3

4

5 6

Vabariigi Valitsuse korraldus

„Võru muinsuskaitseala kaitsekord"

Lisa 4. Väärtuslikud ajaloolised

haljasalad

Muinsuskaitseala piir

Väärtuslik ajalooline haljasala

1. Katariina allee 2. Kreutzwaldi park 3. Juudi park 4. Kandle aed 5. Võru Katariina kiriku haljasala 6. Võru Jekateriina kiriku haljasala

1

Seletuskirja lisa 1

Võru muinsuskaitseala inventeerimisaruanne

Koostajad: Anu Lepp, Tiina Pettai

Muinsuskaitseamet, 2023

2

Sissejuhatus

Võru muinsuskaitseala hoonestuse inventeerimine viidi läbi eesmärgiga jaotada muinsuskaitsealal

paiknevad hooned kaitsekategooriatesse vastavalt Kultuuriministri määrusele „Mälestise liikide ja

muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste

väärtusklassid.“ Käesolev inventeerimine moodustab koos Võru vanalinna arheoloogiliste alade ning

haljastusuuringuga aluse muinsuskaitseala kaitsekorra koostamiseks ning hoonetele.

2010.–11. aastal viidi Muinsuskaitseameti tellimusel läbi kõikide muinsuskaitsealale jäävate hoonete

inventeerimine.1 Inventeerimise tulemused täiendati ja kaasajastati 2022. aasta septembrist kuni 2023.

aasta maini läbi viidud paikvaatlustel ning arhiiviuuringute käigus kogutud andmetega ning

alusuuringutele2 tuginedes. Saadud informatsioon koondati tabelisse, kus on toodud hoonete aadressid,

lühikirjeldused ja ülevaated ajaloost. Koos töörühmaga tehti hoonete kaitsekategooriate ettepanekud ja

põhjendused, lähtudes lisaks alusuuringutele ka kaitsekorra koostamise protsessis toimunud

kaasamiskoosolekutel3 kohal viibinud inimeste poolt välja toodud Võru vanalinna väärtustest ja

eripäradest. Koondtabel on uuringuaruande lisas 1. Hoonete lühikirjeldused ja ajalooline ülevaade koos

fotodega on sisestatud Kultuurimälestiste riiklikkusse registrisse, kus muinsuskaitseala ja selle

kaitsevööndi kruntidele olemasolevates piirides on loodud ala jaotusobjektidena alamlehed.

Kaitsekategooriate ettepanekute tabelit täiendatakse ja parandatakse peale aruande koostamist

kaitsekorra avatud menetluse käigus. Täiendavalt täidab töörühm infot objektide kohta, mida

inventeerimise käigus ei käsitletud.

Inventeerimise lähtekohad

Vastavalt Kultuuriministri määrusele „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised

kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ jagunevad muinsuskaitsealal

asuvad ehitised kolme väärtusklassi:

1) A-kaitsekategooria;

2) B-kaitsekategooria;

3) C-kaitsekategooria.

A-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on vastavalt määrusele:

1) muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav ja/või selle ehitustraditsiooni kujundanud ja/või

silmapaistva mõjuga väga väärtuslik ehitis. Kaitsekategooria määramisel võib arvestada

arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju või kuulumist linnaehituslikku tervikusse, vanust, haruldust,

tüüpilisust, autentsust ja sümboolset tähendust;

2) säilinud koos ehitusaegse ja põhimahus algupärase interjööriga või hilisema arhitektuuriajalooliselt

silmapaistva interjööriga. Tööstushoone puhul on säilinud funktsioonile vastav algupärane sisseseade.

1 Võru vanalinna muinsuskaitseala inventeerimine. Seletuskiri. Koost. Aigar Needo. Võru, 2011,

https://register.muinas.ee/ftp/MKA%20inventeerimine/Voru.invent.seletuskiri.pdf; Võru vanalinna

muinsuskaitseala inventeerimine. Ankeedid. Koost. Aigar Needo. Võru, 2011,

https://register.muinas.ee/ftp/MKA%20inventeerimine/Voru.invent.ankeedid.pdf. 2 Alusuuringud kaitsekorra koostamiseks on kättesaadavad Muinsuskaitseameti kodulehel:

https://www.muinsuskaitseamet.ee/voru-muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine. 3 Kaasamiskoosolekud toimusid 29.09.2022, 09.03.2023 ja 29.05.2023.

3

Läbi uurimata, minimaalsete varasemate sekkumistega ning vähese olemasoleva teabega ajalooline

ehitis, mille muude väärtuste kumulatiivsus võimaldab eeldada interjööri väärtuslikkust.

B-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on muinsuskaitseala iseloomustav ja/või selle ehitustraditsiooni

kujundanud ja/või selle arengut mõjutanud ja/või silmapaistva mõjuga ehitis. Kaitsekategooria

määramisel arvestatakse arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju, vanust, haruldust, tüüpilisust,

autentsust ja sümboolset tähendust.

3) C-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on muinsuskaitsealal asuv ehitis, mis ei vasta käesoleva

paragrahvi lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud kriteeriumidele.

Võru muinsuskaitseala hooneid kaitsekategooriatesse jagades peeti silmas, et A- ja B-

kaitsekategooriates oleksid hooned, mis hoiavad muinsuskaitseala omapära ja väärtust ning mille puhul

on oluline nende säilitamine ja ajaloolist substantsi austav restaureerimine.

A-kaitsekategooria hooneid eristab B-kaitsekategooriast ainult see, et A puhul on säilinud väärtuslikud

interjöörid või sisekonstruktsioonid ning muinsuskaitseameti loakohustus jääb kehtima ka siseruumides

tööde tegemisel. B-kaitsekategooria hoonetel vabastatakse siseruumides ehitamine muinsuskaitseameti

loakohustusest: st siseruumides konserveerimis-, restaureerimis- ja ehitustöödel jäävad kehtima vaid

ehitusseadustiku nõuded.

C-kategooriasse määrati hooned, mis olulist muinsuskaitselist väärtust ei oma ning mille autentsuse ja

arhitektuurse ilme säilitamine muinsuskaitseala kontekstis ei ole tingimata vajalik, st neid saab

lihtsamini ja üldjuhul suuremal määral ümber ehitada. C-kaitsekategooria hoonete puhul on plaanis uue

kaitsekorraga loobuda muinsuskaitseameti tööde tegemise loa kohustusest ja muinsuskaitse

eritingimuste andmisest, st hoone rekonstrueerimisel annab muinsuskaitseamet oma kooskõlastuse

ainult linnavalitsuse ehitusloa või -teatise menetluses.

Inventeerimise läbiviimine

Võru vanalinna hoonete inventeerimise aluseks olevad paikvaatlused ning olemasoleva ja juurde saadud

info koondamine tabelisse viidi läbi Muinsuskaitseameti nõunike Tiina Pettai ja Anu Lepa poolt, töö

esimeses etapis oli lepingulise partnerina kaasatud Jette Paat.

Lisaks paikvaatluste andmetele tutvuti ka Muinsuskaitseameti arhiivis olevate muinsuskaitse

eritingimuste ja projektidega, Vana-Võromaa Kultuurikoja arhiivi, ajalooliste kaartidega ning AS

Kurmik ja töögrupi liikme Epp Needo isikliku projektiarhiivi ja fotokoguga.

Hoonete fotod ja muud hoonestuse ajaloo seisukohal olulised materjalid sisestati kultuurimälestiste

registrisse muinsuskaitseala all olevatele krundipõhiste aadressidega alamlehtedele (nn jaotusobjektid).

Vajaduse korral (võimalike A-kategooria hoonete puhul) pildistati hooneid ka seestpoolt, ent selline

mitte-sekkuv lähenemine ei pruugi anda kindlust ajalooliste interjöörielementide säilivude kohta.

Enamasti on ajaloolised viimistluskihistused uuematega kaetud.

Kõik inventeerimisel koondatud andmed vaadati läbi Võru muinsuskaitseala kaitsekorra töörühmas

ning esitati nende alusel hoonetele kaitsekategooria ettepanekud ja nende põhjendused.

Käesolev inventeerimisaruanne kajastab hoonete kaitsekategooriate tabelit 2023. aasta 31. mai seisuga,

mida on täiendatud avaliku väljapaneku ajal ja pärast seda tehtud muudatusettepanekutest ja -otsustest

lähtuvalt. Inventeerimisaruande lisas antud kaitsekategooriad on kavas kehtestada Võru

muinsuskaitseala kaitsekorraga.

4

Inventeerimistulemused

Kaitsekorraga kehtestatud alal asub inventeerimisandmete järgi 968 hoonet, neist 9 on mälestised või

kuuluvad riikliku kaitse all olevate mälestise koosseisu.

1) A-kaitsekategooria hooneteks loeti 18. sajandi hooneid ning esinduslikumaid osaliselt säilinud

interjööridega 19.–20. sajandi hooneid. Oluliseks näitajaks oli muuhulgas mantelkorstna ja algsele

lähedase ruumijaotuse säilimine. A-kaitsekategooria hoonete puhul on teada, et säilinud on väärtuslikud

sisekonstruktsioonid või -detailid: ahjud, mantelkorstnad, trepid, peegelvõlvlaed, siseuksed jms. A-

kaitsekategooria on suures mahus säilinud autentselt ja on võrreldav mälestises säilinud väärtustega.

Töörühm tegi ettepaneku määrata Võru muinsuskaitsealal A-kaitsekategooriasse 13 hoonet. A-

kaitsekategooria ettepanekuga hooned on:

1) F. R. Kreutzwaldi 25a

2) Jüri 11

3) Jüri 12

4) Jüri 17

5) Jüri 20a

6) Jüri 28b

7) Kalevipoja 3

8) Karja 24

9) Katariina allee 3

10) Katariina allee 4

11) Katariina allee 4b

12) Vabaduse 13

13) Vabaduse 7

A-kaitsekategooria hoonete arv kaitsekorra edasise menetluse käigus ei muutnud. Kaitsekorra

kehtestamisega määratakse A-kaitsekategooria 13-le hoonele.

2) B-kaitsekategooriasse tehti ettepanek määrata enamus 19. sajandi – 20. sajandi alguse väärtuslikke

ajaloolisi hooneid, sh suur osa muinsuskaitseala elamutest ning ajaloolise hoonestusstruktuuri osaks

olevad abihooned. Oluliseks peeti hoonete paiknemist ajaloolisel ehitusjoonel või muul viisil algupärase

kinnistustruktuuri osana. B-kaitsekategooria hoone on pigem miljööd loov väärtuslik ehitis, linnaruumis

oluline oma mahu ja ajaloolise välisilmega. B-kaitsekategooria ettepanek tehti ka mõnedele uuematele,

II maailmasõja-järgsete, hoonetele, millel on kõrge iseseisev arhitektuurne väärtus ja mis sobituvad

hästi ajaloolisesse linnaruumi.

Töörühm tegi ettepaneku määrata Võru muinsuskaitsealal B-kaitsekategooriasse 322 hoonet.

Kaitsekorra koostamise protsessi käigus tehti ettepanekuid kaitsekategooriate muutmiseks. Kaitsekorra

kehtestamisega määratakse B-kaitsekategooria 319-le hoonele.

3) C-kaitsekategooriasse tehti ettepanek määrata enamus peale II maailmasõda ehitatud hooneid, samuti

vähemväärtuslikud abihooned ning mõned tundmatuseni ümberehitatud või vähese

taastamispotentsiaaliga vanemad hooned. Hinnang „C“ ei tähenda lammutusluba, kuid need hooned ei

ole kihistus, mille kaitseks muinsuskaitseala on moodustatud. Muinsuskaitselisest seisukohast ei ole

nende võimalikult autentsel kujul säilitamine eesmärgiks, küll aga tuleb ümberehitamisel järgida

sobivust ajaloolisesse keskkonda.

Töörühm tegi ettepaneku määrata Võru muinsuskaitsealal C-kaitsekategooriasse 601 hoonet.

Kaitsekorra koostamise protsessi käigus muutus arvel olevate ehitiste ja rajatiste arv tänu

ehitustegevusele ja sellest tulenevale hoonete registris arvele võtmisele ja maha kandmisele, samuti

5

lähtuvalt menetluse käigus tehtud ettepankutest kaitsekategooriate muutmiseks, millega amet nõustus.

Kaitsekorra kehtestamisega määratakse C-kaitsekategooria 627-le hoonele.

Muinsuskaitseala piiride määramine

Juba inventeerimise esimese etapi lõpuks oli selge, et põhjendatud on muinsuskaitseala laiendamine

senise kaitsevööndi alal.

Võrreldes kehtiva põhimäärusega tehakse kaitsekorra eelnõuga ettepanek muinsuskaitseala

piiri laiendada II maailmasõja eelseks ajaks väljakujunenud linnasüdame ulatusse, haarates

sisse senised kaitsevööndisse kuulunud alad ning lisades piirkonnad, mis olid seni

muinsuskaitsealast ja selle kaitsevööndist väljaspool, kuid mis on osa ajaloolisest

linnatuumikust ja kus on säilinud nii ajalooline tänavastruktuur kui kultuuriväärtuslikku

hoonestust: kagus Paju ja Petseri tänavate äärne hoonestus, Juudi park ning end piiritusevabriku

hooned F. R. Kreutzwaldi tänaval; kirdes ja põhjas Uue, Liiva, Mäe ja Väikese tänava kinnistud

kuni Koreli ojani; loodes ja läänes Roosi ja Karja tänava kinnistud kuni Tamula järveni, k.a

Kreutzwaldi park ja selle ümber olev hoonestus.

Muinsuskaitseala piiride muutmise eesmärk on, et muinsuskaitseala oleks linnaruumis tajutav

loogilise tervikuna ja lähtuks linnaruumi terviklikkuse põhimõttest, st mõlemal pool tänavat

asuvad ajaloolised kinnistud on hõlmatud muinsuskaitsealasse ja nende käsitlemiseks on seatud

võrdsed tingimused ajaloolise ehituspärandi säilimisel.

Senise kaitsevööndi ja sellest välja jääva laienduse alalt ei tehtud A-kaitsekategooriasse määramise

ettepanekut ühegi hoone kohta; B-kaitsekategooria ettepanekuid tehti 118 hoone puhul, ülejäänud

lisandunud hooned on määratud C-kaitsekategooriasse.

Kuna laiendatud Võru muinsuskaitseala piirneb kahelt poolt loodusliku piiriga (Koreli oja ja

Tamula järv) ning muus osas eristub lähialadest ajaloolise hoonestuse säilivuselt ja

kontsentratsioonilt, ei ole kogu muinsuskaitseala ümbritseva kaitsevööndi kehtestamine vajalik

ega muinsuskaitseliste väärtuste säilimise seisukohalt põhjendatud. Kaitsevööndi eesmärgist

lähtudes on analüüsitud kaugvaateid muinsuskaitsealale erinevatest vaatesuundadest.

Kehtestatud on kaitsevööndina neli vaatesektorit, mis jäävad osaliselt muinsuskaitsealast

väljaspoole ja mille eesmärk on tagada kaugvaadete säilimine kultuuriväärtuslikule

hoonestusele ja ajaloolistele tänavasihtidele.4

Kaitsekorra protsessis ja pärast avalikku väljapanekut tehtud kaitsekorra muudatused

Kogu kaitsekorra koostamise protsessi ja kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku vältel saavad kõik

kodanikud teha ettepanekuid kaitsekategooriate muutmise ja muude kaitsekorda puudutavate asjaolude

kohta. Ettepanekud kaalutakse läbi kaitsekorda koostava töörühma koosolekul.

Kaitsekorra koostamise käigus tehti kokku kuus ettepanekut muuta hoonele määratud kaitsekategooriat.

Kaht neist ettepanekutest arvestati.

4 Vaatesektorid on toodud eelnõu lisas nr 1.

6

LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel

ETAK-

kood

Aadress Katego

oria

ettepa

nek

Põhjendus

492912 F. R. Kreutzwaldi 1 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

administratiivhoone, mis esindab

19. saj teise poole kohalikku

tellisarhitektuuri traditsiooni.

Kolmekorruselisel hoonel on säilinud

kuju, maht, fassaadielemendid ja

massiivsed tugipiilarid. Hoone

juurde kuulub maakividest ja

paekiviplaatidega kaetud kõrge

väravamüür.

6122763 F. R. Kreutzwaldi 10 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

hästi säilinud lihtne

väikesemahuline puitelamu 20.

saj algusest. Väärtuslik Võru

ajaloolise linnatuumiku

puitarhitektuuri tüpoloogia

esindajana ja miljöö kandjana.

523990 F. R. Kreutzwaldi 10 C Abihoone

77350 F. R. Kreutzwaldi

10a

B Muinsuskaitsealale iseloomulik

hästi säilinud puitelamu 20.

sajandi algusest. Võru ajaloolise

linnatuumiku puitarhitektuuri

ilmekas näide.

Välisviimistluses on säilitatud või

ennistatud algupäraseid detaile (laiad

voodrilauad, balustritega

akendealune vöö, rombi- ja

ringimotiiviga nurgalauad, kitsa

valgmikuga tahveldatud tiibuks,

akende ruudujaotus).

517856 F. R. Kreutzwaldi 12 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

puithoone 19. sajandi lõpust.

Praeguse välisilme sai 1916.

aastal.

Otsaga ajaloolisel tänavajoonel

asuval ühekorruselisel pultkatusega

hoonel on säilinud kõrged

korstnapitsid, liseenidega liigendatud

tulemüür ja mõned ajaloolised

avatäited (puidust tahveluks ja üks

aken).

75839 F. R. Kreutzwaldi 13 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

puithoone.

20. saj alguses endisest abihoonest

ümber ehitatud hoonel on säilinud on

lai laudvooder ja algupärased

avatäited koos sulustega, hoovi pool

aidale omane räästaalune. 1912.

aasta linnakaardi järgi asus hoones

telefonikeskjaam.

74427 F. R. Kreutzwaldi

13a

C Abihoone

517858 F. R. Kreutzwaldi 14 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

täiskahekorruseline puitelamu

20. saj algusest.

Säilinud on hoone maht ja kuju,

tänavafassaadi akende rütm,

korrustevaheline püstlaudadest

vahevöö, hoovi pool eenduv

trepikoda ja varjualune.

7

75069 F. R. Kreutzwaldi 15 B 19. saj lõpul nurgakrundile

ehitatud suuremahuline

ajalooline apteegihoone, mille

otstesse lisati 20. saj algul

kolmekorruselised

juurdeehitised.

Säilinud on historitsistlikkus

arhitektuurikeeles hoone maht ja

kuju, korrapärane avatäidete paigutus

tänavafassaadil ja rikkalikult

dekoratiivseid välisviimistlusdetaile.

493439 F. R. Kreutzwaldi 16 C 1970. aastate monumentaalset ja

lakoonilise joonega modernismi

esindav U-kujulise põhiplaaniga

hoone, mille Tartu poolses otsas

asuvad spordisaalid.

Hoone arhitektuurne keel on üles

ehitatud hooneosade mahtude

erinevale kombineerimisele.

Lakoonilisi lintakendega fassaade

elavdavad terasest stiliseeritud

sportivate figuuridega pannood.

8848443 F. R. Kreutzwaldi 16 C Abihoone

492328 F. R. Kreutzwaldi 16 C Abihoone

76794 F. R. Kreutzwaldi 17 C Nõukogudeaegne kortermaja

74737 F. R. Kreutzwaldi

17/1

C Nõukogudeaegne

garaažikompleks

77278 F. R. Kreutzwaldi 18 B Muinsuskaitsealale erandlik

osaliselt krohvitud puitelamu,

mille põhikehand valmis 19. saj

keskel, kuid millele on eri

aegadel lisatud eriiilmelisi ja

rikkaliku dekooriga juurdeehitisi.

Ajaloolisel ehitusjoonel paikneval

hoonel on säilinud arvukalt

algupäraseid ehitusdetaile (räästa

hammaskarniis, lai sepanaeltega

laudis hooviküljel, kahepoolne

tahveluks lõigatud nurgal, püst- ja

rõhtimpostide ning sepismanustega

aknaraamid, ehispeaga hingedega

tahvelluugid jm).

75942 F. R. Kreutzwaldi 18 C Abihoone

74069 F. R. Kreutzwaldi 19 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

ajaloolisel ehitusjoonel asuv

puitelamu. 19. sajandist pärit

algkehandit on hilisemal ajal

ümber ehitatud.

73121 F. R. Kreutzwaldi 19 C Abihoone

74707 F. R. Kreutzwaldi 2 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

puidust suuremahuline

korterelamu. 19. sajandist pärit

hoone algkehandit on hilisemal

ajal korduvalt ümber ehitatud ja

mitmeid juurdeehitisi lisatud.

Avatäited on uuendatud.

6077977 F. R. Kreutzwaldi 2 C Abihoone

8

71831 F. R. Kreutzwaldi 21 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

uusklassitsistliku fassaadiga

elamu- ja kauplusehoone 19. saj

lõpust. Ajalooline

fassaadidekoor ennistati 1990.

aastatel.

75821 F. R. Kreutzwaldi 21 C Abihoone

75464 F. R. Kreutzwaldi

21a

B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

20. saj alguses endisest aidast

ümberehitatud korterelamu.

Säilinud on hoone maht ja kuju ning

mitmed fassaadidetailid

(kolmeosalised õhutusavaga

puitaknad, akende piirdeliistud,

nurgalauad, tuulekast). Moodustab

koos teiste krundil asuvate hoonete ja

õuealaga ansamblilise terviku.

6084151 F. R. Kreutzwaldi

21a

C Halvas seisukorras puidust

abihoone, mis sobitub krundil

asuvate puidust elamutega.

73009 F. R. Kreutzwaldi

21b

B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

20 saj alguses ehitatud

hoovielamu. Moodustab koos

teiste krundil asuvate

puithoonete ja õuealaga

ansamblilise terviku.

75399 F. R. Kreutzwaldi 22 C Nõukogudeaegne korterelamu

(ehit 1979 (RPI Eesti Projekt,

arh I. Jaagus, 1977)

74068 F. R. Kreutzwaldi 23 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

puidust elamu- ja kauplusehoone

19. saj lõpust. Säilinud on hoone

algne maht ja kuju,

välisviimistlust on nõukogude

ajal uuendatud.

77030 F. R. Kreutzwaldi 25 B Muinsuskaitseala miljöösse

sobituv elamu. 19. saj lõpul

ehitatud algse puitmaja asemel

2005 valminud kergplokkidest

konstruktsiooniga koopiaehitis,

mis järgib ajaloolist hoonet ja

selle välisilmet.

9

76313 F. R. Kreutzwaldi

25a

A Kõrge vanuse- ja

arhitektuuriväärtusega kohalikke

ehitustraditsioone järgiv

puithoone. Enne 1808. aastat

ehitatud vanabalti kehandi ja

massiivse poolkelpkatusega

varaklassitsistlik elumaja kuulub

Võru vanimate hoonete hulka.

Hoone eksterjööris on säilinud

arvukalt algupäraseid detaile. Hoone

keskel on säilinud mantelkorstna

kiviseinad, korstnakehand koos

katusest väljuva jämeda

korstnapitsiga on lammutatud.

7763047 F. R. Kreutzwaldi

25a

C Abihoone

75644 F. R. Kreutzwaldi 26 C Nõukogudeaegne korterelamu

74448 F. R. Kreutzwaldi 27 B Muinsuskaitseala miljööga

sobituv ja ehitustraditsioonie

järgiv nurgakrundil asuv hoonete

kompleks on rekonstrueeritud

2000. aastate algul kolmest

eraldiseisvast ning eri aegadel

ehitatud eriilmelisest hoonest.

Rekonstrueerimisel on säilitatud

hoonete üldproportsioonid,

katusekuju ja avade asetus, lisatud on

Võru vanalinnale omaseid

eksterjööridetaile.

74747 F. R. Kreutzwaldi 28 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

20. saj alguses ehitatud üürimaja.

74860 F. R. Kreutzwaldi 29 B Muinsuskaitsealale sobituv

ajalooline puitelamu.

Üldgabariidid säilitanud 19. saj

II poolel valminud hoone on

ümber ehitatud 20. saj algul ning

nõukogude ajal.

20. saj I veerandil tuntud Võru

linnapea majana. Hoone I korrusel

on säilinud peegelvõlvlaega ruum.

6075909 F. R. Kreutzwaldi 29 C Abihoone

6348902 F. R. Kreutzwaldi 29 C Abihoone

524364 F. R. Kreutzwaldi 30 C Nõukogudeaegne ühekorruselise

liituva äripinnaga korterelamu

71687 F. R. Kreutzwaldi 31 mälestis

73057 F. R. Kreutzwaldi 31 mälestis

10

74862 F. R. Kreutzwaldi 31 mälestis

75617 F. R. Kreutzwaldi 31 mälestis

72148 F. R. Kreutzwaldi

31/1

mälestis

76528 F. R. Kreutzwaldi 33 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

puitelamu. Hoone vanemasse

hoonestusjärku kuuluv kaguosa

on hiljem loodepoolse väiksema

majaga keskrisaliidi abil kokku

ehitatud, liitumiskohta markeerib

punastest telliste tulemüür.

Pärast 20. saj alguse ümberehitust

uusklassitsistliku ilme saanud ehitise

algkehand võib kuuluda linna

varaseimasse ehitusjärku. Praegune

lihtsustatud fassaadilahendus kuulub

nõukogude aega.

75778 F. R. Kreutzwaldi 33 C Abihoone

73001 F. R. Kreutzwaldi

33a

B Ajaloolisest hoovihoonest

rekonstrueeritud elamu sobitub

muinsuskaitseala miljöösse.

77251 F. R. Kreutzwaldi

33a

B Hoovielamuga sobituv abihoone

(pesuköök).

76295 F. R. Kreutzwaldi 34 B Muinsuskaitsealal erandlik

esindusliku ja rikkalikult

dekoreeritud nurgalahendusega

puithoone.

Ajaloo- ja arhtektuuriväärtusega

hoones on tegutsenud hotell Riga ja

restoran Meteor.

76469 F. R. Kreutzwaldi 35 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

puitelamu.

19. saj III veerandil üürimajaks

ehitatud hoonel on säilinud maht ja

katusekuju, kuid fassaadilahendus on

kaotanud ajaloolise ilme ja detailid.

6347936 F. R. Kreutzwaldi 35 C Abihoone

72211 F. R. Kreutzwaldi 36 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ajalooline punastest tellistest

seinte ja S-savikividega kaetud

viilkatuse, kõrge korstna ja

ulualusega abihoone on ehitatud

1935. aastal ja on säilitanud oma

algupärase ilme.

11

75196 F. R. Kreutzwaldi 36 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

suuremahuline klassitsistliku

tüüpfassaadiga puidust elamu- ja

ärihoone, mille tagafassaadil on

säilinud Võrule omased

erikaldeliste katustega

hoonevälised puittrepikojad.

Hoone algkehand kuulub 19. saj II

veerandil ehitatud ühekorruselisele

hoonele, mis sai 19. saj lõpul ja 20.

saj algul puidust juurdeehitise ja

kahekorruselised tiivad, 1929

tsementkivist juurdeehitise ja 1933

loodepoolse otsa uusklassitsistlik

kujunduse (arh E. Laasi).

74404 F. R. Kreutzwaldi 38 B Vanuse- ja miljööväärtusega

rõhtpalkidest abihoone 19. saj II

veerandist, mis on suures osas

säilitanud oma algse kuju ja

välisilme.

6122744 F. R. Kreutzwaldi 38 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

elumaja, mille algne kehand

pärineb 19. sajandi II veerandist.

Hoone kuju on mitmete

ümberehituste käigus

märkimisväärselt muudetud.

6347992 F. R. Kreutzwaldi 38 B Vanuse- ja miljööväärtusega

maakividest abihoone

(pesuköök) 19. saj II veerandist,

mis on säilitanud oma algse kuju

ja välisilme koos detailidega.

71463 F. R. Kreutzwaldi 38 C Osa 1938. aastal ehitatud

puukuurist. Säilinud on üks

tulemüüridest.

6558669 F. R. Kreutzwaldi 39 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

ühekorruseline viilkatusega

puidust elu- ja ärihoone. 1904.

aastal endise kuuri kohale

ehitatud hoone on äsja

rekonstrueeritud ja selle kuju

muudetud.

76310 F. R. Kreutzwaldi 4 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

traditsionalistllikus laadis

puithoone, mis paikneb

otsaküljega tänavajoonel. 19. saj

keskel algselt koolihooneks

ehitatud praegusel kortermajal

on säilinud ajalooline maht,

kuju, mitmed avatäited ja

fassaadidetailid.

76363 F. R. Kreutzwaldi 40 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

puithoone 19. saj II poolest,

mille esifassaad on inspireeritud

tsaariaegsetest tüüpfassaadidest.

Säilinud on mitmeid

välisviimistlusdetaile (kuueruudulise

tiibukse kõrval kolm rõhtfrontooniga

aknaava, räästaalune hammaskarniis,

avade laiad piirdelaudad,

aknaluukide sepiskonksud,

12

Hoovipoolsed juurdeehitised on

20. saj algusest.

akendealune vahevöö).

Hoovipoolsed juurdeehitised

pärinevad 20. saj algusest.

72805 F. R. Kreutzwaldi

40a

B Endisest abihoonest ümber

ehitatud hoovielamu pärineb 19.

saj II poolest ja järgib oma

mahu, kuju ja traditsionistliku

välisilmega muinsuskaitseala

ehitustraditsioone.

74733 F. R. Kreutzwaldi 41 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

hoone 19. sajandi keskpaigast.

Hoone on säilitanud oma algse

kuju ja välisilme.

71717 F. R. Kreutzwaldi 41 C Abihoone

6559505 F. R. Kreutzwaldi 41 C Abihoone

72926 F. R. Kreutzwaldi

41/1

B Muinsuskaitseala 1920. aastate

ehitusperioodile iseloomulik

kõrgel soklil hoovielamu (proj

1923, joonestaja P. Mäggi), mis

on säilitanud oma algse kuju,

välisilme ja fassaadidetailid.

77310 F. R. Kreutzwaldi

41/2

C Kinnistu tagumises osas asuv

tänapäevane hoovimaja

75758 F. R. Kreutzwaldi 42 B Hoovipealne tootmishoone

(ajalooline sepikoda ja

lukksepatöökoda, hiljem

põllumajandustööstuse

laborihoone), mis on nõukogude

ajal ümber ehitatud.

76613 F. R. Kreutzwaldi 42 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

tänavaäärne puithoone. 19. saj

lõpul ehitatud klassitsistlik

kõrgel maakivisoklil

rõhtpalkelamu on

rekonstrueerimisel säilitanud

üldgabariidid ja

fassaadilahenduse.

77250 F. R. Kreutzwaldi 42 C Abihoone

6077810 F. R. Kreutzwaldi 42 C Abihoone

76742 F. R. Kreutzwaldi 43 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

kahekorruseline puitelamu.

Arvatavasti tsaariajast pärit

algkehandiga hoone on enne

Teist maailmasõda läbinud

ulatuslikud juurde- ja

ümberehitused.

Ümberehitustejärgsest ajast on

säilinud hoone maht ja katusekuju

ning mitmed välisviimistlusdetailid.

Hoonele liituvad savitellistest

ühekordne tiibhoone ja väline

kinniehitatud puidust trepikoda, õue

pool II korruse joonel eenduv

ühiskäimla kehand.

7210265 F. R. Kreutzwaldi 43 C Abihoone

76573 F. R. Kreutzwaldi

43/2

B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

Säilinud on hoone maht ja kuju ning

välisviimistlusdetailid.

13

viilkatusega hoovielamu on

ehitatud 20. saj algul

(ümberehitusprojekt 1934).

6759508 F. R. Kreutzwaldi

43a

C Nõukogudeaegne

garaažikompleks

6077478 F. R. Kreutzwaldi

43b

C Ajaloolisel ehitusjoonel asuv

tänapäevane telliskivifassaadiga

äri- ja eluhoone (projekt 2004).

75243 F. R. Kreutzwaldi

43c

C Nõukogudeaegne

garaažikompleks

72421 F. R. Kreutzwaldi 44 B Muinsuskaitseala miljööga

sobituv ajaloolisel ehitusjoonel

asuv koopiaelamu 20. saj lõpust.

Hoone maht, kuju ja

fassaadidekoor järgivad

ajaloolisi ehitustraditsioone.

71688 F. R. Kreutzwaldi 44 C Abihoone

71950 F. R. Kreutzwaldi 44 C Abihoone

71905 F. R. Kreutzwaldi 45 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

kahekorruseline viilkatusega

puidust korterelamu. Hoovi pool

kaks eenduvat eriilmelist

tiibehitist. Hoone

välisviimistluses on säilinud

mitmed algupärased detailid.

72796 F. R. Kreutzwaldi 45 B Vanuse- ja miljööväärtusega

vanast palkaidast ümberehitatud

hoovihoone.

77375 F. R. Kreutzwaldi

45a

C Hoovil asuv maakividest ja

punasest tellistest dekoratiivsete

nurgalao ja avatäidete piiretega

kelder on ainus säilinud osa

kunagisest ajaloolisest

abihoonest.

6558670 F. R. Kreutzwaldi 46 B Muinsuskaitsealal erandlik

tellistest krohvitud kauplushoone

(ehit 1931).

Hoone traditsionalistlikus

arhitektuurikeeles esifassaadil on

säilinud tahveldatud valgmikuga

tiibuks, sellest kummalgi pool

kolmeosalised puitraamidel aknad,

avade ümber krohviraamistus,

räästajoonel profileeritud kivikarniis.

77007 F. R. Kreutzwaldi 46 C Abihoone

14

75398 F. R. Kreutzwaldi

46/1

B Tänavaäärse kivihoone

tagaküljele liituv

kahekorruseline puidust

korterelamu (ehit 1935).

Säilinud on kitsas voodrilaud,

püstlaudisest vahevöö korruste vahel,

kolmeosalised framuugiraamiga

puitaknad, väikesed rombikujulised

aknad otsaviiludel. Loodeküljel

kastjas trepikoda.

77006 F. R. Kreutzwaldi 47 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

kahekorruseline viilkatusega

puidust korterelamu. 19. saj

lõpust pärit hoonet on korduvalt

ümber ehitatud ja selle algsest

välisilmest pole palju säilinud.

72662 F. R. Kreutzwaldi 48 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

tänavajoonel asuv

kahekorruseline puidust

korterelamu, millega hoovi pool

liitub ristub tiibehitis ja eenduv

trepikojamaht selle küljes.

19. saj lõpust pärit hoonet on

korduvalt ümber ehitatud ja

laiendatud, säilinud on üksikud

algupärased viimistlusdetailid.

71998 F. R. Kreutzwaldi 48 C Abihoone

74342 F. R. Kreutzwaldi

48a

B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

viilkatusega elamu-ärihoone.

Otsaga tänavajoonel paiknev

hoone rekonstrueeriti 2000.

aastate algul.

70845 F. R. Kreutzwaldi 49 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

ajaloolisel ehitusjoonel paiknev

puitelamu 19. saj lõpust / 20. saj

algusest. Fassaadi ilmestavad

teravaviilulised vintskapid.

6075915 F. R. Kreutzwaldi 49 C Abihoone

75307 F. R. Kreutzwaldi 5 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ajaloolisel ehitusjoonel paiknev

puitelamu 19. saj II poolest.

Oluline roll Võru vanalinna

puitarhitektuuri tüpoloogia

esindajana ja miljöö kandjana.

Hoone on halvas seisukorras, kuid

sellel on säilinud mitmeid

välisdekoori detaile (lai voodrilaud,

valgmikuga tahveldatud välisuks,

osad avatäited koos sulustega,

akende profileeritud piirdeliistud

dekoratiivsete nurgaklotsidega,

poolkaarjas pööninguaken)

75771 F. R. Kreutzwaldi 5 C Abihoone

78013 F. R. Kreutzwaldi 50 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ajaloolisel ehitusjoonel paiknev

puidust elu- ja ärihoone 19. saj

lõpust. Nurgakrundil paiknevat

L-kujulist hoonet on mitmeid

kordi ümber ehitatud ja

laiendatud, säilinud on hoone

ajalooline maht ja kuju.

15

74487 F. R. Kreutzwaldi

50a

B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja kohalikke ehitustraditsioone

järgiv hoovielamu (algselt

tisleritöökoda) 20. saj algusest,

mis on hiljuti täielikult

rekonstrueeritud.

77643 F. R. Kreutzwaldi 51 B Muinsuskaitseala 1920. aastate

ehitusperioodi iseloomustav

kahekorruseline äripinnaga

korterelamu on ehitatud ümber

vanemast hoonest. Säilinud on

hoone maht, kuju ja paljud

välisviimistlusdetailid (osad

avatäited, tänavapoolne

juugendlik välisuks).

74522 F. R. Kreutzwaldi 52 B Ajaloo- ja arhitektuuriväärtuslik

täiskahekorruseline puidust

nurgahoone laiendusega

hooviküljel ja hilisema mahuka

kivist juurdeehitisega Liiva

joonel. Hoones on ajalooliselt

asunud Võru maakonna

politseivalitsus ja hotell London.

19. saj lõpus / 20. saj algul ehitatud

hoonel on säilinud ja ennistatud

mitmed fassaadidetailid. Akendele

paigaldatud piirdeliistud ning

ehispennide nikerdused otsaviiludel

on hilisemad lisandused.

76128 F. R. Kreutzwaldi

52a

B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

ajaloo- ja arhitektuuriväärtuslik

täiskahekorruseline viilkatusega

puidust ametihoone.

Lihtsa kavatisega hoonel on säilinud

mitmeid historitsistlikke detaile

(fassaadiakende kaunilt kujundatud

saelõikelised piirdeliistud,

rihveldatud nurgalauad, profileeritud

sarikaotstega avatud räästas,

veelaudadest vahevööd jne). Kahe- ja

kolmepoolsed puitaknad on

lehthingede ja nurgaraudadega.

7026091 F. R. Kreutzwaldi

52a

C Nõukogudeaegsete

garaažibokside osa

79719 F. R. Kreutzwaldi

52b

C Nõukogudeaegne garaažihoone

76093 F. R. Kreutzwaldi 53 C Nõukogudeaegne tornelamu

(ehit 1986)

73892 F. R. Kreutzwaldi 54 C Tänapäevane kiviplokkidest

puitvoodriga hoone. Asub

ajaloolisel tänavajoonel.

77095 F. R. Kreutzwaldi

54a

C Nõukogudeaegne korterelamu

77313 F. R. Kreutzwaldi

54b

C Nõukogude ajal ümber ehitatud

ajalooline tootmishoone

74224 F. R. Kreutzwaldi 55 B Muinsuskaitsealal erandlik

tööstusarhitektuuri näide 19. saj

lõpust. Ajaloolisesse

piiritusevabriku kompleksi

kuulunud hoone oli algselt

vabriku omaniku elamu, hiljem

olnud kaitseliidu kasutuses.

Hoonel on säilinud historitsistlik

dekoor. Otsaviilusid markeerivad

tipul ja otstel filigraansete

sepiskaunistustega postikesed.

Tänavapoolsele katusetahule

üheaknaliste vintskappide vahele on

kaasajal paigaldatud pindaknad.

16

Hooviküljel on vintskapid

kaheaknalised. Lõunaotsal on

säilinud kinnimüüritud avadega

punastest tellistest väravahoone ning

jupike piirdemüüri. Need ja

hoovipoolsed vintskapid pole

algupärased.

71833 F. R. Kreutzwaldi 56 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

täiskahekorruseline puithoone.

20. saj I poolel tegutses hoones

võõrastemaja Eestimaa (hilisema

nimega Commercia).

1880. aasta paiku ehitatud hoonel on

säilinud mitmeid uusklassitsistlikke

välisviimistlusdetaile (püstise

kaaslaudisega vahevöö esifassaadil,

otsaseinale pööratud räästakarniis,

räästa hammasvöö, ruudu-, rombi- ja

ringimotiiviga nurgalauad,

kagupoolse ukse kõrvade ja

rihvelpinnaga piirdeliistud,

tihedaruuduline viiluaken, akende

sepismanused).

76152 F. R. Kreutzwaldi

56a

B Muinsuskaitsealal erandlik

punastest tellistest hoone on

ehitatud 1914 üürimajaks.

Krohvimata maakivisoklile

toetuva hoone eri laiusega

tagaküljele liitub trepikojaga

puiterker.

Säilinud on historitsistlik

fassaadikujundus (ehistornikestega

parapettviilud, räästakarniis ja

vööndsimsid, avade eenduv

raamistus, lukukivimotiivi ja

ühendatud pealisvööga tellissillused,

dateeringuga krohvitud petikpind

loodepoolsel ja sepishingedega 6-

ruuduline aken kagupoolsel viilul).

77082 F. R. Kreutzwaldi

56a

C Abihoone

77136 F. R. Kreutzwaldi

56b

C Nõukogudeaegne korterelamu

72746 F. R. Kreutzwaldi 57 B Võrus erandlik imposantne

punastest tellistest ajaloolise

tööstusarhitektuuri näide 19. saj

lõpust (projekt 1897, tehnik A.

Kruman). Kompleksi hoonetest

on säilinud veel F. R.

Kreutzwaldi 55 elamu ja Paju 17

kelder.

Historitsistlikul hoonel on säilinud

mitmed ehitusaegsed

välisviimistlusdetailid (puhtal vuugil

dekoratiivlaoga seinad, mõlemal

pikiküljel kõrge otsaseintega

keskrisaliit sepistatud tuulelipuga

tänavapoolse viilu tipul). Viilude

ehispostikesed on kaotanud

sepiskaunistused, kõrgemad

plekkmütsid on asendatud

madalatega.

6126687 F. R. Kreutzwaldi

57b

B Võrus kohaliku maamärgina

tuntud ajaloolise piiritusevabriku

punastest tellistest korsten, mille

ümber on ehitatud tänapäevane

tootmishoome.

75309 F. R. Kreutzwaldi

58a

B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle miljöösse sobituv

ebasümmeetrilise fassaadiga

puithoone. Algne, 19. saj lõpul

valminud elamu rekonstrueeriti

17

1999 kauplusehooneks, mitmed

algupärased eksterjööridetailid

restaureeriti.

75817 F. R. Kreutzwaldi

58b

C Nõukogudeaegne korterelamu

71926 F. R. Kreutzwaldi 6 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja kohaidentiteeti kandev

ajalooline abihoone (kuur-

pesuköök).

74890 F. R. Kreutzwaldi 6 B 1954 valminud Võru

ehitusvalitsuse nelja korteriga

tööliselamu asub ajaloolisel

ehitusjoonel ja sobitub

ümbritseva hoonestusega. Elamu

on säilitanud oma algse välisilme

ja mitmed viimistlusdetailid.

75068 F. R. Kreutzwaldi 62 B Muinsuskaitseala

ehitustraditsioone järgiv

tänavaäärne puidust

kahekorruseline üürimaja

äripindadega esimesel korrusel.

Nn Judeikini majana tuntud

hoone on ehitatud 19/20. saj

vahetusel ja moodustab osa

ajaloolisest juudi kogukonna

kvartalist.

Säilinud on hoone ajalooline maht,

kuju ja paljud välisviimistlusdetailid.

Nurgal asuva sissepääsu kohal

kõrgub Võrule iseloomulik, kuid

väheste hoonete juures tänaseks

säilinud kolmnurkviilu ja suurte

akendega ärkel.

8851538 F. R. Kreutzwaldi 62 C Abihoone

8851540 F. R. Kreutzwaldi 62 C Abihoone

81451 F. R. Kreutzwaldi

62a

B Võrule iseloomulik puidust

kahekorruseline korterelamu

maht 20. saj algusest, osa

ajaloolisest juudi kvartalist.

Säilinud on hoone kuju, maht ja

välisviimistlusdetailid.

6126277 F. R. Kreutzwaldi 64 B Võrule iseloomulik puidust

kahekorruseline korterelamu

(ehit 1908), osa ajaloolisest juudi

kvartalist. Säilinud on hoone

kuju, maht ja

välisviimistlusdetailid.

71097 F. R. Kreutzwaldi 64 C Abihoone koos endisest hoonest

säilinud tulemüüriga.

69607 F. R. Kreutzwaldi

64a

C Ajaloolise juudi kogukonna

hoone 19. saj lõpust, mis on

hilisemate ümberehituste käigus

kaotanud oma algse ilme.

516995 F. R. Kreutzwaldi 8 B Muinsuskaitsealal erandlik

krundi tagumises osas paiknev

villa-tüüpi puitelamu 19. saj

lõpust.

Arhitektuuriväärtuslikul hoonel on

säilinud rikkalik historitsistlik

fassaadidekoor ja algupärased

avatäited (sh veranda värvilised

taimornamendi ja õiemotiiviga

klaasiruudud).

18

498579 F. R. Kreutzwaldi 8a B Muinsuskaitsealale iseloomulik

lihtne ajaloolisel ehitusjoonel

paiknev puitelamu.

Võrule omase 20. saj I poole

puitarhitektuuri näide, mis on

säilitanud om ehitusaegse mahu, kuju

ja punastest tellistest soklivöö ning

korstnapitsi, muud detailid on

hilisemate remontide käigus

asendatud.

738239 F. R. Kreutzwaldi 9 B Muinsuskaitsealal erandlik

mansardkorrusega

kolmekorruseline

arhitektuuriväärtuslik puitelamu

1930. aastatest, mis koosneb L-

kujulisest põhihoonest ja sellele

liituvast verandadega

juurdeehitisest.

Põhihoone fassaadilahenduses on

säilinud hilisjuugendile

iseloomulikud detailid, juurdeehitis

lisab traditsionalismile omast

dekoori.

76676 F. R. Kreutzwaldi 9 C Abihoone

71993 Jõe 1 C Abihoone

74808 Jõe 1 C Nõukogudeaegne üksikelamu

8849137 Jõe 1 C Abihoone

73145 Jõe 2 C Nõukogudeaegne üksikelamu

76855 Jõe 2 C Abihoone

487967 Jõe 3 C Garaažikompleks

77083 Jõe 4 C Abihoone

73183 Jüri 1a C Abihoone

75610 Jüri 1a C Nõukogudeaegne üksikelamu

77349 Jüri 20 B Tüüpprojekti järgi 1959

valminud hoone, mis esindab

korruselamute ühesektsioonilist

varianti. Tellistest ja krohvitud

seintega madala viilkatusega

hoone on keskse trepikojaga,

mida ilmestab lintaken.

Hoone on säilitanud oma ehitusaegse

välisilme. Klassitsitslikust

fassaadidekoorist on alles kitsas

astmeline kivist räästakarniis ja

kivist aknalauad. Kõrgust lisab

pööningu akendega nivendisein.

72443 Jüri 1 C Nõukogudeaegne üksikelamu

(ehit 1950), mis on ehitatud

varem samal krundil asunud

puidust ühekorruselise elamu

asemele.

73843 Jüri 1 C Eluhoonele liituv abiruumide

kompleks

6077962 Jüri 1a C Abihoone

6124378 Jüri 11 A Muinsuskaitsealal vähe esinevat

esindustraditsionalistlikku stiili

esindav pikiküljega krundi

tänavajoonel paiknev

täiskahekorruseline viilkatusega

kivist ametihoone, mis valmis

1939. aastal pangahoone

(mälestis, reg-nr 14141)

juurdeehitisena.

Säilinud on hoone maht ja kuju,

peasissepääsuga eenduv keskrisaliit

ja uusklassitsistlik välisdekoor.

Interjööridetailidest on ehitusaegsena

säilinud peegelvõlvlaed, laerosetid,

trepipiirded, sisemine trepikojauks.

79878 Jüri 12 A Võru vanalinnas erandlik ja selle

ilmet mitmekesistav

funktsionalistlikus stiilivõtmes

Võru riigimaja funktsiooni täitvas

hoones on lisaks esinduslikule

välisdekoorile säilinud ka

19

administratiivhoone linna

peatänava ääres ehitati end Võru

postijaama kohale (arh Henn

Kuvasto, 1936).

algupäraseid interjööridetaile ja

väärtuslikke tarindeid

(peegelvõlvlaed, keskne peatrepp,

rõdule viiv tiibuks koos manustega,

radiaatorid, parkett jm).

79248 Jüri 12 B Endise hobupostijaama

hobusetallist 1930. aastatel

ümberehitatud töökojaks ja

garaažiks ehitatud hoone sobitub

peatänavaäärsete esindushoonete

kompleksi.

75468 Jüri 13 B Algselt funktsionalistlik

ühekorruseline tänavajoonel

paiknev ärihoone (ehit 1938) on

1950. aastate ümberehitusel

saanud kaks lisakorrust. Sobitub

peatänava hoonestusega.

8460929 Jüri 13a B Nõukogudeaegne (ehit 1964)

kioskihoone Jüri 13 ja Lembitu 4

hoonete vahel. Erandliku

funktsiooni ja arhitektuuriga

hoone on ümberehitustel oma

algupärase kuju kaotanud.

77674 Jüri 14 C Nõukogudeaegne korterelamu

74880 Jüri 15 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

puidust ärihoone tänavajoonel

(ehit 1864). Otsas liitub hoone

mahuga kaldkatusega

sissepääsuehitis ja hoovi pool

Võru vanalinnale iseloomulik

eenduv trepikoda.

Säilinud on mitmeid algupäraseid

detaile ning klassitsistlikku

fassaadidekoori.

71690 Jüri 15a B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

puidust kauplus-elamu. Algselt

otsaga tänavale suunatud

ristkülikukujulisele hoonele on

loodeküljele ehitatud ristuv

juurdeehitis.

Hoone rekonstrueerimisel 1990.

aastatel on kasutatud Võru

vanalinnale iseloomulikke

kujundusvõtteid ja viimistlust. Hoovi

pool liitub hoonega postidel

varjualune.

6348275 Jüri 15a C 2010. aastal valminud abihoone

sobitub muinsuskaitseala

miljööse ja kinnistul olevate

hoonete ansamblisse.

6558675 Jüri 16 C Nõukogudeaegne kivist

krohvitud ameti- ja eluhoone

valmis 1948-49 vana hoone

varemetele ja ehitati 1957 ümber

ühiselamuks.

7208457 Jüri 16 C Abihoone

518615 Jüri 17 A Muinsuskaitseala

ehitustraditsioone järgiv

eklektilises stiilivõtmes pika

Hoonel on harvaesinevad kivist

juurdeehitised. Säilinud on mitmeid

detaile algsest fassaadidekoorist,

20

mansardkorrusega puitmaja 19.

saj II veerandist on mitmetele

ümberehitustele vaatamata üks

huvitavamaid hooneid Võru

vanalinnas.

interjööri ilmestavad esimese korruse

saali kaks klassitsistlikus stiilivõtmes

kahhelahju ja peegelvõlvlagi. 1950.-

70. aastatel tegutses hoones

õnnepalee.

492925 Jüri 17a C Muinsuskaitseala hoonestuses

eristuv algselt ühekorruseline

hoovis asuv elamu- ja aidahoone

(1936. aastast kahekorruseline)

rikastab vanalinna ajaloolist

miljööd.

76254 Jüri 18 B Muinsuskaitsealale iseloomuliku

stalinistliku arhitektuuri näide.

1953. aastal Võru Teedevalitsuse

administratiivhoonena valminud

krohvitud püstpalkhoone

(projekt V. Muromets, 1952)

asub ajaloolisel krundil ja

pikiküljega tänavajoonel.

Hoone nurgarustikaga kaunistatud

fassaadid on ennistatud algupärasel

kujul.

76455 Jüri 18 C Ajalooline jääkelder, mis on

nõukogude ajal ümber ehitatud

baarihooneks. Hoone juures asus

nõukogude ajal pioneeri kuju.

Algsest hoonest on säilinud

vundament ja maakividest

tagasein.

77279 Jüri 18 C Abihoone

76151 Jüri 18a B 1957. aastal Võru Teedevalitsuse

tööliste jaoks valminud

stalinistlikule klassitsismile

omase kavatisega kortermaja

moodustab ansamblilise terviku

tänava ääres asuva

administratiivhoonega.

Säilinud on ehitusaegne maht, kuju

ja fassaadidekoor (avade

krohviraamistus, rosettd esifassaadil,

valgmiku ja kuue klaasiruuduga

välisuks, lipuhoidikud, keldriakende

metallvõrega süvendid, mõned

kolmeosalised puitaknad,

sepishingedega garaažiuks).

77002 Jüri 19 B Algne mansardkatusega

ühekorruseline kivihoone (ehit

1870. aastatel) on 1950. aastate

ümberehitusel saanud teise

korruse ja kivikattega viilkatuse,

hooviküljele kaks eenduvat

puidust trepikoda ja

ühekorruselise viilkatusega

tiibhoone.

21

76306 Jüri 19a C Nõukogudeaegne ratsionalistliku

vormikeelega polikliinikuhoone

(arh P. Armann, 1972), mahult ja

asendilt ei sobitu

muinsuskaitseala miljöösse

75752 Jüri 19b C Nõukogudeaegne alajaam

8848202 Jüri 1a C Abihoone

79256 Jüri 2 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

1870. aastatel ehitatud

tänavaäärne puithoone, mis sai

20. saj alguses uusklassitsistliku

fassaadikujunduse (proj A.

Jacoby, 1914).

Arvukad juurdeehitised on

lisandunud hilisemate ümberehituste

käigus.

6558667 Jüri 2 C Abihoone

74555 Jüri 20a A Suure vanuse- ja

miljööväärtusega vanabalti tüüpi

hoone asub Võru vanalinnale

ebatüüpiliselt krundi keskosas.

Arvukaid ümberehitusi üle

elanud hoone on säilitanud

põhigabariidid ja katusekuju

ning vihjeid ajaloolisele

välisilmele.

Interjööris on säilinud baroksed ja

varaklassitsistlikud

kujunduselemendid. Alles on ka

mantelkorstnaga köök, millel

katuseharjal punastest tellistest

korstnapits.

74523 Jüri 20b C Nõukogudeaegne korterelamu

77359 Jüri 20c B Muinsuskaitsealal erandlik lao-

ja eluhoone on ehitatud mitmes

järgus: algne puidust aidaosa 19.

saj I poolel, tellistest laoruum ja

II korruse elutuba 19. saj II

poolel, kivist ait puithoone

põlemise kohal valmis 1905 (arh

A. Jacoby).

75578 Jüri 21 B Muinsuskaitsealal erandlik

heimatstiili sugemetega elu- ja

ärihoone algne klassitsistlik

variant valmis 1870. aastatel.

1930. aastate II poolel ümber

ehitatud kortermaja iseloomulikuks

jooneks on kõrge ja kitsa aknaga

trepikojatorn ja mansardkatusest

eenduv ärkel koos rõduga.

6409971 Jüri 22 B Muinsuskaitsealal erandlik

arhitektuuri- ja ajalooväärtuslik

elu- ja ärihoone on ehitatud

1923. aastal (arh A. Perna).

Sõjas kannatada saanud hoone

müürid taastati muudetud katuse

ja lihtsustatud

fassaadikujundusega.

Hilisjuugendi mõjudega

uusklassitsistlik hoone oli rajamise

ajal kõrgeim ja moodsaim (nn Võru

pilvelõhkuja) ehitis linnas. Säilinud

on hoone kuju, maht, põhiplaan ja

fassaadidekoor.

77645 Jüri 22a B Ajaloolise peatänava miljöösse

sobituv väärtuslik uusarhitektuur

22

Võru ühe vanima kivimaja

(hävis II maailmasõjas)

asukohas. Hoone valmis 2001

(arh I. Jalas, 2000) ärikeskusena.

71601 Jüri 22c C Algselt lao- ja garaažiruumidega

majandushoone on ehitatud

1930. aastate lõpul (projekt ins

H. Kõlli, 1938) Võru Ühispanga

tellimisel endise hobusetalli ja

aida kohale. Hoonega liitub

lääneküljel nõukogudeaegne

garaažimaht.

75851 Jüri 22c C Nõukogudeaegne garaažihoone

73905 Jüri 23 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

tänavaäärse hoone 19. saj.

kolmandal veerandil püstitatud

puidust kahekorruseline

juurdeehitis. Klassitsistlike

stiilijoontega tüüpiline Võru

kodanikuelamu.

73905 Jüri 23a B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

tänavaäärse kivihoone algkehand

kuulub Võru vanimasse

ehitusperioodi (enne 1808).

Ajaloolisel tänavajoonel asetseval

kivimajal on profileeritud karniisiga

kõrge kivikatus, viilule pööratud

räästakarniis ja viilu tipu all

poolkelba karniis. Tänavapoolne uks

on asendatud uksega loodeotsal,

hoovi pool kaldkatusega juurdeehitis.

77961 Jüri 24 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

kahekorruseline elu- ja ärihoone

on ümber ehitatud (projekt H.

Heinrichson, 1927) samal kohal

asunud 18/19. saj vahetuse

alghoonest.

Juugendstiilile omaste detailidega

peatänavaäärsel hoonel on säilinud

maht, kuju, ajastukohane välisilme ja

mitmed väärtuslikud ehisdetailid.

77181 Jüri 26 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

kahekorruseline elu- ja ärihoone,

mis koosneb mitmest eri ajal

valminud hoonemahust.

6347977 Jüri 26 // 26a C Abihoone on ehitatud 19. saj II

poolel

74583 Jüri 26a B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

puidust laohoone (algselt tall)

20. saj algusest on säilitanud

oma algse mahu, kuju ja mitmed

välisdetailid.

6558668 Jüri 26a B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

hoovielamu 20. saj algusest on

23

säilitanud oma ajaloolise mahu

ja välisilme.

74858 Jüri 27 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

ajalooline trükikoja ja

ajalehetoimetuse hoone 1870.

aastatest.

Hoone rekonstrueerimisel 1990.

aastate lõpus on säilitatud hoone

põhikehandi maht, katusekuju ja

avade jaotus. Fassaadidetailid on

tänapäevased ja stiliseeritud.

75551 Jüri 28 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

20. saj alguse tellisarhitektuuri

näide.

Ruudulähedase põhiplaaniga elamu-

ärihoonel on säilinud ehitusaegne

välisilme koos arvukate

ehisdetailidega (ehispostikestega

tulemüür, avade lukukiviga

segmentkaarsed sillused ja kitsas

tellisraamistus, korrustevaheline

tellisvöö, astmeline räästakarniis jm).

68411 Jüri 28 C Abihoone

73899 Jüri 28a B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

hoovielamu, mis on säilitanud

oma mahu, kuju ja mitmed

algsed välisdetailid.

Kuni 1952. aastani osaliselt

tootmishoonena kaustatud hoone on

tänapäeval ümber ehitatud

eluruumideks.

75354 Jüri 28b A Muinsuskaitseala vanimasse

ehitusperioodi (enne 1808.

aastat) kuuluva kaupluse vanem

osa peidab endas vanabalti

hoonetele iseloomuliku

põhiplaaniga elamut, mille

keskosas hästi säilinud

mantelkorsten-köögi kiviseinad.

Tänavaäärse hoone põhikehandile

liitub kaguotsal eraldi sissepääsuga

juurdeehitis. Hooviküljele jäävad

püstlaudisega seinte ja kivist

kaldkatustega eeskoda ja panipaik.

Välisviimistluses on säilinud mitmed

ajaloolised detailid, sh avatäited.

76743 Jüri 29 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

tänavaäärne elu- ja

kauplusehoone algkehand on

ehitatud 1860. aastatel. 20.

sajandi algusest pärineb hoone

laiendus. Osaliselt on säilinud

ajaloolised avatäited.

71889 Jüri 29/1 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

hoovielamu (ehit 19. saj lõpus).

71985 Jüri 2a C Nõukogudeaegne abihoone,

blokeeritud elamuga

76153 Jüri 2a C Nõukogudeaegne üksikelamu

8564644 Jüri 2a C Abihoone

72783 Jüri 2c C Nõukogudeaegne üksikelamu

hoovi pool liituva abihoonega

74414 Jüri 2d C Endisest elamust ja abihoonest

ümberehitatud hoovielamu.

Ajaloolise hoone eeskujul

valminud uusehitis

24

75477 Jüri 2e C 20. saj algul ehitatud lihtne

hoovielamu sobitub

muinsuskaitseala miljöösse

73520 Jüri 3 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

ühekordne viilkatusega ja piki

tänavajoont paiknev puitelamu

(ehit 1932, proj A. Tihonov).

74422 Jüri 3 C Abihoone

6077962 Jüri 3 C Abihoone

75979 Jüri 30 B Muinsuskaitseala vanimasse

ehitusperioodi (enne 1808)

kuuluva elamu vanabalti

hoonetele iseloomuliku

põhiplaaniga keskosa võib

pärineda 18. saj lõpust, ümber- ja

juurdeehitised on teostatud 19.

saj lõpul ja 20. saj algul.

Säilinud on hoone historitsistlik

fassaadikujundus (saelõikeline

dekoor avade ümber) ja kaks

vanemat tüüpi akent. Äripinna

kõrgema frontooniga sissepääsu

dekoreerivad kannelüüridega

pilastrid ja puitdekoor.

74933 Jüri 30a B Muinsuskaitsealale iseloomuliku

ja selle ehitustraditsioone järgiva

hoovielamu vanim, viilkatuse ja

eeskojaga ühekorruseline osa on

ehitatud 19. saj II poolel,

kõrgemal soklil uuem hoonetiib

1923. aastal. Viimase fassaadi

liigendab eenduv katuseharjani

kõrguv madala telkkatusega

esiku- ja trepikojamaht.

Säilinud on algupärasele välisilmele

iseloomulikke detaile, ehitusaegsed

on ka väljaehitise ülakorruse

kahepoolsed ruudujaotuseta aknad.

71472 Jüri 30a C Muinsuskaitsealale iseloomuliku

ja selle ehitustraditsioone järgiva

abihoone, mis võib olla

ümberehitatud vanast aidast või

laudast. Latthingedel tahveluks

võib pärineda mõnelt muult

hoonelt.

75985 Jüri 30b C Nõukogudeaegne korterelamu

(ehit 1966, aluseks tüüpprojekt

11-318-331)

492784 Jüri 30c C Nõukogudeaegne tehnohoone

(veepumpla)

518613 Jüri 31 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

puidust uusklassitsistliku ilmega

elamu on ehitatud 1880. aastatel,

20. saj algul osaliselt ümber

ehitatud kauplusehooneks.

Madalal maakivivundamendil

pikk põhikehand on kahepoolse

keskse pealisehitisega.

Viiluvälja kaunistab esifassaadil

ruudujaotuseta püstaken ja

otsaseinale pööratud karniisile toetuv

laudvöö. Loodeotsal liitub seinaga

Võrule iseloomulik puidust

trepikoda, sissepääsul viilkatusega

lahtine varjualune ja ülal 6-ruuduliste

liitakendega kinnine veranda.

Säilinud mitmed algupärased

avatäited ja osaliselt ka vana

voodrilauda.

25

524981 Jüri 31 C Vana aida asukohta nõukogude

ajal ehitatud garaaž

524990 Jüri 31 C Abihoone

518616 Jüri 31/1 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

otsaga tänavajoonel asuv

puithoone.

Väike kauplusehoone sai oma

praeguse ilme 20. saj I poolel, pärast

abihoonete ümberehitamist

kaupluseruumiga elamuks (projekt

ins J. Jürgenson, 1928).

6077955 Jüri 31/2 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

hoovihoone on olnud kasutusel

kaupluse juurde kuuluva

elupinnana.

Väike kauplusehoone sai oma

praeguse ilme 20. saj I poolel, pärast

abihoonete ümberehitamist

kaupluseruumiga elamuks (projekt

ins J. Jürgenson, 1928). Säilinud on

hoone maht ja põhikonstruktsioonid.

74341 Jüri 31a C Vanemast hoovihoonest ümber

ehitatud tänapäevane

töökojahoone

73768 Jüri 32 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

tänavajoonel paiknev kauplus-

elamu. Lihtsale

ristkülikukujulisele puithoonele

liitub hooviküljel laiendus

keskse kõrge viilkatusega

väljaehitisega.

Hoone on rekonstrueerimisel

säilitanud algse mahu,

välisviimistluses on kasutatud nii

antud hoonele algupäraseid kui ka

üldiselt Võru vanalinnale omaseid

detaile.

76097 Jüri 32a C Nõukogudeaegne

neljakorruseline võimlatiivaga

ühiselamuhoone (ehit 1971).

76453 Jüri 33 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

ristkülikukujulise põhiplaaniga

puidust elumaja 19. saj III

veerandist. Hooviküljel on kõrge

kinnine trepikoda.

Hoonel on säilinud maht, kuju ja

mitmed ajaloolised välisdetailid

(avade rõhtfrontooniga piirdelauad,

rombimustriga nurgalaud, otsaseinale

pööratud räästakarniis, rõhtvoodri ja

valgmikuga välisuks ja plekkpitsiga

varikatus, otsaviilu rombaknad jm).

6122783 Jüri 33a B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

elamu on ümber ehitatud

endisest tall-tõllakuurist.

Tänavafassaadi liigendab laiast

veelauast vöö, mida otstel toetab

pööratud räästakarniisi ehisliist,

külgräästas on tuulekastiga.

74413 Jüri 33b C Abihoone

74939 Jüri 33b C 1937. aastal rajatud hoovielamu-

abihoone (projekt H. Gustavson)

on praeguseks täielikult ümber

ehitatud.

72911 Jüri 34 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

tänavajoonel paiknev eluhoone

on ehitatud 19. saj III veerandil.

Endisel kujul remonditud fassaade

ilmestab püstliistudega liigendatud

rõhtlaudadest vöö akende all.

Säilitatud on ka otsaviilu markeeriv

26

1930. aastatest pärit

fassaadikujundusega maja

rekonstrueeriti 1995 kohvikuks,

hiljem pesumajaks.

veelaud, kolmeosalised

framuugaknad tänavakülgedel ning

väikesed rombaknad otsaviiludel.

71832 Jüri 35 C Ajaloolisest ehitusjoonest

tagapool asuv

kaupluseruumidega tänapäevane

üksikelamu (arh Ü. Luuk, 1997).

6348607 Jüri 35 C Tänapäevane garaažihoone

76039 Jüri 36 B Muinsuskaitseala miljööga

sobituv kahekorruseline

uusehitis. 2003. aastal valminud

pubi ja külalistemaja hoone asub

1906 krundi tagaossa ehitatud

ühekorruselise majandushoone

(tall, ait, kuur) asukohas.

6075917 Jüri 37 C Tänavajoonel asuv

kahekorruseline

funktsionalistlikus stiilivõtmes

uusehitis (projekt Marksi Projekt

OÜ, 2005) sobitub mahult ja

kujult muinsuskaitseala

peatänava hoonestusse. Asub

1870. aastatel ehitatud, kuid

1996 põlenud algse kivihoone

kohal.

74889 Jüri 38 B Muinsuskaitseala miljööga

sobituv ühekorruseline kõrge

viilkatusega krohvitud kivimaja

on ehitatud enne 1917. aastat.

Avatäited tänapäevased.

8563495 Jüri 38 C Abihoone

76098 Jüri 38a B Muinsuskaitsealal erandliku

arhitektuuriga 19. saj II poolel

ehitatud ning 20. saj algul teise

korruse saanud historitsistlik

elumaja (praegu hotell).

Hoovitiivaga liitub tallist ümber

ehitatud ning 1960. a-tel

kahekorruseliseks muudetud

kivihoone.

Tänavafassaadil on kannelleeritud

raamistuses tudorkaarsed akna- ja

ukseavad, profileeritud räästa- ja

vahekarniisid, poolsambad

keskrisaliidi nurkadel, sakmeline

parapettfrontoon, rõdusambad ja

rõdu koos väärtuslike piiretega.

76985 Jüri 39 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

täiskahekorruseline viilkatusega

puidust hoone ehitati 19. saj

lõpul üürimajaks, kuid alates 20.

saj algusest tegutsesid hoones

pikka aega erinevad

haridusasutused.

Historitsistlik fassaadidekoor on

ennistatud säilinu eeskujul,

kaasaegsetel puitakendel on

säilitatud kolmene ruudujaotus.

Kirde- ja kaguküljel eenduvad

seinast kaks trepikoda ja

tihedaruudulise aknaga endine

veranda.

74591 Jüri 39a C Abihoone

78018 Jüri 39a C Nõukogudeaegne kortermaja

27

72341 Jüri 4 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

ühekordne viilkatusega ja otsaga

tänavajoonel paiknev väike

puitelamu.

Teadmata ehitusaastaga hoone on

halvas seisukorras, kuid sellel on

säilinud mitmed

välisviimistluselemendid (ehislaoga

korstnapitsid, kastjas räästakarniis,

veranda tihedaruudulised avatäited,

aknaraamidel sepishinged ja

metallnurgikud jm).

71575 Jüri 4 // Karja 13 C Abihoone

76527 Jüri 40 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

algselt ühekorruseline kõrge

poolkelpkatusega puitelamu

valmis 1868. Hiljem ehitati

arvukalt juurde- ja pealeehitisi,

sh kaks Võrule iseloomulikku

kaldkatusega välist trepikoda,

mistõttu hoone on saanud

eklektilise välisilme.

72024 Jüri 40a C Abihoone (lasteaia kompleksi

kuuluv kelder)

72526 Jüri 40a C Abihoone (lasteaia kompleksi

kuuluv kuur)

76351 Jüri 40a C Nõukogudeaegne tüüpprojekti

järgi ehitatud lasteaiahoone

76516 Jüri 40b C Abihoone

77388 Jüri 40c C Nõukogude ajal elamuks ümber

ehitatud abihoone

77184 Jüri 42 B Kõrge ajaloo- ja

arhitektuuriväärtusega hoone

rajati 19. saj lõpul Saksa

Ressource'i Seltsi majana,

millele juurdeehitisena valmis

koolihoone (proj A. Jacoby,

1909). 1923 rajati edelaotsa

puidust ja tellistest juurdeehitis

(proj ins. O. Mäggi).

Hoone välisilme on eklektiline,

säilinud on erineva ehitusaja ja -

stiiliga fassaadidetaile. Pidevalt

koolimajana kasutatud hoones

tegutse kuni 2021 Võru

Täiskasvanute Gümnaasium.

76495 Jüri 42/1 C Abihoone

78321 Jüri 46 B Muinsuskaitsealal erandlik

tellistest krohvitud kortermaja

äripindadega esimesel korrusel

(ehit 1958). Põhiosas on hoone

kahekorruseline, kõrge

kelpkatusega, fassaadi keskel ja

taga tiibadel väljaehitised ja laia

friisiga profiilne räästakarniis.

Projekti aluseks on tüüpseeria ES

moderniseeritud variant 1-285 (arh

A. Kotli, Ü. Elland, R. Urb, 1954).

74884 Jüri 48 C Nõukogudeaegne korterelamu

75829 Jüri 5 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

kahekorruseline kortermaja on

projekteeritud 1893. aastal

ühekorruselisena. Teine, kivist

Säilinud on hoone ajalooline maht,

kuju, üldilme ning osad avatäited.

28

korrus, ehitati hoonele 20. saj II

veerandil.

68555 Jüri 5 C Abihoone

75651 Jüri 5a B Muinsuskaitsealal erandlik

funktsionalismile omaste

joontega kortermaja (arh A.

Matteus, 1935). Esikorrus koos

verandaga pärinevad samas

varem asunud ühekorruselisest

viilkatusega traditsionalistliku

vormikeelega elamust (arh H.

Johanson, 1929).

Säilinud on hoone kuju, maht ja

välisilme koos dekoratiivsete

elementidega. Algselt valge maja on

värvitud kollaseks.

72369 Jüri 5a C Abihoone

495220 Jüri 5b B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

väike puidust hoovimaja 19/20.

saj vahetusest.

Hoone on säilitanud on mahu ja kuju

ning mõned algupärased detailid (nt

nurkadel otsaseinale ulatuv

räästaarniis, diagonaalvoodriga

lakaluuk).

6348991 Jüri 5b C Abihoone

71651 Jüri 6 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle miljöösse sobituv

väärtuslik ajalooline puidust

abihoone (kuur-pesuköök).

76632 Jüri 6 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

puitelamu 19. sajandi I poolest.

Otsaküljega tänavajoonel paikneval

elumajal on säilinud maht ja kuju,

kaguküljel lai sepanaeltega

kinnitatud välisvooder, algupärased

aknad otsaviiludel ja edelaotsal.

68564 Jüri 6a B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

puidust hoovielamu sobitub

teiste kinnistul paiknevate

hoonete ansamblisse. Hoone

viimistlusdetaile on

rekonstrueeritud, säilitades

nende ajaloolise ilme.

76090 Jüri 7 B 1956-59 valminud stalinistlikus

stiilikeeles arh A. Kotli

tüüpprojekti ES järgiv kivist

kortermaja. Hoone on säilinud

oma algupärasel kujul koos

dekoratiivsete detailidega ja on

heas seisukorras.

75658 Jüri 7 C Abihoone

71897 Jüri 7a C Mahult ja välisilmelt

muinsuskaitseala miljöösse

sobituv ajaloolisest pesuköögist

ümber ehitatud hoovimaja.

7208400 Jüri 7a C Mahult ja välisilmelt

muinsuskaitseala miljöösse

sobituv ajaloolisest pesuköögist

29

ümber ehitatud hoovimaja

juurdeehitis.

73669 Jüri 7b B Mahult ja välisilmelt

muinsuskaitseala miljöösse

sobituv väike hoovielamu 19. saj

II poolest.

75614 Jüri 8 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

pikiküljega tänavajoonel paiknev

puithoone on ehitatud ümber

algsest vanabalti stiilis hoonest.

74741 Jüri 8 C Abihoone

524367 Jüri 9 mälestis

74828 Kalevipoja 3 A Muinsuskaitseala

esinduslikemate hoonete hulka

kuuluv suure arhitektuuri- ja

ajalooväärtusega hoone. Tuntud

kui linnapea Weyrichi elamu ja

Saksa Erakooli hoone.

Interjööris säilinud

peegelvõlvlagi ja algupärased

tiibuksed.

Kahekorruselise eenduva

kolmnurkviiluga risaliidil on

hobupeamotiiviga sarikaotsad,

fassaadidel suuremas osas algne

laudis, esifassaad kaunistatud

nurgarustikaga. Madalamal

viilkatusega verandal meisterlikult

restaureeritud välisuks ja

aknaraamid.

72413 Kalevipoja 3 B Muinsuskaitsealal vähe esinev

kahekorruseline hoovielamu-

abihoone. Peale II maailmasõda

laiendatud hoovipoolsed

elamumahud on lisandunud

arvatavasti mitmes ehitusjärgus.

7425982 Kalevipoja 3 C Puukuur (lammutatud)

8848225 Karja põik 3 C Abihoone

76521 Karja põik 3 C Nõukogudeaegne üksikelamu,

mis sobitub muinsuskaitseala

ääreala miljöösse

7208387 Karja põik 3 C Katusealune

77345 Karja põik 5 C Nõukogudeaegne üksikelamu,

mis sobitub muinsuskaitseala

ääreala miljöösse

75501 Karja põik 3 Abihoone

7208388 Karja põik 5 C Abihoone

6348608 Karja põik 5 C Abihoone

73519 Karja 10 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

lihtne puidust viilkatusega hoone

(ehit 1900). Veranda on lisatud

1930. aastatel.

73844 Karja 10 C Abihoone

77078 Karja 11 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

kahekorruseline puidust

korterelamu. 19. saj lõpul

30

ehitatud hoone on säilitanud oma

mahu, kuju ja välisilme.

6077964 Karja 11 C Abihoone.

76661 Karja 11a B Muinsuskaitseala miljööga

sobituv ja ajaloolist mahtu järgiv

rekonstrueeritud (2002)

hoovielamu.

72666 Karja 13 B Muinsuskaitseala

ehitustraditsioone järgiv mitmest

osast ja mitmes ehitusjärgus

valminud suuremahuline puidust

elamu.

Samal nurgakinnistul asus hoone

juba enne 1808. aastat.

71636 Karja 14 C Tänavaäärse elumajaga hoovi

pool liituv abihoone

74493 Karja 14 C Nõukogudeaegne üksikelamu

8848281 Karja 14 C Abihoone

76012 Karja 15 C Nõukogudeaegne

tüüpprojektijärgne üksikelamu

(ehit 1958).

76448 Karja 15 C Abihoone

75346 Karja 15a B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle 1920. aastate

ehitusperioodi iseloomustav

kahekorruseline korterelamu on

ehitatud juugendlikus

stiilivõtmes (proj A. Linno,

joonest J. Kompus, 1923).

Hoone on säilitanud oma mahu, kuju

ja välisilme. Elamus asunud nelja

kolmetoalise korteri lahendus oli

tolle aja kohta uuenduslik:

kõikidesse tubadesse viis eraldi uks

esikust.

6126310 Karja 15a C Vanem punastest tellistest

abihoone

6348868 Karja 15a C Abihoone

8848504 Karja 15a C Abihoone

8848507 Karja 15a C Abihoone

8848508 Karja 15a C Abihoone

74744 Karja 16 B Muinsuskaitseala iseloomustav

ja selle ehitustraditsioone järgiv

1875 üürimajaks ehitatud hoone.

Rekonstrueerimisel on säilitanud

ajaloolise mahu ja kuju, kuid

välisilme ja detailid on

kaasajastatud.

6559323 Karja 16 C Tänapäevane hoovimaja

7208382 Karja 16 C Tänapäevane hoovimaja

493136 Karja 17 B Muinsuskaitseala miljöösse

sobituv ja selle ehitustraditsioone

järgiv kahekorruseline

haiglahoone (arh E. Lohk, 1933).

Põhiplaanilt U-kujuline lakoonilise ja

ratsionaalse välisilmega hoone asub

tänavafrondist eemal ja on hoolimata

halvast seisukorrast säilitanud oma

algupärase välisilme. Peafassaadi

ilmestavad topeltlaiad aknad.

0 Karja 17a B Muinsuskaitsealal vähe säilinud

näide ajaloolisest

31

maakivikeldrist. Kelder on hästi

säilinud.

76515 Karja 17a B Muinsuskaitsealale iseloomulik

hoone ehitati 1909 vangla

laatsaretiks.

Rekonstrueerimisel on säilinud

põhimaht ja välisilme, kuid on

kasutatud tänapäevaseid materjale.

Avatäidete paigutuses ja

raamijaotuses on järgitud ajaloolist

eeskuju.

6126311 Karja 17a C Tänapäevane abihoone

525646 Karja 17b B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

kahekorruseline puithoone,

millel on kõrge arhitektuuri- aga

ka ajalooline väärtus. 1890

valminud hoone oli pikalt

linnahaigla ja seal töötas 1833-

77 linnaarstina F. R. Kreutzwald.

Säilinud on uusklassitsistlik

fassaadidekoor (tagasikeeratud

räästas otsaviiludel; korruseid ja

viilusid eristav veelaud;

rombimotiiviga nurgalauad;

kivikatus ja savitellistest

korstnapitsid; eenduv tellisvöö) ja

originaalavatäited.

74922 Karja 17c C Ajalooline hoovielamu, mis on

rekonstrueerimisel oma

ajaloolise välisilme kaotanud,

säilinud on hoone maht ja kuju.

6126312 Karja 17c C Abihoone

72342 Karja 17d C Ajalooline abihoone, mis on

säilitanud oma kuju ja välisilme.

76959 Karja 18 B Muinsuskaitseala miljöösse

sobituv tänavaäärne kortermaja

ehitati 1941 (proj E. Willmann,

1939). 2000. aastatel

rekonstrueeriti üksikelamuks,

avatäited ja fassaadidetailid on

algupärased, Võrus erandlik

piibersabakivikatus on

restaureeritud.

75621 Karja 18 B Koos elamuga ehitatud ja

algupärasel kujul säilinud

abihoone

80306 Karja 18a B Muinsuskaitseala iseloomustav

ja selle ehitustraditsioone järgiv

algselt krohvimata punastest

tellistest tänavaäärne elamu 19.

saj lõpust.

Hoone on 1999. aastal täielikult

rekonstrueeritud. Säilinud on hoone

maht ja põhikonstruktsioonid,

tänavafassaadi keskel asub

ajastukohane valgmikuaknaga

tahveluks.

74964 Karja 18b C Nõukogudeaegne üksikelamu

(ehit 1958)

76463 Karja 18b C Abihoone

71839 Karja 19 C 20. saj algul krundi tagumisse

ossa ehitatud pesuköögiga

hoovielamu on säilitanud kuju ja

mahu, välisilme on muudetud.

71866 Karja 1a C Abihoone

6347910 Karja 1a C 1954 valminud Võru

ehitusvalitsuse 4 korteriga

32

tööliselamu on säilitanud oma

algse fassaadilahenduse ja

sobitub ümbritseva ajaloolise

miljööga. Katusekorrus on

hiljem välja ehitatud.

74107 Karja 20 B Muinsuskaitsealal erandlik

uusklassitsistliku välisilmega

krohvitud kivihoone 19. saj

lõpust.

Tüüpprojekti mõjutustega hoonel on

säilinud maht, kuju ja

fassaadidetailid (dekoratiivne avade

raamistus, astmeline räästakarniis,

otsaviilu vööndsimss). Krohvkate

pole algupärane.

6813437 Karja 20 C Ümbritseva ajaloolise miljööga

sobituv tänapäevane juurdeehitis.

6813440 Karja 20/1 C Ümbritseva ajaloolise miljööga

sobituv eluruumidega

juurdeehitis ajaloolisele hoonele.

71710 Karja 21 B 1938. aastal ehitatud

juugendlike elementidega hoone

(projekt 1931, arh E. Laasi).

Asjatundlikult restaureeritud,

säilitatud on algne arhitektuurne ilme

(keskne väljaehitis mansardkatusega,

kolmnurksed uugid katusel,

kaheraamsed framuugiga puitaknad,

valgmikuga kahepoolne tahveluks

fassaadi keskel).

7143697 Karja 21 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

hoovielamu on ilmselt ümber

ehitatud algsest abihoonest.

Sobitub kinnistu teiste hoonete

ansamblisse.

6347951 Karja 21 C Abihoone

73375 Karja 21/1 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

hoovielamu on ilmselt ümber

ehitatud algsest abihoonest.

Sobitub kinnistu teiste hoonete

ansamblisse.

490710 Karja 22 B Muinsuskaitsealal silmapaistev

tellisarhitektuuri näide omab nii

arhitektuurset kui ka ajaloolist

väärtust. 1904. aastal Võru linna

poeglaste gümnaasiumiks (nn

Sirgu kooliks) ehitatud hoone on

1930. aastatest Kaitseliidu

käsutuses.

Kahekorruselisel väljaehitatud

katusekorrusega uusklassitsistlikul

hoonel on säilinud maht, kuju ja

välisilme, rekonstrueerimisel on

paljud detailid tänapäevastatud

(plastaknad, tehaseuksed jms).

6348983 Karja 22 C Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

Teise maailmasõja eelne

traditsionalistlikus stiilivõtmes

vähese dekooriga abihoone.

75153 Karja 23 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

Säilinud on hoone maht, kuju ja

välisdetailid (algupärane laudis, osad

33

ühekorruseline puitelamu on

ehitatud 19. saj lõpukümnenditel.

avatäited ja akende rõhtfrontooniga

piirdeliistud jm).

6077583 Karja 23 C Abihoone

72163 Karja 23/1 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

pesuköögiga hoovielamu 20. saj

I poolest. Hoone on säilitanud

oma algupärase kuju ja mahu,

osad avatäited võivad olla näide

omaaegsest taaskasutusest.

76538 Karja 23a B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

otsaga tänavajoonel asuv

puitelamu on 20. saj alguses

ümber ehitatud

pottsepatöökojast.

77023 Karja 23a C Abihoone

74409 Karja 23b B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

20. saj I poolel aidast ümber

ehitatud kolme korteriga

hoovielamu. Säilinud on hoone

maht, kuju ja algupärane

välisilme.

73956 Karja 24 A Muinsuskaitsealal erandlik

historitsistlikus stiilivõtmes

(uusrenessanss)

kroonuarhitektuuri näide Võru

linnas, mis on säilitanud suures

osas oma välisilme ja ka mitmed

interjöörielemendid.

Kasutatud on tüüpfassaadide

meeliselemente ja rikkalikku dekoori

(nurgarustika, räästaalune

toendkarniis, ümarkaarsed avasid

ääristav krohvitud ehisraamistus;

petikniššid). Siseruumides on

säilinud võlvlaed, siseuksed jm.

70843 Karja 24 C Nõukogudeaegne garaaž

6075645 Karja 24/1 B Tänavaäärse renteihoonega

müüri abil liituv historitsistlik

abihoone moodustab tänavaäärse

peahoonega sobituva

hoovimiljöö.

Ühekorruseline pultkatusega

hoovihoone on ehitatud tõenäoliselt

1864 algselt F. R. Kreutzwaldi

tänavani ulatunud abihoonena.

Peahoone laiendamisel 1904 on

tänavapoolne ots lammutatud,

kivimüür säilitatud ja alles jäetud osa

puukuuriks ümber ehitatud.

72339 Karja 25 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

hoone 19. saj lõpust.

Rekonstrueeritud hoonel on säilinud

vana laudist, saelõikeliste

motiividega nurgalauad ning

tänavapoolsete akende

rõhtfrontooniga piirdeliistud.

Kolmeosalised eraldi raamidega

puitaknad on remonditud. Välisuks

kirdeotsal on kaasaegne.

34

6348650 Karja 25 C Elamuga sobituv tänapäevane

abihoone

75579 Karja 26 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

pikiküljega tänavajoonel asuv

ühekorruseline poolkelpkatusega

puitelamu.

Säilinud on hoone maht, kuju ja

fassaadidetailid (lai laudis, viilu

eristav veelaud, nurga kattelauad,

massiivsed savitellistest lubjatud

korstnapitsid, tänavaküljel

kaheraamsed aknad ja valgmikuga

kahepoolne tahveluks).

6348125 Karja 26 C Mitmeosaline majandushoonete

kompleks

75521 Karja 26a C Nõukogudeaegne (ehit 1952)

üksikelamu, mis on 21. saj

esimesel kümnendil

tänapäevases võtmes

rekonstrueeritud.

6077978 Karja 26a C Muinsuskaitsealal vähesäilinud

näide sõjajärgsest

polüfunktsionaalsest abihoonest,

kus ühe katuse alla on koondatud

enamus elamises vajalikke

abiruume (kuur, pesuköök,

garaaž).

73499 Karja 27 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

tänavajoonel asuv nurgahoone

on ehitatud kahes osas. Karja

äärde jääv madalam osa on

säilitanud oma ehitusaegse (20.

saj algus) kuju ja mahu ning

välisviimistluse, nurgapealne

uuem osa on rekonstrueeritud.

73685 Karja 27 C Põhihoonega sobituv abihoone,

ühendatud varikatusega.

75655 Karja 28 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

historististlik hoone on ehit 19.

saj II poolel.

Restaureerimisel on säilitatud

välisilme ja osad ajaloolised detailid

(,lai laudis, rustikaalsed nurgalauad,

akende nurgakvadraatidega

piirdeliistud, viilu eristav veelaud).

6077979 Karja 28 C Ajalooline abihoone (pesuköök)

19. saj II poolest, mis on

garaažiks ümber ehitamisel

säilitanud oma põhimahu ja

sobitub krundil oleva elamuga.

72592 Karja 29 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

puust elumaja on 19/20. saj

Tänavafassaadi ilmestavad kaarja

klaasiruuduga tiibuks ja

sümmeetriliselt paiknevad aknaavad.

35

vahetusel Võrus enamlevinud

hoonetüüp. Hooviküljel ja

loodeotsal liituvad majaga viil-

ja pultkatusega eeskojad.

Kahe akna algsed kuuese

ruudujaotusega aknaraamid

kummalgi küljel asendatud

ruudujaotuseta raamidega.

75951 Karja 29 C Abihoone 1980. aastate II

poolest

7208412 Karja 29 C Abihoone

76408 Karja 3 C Abihoone

77015 Karja 3 C Algses mahus säilinud

üksikelamu (ehit 1927), mis on

rekonstrueerimisel kaotanud oma

ajaloolise välisilme.

6126926 Karja 30 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

ühekordne puitelamu (ehit

arvatavasti 19. saj III veerandil),

mis jaguneb tänapäeval kahe

kinnistu vahel.

Hoone on säilitanud algse kuju,

mahu ning välisilme. Avatäited on

kahel majapoolel erinevad ega pole

algupärased. Kirdeotsas hilisem

juurdeehitis.

77241 Karja 30 C Abihoone

6347921 Karja 30 C Kaasaegne murukatusega

hoovihoone

76577 Karja 30a B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

ühekordne puitelamu, mis

jaguneb tänapäeval kahe kinnistu

vahel.

Arvatavasti 19. saj III veerandil

ehitatud hoone on säilitanud algse

kuju, mahu ning välisilme. Avatäited

on kahel majapoolel erinevad ega

pole algupärased.

71995 Karja 30a C Abihoone

432767 Karja 31 B Ajalooline nn kuurordi-

historitsismi sugemetega

puithoone 19. saj lõpust.

Hoone on mitmete ümberehituste

käigus kaotanud oma 20. saj.

algusaastatele iseloomuliku

atraktiivsuse, kuid oskuslikul

restaureerimisel on see taastatav.

528336 Karja 31 C Muinsuskaitseala miljööga ja

ümbritseva hoonestusega sobituv

abihoone.

523539 Karja 31a B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

kahes järgus (19 saj II poolel ja

20. saj I poolel) ehitatud

elumaja.

Rõhtlaudisega hoonel on

tahvelplekist viilkatus, hoovi pool

viilkatusega keldritrepikoda. Säilinud

on kolmese jaotusega puitaknad ja

sepismanustega lakaluuk. Uksed

nõukogudeaegsed ja vanema osa

tänavaküljel üheraamilised

tänapäevased plastaknad.

6503359 Karja 31a B Muinsuskaitseala miljööga ja

ümbritseva hoonestusega sobituv

abihoone.

71887 Karja 32 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

historitsistlikus vormikeeles

üürimajaks ehitatud elamuhoone.

Säilinud on hoone maht ja kuju,

rütmilise akendepaigutusega

tänavafassaad ja osaliselt algupärast

fassaadidekoori hoone tagaküljel

(viilul tagasipööratud räästajoon ja

36

nurgalaudade ülaosas lihtne

kapiteeliimitatsioon).

6558991 Karja 32 C Kaasaegne abihoone

76492 Karja 32a C Tänapäevane hoonekompleks

(ehit 2000. aastatel).

6077577 Karja 32a C Tänapäevane abihoone

523542 Karja 33 C Tänapäevane üksikelamu

74421 Karja 34 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

uusklassitsistlikus vormikeeles

hoone.

Tänavafassaadil on säilinud

algupärane valgmikuga tahveluks ja

kahekordse raamiga puitaknad,

otsaviilul pööninguluuk ning kinnine

trepikoda kirdeotsal. Hoone

seisukord on halb ja remonttöödel on

kasutatud tänapäevaseid materjale.

6077625 Karja 34 C Abihoone

432213 Karja 34a B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone kandev

ühekorruseline väljaehitatud

pööningukorrusega puithoone

20. saj algusest.

Säilinud on hoone algne maht ja

välisilme koos dekoorielementidega

(nurga piirdeliistud, valgmikuga

tahveluks, ajaloolise ruudujaotusega

puitaknad, viilu eristav veelaud).

Asjatundlikult restaureeritud ja heas

seisukorras hoone.

493623 Karja 34a C Abihoone

514108 Karja 34a C Abihoone

76360 Karja 36 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

19. saj lõpus/20. saj algul

ehitatud kaheosaline eluhoone.

Piki tänavajoont asuv vanem osa ja

otsaga tänavajoonel asuv juurdeehitis

on rekonstrueerimistel säilitanud

mahu, katusekuju ja pika rütmilise

paigutusega tänavafassaadi, muud

detailid on valdavalt tänapäevased.

6558990 Karja 36 C Abihoone

6079034 Karja 36a C Uusehitis lammutatud vana

hoone asukohal

75556 Karja 38 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle miljööga sobituv

tänavaäärne elamu ehitati algsest

hoonest ümber 1903. aastal,

kasutades ebasümmeetrilist

fassaadilahendust. Praeguse ilme

sai maja 2009. a

rekonstrueerimise käigus.

68376 Karja 38 C Muinsuskaitseala miljööga ja

tänavaäärse elumajaga sobituv

abihoone

68744 Karja 38a C Abihoone

74918 Karja 38a C 20. saj algul ehitatud hoovielamu

tänapäevase juurdeehitisega

6127280 Karja 3a B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

hoovielamu 20. saj I poolest.

Säilinud on hoone maht, kuju ja

välisilme.

37

6075642 Karja 3a C Abihoone

76232 Karja 4 C Abihoone

76558 Karja 4 C Nõukogudeaegne üksikelamu

asub tänavajoonel ja sobitub

muinsuskaitseala miljöösse

8848221 Karja 4 C Kasvuhoone

75362 Karja 40 C Uusehitis lammutatud ajaloolise

hoone asukohal

7440112 Karja 40 C Hoovipoolse juurdeehitise ja

abihoonete kompleks

7208375 Karja 40a C Uusehitis lammutatud ajaloolise

hoone asukohal.

76072 Karja 5 B Muinsuskaitsealal erandliku

mahu ja väärtusliku

arhitektuuriga (arh A. Soans,

1923) linna poolt elamupindade

kriisi leevendamiseks rajatud 12

korteriga üürimaja.

Säilinud on hoone kõrge

kelpkatusega maht, kuju ja fassaadi

ilmestav püst- ja rõhtlaudis, I

korrusel eenduv kinnine hoonemaht.

Algselt väikeseruudused avatäited on

hiljem ümber vahetatud.

75742 Karja 5 C Abihoone

76677 Karja 6 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

historitsistlik hoone (ehit 1914.

aastal). Vanadekoduks

projekteeritud hoones on praegu

korterid.

76572 Karja 6 C Hoovihoone

6077580 Karja 6 C Hoovihoone

74059 Karja 6a C Rekonstrueeritud üksikelamu

7208386 Karja 6a C Tänapäevane abihoone (garaaž)

72478 Karja 7/1 C Nõukogudeaegne paarismaja

(ehit 1951), mille

rekonstrueerimisel on säilinud

hoone välisilme, kuju ja maht,

ehitusaegsed detailid on

asendatud

6126478 Karja 7/1 C Nõukogudeaegne abihoone

72871 Karja 7/2 C Nõukogudeaegne paarismaja

(ehit 1951)

6127287 Karja 7/2 C Abihoone, mis on ümber

ehitatud kahekorruseliseks

hoovielamuks

8848647 Karja 7/2 C Abihoone

77187 Karja 8 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

tänavajoonel asuv puitelamu

(ehit 1900), mis on

rekonstrueerimisel saanud

tänapäevase välisilme, kuid on

säilitanud oma algse mahu ja

kuju.

38

7208385 Karja 8 C Tänavaäärse elamuga sobituv

abihoonete kompleks

74958 Karja 8a C Nõukogudeaegne üksikelamu

6077963 Karja 8a C Abihoone

8848218 Karja 8a C Abihoone

69433 Karja 9 C Nõukogudeaegse paarismaja

hästi säilinud ja korrastatud

näide (ehit 1952)

6122752 Karja 9 C Abihoone

74438 Karja 9a C Muinsuskaitsealal levinud

nõukogudeaegse paarismaja

hästi säilinud ja korrastatud

näide (ehit 1952)

6850710 Karja 9a C Abihoone

77185 Katariina allee 1 C Nõukogudeaegne algselt

tüüpprojekti nr 709 järgi 1950-

1952 rajatud hoone asetub

taandega ajaloolisest

tänavajoonest. Praegu

rekonstrueeritud üksikelamuks.

7208439 Katariina allee 1 C Varjualune

77348 Katariina allee 10 B Tänavajoonel asuv

kahekorruseline korterelamu on

ehitatud 1936. aastal

funktsionalistlikus stiilivõtmes.

Rekonstrueerimisel on säilinud

hoone välisilme: käsivaltsplekist

pööninguakendega katus, laia

kivikarniisi läbivad kandilised

veetorud, tänavapoolse ukse

krohvraamistus, trepikoja

vertikaalaknad ning kahe- ja kolmese

jaotusega puitaknad.

74535 Katariina allee 10 C Tänapäevane elamu end

hoovimaja asukohal

73344 Katariina allee 10a C Kaasaegne abihoone

76993 Katariina allee 10a B Ajaloolisele krundile liidetud

maatükil asuv otsaviiluga tänava

poole ulatuv poolkelpkatuse ja

krohvitud seintega 2-korruseline

üksikelamu on ehitatud 1938.

aastal.

Traditsionalistliku püstpalkidest

elamu välisviimistluses on säilinud

väikesed rombikujulised

krohvrandiga valgusavad otsaviilul,

katust katab värvitud käsitsi valtsitud

tahvelplekk.

6759505 Katariina allee 11 C 1970. aastate monumentaalset ja

lakoonilise joonega modernismi

esindav U-kujulise põhiplaaniga

hoone, mille Katariina poolses

otsas asuvad muuseumiruumid

(Vana-Võromaa Kultuurikoda).

73872 Katariina allee 12 B Muinsuskaitseala miljöös

erandlik suuremahuline hoone,

kus tegutses 1810-69 Võru

esimene eesti õppekeelega

algkool. Tollal ühekorruselist

hoonet meenutab tänaseni

säilinud kiviosa. Praeguse ilme

Elamu rekonstrueeriti 2004

kaasaegseid materjale kasutades.

39

sai maja 1931 ümberehituse

käigus (proj E. Willmann).

7208413 Katariina allee 12 C Tänapäevane varjualune-

puhkemaja

434338 Katariina allee 1a C Abihoone

6559341 Katariina allee 2 // L.

Koidula 7

B Väärtuslik ja vanalinna miljööga

sobituv uusarhitektuur (arh K.

Tõra, 2012).

76098 Katariina allee 3 A Muinsuskaitseala vanimate

hoonete (enne 1808) hulka

kuuluv suure arhitektuuri- ja

ajalooväärtusega hoone. Võru

linna algaastatele iseloomuliku

kavatisega varaklassitsistlik

puitelamu on hilisemate

juugendlike

dekoorielementidega.

Hoone algkehand on pärit 18. saj

lõpust, ümberehitatud 20. saj I

poolel, sellest ajast on pärit ka

fassaadidekoor. Hoones on säilinud

algse mantelkorstna kehand ja selle

all paikneva köögi kiviseinad.

74861 Katariina allee 3 C Abihoone

79574 Katariina allee 4 A Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

hoone. Pikiküljega tänavajoonel

paikneva hoone 18. saj

lõpukümnendil ehitatud

algkehand kuulub Võru linna

vanimate säilinud majade hulka.

Vanabalti alghoone keskel on

säilinud jämeda korstnapitsiga

mantelkorstna kehand. Klassitsistlik

fassaadidekoor ja juurdeehitised

pärinevad 19. saj II poolest ja 20. saj

algusest, detaile on asendatud ka

hiljem.

7208437 Katariina allee 4 C Abihoone

7208438 Katariina allee 4 C Abihoone

8848736 Katariina allee 4 C Abihoone

75892 Katariina allee 4b A Muinsuskaitsealal silmapaistev

ja arhitektuuriväärtuslik

korterelamu. Puitvoodriga osa

ehitati 1924, krohvitud osa 1927

(autor omanik J. Semm).

Praeguse ilme sai hoone pärast

1930. aastate tulekahju (proj J.

Jürgenson, 1935).

Kõrge sokliga krohvitud elamu

esikorrus on savi-, teine

rõhtpalkseintega. Sümmeetriline

fassaadikompositsioon järgib puitosa

arhitektoonikat ja viitab juugendi

järelmõjudele. Tagafassaadil erineva

vormindusega puidust juurdeehitised.

75360 Katariina allee 4b C Abihoone

69244 Katariina allee 5 B Tänapäevane abihoone

73901 Katariina allee 5 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle vanimasse ehitusperioodi

kuuluva vanabalti algkehandiga

hoone on saanud klassitsistliku

välisilme ja 2005. aastal

teostatud kaasaegsete

materjalidega rekonstrueerimisel

kaotanud osa algupärasest

välisilmest.

7208442 Katariina allee 5 C Katusealune

73503 Katariina allee 6 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

kahekorruseline nurgahoone, mis

omab lisaks arhitektuursele ka

2003 põlenud hoone on praeguseks

rekonstrueeritud korterelamuks (arh.

U. Põllumaa). Säilinud on fragmente

rikkalikust historitsistlikust

40

ajalooväärtust. 1881. avati siin

hotell "Aleksander", nõukogude

ajal kuni 1992 söökla „Tamula“

fassaadidekoorist: Alles on ka kahe

ukse graniidist trepiastmed.

75555 Katariina allee 6a B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

endisest hotelli hobusetallist

ümber ehitatud hoone on

rekonstrueerimistel säilitanud

kuju, mahu ja välisilme, paljud

algupärased detailid on

asendatud.

6395679 Katariina allee 6b B Muinsuskaitsealal erandil

kahekorruseline eklektilise

välisilmega endine

tööstushoone-elamu. 1931. aastal

valminud hoones asusid 1930.

aastatel A. Silveri õlletehase

„Livonia“ esindus ja ladu ning

Ed. Lemeri karastusjookide

tehas.

495218 Katariina allee 6b/1 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ühekorruseline viilkatusega ja

otsaseinaga tänavajoonel asuv

hoone on ehitatud 1895 rajatud

maakiviseintega jääkeldri

kohale.

77646 Katariina allee 7 B 1959 ehitatud tellistest krohvitud

kortermaja-ametihoone. Projekti

aluseks tüüpseeria ES

moderniseeritud variant 1-285

(arh A. Kotli, Ü. Elland, R. Urb,

1954).

Põhiosas on hoone kahekorruseline.

Maja katab kõrge kelpkatus.

Dekoorivaba fassaadi ilmestavad

kummagi külje keskel lameplaat-

varikatusega välisuksed ning

kolmepoolsete akende ühtlased read.

73374 Katariina allee 7a C Nõukogudeaegne garaažihoone

487966 Katariina allee 8 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

kahekorruseline korterelamu

(ehit 1893 vanema elamu

asemele). Algselt ühekorruseline

hoone oli 1937. aastaks

kasvanud tänapäevase mahuni.

Fassaadikujundus on ajaloolist ilmet

järgivalt ja säilinud detaile säästvalt

rekonstrueeritud.

76075 Katariina allee 8b C Nõukogudeaegne tehnorajatis

77398 Katariina allee 9 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

puitelamu 20. saj I poolest.

Säilinud on hoone maht, kuju ja

välisviimistlusdetailid (voodrilaud,

nurgakattelauad, avade paigutus ja

avatäited, savitelliskorstnad jm).

8848787 Koidula 1 C Hoovihoone

8848627 Koidula 8/8a C Abihoone

493436 L. Koidula 1 B Muinsuskaitseala

ehitustraditsioone järgiv

puitelamu 19. saj II poolest / 20.

saj algusest. Uusklassitsistliku

Säilinud on algupärane hoonemaht,

põhikonstruktsioonid ja

välisviimistluselemendid

(valgmikuga tänavale avanev

tahveldatud välisuks, kõrge

41

elamutüübi sümmeetriline

variant.

maakivisokkel tellisvööga, Võrule

iseloomulik väikesemahuline

vintskapp).

514107 L. Koidula 1 C Nõukogudeaegne abihoone

(saun-pesuköök).

6079083 L. Koidula 1 C Abihooned

77280 L. Koidula 10 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

puitelamu 19. saj lõpust.

Nõukogude ajal vähesel määral

ümber ehitatud hoonel on säilinud

algupärane maht, konstruktsioonid ja

välisviimistluselemendid (kõrge

maakivisokkel tellisvööga,

valgmikuga hoone keskelt tänavale

avanev uks, akende piirdeliistud,

puidust nurgarustika).

72187 L. Koidula 10 C Nõukogudeaegne abihoone

(saun-pesuköök).

7208397 L. Koidula 10 C Teadmata ehitusaastaga

abihoone

74740 L. Koidula 11 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

puitelamu 19. saj II poolest.

1900 on lisatud Võrule

iseloomulik, kuid vähesäilinud

kinniehitatud väline trepikoda

hoone otsas.

Säilinud on algupärane hoonemaht,

põhikonstruktsioonid ja

välisviimistluselemendid

(valgmikuga tänavale avanev

tahveldatud välisuks, algupärased

avatäited, tagasipööratud räästajoon).

75731 L. Koidula 11a B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

hoovielamu 19. saj II poolest.

Hoonel on säilinud algupärane

kuju, maht ja

välisviimistluselemendid

(tahveldatud välisuks, avatäited,

nurgalauad)

6077965 L. Koidula 11a B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ajaloolise mahu ja välisilmega

abihoone (ait), mis on ehitatud

19. saj lõpus ja moodustab

ansamblilise terviku kinnistu

eluhoonetega

76494 L. Koidula 11b C Halvas seisukorras abihoone

72591 L. Koidula 12 B Muinsuskaitseala 1920. aastate

ehitusperioodile iseloomulik

üürimajaks ehitatud lakoonilise

välisilmega kahekorruseline

hoone (valmis 1925).

Rekonstrueerimisel on säilitatud

hoone algupärane kuju ja

välisilme.

7208401 L. Koidula 12 C Tänapäevane abihoone (ehit

2004)

492919 L. Koidula 13 C Puidust abihoone hoonestamata

krundi tagumises osas

42

73509 L. Koidula 14 B Muinsuskaitseala vanimasse

ehituskihistusse kuuluv algne

aidahoone ehit 19. saj II

veerandil. Põles 2004. aastal ja

taastati endisaegse ilmega

koopiahoonena.

75467 L. Koidula 14 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle 19. saj II poole

ehitustraditsioone järgiv

uusklassitsistlik punastest

tellistest endine pangahoone

koos vanema puidust elumajaga.

Mõlemad hooneosad said 1992. aasta

tulekahjus kahjustada ja taastati.

Kiviosal asendati detaile (vintskap,

aknad jm), puitosa on koopiana

uuesti üles ehitatud.

77373 L. Koidula 15 B Muinsuskaitseala miljööga

sobituv ajaloolisel ehitusjoonel

paiknev nõukogudeaegne

üksikelamu (ehit 1950. aastate II

poolel).

71576 L. Koidula 15 C Nõukogudeaegne abihoone

76744 L. Koidula 16 B Muinsuskaitsealal erandlik

massiivse sokli ja krohvitud

põhikorrusega kivist elu- ja

ärihoone on ehitatud 1860.

aastatel historitsistlikus

stiilivõtmes. Hoones on

tegutsenud pikka aega pank,

hiljem toidukauplus.

Fassaade liigendavad profileeritud

räästakarniis, kelbaviilu lai

vööndsimss ning jõuliselt eenduv

karniis. Seinapinda elavdab ühtlase

sammuga kõrgete püstakende rivi.

Uuendatud kivikattega viilkatusel on

hoovi pool ulualune ja kaks

kaldkatusega uuki.

6077968 L. Koidula 16 C Teadmata ehitusaastaga

abihoone

74853 L. Koidula 16a B Muinsuskaitsealal erandlik

nurgapealse elu- ja ärihoone

juurde kuuluv maakivist ja

tellistest abihoone (ait koos selle

edelaotsale 1892 ehitatud tall-

laudaga).

Nõukogude ajal hoonest tegutsenud

trahteri "Võhandu" väärtuslik

sisekujundus (arh L. Pärtelpoeg,

kunstnik A. Raud, 1971) on hävinud.

75490 L. Koidula 18 C Ajaloolisel ehitusjoonel asuv

kahekorruseline

pööningukorrusega korterelamu

on valminud 1961. aastal

vanemale hoonele II korruse

pealeehitamise teel.

Välisviimistlus on tänapäevaste

materjalidega uuendatud.

6077969 L. Koidula 18 C Abihoone

6125925 L. Koidula 18 C Abihoone

7031011 L. Koidula 18 C Tänapäevane abihoone

75684 L. Koidula 1a B Muinsuskaitseala

ehitustraditsioone järgiv

puitelamu 20. saj algusest.

Uusklassitsistliku elamutüübi

sümmeetriline variant.

Säilinud on algupärane hoonemaht,

põhikonstruktsioonid ja

välisviimistluselemendid (tänavale

avanev valgmikuga tahveluks, kõrge

maakivisokkel tellisvööga, lai

räästaalune, profileeritud

sarikaotsad).

43

76602 L. Koidula 1a C Abihoone

74400 L. Koidula 2 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

puitelamu 19. saj II poolest.

Rekonstrueerimisel on säilitatud

algupärane hoonemaht,

põhikonstruktsioonid ja

välisviimistluselemendid (tänavale

avanev valgmikuga tahveluks, lai

rõhtlaudis, metallpitsiga varikatused,

pitsilõikelised vihmaveelehtrid).

76876 L. Koidula 2 B Ajaloolisest kolmeosalisest

kuuride, kivist tallihoone ja 2-

korruselise korteritiivaga

abihoonest rekonstrueeritud

hoovihoone, mis moodustab

kinnistu elamuga sobituva

ansambli.

6348211 L. Koidula 2 C Abihoone

73508 L. Koidula 20 B Muinsuskaitseala kujunemist

iseloomustav ning selle

ehitustraditsioone järgiv

suuremahuline elamuhoone 20.

saj I poolest.

Säilinud on juugendlik välisilme

koos 1920. aastate traditsionalismist

inspireeritud dekooriga, samuti

algupärase interjööri elemendid

(peatrepikoda, kaminahi, siseuksed).

76362 L. Koidula 20 C Abihoone

74100 L. Koidula 20a B Muinsuskaitseala 20. saj alguse

ehitusperioodile iseloomulik

kahekordse abihoone tüüp, kus

ühe katuse all kojamehe korter

(tuba), pesuköök, puukuurid ja

nende peal nivendiseintega avar

pesukuivatusruum.

Väiksematele ümberehitustele

vaatamata on hoone säilitanud oma

algse kavatise ja välisilme.

74082 L. Koidula 22 C Muinsuskaitsealal hoovi

tagaosas paiknev uusehitis

76309 L. Koidula 24 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

mahuka keskrisaliidiga

klassitsistlikus stiilivõtmes

korterelamu, mis on ehitatud

enne 1880. aastat.

Hoone üldkavatis on säilinud,

loodeotsale lisanduv madalam

juurdeehitis on ilmselt

nõukogudeaegne.

72887 L. Koidula 24 C Abihoone

74521 L. Koidula 26 B Muinsuskaitsealal erandliku

funktsiooniga mahukas

kivihoone on ehitatud 1860.

aastatel vanglahooneks,

nõukogude ajal ümber ehitatud

koolimajaks, kaasajal

korterelamu. Ümberehituste

käigus on hoone kuju ja

välisilme muutunud.

74717 L. Koidula 26a C Ulatuslikult ümberehitatud

ajalooline abihoone (ehit 1912,

1920. aastatel ümber ehitatud).

Kasutatud kooli

Ehitati 2007 ümber kortermajaks.

Esimene osa vabaajaveetmise ruum,

mille sees on osaliselt säilinud ja

eksponeeritud end vanglamüür.

Säilitatud ja eksponeeritud on ka talli

44

õppetöökodadena, praegu

kortermaja.

ja kuuri esikorruse

kandekonstruktsioonid.

6134542 L. Koidula 26b B Kaasajal ehitatud otsaga

tänavajoonel asuv korterelamu

on inspireeritud 1950. aastate

stalinistlikkust arhitektuurist ja

sobitub muinsuskaitseala

miljööga.

76953 L. Koidula 28a C Muinsuskaitseala miljööga

sobituv nõukogudeaegne

tüüpprojekti järgi hoonestamata

alale ehitatud (1959)

üksikelamu, mis on säilitanud

oma ehitusaegse välisilme.

76979 L. Koidula 28a C Abihoone

73920 L. Koidula 2a B Muinsuskaitsealal vähe säilinud

1930. aastate

rahvusromantistlikku ehitusstiili

esindav hoone, mille rikkalik

välisdekoor on ümberehitustes

hävinud.

76679 L. Koidula 3 C Nõukogudeaegne kortermaja.

75748 L. Koidula 30 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

puitelamu 20. saj algusest (ehit

enne 1912. aastat).

Rekonstrueerimisel on säilinud

algupärane hoonemaht,

põhikonstruktsioonid ja

välisviimistluselemendid (tänavale

avanev tahveldatud valgmikuga

välisuks, kaheraamsed puitaknad

algupärase ruudujaotusega,

profileeritud sarikaotsad).

6077586 L. Koidula 30 C Nõukogudeaegne abihoone

ajaloolise hoovimaja asukohal

Uusehiti

s

lammuta

tud vana

hoone

asukohal

L. Koidula 32 B Krundi tagaosas paiknev

viilkatusega elamu, mille kiviosa

võib olla jäänuk 19. saj algul

samas kohas asunud kivihoonest

(täpsemalt selle keskel asunud

mantelkorstnast).

Ümberehituste käigus on hoone

kaotanud oma algse välisilme ja

detailid.

74407 L. Koidula 32 C Nõukogudeaegne abihoone

ajaloolise hoovimaja asukohal

6126624 L. Koidula 32a C Muinsuskaitseala 20. saj

ehitusperioodile iseloomulik

traditsionalistlik tüüp- või

kordusprojekti sidumisel

paarismajaks muudetud

individuaalelamu koos

abihoonega (valmis 1956).

7505144 L. Koidula 32a C Tänavaäärse elamuga

samaaegselt rajatud abihoone

73518 L. Koidula 32b C Tänavaäärse elamuga

samaaegselt rajatud abihoone

45

74743 L. Koidula 32b C Traditsionalistlik tüüp- või

kordusprojekti sidumisel

paarismajaks muudetud

individuaalelamu koos

abihoonega (valmis 1956).

7505138 L. Koidula 32b C Abihoone

520745 L. Koidula 3a C Abihoone

72601 L. Koidula 3c B Muinsuskaitseala miljööga

sobituv ajaloolisel ehitusjoonel

paiknev 2-korruseline

viilkatusega üksikelamu (ehit

enne II maailmasõda), mis on

säilitanud oma ehitusaegse

mahu, kuju ja välisilme.

73103 L. Koidula 3c C Abihoone

75573 L. Koidula 4 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

puidust korterelamu. Ilmselt

algselt poolkelpkatusega

ühekorruselise hoone

katusekorrus koos kolme

viilkatusega vintskapiga

tänavafassaadil ehitati välja 19.

saj II poolel.

Hoone on hiljuti oskuslikult

restaureeritud, säilitades või

ennistades selle eksterjööri ajaloolise

ilme ja detailid.

68410 L. Koidula 4 C Abihoone

8848656 L. Koidula 4 C Abihoone

77950 L. Koidula 6 C Muinsuskaitsealale sobimatu

mahu ja välisilmega

nõukogudeaegne uusehitis

6122870 L. Koidula 6a C Muinsuskaitsealale sobimatu

mahu ja välisilmega

nõukogudeaegne uusehitis

75647 L. Koidula 8 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

U-kujulise põhiplaaniga

ühekorruseline puidust

korterelamu 19. saj lõpust.

Säilinud on hoone kuju, maht ja

fassaadidekoor (esiviilu kujundus,

rustikaalsed nurgalauad, vööndsimss,

6-ruudune pööninguaken

piirdeliistudega jm). Tänavapoolsetel

külgustel on keeruka sepismustriga

tugede ning kaarja plekk-kattega

varikatused).

77090 L. Koidula 8a B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

endisest aidast ümber ehitatud

hoovielamu.

6348179 L. Koidula 8a B Muinsuskaitseala

ehitustraditsioone järgiv

ajalooline abihoone (kelder), mis

sobitub kinnistu teiste

hoonetega.

7208392 L. Koidula 8a B Muinsuskaitseala

ehitustraditsioone järgiv

46

ajalooline abihoone, mis sobitub

kinnistu teiste hoonetega.

79284 Lembitu 1 B Väärtuslik kinnistu, kus asus

juba enne Võru kreisilinna

rajamist suur kastellilaadne

hoone (kroonu magasiait või

relvaladu), mis on hävinud.

Praegu kolmekorruseline L-

kujulise põhiplaaniga

täiskelpkatusega ametihoone.

Rekonstrueeritud krohvitud ja

värvitud hoone uukidega telkkatust

katab valtsplekk. Ühtlaste

akenderividega tänavafassaade

ilmestavad lai vööndsimss,

nurgapilastrid, esikorruse avade

krohviraamistus ning astmeline

ehisfrontoon nurgaakna kohal.

6767499 Lembitu 1 C Lembitu äärde jääva hoonemahu

hoovipoolne madalam

juurdeehitis

76283 Lembitu 1/1 C Nõukogudeaegne hoone

488827 Lembitu 1a Mälestis

76113 Lembitu 1b C Nõukogudeaegne tootmishoone

maht

76066 Lembitu 1c C Garaažid

6124377 Lembitu 2 B Väärtuslik ja keskkonda sobituv

20. sajandi lõpu

arhitektuurikeele näide.

Sõjas tühjaks jäänud ja nõukogude

ajal haljasalana püsinud krundile

ning Võru pangahoone külge

ehitatud 1980. aastate

postmodernismi jätkav

teenindusmaja (arh J. Huimerind,

1991) sulandub küllalt valutult

ümbritseva hoonestusega.

493137 Lembitu 2a C Nõukogudeaegne äri- ja

teenindushoone (ehit 1962)

72448 Lembitu 2c C Nõukogudeaegne tootmishoone

74411 Lembitu 3 C Nõukogudeaegne korterelamu

74447 Lembitu 4 C Nõukogudeaegne korterelamu

77052 Lembitu 5 C Nõukogudeaegne korterelamu

74420 Lembitu 6 B Nõukogudeaegsetes Eesti

linnasüdamates levinud ja

individuaalprojekti põhjal 1962

ehitatud veetorn-elamu on Võru

kesklinnas kujunenud

maamärgiks.

71716 Liiva 1 B 1899. aastal projekteeritud kahe

korteriga elamul oli nelja akna ja

keskse uksega rõhtlaudisega

esifassaad. Hooviküljele liitus

väike eeskoda.

Elamu on saanud hiljem viilkatusega

keskrisaliidi ja äralõigatud

hooviküljega, kahe ukse ja suure

viiluaknaga juurdeehitise. Välissenu

katab kolmest küljest

silikaatkivivooder, avatäited on

hilisemad.

6078196 Liiva 1 C Abihoone

6348949 Liiva 10 C Muinsuskaitseala miljööga

mittesobituv uusarhitektuur.

72602 Liiva 10a C Muinsuskaitseala

ehitustraditsioone järgiv

kahekorruseline puidust elamu

47

(ehit 20. saj keskel), mis on

rekonstrueerimisel kaotanud oma

ajaloolise välisilme.

74948 Liiva 10a C Abihoone

77644 Liiva 11 B Muinsuskaitsealal erandliku

esindusliku fassaadilahendusega

funktsionalistlik hoone. Üks

väheseid nn valge

funktsionalismi esindajaid Võrus

(arh H. Gustavson, 1936).

Lisaks hoone mahule, kujule ja

üldkavatisele on ka fassaadidekooris

säilinud arvukalt 1930. aastate

funktsionalismile omaseid detaile.

71886 Liiva 11a C Nõukogudeaegne tootmishoone

75330 Liiva 11b C Nõukogudeaegne tootmishoone

76067 Liiva 11b C Nõukogudeaegne tootmishoone

77347 Liiva 12 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle vanemat ehitusperioodi

esindav hoone 19. saj I poolelt.

Hoovi pool liituvad hoonega

erikujulised ja -aegsed

väljaehitised.

Hoone on kaetud raskepärase

viilkatusega, mille lääneotsas on

väike kelp. Esifassaadi ilmestab lai

kolmnurkviiluga keskrisaliit.

Säilinud on algupärased savitellistest

korstnapitsid ja mitmest ajajärgust

avatäiteid.

75136 Liiva 12b C Lammutatud nõukogudeaegse

hoone asemel ehitatav uus

õppehoone (projekt OÜ ACB arh

T. Savi, ehitaja AS Semuehitus).

6347883 Liiva 12b C Abihoone

75245 Liiva 12c C 1978. aastal ehitatud tööliste

ühiselamu (tüüpprojekt 163-80-

64, 1976), praegu korterelamu.

73530 Liiva 12d C Alajaama hoone

500024 Liiva 13 B 1964. aastal ajaloolise maja

asukohal valminud uus kultuuri-

ja seltsimaja, mis 2005. aastal

renoveeriti.

1881–1940 tegutsenud "Kandle"

laulu- ja mänguseltsi 1900 valminud

maja oli XX sajandi Eesti

linnakultuuri maastikul nii

arhitektuurilisest kui ajaloolisest

seisukohast vaadatuna ainulaadne

hoone. 1962-63 ajalooline maja

lammutati.

525559 Liiva 13a C Eriaegsete tootmis- ja

kõrvalhoonete kompleks

500477 Liiva 14 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

puidust elamu 20. saj algusest.

Uusklassitsistliku elamutüübi

ebasümmeetrilise

fassaadilahendusega variant.

Fassaadil on säilinud algupärane

kitsa valgmiku ja kvaadertahvlitega

tiibuks ning kaks neljaosalist

sepishingedega originaalakent.

514246 Liiva 14/1 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

ajalooline hoovihoone, millele

liitub abihoonete maht.

Esifassaadil on säilinud kuus kitsa 3-

ruudulise valgmiku ja

sepishingedega kalasabalaudisega

ust. Puitraamidega aknad on erineva

ruudujaotusega.

75248 Liiva 16 B Muinsuskaitsealal iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

Tellisvööga madalal maakivisoklil

puidust kahekorruselisele hoonele

48

1920. aastate algul ehitatud

üürimaja.

liitub hoovikülje keskosas

viilkatusega kõrge trepikoda.

Kirdepoolel otsal kõrgub

ehistornikeste, hammasvöö ja

astmeliselt ahenevate petikpindadega

punastest tellistest tulemüür.

75981 Liiva 16a B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

ärihoone-elamu. U-kujulise

hoone algkehand on 19 saj I

poolel ehitatud Võrule omane

poeruumiga elumaja, millele on

20. saj algul juurde ehitatud

ristuv täiendava poeruumiga tiib.

Hoone on rekonstrueeritud 2000-

2001. Liiva äärse kaldkatusega

eeskoja asemele on ehitatud

viilkatusega väljaehitis ning risttiiva

esikorruse kaupluseruum on

taastatud.

74554 Liiva 17a C 1959 valminud 12 korteriga

tellishoone, mis esindab

korruselamute ühesektsioonilist

varianti. Madala viilkatusega

hoone on keskse trepikojaga,

mida ilmestab lintaken.

Klassitsitslikust

fassaadidekoorist on alles kitsas

astmeline kivist räästakarniis.

6126507 Liiva 17a C Abihoone

6126505 Liiva 17b C Abihoone (garaaž)

71868 Liiva 18a B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

ühekorruseline puitelamu (ehit

1923), mis on säilitanud oma

kuju, mahu (sh kaldkatusega

veranda) ja ehitusaegse

välisilme.

491840 Liiva 18b B 1940. aastal valminud elamu on

muinsuskaitsealal väheesinev

1930. aastate lõpu

funktsionalistlike sugemetega

traditsionalismi näide.

Krohvitud püstpalkseinte ja

tsementkivist murdkelpkatusega

ehitisel on säilinud algupärased

fassaadidetailid (nt 1930. aastate

rahvusromantikast inspireeritud

postkastipiluga välisuks ja plekiga

kaetud telkkatusega betoonist

varikatused).

521789 Liiva 18b C Tänapäevane krohvitud seinte ja

madala sileplekist telkkatusega

1-korruseline abihoone sobitub

uusehitisena kinnistul oleva

elamuga.

75239 Liiva 19 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

kaheosaline puidust kortermaja,

mille uuem, kahekorruseline

juurdeehitis esindab 1920.

aastate ehitustraditsioone (proj

A. Linno, 1924), mil Võrru rajati

riikliku ehituslaenu toel arvukalt

49

üürimaju elamispindade kriisi

leevendamiseks. Nõukogude ajal

kapitaalremondi läbinud hooned

on säilitanud oma algupärase

kuju ja mahu ja välisilme.

6634193 Liiva 19 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

kaheosaline puidust kortermaja,

mille vanem, ühekorruseline

maht on ehitatud 19. sajandi IV

veerandil.

Nõukogude ajal kapitaalremondi

läbinud hooned on säilitanud oma

algupärase kuju ja mahu ja välisilme.

518610 Liiva 19 C Metallist abihoone (garaaž)

73091 Liiva 1a C Muinsuskaitseala miljööga

sobituv nõukogudeaegne

üksikelamu

76987 Liiva 1a C Nõukogudeaegne kõrvalhoone

73918 Liiva 2 B 20. saj alguses (1939) ehitatud

puidust üksikelamu, mis sobitub

muinsuskaitseala hoonestusega

ja järgib selle ehitustraditsioone.

75753 Liiva 2 C Ajalooline abihoone (ehit 1938)

6348581 Liiva 2 C Tänapäevane abihoone

520386 Liiva 21 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

elamuks ehitatud 2-korruseline

viilkatusega puithoone.

Hooviküljele liitub kaasaegse

arhitektuuriga 2-korruseline

juurdeehitis.

Vana, erineva laiusega laudadest

fassaade ilmestavad profileeritud

piirdeliistudega kuueruudulised

puitaknad, veelauast viiluvöö ja

rihveldatud nurgalauad.

75653 Liiva 22 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

pikk puidust elumaja 19. saj II

poolest. Hooviküljel kaks

eeskoda ja madal tellisseintega

keldrisissepääs.

Ühekorruseline viilkatusega hoone

on säilitanud oma ajaloolise kuju,

mahu ja välisilme. Avatäited ja

korstnapitsid on eriaegsed.

80298 Liiva 23 B 1870. aastatel ehitatud ajalooline

tootmishoone, mis on

rekonstrueeritud elamu-

toitlustushooneks.

Peasissepääsu kohal kunagisele

omanikule viitav kiri:

"ВОДОЧНЫЙ ЗАВОДЬ ПАВЛА

ЮГАНСОНА“ (Paul Johansoni

veetehas).

8851313 Liiva 23 C Abihoone

71639 Liiva 23b B 1930. aastatel ehitatud punastest

tellistest hoovielamu on

säilitanud oma algupärase kuju

ja mahu ning sobitub

muinsuskaitseala ajaloolise

miljööga.

Esikorruse osas krohvitud

maakiviseintega punastest tellistest

historitsistlik nurgamaja on

rekonstrueerimisel säilitanud oma

algupärase välisilme ja-detailid.

Aknad ja uksed on eriilmelised.

6122871 Liiva 24 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja kohaidentiteeti kandev

ajalooline tehasehoone ja elamu

19. saj lõpust, 1914 ehitati teine

korrus.

Mahukas viilkatusega puithoone on

säilitanud algse kavatise ja osa

fassaadidekoorist. Lammutatud on

tänavapoolne eeskoda, lisandunud

pikad uugid kummalgi katusetahul,

50

muudetud avatäiteid ja

viimistluskatteid.

77354 Liiva 24 C Abihoone

75344 Liiva 24a B Endise õllevabriku ladu 20. saj I

poolest. Krundi tagaosas asuv

abihoone on üks väheseid

säilinud ajaloolise

tööstuskompleksi juurde

kuuluvaid laohooneid Võru

vanalinnas.

Kõrge viilkatusega puithoonel on

profileeritud sarikaotstega lahtine

räästas. Esikülje keskosas

ülakorrusest kõrgema stiilse luugiga

vintskap. Seintes vana ebaühtlane

rõhtlaudis. Aknad kuuese jaotusega.

Põhikehandiga liituvad pultkatusega

kuurid.

75819 Liiva 24a C Ajaloolise tööstushoone kohale

1959 ehitatud mahlatööstuse

hoone.

8851281 Liiva 24a C Abihoone

6348241 Liiva 25//27 C Kaasaegne abihoone-elamu

8682598 Liiva 25//27 C Tänapäevane katusealune, mille

ees on säilinud lõik ajaloolist

punastest tellistest piirdemüüri.

6348311 Liiva 25/27 C Abihoone (saun)

76663 Liiva 26 B 1948-49 Lõuna-Eesti teatri

näitlejate jaoks ehitatud nelja

korteriga üürimaja. Võru

varajase sõjajärgse arhitektuuri

näide.

Hoone algne kuju ja maht on

säilinud, kuid detaile on muudetud ja

avatäiteid asendatud.

76961 Liiva 26 C Abihoone (puukuur)

78127 Liiva 26a C Muinsuskaitsealale mitte sobituv

1990. aastate korterelamu

76745 Liiva 27 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

uusklassitsistliku fassaadiga pikk

puithoone 19. saj lõpust (ehit

1886).

Hoone restaureerimisel on

väärtustatud Võru ajaloolist

arhitektuuri, vana on oskuslikult

seotud uuega.

75182 Liiva 3 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ühekorruseline tööliste

üürimajaks ehitatud puithoone

19. saj lõpust.

Rekonstrueerimisel on säilinud on

hoone maht, kuju ja üldine välisilme.

Avatäited vahetatud.

76223 Liiva 3/5 C Abihoone

73622 Liiva 4 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

20. saj alguses ehitatud

ajaloolisel ehitusjoonel asuv

puitelamu.

Hiljutisel rekonstrueerimisel on

hoone saanud uue välisviimistluse ja

säilitanud oma üldise mahu,

välisseina soojustusega on muudetud

hoone proportsioone ja tänapäevased

avatäited on jäänud seinapinnast

sügavamale.

6077813 Liiva 4 C Abihoone (garaaž)

73334 Liiva 4a B Muinsuskaitsealale iseloomulik

1930. aastatel ehitatud

puitelamu.

Rekonstrueerimisel on hoone saanud

uue välisviimistluse, säilinud on

maht, kuju, akende piirdelauad,

fassaadil asuv valgmikuga tahveluks,

otsaküljel olev aknaluuk jm,

algupärased kuueruudused ja

51

kaheraamsed puitaknad on asendatud

tänapäevastega.

71649 Liiva 4a C Abihoone

6566276 Liiva 5 B Muinsuskaitseala

ehitustraditsioone järgiv ja

tundlikult restaureeritud

väikesemahuline elamu 19. saj II

poolest. Väärtuslik on ka

naabermajaga ühenduses olev

kõrge vaheehitis koos lihtsa

valgmikuga uksega.

Säilinud on algupärane laudis,

vanemad avatäited, massiivsed

nurgalauad, otsaviilul pööninguluuk.

Katust katab käsitsivaltsitud

tahvelplekk ja selle keskel on algne

krohvitud korstnapits.

76367 Liiva 5a C Tüüpiline individuaalelamu

1953. aastast. Asub ajaloolisel

ehitusjoonel ja sobitub

ümbritseva hoonestusega.

6348347 Liiva 5a C Kaasaegne abihoone (garaaž ja

kuur)

72383 Liiva 6 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

ühekorruseline puitelamu, mis

on säilitanud oma algupärase

kuju, mahu ja välisviimistluse

(sh kuueruudused kaheraamsed

puitaknad).

75611 Liiva 6a B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

19. saj lõpus rajatud hoone on

rekonstrueerimisel saanud

tänapäevased lisandused, kuid

säilinud on hoone maht ja kuju.

73898 Liiva 8a C Nõukogudeaegne ühepereelamu

paikneb ühekordse

puithoonestusega piirkonnas.

Tüüpprojekti järgi 1956

valminud hoone oli erandliku

silikaattellistest dekooriga

fassaadidel, mis tänaseks on

kahjuks asendatud.

76437 Liiva 8a C Abihoone

6077956 Liiva 8a C Abihoone

76315 Liiva 9 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

uusklassitsistlikus vormikeeles

kahekorruseline ja väljaehitatud

katusekorrusega puidust

äriruumidega üürimaja 19.

sajandi lõpust.

Säilinud on algupärane kuju, maht ja

fassaadidekoor (osaliselt ennistatud):

otsaviilude rombaknad, viilule

pööratud otstega räästakarniis, viilu

vahevöö, rombimotiiviga

nurgalauad, avade rõht- ja

kolmnurkfrontoonid ning

profileeritud piirdeliistud.

75963 Liiva 9a B Tänavaga juurdepääsuteega

ühendatud krundil paikneb

kahekorruseline viilkatusega

puidust korterelamu. Uue

Kahe- ja kolmepoolsed laiad

horisontaalaknad ja püstvoodriga

välisuksed on remonditud. Säilinud

on laiad voodrilauad ja sokli veelaud,

52

kivikattega viilkatuse

kaldkatusega uugid on ehitatud

peale sõda. Põhjaotsale liitub

kõrge sokliga kahe sissepääsuga

puidust eeskoda.

kitsad uksevalgmikud, harjaalused

ruutaknad ja vahevöö otsaviiludel,

avade piirdeliistud ja nurgalauad.

6559515 Liiva 9a B Ajalooline abihoone (pesuköök)

on projekteeritud 1906. aastal ja

hiljem ümber ehitatuks

eluruumideks. Esikülje laia

räästaalusesse on ehitatud

püstlaudadest puukuur.

Maakivisoklit katab lai eenduv

tellisvöö, otstel ulatub üle katuse

astmeliste konsoolidega tulemüür.

Inglise ristseotisega seinamüüritise

talakaarsetes avades on

kuueruudused eraldi raamidega

puitaknad ning tenderpiidaga

püstplankudest uks.

74824 Liiva 9a C Puidust abihoone (puukuurid)

74865 Liiva 9a C Vanem puidust abihoone

76242 Mäe põik 1 C Nõukogudeaegne üksikelamu

6077953 Mäe põik 1 C Abihoone

75365 Mäe põik 2 C Nõukogudeaegne üksikelamu

6348739 Mäe põik 2 C Abihoone

72743 Mäe põik 3 C Abihoone

73345 Mäe põik 3 C Nõukogudeaegne üksikelamu

71816 Mäe põik 4 C Abihoone

73014 Mäe põik 4 C Nõukogudeaegne üksikelamu

72589 Mäe põik 5 C Nõukogudeaegne üksikelamu

6126644 Mäe põik 5 C Nõukogudeaegne üksikelamu

73558 Mäe põik 6 C Tänapäevane abihoone

6127059 Mäe põik 6 C Nõukogudeaegne paarismaja

(Jõe 2/Mäe 6)

76300 Mäe 1 B Võrus harvaesinev, sõjajärgset

funktsionalistlikku

arhitektuurikeelt esindav

tüüpprojekti järgiv hoone (ehit

1966).

6349309 Mäe 1 C Puidust abihoone (kuurid)

73049 Mäe 11 B 1950. aastate lõpus valminud

saunahoone on Võrus

väheesineva stalinistliku

arhitektuuriga ühiskondlik

hoone, mis järgib üleliidulist

tüüpprojekti. Omab

kohaidentiteedi kandjana

ajaloolist väärtust.

75442 Mäe 11/1 C Võru siseturu hoone 1998.

aastast, mis moodustab kõrval

asuva saunahoonega sobituva

ansambli.

76490 Mäe 3 C 1970. aastatel ehitatud hoone on

rekonstrueeritud.

77647 Mäe 4 C Nõukogudeaegne korterelamu

53

75335 Mäe 5 C Kinnistul oleva elamuga

samaaegne ja sellega sobituv

kõrvalhoone.

75538 Mäe 5 C Nõukogudeaegne üksikelamu

heas korras ja ehitusaegselt

säilinud näide, sobitub

muinsuskaitseala hoonestusega

73690 Mäe 7 C Abihoone

76618 Mäe 7 C Nõukogudeaegne üksikelamu.

Sobitub muinsuskaitseala

hoonestusega. Kaasajal

rekonstrueeritud.

76626 Mäe 9 C Nõukogudeaegne üksikelamu.

Sobitub muinsuskaitseala

hoonestusega. Säilinud

algupärane rombkividest

katusekate ja kuulikestega

silikaatkividest väravapostid

7208462 Mäe 9 C Abihoone

7208463 Mäe 9 C Abihoone

7208466 Mäe 9 C Abihoone

77951 Oja 1 C End trükikoja Võru Täht (praegu

Võru Trükikoda) hoone (ehit

1976-78, arh Anu Rekkaro)

72910 Oja 2 C Tänapäevane abihoone

76591 Oja 2 C Tänapäevane eluhoone

73691 Oja 3 C Kõrvalhoone

76195 Oja 3 C Tänapäevane üksikelamu

6349049 Oja 3 C Kõrvalhoone

74433 Oja 5 C Tänapäevane üksikelamu

74610 Oja 5a C Tänapäevane tehnohoone

488826 Oja 7 C Tänapäevane üksikelamu

518513 Paju 10 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle miljöösse sobituv

tänavajoonel asuv

ühekorruseline puithoone (ehit

enne 1912). Massiivse

viilkatusega hoone

pööningukorrus on välja

ehitatud, hoone kirdeotsale liitub

uuem juurdeehitatud maht.

Algsed avatäited on vahetatud

tänapäevaste vastu.

73834 Paju 10a C Tagumisel krundil asuv end

abihoonest ümber ehitatud

tänapäevane eluhoone

73507 Paju 11 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

kahekorruseline korterelamu.

Näide tüüpilisest 20. saj alguses

Võrru ehitatud üürimajast (proj

A. Jacoby, 1905). Hooviküljel

Säilinud on hoone maht, kuju ja

mitmed ajaloolised ehitusdetailid (nt

poolkaarekujulised pööninguavad

otsaviiludes, kvaaderkaunistsutega

nurgalauad, osad õhuakendega

avatäited, saelõikelised sarikaotsad

54

asuvad välised trepikojad (algselt

koos kuivkäimlatega).

avatud räästa all, korruseid eraldav

vahevöö).

75067 Paju 11 C Piki krundi tänavapoolset serva

asuv puidust abihoone

7210345 Paju 11 C Hoovi tagumises osas asuv

abihoone

6123634 Paju 11a C Nõukogudeaegne tehnohoone

79247 Paju 12 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

ühekorruseline viilkatusega

puidust korterelamu, 20. saj

alguse Võru üürimaja tüüpiline

näide. Hoones asus kaks

kahetoalist korterit, keskne

köögiga koridor ja hoovipoolne

eeskoda.

Säilinud on ehitusaegne maht, kuju

ja välisilme. Ruumijaotus on

hilisemal ajal ümber ehitatud.

76952 Paju 12 C Krundi tagaosas asuv abihoone

72213 Paju 16 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

nurgahoone (ehit arvatavasti

1928). Muinsuskaitsealale

iseloomulik klassitsistliku

vormikeelega puitelamu, mis on

säilitanud oma algse kuju ja

mahu

7210286 Paju 16 C Krundi tagumises osas asuv

puidust abihoone

0 Paju 17 B Ajalooline maakividest kelder,

kuulus algselt piiritusevabriku

kompleksi juurde

73064 Paju 18 C Nõukogudeaegne

garaažikompleks

74708 Paju 2 C Nõukogudeaegne korterelamu

68425 Paju 20 C Nõukogudeaegne korterelamu

76211 Paju 22 C Muinsuskaitsealal erandliku

funktsiooniga ja kohaidentiteeti

kandev 20. saj alguses

saunahooneks ehitatud hoone on

hilisemate ümberehituste käigus

oma algse välisilme kaotanud.

8851658 Paju 3 C Teenindushoone

6126125 Paju 4 C Nõukogudeaegne kõrvalhoone

(garaažikompleks)

72665 Paju 5 C Umbes 1912. aastal ehitatud

Võrule tüüpiline korterelamu,

mis on hilisemate ümberehituste

ja renoveerimise käigus

kaotanud oma ajaloolise ja

Võrule omase välisilme, säilinud

on vaid hoone maht, katusekuju

ja avatäidete asukohad.

55

528334 Paju 6 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

tänavajoonel asuv

ühekorruseline puithoone (ehit

enne 1912. aastat). Säilinud on

hoone ajalooline maht, kuju ja

välisilme.

498272 Paju 6 C Ajalooline abihoone (puukuur)

514106 Paju 6/1 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

hoovielamu, ehit tõenäoliselt 20.

saj esimestel kümnenditel.

Säilinud on hoone ajalooline

maht, kuju ja välisilme koos

ehitusaegsete detailidega.

73501 Paju 7 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

kahekorruseline korterelamu.

Ehit enne 1912. aastat (proj A.

Jacoby, 1907). Näide tüüpilisest

20. saj alguse Võru üürimajast.

2000. aastatel renoveeritud, mille

käigus on I korruse tänavapoolsed

avatäited asendatud suurte jaotuseta

klaasidega akendega ja paigaldatud

on tänapäevane välisuks. Säilinud on

hoone maht, kuju ja üldine välisilme.

76841 Paju 7 C Abihoone (puukuur)

72003 Paju 8 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

tänavajoonel asuv

ühekorruseline puithoone (ehit

enne 1912. aastat). Säilinud on

hoone ajalooline maht, kuju ja

välisilme.

77240 Paju 8 C Kõrvalhoone

6813454 Paju 8/1 C Hoovihoone

8851570 Paju 8/1 C Kõrvalhoone

76611 Paju 9 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

kahekorruseline tööliselamu 20.

saj algusest.

Hoone on ümberehituste käigus

saanud hoovipoolse kahekorruselise

rõdumahu, fassaadile on juurde

lisatud Võrule iseloomulik

püstlaudadest vahevöö.

79257 Petseri 14 C Nõukogudeaegne ühekorruselise

lamekatusega kauplusehoone

tüüpnäide.

77171 Petseri 10 C Nõukogudeaegne korterelamu

77802 Petseri 12 C Nõukogudeaegne korterelamu

77106 Petseri 12a C Nõukogudeaegne laohoone

76665 Petseri 13 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

puitelamu esindab tsaariaegse

üürimaja tüüpi. Hoonet läbib

lühike koridor-köök. Hoovi pool

eeskojad. Ühte tuppa eraldi pääs

tänavalt.

Säilinud on hoone ehitusaegne kuju,

maht ja paljud välisdetailid (sh

avatäited).

76522 Petseri 13 C Tänavaäärse hoonega ilmselt

samal ajal ehitatud

56

muinsuskaitsealale iseloomulik,

kuid väga halvas seisukorras

abihoone.

493457 Petseri 13a C Kvartalisisesel krundil asuv

Võrule iseloomuliku tsaariaegse

üürielamu näide, mis on

hilisemates juurde- ja

ümberehitustes oma algse kuju ja

välisilme kaotanud.

75137 Petseri 15 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ajaloolisel ehitusjoonel asuv

puitelamu. Säilinud on hoone

ehitusaegne kuju ja katusekalle,

kuid mahtu ja välisdetaile on

rekonstrueerimisel muudetud.

68379 Petseri 15 C Krundi tagaosas asuv abihoone

74775 Petseri 16 C 1948 tules hävinud end juudi

koguduse palvemaja kohale

ehitatud puidust

ühiselamuhoone, mille juures on

kasutatud tüüpprojekti elemente.

2007. aasta rekonstrueerimisel

algupärane välisilme

kaasajastati.

76976 Petseri 16 C Krundi tagaosas asuv elamuga

sobituv abihoone

74589 Petseri 16a C Nõukogudeaegne üksikelamu

78323 Petseri 17 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

klassitsistliku vormikeelega

puitelamu, mis säilitanud oma

algse kuju ja tänavaäärse mahu,

kuid välisilme ja fassaadidetalid

ning hoovipoolne juurdeehitis on

tänapäevased.

Hoone edelaotsas on säilinud

punastest tellistest tulemüür.

80153 Petseri 18 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ajaloolisel ehitusjoonel asuv

puitelamu 20. saj algusest.

Säilinud on hoone ehitusaegne

kuju ja katusekalle, kuid mahtu

ja välisdetaile on

rekonstrueerimisel muudetud.

75476 Petseri 18 C Krundi tagaosas asuv

tänavaäärse elumajaga sobituv

hoovimaja-abihoone

68552 Petseri 18a B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

puitelamu. Säilinud on hoone

ehitusaegne kuju, maht ja

välisilme.

6127267 Petseri 18a C Krundi tagaosas asuv hoovimaja-

abihoone

77952 Petseri 19 C Nõukogudeaegne korterelamu

57

74855 Petseri 2 C Nõukogudeaegne korterelamu

74088 Petseri 20 B Eri aegadel ehitatud ja

eriilmelistest osadest koosnev

hoonekompleks (vanim osa ehit

1889 kohaliku töösturi Judeikini

lauavabriku hooneks). Hooned

omavad ajaloolist väärtust ja

ilmestavad muinsuskaitseala

miljööd.

6559380 Petseri 20 C Abihoone

7210278 Petseri 20 C Abihoone

71418 Petseri 20/1 B Muinsuskaitselale iseloomuliku

ja selle ehitustraaditsioone järgiv

puidust elamu, mis asub

ajaloolisel ehitusjoonel ja on

rajatud 1938. aastal tulekahjus

hävinud tsaariaegse hoone

asemele (proj ins E. Willmann).

6079030 Petseri 22 C Tänapäevane üksikelamu

6079032 Petseri 22 C Tänapäevane üksikelamu

6559379 Petseri 22 C Katusealune

75696 Petseri 23 B 19.-20. sajandi vahetusel

valminud, kaasajal

rekonstrueeritud elumaja on

säilitanud oma algse kavatise.

Nn Judeikini majade hulka

kuuluv hoone omab Võru

vanalinna kontekstis

miljööväärtust,

6076103 Petseri 24 C Tänapäevane üksikelamu

6348338 Petseri 24 C Katusealune

76020 Petseri 25 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

kahekorruseline korterelamu

(ehit 1899). Rekonstreerimisel

on hoone välisdetaile muudetud,

säilinud on maht ja kuju ja

üldilme.

6079031 Petseri 26 C Tänapäevane üksikelamu

6348159 Petseri 26 C Katusealune

75925 Petseri 27 C Enne II maailmasõda ehitatud

hoone, mis on hilisemates

ümberehitustes kaotanud oma

algse kuju ja välisilme.

6077957 Petseri 27 C Abihoone

8851524 Petseri 27 C Abihoone

6767500 Petseri 2a C Nõukogudeaegne korterelamu

68870 Petseri 31 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

puitelamu (ehit 1911).

Tänavajoonel paikneval hoonel

on säilinud ehitusaegne maht,

58

kuid muudetud detaile ja

viimistluskatteid.

72696 Petseri 31 C Abihoone

72669 Petseri 33 C Ajaloolisest hoonest

ümberehitatud üksikelamu.

7026096 Petseri 35 C 2013. aastal lammutatud endise

puidust korterelamu kohale

rajatud uuselamu.

76092 Petseri 4 B Muinsuskaitsealal erandliku

arhitektuuriga ajalooline

saunahoone on ehitatud 1880.

aastatel. Algselt ühekorruseline

viilkatusega kivihoone ehitati

1920. aastatel ümber

vanadekoduks. Sellest ajast

pärinev praegune välisilme ja

interjööridetailid.

Hoones on säilinud 20. saj alguses

rajatud trepp koos piiretega, koridori

sisseehitatud panipaigad, osaliselt on

näha trafarettmaalingud koridori

seintel.

75725 Petseri 4a B Muinsuskaitsealal vähesäilinud

näide ajaloolisest abihoonest

(pesuköök)

77088 Petseri 7a C Nõukogudeaegne korterelamu

76041 Petseri 7b C Nõukogudeaegne

silikaattellistest garaažikompleks

75303 Petseri 8 C Nõukogudeaegne korterelamu

76795 Petseri 9 C Nõukogudeaegne korterelamu

73193 Roosi põik 1 B Tuntud arhitekti P. Tarvase

tüüpprojekti (1951) alusel

valminud puithoone, mis eristub

arvukatest sõjajärgsetest

individuaalelamutest projektiga

mitte ette nähtud järsu

mansardkatuse poolest ja sobitub

hästi muinsuskaitseala ajaloolise

hoonestusega.

74927 Roosi põik 1 C Abihoone

75363 Roosi põik 2 C Nõukogudeaegne üksikelamu

6127274 Roosi põik 2 C Abihoone

6077973 Roosi põik 3 C Abihoone

6122742 Roosi põik 3 C Võru linnas mitmeid kordi

kasutatud nõukogudeaegse

paariselamu kordus- või

tüüpprojekti variant. Hoone on

säilitanud oma algupärase

välisilme ja detailid.

73894 Roosi põik 4 C Võru linnas mitmeid kordi

kasutatud nõukogudeaegse

paariselamu kordus- või

tüüpprojekti variant. Hoone on

säilitanud oma algupärase

välisilme ja detailid, v.a aknad ja

korstnapits.

7208381 Roosi põik 4 C Abihoone

59

71223 Roosi põik 5 C Nõukogudeaegne väike

silikaattellistest ja

pööningukorrusega üksikelamu

(ehit 1951)

6075644 Roosi põik 5 C Abihoone

71602 Roosi põik 6 C Nõukogudeaegse tüüpprojekti

variandina garaaži ja saunaga

üksikelamu (ehit 1958)

7208380 Roosi põik 6 C Abihoone

76624 Roosi põik 7 C Nõukogudeaegne üksikelamu

6634285 Roosi põik 7 C Abihoone

7208379 Roosi põik T1 C Tühi krunt

72527 Roosi 11 C Abihoone

74067 Roosi 11 C Nõukogudeaegne üksikelamu

72376 Roosi 17 C Ajaloolisel ehitusjoonel paiknev

nõukogudeaegne puidust

üksikelamu. Sobitub hästi

muinsuskaitseala miljöösse

7208377 Roosi 17 C Abihoone

6348606 Roosi 17a C Abihoone

7208376 Roosi 17a C Abihoone

75962 Roosi 19 C Nõukogudeaegne tüüpiline

viilkatusega kolmetoaline

puitelamu (ehit 1951). Idanurgal

täiskahekorruseline kaasaegne

juurdeehitis. Seintel väline

täiendav soojustus, eterniitkatus

asendatud sileda valtsliitega

plekiga.

6348955 Roosi 19 C Abihoone

77133 Roosi 1e C 2020 väljastatud ehitusluba

ridaelamu ehitamiseks.

72954 Roosi 21 C Nõukogudeaegne üksikelamu

(ehit 1959) esindab sõjajärgsete

puitelamute varianti, millel on

tänava pool uks ja kaks akent,

hooviküljel suur viilkatusega

uuk.

6077970 Roosi 21 C Abihoone

76559 Roosi 23 C Nõukogudeaegne üksikelamu

(ehit 1950.-60. aastatel). 1990.

aastate rekonstrueerimisel

saanud juurdeehitise ja ristuva

tiiva (arh S. Lindi 1997).

Välisvooder ja aknad asendatud,

katusel kivimustriga plekk.

7208378 Roosi 23 C Ajalooline abihoone (pesuköök),

massiivne savikividest korsten

on hiljuti lammutatud.

71880 Roosi 25 C Väike eterniitkatuse ja krohvitud

puitseintega elamu oli (ehit

60

1950.-60. aastatel). Praegu

rekonstrueerimisel ja

laiendamisel (projekt Alfacad

OÜ, 2021)

6075640 Roosi 25 C Abihoone

74599 Roosi 27 C Nõukogudeaegne üksikelamu

(ehit 1951). Viilkatuse ja

rõhtvoodriga puitmaja

tüüpvariant, hoovi pool vintskap,

tänavaküljel tahveluks ja kaks

kolmeosalist akent, viilunurkadel

rombaknad. Säilitanud algse

kuju ja välisilme.

6077972 Roosi 27 C Abihoone

6759501 Roosi 29 B Historitsistliku maakivihoone

põhikehand on ehitatud 19. saj II

poolel F. R. Kreutzwaldi 1

kasarmuga samaaegselt või veidi

hiljem. Omab arhitektuurset ja

miljööväärtust.

490708 Roosi 29 C Hoone on detailplaneeringuga

lubatud lammutada

490709 Roosi 29 C Hoone omab kasutusväärtust,

arhitektuurselt ja miljööliselt

väheväärtuslik.

Detailplaneeringuga lubatud

lammutada

6759502 Roosi 29 C Garaaž omab ajaloolist ja

miljööväärtust

kasarmukompleksi müüriosana.

Rekonstrueeritud 2017-2018.

72942 Roosi 3 C Nõukogudeaegne üksikelamu

6079081 Roosi 3 C Abihoone (katlamaja)

6348535 Roosi 3 C Abihoone (saun)

70999 Roosi 35 B Muinsuskaitsealal erandlik 1930.

aastate funktsionalistliku

arhitektuuri võtmes ehitatud

eramu (proj Siegfried Klaossen,

1954). Hoonega sobituv ja selle

arhitektuuri toetav aiadisain.

71894 Roosi 37 C Tänavajoonest eemale jääv

puithoone on teadaolevalt Roosi

vanim maja, ehitatud ilmselt

krundi eraldamisega samal ajal

19. saj lõpus.

Madal krohvitud seintega elamu on

rekonstrueerimiste käigus saanud

eterniitkatuse, hooviküljele

varjualuse, katusele täiendava

korstna, kaasaegsed välisuksed ja

plastaknad.

8848354 Roosi 37 C Abihoone

76812 Roosi 39 B 1932. aastal kooliõpetajate

üürimajaks valminud hoone

omab kohaidentiteedi kandjana

ajaloolist väärtust. Projektist

erineva ebasümmeetrilise akende

61

paigutusega, krohvitud püst- ja

rõhtpalkseinte ja eri kaldeliste

plekk-katustega maja mõjub

rahutu ja rohmakana.

73712 Roosi 39 C Abihoone

72210 Roosi 41 C Uusehitis

76493 Roosi 43 B Enne II maailmasõda valminud

muinsuskaitsealal erandliku

arhitektuuriga savist seintega

ühekorruseline kelpkatusega

üksikelamu. Sobitub ajaloolise

miljööga.

8848371 Roosi 43 C Abihoone

8795283 Roosi 43 C Abihoone

74265 Roosi 43/1 B Enne II maailmasõda valminud

muinsuskaitsealal erandliku

arhitektuuriga ja ajaloolise

miljööga sobituv hoovimaja,

säilinud on paljud ehitusaegsed

detailid.

74173 Roosi 45 C Abihoone

75879 Roosi 45 C Nõukogudeaegne üksikelamu

69419 Roosi 47 C Abihoone

72384 Roosi 47 C Nõukogudeaegne üksikelamu

77312 Roosi 49 C Nõukogudeaegne üksikelamu

6075641 Roosi 49 C Abihoone

75495 Roosi 5 C Uusehitis (proj M. Moppel,

2015)

8848211 Roosi 5 C Abihoone

77322 Roosi 51 C Ajalooline abihoone

73323 Roosi 53 C Uusehitis (proj A. Roht, 2004)

lammutatud ajaloolise hoone

asukohas

76675 Roosi 53 C Nõukogudeaegne abihoone

(puukuur)

6077480 Roosi 7 C Uusehitis (ehit 2007)

74402 Roosi 7a C Muinsuskaitseala 1920. aastate

ehitusperioodile iseloomulik

kortermaja, mis on

renoveerimistel oma algupärase

välisilme kaotanud.

7208384 Roosi 7a C Abihoone

76565 Roosi 9 C 1930 ehitatud tänavaäärne

üksikelamu, mis on

renoveerimistel oma algupärase

välisilme kaotanud.

71924 Roosi 9 C

68554 Roosi 9a B Muinsuskaitseala 1920. aastate

ehitusperioodile iseloomulik

tagumise krundi tagaosas risti

tänavajoonega asuv ajaloolise

Hoonel on säilinud ehitusaegne

maht, kuju, välisilme ja mitmed

ehitusdetailid (sh avatäited ja väike

kaarjas pööninguaken).

62

välisilmega ühekorruseline

kortermaja.

73968 Roosi 9a C

76359 Seminari 1 Mäles

tis

7208455 Seminari 3 C Tänapäevane ärihoone

73502 Seminari 5 B Muinsuskaitsealal erandlik

tuletõrjedepooks ehitatud hoone

kujundati uusklassitsistlikus

vormikeeles (eh. meister J.

Rattus, 1899).

Hoone kaotas oma algse ilme ja

fassaadidekoori 1950. aastate

ümberehituse käigus, kui keskosa

ehitati kahekorruseliseks, muudeti

torni kujundust ning lisati

kirdeküljele juurdeehitised.

72164 Seminari 5 C Nõukogudeaegne abihoone

73332 Tartu 11 C Mitmes etapis rajatud abihoone-

hoovielamu

6634339 Tartu 11 C Piki ajaloolist ehitusjoont asuv

19. saj II poolest pärit

kaupmeheelamu. Hoone on

tänaseks suures osas ümber

ehitatud. Säilinud on tänavakülje

maht ja avade paigutus,

naaberkrundile jääv punastest

tellistest tulemüür ning

korstnapits katuseharjal.

76327 Tartu 11/2 C Nõukogudeaegne

silikaattellistest hoonemaht

(Tartu 11 tagumine külg), mille

küljes on säilinud endise hoone

savitellistest tulemüür (valgeks

värvitud).

75237 Tartu 13 B Muinsuskaitsealal erandlik 19.

saj II poolel ehitatud maakividest

hoonemaht, mis liitub otsaga

tänavajoonel paiknevale puidust

aidahoonele.

76809 Tartu 13 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

19. saj pärit aidahoone, mille

tänavapoolses osas on asunud

kauplus ja teisel korrusel

eluruumid. Hoone seisukord on

halb, kuid lisaks üldmahule ja

kujule on säilinud paljud

ehitusaegsed detailid.

75308 Tartu 15 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

puitelamu 19. saj lõpust. Hoonel

on osaliselt soklikorrus, mis võib

pärineda pool sajandit

varasemalt samal kohal asunud

kivihoonest.

Lisaks üldmahule ja kujule on

säilinud paljud ehitusaegsed detailid

(rõhtlaudis, S-kivist katusekate,

hammaslõikeline räästa- ja

frontoonikarniis, mille otsad on

pikalt otsaviilule pööratud,

tahveldatud nurgaliseenid jm).

76457 Tartu 17 C Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

Uusklassitsistlikus stiilivõtmes

fassaadikujundusest on säilinud sile

63

kahekorruseline korterelamu on

ehitatud 20. sajandi algul.

Hooviküljel liitub kaheastmeline

putlkatusega trepikoda ja

viilkatusega keldrisissepääs.

voodrialudis, otstele pööratud

räästakarniis, korrustevaheline

vahevöö ja avade ülafrontoonidega

piirdelauad.

77315 Tartu 19 B 20. saj algul aidast ümber

ehitatud nurgapealne

kaupluseruumidega elumaja on

säilitanud oma kuju ja mahu,

kuid saanud rekonstrueerimisel

tänapäevase ilme.

Hoone rombimustriga nurgalauad on

restaureeritud säilinud eeskuju järgi,

aknafrontoonid on tõstetud

kõrgemale.

76942 Tartu 21 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

uusklassitsistliku

fassaadikujundusega puitelamu.

U 19. saj keskel ehitatud hoone

dekooris on tuntav vene

tüüpfassaadide mõju.

Kuigi nõukogude ajal on hoonet

ümber ehitatud, on see säilitanud

oma algupärase mahu ja välisilme,

ehitusajast on säilinud kagukülje

sepaneltega löödud lai rõhtvooder,

otsaviilude aknad koos

piirdeliistudega, räästaalune

hammaskarniis.

8682948 Tartu 21 C Kõrvalhoone

78015 Tartu 22 B Muinsuskaitsealale iseloomulik,

kuid vähe säilinud näide

ajaloolisest laohoonete

kompleksist. 20. saj alguses

ehitatud ja tulemüüriga eraldatud

hoonemahtudel on säilinud

väikesed ruudukujulised aknad ja

kalasabamustrilised uksed.

8423498 Tartu 22 B Muinsuskaitsealale iseloomulik,

kuid vähe säilinud näide

ajaloolisest laohoonete

kompleksist. 20. saj alguses

ehitatud ja tulemüüriga eraldatud

hoonemahtudel on säilinud

väikesed ruudukujulised aknad ja

kalasabamustrilised uksed.

6077590 Tartu 22 C 1930. aastatest pärit varjualune

76095 Tartu 22/1 B Muinsuskaitsealal erandlik

eluhoone juurdeehitis on

valminud ajavahemikus 1918-39.

Tellistest räästakarniis on kaetud

profileeritud krohviga, seinapinna

liigendamiseks on kasutatud liseene.

Hoone seinad on krohvitud ja

värvitud, vihmaveerennidel on

dekoreeritud plekist lehtrid.

6634341 Tartu 22/2 B Muinsuskaitseala 1920. aastate

ehitusperioodile iseloomulik

kahekorruseline kortermaja (proj

ins A. Linno, joonest J.

Jürgenson, 1923).

Hoonel on ehitusajale omane

katusest eenduv kolmnurkne aknaga

uuk, hoone fassaadi ilmestab

püstlaudisega vahevöö. Korsten on

punastest tellistest.

6348784 Tartu 22/3 C Nõukogudeaegne kõrvalhoone

528338 Tartu 23 C TK Tamula uus teenindushoone

(valmis 1992, arh. J. Huimerind,

64

J. Kessler, A. Rekkaro, M.

Tomiste)

73955 Tartu 24 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

täiskahekorruseline L-kujuline

puithoone ehitati 1897. aastal

õigeusu kirikukooli jaoks, kuid

muudeti 1920. aastatel koguduse

elumajaks. Nõukogude ajal

ehitati ümber korterelamuks.

7208456 Tartu 24 C Tänapäevane puidust kuuride

maht, mis sobitub

muinsuskaitseala miljööga.

74826 Tartu 25 mälestis

77032 Tartu 26 B Muinsuskaitseala 1920. aastate

ehitusperioodile iseloomulik

suuremahuline kahekorruseline

puithoone. Õigeusu

kogudusemajana kasutatud (proj

1923) hoone on ajastutruult

renoveeritud ja säilitanud

algupärase mahu, kuju, välisilme

ja -detailid.

73022 Tartu 28 C Nõukogudeaegne korterelamu

75321 Tartu 28a C Nõukogudeaegne korterelamu

6558676 Tartu 29 C Nõukogude ajal ehitatud, kuid

tänaseks rekonstrueeritud

müügikiosk

73958 Tartu 30 C Nõukogudeaegne korterelamu

75483 Tartu 31 C Nõukogudeaegne korterelamu I

korrusel asuvate äripindadega

6126288 Tartu 31 C Nõukogudeaegne

garaažikompleks

77378 Tartu 31a C Nõukogudeaegne

garaažikompleks

6126289 Tartu 31b C Tehnohoone

75241 Tartu 33 C Nõukogudeaegne tootmishoone

75223 Tartu 34 B Kahest tüüpprojekti K-2-8 (arh

K. Tarvas, 1948) järgi 1950.

aastatel valminud stalinistlikust

korterelamust koosnev

tänavafront. Hoonete algupärane

välisilme on säilinud.

7208440 Tartu 34 C Abihoone

75443 Tartu 34a B Kahest tüüpprojekti K-2-8 (arh

K. Tarvas, 1948) järgi 1950.

aastatel valminud stalinistlikust

korterelamust koosnev

tänavafront. Hoonete algupärane

välisilme on säilinud.

65

73903 Tartu 35 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

tänavaäärne puithoone. 19.

sajandi lõpus ümberehituste

käigus uusklassitsistliku

välisilme saanud elamu

algkehand pärineb 18/19. saj

vahetusel ehitatud vanabalti

hoonest.

Vanimast ehitusjärgust on hoone

kirdeosas säilinud mantelkorstna

fragmente. Fassaadikujunduses

domineerib klasstitsismile omane

keskne viilkatuse ja nurgapilastritega

väljaehitis, mille viilu serval

räästakarniis ning keskel rombaken.

74959 Tartu 35/2 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ruudulähedase põhiplaaniga

hoovielamu on

maakivivundamendi,

rõhtvoodriga ristpalkseinte ja

sileplekist poolkelpkatusega.

Esikülje katuseräästas

moodustab ulualuse.

Hoone on säilitanud algse kuju ja

mahu, fassaadikujundus on hilisem.

74710 Tartu 37 B Muinsuskaitsealal erandliku

funktsiooniga kinohooneks

ehitatud hoone valmis 1949, kuid

samal kohal asus ka enne seda

kino.

Hoone on säilitanud ehitusaegse

ilme, milles on varasele

stalinismiajastule omaselt tunda veel

sõjaeelse arhitektuurikeele mõju.

Säilinud on osad algsed avatäited.

74445 Tartu 40 C Nõukogudeaegne kortermaja

77108 Tartu 42 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

tänavaäärne puithoone omab nii

vanuse- kui ka ajalooväärtust.

Võru Katariina kogudusele

kuuluval krundil oli

pastoraadihoone olemas juba

1811. aastal.

Hiljem korduvalt ümberehitatud

hoone fassaadi ilmestab

kolmeosaliste akende rütm,

kujunduselemendiks avade

rombimotiiviga profileeritud

piirdeliistud. Peasissepääsu suure

valgmikuga tiibukse ees on alles

graniidist trepiaste.

76073 Tartu 42 C Abihoone

74830 Tartu 44 B Muinsuskaitsealale

ehitustraditsioone järgiv kõrgel

maakivisoklil kahekorruseline

korterelamu 19. saj I poolest.

Tagaküljega liituvad kaks

vastakuti asuvate uste ja

kaldkatusega eeskoda. Hoonel

algselt olnud poolkelpkatus on

asendatud viilkatusega.

Fassaadil reastuvad ühtlaselt

kolmeosalised framuugaknad,

seinapinda ilmestavad sokli- ja

viiluvöö, siledad nurgalauad, akende

rombimotiiviga piirdeliistud ning

profiilne räästakarniis.Tänavaküljel

on säilinud pitsiliste lehtritega

vihmaveetorustik.

6563650 Tartu 44a B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle 19. saj lõpu - 20. saj

alguse tellisarhitektuuri

iseloomustav tänavajoonel

paiknev ühekorruseline ärihoone,

mis on kokku ehitatud taga asuva

maakiviaidaga. Säilinud on

klassitsistliku kujundusega

tahveluks.

Pilastritega liigendatud kõrge

reklaamiseinaga tänavafassaadi ehib

historitsistlik tellisdekoor: ümara

avaga kolmnurkviil, nurgaliseenide

plekkmütsiga tornikesed, avade

rõhtfrontooniga sillused, karniise ja

frontoone kaunistav

hammasornament.

8848752 Tartu 44a B Tänavaäärse tellistest ärihoonega

kokku ehitatud maakividest ait,

Tellisraamistuses avadega hoonel on

ka tellistest viilud. Osaliselt

66

tuntud nn jäämajana. Algne

poolkelpkatus on põlenud ja

asendatud uue plekkkatusega, lai

ulualune, mille kohal olnud kaks

puidust vintskappi, on täielikult

hävinud.

krohvitud esiseina ulualuse all on

avade asukohta ja suurust muudetud.

Rõhtlaudise ja sepissulustega uksed

on erinevast ajast. Kuueruudustel

otsaakendel on ümarrauast trellid.

75532 Tartu 45 C Nõukogudeaegne tornelamu

75319 Tartu 46 C Abihoone

76746 Tartu 47 C Nõukogudeaegne korterelamu

73677 Tartu 47a C Abihoone

75652 Tartu 48 B Muinsuskaitsealal erandliku

funktsiooni ja arhitektuuriga

lasteaed-kortermaja (projekt J.

Jürgenson, 1922), ehitatud linna

poolt korterikriisi

leevendamiseks.

Säilinud on hoone maht, kuju ja

avade paigutus, projekteeritud

tihedaruudused aknad on asendatud

ja vahvärk-imitatsioonis

fassaadikujundus ei ole algupärane.

77031 Tartu 48 C Abihoone

76325 Tartu 49 B 20. saj alguses valminud

kahekorruseline krohvitud

korterelamu.

71953 Tartu 49 C Abihoone

72758 Tartu 50 C Endisest abihoonest ümber

ehitatud hoovielamu

74929 Tartu 51 B

72444 Tartu 51 C Tänavaäärne kuurihoone

73494 Tartu 51a B

73045 Tartu 52 B Muinsuskaitseala 1920. aastate

ehitusperioodile iseloomulik

kahekorruseline üürimaja (proj

A. Linno, joonest J. Jürgenson,

1924).

Fassaadi ilmestavad püstlaudadest

vahevöö, tihedaruudused aknad,

juugendlik framuugiga ja klaasitud

avadega peauks. Traditsioonilises

mõõdus plekktahvlitega katusel on

alles ümaruuk.

76246 Tartu 52 C Abihoone

8848685 Tartu 52 C Abihoone

77188 Tartu 53 B Muinsuskaitseala miljöösse

sobituv 20. saj alguses ehitatud

põhimahus ühekorruseline ja

keskosas kõrgema viiluga

väljaehitusega korterelamu.

Hetkel rekonstrueeritav hoone on

säilitanud oma ehitusaegse kuju

ja mahu.

76610 Tartu 55 B 19. saj lõpul - 20. saj alguses

ehitatud muinsuskaitseala

miljöösse sobituvas

hoonekompleksis olev elumaja.

73486 Tartu 55 C Abihoone

73907 Tartu 55a B 19. saj lõpul - 20. saj alguses

ehitatud muinsuskaitseala

miljöösse sobituvas

67

hoonekompleksis olev elumaja

koos abihoonega.

74326 Tartu 55b B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja omapärase arhitektuuriga 1901

valminud väärtuslik kortermaja,

mis on säilitanud oma

ehitusaegse kuju ja mahu.

75755 Tartu 59 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

19. saj II poolel ehitatud elumaja

on säilitanud oma algupärase

mahu ja kuju.

72788 Tartu 59 C Abihoone

71837 Uus 1 C Kõrvalhoone

73348 Uus 1 C Muinsuskaitseala miljööga

sobituv poolklepkatusega

puidust krohvitud üksikelamu.

Asub tänavajoonest tagapool.

76339 Uus 1 C Kõrvalhoone

73119 Uus 10 C Kõrvalhoone (hoovimaja)

76289 Uus 10 C Muinsuskaitseala ääreala

miljööga sobituv

nõukogudeaegne üksikelamu

73185 Uus 11 C Kõrvalhoone

75841 Uus 11 C Kõrvalhoone (hoovimaja)

73868 Uus 11a C Tänapäevane üksikelamu

76051 Uus 12 C Nõukogudeaegne korterelamu

72189 Uus 13 C 19. saj lõpus projekteeritud

üksikelamu, mis on nõukogude

ajal saanud silikaattellistest

välisvoodri.

6075381 Uus 13 C Abihoone

73921 Uus 14 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

otsaga tänavajoonel paiknev

puitelamu.

Säilinud on hoone algupärane maht,

kuju ja välisdetailid (avatäited,

piirdelauad, akendealune

püstlaudisega vöö jm).

72450 Uus 14 C Abihoone

74705 Uus 15 B Muinsuskaitsealal erandlik 1920.

aastatel ehitatud kahekorruseline

puidust korterelamu. Heledaks

krohvitud fassaade ilmestavad

punaseks värvitud detailid ja

keskne katusel ärklina eenduv

trepikoda.

6560432 Uus 15//15a B Tänavaäärse elamu hoovipoolne

kahekorruseline trepikojamaht

6349097 Uus 15//15a C Kõrvalhoone

74943 Uus 15a C Kõrvalhoone

76563 Uus 17a C Muinsuskaitseala ääreala

miljööga sobituv

nõukogudeaegne üksikelamu

68

74885 Uus 17b C Uusehitis (üksikelamu)

491844 Uus 19 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

kahekorruseline viilkatusega

korterelamu. Rekonstrueerimisel

on säilinud hoone kuju ja maht ja

ennistatud ajaloolised

fassaadidetailid.

71578 Uus 19a C Muinsuskaitseala ääreala

miljööga sobituv

nõukogudeaegne üksikelamu

7210241 Uus 19a C Muu rajatis (katusealune)

71884 Uus 21 C Uusehitis (üksikelamu)

77383 Uus 21 C Abihoone

73928 Uus 23 C Tehnohoone

7210242 Uus 23a C Nõukogudeaegne kauplusehoone

75143 Uus 2a C Muinsuskaitseala ääreala

miljööga sobituv

nõukogudeaegne üksikelamu

6075918 Uus 2a C Kõrvalhoone

75741 Uus 2b C 1950. lõpul välja töötatud

maapiirkondadele mõeldud

tüüpprojekti järgi valminud

kuubikujulise mahuga

kahekorruseline ühepereelamu

on terviklikult välja ehitatud ja

säilinud (sh tüüpiline algne

metallist piirdeaed).

74919 Uus 3 C Nõukogudeaegne üksikelamu

7142813 Uus 3 C Abihoone

8849582 Uus 3 C Juurdeehitis

68556 Uus 5 C Vanast majast ümber ehitatud

uuselamu

6348429 Uus 5 C Abihoone

73331 Uus 6 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

19. saj lõpus ehitatud kõrgel

soklil puidust kortermaja, mis on

säilitanud ehitusaegse mahu,

kuju ja välisilme.

Hoone on säilitanud oma algse

kavatise ning enamuse

fassaadidetaile (lai rõhtvooder,

vaheliti püstlaudadest soklivöö,

räästakarniis, dekoratiivsed

nurgalauad, nurgikute ja

nurgikhingedaega kolmeosalised

aknad, sepismanustega lakaluuk jm).

72221 Uus 7 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

20. saj algul ehitatud

korterelamu, mis on säilitanud

ehitusaegse mahu, kuju ja

välisilme.

72798 Uus 7 C Abihoone

69

72375 Uus 8 C Muinsuskaitseala ääreala

miljööga sobituv

nõukogudeaegne üksikelamu

77282 Uus 8 C Abihoone

77094 Vabaduse 1 C Tänapäevane kaubanduskeskus

76590 Vabaduse 10 B Muinsuskaitsealal erandlik

funktsionalistlikus stiilis

kujundatud puidust korterelamu

(arh H. Gustavson, 1936).

Kahekorruselise ruudukujulise

põhiplaaniga hoone fassaade

ilmestavad piduliku kujundusega

sissepääs ja trepikojatorn hoone

nurgal, fassaadi tsoonideks jagav

püstlaudis ja avade vahelduv rütm.

75982 Vabaduse 10a B Muinsuskaitseala miljööga

sobituv tänavaäärne elu- ja

ärihoone on pärit 19. saj

keskpaigast, kuid hilisemate

rekonstrueerimiste käigus

kaotanud suure osa oma

algupärastest välisdetailidest.

Säilinud on hoone maht ja kuju.

76096 Vabaduse 10b C Muinsuskaitseala miljööga

sobituv II maailmasõja eelse

funktsionalismi stiilivõtmes

projekteeritud uusehitis (arh M.

Saks, 1998).

74856 Vabaduse 12 B Muinsuskaitseala ajaloolisest

miljööst selgelt eristuv

lakoonilises stiilis massiivne

koolihoone (ehit 1957). Esindab

ilmsekalt ja algkujul Eestis palju

kasutatud koolihoonete

tüüpprojekti.

73517 Vabaduse 12 C Kõrvalhoone

74791 Vabaduse 12/1 C Nõukogudeaegne ühiselamu- ja

sööklahoone (ehit 1972)

73319 Vabaduse 12/2 C Kõrvalhoone

74738 Vabaduse 12a B Tagasihoidlikes proportsioonides

kahekorruseline viilkatusega

ärihoone esindab 19. saj lõpus

Võru linnapilti tekkinud

uusklassitsistlikku

tellisarhitektuuri. Hoone on

rajatud juurdeehitisena vanabalti

tüüpi elamule, mis lammutati

1950. aastate lõpul.

Hoone puhtal vuugil laotud

tellisseinad on viilule pööratud

sakmelise ehiskarniisiga, avad

hambuliste talakaarsillustega.

Astmeliste otstega tulemüür on

praegu krohvitud, teine ukseava

esifassaadil aknaks ehitatud. Kõik

avatäited on tänapäevased.

76740 Vabaduse 13 A Muinsuskaitsealal erandlik

raudbetoonist seintega ja

piduliku fassaadilahendusega

algselt korterelamuks

projekteeritud hoone (arh A.

Jacoby, 1911) ehitati pärast I

maailmasõda ümber

kohtumajaks.

Lisaks piduliku kujundusega

eksterjööriga on säilinud ka suur osa

interjöörist (sh trepikoda koos

trepipiiretega, mitmes ruumis alles

algne parkett jm).

70

6077811 Vabaduse 13 C Abihoone

74940 Vabaduse 15 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

klassitsistlikus stiilivõtmes

ühekorruseline kauplus-elamu on

ehitatud 19. saj keskel.

Fassaadikujundus on

rekonstrueerimisel ennistatud

(hammaslõikeline räästakarniis, lai

voodrilaudis, avade kitsad

profileeritud piirdeliistud, rustikat

imiteerivad nurgalauad, neljaosalised

eraldi raamidega puitaknad,

valgmikuga tahveluks).

73959 Vabaduse 15a C Nõukogudeaegne

teenindushoone

75616 Vabaduse 17 B Muinsuskaitseala miljööga

sobituv 1930. aastatel valminud

korterelamu (arh K. Burmann).

Katusel asuva kolme algupärase

vintskapi kõrval asuv pikem

väljaehitis on hilisem lisandus.

Otsaga tänavajoonel asuv hoone on

säilitanud oma mahu, kuju ja

välisilme.

72639 Vabaduse 17 C Abihoone (kuur)

73869 Vabaduse 17/1 B Muinsuskaitsealal erandliku kuju

ja krundisisese asukohaga

traditsionalistlikus stiilis

puitelamu (arh K. Burmann,

1930), mille keskosa eendub laia

keskrisaliidina. Selle

esinduslikkust rõhutanus

puitpiirdega rõdust on säilinud

vaid tugikonsoolid.

Säilinud on hoone kuju, maht ja

fassaadidetailid (kõrge

unkaaukudega kelpkatus,

korrustevaheline kastjas vahevöö,

rahvusromantismist inspireeritud

kujundusega peauks, akende

figuraalsed tuuleliistud ja soonelised

piirdelauad, rihveldatud nurgalauad).

77174 Vabaduse 17a B 1930. aastate alguses ehitatud

historitsistlik tellishoone.

Kirjanik ja kunstnik Jaan Vahtra

elukoht.

Säilinud on hoone kuju, maht ja

fassaadidetailid (ehislaoga

tellisseinad, hambulised sillused ja

vahevöö, hammasfriis otsaseintel ja

akende all; akendel restaureeritud

ehisotstega tuuleliistud ja algupärane

ruudujaotus).

74879 Vabaduse 17b C Hoovis asuv hoone on ehitatud

1930. aastate I poolel, hiljem

korduvalt ümber ehitatud.

76331 Vabaduse 19 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

täiskohekorruseline kelpkatusega

korterelamu. Rõhtvoodriga

puithoone esifassaadi liigendab

Võrus harvaesinev krohvitud

kivitrepikoda.

Hoonel on säilinud algme maht,

katusekuju ning fassaadidetailid

(tellisvööga puhtal vuugil

maakivisokkel, osa laudvoodrit,

kivikatus, telliskorstnad kummagi

kelba tipul, peauks koos

külgakendega, ülaframuugiga

saledaraamilisi puitaknaid jm).

75615 Vabaduse 19 C Abihoone (kuur)

75361 Vabaduse 21 C Muinsuskaitseala miljööga

sobituv tänavaäärne puithoone,

mis on rekonstrueerimisel

säilitanud oma kuju ja mahu,

kuid välisilme on

tänapäevastatud.

71

7852953 Vabaduse 21 C Kõrvalhoone

73902 Vabaduse 22 C Uusehitis

76741 Vabaduse 22 C Uusehitis

492786 Vabaduse 22 C Uusehitis

75961 Vabaduse 23 B Muinsuskaitseala miljööga

sobituv ajaloolisel ehitusjoonel

asuv ühekorruseline elumaja,

mille välisilmet on nõukogude

ajal muudetud

77254 Vabaduse 23 C Abihoone

77358 Vabaduse 3 C Nõukogudeaegne korterelamu

75157 Vabaduse 3a/1 C Kõrvalhoone

79724 Vabaduse 3a/2 C Kõrvalhoone

74736 Vabaduse 4 C Ärihoone

492875 Vabaduse 4a C Muu rajatis

518515 Vabaduse 4a C Tootmishoone

520944 Vabaduse 4a C Tootmishoone

6348918 Vabaduse 4a C Abihoone

6134540 Vabaduse 4b C Nõukogudeaegne kauplusehoone

75934 Vabaduse 4c C Nõukogudeaegne tootmishoone

74883 Vabaduse 5 C Ärihoone

76974 Vabaduse 5a C Garaažikompleks

74437 Vabaduse 6 C Nõukogudeaegne korterelamu

75064 Vabaduse 7 A Muinsuskaitseala vanimasse

ehitusjärku kuuluva

algkehandiga hoone. Vanemale

eluhoonele, mis pärineb

arvatavalt 18. saj lõpust, on 19.

saj keskpaigas lisandunud nii

edela- kui kirdepoolse otsa

juurdeehitised.

Säilinud on hoone kuju, maht ja

fassaadidekoor. Alghoones on

säilinud vanabalti hoonetüübile

iseloomulik ruumijaotus koos keskel

asuva mantelkorstnaga.

75984 Vabaduse 8 C Nõukogudeaegne kauplusehoone

8849021 Vabaduse 8 C Kauplusehoone juurdeehitis

70998 Vabriku 1 C Nõukogudeaegne üksikelamu

71819 Vabriku 1 C Abihoone

72852 Vabriku 1b C Abihoone

74769 Vabriku 1b C Nõukogudeaegne üksikelamu

73913 Vabriku 2 C Nõukogudeaegne elamu

76461 Vabriku 2 C Abihoone

72418 Vabriku 3 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

20. saj alguses ehitatud

eluhoone. Praeguse välsilme sai

hoone 1924. aasta ümberehitusel

ja selleaegne hoone maht ja kuju

on tänapäevani säilinud.

74624 Vabriku 4 C Nõukogudeaegne üksikelamu

6075385 Vabriku 4 C Abihoone

80662 Vabriku 4a C Algselt tõenäoliselt Judeikini

lauavabriku juurde kuulunud

hoone on hilisemalt korduvalt

72

ümber ehitatud ja oma ajaloolise

ilme kaotanud

76782 Vabriku 5 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

20. saj alguses ehitatud hoone,

otsaviilu küljes ukse kohal

kõrguv ärkel on ilmselt hilisem

lisandus.

75635 Vabriku 6 C Nõukogudeaegne korterelamu

73909 Vabriku 7 C Ajaloolisel ehitusjoonel ja mahus

säilinud 19. saj lõpus (1883)

ehitatud hoone, mis on

rekonstreerimisel oma algse

välisilme kaotanud.

76991 Vabriku 7 C Ajalooline ümarpalkidest

majandushoone

80964 Vabriku 8 C Nõukogudeaegne kortermaja

72940 Vabriku 9 C Tehnorajatis

75507 Vee tm 21 C Abihoone

492335 Vee 10 C Tehnorajatis

72784 Vee 11 C Garaaž-kõrvalhoone

75478 Vee 11 C Muinsuskaitseala miljööga

sobituv nõukogudeaegne

üksikelamu.

72739 Vee 13 C Abihoone

74419 Vee 13 C Muinsuskaitseala miljööga

sobituv nõukogudeaegne

üksikelamu.

77253 Vee 14 C Tehnorajatis

493628 Vee 16 C Kõrval- või tootmishoone

499865 Vee 16 C Kõrval- või tootmishoone

74942 Vee 18 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

20. saj algul ehitatud elumaja,

mis on hiljem saanud omale

väljaulatuva eeskoja. Hoone on

soojustamisel oma algsed

gabariidid kaotanud.

75620 Vee 18 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv

20. saj algul ehitatud abihoone.

740103 Vee 19 C Muinsuskaitseala miljööga

sobituv nõukogudeaegne

üksikelamu

7210221 Vee 19 C Abihoone

519665 Vee 19 C Abihoone

76582 Vee 21 C Muinsuskaitseala miljööga

sobituv nõukogudeaegne

üksikelamu.

8851288 Vee 21 C Abihoone

71471 Vee 23 C Elamu hoovipoolne juurdeehitis

73

73887 Vee 23 C Muinsuskaitseala miljööga

sobituv nõukogudeaegne

üksikelamu.

7210220 Vee 23 C Abihoone

74424 Vee 25 C Elamu hoovipoolne juurdeehitis

77013 Vee 25 C Muinsuskaitseala miljööga

sobituv nõukogudeaegne

üksikelamu

77252 Vee 25 C Abihoone

3109 Vee 27 C Kõrvalhoone

431174 Vee 27 C Muinsuskaitseala miljööga

sobituv nõukogudeaegne

üksikelamu

71814 Vee 29 C Kõrvalhoone

74488 Vee 29 C Nõukogudeaegne üksikelamu

73687 Vee 3 C Nõukogudeaegne üksikelamu

75569 Vee 3 C Abihoone

8150294 Vee 31 C Krundi tagumises osas asuv

tänapäevane elamu

77791 Vee 4 C Tänapäevane korterelamu

6348670 Vee 4b C Teenindushoone

75505 Vee 5 C Abihoone

76623 Vee 5 C Nõukogudeaegne üksikelamu

74526 Vee 6 C End kohvik-söökla "Rannatare",

silmapaistev näide 1960. aastate

karniisiarhitektuurist (arh L.

Uibo).

69833 Vee 7 C Krundi tagumises osas asuv

abihoone

73152 Vee 7 C Elamu hoovipoolne juurdeehitis

75697 Vee 7 C Nõukogudeaegne üksikelamu

71678 Vee 9 C Elamu hoovipoolne juurdeehitis

74066 Vee 9 C Nõukogudeaegne üksikelamu

7762987 Vee 9 C Krundi tagumises osas asuv

hoovimaja

71655 Väike 10 C Otsaga tänavajoonel asuv

ajalooline palkidest abihoone

(ait)

72363 Väike 10 C Ebatraditsiooniliselt krundi

tagaosas tänavaga risti asuv

puidust elumaja

6077584 Väike 10 C Abihoone

72188 Väike 11 C Krundi keskosas asuv ajaloolise

hoone asemele või kohale

ehitatud viilkatusega puitelamu.

75662 Väike 11 C Nõukogudeaegne kõrvalhoone

6077837 Väike 11 C Abihoone (saun-pesuköök)

74623 Väike 12 C Nõukogudeaegne korterelamu

75519 Väike 12 C Nõukogudeaegne tootmishoone

6348737 Väike 12 C Abihoone

74

74682 Väike 12a C Krundi tagumises osas asuv

uuselamu

75550 Väike 13 C Nõukogudeaegne üksikelamu

75923 Väike 13 C Nõukogudeaegne kõrvalhoone

76564 Väike 3 C Ajalooline hoovielamu

(pesuköök)

76860 Väike 3 C Nõukogudeaegne üksikelamu

8848803 Väike 3 C Abihoone

74267 Väike 4 C Nõukogudeaegne üksikelamu

74593 Väike 5 C Nõukogudeaegne üksikelamu

72154 Väike 6 C Madal, piki traditsioonilist

ehitusjoont paiknev puitmaja,

mis on rekontrueerimisel oma

gabariidi kaotanud ja saanud

tänapäevase välisilme.

7530386 Väike 6 C Hoovis asuv puidust abihoone

8848832 Väike 6a C Abihoone

8848834 Väike 6a C Abihoone

71711 Väike 8 C Nõukogudeaegne üksikelamu

6634344 Väike 8 C Kõrvalhoone või juurdeehitis

74491 Väike 9 B Muinsuskaitseala

ehitustraditsioone järgiv ja 1920.

aastate ehitusperioodi

iseloomustav kolmekorruseline

korterelamu (ehit 1922-23).

Välisviimistluses on säilinud mitmed

algupärased detailid (avatäited,

katuseuugid, korrustevaheline

püstlaudisega vahevöö,

pitsilõikelised vihmaveetorude

lehtrid).

7208390 Väike 9 C Abihoone

SELETUSKIRJA LISA 2

Muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja muinsuskaitseameti loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast

See tabel käsitleb ainult muinsuskaitseameti loakohustust, lisaks rakendab kohalik omavalitsus ehitusseadustiku nõudeid.

Menetlused:

1 – Tegevuskava ja tööde tegemise luba (MuKS § 49 lg 3)

2 – Kooskõlastus KOV-e ehitusloa või -teatise menetluse käigus, lisaks muinsuskaitse eritingimused, (vajadusel uuringud), ning tööde tegemise luba (MuKS §

46–54)

3 – Muinsuskaitseameti kooskõlastus KOV-e ehitusloa või -teatise menetluse käigus (MuKS § 52 lg 4)

Hooldamine ja remontimine

Konserveerimine, restaureerimine ja ehitamine siseruumides

Väliste piirdekonstruktsioonide restaureerimine ja konserveerimine

Väliste piirdekonstruktsioonide ilme muutmine, sh värvimine

Ehitamine (sh laiendamine, ümberehitamine, lammutamine)

Ehitusprojekti kohustuseta

Ehitusprojekti kohustusega

Ehitusprojektiko hustuseta

Ehitusprojekti kohustusega

Ehitusprojekti kohustuseta

Ehitusprojekti kohustusega

Ehitusprojekti kohustusega

Mälestis Puudub 1 2 1 2 1 2 2

A-hoone Puudub 1 2 1 2 1 2 2

B-hoone Puudub Puudub 1 2 1 2 2

C-hoone Puudub Puudub Puudub 1 3 3

Tööd on jagatud ehitusprojekti kohustusega ja ehitusprojekti kohustuseta töödeks vastavalt Ehitusseadustiku Lisa 1-le. St kõikidel juhtudel, kui kohalikule

omavalitsusele tuleb esitada projekt ehitusloa saamiseks või koos ehitusteatisega, rakendab Muinsuskaitseamet kultuuriväärtuslike hoonete (A ja B) puhul

menetlust 2, muude hoonete (C) puhul menetlust 3. Juhul, kui kohalikule omavalitsusele ehitusprojekti esitamise nõuet ei ole, ei nõua projekti ka

Muinsuskaitseamet ning annab tööde loa tegevuskava alusel.

NB! Kui töid tehes avastatakse ajalooline rajatis, tarind, hooneosa, viimistluskiht, arheoloogiline kultuurkiht või muu leid või asjaolu (mistahes

kaitsekategooria hoone siseruumides), on tööde teostaja kohustatud säilitama leitu muutmata kujul ning teavitama sellest viivitamata

muinsuskaitseametit (MuKS § 60).

Seletuskirja lisa 3

Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames esitatud arvamused ja ettepanekud ning Muinsuskaitseameti seisukohad

Muinsuskaitseamet 11.09.2023

Täname, et aitasite kaitsekorra täpsustamisele kaasa!

Esitaja Arvamuse/ettepaneku vastuväite

kokkuvõte

Muinsuskaitseameti seisukoht/selgitus

T. K.

06.07.2023

Selgitustaotlus:

Mis ajendil on kinnistu Paju tn 3

kavandatud laiendatava muinsuskaitseala

sisse ja milline on kinnistu Paju tn 3

puutumus riigi kultuuripärandipoliitikaga?

Selgitus:

Võru muinsuskaitseala põhiline ja teistest eristuv väärtus on 1784 loodud kreisilinna linnaplaneeringute siiani

säilinud ajaloolises tänavavõrgustik ning looduslikud piirid. Võrreldes kehtiva põhimäärusega tehakse kaitsekorra

eelnõuga ettepanek muinsuskaitseala piiri laiendada II maailmasõja eelseks ajaks väljakujunenud linnasüdame

ulatusse, haarates sisse senised kaitsevööndisse kuulunud alad ning lisades piirkonnad, mis olid seni

muinsuskaitsealast ja selle kaitsevööndist väljaspool, kuid mis on osa ajaloolisest linnatuumikust ja kus on säilinud

nii ajalooline tänavastruktuur kui kultuuriväärtuslikku hoonestust: kagus Paju ja Petseri tänavate äärne hoonestus,

Juudi park ning endise piiritusevabriku hooned F. R. Kreutzwaldi tänaval; kirdes ja põhjas Uue, Liiva, Mäe ja

Väikese tänava kinnistud kuni Koreli ojani; loodes ja läänes Roosi ja Karja tänava kinnistud kuni Tamula järveni,

k.a Kreutzwaldi park ja selle ümber olev hoonestus. Paju tn 3 kinnistu puutumus kultuuripärandiga on põhjendatud

kinnistu asetsemises ajaloolisel linnatuumikul. Kinnistul olev hoone on määratud C kategooriasse.

C-kaitsekategooriasse on tehtud ettepanek määrata enamus peale II maailmasõda ehitatud hooneid, samuti

vähemväärtuslikud abihooned ning mõned tundmatuseni ümberehitatud või vähese taastamispotentsiaaliga

vanemad hooned. Hinnang „C“ ei tähenda lammutusluba, kuid need hooned ei ole kihistus, mille kaitseks

muinsuskaitseala on moodustatud. Muinsuskaitselisest seisukohast ei ole nende võimalikult autentsel kujul

säilitamine eesmärgiks, küll aga tuleb ümberehitamisel järgida sobivust ajaloolisesse keskkonda

Muinsuskaitseala piiride muutmise eesmärk on, et muinsuskaitseala oleks linnaruumis tajutav loogilise tervikuna

ja lähtuks linnaruumi terviklikkuse põhimõttest, st mõlemal pool tänavat asuvad ajaloolised kinnistud on hõlmatud

muinsuskaitsealasse ja nende käsitlemiseks on seatud võrdsed tingimused ajaloolise ehituspärandi ning

linnasüdame säilimisel.

T. K.

13.07.2023

Eelmise selgitustaotluse lisa:

Palun selgitage eelnevale lisaks ka

kaitsekategooriate sisu ja nende tähendust

maaomanikule oma asja valdamisel ja

käsutamisel?

Põhjalikult on kaitsekategooriaid kirjeldatud Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõus

https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

06/V%C3%B5ru%20muinsuskaitseala%20kaitsekorra%20eeln%C3%B5u.pdf ,

selle seletuskirjas https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

06/V%C3%B5ru%20muinsuskaitseala%20kaitsekorra%20seletuskiri.pdf

ning seletuskirja lisas 1 „Inventeerimisaruanne ja kaitsekategooriad“

https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

06/V%C3%B5ru%20seletuskirja%20lisa%201.%20Inventeerimisaruanne%20ja%20kaitsekategooriad.pdf .

Võru muinsuskaitseala hooneid kaitsekategooriatesse määrates on lähtutud, et A- ja B kaitsekategooriates oleksid

hooned, mis hoiavad muinsuskaitseala omapära ja väärtust ning mille puhul on oluline nende säilitamine ja

ajaloolist substantsi austav restaureerimine.

A-kaitsekategooria hooneid eristab B-kaitsekategooriast ainult see, et A puhul on säilinud väärtuslikud interjöörid

või sisekonstruktsioonid ning Muinsuskaitseameti loakohustus jääb kehtima ka siseruumides tööde tegemisel.

B-kaitsekategooria hoonetel vabastatakse siseruumides ehitamine muinsuskaitseameti loakohustusest: st

siseruumides konserveerimis-, restaureerimis- ja ehitustöödel jäävad kehtima vaid ehitusseadustiku nõuded.

C-kategooriasse määrati hooned, mis olulist muinsuskaitselist väärtust ei oma ning mille autentsuse ja

arhitektuurse ilme säilitamine muinsuskaitseala kontekstis ei ole tingimata vajalik, st neid saab lihtsamini ja

üldjuhul suuremal määral ümber ehitada. C-kaitsekategooria hoonete puhul on plaanis uue kaitsekorraga loobuda

muinsuskaitseameti tööde tegemise loa kohustusest ja muinsuskaitse eritingimuste andmisest, st hoone välisilme

muutmisel annab muinsuskaitseamet oma kooskõlastuse ainult linnavalitsuse ehitusloa või -teatise menetluses.

Kaitsekorra eelnõu kohaselt leevendatakse tööde tegemise loa nõuet C-kaitsekategooria hoonete

konserveerimiseks, restaureerimiseks ja ehitamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on lahenduse

Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud (osaline leevendus MuKS § 52 lg-st 1), mis toob võrreldes kehtiva

põhimäärusega kaasa väga olulise menetluskoormuse vähenemise. Selle punkti alusel ei ole edaspidi vaja anda C-

kaitsekategooria hoonetele muinsuskaitse eritingimusi ega tööde tegemise luba.

Ehitusprojektide koostamisel lähtutakse C-kaitsekategooria hoonetele antud üldistest nõuetest (eelnõu punkt 17,

mis sätestab C-kaitsekategooria hoonetele nõuded tööde tegemisel) ja ehitusprojekti kooskõlastamise käigus

täpsustatud asjaoludest. Muinsuskaitseamet annab oma kooskõlastuse tegevusele kohaliku omavalitsuse üksuse

poolt läbi viidavas ehitusloa või -teatise menetluses.

Eelnõu punkti 17 kohaselt kehtivad nõuded olemasolevatele hoonemahtudele ja kavandatavatele juurdeehitistele.

Nõuded kehtivad samuti juhul, kui tegu on EhS § 4 lg 3 p 6 ja lg 4 kohase hoone taastamisega, mille käigus

asendatakse nii hoone maht kui välisilme selle olemasolevas mahus ja kujul. Juhul, kui C-kaitsekategooria hoone

soovitakse asendada senisest teistsuguse mahu ja välisilmega ehitisega, rakenduvad sellele eelnõu uusehitise

põhimõtted ja nõuded, sh muinsuskaitse eritingimuste koostamise nõue. Muinsuskaitse eritingimused

https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/muinsuskaitse-eritingimused väljastab Muinsuskaitseamet ning need ei ole

taotlejale tasulised va üld- ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused. Viimaste vajadust hinnatakse

planeeringu lähteülesandest.

C-kaitsekategooria puhul on oluline anda nõuded hoone välisilme muutmiseks, sealhulgas laiendamiseks ja

ümberehitamiseks, et tagada muinsuskaitseala kaitse-eesmärk ja väärtuste säilimine. Kuna Võru muinsuskaitsealal

asuvast hoonestusest on üle poole C-kaitsekategooriasse määratud hooned, on oluline, et nende ümberehitamisel

välditaks lahendusi, mis ei arvesta muinsuskaitseala kui Võru linnasüdame iseloomuliku miljööga. Nõuded

kehtivad nii olemasolevale hoonele kui ka selle juurdeehitusele.

Tööde tegemise luba asendab C-kaitsekategooriasse määratud hoonetele ehitisregistris ehitusloa juures olevale

ehitusprojektile ameti poolt antav kooskõlastus. Leevendus ei kehti kohaliku omavalitsuse üksuse menetluseta –

näiteks juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus hoone välisilme muutmiseks luba või teatist ei väljasta, on nõutav

Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Sellisteks erandjuhtumiteks võib olla näiteks hoone värvimine senisest

erinevat värvi, katmine supergraafikaga vms, mis muudab hoone ilmet ja selle mõju linnaruumis oluliselt, kuid

mida ei pruugita lugeda ehitusteatise kohustusega tööks.

Kokkuvõtvalt C-kategooria hoone omanik lähtub eelkõige ehitusseadustikust ning linnaruumi üldpildile oluliste

muude muutuste planeerimisel konsulteerib eelnevalt Muinsuskaitseameti maakonnanõunikuga, kes koostööd

linnavalitsusega hindab ja annab soovitusi planeeritavatele tegevustele.

M. K.

19.07.2023

Täpsustus:

Tartu tn 31 garaažikompleks on

lammutatud.

Seisukoht:

Teeme kaitsekorra eelnõu andmetesse vastava paranduse.

J. K.

20.08.2023

Arvamus:

Kinnistu omanik ei nõustu tõenäoliselt Jüri

tn 17 kinnistu muutmisega A kategooria

kaitseobjektiks ning pigem oleme nõus B

kategooria kaitseobjekti

muinsuskaitsealaliste piirangutega antud

kinnistule.

Töögrupi liikmed kohtusid arvamuse esitajaga hoones koha peal ja selgitasid A-kaitsekategooria põhjendusi ning

sellega kaasnevaid piiranguid. Samuti vastasime omaniku tekkinud küsimustele seoses planeeritavate laiendus- ja

remonttöödega hoones.

Kirjalik seisukoht ja selgitus:

Kaitsekorra eelnõus on hoonele A-kategooria määramise ettepanekul järgmised põhjendused: Muinsuskaitseala

ehitustraditsioone järgiv eklektilises stiilivõtmes pika mansardkorrusega puitmaja 19. saj II veerandist on

mitmetele ümberehitustele vaatamata üks huvitavamaid hooneid Võru vanalinnas. Interjööris on säilinud I korruse

saalis peegelvõlvlagi koos laerosetiga; üks terviklik ning kasutatav kahhelkividest klassitsistlikus stiilivõtmes ahi

ning teise samasuguse ahju kehand. 1933. aasta projektdokumentatsioonis juures olevalt hoone põhiplaanilt on

ahjude asukohad tuvastatavad. Teadaolevalt on analoogne ahi originaalina säilinud muinsuskaitsealale jäävas

ajaloomälestises reg nr 5744 Hoonete kompleks, kus aastail 1833-1877 elas ja töötas Friedrich Reinhold

Kreutzwald.

A-kategooria määramisega kaasneb eelnimetatud interjööri detailide säilitamiskohustus.

28.08.2023 toimunud kohtumisel Jüri 17 hoones, kus osalesid lisaks Teile ka Võru muinsuskaitseala kaitsekorra

koostamise töögrupi liikmed Tiina Pettai ja Anu Lepp, arutasime veelkord hoone võimaliku määramisega A-

kategooriasse kaasnevad piirangud ja võimalused ning viisime läbi ka Jüri tn 17 hoone tervikliku ülevaatuse, mille

käigus kinnitasid kõik osapooled üksmeelselt eelnimetatud interjööridetailide väärtuslikkust ning tahet neid

säilitada.

Kohtumisel leidsime vastused Esseni Maja OÜ küsimusele köögiruumide laienduse kohta vastavalt

Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud eskiisile. Hoonele A-kaitsekategooria määramine ei ole takistus laienduse

rajamisele. Laiendus on ehitusseadustiku mõistes teatisekohustuslik; tegevust saab jätkata, kui esitatakse läbi

ehitisregistri (EHR) eelprojekt. Eelprojektis peab olema muinsuskaitse peatükk, kus tuleb mh viidata eelnevale

eskiisi kooskõlastusele. Välised projekti kooskõlastused (Päästeamet, Linnavalitsus, Muinsuskaitseamet) toimuvad

EHR-i põhiselt.

Hoones teise korruse majutusruumide remondi plaanide osas leidsime, et planeeritavad remont- ja parendustööd ei

ole loakohustuslikud.

A. K.

20.08.2023

Arvamus:

Mäe tn. 11 hoone ei vääri

muinsuskaitsealast erikaitset. Hoone on

ehitatud Nõukogude Eesti tüüpprojekti

järgi ning ehitajateks olid suuremas osas

Nõukogude Armee ajateenijad, mistõttu on

ehituskvaliteet kohutav. Seega ei ole ei

silmanähtavat arhitektuurset kvaliteeti ega

Seisukoht ja selgitus: Muinsuskaitseamet seisukohal, et Mäe tn 11 asuv hoone väärib B-kategooriat ja sellest

tulenevaid kaitsemeetmeid.

Kehtiva Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse kohaselt jääb hetkel Mäe tn 11 muinsuskaitseala

kaitsevööndisse, st ehitusseadustikust tulenevad loa- ja teatise kohustuslikud tegevused tuleb kooskõlastada

Muinsuskaitseametiga. Muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamisega olukord ei muutu ja jääb kehtima sama nõue.

Lisaks muinsuskaitsealale on Võru linna üldplaneeringu kohaselt Mäe tn 11 miljööväärtuslikul alal asuv hoone.

Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 19 lõike 5 punktile 3 märgitakse muinsuskaitseala kaitsekorras kõigile

muinsuskaitsealal asuvate hoonetele (k.a abihooned) väärtusklassid. Need määratakse kultuuriministri määruse nr

autentseid detaile, mis vajaks üldse mingit

tähelepanu.

Palun Mäe tn. 11 hoonele kaitsekategooriat

mitte määrata; ei nõustu Teie

ettepanekuga.

23 § 10 lõike 1 sisunõuete järgi. Väärtusklassid on neutraalsete nimedega (A-, B- ja C-kaitsekategooria), et mitte

tekitada valearusaama hoonete hierarhiast, kus üks maja on arhitektuuriselt väärtuslikum kui teine.

B-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on muinsuskaitseala iseloomustav ja/või selle ehitustraditsiooni kujundanud

ja/või selle arengut mõjutanud ja/või silmapaistva mõjuga ehitis. Kaitsekategooria määramisel on arvestatud

arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju, vanust, haruldust, tüüpilisust, autentsust ja sümboolset tähendust.

Mäe tn 11 hoonele B-kaitsekategooria määramise põhjendus:

1950. aastate lõpus valminud saunahoone on Võrus väheesineva stalinistliku arhitektuuriga ühiskondlik hoone, mis

järgib üleliidulist tüüpprojekti. Omab kohaidentiteedi kandjana ajaloolist väärtust.

Hoone on ehitatud üleliidulise tüüpprojekti järgi ja lisatud XX sajandi väärtusliku arhitektuuri nimekirja

(https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture), kus on arvele võetud kui väärtuslik ja säilitamisele

kuuluv.

Eesti

Omanike

Keskliit

20.08.2021

1) hinnata uuesti kaitsekorra kehtestamise

proportsionaalsust, analüüsides:

1.1. Kas kaitsekorra kehtestamine

olemasoleval kujul ja ulatuses on

jätkuvalt põhjendatud ning

proportsionaalne sellel asuvate

kinnisasjade omanike õigustega;

1.2. Kas omandile seatavad

kitsendused ja nende ulatus on

proportsionaalsed kaitstava

väärtusega;

1.3. Kas Muinsuskaitseametil oleks

võimalik näha ette

vähemriivavamaid meetmeid, et

tagada samaväärne kaitse. Väga

intensiivsete kaitsemeetmete

rakendamine, nt täiendava

loakohustuse sätestamine

siseruumides (A-kategooria

hooned) peaks olema igal üksikul

juhul nõuete kaupa selgitatud

ning põhjendatud, võttes arvesse

nõude rakendamise eesmärki ning

selle sobivust, vajalikkust ja

mõõdukust;

Olete esitanud Muinsuskaitseametile arvamuse Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu kohta ja ettepanekud

selle täpsustamiseks ja täiendamiseks.

Eesti Omanike Keskliit esitas samasisulised ettepanekud Muinsuskaitseametile ka Paide muinsuskaitseala

kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames 05.12.2022, millele Muinsuskaitseamet vastas 03.01.2023 kirjaga

nr 1.1-7/1933-1, Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames 01.03.2023, millele

Muinsuskaitseamet vastas 10.04.2023 kirjaga nr 1.1-7/2083-208 ja Rebala muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu

avaliku väljapaneku raames 28.04.23, millele Muinsuskaitseamet vastas 26.05.2023 kirjaga nr 1.1-7/791-1 ja

Lihula muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames millele Muinsuskaitseamet vastas

05.06.2023 kirjaga nr 1.1-7/733-8.

Samuti oleme eelnevalt vastanud mitmele allpool toodud küsimusele seoses Võru muinsuskaitseala kaitsekorra

koostamisega kirjaga 20.01.2023 nr 1.1-7/2048-1.

Muinsuskaitseameti vastused Võru kaitsekorra eelnõu kohta tehtud ettepanekutele ja arvamustele:

1. Teete ettepaneku uuesti hinnata kaitsekorra kehtestamise proportsionaalsust ja olete seisukohal, et

kaitsekorra eelnõus ei ole selle hindamisel analüüsitud ega põhjendatud: 1.1. kas kaitsekorra

kehtestamine olemasoleval kujul ja ulatuses on jätkuvalt põhjendatud ning proportsionaalne sellel

asuvate kinnisasjade omanike õigustega; 1.2. kas omandile seatavad kitsendused ja nende ulatus on

proportsionaalsed kaitstava väärtusega.

Muinsuskaitseamet vastas Teie esitatud samasisulistele küsimustele kirjaga 20.01.2023 nr 1.1-7/2048-1, kuid

lisame mõningad täiendused.

Võru muinsuskaitseala kaitse-eesmärk on ajalooliselt väljakujunenud linnatuumiku ja selle alal oleva

arheoloogilise kultuurkihi säilitamine, ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste esiletoomine, hoonete kasutuses

hoidmine ning linnaruumi kestlik areng.

2) leevendada muinsuskaitsealal kehtivaid

nõudeid seoses uue ehitise püstitamisega,

kinnistu piiride muutmisega ja õuemaaga,

kuivõrd nende nõuete näol on tegemist

intensiivse omandipõhiõiguse;

3) Hinnata uuesti A-kaitsekategooriasse

määratud hoonete väärtusklassi nende

hoonete interjööriga kohapeal tutvudes

ning sellest tulenevalt muuta A-

kaitsekategooriasse määratud hoonete

nimekirja ja kaitsekorra eelnõu lisaks 2

olevat joonist;

4) ühildada kaitsekorra eelnõus sätestatud

teatisevõi loamenetlusi ehitusseadustikus

(edaspidi EhS) või maaparandusseaduses

(edaspidi MaaPS) ettenähtud teatise- või

loamenetlusega, et vähendada

halduskoormust ning aja- ja ressursikulu;

5) esitada täiendavad põhjendused

kohaliku kaitsemeetmete rakendamise osas

ning põhjendada, miks kohaliku

omavalitsuse autonoomiasse sekkumine on

käsitletud ulatuses põhjendatud;

6) viia kaitsekorra eelnõu suhtes läbi

majanduslike ja sotsiaalsete mõjude

analüüs, et selgitada välja kaitsekorraga

kehtestavate nõuete mõjud ja

muinsuskaitsealal asuvate kinnistute

omanike toetamiseks sobivate meetmete

sisu ja ulatus. Mõjude hindamisel tuleks

hinnata ka hüvitamiskohustusest

tulenevaid mõjusid riigile ja kohalikele

omavalitsustele ning kaaluda, kas

meetmed nendest kuludest tulenevalt on

proportsionaalsed;

7) näha ette kaitsekorra eelnõus

muinsuskaitsealal asuvate hoonete puhul

nende omanikele hoonete kõrgemate

korrashoiu- ja remondikulude hüvitamise

regulatsioon, mille konkreetne sisu ja

Muinsuskaitseala vastavust riikliku kaitse eeldusele hinnati kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise

liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste

väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest lähtudes (kaitsekorra eelnõu seletuskirja punkt 2). Analüüs näitas, et

Võru muinsuskaitseala vastab kõigile riikliku kaitse kriteeriumitele ning omab riikliku tähtsusega kultuuriväärtust,

mistõttu on tegemist ülekaaluka avaliku huviga, mis annab riigile õiguse seada omandile kitsendusi ning

omandiõigust piirata. Muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamisega püütakse leida tasakaal omandiõiguse riive ja

kultuuripärandi kaitse tagamise vahel.

Uue kaitsekorra eesmärk on vähendada seniseid omandipiiranguid ning jätta kultuuriväärtuste kaitseks alles vaid

need lahendused, mis säilitavad olulise ajaloo- ja kultuuripärandi, kuid riivavad omandiõiguseid võimalikult

minimaalsel määral.

Hetkel kehtivas põhimääruses on muinsuskaitseala piirides asuvaid ehitisi seni käsitletud võrdväärselt, st sisuliselt

A-kaitsekategooria hoonetena, kus tuleb kaitsta nii eksterjööri kui ka interjööri. Käesoleval hetkel kehtib kõigile

ehitistele muinsuskaitse eritingimuste taotlemise ja muudatuste tegemiseks kooskõlastamise kohustus ning

interjööris ja eksterjööris tööde tegemiseks loa saamise kohustus. Muinsuskaitseala kaitsekorraga leevendatakse

enamiku muinsuskaitseala hoonete puhul kohustust taotleda interjööris tehtavate restaureerimis-, konserveerimis-

ja ehitustööde tegemisel kooskõlastust või tööde luba (sh muinsuskaitse eritingimusi). Vaid 13 hoonel (1,4%

kõigist muinsuskaitsealal paiknevatest ehitistest, v.a mälestised), mille interjöörides on säilinud väärtuslikke

elemente ja mis on kaitsekorra eelnõuga määratud A-kaitsekategooriasse, säilivad seni kehtivad nõuded. Lisaks

sellele leevendatakse praegu kehtival muinsuskaitsealal B-kaitsekategooriasse määratud hoonete nõudeid, kuna

interjööris tehtavatele töödele enam Muinsuskaitseameti loakohustus ei kehti, ja märkimisväärselt C-

kaitsekategooriasse määratud hoonete nõudeid, kuna nende hoonete puhul puudub edaspidi tööde kavandamisel

muinsuskaitse eritingimuste saamise kohustus ning loobutakse täiendavalt tööde tegemise loa taotlemise

vajadusest.

Võru muinsuskaitseala kaitse-eesmärk on eelkõige tagada linnasüdame kui kultuuriväärtusliku linnaehitusliku

terviku, seda kujundavate iseloomulike ja kohatunnetust loovate väärtuste säilimine, esiletoomine, hoonete

kasutuses hoidmine ning säästev areng. Kaitsekorras määratud nõuded ja leevendused kehtestatakse ulatuses, mis

on vajalikud muinsuskaitsealal oleva kultuuripärandi säilimiseks ja kestlikuks arendamiseks ning mille mõjud on

proportsionaalsed eesmärgi saavutamiseks.

2. Leiate, et Muinsuskaitseametil oleks võimalik näha ette vähemriivavamaid meetmeid, et tagada

samaväärne kaitse.

Lähtudes MuKS § 10 lg 1: Riikliku kaitse alla võtmise eelduseks on, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab

Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu

kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Muinsuskaitseamet on hinnanud

kaitsekorra eelnõu seletuskirjas Võru vanalinna riikliku kaitse eelduseid ning on seisukohal, et 1973. aastal

muinsuskaitsealaks tunnistatud alal on jätkuvalt riikliku kaitse eeldused täidetud (analüüs on leitav kaitsekorra

seletuskirja eelnõu punktis 2).

ulatus on võimalik välja selgitada

majanduslike ja sotsiaalsete mõjude

analüüsiga;

8) Näha kaitsekorra eelnõus ette

rakendussäte, mille kohaselt ei saa

kinnistuste omanikelt nõuda kaitsekorra

eelnõu tingimustele mittevastavate

ehitustööde muutmist.

Muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamine aitab kaasa rahvusvahelistest lepingutest ja põhiseadusest tulenevate

eesmärkide saavutamisele. Kuna Võru ajalooline linnatuumik vastab riikliku kaitse eeldusele, saab ala kaitsmist

muinsuskaitsealana pidada põhjendatuks. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise

isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne.

Riiklikuks muinsuskaitsealaks tunnistamisega sarnase meetmena on alates 2003. aastast võimalik kohalikel

omavalitsustel kehtestada planeerimisseaduse alusel üld- ja detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikke alasid,

mille eesmärgiks on tagada piirkonna kohaliku ajaloo ja arengu seisukohalt väärtuslike alade kaitse, mis hõlmab

peamiselt eriilmelisi elu- ja tööstuspiirkondi. Alal kehtestatakse kaitse- ja kasutustingimused, mis hõlmavad

samuti terviklikku miljööd või keskkonda, millel on ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrk, haljastus, ühtne ja

omanäoline arhitektuur või muu avaliku huvi. Miljööalal kehtivad vaid ehitusseadustikust tulenevad nõuded

ehitamisele. Seejuures hoonete väärtuslike osade säilitamiseks või taastamiseks ehitusseadustik nõudeid ei sea.

Samuti puudub ehitusseadustikus alus nõuda ehitiste uuringuid, koostada enne projekteerimist muinsuskaitse

eritingimusi või võrreldava põhjalikkusega kultuuriväärtusi kaitsvat dokumenti, nõuda eelprojektist täpsemat

restaureerimisprojekti või muinsuskaitselise järelevalvega võrreldavat järelevalvet tööde tegemise ajal.

Toome välja, et miljööala ja muinsuskaitseala erinev kaitse lähtub kohaliku ja riikliku tasandi kaitse vajaduse

erinevusest ning kaitsekorra regulatsiooni eesmärgi (kultuuriväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt

sama eesmärki kandvaid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid.

3. Leiate, et väga intensiivsete kaitsemeetmete rakendamine, nt täiendava loakohustuse sätestamine

siseruumides (A-kategooria hooned) peaks olema igal üksikul juhul nõuete kaupa selgitatud ning

põhjendatud, võttes arvesse nõude rakendamise eesmärki ning selle sobivust, vajalikkust ja

mõõdukust. Palute uuesti hinnata A-kaitsekategooriasse määratud hoonete väärtusklassi nende

hoonete interjööriga kohapeal tutvudes ning sellest tulenevalt muuta A-kaitsekategooriasse määratud

hoonete nimekirja ja kaitsekorra eelnõu lisaks 2 olevat joonist;

Võru muinsuskaitsealal määrati kaitsekorra eelnõus A-kaitsekategooriasse 13 hoonet (1,4 % kõigist

muinsuskaitseala hoonetest), kõigi hoonete puhul on otsuse põhjendus toodud kaitsekorra eelnõu lisas 2 ja

seletuskirja lisas 1.

Teie väide, et A-kaitsekategooriasse määratud hoonete interjööride säilivuse osas on otsustatud peamiselt

projektdokumentatsiooni ja uuringute põhjal ning kõikide A-kaitsekategooriasse määratud hoonete interjööridega

ei ole reaalselt tutvutud, ei vasta täiel määral tõele. Otsused kaitsekategooriate osas tegi kaitsekorra koostamise

töörühm, mille liikmetest üks või mitu on A-kaitsekategooriasse määratud 13-st hoonest 12 puhul interjööridega

kohapeal tutvunud, ühe puhul on saadud teave väärtuslikust interjöörist otse omanikult. Lisaks on enamike

hoonete kohta olemas põhjalik arhiivmaterjal või juba koostatud muinsuskaitse eritingimused koos

fotomaterjaliga. Seetõttu võime kinnitada, et kõikide A-kaitsekategooriasse määratud hoonete osas on olemas

piisavad alusteadmised ja oleme seisukohal, et töörühma poolt hoonetele tehtud kaitsekategooriate ettepanekud on

põhjendatud ja vastavuses nii muinsuskaitseseaduse kui kultuuriministri määrusega nr 23 ning Muinsuskaitseamet

ei pea vajalikuks A-kaitsekategooria hoonete väärtusklassi uuesti hindamist ja sellega seonduvalt

kaitsekategooriaid kajastava kaardi korrigeerimist.

Lisaks rõhutame, et A-kaitsekategooriasse määramine ei tähenda, et siseruumides edaspidi muudatusi üldse teha ei

saa. Siseruumides ümberehituste tegemiseks (sh näiteks ka sanitaartingimuste parandamiseks) annab

Muinsuskaitseamet omanikule eritingimused, arvestades tema soove hoone kasutamiseks ja muudatuste tegemisel

selliselt, et tagatud oleks teadaolevate väärtuste säilimine. Hoonete peamised väärtused on välja toodud ka

kaitsekategooriate määramise kaardil ja inventeerimisaruande tabelis (kaitsekorra eelnõu lisa 2 ja seletuskirja lisa

1), et anda omanikele esmased lähtekohad ja põhjendused ehitise väärtuste säilimiseks. Ameti antavate

eritingimustega täpsustatakse hiljem võimalikke restaureerimis-, konserveerimis- või ehitustegevusi.

4. Teete ettepaneku leevendada muinsuskaitsealal kehtivaid nõudeid seoses uue ehitise püstitamisega,

kinnistu piiride muutmisega ja õuemaaga. Leiate, et nende nõuete näol on tegemist intensiivse

omandipõhiõiguse riivega kaitsekorra eelnõu eesmärgiga võrreldes, mistõttu on need nõuded

ebaproportsionaalsed.

Muinsuskaitseamet vastas samale Teie poolt esitatud ettepanekule kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1, kus esitatud

seisukohad vastavad ka Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu raames esitatud ettepanekule.

Kaitsekorra eelnõu kohaselt on muinsuskaitseala kaitse eesmärk tagada Võru ajaloolise linnatuumiku kui

kultuuriväärtusliku linnaehitusliku terviku ning seda kujundavate iseloomulike ajastu- ja kohatunnetust loovate

väärtuste säilitamine, esiletoomine, kasutuses hoidmine ja linnaruumi kestlik areng.

Omandiõiguse piiramine on lubatav juhul, kui see on vajalik ja mõõdukas avalikes huvides vajaliku eesmärgi

saavutamiseks. Muinsuskaitseseadus ja koostatav muinsuskaitseala kaitsekord, nii nagu ka kehtiv Võru vanalinna

muinsuskaitseala põhimäärus, seavad eesmärgiks olemasolevate väärtuste säilimise muinsuskaitsealal. Rõhutame,

et muinsuskaitseala on terviklik ajalooline avalik linnakeskkond, mille väärtuste säilimiseks on paratamatult

vajalikud kitsendavad nõuded. Ajaloolise linnaruumi terviklikkust mõjutavad uute ehitiste püstitamine, kinnistu

piiride muutmine ja muud linnalise elukeskkonnaga seotud tegevused (sh haljastus-, raie-, kaevetööd). Muutuste

planeerimine ja ajaloolisse keskkonda sobitamine peab toimuma koostöös Muinsuskaitseameti ja kohaliku

omavalitsusega.

5. Teete ettepaneku ühildada kaitsekorra eelnõus sätestatud teatise- või loamenetlusi ehitusseadustikus

(edaspidi EhS) või maaparandusseaduses (edaspidi MaaPS) ettenähtud teatise- või loamenetlusega,

et vähendada halduskoormust ning aja- ja ressursikulu.

Muinsuskaitseamet vastas samale Teie poolt esitatud ettepanekule kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1, kus esitatud

seisukohad vastavad ka Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu raames esitatud ettepanekule.

6. Teete ettepaneku esitada täiendavad põhjendused, miks kohaliku tasandi kaitse ei ole asjakohane

ning põhjendada, miks kohaliku omavalitsuse autonoomiasse sekkumine on käsitletud ulatuses

põhjendatud.

Muinsuskaitseamet vastas samale Teie poolt esitatud ettepanekule kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1, kus esitatud

seisukohad vastavad ka Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu raames esitatud ettepanekule. Samuti on

kaitsekorra kehtestamise kaalutlusi põhjalikud käsitletud kaitsekorra eelnõu seletuskirja punktis 3.

Kordame veelkord, et Võru muinsuskaitsealal on riikliku tähtsusega kultuuriväärtus, mistõttu on asjakohane ka ala

reguleerimine riiklikul tasandil. Riiklik kaitse on ette nähtud muinsuskaitseseaduses (MuKS) ning selle tagamine

on Muinsuskaitseametile, Kultuuriministeeriumile ja Vabariigi Valitsusele seadusega pandud kohustus. Riigikogu

määras kindlaks, et kultuuripärandi üle-riiklik kaitse määratakse muinsuskaitseseaduse alusel ning kohalik kaitse

planeerimisseaduse (PlanS) alusel. Kui on täidetud muinsuskaitseseaduse ja selle alusel kehtestatud riikliku kaitse

eeldused, siis kohustab MuKS andma ajaloo- ja kultuuripärandile riikliku kaitse. MukS ei näe ette võimalust

delegeerida selliste otsuste tegemist kohalikule omavalitsusele.

Põhiseaduse preambulis on välja toodud tahe kindlustada ja arendada riiki, mis peab tagama lisaks rahvusele ja

keelele ka kultuuri säilimise läbi aegade. Seega on kultuuripärandi säilimine põhiseaduslikult kaitstav Eesti riigi,

ühiskonna, omanike ja kõigi ühine avalik huvi. Seejuures on põhiseaduse järgi ajaloo- ja kultuuripärandi kaitse

just MuKSi ehk riigi keskvõimu ülesanne. Sellele osale tuleb luua sobilik kaitse, mille tulemusel säilib ajaloo- ja

kultuuripärand järgmistele põlvedele.

Juhime tähelepanu asjaolule, et omaniku õiguseid kaitsevad MuKSi normid on märkimisväärselt kõrgemad kui

PlanSi normid. MuKSi § 3 lg 8 järgi tuleb mälestisele ja muinsuskaitsealale suunatud riiklikes tegevustes lähtuda

avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest. Seadusega

on piiritletud riikliku kaitse eeldused, millega on lõplik otsus seotud ega saa seaduse piiridest väljuda. Kaitsekord

koostatakse avalikkusega koos ja kõiki, sh kohalikku omavalitsust kaasates. Kõigil on võimalik kaasa rääkida, sh

õiglaste omandipiirangute sisustamisel. Kaitsekorra eelnõu arutab Muinsuskaitse Nõukogu, selle sisu vaatab üle ja

vajadusel muudab Kultuuriministeerium, kes viib selle lõpuks vastuvõtmiseks Vabariigi Valitsusse. Seal on otsuse

juures nii õiguskantsler kui ka riigikontrolör, kellel on sõnaõigus ja võimalus õiglase lahenduse leidmiseks kaasa

rääkida.

PlanS § 74 lg 3 järgi võib üldplaneeringu alusel kinnisomandile seada kitsendusi. Sama seaduse § 75 lg 1 punktide

16 ja 17 alusel on valla ja linna üldplaneeringu ülesanne nii miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide

määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine kui ka kohaliku tähtsusega kultuuripärandi

säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine. Sarnane norm on §-des 124 ja 126

detailplaneeringu kohta.

Nagu näha, on kohalikul omavalitsusel PlanSi alusel palju ulatuslikumad volitused kehtestada kinnisomandile

kitsendusi kui on Vabariigi Valitsusel MuKSi alusel. Kui võrrelda koostatavaid muinsuskaitsealade kaitsekordade

eelnõusid erinevate valdade ja linnade miljööalade nõuetega, siis on viimased kohati märkimisväärselt

nõudlikumad ning sisaldavad ulatuslikumaid omandiõiguse piiranguid.

Kultuuripärandi säilimise nimel teeb Muinsuskaitseamet koostööd pidevalt ja jätkuvalt erinevate omavalitsustega

kui ka teiste riigiasutustega. Võru linna arengusuundade üle otsustab kohalik omavalitsus üldplaneeringu ja

detailplaneeringute alusel. Seda nii praegu kui ka edaspidi. Seejuures tuleb omavalitsusel arvestada, et juhul kui

planeeritaval alal paikneb muinsuskaitseala, tuleb tagada muudatuste tegemisel muinsuskaitseala väärtuste

säilimine. See kohustus tuleneb muinsuskaitseseadusest, mitte ei kaasne kaitsekorraga. Uute planeeringute

koostamisel või muude keskkonda mõjutavate ruumiliste muutuste kavandamisel tuleb kohalikel omavalitsustel

lähtuda muinsuskaitsealal väljakujunenud väärtustest ja nende hoidmise põhimõtetest (tingimused antakse

vastavalt muinsuskaitse eritingimustega, MuKS § 61). Maakasutuse sihtotstarbe muutmisel Muinsuskaitseameti

kaasamine otsustamisse tuleneb muinsuskaitseseadusest (MuKS § 52 lg 5). Amet ei takista muinsuskaitsealal maa

sihtotstarbe muutmist, kui sellega tagatakse kultuuriväärtuslike linnaehituslike struktuuride säilimine. Amet

kooskõlastab sellisel juhul sihtotstarbe muutmise taotluse. Koostatav kaitsekord ei sea täiendavaid piiranguid maa

sihtotstarbe muutmisele.

Kohaliku tasandi kaitse meetmete rakendamine võimaldab väärtustada üksikobjekte, alasid ja paiku, mille riiklik

kaitsmine pole hädavajalik. Samuti nähtub Riigikohtu praktikast, et kohaliku tasandi ja riikliku tasandi kaitse

eesmärgid ei ole ühesugused (RKHKo 30.05.2019. 3-17-563, p 9). Seega ei saa riiklikult olulise kultuuripärandi

puhul pidada selle kaitsmist läbi miljööväärtuslikuks hoonestusalaks määramise piisavaks meetmeks, kuna see ei

pruugi tagada kultuuripärandi säilimist.

Juhime tähelepanu, et kohaliku ja riikliku tasandi koostöö riikliku kultuuripärandi kaitsel ei ole välistatud.

Kohalikul omavalitsusel on jätkuvalt võimalus muinsuskaitsealal riiklik järelevalve, dokumentide ja taotluste

menetlemine Muinsuskaitseametilt üle võtta halduslepinguga (näiteks Tartu linnas on osa riiklikke muinsuskaitse

kohustusi halduslepinguga üle antud Tartu linnale ning koostöö toimib). Sellisel juhul peab kohalik omavalitsus

tagama oma koosseisus vastava pädevusega pärandispetsialisti olemasolu. Võru linnavalitsus ei ole seni

avaldanud soovi muinsuskaitseala pärandi riikliku kaitsega ise halduslepingu alusel tegelema asuda.

Muinsuskaitseseadus ei näe kaitsekorra koostamisel ülesandena ette kohalikule kaitsele üle mineku kaalumist.

Samuti ei reguleeri muinsuskaitseseadus riikliku kaitse lõpetamisel miljööalana kaitse kehtestamist.

Muinsuskaitseamet teeb pärandi hoidmisel kohalike omavalitsustega pidevat koostööd, seahulgas anname

seisukohti ja suuniseid nii riikliku kaitse alla kuuluva kui ka mitte kuuluva kultuuripärandi säilimiseks. Amet

annab ekspertteadmisi olemasolevate muinsuskaitseala hoonete ja mälestiste projekteerimistingimuste

menetlusestes muinsuskaitse eritingimustega haldusakti andmise käigus, samuti ehitusprojekti kooskõlastamisel

ning raie, reklaami ja kaevelubade kooskõlastamisel. Samuti kooskõlastame muinsuskaitse eritingimusi, mis on

ekspertteadmistena aluseks üld- ja detailplaneeringutele. Teeme koostööd omavalitsustega üld- ja

detailplaneeringute koostamisel. Siiski tuleb rõhutada, et kui ala on kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud

üldplaneeringuga miljööalaks tunnistatud, ei anna Muinsuskaitseamet iga alal paikneva üksikhoone kohta

kohalikule omavalitsusele miljööalal ekspertteadmisi ega kooskõlasta kavandatavat ehitustegevust.

Tahame rõhutada, et Võru linnavalitsuse koostöö Muinsuskaitseametiga on olnud väga tihe ja konstruktiivne.

Linnavalitsuse esindajad kuuluvad kaitsekorra koostamise töögruppi ning kaitsekorra koostamise ajal toimusid ka

mitmed kohtumised ülejäänud linnavalitsuse asjassepuutuvate ametnikega.

7. Teete ettepaneku viia kaitsekorra eelnõu suhtes läbi majanduslike ja sotsiaalsete mõjude analüüs.

Mõjude hindamisel tuleks hinnata ka hüvitamiskohustusest tulenevaid mõjusid riigile ja kohalikele

omavalitsustele ning kaaluda, kas meetmed nendest kuludest tulenevalt on proportsionaalsed

Majanduslike ja sotsiaalsete mõjude analüüsi läbiviimise ettepanekut uutes kaitsekordades on põhjalikumalt

arutatud ka Paide muinsuskaitseala kaitsekorra avalikul arutelul 13.01.2023 ja Viljandi muinsuskaitseala

kaitsekorra avalikul arutelul 25.04.2023.

HMS § 3 üks põhimõtteid on õiguste kaitse. HMS § 51 kohaselt on kaitsekord haldusaktina suunatud

avalikõiguslike suhte üksikjuhtumite reguleerimiseks ning sellega isiku õiguste või kohustuste tekitamisele -

kaitsekorra koostamine ei ole tegevuskava ega arengukava, mille rakendamisele peab kaasnema

sotsiaalmajanduslikke mõjude analüüs. Kaitsekorra seletuskirjas käsitletakse haldusakti mõju isiku õiguste

kaitsele. Muinsuskaitseamet on kaitsekorra eelnõu seletuskirjas kaalunud kaitsekorraga kaasnevate mõjude

õiguslikke ja haldusmenetluslikke aspekte, kus tuuakse välja erinevus kehtiva põhimääruse ja kaitsekorra vahel,

samuti alal kehtima hakkavad leevendused (eelnõu seletuskiri, ptk 7).

8. Teete ettepaneku näha ette kaitsekorra eelnõus muinsuskaitsealal asuvate hoonete puhul nende

omanikele hoonete kõrgemate korrashoiu- ja remondikulude hüvitamise regulatsioon, mille

konkreetne sisu ja ulatus on võimalik välja selgitada majanduslike ja sotsiaalsete mõjude analüüsiga

Muinsuskaitseamet vastas samasisulisele Teie poolt esitatud ettepanekule seoses Paide muinsuskaitseala

kaitsekorra koostamisega kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1. Kõrgemate korrashoiu- ja remondikulude

hüvitamise regulatsiooni ettepanekut on ka põhjalikumalt arutatud Paide muinsuskaitseala kaitsekorra avalikul

arutelul 13.01.2023 ja Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra avalikul arutelul 25.04.2023.

Muinsuskaitseamet on võtnud Teie ettepaneku teadmiseks, kuid muinsuskaitseala omanikele hoonete kõrgemate

korrashoiu- ja remondikulude hüvitamise regulatsiooni muutmist ei ole võimalik Võru muinsuskaitseala

kaitsekorraga lahendada.

9. Teete ettepaneku lisada kaitsekorra eelnõusse rakendussäte, mille kohaselt ei saa kinnistute

omanikelt nõuda kaitsekorra eelnõu tingimustele mittevastavate ehitustööde muutmist.

Kui te peate oma ettepanekus silmas varem kooskõlastatud või pooleliolevate tööde puhul tingimuste muutmist

kaitsekorra kehtestamisel, siis rõhutame, et Muinsuskaitseamet peab vajalikuks omanikele õiguskindluse tagamist.

Pooleliolevate tööde ajal ei muutu uus kaitsekord võrreldes praegu kehtiva põhimäärusega praegusel

muinsuskaitsealal rangemaks. Vastupidi - üldjuhul leevenevad oluliselt hoonetele kehtestatavad kitsendused Võru

muinsuskaitseala kaitsekorra kehtima hakates, võrreldes vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusega.

Tegevuste kohta, mis eeldavad Muinsuskaitseameti luba või nõusolekut, väljastab Muinsuskaitseamet haldusakti.

Haldusakt jääb kehtima ka pärast kaitsekorra kehtestamist ning sellest tulenevalt saab tegevused lõpetada vastavalt

haldusakti tingimustele. Kui kaitsekord on leebem, kui haldusaktiga antud nõuded, siis on puudutatud isikul õigus

esitada taotlus haldusakti muutmiseks HMS § 44 ja 64 alusel.

Kui töid tehakse varem kooskõlastatud ehitusprojekti ja tööde tegemise loal toodud tingimuste alusel, mis lähtuvad

muinsuskaitsealal säilinud väärtustest, kuid kaitsekord näeks ette samaväärsete tööde puhul võrreldes

põhimäärusega leevendusi, siis on põhjendatud ka nende leevenduste tegemine. Hoonete puhul, millel

projektdokumentatsioon puudub, tuleb tööde tegemisel lähtuda hetkel kehtivast regulatsioonist.

Lisame vastavad sätted selgemalt kaitsekorra eelnõusse.

J. K.

20.08.2023

Arvamus:

Kinnistu omanik ei ole nõus Vee tn 6

kinnistu muutmisega B kategooria

kaitseobjektiks ja samuti laiendatud

muinsuskaitsealaliste piirangutega antud

kinnistule.

Seisukoht ja selgitus: Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseadusele, otsustas: nõustuda ettepanekuga ja

määrata Vee tn 6 hoone C-kaitsekategooriasse.

Muinsuskaitseameti menetluskomisjon arutas Võru muinsuskaitseala eelnõu avalikul väljapanekul Vee tn 6 hoone

kaitsekategooriale esitatud arvamust 29. augustil 2023 (protokoll nr 503).

Muinsuskaitseamet on seisukohal, et Vee tn 6 endine kohvik-söökla on nõukogudeaegse hoonestuskihistuse ilmekas

näide, peegeldades 1960. aastate Soome-mõjulist karniisiarhitektuuri, kus katuse äärde kavandatud karniisist on

saanud hoone dominantseim arhitektuuriline element. Hinnates aga hoonet Võru muinsuskaitseala kaitsekorra

eelnõus sõnastatud kaitse eesmärgi ja väärtuslike kihistuste alusel, pole siiski tegemist vanalinna kohatunnetust

loova hoonega. Hoone paikneb muinsuskaitseala tuumikust eemal, rannaalal ega ole ajaloolise linnaruumiga seotud,

mistõttu ei saa seda pidada Võru vanalinna üheks oluliseks kihistuseks.

D.-A. S.

22.08.2023

Arvamus:

Vee tn 6, end kohvik-söökla Rannatare.

Kehtiv detailplaneering lubab hoone

lammutada ja selle asemele ehitada kuni 5

kordse hoone. Muinsuskaitse planeeritud

kaitsekord on vastuvõetamatu, kuna hoone

taastamine on kulukam kui uue ehitamine.

Omanikud pole nõus planeeritava

kaitsekorra märgistusega B.

Seisukoht ja selgitus: Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseadusele, otsustas: nõustuda ettepanekuga ja

määrata Vee tn 6 hoone C-kaitsekategooriasse.

Muinsuskaitseameti menetluskomisjon arutas Võru muinsuskaitseala eelnõu avalikul väljapanekul Vee tn 6 hoone

kaitsekategooriale esitatud arvamust 29. augustil 2023 (protokoll nr 503).

Muinsuskaitseamet on seisukohal, et Vee tn 6 endine kohvik-söökla on nõukogudeaegse hoonestuskihistuse ilmekas

näide, peegeldades 1960. aastate Soome-mõjulist karniisiarhitektuuri, kus katuse äärde kavandatud karniisist on

saanud hoone dominantseim arhitektuuriline element. Hinnates aga hoonet Võru muinsuskaitseala kaitsekorra

eelnõus sõnastatud kaitse eesmärgi ja väärtuslike kihistuste alusel, pole siiski tegemist vanalinna kohatunnetust

loova hoonega. Hoone paikneb muinsuskaitseala tuumikust eemal, rannaalal ega ole ajaloolise linnaruumiga seotud,

mistõttu ei saa seda pidada Võru vanalinna üheks oluliseks kihistuseks.

Kaitsemini

steerium

16.07.2024

Arvamus

Eelnõu kooskõlastusringil

Kaitseministeeriumi esitatud seisukoht:

Kaitseministeerium ei saa nõustuda Võrus

asuva Kaitseliidu hoone aadressil Karja 24

muutmisega A-kategooria kaitseobjektiks.

Oleme nõus antud hoone puhul B-

kategooria kaitseobjekti muinsuskaitselitse

piirangutega. Vastavalt julgeolekunõuete

täitmisele, ei ole võimalik tagada interjööri

säilimist. Antud hoonele on tellitud

eksperthinnang (5111/0123, 23.01.22),

mille järgi on ehitise laepiirkonnas ja

põrandas levimas hallitusseente kolooniad.

Samuti on hoonel ulatuslikud niiskus- ja

Seisukoht ja selgitus: Kultuuriministeerium palus Muinsuskaitseametil tehtud ettepanekut arutada ja anda oma

seisukoht. Muinsuskaitseamet on teinud ettepaneku määrata hoonele A-kaitsekategooria, kuna tegemist on hästi

säilinud 1860. aastatel pangaks ehitatud hoonega, mille interjööris on hulgaliselt kultuuriväärtuslikke detaile

(tellisparkett, siseuksed, peegelvõlvid, võlvlaed, keldriruumides pangaaegsed seifid jms). Selleks, et

Muinsuskaitseamet saaks edaspidi kaasa rääkida selles, kuidas vajalike muudatuste tegemisel oleks võimalik

säilitada interjööri kultuuriväärtuslikud detailid, on oluline, et hoonele oleks määratud A-kaitsekategooria.

23.08.2024 kohtusid Kaitseministeeriumi, Kaitseliidu, Muinsuskaitseameti ja Kultuuriministeeriumi esindajad, et

tehtud ettepanekut arutada. Osapooled selgitasid oma seisukohti. Kaitseliidu ja Kaitseministeeriumi esindajad

selgitasid, et hoonele A-kaitsekategooria andmine tekitab neile täiendavaid piiranguid, mille tulemusel ei pruugi neil

olla võimalik täita riigikaitselisele ehitisele esitatavaid nõudeid ja seega ei pruugi neil olla võimalik selles hoones

oma tegevust jätkata. Samuti ei ole neil hoone korrastamiseks vajalikeks ehitustöödeks rahalisi vahendeid. Ühel

korral on Muinsuskaitseametilt küsitud toetust katusetöödeks, kuid taotlust ei rahuldatud. Muinsuskaitseameti ja

Kultuuriministeeriumi esindajad selgitasid, et A-kaitsekategooria tähendab, et Muinsuskaitseamet soovib interjööris

soolakahjustused. Juhime tähelepanu, et

endine majandushoone/kõrvalhoone on

kinnistult lammutatud.

tehtavate ehitustööde puhul väärtuslike interjööridetailide ja tarindite säilitamisel kaasa rääkida, kuid see ei tähenda,

et interjööris ei oleks lubatud teha muudatusi. Väärtuslikud detailid määratakse kindlaks muinsuskaitse

eritingimustes ja nende koostamise käigus saab Kaitseliit oma arvamuse anda. Samuti rõhutasid Muinsuskaitseameti

esindajad, et julgeolekunõuete täitmine on osutunud võimalikuks erinevatel Kaitseliidule kuuluvatel

kultuurimälestistel ja muinsuskaitsealade hoonetel. Kindlasti on võimalik leida ka sellele hoonele sobivad

lahendused. Muinsuskaitseamet on avatud koostööle ja lahendustele Karja 24 hoone omanikuga, et need lahendused

leida. Mõlemad osapooled on huvitatud sellest, et Kaitseliit saaks hoonekompleksis oma tegevust jätkata. Kuna

hoone vastab A-kaitsekategooria tunnustele, ei saa Kultuuriministeerium teha ettepanekut hoone B-

kaitsekategooriasse määramiseks ja jätab seega hoone kaitsekategooria kaitsekorra eelnõus muutmata.

Lammutatud kõrvalhoone osas kaitsekorra Lisa 2 korrigeeritakse.

Lõunavara

AS

23.09.2024

Arvamus

Lembitu tn 2, Võru linn kinnistu omanik

Lõunavara OÜ juhatuse liige Argo Mõttus

arvamuse kohaselt ei vääri eelmainitud

hoone B kategooria kaitseobjekti. Hoone

omanik on nõus muinsuskaitseala

kaitsekorra märgistusega C.

Hoone on ehitatud Nõukogude Eesti

projekti järgi mille eesmärk on Võru linna

teenindusmaja, praeguse aadressiga

Lembitu 2A hoone laiendusena.

Hoone fassaadil on mõned väljaulatuvad

osad, mis toodi välja fassaadi

renoveerimisega ning muudavad hoone

välisilme erilisemaks. Antud hoonega

teised külgnevad hooned on

Muinsuskaitseamet kultuuriväärtuslike

märgistusega C. Külgnevate hoonete

ehitusaastad on samas aastakümnes.

Seisukoht ja selgitus

Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 19 lõike 5 punktile 3 märgitakse muinsuskaitseala kaitsekorras kõigile

muinsuskaitsealal asuvate hoonetele (k.a abihooned) väärtusklassid. Need määratakse kultuuriministri määruse nr

23 § 10 lõike 1 sisunõuete järgi. B-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on muinsuskaitseala iseloomustav ja/või selle

ehitustraditsiooni kujundanud ja/või selle arengut mõjutanud ja/või silmapaistva mõjuga ehitis. Kaitsekategooria

määramisel on arvestatud arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju, vanust, haruldust, tüüpilisust, autentsust ja

sümboolset tähendust.

Lembitu 2 hoone ehitati Võru kesklinnas asuvale ajaloolise krundile sõjas hävinud hoonestuse ja nõukogudeaegse

haljasala asemele 1992. aastal. Hoone projekteerijateks olid nimekad arhitektid J. Huimerind, J. Kessler, A. Rekkaro

ja M. Tomiste. Muinsuskaitseameti Võru kaitsekorra koostamise töögrupp määras hoone B-kategooriasse, kuna tegu

on keskkonda sobituva 20. sajandi lõpu postmodernistliku arhitektuurikeele ilmeka näitega. Hoone on võetud ka

XX sajandi väärtusliku arhitektuuri nimekirja.

Eelnevast lähtuvalt on Muinsuskaitseamet seisukohal, et Lembitu tn 2 asuv hoone väärib B-kategooriat ja sellest

tulenevaid kaitsemeetmeid, et tagada ka edaspidi selle suuremahulise ja Võru muinsuskaitseala südames asuva

hoone säilimise kui 20. sajandi lõpuperioodi linna-ehituslikku struktuuri iseloomustav näide.

Võru

Linnavoli-

kogu,

16.10.2024

Võru linnavolikogu otsustas 16.10.2024

toimunud istungil toetada Vabariigi

Valitsuse korralduse eelnõu "Võru

muinsuskaitseala kaitsekord"

kooskõlastamist, kuid tegi alljärgnevad

muudatusettepanekud:

1. täpsustada punktis 23. arheoloogilise

kultuurikihiga alal arheoloogiliste

Seisukoht ja selgitus

1. Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu punktis nr 23 on arheoloogiapärandi kaitseks esitatud kolm nõuet,

mille üldiseks eesmärgiks on hoida arheoloogilist kultuurkihti, kuid mis ei välista ehitamist ega kaasnevaid kaeve-

ja pinnasetöid. Juhime tähelepanu, et punktis nr 23 esitatud nõuded kehtivad vaid arheoloogilise kultuurkihiga aladel

(mis on ära toodud kaitsekorra eelnõu lisas 3), mitte kogu planeeritaval muinsuskaitsealal. Lisaks selgitame, et

Muinsuskaitseamet analüüsib iga kaeve- ja muu pinnasetööga seotud tööde tegemise loa taotlust eraldi, võttes

arvesse planeeritava tööde ala kohta olemasolevat informatsiooni, millele tuginedes tehakse kaalutletud otsus, kas

arheoloogiliste uuringute määramine on vastava töö puhul vajalik või mitte. Ka töödele seatavad lisatingimused,

näiteks nõue arheoloogilise uuringu käigus välja selgitada arheoloogilise kultuurkihi stratigraafia kuni loodusliku

uuringute tegemise nõudeid, kuna antud

juhul näib, et tegemist on absoluutsete

nõuetega, mis ei ole juhtumipõhine;

2. arvata B-kategooriast välja F. R.

Kreutzwaldi tn 16, Võru vana spordikooli

hoone välja, uueks kategooriaks määrata

C-kategooria. Põhjendatakse asjaoluga, et

tegemist on nii ehk naa alaga, kus hoonetel

välisfassaad peab olema miljööväärtuslik.

3. arvata B-kategooriast välja Lembitu tn 2

hoone, uueks kategooriaks määrata C

kategooria. Põhjendatakse asjaoluga, et

tegemist on nii ehk naa alaga, kus hoonetel

välisfassaad peab olema miljööväärtuslik.

pinnaseni, on seotud planeeritavate tööde mahu, asukoha ja kaevamismetoodikaga. Olukorras, kus

Muinsuskaitseamet varasemalt kogutud andmete põhjal teab, et planeeritavate tööde alal on arheoloogilise

kultuurkihi esinemine vähetõenäoline, ei määrata asjatuid arheoloogilisi uuringuid ega panda põhjendamatuid

kohustusi planeeritavate tööde tegijale või tellijale. Kaitsekorra eelnõus esitatud punktiga nr 23 juhib

Muinsuskaitseamet kõigi asjassepuutuvate tähelepanu tõsiasjale, et Võru muinsuskaitsealal on arheoloogilise

kultuurkihiga alad, kus peab juba tööde planeerimise faasis arvestama võimalike arheoloogiliste uuringute

läbiviimise vajadusega ja taotlema seetõttu Muinsuskaitseametilt tööde tegemise luba.

Samuti on eelnõu seletuskirja punktis 23.3 täpsustatud, et nimetatud piirangud kehtivad ehitus- või kaevetööde

puhul, mis ohustavad arheoloogilist kultuurkihti kavandatavatest töödest sügavamal. Taimede kasvatamisega seotud

kaevetööde tegemisel ei ole vajalik taotleda Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba, v.a. kõrghaljastuse rajamisel.

Tööde tegemise luba ei ole vaja taotleda istutustöödele, peenarde rajamise vms taimede kasvatamisega seotud

kaevetöödele, mistõttu saavad omanikud teha enamikke igapäevase aiapidamisega seotud töid ilma neid

Muinsuskaitseametiga kooskõlastamata.

Lähtuvalt sellest ei pea Muinsuskaitseamet otstarbekaks kaitsekorra eelnõu ega seletuskirja teksti muutmist.

Täpsemalt saab arheoloogiliste piirangute kohta seoses aiapidamisega lugeda kaitsekorra koostamise ajal

ajakirjanduses ilmunud artiklist.

2. Muinsuskaitseamet nõustub ettepanekuga arvata F. R. Kreutzwaldi tn 16 asuv hoone B-kategooriast välja ja

uueks kategooriaks määrata C-kategooria. 1972. aastal arhitekt P. Lauri projekti järgi ehitatud spordikooli hoone

(aadressiga F. R. Kreutzwaldi tn 16) esindab Võrus vähe esinevat monumentaalset ja lakoonilise joonega

modernismi ning on arvatud XX sajandi väärtusliku arhitektuuri nimekirja. Kümmekond aastat hiljem valminud

hoone teine pool (aadressiga Katariina allee 11), kus asub praegu Vana-Võromaa Kultuurikoda, on juba osaliselt

rekonstrueeritud, ning see on määratud C-kaitsekategooriasse. Kaitsekorra koostamise ja kooskõlastamise

protsessi ajal on väljastatud ehitusluba ka F. R. Kreutzwaldi tn 16 asuva spordikooli osa rekonstrueerimiseks.

Lähtuvalt hoone hetkeseisust ja rekonstrueerimisprojektis ette nähtud terviklahendusest ei ole hoone osaline

säilitamine vastavalt B-kaitsekategooria nõuetele enam vältimatu ega otstarbekas. Oluline on hoonekompleksi

sobivus ajaloolisse linnaruumi, mille tagamine on võimalik Võru linna miljöörväärtuslikel aladel ette nähtud

nõuetega.

3. Muinsuskaitseamet ei nõustu ettepanekuga muuta Lembitu tn 2 asuva hoone kategooriat. Lembitu tn 2 hoone

ehitati Võru kesklinnas asuvale ajaloolisele krundile sõjas hävinud hoonestuse ja nõukogudeaegse haljasala

asemele 1992. aastal. Hoone projekteerijateks olid arhitektid J. Huimerind, J. Kessler, A. Rekkaro ja M. Tomiste.

Muinsuskaitseameti Võru kaitsekorra koostamise töögrupp määras hoone B-kategooriasse, kuna tegu on

keskkonda sobituva 20. sajandi lõpu postmodernistliku arhitektuurikeele ilmeka näitega. Hoone on võetud ka XX

sajandi väärtusliku arhitektuuri nimekirja.

Eelnevast lähtuvalt on Muinsuskaitseamet seisukohal, et Lembitu tn 2 asuv hoone väärib B-kategooriat ja sellest

tulenevaid kaitsemeetmeid, et tagada ka edaspidi selle suuremahulise ja Võru muinsuskaitseala südames asuva

hoone säilimine kui 20. sajandi lõpuperioodi linna-ehituslikku struktuuri iseloomustav näide. Samad põhjendused

on ära toodud ka 10.10.2024 Lembitu tn 2 hoone omanikule läinud Muinsuskaitseameti vastuskirjas (nr 5.1-

7/2031-1).

Seisukoht ja selgitus saadeti Võru Linnavolikogule.

Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames esitatud arvamused ja ettepanekud ning Muinsuskaitseameti seisukohad

Muinsuskaitseamet 11.09.2023

Täname, et aitasite kaitsekorra täpsustamisele kaasa!

Esitaja Arvamuse/ettepaneku vastuväite

kokkuvõte

Muinsuskaitseameti seisukoht/selgitus

T. K.

06.07.2023

Selgitustaotlus:

Mis ajendil on kinnistu Paju tn 3

kavandatud laiendatava muinsuskaitseala

sisse ja milline on kinnistu Paju tn 3

puutumus riigi kultuuripärandipoliitikaga?

Selgitus:

Võru muinsuskaitseala põhiline ja teistest eristuv väärtus on 1784 loodud kreisilinna linnaplaneeringute siiani

säilinud ajaloolises tänavavõrgustik ning looduslikud piirid. Võrreldes kehtiva põhimäärusega tehakse kaitsekorra

eelnõuga ettepanek muinsuskaitseala piiri laiendada II maailmasõja eelseks ajaks väljakujunenud linnasüdame

ulatusse, haarates sisse senised kaitsevööndisse kuulunud alad ning lisades piirkonnad, mis olid seni

muinsuskaitsealast ja selle kaitsevööndist väljaspool, kuid mis on osa ajaloolisest linnatuumikust ja kus on säilinud

nii ajalooline tänavastruktuur kui kultuuriväärtuslikku hoonestust: kagus Paju ja Petseri tänavate äärne hoonestus,

Juudi park ning endise piiritusevabriku hooned F. R. Kreutzwaldi tänaval; kirdes ja põhjas Uue, Liiva, Mäe ja

Väikese tänava kinnistud kuni Koreli ojani; loodes ja läänes Roosi ja Karja tänava kinnistud kuni Tamula järveni,

k.a Kreutzwaldi park ja selle ümber olev hoonestus. Paju tn 3 kinnistu puutumus kultuuripärandiga on põhjendatud

kinnistu asetsemises ajaloolisel linnatuumikul. Kinnistul olev hoone on määratud C kategooriasse.

C-kaitsekategooriasse on tehtud ettepanek määrata enamus peale II maailmasõda ehitatud hooneid, samuti

vähemväärtuslikud abihooned ning mõned tundmatuseni ümberehitatud või vähese taastamispotentsiaaliga

vanemad hooned. Hinnang „C“ ei tähenda lammutusluba, kuid need hooned ei ole kihistus, mille kaitseks

muinsuskaitseala on moodustatud. Muinsuskaitselisest seisukohast ei ole nende võimalikult autentsel kujul

säilitamine eesmärgiks, küll aga tuleb ümberehitamisel järgida sobivust ajaloolisesse keskkonda

Muinsuskaitseala piiride muutmise eesmärk on, et muinsuskaitseala oleks linnaruumis tajutav loogilise tervikuna

ja lähtuks linnaruumi terviklikkuse põhimõttest, st mõlemal pool tänavat asuvad ajaloolised kinnistud on hõlmatud

muinsuskaitsealasse ja nende käsitlemiseks on seatud võrdsed tingimused ajaloolise ehituspärandi ning

linnasüdame säilimisel.

T. K.

13.07.2023

Eelmise selgitustaotluse lisa:

Palun selgitage eelnevale lisaks ka

kaitsekategooriate sisu ja nende tähendust

maaomanikule oma asja valdamisel ja

käsutamisel?

Põhjalikult on kaitsekategooriaid kirjeldatud Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõus

https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

06/V%C3%B5ru%20muinsuskaitseala%20kaitsekorra%20eeln%C3%B5u.pdf ,

selle seletuskirjas https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

06/V%C3%B5ru%20muinsuskaitseala%20kaitsekorra%20seletuskiri.pdf

ning seletuskirja lisas 1 „Inventeerimisaruanne ja kaitsekategooriad“

https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

06/V%C3%B5ru%20seletuskirja%20lisa%201.%20Inventeerimisaruanne%20ja%20kaitsekategooriad.pdf .

Võru muinsuskaitseala hooneid kaitsekategooriatesse määrates on lähtutud, et A- ja B kaitsekategooriates oleksid

hooned, mis hoiavad muinsuskaitseala omapära ja väärtust ning mille puhul on oluline nende säilitamine ja

ajaloolist substantsi austav restaureerimine.

A-kaitsekategooria hooneid eristab B-kaitsekategooriast ainult see, et A puhul on säilinud väärtuslikud interjöörid

või sisekonstruktsioonid ning Muinsuskaitseameti loakohustus jääb kehtima ka siseruumides tööde tegemisel.

B-kaitsekategooria hoonetel vabastatakse siseruumides ehitamine muinsuskaitseameti loakohustusest: st

siseruumides konserveerimis-, restaureerimis- ja ehitustöödel jäävad kehtima vaid ehitusseadustiku nõuded.

C-kategooriasse määrati hooned, mis olulist muinsuskaitselist väärtust ei oma ning mille autentsuse ja

arhitektuurse ilme säilitamine muinsuskaitseala kontekstis ei ole tingimata vajalik, st neid saab lihtsamini ja

üldjuhul suuremal määral ümber ehitada. C-kaitsekategooria hoonete puhul on plaanis uue kaitsekorraga loobuda

muinsuskaitseameti tööde tegemise loa kohustusest ja muinsuskaitse eritingimuste andmisest, st hoone välisilme

muutmisel annab muinsuskaitseamet oma kooskõlastuse ainult linnavalitsuse ehitusloa või -teatise menetluses.

Kaitsekorra eelnõu kohaselt leevendatakse tööde tegemise loa nõuet C-kaitsekategooria hoonete

konserveerimiseks, restaureerimiseks ja ehitamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on lahenduse

Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud (osaline leevendus MuKS § 52 lg-st 1), mis toob võrreldes kehtiva

põhimäärusega kaasa väga olulise menetluskoormuse vähenemise. Selle punkti alusel ei ole edaspidi vaja anda C-

kaitsekategooria hoonetele muinsuskaitse eritingimusi ega tööde tegemise luba.

Ehitusprojektide koostamisel lähtutakse C-kaitsekategooria hoonetele antud üldistest nõuetest (eelnõu punkt 17,

mis sätestab C-kaitsekategooria hoonetele nõuded tööde tegemisel) ja ehitusprojekti kooskõlastamise käigus

täpsustatud asjaoludest. Muinsuskaitseamet annab oma kooskõlastuse tegevusele kohaliku omavalitsuse üksuse

poolt läbi viidavas ehitusloa või -teatise menetluses.

Eelnõu punkti 17 kohaselt kehtivad nõuded olemasolevatele hoonemahtudele ja kavandatavatele juurdeehitistele.

Nõuded kehtivad samuti juhul, kui tegu on EhS § 4 lg 3 p 6 ja lg 4 kohase hoone taastamisega, mille käigus

asendatakse nii hoone maht kui välisilme selle olemasolevas mahus ja kujul. Juhul, kui C-kaitsekategooria hoone

soovitakse asendada senisest teistsuguse mahu ja välisilmega ehitisega, rakenduvad sellele eelnõu uusehitise

põhimõtted ja nõuded, sh muinsuskaitse eritingimuste koostamise nõue. Muinsuskaitse eritingimused

https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/muinsuskaitse-eritingimused väljastab Muinsuskaitseamet ning need ei ole

taotlejale tasulised va üld- ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused. Viimaste vajadust hinnatakse

planeeringu lähteülesandest.

C-kaitsekategooria puhul on oluline anda nõuded hoone välisilme muutmiseks, sealhulgas laiendamiseks ja

ümberehitamiseks, et tagada muinsuskaitseala kaitse-eesmärk ja väärtuste säilimine. Kuna Võru muinsuskaitsealal

asuvast hoonestusest on üle poole C-kaitsekategooriasse määratud hooned, on oluline, et nende ümberehitamisel

välditaks lahendusi, mis ei arvesta muinsuskaitseala kui Võru linnasüdame iseloomuliku miljööga. Nõuded

kehtivad nii olemasolevale hoonele kui ka selle juurdeehitusele.

Tööde tegemise luba asendab C-kaitsekategooriasse määratud hoonetele ehitisregistris ehitusloa juures olevale

ehitusprojektile ameti poolt antav kooskõlastus. Leevendus ei kehti kohaliku omavalitsuse üksuse menetluseta –

näiteks juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus hoone välisilme muutmiseks luba või teatist ei väljasta, on nõutav

Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Sellisteks erandjuhtumiteks võib olla näiteks hoone värvimine senisest

erinevat värvi, katmine supergraafikaga vms, mis muudab hoone ilmet ja selle mõju linnaruumis oluliselt, kuid

mida ei pruugita lugeda ehitusteatise kohustusega tööks.

Kokkuvõtvalt C-kategooria hoone omanik lähtub eelkõige ehitusseadustikust ning linnaruumi üldpildile oluliste

muude muutuste planeerimisel konsulteerib eelnevalt Muinsuskaitseameti maakonnanõunikuga, kes koostööd

linnavalitsusega hindab ja annab soovitusi planeeritavatele tegevustele.

M. K.

19.07.2023

Täpsustus:

Tartu tn 31 garaažikompleks on

lammutatud.

Seisukoht:

Teeme kaitsekorra eelnõu andmetesse vastava paranduse.

J. K.

20.08.2023

Arvamus:

Kinnistu omanik ei nõustu tõenäoliselt Jüri

tn 17 kinnistu muutmisega A kategooria

kaitseobjektiks ning pigem oleme nõus B

kategooria kaitseobjekti

muinsuskaitsealaliste piirangutega antud

kinnistule.

Töögrupi liikmed kohtusid arvamuse esitajaga hoones koha peal ja selgitasid A-kaitsekategooria põhjendusi ning

sellega kaasnevaid piiranguid. Samuti vastasime omaniku tekkinud küsimustele seoses planeeritavate laiendus- ja

remonttöödega hoones.

Kirjalik seisukoht ja selgitus:

Kaitsekorra eelnõus on hoonele A-kategooria määramise ettepanekul järgmised põhjendused: Muinsuskaitseala

ehitustraditsioone järgiv eklektilises stiilivõtmes pika mansardkorrusega puitmaja 19. saj II veerandist on

mitmetele ümberehitustele vaatamata üks huvitavamaid hooneid Võru vanalinnas. Interjööris on säilinud I korruse

saalis peegelvõlvlagi koos laerosetiga; üks terviklik ning kasutatav kahhelkividest klassitsistlikus stiilivõtmes ahi

ning teise samasuguse ahju kehand. 1933. aasta projektdokumentatsioonis juures olevalt hoone põhiplaanilt on

ahjude asukohad tuvastatavad. Teadaolevalt on analoogne ahi originaalina säilinud muinsuskaitsealale jäävas

ajaloomälestises reg nr 5744 Hoonete kompleks, kus aastail 1833-1877 elas ja töötas Friedrich Reinhold

Kreutzwald.

A-kategooria määramisega kaasneb eelnimetatud interjööri detailide säilitamiskohustus.

28.08.2023 toimunud kohtumisel Jüri 17 hoones, kus osalesid lisaks Teile ka Võru muinsuskaitseala kaitsekorra

koostamise töögrupi liikmed Tiina Pettai ja Anu Lepp, arutasime veelkord hoone võimaliku määramisega A-

kategooriasse kaasnevad piirangud ja võimalused ning viisime läbi ka Jüri tn 17 hoone tervikliku ülevaatuse, mille

käigus kinnitasid kõik osapooled üksmeelselt eelnimetatud interjööridetailide väärtuslikkust ning tahet neid

säilitada.

Kohtumisel leidsime vastused Esseni Maja OÜ küsimusele köögiruumide laienduse kohta vastavalt

Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud eskiisile. Hoonele A-kaitsekategooria määramine ei ole takistus laienduse

rajamisele. Laiendus on ehitusseadustiku mõistes teatisekohustuslik; tegevust saab jätkata, kui esitatakse läbi

ehitisregistri (EHR) eelprojekt. Eelprojektis peab olema muinsuskaitse peatükk, kus tuleb mh viidata eelnevale

eskiisi kooskõlastusele. Välised projekti kooskõlastused (Päästeamet, Linnavalitsus, Muinsuskaitseamet) toimuvad

EHR-i põhiselt.

Hoones teise korruse majutusruumide remondi plaanide osas leidsime, et planeeritavad remont- ja parendustööd ei

ole loakohustuslikud.

A. K.

20.08.2023

Arvamus:

Mäe tn. 11 hoone ei vääri

muinsuskaitsealast erikaitset. Hoone on

ehitatud Nõukogude Eesti tüüpprojekti

järgi ning ehitajateks olid suuremas osas

Nõukogude Armee ajateenijad, mistõttu on

ehituskvaliteet kohutav. Seega ei ole ei

silmanähtavat arhitektuurset kvaliteeti ega

Seisukoht ja selgitus: Muinsuskaitseamet seisukohal, et Mäe tn 11 asuv hoone väärib B-kategooriat ja sellest

tulenevaid kaitsemeetmeid.

Kehtiva Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse kohaselt jääb hetkel Mäe tn 11 muinsuskaitseala

kaitsevööndisse, st ehitusseadustikust tulenevad loa- ja teatise kohustuslikud tegevused tuleb kooskõlastada

Muinsuskaitseametiga. Muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamisega olukord ei muutu ja jääb kehtima sama nõue.

Lisaks muinsuskaitsealale on Võru linna üldplaneeringu kohaselt Mäe tn 11 miljööväärtuslikul alal asuv hoone.

Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 19 lõike 5 punktile 3 märgitakse muinsuskaitseala kaitsekorras kõigile

muinsuskaitsealal asuvate hoonetele (k.a abihooned) väärtusklassid. Need määratakse kultuuriministri määruse nr

autentseid detaile, mis vajaks üldse mingit

tähelepanu.

Palun Mäe tn. 11 hoonele kaitsekategooriat

mitte määrata; ei nõustu Teie

ettepanekuga.

23 § 10 lõike 1 sisunõuete järgi. Väärtusklassid on neutraalsete nimedega (A-, B- ja C-kaitsekategooria), et mitte

tekitada valearusaama hoonete hierarhiast, kus üks maja on arhitektuuriselt väärtuslikum kui teine.

B-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on muinsuskaitseala iseloomustav ja/või selle ehitustraditsiooni kujundanud

ja/või selle arengut mõjutanud ja/või silmapaistva mõjuga ehitis. Kaitsekategooria määramisel on arvestatud

arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju, vanust, haruldust, tüüpilisust, autentsust ja sümboolset tähendust.

Mäe tn 11 hoonele B-kaitsekategooria määramise põhjendus:

1950. aastate lõpus valminud saunahoone on Võrus väheesineva stalinistliku arhitektuuriga ühiskondlik hoone, mis

järgib üleliidulist tüüpprojekti. Omab kohaidentiteedi kandjana ajaloolist väärtust.

Hoone on ehitatud üleliidulise tüüpprojekti järgi ja lisatud XX sajandi väärtusliku arhitektuuri nimekirja

(https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture), kus on arvele võetud kui väärtuslik ja säilitamisele

kuuluv.

Eesti

Omanike

Keskliit

20.08.2021

1) hinnata uuesti kaitsekorra kehtestamise

proportsionaalsust, analüüsides:

1.1. Kas kaitsekorra kehtestamine

olemasoleval kujul ja ulatuses on

jätkuvalt põhjendatud ning

proportsionaalne sellel asuvate

kinnisasjade omanike õigustega;

1.2. Kas omandile seatavad

kitsendused ja nende ulatus on

proportsionaalsed kaitstava

väärtusega;

1.3. Kas Muinsuskaitseametil oleks

võimalik näha ette

vähemriivavamaid meetmeid, et

tagada samaväärne kaitse. Väga

intensiivsete kaitsemeetmete

rakendamine, nt täiendava

loakohustuse sätestamine

siseruumides (A-kategooria

hooned) peaks olema igal üksikul

juhul nõuete kaupa selgitatud

ning põhjendatud, võttes arvesse

nõude rakendamise eesmärki ning

selle sobivust, vajalikkust ja

mõõdukust;

Olete esitanud Muinsuskaitseametile arvamuse Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu kohta ja ettepanekud

selle täpsustamiseks ja täiendamiseks.

Eesti Omanike Keskliit esitas samasisulised ettepanekud Muinsuskaitseametile ka Paide muinsuskaitseala

kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames 05.12.2022, millele Muinsuskaitseamet vastas 03.01.2023 kirjaga

nr 1.1-7/1933-1, Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames 01.03.2023, millele

Muinsuskaitseamet vastas 10.04.2023 kirjaga nr 1.1-7/2083-208 ja Rebala muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu

avaliku väljapaneku raames 28.04.23, millele Muinsuskaitseamet vastas 26.05.2023 kirjaga nr 1.1-7/791-1 ja

Lihula muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames millele Muinsuskaitseamet vastas

05.06.2023 kirjaga nr 1.1-7/733-8.

Samuti oleme eelnevalt vastanud mitmele allpool toodud küsimusele seoses Võru muinsuskaitseala kaitsekorra

koostamisega kirjaga 20.01.2023 nr 1.1-7/2048-1.

Muinsuskaitseameti vastused Võru kaitsekorra eelnõu kohta tehtud ettepanekutele ja arvamustele:

1. Teete ettepaneku uuesti hinnata kaitsekorra kehtestamise proportsionaalsust ja olete seisukohal, et

kaitsekorra eelnõus ei ole selle hindamisel analüüsitud ega põhjendatud: 1.1. kas kaitsekorra

kehtestamine olemasoleval kujul ja ulatuses on jätkuvalt põhjendatud ning proportsionaalne sellel

asuvate kinnisasjade omanike õigustega; 1.2. kas omandile seatavad kitsendused ja nende ulatus on

proportsionaalsed kaitstava väärtusega.

Muinsuskaitseamet vastas Teie esitatud samasisulistele küsimustele kirjaga 20.01.2023 nr 1.1-7/2048-1, kuid

lisame mõningad täiendused.

Võru muinsuskaitseala kaitse-eesmärk on ajalooliselt väljakujunenud linnatuumiku ja selle alal oleva

arheoloogilise kultuurkihi säilitamine, ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste esiletoomine, hoonete kasutuses

hoidmine ning linnaruumi kestlik areng.

2) leevendada muinsuskaitsealal kehtivaid

nõudeid seoses uue ehitise püstitamisega,

kinnistu piiride muutmisega ja õuemaaga,

kuivõrd nende nõuete näol on tegemist

intensiivse omandipõhiõiguse;

3) Hinnata uuesti A-kaitsekategooriasse

määratud hoonete väärtusklassi nende

hoonete interjööriga kohapeal tutvudes

ning sellest tulenevalt muuta A-

kaitsekategooriasse määratud hoonete

nimekirja ja kaitsekorra eelnõu lisaks 2

olevat joonist;

4) ühildada kaitsekorra eelnõus sätestatud

teatisevõi loamenetlusi ehitusseadustikus

(edaspidi EhS) või maaparandusseaduses

(edaspidi MaaPS) ettenähtud teatise- või

loamenetlusega, et vähendada

halduskoormust ning aja- ja ressursikulu;

5) esitada täiendavad põhjendused

kohaliku kaitsemeetmete rakendamise osas

ning põhjendada, miks kohaliku

omavalitsuse autonoomiasse sekkumine on

käsitletud ulatuses põhjendatud;

6) viia kaitsekorra eelnõu suhtes läbi

majanduslike ja sotsiaalsete mõjude

analüüs, et selgitada välja kaitsekorraga

kehtestavate nõuete mõjud ja

muinsuskaitsealal asuvate kinnistute

omanike toetamiseks sobivate meetmete

sisu ja ulatus. Mõjude hindamisel tuleks

hinnata ka hüvitamiskohustusest

tulenevaid mõjusid riigile ja kohalikele

omavalitsustele ning kaaluda, kas

meetmed nendest kuludest tulenevalt on

proportsionaalsed;

7) näha ette kaitsekorra eelnõus

muinsuskaitsealal asuvate hoonete puhul

nende omanikele hoonete kõrgemate

korrashoiu- ja remondikulude hüvitamise

regulatsioon, mille konkreetne sisu ja

Muinsuskaitseala vastavust riikliku kaitse eeldusele hinnati kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise

liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste

väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest lähtudes (kaitsekorra eelnõu seletuskirja punkt 2). Analüüs näitas, et

Võru muinsuskaitseala vastab kõigile riikliku kaitse kriteeriumitele ning omab riikliku tähtsusega kultuuriväärtust,

mistõttu on tegemist ülekaaluka avaliku huviga, mis annab riigile õiguse seada omandile kitsendusi ning

omandiõigust piirata. Muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamisega püütakse leida tasakaal omandiõiguse riive ja

kultuuripärandi kaitse tagamise vahel.

Uue kaitsekorra eesmärk on vähendada seniseid omandipiiranguid ning jätta kultuuriväärtuste kaitseks alles vaid

need lahendused, mis säilitavad olulise ajaloo- ja kultuuripärandi, kuid riivavad omandiõiguseid võimalikult

minimaalsel määral.

Hetkel kehtivas põhimääruses on muinsuskaitseala piirides asuvaid ehitisi seni käsitletud võrdväärselt, st sisuliselt

A-kaitsekategooria hoonetena, kus tuleb kaitsta nii eksterjööri kui ka interjööri. Käesoleval hetkel kehtib kõigile

ehitistele muinsuskaitse eritingimuste taotlemise ja muudatuste tegemiseks kooskõlastamise kohustus ning

interjööris ja eksterjööris tööde tegemiseks loa saamise kohustus. Muinsuskaitseala kaitsekorraga leevendatakse

enamiku muinsuskaitseala hoonete puhul kohustust taotleda interjööris tehtavate restaureerimis-, konserveerimis-

ja ehitustööde tegemisel kooskõlastust või tööde luba (sh muinsuskaitse eritingimusi). Vaid 13 hoonel (1,4%

kõigist muinsuskaitsealal paiknevatest ehitistest, v.a mälestised), mille interjöörides on säilinud väärtuslikke

elemente ja mis on kaitsekorra eelnõuga määratud A-kaitsekategooriasse, säilivad seni kehtivad nõuded. Lisaks

sellele leevendatakse praegu kehtival muinsuskaitsealal B-kaitsekategooriasse määratud hoonete nõudeid, kuna

interjööris tehtavatele töödele enam Muinsuskaitseameti loakohustus ei kehti, ja märkimisväärselt C-

kaitsekategooriasse määratud hoonete nõudeid, kuna nende hoonete puhul puudub edaspidi tööde kavandamisel

muinsuskaitse eritingimuste saamise kohustus ning loobutakse täiendavalt tööde tegemise loa taotlemise

vajadusest.

Võru muinsuskaitseala kaitse-eesmärk on eelkõige tagada linnasüdame kui kultuuriväärtusliku linnaehitusliku

terviku, seda kujundavate iseloomulike ja kohatunnetust loovate väärtuste säilimine, esiletoomine, hoonete

kasutuses hoidmine ning säästev areng. Kaitsekorras määratud nõuded ja leevendused kehtestatakse ulatuses, mis

on vajalikud muinsuskaitsealal oleva kultuuripärandi säilimiseks ja kestlikuks arendamiseks ning mille mõjud on

proportsionaalsed eesmärgi saavutamiseks.

2. Leiate, et Muinsuskaitseametil oleks võimalik näha ette vähemriivavamaid meetmeid, et tagada

samaväärne kaitse.

Lähtudes MuKS § 10 lg 1: Riikliku kaitse alla võtmise eelduseks on, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab

Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu

kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Muinsuskaitseamet on hinnanud

kaitsekorra eelnõu seletuskirjas Võru vanalinna riikliku kaitse eelduseid ning on seisukohal, et 1973. aastal

muinsuskaitsealaks tunnistatud alal on jätkuvalt riikliku kaitse eeldused täidetud (analüüs on leitav kaitsekorra

seletuskirja eelnõu punktis 2).

ulatus on võimalik välja selgitada

majanduslike ja sotsiaalsete mõjude

analüüsiga;

8) Näha kaitsekorra eelnõus ette

rakendussäte, mille kohaselt ei saa

kinnistuste omanikelt nõuda kaitsekorra

eelnõu tingimustele mittevastavate

ehitustööde muutmist.

Muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamine aitab kaasa rahvusvahelistest lepingutest ja põhiseadusest tulenevate

eesmärkide saavutamisele. Kuna Võru ajalooline linnatuumik vastab riikliku kaitse eeldusele, saab ala kaitsmist

muinsuskaitsealana pidada põhjendatuks. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise

isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne.

Riiklikuks muinsuskaitsealaks tunnistamisega sarnase meetmena on alates 2003. aastast võimalik kohalikel

omavalitsustel kehtestada planeerimisseaduse alusel üld- ja detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikke alasid,

mille eesmärgiks on tagada piirkonna kohaliku ajaloo ja arengu seisukohalt väärtuslike alade kaitse, mis hõlmab

peamiselt eriilmelisi elu- ja tööstuspiirkondi. Alal kehtestatakse kaitse- ja kasutustingimused, mis hõlmavad

samuti terviklikku miljööd või keskkonda, millel on ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrk, haljastus, ühtne ja

omanäoline arhitektuur või muu avaliku huvi. Miljööalal kehtivad vaid ehitusseadustikust tulenevad nõuded

ehitamisele. Seejuures hoonete väärtuslike osade säilitamiseks või taastamiseks ehitusseadustik nõudeid ei sea.

Samuti puudub ehitusseadustikus alus nõuda ehitiste uuringuid, koostada enne projekteerimist muinsuskaitse

eritingimusi või võrreldava põhjalikkusega kultuuriväärtusi kaitsvat dokumenti, nõuda eelprojektist täpsemat

restaureerimisprojekti või muinsuskaitselise järelevalvega võrreldavat järelevalvet tööde tegemise ajal.

Toome välja, et miljööala ja muinsuskaitseala erinev kaitse lähtub kohaliku ja riikliku tasandi kaitse vajaduse

erinevusest ning kaitsekorra regulatsiooni eesmärgi (kultuuriväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt

sama eesmärki kandvaid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid.

3. Leiate, et väga intensiivsete kaitsemeetmete rakendamine, nt täiendava loakohustuse sätestamine

siseruumides (A-kategooria hooned) peaks olema igal üksikul juhul nõuete kaupa selgitatud ning

põhjendatud, võttes arvesse nõude rakendamise eesmärki ning selle sobivust, vajalikkust ja

mõõdukust. Palute uuesti hinnata A-kaitsekategooriasse määratud hoonete väärtusklassi nende

hoonete interjööriga kohapeal tutvudes ning sellest tulenevalt muuta A-kaitsekategooriasse määratud

hoonete nimekirja ja kaitsekorra eelnõu lisaks 2 olevat joonist;

Võru muinsuskaitsealal määrati kaitsekorra eelnõus A-kaitsekategooriasse 13 hoonet (1,4 % kõigist

muinsuskaitseala hoonetest), kõigi hoonete puhul on otsuse põhjendus toodud kaitsekorra eelnõu lisas 2 ja

seletuskirja lisas 1.

Teie väide, et A-kaitsekategooriasse määratud hoonete interjööride säilivuse osas on otsustatud peamiselt

projektdokumentatsiooni ja uuringute põhjal ning kõikide A-kaitsekategooriasse määratud hoonete interjööridega

ei ole reaalselt tutvutud, ei vasta täiel määral tõele. Otsused kaitsekategooriate osas tegi kaitsekorra koostamise

töörühm, mille liikmetest üks või mitu on A-kaitsekategooriasse määratud 13-st hoonest 12 puhul interjööridega

kohapeal tutvunud, ühe puhul on saadud teave väärtuslikust interjöörist otse omanikult. Lisaks on enamike

hoonete kohta olemas põhjalik arhiivmaterjal või juba koostatud muinsuskaitse eritingimused koos

fotomaterjaliga. Seetõttu võime kinnitada, et kõikide A-kaitsekategooriasse määratud hoonete osas on olemas

piisavad alusteadmised ja oleme seisukohal, et töörühma poolt hoonetele tehtud kaitsekategooriate ettepanekud on

põhjendatud ja vastavuses nii muinsuskaitseseaduse kui kultuuriministri määrusega nr 23 ning Muinsuskaitseamet

ei pea vajalikuks A-kaitsekategooria hoonete väärtusklassi uuesti hindamist ja sellega seonduvalt

kaitsekategooriaid kajastava kaardi korrigeerimist.

Lisaks rõhutame, et A-kaitsekategooriasse määramine ei tähenda, et siseruumides edaspidi muudatusi üldse teha ei

saa. Siseruumides ümberehituste tegemiseks (sh näiteks ka sanitaartingimuste parandamiseks) annab

Muinsuskaitseamet omanikule eritingimused, arvestades tema soove hoone kasutamiseks ja muudatuste tegemisel

selliselt, et tagatud oleks teadaolevate väärtuste säilimine. Hoonete peamised väärtused on välja toodud ka

kaitsekategooriate määramise kaardil ja inventeerimisaruande tabelis (kaitsekorra eelnõu lisa 2 ja seletuskirja lisa

1), et anda omanikele esmased lähtekohad ja põhjendused ehitise väärtuste säilimiseks. Ameti antavate

eritingimustega täpsustatakse hiljem võimalikke restaureerimis-, konserveerimis- või ehitustegevusi.

4. Teete ettepaneku leevendada muinsuskaitsealal kehtivaid nõudeid seoses uue ehitise püstitamisega,

kinnistu piiride muutmisega ja õuemaaga. Leiate, et nende nõuete näol on tegemist intensiivse

omandipõhiõiguse riivega kaitsekorra eelnõu eesmärgiga võrreldes, mistõttu on need nõuded

ebaproportsionaalsed.

Muinsuskaitseamet vastas samale Teie poolt esitatud ettepanekule kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1, kus esitatud

seisukohad vastavad ka Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu raames esitatud ettepanekule.

Kaitsekorra eelnõu kohaselt on muinsuskaitseala kaitse eesmärk tagada Võru ajaloolise linnatuumiku kui

kultuuriväärtusliku linnaehitusliku terviku ning seda kujundavate iseloomulike ajastu- ja kohatunnetust loovate

väärtuste säilitamine, esiletoomine, kasutuses hoidmine ja linnaruumi kestlik areng.

Omandiõiguse piiramine on lubatav juhul, kui see on vajalik ja mõõdukas avalikes huvides vajaliku eesmärgi

saavutamiseks. Muinsuskaitseseadus ja koostatav muinsuskaitseala kaitsekord, nii nagu ka kehtiv Võru vanalinna

muinsuskaitseala põhimäärus, seavad eesmärgiks olemasolevate väärtuste säilimise muinsuskaitsealal. Rõhutame,

et muinsuskaitseala on terviklik ajalooline avalik linnakeskkond, mille väärtuste säilimiseks on paratamatult

vajalikud kitsendavad nõuded. Ajaloolise linnaruumi terviklikkust mõjutavad uute ehitiste püstitamine, kinnistu

piiride muutmine ja muud linnalise elukeskkonnaga seotud tegevused (sh haljastus-, raie-, kaevetööd). Muutuste

planeerimine ja ajaloolisse keskkonda sobitamine peab toimuma koostöös Muinsuskaitseameti ja kohaliku

omavalitsusega.

5. Teete ettepaneku ühildada kaitsekorra eelnõus sätestatud teatise- või loamenetlusi ehitusseadustikus

(edaspidi EhS) või maaparandusseaduses (edaspidi MaaPS) ettenähtud teatise- või loamenetlusega,

et vähendada halduskoormust ning aja- ja ressursikulu.

Muinsuskaitseamet vastas samale Teie poolt esitatud ettepanekule kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1, kus esitatud

seisukohad vastavad ka Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu raames esitatud ettepanekule.

6. Teete ettepaneku esitada täiendavad põhjendused, miks kohaliku tasandi kaitse ei ole asjakohane

ning põhjendada, miks kohaliku omavalitsuse autonoomiasse sekkumine on käsitletud ulatuses

põhjendatud.

Muinsuskaitseamet vastas samale Teie poolt esitatud ettepanekule kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1, kus esitatud

seisukohad vastavad ka Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu raames esitatud ettepanekule. Samuti on

kaitsekorra kehtestamise kaalutlusi põhjalikud käsitletud kaitsekorra eelnõu seletuskirja punktis 3.

Kordame veelkord, et Võru muinsuskaitsealal on riikliku tähtsusega kultuuriväärtus, mistõttu on asjakohane ka ala

reguleerimine riiklikul tasandil. Riiklik kaitse on ette nähtud muinsuskaitseseaduses (MuKS) ning selle tagamine

on Muinsuskaitseametile, Kultuuriministeeriumile ja Vabariigi Valitsusele seadusega pandud kohustus. Riigikogu

määras kindlaks, et kultuuripärandi üle-riiklik kaitse määratakse muinsuskaitseseaduse alusel ning kohalik kaitse

planeerimisseaduse (PlanS) alusel. Kui on täidetud muinsuskaitseseaduse ja selle alusel kehtestatud riikliku kaitse

eeldused, siis kohustab MuKS andma ajaloo- ja kultuuripärandile riikliku kaitse. MukS ei näe ette võimalust

delegeerida selliste otsuste tegemist kohalikule omavalitsusele.

Põhiseaduse preambulis on välja toodud tahe kindlustada ja arendada riiki, mis peab tagama lisaks rahvusele ja

keelele ka kultuuri säilimise läbi aegade. Seega on kultuuripärandi säilimine põhiseaduslikult kaitstav Eesti riigi,

ühiskonna, omanike ja kõigi ühine avalik huvi. Seejuures on põhiseaduse järgi ajaloo- ja kultuuripärandi kaitse

just MuKSi ehk riigi keskvõimu ülesanne. Sellele osale tuleb luua sobilik kaitse, mille tulemusel säilib ajaloo- ja

kultuuripärand järgmistele põlvedele.

Juhime tähelepanu asjaolule, et omaniku õiguseid kaitsevad MuKSi normid on märkimisväärselt kõrgemad kui

PlanSi normid. MuKSi § 3 lg 8 järgi tuleb mälestisele ja muinsuskaitsealale suunatud riiklikes tegevustes lähtuda

avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest. Seadusega

on piiritletud riikliku kaitse eeldused, millega on lõplik otsus seotud ega saa seaduse piiridest väljuda. Kaitsekord

koostatakse avalikkusega koos ja kõiki, sh kohalikku omavalitsust kaasates. Kõigil on võimalik kaasa rääkida, sh

õiglaste omandipiirangute sisustamisel. Kaitsekorra eelnõu arutab Muinsuskaitse Nõukogu, selle sisu vaatab üle ja

vajadusel muudab Kultuuriministeerium, kes viib selle lõpuks vastuvõtmiseks Vabariigi Valitsusse. Seal on otsuse

juures nii õiguskantsler kui ka riigikontrolör, kellel on sõnaõigus ja võimalus õiglase lahenduse leidmiseks kaasa

rääkida.

PlanS § 74 lg 3 järgi võib üldplaneeringu alusel kinnisomandile seada kitsendusi. Sama seaduse § 75 lg 1 punktide

16 ja 17 alusel on valla ja linna üldplaneeringu ülesanne nii miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide

määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine kui ka kohaliku tähtsusega kultuuripärandi

säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine. Sarnane norm on §-des 124 ja 126

detailplaneeringu kohta.

Nagu näha, on kohalikul omavalitsusel PlanSi alusel palju ulatuslikumad volitused kehtestada kinnisomandile

kitsendusi kui on Vabariigi Valitsusel MuKSi alusel. Kui võrrelda koostatavaid muinsuskaitsealade kaitsekordade

eelnõusid erinevate valdade ja linnade miljööalade nõuetega, siis on viimased kohati märkimisväärselt

nõudlikumad ning sisaldavad ulatuslikumaid omandiõiguse piiranguid.

Kultuuripärandi säilimise nimel teeb Muinsuskaitseamet koostööd pidevalt ja jätkuvalt erinevate omavalitsustega

kui ka teiste riigiasutustega. Võru linna arengusuundade üle otsustab kohalik omavalitsus üldplaneeringu ja

detailplaneeringute alusel. Seda nii praegu kui ka edaspidi. Seejuures tuleb omavalitsusel arvestada, et juhul kui

planeeritaval alal paikneb muinsuskaitseala, tuleb tagada muudatuste tegemisel muinsuskaitseala väärtuste

säilimine. See kohustus tuleneb muinsuskaitseseadusest, mitte ei kaasne kaitsekorraga. Uute planeeringute

koostamisel või muude keskkonda mõjutavate ruumiliste muutuste kavandamisel tuleb kohalikel omavalitsustel

lähtuda muinsuskaitsealal väljakujunenud väärtustest ja nende hoidmise põhimõtetest (tingimused antakse

vastavalt muinsuskaitse eritingimustega, MuKS § 61). Maakasutuse sihtotstarbe muutmisel Muinsuskaitseameti

kaasamine otsustamisse tuleneb muinsuskaitseseadusest (MuKS § 52 lg 5). Amet ei takista muinsuskaitsealal maa

sihtotstarbe muutmist, kui sellega tagatakse kultuuriväärtuslike linnaehituslike struktuuride säilimine. Amet

kooskõlastab sellisel juhul sihtotstarbe muutmise taotluse. Koostatav kaitsekord ei sea täiendavaid piiranguid maa

sihtotstarbe muutmisele.

Kohaliku tasandi kaitse meetmete rakendamine võimaldab väärtustada üksikobjekte, alasid ja paiku, mille riiklik

kaitsmine pole hädavajalik. Samuti nähtub Riigikohtu praktikast, et kohaliku tasandi ja riikliku tasandi kaitse

eesmärgid ei ole ühesugused (RKHKo 30.05.2019. 3-17-563, p 9). Seega ei saa riiklikult olulise kultuuripärandi

puhul pidada selle kaitsmist läbi miljööväärtuslikuks hoonestusalaks määramise piisavaks meetmeks, kuna see ei

pruugi tagada kultuuripärandi säilimist.

Juhime tähelepanu, et kohaliku ja riikliku tasandi koostöö riikliku kultuuripärandi kaitsel ei ole välistatud.

Kohalikul omavalitsusel on jätkuvalt võimalus muinsuskaitsealal riiklik järelevalve, dokumentide ja taotluste

menetlemine Muinsuskaitseametilt üle võtta halduslepinguga (näiteks Tartu linnas on osa riiklikke muinsuskaitse

kohustusi halduslepinguga üle antud Tartu linnale ning koostöö toimib). Sellisel juhul peab kohalik omavalitsus

tagama oma koosseisus vastava pädevusega pärandispetsialisti olemasolu. Võru linnavalitsus ei ole seni

avaldanud soovi muinsuskaitseala pärandi riikliku kaitsega ise halduslepingu alusel tegelema asuda.

Muinsuskaitseseadus ei näe kaitsekorra koostamisel ülesandena ette kohalikule kaitsele üle mineku kaalumist.

Samuti ei reguleeri muinsuskaitseseadus riikliku kaitse lõpetamisel miljööalana kaitse kehtestamist.

Muinsuskaitseamet teeb pärandi hoidmisel kohalike omavalitsustega pidevat koostööd, seahulgas anname

seisukohti ja suuniseid nii riikliku kaitse alla kuuluva kui ka mitte kuuluva kultuuripärandi säilimiseks. Amet

annab ekspertteadmisi olemasolevate muinsuskaitseala hoonete ja mälestiste projekteerimistingimuste

menetlusestes muinsuskaitse eritingimustega haldusakti andmise käigus, samuti ehitusprojekti kooskõlastamisel

ning raie, reklaami ja kaevelubade kooskõlastamisel. Samuti kooskõlastame muinsuskaitse eritingimusi, mis on

ekspertteadmistena aluseks üld- ja detailplaneeringutele. Teeme koostööd omavalitsustega üld- ja

detailplaneeringute koostamisel. Siiski tuleb rõhutada, et kui ala on kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud

üldplaneeringuga miljööalaks tunnistatud, ei anna Muinsuskaitseamet iga alal paikneva üksikhoone kohta

kohalikule omavalitsusele miljööalal ekspertteadmisi ega kooskõlasta kavandatavat ehitustegevust.

Tahame rõhutada, et Võru linnavalitsuse koostöö Muinsuskaitseametiga on olnud väga tihe ja konstruktiivne.

Linnavalitsuse esindajad kuuluvad kaitsekorra koostamise töögruppi ning kaitsekorra koostamise ajal toimusid ka

mitmed kohtumised ülejäänud linnavalitsuse asjassepuutuvate ametnikega.

7. Teete ettepaneku viia kaitsekorra eelnõu suhtes läbi majanduslike ja sotsiaalsete mõjude analüüs.

Mõjude hindamisel tuleks hinnata ka hüvitamiskohustusest tulenevaid mõjusid riigile ja kohalikele

omavalitsustele ning kaaluda, kas meetmed nendest kuludest tulenevalt on proportsionaalsed

Majanduslike ja sotsiaalsete mõjude analüüsi läbiviimise ettepanekut uutes kaitsekordades on põhjalikumalt

arutatud ka Paide muinsuskaitseala kaitsekorra avalikul arutelul 13.01.2023 ja Viljandi muinsuskaitseala

kaitsekorra avalikul arutelul 25.04.2023.

HMS § 3 üks põhimõtteid on õiguste kaitse. HMS § 51 kohaselt on kaitsekord haldusaktina suunatud

avalikõiguslike suhte üksikjuhtumite reguleerimiseks ning sellega isiku õiguste või kohustuste tekitamisele -

kaitsekorra koostamine ei ole tegevuskava ega arengukava, mille rakendamisele peab kaasnema

sotsiaalmajanduslikke mõjude analüüs. Kaitsekorra seletuskirjas käsitletakse haldusakti mõju isiku õiguste

kaitsele. Muinsuskaitseamet on kaitsekorra eelnõu seletuskirjas kaalunud kaitsekorraga kaasnevate mõjude

õiguslikke ja haldusmenetluslikke aspekte, kus tuuakse välja erinevus kehtiva põhimääruse ja kaitsekorra vahel,

samuti alal kehtima hakkavad leevendused (eelnõu seletuskiri, ptk 7).

8. Teete ettepaneku näha ette kaitsekorra eelnõus muinsuskaitsealal asuvate hoonete puhul nende

omanikele hoonete kõrgemate korrashoiu- ja remondikulude hüvitamise regulatsioon, mille

konkreetne sisu ja ulatus on võimalik välja selgitada majanduslike ja sotsiaalsete mõjude analüüsiga

Muinsuskaitseamet vastas samasisulisele Teie poolt esitatud ettepanekule seoses Paide muinsuskaitseala

kaitsekorra koostamisega kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1. Kõrgemate korrashoiu- ja remondikulude

hüvitamise regulatsiooni ettepanekut on ka põhjalikumalt arutatud Paide muinsuskaitseala kaitsekorra avalikul

arutelul 13.01.2023 ja Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra avalikul arutelul 25.04.2023.

Muinsuskaitseamet on võtnud Teie ettepaneku teadmiseks, kuid muinsuskaitseala omanikele hoonete kõrgemate

korrashoiu- ja remondikulude hüvitamise regulatsiooni muutmist ei ole võimalik Võru muinsuskaitseala

kaitsekorraga lahendada.

9. Teete ettepaneku lisada kaitsekorra eelnõusse rakendussäte, mille kohaselt ei saa kinnistute

omanikelt nõuda kaitsekorra eelnõu tingimustele mittevastavate ehitustööde muutmist.

Kui te peate oma ettepanekus silmas varem kooskõlastatud või pooleliolevate tööde puhul tingimuste muutmist

kaitsekorra kehtestamisel, siis rõhutame, et Muinsuskaitseamet peab vajalikuks omanikele õiguskindluse tagamist.

Pooleliolevate tööde ajal ei muutu uus kaitsekord võrreldes praegu kehtiva põhimäärusega praegusel

muinsuskaitsealal rangemaks. Vastupidi - üldjuhul leevenevad oluliselt hoonetele kehtestatavad kitsendused Võru

muinsuskaitseala kaitsekorra kehtima hakates, võrreldes vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusega.

Tegevuste kohta, mis eeldavad Muinsuskaitseameti luba või nõusolekut, väljastab Muinsuskaitseamet haldusakti.

Haldusakt jääb kehtima ka pärast kaitsekorra kehtestamist ning sellest tulenevalt saab tegevused lõpetada vastavalt

haldusakti tingimustele. Kui kaitsekord on leebem, kui haldusaktiga antud nõuded, siis on puudutatud isikul õigus

esitada taotlus haldusakti muutmiseks HMS § 44 ja 64 alusel.

Kui töid tehakse varem kooskõlastatud ehitusprojekti ja tööde tegemise loal toodud tingimuste alusel, mis lähtuvad

muinsuskaitsealal säilinud väärtustest, kuid kaitsekord näeks ette samaväärsete tööde puhul võrreldes

põhimäärusega leevendusi, siis on põhjendatud ka nende leevenduste tegemine. Hoonete puhul, millel

projektdokumentatsioon puudub, tuleb tööde tegemisel lähtuda hetkel kehtivast regulatsioonist.

Lisame vastavad sätted selgemalt kaitsekorra eelnõusse.

J. K.

20.08.2023

Arvamus:

Kinnistu omanik ei ole nõus Vee tn 6

kinnistu muutmisega B kategooria

kaitseobjektiks ja samuti laiendatud

muinsuskaitsealaliste piirangutega antud

kinnistule.

Seisukoht ja selgitus: Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseadusele, otsustas: nõustuda ettepanekuga ja

määrata Vee tn 6 hoone C-kaitsekategooriasse.

Muinsuskaitseameti menetluskomisjon arutas Võru muinsuskaitseala eelnõu avalikul väljapanekul Vee tn 6 hoone

kaitsekategooriale esitatud arvamust 29. augustil 2023 (protokoll nr 503).

Muinsuskaitseamet on seisukohal, et Vee tn 6 endine kohvik-söökla on nõukogudeaegse hoonestuskihistuse ilmekas

näide, peegeldades 1960. aastate Soome-mõjulist karniisiarhitektuuri, kus katuse äärde kavandatud karniisist on

saanud hoone dominantseim arhitektuuriline element. Hinnates aga hoonet Võru muinsuskaitseala kaitsekorra

eelnõus sõnastatud kaitse eesmärgi ja väärtuslike kihistuste alusel, pole siiski tegemist vanalinna kohatunnetust

loova hoonega. Hoone paikneb muinsuskaitseala tuumikust eemal, rannaalal ega ole ajaloolise linnaruumiga seotud,

mistõttu ei saa seda pidada Võru vanalinna üheks oluliseks kihistuseks.

D.-A. S.

22.08.2023

Arvamus:

Vee tn 6, end kohvik-söökla Rannatare.

Kehtiv detailplaneering lubab hoone

lammutada ja selle asemele ehitada kuni 5

kordse hoone. Muinsuskaitse planeeritud

kaitsekord on vastuvõetamatu, kuna hoone

taastamine on kulukam kui uue ehitamine.

Omanikud pole nõus planeeritava

kaitsekorra märgistusega B.

Seisukoht ja selgitus: Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseadusele, otsustas: nõustuda ettepanekuga ja

määrata Vee tn 6 hoone C-kaitsekategooriasse.

Muinsuskaitseameti menetluskomisjon arutas Võru muinsuskaitseala eelnõu avalikul väljapanekul Vee tn 6 hoone

kaitsekategooriale esitatud arvamust 29. augustil 2023 (protokoll nr 503).

Muinsuskaitseamet on seisukohal, et Vee tn 6 endine kohvik-söökla on nõukogudeaegse hoonestuskihistuse ilmekas

näide, peegeldades 1960. aastate Soome-mõjulist karniisiarhitektuuri, kus katuse äärde kavandatud karniisist on

saanud hoone dominantseim arhitektuuriline element. Hinnates aga hoonet Võru muinsuskaitseala kaitsekorra

eelnõus sõnastatud kaitse eesmärgi ja väärtuslike kihistuste alusel, pole siiski tegemist vanalinna kohatunnetust

loova hoonega. Hoone paikneb muinsuskaitseala tuumikust eemal, rannaalal ega ole ajaloolise linnaruumiga seotud,

mistõttu ei saa seda pidada Võru vanalinna üheks oluliseks kihistuseks.

Kaitsemini

steerium

16.07.2024

Arvamus

Eelnõu kooskõlastusringil

Kaitseministeeriumi esitatud seisukoht:

Kaitseministeerium ei saa nõustuda Võrus

asuva Kaitseliidu hoone aadressil Karja 24

muutmisega A-kategooria kaitseobjektiks.

Oleme nõus antud hoone puhul B-

kategooria kaitseobjekti muinsuskaitselitse

piirangutega. Vastavalt julgeolekunõuete

täitmisele, ei ole võimalik tagada interjööri

säilimist. Antud hoonele on tellitud

eksperthinnang (5111/0123, 23.01.22),

mille järgi on ehitise laepiirkonnas ja

põrandas levimas hallitusseente kolooniad.

Samuti on hoonel ulatuslikud niiskus- ja

Seisukoht ja selgitus: Kultuuriministeerium palus Muinsuskaitseametil tehtud ettepanekut arutada ja anda oma

seisukoht. Muinsuskaitseamet on teinud ettepaneku määrata hoonele A-kaitsekategooria, kuna tegemist on hästi

säilinud 1860. aastatel pangaks ehitatud hoonega, mille interjööris on hulgaliselt kultuuriväärtuslikke detaile

(tellisparkett, siseuksed, peegelvõlvid, võlvlaed, keldriruumides pangaaegsed seifid jms). Selleks, et

Muinsuskaitseamet saaks edaspidi kaasa rääkida selles, kuidas vajalike muudatuste tegemisel oleks võimalik

säilitada interjööri kultuuriväärtuslikud detailid, on oluline, et hoonele oleks määratud A-kaitsekategooria.

23.08.2024 kohtusid Kaitseministeeriumi, Kaitseliidu, Muinsuskaitseameti ja Kultuuriministeeriumi esindajad, et

tehtud ettepanekut arutada. Osapooled selgitasid oma seisukohti. Kaitseliidu ja Kaitseministeeriumi esindajad

selgitasid, et hoonele A-kaitsekategooria andmine tekitab neile täiendavaid piiranguid, mille tulemusel ei pruugi neil

olla võimalik täita riigikaitselisele ehitisele esitatavaid nõudeid ja seega ei pruugi neil olla võimalik selles hoones

oma tegevust jätkata. Samuti ei ole neil hoone korrastamiseks vajalikeks ehitustöödeks rahalisi vahendeid. Ühel

korral on Muinsuskaitseametilt küsitud toetust katusetöödeks, kuid taotlust ei rahuldatud. Muinsuskaitseameti ja

Kultuuriministeeriumi esindajad selgitasid, et A-kaitsekategooria tähendab, et Muinsuskaitseamet soovib interjööris

soolakahjustused. Juhime tähelepanu, et

endine majandushoone/kõrvalhoone on

kinnistult lammutatud.

tehtavate ehitustööde puhul väärtuslike interjööridetailide ja tarindite säilitamisel kaasa rääkida, kuid see ei tähenda,

et interjööris ei oleks lubatud teha muudatusi. Väärtuslikud detailid määratakse kindlaks muinsuskaitse

eritingimustes ja nende koostamise käigus saab Kaitseliit oma arvamuse anda. Samuti rõhutasid Muinsuskaitseameti

esindajad, et julgeolekunõuete täitmine on osutunud võimalikuks erinevatel Kaitseliidule kuuluvatel

kultuurimälestistel ja muinsuskaitsealade hoonetel. Kindlasti on võimalik leida ka sellele hoonele sobivad

lahendused. Muinsuskaitseamet on avatud koostööle ja lahendustele Karja 24 hoone omanikuga, et need lahendused

leida. Mõlemad osapooled on huvitatud sellest, et Kaitseliit saaks hoonekompleksis oma tegevust jätkata. Kuna

hoone vastab A-kaitsekategooria tunnustele, ei saa Kultuuriministeerium teha ettepanekut hoone B-

kaitsekategooriasse määramiseks ja jätab seega hoone kaitsekategooria kaitsekorra eelnõus muutmata.

Lammutatud kõrvalhoone osas kaitsekorra Lisa 2 korrigeeritakse.

EELNÕU

KORRALDUS

Võru muinsuskaitseala kaitsekord

Korraldus kehtestatakse muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 ja § 19 lõike 3 alusel ning kooskõlas

sama seaduse § 91 lõikega 1.

I osa

Muinsuskaitseala nimetus ja piir

1. Võru muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) on võetud riikliku kaitse alla eesmärgiga

kaitsta ja säilitada Võru linna ajaloolist linnatuumikut, sest see kultuuriväärtusega maa-ala

esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa.

2. Muinsuskaitseala hõlmab 18. sajandi lõpul rajatud ja järgneva 150 aasta jooksul välja

kujunenud Võru ajaloolist linnatuumikut ning selle alal asuvat arheoloogilist kultuurkihti, mis

annab tunnistust muinas- ja keskaegsest inimasustusest.

3. Muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piir on esitatud korralduse lisas 1.

II osa

Muinsuskaitseala kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise põhimõtted

4. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk on Võru ajaloolise linnatuumiku, seda kujundavate

iseloomulike ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste säilitamine ja esiletoomine, hoonete

kasutuses hoidmine ja linnaruumi kestlik areng ning alal asuva muinas- ja keskaegsest

inimasustusest tunnistust andva arheoloogilise kultuurkihi säilitamine.

5. Muinsuskaitseala kaitse ja säilimise korraldusele kohaldatakse muinsuskaitseseadust koos

siin korralduses sätestatuga.

6. Muinsuskaitseala kaitse eesmärgiga seotud väärtused on:

1) mitmekesine, inimmõõtmeline ning kultuurimälu hoidev elu-, töö-, äri-, õppe- ja

puhkekeskkond, milles on võimalik tunnetada linna ajalugu selle erinevate kihistuste kaudu;

2) 18. sajandi lõpust tänapäevani kujunenud ja säilinud linnaehituslik tervik, sealhulgas hooned

ja rajatised (edaspidi ehitised), tänavavõrk, kinnistute ja hoonestusstruktuur, ehitusjoon,

väljakud, hoovid ja aiad (edaspidi õuemaa), pargid ja teised väärtuslikud ajaloolised

haljasalad1 ning muud ajaloolised linnaruumi elemendid;

1 Näidatud korralduse lisas 4.

3) arheoloogiline kultuurkiht, mis annab tunnistust muinas- ja keskaegsest inimasustusest;

4) muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated2, muinsuskaitsealal avanevad sisevaated ja

kultuuriväärtuslike ehitiste vaadeldavus.

7. 18. sajandi lõpust tänapäevani kujunenud ja säilinud linnaehitusliku terviku ning sellele

eelnevate inimtegevuse jälgede tänapäevani säilinud ja ajas edasi arenenud väärtuslikumad

kihistused on:

1) linna rajamisaegse kuju säilitanud regulaarne tänavavõrk koos ajaloolise ehitusjoone ning

kinnistute ja hoonestusstruktuuriga;

2) 18.‒20. sajandist pärit hoonestus;

3) kultuuriväärtuslikud interjöörid ja nende osad;

4) linnaruumi kujundavad elemendid, sealhulgas monumendid, kaevud, väikevormid, ning

tüüpilised kinnistupiirded, sealhulgas plank- ja lippaiad;

5) Tamula järve ja Koreli oja poole langeva maastiku, regulaarse tänavavõrgu ja

traditsioonilise linnalise haljastuse koosmõjul tekkinud keskkond, sealhulgas ajalooline

Katariina allee, Kreutzwaldi park, Juudi park ning teised väärtuslikud ajaloolised haljasalad3

ja traditsiooniliselt haljastatud õuemaa;

6) linna rajamisele eelnev arheoloogiline kultuurkiht ning selles leiduvad

ehituskonstruktsioonid, -detailid ja muud elemendid.

8. Kavandatavad tööd ja tegevused peavad olema kooskõlas muinsuskaitseseaduse §-s 3

sätestatud ning järgmiste muinsuskaitseala väärtuste säilitamise põhimõtetega:

1) muinsuskaitseala väärtusi säilitatakse, uuendused lähtuvad kestlikust arengust ja need

sobitatakse kokku kultuuriväärtusliku keskkonnaga, toetades muinsuskaitseala eesmärke ja

parandades elukeskkonna kvaliteeti;

2) muinsuskaitseala mitmekesist kasutust hoitakse ja soodustatakse ajalooliselt avalikus

kasutuses olnud hoonete ja kinnistute jätkuva avaliku kasutamisega;

3) uue hoone ehitamisele eelistatakse kultuuriväärtuslike hoonete kasutust;

4) hoone ja linnaruumi ehituslike muudatustega parandatakse hoonete energiatõhusust ja

suurendatakse ligipääsetavust kultuuripärandile viisil, mis ei kahjusta muinsuskaitseala ega

seal asuvate hoonete kultuuriväärtust;

5) kultuuriväärtuslikke ehk A- ja B-kaitsekategooria hooneid4 säilitatakse ja hooldatakse; A-

ja B-kaitsekategooria hoone konserveerimisel, restaureerimisel, ehitamisel ja ilme muutmisel

säilitatakse ja vajaduse korral taastatakse selle arhitektuurilaad, ehitus- ja viimistlusmaterjalid

ning arhitektuuridetailid;

6) uusi hooneid rajatakse üldjuhul aladele, kus ajalooliselt on olnud hoonestus, ning seejuures

arvestatakse ala taashoonestamisel ümbritseva linnaruumi ja kaitsekorra eesmärkide ning

väärtustega; aladel, kus varem on olnud hoonestus, on soovitav ala jätkuv hoonestamine,

arvestades ümbritseva linnaruumi ja hea ruumiloome põhimõtteid;

7) uue ehitise püstitamisel ja suuremahulise juurdeehitise ehitamisel eelistatakse tänapäevase

arhitektuurikeelega, ümbritsevat keskkonda arvestavat lahendust, eesmärgiga rikastada

mitmekihilist ajaloolist keskkonda kvaliteetse arhitektuuriga;

2 Näidatud korralduse lisas 1. 3 Näidatud korralduse lisas 4. 4 Näidatud korralduse lisas 2.

8) uue ehitise või suuremahulise juurdeehitise kavandamisel linnaruumiliselt olulisele kohale

on soovitatav korraldada arhitektuurivõistlus;

9) kinnistu piire muutes lähtutakse kinnistu ajaloolisest väärtusest muinsuskaitseala kontekstis,

sealhulgas kinnistu ja sellel asuva hoonestuse ajalisest seotusest ja järjepidevusest ning parimast

võimalikust hooldamisest ja teenindamisest;

10) avalik ruum (tänavad, platsid, avalikud haljasalad jms) kavandatakse kultuuriväärtust

arvestava ja inimsõbralikuna, avalikus ruumis säilitatakse ja võimaluse korral taastatakse

ajalooline linnaehituslik struktuur, ajastuomased arhitektuuritavad (tänavapinna kõrgus ja

liigendused, ajaloolised sillutised) ja linnaruumi kujunduselemendid (skulptuurid, kaevud,

kinnistute piiramine aedadega jms);

11) säilitatakse ajaloolised väärtuslikud haljasalad5, sealhulgas haljastatud õuemaa; võimaluse

korral taastatakse ridaistutuse hävinud osad;

12) mulla- ja kaevetööde tegemisel ning pinnase teisaldamisel ja juurdeveol lähtutakse

arheoloogiapärandi kaitseks minimaalse sekkumise põhimõttest;

13) arheoloogilises kultuurkihis asuvate väärtuslike ajalooliste ehituskonstruktsioonide puhul

eelistatakse nende konserveerimist ja eksponeerimist tagasimatmisele ja markeerimisele;

14) säilitatakse vaated piki muinsuskaitseala tänavaid ja kultuuriväärtuslikele ehitistele ning

ajaloolisele linnaruumile.

III osa

Muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid

9. Muinsuskaitseala hooned, välja arvatud kultuurimälestiseks tunnistatud hooned, jagatakse

A-, B- ja C-kaitsekategooriasse. Hoone kaitsekategooria on määratud korralduse lisas 2.

10. A-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille juures säilitatakse hoone

autentsus nii eksterjööris kui ka interjööris.

11. B-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik või silmapaistva mõjuga hoone, mille puhul

säilitatakse hoone autentsus eksterjööris.

12. C-kaitsekategooria hoone on muu hoone, mille autentsena säilitamist ei nõuta.

13. Kui ehitise mälestiseks olemine lõpetatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse seda

kuni kaitsekategooria määramiseni A-kaitsekategooria hoonena.

14. Kui olemasolev hoone ei ole märgitud korralduse lisas 2, käsitletakse seda kuni

kaitsekategooria määramiseni B-kaitsekategooria hoonena.

15. Kui hoone ehitatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse seda kuni kaitsekategooria

määramiseni C-kaitsekategooria hoonena.

5 Näidatud korralduse lisas 4.

IV osa

Muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded

16. Muinsuskaitsealal asuva A-kaitsekategooria hoone puhul säilitatakse kultuuriväärtuslikud

interjööridetailid (siseuksed, sisetrepid, piirdeliistud, ahjud jms) ja siseviimistluskihid

(põrandalauad, parketid, maalingud, stukkdekoor jms), väärtuslikud sisetarindid (vahelaed,

siseseinad, mantelkorstnad jms) ning üldjuhul ajalooline ruumiplaneering.

17. Muinsuskaitsealal asuva A- ja B-kaitsekategooria hoone puhul kehtivad tööde tegemisel

järgmised nõuded:

1) ajaloolised piirdetarindid, proportsioonid, välisviimistlus ja kultuuriväärtuslikud detailid

säilitatakse võimalikult algupärastena ning tagatakse olemasolevate kandekonstruktsioonide

püsivus;

2) hooneosade ja ehitusdetailide taastamisel lähtutakse dokumenteeritud väärtuslikest

kihistustest ja käsitletakse hoonet kui tervikut;

3) kasutatakse hoonetüübile ja selle ehitusajale iseloomulikke ehitus- ja viimistlusmaterjale

ning võimaluse korral traditsioonilisi töövõtteid ja tehnoloogiaid; traditsioonilisi ehitus- ja

viimistlusmaterjale jäljendavate materjalide (nt plast- või komposiitlaudis, plastaknad,

kivikatust või valtsplekki imiteeriv katuseplekk, õhekrohv) kasutamine ei ole lubatud; hoone

ehitusajale ebatüüpilisi materjale võib kasutada ainult ajutise konserveeriva lahendusena (nt

katusekattena, rullmaterjal, eterniit);

4) välispiirdeid võib soojustada vaid juhul, kui sellega ei hävitata ega kaeta kinni väärtuslikku

välisviimistlust ega väärtuslikke detaile ning säilivad hoone ja selle osade proportsioonid;

5) säilitatakse hoone ehitusaegsed või hilisemad hoone arhitektuurse ilmega sobivad avatäited

(aknad, uksed, luugid jms), välja arvatud juhul, kui see pole võimalik nende väga halva

seisukorra tõttu; välimiste avatäidete asendamist loetakse hoone ilme muutmiseks ja nende

asendamisel lähtutakse üldjuhul algupärastest;

6) maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu,

proportsioone, materjalikasutust ja arhitektuurset ilmet;

7) ventilatsiooni ja küttesüsteemide ehitamisel eelistatakse olemasolevaid korstnaid ja

läbiviike; kui see ei ole võimalik, ehitatakse uued korstnad ajalooliste eeskujul;

8) elektri- või muu seade, sealhulgas õhksoojuspumba ja ventilatsiooniseadme hooneväline

osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel, elektrikapp, postalajaam jms

paigaldatakse vähese vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone

ega viimistlust;

9) tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja paigutatakse hoonega ja ajaloolisse keskkonda

kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei kahjusta hoonet ega varja väärtuslikke

fassaadidetaile, ei tekita valgushäiringut ega domineeri linnaruumis;

10) pööningukorruse valgustus tagatakse võimaluse korral Võru ajaloolisele linnatuumikule

omaste poolkaarekujuliste uukidega; katuseaknaid võib paigaldada vähese vaadeldavusega

kohta, eelistatult hoovipoolsele küljele, juhul, kui need ei kahjusta hoone kultuuriväärtuslikku

ilmet ega ajaloolist tänavamiljööd, on katusega samas tasapinnas ning paigutatud hoone üldise

arhitektuurse tervikuga sobivalt ja hoone fassaadi rütmiga arvestavalt.

18. Muinsuskaitsealal asuva C-kaitsekategooria hoone puhul kehtivad tööde tegemisel

järgmised nõuded:

1) hoone ilme muutmisel, sh välimiste avatäidete (uste ja akende) vahetamisel ning

välisviimistluse materjalide ja värvilahenduse valikul lähtutakse sobivusest lähiümbruse

hoonestusega ning seatakse eesmärgiks hoone terviklik välisilme;

2) kasutatakse ajaloolisse keskkonda sobivaid välisviimistlusmaterjale; traditsioonilisi

materjale jäljendavaid materjale ei kasutata;

3) välispiirete soojustamisel säilitatakse hoone proportsioonid;

4) maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu,

proportsioone, materjalikasutust ja arhitektuurset ilmet;

5) elektri- või muu seade, sealhulgas õhksoojuspumba ja ventilatsiooniseadme hooneväline

osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel, elektrikapp, postalajaam jms,

paigaldatakse vähese vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone

ega viimistlust;

6) tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja lahendatakse hoonega ja ajaloolisse keskkonda

kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei kahjusta hoonet, ei tekita valgushäiringut

ega domineeri linnaruumis.

19. Muinsuskaitsealale uue ehitise püstitamisel kehtivad järgmised nõuded:

1) lähtutakse lähiümbruse väljakujunenud ehitusjoonest, ajaloolisest hoonestusstruktuurist ja -

tihedusest, kultuuriväärtuslike hoonete mahtudest (eelkõige II maailmasõja eelsete hoonete

asukohast kinnistul, suurusest, kujust ja kõrgusest), liigendusest, materjalikasutusest,

välisviimistlusest ja katusemaastikust;

2) välisviimistluses kasutatakse traditsioonilisi ja keskkonda sobivaid materjale;

traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata;

3) alla 20 ruutmeetrise ehitusaluse pindala ja alla 5 meetri kõrguse ehitise

(edaspidi väikeehitis), sealhulgas teisaldatava ja ajutise ehitise puhul ei kohaldata alapunktides

1 ja 2 seatud nõudeid: sellised ehitised kavandatakse ajaloolisse keskkonda sobivalt ja viisil,

mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse ega kahjusta olulisi vaateid;

4) ajaloolises keskkonnas ebatüüpiline väikeehitis (prügimaja, alajaam, autovarjualune jms)

paigutatakse eelistatult asukohta, kus see ei ole avalikus ruumis nähtav või on varjestatud,

kahjustamata olemasolevate kultuuriväärtuslike hoonete konstruktsioone, viimistlust ja

vaadeldavust ning arvestab õuemaa eripäraga;

5) väärtuslikele ajaloolistele haljasaladele6 uusi ehitisi ei püstitata; välja arvatud juhul, kui

laiendatakse olemasoleva hoone maapealset osa sobivas mahus ja kujunduses või püstitatakse

avaliku kasutusega väikeehitis või puhkerajatis (spordi- ja mänguväljakud, tualetid, kioskid,

paviljonid jms).

20. Kinnistu (maaüksuse) piiride muutmisele kehtivad järgmised nõuded:

1) muutmata või vähesel määral muutunud II maailmasõja eelsed kinnistupiirid üldjuhul

säilitatakse;

2) alapunktis 1 nimetamata kinnistupiiride muutmisel lähtutakse kinnistu ajaloolisest

väärtusest ja järgitakse kvartalisisest kinnistustruktuuri (suurust ja kuju) ning määratakse

kinnistule lihtne ja selge kuju, mis võimaldab ehitist (sh kõrvalkinnistul asuvat) hooldada ja

teenindada.

6 Näidatud korralduse lisas 4.

21. Muinsuskaitseala linnakujunduselementide, tänavate, õuemaa ja haljastuse puhul kehtivad

järgmised nõuded:

1) väärtuslikud piirdeaiad, -müürid, -postid, väravad, kaevud jms säilitatakse, vajaduse korral

taastatakse;

2) uute piirdeaedade, -postide, väravate jms kavandamisel lähtutakse lähiümbruses

väljakujunenud tavast (materjal, kõrgus, paiknemine tänavajoone suhtes jms) ja sobivusest

kinnistu hoonestuse arhitektuuriga; võimaluse korral taastatakse dokumenteeritud ajalooline

lahendus; tõkkepuid ei paigaldata;

3) ajalooline kivisillutis (kiviplaadid, munakivid) jm väärtuslik katend säilitatakse või

taaskasutatakse ehitusprojektiga hõlmatud ala sees; põhjendatud erandjuhul võib neid kasutada

ka mujal samal kinnistul või muinsuskaitsealal;

4) uue katendi rajamisel või vana restaureerimisel lähtutakse kvaliteetse ligipääsetava

linnaruumi põhimõttest ja ajaloolisest lahendusest (näiteks tänavatel kasutatakse sillutisplaate

või -kive, hoovides ja aedades eelistatult looduslikke sillutiskive, -plaate või kivisõelmeid);

sillutise kavandamisel lähtutakse piirkonnale iseloomulikust hoonestuse, haljastuse ja

sillutatud ala vahekorrast ning välditakse õuemaa ulatuslikku sillutamist;

5) tagatakse sademevee ehitistest eemale juhtimine: selleks säilitatakse või rajatakse vajalikud

pinnasekalded;

6) tänava rekonstrueerimisel säilitatakse või taastatakse kultuuriväärtuslike ehitiste

proportsioonid, vajaduse korral tänavapinda madalamale viies; välditakse pinnasevee

imbumist hoonetesse ning sademevee juhtimist kinnistutele;

7) ajaloolised linnakujunduse elemendid ja väikevormid (monumendid, skulptuurid,

tänavapostid, kaevud, pingid jms) säilitatakse või võimaluse korral taastatakse nende algses

asukohas, põhjendatud juhul taaskasutatakse mujal linnaruumis;

8) uued linnakujunduse elemendid (monumendid, skulptuurid, linnamööbel, tegevuskoha

tähised, info- ja reklaamikandjad, hooajalised kohvikuterrassid, päikesevarjud, müügikohad,

tänavapostid jms) ja liikluskorraldusvahendid kavandatakse ümbritsevat keskkonda

arvestavalt ning paigaldatakse viisil, mis ei kahjusta kultuuriväärtuslikke hooneid,

arheoloogilist kultuurkihti ega kõrghaljastust;

9) tänavaid hooldatakse viisil, mis ei kahjusta külgnevat hoonestust ega kõrghaljastust;

10) ajaloolised avalikud pargid ja haljasalad,7 nende struktuur, planeering, vaated, väärtuslik

haljastus ja ajaloolised väikevormid säilitatakse võimalikult algupäraselt ja vajaduse korral

taastatakse; rekonstrueerimisel lähtutakse haljasalast kui tervikust, arvestades muutustega

linnaruumis (hilisem väärtuslik haljastus, ehitised jms); ridaistutused taastatakse terviklike

lõikudena, mitte ei istutata üksikuid puid sinna vahele;

11) haljastuse taastamisel ja rajamisel nii avalikus ruumis kui ka õuemaal lähtutakse

ajastuomasest haljastusviisist ja kasutatakse peamiselt traditsioonilisi liike (pärn, kask,

viljapuud, sirelid, ebajasmiinid jms), välditakse üheliigiliste elupuuhekkide rajamist

tänavajoonele ja mujale avaliku ruumi piirile;

12) puude raiumisel nähakse üldjuhul ette asendusistutus samal kinnistul või sobivas kohas

muinsuskaitsealal; puittaimestikku võib raiuda taimede kuivamisel või ohtlikuks muutumisel

ning oluliste vaadete avamiseks ja isetekkeliste puude likvideerimiseks;

13) ehitus- ja kaevetöödel, pinnase teisaldamisel ja juurdeveol väärtuslikku haljastust,

sealhulgas puude juuri ei kahjustata.

7 Näidatud korralduse lisas 4.

22. Muinsuskaitsealal on kaks arheoloogilise kultuurkihiga ala. Ala 1 moodustavad Tamula

järve ajalooline ja tänapäevane kaldaala ja muinsuskaitseala läbinud Kirumpää-Vastseliina tee

lähiümbrus. Ala 2 moodustab muinsuskaitseala põhjanurgas olev maa-ala, mille lähistelt on

leitud kiviaegseid leide.8

23. Muinsuskaitsealal asuva arheoloogiapärandi kaitseks kehtivad järgmised nõuded:

1) enne kui arheoloogilise kultuurkihiga aladel kehtestatakse detailplaneering või antakse

projekteerimistingimused või ehitusluba, millega kaasnevad kaeve- ja muud pinnase

teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, selgitatakse välja ja võetakse arvesse väärtuslikud

ehituskonstruktsioonid ja -detailid ning muud arheoloogilise kultuurkihi elemendid;

2) kui arheoloogilise kultuurkihiga aladel plaanitavad tööd võivad ohustada arheoloogilist

kultuurkihti või selles olevate struktuuride või elementide säilimist kavandatavatest töödest

sügavamal, selgitatakse uuringu käigus välja arheoloogilise kultuurkihi stratigraafia, vajaduse

korral kuni loodusliku pinnaseni;

3) väärtuslikud ajaloolised ehituskonstruktsioonid ja -detailid säilitatakse.

V osa

Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ja selle tagamise nõuded

24. Muinsuskaitsealale lisandub vaatesektoreid hõlmav kaitsevöönd, mis on esitatud korralduse

lisas 1.

25. Kaitsevööndi eesmärk on tagada muinsuskaitseala vaadeldavus väljastpoolt

muinsuskaitseala piire; vaateid ehitistega (müratõkkesein jms) sulgeda ei lubata; vältida tuleb

visuaalsete tõkete (sh kõrghaljastuse) rajamist muinsuskaitseala ette. Muinsuskaitsealale

avanevad olulised vaated on järgmised:

1) vaade 1 avaneb loode suunast piki Tallinna maanteed Katariina kirikule ja Jüri tänavale;

2) vaade 2 avaneb põhja-kirde suunast Tartu tänavalt üle Koreli oja Katariina ja Jekateriina

kirikule ja linna ajaloolisele hoonestusele;

3) vaade 3 avaneb kirde suunast Koreli oja pargist üle Koreli oja Liiva ja Uue tänava ajaloolisele

hoonestusele ja hoovimaastikule.

VI osa

Leevendused tööde tegemise loakohustusest ja teavitamise kohustusest

muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis

26. Muinsuskaitsealal ei nõuta muinsuskaitse eritingimusi ehitusprojekti koostamiseks ega

tööde tegemise luba järgmistel juhtudel:

1) olemasoleva C-kaitsekategooria hoone konserveerimiseks, restaureerimiseks ja ehitamiseks;

2) kõrghaljastuse rajamiseks, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud

töödeks õuemaal väljaspool arheoloogilise kultuurkihiga ala9;

8 Näidatud korralduse lisas 3. 9 Näidatud korralduse lisas 3.

3) raietöödeks ja hooajalise ehitise püstitamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on

kooskõlastanud raieloa ja hooajalise ehitise püstitamise loa Muinsuskaitseametiga;

4) tegevuskoha tähise, info- või reklaamikandja paigaldamiseks, juhul kui kohaliku

omavalitsuse üksus on lahenduse Muinsuskaitseametiga kooskõlastanud.

27. Muinsuskaitseala kaitsevööndis ei nõuta:

1) Muinsuskaitseametiga olemasoleva ehitise ümberehitamise ja välisilme muutmise

kooskõlastamist, välja arvatud maapealse osa laiendamisel;

2) Muinsuskaitseameti teavitamist sellise ehitise ehitamisest, mille jaoks ei ole ehitusseadustiku

kohaselt vaja ehitusluba ega ehitusteatist;

3) ehitise lammutamise kooskõlastamist Muinsuskaitseametiga.

VII osa

Muinsuskaitsealal paiknevate kinnismälestiste kaitsevööndid

28. Mälestise kaitsevööndi võib määrata maa-alalisele kinnismälestisele.

VIII osa

Lõppsätted

29. Tööde tegemise loa, mis on antud enne käeoleva korralduse jõustumist, menetluse võib

uuendada, kui korraldus näeb ette samaväärsete tööde korral leevendusi võrreldes Vabariigi

Valitsuse 16. veebruari 2006. aasta määruses nr 47 „Võru vanalinna muinsuskaitseala

põhimäärus“ sätestatuga.

30. Korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

31. Vabariigi Valitsuse 16. veebruari 2006. aasta määruse nr 47 „Võru vanalinna

muinsuskaitseala põhimäärus“ kehtivus lõpeb punktis 30 sätestatud korralduse jõustumisel.

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30

päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

Kaitsekorra põhjendused ja selgitused on esitatud seletuskirjas, mis on kättesaadav

Muinsuskaitseameti veebilehel ja Muinsuskaitseametis.

Kristen Michal

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Lisa 1. Muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piirid

Lisa 2. Hoonete kaitsekategooriad ja mälestised

Lisa 3. Arheoloogilise kultuurkihiga alad

Lisa 4. Väärtuslikud ajaloolised haljasalad

1

Vabariigi Valitsuse korralduse

„Võru muinsuskaitseala kaitsekord“

seletuskiri

Sisukord

1. Sissejuhatus ................................................................................................................................. 2

2. Võru muinsuskaitseala vastavus riikliku kaitse eeldusele ja riikliku kaitse põhjendus ............... 3

2.1 Vastavus riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele ................................................................. 6

2.2 Vastavus muinsuskaitseala kriteeriumitele ........................................................................... 7

3. Kaitsekorra kehtestamise kaalutlused .......................................................................................... 9

4. Korralduse sisu .......................................................................................................................... 14

5. Kaitsekorra menetluse kirjeldus ................................................................................................ 50

6. Korralduse vastavus Euroopa Liidu õigusele ............................................................................ 52

7. Korralduse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused ........................................................... 52

8. Korralduse jõustumine .............................................................................................................. 53

9. Vaidlustamine ............................................................................................................................ 54

10. Korralduse kooskõlastamine ..................................................................................................... 54

2

1. Sissejuhatus

Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 19 lg 3 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus tunnistada

ala muinsuskaitsealaks ja kehtestada ala kaitsekord.

Võru muinsuskaitseala asub Võru maakonnas Võru linnas. Võru ajalooline linnatuumik võeti

esmakordselt riikliku kaitse alla 1973. aastal Eesti NSV Ministrite Nõukogu 27. veebruari

määrusega nr 91. Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 1995. a. määrusega nr. 126 (RT I 1995, 37,

472) kinnitati Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus. Seda uuendati 2006. aasta

Vabariigi Valitsuse määrusega 16.02.2006 nr 47 (RT I 2006, 10, 68).

„Võru muinsuskaitseala kaitsekord“ korraldusega kehtestatakse kaitsealale uus kaitsekord

lähtuvalt 1. mail 2019. a jõustunud MuKS-ist. MuKS § 91 lg 1 alusel kehtib enne MuKS-i

jõustumist kehtestatud muinsuskaitseala põhimäärus ajani, kuni Vabariigi Valitsus tunnistab

selle kehtetuks või kuni kehtestatakse muinsuskaitseala kaitsekord MuKS-is sätestatud alusel

ja korras. Kaitsekorra kehtestamisel muutub MuKS-i § 91 lg 1 kohaselt Võru vanalinna

muinsuskaitseala põhimäärus kehtetuks.

Korraldusega kehtestatakse muinsuskaitseala kaitsekord, millega määratakse kaitseala nimetus,

kaitse eesmärk ja muinsuskaitseala ning selle kaitsevööndi piir, samuti muinsuskaitsealal

asuvate hoonete väärtusklassid ja muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud

nõuded. Võrreldes seni kehtinud nõuetega sätestab kaitsekord muinsuskaitseala kaitse eesmärgi

tagamiseks täpsemad ja selgemad nõuded ning ulatuses, mis on vajalikud eesmärgi

saavutamiseks.

Kaitsekorras kasutatavaid mõisteid hooldamine, remontimine, ilme muutmine, konserveerimine

ja restaureerimine kasutatakse neile MuKS §-s 7 omistatud tähenduses. Mõisteid

ümberehitamine ja ehitamine kasutatakse ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §-s 4 antud

tähenduses. Kinnistuna käsitletakse maatükki/maaüksust, mis on vajalik ehitise teenindamiseks

ja määratud kinnistusregistris. Kui mõisteid on sisustatud erinevalt või vastuoluliselt, lähtutakse

MuKS-ist kui EhS-i ja maaparandusseaduse eriseadusest. Korralduse teksti ja lisade (kaartide)

vastuolu korral lähtutakse korralduse tekstist.

Korralduse ja seletuskirja on koostanud Muinsuskaitseameti Võrumaa nõunik ja kaitsekorra

koostamise töörühma juht Tiina Pettai ([email protected]; tel 53068625),

Põlvamaa nõunik Anu Lepp ([email protected]; tel 58669436). Korralduse

valmimisele töötas kaasa Muinsuskaitseameti peadirektori 12.09.2022 käskkirjaga nr 1.1-5/43-

A moodustatud Võru kaitsekorra töörühm koosseisus: Raul Tohv (Võru Linnavalitsus,

abilinnapea), Diana Vene (Võru Linnavalitsus, peaarhitekt), Epp Needo (töörühma kutsutud

ekspert, ehitusajaloolane, AS Kurmik), Mirja Ots (töörühma kutsutud ekspert, arheoloog, Vana-

Võromaa Kultuurikoja peavarahoidja). 2011. aastal Aigar Needo koostatud Võru vanalinna

muinsuskaitseala inventeerimise ankeetidest hoonete andmete sisestamisega tegeles Jette Paat.

Lisaks on kaitsekorra, seletuskirja ja lisade koostamisse kaasatud Muinsuskaitseameti

teenistujad ehituspärandi, arheoloogiapärandi, pärandihalduse ja õigusosakonnast. Avatud

menetluse korraldamisse on kaasatud kommunikatsiooni osakonna teenistujad. Kaitsekorra

koostamise protsessi on oluliselt panustanud Võru Linnavalitsus.

3

Kultuuriministeeriumist on kaitsekorra ja seletuskirja koostamisele kaasa aidanud

muinsuskaitsenõunik Reesi Sild ([email protected]; tel 6282381) ning õigus- ja haldusosakonna

õigusnõunik Helen Kranich (teenistusest lahkunud). Korraldus toimetati keeleliselt Luisa

tõlkebüroos.

2. Võru muinsuskaitseala vastavus riikliku kaitse eeldusele ja riikliku kaitse

põhjendus

MuKS § 9 lg 1 kohaselt on muinsuskaitseala riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega maa-

ala, ajalooline asula või selle osa või inimese ja looduse koosmõjul väljakujunenud

kultuurmaastik.

Võru linna kui haldusüksuse tervikus hõlmab muinsuskaitseala kõrge kultuuriväärtusega

ajaloolist linnatuumikut, kus on olnud inimasustus juba muinas- ja keskajal, kuid mille linnaline

areng sai alguse 18. sajandi lõpus. Võru kreisilinn asutati 1784. aastal Katariina II korraldusel

Tamula järve kaldale Võru mõisa maadele. Mõisa nimi, mis tulenes tõenäoliselt Veere (ehk

praeguse Koreli) oja nimest, jäeti nii linna kui ka uue, loodud kreisi nimetuseks. Linna

suuruseks määrati 307 hektarit. Võru linna looduslik asend (linnasüda on piiratud kolmest

küljest veekoguga, neljandast sooga) soodustas korrapärase planeeringu rakendamist ja säilitas

kompaktse linnasüdame aastakümneteks. Linna kiirest arenemisest hoolimata ajaloolist

linnatänavate ja kinnistute struktuuri ei muudetud, küll aga alustati 19. sajandi alguses vanade

hoonete lammutamist, et asendada need uutega, seda ennekõike linna keskväljaku ümbruses.

Järgmine suurem hoonestuse muutus toimus pärast II maailmasõda sõjategevusest põhjustatud

põlengute järgselt. Nõukogude võimu ajal, toetudes tollasele generaalplaanile, lammutati

hulgaliselt ajaloolisi puithooneid eesmärgiga rajada kortermaju ning ühiskondlike hooneid (nt

kultuurimaja Kannel, Võru spordikool-muuseum). Samasugused muutused toimusid enamikes

Eesti linnades ja kultuuriväärtusliku hoonestuse kadumine andis tõuke muinsuskaitsealade

loomisele.

MuKS § 9 lg 2 kohaselt võib muinsuskaitseala koosneda ühest või mitmest perioodist pärit

hoonetest ja rajatistest koos arheoloogilise kultuurkihi, loodusobjektide, tänavatevõrgu, teede,

kõlvikute ning hoonestus- ja kinnistute struktuuriga. Võru koosneb mitmest perioodist pärit

hoonetest ja rajatistest (edaspidi ehitised) ning linna rajamise eelsesse aega kuuluvast

arheoloogilisest kultuurikihist. Hästi on säilinud suures osas juba 18. sajandi lõpul linna

rajamise ajal paika pandud ajalooline tänavavõrk, hoonestus- ja krundistruktuur. Kaitsekorra

koostamisel on lähtutud linna rajamisest kuni II maailmasõjani arenenud tänavavõrgust,

kinnistupiiridest, hoonestusstruktuurist ja haljastusest.

MuKS § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eeldus, et kultuuriväärtusega asi või

maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik,

ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb

rahvusvahelisest lepingust.

4

Muinsuskaitsealade kui ajalooliste linnamaastike kaitse lähtub ja seostub järgmiste

rahvusvaheliste konventsioonidega, millega Eesti riik on ühinenud:

1. Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon1 (jõustus Eesti suhtes

27.01.1995) käsitleb kogu kultuuripärandit – mälestisi, nende kogumeid ja

vaatamisväärseid paikkondi, sh ajaloolisi linnamaastikke2 ning rõhutab, et kohustus

kindlustada riigi territooriumil asuva kultuuri- ja looduspärandi väljaselgitamine, kaitse,

säilitamine, populariseerimine ja edasiandmine tulevastele põlvedele lasub eelkõige

osalisriigil.

2. Arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioon3 (jõustus Eesti suhtes 29.10.1996)

keskendub arheoloogiapärandile, mis on inimkonna ajaloo tundmise seisukohalt

määrava tähtsusega, kuid samas tõsises ohus ohtrate planeerimiskavade, loomulike

riskide, salajaste ja mitteteaduslike kaevamiste ning avalikkuse ebapiisava teavitamise

tõttu. Leitakse, et arheoloogiapärand kui Euroopa kollektiivse mälu allikas ning

ajaloolise ja teadusliku uurimistöö vahend säilib paremini, kui see peegeldub linna- ja

maa-alade planeerimises ning kultuuri arengu poliitikas. Selleks tuleb keskkonda

mõjutavate projektide hindamisel ning otsuste tegemisel võtta arvesse arheoloogilisi

leiupaiku ja nende ümbrust ning kaasata arheoloogid planeerimiskavade

koostamisse. Konventsiooni põhimõtteid on rakendatud kaitsekorra väärtuste ja

põhimõtete sõnastamisel ja nõuete seadmisel.

3. Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioon4 (jõustus Eesti suhtes 01.03.1997)

rõhutab, et kultuuriväärtuslike objektide väljaselgitamiseks ja kaitsmiseks tuleb tagada

nende kaitse alla võtmine ning arhitektuuripärandi kaitseks tuleb rakendada seaduslikke

abinõusid, mille eesmärgiks on kultuuriväärtuslike objektide autentsel kujul säilimine.

Lisaks on konventsioonis toonitatud, et muinsuskaitselised põhimõtted peavad aitama

kaasa arhitektuuripärandi objektide kasutatavusele tänapäeva vajadustest lähtudes ning

tagama ajalooliste hoonete (taas)kasutuse. Võru muinsuskaitseala kaitsekord toetab

konventsioonist tulenevaid põhimõtteid, kuna sellega tagatakse riiklikult olulise

linnalise ehituspärandi kaitse. Samuti on kaitsekorras sisalduvate põhimõtete, nõuete ja

leevenduste sätestamisel lähtutud põhimõttest, et need mh toetaksid muinsuskaitseala ja

sellel asuvate kultuuriväärtuslike hoonete kasutamist tänapäeva vajadustest lähtuvalt.

4. Euroopa maastikukonventsioon5 (jõustus Eesti suhtes 01.06.2018) käsitleb nii

looduslikke kui ka linnalisi, nii silmapaistvalt väärtuslikke ja nö igapäevamaastikke kui

ka täiesti kahjustatud maastikke. Kõiki maastikke peetakse oluliseks, sest mistahes

maastik kujutab endast sealsete inimeste eluruumi ja on seetõttu oluline olenemata selle

seisundist. Enamus eurooplasi elab suuremates või väiksemates linnades, mille maastike

kvaliteet mõjutab nende elu. Konventsioon rõhutab, et maastik on tervik ning mälu

1 Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13118943 2 UNESCO ajaloolist linnamaastikku käsitlev soovitus, vastu võetud 10.11.2011 UNESCO peakonverentsil

https://unesco.ee/public/Recommendation_on_Historic_Urban_Landscape_tolge_EST.pdf 3 Arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13089481 4 Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13089076 5 Euroopa maastikukonventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/228022018001

5

kandja ja sellega tuleb ruumilise planeerimise otsuste tegemisel arvestada. Nendest

põhimõtetest on lähtutud ka kaitsekorra eesmärgi, väärtuste ja põhimõtete sõnastamisel

ning nõuete seadmisel.

5. Kultuuripärandi väärtuse kohta ühiskonnas käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon

ehk nn Faro konventsioon6 (jõustus Eesti suhtes 01.08.2021) rõhutab, et kultuuripärand

on ühiskonnale väärtuslik ressurss, mis on kestliku arengu loomulik osa ning tegeleb

väärtustega, mida inimesed pärandile omistavad. Konventsiooni keskne mõte on igaühe

õigus saada osa kultuuripärandist, sellega kaasnev vastutus kultuuripärandi ees on nii

individuaalne kui ka kollektiivne. Muinsuskaitseala on ajalooline linnatuumik, kus

kultuuripärand tõstab inimeste elukvaliteeti ja mitmekesistab elukeskkonda ning on

loometegevuse allikaks ja kestliku arengu osa. Kultuuriajaloolise linna keskkonna

hoidmine ja mitmekesine kasutus annab võimaluse saada osa kultuuripärandist nii neil,

kelle jaoks on see argikeskkond elamiseks ja töötamiseks kui ka neil, kes külastavad

seda turistina puhkamise ja pärandirikkast linnaruumist osa saamise eesmärgil.

Kaitsekordade koostamise protsess on toimunud dialoogis avalikkusega, laiema

pärandikogukonnaga – ühiselt on sõnastatud muinsuskaitseala väärtuseid ning läbi

räägitud kaitseala eesmärk ning põhimõtteid ja nõuded kultuuriväärtusliku keskkonna

hoidmisel ja arendamisel.

Oluline on kohaldada ka Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

ning selle lisaprotokolli nr 1.7 Viimase artikli 1 järgi on igal füüsilisel või juriidilisel isikul õigus

oma omandit segamatult kasutada. Kelleltki ei või võtta tema omandit muidu, kui üldistes

huvides ja seaduses ettenähtud tingimustel ning rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid järgides.

Eelnenud sätted ei piira siiski mingil viisil riigi õigust vajadusel kehtestada seadusi vara üldistes

huvides kasutamise kontrollimiseks või maksude, maksete või trahvide tasumise tagamiseks.

Konventsiooni artikli 18 järgi tohib konventsioonis lubatud piiranguid temas osundatud õiguste

ja vabaduste suhtes rakendada üksnes neil eesmärkidel, milleks nad on ette nähtud. Euroopa

Inimõiguste Kohus on selgitanud, et protokolli nr 1 artiklile 1 omane õiglase tasakaalu

põhimõte iseenesest eeldab kogukonna üldiste huvide olemasolu. Kohus on leidnud, et selliseks

üldiseks huviks on ka riigi kultuuripärandi kaitsmine. Seejuures on riigil ulatuslik

kaalutlusruum otsustamaks, mis on kogukonna üldistes huvides. Küll tuleb tagada, et riik

saavutaks õiglase tasakaalu kogukonna üldiste huvide ja üksikisiku põhiõiguste (omandi) kaitse

vahel Teisisõnu tuleb tagada proportsionaalsus kultuuripärandi kaitse eesmärgi ja selleks

valitud vahendite (sh nõuete) vahel.8

Võru muinsuskaitseala vastavust riikliku kaitse eeldusele hinnati kultuuriministri 15.05.2019

määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning

muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ (edaspidi määrus nr 23) sätestatud

kriteeriumite põhjal. Määruse nr 23 §-s 2 on sätestatud riikliku kaitse üldised kriteeriumid,

milleks on selektiivsus, originaalsubstantsi säilivus ja tehniline seisukord. Määruse nr 23 §-s 9

6 Kultuuripärandi väärtust ühiskonnas käsitlev Euroopa Nõukogu raamkonventsioon,

https://www.riigiteataja.ee/akt/218052021003 7 Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13073654 8 Beyeler vs. Itaalia (33202/96),

https://hudoc.echr.coe.int/eng#{%22appno%22:[%2233202/96%22],%22itemid%22:[%22001-58832%22]}

6

on sätestatud muinsuskaitseala riikliku kaitse eelduse hindamise kriteeriumid, milleks on

säilinud ajalooline keskkond, mälestiste ja/või väärtuslike ehitiste ja muude inimmõjul

kujunenud objektide kontsentratsioon maa-alal, arheoloogiline kultuurkiht ja selles säilitamist

väärivad ehituskonstruktsioonid, -detailid või -elemendid, traditsioonilised maastikud,

sealhulgas alale iseloomulikud haljastusviisid ja haljasalad, avatud maastikud, väärtuslikud

loodusobjektid ja maastikuelemendid ning terviklikkus.

2.1 Vastavus riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele

1) Selektiivsus

Eestis on 12 riiklikku muinsuskaitseala, millest 11 (sh Võru) asuvad ajaloolistes

linnatuumikutes. Enamike muinsuskaitsealaks tunnistatud linnasüdamete tunnuseks on

linnaehitusajalugu alates keskajast kuni 20. sajandi I pooleni, mis annab kujuka ülevaate selles

ajavahemikus toimunud asustus-, arhitektuuri- ja kultuuriajaloolistest protsessidest.

Võru on üks kahest 18. sajandil keskvõimu korraldusega rajatud Eesti linnast (teine on

Paldiski), mille esimesse ehitusetappi kuuluv tänavavõrk, krundistruktuur ja hoonestus rajati

kompaktse ja stiililt ühtsena, lähtudes valitsevast arhitektuurikeelest ning ruumikujunduse

põhimõtetest. Linnatuumiku ajalooline üldilme on suures osas säilinud tänapäevani, vaatamata

edasisele linnaruumi arengule (sh II maailmasõja kahjustustele ning hilisematele ajaloolise

ruumiga mitte arvestavatele lisandustele).

Võru vanalinn on üks esinduslikumaid ja paremini säilinud ajaloolisi linnatuumikuid Eestis.

See paistab silma terviklikult säilinud ajaloolise tänavavõrgu, eriilmelise hoonestuse ning hästi

tajutava linnaruumilise terviku poolest.

Võru muinsuskaitseala vastab selektiivsuse kriteeriumile.

2) Originaalsubstantsi säilivus

Võru ajalooline, 18. sajandil kavandatud tänavavõrk ja krundistruktuur on linnapildis

erakordselt hästi tajutavad. Samuti on valdavalt säilinud ajaloolise, peamiselt puithoonestusega

tänavaseinad. Võrus on säilinud arvestataval hulgal linna esimesel ehitusetapil 18. saj lõpus ja

19. saj alguses rajatud hooneid. Alles on traditsiooniline, ajaloolise järjepidevusega vanalinlik

haljastus ja haljasalad (Katariina allee, Kreutzwaldi park, Juudi park ja haljastatud alad

Katariina ja Jekateriina kirikute ümber, väärtuslik tänavahaljastus). Muinsuskaitsealal on ka

üksikuid silmapaistvaid tööstushooneid ja historitsistliku tellisarhitektuuri näiteid.

Võru muinsuskaitseala vastab originaalsubstantsi säilivuse kriteeriumile.

3) Tehniline seisukord

Muinsuskaitseala tehnilist seisukorda saab peamiselt hinnata sellel asuvate hoonete kaudu.

Võru vanalinnas paiknevate hoonete tehniline seisukord on erinev. Suur osa muinsuskaitsealal

asuvatest hoonetest on kasutuses ja rahuldavas või heas seisukorras. Leidub ka tühjalt seisvaid

elu-, äri- ja kõrvalhooneid, mille tehniline seisukord on halb, kuid säilinud originaalsubstantsist

7

ja vanusest tulenevalt on tegemist väga väärtuslike hoonetega ja nende kultuuriväärtus

tervikuna on tehnilisest seisukorrast olulisem ning käesoleva hetke halb seisukord ei ole riikliku

kaitse vastuargument.

Võru muinsuskaitseala vastab tehnilise seisukorra kriteeriumile.

Võru muinsuskaitseala vastab kõigile riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele.

2.2 Vastavus muinsuskaitseala kriteeriumitele

1) Säilinud on ajalooline keskkond – annab tunnistust aja jooksul toimunud asustus-,

arhitektuuri- ja kultuuriajaloolistest ning ühiskondlikest protsessidest. Ajalooline

asustusmuster, tänavate ja/või kruntide või kõlvikute struktuur on maa-alal hästi loetav.

Võru ajaloolise linnatuumiku moodustab piirkond Tamula järve ja Koreli oja vahel, mis on

rajatud 1785. aasta generaalplaani järgi. Tänaseni on säilinud 18. sajandi lõpus kavandatud

tänavate võrk, krundistruktuur9 ja peamised haljasalad10 (eelkõige Katariina allee). Linna

esimesest ehitusjärgust on alles ajaloolisel ehitusjoonel asuvaid vana-balti tüüpi ühekorruselisi

suure katusemahuga puithooneid (näiteks F. R. Kreutzwaldi tn 25a, F. R. Kreutzwaldi tn 31,

Jüri tn 17, Vabaduse tn 7, Katariina allee 3 jne), mitmel neist on säilinud algupärane

mantelkorsten või selle osad. 19. sajandil jätkus üldjoontes samailmeliste ühe-, harvem

kahekorruseliste puithoonete ehitamine, mõjutajaks uusklassitsistlik stiilikäsitlus ja

tüüpprojektidele tuginev kroonuarhitektuur. 19. sajandi keskel ja lõpupoole lisandus

suuremahulisemaid tööstus- ja esindushooneid, ehitusmaterjalina hakkas linnapilti ilmestama

punane savitellis. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses hakati seoses eluruumipuudusega

ehitama suuremaid (tavaliselt kahekorruselisi) üürimaju, mille arhitektuur järgis

muinsuskaitsealal juba väljakujunenud ehitustraditsioone.11

Kõik see kokku moodustab tervikliku ja suures osas tänapäevani säilinud linnatuumiku, mis

paistab silma säilinud ajaloolise nn nööripidi rajatud tänavavõrgu ning 18.–20. sajandist

pärineva hoonestusega. Võru hästitajutav kultuuriväärtuslik ja eristuv linnaruum annab

läbilõike linna kujunemisloost ja iseloomustab Võru eripära Eesti linnaehituse ja

halduskorralduse ajaloos, mis peegeldab 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Vene

tsaaririigis aset leidnud keskvõimu poolt initsieeritud muudatusi.

9 Vt Võru muinsuskaitsealal paiknevate ajalooliste kinnistute kaardianalüüs. Koostaja Emma Lauk

(Muinsuskaitseamet, 2023). Kättesaadav Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra lehel

https://muinsuskaitseamet.ee/voru-muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine alusandmete jaotuses.

10 Vt Võru muinsuskaitseala avalike haljasalade, parkide ja tänavahaljastuse väärtused muinsuskaitseala

kaitsekorra koostamiseks. Eksperthinnang. Koostaja Raili Uustalu (Muinsuskaitseamet, 2022-2023), kättesaadav

Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra lehel https://muinsuskaitseamet.ee/voru-

muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine alusandmete jaotuses. 11 Vt Võru linna ehitusajaloolised ülevaated (koostaja Epp Needo, AS Kurmik). Kättesaadavad

Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra lehel https://muinsuskaitseamet.ee/voru-

muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine alusandmete jaotuses.

8

Võru muinsuskaitseala vastab ajaloolise keskkonna säilimise kriteeriumile.

2) Mälestiste ja/või väärtuslike ehitiste ja muude inimmõjul kujunenud objektide

kontsentratsioon maa-alal – ajalooliselt väljakujunenud arhitektuuritraditsiooni

(arhitektuuristiil, ehitusmahud ja nende liigendus, ehitus- ja viimistlusmaterjalid,

arhitektuursed ja linnaruumi elemendid ning väikevormid) domineerimine maa-alal.

Võru muinsuskaitsealal on kultuurimälestiseks tunnistatud viis objekti, millest üks on viiest

hoonest koosnev Kreutzwaldi muuseumi kompleks. 2010.–11. aastal viidi läbi kõikide

muinsuskaitsealale jäävate hoonete inventeerimine.12 Inventeerimise tulemustele tuginedes,

kuid neid üle vaadates, kaasajastades ja hõlmates ka muinsuskaitseala kaitsevööndi ja sellest

väljaspoole jäävad ajaloolise hoonestusega alad, määras muinsuskaitseala kaitsekorra

koostamise töörühm hoonetele kaitsekategooriad. Muinsuskaitseala 968 hoonest (sh

kultuurimälestisena kaitstavad 9 hoonet) on ala iseloomustavaid ja silmapaistva mõjuga (A- ja

B-kaitsekategooria) hooneid 332. Muinsuskaitseala väärtusi pigem mittekandvaid (C-

kaitsekategooria) hooneid kaardistati 627. Valdav enamus C-kaitsekategooria hoonetest on

sisehoovides asuvad väiksemad abihooned (nt kuurid, garaažid, elektrialajaamad) või

nõukogudeaegsed tüüpelamud, mis avaldavad küll linnaruumile mõju, kuid ei vähenda

ajaloolise hoonestuse nähtavust. Muinsuskaitseala hoonestuse inventeerimisele tuginedes saab

tõdeda, et hoolimata II maailmasõja järgsetest muudatustest ja sel ajal linnatuumikusse rajatud

ajaloolisesse keskkonda sobimatu mahu ja paiknemisega uusehitistest on Võru

muinsuskaitsealal ajalooliste ja kultuuriväärtuslike ehitiste arvukus märkimisväärne ja nende

kontsentratsioon ja paiknemine lubab neil linnaruumis tuntavalt mõjule pääseda.

Võru muinsuskaitseala domineerivaks kihistuseks on 19.–20. sajandist pärinev puithoonestus

ja historitsistlikku tellisarhitektuuri esindavad tööstus- ja ühiskondlikud hooned. Hilisemast

perioodist on olulisena säilinud 1920.–1930. aastatel ehitatud tuntud arhitektide projekteeritud

elamud ja ühiskondlikud hooned. Tugevalt tunnetatav linnaruumiline väärtus on ajaloolistel

avalikel haljasaladel ja Võrule iseloomulikku haljastusmustrit kandvatel hoovidel.

Võru muinsuskaitseala vastab väärtuslike ehitiste jm objektide kontsentratsiooni kriteeriumile.

3) Arheoloogiline kultuurkiht ja selles säilitamist väärivad ehituskonstruktsioonid, -

detailid või -elemendid.

Tamula järve ümbruse ajalugu ulatub tagasi kiviaega, mil piirkonnas elasid kütt-kalur-

korilased. Valdavalt kivi- või pronksiaegseid arheoloogilisi juhuleide on avastatud

muinsuskaitsealas olevalt Tamula järve kaldaalalt ja selle lähiümbrusest. Eelnevale lisaks läbis

tänapäevast muinsuskaitseala Kirumpäält Vastseliina suunas kulgev tee, mille lähistel leiti

juhuleiuna keskaegne odaots – näidates, et ka keskaja inimesed toimetasid tänapäevase Võru

linna territooriumil. Ehkki Võru linnaga seotud arheoloogilise kultuurkihi kohta on vähe

andmeid, markeerivad leitud esemed, et maa sees on peidus veel hulgaliselt huvitavat

12 Võru vanalinna muinsuskaitseala inventeerimine. Seletuskiri. Koostaja Aigar Needo (Võru, 2011),

https://register.muinas.ee/ftp/MKA%20inventeerimine/Voru.invent.seletuskiri.pdf; Võru vanalinna

muinsuskaitseala inventeerimine. Ankeedid. Koostaja Aigar Needo (Võru, 2011),

https://register.muinas.ee/ftp/MKA%20inventeerimine/Voru.invent.ankeedid.pdf

9

informatsiooni, mis aitab paremini mõista mitme tuhande aasta jooksul Tamula järve

ümbrusega seotud ajalugu ja piirkonnas elanud inimeste eluolu.

Võru muinsuskaitseala vastab arheoloogilise kultuurkihi kriteeriumile.

4) Traditsioonilised maastikud, sealhulgas alale iseloomulikud haljastusviisid ja

haljasalad, avatud maastikud, väärtuslikud loodusobjektid ja maastikuelemendid.

Võru linnasüdamele on iseloomulik ühelt poolt Tamula järve ja teiselt poolt Koreli oja suunas

langev lame reljeef, mis rõhutab keskväljakult ja peatänavalt lähtuvate tänavate malelauda

meenutavat korrapärasust ning piki tänavaid avanevaid vaateid.

Võru muinsuskaitseala ilmestavad kaks ajaloolist parki, mitmed haljasalad ja juba linna

asutamisel esimese, 1785. aasta generaalplaani järgselt rajatud keskväljakult Tamula järveni

kulgev Katariina allee. Nii ajaloolised pargid ja haljasalad kui Võrule iseloomulikku

haljastusmustrit kandvad hoovid on muinsuskaitseala suureks väärtuseks.

Võru muinsuskaitseala vastab haljastuse ja maastikuelementide kriteeriumile.

5) Terviklikkus – hoonestus moodustab tervikliku linnaehitusliku kogumi ja miljöö, on

tajutav tervikuna ning moodustab tähenduslikult seotud keskkonna.

Võru muinsuskaitseala on ajalooline linnakeskkond, mis on tähenduslikult seotud praeguse

linnasüdamega ja on tajutav tervikuna. Ajalooline keskkond on hästi säilinud, selle erinevad

kihistused linnaruumis nähtavad ja moodustavad tervikliku ja kasutuses linnaehitusliku miljöö.

Võru linna kohatunnetus seostub siin 1833‒1877 elanud ja arstina ametis olnud Friedrich

Reinhold Kreutzwaldiga. Võrus kirjutas ta eesti rahvuseepose "Kalevipoeg".

Võru muinsuskaitseala vastab terviklikkuse kriteeriumile.

Võru muinsuskaitseala vastab kõigile muinsuskaitseala kriteeriumitele.

3. Kaitsekorra kehtestamise kaalutlused

Aineline kultuuripärand on ühiskonna jaoks väärtuslik, taastumatu ressurss ja oluline avalik

hüve. Põhiseaduse (edaspidi PS) preambulist tulenevalt on riigi huvi ja tahe kindlustada ja