| Dokumendiregister | Sotsiaalkindlustusamet |
| Viit | 2-9/40959-1 |
| Registreeritud | 13.11.2023 |
| Sünkroonitud | 18.12.2024 |
| Liik | Muu leping |
| Funktsioon | 2 Teabehaldus |
| Sari | 2-10 ÜSS 2021-2027 projektid (endine ESF, Euroopa Komisjon) |
| Toimik | 2-10.8 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Agnes Kulmar (SKA, Laste heaolu osakond, Asendushoolduse talitus, Asendushoolduse tugiteenuste tiim) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
Lisa 1 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihanke „Kriisihoolduspere teenuse ja erihoolduspere teenuse korraldamine Sotsiaalkindlustusametile“ tulemusena sõlmitud käsunduslepingust (edaspidi: leping), mis sõlmitakse Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja) ja SOS Lasteküla Eesti Ühingu (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid). 1. Lisa eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses
isikuandmete töötlemisel, millest pooled lepingu täitmisel juhinduvad. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus).
1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja antud juhised on välja toodud lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vajadusel võib vastutav töötleja anda isikuandmete töötlemiseks täiendavaid dokumenteeritud juhiseid.
1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse poolt ning seoses kõikide isikuandmetega, mida lepingu alusel töödeldakse.
2. Mõisted 2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust,
sealhulgas: 2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku
(„andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal;
2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;
2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu;
2.1.4. „Andmesubjekti nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega.
3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt käesolevas lisas nimetatud
ja teistele asjakohastele õigusaktidele, juhenditele ja lepingule (sh vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele) ning ainult sellisel määral, mis on vajalik lepingu täitmiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel:
2
3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele.
3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud.
3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja kättesaadavaks tegemise eest.
3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel.
3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja eelneval nõusolekul, mis on antud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine ilma isikuandmeid töötlemata pole võimalik. 3.5.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu
enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, mis on käesolevas lepingus sätestatuga vähemalt samaväärsed.
3.5.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid.
3.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet.
3.7. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvalisuse tagamise meetmeid, muu hulgas tehnilisi ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas: 3.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele
andmetöötlusseadmetele; 3.7.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.7.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid
isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt vms). 3.8. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja
korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates.
3.9. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet.
3.10. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Pooled on kokku leppinud, et: 3.10.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas vastutav töötleja ja/või kolmas isik,
keda vastutav töötleja on selleks volitanud;
3
3.10.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast täitmist;
3.10.3. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena.
3.11. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga koostööd volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes järelevalveasutusele vastamisel.
4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Käesoleva lepingu esemeks olevaid isikuandmeid ei tohi töödelda väljaspool Euroopa
Liitu ega Euroopa Majanduspiirkonda, sh ei tohi nimetatud isikuandmeid edastada kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile.
4.2. Juhul kui käesoleva lepingu esemeks olevate isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda, sh nende edastamine kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, on vajalik lepingu täitmiseks, lepivad pooled sellises andmetöötluses eelevalt kirjalikult kokku. Kirjalikku kokkulepet ei ole vaja sõlmida, kui volitatud töötleja on kohustatud isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastama volitatud töötleja suhtes kohaldatava Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja sellise õigusliku aluse olemasolust enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud.
5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega
seotud rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud.
5.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist.
5.3. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaan isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik võimaliku, et edasist rikkumist ära hoida ning kahju vähendada.
5.4. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest.
6. Vastutus 6.1. Lisaks lepingus sätestatud vastutusele:
6.1.1. vastutab volitatud töötleja kahju eest, mida ta on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele isikuandmete töötlemise tagajärjel, mis on tekitatud käesoleva lisa nõudeid, mh kõiki selles mainitud õigusnorme ja dokumenteeritud juhiseid, rikkudes;
6.1.2. kohustub volitatud töötleja, kui ta on isikuandmete töötlemise nõudeid rikkunud ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud;
4
6.1.3. kui volitatud töötleja rikub oluliselt käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid, muuhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse või muude kohaldatavate õigusnormide sätteid isikuandmete kaitse valdkonnas, on vastutaval töötlejal õigus leping ette teatamata üles öelda. Oluline lepingurikkumine on eelkõige, kui: 6.1.3.1. isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliva
järelevalveasutuse või kohtu menetluses selgub, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid;
6.1.3.2. vastutav töötleja leiab käesoleva lisa kohaselt läbiviidud auditis, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis tulenevad käesolevast lisast või kohaldatavatest õigusnormidest.
7. Muud sätted 7.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutava töötlejale kõik
andmesubjektide isikuandmed või kustutama või hävitama isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed tagastada või hävitada või kustutada mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul peale lepingu lõppemist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise või hävitamise kulud kannab volitatud töötleja.
7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelnevas punktis nimetatud toimingud.
7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.
7.4. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, nagu konfidentsiaalsuskohustus, jäävad jõusse ka pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist ning nendele rakendatakse lepingus sätestatut, kui käesolevas lisas ei ole kokku lepitud teisiti.
Vastutav töötleja Volitatud töötleja
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
5
Lisa ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM 1. Kontaktandmed Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: __________________________________________________________________________ _______ 2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Lõplik teavitus
☐ Varasema teavituse täiendamine
3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast) Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________ Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________
☐ Toimus ühekordne rikkumine
☐ Rikkumine jätkuvalt toimub
4. Rikkumise andmed Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite: __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud
☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda
☐ Isikuandmete loata avaldamine
☐ Isikuandmeid nägi vale isik
☐ Isikuandmed edastati valele isikule
☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara
või õngitsusrünne)
☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega
☐ Muud (palun täpsusta):
__________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Miks rikkumine juhtus (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine
☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate
mittepiisav koolitus)
☐ Inimlik viga
☐ Tehniline viga
Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):____________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______
6
__________________________________________________________________________ _______
☐ Asjaolud pole veel teada
5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)
☐ 1-9
☐ 10-49
☐ 50-99
☐ 100-499
☐ 500-999
☐ 1000-4999
☐ 5000 – 9999
☐ 10000 ja rohkem
Kui on teada, sisesta täpne arv:______
☐ Pole veel teada
Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Ees-, perenimi
☐ Sünniaeg
☐ Isikukood
☐ E-post
☐ Telefoni nr
☐ Postiandmed või elukoha aadress
☐ Kasutajanimed, salasõnad
☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi)
☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed,
maksevõime hindamine)
☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave)
☐ Geolokatsiooni andmed
☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas)
☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta
☐ Lapsendamissaladuse andmed
☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta
☐ Rassiline või etniline päritolu
☐ Poliitilised vaated
☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused
☐ Ametiühingusse kuulumine
☐ Geneetilised andmed
☐ Biomeetrilised andmed
☐ Terviseandmed
☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus
Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ _______
7
Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik)
☐ Jah
☐ Ei
6. Rikkumisest puudutatud isikud Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)
☐ 1-9
☐ 10-49
☐ 50-99
☐ 100-499
☐ 500-999
☐ 1000-4999
☐ 5000-9999
☐ 10000 ja rohkem
Kui on teada, sisesta täpne arv:_______
☐ Pole veel teada
Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Töötajad
☐ Kliendid
☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed).
☐ Patsiendid
☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed
Muu (palun selgita):_________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ 7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku
nõusolek
☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga
☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil
Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad
☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem
kasutatud teistel eesmärkidel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________
8
__________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast)
☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust
Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle
☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi)
☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks)
☐ Diskrimineerimine
☐ Identiteedivargus
☐ Pettus
☐ Rahaline kahju
☐ Kahju tervisele
☐ Risk elule
☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine
☐ Mainekahju
☐ Usalduse kadu
☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu
Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ 8. Rikkumisega seotud järeltegevused Isikute teavitamine Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________ Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut):
☐ E-kirjaga
☐ Lühisõnumiga (SMS)
☐ Helistamisega
☐ Meedias sh sotsiaalmeedias
☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel
Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________
☐ Pole selge kas on vaja teavitada
☐ Ei ole vajalik teavitada
Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski:
9
__________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus: __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ 9. Rikkumise piiriülene mõju Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________ Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud:
☐ Ei
☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud
isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja): __________________________________________________________________________ _______
Riigihange: Kriisihoolduspere teenuse ja erihoolduspere teenuse korraldamine Sotsiaalkindlustusametile Viitenumber: 265466
1
Tehniline kirjeldus
1. Taustakirjeldus
Laste- ja perede arengukava aastateks 2012-2020 lõi arengusuunad Eesti asendushoolduses ning tõstis esile perepõhist asendushooldust pakkuvate perede tähtsust. Vastavalt strateegiadokumentidele „Asendushoolduse kontseptsiooni alusanalüüs“ (2013)1 ja „Vanemliku hoolitsuseta laste asendushoolduse poliitika roheline raamat“ (2014, edaspidi asendushoolduse roheline raamat2) kavandati rida asendushoolduse tegevusi, eesmärgiga parandada perepõhise asendushoolduse kvaliteeti ning vähendada asendushoolduse teistele vormidele ümberpaigutatud laste arvu. Hooldus, eestkoste- ja lapsendajaperedele on tugiteenuseid pakutud Euroopa Liidu Struktuurifondide 2014-2020 programmiperioodist ESF toetuse andmise tingimuste (TAT) „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ raames.
Laste – ja perede arengukava aastateks 2012-2020 jätkudokumendiks on Heaolu arengukava 2023-20303. Nimetatud dokumendi eesmärgiks on Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu. Heaolu arengukava esimene alaeesmärk on lapsed ja pered ning valdkonna ühe eesmärgina on välja toodud asendushooldust vajavatele lastele asutuste asemel peres kasvamise võimaluste tagamine ja asendushoolduselt elluastuvate noorte vajaduspõhine toetamine. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ raames on kehtestatud toetuse andmise tingimused (TAT) „Laste ja perede toetamine“. TATi üheks tegevuseks on asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine.
2022. aasta lõpu seisuga oli Eestis asendushooldusel kokku 2319 isikut: asenduskodus ja perekodus kokku 762 last, hooldusperes sh perekonnas hooldamisel 154, lisaks kasvas eestkostja perekonnas 1403 last. 2022. aastal lapsendati uude perre 20 last4.
Positiivse trendina on perest eraldatud laste arv vähenenud. Laste perest eraldamise korral on oluline pakkuda neile võimalikult peresarnast kasvukeskkonda. Siin on eesmärk perepõhisele asendushooldusele suunamiste osakaalu suurendamine ning pikemas perspektiivis sellise olukorrani jõudmine, kus lapsi asutustesse enam ei paigutata.
Pilootprojekti raames alates 2020. aastast katsetatav kriisihoolduspere teenus on pakkunud väikesele arvule hädaohus olevatele lastele perest eraldamisel perepõhist alternatiivi turvakodule. Kriisihoolduspere teenusele paigutatud laste arengule on stabiilne ja toetav perekeskkond avaldanud positiivset mõju. Kriisihooldusperede vähesuse tõttu tagatakse jätkuvalt lapse perest eraldamisel lapse esmavajaduste rahuldamine enamasti institutsionaalse teenuse – turvakodu – näol. Vajadus kriisihoolduspere teenuse jätkuvaks arendamiseks ja osakaalu suurendamiseks
1 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Lapsed_ja_pered/ahk_alusanalyys_dets_2013.pdf 2 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Lapsed_ja_pered/Asendushooldus/ah_rr_dets_2014.pdf 3https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030#heaolu-arengukava-20 4 Hoolekandestatistika 2022. Allikas: SKA register jaanuar 2023 andmed
Riigihange: Kriisihoolduspere teenuse ja erihoolduspere teenuse korraldamine Sotsiaalkindlustusametile Viitenumber: 265466
2
institutsionaalse teenuse arvelt on selge.
Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 32-33 alusel eraldatakse hädaohus olev laps kohaliku omavalitsuse või Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel perekonnast ja määratakse tema viibimiskoht ning vajaduse korral lapse ja vanema suhtluskord kuni 72 tunniks alates lapse perekonnast eraldamisest. Sotsiaalhoolekandeseaduse (edaspidi SHS) § 33 lg 1 p 1 kohaselt korraldab ja tagab kohalik omavalitsus (edaspidi KOV) lapsele turvakoduteenuse osutamise, mille raames tagatakse lapse esmavajaduste rahuldamine ja kriisiabi. Kuna turvakoduteenust osutatakse vähestes Eesti kohalikes omavalitsustes, puudub sageli võimalus lapse ajutiseks hooldamiseks tema kodukoha läheduses. Seetõttu on osa lapsi paigutatud oma kodukohast kaugele turvakodu vms ajutisele teenusele, mille tagajärjel on laps pidanud vahetama õppeasutust jms. Samuti võib see osutuda takistuseks lapsel vanemate jt lähedastega suhtlemisel. Lapse kodukoha läheduses asuva kriisihoolduspere teenusega on võimalik selliseid probleeme vältida.
Asendushooldusele paigutatud lapsed on emotsionaalselt tundlikumad. Iga asendushooldusel olev laps on eriline ja tal on oma lugu, kuid igaühel neist on kaotuse kogemus, mistõttu kõik asendushooldusel viibivad lapsed vajavad rohkem tuge ja tähelepanu. Osa asendushooldusel olevatest lastest on komplekssete erivajadustega. Sageli kasutatakse nende laste kohta väljendit „käitumishäiretega laps“, kuigi selline määratlus on liiga üldistav. Selleks et midagi muuta, on oluline mõista „teistsuguse või normist kõrvale kaldunud käitumise“ põhjuseid ehk probleemi sisu.
Mitmel puhul on käitumisprobleemid üks märk, et probleem on olemas, kuid tegu pole põhjuse, vaid tagajärjega. Tuleb mõista, et just need lapsed on oma elus kokku puutunud ühe või mitme traumeeriva sündmusega (hooletusse jätmise, väärkohtlemise kogemus vm). Selle asemel et kasutada nende laste kohta mõistet „käitumishäirega lapsed ja noored“, on enam kasu täpsematest ja probleemi sisu kirjeldavatest mõistetest, näiteks „kiindumushäirega lapsed ja noored“ või „koostoimimishäirega lapsed ja noored“. Kiindumusega seotud probleemidele viitamine näitab, et tegeleda tuleb lapse ja noore kogemuste ning tema arusaamadega erinevatest suhetest. Mõiste „koostoimimishäire(te)ga lapsed ja noored“ aga võtab luubi alla sotsiaalsed suhted, mis on tekitanud või hoiavad alal problemaatilist olukorda. See mõiste viitab, et abistamiseks tuleks pöörata tähelepanu eelkõige koostoimimisele ja sotsiaalsete suhete toimimismustritele. Sageli on koostoimimishäirete põhjus seni kogetud suhted, mis on olnud lapsele või noorele alandavad, karistavad või vähe hoolivad. Tõsise kiindumussuhte- ja koostoimimishäirega laste ning noorte puhul räägitakse sageli, et neil on ebapiisav sisemine korrastatus või nõrk mina-tunne. Neile on iseloomulik pendeldamine lähedusvajaduse ja hülgamis- või hoopis kontrollimishirmu vahel. Neil on raske hallata ja ühildada erinevaid ning vastuolulisi tundeid. Nad on liialdatult impulsiivsed ja nende isiksuse arengu tase on vastuolus nende tegeliku vanusega (E. Larsen, 2016: 19)5.
Kirjeldatud laste probleem pole nende käitumine. Nendel lastel on keeruline toime tulla iseenda ja sotsiaalsete oludega enda ümber, nende olemisviis tekitab järjest suuremaid probleeme. Mõned nendest lastest ei suuda või ei oska funktsioneerida ühiskonna jaoks aktsepteeritaval ja heaks kiidetud viisil, neil on raske kohaneda kollektiivis (asenduskodus, koolis), nad vajavad personaalset tähelepanu ning nn terapeutilist lähenemist, mis toetab nende edasist toimetulekut.
5 Erik Larsen „Miljööteraapia laste ja noortega“
Riigihange: Kriisihoolduspere teenuse ja erihoolduspere teenuse korraldamine Sotsiaalkindlustusametile Viitenumber: 265466
3
Vajadus erihoolduspere teenuse järele tuleneb asjaolust, et täna on vähe võimalusi pakkuda perepõhist asendushooldust spetsiifilisema ja suurema hooldusvajadusega lastele ning need lapsed kasvavad peamiselt asenduskodus. Samas puudub asenduskodu töötajatel sageli vastav ettevalmistus ja väljaõpe. Tagajärjeks on töötajate raskused lapsega toimetulemisel ning need lapsed kolivad ühest asenduskodust teise, mis muudab laste olukorra aina keerulisemaks. Samas vajavad need lapsed institutsionaalse grupihoolduse asemel pigem individuaalset lähenemist ja suunatud tuge kindlalt hooldajalt. Erihoolduspere teenuse osutamine eeldab spetsiifilisema ja suurema hooldusvajadusega asendushooldust vajavatele lastele teenuse osutamiseks spetsiaalset ettevalmistust ja väljaõpet ning rohkem aega lapsega tegelemiseks ning tema toetamiseks.
Pilootprojekti raames on erihoolduspere teenus pakkunud perepõhist asendushooldust lastele ja noortele, sh noortele, kes potentsiaalselt oleks Kinnise lasteasutuse teenusele suunatud. Erihoolduspered on pilootprojekti raames olnud kõrge hõivatusega ja vajadus teenuse järele on suur.
Hanke teel otsib Sotsiaalkindlustusamet Täitjat (edaspidi Teenuse korraldaja) aastaks 2023-2024, kes korraldaks kriisihoolduspere teenust ja erihoolduspere teenust ja pakuks kriisihooldusperedele ja erihooldusperedele järjepidevat ja süsteemset tuge teenuse osutamisel.
1.1. Mõisted
Asendushooldus – lapse hooldamine ja kasvatamine väljaspool tema bioloogilist perekonda: lapse paigutamine eestkostja perekonda või asendushooldusteenusele suunamine (hoolduspere, perekodu, asenduskodu) ning lapsendamine. Asendushooldus (edaspidi AH) peab olema lapse parimates huvides ning valitud hoolduse vorm peab vastama individuaalsetele vajadustele (Asendushoolduse Roheline raamat, 2014).
Asendushooldusteenus – kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena (SHS, § 455 lg 1).
Perepõhine asendushooldus – lühi- või pikaajalise hoolduse korraldus, mille puhul laps on paigutatud peresse, mille vanem(ad) on valitud ja ette valmistatud asjakohast hooldust pakkuma. Perepõhise asendushoolduse vormid on asendushooldusteenus hooldusperes, eestkoste määramine ja lapsendamine.
Asendushooldusteenus hooldusperes – lapse hooldamine peres, kelle liikmete hulka ta ei kuulu ning mis toimub kohaliku omavalitsuse ja hoolduspere (edaspidi HP) vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.
Eestkoste määramine – lapsele, kelle kummalgi vanemal ei ole esindusõigust, määrab kohus eestkostja. Eestkostja ülesanne on eestkostetava lapse seaduslik esindamine ning eestkostetava isiku ja vara eest hoolitsemine oma ülesannete piirides.
Lapsendamine – toimub perekonnaseaduse alusel kohtu otsusega. Lapsendamise tulemusel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel samad õigused ja kohustused, mis bioloogilise lapse sünni korral.
Riigihange: Kriisihoolduspere teenuse ja erihoolduspere teenuse korraldamine Sotsiaalkindlustusametile Viitenumber: 265466
4
Asutusepõhine asendushooldus – asendushooldusteenuse osutamine perekodus või asenduskodus.
Asendushooldusteenus perekodus – teenuse osutamine kuni kolme perevanemaga peres, kus on samal ajal kuni kuus last.
Asendushooldusteenus asenduskodus – teenuse osutamine kasvatajatega peres, kus on samal ajal kuni kuus last.
Käesoleva hanke raames osutatavad kriisihoolduspere teenus ja erihoolduspere teenus kuuluvad perepõhise asendushoolduse vormide hulka.
Pere ettevalmistusperiood – periood, mil pere osaleb hindamisprotsessis ja kohustuslikes ettevalmistustegevustes.
Valmisolekuperiood - periood, mil pere on Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA või tellija) poolt hinnatud sobivaks, on sõlminud koostöölepingu teenuse korraldajaga ning pere on valmis kriisihoolduspere (edaspidi KHP) või erihoolduspere (edaspidi EHP) teenust osutama, kuid ei osuta hetkel lapsele KHP või EHP teenust.
Teenuse osutamise periood - pere on sobivaks hinnatud, on sõlminud koostöölepingu teenuse korraldajaga ja osutab vastavalt KHP või EHP teenust.
Teenuse korraldaja – asendushooldusteenuse või asendushoolduse tugiteenuste osutamise kogemusega juriidiline isik, kes esitab käesolevas hankes pakkumuse ja kes asub eduka pakkujana hankelepingu alusel osutama teenust. Teenuse korraldaja korraldab kriisihoolduspere ja erihoolduspere teenuse osutamist.
2. Teenuste kirjeldus
2.1. Kriisihoolduspere teenuse eesmärk ja sihtrühm
2.1.1. Kriisihoolduspere teenuse eesmärgiks on tagada nii vanema nõusolekul kui ka
kriisi- või muu ootamatusse olukorda sattunud, sh perekonnast eraldatud lapsele ajutine perepõhine hooldus, heaolu ja turvalisus võimalusel tema kodukoha lähedal. Vanema nõusoleku korral paigutades tuleb järgida SHS § 455 lg 3 p 2 ja lg 4. Kriisihoolduspere teenuse osutamise maksimaalne aeg on 90 kalendripäeva. Vajadusel saab lapse paigutuse perioodi KHPs pikendada üle 90 kalendripäeva kuni lõpliku kohtuotsuse saabumiseni; pikendamine toimub ainult SKA eelneval kooskõlastamisel.
2.1.2. Teenuse sihtrühmaks on laps, kes vastab kõigile järgnevatele tingimustele: 2.1.2.1. hädaohus olev laps - laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja
laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist (LasteKS § 30)
2.1.2.2. laps, kes ei saa ohuolukorra tõttu elada ja kasvada oma peres ning keda ei ole võimalik paigutada tema lähedaste juurde.
2.1.3. Teenust osutatakse korraga ühele lapsele või erandjuhtumil ja pere võimalustele
ning valmisolekule vastavalt ühe pere õdedele-vendadele. Erandkorras võib teenust osutada erinevast perest pärit lastele.
2.1.4. KOV ei tohi KHP teenusele paigutada last, kelle kohta on KOVi läbiviidud lapse
Riigihange: Kriisihoolduspere teenuse ja erihoolduspere teenuse korraldamine Sotsiaalkindlustusametile Viitenumber: 265466
5
vajaduste hindamine tuvastanud, et laps vajab teist asendushooldusteenuse vormi (eestkoste, lapsendamine, hoolduspere, pere-/asenduskodu teenus).
2.1.5. KHP teenusega samaaegselt ei saa samas peres osutada EHP teenust.
2.1.6. KHP saab oma tegevuse eest tasu.
2.2. Erihoolduspere teenuse eesmärk ja sihtrühm
2.2.1. Erihoolduspere teenuse eesmärgiks on tagada lühi- või pikaajaline perepõhine asendushooldus spetsiifilistest emotsionaalsetest vajadustest lähtuvalt individuaalset hooldust ja kasvatamist vajavale lapsele.
2.2.2. Teenuse sihtrühmaks on laps, kes: 2.2.2.1. on paigutatud lühi- või pikaajalisele asendushooldusteenusele SHS § 459
alusel; 2.2.2.2. on üle elanud traumeeriva sündmuse, mille tulemuseks on väljakujunenud
liigne impulsiivsus ja/või muud tõsised käitumishäired (nt ära jooksmine, enese või teiste vigastamine jm), mis oluliselt raskendavad lapse igapäevast toimetulekut kollektiivis ning ta vajab püsivat ja järjepidevat individuaalset tähelepanu ja hooldust; ja
2.2.2.3. KOV on lapse abivajaduse hindamisel tuvastanud lapse vajaduse spetsiifilisema ja individuaalse hoolduse järele; ja
2.2.2.4. KOV on lasknud hinnata (hindamine mitte vanem kui 6 kuud) lapse vaimset tervist, kus võimalusel kajastub soovitus, kas lapsel on vajadust spetsiifilisema ja individuaalse hoolduse järele.
2.2.2.5. Erandina on sihtrühmaks väikelapsed 0-3 aastat, kellel raviarst on prognoosinud lapse kasvades tõsiste emotsionaalsete probleemide avaldumist, kuid mis lapse ea tõttu ei ole veel väljakujunenud. Samuti on KOV lapse abivajaduse hindamisel tuvastanud lapse vajaduse spetsiifilisema ja individuaalse hoolduse järele.
2.2.3. KOVi kokku kutsutav spetsialistide meeskond (KOV, Teenuse korraldaja
esindaja, SKA esindaja ja vajadusel teised lapsega seotud spetsialistid)
otsustab lapse erihooldusperesse sobivuse ja planeerib lapse ning pere kokku
viimiseks vajalikud tegevused.
2.2.4. EHP teenusega samaaegselt ei saa samas peres osutada KHP teenust.
2.2.5. EHP saab oma tegevuse eest tasu.
3. Seadusega sätestatud kohustused ja hankes lisanduvad kohustused
3.1. Asendushooldusteenuse osutamisega seotud seadustega sätestatud
miinimumkohustustele lisanduvad KHP teenuse ja EHP teenuse osutamisel osapooltele hankelepingus ja selle lisades väljatoodud tingimused.
3.2. KHP ja EHP teenuse piloteerimisel lähtutakse muuhulgas järgmistest lastekaitse
aluspõhimõtetest: 3.2.1. Lapse heaolu (LasteKS § 4 mõistes) tagamine on kõigi osapoolte tegevuste ja
sekkumiste eesmärgiks;
Riigihange: Kriisihoolduspere teenuse ja erihoolduspere teenuse korraldamine Sotsiaalkindlustusametile Viitenumber: 265466
6
3.2.2. Kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid (LasteKS § 5);
3.2.3. Igal lapsel on õigus võtta seisukoht kõigis teda puudutavates küsimustes ning õigus väljendada oma arvamust (LasteKS § 5);
3.2.4. KOV osutab abi teenusel olevale lapsele juhtumikorralduse põhimõttel (SHS § 9 ja 10);
3.2.5. Lapsega seotud osapooled teevad valdkondade ülest koostööd (LasteKS § 8 mõistes).
3.2.6. Enamaarvulise paigutuse korral (rohkem, kui nelja alla 14-aastase lapse peres hooldamine) lähtutakse enamaarvulise paigutuse põhimõttest (SHS § 456 punktid 2 ja 3). Tegeliku peresse paigutatavate laste maksimumarvu hindab ja otsustab SKA spetsialist tulenevalt pere hindamise käigus tuvastatud pere ressurssidest ja paigutatud lapse (laste) vajadustest.
Täpsemad teenuste osutamise tingimused on kirjeldatud allpool.
4. Nõuded teenust vahetult osutavale isikule
4.1. KHP teenust või EHP teenust vahetult osutav isik peab vastama järgmistele nõuetele:
4.1.1 ta on teovõimeline, iseseisvalt toimetulev isik, kes elab püsivalt Eestis; 4.1.2 KHP teenust osutav isik on vähemalt 18-aastane, EHP teenust osutav isik on
vähemalt 25-aastane; 4.1.3 tal on lapse kasvatamiseks vajalikud isikuomadused; 4.1.4 temalt ei ole perekonnaseaduses sätestatud alustel hooldusõigust ära võetud või
seda ei ole piiratud; 4.1.5 teda ei ole kõrvaldatud eestkostja kohustuste täitmiselt; 4.1.6 ta vastab LasteKS §-s 20 sätestatud nõuetele; 4.1.7 tal ei ole sõltuvust alkoholist ega narkootilistest ega psühhotroopsetest ainetest; 4.1.8 tal on vähemalt keskharidus; 4.1.9 ta esitab vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lõike 1 punktile
3 nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta tervisetõendi ning läbib edaspidi tervisekontrolli perioodiliselt vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lõikele 6;
4.1.10 ta on Sotsiaalkindlustusameti poolt sobivaks hinnatud SHS § 456 lõigete 4 ja 5 alusel;
4.1.11 ta on läbinud SHS § 4513 lõike 5 alusel kehtestatud täienduskoolituse (PRIDE eel- koolitus) ja läbinud lisamoodulina Tellija korraldatud traumateemalise lisakoolituse mahuga orienteeruvalt 24 akadeemilist tundi; (vt 5.6)
4.1.12 last vahetult kasvatava isikuga ühist eluruumi kasutav täisealine isik peab esitama vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lõike 1 punktile 3 nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta tervisetõendi ning läbima edaspidi tervisekontrolli perioodiliselt vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lõikele 6;
4.1.13 last vahetult kasvatava isikuga sama eluruumi kasutav täisealine isik peab vastama SHS § 4513 lõike 1 punktides 4–7 sätestatud nõuetele. Last vahetult kasvatav isik ja temaga samas eluruumis koos elav täisealine isik kinnitavad oma nõuetekohasust allkirjaga;
4.1.14 last vahetult kasvatava isikuna võib töötada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni
Riigihange: Kriisihoolduspere teenuse ja erihoolduspere teenuse korraldamine Sotsiaalkindlustusametile Viitenumber: 265466
7
tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Sotsiaalministeerium;
4.1.15 ta ei tohi olla kohaliku omavalitsuse ametnik, kes täidab oma tööülesannetest ja volitusest lähtuvalt sama lapse eestkostja ülesandeid;
4.1.16 ta valdab teenuse osutamiseks vajalikul määral eesti või vene keelt; 4.1.17 perel võib endal olla lapsi (bioloogilised lapsed, eestkostel, lapsendatud või peres
asendushooldusteenusel olevad lapsed), kuid ta peab tagama, et teise lapse eest hoolitsemise kohustused ei sea piiranguid teenusele paigutatava lapse eest hoolitsemisel;
4.1.18 pilootprojektiga liituv uus pere, kellel juba on laps hooldusperes teenusel, vajab KHP või EHP teenuse osutamiseks peres elava lapse eestkostjaks olevalt KOVilt eelnevalt nõusolekut koos põhjendusega, mis esitatakse koos avaldusega. EHP puhul annab KOV uue kooskõlastuse iga uue EHP teenusele paigutatud lapse osas. KHP puhul uuendab KOV nõusolekut vähemalt kord aastas.;
4.1.19 ta ei tohi teenuse osutamise ajal teha sellist tööd, mis seab piiranguid teenusele paigutatava lapse eest hoolitsemisel.
4.2. KHP ja EHP teenust osutatakse eluruumides6, mille omanik, valdaja või kasutaja
teenust osutav pere on.
4.3. EHP teenust osutaval isikul peab lisaks olema lastega töötamise või laste kasvatamise kogemus7.
4.4. Kui pere soovib muuta pilootprojekti raames osutatavat teenust:
4.5.1. KHP või EHP teenust osutama sobivaks hinnatud pere võib hakata teist teenust (vastavalt KHP või EHP teenust) osutama vaid Sotsiaalkindlustusameti lisahindamise alusel.
5. Perede ettevalmistamine teenuse osutamiseks
5.1. Perede ettevalmistamise periood
5.2. Varem samasisulise „Kriisihoolduspere teenuse ja kutselise erihoolduspere
teenuse“ hanke raames SKA poolt sobivaks hinnatud pere loetakse käesoleva hanke raames sobivaks osutama vastavalt KHP või EHP teenust.
5.3. Tellija viib uute peredega, kes on Teenuse korraldajale esitanud avalduse ja Tellija on kontrollinud pere vastavust nõuetele avalduse alusel, läbi hindamise vastavalt SHS § 456 punktidele 4 ja 5. Hoolduspere sobivuse hindamise eesmärgil kogutava terviseteabe esitamisega kaasnevad võimalikud kulud kannab pere.
5.4. Tellija korraldab peredele, kes on läbinud hindamise vastavalt SHS § 456 punktidele 4 ja 5, PRIDE eelkoolituse ja punktis 4.1.11 kirjeldatud lisakoolituse.
5.5. Perede ettevalmistamisega seotud koolitustel osalemisega seotud võimalikud transpordikulud kannab pere.
5.6. Pere, kes on varem läbinud Sotsiaalkindlustusameti poolse hindamise ning PRIDE
6 Korter või maja, milles teenust osutav isik teenuse osutamise ajal pidevalt elab. 7 Siinkohal loetakse laste kasvatamise kogemuseks kas bioloogilise lapse või teistest vanematest pärit lapse eest igapäevast
hoolitsemist vähemalt 2 aasta jooksul või vähemalt veerand ajast (nt 1 nädal iga 4 nädalal jooksul) 4 aasta jooksul.
Riigihange: Kriisihoolduspere teenuse ja erihoolduspere teenuse korraldamine Sotsiaalkindlustusametile Viitenumber: 265466
8
eelkoolituse, peab läbima vaid lisavestluse Sotsiaalkindlustusameti spetsialistiga ja traumateemalise lisakoolituse. Soovituslikult läbivad koolitused kahe vanemaga pere puhul mõlemad vanemad. Kui pere on läbinud Tellija hinnangul punktis 4.1.11. kirjeldatud lisakoolitusega sisult ja mahult sarnase koolituse, ei ole perel kohustust lisakoolituse moodulit läbida.
5.7. Pere, kes hinnatakse sobivaks vastavalt KHP või EHP teenust osutama, kantakse STAR hooldusperede registrisse ja ta osaleb pärast koostöölepingu sõlmimist teenuse korraldajaga hankelepingu käigus KHP või EHP teenuse osutamises.
5.8. Kui pere ei osutu hindamise tulemusel sobivaks KHP või EHP teenust osutama, ei osale pere hankelepingu täitmises.
5.9. Tellija tagab koolitusega seonduva info jõudmise ettevalmistuse perioodis olevatele peredele.
5.10. Teenuse korraldaja on perega kontaktis vajadusel jagamaks hankega seotud infot ja vastamaks võimalikele tõstatunud pere küsimustele.
6. Kriisihoolduspere teenuse korraldus ja protsess
Valmisolekuperiood
6.1. Teenuse korraldaja kohustused KHP valmisolekuperioodil: 6.1.1. Valmisolekuperioodil maksab Teenuse korraldaja KHPle valmisolekutasu iga päeva
eest, mil pere ei osuta lapsele KHP teenust, sh tehnilise kirjelduse punktides 9.2.1 – 9.2.3 sätestatud erandid. Kui pere kokkuleppel Teenuse korraldajaga ei ole valmis last teenusele võtma rohkematel päevadel kui punktides 9.2.1-9.2.3 sätestatud erandid, siis nende lisapäevade eest perele tasu ei maksta.
6.1.2. on KHPga kontaktis vähemalt 1 kord iga 14 päeva jooksul eesmärgiga jälgida pere olukorda ja motivatsiooni ning pakkuda vajaduspõhiselt tuge ja nõustamist;
6.1.3. tagab teenuse osutamiseks vajaliku varustuse juhul, kui KHPl seda ei ole (lapsele voodi, turvatool jms, mis ei kuulu lapse isiklike asjade hulka ning lapse teenuselt lahkumisel temaga kaasa ei lähe);
6.2. Pere kohustused KHP valmisolekuperioodil: 6.2.1. on KOVile, Teenuse korraldajale ja Lasteabile telefoni teel kättesaadav
ööpäevaringselt, sh telefonikõnele mittevastamise korral helistab tagasi hiljemalt 2 tunni jooksul;
6.2.2. on valmis KOVi, Teenuse korraldaja või Lasteabi poolt vastava teate saamisest 2 tunni jooksul lapse KHP teenusele vastu võtma;
6.2.3. Kui pere ootamatu olukorra tõttu (nt haigused, õnnetused vms) ei saa last teenusele võtta, annab pere erakorralisest valmisolekust loobumisest esimesel võimalusel teenuse korraldajale teada ning teatab eeldatava perioodi, mil pere ei saa last teenusele võtta. Nende päevade eest perele valmisolekutasu ei maksta.
Kriisihoolduspere teenuse osutamise periood
6.3. Lapse paigutab kriisihoolduspere teenusele KOV või töövälisel ajal, juhul kui KOV ei ole kättesaadav, Lasteabi kaudu politsei.
6.3.1. Laps paigutatakse KHP teenusele, kui tema elu, tervis või areng on sattunud hädaohtu ning ta tuleb toimetada ohututesse tingimustesse. Lapse teenusele paigutamisel järgitakse LasteKS § 32 ja § 33 põhimõtteid.
6.3.2. Lapse paigutamise vajaduse ilmnedes võtab KOV ühendust teenuse korraldajaga ja tellija kontaktisikuga jagades infot lapse vajaduste kohta. Teenuse korraldaja
Riigihange: Kriisihoolduspere teenuse ja erihoolduspere teenuse korraldamine Sotsiaalkindlustusametile Viitenumber: 265466
9
annab KOVle infot lapse paigutamise võimalikkuse kohta. 6.3.3. Kui Teenuse korraldaja saab telefoni teel teate KOVilt, et laps on vaja paigutada
KHP teenusele, võtab ta ühendust pere(de)ga, selgitamaks välja pere(de) valmidust võtta laps teenusele. Pere valmisoleku puhul teatab Teenuse korraldaja KOVile, kuhu laps tuleb viia.
6.3.4. Töövälisel ajal, kui Lasteabi saab teate, et laps on vaja paigutada KHP teenusele, võtab Lasteabi ühendust vaba KHPga (Lasteabile edastatakse jooksvalt infot vabade KHPde kohta) selgitamaks välja pere valmidust võtta laps teenusele. Pere valmisoleku puhul teatab Lasteabi politseile, kuhu laps tuleb viia.
6.4. Lapse kriisihoolduspere teenusele paigutamine: 6.4.1. KOV viib lapse KHPsse; KOV ja KHP allkirjastavad lapse üleandmise-vastuvõtmise
vormi (hankelepingu Lisa 2, 1 koopia jääb KHPle ja 1 KOVile); 6.4.2. KOV selgitab lapsele eakohaselt põhjuse(d), miks laps KHPsse paigutatakse, mis
on KHP roll ja kui kauaks laps KHPsse jääb (kui on võimalik vastavat infot anda); 6.4.3. Kui lapse viib KHPsse politsei (töövälisel ajal juhul, kui KOV ei ole kättesaadav),
allkirjastavad politsei ja KHP lapse üleandmise-vastuvõtmise vormi (hankelepingu Lisa 2, 1 koopia jääb KHPle, 1 politseile);
6.4.4. KHP võtab lapse lahkelt ja toetavalt vastu, tervitab last eakohaselt ja tutvustab ennast ja oma pereliikmeid, selgitab KHP rolli, tutvustab lapsele KHP eluruume ja näitab lapse kasutuses olevaid eluruume ja esemeid;
6.4.5. KHP teavitab teenuse korraldajat lapse KHP teenusele tulemisest esimesel võimalusel, hiljemalt järgmisel tööpäeval lapse teenusele tulemisest, kui teenuse korraldaja ei ole sellest teadlik;
6.4.6. Teenuse korraldaja teavitab lapse paigutamisest KOVi (juhul kui paigutajaks ei olnud KOV);
6.4.7. Teenuse korraldaja teavitab lapse paigutamisest tellijat; 6.4.8. Lapse teenusele paigutamiseks sõlmivad KOV, KHP ja teenuse korraldaja
kolmepoolse lepingu (edaspidi KHP leping) lapsele asendushooldusteenuse osutamiseks ja teenuse korraldamiseks (alates lapse KHP teenusele paigutamise kuupäevast) vastavalt lepingu punktile 4.2.
6.5. KOVi kohustused kriisihoolduspere teenuse osutamise ajal: 6.5.1. hindab lapse abivajadust ning vajadusel pöördub kohtusse hooldusõiguse ja
vajaduse korral suhtlusõiguse piiramiseks perekonnaseaduses sätestatud alustel (LasteKS § 33 lg 3 ja § 28);
6.5.2. lapse KHP teenuselt edasi liikumiseks selgitab välja, planeerib ja korraldab lapse pikemaajalise elukorralduse esimesel võimalusel;
6.5.3. korraldab võrgustikukohtumise 5 tööpäeva jooksul lapse paigutamisest KHP-sse. Kohtumise eesmärk on arutada lapse arenguvajadusi (tervis, haridus, tundeelu ja käitumine, peresuhted – kontakt pereliikmetega, identiteet) ja eestkostega seotud olukorda ning koostada/muuta lapse juhtumiplaani. Seejärel toimuvad kohtumised lapse arenguvajaduste ja juhtumiplaani ülevaatamiseks vähemalt 1 kord iga 30 kalendripäeva jooksul. KOV kaasab eakohaselt lapse ja lapse vanema(d);
6.5.4. külastab last ja kohtub lapsega (võimalusel privaatselt) lapse õiguste tagamise ja lapse heaolu hindamise eesmärgil 5 tööpäeva jooksul lapse KHP teenusele paigutamisest ja seejärel vähemalt 1 kord iga 30 kalendripäeva jooksul;
6.5.5. kuulab last ja räägib lapsega ning vastab lapse küsimustele; 6.5.6. annab lapsele eakohaselt teavet tema perekonnast eraldamise põhjuste ja teda
puudutava edasise elukorralduse, sh hooldusküsimuste kohta; 6.5.7. lapse või KHP soovil, või muu vajaduse korral külastab last sagedamini kui 1 kord
30 päeva jooksul;
Riigihange: Kriisihoolduspere teenuse ja erihoolduspere teenuse korraldamine Sotsiaalkindlustusametile Viitenumber: 265466
10
6.5.8. hindab lapsevanemate olukorda ja vanemlikke oskusi, et planeerida lapse tagasipöördumist koju või lapse paigutamist teisele asendushoolduse vormile pikaajaliselt;
6.5.9. tagab võimaluse korral perekonnast eemal viibiva lapse ja tema vanema(te) või teiste lähedaste vaheliste suhete säilimise ning toetab lapse ja tema vanema(te) või teiste lähedaste vahelisi suhteid, sh korraldab nende kohtumisi selleks sobivas kohas. KOV tagab lapse ja pere suhtlemise last toetaval moel. KOV viibib pärast lapse KHP teenusele paigutamist esimese kohtumise juures, vajadusel ka järgmiste kohtumiste juures. KOV korraldab edasiste suhtlemiskordade tingimused sh suhtlemise järelevalve.
6.5.10. viib lapse ja lapsevanema(te) olukorra hindamise lõpuni niipea kui võimalik, kuid
mitte hiljem kui 90 päeva jooksul lapse KHP teenusele saabumisest.
6.5.11. annab KHPle ja teenuse korraldajale lapse heaolust lähtuvat olulist informatsiooni lapse kohta;
6.5.12. on lapse vanema(te) jt lähedaste kontaktisikuks kõigis lapsega seonduvates küsimustes.
6.6. Pere kohustused kriisihoolduspere teenuse osutamise ajal: 6.6.1. tagab lapse eakohase põhivajaduste rahuldamise (turvalisus; jook ja toit; eale, soole
ja ilmastikule vastavad riided; magamisase; arendavad tegevused ja mänguasjad jm);
6.6.2. tagab lapsele emotsionaalse toetuse; 6.6.3. toetab lapse tervisega seotud vajaduste rahuldamist; 6.6.4. toetab lapse hariduslike vajaduste rahuldamist (vastavalt kokkuleppele KOViga viib
lapse lasteaeda või kooli ja toetab vajadusel õppetöös); 6.6.5. teeb koostööd KOViga: 6.6.6. tagab lapse jõudmise KOViga kokkulepitud teenustele; 6.6.7. toetab lapse kontakti vanema(te)ga vastavalt KOVi ja lapse vanema(te)ga tehtud
kokkuleppele lapsele turvalisel viisil; 6.6.8. osaleb lapse võrgustiku kohtumistel ja aitab lapse juhtumiplaani koostada või
vajadusel muuta; 6.6.9. täidab lapse juhtumiplaanis kokku lepitud ülesandeid; 6.6.10. annab KOVile olulist informatsiooni lapse kohta aegsasti; 6.6.11. võimaldab KOVil last külastada ja lapsega privaatselt rääkida; 6.6.12. vajadusel teeb KOVile ettepaneku last külastada sagedamini kui 1 kord 30 päeva
jooksul; 6.6.13. teeb koostööd teenuse korraldajaga, sh: 6.6.13.1. annab teenuse korraldajale teada oma vajadusest toe, nõustamise ja teenuste
jm (nt psühholoogiline nõustamine, supervisioon, koolitus) järele; 6.6.13.2. võtab vastu teenuse korraldaja pakutud või korraldatud abi/tegevused
eesmärgiga osutada lapse vajadustele vastavat KHP teenust; 6.6.13.3. suhtlemises teenuse korraldajaga on avatud ja hoiab teenuse korraldajat kursis
lapsele teenuse osutamisega seonduvaga ja võimalike probleemidega; 6.6.13.4. teeb teenuse korraldaja toel koostööd lapse võrgustikuga vastavalt eelnevatele
kokkulepetele; 6.6.14. kuulab last, räägib ja suhtleb lapsega rahustaval ja last toetaval viisil ning on
empaatiline lapse emotsionaalse seisundi suhtes; 6.6.15. selgitab vajadusel lapsele KHP rolli; 6.6.16. võimaldab lapsel ühendust võtta KOVga (samuti lasteabitelefoni või
lasteombudsmani jt lapse õiguste eest seisvate isikute/organisatsioonidega) ning eelneval kokkuleppel KOVga tema vanema(te) vt lähedastega;
6.6.17. vajadusel ja/või teenuse korraldaja soovitusel kasutab SKA poolt korraldatud
Riigihange: Kriisihoolduspere teenuse ja erihoolduspere teenuse korraldamine Sotsiaalkindlustusametile Viitenumber: 265466
11
tugiteenuseid perepõhise asendushoolduse pakkujatele.
6.7. Teenuse korraldaja kohustused kriisihoolduspere teenuse osutamise ajal: 6.7.1.1. annab perele kindla kontaktinimese nime ja telefoninumbri, kelle poole 24/7 toe
ja abi saamiseks pöörduda; 6.7.1.2. helistab perele hiljemalt järgmise kalendripäeva jooksul lapse teenusele
paigutamisest eesmärgiga saada informatsiooni lapse ja pere olukorra ja toimetuleku kohta, pakkuda perele emotsionaalset tuge ja nõustada peret lapse käitumisega seotud küsimustes ning seoses lapse põhivajaduste rahuldamisega seotud küsimustega. Teenuse korraldaja lepib perega kokku kohtumise nõustamise eesmärgil;
6.7.1.3. pakub perele emotsionaalset tuge ja nõustab peret teenusel oleva lapse emotsionaalsete ja põhivajaduste rahuldamisega seotud küsimustes, sh;
6.7.1.3.1. Annab perele infot õigusraamistiku, pere õiguste ja kohustuste kohta, toetuste ja teenuste kohta;
6.7.1.3.2. Jälgib kogu pere edusamme ja tagasilööke, nõustab peret, kuidas toetada lapse kohanemist ning hoida paari- ja peresuhteid muutunud pereringis;
6.7.1.3.3. Jälgib pere toimetulekut lapse arengu ja heaolu tagamisel ja pere ning lapse omavahelisi suhteid ja suhtlemist, märkab vastavaid arenguvajadusi. Vajadusel nõustab peret lapse arenguetappide, positiivse vanemluse, traumakogemuse ning traumateadliku vanemluse osas;
6.7.1.3.4. Vajadusel nõustab ja juhendab peret, kuidas toetada last erinevates olukordades, sh enne ja pärast kohtumisi bioloogiliste vanemate või teiste lähedastega;
6.7.1.3.5. Julgustab peret osalema riigi poolt korraldatavatel peredele mõeldud koolitustel, tugigruppides või kasutama muid teenuseid vastavalt pere vajadusele.
6.7.1.4. võtab perega ühendust vähemalt 1 kord nädalas; 6.7.1.5. külastab peret vähemalt 1 kord iga 30 päeva jooksul lisaks
võrgustikukohtumistele; 6.7.1.6. toetab peret läbirääkimistel KOViga lähtuvalt lapse huvidest ja heaolust (nt
vanematega suhtlemise teemal jne); 6.7.1.7. võimaldab perele vajadusel osalemise täiendkoolitustel (korraldades ise
vajaduspõhiseid koolitusi või leides võimalusi peredel osaleda sobivatel koolitustel) või osalemise eksperdi konsultatsioonil;
6.7.1.8. võimaldab perele vajadusel psühholoogilist nõustamist või supervisiooni lisaks SKA poolt korraldatavatele tugiteenustele perepõhise asendushooldusteenuse pakkujatele;
6.7.2. teeb koostööd KOViga sh: 6.7.2.1. osaleb 5 tööpäeva jooksul aset leidval pere, KOVi ja eakohaselt kaasatud lapse
võrgustikukohtumisel arutamaks lapse arenguvajadusi ja juhtumiplaani ning seejärel vähemalt 1 kord iga 30 kalendripäeva jooksul toimuvatel võrgustikukohtumistel lapse arenguvajaduste ja juhtumiplaani ülevaatamiseks;
6.7.2.2. vajadusel suhtleb pere esindajana KOViga lapse ja vanema(te) vaheliste kohtumiste korraldamisega seoses;
6.7.2.3. tagab lapsega seotud olulise informatsiooni kohese jõudmise KOVni; 6.7.2.4. vajadusel pere esindajana suhtleb KOViga muudes paigutusega seotud
küsimustes (nt seoses KHP lepinguga).
6.8. KHP teenus lõpetatakse, kui langeb ära vajadus KHP teenuse järele ja laps saab pöörduda tagasi koju või läheb edasi teisele asendushooldusteenusele.
Riigihange: Kriisihoolduspere teenuse ja erihoolduspere teenuse korraldamine Sotsiaalkindlustusametile Viitenumber: 265466
12
6.9. KOVi kohustused kriisihoolduspere teenuse lõpetamisel: 6.9.1. teavitab esimesel võimalusel teenuse korraldajat ja KHPd lapse KHP teenuselt
lahkumise otsusest ja eeldatavast teenuse lahkumise ajast; 6.9.2. lepib KHP ja teenuse korraldajaga kokku lapse teenuselt lahkumiseks tehtavad
ettevalmistavad tegevused; 6.9.3. selgitab lapsele, miks laps KHP teenuselt lahkub, mis edasi saab, kuhu KOV ta viib
ja kes lapse eest hoolitsema hakkab; 6.9.4. kuulab last ja annab lapsele võimaluse küsimusi esitada ja vastab lapsele eakohasel
ja arusaadaval viisil; 6.9.5. lõpetab KHP lepingu lapse KHP teenuselt lahkumise kuupäeva seisuga; 6.9.6. vajadusel annab teenuse korraldajale tagasisidet lapsele osutatud teenuse kohta
ning sisendi teenuse edasiseks arendamiseks.
6.10. Pere kohustused kriisihoolduspere teenuse lõpetamisel: 6.10.1. valmistab last ette KHP teenuselt lahkumiseks vastavalt kokkuleppele KOVi ja
teenuse korraldajaga; 6.10.2. pakub lapsele emotsionaalset tuge ja suhtleb lapsega mõistval ja toetaval viisil; 6.10.3. tagab, et lapse lahkumisel KHPst saaks laps kaasa võtta temale kuuluvad esemed; 6.10.4. KHP puhkab vajaduse ja soovi korral kuni 7 kalendripäeva pärast lapse teenuselt
lahkumist, mille ajal perele makstakse valmisolekutasu, vt punkt 9.2.; 6.10.5. Pärast lapse lahkumist KHPst kohtub ja vestleb teenuse korraldajaga teenuse
pakkumisega seotud edusammudest ja tagasilöökidest; 6.10.6. osaleb vajadusel ja soovi korral supervisioonis või psühholoogilisel nõustamisel
pärast lapse lahkumist KHP teenuselt. Üle 90 päeva kestnud lapse peres viibimise korral on supervisioonis või psühholoogilisel nõustamisel osalemine kohustuslik.
6.10.7. annab teenuse korraldajale tagasisidet osutatud teenuse kohta ning sisendi teenuse edasiseks arendamiseks.
6.11. Teenuse korraldaja kohustused kriisihoolduspere teenuse lõpetamisel: 6.11.1. võtab peale KOVilt lapse KHP teenuselt lahkumise teate saamist KHPga ühendust,
vajadusel lepib kokku kohtumise, eesmärgiga toetada ja valmistada peret ette lapse teenuselt lahkumiseks;
6.11.2. edastab Tellijale andmed lapse asendushooldusteenuse lõppemise kohta ja KHP lepingu lõpetamise dokumendi lapse KHP teenuselt lahkumise kuupäevaga;
6.11.3. hakkab maksma KHPle valmisolekutasu lapse KHP teenuselt lahkumise järgmisest kalendripäevast;
6.11.4. peale lapse KHP teenuselt lahkumist kohtub ja vestleb KHPga teenuse pakkumisega seotud edusammudest ja tagasilöökidest ning nende mõjudest KHPle, eesmärgiga märgata võimalikke probleeme ning neid ennetada või otsida lahendusi tekkinud probleemidele.
6.11.5. Teenuse korraldaja võimaldab KHPle psühholoogilist nõustamist või supervisiooni. Üle 90 päeva kestnud lapse KHPs viibimise korral tagab KHPle supervisiooni või psühholoogilise nõustamise esimesel võimalusel, hiljemalt 2 nädala jooksul lapse lahkumisest KHP teenuselt.
6.11.6. küsib KOVlt ja perelt tagasisidet osutatud teenuse kohta ja teeb vastavad märkmed teenuse edasiseks arendamiseks.
7. Erihoolduspere teenuse korraldus ja protsess
7.1. Teenuse korraldaja kohustused kui EHPs ei ole last teenusel: 7.1.1. on EHPga kontaktis vähemalt 1 kord iga 30 päeva jooksul eesmärgiga jälgida pere
Riigihange: Kriisihoolduspere teenuse ja erihoolduspere teenuse korraldamine Sotsiaalkindlustusametile Viitenumber: 265466
13
olukorda ja motivatsiooni ning pakkuda vajaduspõhiselt tuge ja nõustamist; 7.1.2. Teenuse korraldaja tagab teenuse osutamiseks vajaliku varustuse (lapsele voodi
jms).
7.2. Lapse paigutab erihoolduspere teenusele KOV.
7.3. Lapse teenusele paigutamise lepingu sõlmimine: 7.3.1. Lapse teenusele paigutamiseks sõlmivad teenuse korraldaja, KOV ja EHP
kolmepoolse lepingu (edaspidi EHP leping) lapsele asendushooldusteenuse osutamiseks ja teenuse korraldamiseks (alates lapse EHP teenusele paigutamise kuupäevast) vastavalt lepingu punktile 4.2.
7.3.2. KOV valmistab ette ja selgitab lapsele eakohaselt EHP teenuse sisu, rolli ja põhjuseid;
7.3.3. EHP toetab last selgitades tema arengule sobival viisil teenuse sisu ja rolli.
7.3.4. Lastele, kes on EHP teenusele tulnud enne 2023 sõlmitud hankelepingut, ei kohandu tingimus 2.2.2.4. ja 2.2.3 ning neile jätkub EHP teenuse osutamine.
7.4. KOVi kohustused erihoolduspere teenuse osutamise ajal: 7.4.1. hindab lapse abivajadust, planeerib ja korraldab lapsele vajaliku abi, jälgib pidevalt
vajaduse muutusi jm; 7.4.2. korraldab 5 tööpäeva jooksul alates lapse paigutamisest EHPsse
võrgustikukohtumise. Kohtumise eesmärk on arutada lapse arenguvajadusi (tervis, haridus, tundeelu ja käitumine, peresuhted – kontakt pereliikmetega, identiteet) ja täiendada lapse juhtumiplaani. Seejärel toimuvad võrgustikukohtumised lapse arenguvajaduste ja juhtumiplaani ülevaatamiseks vähemalt 1 kord iga 3 kuu jooksul, vajadusel sagedamini;
7.4.3. külastab last ja kohtub lapsega (võimalusel privaatselt) lapse õiguste tagamise ja lapse heaolu hindamise eesmärgil 5 tööpäeva jooksul lapse EHP teenusele paigutamisest ja seejärel vähemalt 1 kord iga 3 kuu jooksul (kuulab last ja vestleb lapsega, vastab lapse küsimustele ning annab talle eakohaselt teavet teda puudutavate elukorralduse, sh hooldusküsimuste kohta). Lapse või EHP soovil või muu vajaduse korral külastab last sagedamini kui 1 kord 3 kuu jooksul;
7.4.4. annab EHPle ja teenuse korraldajale lapse heaolust lähtuvat olulist informatsiooni lapse kohta;
7.4.5. tagab võimaluse korral lapse ja tema vanema(te) jt lähedaste vaheliste suhete säilimise ning toetab lapse ja tema perekonna vahelisi suhteid, sh korraldab nende kohtumisi selleks sobivas kohas. KOV tagab lapse ja tema vanema(te) jt lähedaste suhtlemise last toetaval moel. KOV korraldab edasiste suhtlemiskordade tingimused sh suhtlemise järelevalve.
7.4.6. on lapse vanema(te) jt lähedaste kontaktisikuks kõigis lapsega seonduvates küsimustes;
7.4.7. tagab lapsele tema vajadustest lähtuvalt vajalike teenuste kättesaadavuse.
7.5. Pere kohustused erihoolduspere teenuse osutamise ajal: 7.5.1. tagab pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õigused, lapsele tema eakohaste
põhivajaduste rahuldamiseks peresarnased elutingimused (sh jook ja toit; eale, soole ja ilmastikule vastavad riided; magamisase; arendavad tegevused ja mänguasjad jm), loob lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna ning valmistab ette võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena;
7.5.2. tagab lapsele emotsionaalse toetuse; 7.5.3. toetab lapse tervisega seotud vajaduste rahuldamist;
Riigihange: Kriisihoolduspere teenuse ja erihoolduspere teenuse korraldamine Sotsiaalkindlustusametile Viitenumber: 265466
14
7.5.4. toetab lapse hariduslike vajaduste rahuldamist (vastavalt kokkuleppele KOViga korraldab lapse jõudmist kooli ja toetab vajadusel last õppetöös);
7.5.5. teeb koostööd KOViga, sh: 7.5.5.1. tagab lapse jõudmise KOViga kokkulepitud teenustele; 7.5.5.2. toetab lapse kontakti vanema(te)ga vt lähedastega vastavalt KOVi ja lapse
vanema(te)ga vt lähedastega tehtud kokkuleppele lapsele turvalisel viisil; 7.5.5.3. osaleb Teenuse korraldaja toel lapse võrgustikukohtumistel ja vajadusel teeb
ettepanekuid juhtumiplaani koostamisel või muutmisel; 7.5.5.4. täidab lapse juhtumiplaanis kokkulepitud ülesandeid; 7.5.5.5. annab Teenuse korraldajale ja KOVile olulist informatsiooni lapse kohta
aegsasti; 7.5.5.6. võimaldab KOVil last külastada ja lapsega privaatselt rääkida; 7.5.5.7. vajadusel teeb KOVile ettepaneku KOVil last külastada sagedamini kui 1 kord
3 kuu jooksul; 7.5.6. Teeb koostööd Teenuse korraldajaga, sh: 7.5.6.1. vähemalt 1 kord kuus annab Teenuse korraldajale tagasisidet oma vajadustest
toe, nõustamise ja tugiteenuste jm (nt psühholoogiline nõustamine, supervisioon, koolitus) järele;
7.5.6.2. võtab vastu Teenuse korraldaja poolt pakutud või korraldatud lisa abi/tegevused eesmärgiga osutada lapse vajadustele vastavat EHP teenust;
7.5.6.3. suhtlemises Teenuse korraldajaga on avatud ja hoiab teda kursis lapsele teenuse osutamisega seonduvaga ja võimalike küsimuste või probleemidega;
7.5.6.4. pöördub Teenuse korraldaja poole asjakohase abi ja nõu saamiseks; 7.5.6.5. teeb Teenuse korraldaja toetusel koostööd lapse lähi- ja laiema võrgustikuga; 7.5.6.6. annab Teenuse korraldajale tagasisidet teenuse osutamise kohta ning sisendi
teenuse edasiseks arendamiseks; 7.5.7. kohtleb last mõistval ja toetaval viisil ning on empaatiline lapse emotsionaalse
seisundi suhtes; 7.5.8. selgitab vajadusel lapsele EHP rolli; 7.5.9. võimaldab lapsel ühendust võtta KOVga (samuti lasteabitelefoni või
lasteombudsmani jt lapse õiguste eest seisvate isikute/organisatsioonidega) ning eelnevalt kokkuleppel KOVga vanema(te) vt lähedastega;
7.5.10. vajadusel ja/või Teenuse korraldaja soovitusel kasutab SKA poolt korraldatavaid tugiteenuseid perepõhise asendushooldusteenuse pakkujatele.
7.6. Teenuse korraldaja kohustused erihoolduspere teenuse osutamise ajal: 7.6.1.1. annab perele kontaktinimese nime ja telefoninumbri, kelle poole 24/7 toe ja abi
saamiseks pöörduda; 7.6.1.2. helistab perele hiljemalt järgmise kalendripäeva jooksul lapse teenusele
paigutamisest eesmärgiga saada informatsioon lapse ja pere olukorra ja toimetuleku kohta, pakkuda tuge ja nõustada peret lapse käitumisega seotud küsimustega ning seoses lapse põhivajaduste rahuldamisega seotud küsimustega. Teenuse korraldaja lepib perega kokku kohtumise nõustamise eesmärgil;
7.6.1.3. pakub perele emotsionaalset tuge ja nõustab peret teenusel oleva lapse emotsionaalsete ja põhivajaduste rahuldamisega seotud küsimustes, sh;
7.6.1.3.1. Annab perele infot õigusraamistiku, pere õiguste ja kohustuste kohta, toetuste ja teenuste kohta;
7.6.1.3.2. Jälgib pere edusamme ja tagasilööke kohanemisel, nõustab peret, kuidas toetada lapse kohanemist ning hoida paari- ja peresuhteid muutunud pereringis;
7.6.1.3.3. Jälgib kogu pere toimetulekut lapse arengu ja heaolu tagamisel ja pere ning lapse omavahelisi suhteid ja suhtlemist, märkab vastavaid arenguvajadusi.
Riigihange: Kriisihoolduspere teenuse ja erihoolduspere teenuse korraldamine Sotsiaalkindlustusametile Viitenumber: 265466
15
Vajadusel nõustab peret lapse arenguetappide, positiivse vanemluse, traumakogemuse ning traumateadliku vanemluse osas, identiteedi tähtsuse ja elulootöö osas ning soovitab sobivat abi (info, nõustaja, koolitus, kirjandus jms);
7.6.1.3.4. Vajadusel nõustab ja juhendab peret, kuidas toetada last erinevates olukordades, sh enne ja pärast kohtumisi bioloogiliste vanemate või teiste lähedastega;
7.6.1.3.5. Julgustab peret osalema riigi poolt korraldatavatel peredele mõeldud koolitustel, tugigruppides või kasutama muid teenuseid vastavalt pere vajadusele.
7.6.1.3.6. Nõustab muudes asjakohastes küsimustes oma kompetentsi piires või aitab leida vajalikku infot teistest valdkondadest (nt erivajadused, tervishoid, haridus jms).
7.6.1.4. võtab perega ühendust telefoni teel vähemalt 1 kord nädalas; 7.6.1.5. kohtub perega vähemalt 1 kord iga 30 päeva jooksul ning vajadusel tihedamini; 7.6.1.6. kohtub lapsega vähemalt 1 kord 3 kuu jooksul lapse ja pere vahelise kontakti ja
suhtluse jälgimiseks; 7.6.1.7. toetab peret läbirääkimistel KOViga lähtuvalt lapse huvidest ja heaolust (nt
vanema(te)ga või teiste lähedastega suhtlemise, lapsele vajalike teenuste teemal jne);
7.6.1.8. võimaldab perele vajadusel osalemise täiendkoolitustel (korraldades ise vajaduspõhiseid koolitusi või leides võimalusi peredel osaleda sobivatel koolitustel) või osalemise eksperdi konsultatsioonil;
7.6.1.9. võimaldab perele vajadusel psühholoogilist nõustamist või supervisiooni lisaks SKA poolt korraldatavatele tugiteenustele perepõhise asendushooldusteenuse pakkujatele;
7.6.2. teeb koostööd KOViga sh; 7.6.2.1. osaleb vähemalt 1 kord iga 3 kuu jooksul toimuvatel võrgustikukohtumistel
lapse arenguvajaduste ja juhtumiplaani ülevaatamiseks; 7.6.2.2. vajadusel suhtleb pere esindajana KOViga lapse ja vanema(te) või teiste
lähedaste jt võrgustikuliikmete vaheliste kohtumiste korraldamisega seoses; 7.6.2.3. tagab lapsega seotud olulise informatsiooni kohese jõudmise KOVni; 7.6.2.4. pere esindajana suhtleb vajadusel KOViga muudes paigutusega seotud
küsimustes; 7.6.3. küsib KOVlt ja perelt tagasisidet teenuse osutamise kohta ja teeb vastavad
märkmed teenuse edasiseks arendamiseks.
7.7. EHP teenus lõpetatakse, kui langeb ära vajadus EHP teenuse järele või laps läheb edasi teisele asendushooldusteenusele.
7.8. KOVi kohustused erihoolduspere teenuse lõpetamisel: 7.8.1. teavitab esimesel võimalusel Teenuse korraldajat lapse EHP teenuselt lahkumise
otsusest; 7.8.2. teavitab esimesel võimalusel EHPd lapse teenuselt lahkumise otsusest; 7.8.3. KOV, EHP ja Teenuse korraldaja lepivad kokku osapoolte poolt tehtavad
ettevalmistavad tegevused seoses lapse teenuselt lahkumisega; 7.8.4. selgitab lapsele, miks laps EHP teenuselt lahkub, mis edasi saab, kuhu KOV ta viib
ja kes lapse eest hoolitsema hakkab; 7.8.5. kuulab last ja annab lapsele võimaluse küsimusi esitada ja vastab lapsele eakohasel
ja arusaadaval viisil; 7.8.6. lõpetab EHP lepingu lapse EHP teenuselt lahkumise kuupäeva seisuga; 7.8.7. vajadusel annab Teenuse korraldajale tagasisidet osutatud teenuse kohta ning
sisendi teenuse edasiseks arendamiseks.
Riigihange: Kriisihoolduspere teenuse ja erihoolduspere teenuse korraldamine Sotsiaalkindlustusametile Viitenumber: 265466
16
7.9. Pere kohustused erihoolduspere teenuse lõpetamisel: 7.9.1. valmistab last ette EHP teenuselt lahkumiseks vastavalt eelnevale kokkuleppele
KOVi ja Teenuse korraldajaga; 7.9.2. pakub lapsele emotsionaalset tuge ja suhtleb lapsega mõistval ja toetaval viisil; 7.9.3. tagab, et lapse lahkumisel EHPst saaks laps kaasa võtta temale kuuluvad esemed; 7.9.4. osaleb supervisioonis või psühholoogilisel nõustamisel pärast lapse lahkumist EHP
teenuselt; 7.9.5. annab Teenuse korraldajale tagasisidet osutatud teenuse kohta ning sisendi
teenuse edasiseks arendamiseks.
7.10. Teenuse korraldaja kohustused erihoolduspere teenuse lõpetamisel: 7.10.1. võtab peale KOVilt lapse EHP teenuselt lahkumise teate saamist EHPga ühendust,
korraldab kohtumise, eesmärgiga toetada ja valmistada peret ette lapse teenuselt lahkumiseks;
7.10.2. edastab Tellijale andmed lapse asendushooldusteenuse lõppemise kohta ja EHP lepingu lõpetamise dokumendi lapse EHP teenuselt lahkumise kuupäevaga;
7.10.3. peale lapse EHP teenuselt lahkumist kohtub ja vestleb EHPga teenuse
pakkumisega seotud edusammudest ja tagasilöökidest ning nende mõjudest
EHPle, eesmärgiga märgata võimalikke probleeme ning neid ennetada või otsida
lahendusi tekkinud probleemidele;
7.10.4. tagab EHPle supervisiooni või psühholoogilise nõustamise peale lapse EHP teenuselt lahkumist esimesel võimalusel, hiljemalt 2 nädala jooksul pärast lapse perest lahkumist;
7.10.5. küsib KOVlt ja perelt tagasisidet osutatud teenuse kohta ja teeb vastavad märkmed teenuse edasiseks arendamiseks.
8. Peale lapse EHPst lahkumist viivad Sotsiaalkindlustusameti spetsialistid perega läbi vahehindamise. Vahehindamise ajal ei saa peresse uut last paigutada.
9. Pere õigused
9.1. Perel on õigus: 9.1.1. pöörduda Teenuse korraldaja poole, kui pere vajab nõustamist seoses lapsele
teenuse osutamisega, suhtlemises KOViga, lapse ja tema vanema(te) või teiste lähedaste kohtumisi puudutavates küsimustes vms teenusega seotud küsimustes. Perel on õigus pöörduda Teenuse korraldaja poole ka töövälisel ajal (sh öösel ja nädalavahetusel) kui kerkinud probleem vajab kohest lahendamist.
9.1.2. saada teenuse osutamise eest kokkulepitud tasu; 9.1.3. saada Sotsiaalkindlustusameti poolt hooldusperedele pakutavaid tugiteenuseid; 9.1.4. saada kuni 12 korda psühholoogilise nõustamise (sh nt pereteraapia, paariteraapia
vms) või supervisiooni teenust aasta jooksul. Teenuse korraldaja korraldab perele psühholoogilise nõustamise või supervisiooni teenuse arvestades pere soove teenuse osutaja osas;
9.1.5. saada vajaduspõhist eksperdi konsultatsiooni (nt laste psühhiaater) kuni 4 korda aasta jooksul. Teenuse korraldaja korraldab vajaliku kohtumise eksperdiga;
9.1.6. saada vajaduspõhiseid koolitusi vastavalt konkreetsele lapsele hoolduse pakkumisel tekkivatele vajadustele kuni 6 päeva aasta jooksul. Teenuse korraldaja korraldab ise vajaliku koolituse või korraldab pere osalemise sobivas koolitusgrupis.
9.1.7. Taotleda hooldusperedele mõeldud hüvitisi ja puhkuseid vastavalt Perehüvitiste
Riigihange: Kriisihoolduspere teenuse ja erihoolduspere teenuse korraldamine Sotsiaalkindlustusametile Viitenumber: 265466
17
seadusele8 ja Töölepingu seadusele (§ 65)9. Lapsendajapuhkus (vastavalt Töölepingu seaduse § 61 on silmas peetud lapsendajapuhkust hooldusperele) on ühekordne meede; seetõttu lähtutakse lapsele ajutise teenuse osutamisel lapse parimast huvist lapsendajapuhkuse ning sellega seotud puhkusehüvitise taotlemise kaalumisel.
9.2. Pere õigus puhkusele pilootprojekti raames: 9.2.1. kui laps on olnud KHP teenusel 30 päeva või rohkem, siis pärast lapse lahkumist
teenuselt on perel õigus puhata kuni 7 kalendripäeva, enne kui järgmine laps teenusele paigutatakse. Selle aja jooksul saab pere valmisolekutasu;
9.2.2. kui laps on olnud KHP teenusel vähem kui 30 päeva, siis pärast lapse lahkumist teenuselt on perel õigus puhata kuni 3 kalendripäeva, enne kui järgmine laps teenusele paigutatakse. Selle aja jooksul saab pere valmisolekutasu;
9.2.3. KHPl on õigus valmisolekuajal kahel päeval kalendrikuus ja lisaks ühel nädalal 12 kuu kohta planeeritult loobuda valmisolekust. Pere teatab iga kalendrikuu viimaseks päevaks järgmise kuu kuupäevad, mil ta ei ole valmis last KHP teenusele võtma. Nende päevade eest makstakse perele valmisolekutasu.
9.2.4. kui laps on paigutatud EHP teenusele, on perel võimalus puhata aasta jooksul vähemalt 14 päeva, mida pere võib kasutada ühes või mitmes osas. Selle aja eest makstakse perele tasu. EHP puhkuse asendamisega seotud kulud kannab KOV ja korraldab Teenuse korraldaja arvestades lapse (eale ja võimekusele vastavalt), EHP ja KOVi soove.
10. Perede suhtlus meediaga 10.1. Kui meedia pöördub pere poole või tekib muu vajadus meediaga suhtlemiseks KHP
või EHP teenuse osas, võtab pere ühendust ja teeb koostööd Teenuse korraldajaga. Teenuse korraldaja nõustab peret ja meediaväljaannet eesmärgiga tagada lapse anonüümsus ja huvide kaitse ning ennetada negatiivset mõju lapsele ja tema lähivõrgustikule.
10.2. Suhtluses meediaga järgitakse Sotsiaalkindlustusameti juhendit „Laps ja kasupere meedias“10.
11. Eelmisest hankeperioodist perede ja KOVide ületulemine 11.1. Eelmise hankelepingu raames KHP või EHP teenust osutanud pere sõlmib teenuse
korraldajaga uue koostööleppe vastavalt käesoleva tehnilise kirjelduse tingimustele. Kui pere on kaasatud juba pakkumuses, siis esitatakse pere kinnituskiri.
11.2. Eelmise hankelepingu perioodil KHP või EHP teenusele paigutatud lapse teenusel jätkamiseks sõlmivad KOV, teenuse korraldaja ja pere vastavalt KHP või EHP lepingu vastavalt käesoleva tehnilise kirjelduse tingimustele.
12. Uute perede leidmine ja KOVide teavitus 12.1. KHPde ja EHPde maksimaalne arv kokku on 18. Pilootprojekti eelarve rahaliste
vahendite võimalusel on maksimaalset pilootprojektis osalevate perede arvu võimalik suurendada rahaliste vahendite ulatuses.
12.2. Erinevad tegevused uute perede leidmiseks ja KOVide teavituseks KHP ja EHP
8 Perehüvitiste seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/111012023009 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030?leiaKehtiv 10 Laps ja kasupere meedias. Kuidas anda ajakirjanikule intervjuud lapse õigusi riivamata? https://sotsiaalkindlustusamet.ee/laps-ja-kasupere-meedias-kuidas-anda-ajakirjanikule-intervjuud-lapse-oigusi-riivamata
Riigihange: Kriisihoolduspere teenuse ja erihoolduspere teenuse korraldamine Sotsiaalkindlustusametile Viitenumber: 265466
18
teenuse kohta planeerib teenuse korraldaja koostöös tellijaga. Teenuse korraldaja mh võtab ühendust KOVidega ja viib läbi vajalikke teavitustegevusi.
12.3. Teenuse korraldaja viib läbi vajalikke teavitustegevusi vastavalt pakkumuses esitatud plaanile hanketingimustele vastavate uute perede leidmiseks hankes lubatud maksimaalse perede arvu piires. Perede leidmiseks kasutatavad meetodid ja tegevuste sisu peab olema kooskõlas lastekaitse valdkonna hea tava ja eetikaga. Kui Teenuse korraldaja kasutab avalikke üleskutseid hakata KHPks või EHPks, peab olema lisatud vähemalt järgmine info: peresid otsitakse käesolevas pilootprojektis osalemiseks KHPna või EHPna; pered peavad läbima hindamise ja ettevalmistuse; teenuse korraldaja seotus projektiga ja roll (et kõigile osapooltele oleks arusaadav, miks teenuse korraldaja poolt vastav üleskutse esitatakse). Kui on vaja pere leida konkreetsele lapsele, kooskõlastatakse teavitustegevused ja nende sisu tellijaga.
13. Teenuse korraldajal peab olema teenuse osutamiseks: 13.1. Kodulehekülg. Koduleheküljel peab olema vähemalt: organisatsiooni nimi ja
kontaktandmed; info teenuste kohta, mida organisatsioon peredele pakub, sh teenuseid osutavate isikute andmed (vähemalt nimi, asjakohase kvalifikatsiooni kirjeldus, soovitavalt ka pilt); lingid olulisele asendushooldust puudutavale infole (SKA ja www.hoolduspere.ee koduleht);
13.2. Kontakttelefon. Kontakttelefonile peab olema võimalik helistada vähemalt tööpäeviti, nii hommikustel kui õhtustel aegadel. Konkreetsed kellaajad lisatakse lepingu sõlmimisel ja avaldatakse teenuse osutaja koduleheküljel. Kontakttelefoni kaudu peavad helistajad saama infot KHP ja EHP pilootprojekti ja osutatavate teenuste kohta ning üldist valdkondlikku avalikult kättesaadavat infot ja juhendamist selle leidmiseks või edasisteks pöördumisteks;
13.3. E-posti aadress. E-posti aadressile saabunud päringule tuleb esmane vastus anda hiljemalt järgmisel tööpäeval päringu saamisest. E-posti aadressi kaudu peavad pöördujad saama infot KHP ja EHP pilootprojekti ja osutatavate teenuste kohta ning üldist valdkondlikku avalikult kättesaadavat infot ja juhendamist selle leidmiseks või edasisteks pöördumisteks;
13.4. Projektijuht; Projektijuht peab vastutama kõikide hankelepingu täitmisega seotud toimingute eest, täpsete arvete, graafikute ja aruannete tähtaegse ja nõuetekohase esitamise eest. Projektijuhi vahetumisel või ajutisel eemal olemisel peab olema tagatud teise vastutaja olemasolu, kes vastab hanke alusdokumentides ja hankelepingus toodud nõuetele.
13.5. Teenuste korraldamiseks vajalik meeskond peab vastama perede arvule, elukohale, keeleoskusele jt eripäradele ning sellest tulenevatele vajadustele lepingutingimuste täitmiseks.
14. Rahastamine
14.1. Tellija maksab Teenuse korraldajale vastavalt lepingu punktile 3.1. 14.1.1. Valmisolekuperioodil (pere on valmis teenust osutama, aga last ei ole hetkel peres teenusel) maksab Tellija Teenuse korraldajale iga päeva kohta tasu järgnevalt:
14.1.1.1. KHP eest 42,34 eurot 11
14.1.1.2. EHP eest 10 eurot.
11 Summa on seotud punktis 14.4.1.1 kirjeldatud valmisolekutasuga ja seeläbi Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu
alammääraga (kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral). Kui kuutasu alammäär ning vastavalt valmisolekutasu muutuvad, muutub sama summa võrra ka käesolev summa.
Riigihange: Kriisihoolduspere teenuse ja erihoolduspere teenuse korraldamine Sotsiaalkindlustusametile Viitenumber: 265466
19
14.1.2. Teenuse osutamise perioodil (laps/lapsed on peres teenusel) maksab Tellija Teenuse korraldajale iga päeva kohta iga KHP ja EHP eest 20 eurot.
14.2. Kui pere on Sotsiaalkindlustusameti spetsialistide poolt läbiviidavas
vahehindamises, ei saa vahehindamise vältel peresse last paigutada. Sel perioodil ei maksa Tellija Teenuse korraldajale tasu.
14.3. Tellija poolt makstud vahenditest maksab Teenuse korraldaja perele vähemalt
punktis 14.4 määratud summa, pere ja Teenuse korraldaja võivad kokku leppida suuremas summas. Ülejäänud vahendite eest täidab Teenuse korraldaja käesolevas lepingus sätestatud kohustusi KHP ja EHP teenuse korraldamisel.
14.4. Teenuse korraldaja peab Tellija poolt talle makstud vahenditest perele
tasuma vähemalt järgmiselt: 14.4.1. KHPle valmisolekuperioodil vähemalt 24,17 eurot12 (bruto) valmisolekutasuna iga
päeva eest (sh kui pere kasutab õigust puhkusele punktides 9.2.1-9.2.3 kirjeldatud juhtudel). Kui KHP erakorraliselt loobub valmisolekust vastavalt punktile 6.2.3, siis talle valmisolekutasu ei maksta.
14.4.2. EHPle pilootprojekti vahenditest tasu ei maksta.
14.5. Lapse teenusele paigutanud KOV kohustub maksma perele teenuse
osutamise eest vähemalt järgmiselt: 14.5.1. Teenuse osutamise perioodil: 14.5.1.1. Iga päeva eest, mil KHPs on laps/lapsed teenusel, maksab KOV perele tasuna
40 eurot (bruto), lisanduvad tööjõumaksud. Kui perre paigutatakse mitu sama pere last, maksab KOV alates teisest lapsest iga järgneva sama pere lapse eest vähemalt koefitsendiga 0,75.
14.5.1.2. Iga päeva eest, mil EHPs on laps teenusel (sh kui pere kasutab õigust puhkusele punktis 9.2.4 kirjeldatud juhul), maksab KOV perele tasuna 50 eurot (bruto), lisanduvad tööjõumaksud13.
14.5.1.3. Kui KHPs või EHPs on laps teenusel, maksab KOV perele lisaks eelpool nimetatud tasule lapse isiklikeks kuludeks vähemalt 8 eurot päevas14.
14.5.1.4. KOV võib perele maksta nimetatud summadest kõrgemat tasu. 14.5.2. Valmisolekuperioodil ei ole KOV kohustatud KHPle ega EHPle tasu maksma.
14.6. Tulenevalt lepingus kirjeldatud rahastamise tingimustest saab pere käesoleva pilootprojekti raames tasu kokku vähemalt järgmiselt:
14.6.1. Valmisolekuperioodil: 14.6.1.1. Kui KHPs ei ole last teenusel, saab pere valmisolekutasu 24,17 eurot (bruto)
iga päeva eest, sh kui pere kasutab õigust puhkusele punktides 9.2.1-9.2.3. kirjeldatud juhtudel (makstakse Teenuse korraldaja poolt).
14.6.1.2. Kui EHPs ei ole last teenusel, siis perele tasu ei maksta. 14.6.2. Teenuse osutamise perioodil:
12 Summa on seotud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääraga (kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral).
Valmisolekutasu ühe päeva kohta on 1/30 kuutasu alammäärast. Kui vastav määr muutub, muutub ka valmisolekutasu. 13Tasu brutosummale maksab tasu maksja juurde sotsiaalmaksud (sotsiaalmaks 33% ja tööandja töötuskindlustusmaks 0,8 %).
Bruto tasust arvestatakse maha bruot summast tulumaks 20%, töötuskindluskusmaks 1,6% pensionikindlustusmaks 2%. Tasu saaja saab kätte selle võrra väiksema summa (netosumma). 14 Tulenevalt SHSi § 4511 lg 3, mille kohaselt lapse isiklike kulude katteks peab iga kuu tegema kulutusi keskmiselt 240 eurot ulatuses ja vähemalt 2880 eurot aastas.
Riigihange: Kriisihoolduspere teenuse ja erihoolduspere teenuse korraldamine Sotsiaalkindlustusametile Viitenumber: 265466
20
14.6.2.1. Kui KHPs on laps/lapsed teenusel, saab pere tasuna 40 eurot päevas (bruto). Kui perre paigutatakse mitu sama pere last, saab pere tasu alates teisest lapsest iga järgneva sama pere lapse eest koefitsendiga 0,75. Lisaks saab pere lapse isiklikeks kuludeks vähemalt 8 eurot päevas. Nimetatud summad maksab KOV.
14.6.2.2. Kui EHPs on laps teenusel, saab pere tasuna 50 eurot päevas (bruto), ning lisaks lapse isiklikeks kuludeks vähemalt 8 eurot päevas (sh päevade eest, mil pere kasutab ettenähtud puhkust punktis 9.2.4 kirjeldatud juhul). Nimetatud summad maksab KOV.
14.7. Vajaduspõhised lisateenused 14.7.1. Teenuse korraldaja võimaldab peredele vastavalt nende vajadustele lisateenuseid:
koolitus, individuaalne eksperdi konsultatsioon, psühholoogiline nõustamine või supervisioon. Teenuse korraldaja kooskõlastab lisateenuse korraldamise eelevalt Tellijaga. Tellija maksab lisateenuste eest maksimaalselt vastavalt järgnevatele määradele:
14.7.1.1. Vajaduspõhise koolituse korraldamise eest perele maksab tellija teenuse korraldajale tasu kuni 6 päeva eest pere kohta aasta jooksul:
14.7.1.1.1. kui teenuse korraldaja korraldab pilootprojektis osalevatele peredele grupikoolituse, maksab Tellija iga koolituspäeva15 eest maksimaalselt 2000 eurot grupi kohta.
14.7.1.1.2. kui teenuse korraldaja korraldab pere osalemise sobivas koolitusgrupis, milles osalemise kulutusi perele muudest vahenditest ei kaeta, maksab tellija teenuse korraldajale maksimaalselt 200 eurot päevas isiku kohta.
14.7.1.1.3. Vajaduspõhise individuaalse eksperdi konsultatsiooni (nt lastepsühhiaater) eest maksab Tellija Teenuse korraldajale kuni 4 korda aasta jooksul pere kohta maksumusega kuni 75 eurot ak/tund.
14.7.1.2. Vajaduspõhise psühholoogilise nõustamise (sh nt pereteraapia, paariteraapia vms) või supervisiooni eest maksab Tellija Teenuse korraldajale kuni 12 korda aasta jooksul pere kohta maksumusega kuni 75 eurot ak/tund.
14.7.1.3. Koolitustel, psühholoogilisel nõustamisel, supervisioonil või eksperdi konsultatsioonidel osalemine, mille eest tellija teenuse korraldajale tasub, peab perele olema tasuta.
15. Lõpparuande koostamine teenuse osutamise kohta
Teenuse korraldaja esitab hiljemalt hankelepingu lõppemise ajaks Tellijale lõpparuande. Lõpparuanne peab sisaldama mõlema teenuse osas eraldi kokkuvõtet vähemalt järgmistest teemadest: Milline oli Teenuse korraldajalt pakutud nõu ja tugi perede ettevalmistamise perioodil.
15.1. Perede valmisoleku perioodil (st periood kui pere on hinnatud, ettevalmistatud ja valmis teenust osutama, kuid last ei ole perre veel suunatud):
15.1.1. Milline oli perede soov saada teenuse korraldajalt nõustamist ja tuge valmisoleku perioodil ja osutatud toe sisu ning maht;
15.1.2. Kas ja milliseid teenuseid teenuse korraldaja ise perele korraldas (nt supervisioon, koolitused), nende maht ja hinnang nende kasutegurile;
15.1.3. Kas ilmnes probleeme seoses kohustusega tagada lapsele teenuse osutamiseks vajalik varustus (nt eakohane voodi, turvatool jms);
15.1.4. Lapse KHPsse/EHPsse paigutamisega seonduv – millised kitsaskohad ilmnesid lapse teenusele paigutamisega? Millist tuge selles osas pered vajasid?
15 Koolituspäeva pikkuseks loetakse 8 ak tundi.
Riigihange: Kriisihoolduspere teenuse ja erihoolduspere teenuse korraldamine Sotsiaalkindlustusametile Viitenumber: 265466
21
15.2. Teenuse osutamise perioodil (st periood kui laps on peres teenusel): 15.2.1. Millist tüüpi tuge ja nõustamist pered vajasid ja kasutasid (võimalusel tuues välja
kordade arv või mahud, proportsioonid muul moel); 15.2.2. Kas ja milliseid teenuseid teenuse korraldaja ise peredele korraldas (nt
supervisioon, koolitused), nende maht ja hinnang nende kasutegurile; 15.2.3. Millist tüüpi toetust oleks pered lisaks vajanud, mida ei olnud mingil põhjusel
võimalik pakkuda (mis põhjusel)? 15.2.4. Kokkuvõte koostööst KOVidega – kas rollijaotus oli loogiline ja toetas teenuse
osutamist lapsele vajalikul moel ning peret toetaval viisil? Milliste küsimuste korraldamine ja kokkuleppimine sujus probleemideta? Millistes küsimustes tekkis lahkhelisid?
15.2.5. Mis toimis hästi ja mis oli kitsaskohtadeks lapse teenusel oleku ajal? Millised pere kasutatud lähenemised, võtted, meetodid jne aitasid lapse kohanemisel; teenusel oleku ajal; teenuselt lahkumisel?
15.2.6. Perede poolne kokkuvõte: hinnang oma ettevalmistuse piisavuse kohta lapse teenusele tulekuks; hinnang teenuse korraldaja poolt osutatud toe ja nõustamise kohta, millest oli perele kõige rohkem abi? Kas pere tundis teenust pakkudes millegi järele puudust, mis oleks pere arvates aidanud lapsele hea teenuse osutamisele kaasa?
15.2.7. Lapse teenusel viibimise keskmine aeg.
15.3. Kokkuvõtteks ettepanekud mõlema teenuse korraldamiseks tulevikus (kõige eelneva põhjal).
Ülalkirjeldatud lõpparuande eesmärgil teevad nii pere kui teenuse korraldaja vastavalt eelnevale kokkuleppele teenuse osutamise jooksul ülestähendusi.
Hankeleping Kriisihoolduspere teenuse ja erihoolduspere teenuse korraldamine Sotsiaalkindlustusametile nr 2-9/40959-1 Sotsiaalkindlustusamet, asukoht Paldiski mnt 80, Tallinn 15092 (edaspidi tellija), registrikood 70001975 , mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja SOS Lasteküla Eesti Ühing, asukoht Jalgpalli tänav 21, Tallinn 11312 (edaspidi teenuse korraldaja), registrikood 80088606, mida esindab juhatuse liige Margus Oro, edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Kriisihoolduspere teenuse ja erihoolduspere teenuse
korraldamine Sotsiaalkindlustusametile” (viitenumber 265466) (edaspidi riigihange) tulemusena.
1.2. Lepingu esemeks on kriisihoolduspere teenuse ja erihoolduspere teenuse osutamise korraldamine (edaspidi teenus).
1.3. Teenust rahastatakse EL struktuuritoetuste vahenditest 2021–2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. "Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele" toetuse andmise tingimuste (TAT) "Laste ja perede toetamine" (edaspidi rahastaja). Lepingu täitmise perioodi jooksul on võimalik, et teenus liigub riigieelarvelisele rahastusele.
1.4. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, teenuse korraldaja pakkumus, lepingus ettenähtud juhtudel pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.
1.5. Teenuse täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentides. 1.6. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
1.6.1. lisa 1 – andmetöötluse leping; 1.6.2. lisa 2 – lapse üleandmine ja vastuvõtmine; 1.6.3. lisa 3 – KHP/EHP pere kohtumiste aruanne; 1.6.4. lisa 4 – finantsaruanne; 1.6.5. lisa 5 – seirearuanne; 1.6.6. lisa 6 – tehniline kirjeldus.
2. Lepingu eesmärk ja ese 2.1. Lepingu eesmärk on määrata kindlaks lepingu esemeks oleva kriisihoolduspere ja
erihoolduspere teenuse (edaspidi teenus) korraldamise tingimused lepingu kehtivuse ajal. 2.2. Lepingu esemeks on vastavalt tellija vajadustele kriisihoolduspere ja erihoolduspere
teenuse osutamise korraldamine, sh: 2.2.1. hankes sätestatud tingimustele vastavate perede (läbinud hindamise, PRIDE
eelkoolituse ning lisakoolituse mooduli ja allkirjastanud teenuse korraldajaga koostöölepingu) leidmine maksimaalse perede arvu saavutamiseks (18 peret) ja kohalike omavalitsuste (edaspidi KOVide) teavitus teenuste kasutamise eesmärgil;
2.2.2. peredega kontaktis olemine ettevalmistusperioodi ja valmisolekuperioodi ajal; 2.2.3. perede toetamine teenuse osutamise ajal; 2.2.4. teenuse osutamise lõpparuande esitamine.
2.3. Lepingu esemeks olevate teenuste täpsem kirjeldus on toodud hanke alusdokumentides ja teenuse korraldaja pakkumuses.
2.4. Lepingu alusel osutatava teenuse maksimaalne maht (maksumus) on kuni 200 000 eurot. Lepingu tegelik rahaline maht sõltub perede arvust, teenust vajavate laste arvust ning peredele osutatud vajaduspõhiste lisateenuste mahust.
2.5. Kriisihooldusperede (edaspidi KHP) ja erihooldusperede (edaspidi EHP) maksimaalne arv kokku on 18. Pilootprojekti eelarve rahaliste vahendite võimalusel on maksimaalset pilootprojektis osalevate perede arvu võimalik suurendada rahaliste vahendite ulatuses.
2.6. Lepingule allakirjutamisega kinnitab teenuse korraldaja, et ta on võimeline tähtaegselt osutama hanke alusdokumentides määratud teenuseid.
3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Teenuse osutamise perioodil maksab tellija teenuse korraldajale iga päeva kohta tasu:
3.1.1. valmisolekuperioodil (pere on valmis teenust osutama, aga last ei ole hetkel peres teenusel): 3.1.1.1. KHP eest 42,34 eurot1; 3.1.1.2. EHP eest 10 eurot.
3.1.2. teenuse osutamise perioodil (laps/lapsed on peres teenusel) maksab Tellija Teenuse korraldajale iga päeva kohta iga KHP ja EHP eest 20 eurot.
3.2. Tellija ei tasu teenuse korraldajale kui pere on Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) spetsialistide poolt läbiviidavas vahehindamises ning last ei saa vahehindamise vältel peresse paigutada.
3.3. Tellija poolt makstud vahenditest maksab teenuse korraldaja teenuse osutamise perioodil perele vähemalt järgmiselt: 3.3.1. KHPle valmisolekuperioodil vähemalt 24,17 eurot (bruto) valmisolekutasuna iga
päeva eest; 3.3.2. EHPle pilootprojekti vahenditest tasu ei maksta; 3.3.3. ülejäänud vahendite eest täidab teenuse korraldaja käesolevas lepingus sätestatud
kohustusi KHP ja EHP teenuse korraldamisel. 3.4. Tellija tasub teenuse korraldajale lisateenuste eest vastavalt tehnilise kirjelduse punktile
14.7. 3.5. Teenuse korraldaja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke
viitenumber 265466, 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu juurest) ja tellija ja teenuse korraldaja kontaktisikute andmed.
3.6. Tellija tasub teenuse korraldajale 14 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest. 4. Teenuse osutamine ja üleandmine 4.1. Teenuse korraldaja osutab teenust kooskõlas kõigi seadusandlusest ning riigihanke
alusdokumentidest tulenevate nõuetega. Mitme teenusekorraldaja puhul lepitakse perede arvu saavutamine maksimaalse perede arvuni kokku tellija ja teenuse korraldaja vahel vastavalt teenuse korraldaja ja perede valmisolekule ja sooviavaldustele. Tasumise aluseks on teenuse korraldaja ja pere vahel sõlmitud koostööleping.
4.2. Lapse teenusele paigutamiseks korraldab lapse teenusele suunav KOV kolmepoolse kriisihoolduspere või erihoolduspere lepingu (edaspidi KHP/EHP leping) sõlmimise KOV, KHP või EHP ja teenuse korraldaja vahel lapsele asendushooldusteenuse osutamiseks ja teenuse korraldamiseks (alates lapse KHP/EHP teenusele paigutamise kuupäevast). KHP/EHP lepingus peavad sisalduma osapoolte kohustustena sätted, mis on kirjeldatud käesoleva riigihanke alusdokumentides ja seadustes, kas lepingu tekstina või lisades tehnilise kirjelduse lepingule. Teenuse korraldaja edastab kolmepoolselt allkirjastatud KHP/EHP lepingu tellijale.
4.3. Teenuse üleandmine toimub igakuiselt ning selleks esitab teenuse korraldaja tellijale üks kord kuus 5. kuupäevaks. 4.3.1. Eelmise kalendrikuu pere kohtumise aruande (lepingu Lisa 3), mis on allkirjastatud
nii teenuse korraldaja kui ka pere poolt. 4.3.2. Eelmise kuu finantsaruande (lepingu Lisa 4) ja selles esitatud andmeid tõendavad
dokumendid (koopiad lapse teenusele saabumise või teenuse lõpetamise kohta; koolitusel, eksperdi konsultatsioonil, psühholoogilisel nõustamisel või supervisioonil osalemise allkirjalehed ja kavad jms).
4.4. Teenuse korraldaja tagab, et tema koduleheküljel on esitatud vähemalt tehnilise kirjelduse punktis 13.1 nõutud andmed.
4.5. Teenuse korraldaja esitab hiljemalt hankelepingu lõppemise ajaks tellijale lõpparuande vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 15.
4.6. Tellijal on õigus muuta näidisvorme ja aruannete esitamise tähtaegu mõistlikus ulatuses. Muudatused aruannete esitamise tähtaegades ja näidisvormides kooskõlastatakse poolte poolt e-posti teel.
4.7. Tellijal on õigus anda teenuse korraldajale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid teenuse nõuetekohaseks osutamiseks. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on teenuse
1 Summa on seotud punktis 3.3.1 kirjeldatud valmisolekutasuga ja seeläbi Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääraga (kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral). Kui kuutasu alammäär ning vastavalt valmisolekutasu muutuvad, muutub sama summa võrra ka käesolev summa.
korraldajale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamine ei mõjuta teenuse korraldaja vastutust teenuse lepingutingimustele vastavuse eest.
4.8. Teenuse korraldaja kohustub teenust osutama kvaliteetselt, kooskõlas seaduste, tehnilises kirjelduses, selle lisades ja käesolevas lepingus sätestatuga. Lepingus sätestamata omaduste osas peab teenus olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele teenustele tavaliselt esitatavatele nõuetele.
4.9. Teenuse korraldaja peab lepingu täitmise käigus teostama kõik tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud teenuste hulka.
4.10. Teenuse korraldaja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, kui need on õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava teenuse puhul nende olemasolu eeldatakse.
4.11. Teenuse korraldaja kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna peab osutama teenust vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud teenuse osutamisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad teenuse ulatusele, iseloomule ja keerukusele.
4.12. Teenuste korraldamiseks vajalik meeskond peab vastama LasteKS § 20 lg 1-2 sätestatud nõuetele, perede arvule, elukohale, keeleoskusele jt eripäradele ning sellest tulenevatele vajadustele lepingutingimuste täitmiseks. Kui lepingu täitmise jooksul perede arv kasvab, siis tuleb suurendada meeskonda vastavalt vajadusele ja tellija juhistele.
4.13. Teenuse korraldaja tagab, et meeskonnaliikmetel peavad olema sobilikud iseloomujooned, väärtushinnangud ja kogemus teenuse osutamiseks ning isikud arendavad oma kompetentse vastavalt peretoetaja kompetentsimudelile (link allmärkusena https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Lastekaitse/peretoetaja_kompetentsimudel.pdf). Ühtlasi tagab teenuse korraldaja, et meeskonnaliikmed vastavad riigihanke alusdokumentides sätestatud nõuetele, neid ei ole kõrvaldatud eestkostja ega hooldaja kohustuste täitmisest ja nende osas ei ole kohus piiranud või ära võtnud hooldusõigust. Tellijal on õigus isiku sobivuse kohta kahtluse tekkimise korral nõuda isiku väljavahetamist.
4.14. Teenuse korraldaja kohustub teenuse osutamisel kasutama samu isikuid, keda ta esitas riigihanke pakkumuse koosseisus. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et teenust osutavad hinnatavas osas vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud teenuse korraldaja pakkumuses. Meeskonnaliikme vahetumise vajadustest tuleb teavitada tellijat esimesel võimalusel ning esitada tellijale uue meeskonnaliikme kvalifikatsiooni ja töökogemust kajastavad dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek.
4.15. Suhtlemine poolte vahel toimub eesti keeles. Kui meeskonnaliige ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab teenuse korraldaja tagama omal kulul tõlke olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks meeskonnaliikme ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel. Teenuse korraldaja peab vajadusel tagama ka oma töötajate ladusa suulise suhtluse venekeelsete peredega.
4.16. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.
4.17. Teenuse korraldaja on kohustatud teenuse osutamisel järgima lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale).
4.18. Teenuse üleandmine toimub teenuse osutamise aruandega. Teenuse osutamise aruanne on aluseks tasu maksmisel.
4.19. Tellijal on õigus keelduda teenuse vastuvõtmisest, kui teenus ei vasta lepingus sätestatule. Sellisel juhul jätab tellija teenuse vastu võtmata ja esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul teenuse üleandmisest arvates.
4.20. Pretensioonis fikseeritakse teenuses ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puuduste kõrvaldamist või uue teenuse osutamist, kui sellega ei põhjustata teenuse korraldajale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui teenuse korraldaja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.
4.21. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda.
4.22. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused teenuse kvaliteedis on tingitud tellija poolt antud sisendi ebasobivusest ning teenuse korraldaja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule.
4.23. Kui tellija ei esita pretensiooni lepingus sätestatud tähtaja jooksul, loetakse teenus tellija poolt vastuvõetuks.
4.24. Teenuse korraldaja peab järgima teenuse osutamisega seonduvalt teavitamise, vormistamise ja tähistamise nõudeid, mis tulenevad Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ https://www.riigiteataja.ee/akt/117052022012.
5. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 5.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele
tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses.
5.2. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% eelmisel kalendrikuul osutatud teenuse maksumusest iga rikkumise eest, kui teenuse korraldaja ei osuta teenust lepingus sätestatud tingimuste kohaselt.
5.3. Lepingus sätestatud kohustuste rikkumise korral, sh teenuse osutamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda teenuse korraldajalt leppetrahvi kuni 300 eurot iga viivitatud päeva eest.
5.4. Kui teenuse korraldaja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega teenust või ei osuta uut teenust puudustega teenuse asemel ja teenuse korraldaja viivitust saab lugeda oluliseks lepingu rikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus teenused kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud teenustele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist teenuse korraldaja poolt ja/või lepingust taganeda. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas, kuid mitte ainult: 5.4.1. teenuse korraldaja ei pea lepingu täitmisel kinni tellija juhistest või õigusaktiga
teenuse osutamisele kehtestatud nõuetest; 5.4.2. teenuse korraldaja rikub lepingus sätestatud andmekaitse- või autoriõiguse nõudeid; 5.4.3. rahastaja tingimuste (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika) mittejärgimine; 5.4.4. teenuse korraldaja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus
valeandmeid; 5.4.5. teenust osutavad nõuetele mittevastavad isikud.
5.5. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on teenuse korraldajal õigus nõuda tellijalt viivist kuni 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% tasumata summast.
5.6. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel teenuse korraldaja või tema esindajate, töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, on tellijal igakordselt õigus nõuda teenuse korraldajalt leppetrahvi kuni 10 000 eurot ja/või lepingust taganeda.
5.7. Õiguskaitsevahendite kohaldamine või kohaldamata jätmine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus, oleneb rikkumise iseloomust, tagajärgedest kahjustatud poolele ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest ning toimub VÕSi alusel.
5.8. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool.
5.9. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. 5.10. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest.
Tellijal on õigus teenuse eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.
5.11. Kui teenuse korraldaja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja/või ei järgi teenuse osutamisel lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika) ja selle tõttu tehakse tellijale toetuse vähendamise või tagasinõude otsus, on tellijal õigus teenuse korraldajalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.
5.12. Tellijal on õigus leping ühepoolselt üles öelda, kui teenuse korraldajal puuduvad vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, vastavus seadusest tulenevatele nõuetele, sh kui pädev asutus teeb teenuse korraldaja suhtes tegevusloa
andmisest keeldumise, kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse või kui teenuse korraldaja tegevusloa kehtivus lõppeb lepingu kehtivuse ajal.
5.13. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise vabandatavuse osas kohaldavad pooled võlaõigusseaduses (VÕS) §-s 103 sätestatut. 5.13.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga
õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule.
5.13.2. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.
6. Teadete edastamine 6.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui
teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis,. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.
6.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud viivitamatult informeerima teist poolt ja sellist muudatust ei käsitleta lepingu muudatusena. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus sätestatud kontaktandmetel.
6.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval.
7. Poolte kontaktisikud 7.1. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Agnes Kulmar,
tel +372 5886 8116, e-post [email protected]. Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamise osas on tellija kontaktisikul õigus esindada tellijat ainult tellija esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.
7.2. Teenuse korraldaja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Liis Saarna, tel +372 513 8296, e-post [email protected].
7.3. Teenuse korraldaja kontaktisikul on õigus esindada teenuse korraldajat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamise osas on teenuse korraldaja kontaktisikul õigus esindada teenuse korraldajat ainult teenuse korraldaja esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.
8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 8.1. Teenuse korraldaja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning
muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
8.2. Lepingu täitmisel teenuse korraldajale või teenuse korraldajaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist teenuse korraldaja või teenuse korraldajaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult teenuse osutamisega tellija kohta
teenuse korraldajale teatavaks saanud teave. Teenuse korraldajal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda.
8.3. Teenuse korraldaja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes nendele isikutele, kellele vastav õigus tuleb õigusaktidest või isikutele kes seda teavet vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on teenuse korraldaja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid.
8.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult teadaolev või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Teenuse korraldajal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset teavet kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.
8.5. Teenuse korraldaja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Isikuandmete töötlemise täpsemad tingimused on sätestatud lepingu lisas 1.
8.6. Teenuse korraldajal ega teenuse korraldajaga seotud isikutel ei ole õigust lepingu raames teha teavitustegevusi pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb teenuse korraldaja vastus kooskõlastada tellijaga.
9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 9.1. Leping jõustub 01.12.2023 ja kehtib kuni 31.12.2024 või lepingu punktis 2.3 sätestatud
teenuste maksimaalse rahalise mahu täitumiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.
9.2. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu, ei osutu võimalikuks teenuse tegevustega alustamine või teenuse osutamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse tegevused läbi tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist.
9.3. Pooltel on õigus lepingut muuta RHS § 123 lg 1 p 2 alusel, kui: 9.3.1. Kui lepingu täitmise ajal esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise
vajadusest tingitud põhjused (nt COVID-19 sarnane haiguspuhang, sõjategevus, keemia- või loodusõnnetus vms), mistõttu ei osutu võimalikuks teenuse osutamine (näiteks kontaktkohtumised, koolitused jms) lepingus sätestatud tingimustel või alternatiivsete meetoditega, on pooltel õigus muuta tegevuskava proportsionaalselt lepingu täitmist takistanud asjaolude esinemise aja võrra.
9.3.2. Kui tellijal on vajadus ning piisavad rahalised vahendid, on tal õigus lepingut teenuse osutamise korraldamiseks pikendada kuni 12 kuud.
9.3.3. Kui seadusest tulenevad tasu määrad muutuvad, muutuvad tasu määrad ka peredele.
9.4. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
9.5. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid, muutub olulisel määral SHS või muu asendushooldusteenuse osutamisega seotud seadus või kaob vajadus teenuse järele või kui teenuse korraldaja likvideeritakse või reorganiseeritakse, kusjuures lepingust tulenevad teenuse korraldamise kohustused ei lähe üle tema õigusjärglasele. Tellija teatab teenuse korraldajale ülesütlemisest kirjalikult ette vähemalt 60 kalendripäeva. Tellija tasub teenuse korraldajale lepingu lõppemise hetkeks faktiliselt osutatud teenuse eest.
10. Lõppsätted 10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 10.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate
õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.
10.3. Teenuse korraldaja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.
10.4. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 10.5. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,
lahendatakse Harju Maakohtus. 10.6. Leping on allkirjastatud digitaalselt. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Margus Oro peadirektor
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Hankelepingu muutmise kokkulepe | 19.12.2024 | 4 | 2-9/40968-2 | Muu leping | ska | |
| Hankelepingu muutmise kokkulepe | 16.12.2024 | 2 | 2-9/40959-2 | Muu leping | ska | |
| Leping | 13.11.2023 | 401 | 2-9/40968-1 | Muu leping | ska | |
| Kiri | 12.05.2023 | 586 | 2-9/18678-1 🔒 | Kiri VÄLJA | ska | Riigi Tugiteenuste Keskus |