Käskkiri

KÄSKKIRI

17.12.2024 nr 1-2/24-080

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

ohuprognoosi kinnitamine

Korrakaitseseaduse § 24 lõigete 4 ja 5 alusel:

1. kinnitan Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) ohuprognoosi (Lisa 1);

2. tunnistan kehtetuks TTJA peadirektori 14.01.2024 käskkirja nr 1-2/24-002 „Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Ameti ohuprognoosi kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Talving

peadirektor

Ingrid Teinemaa

2 (78)

Lisa 1 KINNITANUD

peadirektor 17.12.2024

käskkirjaga nr 1-2/24-080

TARBIJAKAITSE JA TEHNILISE

JÄRELEVALVE AMET

OHUPROGNOOS

2024 Tallinn

SISU

SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................................ 9

1. OHUPROGNOOSI FUNKTSIOON: OHUENNETUSLIKU RIIKLIKU JÄRELEVALVE ALUS .................................................................... 9 2. OHUPROGNOOSI MEETOD: PROGNOOSITAVA OHU (1) KAALUKUS JA (2) TÕENÄOSUS ........................................................... 10

2.1. Ohuolukorra kirjeldus................................................................................................................................... 10 2.2. Ohuolukorra hinnang ................................................................................................................................... 10

 (1) Tagajärje kaalukus: tavaline, oluline, kõrgendatud................................................................................................. 10  (2) Realiseerumise tõenäosus: väike, keskmine, suur .................................................................................................. 11

2.3. Kontrolli ulatuse piiritlemine: TTJA kaalutlusruumi sisustamine .................................................................. 13 2.4. Ohu ennetamise pädevus ja rakendatavad riikliku järelevalve meetmed.................................................... 13

TTJA TEGEVUSVALDKONNAD ............................................................................................................................... 15

1. TARBIJATE ÕIGUSTE JA HUVIDE RIKKUMINE KAUPADE MÜÜMISEL JA TEENUSTE OSUTAMISEL, MH EBAAUSA KAUPLEMISVÕTTEGA: 5 –

KESKMINE-OLULINE OHT ...................................................................................................................................... 15 1.1. Ohuolukorra kirjeldus................................................................................................................................... 15 1.2. Ohuolukorra hinnang ................................................................................................................................... 16

 Tagajärje kaalukus: oluline oht ..................................................................................................................................... 16  Realiseerumise tõenäosus: keskmine .......................................................................................................................... 16

1.3. Kontrolli ulatus ............................................................................................................................................. 17 1.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed .............................................................................................. 17

2. TARBIJAST KREDIIDIVÕTJA ÕIGUSTE RIKKUMINE: 6 – SUUR-OLULINE OHT .......................................................................... 17 2.1. Ohuolukorra kirjeldus................................................................................................................................... 17 2.2. Ohuolukorra hinnang ................................................................................................................................... 19

 Tagajärje kaalukus: oluline oht ..................................................................................................................................... 19  Realiseerumise tõenäosus: suur .................................................................................................................................. 19

2.3. Kontrolli ulatus ............................................................................................................................................. 19 2.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed .............................................................................................. 19

3. TUBAKASEADUSE JA ALKOHOLISEADUSE NÕUETE RIKKUMINE: 6 – SUUR-OLULINE OHT ......................................................... 20 3.1. Ohuolukorra kirjeldus................................................................................................................................... 20 3.2. Ohuolukorra hinnang ................................................................................................................................... 21

 Tagajärje kaalukus: oluline oht ..................................................................................................................................... 21  Realiseerumise tõenäosus: suur .................................................................................................................................. 21

3.3. Kontrolli ulatus ............................................................................................................................................. 21 3.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed .............................................................................................. 22

4. TUBAKA- FINANTSTEENUSE- JA HASARTMÄNGU REKLAAMI NÕUETE RIKKUMINE: 6 – SUUR-OLULINE OHT ........................... 22 4.1. Ohuolukorra kirjeldus................................................................................................................................... 22 4.2. Ohuolukorra hinnang ................................................................................................................................... 22

 Tagajärje kaalukus: oluline oht ..................................................................................................................................... 22  Realiseerumise tõenäosus: suur .................................................................................................................................. 24

4.3. Kontrolli ulatus ............................................................................................................................................. 24 4.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed .............................................................................................. 24

5. REISIETTEVÕTJA TEGUTSEB (PIISAVA) TAGATISETA: 6 – SUUR-OLULINE OHT ........................................................................ 24 5.1. Ohuolukorra kirjeldus................................................................................................................................... 24 5.2. Ohuolukorra hinnang ................................................................................................................................... 25

 Tagajärje kaalukus: oluline oht ..................................................................................................................................... 25  Realiseerumise tõenäosus: suur .................................................................................................................................. 25

5.3. Kontrolli ulatus ............................................................................................................................................. 25 5.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed .............................................................................................. 26

6. REISIDE, REISITEENUSTE JA MUUDE TEENUSTE PAKKUMISEL NING MÜÜMISEL RIKUTAKSE ÜLDISI TARBIJA ÕIGUSI: 2 – KESKMINE- TAVALINE OHT .................................................................................................................................................... 26

6.1. Ohuolukorra kirjeldus................................................................................................................................... 26 6.1.1. Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus pakettreisi ja seotud reisikorraldusteenuste direktiivist ning lennu-, laeva ja bussireisija õigusi käsitlevatest määrustest tulenevaid õigusi on rikutud. ....................... 26 6.1.2. Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus reiside, reisiteenuste ja muude teenuste pakkumisel ning müümisel rikutakse üldisi tarbija õigusi. ............................................................................................................ 27 6.2. Ohuolukorra hinnang ................................................................................................................................... 27

 Tagajärje kaalukus: tavaline oht .................................................................................................................................. 27  Realiseerumise tõenäosus: keskmine .......................................................................................................................... 27

6.3. Kontrolli ulatus ............................................................................................................................................. 27

4 (78)

6.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed .............................................................................................. 27 7. MEEDIATEENUSE OSUTAJAKS REGISTREERUMINE JA KÕRVALTINGIMUSTE NÕUETE RIKKUMINE: 2 – KESKMINE-TAVALINE OHT ....... 28

7.1. Ohuolukorra kirjeldus................................................................................................................................... 28 7.2. Ohuolukorra hinnang ................................................................................................................................... 28

 Tagajärje kaalukus: tavaline oht .................................................................................................................................. 28  Realiseerumise tõenäosus: keskmine .......................................................................................................................... 28

7.3. Kontrolli ulatus ............................................................................................................................................. 28 7.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed .............................................................................................. 29

8. VAHENDUSTEENUSE OSUTAJA NÕUETE RIKKUMINE: 5 – KESKMINE-OLULINE OHT ............................................................... 29 8.1. Ohuolukorra kirjeldus................................................................................................................................... 29 8.2. Ohuolukorra hinnang ................................................................................................................................... 29

 Tagajärje kaalukus: oluline oht ..................................................................................................................................... 29  Realiseerumise tõenäosus: keskmine .......................................................................................................................... 30

8.3. Kontrolli ulatus ............................................................................................................................................. 30 8.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed .............................................................................................. 30

9. DIGILIGIPÄÄSETAVUSE NÕUETE RIKKUMINE: 2 – KESKMINE-TAVALINE OHT ........................................................................ 31 9.1. Ohuolukorra kirjeldus................................................................................................................................... 31 9.2. Ohuolukorra hinnang ................................................................................................................................... 31

 Tagajärje kaalukus: tavaline oht .................................................................................................................................. 31  Realiseerumise tõenäosus: keskmine .......................................................................................................................... 31

9.3. Kontrolli ulatus ............................................................................................................................................. 32 9.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed .............................................................................................. 32

10. RAHVUSVAHELISTE SANKTSIOONIDE RIKKUMINE TEENUSTE VALDKONNAS: 6 – SUUR-OLULINE OHT ....................................... 32 10.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 32 10.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 32

 Tagajärje kaalukus: oluline oht ..................................................................................................................................... 32  Realiseerumise tõenäosus: suur .................................................................................................................................. 32

10.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 33 10.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 33

11. TERRORISTLIKU VEEBISISU ENNETUSMEETME KASUTUSELE VÕTMATA JÄTMINE: 9 – SUUR-KÕRGENDATUD OHT ....................... 33 11.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 33 11.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 33

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht ........................................................................................................................... 33  Realiseerumise tõenäosus: suur .................................................................................................................................. 33

11.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 33 11.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 33

12. VÄLISINVESTEERINGUTE TEGEMISE LOA KOHUSTUSE RIKKUMINE JA VÄLISINVESTEERINGUTE USALDUSVÄÄRSUSE HINDAMISEKS

KEHTESTATUD NÕUETE TÄITMATA JÄTMINE: 7 – VÄIKE-KÕRGENDATUD OHT ..................................................................... 34 12.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 34 12.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 34

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht ........................................................................................................................... 34  Realiseerumise tõenäosus: väike ................................................................................................................................. 34

12.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 35 12.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 35

13. LASTELE SUUNATUD TOODETE NÕUETELE MITTEVASTAVUS: 9 – SUUR-KÕRGENDATUD OHT ................................................ 35 13.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 35 13.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 36

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht ........................................................................................................................... 36  Realiseerumise tõenäosus: suur .................................................................................................................................. 36

13.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 36 13.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 37

14. ISIKUKAITSEVAHENDITE NÕUETELE MITTEVASTAVUS: 8 – KESKMINE-KÕRGENDATUD OHT .................................................. 37 14.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 37 14.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 38

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht ........................................................................................................................... 38  Realiseerumise tõenäosus: keskmine .......................................................................................................................... 38

14.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 38 14.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 38

15. TARBEKAUPADE NÕUETELE MITTEVASTAVUS: 5 – KESKMINE-OLULINE OHT........................................................................ 38 15.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 38 15.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 39

5 (78)

 Tagajärje kaalukus: oluline oht ..................................................................................................................................... 39  Realiseerumise tõenäosus: keskmine .......................................................................................................................... 39

15.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 39 15.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 39

16. ELEKTRI- JA RAADIOSEADMED NING ENERGIAMÕJUGA TOODETE NÕUETELE MITTEVASTAVUS: 6 – SUUR-OLULINE OHT ............... 40 16.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 40 16.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 41

 Tagajärje kaalukus: oluline oht ..................................................................................................................................... 41  Realiseerumise tõenäosus: suur .................................................................................................................................. 42

16.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 42 16.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 42

17. EHITUSTOODETE NÕUETELE MITTEVASTAVUS: 5 – KESKMINE-OLULINE OHT ....................................................................... 42 17.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 42 17.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 43

 Tagajärje kaalukus: oluline oht ..................................................................................................................................... 43  Realiseerumise tõenäosus: keskmine .......................................................................................................................... 43

17.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 43 17.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 43

18. TEHNILISTE SEADMETE, MASINATE JA PAIGALDISTE NÕUETE RIKKUMINE: 9 – SUUR-KÕRGENDATUD OHT ....................... 44 18.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 44 18.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 44

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht ........................................................................................................................... 44  Realiseerumise tõenäosus: suur .................................................................................................................................. 45

18.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 45 18.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 45

19. MÕÕTEVAHENDITE JA MÕÕTETEGEVUSE NÕUETE RIKKUMINE: 5 – KESKMINE-OLULINE OHT ............................................... 45 19.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 45 19.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 46

 Tagajärje kaalukus: oluline oht ..................................................................................................................................... 46  Realiseerumise tõenäosus: keskmine .......................................................................................................................... 46

19.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 46 19.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 46

20. KAEVANDAMISE OHUTUSNÕUETELE RIKKUMINE: 7 – VÄIKE-KÕRGENDATUD OHT ................................................................ 47 20.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 47 20.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 47

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht ........................................................................................................................... 47  Realiseerumise tõenäosus: väike ................................................................................................................................. 47

20.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 47 20.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 47

21. OHTLIKU KEMIKAALI KÄITLEMISE NÕUETE RIKKUMINE: 8 – KESKMINE-KÕRGENDATUD OHT ................................................ 48 21.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 48 21.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 48

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht ........................................................................................................................... 48  Realiseerumise tõenäosus: keskmine .......................................................................................................................... 49

21.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 49 21.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 49

22. LÕHKEMATERJALI JA LASKE-/LAHINGUMOONA KÄITLEMISE NÕUETE RIKKUMINE: 7 – VÄIKE-KÕRGENDATUD OHT ....................... 50 22.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 50 22.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 50

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht ........................................................................................................................... 50  Realiseerumise tõenäosus: väike ................................................................................................................................. 51

22.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 51 22.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 51

23. PÜROTEHNILISE TOOTE KÄITLEMISE NÕUETE RIKKUMINE: 7 – VÄIKE-KÕRGENDATUD OHT .................................................. 51 23.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 51 23.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 52

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht ........................................................................................................................... 52  Realiseerumise tõenäosus: väike ................................................................................................................................. 52

23.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 52 23.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 53

24. VABAAJATEENUSTE NÕUETE RIKKUMINE: 7 – VÄIKE-KÕRGENDATUD OHT .......................................................................... 53

6 (78)

24.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 53 24.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 53

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht ........................................................................................................................... 53  Realiseerumise tõenäosus: väike ................................................................................................................................. 54

24.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 54 24.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 54

25. KASUTUSEST VÄLJA LANGENUD JA PEREMEHETUD EHITISED: 5 – KESKMINE-OLULINE OHT ................................................. 54 25.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 54 25.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 55

 Tagajärje kaalukus: oluline oht ..................................................................................................................................... 55  Realiseerumise tõenäosus: keskmine .......................................................................................................................... 55

25.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 55 25.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 55

26. MÖÖDUNUD VÕI LÄHIAJAL LÕPPEVA KASUTUSEAGA KORTERELAMUD: 9 – SUUR-KÕRGENDATUD OHT ................................... 56 26.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 56 26.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 56

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht ........................................................................................................................... 56  Realiseerumise tõenäosus: suur .................................................................................................................................. 56

26.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 57 26.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 57

27. EHITISTES ERAOMANDITE VAHELISTE KONSTRUKTSIOONIDE KAHJUSTUSED JA TEHNOSÜSTEEMIDEGA SEOTUD PROBLEEMID: 2 –

KESKMINE-TAVALINE OHT ..................................................................................................................................... 57 27.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 57 27.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 57

 Tagajärje kaalukus: tavaline oht .................................................................................................................................. 57  Realiseerumise tõenäosus: keskmine .......................................................................................................................... 58

27.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 58 27.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 58

28. ALLMAAKAEVANDUSTE KOHALE EHITATUD EHITISED: 7 – VÄIKE-KÕRGENDATUD OHT........................................................ 58 28.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 58 28.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 59

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht ........................................................................................................................... 59  Realiseerumise tõenäosus: väike ................................................................................................................................. 59

28.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 59 28.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 59

29. AVALIKUD JA LASTEASUTUSTE TERRITOORIUMILE EHITATUD MÄNGUVÄLJAKUTE JA SEIKLUSPARKIDE NÕUETELE MITTEVASTAVUS: 9 –

SUUR-KÕRGENDATUD OHT .................................................................................................................................... 59 29.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 59 29.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 60

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht ........................................................................................................................... 60  Realiseerumise tõenäosus: suur .................................................................................................................................. 60

29.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 60 29.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 60

30. EHITISE KAITSEVÖÖNDI NÕUETE RIKKUMINE: 8 – KESKMINE-KÕRGENDATUD OHT ............................................................... 61 30.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 61 30.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 61

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht ........................................................................................................................... 61  Realiseerumise tõenäosus: keskmine .......................................................................................................................... 62

30.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 62 30.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 62

31. EHITUSVALDKONNA ETTEVÕTJA JA PÄDEVA ISIKU NÕUETE RIKKUMINE: 2 – KESKMINE-TAVALINE OHT ......................... 62 31.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 62 31.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 63

 Tagajärje kaalukus: tavaline oht .................................................................................................................................. 63  Realiseerumise tõenäosus: keskmine .......................................................................................................................... 63

31.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 63 31.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 63

32. AVALIKE EHITISTE LIGIPÄÄSETAVUSE NÕUETE RIKKUMINE: 5 – KESKMINE-OLULINE OHT ..................................................... 63 32.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 63 32.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 64

 Tagajärje kaalukus: oluline oht ..................................................................................................................................... 64

7 (78)

 Realiseerumise tõenäosus: keskmine .......................................................................................................................... 64 32.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 64 32.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 64

33. EHITAMINE AVALIKUS VEEKOGUS: 7 – VÄIKE-KÕRGENDATUD OHT .................................................................................... 64 33.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 64 33.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 65

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht ........................................................................................................................... 65  Realiseerumise tõenäosus: väike ................................................................................................................................. 65

33.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 65 33.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 65

34. ENERGIAMÄRGISTE KONTROLLIMINE: 5 – KESKMINE-OLULINE OHT .................................................................................. 65 34.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 65 34.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 66

 Tagajärje kaalukus: oluline oht ..................................................................................................................................... 66  Realiseerumise tõenäosus: keskmine .......................................................................................................................... 66

34.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 66 34.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 66

35. SUURETTEVÕTETE ENERGIAAUDITITE KONTROLLIMINE: 5 – KESKMINE-OLULINE OHT ........................................................... 67 35.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 67 35.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 67

 Tagajärje kaalukus: oluline oht ..................................................................................................................................... 67  Realiseerumise tõenäosus: keskmine .......................................................................................................................... 67

35.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 67 35.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 67

36. LAADIMISTARISTU NÕUETELE MITTEVASTAVUS: 1 – VÄIKE-TAVALINE OHT .......................................................................... 68 36.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 68 36.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 68

 Tagajärje kaalukus: tavaline oht .................................................................................................................................. 68  Realiseerumise tõenäosus: väike ................................................................................................................................. 68

36.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 68 36.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 68

37. RAUDTEE OHUTU ÜLETAMISE RAJATISTE NÕUETELE MITTEVASTAVUS: 9 – SUUR-KÕRGENDATUD OHT .................................... 69 37.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 69 37.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 69

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht ........................................................................................................................... 69  Realiseerumise tõenäosus: suur .................................................................................................................................. 69

37.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 69 37.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 70

38. RAUDTEE INFRASTRUKTUURI NÕUETELE MITTEVASTAVUS: 8 – KESKMINE-KÕRGENDATUD OHT ............................................ 70 38.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 70 38.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 70

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht ........................................................................................................................... 70  Realiseerumise tõenäosus: keskmine .......................................................................................................................... 71

38.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 71 38.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 71

39. RAUDTEEVEEREMI NÕUETELE MITTEVASTAVUS: 5 – KESKMINE-OLULINE OHT ..................................................................... 71 39.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 71 39.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 71

 Tagajärje kaalukus: oluline oht ..................................................................................................................................... 71  Realiseerumise tõenäosus: keskmine .......................................................................................................................... 72

39.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 72 39.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 72

40. RAUDTEEOHUTUSE JA -LIIKLUSE JUHTIMISE EEST VASTUTAVATE TÖÖTAJATE PÄDEVUSNÕUETE RIKKUMINE: 8 – KESKMINE- KÕRGENDATUD OHT ............................................................................................................................................ 72

40.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 72 40.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 72

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht ........................................................................................................................... 72  Realiseerumise tõenäosus: keskmine .......................................................................................................................... 73

40.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 73 40.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 73

41. RAADIOSAGEDUSTE KASUTAMISE NÕUETE RIKKUMINE: 9 – SUUR-KÕRGENDATUD OHT ..................................................... 73

8 (78)

41.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 73 41.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 74

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht ........................................................................................................................... 74  Realiseerumise tõenäosus: suur .................................................................................................................................. 74

41.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 74 41.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 74

42. NUMERATSIOONI KASUTAMISE TINGIMUSTE RIKKUMINE: 4 – VÄIKE-OLULINE OHT .............................................................. 75 42.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 75 42.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 75

 Tagajärje kaalukus: oluline oht ..................................................................................................................................... 75  Realiseerumise tõenäosus: väike ................................................................................................................................. 75

42.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 75 42.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 75

43. ELUTÄHTSA TEENUSE OSUTAJALE KEHTESTATUD NÕUETE RIKKUMINE: 8 – KESKMINE-KÕRGENDATUD OHT .............................. 76 43.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 76 43.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 76

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht ........................................................................................................................... 76  Realiseerumise tõenäosus: keskmine .......................................................................................................................... 76

43.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 76 43.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 77

44. MÄRKIMISVÄÄRSE TURUJÕUGA ETTEVÕTE EI TÄIDA TALLE KEHTESTATUD KOHUSTUSI: 1 – VÄIKE-TAVALINE OHT ......................... 77 44.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 77 44.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 77

 Tagajärje kaalukus: tavaline oht .................................................................................................................................. 77  Realiseerumise tõenäosus: väike ................................................................................................................................. 77

44.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 78 44.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ...................................................................................... 78

Sissejuhatus

1. Ohuprognoosi funktsioon: ohuennetusliku riikliku järelevalve alus

1 Ohu tõrjumine ja ennetamine on riikliku järelevalve osad, mille üldiseid põhimõtteid

reguleerib korrakaitseseadus (KorS). Riiklik järelevalve jaguneb kaheks:

 Ohutõrjeline riiklik järelevalve. See on riiklik järelevalve olukorras, kus eksisteerib

korrarikkumine (KorS § 5 lg 1), oht (KorS § 5 lg-d 2-5) või ohukahtlus (KorS § 5 lg 6).

Eeltoodu ei ole seotud asjaoluga, kas olukord vastab mõnele süüteo koosseisule.

Ohutõrjelise riikliku järelevalve eesmärk on ohu tõrjumine, sh ohukahtluse korral ohu

välja selgitamine. Selle riikliku järelevalve siht on tegeleda konkreetse ohuga.

 Ohuennetuslik riiklik järelevalve. See on riiklik järelevalve olukorras, kus puudub

ohukahtlus, kuid saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib

ohukahtlus või oht (KorS § 5 lg 7). Ohuennetusliku riikliku järelevalvega on tüüpiliselt

tegemist juhtudel, kus seadusest tulenevalt peab korrakaitseorgan kontrollima teatud

avalik-õiguslike nõuete järgimist, sõltumata sellest, kas konkreetse isiku või olukorra

ohtlikkuse kohta on teavet (nn inspektsiooniline riiklik järelevalve).

2 Riikliku järelevalve üldmeetmetest saab ohu ennetamiseks kasutada vaid avalikkuse või

konkreetsete isikute teavitamist (KorS §-d 23 ja 26). Korrakaitseorganil on lubatud

kohaldada riikliku järelevalve erimeedet ohu ennetamiseks eeldusel, et ohuprognoosile

tuginedes saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib oht (KorS § 24 lg

1). Seega tuleb ohtude ennetuseks kaardistada ohuprognoosis olukorrad, mil võivad tekkida

ohuolukorrad.

3 Eeltoodust tulenevalt on koostatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi

TTJA või Amet) tegevusvaldkondade ohuprognoosid. Järjepidevalt ja vähemalt üks kord

aastas hinnatakse ohuprognoosi asjakohasust ning tehakse vajaduse korral muudatused

(KorS § 24 lg 4). Ohuprognoosi asjakohasuse hõlpsamaks hindamiseks on iga valdkonna

puhul ära kaardistatud õigusaktidest tulenevad kõik TTJA ülesanded selles valdkonnas.

4 Ohuprognoosi funktsioon kokkuvõtvalt on anda sekkumiseks kontrollitav ja arusaadav alus:

(1) Kodanikele ja ettevõtjatele (2) TTJA-le

5 Tuginedes ohuprognoosile kinnitatakse igaks kalendriaastaks eraldiseisva dokumendina

järelevalve plaan (nn tööplaan), kus kajastatakse täpsemalt, millist valimit kirjeldatud

olukordadest sel aastal kontrollitakse (nt et kontrollitakse mingi piirkonna tanklaid või

hajaasustuse tanklaid vmt).

6 Ohuprognoos peab põhinema faktidel ja teaduslikel või tehnilistel teadmistel või Euroopa

Liidu õigusaktist tuleneval järelevalvekohustusel ning lähtuma võrdse kohtlemise

põhimõttest (KorS § 24 lg 2). Ohuprognoos koostatakse seega objektiivsete tunnuste alusel

ja lähtutakse senise järelevalve tulemustest, ametile esitatud märgukirjadest ja süüteoteadete

analüüsist, teiste asutuste edastatud järelevalveesildistest ning õnnetusjuhtumite ja

intsidentide analüüside tulemustest, samuti teadus- ja erialakirjanduses avaldatud

käsitlustest ja ülevaadetest.

Märkus: Iga ametkondliku ohuhinnangu õiguspärasuse puhul on määravaks ex ante perspektiiv, s.t ajahetk, kui hinnangu annab korrakaitseorgan. Hiljem ex post perspektiivist selgunud asjaolud ohuhinnangu õiguspärasust reeglina ei mõjuta, v.a kui tegu oli ilmse hooletusega. Seega ohu hindamisel (kas ja milline) teeb pädev haldusorgan tõendatud asjaolude põhjal

10

10 (78)

prognoosi isiku käitumise kohta vaatega tulevikku. Seega hõlmab ohuhinnang nii tõendite hindamist kui ka määratlemata õigusmõiste sisustamist. Ohu kindlakstegemisel ei ole täitevvõimul kohtuvaidluses reeglina kontrollivaba hindamisruumi.1

2. Ohuprognoosi meetod: prognoositava ohu (1) kaalukus ja (2) tõenäosus

7 Ohuprognoosi koostamisel kajastatakse iga olukorra kohta, mille realiseerumisel tekib

ohukahtlus või oht, järgmised andmed:

2.1. Ohuolukorra kirjeldus

8 Iga ohuolukorda tähistab eraldiseisev pealkiri, milles sõnastatakse lühidalt probleem, mille

kohta vastav ohuprognoos on koostatud. Ohuolukorra raskuspunkt on reeglina kaitstav

õigushüve.

9 Olukorra kirjelduses tuuakse välja olukorra sisulised, olulised tunnused, millele tugineva

hinnangu järgi võib olukorda pidada ohtlikuks (kirjeldades sõnaliselt või ka viitega

konkreetsele normile). Selles osas võib ka määratleda nt lävendi, määra või piiri, millest

alates loetakse olukord tekkinuks.

Näide: Kui ohuolukorrana on määratletud kasutusloa või -teate nõude rikkumine eramute ehitamisel, siis tuleb kirjeldada, mis etapist või tegevusest alates loetakse ehitis kasutusse võetuks, kas (a) siseviimistlustööde tegemisest, (b) ruumide möbleerimisest ja isiklike asjade sisseviimisest; c) ruumide kasutamisest ja nendes ajutisest viibimisest (nt ilma ööbimiseta) või (d) eramusse püsivalt sissekolimisest, mujalt väljakolimisest vmt.

10 Olukorda kirjelduses tuuakse välja andmed, millele tuginedes saab pidada võimalikuks ohu

teket.

Näide: Statistilised andmed (mh varasemad menetlused, õnnetusjuhtumid), märgukirjad, selgitustaotlused, järelevalveesildised.

11 Tähtis on, et olukord oleks hästi piiritletud ega piirduks üksnes sellega, et mööndakse

võimalust, et toimub mõne seaduse rikkumine.

Näide: Hea pole ning liiga üldiseks jääb „tarbijakaitseseaduse rikkumine“ või „toote nõuetele vastavuse seaduse rikkumine“, kuid sobilik on „ebaausate kauplemisvõtete kasutamine ehituspoodides“ või „agressiivsete müügivõtete kasutamine koduuksemüügi puhul“ vms.

2.2. Ohuolukorra hinnang

12 Iga ohuolukorra puhul hinnatakse vastavas olukorras (1) kõigepealt saabuda võiva tagajärje

raskust, (2) seejärel ohu tõenäosust.

 (1) Tagajärje kaalukus: tavaline, oluline, kõrgendatud

13 Tagajärjena tuuakse ära, millised õigushüved ja millises ulatuses võivad kahjustatud saada

ohu realiseerumisel. Tuleb määrata kindlaks, kas tegemist on ohuga (nn lihtoht), olulise või

kõrgendatud ohuga KorS-i tähenduses:

tavaline oht oluline oht kõrgendatud oht

14 Oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada

piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine (KorS § 5 lg 2).

15 Oluline oht on oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele (st ületab enam kui

kümnekordselt ühe kuu palga alammäära, s.o 2023. aastal 10x725 eurot), keskkonnale

(KorS § 5 lg-d 3 ja 8 p 1) või Kors § 5 lõikes 4 (kõrgendatud oht) nimetamata kuriteo

toimepanemise oht . .

1 Vt nt RKHKo 3-17-1545/81, p 26.

11

11 (78)

16 Kõrgendatud oht on oht isiku elule, kehalisele puutumatusele (st seksuaalse

enesemääramise õiguse raske rikkumine või raske tervisekahjustuse tekitamine), füüsilisele

vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või

karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo

toimepanemise oht (KorS § 5 lg 4).

Märkus: Kui tegemist on kaalukate õigushüvede kaitsmisega (nt elu), piisab sekkumisel vähem tõenäolisemast korrarikkumise võimalusest kui õigushüvede puhul, mis niivõrd kaalukad ei ole. Siinkohal omandavadki ohuhinnangu andmisel olulise rolli erineva raskusega ohukategooriad, s.o tavaline oht (KorS § 5 lg 1), oluline oht (KorS § 5 lg 3) ja kõrgendatud oht (KorS § 5 lg 4).

Näited:

(1) Kui olukorrana on kirjeldatud suurõnnetuse ohuga ettevõte (mille vahetus lähenduses viibivate inimeste hulk on muutuv), siis iseloomustab kaitstava õigushüve kaalukus seda, mis on õnnetuse tagajärg - kas ja mitu inimest võib õnnetuse ajal konkreetsel aastal sattuda ohtu või surra või mis on keskkonnamõju. Sellisel juhul on ohu tase sõltuvalt ohustatud õigushüvest (tervis või elu või keskkond) tavaline, oluline või kõrgendatud.

(2) Kui ohuolukorrana on kirjeldatud alkoholireklaami nõueteid rikkuva reklaami edastamist avalikkusele, siis tagajärje osas tuleb hinnata, kas (a) sellega rikutakse üksnes formaalseid reklaamile esitatavaid nõudeid; (b) sellega kahjustatakse kõlblust; (c) selle tulemusena rikutakse konkreetse inimese tervis või võime oma elu iseseisvalt korraldada või (d) selle tulemusena tekib kahju paljude inimeste tervisele ehk oht rahvatervisele.

 (2) Realiseerumise tõenäosus: väike, keskmine, suur

17 Ohu realiseerumise tõenäosus iseloomustab, kui suure tõenäosusega kirjeldatud olukorras

tekib oht või ohukahtlus. Ohu realiseerumise tõenäosuse hindamise skaalal on kolm astet:

väike tõenäosus keskmine tõenäosus suur tõenäosus

18 Ohu ennetamisel ei pea olema korrarikkumise toimumine tulevikus täielikult kindel, samuti

ei pea korrarikkumine olema vahetult eelseisev. Ohukahtlus on olukord, kus ilmnenud

asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal ei saa tõenäosust, et korrarikkumine aset

leiab, pidada piisavaks, kuid mille puhul on alust arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud.

Siin tuleb KorS § 5 lg 2 järgi lähtuda keskmise objektiivse hindaja perspektiivist. Piisavat

tõenäosust saab sellekohaselt jaatada siis, kui korrarikkumise aset leidmisega tulevikus võib

arvestada keskmine mõistlik isik.

Märkus: Praktikas peaks ohuennetusliku riikliku järelevalve teostamisel kehtima nn „mida-seda“ reegel: (a) mida kaalukam on õigushüve, seda leebemad nõudmised on sekkumisele tõenäosuse hindamisel. (b) Samuti kehtib ka vastupidi, mida suurem on tõenäosus, seda vähem kaalukas võib olla kaitstav õigushüve. Teisisõnu ohuennetuslik riiklik järelevalve on seda pakilisem, mida kõrgemad on nö panused.

Näited:

(1) Kui olukorrana on kirjeldatud suurõnnetuse ohuga ettevõte, kus õnnetuse võimalus on ettevõtja enda rakendatud ettevaatusabinõudest tulenevalt muutuv, siis iseloomustab tõenäosus seda, kas ja kui palju mõjutavad konkreetsed ettevaatusabinõud seda, et leiab aset õnnetus – selline tõenäosus on sõltuvalt asjaoludest väike, keskmine või suur. Olles rakendanud korralikult kõiki abinõusid, on suurõnnetuse tõenäosus väike.

(2) Kui ohuolukorrana on kirjeldatud alkoholireklaami nõueteid rikkuva reklaami edastamist avalikkusele, siis tõenäosuse osas tuleb hinnata, kas (a) tegu uue reegliga majandusekeskkonnas (mis toob kaasa vähese teadlikkuse), on rikutav nõue iseenesest selge või pigem vajab arutelu (sh ka grammatiline selgus), kas (b) TTJA on andnud nõude rikkumisel varasemalt välja juhise (mis toob kaasa suurema teadlikkuse) või on korraldatud koolitusi/seminare; (c) kas nõue puudutab suuremaid või väiksemaid ettevõtteid (viimastel on võimekust spetsialisti palkamiseks vähem) või (d) näitab senine kogemus teatud valdkonnas rikkumiste sagedust (tulenevalt hoopis mõnes muust asjaolust või motivatsioonist, maksunõuetest lähtuvalt vms).

19 Lähtudes eeltoodust on iga ohuolukord seotud:

(1) esiteks prognoositava ohuga ning

(2) teiseks selle ohutüübi realiseerumise tõenäosusega järgmiselt:

12

12 (78)

tavaline oht

oluline oht kõrgendatud oht

väike keskmine suur väike keskmine suur väike keskmine suur

20 Nii moodustub ohuprognoosis iga ohuolukorra kohta 3x3=9 astet, mis kirjeldavad kasvavalt

prognoosi tõsidust (mida suurem number, seda tõsisem prognoos).

Nimetatud 9 astet on järgmised:

21 Kokkuvõtvalt on TTA ohuprognoosi 3-astmelise mudeli alusel sekkumisvajaduse kasv ohu

kaalukuse ja ohu realiseerumise teljel järgmine:

Joonis. TTJA 3-tasemelise ohuprognoosi mudel

Tagajärje kaalukus (kaitsehüved)

kõrgendatud 3 2

oluline 1

tavaline

väike keskmine suur

Realiseerumise tõenäosus

ROHELINE: ↓

1. väike-tavaline oht 2. keskmine-tavaline oht 3. suur-tavaline oht

KOLLANE: ↓

4. väike-oluline oht 5. keskmine-oluline oht 6. suur-oluline oht

PUNANE: ↓

7. väike-kõrgendatud oht 8. keskmine-kõrgendatud oht 9. suur-kõrgendatud oht

13

13 (78)

2.3. Kontrolli ulatuse piiritlemine: TTJA kaalutlusruumi sisustamine

22 Kontrolli ulatuse all piiritletakse vajadusel täpsemalt, millistel kaalutlustel peab TTJA

vajalikuks sekkuda. Siin määratakse vajadusel ära (1) keda, (2) mida ja (3) kuidas täpsemalt

kontrollitakse.

23 (1) Kontrolli ulatuse juures tuleks eelkõige ära määratleda kontrollitavate isikute ring

(avaliku korra eest vastutavad isikud). Tähtis on teadvustada, milliste tunnuste alusel

tehakse kindlaks isik, kellel lasub vastavas ohuolukorras vastutus avaliku korra eest ehk kes

on riikliku järelevalve menetluse subjektid (KorS § 15). Vastutus avaliku korra eest võib

tekkida ka üksnes seeläbi, et isik omab või valdab asja, sh kinnisasja, ehitist, rajatist (KorS

§ 15 lg-d 4 ja 5). Korrakaitseõigusliku vastutuse subjektideks võivad olla:

- füüsilised isikud;

- eraõiguslikud juriidilised isikud (nt osaühingud ja aktsiaseltsid).

Märkus: Praktikas võib tõusetuda õiguslik küsimus, kas haldusekandjad saavad samuti korrakaitseõiguslikult vastutada, kui nendest peaks lähtuma oht avalikule korrale. Lühidalt kokku võetuna vastutavad ka haldusekandjad, kuid teine riigiasutus (sh TTJA) ei saa nende suhtes rakendada riikliku järelevalve meetmeid (vt KorS § 15).

Näited: Avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja haldusorganid.

24 (2) Lisaks saab vajadusel täiendavalt ära määratleda kontrollitavate objektide (asjad,

kinnisasjad, hooned, dokumendid, ohtlikud tooted, seadmed vms) või milliseid nõudeid

kontrollitakse (kirjeldades või ka viitega konkreetsele normile). Eesmärk on kontrolli

ulatust selgemalt piiritleda.

Näited:

(1) Kui ohuolukorrana on määratletud kasutusloa või -teate nõude rikkumine hoone või rajatise ehitamisel, siis kontrolli ulatuse all võib kirjeldada, milliseid nõudeid täpsemalt kontrollitakse.

(2) Kui ohuolukorrana on määratletud alkoholiseadusest tulenevate reeglite järgimine, võib kontrolli ulatuse juures täpsustada ning piiritleda, milliseid jaekaubanduse müügikohti kontroll hõlmab (kauplused, kioskid, tanklad).

25 (3) Kontrolli ulatuse juures võib ära nimetada, milliseid riikliku järelevalve meetmeid TTJA

eelistatult rakendada kavatseb, sh kas reeglina toimub pigem vaid leebemate meetmete

rakendamine, nt küsitlemine ja dokumentide nõudmine (KorS § 30), või rakendatakse ka

teisi sekkuvamaid meetmeid, nt valdusesse sisenemist ja selle läbivaatust (KorS § 50 ja §

51).

2.4. Ohu ennetamise pädevus ja rakendatavad riikliku järelevalve meetmed

26 Selguse huvides võib ohuprognoosis nimetada õigusaktid ja vajadusel ka õigusnormid,

millest tuleneb TTJA pädevus vastava ohuolukorra suhtes. Samuti nimetatakse dokumendis

ära need erimeetmed, mida korrakaitseorgan saab ohuprognoosi ja KorS § 24 lg-e 1 alusel

rakendada. Riikliku järelevalve erimeetmete volitused sõltuvad konkreetsest seadusest,

mille alusel järelevalvet teostatakse.

27 Eriseadustest tulenevad täiendavad nn spetsiaalsed riikliku järelevalve meetmed (nt

kontrolltehing) või riikliku järelevalve meetme eritingimused (nt lammutusettekirjutus).

Sellised täiendavad erimeetmed on selguse huvides otstarbekas ära nimetada.

28 Haldussunni abinõusid eraldi nimetada vaja ei ole, sest need on kõikides olukordades alati

olemas ning samad (asendustäitmine, sunniraha ja vahetu sund).

Märkus: KorS näeb ette ka ettekirjutuse tegemise ja selle täitmata jätmisel sunniraha võimaluse (§ 23 lg 4). Lisaks näeb samuti osa eriseadusi ette sunniraha määramise võimalusi. Seejuures tuleb tähele panna, mis on konkreetsel juhul ettekirjutuse tegemise ja sunniraha määramise alus, mh võimalik sunniraha suurus. Ohu ennetamiseks ei ole lubatud kohaldada vahetut sundi, välja arvatud juhul, kui see on vajalik olulise või kõrgendatud ohu ennetamiseks (KorS § 24 lg 6).

14

14 (78)

TTJA rakendatavad erimeetmed on ülevaatlikult ära toodud eraldi tabelina:

Tabel. TTJA rakendatavad erimeetmed

ES S

M e

e TS

Eh S

K e

m S

LM S

TN V

S

TK S

M õ

õ te

S

M aa

P S

Se O

S

R d

tS

KorS § 26. Teavitamine X X X X X X X X X X X KorS § 28. Ettekirjutus ja haldussunnivahendi kohaldamine

X X X X X X X X X X X

KorS § 29. Ohu tõrjumine [--] korrakaitseorgani poolt

X X X X X X X X X X X

KorS § 30. Küsitlemine ja dokumentide nõudmine

X X X X X X X X X X X

KorS § 31. Kutse ja sundtoomine X X X X X X X X X X KorS § 32. Isikusamasuse tuvastamine X X X X X X X X X X KorS § 33. Isikusamasuse tuvastamine erilise tuvastusmeetmega

KorS § 34. Isikuandmete töötlemine jälgimisseadmestiku [--]ga

KorS § 35. Isikuandmete töötlemine [--] sideettevõtjalt

KorS § 351. Hädaabinumbrile edastatud informatsiooni töötlemine

KorS § 37. Isiku joobeseisundi kontrollimine ja tuvastamine

KorS § 38. Alkoholijoobe kontrollimine ja tuvastamine kohapeal

X

KorS § 39. Isiku toimetamine [--] tervishoiuteenuse osutaja juurde

KorS § 40. Alkoholijoobe tuvastamine vereproovi uuringuga

KorS § 41. [--] joovastava aine tarvitamise [--] tuvastamine

KorS § 42. Joobeseisundis isiku kainenema toimetamine

KorS § 43. Kainenema toimetatud isiku kinnipidamistingimused

KorS § 44. Viibimiskeeld X X KorS § 45. Sõiduki peatamine X X

KorS § 46. Isiku kinnipidamine KorS § 47. Turvakontroll X KorS § 48. Isiku läbivaatus

KorS § 49. Vallasasja läbivaatus X X X X X X X X X X KorS § 50. Valdusesse sisenemine X X X X X X X X X X KorS § 51. Valduse läbivaatus X X X X X X X X X X

KorS § 52. Vallasasja hoiulevõtmine X X X X X X X X X KorS § 53. Hoiulevõetud vallasasja müümine või hävitamine

X X X X X X X X

EhS § 132 lg 3 lammutamisettekirjutus X

TNVS § 561 // TKS § 63. Kontrolltehingu tegemine

X X X

TTJA tegevusvaldkonnad

1. Tarbijate õiguste ja huvide rikkumine kaupade müümisel ja teenuste

osutamisel, mh ebaausa kauplemisvõttega: 5 – keskmine-oluline oht

1.1. Ohuolukorra kirjeldus

29 Kauba või teenuse tarbijale pakkumine ja müük ning muul viisil turustamine peab toimuma

head kaubandustava arvestades ning tarbija suhtes ausalt. Kauba või teenuse pakkumine

peab olema kavandatud ja teostatud nii, et tarbijale oleks selge pakkumise äriline eesmärk.

Kauplemisvõtet peetakse eksitavaks, kui esitatakse ebaõiget teavet või kui faktiliselt õige

teabe esitusviis petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ja kummalgi juhul teeb või

tõenäoliselt teeb keskmine tarbija selle mõjul tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks

teinud. Teave on ebaõige, kui see sisaldab valeandmeid ühe või mitme alljärgneva asjaolu

kohta: kauba või teenuse olemasolu või olemus; kauba või teenuse peamised omadused;

hind või hinna arvutamise alused või konkreetse hinnaeelise olemasolu.

30 E-poode on võrdlemisi lihtne luua, eriti sotsiaalmeedias, mistõttu tuleb turule üha enam

juurde e-kauplejaid. Varasematest kontrollidest ja tarbijate pöördumistest nähtub, et e-

kauplejad ei ole alati teadlikud nõuetest, millele e-pood peab vastama. Palju pöördutakse

TTJA poole juhtudega, kus kaupleja ei tarni kaupa lubatud aja jooksul või jätab kauba üldse

tarnimata. Samas tarneaegade kontrolliprojektis aastal 2023 nähtus, et 28 kauplejast 26

tarnis kauba õigeaegselt. Tarbija jaoks on tarneaeg oluline tehinguotsuse tegemise

kriteerium. Kui kaupleja ei suuda lubatud lühikese tähtaja jooksul tegelikult kaupa tarnida

või jäetakse kaup tarnimata, petetakse sellega tarbijat ja moonutatakse oluliselt tarbija

majanduskäitumist, mistõttu tarbija ei saa teha teadlikke tehinguotsuseid.

31 Nii TTJA-le esitatud tarbijate kaebused ja pöördumised kui ka järelevalvetulemused

näitavad, et müüjad ei tee vahet seadusest tuleneval pretensiooni esitamise õigusel ja tootja

või müüja poolt antud vabatahtlikul müügigarantiil ning eksitavad seetõttu ka tarbijat.

Ühtlasi jõustus seadusmuudatus, millega pikendati alates 01.01.2022 senist 6-kuulist tarbija

kasuks ümberpööratud tõendamiskoormist 1 aastale. Kui tarbijale antakse ebaõiget teavet

või jäetakse sellekohane teave üldse andmata, võib tarbija saada majanduslikku kahju, kuna

ei pöördu kaubal ilmnenud puuduse ilmnemisel õigeaegselt kaebusega kaupleja poole

(nõudes asja tasuta parandamist, asendamist).

32 Ühtlasi tuleb tarbijatele kuvada korrektset teavet hinna ja hinnaeelise saamise kohta.

Ametile laekub vihjeid hinnaerinevuse kohta müügisaalis ja kassas. Sooduskampaaniate ajal

laekub ametile vihjeid, millelt nähtub, et kaupleja on vahetult enne sooduskampaania algust

tõstnud müügihinda ja seega tekitatakse näiline hinnaeelise saamine ning soodushind ei ole

arvutatud varasema 30 päeva madalaimast hinnast.

33 Kauplejal ei ole lubatud mõjutada tarbija majanduskäitumist omistades toodetele väiteid,

mis ei vasta tegelikkusele. Kaupleja peab suutma oma väiteid ka tõendada. Vastasel juhul

loetakse kauplemisvõttega seotud väited ebatäpseteks (TKS § 161 lg 2).

34 Kaupleja peab andma tarbijale enne lepingu sõlmimist seaduses ette nähtud lepingueelse

teabe, ühtlasi viitama lepingus selgelt tüüptingimustele ja tegema tüüptingimused nõutud

viisil kättesaadavaks. Kuna üha rohkem sõlmitakse lepinguid sidevahendite abil, siis on

oluline ka pärast lepingu sõlmimist kauplejapoolne lepingu sõlmimise kinnituse andmine.

16

16 (78)

Lisaks peab kaupleja järgima muid tüüptingimustele kohalduvaid nõudeid, sh ei tohi

kaupleja tarbijalepingutes kasutatavad tüüptingimused olla tarbijaid ebamõistlikult

kahjustavad. Side- ja üldhuviteenuste valdkondades üldiselt järgitakse neid reegleid, kuid

tarbijate pöördumistest ja kaebustest siiski nähtub, et esineb ka puudusi. Side- ja

üldhuviteenuste valdkondades tegutsevad suured ettevõtjad, sh märkimisväärse turujõuga

ettevõtjad, kellel on väga suur kliendibaas. Side- ja üldhuviteenuste tarbijateks võib pidada

kogu Eesti elanikkonda. Seega nõuete rikkumisel on selle mõju laiaulatuslik.

35 Lisaks eelnevale on oluline, et kaupleja tagab asjakohase klienditeeninduse olemasolu

tarbija kaebuste lahendamiseks ja tarbijale teabe andmiseks. Tarbijavaidluste komisjonile

laekunud kaebustest nähtub, et paljudele tarbija kaebustele ei vastata ja paljud kauplejad ei

lahenda neid.

1.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: oluline oht

36 Eksitava kauplemisvõtte kasutamise tagajärjel saab kaupleja ebaausa konkurentsieelise, kui

moonutatakse tarbija majanduskäitumist esitades eksitavat infot kauba peamiste omaduste

ja tarneaja kohta. Puuduliku lepingueelse teabe ja asjakohase klienditeeninduse tagamata

jätmise tõttu võib tarbija saada ulatuslikku kahju ja tegu on olulise ohuga. Eelnev hõlmab

nii jaemüüki kui ka e-poode. Ebaausa konkurentsieelise võib saada ka olukorras, kus

kaupleja omistab kaupadele keskkonnalaseid väiteid, mis ei ole tõendatavad ega vasta tõele;

samuti kui lubatakse tarneaegu, millest ei peeta kinni.

37 Tarbija õigustele ja majandushuvidele avaldub oht, kui e-poe müügitingimused ei vasta

nõuetele (nt jäetakse andmata teave õiguskaitsevahendite kohta, kitsendatakse tarbija

kahjuks taganemisõigust vms). Tarbijad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest ja seega ei

osata oma õiguste eest seista, mistõttu saadakse rahalist kahju. Ühtlasi saadakse rahalist

kahju, kui kaupleja ei tarni kaupa ja tarbija lepingust taganemise korral ei tee kaupleja

tagasimakseid. Kokkuvõtvalt avaldab eelnev negatiivset mõju kogu turule.

38 Aastal 2023 läbiviidud järelevalvemenetluste tulemusel on selgunud, et kauplejad, kes on

kasutanud ebaausat kauplemisvõtet avaldub tarbijate majandushuvidele oluline oht kuna

kallimate toodete ostmisel ulatus tarbijate keskmine kahju tellimuse kohta 700 euroni ajal,

mil Konjunktuuriinstituudi tarbijabaromeetri näitel perekondade majanduslik olukord 2023.

a on läbivalt olnud languses. Mõned tarbijad soetasid kaupu, mis maksid ka üle tuhande

euro. Osa rikkumiste puhul, nt tarneajaga hilinemine, ei pruugi tarbija otsest kahju saada;

osal juhtudest on kahju väike. Suure majandusliku kahjuga tagajärjega rikkumiste hulk on

pigem madalam, samas keskmise kahjuga rikkumiste hulk on suur. Kokkuvõtvalt tuleb ohu

taset hinnata tavaliseks.

 Realiseerumise tõenäosus: keskmine

39 Palju on kaebusi ja tarbijavaidluste komisjoni (TVK) menetlusi e-poodide kohta, ka

järelevalveprojektid kinnitavad rikkumiste suurt hulka. Ebaausate kauplemisvõtete

kasutamise kohta esitatakse ka sageli vihjeid. Samas on ka palju seaduskuulekaid

ettevõtteid. Suure majandusliku kahjuga tagajärjega rikkumiste hulk on väga väike, st

tõenäosus on madal, samas väikese kahjuga rikkumiste hulk on suur. Kokkuvõtvalt tuleb

tõenäosust hinnata keskmiseks.

40 Olgugi, et side- ja üldhuviteenuste tarbijaskond on ettevõtetel tavaliselt kümnetes või

sadades tuhandetes ja nõude rikkumisel võib mõju olla laiaulatuslik, siis realiseerumise

tõenäosust hindame keskmiseks, sest suured ettevõtjad käituvad pigem õiguspäraselt ja

17

17 (78)

rikkumisi tuleb ette teatud momentides. Tarbijate pöördumised ja kaebused näitavad, et

esineb ebaausate kauplemisvõtete kasutamist, tüüptingimuste regulatsiooni nõuete

rikkumisi ja teabe ebapiisavat andmist. See puudutab ka kampaaniapakkumisi, kus

tõstetakse esile tarbijat meelitavad tingimused ja muud tingimused jäetakse tahaplaanile.

1.3.Kontrolli ulatus

41 Kontrollitakse kõiki jae- ja e-kaubanduse ettevõtteid ning kõiki side- ja üldhuviteenuse

pakkujaid (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik). Seejuures kontrollitakse

kasutatavaid tüüptingimusi ning tarbijale teabe andmist (kohustuslik lepingueelne teave,

tüüptingimustele viitamine ja kättesaadavaks tegemine, kaupleja kontaktandmed, e-poe

müügitingimused, tootele omistatavaid väiteid) ja kauplemisvõtteid ning kauplemisvõtetega

seotud väiteid.

1.4.TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

42 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab tarbijakaitseseadus (TKS).

43 Ettekirjutus tehakse vastavalt TKS §-le 64 ja 65. TTJA võib rakendada KorS §-des 30−32

ja 49−53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel

(TKS § 62 lg 1). TTJA võib nõuda, et kaupleja tõendaks tema kauplemisvõttega seotud

faktiliste väidete täpsust ja kui kaupleja ei täida eelnevat nõuet, võib TTJA lugeda väited

ebatäpseks (TKS § 161). TTJA-l on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt asjakohase teabe,

dokumentide ja andmete esitamist, kui see on vajalik tarbijate huve kaitsva liidu

õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise tagamisel korrarikkumise väljaselgitamiseks

vajalike asjaolude kindlakstegemiseks, kaupleja esitatud teabe kontrollimiseks või

korrarikkumise kõrvaldamiseks (TKS § 621 lg 1). Lisaks on õigus saada elektroonilise side

ettevõtjalt üldkasutatava elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega

seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikke andmeid (TKS § 621 lg 2). Samuti võib TTJA

nõuda veebiliidesele juurdepääsu piiramist (TKS § 622). TKS §-s 63 on sätestatud

erimeetmena kontrolltehing.

2. Tarbijast krediidivõtja õiguste rikkumine: 6 – suur-oluline oht

2.1. Ohuolukorra kirjeldus

44 TTJA-s on registreeritud nii tarbijate kui ka krediidiandjate edastatud vihjeid erinevate

krediidiandjate kohta, kes laenupakkumiste tegemisel kasutavad agressiivseid võtteid.

Vihjete kohaselt edastatakse tarbijatele igapäevaselt ahvatlevaid pakkumisi n-ö tavalisest

soodsamatel tingimustel laenu võtmiseks (nt lepingutasu 0 eurot) või krediidilimiidi

suurendamiseks. Samuti edastatakse laenupakkumisi ka enne erinevate sündmuste

saabumist (jaanipäev, jõulud, sünnipäev jne), milles kutsutakse tarbijaid üles võtma laenu

tähtpäevade tähistamiseks. Tarbijate majanduslikku toimetulekut on tugevalt mõjutanud ka

energiakriis ja üleüldine hinnatõus, mistõttu ollakse altimad toimetulekuks ning ootamatute

väljaminekute tarbeks läbimõtlematult laenu võtma.

45 Tarbijatele edastatakse laenupakkumisi, milles kasutatakse ära tarbijate rasket

majanduslikku olukorda (näiteks „võta laenu elektriarvete tasumiseks, et Sa ei peaks

küünlavalgel istuma“). Eelnev viitab ka sellele, et krediidiandjad ei pruugi järgida

vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna laenamisel kutsutakse üles tarbijaid, kes on

niigi raskes majanduslikus olukorras ega tule oma olemasolevate rahaliste kohustustega

toime.

18

18 (78)

46 TTJA on suhelnud ka Eesti Võlanõustajate Liiduga, kes on kinnitanud, et erinevad

krediidiandjad edastavad tarbijatele agressiivseid laenupakkumisi, samuti esitavad

iseteenindusportaalides laenu võtma õhutavaid sõnumeid, kallutades tarbijaid

läbimõtlematule laenuvõtmisele.

47 Rahandusministeeriumi tellitud krediidituru uuringute tulemustest nähtub samuti, et

agressiivsed laenupakkumised on Eestis suureks probleemiks, kuivõrd tarbijad teevad

läbimõtlematuid ning kaalutlemata laenuotsuseid, millel on ka negatiivne mõju tarbijate

majanduslikule seisule. Samuti nähtub krediidituru uuringust, et mõnel juhul on tarbijate

jaoks otsus laen võtta impulsiivne ja otsuse tegemist mõjutab laenu kättesaamise kiirus ning

taotlemise mugavus. Aruandes tõid intervjueeritud tarbijad kiirlaenude ja järelmaksude

puhul välja, et nõustamisprotsess nende laenude taotlemise puhul kas puudus või oli väga

lühike.

48 Eelnevast tulenevalt on põhjust arvata, et krediidiandjad, kes jätavad tarbijale mulje, et

tegemist on lihtsa võimalusega finantsprobleemide lahendamiseks, ei pruugi nii põhjalikult

analüüsida tarbija krediidivõimelisust.

49 Tarbijale tuleb anda enne finantsteenuse lepingu sõlmimist kohustuslikku lepingueelset

teavet. Lepingueelse teabe esitamise kohustus kehtib krediidiandjatele ka

tarbijakrediidilepingu sõlmimise eel. Tarbijale tuleb anda võimalus võrrelda erinevaid

pakkumisi, et ta saaks kõiki asjaolusid arvesse võttes teha otsuse sõlmida

tarbijakrediidileping. Krediidituru uuringu raporti kohaselt hindasid tarbijad, et

eluasemelaenu, õppelaenu ja autoliisingu puhul anti neile lepingueelselt piisavalt infot.

Kiirlaenu ja järelmaksu puhul leidsid tarbijad, et lepingueelne teavitamisprotsess oli pigem

puudulik.

50 Agressiivsete SMS-ide või e-kirjadega survestatakse inimesi võtma laenu või kui

laenuleping on juba sõlmitud, siis pakutakse tarbijatele võimalust oma krediidilimiiti

suurendada. Kuna laenamine on kiire ja lihtne, siis võib tarbija võtta mitmelt erinevalt

krediidiandjalt laenu, mistõttu ollakse mitmetele krediidiandjatele kokku võlgu juba

märkimisväärselt suure summa. Võlanõustajate sõnul ei ole mitmetelt krediidiandjatelt

tarbijakrediiti võtnud tarbijatel sageli ülevaadet oma laenukohustustest. Selliselt võib tarbija

pankrotistuda. Eelnev mõjutab ka tarbija suhteid ja edasist toimetulekut. Lisaks on välja

toodud juhtumeid, kus kiirlaenupakkujad on saatnud laenupakkumisi inimestele, kellel on

juba tekkinud makseraskused.

51 TTJA on täheldanud, et krediidiandjad kasutavad selliseid kauplemisvõtteid, kus tarbijale

saadetakse koheseks sõlmimiseks valmis tarbijakrediidileping sel viisil, et initsiatiiv lepingu

sõlmimiseks ei tule krediidivõtjalt vaid krediidiandjalt. Olukorras, kus krediidiandja edastab

tarbijale krediidilepingu ilma tarbija tegeliku soovita võtta finantskohustus, ei ole

krediidiandja tegevus kooskõlas hea usu põhimõttega. Selliseks kauplemisvõtteks on

näiteks loosimäng, milles osalemise kriteeriumiks on laenutaotluse esitamine. Kuigi laenu

taotlemise eesmärgiks ei olnud mitte krediidi taotlemine vaid loosis osalemine, saadetakse

siiski peale taotluse esitamist tarbijale personaalne tarbijakrediidileping. TTJA-sse on

laekunud ka vihjed, mille kohaselt on tarbija valinud veebipoes maksmiseks „osta kohe,

maksa hiljem“ makseviis, millega intressi ega muid lisatasusid ei kaasne, kuid enne makse

kinnitamist on leping muudetud hoopis tarbijakrediidilepinguks.

52 Selline krediidivõtja mõjutamine omab ebaausa kauplemisvõtte tunnuseid, sest see

tõenäoliselt kallutab tarbijat tegema läbimõtlemata ja kaalutlemata laenuotsuseid. Selliselt

sõlmitud laenulepingute puhul on oht, et ei analüüsita tarbija krediidivõimelisust

nõuetekohaselt ja piisava põhjalikkusega.

19

19 (78)

2.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: oluline oht

53 Prognoositav tagajärg on oluline oht tarbija majandushuvidele, mis tekib eriti olukorras, kui

tarbimislaene võetakse mitmetelt krediidiandjatelt.

54 Aastal 2021 tehtud krediidituru uuringu kohaselt sõlmitakse laenulepinguid ka

suhtlusgruppide (nt Facebook) vahendusel. Tegemist on laenudega eraisikult eraisikule.

Keskmiselt tehakse nendesse gruppidesse ühe kuu jooksul 10-15 laenupakkumise postitust

ja hinnanguliselt kolmandik kuni pool laenuvõtjatest jäävad pakkujatele nn püsikliendiks.

Seega on küsitab, kas laenu pakkuja on endiselt eraisik, kes tohib laenu anda ilma

tegevusloata. Esineb oht, et antakse laene, millele peaksid kohalduma tarbijaõigused.

Küsitav intress on keskmiselt 30-60%. Kuna laenu saab kergematel alustel ja nõudlus on

suur, suureneb ka makseraskustesse jäävate tarbijate hulk.

55 Finantsinspektsiooni statistika kohaselt on Eestis väljastatud tarbijakrediidi tähtajaks

tasumata ja üle 90 päeva viivituses olevate pangavälise krediidi jääk teinud aastatel 2022-

2023 28,7-protsendilise hüppe2. Samasugune seis joonistub välja ka Eesti Panga statistikast,

kus nii üle 90 päeva viivises olevate tasumata tarbimislaenude osakaal on aasta-aastalt

suurenenud ning laenude kogujääk on viimase paari aastaga teinud suure kasvu, ulatudes

2024 II kvartalis 169 miljoni euroni, mis on samal tasemel koroonaeelse ajaga3.

 Realiseerumise tõenäosus: suur

56 Ametile vihjetena edastatud kuvatõmmistest nähtub, et tarbijatele saadetakse igapäevaselt

SMS-e ja e-kirju erinevate laenupakkumistega. Krediidituru uuringust nähtub, et tarbijate

nõudluse rahuldamiseks saada kiiresti laenu ei juhita tähelepanu lepingueelsele teabele ega

anta piisavaid selgitusi ning ei pruugita analüüsida tarbijate krediidivõimelisust piisavalt

põhjalikult. Samuti nähtub uuringust, et tarbijad ei teadvusta järelmaksude võtmisel, et

tegemist on finantskohustusega. Ühtlasi võib energiakriis ja üleüldine hinnatõus mõjutada

tarbijaid ootamatute väljaminekute katteks laenu võtma.

2.3. Kontrolli ulatus

57 Kuivõrd otseposti puhul on tegemist teabega, mis ei ole suunatud avalikkusele, siis

teostatakse agressiivse kauplemisvõtte kasutamise tuvastamiseks kontrolle vastavalt

tarbijate või Eesti Võlanõustajate Liidu poolt edastatud vihjetele. Vastutustundliku

laenamise ja lepingueelse teabe ning selgituste andmise puhul kontrollitakse turuosaliste

registris kirjas olevaid ja tegutsevaid krediidiandjaid. Eraisikutelt eraisikutele laenamisega

seonduvalt uuritakse erinevate suhtlusportaalide gruppides tegutsevate laenupakkujate

tegevust.

2.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

58 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab tarbijakaitseseadus (TKS).

59 Ettekirjutus tehakse vastavalt TKS §-le 64.

60 Riikliku järelevalve erimeetmeid rakendatakse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja

korras vastavalt TKS § 62 lõikele 1.

2 https://statistika.fi.ee/fistar/#/et/p/4270/r/4410/4139 3 https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/650/r/2670/2459

20

20 (78)

3. Tubakaseaduse ja alkoholiseaduse nõuete rikkumine: 6 – suur-oluline oht

3.1. Ohuolukorra kirjeldus

61 Tubakatoodete puhul avaldub oluline oht, kui tubakatoote, tubakatoote tarvitamiseks

mõeldud toote, tubakatootega sarnaselt kasutatava toote või selle osiste müümisel rikub

kaupleja tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote jaemüügi ja märgistuse nõudeid ning

müügiedenduse keeldu ja spondeerimispiirangut.

62 2023. aastal Sotsiaalministeeriumi tellitud tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise uuringust

selgus, et e-sigaret on noorte (sh alaealiste) jaoks üha sagedamini esimene proovitav

nikotiinitoode ning noored eelistavad tavalistele sigarettidele magusa maitsega e-sigarette.

67% noortest lähtub tootevalikul maitsest ja 69% noortest eelistab magusa maitsega tooteid.

Uuringu läbiviijad tõstsid esile, et noored, kellest enamik eelistab magusa maitsega tooteid,

usuvad, et nende tarvitamist vähendaks maitsestatud toodete puudumine. See on ka põhjus,

miks maitsestatud e-sigareti müük on keelatud ega peaks muutuma lubatuks ka tulevikus.

OECD 2023. aasta uuringu kohaselt on Eesti OECD 38 riigist esikohal nii e-sigarettide

tarbimises kui tarvitamise kasvus4.

63 Tubakatooted, elektroonilised sigaretid ja tubakakuumutamise seadmed on täna Eestis

laialdaselt müügikohtades müügil ning tarbijale lihtsasti ja mugavalt kättesaadavad.

Tubakaseaduse (TubS) § 22 lg 31 kohaselt on tubakatoote või tubakatootega seonduva toote

jaekaubanduse müügikohas kõnealuse toote nähtav väljapanek ja selle kaubamärgi

esitlemine keelatud. Laekunud vihjetest ja järelevalvest nähtub, et kauplejad üritavad

nimetatud keelust hoolimata tubakatooteid ja tubakatootega seonduvaid tooteid tarbijate

jaoks võimalikult nähtaval hoida (nähtavus nii müügikohas kui ka väljaspool müügikohta).

Täiendavalt on järelevalve tulemusel selgunud, et tubakatoodete ja tubakatootega

seonduvate toodetega kauplejad ei järgi oma tegevuses alati ka TubS-is sätestatud

spondeerimispiiranguid (§ 25) ja müügiedenduse keeldu (§ 26). Müügiedenduse keelu

ja/või spondeerimispiirangu rikkumisi tuvastas TTJA pea kõikidel avalikel üritustel, mida

järelevalve raames 2024. aastal kontrolliti.

64 Tubakatooteid ja tubakatootega seonduvaid tooteid ei ole lubatud Eestis ega Eestisse müüa

kaugmüügi teel, nt e-poe kaudu. Sellele vaatamata tuvastas TTJA 2024. aastal 12 juhtumit,

kus tooteid müüdi internetis e-poe kaudu. See näitab, et vaatamata selgesõnalisele keelule

esineb jätkuvalt kaugmüügikeelu rikkumisi. Kaugmüügi keelu rikkumine muudab need

tooted lihtsasti kättesaadavaks muuhulgas alaealistele, kellel on keelatud tooteid omandada,

omada ja vallata (TubS § 28 lg 1) ning kellele neid ei tohi ka müüa ega pakkuda (TubS § 28

lõiked 1 ja 2). Kuna e-poe avamine on lihtne, siis on ohu realiseerumise tõenäosus, et tooteid

keelatud viisil müüakse, suur.

65 Alkoholi müümisega alustamine on lihtne, müük ei eelda luba vaid üksnes andmete esitamist

majandustegevuse registrile, mida saab teha tasuta. Teatamiskohustusega kaasneb ka kohustus

hoida ettevõtjal oma andmed ajakohasena ja andmeid muuta, kui need muutuvad (MSÜS §

30 lõiked 5-8). Alkoholi müük veebipoe kaudu on seaduslik ainult siis, kui ettevõtjal on

olemas ka füüsiline kauplus, kust tarbija saab alkoholi kohapealt osta (alkoholiseadus (AS)

§ 40 lg 1 p 12). Mõlemad tegevuskohad, nii füüsilise kaupluse kui veebipoe andmed, peab

ettevõtja eelnevalt esitama koos muude nõutud andmetega majandustegevuse registrile (AS

§ 23, MSÜS §-d 14 ja 15).

66 E-kaubanduse arenedes võimaldavad kauplejad alkohoolsete jookide kättetoimetamist ka

kulleri ja pakiautomaadi vahendusel. Kulleri poolt alkoholi üleandmisel on oluline

4 Health at a Glance 2023, OECD Indicators, lk 86-87. Kättesaadav veebilehel https://www.oecd-

ilibrary.org/social-issues-migration-health/health-at-a-glance-2023_7a7afb35-en (5.12.2024)

21

21 (78)

tuvastada isikut tõendava dokumendi alusel alkoholi vastuvõtja vanus, kuna alkoholi ei või

üle anda alaealisele (AS § 47 lõiked 1 ja 2). Ka pakiautomaatide puhul tuleb jälgida, et

kauplejad kasutaksid üksnes vanuse tuvastamist võimaldavaid pakiautomaate, et vältida

alkohoolsete jookide jõudmist alaealisteni.

3.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: oluline oht

67 Tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete tarvitamisel on oht tarbija, sh

alaealise, tervisele5 ja pikaajalisel tarbimisel võib avaldada ka ohtu elule6.

68 Alkoholi tarvitamisega kaasnevad negatiivsed mõjud inimese tervisele ning liigtarvitamisel

avaldab see ka ohtu inimese elule. Kokkuvõttes on tegu olulise ohuga.

 Realiseerumise tõenäosus: suur

69 Alkoholiga seonduvalt on murekohaks alkoholi müügikohtade rohkus ja ajas püsivalt kasvav

arv, mistõttu on alkohol inimestele aina kergemini kättesaadav. Alkoholi müügiks ei ole vaja

taotleda luba ega täita muid keerulisi formaalseid nõudeid, esitama peab vaid andmed

registrile ja seda saab teha tasuta. See tähendab, et alkoholi müümisega alustamine on lihtne

ja puudub ettevõtja nõuetest teadlikkuse eelnev kontroll. Alkoholi kerge ja kasvava

kättesaadavuse tõttu on ohu realiseerumise tõenäosus suur.

70 Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust7 tuleb välja, et 85% uuringule vastanust jõuaks oma

elukohast lähimasse alkoholi müügikohta 10 minutiga. Sama uuringu andmetel oli 2024. aasta

mai alguse seisuga alkoholimüügiteavituste arv jae-, hulgikaubanduse ja toitlustamise

tegevusaladel 9614, kusjuures kehtivate teavituste arv on alates 2020. aastast järjepidevalt

suurenenud ja möödunud aasta jooksul kasvas see näitaja 2,6%. See tähendab, et ainuüksi

ühe aastaga lisandus 240 teavitust uue alkoholimüügi koha kohta.

71 Tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete tähistamiseks kasutatavate

kaubamärkide nähtavus avalikus ruumis ning kauplejate tegevus nende toodete müügi

edendamiseks suurendab tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete tarvitajate

hulka. Arvestades seda, et TTJA tuvastas 2024. a järelevalve käigus avalikel üritustel

tubakatoodete ja eelkõige tubakatootega seonduvate toodete väga aktiivse ja sagedase

müügi, ning asjaolu, et seejuures tuvastati pea kõigil kontrollitud üritustel müügiedenduse

või väljapaneku nõuete rikkumisi, on tõenäosus nõuete mittejärgimise realiseerumiseks

suur.

3.3. Kontrolli ulatus

72 Kontrollitakse kõiki ettevõtjaid, kes tegelevad tubakatoote või tubakatootega seonduva

toote jaemüügiga nii statsionaarses kaupluses kui ka ajutises müügikohas avalikel üritustel

ja ka e-poe vahendusel.

5 Tubakatoodete mõju tervisele ja välimusele. Tervise Arengu Instituut. Kättesaadav internetis:

https://www.tubakainfo.ee/miks-suitsetamisest-loobuda/suitsetamise-moju-tervisele/ (06.11.2024). 6 Health at a Glance 2023. OECD, lk 86. Kättesaadav internetis: Regular use of vaping products, 2016 and 2021

(or nearest year) | Health at a Glance 2023 : OECD Indicators / OECD iLibrary . (06.11.2024). 7 Eesti Konjunktuuriinstituut “Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2023. aastal”, lk 25-30.

Kättesaadav veebilehel chrome-

extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2024-

08/Eesti%20alkoholiturg%2C%20alkoholi%20tarbimine%20ja%20alkoholipoliitika%202023.%20aastal.pdf

(5.12.2024)

22

22 (78)

73 Alkoholi puhul hõlmab kontroll kõiki ettevõtjaid, kes omavad jaekaubanduse müügikohti –

nt kauplused, kioskid, tanklad (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik) ja

kauplejaid, kes pakuvad kaugmüüki.

3.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

74 TTJA pädevuse kirjeldatud ohuolukorra lahendamisel sätestavad tubakaseadus ja

alkoholiseadus.

75 TubS § 33 lg 1 kohaselt võib korrakaitseorgan TubSis sätestatud riikliku järelevalve

teostamiseks kohaldada lisaks korrakaitse üldmeetmetele ka korrakaitseseaduse §-des 30,

31, 32, 44, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-is sätestatud

alusel ja korras.

76 AS § 491 lg 1 kohaselt võib korrakaitseorgan AS-is sätestatud riiklikku järelevalve

teostamiseks kohaldada lisaks korrakaitse üldmeetmetele ka korrakaitseseaduse §-des 30,

31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riiklikku järelevalve erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel

ja korras. Lisaks on õigus kontrollida nõuete järgimist kontrolltehinguga AS § 521 lõike 2

alusel.

4. Tubaka- finantsteenuse- ja hasartmängu reklaami nõuete rikkumine:

6 – suur-oluline oht

4.1. Ohuolukorra kirjeldus

77 Ohuhinnangu seisukohast on relevantne risk, et kaupleja reklaamib tubakatooteid,

tubakatoote tarvitamiseks mõeldud tooteid, tubakatootega sarnaselt kasutatavaid tooteid või

nende osiseid. Kõigi eelnimetatute reklaam on reklaamiseadusest tulenevalt keelatud.

78 2023. aastal vaadeldud 4 tubakakäitleja sotsiaalmeedia kontodelt nähtus, et kõigi puhul

avaldati keelatud tubakareklaami. Kontodel reklaamiti tavasigarettide alternatiivtooteid

nagu e-sigaretid ja huuletubakas.

79 Lisaks esineb oht, et finantsteenuse pakkujad ja hasartmängu korraldajad ei järgi reklaami

avalikustamisel reklaamiseaduses kehtestatud nõudeid.

80 2023. aastal algatas TTJA 22 järelevalvemenetlust finantsteenuse reklaami nõuete

rikkumise tõttu. Peamiselt oli probleemiks tarbijakrediidi reklaamis lubamatu teabe

esitamine. Esines puudusi ka tüüpnäite ja kohustusliku hoiatusteksti esitamisel (näiteks

Google otsingutulemuste vaates kuvatava reklaami puhul), s.t see kas puudus üldse või oli

ebaproportsionaalselt väikses kirjas võrreldes muu olulise teabega.

81 2023. aastal algatas TTJA 19 ning 2024. aastal lisaks 7 järelevalvemenetlust hasartmängu

reklaami nõuete rikkumise tõttu. Peamiselt oli probleemiks hoiatava teksti esitamata jätmine

või esitamine loetamatul viisil, üleskutsed hasartmängu mängima või mängukohta

külastama, õnnemängu reklaami kuvaine keelatud kohtades.

4.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: oluline oht

82 Prognoositav tagajärg on oluline oht. Tubakatoote reklaamimisel seisneb oluline oht tarbija

tervisele. Sotsiaalmeedias jõuab reklaam väga paljude isikuteni, sh alaealisteni, kelle tervist

ning käitumisharjumusi reklaam tulevikus mõjutab. Tervise Arengu Instituudi avaldatud

23

23 (78)

uuringust “Tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamine Eestis” nähtub, et mida noorem

vanuserühm, seda suurem osa neist on suitsetanud e-sigaretti enne tavasigaretti. Samuti

nähtub, et e-sigarettide ja huuletubaka tarbimine on kooliõpilaste seas laialt levinud. Oluline

on teada, et mida nooremana inimene alustab, seda suurema tõenäosusega on ta ka tulevikus

nikotiinist sõltuvuses. Eesti koolilaste sotsiaalmeedia kasutuse 2022. aasta uuringust nähtub,

et enamusel alla 13-aastastel on vähemalt ühes sotsiaalmeediakanalis konto. Samuti nähtus

uuringust, et 28% vastanutest on sotsiaalmeedias avaldatud reklaami põhjal mõne toote või

teenuse soetanud.

83 Finantsteenuse ja hasartmängu reklaaminõuetele eiramisel seisneb oluline oht selles, et selle

realiseerumisega kaasneb oluline varaline kahju tarbijale.

84 Finantsinspektsiooni finantsteenuse turu ülevaatest nähtub, et 2023. aasta I pooles tõusis

märkimisväärselt tagatiseta väikelaenude jääk: 31.12.2022 oli jääk 506 miljonit eurot,

30.06.2023 juba 534 miljonit eurot. Keskmine tarbimislaenude jääk oli 2023. aasa I poole

seisuga ligikaudu 2274 eurot, elamukinnisvaraga seotud laenu jääk 22 195 eurot ja

sõidukiliisingu keskmine jääk 12 035 eurot.

85 Finantsteenuste, eriti tarbijakrediidi reklaami tehakse palju, mistõttu jõuab reklaam suure

hulga tarbijateni. Vastutustundetu ning ebapiisavat hoiatusteavet sisaldav finantsteenuse

reklaam loob tarbijale mulje finantsteenusest kui lihtsast viisist rahaliste murede

lahendamiseks. Tarbija võib langetada laenuotsuse kergekäeliselt tajumata sellega

kaasnevaid kohustusi, mis võivad viia makseraskustesse sattumiseni. 2022. aastal avaldatud

krediidituru uuringu lõpparuandest selgub, et kiirlaenude ja järelmaksude puhul

nõustamisprotsess kas puudus või oli väga lühike. Seega ei järgne reklaamis kõlavatele

vastutustundetutele sõnumitele laenu võtmise protsessis ka põhjalikku nõustamist, mis

kergekäelisi laenuotsuseid vähendada aitaks. Laenamine on tõusutrendis, iseäranis just

tarbimislaenud. Krediidituru uuringust nähtub, et viimase kuue aasta jooksul on

tarbimislaenude laenujääk kasvanud umbes 8% aastas, absoluutväärtustes on

tarbimislaenude laenujääk kasvanud perioodil 2015– 2020 415 miljonilt eurolt 615 miljoni

euroni. Samuti on tõusutrendis füüsilisest isikutest võlgnike arv 2020. aastal 65 804, 2021.

aastal 73 623, kelle osas täitemenetlus algatatud. Inkassoettevõtete andmetel on võlglaste

arv veelgi suurem, ligi kolmandiku võrra. Vastutustundetu laenamise ja võlgadesse

sattumise tagajärjel võivad tekkida ka vaimse tervise probleemid.

86 Uuringu “Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega 2023” aruandest nähtub, et 65%

elanikes vanusevahemikus 15-74 aastat on kokku puutunud hasartmängudega.

Vanusevahemikus 15-20 aastat on hasartmänge mänginud 59% noortest. Internetis

mängijatest 24% ja väljaspool internetti mängijatest 17% on iganädalased mängijad.

Hasartmängusõltlaste riskirühma kuulub 11% elanikest ja 24% viimase kahe aasta jooksul

mänginud elanikest. Riskirühma kuuluvaid inimesi on enam 15-20aastaste noorte ja

madalamat sissetulekut saavate elanike seas. Hasartmängu riskirühmas on erinevate

probleemidega kokkupuude suurem kui mängijate seas keskmiselt: kõige enam kogetakse

suuremate summade panustamist, kui need, mille kaotamist endale lubada saab (56%),

tagasipöördumist mõnel järgneval päeval, et proovida kaotatud raha tagasi võita (43%), ning

süütunnet mängimise või selle tagajärgede osas (40%). Üle saja tuhande riskirühma

kuulujaga on Eesti Euroopas hasartmänguprobleemidega riikide seas esikohal (Silver

Sternfeld, ERR, 18.06.2024).

87 Hasartmängu reklaami on vähemalt ühes reklaamikanalis märganud 76% elanikest: kõige

sagedamini internetis või sotsiaalmeedias, televisioonis või tänavareklaamina. Mida

noorema inimesega on tegu, seda suurema tõenäosusega on ta reklaami märganud.

Võrreldes kahe aasta tagusega on inimesed hasartmängu reklaami märganud veidi enam

(+7%).

24

24 (78)

88 Hasartmängu mängimiseks või mängukoha külastamiseks üleskutseid või ebapiisavat

hoiatusteavet sisaldav hasartmängureklaam loob tarbijale mulje hasartmängust kui lihtsast

viisist raha teenimiseks. Tarbija võib langetada panustamise otsuse kergekäeliselt tajumata

sellega kaasnevaid kohustusi, mis võivad viia makseraskustesse sattumiseni.

Hasartmängusõltuvuse tagajärjel võivad tekkida ka vaimse tervise probleemid või viia

enesetapuni.

 Realiseerumise tõenäosus: suur

89 Aastate 2023-2024 järelevalvetoimingutest nähtuvalt on realiseerumise tõenäosus suur.

90 2023. aasta tubakakäitlejate sotsiaalmeedia kontode vaatluse põhjal saab järeldada, et

tubakareklaami rikkumised on laialt levinud, vaatamata sellele, et erinevalt piirangutega

reklaami valdkonnast, on tubakareklaami regulatsioon lihtne – igasugune tubakareklaam on

keelatud.

91 Vaatamata 2022. aastal finantsteenuste reklaami praktilise juhendi väljatöötamisele

koostöös sektoriga, videojuhendi ja one-pageri avaldamisele jätkusid 2023. aastal

finantsteenuse reklaami nõuete rikkumised, mida kinnitab 22 algatatud

järelevalvemenetlust. Peamiselt toimuvad rikkumised rikutakse tarbijakrediidi reklaamide

puhul nõudeid, kus sätestatud reklaamis lubatud teabe ammendav loetelu.

92 Vaatamata 2022. aastal hasartmängu reklaami juhendi uuendamisele, ülevaatliku meelespea

väljatöötamisele ning turuosalistega peetud ümarlaudadele jätkusid hasartmängu reklaami

nõuete rikkumised 2023. aasta teises pooles ja 2024. aastal, mida kinnitab sel perioodil

algatatud 10 järelevalvemenetlust ning varasemalt algatatud järelevalvemenetluste jooksul

jätkuv rikkumiste avastamine.

4.3. Kontrolli ulatus

93 Kontrollitakse kõiki tubakakäitlejaid, kellel on sotsiaalmeedia kontod, peaasjalikult

Instagrami ja Facebooki platvormidel (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav

isik).

94 Samuti kontrollitakse kõiki finantsteenuse osutajaid ja hasartmängu korraldajaid (vastavas

ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik) ja avalikustajaid (sh meediateenuse osutajad,

trükimeedia väljaanded, online meedia väljaanded, sotsiaalmeedia mõjuisikud).

4.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

95 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab reklaamiseadus.

96 RekS § 31 kohaselt võib korrakaitseorgan kohaldada KorS-i §-des 30 (küsitlemine ja

dokumentide nõudmine) ja 50 (valdusesse sisenemine) sätestatud riikliku järelevalve

erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras. RekS alusel vastutavad reklaami

korrektsuse eest nii tellija, teostaja kui ka avaldaja.

5. Reisiettevõtja tegutseb (piisava) tagatiseta: 6 – suur-oluline oht

5.1. Ohuolukorra kirjeldus

97 Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste

pakkumine ja müümine toimub turismiseadusega ette nähtud nõudeid täitmata –

25

25 (78)

majandustegevuse registrile majandustegevusteadet esitamata ning nõuetekohast tagatist

seadmata ja selle tõendamiseks tagatise dokumenti esitama.

98 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/2302 (pakettreiside ja seotud

reisikorraldusteenuste direktiiv) on reisijatele ette nähtud kaitse reisikorraldaja ning seotud

reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustava ettevõtja maksejõuetuse eest.

99 Pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiiv on Eesti riigisisesesse õigusesse üle

võetud turismiseadusega, mis näeb ette, et reisikorraldaja ja seotud reisikorraldusteenuste

lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja on kohustatud esitama majandustegevuse registrile

majandustegevusteate ning seadma tagatise ja esitama tagatise dokumendi TTJA-le.

100 Tagatis peab olema seatud järgmiste kohustuste täitmise tagamiseks: 1) et kõik reisijad reisi

lähtekohta või teise kokkulepitud kohta tuua ja majutada, eeldusel, et pakettreis või seotud

reisikorraldusteenused sisaldavad reisijavedu ning seotud reisikorraldusteenuste puhul on

seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja vastutav reisijaveo

eest; 2) et pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste ära jäämisel tagastada kõikidele

reisijatele nende poolt või nimel tasutud reisitasud, pakettreiside puhul ka lunastamata

kinkekaardid.

101 Kui reisiettevõtjal ei ole tagatist või selle suurus on ebapiisav, on reisijate õiguste ja huvide

kõrgetasemeline kaitse tagamata ning reisiettevõtja maksejõuetuse korral ei ole tagatisega

võimalik eeltoodud kohustusi täita.

5.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: oluline oht

102 Prognoositav tagajärg on oluline oht, sest selle realiseerumisega võib kaasneda olulise

väärtusega rahaline kahju reisijale.

103 Ametile on varasemalt esitatud vihjeid ja pöördumisi, mille kohaselt tagatise kohustust

omavad isikud on jätnud tagatise kohustuse täielikult täitmata. Ühtlasi on amet

järelevalvemenetluste käigus tuvastanud, et reisiettevõtjate tagatis ei ole alati piisav.

Varasemates tagatise kasutamise menetlustes (reisiettevõtja maksejõuetused) on selgunud

reisiettevõtjate tagatiste ebapiisavus, mille tulemusena on reisijatele kaasnenud rahaline

kahju. Samas peab reisiettevõtja tagatis katma ka reisijate tagasitoomisega seotud kulud.

 Realiseerumise tõenäosus: suur

104 Amet on 30.06.2024 seisuga kontrollinud 2023. ja 2024. aastal 75 reisiettevõtja tagatise

piisavust ning tuvastatud kokku 35 reisiettevõtja tagatise ebapiisavuse. Varasematest

tagatise kasutamise menetlustest (reisiettevõtja maksejõuetused) tulenevalt on

realiseerumise tõenäosus suur.

105 Kontrollitakse pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste tunnustele vastavate

reisiteenuste pakkujaid (selles ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik).

5.3. Kontrolli ulatus

106 Kontrollitakse pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste tunnustele vastavate

reisiteenuste pakkujaid (selles ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik).

107 Riikliku järelevalve erimeetmeid rakendatakse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja

korras vastavalt turismiseaduse (TurS) §-le 301.

26

26 (78)

5.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

108 Riikliku järelevalve erimeetmeid rakendatakse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja

korras vastavalt turismiseaduse (TurS) §-le 301.

109 Täiendav erimeede on kontrolltehing vastavalt TKS §-le 63.

6. Reiside, reisiteenuste ja muude teenuste pakkumisel ning müümisel

rikutakse üldisi tarbija õigusi: 2 – keskmine-tavaline oht

6.1. Ohuolukorra kirjeldus

6.1.1. Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus pakettreisi ja

seotud reisikorraldusteenuste direktiivist ning lennu-, laeva ja

bussireisija õigusi käsitlevatest määrustest tulenevaid õigusi on

rikutud.

110 Selleks, et reisijad saaksid pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kohta rohkem

teavet, on reisiettevõtjad kohustatud esitama standardteabe infolehe ning võlaõigusseaduse

§ 867 lõikes 2 sätestatud teabe.

111 Pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiivi (EL) 2015/2302 põhjendustes on

selgitatud, et võimaldada reisijatele suuremat selgust ja teadlike valikute tegemist erinevate

pakutavate reisiteenuste liikide kohta, peaksid ettevõtjad olema kohustatud selgelt ja

nähtavalt välja tooma enne, kui reisija on andnud maksmise kohta nõusoleku, kas nad

pakuvad pakettreisi või seotud reisikorraldusteenust, ning teavitaksid asjaomasest kaitse

tasemest.

112 Varasematest menetlustest on selgunud, et ettevõtjad ei ole lepingueelset teavet

nõuetekohaselt esitanud.

113 Lennundusseaduse, kaubandusliku meresõidu seaduse ja ühistranspordiseadusega on ette

nähtud, et amet tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 (mis

käsitleb lennureisija õiguseid), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2006

(mis käsitleb puudega ja liikumispuudega lennureisija õiguseid), Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 1177/2010 (mis käsitleb laevareisija õiguseid) ja Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 181/2011 (mis käsitleb bussireisija õiguseid)

rakendamise.

114 Viidatud määrustega on teenusepakkujatele ette nähtud kohustused, mida reisijatele tagada:

terminalidel (lennujaamad, sadamad, bussijaamad) on mh teabe andmise kohustus (näiteks

teabe andmise kohustus reisi tühistamise või hilinemise korral), transpordile juurdepääsu

tagamise kohustus ja abi andmise kohustus (näiteks abi andmine puudega ja piiratud

liikumisvõimega isikutele).

115 Kuigi varasemalt ei ole kontrollitud terminalide reisijatele teabe ja abi andmise kohustuse

täimist, tuleks seda kontrollida, veendumaks, et nimetatud õigused on määrustes ette nähtud

tingimustel ja korras tagatud.

116 Vedajatel (lennu-, laeva- ja bussiettevõtjatel) on kohustus tagada reisijatele nende

määrustest tulenevate õiguste kaitse, sh väljumise pikaajalise hilinemise või tühistamise

korral anda teavet, pakkuda hoolitsust ja abi (sh puudega ja piiratud liikumisvõimega

27

27 (78)

isikutele), tühistamise korral tagastada piletiraha või muuta reisiteekonda määruses

sätestatud tingimustel ja korras.

117 Varasematest kaebustest on selgunud, et vedajad ei ole määrusega ette nähtud kohustusi

nõuetekohaselt täitnud.

6.1.2. Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus reiside,

reisiteenuste ja muude teenuste pakkumisel ning müümisel

rikutakse üldisi tarbija õigusi.

118 Kaupleja ja tootja on kohustatud andma tarbijale enne kauba omandamist või teenuse

kasutamist teavet kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste ning kauba

omandamiseks või teenuse kasutamiseks sõlmitava lepingu kohta ulatuses ja korras, mis

vastab võlaõigusseaduses või muus seaduses sätestatud lepingueelse teabe andmise

kohustusele ja tarbijakaitseseaduses nimetatud tingimustele. Ebamõistlikult kahjustavad

tüüptingimused on tühised. Ebaausa kauplemisvõtte kasutamine on keelatud.

119 Tarbija õiguste ennetavaks tagamiseks peab TTJA kontrollima, et reiside, reisiteenuste ja

muude teenuste pakkumine ning müük ning muul viisil turustamine toimub head

kaubandustava arvestades ning tarbija suhtes ausalt. Tarbijale ebaõige teabe andmisega ja

seeläbi tarbija eksitamisega võib kaasneda rahaline kahju. Ametile on esitatud pöördumisi

eelnimetatud nõuete rikkumise kohta. Samuti on Amet tuvastanud olukordasid, kus

reisikorraldaja kehtestatud tüüptingimused ei ole seadusega kooskõlas.

6.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: tavaline oht

120 Prognoositav tagajärg on tavaline oht (lihtoht), sest selle realiseerumisega võib kaasneda

rahaline kahju tarbijale.

 Realiseerumise tõenäosus: keskmine

121 Realiseerumise tõenäosust võib pidada keskmiseks. Ametile on esitatud pöördumisi

eelnimetatud nõuete rikkumise kohta. Samuti on Amet tuvastanud olukordasid, kus

reisikorraldaja kehtestatud tüüptingimused ei ole seadusega kooskõlas.

6.3. Kontrolli ulatus

122 Kontrollitakse kõiki reisiettevõtjaid, terminale ja vedajaid ning reiside, reisiteenuste ja

muude teenuste pakkujaid ning müüjaid (selles ohuolukorras avaliku korra eest vastutav

isik).

6.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

123 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab tarbijakaitseseadus (TKS),

lennundusseadus (LennS), kaubandusliku meresõidu seadus (KMSS) ja

ühistranspordiseadus (ÜTS).

124 Riikliku järelevalve erimeetmeid rakendatakse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja

korras vastavalt TKS § 62 lõikele 1, LennS § 60² lõikele 1 ja ÜTS § 81 lõikele 3.

28

28 (78)

125 Täiendav erimeede on kontrolltehing vastavalt TKS §-le 63.

7. Meediateenuse osutajaks registreerumine ja kõrvaltingimuste nõuete

rikkumine: 2 – keskmine-tavaline oht

7.1. Ohuolukorra kirjeldus

126 Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi nr 2010/13/EL muudeti direktiiviga nr 2018/1808

(AVMSD) ja laiendati meediateenuse osutaja skoopi. AVMSD kohaselt tuleb nüüd

audiovisuaalmeedia teenustena käsitleda ka videojagamisplatvormidel avalikkusele

audiovisuaalmeedia teenuseid pakkuvaid isikuid või üksusi ning uudiste veebiportaalide

audiovisuaalmeedia rubriike, mis toodavad audiovisuaalsisu laiemalt, kui vaid uudisartiklite

täiendamiseks. AVMSD võeti riigisisesesse õigusesse üle 2022. aastal meediateenuste

seaduse muutmisega.

127 Eesti Autorite Ühing on 2022 - 2024. aasta raadiolubade konkursi käigus avaldanud

kahtlust, et raadioprogrammid ei täida raadiolubade konkursi käigus programmidele

määratud Eesti autorite muusikateoste esitamise nõuet. Eesti autorite muusikateoste

edastamise eest peavad raadioteenuse osutajad tasuma Eesti Autorite Ühingule autoritasu.

Eesti Autorite Ühingu hinnangul ei lange mõnedel juhtudel esitatavad tasud kokku

raadioprogrammile kõrvaltingimustes määratud Eesti autorite muusikateoste esitamise

mahuga. Kõrvaltingimusi määratakse lisaks raadioteenustele ka audiovisuaalmeedia

teenustele. Kuivõrd meediateenuse osutajal puudub regulaarne TTJA-le kõrvaltingimuste

täitmisest raporteerimise kohustus, tuleks kontrollida tegevusloa omavate programmide

raadioprogrammide kõrvaltingimuse täitmist.

7.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: tavaline oht

128 Prognoositav tagajärg on tavaline oht. Kui isikud ja üksused ei teadvusta endale, et

osutatakse audiovisuaalmeedia teenust, võivad nad täitmata jätta ka sellele teenusele

kehtestatud nõuded (nt MeeTS § 19 viha õhutamise ja diskrimineerime keeld, § 19

lastekaitsenõuded). Kõrvaltingimuste eiramine moonutab konkurentsi meediateenuste turul.

Eesti autorid jäävad vajaliku finantstoeta, mis ei toeta Eesti kultuuripoliitilisi eesmärke.

 Realiseerumise tõenäosus: keskmine

129 TTJA 2022. aastal läbi viidud analüüsist nähtub, et ükski uudisteportaal ega

audiovisuaalsisu pakkuv suunamudija ei ole tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutamise

kohta majandustegevusteadet esitanud. Toetudes Eesti Autorite Ühingu avaldatud teabele,

on raadioprogrammides Eesti autorite teose kõrvaltingimuse täitmata jätmise tõenäosus

keskmine. Meediateenuste osutajad lähtuvad programmi kõrvaltingimuste puhul pigem

majanduslikest huvidest, kui riigi kultuuripoliitilistest eesmärkidest.

7.3. Kontrolli ulatus

130 Kontrollitakse suuremaid teadaolevaid uudisteportaale, kes pakuvad eraldiseisvat

audiovisuaalmeedia teenuse rubriiki ning videojagamisplatvormidel rohkem kui 30 000

jälgijaga suunamudijaid, kes pakuvad avalikkusele audiovisuaalmeedia teenuseid.

Seejuures kontrollitakse statistilisi andmeid kalendriaasta kohta. Eelkõige küsitakse

dokumentatsiooni.

29

29 (78)

7.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

131 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab meediateenuste seaduse (MeeTS) § 54.

132 Järelevalve teostamiseks võib kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid ja KorS §-des 30,

32, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Rikkumise kõrvaldamiseks võib

teha ettevõtjale ettekirjutuse MSÜS § 42 alusel. Kui leiab aset majandustegevuse keelamise

ning tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olev majandustegevuse nõude ja tegevusloa

kõrvaltingimuse rikkumine, on võimalik meediateenuse osutaja tegevusluba kehtetuks

tunnistada (MSÜS § 37) või kohaldada majandustegevuse keeldu (MSÜS § 36).

8. Vahendusteenuse osutaja nõuete rikkumine: 5 – keskmine-oluline oht

8.1. Ohuolukorra kirjeldus

133 Tele- ja raadioprogrammides pole lubatud edastada saateid, mis õhutavad vihkamist,

vägivalda või diskrimineerimist või kujutavad ohtu ühiskonna turvalisusele või riigi

julgeolekule. Infoühiskonna teenustes on keelatud vihkamisele, vägivallale ja

diskrimineerimisele kihutamine, sõja õhutamine ning sõjakuritegude õigustamine kui

sellega kujutatakse ohtu riigi julgeolekule.

134 Varasemad järelevalvemenetlused näitavad, et mõningatel juhtudel on meediateenustes

rikutud vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele õhutamise keeldu või kujutatud

meediateenustes avaldatuga ohtu ühiskonna turvalisusele, riigi julgeolekule. Samuti näitab

varasem järelevalvepraktika, et infoühiskonna teenustes on kihutatud vihkamisele, õhutatud

sõda ning õigustatud sõjakuritegusid.

135 Täiendavalt seab kõikidele vahendusteenuse osutajatele kohustusi digiteenuste määrus8.

Selle regulatsiooni alla kuulub ligikaudu 144 ettevõtet, kelle suhtes tuleb järelevalvet teha

(internetiteenuse osutajaid vähemalt 19 ettevõtet, teabe talletamise teenust pakuvad

vähemalt 70 ettevõtet, veebiportaale MTR-i andmetel ca 820, millest teadaolevalt

digiplatvorme vähemalt 55)

136 Olenevalt vahendusteenuse osutaja alamliigist (internetiteenuse osutajad,

veebimajutusteenused, digiplatvormid), tuleb ettevõtjatel teha koostööd riiklike

ametiasutustega, nimetada kontaktpunkt, mille kaudu ametiasutused ühendust võtta saavad,

anda teenuse tingimustes teavet kasutatavate sisu modereerimise põhimõtete kohta,

koostada läbipaistvusaruanne, põhjendada kasutaja sisu eemaldamist, teatada pädevale

asutusele teatavaks saanud kriminaalkuriteost vahendusteenuse osutaja keskkonnas, luua

kaebuste menetlemise süsteem, osaleda kohtuvälises vaidluste lahendamise protsessis,

prioriseerida usaldusväärsetelt teavitajatelt tulnud teateid, tagada soovitussüsteemide

läbipaistvus jpm. Enamused digiteenuste määrusest tulenevad nõuded on ettevõtjatele siiski

uued.

8.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: oluline oht

137 Prognoositav tagajärg on oluline oht, sest vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele

õhutamise keelu rikkumine võib kaasa tuua ohu isiku tervisele või varalisele hüvele.

Süstemaatilised üleskutsed meedias võivad põhjustada füüsilisi konflikte tänavatel, nt

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2065

30

30 (78)

sarnaselt pronksiööga. Vaenu õhutamine eri ühiskonnagruppide vahel võib ohustada

tervikuna ühiskonna turvalisust ning kujutada lõpuks ohtu ka riigi julgeolekule.

138 Kui tegemist on teadlike süstemaatiliste inforünnakutega, mille eesmärk on (pikemas

perspektiivis) kahjustada Eesti Vabariigi põhiseaduslikku korda, siis on tegemist

kõrgendatud ohuga. Kui aga tegu on üksikute ja nn juhuslike üleastumistega, on võimalik

saabuv tagajärg kindlasti vähemkaalukas. Kui digiplatvormid jätavad täitmata sisu

modereerimise nõude või pädevate asutuste korraldused ebaseadusliku sisu eemaldamise

kohta, võib see täiendavalt tuua kaasa desinformatsiooni leviku või alaealiste õiguste

rikkumise läbi näiteks lapsporno leviku. On tõenäoline, et teadlikkus digiteenuste määruse

nõuetest on määruse jõustumisele järgneval ajal madal, mistõttu on oluline tagada tõhus

teavitus ning järelevalve.

139 Kokkuvõttes saab hinnata siiski võimalike ebaseaduslike inforünnakute tagajärgi oluliseks.

 Realiseerumise tõenäosus: keskmine

140 Sellise ohu realiseerumise tõenäosus on keskmine. Varasemad järelevalvemenetlused

näitavad, et mõningatel juhtudel on meediateenustes rikutud vihkamisele, vägivallale või

diskrimineerimisele õhutamise keeldu või kujutatud meediateenustes avaldatuga ohtu

ühiskonna turvalisusele või riigi julgeolekule.

141 TTJA piiras 2022. aastal seitsme telekanali taasedastamist ja 15 domeeninime

kättesaadavust. Euroopa Liit on sanktsioneerinud 24 Venemaa meediateenust ning lisaks

kohaldanud finantssanktsioone paljudele meediateenuse osutajatele (Eestis on 31.10.24

seisuga piiratud 53 telekanali ja 307 veebilehe kättesaadavust).

142 Alates Venemaa sõja alustamisest Ukrainas veebruaris 2022 on julgeolekuolukord

muutunud, samuti on intensiivistunud Eestit puudutavad inforünnakud. Iisraeli-Hamasi

konflikti eskaleerumine on märkimisväärselt suurendanud vägivaldse ja terroristliku sisu

levikut digiplatvormidel. TTJA teavitas 2023. aastal näiteks Telegrami platvormi ca 80-st

Israeli-Hamasi konfliktiga seotud ebaseaduslikust postitusest ning 2024. aastal edastas

Telegramile digiteenuste määruse kohase korralduse 14 sanktsioneeritud meediateenuseid

edastavale kanalile ligipääsu piiramiseks.

143 Eestis rakenduvad digiteenuste määruse nõuded hinnanguliselt 144 ettevõttele, millest osad

on keskmise suurusega, kes uute õigusaktide nõuetega paremini kursis ja ette valmistatud.

Leidub hulgaliselt ka mikro- või väikeettevõtjaid, kelle teadlikkus tõenäoliselt madal ja

seega ka rikkumiste esinemise tõenäosus suurem.

8.3. Kontrolli ulatus

144 Kontrollitakse kõiki meedia- ja vahendusteenuse osutajaid, sh teisest riigist pärit Eestis

kättesaadavaid meedia- ja digiteenuseid (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav

isik).

8.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

145 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel meediateenuste puhul sätestab meediateenuste

seadus. Järelevalve teostamiseks meediateenuse osutajate üle võib kohaldada riikliku

järelevalve üldmeetmeid ja KorS §-des 30, 32, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve

erimeetmeid. Vajadusel tehakse ettekirjutus taasedastamise ajutiseks piiramiseks. Euroopa

Liidust pärit meediateenuse osutaja puhul, tuleb piirangu kohaldamisest teavitada Euroopa

Komisjoni, kes peab piirangu kohaldamise kooskõlastama (MeeTS § 51). Kui leiab aset

majandustegevuse keelamise ning tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olev

31

31 (78)

majandustegevuse nõude ja tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumine on võimalik

meediateenuse osutaja tegevusluba kehtetuks tunnistada (MSÜS § 37) või kohaldada

majandustegevuse keeldu (MSÜS § 36).

146 TTJA pädevuse infoühiskonna teenuste ohuolukorra lahendamisel sätestab InfoTS § 131 lg

1. Järelevalve teostamiseks infoühiskonna teenuse osutajate üle võib kohaldada riikliku

järelevalve üldmeetmeid, KorS §-s 30 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning

InfoTS §- 131 sätestatud infoühiskonna teenuse piiramist.

147 TTJA pädevuse vahendusteenuse osutajate ohuolukorra lahendamisel sätestavad InfoTS §

12 lõiked 3 ja 4 ning samuti digiteenuste määrus. Järelevalve teostamiseks võib kohaldada

riikliku järelevalve üldmeetmeid, KorS §-des 30, 49, 50, 51, 52 sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmeid. Lisaks võib kohaldada digiteenuste määrusest tulenevat teabe

nõudmise (artikkel 10) ja eemaldamiskorralduse (artikkel 9) meetmeid.

9. Digiligipääsetavuse nõuete rikkumine: 2 – keskmine-tavaline oht

9.1. Ohuolukorra kirjeldus

148 Kohustus avalikule sektorile tagada enda veebilehtedele ja mobiilirakendustele juurdepääs

tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2016/2102 (avaliku sektori

asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavuse direktiiv) ja Komisjoni

rakendusotsusest (EL) 2018/1524, mis on riigisisesesse õigusesse üle võetud avaliku teabe

seadusega (AvTS) ning selle alusel antud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019

määrusega nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning

ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord.“

149 Komisjoni rakendusotsuse nr 2018/1524 lisa 1 sätestab miinimumnõuded veebilehtede ja

mobiilirakenduste iga-aastasele seirele.

150 Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus avaliku sektori asutuse veebilehe külastaja või

mobiilirakenduse kasutaja ei saa oma erivajaduse tõttu avalikule teabele ja teenustele ligi,

sest avaliku sektori asutus on jätnud täitmata digiligipääsetavuse nõuded.

9.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: tavaline oht

151 Prognoositav tagajärg on tavaline oht. Sotsiaalkindlustusameti andmetel elab 30.09.2022

seisuga Eestis kokku 126 335 puudega inimest. Halveneb erivajadustega inimeste, samuti

eakate võime iseseisvalt igapäevatoimingutega hakkama saada ja aktiivselt ühiskonnaelus

osaleda. Kui avaliku sektori asutus ei täida digiligipääsetavuse nõudeid, siis ei pääse

märkimisväärne osa ühiskonnast ligi avalikule teabele ja e-teenustele.

 Realiseerumise tõenäosus: keskmine

152 Ohu realiseerumise tõenäosus on keskmine. Peamiselt esineb olukordi, kus

digiligipääsetavuse nõuded on täidetud osaliselt, kuid samas võib ühe nõude täitmata

jätmine tuua kaasa olukorra, et kogu veebileht või rakendus ja pakutav avalik teenus on

ligipääsmatu, nt broneerimissüsteem, mis ekraanilugejale ei anna teavet parajasti kasutajal

fookuses oleva kuupäeva kohta.

153 Varasemad asutuste pöördumised, 2021., 2022. ning 2023. aastal läbi viidud veebilehtede

ja mobiilirakenduste seire näitavad, et esineb puudusi digiligipääsetavuse nõuete täitmisel.

32

32 (78)

2023. aasta seire kohaselt oli avaliku sektori veebilehtede keskmine ligipääsetavuse skoor

automaatseire põhjal 77 punkti 100-st. Põhjalikus seires tuvastatud mittevastavuste osakaal

avaliku sektori veebilehtedel on 18%.

9.3. Kontrolli ulatus

154 Kontrollitakse Komisjoni rakendusotsuse nr 2018/1524 lisas 1 valemi alusel arvutatud hulka

teabevaldajaid AvTS § 5 tähenduses (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav

isik), välja arvatud AvTs § 32 lõikes 6 toodud erisused, mille kohaselt ligipääsetavuse

nõudeid ei kohaldata teabevaldajaga võrdsustatud isikutele, meediateenust osutavale

teabevaldajale ning koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele. Viimaste puhul on siiski

kohustus ligipääsetavaks muuta üldinfo, sh vastuvõtuinfo, asukoht ja kontaktandmed.

9.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

155 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab avaliku teabe seadus.

156 Järelevalve teostamiseks võib kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid ja KorS §-des 30,

32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. TTJA ettekirjutuse täitmisele

kohalduvad AvTS § 534 nõuded.

10. Rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumine teenuste valdkonnas:

6 – suur-oluline oht

10.1. Ohuolukorra kirjeldus

157 Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus isikud rikuvad Euroopa Liidu määrusest (EL) nr

833/2014, määrusest (EL) nr 765/2006 või Euroopa Liidu Nõukogu otsusest

2014/386/ÜVJP tulenevat arvepidamis-, audiitor-, raamatupidamis-, maksunõustamis-,

ärinõustamis-, juhtimiskonsultatsiooni-, suhtekorraldus-, arhitekti-, inseneri-, õigusabi-,

turismi-, meedia-, infoühiskonna- ja reklaamiteenuste, turu-uuringute, avaliku arvamuse

küsitluste teenuste, tehnilise katsetamise, analüüsimise teenuste või infotehnoloogiaalase

nõustamisteenustega seotud piiranguid.

10.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: oluline oht

158 Prognoositav tagajärg on oluline oht, sest rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine on

karistusseadustiku § 931 kohaselt kuritegu.

 Realiseerumise tõenäosus: suur

159 Teenuse, välja arvatud finantsteenuse, sanktsioonide täitmise üle enne 17.06.2024

järelevalve teostamise korraldus Eestis puudus. Sellest tulenevalt ei ole veel kogunenud ka

järelevalvepraktikat. Samas nähtub Rahapesu Andmebüroo (RAB) 2023. aasta

aastaraamatust, et ainuüksi finantssanktsiooni rikkumise kohta esitati RAB-ile 606 teadet.

Sellest võib järeldada, et rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumisi toimub ka teenuste

valdkonnas.

33

33 (78)

10.3. Kontrolli ulatus

160 Kontrollitakse TTJA koostatava riskiprofiili alusel suurima riskiga teenuste valdkondi ning

lisaks meediateenuste valdkonna sanktsioonide täitmist. Lisaks plaanilisele järelevalvele

teostatakse järelevalvet TTJA-sse laekuvate vihjete ning kaebuste alusel.

10.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

161 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab rahvusvahelise sanktsiooni seaduse

(RSanS) § 11 lg 3 p 6, § 30 lg 6. Järelevalve teostamiseks võib kohaldada riikliku järelevalve

üldmeetmeid ja KorS §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve

erimeetmeid. Rikkumise kõrvaldamiseks võib teha ettevõtjale ettekirjutuse KorS § 28

alusel. Ettekirjutuse täitmine on võimalik tagada RSanS § 33 lõikes 4 ette nähtud sunniraha

kohaldamisega.

11. Terroristliku veebisisu ennetusmeetme kasutusele võtmata jätmine:

9 – suur-kõrgendatud oht

11.1. Ohuolukorra kirjeldus

162 Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus veebimajutusteenuse pakkuja jätab määramata

kontaktpunkti, mille kaudu pädevad asutused saavad eemaldamiskorraldusi edastada, jätab

teenuse tüüptingimustes välja toomata terroristlikku sisu puudutavad tõkestavad nõuded või

kaebuste lahendamise mehhanismi või jätab avalikustamata terroristliku sisu eemaldamist

käsitleva läbipaistvusaruande. Vastavad nõuded tulenevad Euroopa Liidu määrusest (EL)

2021/784, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamise vastu.

163 Aastatel 2023 ja 2024 TTJA tehtud kaardistusest nähtub, et Eestis on hinnanguliselt 95

veebimajutusteenuse pakkujat, millest vaid üksikud on määranud asjakohase kontaktpunkti

või teinud asjakohased muudatused oma tüüptingimustes.

11.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

164 Prognoositav tagajärg on kõrgendatud oht, sest terrorikuritegu ja üleskutse selle

toimepanemisele on karistusseadustiku 15. peatükki kuuluvad kuriteod.

 Realiseerumise tõenäosus: suur

165 Veebimajutusteenuse osutajate kaardistuse järgi on rikkumisi palju, vaid üksikud

teenusepakkujad on määranud asjakohase kontaktpunkti või teinud vajalikud muudatused

oma tüüptingimustes.

11.3. Kontrolli ulatus

166 Kontrollitakse kõiki Eestis registreeritud veebimajutusteenuse osutajaid.

11.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

167 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab infoühiskonna teenuse seaduse (InfoTS)

§ 12 lg 6. Järelevalve teostamiseks võib kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid ja

KorS §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid.

34

34 (78)

Rikkumise kõrvaldamiseks võib teha ettevõtjale ettekirjutuse KorS § 28 alusel. Ettekirjutuse

täitmine on võimalik tagada InfoTS § 14 lõikes 1 ette nähtud sunniraha kohaldamisega.

12. Välisinvesteeringute tegemise loa kohustuse rikkumine ja

välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamiseks kehtestatud nõuete

täitmata jätmine: 7 – väike-kõrgendatud oht

12.1. Ohuolukorra kirjeldus

168 Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik on loodud Euroopa Parlamendi

ja Nõukogu määrusega (EL) 2019/452, mis on riigisisesesse õigusesse üle võetud

välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadusega (VUHS). Välisinvesteeringuga,

mis viiakse lõpuni järgimata välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamiseks kehtestatud

nõudeid, võib tekkida oht Eesti ja muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule ning

avalikule korrale.

169 Võimaliku ohu teke põhineb ohuhinnangul, mille alusel on tõenäoline majanduse kaudu

Eesti suveräänsusesse sekkumine. Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamine on üks

mittesõjalistest ennetavatest ja heidutavatest vahenditest, mille kaudu on võimalik ära hoida,

tõkestada ja maandada majandusjulgeoleku riske. Võttes arvesse Euroopa Liidu

liikmesriikide turgude, omavahel ühendatud tarneahelate ja liikmesriikide ühiste taristute

tihedat lõimitust, võib välisinvesteering kujutada endast ohtu julgeolekule või avalikule

korrale ka väljaspool seda liikmesriiki, kuhu investeering tehakse. Seetõttu on strateegiliste

majandusharude sõltumatuse tagamiseks ja ohu ennetamiseks vajalik selgitada välja

investeeringute tegelik päritolu ja võimalikud kaudsed eesmärgid.

12.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

170 Prognoositav tagajärg võib kaasa tuua erinevaid ohtusid kuni kõrgendatud ohuni.

Kõrgendatud oht kaasneb välisinvestori poolt välisinvesteeringu loa kohustuse täitmata

jätmisega, millest tingituna jääb tuvastamata ja realiseerub oht Eesti või muu Euroopa Liidu

liikmesriigi julgeolekule ning avalikule korrale.

 Realiseerumise tõenäosus: väike

171 Realiseerumise tõenäosus on väike. Tartu Ülikooli uuringu („Välisinvesteeringute

taustauuringu mõjude hindamine“, Tartu Ülikool, lõpparuanne 2021) kohaselt on Eesti

atraktiivsus välisinvesteeringute sihtriigina üsna kõrge, seejuures senisest suurem

otseinvesteeringute kasv Eestisse on toimunud aastatel 2019-2021. Eesti Panga

otseinvesteeringute statistika alusel on 2022. aastal olnud otseinvesteeringute tõus eelnevalt

välja toodud perioodiga võrreldes madalam, kuid taastunud 2023. aastal. Languse põhjuseks

võib olla Eesti geopoliitiline asukoht ja Venemaa agressioon Ukraina suhtes, mis on

kahandanud ajutiselt Eesti majanduskeskkonna atraktiivsust välisinvestoritele.

172 Kolmandatest riikidest (st riikidest, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid) tehtud

välismaiste otseinvesteeringute osakaal kõikidest otseinvesteeringutest Eestis aastatel 2010-

2023 on kokkuvõttes kasvanud ja kõikidest otseinvesteeringutest pea veerandi. Vastavalt

Eesti julgeolekupoliitika alustele (koostanud Vabariigi Valitsus ja heaks kiitnud

22.02.20023 Riigikogu) on praeguse julgeolekukeskkonna üheks suuremaks strateegiliseks

väljakutseks intensiivistunud vastasseis erinevate majanduslike süsteemide vahel, mis

35

35 (78)

survestab meie väärtusruumi ning suurendab ideoloogilist vastukaalu sellele. Autoritaarsete

režiimide agressiivsus on kasvanud ja nad koonduvad üha enam vastutegevuseks

demokraatlikule väärtusruumile. Majanduslike meetmete kasutamine mõjuvõimu

suurendamiseks kahjustab tarneahelate turvalisust ja seab ohtu riigi toimimise seisukohalt

oluliste teenuste toimepidevuse.

12.3. Kontrolli ulatus

173 Kontrollitakse välisinvesteeringuid VUHS § 4 lõikes 1 tegevusvaldkondade abil

määratletud sihtettevõtjatesse, kellesse investeeringute tegemisel on kehtestatud

välisinvesteeringu loa kohustus hindamaks mõju julgeolekule ja avalikule korrale.

Sihtettevõtjateks on ennekõike strateegilistes majandusvaldkondades tegutsevad ettevõtjad

(kokku umbes 330 ettevõtjat), kelle majandustegevus on seotud julgeoleku tagamiseks või

avaliku korra säilitamiseks oluliste sisenditega, mille katkemisel, häirel, kadumisel või

hävimisel oleks Eestile märkimisväärne mõju. Lisaks loakohustuse täitmisele kontrollitakse

ka välja antud lubade puhul nende kõrvaltingimuse täitmist.

12.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

174 TTJA pädevus tuleneb VUHS-st. Järelevalve teostamiseks võib kohaldada KorS-st

tulenevaid üldmeetmeid ning §-des 30–32 ja 49–51 sätestatud riikliku järelevalve

erimeetmeid. Vajadusel tehakse ettekirjutus VUHS § 23 alusel ja ettekirjutuse täitmata

jätmise korral määratakse sunniraha ülemmääraga 100 000 eurot. Ettekirjutusega võib

kohustada välisinvestorit, sihtettevõtjat ja välisinvesteeringu muud osalist osalust või

sihtettevõtja osa võõrandama, tehingut tagasi täitma või tegema muid toiminguid

välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks.

13. Lastele suunatud toodete nõuetele mittevastavus:

9 – suur-kõrgendatud oht

13.1. Ohuolukorra kirjeldus

175 Lastele suunatud tooted ei tohi seada ohtu ega kahjustada laste tervist. Lastetoodete

märgistus ei tohi olla eksitav ja peab vastama nõuetele, et tagada toote sihipärane ja ohutu

kasutamine. Pidades silmas laste käitumist, ei tohi lastele mõeldud tooted k.a nendes

sisalduvad kemikaalid, kahjustada laste jt isikute ohutust ning tervist kui neid kasutatakse

ettenähtud või eeldataval viisil.

176 Mänguasjade ohutuse tagamisel on oluline roll tootel oleval infol ja hoiatustel, et

lapsevanem saaks tuvastada võimalikke ohte ja neid vältida ning valida lapsele eakohase

mänguasja. Eestis müüdavad mänguasjad peavad omama korrektset eestikeelset märgistust,

sealhulgas hoiatusi, tagamaks kasutajale vajaliku teabe kättesaadavuse. Ameti järelevalve

näitab, et mänguasjade varustamine eestikeelse teabega on endiselt probleem.

177 Lisaks ei tohi mänguasjadel olevad hoiatused olla eksitavad ega vastuolus mänguasja

ettenähtud kasutusega, mis põhineb selle funktsioonidel, mõõtudel ja tunnustel. Järelevalve

on tuvastanud mitmeid väikelastele mõeldud mänguasju, millel on eksitavad hoiatused ning

mille ohutus on seetõttu küsitav.

178 Lasterõivaste ohutusnõuded on kehtestatud kuni 14-aastaste laste rõivastele eesmärgiga

vähendada tõmbe- ja takerdumisriski. Nooremate laste puhul võivad kapuutsinöörid

takerduda mänguväljakutel, vanemate laste ja noorukite puhul võivad rõivaste nöörid ja

36

36 (78)

paelad takerduda liikuvates sõiduvahendites, mis võib põhjustada vigastusi või lõppeda

surmaga. TTJA 2023. aasta järelevalveprojekti tulemusena tuvastati, et kontrollitud

ettevõtetest 40%-l esines rikkumisi seoses lasterõivaste ohutusega.

179 Lastehooldusvahendid (sh lutid, lutiketid) peavad olema valmistatud sobivast, ohutust,

stabiilse koostisega ja vastupidavast materjalist, nõuetekohaselt märgistatud ega tohi

ohustada kasutaja tervist.

13.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

180 Nõuetele mittevastavate või ohtlike lastele suunatud toodete tõttu võib nende kasutamisel

juhtuda olenevalt toodete omadustest ja parameetritest mitmesuguseid õnnetusi või

sündmusi, mis tähendab ohtu eelkõige laste elule, tervisele, aga ka varale ning kahju

keskkonnale (nt sisalduvad toodetes keskkonnale ohtlikud ained).

181 Näiteks võib tõsine oht tekkida olukorrast, kus toote kasutusjuhend või ohutusalane teave

on esitatud Eesti kodanikule vaid võõrkeeles, mida kasutaja (nt lapsevanem) ei mõista ning

seetõttu ei arvesta ohutusalase teabega, seades seeläbi ohtu lapse elu ja tervise. Samuti

võivad tõsist ohtu laste tervisele kujutada ohutusnõuetele mittevastavad mänguasjad,

millede lapse kätte sattumisel võivad olla tõsised tagajärjed.

182 Lisaks otsesele ohule laste elule ja tervisele võib nõuetele mittevastavate või ohtlike lastele

suunatud toodete kasutamisel tekkida ka pikaajaline mõju. Näiteks võivad toodetes

sisalduvad kemikaalid avaldada negatiivset mõju laste arengule ja tervisele pikema aja

jooksul.

183 Seega on tagajärje kaalukus mitmekihiline, hõlmates nii otseseid füüsilisi riske kui ka

võimalikke pikemaajalisi tagajärgi laste arengule, tervisele ning heaolule.

 Realiseerumise tõenäosus: suur

184 Sõltuvalt toodete otstarbest, omadustest ja parameetritest võib mittevastavate või ohtlike

lastele suunatud toodete esinemise tõenäosus olla suur. Mänguasjad on jätkuvalt ELi ohtlike

toodete kiirhoiatussüsteemis Safety Gate üks enim teavitatud tooteliigist (2023. aastal oli

13% teadetest mänguasjade kohta, 2024. aasta 9 kuu jooksul esitatud 454 teadet

mänguasjade kohta).

185 TTJA järelevalves leitud (Safety Gate süsteemi kaudu teavitatud) ohtlikud tooted kinnitavad

asjaolu, et ka Eesti turule jõuab jätkuvalt laste tervisele tõsist ohtu kujutavaid tooteid (2023.

aastal 24 mänguasja), mistõttu on kõrgendatud tähelepanu ohtlike toodete tuvastamisele

ning infovahetus ja koostöö liikmesriikide vahel oluline. TTJA järelevalve statistika näitab,

et mänguasjade valdkonnas on väga suur rikkumiste osakaal ca 85%.

13.3. Kontrolli ulatus

186 Kontrollitakse kõiki isikuid (eelkõige ettevõtjaid), kes lasevad lastele suunatud tooteid

turule ja teevad neid turul kättesaadavaks. Pööratakse tähelepanu kogu turustusahelale sh

tootja, hulgimüüja. Samuti kontrollitakse toodete nõuetekohasust ka tollipiiril ning teistes

müügikohtades sh e-kauplustes ja sotsiaalmeediaplatvormidel. Lisaks võetakse lastele

suunatuid tooteid testimisele, et kontrollida nende vastavust kehtestatud nõuetele.

Kontrollitakse Safety Gate süsteemi kaudu teavitatud ohtlike mänguasjade ja lastetoodete

müüki Eesti turul ning jagatakse liikmesriikidega asjakohast infot ohtlike toodete osas.

37

37 (78)

Ettevõtjate ja kasutajate teadlikkuse tõstmiseks kasutatakse erinevaid infokanaleid, kus

jagatakse informatsiooni toodete ohutusest ning märgistusnõuetest.

13.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

187 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab toote nõuetele vastavuse seadus

(TNVS). Turujärelevalveasutusena on TTJA volitatud kohaldama riikliku järelevalve

üldmeetmeid ning KorS §-des 30–32, 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid

(TNVS § 54 lg 2), samuti tegema kontrolltehingu (TNVS § 561), avalikustama toote ohte

puudutava teabe (TNVS § 55) ning nõudma toote märgistamist, hoiatuse avaldamist, turult

kõrvaldamist, tagasinõudmist või keelata toote turule laskmine (TNVS § 56 lg 2) ja võtma

näidiseid (TNVS § 56 lg 7). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohtuväline

menetleja TNVS § 59–61 sätestatud väärtegudes.

14. Isikukaitsevahendite nõuetele mittevastavus:

8 – keskmine-kõrgendatud oht

14.1. Ohuolukorra kirjeldus

188 Isikukaitsevahendite (IKV) üldine eesmärk on kaitsta isikuid erinevate ohtude eest, olgu

selleks siis keemilised, bioloogilised, füüsilised või muud ohud. Isikukaitsevahendid peavad

olema kasutajale ohutud, tagama ettenähtud kaitse ning olema nõuetekohaselt märgistatud.

Märgistus peab olema kasutajale selge ja arusaadav. Kui õigusaktis sätestatakse tootele

nõue, ei või sellele nõudele mittevastavat toodet turule lasta ega kasutusele võtta.

189 IKV-d liigitatakse kategooriatesse vastavalt ohtudele, mille eest isikukaitsevahend on ette

nähtud isikut kaitsma:

 I kategooria hõlmab üksnes minimaalseid ohte, näiteks pindmine mehaaniline vigastus,

kontakt nõrgatoimeliste puhastusvahenditega, pikaajaline kontakt veega või kontakt

kuumade pindadega, mille temperatuur on kuni 50 °C, silmade kahjustus

päikesevalgusega kokkupuutumise tõttu, mitteäärmuslikud keskkonnatingimused;

 II kategooria hõlmab muid kui I ja III kategoorias loetletud ohte;

 III kategooria hõlmab üksnes ohte, millel võivad olla väga tõsised tagajärjed, nagu surm

või pöördumatu tervisekahjustus, näiteks kõrgelt kukkumine, uppumine, ioniseeriv

kiirgus, tervisele ohtlikud ained ja segud, kahjulik müra, elektrilöögid jms.

190 Nõuetele vastavus hõlmab mitmeid aspekte, sealhulgas toote kvaliteeti, vastupidavust,

dokumentatsiooni, märgistust ja kasutusjuhiseid. IKV-d täidavad olulist rolli nii

töökeskkonnas kui ka igapäevaelus, kaitstes inimesi erinevate ohtude eest ning seetõttu on

nende vastavus nõuetele eluliselt tähtis.

191 TTJA järelevalvetulemused näitavad, et turule jõuab IKV-sid, mis ei vasta nõuetele. Aastal

2024 läbi viidud jalgrattakiivrite kontrollprojektist selgus, et ca 97% kontrollitud kiivritest

olid puudustega (märgistus, kasutusjuhend, dokumentatsioon). Puudused suudeti

kõrvaldada vaid 13 kiivril ning 23 kiivrit tuli müügilt eemaldada.

38

38 (78)

14.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

192 Nõuetele mittevastavate IKV-de kasutamise tõttu võib tekkida oht kasutaja elule ja

tervisele. Näiteks, kui toode ei vasta kehtestatud nõuetele, siis ei pruugi see tagada

ohuolukorras ka asjakohast arvestatavat kaitset ning seeläbi satub ohtu kasutaja elu ja tervis.

Kui I kategooria IKV-de puhul on tootedisaini vead või toote vale kasutamise riskid

kasutajale minimaalsed, siis II ja III kategooria toodete puhul võivad toote vead või vale

kasutamine kaasa tuua tõsised, pöördumatud tagajärjed või põhjustada ka kasutaja surma.

Seetõttu tuleb eelkõige tähelepanu pöörata II ja III kategooria IKV-de eestikeelse teabe sh

kasutusjuhendite olemasolule, kuna isikukaitsevahendi eesmärgipäraseks toimimiseks on

vajalik täielik ohutus- ja kasutusjuhiste järgimine. Kui teave on võõrkeelne või tõlgitud

ebapiisavalt, ei pruugi kasutaja vajalikest juhistest aru saada ning valest või mitte

eesmärgipärasest kasutusest tekib tõsine oht kasutaja elule ja tervisele.

 Realiseerumise tõenäosus: keskmine

193 Sõltuvalt toodete otstarbest, omadustest ja parameetritest võib nõuetele mittevastavate

isikukaitsevahendite esinemise tõenäosus olla keskmine, võttes arvesse sealhulgas nii

järelevalvetulemusi kui ka Safety Gate süsteemis ohtlike isikukaitsevahendite kohta

avaldatud teateid.

14.3. Kontrolli ulatus

194 Kontrollitakse kõiki isikuid (eelkõige ettevõtjaid), kes lasevad II ja III kategooria

isikukaitsevahendeid turule ja teevad neid turul kättesaadavaks. Seejuures kontrollitakse

toodete nõuetekohasust ka tollipiiril ning teistes müügikohtades sh e-kauplustes ja

sotsiaalmeediaplatvormidel.

14.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

195 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab toote nõuetele vastavuse seadus ning

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/425 mis käsitleb isikukaitsevahendeid

ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ.

196 Turujärelevalveasutusena on TTJA volitatud kohaldama riikliku järelevalve üldmeetmeid

ning KorS §-des 30–32, 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TNVS § 54 lg 2),

samuti tegema kontrolltehingu (TNVS § 561), avalikustama toote ohte puudutava teabe

(TNVS § 55) ning nõudma toote märgistamist, hoiatuse avaldamist, turult kõrvaldamist,

tagasinõudmist või keelata toote turule laskmine (TNVS § 56 lg 2) ja võtma näidiseid

(TNVS § 56 lg 7). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohtuväline menetleja

TNVS § 59–61 sätestatud väärtegudes.

15. Tarbekaupade nõuetele mittevastavus: 5 – keskmine-oluline oht

15.1. Ohuolukorra kirjeldus

197 Tarbekaupade hulka kuuluvad näiteks moeehted, nahktooted, tekstiiltooted, jalatsid,

tulemasinad, küünlad, sporditarbed jms. Tooted peavad olema nõuetekohaselt märgistatud

ja ohutud, et nende kasutusega ei tekiks kahju inimese tervisele, varale ja keskkonnale.

Teave toote märgistusest peab olema kättesaadav ka e-poodides.

39

39 (78)

198 Toode on ohutu, kui see mõistlikel kasutustingimustel, arvestades kasutusiga ning

asjakohastel juhtudel kasutuselevõtu-, paigaldus- ja hooldusnõuete järgimist, tagab inimese

ohutuse ja tervise kaitse ega ohusta ümbritsevat keskkonda. Tarbekaupade oht võib tuleneda

nii valest või puudulikkust märgistusest/kasutusjuhendist kui ka toote disainist või

koostisest.

199 Lisaks otsesele ohule võib nõuetele mittevastavate või ohtlike kaupade kasutamisel tekkida

ka pikaajaline mõju. Näiteks võivad toodetes sisalduvad kemikaalid (plii, kaadmium, kroom

jmt) avaldada negatiivset mõju kasutaja tervisele pikema aja jooksul ning põhjustada

tõsiseid terviseprobleeme. Aastal 2023 läbi viidud moeehete testimine näitas, et 40%

testitud moeehetest sisaldas kas pliid, kaadmiumi või niklit. Kiirhoiatussüsteemi Safety

Gate on samuti tulnud teateid ohtlikest moeehetest ja ftalaate sisaldavatest jalatsitest ning

muudest tarbekaupadest.

200 12. juunil 2023 jõustus EL üldise tootohutuse määrus 2023/988, mis asendab endise

tooteohutuse direktiivi 2001/95 ja mida kohaldatakse alates 12. detsember 2024. See toob

kaasa muudatusi toote ohutuse tagamisel ning vajaduse ettevõtjaid uutest kohustustest

teavitada.

15.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: oluline oht

201 Nõuetele mittevastavate või puuduliku märgistuse/kasutusjuhendiga tarbekaupade

kasutamine võib seada ohtu inimese elu, tervise ja vara. Toote märgistamine ja tootja antud

teabe jälgimine on kasutamisel oluline. Tootja vastutus seisneb tarbijale vajaliku info

esitamises toote eripärade ja ohutu kasutamise kohta. Samuti võivad mõned tarbekaubad

sisaldada ohtlike keemilisi aineid (nt moeehetes sisalduv nikkel, kaadmium, plii-allergilised

reaktsioonid, kuhjumine organismis; nahktoodetes sisalduv kroom VI-allergiline

reaktsioon; tarbijatoodetes sisalduvad ftalaadid – hormonaalsüsteemi häired), mis mitte

ainult ei kahjusta inimese tervist, vaid ka seavad ohtu meid ümbritseva keskkonna.

 Realiseerumise tõenäosus: keskmine

202 Sõltuvalt toodete otstarbest, omadustest ja parameetritest võib mittevastavate tarbekaupade

esinemise tõenäosus olla keskmine, võttes sealjuures arvesse Safety Gate süsteemi kaudu

laekunud teateid ohtlike tarbekaupade kohta ja ameti enda järelevalve tulemusi. Tuleb

arvestada ka uue tooteohutuse määruse nõuetega, mis võib kaasa tuua olukorra, kus

ettevõtjad ei ole piisavalt teadlikud uutest nõuetest või ei järgi neid ja see võib suurendada

turule jõudvate nõuetele mittevastavate toodete hulka.

15.3. Kontrolli ulatus

203 Kontrollitakse kõiki isikuid (eelkõige ettevõtjaid), kes lasevad tarbekaupasid turule ja

teevad neid turul kättesaadavaks. Seejuures kontrollitakse toodete nõuetekohasust ka

katsetuste läbiviimisega ning erinevates müügikohtades sh e-kauplustes ja

sotsiaalmeediaplatvormidel.

15.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

204 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab toote nõuetele vastavuse seadus,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus  (EL) 2023/988 milles käsitletakse üldist

tooteohutust ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr

1025/2012 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1828 ning tunnistatakse

40

40 (78)

kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ ja nõukogu direktiiv

87/357/EMÜ ning tarbijakaitseseadus.

205 Turujärelevalveasutusena on TTJA volitatud kohaldama riikliku järelevalve üldmeetmeid

ning KorS §-des 30–32, 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TNVS § 54 lg 2,

TKS § 62 lg 1), samuti tegema kontrolltehingu (TNVS § 561), avalikustama toote ohte

puudutava teabe (TNVS § 55) ning nõudma toote märgistamist, hoiatuse avaldamist, turult

kõrvaldamist, tagasinõudmist või keelata toote turule laskmine (TNVS § 56 lg 2) ja võtma

näidiseid (TNVS § 56 lg 7), tagada tarbijatele antud õiguste täitmine (TKS § 61 lg 1).

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohtuväline menetleja TNVS § 59–61

sätestatud väärtegudes.

16. Elektri- ja raadioseadmed ning energiamõjuga toodete nõuetele

mittevastavus: 6 – suur-oluline oht

16.1. Ohuolukorra kirjeldus

206 Kui õigusaktis sätestatakse tootele nõue, ei või sellele nõudele mittevastavat toodet turule

lasta ega kasutusele võtta. Seadmed peavad olema nõuetekohaselt märgistatud. Seadme

kasutamine peab olema ohutu ega tohi kahjustada selle kasutaja ja kolmanda isiku elu,

tervist ja vara ning kodulooma elu ja tervist.

207 Elektriseadmetest tulenevad ohud jagunevad peamiselt kolmeks: võimalik elektrilöögi- ja

põlenguoht; elektromagnetiline ühilduvus ehk seadme omadus mitte teisi seadmeid häirida

ja samas ka tavapärases elektromagnetilises keskkonnas ettenähtud viisil toimida; ohtlike

ainete sisaldus (RoHS9) ehk seadmed võivad sisaldada mürgiseid raskemetalle ja ftalaate.

Aastas toimub keskmiselt 70-90 elektriseadme rikkest põhjustatud tulekahju ning

keskmiselt 50 tervisekahju põhjustanud elektriõnnetust, millest suur osa on mittekorras

elektriseadme kasutamisest.

208 Raadioseade peab olema kavandatud, projekteeritud ja toodetud nii, et oleks tagatud

elektromagnetilise ühilduvuse nõuete täitmine. Raadioseade peab olema valmistatud viisil,

mis välistab raadiohäire tekkimise ning tagab raadiosageduse efektiivse kasutamise.

Raadioseadmed peavad olema konstrueeritud selliselt, et need kasutaks raadiospektrit

(raadiosagedusi) otstarbekalt ja toetaksid selle otstarbekat kasutamist, et vältida kahjulike

häirete tekkimist (raadiohäirete tekitamine on keelatud). Raadioseade ei tohi kahjustada

võrku ega selle tööd ega kuritarvitada võrgu ressursse, mis halvendaks lubamatult teenuste

kvaliteeti. Raadiohäirete tekkimisel võivad olla tõsised tagajärjed. Takistatud, moonutatud

või katkestatud võib olla sideseadmete ja -süsteemide, sealhulgas navigatsiooniseadmete

töö. Üle-euroopaline järelevalve näitab, et puudustega raadioseadmeid on aastate lõikes

keskmiselt 70%.

209 Energiamõjuga toode peab vastama energiatõhususe ja ökodisaini nõuetele ehk selline seade

peab kulutama oma tööks võimalikult vähe energiat ja muid ressursse ning tema mõju

keskkonnale peab olema võimalikult väike (nt taaskasutus, parandatavus). Nõuetele

mittevastava energiamõjuga toote kasutamine põhjustab täiendavaid kulutusi tarbijale ja

põhjustab suurema energia ja muu ressursi kasutuse tõttu kahju keskkonnale.

Energiatõhususe nõuetega on hetkel kaetud 15 erinevat tootegruppi ja ökodisaini nõuetega

31 erinevat tootegruppi. Nõuetega kaetud tootegruppide arv aasta-aastalt kasvab. Aastal

2024 jõustus uus toodete ökodisaini EL määrus, mis kehtestab toodetele täiendavad nõuded

9 8. juunil 2011 vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/65/EL

41

41 (78)

ja suurendab veelgi nõuetega kaetud tootegruppide arvu ning laieneb energiamõjuga

toodetelt kestvustoodetele (nt tekstiil, jalatsid).

210 Lisaks rakenduvad alates 28. juunist 2025 elektri- ja elektroonikaseadmetele toodete ja

teenuste ligipääsetavuse seadusest (LPS) tulenevad toodete ligipääsetavuse nõuded. LPS-i

kohaselt peavad teatud (elektroonilised)tooted, nagu nt e-lugerid, piletiautomaadid ja

iseteenindusterminalid, olema ligipääsetavad kõigile, sealhulgas puuetega inimestele.

Seadus kehtestab nõuded, mida ettevõtted peavad täitma ligipääsetavuse tagamiseks,

sealhulgas tehniline dokumentatsioon ja vastavusmärgised. Kui elektroonikaseadmed ei ole

ligipääsetavad võib olla keeruline või võimatu täita tööülesandeid, osaleda hariduses ning

ühiskondlikus elus. See võib põhjustada nende isoleerumist ja piirata nende osalust

ühiskondlikus elus

16.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: oluline oht

211 Elektri- ja/või raadioseadmed, mis ei vasta nõuetele või mille märgistus/kasutusjuhend on

puudulik võib seada ohtu kasutaja elu, tervise ja vara. Sellised seadmed võivad

mittenõuetekohasuse korral tekitada elektrišokki, sädet (millest tekib tulekahju) jms.

212 Suuremaks ja massilisemaks kitsaskohaks on elektri- ja raadioseadmete importimisel

osutunud RoHS direktiivi nõuete täitmine, kuid otsest ohtu kasutamisel ei ole. Sellised

seadmed võivad sisaldada ohtlike keemilisi aineid (nt plii, elavhõbe, ftalaadid), mis mitte

ainult ei kahjusta inimese tervist, vaid seavad ohtu keskkonna. Selliste tagajärgede kaalukus

on olulise ohuga, kuivõrd elektri- ja raadioseadmete maht turul on väga suur ning kasutajate

hulk on samuti suur.

213 Rohe-eesmärkide saavutamisel on oluline roll energiatõhusatel elektriseadmetel. Sellest

tulenevalt on olulisel kohal energiamõjuga toodete energiatõhususe ja ökodisaini nõuete

kontrollimine. Kui energiamõjuga toode ei vasta nõuetele, põhjustab see liigset energia

tarbimist ja suurendab üldist mõju keskkonnale. Nii näiteks on olulise mõjuga nii

valgustusele ja kodumasinatele kuluv energiatarve kui ka nende valmistamisele ja

asendamisele kuluvad ressursid, mistõttu on oluline kontrollida selliste seadmete vastavust

nii energiatõhususe kui ka ökodisaini nõuetele.

214 Elektromagnetilise ühilduvusega seotud probleemid võivad segada nt seadmetevahelist

andmete edastust ja seadmete toimimist, millega võib põhjustada ohtlikke olukordi (nt

seadmete iseeneslik käivitumine ja peatumine, ohutust tagavate süsteemide häirimine ja

elutähtsa raadioside jms häirimine). Näiteks on mitmesugused AC/DC toiteplokid peamised

probleemtooted elektromagnetilise ühilduvuse tõttu, seetõttu on toiteplokid ka kõrgendatud

tähelepanu all.

215 Raadioseadmete puhul on kõrgendatud tähelepanu all droonid seoses nende arengu ja uute

nõuetega ning nende laialdasema kasutamisega erinevates eluvaldkondades. Lisaks on

tähelepanu all seadmed, mille eesmärk on tekitada raadiohäireid, nt levi segaja ehk

„jammer“. Seade kiirgab kindlatel sagedustel raadiolaineid, mis takistavad teiste seadmete

toimivat sidepidamist. Segajad võivad häirida ka GPSi ja WLANi tööd. Eriti kõrged

turvariskid kaasnevad GPS-seadme häirimisel, kuna seadet kasutatakse navigeerimisel,

pääste- ja jälgimisteenustel.

42

42 (78)

 Realiseerumise tõenäosus: suur

216 Sõltuvalt seadmete otstarbest, omadustest ja parameetritest võib mittevastavate seadmete

esinemise tõenäosus olla suur. Arvesse tuleb võtta nii Safety Gate süsteemi kaudu laekunud

teateid ohtlike toodete kohta kui ka ameti enda järelevalve tulemusi.

217 Toodete ligipääsetavuse nõue rakendub 28. juunist 2025. Kuna tänaseks veel

järelevalvepraktika ligipääsetavuse nõude täitmise osas puudub nii Eestis kui ka teistes

liikmesriikides, on ohu realiseerumise tõenäosust raske hinnata. Vähese teadlikkuse ja/või

ettevõtja tahte tõttu ei pruugi teatud tooted vastata ligipääsetavuse nõuetele. Eelkõige on

eesmärk tõsta ettevõtjate teadlikkust nõuetest, et hilisemas järelevalves esineks vähem

probleeme.

16.3. Kontrolli ulatus

218 Kontrollitakse kõiki isikuid (eelkõige ettevõtjaid), kes lasevad seadmeid turule ja teevad

neid turul kättesaadavaks. Kolmandatest riikidest imporditavate seadmete nõuetele

vastavust kontrollitakse koostöös EMTA-ga piiril. Seadmete nõuetekohasust kontrollitakse

erinevates müügikohtades sh e-kauplustes, oksjoniportaalides. Vajadusel seadmeid ka

katsetatakse. Teadlikkuse tõstmiseks võib TTJA teha täiendavat teavitustööd nii ettevõtjate

kui ka kasutajate seas erinevaid kanalite kaudu.

16.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

219 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab toote nõuetele vastavuse seadus ning

toote ja teenuse ligipääsetavuse seadus (LPS).

220 Turujärelevalveasutusena on TTJA volitatud kohaldama riikliku järelevalve üldmeetmeid

ning KorS §-des 30–32, 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TNVS § 54 lg 2),

samuti tegema kontrolltehingu (TNVS § 561), avalikustama toote ohte puudutava teabe

(TNVS § 55) ning nõudma toote märgistamist, hoiatuse avaldamist, turult kõrvaldamist,

tagasinõudmist või keelata toote turule laskmine (TNVS § 56 lg 2) ja võtma näidiseid

(TNVS § 56 lg 7). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohtuväline menetleja

TNVS § 59–61 ja LPS § 20 sätestatud väärtegudes.

17. Ehitustoodete nõuetele mittevastavus: 5 – keskmine-oluline oht

17.1. Ohuolukorra kirjeldus

221 Tagamaks tervise ja ohutuse kaitse ehitustooteid kasutavate töötajate ja ehitiste kasutajate

jaoks, peab tootja tagama, et ehitustoote turul kättesaadavaks tegemisel on toode korrektselt

märgistatud ning sellega on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi

määratletud keeles, mis on kasutajatele kergesti arusaadav. Arvestades tavalist hooldust,

peavad ehitustooted vastama ehitistele esitatavatele põhinõuetele majanduslikult otstarbeka

kasutusaja jooksul. Ehitised peavad tervikuna ja eraldi osadena sobima kavandatud

kasutusotstarbeks, võttes eelkõige arvesse ehitiste olelusringi kestel neis viibivate inimeste

tervist ja ohutust. Eelnimetatu täitmiseks peavad ehitustooted vastama neile kehtestatud

nõuetele. Reaalse ohuga tooteliigid on nt tuleohutuse ja evakuatsiooniga seotud tooted,

konstruktsioonilised elemendid, kinnitusvahendid jm.

43

43 (78)

17.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: oluline oht

222 Ehitustoode, mis ei vasta nõuetele või mille märgistus/kasutusjuhend on puudulik, võib

seada ohtu inimene elu, tervise, vara kui ka keskkonna. Kui toodete toimivus ei ole tagatud

võib tekkida oht elule ja tervisele. Lisaks võib ehitis muutuda kasutuskõlbmatuks. Olulise

ohuga on seotud nõuetele mittevastavad tooted, mille toimivus on seotud tuletundlikkuse ja

tulepüsivusega. Selliste toodete omadused on seotud tule süttimise, leviku, suitsu, mürgiste

gaaside või põlevate ja kuumade tilkade eraldumisega, millel on väga tõsine mõju inimeste

elule, tervisele ja varale.

 Realiseerumise tõenäosus: keskmine

223 Sõltuvalt toodete otstarbest, omadustest ja parameetritest võib mittevastavate toodete

esinemise tõenäosus olla keskmine. Enamjaolt kasutavad ehitustooteid professionaalid ning

tegemist ei ole üldjuhul lõpptootega ehk toode on mõeldud püsivaks paigaldamiseks

ehitisse. Järelevalve tulemused näitavad, et enamus mittevastavusi on vormilised, samas on

ka aastate jooksul olnud tõsiseid mittevastavusi, mis on katsetuste läbi kinnitatud. Aastate

2016-2020 vahemikus viidi läbi mitmeid müürikividega survetugevuse katsetusi ning

enamus kordadel ei vastanud müürikivid deklareeritud survetugevuse näitajale. Kuna

tegemist on tootega, mis on ehitise kandva konstruktsiooni osa, võib kahjustuda terve ehitise

konstruktsioon ning ehitis muutuda kasutuskõlbmatuks.

224 Täiendavat tähelepanu vajavad hoonete renoveerimisel kasutatavad ehitustooted, sest nende

kasutamine hoonete energiatõhususe parandamiseks kasvab lähiaastatel.

225 Aastal 2024 olid ehitustoodete teavitused seotud peamiselt kinnitusvahenditega

(betoonikruvid). Need tooted võivad põhjustada konstruktsioonide lagunemist ja

kandevõime kadu ning selle käigus tekib oht elule ja tervisele ning ehitise püsimisele.

226 2023. a on järelevalve käigus tuvastatud mitmed rikkumised ehitustoodete tähistuses

tuletundlikkuse osas, näiteks PVC-tüüpi katusekattematerjalide puhul. Aastal 2024 on leitud

müügilt nõuetele mittevastavaid suitsuandureid. Tuleohutuse seisukohalt on sellist toodete

puhul äärmiselt oluline, et need vastaksid kehtestatud nõuetele. Täiendavalt võib olla vajalik

pöörata tähelepanu ka teistele tuleohutuse seisukohast olulistele ehitustoodetele, sest

tuleohutusega seotud omaduste katsetamine on tootjatele kulukas ning nii võib deklareeritud

omadus tegelikkuses olla katsetamata ning toode seeläbi nõuetele mittevastav või ohtlik.

17.3. Kontrolli ulatus

227 Kontrollitakse eelkõige ettevõtjaid ja tootjaid, kes lasevad tooteid turule ja teevad neid turul

kättesaadavaks. Seejuures kontrollitakse toodete nõuetekohasust vajadusel ka katsetuste

läbiviimisega ning erinevates müügikohtades sh e-kauplustes, koostöös EMTA-ga piiril

jms.

17.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

228 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab toote nõuetele vastavuse seadus

(TNVS).

229 Turujärelevalveasutusena on TTJA volitatud kohaldama riikliku järelevalve üldmeetmeid

ning KorS §-des 30–32, 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TNVS § 54 lg 2),

samuti tegema kontrolltehingu (TNVS § 561), avalikustama toote ohte puudutava teabe

(TNVS § 55) ning nõudma toote märgistamist, hoiatuse avaldamist, turult kõrvaldamist,

44

44 (78)

tagasinõudmist või keelata toote turule laskmine (TNVS § 56 lg 2) ja võtma näidiseid

(TNVS § 56 lg 7). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohtuväline menetleja

TNVS § 59–61 sätestatud väärtegudes.

18. Tehniliste seadmete, masinate ja paigaldiste nõuete rikkumine:

9 – suur-kõrgendatud oht

18.1. Ohuolukorra kirjeldus

230 Avalikus kasutuses või avalikku huvi omavate tehniliste seadmete ja paigaldiste (masinad,

liftid ja köisteed, elektripaigaldised, surveseadmed ja gaasipaigaldised) näol on tegu

hoonetesse või eraldi rajatisse paigaldatud tehniliste seadmete ja paigaldistega, mida kas

otseselt kasutavad või mille kasutamisest on mõjutatud selliste seadmest ja paigaldistest

tekkida võivaid ohte mittetundvad tavaisikud. Avalikus kasutuses või avalikku huvi

omavate tehniliste seadmete ja paigaldiste puhul on oluline, kuidas nad on ehitatud ja

paigaldatud ning kuidas on neid kasutuses olles hooldatud ja kontrollitud.

231 Nõuetele mittevastava tehnilise seadme ja paigaldise tulemusel võib elektrilöögi,

mehaaniliste vigastuste või eralduvate ainete või tekkiva tulekahju tagajärjel tekkida

õnnetus või avarii, mille tulemusel tekib oht nii inimese tervisele, varale kui ka keskkonnale.

Aastas juhtub keskmiselt 50 elektriõnnetust (kaasneb isikute tervisekahjustus), 50 õnnetust

surveseadmete, 1-2 õnnetust masinate ja 1-2 õnnetust liftidega. Häirekeskuse andmetel

saabub 450-500 gaasiga seotud ohuteatist aastas. Aastas juhtub ka keskmiselt 200 elektrist

põhjustatud hoone tulekahju.

232 Tagamaks taoliste tehniliste seadmete ja paigaldiste ohutus ja nõuetekohasus on seadme

ohutuse seaduses ja selle alusel kehtestatud määrustes kehtestatud neile nende kasutusele

võtmiseks ja kasutamiseks nõuded. Neis õigusaktides kehtestatud nõuete järelevalve

pädevus on TTJA-l.

233 Järelevalve käigus on selgunud, et masinate puhul unustab tootja väga tihti ära asjaolu, et

masin võib kuuluda lisaks masinadirektiivile veel teiste õigusaktide (RoHS, EMC, LVD

jne) käsitlusalasse ning masinat turule lastes peab olema tagatud vastavus kõikidele

rakenduvatele nõuetele.

18.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

234 Avalikus kasutuses või avalikku huvi omavate tehniliste seadmete ja paigaldiste

ohuolukorra realiseerumisel võib võimalike tagajärgedena esineda ohtu kas üksikisiku või

inimgrupi elule või tervisele (elektrilöök, põletused, kehavigastused, lämbumine). Samuti

võivad tekkida varalised kahjud (hävinud vara ja hooned, kahjunõuded) ja oht keskkonnale

(maapinna, õhu või vee reostus mittetöötavate või kahjustatud masinate, seadmete või

paigaldiste tõttu).

235 Nõuetele mittevastavad masinad ja seadmed võivad põhjustada konstruktsioonist või

puudulikust või eksitavast dokumentatsioonist tulenevalt ohtu inimeste tervisele, elule ja

varale.

45

45 (78)

 Realiseerumise tõenäosus: suur

236 Riikliku järelevalve käigus on eelnevatel aastatel tuvastatud avalikus kasutuses või avalikku

huvi omavate tehniliste seadmete ja paigaldiste nõuetele mittevastavusi ja sellest tulenevalt

ohtu põhjustavate olukordade esinemisi. Arvestades avalikus kasutuses või avalikku huvi

omavate tehniliste seadmete ja paigaldiste laialdasest kasutamist, otstarvet, omadusi ja

parameetreid, siis sellest tulenevalt on mittevastavate või ohtlike seadmete ja paigaldiste

esinemise tõenäosus suur.

18.3. Kontrolli ulatus

237 Kontrollitakse isikuid (sh ettevõtjaid), kes paigaldavad, võtavad kasutusele või kasutavad

avalikus kasutuses või avalikku huvi omavaid tehnilisi seadmeid ja paigaldisi või teevad

seoses sellise seadmega seadmetööd (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav

isik). Seejuures kontrollitakse seadmete sh paigaldiste, tehtavate seadmetööde ja auditite

ning isikute kompetentsuse nõuetekohasust ja ohutust.

18.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

238 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab seadme ohutuse seadus (SeoS).

239 SeOS-s sätestatud nõuetele üle riikliku järelevalve teostamisel võib TTJA kohaldada KorS

§-des 30—32 ja 49—53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-s sätestatud alusel

ja korras ning kasutada tehnilisi tõkkeid (SeOS § 15 lg-d 1 ja 2). TTJA võib selgitada välja

seadme, seadmetööde või seadmega seotud protsesside tõttu toimunud avariide ja

õnnetusjuhtumite tehnilisi tekkepõhjusi (SeOS § 15 lg 3). TTJA on SeOS-s sätestatud

väärtegude kohtuväline menetleja (SeOS § 18).

19. Mõõtevahendite ja mõõtetegevuse nõuete rikkumine:

5 – keskmine-oluline oht

19.1. Ohuolukorra kirjeldus

240 Tagamaks mõõtevahendi, mõõtetulemuse ja kinnispaki mõõteseadusest tulenevatele

nõuetele vastavust peavad mõõtevahendid, nende kasutamine ja kinnispakid ning nende

käitlemine vastama seaduses kehtestatud nõuetele. Mõõtevahendite nõuetele vastavuse

tagamiseks rakendatakse mõõtevahendeid reguleerivates EL õigusaktides mõõtevahendite

turule laskmisel ja kasutusele võtmisele vastavaid vastavushindamise protseduure.

Mõõtevahendite kasutamisel peab neid mõõteseaduses ettenähtud juhtudel taatlema või

kalibreerima. Mõõtetulemuse nõuetele vastavuse tagamiseks tuleb kasutada taadeldud või

kalibreeritud mõõtevahendit ning tõendatud jälgitavuse nõude korral peab pädev mõõtja

olema akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud ning järgima asjakohast

(sh õigusaktis toodud) mõõtemetoodikat. Tagamaks kinnispakkide täitekoguse nõuetele

vastavust peab järgima kinnispakkidele ja nende käitlemisele kehtestatud nõudeid.

241 Eestis on igapäevaselt kasutusel miljonid mõõtevahendid ja toodetakse või müüakse

miljoneid kinnispakke. Nõuetele mittevastava mõõtevahendi, mõõtetegevuse või

kinnispakkide käitlemise tagajärjeks on reeglina majanduslik või õiguslik kahju. Kahju

suurus võib varieeruda suures ulatuses. Üksikisikule ei pruugi kahju olla suur, küll aga

ettevõte, kes nõudeid rikub (näiteks jätab tarbearvestid taatlemata ja need võivad mõõta

tarbija kahjuks), võib see tekitada suurele hulgale üksikisikutele märkimisväärse kahju.

46

46 (78)

19.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: oluline oht

242 Mõõtevahendite, mõõtetegevuse ja kinnispakkide käitlemise mille nõuetele mittevastavuse

korral põhjustatakse üldiselt majanduslik kahju, sh saadakse tegelikust mõõteveast või

kohustuste mittetäitmisest tulenevalt põhjendamatult kasu (taatlustegevuse nõuete

rikkumisega majandusliku kahju tekitamine). Erinevat liiki nõuete rikkumisega kaasneva

majanduslikult kahjulike tagajärgede raskus võib olla erinev. Üksiku nõuetele mittevastava

mõõtevahendi ühekordne taatlemine, vastavushindamine, kasutamine või kinnispaki

käitlemine ei põhjusta reeglina küll suurt majanduslikku kahju, kuid pika aja jooksul või

paljude samasuguste mõõtevahendite samaaegsel kasutamisel või kinnispakkide käitlemisel

võib kahju suurus olla väga suur. Riikliku järelevalve käigus on näiteks tuvastatud suures

mahus taatlemata metroloogilistele nõuetele mittevastavate tarbearvestite kasutamist,

millega hoiti kokku ja põhjustati kokkuvõttes väga suures mahus majanduslikku kahju.

Vastavushindamisasutuse poolt nõuete rikkumisega põhjustatav paljude nõuetele

mittevastavate mõõtevahendite turule laskmine ja kasutamine tooks kaas suure

majandusliku kahju paljudele osapooltele. Samas formaalsete kohustuste mittetäitmisega ei

kaasne mõõtetulemusest või muul moel osapooltele üldjuhul suurt majanduslikku kahju.

Kokkuvõttes võib siiski hinnata tagajärje tekkimise kaalukust oluliseks.

 Realiseerumise tõenäosus: keskmine

243 Ohuolukorra hinnangu ja realiseerumise tõenäosuse määramisel võetakse arvesse eelmiste

perioodide taatlusstatistikat ja eelmise perioodi menetluste tulemusi. Selle põhjal võib

järeldada, et erinevat liiki nõuete rikkumise tõenäosus võib olla erinev. Kõrgendatud ohtu

kujutavate juhtumite näol on tegemist harvaesinevate juhtumitega ehk realiseerumise

tõenäosus on madal. Formaalsete kohustuste mittetäitmise, millega ei kaasne

mõõtetulemusest või muul moel osapooltele kahju, realiseerumise tõenäosus on seevastu

suur. Kokkuvõttes võib hinnata mõõtevahendite, mõõtetegevuse ja kinnispakkide

käitlemise nõuete rikkumise tõenäosust keskmiseks.

19.3. Kontrolli ulatus

244 Kontrollitakse turule lastavaid mõõtevahendeid müügikohtades ja tollis. Kontrollitakse

võrguettevõtjate, kauplejate, kokkuostjate või järelevalveasutuste kasutatavaid

mõõtevahendeid ja nende taatluskohustuse täitmist. Kinnispakkide tootjaid ja importijaid.

Pädevate mõõtjate, taatluslaborite ja vastavushindamisasutuste tegevuse nõuetele vastavust.

19.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

245 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab mõõteseadus (MõõtS). Järelevalve

teostamiseks võib kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid ja korrakaitseseaduse §-des

30–32 ja 49–52 sätestatud erimeetmeid. Korrakaitseorgan võib korrakaitseseaduse §-s 50

sätestatud tingimustel siseneda ruumi ja territooriumile, kus kasutatakse kohustusliku

metroloogilise kontrolli alla kuuluvat mõõtevahendit, samuti kohta, kus taadeldakse või

hoitakse turule laskmiseks või kasutusele võtmiseks mõeldud mõõtevahendi, tehakse

mõõtevahendi vastavushindamist, käideldakse kinnispakke või mõõtemahutina

kasutatavaid pakendeid. Vajadusel tehakse ettekirjutus või viiakse läbi väärteomenetlus.

47

47 (78)

20. Kaevandamise ohutusnõuetele rikkumine: 7 – väike-kõrgendatud oht

20.1. Ohuolukorra kirjeldus

246 Maavarade kaevandamisega kaasnevad mitmed riskid. Kõige levinumad ennetatavad

ohuolukorrad on näiteks põlengud turbatootmisaladel ning varisemis- või

kukkumisohtlikud piiramata ja/või märgistamata nõlvad karjäärides. Täiendavalt võib

valede töövõtete või juhendamata töötajate rakendamisel esineda õnnetusi rasketehnikaga

või varinguid.

247 Kaevandajatel on kohustus rakendada parimat võimalikku tehnoloogiat ja meetmeid riskide

maandamiseks. Seejuures tuleb ka keskkonnamõjud minimeerida. Metoodika ja ohutust

tagavad meetmed määratakse kaevandamisprojektis, mis on koostatud erialateadmistega

isiku poolt. Siinkohal on oluline, et kaevandamine toimuks projekti kohaselt.

Kaevandatavaid objekte on Eestis mitusada, millest paljud töötavad perioodiliselt vastavalt

kohalikule nõudlusele. Mitmete tegurite (ajaline surve, kulude kokkuhoid jms) tõttu võib

esineda kõrvalekaldeid projektist.

20.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

248 Kaevandamise ohutusnõuete eiramisega võidakse tekitada ulatuslikku keskkonnakahju (nt

turbatootmisala põleng) tervisekahjustusi ning inimelude kaotusi (õnnetused

rasketehnikaga, kukkumised nõlvadelt ja varingud). Täiendavalt võib esineda kahju

kolmandate isikute varale.

 Realiseerumise tõenäosus: väike

249 Ohutusnõuete eiramisel ei kaasne ilmtingimata õnnetus, küll aga tõuseb õnnetusjuhtumi

esinemise tõenäosus ja tagajärgede kaalukus. Seniste kontrollide põhjal esineb väiksemaid

rikkumisi ja kõrvalekaldeid võrdlemisi sageli, kuid reaalsete õnnetuste esinemise sagedus

on madal.

20.3. Kontrolli ulatus

250 Kontrollitakse kaevandamisega seotud tegevuste kohustuslikku dokumentatsiooni (sh

projekt ja ohutusjuhised) ning teostatakse kohapealseid kontrolle kaevandamisega

tegelevates ettevõtetes. Seejuures on kõrgendatud tähelepanu all suurte tootmismahtudega

objektid, hiljuti tegevust alustanud ettevõtted.

20.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

251 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab maapõueseadus (MaaPS).

252 Korrakaitseorgan võib MaaPS-s sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada

korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve

erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras (MaaPS § 108).

48

48 (78)

21. Ohtliku kemikaali käitlemise nõuete rikkumine:

8 – keskmine-kõrgendatud oht

21.1. Ohuolukorra kirjeldus

253 Käitlemisnõuete rikkumise ohtlikes ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes saab jagada nelja

gruppi:

254 1) seadmete käitamisest tulenevad riskid – ebapiisav hooldus või liiga pikad hooldusvälbad,

millest tingituna suureneb tehniliste rikete esinemine; defektiga seadmete ja komponentide

kasutamine. Kirjeldatud olukorrad võivad põhjustada kemikaalide pihkumisi, põlenguid,

lekkeid, mittesoovitavaid kemikaalide segunemisi;

255 2) vead organisatsiooni juhtimises - ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses (OTSK) ei

kajastu ettevõtte tegelik toimimine, ilustab olukorda või annab tulevikuvisiooni. Ohtlikke

kemikaale käitleb ettevõte, kellel puudub selleks pädevus ja vastavad load. Organisatsioonis

puudub väljatöötatud suurõnnetuse vältimise poliitika, sh puudub juhtkonnapoolne

ülevaatus ning OTSK-i tõhususe ja sobivuse perioodiline hindamine, selle rakendamine ja

süstemaatiline auditeerimine;

256 3) puudulikult teostatud riskide hindamine/hädaolukorraks valmisolek - ettevõtte koostatud

ja esitatud dokumentides ei kajastu kõik riskid, mis võib tähendada, et ettevõte ei ole endale

kõiki riske teadvustanud (nt puudub mittevastavuste register, ei koguta peaaegu juhtunud

õnnetuste kohta andmeid), mis omakorda tingib ohuolukorda ennetavate ja õnnetusjuhtumit

leevendavate meetmete puudumise või ebapiisavuse. Kindlasti on üheks faktoriks ka valesti

arvutatud ohualad (potentsiaalse õnnetuse mõjuala suuruse alahindamine) või käideldavate

ohtlikke kemikaalide loetelu ja/või kogused teabelehel ei vasta tegelikkusele (sh tegelikult

käideldavad kogused on suuremad);

257 4) inimlikud eksimused - töötajate puudulik ohutusalane koolitus, kehtestatud ohutusnõuete

mittejärgimine, asjakohaste isikukaitsevahendite mittekasutamine või valesti kasutamine,

valed töövõtted, inimlik eksitus ja hooletus seadmete kasutamisel, osaline või puudulik

kontroll, märgistamisnõuete rikkumine.

258 Lisaks seab teatud lõhkeainete lähteaineteks olevate kemikaalide käitlemisele piiranguid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1148, lõhkeainete lähteainete

turustamise ja kasutamise kohta. Määruse kohaldamisalasse jäävaid aineid ei tohi teha

üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks, neid tohib kättesaadavaks teha üksnes

hulgikaubanduses ja sularahata arvelduse korras.

21.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

259 Ohtlike kemikaalide sattumisel keskkonda võib kaasneda keskkonnareostus, tulekahju,

plahvatus, mürgipilvede levik. Kui nimetatud protsesse ei suudeta kontrolli alla saada,

võivad õnnetuse tagajärjed olla väga ulatuslikud. Nõuetekohase ohumärgistuse puudumine

võib kaasa tuua valede kemikaalide kokkusattumise, millele võib järgneda tulekahju,

plahvatus, keskkonnareostus.

260 Riskide ainult osaline teadvustamine ja ennetavate meetmete puudulik rakendamine, võib

viia tõsise õnnetuseni. Õnnetuseni võib viia ka olukorra ilustamine OTSK-is. Valesti

hinnatud ohualad annavad eksitava sisendi õnnetuse mõjuala suuruse kohta, millel on otsene

mõju eelkõige evakuatsiooni ja päästetööde teostamisele. Lisaks võib käitamisloa

puudumine tähendada, et ettevõte ei ole teadvustanud oma tegevusega kaasnevaid

49

49 (78)

võimalikke riske. Teabelehel esitatud tegelikkusest väiksemad ohtlike kemikaalide kogused

võivad kaasa tuua valesti määratletud ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja sellest tulenevalt

koostatakse valed KemS-i kohased dokumendid ja toimub puudulik/ mittetäielik riskide

käsitlemine (maandamine).

261 Lõhkeainete lähteainete sattumine üldsuse hulka kuuluva isiku kätte võimaldab lõhkeaineid

ilma pädevuseta ise valmistada ja väärkasutada ohuolukorra tekitamiseks ning on tihedalt

seotud julgeolekuga.

 Realiseerumise tõenäosus: keskmine

262 Ohtlike kemikaalide käitlemisel juhtub väikeseid lekkeid, pihkumisi sageli (avariiklapid,

vananenud tihendid, toodete laadimine), kuid nendega on tehnoloogilises protsessis

arvestatud ja ettevõte suudab need protsessid hoida kontrolli all. Viimase 5 aasta jooksul on

toimunud mitmeid kemikaalide leketest tingitud põlengud, mis pole väljunud ettevõtte

territooriumilt. Aset on leidnud ühe vigastatu ja ühe hukkunuga lõppenud õnnetusi. Igal

aastal leidub suurõnnetuse ohuga ja ohtlikke ettevõtteid, kes pole oma kohustuslikke

dokumente ajakohastanud või on jäänud sellega hiljaks. Ohumärgistuse puudumist esineb

paaris ettevõttes aastas, on juhtumeid, kus teabelehes toodud kogused ei vasta tegelikule

olukorrale.

263 Lõhkeainete lähteainete kättesaadavaks tegemise kohta tuleb aeg-ajalt ametile vihjeid, aga

see ei ole massiline. Kuna tegemist on eelkõige julgeoleku tagamiseks olulise teemaga, tuleb

saadud vihjetele alati reageerida ning neid kontrollida.

21.3. Kontrolli ulatus

264 Ohuprognoosi põhjal koostatakse koostöös Päästeametiga iga-aastased tööplaanid pidades

silmas viie aasta intervalli. Regulaarse järelevalve käigus kontrollitakse ettevõtete esitatud

kohustuslike dokumentide vastavust tegelikule olukorrale, vaadatakse, kuidas ettevõte enda

kehtestatud reegleid täidab ning üldist töökultuuri ja heakorda territooriumil tagab.

265 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL (nn SEVESO III direktiiv) artikkel

20 lg 4 annab A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte kontrolli sageduseks minimaalselt

1 kord aastas ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttele minimaalselt kord 3 aasta

jooksul. Lisaks tehakse koostööd teiste riiklike järelevalveasutustega (ühiskontrollid) ja

vahetatakse infot. Olulisel kohal on ka rahvusvaheline koostöö ja teabe vahetamine teiste

liikmesriikide pädevate asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega. Täiendavalt

koostatakse infomaterjale (sh juhendeid) ja korraldatakse teabepäevi ettevõtjatele ja

kohaliku omavalitsuse esindajatele teadlikkuse tõstmiseks. JVIS-esse kantud järelevalve

tulemuste osas teostatakse analüüsi ning hinnatakse järelevalve käigus tuvastatud

probleemseid kohti, millele oleks vaja järgmisel järelevalve perioodil suuremat tähelepanu

pöörata.

266 Kontrollitakse lõhkeainete lähteaineteks olevate kemikaalide kättesaadavaks tegemise

nõuete täitmist jaekaubanduses ning e-poodides.

21.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

267 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab kemikaaliseadus (KemS).

268 TTJA on volitatud riikliku järelevalve teostamisel kohaldama riikliku järelevalve

üldmeetmeid, KorS §-des 30, 31, 32, 44, 45, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmeid. TTJA on KemS §-des 43, 44, 45, 47 ja 49 sätestatud väärtegude

50

50 (78)

kohtuväline menetleja (KemS § 50 lg 1 p 3, lg 5 p2, lg 4). Ettekirjutuse täitmata jätmisel on

õigus määrata sunniraha (KemS § 42).

22. Lõhkematerjali ja laske-/lahingumoona käitlemise nõuete rikkumine:

7 – väike-kõrgendatud oht

22.1. Ohuolukorra kirjeldus

269 Lõhkematerjali käitlemine on lõhkematerjali valmistamine, võõrandamine, omandamine,

valdamine, hoidmine, vedu, kasutamine, hävitamine ja pürotehnilise toote valmistamine.

270 Lõhkematerjal on lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida käsitatakse lõhkematerjalina

ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ning mis kuulub ohtlike veoste

rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lisade kohaselt esimesse ohuklassi (nt TNT,

ammooniumnitraadipõhised lõhkeained (ANFO), laskemoon, pürotehnilised tooted.

271 Lõhkematerjal jaguneb kasutusala järgi kaheks: tsiviilotstarbeline lõhkeaine ehk

tsiviilkäibes lubatud laskemoon ja kaitseotstarbeline laskemoon, lahingumoon (sh

lõhkematerjal).

272 Tsiviilotstarbelisi lõhkematerjale kasutatakse laialdaselt kaevandamistegevuses ja ehitiste

varistamiseks. Uus suund lõhkematerjali käitlemises on kiiresti arenev kaitsetööstus.

Tsiviilkäibes lubatud laskemoona ja lõhkeainet (püssirohi) kasutavad jahimehed ja

laskesportlased. Kaitseotstarbeline laskemoon, lahingumoon ja lõhkematerjal ei ole

tavakasutajale kättesaadavad ning vastutus nende heaperemeheliku käitlemise eest on neid

valdavatel asutustel.

273 Lõhkematerjali käitlemisega kaasnevad paratamatult mitmed riskid. Riskide

maandamiseks on valdkond ulatuslikult reguleeritud. Olulisemad märksõnad on toodete

identifitseerimine, arvestuse pidamine, käibe jälgitavus, vastavushindamine, hoiutingimuste

tagamine. Lõhkematerjalide ladustamisega tuleb tagada kindlaksmääratud

hoiustamistingimused. Välistada tuleb kõrvaliste isikute ligipääs lõhkematerjalile ning

pidada arvestust lõhkematerjalide üleandmise kohta. Muuhulgas peavad kasutatavate

lõhkematerjalide omadused olema tootja poolt tõendatud tootmisohje ja selle alusel

väljastatud dokumentidega (lõhkematerjali puhul peab olema teostatud

vastavushindamine).

274 Lõhkematerjali võib käidelda vaid tegevusloa alusel. Tegevusloa taotlemisel hindavad

TTJA, PPA ning KAPO isiku sobivust lõhkematerjalide käitlemiseks. Lõhkematerjalide

käitlemist ettevõttes korraldab pädevustunnistust omav lõhkematerjalide käitlemise

korraldaja.

275 Laskemoona ja püssirohtu võib relvaluba omav isik soetada loa alusel loal määratud

nimetuste ja kohuste ulatuses. Muud lõhkeainet tavaisik soetada ei saa. Sõjarelvade,

laskemoona ja lahingumoonaga seotud tegevusaladel väljastab tegevusloa relvaseaduse

§ 8335 kohaselt moodustatud komisjon, mille koosseisu kuulub ka TTJA esindaja.

22.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

276 Lõhkematerjali käitlemisnõuete rikkumisel on õnnetusjuhtumi korral inimelude kaotus

tõenäoline. Täiendavalt võib esineda ulatuslik kahju varale ja keskkonnale.

Lõhkematerjalide sattumine kõrvaliste isikute valdusesse kujutab endast ka julgeolekuriski.

51

51 (78)

 Realiseerumise tõenäosus: väike

277 Senise kogemuse põhjal on ohu realiseerumise tõenäosus võrdlemisi väike. Ettevõtted on

ise motiveeritud igasuguseid eksimusi ja õnnetusi vältima, mistõttu regulatsioone järgitakse

üldiselt hoolikalt. Tulenevalt asjaolust, et lõhkematerjal ja laskemoon on piiratud

kättesaadavusega ning valdkonnas tegutsevad vaid vastavate lubade ja tõendatud

kompetentsusega isikud, on ka õnnetuste realiseerumise tõenäosus väike.

278 Lõhketöödest tuleneva vibratsiooni tõttu esitatakse TTJA-le aeg-ajalt kaebusi, ent kaebused

esinevad juba piirnormist tunduvalt madalama vibratsiooni intensiivsuse juures.

Vibratsiooni piirnormide ületamise seisukohast rikkumisi tuvastatud ei ole ja arvestades

projekti koostamise kohustust, on kahjustava vibratsiooni esinemise tõenäosus väike.

22.3. Kontrolli ulatus

279 Kontrollitakse isikuid (sh ettevõtjaid), kes tegelevad lõhkematerjali käitlemisega –

tegevuslubade ja käitlemistingimuste, käitlemiskoha, lõhketööde, veo, isikute

kompetentsusnõuete kontroll.

22.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

280 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab lõhkematerjaliseadus (LMS) ja

relvaseadus (RelvS).

281 LMS § 43 lg 1 ja 2 kohaselt võib TTJA riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada KorS

§ 30, 31, 32, 37, 38, 44, 47, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning

teha kontrolltehingu TNVS § 54 tingimustel ja korras. Samuti on TTJA kohtuväliseks

menetlejaks LMS § 44–51 nimetatud väärtegudes.

282 RelvS § 88 lõike 11 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet laskemoona ja lahingumoona

käitlemise üle TTJA.

23. Pürotehnilise toote käitlemise nõuete rikkumine:

7 – väike-kõrgendatud oht

23.1. Ohuolukorra kirjeldus

283 Pürotehniliste toodete käitlemine tähendab selle võõrandamist, omandamist, valdamist,

hoidmist, vedu, kasutamist ja hävitamist. Pürotehnilise toote valmistamist loetakse

lõhkematerjaliseaduse kohaselt lõhkematerjali käitlemiseks. Tsiviilotstarbeliste

pürotehniliste toodete käitlemist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2013/29/EL pürotehniliste toodete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide

õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 178, 28.06.2013, lk 27–65). Direktiiv kehtestab

direktiivi kohaldamisalas olevate pürotehniliste toodete kategooriatesse jaotumise nende

kasutusviisi, otstarbe, ohu- ja mürataseme järgi, vanuselised piirangud toodete

võõrandamisel ning piirangud ja kvalifikatsiooninõuded teatud kategooria (F4, T2, P2)

pürotehniliste toodete käitlemisel. Pürotehniliste toodete käitlemiseks peab ettevõttel olema

pürotehniliste toodete käitlemise tegevusluba, pürotehniliste toodete käitlemiskohas

käitamisluba ning ettevõttes korraldab pürotehniliste toodete käitlemist pürotehniliste

toodete käitlemise korraldaja, kes tagab ettevõttes pürotehnilise toote ohutu käitlemise ja

käibe korraldamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt; juhendab ja nõustab

pürotehnilise toote võõrandamisel pürotehnilise toote müüjat ulatuses, mis tagab

52

52 (78)

ohutusnõuete täitmise ja tarbijale pürotehnilise toote kasutamiseks vajaliku teabe andmise

ning koordineerib pürotehnilise toote käitlemisel ettevõtte töötajate tegevust.

284 Pürotehnilise toote käitlemisel võivad ohuolukorrad tekkida järgmistel viisidel:

1) valmistamise puhul tekib oht, kui segatakse kokku valesid komponente, kasutatavaid

komponente ei hoita nõuetele vastavalt, puudub pädev personal;

2) hoidmise puhul tekib oht, kõrvuti asetsevad mitu müügikohta, kui laole ei ole väljastatud

käitlemiskoha käitamisluba, ladu ei ole tähistatud ohumärkidega, ei ole kinni peetud

tuleohutusnõuetest, hoitakse koos omavahel mittesobivate ohuklassidega tooteid, ei ole

täidetud tootja poolt ettenähtud tingimused (temperatuur, niiskus), puudub pädev

personal;

3) võõrandamisel on suurem ohu tekkimise võimalus, kui tooted on müügikohas paigutatud

selliselt, et need on kõrvalisele isikule kättesaadavad, kui ei järgita vanuse- ja

müügipiirangu nõuet (väga oluline ka võõrandamisel e-poodide ja sotsiaalmeedia kanalite

kaudu), võõrandatav toode ei vasta nõuetele (puudub vastavushindamine / CE-märgistus,

eestikeelne kasutusjuhend, toode on defektne või aegunud);

4) veo puhul on oht, kui ei täideta ohtliku veose autoveo reegleid ehk ADR nõudeid (vale

sõiduk, kogused), omavahel mittesobivate ohuklasside kooshoidmine;

5) ilutulestiku tegemisel (kasutamine) tekib oht, kui toodet ei käidelda tootja poolt

ettenähtud viisil, toote vale kasutamine (maapinnale paigaldamine, mitte toestamine,

toote käes süütamine, toodete ühendamine, jne.).

23.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

285 Pürotehnilise toote käitlemisnõuete rikkumisel on õnnetusjuhtumi korral tõenäoline

inimesele raskete kehaliste vigastuste tekitamine, suures koguses pürotehniliste toodete

massplahvatuse korral ka lisaks inimelude kaotus. Täiendavalt võib esineda ulatuslik kahju

varale ja keskkonnale.

 Realiseerumise tõenäosus: väike

286 Viimase 10 aasta sees puuduvad teated suurematest õnnetustest kas hoiustamisel või

vedamisel. Üldiselt saab väita, et ettevõtted on teadlikud võimalikest ohtudest ning

tulenevalt eeltoodust on ohu tekkimise tõenäosus madal.

287 Küll aga juhtub igal aastal õnnetusi tavakasutajatega ilutulestiku tegemisel. Ennekõike on

need tingitud toote valest kasutamisest (kasutusjuhendi mitte läbilugemine). TTJA-d on

teavitatud ka defektsetest toodetest, mis peale süütamist lagunesid koost ning põhjustasid

ohuolukordi, kuid need lõppesid kannatanuteta. Samas tuvastab TTJA igal aastal

sotsiaalmeedias müügikuulutusi, kus eraisikud pakuvad müügiks pürotehnilisi tooteid,

mistõttu tuleb selle valdkonna järelevalvele pöörata senisest suuremat tähelepanu.

23.3. Kontrolli ulatus

288 Kontrollitakse pürotehnilise toote nõuetele vastavust, dokumentatsiooni, isikute

pädevustunnistusi, ettevõtetele väljastatud lubasid ja hoiukohtadele sätestatud nõudeid ning

müügile kehtestatud piirangutest kinnipidamist.

53

53 (78)

23.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

289 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab lõhkematerjaliseadus (LMS).

290 LMS § 43 lg 1 ja 2 kohaselt võib TTJA riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada KorS

§ 30, 31, 32, 37, 38, 44, 47, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning

teha kontrolltehingu TNVS § 54 tingimustel ja korras. Samuti on TTJA kohtuväliseks

menetlejaks LMS § 44–51 nimetatud väärtegudes.

24. Vabaajateenuste nõuete rikkumine: 7 – väike-kõrgendatud oht

24.1. Ohuolukorra kirjeldus

291 Teenuse pakkuja vastutab teenuse ohutuse eest. Teenuse pakkumisel ja osutamisel on

teenuse pakkuja kohustatud rakendama teenuse eripäraga vastavuses olevaid meetmeid (sh

riskihindamine tulenevalt teenuse eripärast). Tagatud peab olema vajaliku ja tõese teabe

saamine teenuste kohta teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet teenusega seotud

riskide kohta.

292 TTJA on kaardistanud erinevad pakutavad vabaajateenused ning võib selle tulemusena

öelda, et turul pakutakse hinnanguliselt ca 70-80 erinevat vabaajateenust – erinevad veega

seotud tegevused, ronimisatraktsioonid, erinevate sõidukitega pakutavad teenused, erinevad

taktikalised mängud, muud teenused.

293 Vabaajateenuste valdkonda iseloomustab pidev muutumine - tekib järjest uusi teenuseid st

valdkond on pidevas arengus ja muutumises. Tihtipeale on pakutavad teenused ekstreemsed

ning nõuavad teenuse kasutaja erilist ettevalmistust ja eneseületust. Järjest enam hakatakse

nn ekstreemteenuseid suunama laiale kasutajagrupile sh lastele.

294 Kõrgendatud ohuga on eelkõige lastele suunatud teenused (mängutoad, õhkbatuudid,

ronimisatraktsioonid jne), kuid ka talveteenused nagu nt suusa- ja tuubimäed. Selliste

teenuste pakkumisel (ohutus)nõuete eiramine ning mittejärgmine sh tehniliste

seadmete/masinate tehniline seisukord võib seada ohtu teenuste kasutajate elu ja tervise.

Samuti juhul, kui teenuse kasutajad ise ei järgi selliste teenuste kasutamisele seatud

(ohutus)reegleid, riskivad nad nende eiramisel oma elu ja tervisega.

24.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

295 Vabaajateenuste ohutusnõuete mittejärgimine võib seada ohtu inimese elu, tervise ja vara.

On olnud juhtumeid, kus vabaajateenuse kasutamine on lõppenud kasutaja tõsiste vigastuste

või surmaga, seega on teenuse ohutuse mittetagamisel ja ohutusnõuete mittejärgimisel

tõsised tagajärjed.

296 Teenuseid võidakse pakkuda viisil, kus ei järgita ohutusnõudeid, sh ei järgita seadme või

kasutatava isikukaitsevahendi tootja kasutus-, hooldus- ja paigaldusjuhiseid, läbi mõtlemata

on teenuse ohutusega seotud riskid ning nende maandamine, ei anta piisavalt teavet teenuse

ohutuks kasutamiseks ning esitatakse eksitavaid lepingutingimusi. Eelkõige on seatud ohtu

riskirühmad (nt lapsed), kelle kogemus ei ole piisav, et kõiki riske hinnata. Lisaks võib

teenuse osutamisel kasutatava tehnilise seadme õigeaegselt läbiviimata audit seada ohtu nii

teenuse kasutaja kui ka ettevõtte töötaja elu ja tervise.

54

54 (78)

 Realiseerumise tõenäosus: väike

297 Ettevõtjate teadlikkus valdkonna nõuetest on küll tõusnud, kuid arvestades valdkonna

pidevat muutumist (tekib nii uusi teenuseid kui ka uusi ettevõtjaid), on võimalus, et

erinevate teenuste spetsiifikast tulenevaid ohte ei osata alati ette näha. Ohu realiseerumise

tõenäosus on väike juhul, kui ettevõtja täidab omapoolseid kohustusi ja rakendab

ohutusmeetmeid vastavalt teenuse eripärale.

298 Ohuolukorra realiseerumise tõenäosus suureneb kui ettevõtjad ei järgi ohutusnõudeid sh

tehniliste seadmete paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhiseid, aga ka juhul, kui teenuse

kasutajad ise ei järgi (ohutus)reegleid.

299 TTJA saab igal aastal erinevate (eelkõige lastele suunatud) teenuste ohutusega seotud

pöördumisi. Lisaks kajastatakse aeg-ajalt meedias teenuse kasutamisel tekkinud

õnnetusjuhtumeid.

300 Nõuete mittejärgimine võib põhjustada vigastusi, surmasid ja varalisi kahjusid.

24.3. Kontrolli ulatus

301 Kontrollitakse teenuse pakkujaid, kelle suhtes on ametile laekunud vihjeid ohutusnõuete

mittejärgimise osas ning pisteliselt ettevõtjaid, kes pakuvad eelkõige lastele suunatud

teenused.

24.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

302 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab tarbijakaitseseadus ja toote nõuetele

vastavuse seadus.

303 Turujärelevalveasutusena on TTJA volitatud kohaldama riikliku järelevalve üldmeetmeid

ning KorS §-des 30–32, 49–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TKS § 62 lg 1,

TNVS § 54 lg 2), samuti tegema kontrolltehingu (TKS § 63), teostama teenuse pakkumiseks

kasutatava toote ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrolli (TNVS § 54 lg 1). Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet on kohtuväline menetleja TKS § 68 sätestatud väärtegudes.

25. Kasutusest välja langenud ja peremehetud ehitised:

5 – keskmine-oluline oht

25.1. Ohuolukorra kirjeldus

304 Eestis on märkimisväärsel arvul hooneid (enamasti nõukogudeaegsest perioodist), mida

nende omanikud ei kasuta ega hoolda regulaarselt või mille omanikud ei ole teada.

Kasutusest välja langenud hooned ja muud ehitised tekivad eelkõige põhjusel, kuna nendel

ehitistel puudub täna asjakohane funktsioon ja kasutamise vajadus ning nende korrashoiuks

vajalik investeering oleks kordades suurem kui tulu, mida antud ehitis omanikule tooks.

Samuti ei ole sellistesse hoonetesse või rajatistesse juurdepääs takistatud, mille tõttu neid

võivad omavoliliselt kasutada kodutud või neis võivad viibida lapsed ja noorukid või muud

isikud, kes ei suuda hinnata hoone või rajatise ohutust.

305 Ehitis peab olema ohutu selle püstitamisest lammutamiseni. Kui ehitise suhtes avaliku korra

eest vastutaval isikul puudub huvi avaliku korra tagamiseks või selline isik on teadmata, siis

on sellised ehitised tavalisest ohtlikumad ja nendes võib võrreldes teiste ehitistega esineda

rohkem ehitisele esitatavate nõuete rikkumisi. Seetõttu on oluline tagada avalikus ruumis

55

55 (78)

(eelkõige tiheasutusaladel, tänavate äärtes või käidavates kohtades) ehitiste kasutusjärgne

riiklik järelevalve ja tagada selliste ehitiste esmane ohutus.

25.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: oluline oht

306 Kasutusest välja langenud ehitise puhul on tõenäoliselt selle projekteeritud eluiga läbi

saanud ning nende puhul ei ole teostatud ka vajalikku rekonstrueerimist, lisaks võib esineda

keskkonnast tulenevaid kahjustusi (niiskus, mädanemine). Seetõttu on võimalik hoone

varisemine või süttimine, sh põrandate/lagede läbivajumine vms. Hoonesse sissepääsud ei

ole suletud ja sinna võivad pääseda kõrvalised isikud. Sellele probleemile on juhtinud

tähelepanu Riigikontroll oma 2016. aasta aruandes „Järelevalve ohtlike ehitiste üle valdades

ja linnades“, milles tõdeti, et kohalikud omavalitsused ei tegutse selliste ehitistega seaduses

ettenähtud määral. Tekkida võiv olukord ohustab elu ja tervist inimestel, kes varingu,

süttimise või muu juhtumi ajal juhuslikult hoones või selle vahetus läheduses viibivad.

Seega esineb oluline oht (oht inimeste elule ja tervisele), asulas ka oht lähedal asuvatele

ehitistele (oluline varaline oht) ning oht keskkonnale (oluline keskkonnaoht). Eelkõige on

oluline, et kohalik omavalitsus tegeleks enda territooriumil kasutusest väljalangenud ehitiste

heakorranõuete täitmise kontrolliga ja TTJA teeb järelevalvet kaebuste põhjal.

 Realiseerumise tõenäosus: keskmine

307 Kasutusest välja langenud ehitistel ei ole teada avaliku korra eest vastutavat isikut või ei ole

see isik huvitatud ehitisega seotud avaliku korra tagamisest. Arvestades ka TTJA-le iga-

aastaselt laekuvaid kaebusi nimetatud ehitiste kohta, tuleb pidada ohu realiseerumise

tõenäosust keskmiseks, kui ehitisse on võimalik sisse pääseda või neid kasutatakse. TTJA

2021. aastal läbi viidud ohtlike ehitiste teavituskampaania käigus kaardistati 215 kodanikele

ohtlikuna tunduvat ehitist.

25.3. Kontrolli ulatus

308 Kontrollitakse avalikus kohas (tiheasustusaladel, tänavate ääres, käidavates kohtades)

asuvaid hooneid, mille puhul võib esineda oht hoone varisemiseks või mõneks muuks

õnnetuseks, mis tuleneb hoone halvast seisukorrast. Kasutusest välja langenud hoonete

puhul kontrollitakse, kas a) avaliku korra eest vastutav isik on olemas ja teada; b) kas

kõrvaliste isikute ehitisele juurdepääs on tõhusalt takistatud ning c) kas ehitis vastab

minimaalsetele ohutusnõuetele määral, et sellest tingitud süttimise, varisemise vms oht on

tõrjutud. Kui kasutusest välja langenud ehitisel puudub otsene oht (reaalne varinguoht),

edastab TTJA sellised teated menetlemiseks kohalikule omavalitsusele.

25.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

309 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik (EhS) § 130 lg 3 p 2.

Kohaliku omavalitsuse pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab EhS § 130 lg 2 p5.

310 Otsese ohu esinemisel alustab TTJA järelevalvet, sätestades ohu likvideerimiseks

asjakohaseid nõudeid. Kuni asja sisulise lahendamiseni võib taotleda politseilt/päästeametilt

ametiabi korras viibimiskeelu kohaldamise otsustamist ja selle tagamist ning kohaliku

omavalitsuse üksuselt hoones viibivate isikute suhtes sotsiaalteenuste osutamise või

eestkosteasutuse kohustuste täitmist.

56

56 (78)

26. Möödunud või lähiajal lõppeva kasutuseaga korterelamud:

9 – suur-kõrgendatud oht

26.1. Ohuolukorra kirjeldus

311 Üldjuhul on korterelamu projektijärgne kasutusiga 30–50 aastat. Tavapärase kasutusea

möödumine ei tähenda, et hoone ei vastaks nõuetele või oleks ohtlik, kuid on tavalisest

suurem tõenäosus, et mõned hoone konstruktsioonid võivad olla nõrgenenud ning hoone

seisukord vajab täiendavat kontrolli. Muutused korterelamu konstruktsioonides sõltuvad

sellest, kui kvaliteetne on olnud ehitus, millised muudatused on toimunud hoonet

ümbritsevas keskkonnas (sh maapinna muutumine) ja kuidas on hoonet hooldatud, sh kas

hoone on läbinud vahepealsel ajal tervikliku rekonstrueerimise.

312 Korterelamud, mis on ehitatud enne 1990-ndaid võivad olla ohtlikumad ka selle tõttu, et on

suurem tõenäosus, et neid on hiljem ilma kooskõlastuseta ümber ehitatud (lammutatud

korterites (mitte)kandvaid vaheseinu, tehtud avasid kandvatesse vaheseintesse, ehitatud

rõdusid kinni või rõdude arvelt laiendatud tubasid vmt) nõuetele mittevastavalt. Kui

eraldivõetuna ei pruugi sellised ümberehitused olla hoone püsivuse seisukohalt ohtlikud,

siis paljud sellised muudatused koosmõjus hoone konstruktsioonide (sh rõdude) tugevuse

vähenemisega võivad tuua kaasa ohu hoone püsivusele.

26.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

313 Hoone (sh rõdude) seisukorda hindamata (ehitise auditit tegemata) on võimalik, et hoone

või mõni selle konstruktsioon annab järgi (puruneb) ning see võib põhjustada inimes(t)e

surma, tervisekahjustuse või suure varalise kahju (nt kukub rõdu alla, kuid välistatud ei ole

ka hoone tervikuna või püstaku varing). 2009. aastal viidi Tallinna Tehnikaülikooli

ehitusteaduskonna poolt läbi uuring „Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute

ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga“, millest toodi välja, et

suurpaneelelamute renoveerimine nende energiatõhususe, sisekliima ja tarindite olukorra

parandamiseks on hädavajalik.

314 2012. aastal viidi Tehnilise Järelevalve Ameti tellimusel läbi uuring „1960…1990 ehitatud

korterelamute rõdude esipiirdepaneelide tüüpide kaardistamine“, kus toodi välja, et

rõdupiirete kinnituste puhul on amortisatsioon teinud oma töö, paljudel hoonetel on need

avariilises seisukorras ning mitmekümne aasta pärast ei ole neid piirdeid enam mõistlik ka

tugevdada ja renoveerida. Nõukogudeaegse hoonefondi renoveerimine on edenenud pigem

aeglases tempos ning probleem on jätkuv. Näiteks 2020. aasta maikuus kukkusid Kivi-

Vigala külas Sääla tee 8 korterelamul küljest rõdud, tõmmates endaga kaasa osaliselt kandva

välisseina. 2024. aasta aprillikuus kukkus Tallinnas Kalevipoja põik 1 üheksakordse

korterelamu kolmanda korruse rõdu betoonpiire sisehoovi haljasalale.

 Realiseerumise tõenäosus: suur

315 Nõukogudeaegsed suurpaneelelamute projekteeritud elueaks on üldjuhul 50 aastat (teatud

juhtudel ka 30 aastat). Suurpaneelelamuid on Eestis ehitatud perioodil 1960 kuni 1990,

millest tulenevalt on suuremal osal sellistest paneelelamutest projekteeritud eluiga kas juba

saanud läbi või kohe läbi saamas. Lisaks on nende korterelamute ehitamisel tehtud

optimeerimise eesmärgil palju ehitustehnilist praaki (kasutatud nõuetele mittevastavaid

tooteid või on jäetud mõned tööd tegemata, nt toodud välja 2009. aasta uuringus „Eesti

eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav

57

57 (78)

eluiga“, aga ka Tehnilise Järelevalve Ameti poolt tellitud 2018. aasta jätku-uuringu

aruandes „Kohtla-Järve kolme kortermaja erakorraline audit“). Sellele lisanduvad

kõikvõimalikud (eba)seaduslikud ümberehitused hoonetes. Enamus korterelamuid, mille

tavaline kasutusiga on möödunud või lähiajal saabumas ja milles on tehtud mitmeid

ümberehitusi, samas kui kapitaalremonti on tehtud üksnes väikeses osas sellistes ehitistes,

võivad olla nõrgenenud konstruktsioonidega.

26.3. Kontrolli ulatus

316 Kontrollitakse hooneid, mille kohta on TTJA-le laekunud kaebus, mille projekteeritud

kasutusiga on möödunud, või kui tavalist kasutusiga ei ole võimalik kindlaks määrata, mille

kasutusele võtmisest on möödunud 50 aastat ning hoone ei ole läbinud viimase 20 aasta

jooksul kapitaalremonti ning hoonel esinevad ohuilmingud (nt praod). Kontrollitakse

korterites tehtud ümberehituste ohutust ning konstruktsioonide ja -elementide püsivust.

26.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

317 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik (EhS).

318 Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ning EhS § 131 (sh

valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus) ja § 132 nimetatud riikliku järelevalve

erimeetmeid. Kui kontrollimise käigus tuvastatakse vahetu kõrgendatud oht, siis keelatakse

hoone või selle osa kasutamine ohu kõrvaldamiseni, politseilt/päästeametilt võib taotleda

ametiabi korras viibimiskeelu kohaldamise otsustamist ja selle tagamist.

27. Ehitistes eraomandite vaheliste konstruktsioonide kahjustused ja

tehnosüsteemidega seotud probleemid: 2 – keskmine-tavaline oht

27.1. Ohuolukorra kirjeldus

319 Väga tihti pöördutakse TTJA-sse korterelamute konstruktsioonides esinevate kahjustustega,

mis on enamasti ilmsiks tulnud korteriomanike tehtavate ehitustööde käigus oma

eraomandis. Hoone konstruktsioonidesse tekivad erinevad kahjustused olukordades, kus

tehakse ehitustöid oma eraomandis ja selle tagajärjel ilmnevad kellegi teise eraomandi

konstruktsioonidesse kahjustused (praod seintes ja/või vahelagedes).

320 Korterelamute eraomandites tehtavate tehnosüsteemide muutmise ja ühendamisega

mõjutatakse kogu hoone toimimist. Tekitatakse olukordi, kus kogu hoone süsteemi mingil

määral muudetakse ja selle tulemusel on kellegi teise elukeskkond häiritud või muudetud

ohtlikuks.

27.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: tavaline oht

321 Võttes arvesse TTJA-le esitatud kaebuste sisu, on ehitistes esinevad kahjustused suuresti

lahendatavad korterelamu kaasomanike ühise koostöö tulemusel. Selliste hoonete puhul ei

ole tegemist avalikult kasutatavate hoonetega ning hoonesiseste kahjustuste korral ei ole

ohus ka kolmandad isikud ega nende vara. Seetõttu võib lugeda sellised ohud hoonetes

tavalisteks. Nende olukordade lahendamine peab olema eeskätte omanike enda huvi ja

prioriteet, et nende endi poolt kasutatav hoone oleks ohutu kasutada.

58

58 (78)

 Realiseerumise tõenäosus: keskmine

322 Erinevate muudatuste ja ehitustööde tegemised ehitises sh just korterelamus on küllalti

tavapärane. Probleemid tekivad siis, kui hoonete kaasomanikud ei ole omavahel tehtavates

töödes eelnevalt kokku leppinud ega suuda operatiivselt probleeme lahendada ja võimalikud

ohud hoones jäävad samuti kõrvaldamata. Peamine põhjus probleemidele lahenduse

leidmiseks on inimeste keerulised omavahelised läbisaamised ja kuna sellistest

probleemidest teavitatakse TTJA üsna tihti, saab ohu realiseerumise tõenäosust pidada

keskmiseks.

27.3. Kontrolli ulatus

323 Kontrollitakse hooneid (enamasti korterelamud), mille kohta on TTJA-le laekunud kaebus.

Kontrollitakse korterites tehtud ümberehituste ohutust ning konstruktsioonide ja

konstruktsioonielementide püsivust. Ehitise ohutuse eest vastab omanik. Korterelamu

korral on omanikuks kõik korteriomanikud ühiselt korteriühistu kaudu. Kui tegemist on

vahetu ohuga, mis vajab kohest sekkumist, selgitatakse välja kahjustuste asukoht ja

rakendatakse vajalikud meetmed olukorra parandamiseks.

27.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

324 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik (EhS).

325 Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ning EhS § 131 (sh

valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus) ja § 132 nimetatud riikliku järelevalve

erimeetmeid. Kui kontrollimise käigus tuvastatakse vahetu kõrgendatud oht, mille

kõrvaldamises ei jõuta omanikuga kokkuleppele, koostatakse ettekirjutus puuduste

kõrvaldamiseks ning vajadusel tagatakse ettekirjutuse täitmine sunnirahaga või

rakendatakse asendustäitmist. Samuti võib taotleda kohaliku omavalitsuse üksuselt hoones

viibivate isikute suhtes sotsiaalteenuse osutamist või eestkosteasutuse kohustuse täitmist.

28. Allmaakaevanduste kohale ehitatud ehitised:

7 – väike-kõrgendatud oht

28.1. Ohuolukorra kirjeldus

326 Ida-Virumaal piirkondi, kus hooned on ehitatud endisele kaevandusalale, kuid enamasti on

nende puhul tegemist ühepereelamutega. Tegevuse lõpetanud allmaakaevanduste kohal

asuv varistatud maapind võib olla kohati ebastabiilne, mis võib tuua kaasa nende peal oleva

maapinna vajumise, mis omakorda võib põhjustada maapinnal paiknevate ehitiste vajumise.

327 Kohtla-Järve Lõuna mikrorajoon on rajatud endise Kukruse kaevanduse kohale katse-

eesmärgil. Maapinna vajumist on täheldatud Kohtla-Järve Lõuna mikrorajooni

korterelamute all. Altkaevandatud alade puhul on oluline aru saada, kas ja mis osas võib

esineda nendes piirkondades maapinna järelvajumisi ning kas nendes piirkondades asub

kaevanduste kohal hooneid ja rajatisi. Kuigi hoonete ehitamisel allmaakaevanduste kohale

tuleb järgida täiendavaid nõudeid (jäigastavad konstruktsioonid jms), siis isegi selle nõude

järgimisel võib jäigastavate konstruktsioonide mõju tavalise kasutusea möödumisel

väheneda. Peamisteks teguriteks on pragude tekkimine vundamenti ja seintesse ning sellega

kaasnev paneelide nihkumine ja lõpuks ka varisemisoht.

59

59 (78)

28.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

328 Tehnilise Järelevalve Ameti tellimusel viidi 2018. aastal Kohtla-Järve Lõuna mikrorajoonis

läbi auditid „Kohtla-Järve linnas asuvate korterelamute, aadressiga Katse tn 7, Sinivoore tn

7 ja Sinivoore tn 13, erakorraline audit“ ning „Jätku-uuring tööle nr 1712-018 „Kohtla-Järve

kolme kortermaja erakorraline audit““, mis tuvastas, et Lõuna mikrorajooni korterelamute

puhul esineb hoone keskmistes piki-kandvates seintes keskmisest suuremat vajumist ning

olukorda ei saa pidada maapinna prognoosimatu vajumise tõttu rahuldavaks. Maapinna

järsul või ulatuslikul vajumisel võib pinge vundamendile ja seintele olla niivõrd suur, et

ohustab kandekonstruktsioonide püsivust ja võib tuua kaasa varisemise. Varingu korral on

oht inimeste elule ja tervisele ning suur oht varale.

 Realiseerumise tõenäosus: väike

329 Kohtla-Järvel ja Ida-Virumaa teisteski piirkondades on juba täheldatud ehitiste aluse

maapinna vajumist. Aastatel 2018 kuni 2021 on piirkonnas viidud läbi erinevaid

korterelamute auditeid, samuti hoonete vajumise mõõtmisi ning kaardistatud hoonete all

paiknevaid tühimikke. Tuginedes vastavatele uuringutele ja audititele võib järeldada, et

käesoleval hetkel võib vajumine olla stabiliseerunud, kuid olukord vajab pidevat jälgimist

ning vajadusel täiendavate ohutusmeetmete kasutuselevõtmist.

28.3. Kontrolli ulatus

330 Kontrollitakse regulaarselt hooneid, mis on ehitatud allmaakaevanduste maa-alale

kaevanduskäikude kohale. Kontrollitakse maapinna vajumist, pragude tekkimist

vundamenti ja seintesse ning selle mõju hoone püsivusele.

28.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

331 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab EhS.

332 Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ning EhS § 131 ja § 132

nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid, sh ehitise lammutamise ettekirjutuse tegemise

võimalust ja selle asendustäitmist (TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud

sissejuhatavas osas olevas tabelis). Kui kontrollimise käigus tuvastatakse vahetu

kõrgendatud oht (hoone on hakanud varisema või see võib iga hetk juhtuda), siis keelatakse

hoone või selle osa kasutamine ohu kõrvaldamiseni. Samuti võib taotleda

politseilt/päästeametilt ametiabi korras viibimiskeelu kohaldamise otsustamist ja selle

tagamist, ning kohaliku omavalitsuse üksuselt hoones viibivate isikute suhtes

sotsiaalteenuste osutamise või eestkosteasutuse kohustuste täitmist.

29. Avalikud ja lasteasutuste territooriumile ehitatud mänguväljakute ja

seiklusparkide nõuetele mittevastavus: 9 – suur-kõrgendatud oht

29.1. Ohuolukorra kirjeldus

333 Viimasel aastakümnendil on ehitatud väga palju uusi mänguväljakuid, kuid samas on

säilinud ka palju nõukogudeaegseid mänguväljakuid, mis ei vasta tänapäevastele nõuetele.

Ohutõrjeliselt relevantsed on mänguväljakud, mis on avalikud või ehitatud lasteasutuste

territooriumile ning mida võivad kasutada lapsed ilma vanemate või teiste täiskasvanute

60

60 (78)

pideva järelevalveta. Eestis ei ole mänguväljakutel kohustuslikku sertifitseerimise nõuet,

kuid avaliku mänguväljaku rajamiseks peab olema projekt ning ehitusluba.

334 Omanik võib paigaldada ükskõik millise mänguväljaku, kui see on tootja

vastavusdeklaratsiooni järgi ohutu. Mänguväljakute ja seiklusparkide omanikud, sh

kohaliku omavalitsuse üksused, ei suuda igakord ise hinnata nende ehitiste ohutust. On palju

mänguväljakuid, mis on ebaseaduslikult ilma ehitus- ja kasutusloata ning korraliku

kasutuseelse ohutuse kontrollita ehitatud ja kasutusele võetud. Lisaks mänguväljakutele

võivad olla ohtlikud ka seikluspargid, kus liigutakse kõrgustes ning on kukkumise ja/või

takerdumise oht. Eelpool nimetatud asjaolude koosmõjus on suur oht õnnetuste tekkeks.

29.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

335 Valesti ehitatud ja ohtliku mänguväljaku või seikluspargi puhul on oht, et selle kasutaja

kukub või vigastab ennast, lisaks võib mänguväljaku seadmetel esineda poomisoht. Kuigi

ei ole ka välistatud kõrgendatud oht, on selliste kukkumiste ja vigastuste tavapäraseks

tagajärjeks valu ja kergemad kehavigastused. Näiteks hukkus 2011. aastal mänguväljaku

seadme poomise tõttu Tallinna lasteaias laps, 2019. aastal juhtus Alutaguse seikluspargis

ränk õnnetus, kus köislaskumise teostamisel katkes köit toetav post ning inimene kukkus

suurel kiirusel laskumisel vastu maapinda ning sai raskeid kehavigastusi.

 Realiseerumise tõenäosus: suur

336 Viimastel aastatel on ehitatud palju mänguväljakuid, mille ohutust ei ole tõenäoliselt

kasutuseelselt kontrollitud. Eelkontrollita mänguväljakud ei pruugi olla täielikult ohutud ja

õnnetused võivad juhtida suurema tõenäosusega. TTJA viis aastatel 2018 ja 2019 läbi

avalike mänguväljakute ohutuse kontrollprojekti, mille käigus kontrolliti 126

mänguväljakut, kokku 756 mänguväljaku seadet. Kontrolli tulemusena tuvastati ainult 9

väga heas seisukorras olevat mänguväljakut, samas mitterahuldavas (avariilises) seisukorras

oli 25 mänguväljakut. Aastal 2024 palus TTJA kohalikel omavalitsustel esitada teavet

nõukogudeaegsete mänguväljakute ja atraktsioonide kohta. Vastustest laekus teavet 395-st

mänguväljakust, kus võib olla ohtlikke nõukogudeaegseid atraktsioone ja see teadaolev arv

ei ole kindlasti lõplik. Toetudes teadaolevatele andmetele, on jätkuvalt mänguväljakute

ohtlikkuse tase kõrge ja vajab sisulist tähelepanu probleemi lahendamiseks.

29.3. Kontrolli ulatus

337 Kontrollitakse kõiki avalikke mänguväljakuid ja seiklusparke, mille kohta laekub kaebus

või info, et teatud tootja tooted ei pruugi olla nõuetele vastavad või kus mänguväljaku või

seikluspargis on täheldatud võimalikku ohuolukorda. Hinnatakse eelkõige, kas

mänguväljaku seadmed ja atraktsioonid tagavad tavalise kasutusea jooksul mänguväljaku

ohutu kasutamise.

29.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

338 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik (EhS).

339 Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ning EhS § 131 ja § 132

nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid, sh ehitise lammutamise ettekirjutuse tegemise

võimalust ja selle asendustäitmist (TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud

sissejuhatavas osas olevas tabelis). Erandlikel juhtudel, kui kontrollimise käigus

tuvastatakse vahetu kõrgendatud oht (mänguväljakul on teravaid detaile või vigasid, mis

61

61 (78)

võivad tuua kaasa surma või raske tervisekahjustusega õnnetuse), siis keelatakse

mänguväljaku või seikluspargi või selle osa kasutamine ning ohu kõrvaldamiseni võib

taotleda politseilt/päästeametilt ametiabi korras viibimiskeelu kohaldamise otsustamist ja

selle tagamist.

30. Ehitise kaitsevööndi nõuete rikkumine: 8 – keskmine-kõrgendatud oht

30.1. Ohuolukorra kirjeldus

340 Liinide, kaablite, trasside ja teiste tehnosüsteemide kaitsevööndis tegutsemine (ehitus- ja

kaevetööd, ehitise ehitamine trassi peale) võib tuua kaasa olukorra, kus liin, trass või muu

kommunikatsioon lõhutakse. Sageli esineb juhtumeid, kus ehitustegevuse või muu

tegevusega lõigatakse läbi elektri- või sidekaablid, kuid on ka juhtumeid, kus

kanalisatsiooni ja vee kollektorid on läbi lõigatud või on hakatud püstitama kõrget ja rasket

ehitist trassi peakollektori kohale. Näiteks peatas 2018. aastal Tehnilise Järelevalve Amet

ühe ehitusobjekti tegevuse Tallinnas Kadriorus, kuna sellega ohustati Tallinna kesklinna

peakollektorit, mis oleks võinud tuua kaasa kogu Tallinna kesklinna veevarustuse

katkemise.

341 Kooskõlastamata või ohutusnõudeid eirates lõhutakse kaevetööde käigus gaasitoru, mis

lisaks gaasivarustuse katkemisele võib tekitada ka plahvatusohu. Selle tagajärjel kaob

piirkonnas vesi, elekter, gaas, side või katkeb muu üldhuviteenuse osutamine, samuti võib

kaasneda oht looduskeskkonnale (nt ühiskanalisatsiooni läbilõikamisel satub reovesi

pinnasesse). Suurtes linnades peakollektori kahjustamisel võib pikemaks ajaks

tiheasustusega piirkondadest kaduda vesi ja/või küte, või tekkida oluline reostus

kanalisatsiooni reoveest.

342 Enamus liine ja tehnosüsteeme on kantud Maa-ameti kaardile, kuid ehitustööde käigus ei

selgitata välja trassi täpset asukohta. Samuti esineb vanemaid trasse, mille täpne asukoht ei

ole teada ega kaardile märgitud. Riiklik järelevalve toimub valdavalt kaebuse põhiselt, kui

trassi valdaja annab TTJA-le teada, et tema trassi on kahjustatud.

343 Ohutõrjeliselt relevantne on ka raudtee läheduses toimuv ehitustegevus ning ehitised, mis

paiknevad raudtee kaitsevööndis. Sellega seoses liigub tavalisest rohkem inimesi raudtee

vahetus läheduses, samuti võivad läbiviidavad ehitustööd ning ka selle tulemusena kerkivad

ehitised ohustada raudtee infrastruktuuri või raudtee ja ümbruskonna nähtavust

vedurijuhtidele. Eelkõige on oluline tagada, et veeremi valdaja oleks teadlik raudtee

läheduses toimuvas ehitustegevusest ning sellega kaasnevast võimalikust liikumisest

raudteel, samuti eritehnika liikumisest ning teistest võimalikest mõjutustest.

30.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

344 Tehnosüsteemi rikkumisega võib kaasneda üldhuviteenuse osutamise katkemine, lisaks

võib kaasneda suur varaline kahju (nt gaasi või veetrassi remont) ning ka suur kahju

keskkonnale (nt ühiskanalisatsiooni läbikaevamisel).

345 Prognoositav tagajärg on kõrgendatud oht, sest õnnetuse toimumise korral võivad tagajärjed

olla väga suured (nt rongi ja inimese/auto kokkupõrge) ja ohustatud on inimese elu ja tervis.

Näiteks 2021. aastal oli ebaseaduslikult rajatud raudteekaitsevööndisse kõrge vall, mis

piiras rongide nähtavust ning samuti takistas vee ärajuhtimist raudteelt.

62

62 (78)

 Realiseerumise tõenäosus: keskmine

346 Ehitustegevus toimub peamiselt tiheasustusega aladel, kus on paigaldatud ka palju liine ja

muid tehnosüsteeme. Tõenäosus, et mõni tehnosüsteem paikneb tegelikult teises kohas

võrreldes kaardi andmetega, või ehitus-, kaeve- või muid töid tehakse loas määratust

erinevalt, seda nii teadmatuse, raha kokkuhoiu kui ka hooletuse tõttu, on keskmine. Näiteks

esineb raudtee-ehituste puhul igakuiselt kaablite läbilõikamisi, kuna eelmised raudtee-

ehitused on teostatud niivõrd ammu, millest tulenevalt on need halvasti dokumenteeritud.

TTJA on iga-aastaselt tuvastanud 1-2 raudtee kaitsevööndi rikkumist. Õnneks on

rikkumised avastatud õigel ajahetkel, mistõttu ei ole nendest tulenevalt õnnetusi juhtunud.

30.3. Kontrolli ulatus

347 Kontrollitakse objekte, mille suhtes esitatakse kaebus, et on rikutud ehitise kaitsevööndi

nõudeid. Juhtumite korral kontrollitakse asjasse puutuvate ehitustöid tegevate isikute

tegevuse nõuetekohasust. Lisaks jälgitakse raudtee kaitsevööndi nõuete järgimist

raudteeinfrastruktuuri järelevalve läbiviimisel.

30.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

348 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik (EhS) ja raudteeseadus

(RdtS).

349 Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ning EhS § 131, § 132 ja

RdtS §152 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TTJA poolt rakendatavad

erimeetmed on toodud sissejuhatavas osas olevas tabelis). Kaebuse saamisel hinnatakse

esmalt, kas ja mis ulatuses tuleks tööd peatada. Erandlikel juhtudel, kui kontrollimise käigus

tuvastatakse vahetu kõrgendatud oht (nt kaevetööde jätkamisel võib saada kahjustatud

elutähtsa teenuse osutamine), siis keelatakse ehitus- ja kaevetööd ohu kõrvaldamiseni, lisaks

võib taotleda politseilt/päästeametilt ametiabi korras viibimiskeelu kohaldamise otsustamist

ja selle tagamist.

31. Ehitusvaldkonna ettevõtja ja pädeva isiku nõuete rikkumine:

2 – keskmine-tavaline oht

31.1. Ohuolukorra kirjeldus

350 Ehitusvaldkonnas peavad EhS § 24 kohastel tegevusaladel toimetavad pädevad isikud

omama kutsetunnistust ning vastavate tegevusalade ettevõtjad peavad enda

majandustegevuse ning enda jaoks töötavad pädevad isikud registreerima

majandustegevuse registris (MTR). MTR-is korrektse info kuvamine on oluline tellijatele

õigete valikute ja otsuste tegemiseks ehitustööde läbiviija valimisel. Vale info põhjal tehtud

otsused võivad ühelt poolt tuua kaasa olukorra, kus töid teostavad isikud, kes selleks

vastavat pädevust tegelikult ei oma, võib mõjutada ehitise ohutust või püsivust, kuid mis

võib kaasa tuua ka majandusliku kahju, mis seisneb tööde ümbertegemises või järgmise

pädeva isiku palkamises.

63

63 (78)

31.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: tavaline oht

351 Ehitusvaldkonna ettevõtjatele ja pädevale isikule esitatud nõuete täitmise rikkumise

tagajärjel võivad ehitustööde tellijad saada eksliku infot ehitusettevõtja ja tema heaks

töötavate pädevate isikute kvalifikatsiooni kohta. Kaasneda võib eelkõige majanduslik

kahju, kuid halvemal juhul võib tekkida mittevastavusi ehitise nõuetele vastavuses (sh

ohutus).

 Realiseerumise tõenäosus: keskmine

352 Käesoleval hetkel teostab MTR automaatkontrolli Eesti riiklikust kutseregistrist ning ei ole

võimalik registreerida isikud, kes ei oma vastavat pädevust kutseregistri andmetel. Lisaks

peavad pädevad isikud temaga tehtud registreeringud kinnitama. Sellisel moel on isik

teadlik, et ta on kinnitatud selles konkreetses ettevõttes kui pädev isik. Üks isik saab olla

tegev pädeva isikuna maksimaalselt kolmes ettevõttes.

31.3. Kontrolli ulatus

353 Kontrollitakse kaebusepõhiselt MTR-s tehtud kandeid ning ettevõtjate ning nende heaks

töötavate isikute pädevusi.

31.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

354 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik § 130.

355 TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud sissejuhatavas osas olevas tabelis. Kui

kontrollimise käigus tuvastatakse nõuetele mittevastavus, siis tehakse ettekirjutus ning

vajadusel tagatakse see sunniraha või asendustäitmise teel.

32. Avalike ehitiste ligipääsetavuse nõuete rikkumine:

5 – keskmine-oluline oht

32.1. Ohuolukorra kirjeldus

356 Eesti ratifitseeris ÜRO puuetega inimeste õiguse konventsiooni 2012. aastal. Sellega on

Eesti riik võtnud endale kohustuse, mis eeldab seadusandlikke ja poliitilisi muudatusi, et

anda puuetega inimestele võimalus iseseisvaks eluks ja täielikuks osalemiseks kõigis

eluvaldkondades, tagades võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale, avalikele

ehitistele ja teenustele. Sellest tulenevalt peavad uued ja oluliselt rekonstrueeritavad

ehitised, kus pakutakse avalikkusele suunatud teenuseid, olema ligipääsetavad erinevatele

sihtgruppidele. Alates 2019. aastast on selle valdkonna järelevalve TTJA pädevuses ja iga-

aastaste vaatluste alusel võib järeldada, et puudusi esineb tihti. Ehitiste omanikud suhtuvad

reeglina vajalikesse tähelepanekutesse positiivselt, kuid hoonete projekteerijate ja

arhitektide teadmiste tase ligipääsetavuse valdkonnas vajab täiendamist.

357 Aastatel 2019-2024 valimisse võetud hoonete (kokku 143 hoonet) kontrollitulemused

näitasid, et paljudel hoonetel esines puudusi. Aastatel 2019-2022 esines puudusi peaaegu

kõigis kategooriates, sealhulgas hoone sissepääsud, liftid, hoonesisesed liikumisteed. Halb

oli olukord treppide, panduste ja käsipuude nõuete täitmise osas. Mitterahuldav oli olukord

invatualettide osas - igas kümnendas hoones invatualetid puudusid. Pärast aastal 2022

toimunud nõustamisi, on puuduste arv oluliselt vähenenud. Aastatel 2023-2024 toimunud

64

64 (78)

kontrollid näitasid, et igas kontrollitud hoones oli invatualettruum ja lift, mis vastasid 90%

ulatuses õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Oluliselt on paranenud olukord treppide,

käsipuude, panduste ja liikumisteede osas.

32.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: oluline oht

358 Esineb oluline oht tervisele. Kuigi enamiku puuduste korral otsest ohtu elule ja tervisele ei

esine, tuleb nõuetele mittevastavaid treppe, panduseid ja käsipuid, markeerimata

klaaspiirdeid, lubatust kõrgemaid uksepakkusid jne käsitleda kõrgendatud riski allikana,

mis võivad põhjustada trauma või raske kehavigastusega lõppevaid õnnetusi inimestele, sh

erinevat puuet omavatele isikutele (kukkumine trepil, ratastooli ümberminek jne). Lisaks

esineb oht vaimsele tervisele, kuna liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega inimesed ei saa

tavapärasel kombel ühiskonnaelust osa võtta. Lisaks põhjustab mitteligipääsetav keskkond

suuremaid kulutusi sotsiaalteenustele, kuna inimesed ei pääse iseseisvalt kodunt välja ja

vajavad erinevate teenuste kättesaamiseks isiklikku abistajat.

 Realiseerumise tõenäosus: keskmine

359 Ohu realiseerumise tõenäosus on keskmine. Pärast aastal 2022 toimunud nõustamisi, on

teadlikkus avalike hoonete ligipääsetavuse osas suurenenud ning järelevalve käigus

tuvastatud puuduste arv oluliselt vähenenud.

32.3. Kontrolli ulatus

360 Kontrollitakse paikvaatlusega olulisuse määra alusel vastavalt osakonna aastasele

tööplaanile. Tööplaani koostamisel võetakse arvesse objekti tajutavat mõju erinevatele

sihtrühmadele, suurt avalikku huvi, valdkondlikku jaotust ja võimalikke riskitegureid.

32.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

361 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik (EhS).

362 Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ning EhS § 131 ja § 132

nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on

toodud sissejuhatavas osas olevas tabelis). Kui kontrollimise käigus tuvastatakse oht, mille

kõrvaldamises ei jõuta omanikuga kokkuleppele, siis koostatakse ettekirjutus puuduste

kõrvaldamiseks ning vajadusel tagatakse see sunniraha või asendustäitmise teel.

33. Ehitamine avalikus veekogus: 7 – väike-kõrgendatud oht

33.1. Ohuolukorra kirjeldus

363 Ohutõrjeliselt relevantne on ehitamine avalikus veekogus, kui sellega võidakse kahjustada

veekogus olevaid teisi ehitisi (nt liine või trasse) või ohustada keskkonda. Avalikus

veekogus ehitamine toob kaasa vajaduse täpselt selgitada välja ehitamise ja kavandatud

ehitise võimaliku mõju keskkonnale, muinsuskaitse pärandile ja veekogus paiknevatele

liinidele, trassidele ja teistele tehnosüsteemidele.

364 Veekogusse ehitamisel ei pruugi selle mõju keskkonnale olla ilmne ning seetõttu on vajalik

eraldi analüüsida selle mõju keskkonnale (nt kuidas ehitis mõjutab vee ja kalade liikumist

edaspidi), aga ka keskkonna mõju ehitisele (nt jää liikumine ja rüsijää). Avalikus veekogus

65

65 (78)

paikneb vee all ehitisi (torud, kaablid jms), mille täpne asukoht ning mille omanik ei pruugi

olla teada ning mis võidakse teadmatusest ehitustegevuse käigus lõhkuda. Meres on palju

objekte, mida ei teata ega ole kantud kaartidele, nt laevavrakke, aga ka muid vallasasju, mis

on või peaksid olema kaitse all või on ohtlikud (nt meremiinid). On trasse, mis lähevad

majandusvööndist läbi, aga ei kuulu Eesti riigi jurisdiktsiooni alla. Ohutuks ehitamiseks

tuleb eelnevalt avaliku veekogu põhja uurida.

33.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

365 Teadmatusest või hooletusest valitud ebasobivad ehitusvõtted avalikus veekogus võivad

tuua kaasa suure kahju keskkonnale, pöördumatult kahjustada mälestist või vrakki, mis

tuleks võtta kaitse alla mälestisena, ning – arvestades, et igal aastal teeb merevägi kahjutuks

mitukümmend meremiini – pole välistatud ka oht ehitajate elule ja tervisele, samuti suure

varalise kahju oht.

 Realiseerumise tõenäosus: väike

366 Enamus avalikku veekogusse ehitamisega seotud ohtusid on teada ja neid saab võtta

abstraktselt arvesse, kuid mõju keskkonnale, mälestistele (muinsuskaitsealustele

objektidele), meremiinidele ja ehitamise ohutusele tuleb üksikjuhtudel kontrollida.

33.3. Kontrolli ulatus

367 Kontrollitakse avalike veekogudega seotud hoonestus-, ehitus- ja kasutuslubade menetluse

käigus kõigi võimalike mõjudega arvestamist, vajadusel tehakse järelevalvet ehitustegevuse

üle..

33.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

368 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik.

369 Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ning EhS § 131 ja § 132

nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid, sh majandustegevuse peatamine või keelamine

MSÜS § 36 ja § 43 alusel ja korras (TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud

sissejuhatavas osas olevas tabelis). Erandlikel juhtudel, kui kontrollimise käigus

tuvastatakse vahetu kõrgendatud oht (nt suur oht keskkonnale), siis keelatakse ehitustööde

jätkamine ohu kõrvaldamiseni ning võib taotleda politseilt/päästeametilt ametiabi korras

viibimiskeelu kohaldamise otsustamist ja selle tagamist.

34. Energiamärgiste kontrollimine: 5 – keskmine-oluline oht

34.1. Ohuolukorra kirjeldus

370 Tagamaks energiamärgiste olemasolu ja nende kvaliteeti Eesti ja Euroopa Liidu poolt

seatud kliima-eesmärke täitmiseks, näeb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL)

2018/844, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja

direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta, ette, et TTJA poolt aasta jooksul kontrollitud

energiamärgiste hulk peab olema piisav, et kalendriaasta jooksul antud energiamärgiste

nõuetele vastavuse hinnang põhineks esinduslikul valimil. Lisaks näeb regulatsioon ette, et

energiamärgiste info tuleb kuvada kinnisvara müügi- ja üürikuulutustes ning

energiamärgise infot tuleb kuvada avalikes hoonetes nähtaval kohal.

66

66 (78)

371 Eestis väljastatakse aastas keskmiselt 2000-4500 energiamärgist, ehk aastas tuleb

esindusliku valimi saamiseks kontrollida 322-357 märgist. Arvutuse aluseks on Euroopa

Komisjoni hinnang esinduslikule valimile.

34.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: oluline oht

372 Suurima osa energia lõpptarbimisest moodustab energiatarbimine kodumajapidamistes

osakaaluga 40%. Transpordi ja tööstuse sektor annavad mõlemad 21% energia

lõpptarbimisest. Äri- ja avaliku teeninduse sektori lõpptarbimine moodustab 15%

kogutarbimisest.10 Energiamärgise puudumine või nende kehv kvaliteet ei aita kaasa Eesti

ega Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamisele – tagajärg oluline oht (oht

keskkonnale).

 Realiseerumise tõenäosus: keskmine

373 Uutel hoonetel on tavapäraselt energiamärgis olemas (kohustuslik osa ehitusloa ja

kasutusloa saamiseks, kontrollib mh. ka KOV), samas kvaliteet on kõikuv, kuna

arvutusmetoodika on uute tehnoloogiliselt keerukate hoonete puhul keerulisem. Suurem

probleem on olemasolevatel hoonetel energiamärgise olemasolu, samas kvaliteet on seal

kõrgem, kuna arvutusmetoodika on lihtsam. Näiteks avastas TTJA aastatel 2016 kuni 2021

kohalike omavalitsuste avalike hoonete energiamärgiste kontrollimisel, et ca 100 hoonel

puudus energiamärgis. 2022 ja 2023 kuvasid suuremad kinnisvaraportaalid (city24.ee,

kv.ee) 74% juhtudest kinnisvarakuulutustes energiamärgise infot (sh. info „energiamärgis“

puudub, sest kõigil hoonetel ei ole kohustust energiamärgist omada (EhS § 62 lg 2)), seega

rikkumise tõenäosus on keskmine.

34.3. Kontrolli ulatus

374 Järelevalve läbiviimisel lähtub TTJA eelkõige kaebustest, aga ka olukordadest, kus

konkreetse spetsialisti või ettevõtte lõikes on avastatud samalaadsed puudused mitmes

märgises. Samuti monitoorib TTJA energiamärgiste osakaalu müügi- ja üürikuulutustes.

Kõige lihtsam on kontrollida energiamärgise olemasolu (on/ei ole), keerulisem on kvaliteedi

ehk arvutuste õigsuse kontroll. Ka arvutuste kontrolli saab kaheks jagada: tarbimisandmetel

põhinev arvutust on lihtsam kontrollida kui ehitusprojektil arvutusliku energiamärgise

arvutuse õigsust (lähteandmete kontroll, st. õigusaktidest ja standarditest tulenevad

väärtused, põhiväärtused projektist) – uut mudelarvutust või projekteerimist TTJA ei teosta,

vajadusel tellitakse ekspertiis.

34.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

375 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik.

376 Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ning EhS § 131 ja § 132

nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on

toodud sissejuhatavas osas olevas tabelis). Vigaste energiamärgiste väljastamisel teeb TTJA

koostööd energiaaudiitorite kutseandjaga (TTJA esindaja on kutsekomisjoni liige),

vajadusel saab teha kutseandjale ettepaneku kutse ära võtmiseks.

10 Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia. Arvutivõrgus:

https://www.mkm.ee/sites/default/files/hoonete-rekonstrueerimise-pikaajaline-strateegia_eesti_loppraport_2020-

07-09.pdf

67

67 (78)

35. Suurettevõtete energiaauditite kontrollimine: 5 – keskmine-oluline oht

35.1. Ohuolukorra kirjeldus

377 Suurettevõtete energiaauditikohustuse kehtestamises leppisid EL liikmesriigid kokku

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2002 (nn. energiasäästu direktiivi)

vastuvõtmisel, kuna nendes ettevõtetes võib energiasääst olla märkimisväärne. Auditi

peamine positiivne tulem ettevõtte jaoks peaks olema võimalus leida üles kulutõhusad

energiasäästu meetmed. Suurettevõtete energiatõhusus on oluline samm Eesti ja Euroopa

Liidu seatud kliima-eesmärkide saavutamisel.

378 Kulutõhusus ettevõtte jaoks tähendab, et pärast auditit ja meetmete rakendamist kasvab

ettevõtte energiatarbimise tõhusus ja parimal juhul saavutatakse ka märkimisväärne

energiasääst, mis vähendab ettevõtte kulusid. Mõistlik energiakasutus aitab suurendada

ettevõtte kasumlikkust ja energiasäästu teemaga regulaarselt tegelemine aitab viia

säästlikku mõtteviisi ka teistesse ettevõtte protsessidesse. Kui energiaaudit vastavalt

energiasäästu direktiivile ei koostata, on oht keskkonnale ja kliimaeesmärkide

saavutamisele.

35.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: oluline oht

379 Auditite eesmärk on juhtida ettevõtete tähelepanu võimalikele energiasäästumeetmetele,

esialgne analüüs juba tehtud ja esitatud energiaauditite pealt näitab, et keskmine säästu

potentsiaal on 7% ettevõtte kohta, on ka sektoreid, kus see on ka ligi 15%. Kokkuvõtvalt on

tagajärg kliimaeesmärkide saavutamisel keskmine kuni suur, kuna siin kaasneb

mastaabiefekt, seega esineb oluline oht.

 Realiseerumise tõenäosus: keskmine

380 Tõenäosus, et energiaauditit ei ole, on keskmine (tuleviku suundumus pigem vähese poole)

– nõude üle on järelevalvet tehtud alates aastast 2017. Suurettevõtted on üldjuhul teadlikud

ning nende jaoks on ka kuvand oluline (seaduskuulekas, roheline ettevõtte, kliimaneutraalne

ettevõte). 2023. aastal oli vastavate auditikohustuslike suurettevõtete arv ca 159. Aastal

2023 tuli audit esitada 27 ettevõttel, kellest esitamata jäi kolmel. See ei välista, et ülejäänud

ettevõtetel võivad energiaauditid olemas olla.

35.3. Kontrolli ulatus

381 Ettevõtete hulk kõigub aastate jooksul, kuna ettevõtte kuulumine suurettevõtte katefooriasse

sõltub nii ettevõtte suurusest, kui ka majandustulemustest. Hetkel on selliseid ettevõtteid

aastate jooksul olnud 120 kuni 160. TTJA on võtnud eesmärgiks 4 aasta jooksul

kontrollitakse üle kõigi suurettevõtete energiaauditid, so aastas u 30 ettevõtet. 2024.a.

möödub 4 aastat neil ettevõtetel, kes on teinud energiaauditi 2020. aastal. Seega tekib neil

kohustus auditit korrata. Riigi vaatest selgub, kas ja milliseid säästumeetmeid on ellu viidud.

35.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

382 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab energiamajanduse korralduse seadus

(EnKS).

383 Kuna ettevõtetel on kohustus kanda energiaauditid ja -aruanded TTJA infosüsteemi,

väheneb tulevikus päringute hulk energiaauditite olemasolu kohta, vaid järele jääb

68

68 (78)

energiaauditi kvaliteedi kontroll. Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve

üldmeetmeid ja EnKS § 33 alusel KorS §-s 30 sätestatud erimeedet (küsitlemine ja

dokumentide nõudmine). TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud sissejuhatavas

osas olevas tabelis.

36. Laadimistaristu nõuetele mittevastavus: 1 – väike-tavaline oht

36.1. Ohuolukorra kirjeldus

384 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta

tuleneb kohustus, et 1. jaanuariks 2025 peab rohkem kui 20 parkimiskohaga mitteeluhoonel

olema paigaldatud vähemalt üks elektriautode laadimispunkt. Kohustus puudutab näiteks

büroohooneid, kaubanduskeskusi jm asutusi. Lisaks tuleb ära teha hoone energiatõhusust

oluliselt mõjutava tehnosüsteemi energiatõhususe hindamised. Aastal 2025 saab läbi

viieaastane üleminekuaeg, mis oli mõeldud mitteeluhoonete varustamiseks elektriautode

laadimistaristuga.

385 Lisaks tuleb rajada jalgrataste parkimiskohad, mis moodustavad vähemalt 15%

mitteeluhoonete keskmisest kasutusvõimekusest või 10 % hoone üldisest

kasutusvõimekusest, arvestades ka tavajalgratastest suuremate jalgrataste jaoks vajaliku

ruumiga.

36.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: tavaline oht

386 Laadimistaristu olemasolu aitab kaasa energiatõhususe eesmärkide saavutamisele ja on

seeläbi seotud keskkonnaohuga. Laadimistaristu puudumine ei põhjusta ohtu, mis on seotud

ohuga inimeste elule ja tervisele, seetõttu on tegemist hinnanguliselt tavalise ohuga.

 Realiseerumise tõenäosus: väike

387 Tegemist on uue kohustusega ja järelevalvepraktikat veel kogunenud ei ole. Eeldame, et

ettevõtjad on valdavalt seaduskuulekad ning seetõttu hindame laadimistaristu puudumise

tõenäosust väikeseks.

36.3. Kontrolli ulatus

388 Ettevõtete hulk, kellele nõue rakendub, vajab väljaselgitamist. Suurettevõtteid on 120 kuni

160, kellele nimetatud kohustus kindlasti rakendub. Lähitulevikus tõuseb ettevõtete arv 800-

ni, see katab ära enamiku ettevõtete omanduses olevad hooned.

36.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

389 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik (EhS).

390 Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ja EhS § 131 alusel KorS

§-s 30 sätestatud erimeede (küsitlemine ja dokumentide nõudmine). TTJA rakendatavad

erimeetmed on toodud sissejuhatavas osas olevas tabelis. Kui kontrollimise käigus

tuvastatakse puudus, mille kõrvaldamises ei jõuta omanikuga kokkuleppele, siis koostatakse

ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks ning vajadusel tagatakse see sunniraha määramisega.

69

69 (78)

37. Raudtee ohutu ületamise rajatiste nõuetele mittevastavus:

9 – suur-kõrgendatud oht

37.1. Ohuolukorra kirjeldus

391 Raudteeseaduse kohaselt võib raudteed ületada selleks ettenähtud ja tähistatud

raudteeülesõidu- või raudteeülekäigukohas. Muudes kohtades raudteel viibimine ei ole

lubatud. Ülekäigu- ja ülesõidukohtade raudteerajatiste ülesanne on tagada liiklejate ohutu

raudtee ületamine. Selleks rajatakse sõidutee ja raudtee ühetasandilistele lõikumistele

raudteeülesõidukohad ning jalakäijatele raudtee ületamiseks spetsiaalselt tähistatud

avalikud raudteeülekäigukohad.

392 Kohtades, kus inimesed võivad juhuslikult sattuda raudteele või kus inimesed sageli

ületavad raudteed selleks mitte ettenähtud (ebaseaduslikus) kohas, saab ehitada piirdeaiad.

Raudteeületuskohad tähistatakse vastavate märkidega ning nendele lisatakse vajadusel

foorid, tõkkepuud ja tõkised, kui see on liiklustihedusest, rongide kiirusest, nähtavusest ning

muudest asjaoludest (nt sageli aset leidunud õnnetused) tõttu vajalik.

393 Süstemaatilisele raudteeülesõidu- ja ülekäigukohtade järelevalvele vaatamata leiab iga-

aastaselt aset ligi 20 juhtumit kuus (sh tõkkepuude maha sõidud) ja raskete tagajärgedega

orienteeruvalt 2–5 juhtumit aastas. Kõige suuremaks väljakutseks on liiklejate

tähelepanematus raudtee ületamisel, mida soodustab nutiseadmete ja kõrvaklappide

kasutamine ning kiirustamine. Aastatel 2019-2023 on ülekäigukohtadel toimunud 12

õnnetusjuhtumit. Lisaks on ohtlikud ebaseaduslikud raudteeülekäigukohad, kus inimesed

oma teekonna lühendamiseks „lõikavad“ distantsi üle raudtee. Veel tuleb eraldi tähelepanu

pöörata raudtee läheduses olevate elamupiirkondade arendamisele, et inimeste liikumistee

üle raudtee oleks ohutult tagatud.

37.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

394 Nõuetekohaselt planeerimata, välja ehitamata ja hooldamata raudteeülesõitude ja -

ülekäikude puudumisel on suurem oht, et jalakäija või sõidukijuht ei pane lähenevat rongi

aegsasti tähele või hindab valesti ohtu, mis võib lõppeda inimes(t)e surmaga.

 Realiseerumise tõenäosus: suur

395 Aastas juhtub keskmiselt 2-4 juhtumit, kus inimene saab vigastada või surma kuna viibib

rongile enese teadmata liiga lähedal. (siia alla ei lähe suitsiid). Eesti Liinirongide AS

(ELRON) 2023. aasta statistika kohaselt oli rongidega seotud napilt välditud õnnetusi 56.

Iga-aastaselt juhtub raudteeülesõidu või -ülekäigukohtades 2-5 raskete tagajärgedega

juhtumit. Õnnetuse realiseerumise tõenäosus on suur.

37.3. Kontrolli ulatus

396 Raudteeülesõidud ja -ületuskohad, mis paiknevad uute elamurajoonide, kaubanduskeskuste

või muude tihedalt kasutatavate ehitiste läheduses või need ristuvad muu tiheda liiklusega

teega (maantee, aktiivse kasutusega kergliiklustee). Hinnatakse, kas raudteeülesõidu või

ülekäigukoht vastab seaduses kehtestatud nõuetele ning kas seda on korrapäraselt

hooldatud, kas selle kasutussagedus on suurenenud või kas suurema liikluskoormuse korral

võib olla raudtee ülesõidukoha ületamise lõpetamine takistatud.

70

70 (78)

37.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

397 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestavad raudteeseadus (RdtS) ja

ehitusseadustik.

398 Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ning EhS § 131 ja § 132

nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on

toodud sissejuhatavas osas olevas tabelis). Kui kontrollimise käigus tuvastatakse oht, siis

tehakse ettekirjutus raudteeülesõidu või -ülekäigu ümberehitamiseks ning vajadusel

tagatakse see sunniraha või asendustäitmise teel.

38. Raudtee infrastruktuuri nõuetele mittevastavus:

8 – keskmine-kõrgendatud oht

38.1. Ohuolukorra kirjeldus

399 Käesoleval hetkel on suurem osa Eesti raudteevõrgustikust kaetud 1520/1524 mm

rööpmelaiuse raudteega ning raudtee on kas avalikus (valdaja kas Eesti Raudtee AS või

Edelaraudtee AS) või erakasutuses. Ka on rakenduses 750 mm rööpmelaiusega

muuseumraudteede rööbasteed, millel teostatakse turistide sõite muuseumrongidega

(Lavassaare, Naissaare ja Avinurme 750 mm raudteed). Raudtee omaniku kohustus on

hoida oma raudtee korras ning nõuetele vastavana. Raudteeinfrastruktuuri korrashoid on

olulise tähtsusega, kuna infrastruktuuri veast tuleneva õnnetuse juhtumisel võivad olla väga

suured tagajärjed – reisirongi rööbastelt maha sõitmisel võivad paljud inimesed saada surma

või raskeid kehavigastusi, kaubaveorongi puhul võib sellise õnnetuse tagajärjeks olla väga

suur keskkonnareostus (kui kaubarongiga veetakse nt kütust, kemikaale vms).

400 Eesti arengukava „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035“ näeb ette raudtee

reisitranspordi tõstmist kiirustele kuni 160 kilomeetrit tunnis, mis tähendab tulevikus

reisirongide kiiruste olulist kasvu ning sellega seoses suureneb infrastruktuuri korrasoleku

tähtsus veelgi. Avalikel raudteede raudteevõrgustikul on osaliselt kasutuses tehniliselt

vananenud liiklusjuhtimine analoogseadmetega, millele on lisatud digitaalne täiendus, mis

võimaldab kaugjuhtida ja kontrollida raudteejaama liiklust. Raudteeinfrastruktuurirajatiste

kasutuselevõtmine ilma (vajadusel) nõuetekohase vastavushindamiseta ja kasutusloata

suurendab riski, et ehitatud rajatis ei vasta ehitusprojekti nõuetele ning võib olla kasutamisel

ohtlik (iseeneslik lagunemine, valed ehitusgabariidid, elektrilühis, uitvoolude

kanaliseerimise puudumine, elektromagnetväljade kahjulik mõjud ja häired olulistes

liiklusjuhtimise ja kontrollimise seadmetes jne.

38.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

401 Iga-aastaselt fikseeritakse talveperioodil keskmiselt 6-10 korda rööpamurdude esinemine,

mis võib tuleneda mittekvaliteetsest keevisest või temperatuuri suurest kõikumisest, samuti

on Valga-Koidula raudteeliinil täheldatud ka raudteeinfrastruktuuri raudtee nominaalse

laiuse kitsenemist minimaalsesse lubatud mõõtu ning seisukorra halvenemist, mis on

tekitanud vajaduse piirata rongide liikumiskiirust. Õnnetuse juhtumisel raudteel, nt rongi

maha sõitmine rööbasteedelt, võivad olla rasked tagajärjed – inimeste surm või raskete

kehavigastuste tekkimine, aga ka suure keskkonnareostuse tekkimise võimalus.

Muuseumraudteedel on oht rööbastee lagunemisel rongi all, kasutatava muuseumi-veeremi

tehniline rike või õnnetuse toimumine muuseumirongi ebapädeva käitlemise tulemusel.

71

71 (78)

Ohuallikateks on ka avalikel raudteedel liiklusjuhtimisel kasutatavad tehniliselt vananenud

analoogseadmete rikked ning digiseadmete töötõrked, mis takistavad asjakohast ja ohutut

rongiliikluse korraldamist. Rajatise kasutuselevõtmine ilma kasutusloata võib tuua kaasa

hukkunute ja vigastatutega rongiõnnetuse või rajatise kahjustuse ning ohu ümbritsevale

elukeskkonnale ja varale.

 Realiseerumise tõenäosus: keskmine

402 Eestis ei ole raudteeinfrastruktuuri mittevastavusest tulenevalt suuri raudteeõnnetusi

juhtunud. Avaliku raudtee seisukorda kontrollitakse igakuiselt teemõõduvaguniga ning

vajadusel on rakendatud probleemsetel lõikudel kiiruse piiramist. Oht on suurem

mitteavaliku raudtee puhul, kus nt laetakse ja liigutatakse kütuseid, kemikaale jms, kuid

mille korrasolekut ei kontrollita avaliku raudteega võrdsel tasemel.

38.3. Kontrolli ulatus

403 Kontrollitakse regulaarselt avaliku raudtee teemõõduvaguni aruandeid ning viiakse

järelevalve käigus läbi avalike ja mitteavalike raudteede infrastruktuuride seisukorra ja

nõuetele vastavuse hindamist.

38.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

404 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab raudteeseadus.

405 TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud sissejuhatavas osas olevas tabelis. Kui

kontrollimise käigus tuvastatakse oht, siis tehakse ettekirjutus raudteeinfrastruktuuri

puuduste kõrvaldamiseks ja/või raudteeliikluse kiiruse piiramiseks ning vajadusel tagatakse

see sunniraha või asendustäitmise teel.

39. Raudteeveeremi nõuetele mittevastavus: 5 – keskmine-oluline oht

39.1. Ohuolukorra kirjeldus

406 Raudteeveoettevõtja ja muu raudteeveeremi omanik või valdaja on kohustatud tagama

raudteeveol raudteeohutuse ja kasutatava raudteeveeremi vastavuse kehtivatele ohutus-,

hooldus- ja muudele nõuetele. Vedurijuhtide tegevus, raudteeveeremite korrasolek ja ohutus

on olulise tähtsusega, kuna veeremi või vedurijuhtide veast tuleneva õnnetuse juhtumisel

võivad olla väga suured tagajärjed – nt pidurdusprobleemidel otsasõit või rööbastelt maha

sõitmine, mille tagajärjel võivad inimesed saada surma või raskeid kehavigastusi,

kaubaveorongi puhul võib sellise õnnetuse tagajärjeks olla väga suur keskkonnareostus (kui

kaubarongiga veetakse nt kütust, kemikaale vms), aga ka näiteks võib veerem põlema

minna. Eesti rööbasteedel liikuv veerem peab olema autoriseeritud ning kantud registrisse,

samuti peavad tehnohoolduse- ja remondipunktidel, aga ka raudteeveeremi ehitusega

tegelevatel ettevõtetel olema tegevusluba.

39.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: oluline oht

407 Eestis ei ole veeremi rikke tagajärjel suuri õnnetusi juhtunud. Kõige suurem on vanade

veeremite puhul oht keskkonnale, mis võib tuleneda veeremi õlileketest ja teistest vigadest.

Kuid kui peaks toimuma raudteel õnnetus seoses veeremi rikkega, võivad õnnetuse

72

72 (78)

tagajärjeks olla nii inimese surm, raskete kehavigastuste tekkimine, lisaks esineb ka suur

keskkonnareostuse oht.

 Realiseerumise tõenäosus: keskmine

408 Eestis ei ole raudteeveeremi mittevastavusest tulenevalt suuri raudteeõnnetusi juhtunud.

Raudteeveeremi korrasolekut kontrollitakse regulaarselt ning teatud punktides Eestis on

paigaldatud hotbox seadmed, mis fikseerivad jooksvalt veeremi pidurite seisukorda.

Igakuiselt fikseeritakse mitmeid pidurite ülekuumenemisi hotbox seadmega, kuid tulenevalt

vastavate seadmete kasutamisest on suudetud suuremad tagajärjed ära hoida.

39.3. Kontrolli ulatus

409 Kontrollitakse regulaarselt Eestis autoriseeritud veeremit vastavalt TTJA tööplaanile või

laekunud infole (mõne juhtumi kohta).

39.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

410 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab raudteeseadus.

411 TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud sissejuhatavas osas olevas tabelis. Kui

kontrollimise käigus tuvastatakse oht, siis tehakse ettekirjutus raudteeveeremi või selle

remondi ja tehnohoolduse korraldamise puuduste kõrvaldamiseks ning vajadusel tagatakse

see sunniraha või asendustäitmise teel.

40. Raudteeohutuse ja -liikluse juhtimise eest vastutavate töötajate

pädevusnõuete rikkumine: 8 – keskmine-kõrgendatud oht

40.1. Ohuolukorra kirjeldus

412 Raudteetaristuettevõtja raudteeohutuse ja -liikluse juhtimise eest vastutavaks töötajaks on

rongikoostaja, vaguni järelevaataja, vagunipidurdaja, rongi- ja manöövridispetšer,

jaamakorraldaja, raudteeliikluse korraldaja, turvangu- ja sideseadmete mehaanik, montöör,

pöörmeseadja, teemontöör ja -meister, kaubarongisaatja ning signalist. Raudteeveeremi

ohutu juhtimise eest vastutavad vedurijuht, vedurijuhiabi, eriveeremi juht. Nimetatud

raudteetöötjad tagavad raudteeohutust vastavalt oma töölõigule.

413 Raudteetöötajad ja raudteeveeremi juhid eksivad kas inimlikult või hooletusest oma

igapäevatöös kehtestatud juhendite või eeskirjade vastu. Eksimuse tagajärjed võivad olla

ulatusliku kahjumiga ning mõjuga raudteeohutusele või raudtee kaitsevööndi läheduses

tegutsevale kolmandale osapoolele.

40.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

414 Raudteetöötajate ja raudteeveeremi juhtide vale tegevuse tagajärjel juhtunud erineva

raskusastmega õnnetusjuhtumeid, mille tagajärjeks on olnud nii inimese surm, rasked

kehavigastused ja lisaks esineb ka suur keskkonnareostuse oht.

73

73 (78)

 Realiseerumise tõenäosus: keskmine

415 Avalikul raudteetaristul kontrollivad liiklusjuhtide rongiliikluse juhtimiskäskluste õigsust

automaatselt raudteejaamade elektritsentralisatsiooni kontrollerid ning

raudteeveeremijuhtide tegevust raudteeveeremi turvanguseadmed. Sellegipoolest võivad

liiklusjuhid anda suuliselt raadio teel valesid liikluskorralduslikke käske või sõita loata

mööda raudteeveeremijuhi keelavast signaalnäidust. Sellise tegevusega tekitatakse

kõrgendatud oht raudteeveeremite kokkupõrkeks ja rööbastelt mahasõiduks. Ka teiste

raudteetöötajate vale tegevus võib viia süsteemide ebakorrektsele töörežiimile või

juhitamatusele. TTJA algatas aastatel 2023 – 2024 kokku 10 väärteomenetlust seoses

liiklustegevuse mõjuga raudteeohutusele.

40.3. Kontrolli ulatus

416 Kontrollitakse regulaarselt raudteetöötajate ja raudteeveeremi juhtide tegevusoskusi

vastavalt tööplaanile või laekunud infole. TTJA esindajad osalevad raudteetöötajate

kutseeksamitel vaatlejatena. Samuti kontrollitakse raudteeveeremijuhtide koolituskeskuste

tegevusi vastavalt tööplaanile.

40.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

417 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab raudteeseadus.

418 TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud sissejuhatavas osas olevas tabelis. Kui

kontrollimise käigus tuvastatakse nõuetele mittevastavus, siis tehakse ettekirjutus ning

vajadusel tagatakse see sunniraha või asendustäitmise teel.

41. Raadiosageduste kasutamise nõuete rikkumine:

9 – suur-kõrgendatud oht

41.1. Ohuolukorra kirjeldus

419 Raadiosageduste kasutamise reeglite eiramisel võivad tekkida raadiohäired. Ka tahtlikul

raadiohäirete tekitamisel võivad olla väga tõsised tagajärjed olenevalt sellest, milliseid

sidesüsteeme tulemusena mõjutatakse. Ohuolukorra ilmnemine võib takistada sideseadmete

ja -süsteemide, sealhulgas navigatsiooniseadmete tööd või mingil teisel viisil katkestada,

takistada või oluliselt moonutada muud seaduslikult toimivat raadiosidet või meediateenuse

osutamist. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 23 kohaselt on raadiohäirete tekitamine

keelatud.

420 Üldjuhul pannakse rikkumisi toime, kui kasutatakse TTJA poolt kasutamiseks mitte lubatud

sagedusi ning sellega tekitatakse häireid teistele seaduslikult töötavatele sidesüsteemidele.

Rikkumist toime pannes üldjuhul ei teata, millise riski tasemega sidesüsteemile probleemi

tekitatakse. Nt kasutatakse internetist soetatud raadiosaatjaid, ei peeta kinni riigi piiri

äärsetest kasutustingimustest, aga ka jäetakse sagedusload pikendamata. Esineb juhtumeid,

kus raadiohäiret põhjustav allikas asub väljaspool Eesti territooriumi, sellisel juhul tehakse

naaberriigile rahvusvaheline teavitus häireallika likvideerimiseks. Alati ei garanteeri see

kiiret reageerimist ja kasutusele tuleb võtta muud meetmed häire mõju vähendamiseks.

Aastas laekub TTJA-le kuni 250 raadiohäireteadet.

74

74 (78)

41.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

421 Sagedusloa nõuete rikkumine, loata raadiosageduse kasutamine või raadiohäirete

tekitamine võib kaasa tuua erinevaid ohte, sh nii kõrgendatud, olulise kui ka tavalise ohu.

Kõrgendatud oht kaasneb häiretega sidesüsteemides, mille teenuse katkemisel võib tekkida

oht inimelule või mõjutada riigi julgeolekut. Sellised sidesüsteemid puudutavad

lennunavigatsiooni, lennuohutust, merepäästet, hädaabi numbrit 112, operatiivteenistusi,

riigikaitset ja sisejulgeolekut.

422 Oluline oht kaasneb häiretega sidesüsteemides, mille teenuse katkemisega kaasneb oht

inimese tervisele, majanduslik kahju riigi- või erasektoris. Siia kategooriasse kuuluvad

raudtee, transport, mobiilside kui elutähtis teenus, ringhääling (raadio, TV) ning muud era

ja avalikud sidevõrgud.

423 Tavalise ohuga on tegu, kui aset leiavad rikkumised, millega ei kaasne mõju teistele

sidevõrkudele või teenuse katkemine sidevõrgus, millega ei kaasne otsest majanduslikku

kahju. Siia kategooriasse kuuluvad vabalt kasutavad raadiosagedused, mida käsitletakse

lähitoimeseadmetena (WiFi, Bluetooth kaugjuhtimispuldid jne).

424 Kuna kokkuvõttes võivad häired sidesüsteemides põhjustada Eesti ühiskonnas suuri

negatiivseid ja ebasoodsaid tagajärgi, siis tuleb tagajärje kaalukuse skaalal hinnata ohtu

tervikuna kõrgendatuks.

 Realiseerumise tõenäosus: suur

425 Ohu realiseerumise tõenäosus on suur. Esineb nii tahtlikke kui ka tahtmatuid rikkumisi.

Enamik on tahtlikud rikkumised. Raadiohäireteateid laekub TTJA-le aastas kuni 250.

Sagedusloa tingimuste rikkumisi avastatakse plaanilise järelevalve ja kaebuste kaudu.

41.3. Kontrolli ulatus

426 Kontrollitavate isikute ringi kuulub potentsiaalselt iga isik. Rikkumiste ja nendega

kaasnevate ohtude tuvastamiseks ja vältimiseks kasutatakse üle Eesti paiknevaid

statsionaarseid või mobiilseid monitooringujaamasid, millega kontrollitakse

raadiosageduste kasutajate sagedusloa olemasolu ning tingimuste järgimist või

raadiohäirete allikaid. Teiseks ja kõige enam kasutatakse intsidendi- või kaebusepõhist

järelevalvet. Seejuures sõltub reageerimiskiirus ohu tasemest.

41.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

427 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab elektroonilise side seadus ja

rahvusvaheline raadioside eeskiri.

428 TTJA võib riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32,

49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses

sätestatud alusel ja korras.

75

75 (78)

42. Numeratsiooni kasutamise tingimuste rikkumine: 4 – väike-oluline oht

42.1. Ohuolukorra kirjeldus

429 Numeratsiooni kasutamise tingimused on sätestatud elektroonilise side seaduses ja

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.05.2018 määruses nr 25 „Eesti

numeratsiooniplaan“ (ENP). Numeratsiooni kasutamisel tekivad peamiselt ohuolukorrad

järgmiste all toodud ESS-i ja ENP nõuete rikkumiste realiseerumisel.

430 Numbrite loata või numbri broneerimise andmekogus (NBA) broneerimiseta kasutamise

korral ei ole võimalik tuvastada numbri kasutajat, mis võib soodustada kelmusi või

kuritegusid telefonikõnede kaudu (investeerimispettus, identiteedivargused jne).

431 Praktika on näidanud, et numbrite valitavuse nõude tagamata jätmine, numbrite efektiivselt

kasutusele võtmata jätmine või teisele sideettevõtjale kasutamiseks edasi andmine viitab

riskile, et numbrid on kasutusel mõne (võimalik, et mittelegaalse) teenuse pakkumiseks

hoopis muus riigis ja ei ole Eestist tahtlikult muudetud valitavaks.

432 Teenusnumbri vahendusel eritariifse teenuse hinnast teavitamata jätmine rikub tarbija

õigusi saada teavet teenuse hinnast ja võib tekitada talle suurt majanduslikku kahju, kuna

kõneminutite hinnad võivad ulatuda kümnete eurodeni.

42.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: oluline oht

433 Prognoositav tagajärg on oluline oht. Numeratsiooni kasutamise tingimuste rikkumisest ei

tulene ohtu keskkonnale ja isikute tervisele või elule, peamiseks tagajärjeks võib olla oht

olulise väärtusega varalisele hüvele või süüteo toimepanemise oht.

 Realiseerumise tõenäosus: väike

434 Ohu realiseerumise tõenäosus on väike. Numeratsiooni kasutajad on enamuses

seaduskuulekad, teadlikud numeratsiooni kasutamise tingimustest ning kasutavad

numeratsiooni sihipäraselt. Kaebuseid numeratsiooni kasutamise tingimuste rikkumise

kohta on laekunud vähe. Siiski ei saa alahinnata ohtu, et kas teadmatusest või teadlikult,

näiteks materiaalse kasu saamise eesmärgil rikutakse numeratsiooni kasutamise tingimusi.

TTJA on pidevas koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga telefonide vahendusel tehtavate

kuritegude avastamisel. Numeratsiooni kasutamise nõuete rikkumisi avastab TTJA ka

rutiinse järelevalve käigus.

42.3. Kontrolli ulatus

435 Oht realiseerub, kui rikutakse ESS § 29, § 32, § 38 või Eesti numeratsiooniplaani nõudeid.

Vastava rikkumise ohust tulenevalt kontrollitakse, kas isikul on õigus numeratsiooni

kasutada, kas isikul on kehtiv numbriluba, kas kasutatavad numbrid on broneeritud NBA-s,

kas broneeritud numbrid on valitavad, kas numbreid kasutatakse ettenähtud

numeratsiooniväljas, lubatud otstarbel ja pikkuses ning lubatud teenuse osutamiseks, kas

numbrid võetakse efektiivselt kasutusele 6 kuu jooksul pärast numbriloa saamist ning

numbreid ei anta edasi teisele sideettevõtjale kasutamiseks. Teenusnumbri vahendusel

eritariifse teenuse osutamisel kontrollitakse hinnateavituse olemasolu kõne alguses.

42.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

436 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab elektroonilise side seadus.

76

76 (78)

437 Ohu või rikkumise korral võidakse peatada numbriloaga antud numeratsiooni kasutamine

(ESS § 37 lg 1) või numbriluba kehtetuks tunnistada (§ 37 lg 3). KorS § 28 lg 1 ja 2 alusel

tehtud ettekirjutuse täitmata jätmisel võib kohaldada sunniraha. Võimalik on karistada ka

väärteo korras – numeratsiooni numbriloa või broneeringuta kasutamise eest (rahatrahviga

kuni 300 trahviühikut, juriidilise isiku korral kuni 3200 eurot – ESS § 162); numeratsiooni

kasutamise tingimuste rikkumise eest (rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, juriidilise isiku

korral kuni 3200 eurot – ESS § 163).

43. Elutähtsa teenuse osutajale kehtestatud nõuete rikkumine:

8 – keskmine-kõrgendatud oht

43.1. Ohuolukorra kirjeldus

438 Sideteenus on ühiskonnas pea sama olulise tähtsusega elutähtis teenus kui elektrivarustuse

toimimine. Elutähtsa teenuse osutaja peab täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid, mis

aitavad tagada teenuste toimepidevust. Eelkõige koostama teenuste riskianalüüsi,

toimepidevuse plaani ning täitma teenuse toimepidevusele kehtestatud nõudeid, mis on

toodud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 19.02.2021 määruses nr 8 „Elutähtsa

telefoni- , mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“. Kui

need nõuded jäetakse täitmata, siis suureneb elutähtsa sideteenuse katkestuse risk.

43.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

439 Prognoositav tagajärg on kõrgendatud oht. Sideteenus on üks tähtsamaid elutähtsaid

teenuseid ning selle katkemine mõjutab oluliselt ühiskonna toimimist. Ohtu võib sattuda

inimeste elu ja tervis. Samuti võib tekkida suur majanduslik kahju sideteenustest sõltuvate

muude teenuste osutajatel. Varasemaid juhtumeid, nt Jõgeva või Võru piirkonna

elektrikatkestus ja sellest tingitud häired sideteenuste kättesaadavuses on laialt meedias

käsitletud.

 Realiseerumise tõenäosus: keskmine

440 Suure mõjuga toimepidevuse häire esinemise tõenäosus on tõusnud. Väikeseid

toimepidevuse häireid esineb tihti. Üldjuhul mõjutab sideteenuste toimepidevust kõige

enam elektrivarustuse toimimine. Ilmastikunähtuste, peamiselt tormi või üleujutuse,

esinemisel katkeb elekter ja kui sideettevõte ei ole sidevõrgu seadmetele paigaldanud

õigusaktides nõutud varutoidet, katkeb vastavas piirkonnas side. Torme esineb aastas

mitmeid kordi. Seoses energiakriisiga võib olla olukordi, kus elektri tootmisvõimsusi Eestis

ei jätku ja on vaja hakata tarbimist piirama. Seetõttu on oluline, et sel ajal saaks sideteenused

võimalikult hästi töötada varutoite abil. Samuti võib esineda kriitilise sidetaristu tahtlikku

kahjustamist.

43.3. Kontrolli ulatus

441 Kontrollitakse elutähtsat teenust osutava sideettevõtte poolt nõuete täitmist nii ennetavalt

kui ka peale intsidenti. Kontrollitakse, kas sideettevõte omab oma kriitilisest taristust

ülevaadet ja on võtnud tarvitusele vastavalt ohtudele piisavad kaitse- või riskide

maandamismeetmed. Teostatakse järelevalvet vajadusel ka sideettevõtte juures koha peal.

77

77 (78)

Ekstreemsete ilmastikunähtuste ajal jälgitakse olukorda sideteenuste toimepidevuses ning

antakse olukorrapilti riigile.

43.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

442 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab hädaolukorra seadus (HOS).

443 HOS § 46 alusel võib rakendada KorS §-des 30–32, 49 ja 50–53 sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmed.

44. Märkimisväärse turujõuga ettevõte ei täida talle kehtestatud

kohustusi: 1 – väike-tavaline oht

44.1. Ohuolukorra kirjeldus

444 Turul tegutseb märkimisväärse turujõuga sideettevõtja (MTE). Kontrollides olulist

vahendit, võib ta oma tegevusega mõjutada sideturgude konkurentsiolukorda halvemuse

suunas, mis võib vähendada mh lõppkasutaja juurdepääsu sideteenustele taskukohase

hinnaga. Märkimisväärse turujõuga ettevõtja turu mõjuvõimu reguleerimiseks viiakse

sideturgudel läbi turuanalüüsid ja tuvastatud probleemide lahendamiseks sätestatakse

märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustusi. Sarnane olukord võib tekkida, kui riigi

toega sidevõrke rajanud ettevõte ei täida talle toetusmeetme määrusest tulenevaid kohustusi

445 Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus märkimisväärse turujõuga ettevõte rikub tema

võrku kasutada sooviva sideettevõte suhtes juurdepääsu andmise kohustusi, läbipaistvus-

või hinnakohustusi. Ka muu võrguteenuseid pakkuv ettevõte, kes kontrollib juurdepääsu

lõppkasutajale, võib takistada läbivühenduvust. Ilmestava näitena võib tuua olukorra, kus

riigi toega sidevõrke rajanud ettevõte ei täida talle toetusmeetme määrusest tulenevaid ja

ülalnimetatud kohustusi.

446 Kuna konkurents on sideturgudel tihe, siis esineb olukordasid, kus võrku kasutada sooviv

ettevõte leiab, et märkimisväärse turujõuga ettevõte ei täida täiel määral talle pandud

kohustusi ja takistab konkurentide juurdepääsu. Oht selliseks olukorraks on pidevalt taustal

eksisteeriv.

44.2. Ohuolukorra hinnang

 Tagajärje kaalukus: tavaline oht

447 Turul tegutsevad ettevõtted ei saa vabalt konkureerida. Juurdepääsu teenuse mitte

osutamisel ei saa lõppkasutaja valida temale kõige sobivamat teenuse osutajat. Seega ei

pruugi lõppkasutajad saada sideteenuseid tarbida kas üldse, võimalikult soodsa hinnaga või

parima teenuse kvaliteediga.

 Realiseerumise tõenäosus: väike

448 Sellise ohu realiseerimine on väike. Juurdepääsu kohustust omav sideettevõtja ei osuta talle

kohustusega pandud teenuseid või keeldub teenuse osutamisest. Aastas esineb ligikaudu

100 teenuse osutamise keeldumist, üldjuhul on need põhjendatud.

78

78 (78)

44.3. Kontrolli ulatus

449 Kontrollitakse märkimisväärse turujõuga sideettevõtjaks (MTE) määratud ettevõtjale

kehtestatud kohustuste rakendamist ja täitmist. MTE teavitab regulaarselt TTJA-d

juurdepääsukohustuste täitmise seisust (sh keeldumised), mida TTJA analüüsib.

Juurdepääsu soovival ettevõtjal on võimalus ka TTJA-le esitada kaebus ESS § 68 alusel.

Kontrolli teostamise aluseks võib olla ka kaebus.

44.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

450 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab elektroonilise side seadus või

toetusmeetmete määrused.

451 TTJA lahendab vaidluseid ESS § 149 alusel. TTJA võib ESS-s sätestatud riikliku

järelevalve teostamiseks kohaldada KorS §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud

riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. TTJA on

osaliselt ESS-s sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja (ESS § 188 lg 3).