Kiri

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

COVID-19 ja teiste ülemiste hingamisteede nakkushaiguste ülevaade (seisuga 16.12.2024)

50. nädala jooksul lisandus 1 034 haigusjuhtu (234 laboratoorselt kinnitatud ja 800 kliiniliselt

diagnoositud). Eelmise nädalaga võrreldes suurenes haigusjuhtude arv 12,5% võrra. Kõigist haigestunutest 23,0%-l kinnitati diagnoos laboratoorselt (PCR, antigeeni kiirtest

tervishoiutöötajate poolt).

Seisuga 16.12.2024 on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 el. kohta 146,8, kusjuures

laboratoorselt kinnitatud diagnooside põhjal on näitaja 30,8.

50. nädalal tehti 2 062 testi. Positiivsete testide osakaal moodustas 11,3% (49. nädalal – 9,8%).1

Haigete vanuseline jaotus1

50. nädalal jätkus haigestumuse tõus enamikes vanuserühmades. Samas püsib haigestumus

stabiilsena või esines väikest langust vanuserühmades: 5–9-a, 35–39-a, 40–44-a, 55–59-a, 70–

79-a ja üle 85-aastaste seas.

Kooliealiste laste haigestumuse tõusule järgnes haigestumuse kasv tööealiste ja eakate seas.

Märkimisväärset kasvu täheldati vanuserühmades 20–24-a (+40,5%), 65–69-a (+57,1%) ja 80–

84-a (+62,1%). Muudes vanuserühmades kasvas haigestumus keskmiselt 30%.

Üle 60-aastased moodustasid 32,8% haigestunute üldarvust.

Nakatumiskordaja Rt 2

Haigestumus on tõusuteel.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Hospitaliseerimine3,1

Haiglate edastatud andmetel (v.a kahe haigla info) hospitaliseeriti 50. nädalal kokku 111

patsienti, kellel diagnoositi COVID-19 kas põhi- või kaasuva haigusena, neist 27 patsienti ehk

24,3% hospitaliseeriti raske kuluga COVID-19 haiguse tõttu. 24 patsienti ehk 92,6% olid üle

60-aastased. Raske COVID-19 tõttu hospitaliseeritute arv püsib stabiilsena, kuid kaasuva

COVID-19 diagnoosiga hospitaliseerimised on kasvutrendis, peegeldades haiguse üldist

levikut.

COVID-19 hospitaalinfektsiooni tõttu on haiglaravil 59 inimest.

Raske COVID-19 tõttu vajas intensiivravi kuus inimest, surmajuhte ei esinenud.

Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri poolt valideeritud ning avaldatud andmete

järgi suri COVID-19 tõttu 2024 a. algusest kuni detsembrini kokku 103 inimest, 2023 a. – 310

inimest, 2022 a. – 903 inimest. (SD15: Surmade esialgsed registreerimisandmed põhjuse, soo,

maakonna ja kuu järgi. PxWeb (tai.ee), viimati uuendatud 04.12.2024) Hoolekandeasutused2

Terviseametile ei laekunud 50. nädalal informatsiooni COVID-19 kollete kohta

hoolekandeasutustes.

Reoveeseire2

Reoveeseire andmed laekuvad järgmisel nädalal Sekveneerimine

Sekveneerimise andmetel on omicron-tüve osakaal 100%.

Kõik SARS-CoV-2 variandid: XEC, BA.2.86 ja KP.3 jagunesid võrdselt. Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused Seisuga 16.12.2024 pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3590

inimest, kellest 37,4% olid kuni 14-aastased lapsed. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku

kohta oli 262,8.

Ülemiste hingamisteede ägedate respiratoorsete nakkuste haigestumus kasvas eelmise nädalaga

võrreldes 12%.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Sentinelseire andmetel olid gripilaadsete viirusnakkuste suhtes positiivsed 47,5% analüüsitud

proovidest. Peamisteks tekitajateks olid rinoviirused (30,0%).

SARS-CoV-2 viiruste ja A-gripiviiruste osakaal oli vastavalt 7,5% ja 2,5%. Teistest

tekitajatest tuvastati võrdselt 2,5% osakaaluga adenoviiruseid, inimese metapneumo- (hMPV)

ja paragripiviiruseid.2

Gripp

50. nädalal registreeriti kokku 76 gripijuhtu. Laboratoorselt kinnitati 41 gripiviirust, millest 33

olid A-gripiviirused ja 8 B-gripiviirused. Gripiviiruse aktiivsus on viimase nelja nädala jooksul

järjepidevalt kasvanud ning grippi haigestunute arv on võrreldes eelmise nädalaga

kahekordistunud. Gripiviiruse levik on muutunud püsivaks. Ringluses on, sarnaselt muu

Euroopa riikidega, samaaegselt nii A- kui ka B-gripiviiruse alatüübid.

Grippi haigestumise intensiivsus on hetkel madal ning levikut hinnatakse veel piiratuks, kuid

lähinädalatel on oodata grippi haigestumuse järsku kasvu.

TEHIKu andmetel hospitaliseeriti 50. nädalal gripi tõttu neli patsienti, ühel juhul esines gripp

kaasuva haigusena. Arvestades gripiviiruse omadust ägestada kroonilisi haigusi, ei saa

välistada, et põhihaiguse ägenemise põhjus oli seotud gripiviirusega.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel on ägedate hingamisteede nakkuste tõttu esmatasandi

tervishoiutöötajate ja haiglatesse pöördumiste arv hetkel hooajaliste ootuste piires, kuid

gripiviiruse aktiivsus on kasvutrendis. EL/EMP riikides on positiivsete testide osakaal 10%,

mis viitab talvise gripiepideemia algusele.4

RS-viirusega seotud nakkused

TEHIKu andmetel registreeriti 50. nädalal üks RS-viirusega seotud haigusjuht.

Alates oktoobrist on tuvastatud kokku 26 RS-viiruse juhtu, sealhulgas üks hospitaliseeritud

patsient (92-aastane).

ECDC hinnangul on RS-viiruse levik EL/EMP riikides hetkel madal ja jääb alla viimase kolme

hooaja taseme. Samas soovitatakse olla valmis RS-viiruse leviku võimalikuks kasvuks.4

Üldine järeldus:

Kõikide ülemiste hingamisteede viirusnakkuste (COVID-19, gripp, RSV) haigestumus on

kasvutrendis, kusjuures gripiviiruse ja COVID-19 levik näitab selget aktiivsuse kasvu.

Lähinädalad toovad tõenäoliselt kaasa grippi haigestumise järsu tõusu ja hospitaliseerimiste

arvu suurenemise, eriti riskirühmades. Tervishoiuasutuste valmisolek ja aktiivne seire on

kriitilise tähtsusega.

COVID-19 olukord:

COVID-19 haigusjuhtude arv on pärast seitsmenädalast langustrendi taas tõusuteel, kasvades

50. nädalal 12,5% võrreldes eelneva nädalaga. Testimise aktiivsus on suurenenud ja

positiivsete testide osakaal jõudis 11,3%-ni. Haiglaravi vajavate patsientide arv püsib

stabiilsena, kuid kaasuva COVID-19 diagnoosiga hospitaliseerimiste arv kasvab. Intensiivravi

vajadus on minimaalne ja surmajuhte ei registreeritud.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Gripi olukord:

Gripi aktiivsus on viimase nelja nädala jooksul märkimisväärselt kasvanud ja gripi levik on

muutunud püsivaks. Juhtumite arv on eelmise nädalaga võrreldes kahekordistunud ning

ringluses on samaaegselt nii A- kui ka B-gripiviiruse alatüübid. Kuigi grippi haigestumise

intensiivsus on hetkel veel madal, viitab positiivsete testide tõus 10%-ni Euroopa riikides

gripiepideemia algusele.

RS-viirusega seotud olukord:

RS-viiruse levik püsib Eestis madalal tasemel. 50. nädalal registreeriti vaid üks haigusjuht.

Hooaja jooksul on kogunenud 26 juhtumit, sealhulgas üks hospitaliseerimist vajanud patsient.

Euroopa andmetel on RS-viiruse levik hetkel madalam kui eelmistel hooaegadel.

Prognoos:

SARS-CoV-2 viiruse levik on jätkuvalt laialdane ning tõusutrendis. Eriti haavatavad on üle

60-aastased inimesed ning lähinädalatel võib oodata hospitaliseerimiste arvu kerget kasvu.

Lähinädalatel on oodata grippi haigestumise kiiret kasvu, eriti laste seas. Algavad pühad ja

koolivaheaeg võivad ajutiselt aeglustada viiruse levikut, kuid jaanuari teises pooles võib

haigestumine taas suureneda. Gripi leviku tõus võib suurendada hospitaliseerimiste arvu eriti

laste ja eakate seas ning provotseerida krooniliste haiguste ägenemist riskirühmades.

Kuigi RS-viiruse levik on hetkel madal, tuleb valmis olla võimalikuks tõusuks, eriti väikelaste

ja eakate seas, kes on RS-viiruse raskema kulu riskirühm.

Hetkel ei ole tervishoiusüsteemile ülekoormuse ohtu.

Riskirühmade vaktsineerimine ning hügieeni- ja tõrjemeetmete järgimine on jätkuvalt parim

viis hingamisteede nakkuste ennetamiseks.

___________________________________________________________________________ Allikas: 1 TEHIK/TIS 2 Terviseamet 3 Haiglate poolt edastatud andmed 4 European Respiratory Virus Surveillance Summary