Vastus

TARTU LINNAVALITSUS ARHITEKTUURI JA EHITUSE OSAKOND

______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Küüni 5 www.tartu.ee

51004 TARTU

tel 736 1238

rg-kood 75006546 [email protected]

Tauri Lepaste

Riigikohus

Lossi 17 päikeseelektrijaama rajamise

võimalikkus

Teie 09.12.2024

Meie 16.12.2024 nr 7-14.2/16973

Lossi tn 17 põhimaht on ehitismälestis Kliinikuhoone (hilisem kohtuhoone), 1806-1814, reg-nr

6893; lõunapoolne madalam maht B-kaitsekategooria hoone Tartu linna muinsuskaitsealal, reg-nr

27006. Tartu linna muinsuskaitse komisjon arutas 11.12.2024 muinsuskaitse komisjoni

koosolekul Riigikohtu taotlust paigaldada põhimahu lõunaküljele päikesepaneelid.

1. Muinsuskaitseseaduse § 3 lg 5 kohaselt on mälestise ja muinsuskaitseala eesmärk ehitiste

autentsuse säilitamine ja selle terviklikkuse taastamine; lg 3 kohaselt peab lisatav uus toetama ja

aitama esile tuua varem loodud väärtusi.

2. Riigikohtu hoone katusele on mõne aasta eest toimunud renoveerimisel lubatud ehitada

kaasaegsete elementidena katuseaknad, et rahuldada asutuse suurenenud ruumivajadust; kaasaegse

ventilatsiooni ehitamiseks on lubatud ehitada uued ventilatsioonikorstnad; ligipääsetavuse

tagamiseks katusega külgnev lift. Selle tulemusel on katusel juba mitmed uued elemendid, mille

ehitamine on olnud kompromiss hoone autentsuse ja jätkusuutlikkuse vahel. Päikeseenergia

tootmisel katuse tasapinnal on eelistatud variant valtspleki kujuline päikesekatus, mis on kogu

katusekülje ulatuses ühtse ristküliku kujulise paigutusega, ja vaatajast kaugel asuvana tekitab

vähest visuaalset autentsuse häiringut. Päikesepaneelide paigaldamine olemasoleva katusekatte

peale tuleb kõne alla juhul, kui katus on avalikust ruumist vähevaadeldav (nt asub majadest

ümbritsetud sisehoovis). Lossi tn 17 kõrgema kiviosa katus on Kuradisillast kuni Lossi tn 21

majani kulgeval avalikul jalgrajal hästi vaadeldav. Katusel asuvad katuseaknad ja korstnad,

mistõttu saab päikest salvestavaid pindu paigaldada ainult katuse alumisse ossa ja/või

katuseakende vahele. Majal on kelpkatus, mille kelpadel on diagonaalsed servad, kuid paneele ei

saa lõigata diagonaalselt, neil on kindel suurus ja ristküliku kuju, mistõttu jääb kelba serva

astmestik. Eelnevat silmas pidades tekib rahutu ja ülekoormatud katusepind, mis rikub riigi

esindushoone välimust ega toeta autentsuse säilimist.

3. Kivimahust lõunas asuva laudisega kaetud madalama mahu katus on väiksema kaldega, seetõttu

on see avalikust linnaruumist vähem nähtav, teisalt asub katus jalgrajale lähemal, olles seetõttu

siiski märgatav. Madala mahu katusel puuduvad korstnad ja katuseaknad paiknevad ühes servas,

mistõttu on võimalik paigaldada päikest salvestavad pinnad kompaktselt ja suurel pinnal, mõjudes

terviklikuna. Madalama mahu näol ei ole tegemist ehitismälestisega, vaid muinsuskaitseala B-

kaitsekategooria hoonega, mille autentsusele võib teha rohkem leevendusi kui ehitismälestise

autentsusele. Soovitame kaaluda madalama hoonemahu katusekatte asendamist päikesekatusega

kogu katuse ulatuses.

Päikesepaneelide paigaldamiseks tuleb esitada ehitisregistri kaudu ehitusprojekt ja ehitusloa

.

Päikesepaneelide paigaldamiseks tuleb esitada ehitisregistri kaudu ehitusprojekt ja ehitusloa

taotlus. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri määrusest

https://www.riigiteataja.ee/akt/118072015007?leiaKehtiv. Vt lisainfot: https://www.tartu.ee/et

/paikesepaneelid#Mida-teha--et-p%C3%A4ikesepaneele-paigaldada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merlin Oja

juhataja

Egle Tamm

736 1326 [email protected]