Keskkonnaministri 23. märtsi 2005. a määruse nr 19 „Pakendi tagatisraha suurus“ muutmine

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

18.12.2024 nr 1-4/24/6116

Keskkonnaministri 23. märtsi 2005. a määruse nr 19

"Pakendi tagatisraha suurus" muutmise eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kliimaministri määruse

„Keskkonnaministri 23. märtsi 2005. a määruse nr 19 „Pakendi tagatisraha suurus“ muutmine“

eelnõu.

Palume esitada arvamus ja ettepanekud kümne tööpäeva jooksul eelnõu eelnõude infosüsteemi

esitamisest arvates.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

Taristuminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu

2. Määruse seletuskiri

Teadmiseks: Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, EESTI PANDIPAKEND OÜ, KIUD

TECHNOLOGIES OÜ, BAUN OÜ, CUPLOOP OÜ, RINGO ECO OÜ.

Dagny Kungus, 6260735

[email protected]

EELNÕU

12.12.2024

MÄÄRUS

Tallinn 2024 nr

Keskkonnaministri 23. märtsi 2005. a määruse nr 19

„Pakendi tagatisraha suurus“ muutmine

Määrus kehtestatakse pakendiseaduse § 21 lõike 5 alusel.

Keskkonnaministri 23. märtsi 2005. a määrust nr 19 „Pakendi tagatisraha suurus“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahv 1 sõnastatakse järgmiselt:

㤠1. Pakendi tagatisraha suurus

(1) Pakendi tagatisraha ehk pandi suurus pakendiseaduse § 21 lõigetes 2−31 nimetatud

pakendile ühe müügiühiku kohta kehtestatakse järgmiselt:

1) korduskasutuse klaaspakendile 0,10 eurot;

2) korduskasutuse plastpakendile 0,10 eurot;

3) ühekorra klaaspakendile 0,10 eurot;

4) ühekorra metallpakendile 0,10 eurot;

5) ühekorra plastpakendile mahuga kuni 0,5 liitrit (0,5 liitrit kaasa arvatud) 0,10 eurot;

6) ühekorra plastpakendile, mille maht on suurem, kui 0,5 liitrit (0,5 liitrit välja arvatud) 0,10

eurot.

(2) Ühekordselt kasutatavale ja korduskasutatavale pakendile, mida ei ole käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikest 1 sätestatust erineva tagatisraha

suuruse, kui pakendiettevõtjal on kasutusel pakendite tagastussüsteem, mille alusel saab jälgida

turule lastud ja tagasivõetud pakendite koguseid.“

2) Paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks.

Vladimir Svet Keit Kasemets

Taristuminister Kantsler

Taristuministri määruse „Keskkonnaministri 23. märtsi 2005. a määruse nr 19

„Pakendi tagatisraha suurus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse pakendiseaduse § 21 lõike 5 alusel.

Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise

seaduse eelnõuga (SE 430), millega muudetakse jäätmeseadust (edaspidi ka JäätS; RT I,

17.03.2023, 37) ja pakendiseadust (edaspidi ka PakS; RT I, 21.09.2023, 6), milles

täpsustatakse tagatisraha rakendamise võimalusi kõikidele pakenditele, mida ei ole nimetatud

PakS § 21 lõigetes 2, 3 ja 31.

Pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteemi toimimiseks rakendatakse ühe

majandusmeetmena pakendi tagatisraha. Pakendile määratakse tagatisraha, mis on ühe

müügiühiku hinnale lisatud pakendit väärtustav tasu ühe pakendi eest, et motiveerida tarbijat

pakendit tagastama. Tasutud tagatisraha tagastatakse lõppkasutajale või tarbijale, kui ta viib

pakendi selleks ettenähtud tagastuskohta.

Pakendiseaduse kohaselt on kehtestatud kohustuslik tagatisraha õlle, vähese

etanoolisisaldusega alkohoolse joogi, siidri, perry ja karastusjoogi pakenditele ning 2021. a

jõustunud pakendiseaduse muudatuse kohaselt on vabatahtlikult võimalik rakendada

tagatisraha ka kange ja lahja alkohoolse joogi ning siirupi ühekorra- ja

korduskasutuspakenditele. Täiendavalt on loodud pakendiettevõtjatele võimalus rakendada

tagatisraha ka ühekordselt kasutatavatele ja korduskasutatavatele toidupakenditele ja

joogitopsidele. Seni kehtinud sätted küll aitavad kaasa korduskasutatavate toidupakendite ja

joogitopside laiemale kasutusele ning sellega väheneb ühekordselt kasutatavate toidupakendite

ja joogitopside teke, kuid kehtinud sõnastusega koheldakse ebavõrselt neid, kes sooviksid

tagatisraha rakendada ka muud liiki korduskasutatavatele pakenditele.

Eelnõuga SE 430 pakendiseaduses tehtavad muudatused on vajalikud seetõttu, et kehtiv

pakendiseadus ei sätesta tagatisraha lisamist kõigile korduskasutuspakenditele, vaid võimaldab

vabatahtlikult lisada tagatisraha üksnes teatud tüüpi pakenditele. Vastavalt käibemaksuseaduse

§ 12 lõikele 12 ei arvata kauba maksustatava väärtuse hulka pakendiseaduse alusel pakendile

määratud tagatisraha. Käibemaksuseaduse § 11 lõige 7 sätestab, et sellise

korduskasutuspakendi, millele on pakendiseaduse alusel määratud tagatisraha ja mis ei ole

arvatud kauba maksustatava väärtuse hulka ning mis on maksukohustuslasele kalendriaasta

jooksul tagastamata, käive loetakse tekkinuks 31. detsembril. Käibe suurus võrdub

kalendriaasta jooksul tagastamata korduskasutuspakendite tagatisraha summaga.

Tagatisraha ei ole käive, kuna see tagastatakse lõppkasutajale või tarbijale ning seda ei peaks

käibemaksuga maksustama. PakS § 21 lõikes 32 tehtava muudatuse alusel on võimalik

vajadusel lisada tagatisraha kõigile pakenditele (sh kõikvõimalikud korduskasutuspakendid)

ning kohaldada sellisele tagatisrahale ka käibemaksuseaduses toodud erisusi. Kehtiv sõnastus

on piirav ning kohtleb ebavõrselt neid, kes on tagatisraha määranud nii ühekordsetele kui ka

korduskasutuspakenditele, mis ei liigitu toidupakenditeks ja joogitopsideks. Kuivõrd tegemist

on pidevalt areneva sektoriga, siis ei ole mõistlik seaduses eraldi loetleda pakenditüüpe, mille

puhul on lubatud tagatisraha vabatahtlikult lisada. Näiteks on korduskasutuspakendid

kasutusele võetud e-kaubanduses, tänu millele on võimalik vähendada e-kaubanduses tekkivaid

pakendijäätmete koguseid.

Olemasolev tagatisrahasüsteem on näidanud, et tasutud tagatisraha on mõjuv stiimul

lõpptarbijale pakendi tagastamiseks kauba müüjale. Sellega on võimalik tagada pakendi

ringlemine tarbijate ja pakendiettevõtjate vahel pakendi elutsükli jooksul korduvalt.

Määruse eelnõu on ette valmistanud Kliimaministeeriumi (edaspidi KliM) ringmajanduse

osakonna nõunik Dagny Kungus (626 0735, [email protected]).

Eelnõu õigusekspertiisi on teinud KliMi õigusosakonna jurist Kristina Parnaul-Ollik (626 2870,

[email protected]) ning keeletoimetajaks Justiitsministeeriumist

õigusloome korralduse talitusest Aili Sandre (5322 9013, [email protected]).

2. Määruse eesmärk

Eelnõukohase määruse eesmärk on viia keskkonnaministri 23. märtsi 2005. a määrus nr 19

„Pakendi tagatisraha suurus“ kooskõlla pakendiseaduse muudatusega, mis võimaldab

rakendada tagatisraha kõikidele ühekordselt kasutatavatele ja korduskasutatavatele pakenditele,

mida ei ole nimetatud PakS § 21 lõigetes 2, 3 ja 31.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga muudetakse määruse § 1 lõike 1 sõnastust selliselt, et oleks selgelt arusaadav, et

loetelus nimetatud tagatisraha määrad ühe müügiühiku kohta kehtivad PakS § 21 lõigetes 2, 3

ja 31 nimetatud pakenditele.

Eelnõuga täiendatakse määruse §-i 1 lõikega 2, millega tõstetakse seni kehtinud § 11 sisu

lõikesse 2 ja sõnastatakse selliselt, et ühekordselt kasutatavale ja korduskasutatavale pakendile,

mida ei ole sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud võib kehtestada sama paragrahvi lõikest 1

sätestatust erineva tagatisraha suuruse, kui pakendiettevõtjal on kasutusel pakendite

tagastussüsteem, mille alusel saab jälgida turule lastud ja tagasivõetud pakendite koguseid.

Muudatusega jäetakse välja piirav tingimus, mille kohaselt oli võimalus tagatisraha kehtestada

ainult ühekordselt kasutatavale ja korduskasutatavale toidupakendile ja joogitopsile.

Eelnõuga tunnistatakse § 11 kehtetuks ning § 1 lõikes 2 sätestatakse, et ühekordselt kasutatavale

ja korduskasutatavale pakendile, mida ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võib

kehtestada käesoleva paragrahvi lõikest 1 sätestatust erineva tagatisraha suuruse tingimusel, et

pakendiettevõtjal on kasutusel pakendite tagastussüsteem, mille alusel saab jälgida turule lastud

ja tagasivõetud pakendite koguseid.

Muudatus on vajalik, sest lubab pakendiettevõtjal kehtestada ühekordselt kasutatavatele ja

korduskasutatavatele pakenditele kehtivas määruses sätestatust erineva tagatisraha suuruse.

Juba praegu tegutseb turul ettevõtteid, kes pakuvad korduskasutuspakendeid, kuid kellel ei ole

võimalik tagatisraha käibemaksu vabastusega rakendada. Seni kehtinud sätted on piiravad ja

pärsivad korduskasutuspakendite ringlust. Hetkel kehtiv pakendiseadus piiritleb pakendi

tüübid, millele võib vabatahtlikult tagatisraha rakendada ning seetõttu kehtib

käibemaksuvabastus ka ainult nendele piiritletud pakendi tüüpidele. Vabatahtlike tagatisrahaga

pakendite osas on pakendiseaduses nimetatud ainult kange ja lahja alkohoolse joogi ning siirupi

ühekorra- ja korduskasutuspakendid ning ühekordselt kasutatavad ja korduskasutatavad

toidupakendid ja joogitopsid. Seega kehtib vabatahtliku tagatisrahaga pakendite puhul

käibemaksuvabastus hetkel ainult eelnimetatud pakenditüüpidele, kuid käesoleva muudatusega

laieneb see võimalus kõikidele ühekordselt kasutatavatele ja korduskasutuspakenditele (sh e-

kaubanduse korduskasutuspakenditele), millele soovitakse tagatisraha rakendada kehtivas

määruses sätestatust erineva tagatisraha suurus.

Kuna turul ringlevad pakendid on eriilmelised ning nende soetamiseks tehtud kulutused on

erinevad (eri liiki pakendite maksumused on väga erinevad), siis on mõistlik jätta ettevõtjatele

võimalus määrata ise sobiva suurusega tagatisraha. Oluline on, et süsteemis on pakendid

jälgitavad ning kliente teavitatakse tagatisraha tagastamise võimalusest kauba soetamisel,

teenuse osutamisel müügikohas või teenuse arvel.

Korduskasutussüsteemi mõte on selles, et korduskasutatavaid pakendeid kasutatakse süsteemis

korduvalt ning pakendid ringlevad ettevõtte ja tarbijate vahel või mitmete ettevõtete ja tarbijate

vahel. Tähtis on, et süsteemis ringlevad pakendid oleksid kergesti jälgitavad (st on ülevaade,

kui palju süsteemis pakendeid ringleb, kui palju tagasi kogutakse ning kui palju on käibelt

kõrvaldatud). EVS-EN 13429:2004 standardis „Pakend. Korduskasutus“ on kirjeldatud kolme

korduskasutussüsteemi, mida pakendiettevõtted võivad soovi korral kasutusele võtta. Lubatud

on ka teistsuguste lahenduste kasutamine, kuid oluline on süsteem dokumentaalselt kirjeldada

ning sellekohast pakendiarvestust pidada.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõukohane määrus vastab Euroopa Liidu õigusele.

5. Määruse mõju

Eelnõukohase määrusega kavandatud muudatused ei mõjuta tarbijate majanduslikku

toimetulekut, kuna tagatisraha määramist ei saa käsitada hinnatõusuna. See ei ole toote

hinnakujunduse komponent, vaid vahend ja motivaator pakendi tagastamise

intensiivistamiseks. Ostes kaupluses või mujal müügikohas toote, tasub tarbija toote hinna ja

pakendile kehtestatud tagatisraha, mille tarbija saab täies ulatuses tagasi, kui ta pakendi

tagastab. Samuti ei ole olulist mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele. Kuna eelnõukohase

määrusega võimaldatakse rakendada tagatisraha kõikidele ühekordselt kasutatavatele ja

korduskasutatavatele pakenditele, siis on muudetava määruse mõjukeskkonnale positiivne,

kuna tagatisraha motiveerib tarbijat selliste toodete pakendeid tagastama, mis soodustab

korduskasutust, vähendab tekkivate jäätmete koguseid ja prügistamist ning aitab kaasa

ühekordselt kasutatavate pakendite tarbimise vähendamisele.

Muudatused ei avalda olulist mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste

töökorraldusele, majandusele, riigi julgeolekule, välissuhetele ega regionaalarengule.

Kavandatud muudatused ei avalda ka sotsiaalset mõju.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõukohase määruse rakendamine ei nõua lisatööd ega -kulusid, samuti ei eeldata sellest

lisatulu.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

8. Määruse eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Rahandusministeeriumile, Maksu- ja Tolliametile. Määruse eelnõu saadetakse arvamuse

avaldamiseks Eesti Pandipakend, Kiud Technologies OÜ-le, Baun OÜ-le, Cuploop OÜ-le,

Ringo Eco OÜ-le.