Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

[email protected]

Stenbocki maja Rahukohtu 3

15161, Tallinn

Teie 25.11.2024 nr 2-5/24-01848,

18.5.1/24-0539/-1T

Meie 18.12.2024 nr 6-1/2995-2

Eesti seisukohad töötajate lähetamise

deklareerimiseks loodava avaliku liidese

määruse kohta

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad töötajate lähetamise deklareerimiseks

loodava avaliku liidese määruse kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) protokolliliseotsuse eelnõu;

2) seletuskiri koos lisadega.

Triinu Nurmjõe

[email protected]

1

Lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel

KOOSKÕLASTUSTKK

Vastaja Kommentaar

Arvestatud / Mittearvestatud / Võetud teadmiseks

Eesti

Tööinspektsioon

1) Kõigepealt soovime selguse mõttes üle korrata, et

Tööinspektsioon leiab endiselt, et käesoleval hetkel ja

lähitulevikus meie liitumine e-deklaratsiooniga ei ole

võimalik. Kokkuvõtlikult öeldes seisnevad mitteliitumise

peamised põhjused selles, et Tööinspektsioonil on välja

arendatud oma Tööelu infosüsteem (TEIS), kus on lähetatud

töötajate moodul, mille kaudu on võimalik kiirelt ning

kasutajasõbralikult esitada lähetatud töötajate teateid.

Lisaks on Tööinspektsioon seoses arenduse rahastusega

kohustunud TEIS lähetatud töötajate moodulit aktiivsena

hoidma kindla aja vältel. Oluliseks põhjuseks on ka

ühisakna arendus, millega tagatakse üks koht kolmanda

riikide kodanike ja lähetatud töötajate andmete

edastamiseks. See lahendus võimaldab Tööinspektsioonil

saada informatsiooni selle kohta kui palju lühiajalise

töötamise registreeringutest on lähetatud töötajad, et

teostada sihitatult järelevalvet nende tööandjate üle, kes

lähetatud töötajate teated jätavad esitamata.

2) Suur hulk lähetusteateid tuleb Tööinspektsioonile

kaubandussektorist. Tööinspektsioon on kaalumas lähetus-

teadete esitamise kohustuse puhul valdkondliku erandi

kehtestamist kaubandusettevõtetele. Erandi rakendamise

kasuks otsustamisel väheneb oluliselt lähetusteadete arv,

mistõttu leiame, et Euroopa Liidu mastaabis Eesti e-

deklaratsiooniga mitteliitumine erilist mõju ei avalda.

Arvestatud seisukohapunktis 5.2., mille kohaselt peame oluliseks, et

IMI-süsteemiga ühendatava avaliku liidesega liitumine jääb

liikmesriikidele selgelt ja ühemõtteliselt ka edaspidi vabatahtlikuks

ja et liikmesriikidele peab säilitama võimaluse soovi korral jätkata

riigisiseste lähetatud töötajate deklareerimise infosüsteemide

kasumist. Oleme viidatud seisukohapunkti selgitavas osas seisukoha

põhjendustena esitanud kõik Tööinspektsiooni nimetatud põhjused,

et selgitada, miks Eesti toetab avaliku liidesega liitumise

vabatahtlikkust nii praegu kui ka tulevikus.

Võetud teadmiseks.

2

3) Mis puudutab tagasisidet e-deklaratsiooni määruse eelnõule

(Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, mis käsitleb

siseturu infosüsteemiga ühendatud avalikku liidest töötajate

lähetamise deklareerimiseks ja millega muudetakse määrust

(EL) nr 1024/2012), siis tahame rõhutada, et

Tööinspektsiooni vaates on oluline, et määrusest nähtuks

konkreetselt, et e-deklaratsiooniga liitumine on liikmes-

riikide jaoks vabatahtlik. Kuigi määruse eelnõu artikkel 1 lg

2 sätestab, et: „Liikmesriigid võivad otsustada avalikku

liidest kasutada“, näeb määruse eelnõu artikkel 10 ette, et

määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides

liikmesriikides. Leiame, et oluline oleks üle vaadata artikkel

1 lg 2 ja artikli 10 omavaheline seos, et ka artiklist 10

nähtuks, et määrus on siduv neile, kes on otsustatud e-

deklaratsiooniga liitumise kasuks. Ühesõnaga soovime, et

määruse tekst kajastaks konkreetsemalt e-deklaratsiooniga

liitumise vabatahtlikkust. Muus osas meil tähelepanekuid ei

ole.

Arvestatud seisukohapunktis 5.2., kus oleme rõhutanud selle

olulisust, et määruse tekstist peab selguma ühemõtteliselt põhimõte,

et avaliku liidese kasutuselevõtt on liikmesriikidele vabatahtlik ning

et seejuures on oluline tagada kooskõla ja vältida vastuolusid

määruse erinevate sätete vahel. Samuti lisasime selgitusse, et oluline

on vajadusel üle vaadata määruse eelnõu artikli 1 lõike 2 ja artikli 10

omavaheline seos, et artiklist 10 nähtuks ühemõtteliselt, et määrus on

selle vastuvõtmisel siduv ja vahetult kohaldatav üksnes neile

liikmesriikidele, kes on otsustanud vabatahtlikult avaliku liidesega

liitumise kasuks. Ühesõnaga, Eesti soovib, et määruse tekst kajastaks

selgelt ja üheselt mõistetavalt, et avaliku liidesega liitumine on

liikmesriikidele vabatahtlik nii praegu kui ka tulevikus.

3

Eesti

Kaubandus-

Tööstuskoda

1) Kaubanduskoda toetab käesoleva eelnõu eesmärki, milleks

on „vähendada ettevõtjate ja riigi pädevate asutuste haldus-

koormust, hõlbustades ühelt poolt lähetusdeklaratsioonide

esitamist kasutajasõbralikul viisil nii eemalt kui ka

elektrooniliste vahendite abil ning teiselt poolt

liikmesriikide vahelist halduskoostööd ning tulemuslikku

järelevalvet direktiivides 2014/67/EL ja 96/71/EÜ

sätestatud kohustuse täitmise üle“. Kaubanduskoja

hinnangul on igati positiivsed algatused, mis aitavad

ettevõtete halduskoormust vähendada ning tööd lihtsustada.

2) Sooviksime täpsustada, et kui tegemist on ühtse

lahendusega, mis vähendab nii ettevõtjate kui ka riigi

pädevate asutuste halduskoormust, siis miks on tegemist

vabatahtliku lahendusega ning miks see ei ole kohustuslik

kõigile EL-i liikmesriikidele. Leiame, et kui kõik EL-i

liikmesriigid ühineksid loodava liidesega, siis oleks kõikide

osapoolte vahel deklaratsioonide esitamine ühtne ning

mugavam.

Arvestatud seisukohapunktis 5.1., mille kohaselt Eesti toetab

määruse üldisi eesmärke soodustada siseturu nõuetekohast toimimist,

lihtsustada töötajate lähetamisega seotud deklareerimise kohustuse

täitmist, vähendada liikmesriikide pädevate asutuste ja ettevõtete

halduskoormust, aidata kaasa lähetatud töötajate õiguste kaitsele

suunatud EL-i õigusaktide täitmise üle järelevalve tegemisele ning

toetada liikmesriikide pädevate asutuste vahelist halduskoostööd.

Selgitame, et avaliku liidese ja selle juurde kuuluva lähetamise ühise

standardvormi loomine on Komisjoni algatus, millega liitumine

toimub vabatahtlikkuse alusel. Vabatahtliku lahenduse on tinginud

eelkõige asjaolu, et paljudes liikmesriikides oli juba enne Komisjoni

kõnealuse õigusliku algatuse avalikustamist tehtud märkimväärseid

investeeringuid riigisisestesse infosüsteemidesse, et arendada välja

tõhusad lähetamise deklareerimissüsteemid, mis paljuski on täna

hästi toimivad ja vastavad riiklikele vajadustele (nt Eestis TEIS-i

lähetatud töötajate moodul, mis on kasutusel alates 2023. aasta juulist

ning mille arendus läks maksma ca 250 000 eurot). Lisaks aitab

vabatahtlik lähenemine tagada, et liikmesriigid saavad ise otsustada,

kas nad soovivad ning kas neil on tehniline ja rahaline võimekus

liituda avaliku liidesega, arvestades oma spetsiifilisi olusid,

eripärasid ja vajadusi. Kui avaliku liidesega liitumine oleks

liikmesriikidele kohustuslik, võiks see hoopis tekitada täiendavat

halduskoormust neile liikmesriikidele, kes on teinud investeeringuid

oma efektiivsete IT-lahenduste loomisesse ja soovivad jätkata juba

olemasoleva riigisisese deklareerimissüsteemi kasutamisega.

4

3) Leiame, et juhul kui näiteks mõni EL-i liikmesriik otsustab

vabatahtliku liidesega mitte liituda, siis võiks veebiportaalis

olla olemas siiski viited või lingid ka nende riikide

deklaratsiooni lahendustele, et kõik info oleks ühelt lehelt

kättesaadav.

4) Eelnõu artikkel 4 lg 2 kohaselt kehtestab Komisjon

standardvormi rakendusaktidega. Leiame, et kui on

rakendusaktiga standardvorm paigas, siis peaks ka nendele

riikidele, kes vabatahtliku liidesega ei liitu, olema

kohustuslik see, et ka nende deklaratsioonide vormid

sisaldaksid täpselt samu andmepunkte, mis standardvormil

on. See tähendab, et kõik EL-i liikmesriigid peaksid

deklaratsioonis kajastama samu andmeid ning need riigid,

kes pole liidesega liitnud, ei kajastaks deklaratsioonides

rohkem andmepunkte.

Arvestatud. Nõustume, et loodav avalik liides (veebiportaal) võiks

sisaldada viiteid ka nende liikmesriikide lähetamise deklareerimis-

süsteemidele, kes liidesega ei liitu, et kogu informatsioon oleks EL-i

ülesest avalikust liidesest kättesaadav. Oleme valmis esitama Teie

vastavasisulise ettepaneku läbirääkimiste käigus määruse eelnõuga

tegeleva asjaomase töögrupi kohtumisel.

Mitte arvestatud. Kuivõrd avaliku liidese kasutuselevõtt saab

määruse eelnõu kohaselt olema liikmesriikidele vabatahtlik, siis ei

saa eraldiseisvalt vaid ühise standardvormi kasutuselevõttu teha

liikmesriikidele kohustuslikuks, sest ühine standardvorm kuulub

lahutamatult avaliku liidese juurde, st liidesel asub standardvorm.

Avalik liides on mitmekeelne elektrooniline deklareerimise portaal,

mis luuakse muuhulgas eesmärgiga lihtsustada teenuseosutajate

(ettevõtjate) jaoks töötajate lähetamisel lähetusdeklaratsioonide

esitamist vastuvõtvate liikmesriikide pädevatele asutustele. Avalik

liides ise võimaldabki kasutada lähetusdeklaratsiooni esitamiseks

ühist standardvormi, mis tähendab, et ühisel standardvormil põhineva

lähetusdeklaratsiooni täidab teenuseosutaja just avaliku liidese

kaudu. Seega, liikmesriik ei saa otsustada eraldiseisvalt liituda ainult

ühise standardvormiga, kuna see on mõeldud kasutamiseks avalikus

liides.

5

Eesti

Ametiühingute

Keskliit

1) Eesti Ametiühingute Keskliit toetab Euroopa parlamendi ja

nõukogu ettepanekut luua töötajate lähetamise

deklareerimiseks siseturu infosüsteemiga ühendatud avalik

liides. Kõik meetmed, mis on abiks lähetatud töötajate

töötingimuste kontrollivõimaluste suurendamisel ja nende

ärakasutamise vähendamisel on teretulnud. Pooldame

sellise üle-euroopalise siseturu infosüsteemiga ühendatud

avaliku mitmekeelse liidese loomist, millega lihtsustatakse

liikmesriikide ja ettevõtjate poolset halduskoormust

lähetatud töötajate deklareerimisel ja hõlbustatakse samal

ajal liikmesriikide järelevalvet lähetatud töötajate õiguste

kaitsmisele suunatud õigusaktide täitmise üle.

2) Väga oluliseks peame, et infosüsteemiga luuakse ka

lähetatud töötajatele lähetusdeklaratsiooni esitamise

võimalus ja arvame, et süsteemiga liitumisel peab töötajate

informeerimine olema kohustuslik.

Arvestatud seisukohapunktis 5.1., mille kohaselt Eesti toetab

määruse üldisi eesmärke soodustada siseturu nõuetekohast toimimist,

lihtsustada töötajate lähetamisega seotud deklareerimise kohustuse

täitmist, vähendada liikmesriikide pädevate asutuste ja ettevõtete

halduskoormust, aidata kaasa lähetatud töötajate õiguste kaitsele

suunatud EL-i õigusaktide täitmise üle järelevalve tegemisele ning

toetada liikmesriikide pädevate asutuste vahelist halduskoostööd.

Selgitame, et lähetusdeklaratsioonide esitamise kohustus on jätkuvalt

tööandjatel (ettevõtjatel), kes lähetavad oma töötajaid teise

liikmesriiki tööle teenuse osutamiseks määratud ajavahemikus

(ELTTS § 51 lg 1). Lähetusdeklaratsiooni esitamise kohustuse

sätestamine Eesti õiguses tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2014/67/EL1 artikkel 9 lõike 1 punktist a, mille kohaselt

võib riik kohustada konkreetselt teise riigi teenuseosutajat, st

tööandjat, esitama lähetust puudutavat teavet. Määruse eelnõu

kohaselt avalik liides võimaldab edastada lähetusdeklaratsiooni

koopia lähetatud töötajale.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/67/EL, 15. mai 2014 , mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist

ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ( „IMI määrus” ) EMP-is kohaldatav tekst. Kättesaadav:

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=celex%3A32014L0067.

6

3) Kindlasti on süsteemi kasutegur suurem, mida rohkem

liikmesriike on süsteemiga ühinenud. Oleme seisukohal, et

Eesti võiks samuti nimetatud meetmega ühineda.

Arvestatud osaliselt seisukohapunktides 5.1., 5.2. ja 5.7. Eesti ei

kiirusta avaliku liidese ja ühise standardvormi kasutuselevõtmisega

ühinema, kuna meil on Eestisse lähetatavate töötajatega seotud

deklareerimise kohustuse täitmiseks tõhus ja hästi toimiv riiklik

deklareerimissüsteem TEIS, mille juurde kuulub lähetatud töötajate

moodul. Lähetatud töötajate mooduli loomise eesmärk oli luua lihtne,

kiire, kasutajasõbralik ja võimalikult vähekoormav e-lahendus nii

teiste liikmesriikide ettevõtetele, kes lähetavad töötajaid Eestisse

teenust osutama, kui ka Eesti riiklikule pädevale asutusele,

Tööinspektsioonile. Ühelt poolt, TEIS-i lähetatud töötajate moodul

vähendab ettevõtete halduskoormust seeläbi, et lihtsustab lähetus-

deklaratsioonide koostamist ja esitamist. Seejuures on Eesti süsteem

lähetatud töötajate deklareerimisel EL-i kiireim, mis selgus

Komisjoni tehtud analüüsist. Teiselt poolt vähendab TEIS-i lähetatud

töötajate moodul ka Tööinspektsiooni halduskoormust, aidates

Tööinspektsiooni järelevalveametnikul tõhusamalt menetleda ja

hallata lähetusdeklaratsioone ning ühtlasi lihtsustades tulemuslike

kontrollide teostamist Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste

üle, et kaitsta nõuetekohaselt lähetatud töötajate õigusi teenuste

osutamisel piiriüleselt. Tänu TEIS-i lähetatud töötaja mooduli

kasutuselevõtmisele on nüüd järelevalveametnikul üks e-keskkond,

kus ta teostab kõik toimingud, sh järelevalvetoimingud, suhtleb

hõlpsalt ettevõtjatega, saab vajalikku statistikat, näeb kogu ettevõtte

ajalugu, mis Eestil on olemas konkreetse ettevõtte kohta

(töövaidlused, tööõnnetused, varasemad järelevalve menetlused,

riskianalüüsid jne). Arvestades eelnevat ja asjaolu, et täna puudub

meil piisav teave avaliku liidese ja selle juurde kuuluva ühise

standardvormi täpsemate toimimistingimuste, kasutuselevõtuga

kaasnevate tegelike kulude, halduskoormuse, efektiivsuse ja

lisandväärtuse kohta, on Eesti huvitatud kõnealuse määrusega

seonduva protsessi jälgimisest, samas ei välista avaliku liidesega

liitumist tulevikus.

7

Lisa 2. Kaasatud huvigruppide nimekiri

Eesti Ametiühingute Keskliit [email protected]

Eesti Tööandjate Keskliit [email protected]

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda [email protected]

Teenistujate Ametliitude

Keskorganisatsioon (TALO)

[email protected]

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioon

[email protected]

Teenusmajanduse Koda [email protected]

Autoettevõtete Liit [email protected]

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate

Assotsiatsioon

[email protected]

Eesti Personalirendiettevõtete Liit [email protected]

Eesti Ehitusettevõtjate Liit [email protected]

Startup Estonia [email protected]

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

[email protected]

Asutajate Selts [email protected]

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

… detsember 2024. a nr

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad töötajate lähetamise deklareerimiseks loodava avaliku liidese kohta

1. Kiita heaks järgmised majandus- ja tööstusministri esitatud seisukohad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb siseturu infosüsteemiga ühendatud avalikku

liidest töötajate lähetamise deklareerimiseks ja millega muudetakse määrust (EL) nr

1024/2012, kohta:

1.1. Eesti toetab määruse üldisi eesmärke soodustada siseturu nõuetekohast toimimist,

lihtsustada töötajate lähetamisega seotud deklareerimise kohustuse täitmist, vähendada

liikmesriikide pädevate asutuste ja ettevõtjate halduskoormust, aidata kaasa lähetatud

töötajate õiguste kaitse alase järelevalve tegemisele ning toetada liikmesriikide pädevate

asutuste vahelist halduskoostööd.

1.2. Peame oluliseks, et Euroopa Liidu siseturu infosüsteemiga ühendatava lähetatud töötajate

avaliku liidesega liitumine jääb liikmesriikidele vabatahtlikuks. Liikmesriikidel peab

säilima võimalus soovi korral jätkata riigisiseste lähetatud töötajate deklareerimise

süsteemide kasutamist.

1.3. Eesti peab oluliseks, et avaliku liidese kasutuselevõtmine ja kasutamise lõpetamine on

liikmesriikidele paindlik, võimaldades avaliku liidesega liituda vastavalt liikmesriigi

valmisolekule ja vajadusel selle kasutamisest loobuda, näiteks kui loodud lahendus ei vasta

enam liikmesriigi ootustele, ei täida liidesele esialgselt seatud eesmärke, ei sobitu

liikmesriigi vajaduste ja eripäradega või põhjustab liikmesriigile muid negatiivseid

tagajärgi.

1.4. Eesti toetab määruse põhimõtet, mille kohaselt liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei

nõua nende territooriumile töötajaid lähetavatelt ettevõtetelt kogu lähetamise ühisel

standardvormil sisalduvat teavet, arvestades konkreetse liikmesriigi konteksti, spetsiifikat

ja vajadusi ning seda, kuidas korraldatakse liikmesriigis kontrollide tegemist töökohal.

1.5. Eesti peab oluliseks, et määruses sätestatakse andmekaitseõiguse seisukohalt olulised

nõuded, muuhulgas kogutavate andmete liikide, säilitustähtaegade, selgete vastutavate

töötlejate rollide jaotuse ning isikuandmete töötlemise eesmärkide kohta.

1.6. Eesti peab oluliseks selget, läbipaistvat ja liikmesriike kaasavat menetlust ühise

standardvormi ajakohastamisel ning rõhutab, et standardvormi muudatused peavad tagama

tasakaalu andmete ühtsuse ja liikmesriikidele vajaliku paindlikkuse vahel, et mitte

kahjustada liikmesriikide järelevalveasutuste võimekust kaitsta lähetatud töötajate õigusi

ning tagada tõhus järelevalve lähetatud töötajate töötingimuste täitmise üle.

1.7. Eesti peab oluliseks, et loodav avalik liides võimaldaks ühildumist juba olemasolevate

riigisiseste lähetatud töötajate deklareerimise süsteemidega ning et avaliku liidese

ühendamiseks riikide infosüsteemidega nähakse ette rahastusvõimalused Euroopa Liidu

vahenditest. See võimaldaks Eestil tulevikus avaliku liidese ja ühise standardvormiga

liitumist kaaluda, kui täpsustuvad nende kasutustingimused ja lisandväärtus.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud

seisukohti.

3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad

teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil

esitada punktis 1 nimetatud teatise ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad

teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa

Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal Taimar Peterkop

Peaminister Riigisekretär

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu

“Eesti seisukohad töötajate lähetamise deklareerimiseks loodava avaliku liidese määruse”

kohta

Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) esitas 13. novembril 2024. a määruse ettepaneku,

Euroopa Liidu (edaspidi EL) siseturu infosüsteemiga (ingl k Internal Market Information

System – IMI) ühendatava avaliku liidese määruse kohta. Määruse ettepanekuga luuakse

töötajate lähetamise deklareerimiseks mitmekeelne elektrooniline avalik liides (edaspidi

avalik liides). Avalik liides on siseturu infosüsteemiga ühendatav veebiportaal töötajate

lähetamise deklareerimise ühise elektroonilise vormi (edaspidi ühine standardvorm)

kasutamiseks ja lähetatud töötajate andmete automaatseks edastamiseks osalevate

liikmesriikide deklareerimissüsteemidesse, millega lähetatud töötajaid vastuvõtvad

liikmesriigid saavad vabatahtlikult liituda. Avaliku liidesega liitumine võimaldab

teenuseosutajatel esitada avaliku liidese kaudu lähetusdeklaratsioone liikmesriikidele, kes

võtavad kasutusele avaliku liidese.

Avaliku liidese kasutuselevõtmine tähendaks Eestile täiendava ajalise ja rahalise ressursi

panustamist seoses olemasoleva ja efektiivse riikliku infosüsteemi (Tööelu infosüsteemi,

edaspidi TEIS) lähetatud töötajate mooduli edasiarendamisega, et tagada mooduli

koostalitlusvõime avaliku liidesega. Samuti mõjutab avaliku liidesega liitumine riigisisest

õiguslikku regulatsiooni. Liikmesriik peab enne teenuseosutajatelt avaliku liidese kaudu

asjaomase teabe nõudmist tagama, et selline kohustus oleks sätestatud riigisiseses õiguses.

Lisaks tuleb liidesega liitumisel liikmesriigil enne selle kasutuselevõttu sätestada vajalikud

õigusnormid, et teenuseosutajad saaksid kasutada liidest deklaratsioonide esitamiseks.

EL-i direktiividega on kehtestatud reeglid lähetatud töötajate töötingimuste minimaalseks

kaitseks liidu territooriumil, mille tõhusaks järelevalveks võivad vastuvõtvad liikmesriigid

nõuda, et teistes liikmesriikides asuvad tööandjad deklareeriksid töötajate lähetamise nende

territooriumile. Kõik liikmesriigid on kehtestanud oma liikmesriiki töötajaid lähetavatele

teenuseosutajatele deklareerimiskohustuse, kuid riiklike süsteemide ülesehitus, nõutav teave

ja funktsionaalsus erinevad üksteisest oluliselt. Seetõttu soovib komisjon luua IMI-

süsteemiga ühendatava avaliku liidese, s.o ühtse lähetamise deklareerimise süsteemi, mis

sisaldab endas töötaja lähetamise deklaratsiooni standardvormi, mille aluseks võetakse

liikmesriikide ekspertide abil varem koostatud andmeväljade loetelu ja täpsed andmeväljad

sätestatakse lõplikult komisjoni rakendusaktidega.

Eesti toetab määruse üldisi eesmärke: siseturu toimimise edendamine, ettevõtjate jaoks

töötajate lähetamise deklareerimise lihtsustamine, nii teenuseosutajate kui ka riiklike

pädevate asutuste halduskoormuse vähendamine ning riiklike pädevate asutuste

halduskoostöö tugevdamine, lähetatud töötajate töötingimuste täitmise üle järelevalve

lihtsustamine. Tähtis on, et avaliku liidesega liitumine jääb liikmesriikidele vabatahtlikuks,

säilitades võimaluse jätkata riigisiseste lähetamise deklareerimissüsteemide kasutamist.

Peame oluliseks paindlikkust liidese kasutuselevõtmisel ja kasutamise lõpetamisel. Toetame

põhimõtet, et liikmesriigid võivad otsustada mitte nõuda teenuseosutajatelt kogu ühisel

standardvormil sisalduvat teavet. Eesti peab oluliseks selget, läbipaistvat ja liikmesriike

kaasavat menetlust ühise standardvormi ajakohastamisel. Samuti peame oluliseks, et avalik

liides ühilduks riigisiseste lähetamise deklareerimissüsteemidega ning et selle liidese

ühendamiseks liikmesriikide deklareerimissüsteemidega nähakse ette rahastamisvõimalused

EL-i vahenditest.

2

1. Sissejuhatus

Euroopa Komisjon esitas 13. novembril 2024. a liikmesriikidele määruse ettepaneku, milles

käsitletakse IMI-süsteemiga tulevikus ühendatava mitmekeelse avaliku liidese loomist ja selle

juurde kuuluva töötajate lähetusdeklaratsiooni ühise standardvormi kehtestamist. Teisisõnu,

komisjonil on esiteks kavas arendada välja avalik liides, mis on kõigile liikmesriikidele

ligipääsetav mitmekeelne veebiportaal lähetusdeklaratsioonide esitamiseks, ning teiseks

julgustada võimalikult paljusid liikmesriike liituma avaliku liidese ja selle juurde kuuluva ühise

standardvormiga.

Avaliku liidese loomise ja ühise standardvormi kehtestamise eesmärkidena on komisjon määruse

ettepanekus toonud välja järgmise: edendada siseturu nõuetekohast toimimist (teenuste

osutamise vabadust); lihtsustada lähetusdeklaratsioonide täitmist, esitamist ja ajakohastamist;

vähendada teenuseosutajate1 halduskoormust teenuste osutamisel piiriüleselt; vähendada

liikmesriikide pädevate asutuste halduskoormust; hõlbustada lähetatud töötajate õiguste kaitset

teenuste osutamisel piiriüleselt; tugevdada halduskoostööd liikmesriikide pädevate asutuste

vahel; hõlbustada liikmesriikide tulemuslikku järelevalvet lähetatud töötajate õiguste kaitseks

kehtestatud EL-i õigusaktide järgimise üle ning lihtsustada liikmesriikide jaoks tulemuslike ja

piisavate kontrollide tegemist oma territooriumil, mis aitab kaasa lähetatud töötajate õiguste

kaitsele.

IMI-süsteemiga ühendatud avalik liides on tehniline tööriist, mille komisjon teeb liikmesriikidele

vabatahtlikuks kasutamiseks kättesaadavaks. Kui vastuvõttev liikmesriik otsustab võtta

kasutusele avaliku liidese, siis sellega liitumisel peavad teistes liikmesriikides asutatud

teenuseosutajad hakkama kasutama avalikku liidest lähetusdeklaratsioonide esitamiseks

vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele (Eestis Tööinspektsioonile). Viimasel juhul tuleb

liikmesriigi territooriumile töötajat lähetaval teenuseosutajal täita ühisel standardvormil põhinev

lähetusdeklaratsioon avalikus liideses.

Ühisel standardvormil sisalduv teave on eelkõige vajalik liikmesriikide järelevalveasutustele

lähetatud töötajate kaitseks kehtestatud töötingimuste ja nõuete täitmise üle kontrollide

teostamiseks. Ühise standardvormi andmeväljade loendi loomisel arvestatakse ka liikmesriikide

eksperttöörühma nõuandeid. Standardvormil sisalduma hakkavate andmeväljade lõpliku loetelu

kehtestab komisjon eraldi rakendusaktidega. Kuivõrd lähetusdeklaratsiooni esitamiseks luuakse

avalikku liidesesse liikmesriikidele mitmekeelne standardvorm, siis liidese ja standardvormi

kasutamine võimaldab teenuseosutajatel esitada liikmesriikidele, kuhu nad oma töötajaid

lähetavad ja mis on ühtlasi võtnud kasutusele avaliku liidese, lähetusdeklaratsioonid ühes e-

keskkonnas ja oma emakeeles. Avaliku liidesega liitunud liikmesriik võib otsustada lähetatud

töötajate deklareerimisel mitte küsida kogu ühisel standardvormil sisalduvat teavet. Seejuures on

oluline, et pärast avaliku liidese kasutuselevõtmist ei tohi liikmesriik kohustada teenuseosutajaid

täiendavate deklareerimisnõuete täitmiseks või lisateabe esitamiseks, st on välistatud nende

andmete küsimine, mis ei sisaldu ühises standardvormis. Samuti avaliku liidese kaudu esitatud

lähetusdeklaratsioon asendab kõik muud liikmesriigi õiguse alusel nõutavad deklaratsioonid, mis

1 Komisjon on kasutanud määruse ettepanekus ja oma töödokumendis termineid “teenuseosutaja”, “ettevõte” ja “ettevõtja”.

3

tähendab, et riiklik pädev ametiasutus ei saa teenuseosutajalt täiendavalt küsida riigisiseselt välja

töötatud lähetusdeklaratsiooni vormi täitmist.

Liikmesriik peab avaliku liidesega liitumisel sätestama riigisiseses õiguses õigusnormid, mis

kohustavad teenuseosutajaid esitama lähetusdeklaratsioone avaliku liidese kaudu. Enne, kui

liikmesriik hakkab liidest kasutama, tuleb vastu võtta ka vajalikud õigusnormid, mis

võimaldavad töötajaid Eestisse teenuse osutamiseks tööle lähetatavatel teenuseosutajatel liidest

kasutada. Eestis avaliku liidese ja ühise standardvormi kasutuselevõtmine võib eelkõige kaasa

tuua vajaduse muuta Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadust2 (edaspidi ELTTS).

Muudatused sõltuvad sellest, millised saavad olema tulevikus kehtestatava ühise standardvormi

täpsed andmeväljad, mida teenuseosutajad hakkavad täitma lähetusdeklaratsioonide esitamisel.

Näiteks kui ühisele standardvormile lisatakse andmeväli “lähetatava töötaja kodakondsus”, siis

tuleb arvestada, et praegu ei küsi Tööinspektsioon teenuseosutajalt lähetusdeklaratsiooni

esitamisel sellist teavet. Kui Eesti liituks avaliku liidesega ja otsustaks tulevikus hakata küsima

ka kodakondsuse andmeid, siis tuleks muuta vastavalt ELTTS-i § 51, mis määratleb lähetusega

seotud andmed, mis tuleb esitada Tööinspektsioonile Eestisse töötaja lähetamisel. Seejuures on

riigisisese õigusliku regulatsiooni muutmisel oluline arvestada, et liikmesriik võib otsustada

mitte küsida teenuseosutajalt kogu ühisel standardvormil sisalduvat teavet.

Komisjon toob määruse ettepanekus esile, et IMI-süsteemi kasutamine võimaldab taaskasutada

olemasolevaid IT-lahendusi, mis aitab vähendada ühekordseid kulutusi IT-arenduse jaoks.

Varasemalt on liikmesriigid ühise standardvormi teemalisel eksperttöörühma kohtumistel välja

toonud IMI-süsteemiga ühendatud avaliku liidese järgmiseid eeliseid: ühe EL-i ülese

registreerimisportaali kasutamine, madalamad kulud, digitaliseerimise kiirenemine, vähem

bürokraatiat, paindlikkus, parem läbipaistvus ja statistika. Samuti, et tsentraliseeritud süsteem

võimaldab loobuda riigisisestest lähetatud töötajate deklareerimise infosüsteemidest. Samas on

eksperttöörühmas toimunud arutelud näidanud, et paljud liikmesriigid soovivad siiski ka

tulevikus jätkata riiklike lähetatud töötajate deklareerimissüsteemide kasutamist.3

Määruse ettepaneku kohaselt hakkab avaliku liidese digitaalne platvorm põhinema autovedude

sektoris sõidukijuhtide lähetamiseks kasutusel oleval IT-lahendusel4, mis on samuti ühendatud

IMI-süsteemiga. Kõnealuse määrusega soovitakse muuta teistes sektorites lähetatud töötajate

deklareerimise tehniline lahendus sarnaseks lähetatud sõidukijuhtide deklareerimise süsteemiga

autovedude sektoris. Arvestades eelnevat, peab Eesti vajalikuks juhtida tähelepanu IMI-ga

seotud senistele murekohtadele, mis võivad hakata takistama avaliku liidese sujuvat toimimist,

mis omakorda tooks liikmesriikidele kaasa täiendavaid väljakutseid, näiteks järelevalve

teostamisel. Nimelt Eesti järelevalveasutus, Tööinspektsioon, on praktikas kokku puutunud IMI-

süsteemi ja lähetatud sõidukijuhtide mooduli tehniliste keerukustega, mis muudavad Eesti

ettevaatlikuks komisjoni ettepaneku osas siduda avalik liides IMI-ga ja kõnealuse liidese

2 Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus, RT I, 05.10.2022, 3. 3 Memo. 08.11.2023. Töötajate lähetamise ühtse e-deklaratsiooni vormi eksperttöörühma 2. kohtumine, lk 6. 4 IT-lahendus, millele on ligipääs autoettevõtjatel ja mida autoettevõtjad kasutavad liikmesriikidele, kuhu sõidukijuhte

lähetatakse, lähetusdeklaratsioonide esitamiseks ja nende ajakohastamiseks ning vajadusel muude asjakohaste dokumentide

esitamiseks IMI-süsteemis.

4

arendamisel võtta aluseks lähetatud sõidukijuhtide IT-lahendus. Sarnaseid tehnilisi takistusi on

varem märkinud ka teiste liikmesriikide esindajad varasematel eksperttöörühma kohtumistel.

Tööinspektsiooni kogemuse põhjal ei konkureeri IMI-süsteem TEIS-i lähetatud töötajate

mooduli kasutusmugavusega. Tööinspektsiooni järelevalveametnikule on oluline, et ta näeks

kohapeal järelevalve teostamisel kogu ettevõtjat ja lähetatud töötajaid puudutavat teavet ühest e-

keskkonnast. Tänu TEIS-i lähetatud töötajate moodulile on järelevalveametnikule loodud üks e-

keskkond, millest saab teostada kõik lähetatud töötajat puudutavad toimingud, sh

järelevalvetoimingud, suhelda ettevõtjaga, välja võtta statistikat ning ajalugu kogu ettevõtet

puudutava teabe (varasemate kontrollide, töövaidluste, tööõnnetuste jms) kohta. Eelnev

võimaldab Tööinspektsioonil teostada sihitatud ja tulemuslikku järelevalvet lähetatud töötajate

töötingimuste üle. Seevastu Eesti liitumine avaliku liidesega tekitaks järelevalveametnikule oma

ülesannete täitmiseks kaks e-keskkonda. Kohapeal (nt ehitusplatsil või ühisreidil) järelevalve

tegemisel tuleb aga tegutseda kiiresti ja informatsioon peab olema reaalajas kättesaadav. IMI-

süsteemi sisselogimine kahe erineva parooliga ja kasutamine on selleks liiga aeganõudev. Lisaks

seisab Tööinspektsioon jätkuvalt silmitsi probleemiga, et Eestis on alaregistreeritud lähetatud

töötajate töötamine, mida on Tööinspektsioonil keeruline tuvastada.

Tööandja poolt lähetatud töötaja Eestis töötamise korral kohaldatakse ELTTS-i. Kui välisriigi5

ettevõtja lähetab töötaja Eestisse tööle teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikuks,

siis on lähetatava töötaja tööandja kohustatud sellest teavitama Tööinspektsiooni ja registreerima

Eestisse lähetatava töötaja Tööinspektsioonis enne töötaja faktilise töötamise algust Eestis

(ELTTS § 51 lg 2). Registreerimine toimub läbi lähetusteate esitamise TEIS-i iseteeninduse

keskkonnas. Lähetuse kohta andmete esitamiseks tuleb isikul kõigepealt sisestada oma e-posti

aadress → Seejärel saadetakse isikule e-kiri koos juurdepääsu lingiga → Pärast juurdepääsu

lingile vajutamist avaneb vaade „Lähetatud töötajate registreerimine“ → Lähetuse andmete

sisestamiseks tuleb vajutada nupule „Lisa uus teade +“ → Edasi tuleb täita andmeväljad lähetaja,

tellija ja lähetatud töötaja(te) kohta → Viimasel lehel avaneb kokkuvõte esitatud andmetest ning

→ Lähetuse teate esitamiseks tuleb vajutada nupule „Esita teade“.

Kuivõrd komisjon toetab liikmesriigi digitaristu arendamist avaliku liidesega liitumiseks vaid

osaliselt6, siis avaliku liidese kasutuselevõtmine tähendaks Eestile täiendava ajalise ja rahalise

ressursi panustamist seoses juba olemasoleva ja hästi toimiva riigisisese infosüsteemi – TEIS-i

lähetatud töötajate mooduli – kohandamise ja edasiarendamisega, et tagada selle

koostalitlusvõime ja ühenduvus EL-i ülese avaliku liidesega. Hetkel ei ole Eestis riigieelarve

planeerimisel selliste kulutustega arvestatud, sh ei ole Tööinspektsioonile ettenähtud täiendavat

rahastust, ning kulude vajalikkust saab hinnata tulevikus, kui Eesti peaks otsustama avaliku

liidesega liituda.

Määruse eelnõu õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikkel 114.

Määruse vastuvõtmiseks seadusandlikus tavamenetluses on vajalik EL-i nõukogu kvalifitseeritud

häälteenamus. Rahvusparlamentide subsidiaarsuse kontrolli tähtaeg on 5. veebruaril 2025. aastal.

5 Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 96/71/EÜ tähenduses. 6 Teadaoleva info kohaselt toetab komisjon avaliku liidesega liitumiseks liikmesriigi digitaristu arendamist vaid 50 000 euroga,

kuid Eesti esialgse hinnangu kohaselt läheb TEIS-i lähetatud töötajate mooduli sidumine avaliku liidesega oluliselt rohkem

maksma.

5

Määruse eelnõu menetlemine toimub EL-i nõukogu siseturu töörühmas ja ühise standardvormi

lõplik sisu kehtestatakse edasises menetluses komisjoni rakendusaktidega.

Käesoleva Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik Stella Vogt (5886

4172, [email protected]), sama osakonna töösuhete poliitika juht Maria-Helena Rahumets

(5916 2680, [email protected]), töövaldkonna andmete nõunik Ingel Kadarik

(5451 0226, [email protected]) ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna

nõunik Triinu Nurmjõe (526 6860, [email protected]). Seisukohad ja seletuskiri koostati

koostöös Justiitsministeeriumi ja Tööinspektsiooniga. Valdkonna eest vastutab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi tööala asekantsler Ulla Saar ([email protected]).

2. Määruse ettepaneku sisukokkuvõte

2.1. Ettepaneku artiklite sisu

Määrusega sätestatakse normid järgmise kohta:

a) IMI-ga ühendatud avalik liides;

b) avaliku liidese funktsioonid;

c) avaliku liidese kasutamine;

d) standardvorm;

e) isikuandmete töötlemine ja kaitse;

f) esitatud teabe töötlemine IMI kaudu;

g) määruse (EL) nr 1024/2012 muutmine;

h) komiteemenetlus;

i) hindamine.

Artikkel 1. Siseturu infosüsteemiga ühendatud avalik liides. Artikkel 1 sätestab IMI-ga

ühendatud mitmekeelse avaliku liidese loomise töötajate lähetamise deklareerimiseks. Samuti

tuuakse välja avaliku liidese peamiste eesmärkidena järgmine: aidata kaasa siseturu

nõuetekohasele toimimisele (teenuste osutamise vabaduse edendamine); vähendada

liikmesriikide ametiasutuste ja ettevõtete halduskoormust; hõlbustada liikmesriikide järelevalvet

lähetatud töötajate õiguste kaitsmisele suunatud EL-i õigusaktide täitmise üle; toetada asjaomast

halduskoostööd liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Samuti antakse liikmesriikidele võimalus

vabatahtlikkuse alusel otsustada, kas võtta kasutusele avalik liides. Lisaks võimaldatakse

liikmesriigi õigusaktidega näha ette, et teenuseosutajad peavad deklareerima töötaja lähetamise

avaliku liidese kaudu, esitades mitmekeelsel standardvormil põhineva deklaratsiooni. Kui

liikmesriik võtab kasutusele avaliku liidese, siis asendab avalikus liideses koostatud lähetatud

töötaja deklaratsioon kõik muud riigisisese õiguse alusel nõutud deklaratsioonid.

Artikkel 2. Avaliku liidese funktsioonid. Artiklis 2 loetletakse avaliku liidese peamised

funktsioonid: teenuseosutajale konto loomisega juurdepääsu võimaldamine; kasutaja

tegevustega seotud andmete nõuetekohase kogumise tagamine; lähetusdeklaratsioonide loomine,

esitamine ja haldamine; lähetatud töötajale lähetusdeklaratsiooni koopia edastamine; IMI kaudu

esitatud andmete kättesaadavaks tegemine vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele

halduskoostöö eesmärgil kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2012 lisa punktidega 6 ja 7;

6

vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste taotlusel lähetusdeklaratsioonide otse vastuvõtmine

siseriiklikus infosüsteemis, kui liikmesriik seda taotleb. Lisaks tuuakse välja, et komisjon

vastutab avaliku liidese arendamise, hooldamise ja käitamise eest ning tagab puuetega inimestele

juurdepääsu avalikule liidesele ja selle sisule.

Artikkel 3. Avaliku liidese kasutamine liikmesriikides. Artikkel 3 käsitleb avaliku liidese

kasutamist liikmesriikides ja sätestab täpse korra, mille alusel liikmesriigid saavad kasutada

avalikku liidest. Need liikmesriigid, kes otsustavad kasutada avalikku liidest või selle kasutamise

lõpetada, peavad sellest komisjoni teavitama 6 kuud enne avaliku liidese kasutuselevõtmist või

selle kasutamise lõpetamist. Kui liikmesriik otsustab kasutada avalikku liidest, tuleb liikmesriigil

aegsasti enne selle kasutamise alustamist võtta vastu vajalikud õigus- ja haldusnormid, mis on

vajalikud selleks, et töötajaid sellesse liikmesriiki lähetavad teenuseosutajad saaksid kasutada

avalikku liidest ning täita avaliku liidese ja töötajate lähetamise deklaratsiooni standardvormi

nõudeid. Liikmesriigid ei tohi kohustada teenuseosutajaid avaliku liidese kaudu täiendavate

deklareerimisnõuete või lisateabe esitamiseks, kui liikmesriik on juba võtnud kasutusele avaliku

liidese. Peale selle teeb komisjon avalikku liidest kasutatavate liikmesriikide nimekirja avalikus

liideses üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 4. Standardvorm. Artikkel 4 sätestab üldised andmekategooriad selle kohta, millist

teavet hakkab loodav ühine standardvorm sisaldama. Ühine standardvorm hakkab sisaldama

teavet teenuseosutaja, lähetatud töötaja, lähetusülesande, kontaktisiku ja teenusesaaja kohta.

Samuti nähakse ette, et komisjon kehtestab standardvormil sisalduvate andmete loetelu eraldi

rakendusaktidega, mis võetakse vastu artikli 8 lõikes 2 viidatud korras, st komisjonile antakse

kõnealuse määrusega rakendamisvolitused standardormi kehtestamiseks. Teisalt võib

liikmesriik, kes otsustab võtta kasutusele avaliku liidese, mitte küsida teenuseosutajalt kogu

standardvormil sisalduvat teavet, millest tuleb liikmesriigil komisjoni eraldi teavitada. Samuti

nähakse ette eraldi menetlus standardvormi võimalikuks muutmiseks. Nimelt liikmesriik võib

esitada komisjonile ettepanekuid standardvormi muutmiseks. Komisjon vaatab liikmesriigi

ettepanekud läbi ja vastavalt vajadusele muudab standardvormi. Samuti võib komisjon esitada

nii omal algatusel kui ka liikmesriigi ettepanekul standardvormi muutmise ettepaneku.

Artikkel 5. Isikuandmete töötlemine ja säilitamine. Avalikus liideses lähetatud töötajate

deklaratsioonide koostamisel, esitamisel ja haldamisel töödeldakse isikuandmeid. Artikliga 5

luuakse EL-i õiguses õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks kooskõlas isikuandmete kaitse

normidega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2016/679 ja

2018/1725. Artiklis 5 määratletakse isikuandmete töötlemise eesmärk, andmekategooriad ja

andmesubjektid. Lisaks selgitatakse avaliku liidese kaudu esitatud isikuandmete töötlemisega

kaasnevaid kohustusi. Artikkel 5 võimaldab avalikus liideses töödelda sama artikli lõigetes 2 ja

3 nimetatud isikuandmeid. Samuti sätestatakse isikuandmete vastutavate töötlejatena komisjon

ja teenuseosutaja erinevateks juhtudeks. Olukorras, kus liikmesriigile edastatakse täiendavalt

avaliku liidese kaudu lähetusdeklaratsioonid siseriiklikku infosüsteemi, on isikuandmete

vastutavaks töötlejaks liikmesriigi pädev asutus. Avalik liides peab automaatselt kustutama selle

kaudu esitatud lähetamisega seotud andmed 36 kuud pärast lähetamise perioodi lõppkuupäeva.

Samuti peab avalik liides võimaldama kustutada kõik avalikus liideses ja teenuseosutajate

kontodel salvestatud isikuandmed pärast seda, kui neid ei ole enam vaja eesmärkidel, milleks

7

neid isikuandmeid koguti või töödeldi. Avalik liides peab võimaldama saata teenuseosutajatele

meeldetuletusi, et nad vajadusel kontrolliks ja kustutaks isikuandmeid, mida nad neid enam ei

vaja sel otstarbel, milleks neid koguti või töödeldi. Liikmesriik võib lubada riiklikul pädeval

asutusel esitada riiklikele sotsiaalpartneritele muul viisil kui IMI kaudu asjakohast IMI-st

kättesaadavat teavet niivõrd, kui see on vajalik ja üksnes lähetamise reeglite täitmise

kontrollimiseks ning kooskõlas liikmesriigi õiguse ja tavadega, tingimusel et teave on seotud

lähetusega asjaomase liikmesriigi territooriumile.

Artikkel 6. Esitatud teabe töötlemine IMI kaudu. Artiklis 6 sätestatakse, et liikmesriikide

pädevate asutuste vahelise halduskoostöö hõlbustamiseks ja vastastikuse abi taotluste

lihtsustamiseks tuleb avalikus liideses esitatud teave teha vastuvõtva liikmesriigi pädevatele

asutustele kättesaadavaks otse IMI-süsteemis.

Artikkel 7. Määruse (EL) nr 1024/2012 muutmine. Artikliga 7 muudetakse IMI määruse lisa,

lisades sinna punktiga 17 viite kõnealusele määrusele.

Artikkel 8. Komiteemenetlus. Artiklis 8 määratletakse komiteemenetlus, mida tuleb järgida

standardvormi kehtestamisel.

Artikkel 9. Hindamine. Artiklis 9 pannakse komisjonile kohustus hinnata määrust viis aastat

pärast selle jõustumist, esitades aruande määruse kohaldamisel saadud kogemuste ja eesmärkide

saavutamise kohta. Eelkõige peaks hindamisaruandes kajastuma järgmine: mil määral on

määrusega õnnestunud vähendada halduskoormust, et tagada teenuste vaba osutamist;

hõlbustada liikmesriikide tulemuslikku järelevalvet lähetatud töötajate kaitseks kehtestatud EL-

i õigusaktide järgimise üle; tugevdada liikmesriikide pädevate asutuste vahelist halduskoostööd.

Artikkel 10. Jõustumine. Artikli 10 kohaselt jõustub määrus kolm kuud pärast selle avaldamist

Euroopa Liidu Teatajas. Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides

liikmesriikides.

3. Määruse ettepaneku vastavus õigusliku aluse, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse

põhimõtetele

3.1. Õiguslik alus

Võib nõustuda, et valitud on asjakohane õiguslik alus. Sarnaselt IMI määrusele on kõnealuse

määruse ettepaneku õiguslik alus ELTL-i artikkel 114, mille lõige 1 annab Euroopa Parlamendile

ja nõukogule õiguse võtta liikmesriikides õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks meetmeid,

mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine. Määruse eesmärk on toetada siseturu

toimimist ELTL-i artikli 26 mõttes. Samas ei tohi lõiget 1 kohaldada muuhulgas isikute vaba

liikumise sätetele ega töötajate õigustele ja huvidele. ELTL-i artikli 4 lõike 2 punkti a kohaselt

kuulub siseturgu puudutav EL-i ja liikmesriikide jagatud pädevuse valdkonda.

8

3.2. Subsidiaarsus

Võib nõustuda, et määruse ettepanek vastab subsidiaarsuse põhimõttele. Kuivõrd siseturu

küsimused on jagatud pädevuses, siis tuleb kohaldada subsidiaarsuse põhimõtet, mis on

sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3. Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt võib EL

meetmeid võtta ainult siis, kui liikmesriigid ei suuda riigi, piirkonna või kohalikul tasandil

piisavalt saavutada kavandatava meetme eesmärke ning neid on võimalik paremini saavutada

EL-i tasandil. Määrusega luuakse IMI-süsteemiga ühendatav mitmekeelne avalik liides, et

muuhulgas vähendada töötajaid teise liikmesriiki tööle teenuse osutamiseks lähetavate

teenuseosutajate halduskoormust, hõlbustada direktiivi 96/71/EÜ paremat ja ühetaolisemat

kohaldamist ning jõustamist, mida ei suuda liikmesriigid üksi piisavalt saavutada ning mille

ulatuse ja mõju tõttu saab nimetatud eesmärke paremini saavutada EL-i tasandil.

Avalik liides EL-i veebiportaalina ja ühine standardvorm loovad liikmesriikide üleselt sarnase

tehnilise lahenduse lähetusdeklaratsioonide esitamiseks liikmesriikidele, kes otsustavad võtta

kasutusele avaliku liidese. Avaliku liidese ja ühise standardvormi loomise üks eesmärkidest on

lähetatud töötajate õiguste kaitse tagamine. Eelnimetatud eesmärgi saavutamiseks ning samuti

teenuseosutajate ja liikmesriikide pädevate ametiasutuste halduskoormuse vähendamiseks on

oluline liikmesriikide omavaheline tõhus koostöö, mida oleks oluliselt keerukam saavutada ilma

EL-i tasandil loodava lähetamise deklareerimissüsteemita.

3.3. Proportsionaalsus

Määruse ettepanekut võib pidada proportsionaalseks. Avaliku liidese loomine on sobiv meede

selleks, et saavutada õiguspärased eesmärgid. Meede muudab osalevate liikmesriikide pädevate

asutuste vahelise koostöö sujuvamaks, kuivõrd lähetatud töötajate andmed on üheaegselt ja ühes

EL-i üleses e-keskkonnas tehtud kättesaadavaks liikmesriikidele, kes otsustavad avaliku

liidesega liituda.

Kuigi komisjoni ambitsioon on välja töötada kõiki liikmesriike hõlmav lähetatud töötajate

deklareerimissüsteem, mille juurde kuulub lähetamise andmeid sisaldav ühine standardvorm, on

avaliku liidesega liitumine liikmesriikidele vabatahtlik. See tähendab, et liikmesriigid (juhul, kui

nad ei võta kasutusele avalikku liidest) ei ole kohustatud oma riigisisestest lähetamise

deklareerimise süsteemidest loobuma, mille läbi on sekkumine riigisisesesse otsustusõigusesse

liikmesriikide jaoks minimaalne. Samas looks avaliku liidese kasutuselevõtmine lisandväärtust

neile liikmesriikidele, kellel täna ei ole veel välja arendatud hästi toimivat lähetamise

deklareerimise tehnilist lahendust või kellel puuduvad ressursid oma riikliku IT-lahenduse

arendamiseks.

Määruse ettepanek ei mõjuta riigisisest kaalutlusõigust, kuivõrd avaliku liidese ja ühise

standardvormi kasutuselevõtmine on liikmesriigi otsustada. Isikute vaba liikumise, sh töötajate

vaba liikumise, toetamise seisukohalt aitaksid avalik liides ja ühine standardvorm vabatahtlike

tööriistadena lihtsustada töötajate lähetamist teenuste osutamisel piiriüleselt. Seega nõustume, et

arvestades määruse ettepaneku vabatahtlikku iseloomu, ei lähe ettepanek kaugemale sellest, mis

on vajalik taotletavate eesmärkide saavutamiseks, ega mõjuta liikmesriikide pädevust töötajate

lähetamisel teise liikmesriiki teenuste osutamiseks.

9

4. Määruse ettepaneku mõjud

4.1. Mõju majandusele ja ettevõtjatele

Lähetatud töötajate deklareerimiseks loodava avaliku liidese ja ühise standardvormi üheks

eesmärgiks on vähendada töötajaid lähetavate teenuseosutajate (ettevõtjate) halduskoormust,

ühtlustades EL-i üleselt lähetusdeklaratsioonide koostamist ja esitamist. Praegu on komisjoni

hinnangul töötajaid lähetavatel ettevõtjatel liialt suur halduskoormus, kuna liikmesriikidel on

lähetusdeklaratsioonide esitamiseks kasutusel erineva ülesehituse, nõuete ja funktsionaalsusega

deklareerimissüsteemid. Komisjon usub, et liikmesriikide ülese ühtse deklareerimissüsteemi

kasutuselevõtt säästaks ettevõtjate aega seeläbi, et nad ei peaks enam orienteeruma erinevate

liikmesriikide süsteemides ning saaksid täita alati samasugust lähetusdeklaratsiooni vormi.

Komisjoni tellitud töötajate lähetamise aruande7 kohaselt lähetati 2022. aastal EL-is kokku

hinnanguliselt 1,9 miljonit töötajat, kokku esitati 2,3 miljonit lähetusdeklaratsiooni ja lähetamiste

hinnanguline koguarv oli 4,7 miljonit. Kui võrrelda hinnangulisi koguarvusid, siis on näha, et

üks lähetatud töötaja oli keskmiselt 2,5 korda lähetatud. Eestile kui vastuvõtvale liikmesriigile

esitati 2022. aastal kokku 688 lähetusdeklaratsiooni, mis sisaldas endas 1685 lähetamist, mis on

teadaolevate andmete põhjal liikmesriikide võrdluses ühed madalaimad numbrid. Eestile esitatud

lähetusdeklaratsioonid moodustasid kõikidest liikmesriikidele esitatud lähetusdeklaratsioonidest

0,03%, millega oleme esitatud lähetusdeklaratsioonide arvult Küprose ees eelviimasel kohal ning

Eestisse lähetamised moodustavad kõikidest lähetamistest 0,05%, jäädes Küprose ja Malta ees

tagantpoolt kolmandale kohale8. Seega kogu EL-i võrdluses lähetatakse Eestisse vähe töötajaid,

millest tuleneb, et Eestisse töötajate lähetamisega seotud ettevõtjate arv on liikmesriikide

võrdluses marginaalne.

Komisjon rõhutab, et ühine standardvorm vähendaks oluliselt ettevõtjate halduskoormust ning

kiirendaks töötajate lähetamise protsessi. Samas saab märkida, et praeguse praktika kohaselt

ettevõtjate halduskoormus Eestisse töötajate lähetamisel EL-i võrdluses on üks madalamaid.

Komisjon on analüüsinud lähetatud töötajate deklareerimisega seotud halduskoormust kõikides

liikmesriikides, testides liikmesriikide lähetamise deklareerimise info süsteeme kontrollitud

tingimustes ja sama stsenaariumi alusel9. Analüüsi tulemused näitasid, et EL-is keskmiselt on

deklaratsiooni ühekordsete või ad hoc komponentide täitmise aeg 12 minutit ja 48 sekundit ning

deklaratsiooni komponentide täitmise aeg 26 minutit ja 56 sekundit. Eestis kuluv aeg ühekordsete

või ad hoc komponentide jaoks on 3 minutit ja 49 sekundit (riikide võrdluses kiireim aeg) ning

deklaratsiooni komponentide täitmise aeg 17 minutit ja 30 sekundit (kiiruselt kolmas aeg). Seega

kokku kulub ettevõtjal Eesti lähetusdeklaratsiooni vormi täitmiseks aega 21 minutit 19 sekundit,

mis on kiireim tulemus EL-is. Eelnevast tulenevalt on liikmesriikide võrdluses Eesti välja

töötatud lähetusdeklaratsiooni vormi täitmine juba praegu ettevõtjatele väga kiire ja lihtne.

7 European Commission, Directorate-General for Employment, Social Affairs and Inclusion, De Wispelaere, F., Pacolet, J. and

De Smedt, L., Posting of workers: collection of data from the prior declaration tools: reference year 2022, Publications Office of

the European Union, 2024, https://op.europa.eu/publication-detail/-/publication/384d8554-4e1c-11ef-acbc-01aa75ed71a1, lk

21–22. 8 Aruandes on puudu Kreeka, Hispaania, Läti, Leedu, Slovakkia ja Rootsi deklaratsioonide arv ning Belgia, Tšehhi, Kreeka,

Hispaania, Läti, Leedu, Hollandi ja Sloveenia lähetamiste arv. 9 Commission Staff Working Document. Accompanying the document Proposal for a Regulation of the European Parliament and

Council on a Public Interface Connected to the Internal Market Information System for the Declaration of Posting of Workers

and Amending Regulation (EU) No 1024/2012, lk 6–7.

10

Komisjoni tehtud analüüsis hinnati ka seda, milline oleks ettevõtja jaoks ajaline kokkuhoid

lähetusdeklaratsiooni vormi täitmisel, kui kõik liikmesriigid liituksid avaliku liidesega. Eeldati,

et kokkuhoid tuleneb eelkõige avaliku liidese kiirest leidmisest, lähetusdeklaratsiooni vormi

täitmise juhiste lugemiseks kuluva aja vähenemisest, lähetuse andmete taaskasutamise

võimalusest mitmes liikmesriigis ning ühise standardvormi lihtsustatud infonõuetest võrreldes

liikmesriikides kehtivate vormidega. Analüüs näitas, et Eestis oleks ajaline kokkuhoid võrdluses

teiste liikmesriikidega kõige väiksem. Kuigi ajaline kokkuhoid näitab positiivset mõju, ei ole

siiski avaliku liidese täpsemad toimimistingimused liikmesriikidele hetkel teada (näiteks see,

milline hakkab olema avaliku liidese ülesehitus, funktsionaalsus, efektiivsus, kasutajamugavus

ja ühise standardvormi lõplik andmeväljade loend), mistõttu ei saa lõplikult positiivset mõju

Eestis kinnitada. Lisaks ei ole teada, millal komisjon eelmainitud analüüsi teostas. Kui see toimus

enne 1. juulit 2023. aastal, siis võib eeldada, et Eestisse töötajaid lähetavate ettevõtjate

halduskoormus on veelgi madalam, kuna Eesti võttis 1. juulil 2023. aastal kasutusele TEIS-i

lähetatud töötajate mooduli. TEIS-i lähetatud moodul muutis ettevõtjatele lähetusdeklaratsiooni

täitmise ja esitamise veelgi kiiremaks ja tõhusamaks ilma täiendavate dokumentide esitamise

vajaduseta, mistõttu on kasutajate halduskoormus veel enam alanenud ning komisjoni esitatud

potentsiaalse ajalise kokkuhoiu hinnangud Eesti lähetusdeklaratsiooni vormi täitmisel võivad

olla veelgi väiksemad.

Peale selle on Eestis hetkel arendamisel Siseministeeriumi ühisakna rakendus, mis hakkab

koondama kolmandate riikide kodanike ja lähetatud töötajate andmeid ühes e-keskkonnas. Selle

rakenduse kaudu saadetakse automaatselt andmed huvitatud osapooltele: Tööinspektsioonile,

Politsei- ja Piirivalveametile, Maksu- ja Tolliametile ning Töötukassale. Hetkel tuleb tööandjatel

esitada sarnaseid andmekoosseise mitmele ametiasutusele eraldi. Ühisakna rakendusega on

tulevikus kavas liidestada ka TEIS-i lähetatud töötajate moodul. Rakenduse käivitumisel

väheneb ettevõtjate halduskoormus Eestisse töötajate lähetamisel veelgi. Ei ole teada, kas Eestis

avaliku liidese kasutuselevõtmisel oleks võimalik tulevikus TEIS-i siduda ühisakna rakendusega.

Seega näiteks ettevõtjatele, kes lähetavad kolmanda riigi kodanikke läbi EL-i liikmesriigi, tekiks

avaliku liidesega liitumisel ikkagi eraldi kaks e-keskkonda: ühisaken (lühiajalise töötamise

registreerimise andmete esitamiseks) ja avalik liides (lähetusdeklaratsiooni esitamiseks).

Kokkuvõtlikult võib öelda, et kuigi komisjon on näidanud, et suures pildis võib EL-i tasandil

avaliku liidese kasutuselevõtmisel olla keskmiselt märgatav mõju ettevõtjate halduskoormusele

lähetusdeklaratsioonide täitmisel ja esitamisel, siis Eesti kontekstis on seda hetkel teadaoleva

informatsiooni põhjal keeruline kinnitada. Eesti lähetatud töötajate deklareerimissüsteem on juba

praegu EL-i kiireim ja efektiivseim ning tulevikus kavandatavad arendustööd seoses TEIS-i

lähetatud töötajate mooduli liidestamisega Siseministeeriumi eestvedamisel arendatava ühisakna

rakendusega vähendavad ettevõtjate halduskoormust veelgi. Avaliku liidese kasutuselevõtmisel

on küsitav, kas Eesti saab tulevikus TEIS-i moodulit liidestada ühisakna rakendusega. See

tähendab, et avaliku liidese kasutuselevõtmisel ei pruugi ettevõtjate halduskoormus oluliselt

väheneda, võrreldes olukorraga, kus Eesti kasutaks vaid enda riigisiseseid IT-lahendusi.

4.2. Mõju sotsiaalvaldkonnale

11

Määruse üks eesmärke on aidata tervikuna kaasa lähetatud töötajate õiguste kaitsele ja õiglasele

liikuvusele. Komisjon on seisukohal, et avaliku liidese kaudu ühetaoliste lähetusdeklaratsioonide

esitamine ning esitatud teabe töötlemine IMI-süsteemis muudab liikmesriikide jaoks lihtsamaks

tulemuslike, piisavate ja sihipäraste kontrollide tegemise. Samuti leiab komisjon, et IMI-süsteem

võimaldab koostada statistikat, mis toetab liikmesriikide poliitika kujundamist ja loob tugeva

aluse järelevalveasutuse tööle, näiteks riskianalüüside tegemisele. Täiendavalt tänu võimalusele

saata lähetusdeklaratsiooni koopia lähetatud töötajale, paraneb töötajate teadlikkus ja nad saavad

oma õigustele suuremat tähelepanu pöörata.

Eesti on juba välja arendanud töötajate lähetamise deklareerimiseks TEIS-i lähetatud töötajate

mooduli ja võtnud selle kasutusele alates 1. juulist 2023. aastal, mis oluliselt lihtsustab ettevõtjate

jaoks lähetusdeklaratsioonide esitamist ning Tööinspektsiooni järelevalvet lähetatud töötajate

töötingimuste üle, kuivõrd kõik järelevalvetoimingud, sh suhtlus ettevõtjatega ja statistika

väljavõtmine, toimuvad ühes e-keskkonnas.

Tööinspektsioon teeb efektiivset halduskoostööd teiste riikidega, olles seejuures sõlminud ka

koostöö- ja teabevahetuse kokkulepped mitmete liikmesriikidega. EL-i riikide ülene ühtne

teabevahetuskeskkond parandab potentsiaalselt piiriülest koostööd. IMI-süsteemi kaudu toimub

lähetatud, sh kolmandatest riikidest pärit, töötajate kohta informatsiooni vahetamine, vajaduse

korral võimalikest rikkumistest teavitamine, dokumentide ja otsuste kättetoimetamine ning

riikidevaheline jõustamine. 2023. aastal oli Eestis IMI päringuid kokku 193, millest 79 saabus

Tööinspektsioonile ning 105 päringut ja/või teadet saatis Tööinspektsioon ise. Eestil on väga hea

koostöö Soomega, kellelt saabus 47 päringut, et välja selgitada, kas isik oli ikka Eestisse

lähetatud.10

Lähtudes aga senisest kogemusest autovedude sektoris sõidukijuhtide lähetamiseks kasutusel

oleva IT-lahendusega11, mis on samuti ühendatud IMI-süsteemiga, ning millel hakkaks avaliku

liidese platvorm põhinema, ei ole täna võimalik veendunult tõdeda, et avalik liides järelevalve

efektiivsust ja seeläbi lähetatud töötajate õiguste kaitse tagatust suurendaks. Tööinspektsioon on

esile toonud mitmeid tehnilisi probleeme senise lähetatud sõidukijuhtide IT-lahendusega ja IMI-

süsteemiga, näiteks IMI-süsteemist on raskendatud statistika väljavõtmine, mis on vajalik

Tööinspektsiooni järelevalve teostamiseks valimi koostamisel; Tööinspektsioonile ei kuvata

esitatud lähetusdeklaratsiooni ajalugu ega muudetud andmeid ning lähetusdeklaratsioonid on

kättesaadavad üksnes IMI-süsteemis, st andmed ei liigu TEIS-i lähetatud töötajate moodulisse.

Statistika on oluline osa Tööinspektsioonile järelevalvetegevuste planeerimiseks ning samuti

riskianalüüside koostamiseks. Praegu on IMI-süsteemist statistika saamine raskendatud. IMI-

süsteemist statistika väljavõtmine toimub üksnes Exceli baasil. Ühtlasi IMI ei võimalda

järelevalveasutustel piisavalt lihtsalt ja tõhusalt välja võtta statistilisi andmeid. IMI-st on

võimalik andmeid saada lähetatud sõidukijuhtide arvu kohta konkreetse perioodi jooksul (aastate

10 Tööinspektsiooni aastaraamat 2023.

https://www.ti.ee/sites/default/files/documents/2024-04/TI%20aastaraamat%202024%20EST.pdf, lk 45. 11 Sõidukijuhtide lähetamine käib kogu EL-i üleselt IMI-süsteemi kaudu. Vt selle kohta sõidukijuhtide lähetamise nõudeid

reguleerivat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1057, 15. juuli 2020, millega kehtestatakse seoses

direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris reguleerivad erinormid ning muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ja määrust (EL) nr 1024/2012.

12

ja kuude lõikes) ja lähetusdeklaratsiooni esitanud riikide lõikes. Kokkuvõttes pakub IMI-süsteem

Tööinspektsioonile liialt vähe andmeid analüüsiks. Teisalt TEIS-ist saab Tööinspektsioon kõik

vajalikud andmed kätte. Näiteks andmed töötaja lähetajariigi, töötaja ametikoha, Eestis töötamise

ajalise kestvuse jm kohta. TEIS-i lähetatud töötajate moodulist liiguvad lähetuste andmed

andmeaita, kust need automaatselt edastatakse analüüsiprogrammi Tableau, kust omakorda saab

statistikaks ja aruandluseks aruandeid koostada ning välja võtta. Järelevalveks vajaliku valimi

jaoks võetakse hiljem aruannetest välja ettevõtted, kellel on seos lähetatud töötajatega ja kellel

on esinenud töölepingu seadusest või töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevaid rikkumisi.

Enim aga tunneb Tööinspektsioon täna puudust võimalusest tuvastada just neid ettevõtteid, kes

jätavad lähetusdeklaratsioonid esitamata. Tööinspektsioonil on huvi tõhustada järelevalvet

ettevõtjate poolse lähetuste deklareerimiskohustuse täitmise üle, kuivõrd hetkel puudub

Tööinspektsioonil sisuliselt ülevaade nendest ettevõtetest, kes süstemaatiliselt ei esita

lähetusdeklaratsioone eesmärgiga mitte langeda järelevalve huviorbiiti. Eestis registreeritakse

aastas ligikaudu 25 000 lühiajalist töötamist, kuid Tööinspektsioonil puudub teave, kui paljud

neist lühiajalistest töötamise registreeringutest on lähetatud töötajad ning see informatsioon on

olemas Politsei- ja Piirivalveametil. Siseministeeriumi arendatava ühisakna rakenduse abil saaks

Tööinspektsioon edaspidi vajaliku info järelevalve tegemiseks. Eesti liitumisel avaliku liidesega

jätkuks Eestis esitatavate lähetusdeklaratsioonidega saadavate andmete osas senine praktika ja

tulemuseks oleks see, et Tööinspektsioon ei suudaks efektiivselt ja andmepõhiselt tuvastada

lähetatud töötajate tööalast ärakasutamist. Kuigi komisjon on rõhutanud, et viies lisaks

autovedude sektorile ka teiste sektorite lähetusdeklaratsioonide esitamise ja teabevahetuse üle

IMI-sse, ei peaks riiklikud asutused enam käitama ja haldama kahte erinevat süsteemi, ei pea see

Eesti puhul paika. Avaliku liidesega liitumisel oleks Tööinspektsiooni järelevalveametnikul

ikkagi kaks e-keskkonda (IMI ja TEIS-i lähetatud töötajate moodul), kuna vaid IMI-süsteem ei

suuda kõiki riigisiseseid vajadusi katta. Lisaks tekib küsimus, kas avaliku liidese kasutuselevõtul

saab Eesti tulevikus liituda riigisiseselt arendatava ühisakna rakendusega. Viimase võimaluse

puudumisel oleks Tööinspektsioonil lähetuseeskirjade vastu eksinud tööandjate väljaselgitamine

ning lähetatud töötajate töötingimuste üle järelevalve tegemine oluliselt keerulisem.

Avaliku liidese potentsiaalselt positiivne mõju töötajatele seisneb võimaluses edastada

lähetusdeklaratsiooni koopia ka lähetatud töötajatele, mis tõstab töötajate endi teadlikkust oma

õigustest ning võib aidata tuvastada võimalikke pettusi. Siiski võib seda positiivset mõju pidada

muude lisanduvate probleemide, puudujäävate andmete ja järelevalveametnike töökoormuse

tõusu tõttu marginaalseks.

Kokkuvõttes on Eesti juba arendanud ja arendamas väga efektiivseid IT-lahendusi, mis tagavad

tulemuslikud järelevalvetoimingud, kindlustamaks lähetatud töötajate kaitset. Kuigi avaliku

liidese kasutuselevõtmisel on potentsiaali parandada piiriülest halduskoostööd liikmesriikide

pädevate ametiasutuste vahel ning tagada parem lähetatud töötajate informeeritus, siis

Tööinspektsiooni senise kogemuse põhjal esile kerkinud probleemide ja praegu puuduoleva

teabe tõttu12 ei ole võimalik hetkel olulisi positiivseid mõjusid kinnitada ning pigem võivad

mõjud olla negatiivsed.

12 Näiteks kas avaliku liidese kasutuselevõtmisel on võimalik TEIS-i liidestada ühisakna rakendusega.

13

4.3. Mõju ulatus

Avaliku liidese kasutuselevõtmise mõju ulatus oleks Eestis ettevõtjate halduskoormuse

vähenemise seisukohast piiratud, eriti võrreldes oodatava mõjuga kogu EL-i ulatuses. Eestisse

lähetatakse töötajaid oluliselt vähem kui enamikku teistesse liikmesriikidesse ning Eesti

lähetatud töötajate deklareerimissüsteem on juba praegu EL-i kiireim ja tõhusaim. Lisaks

vähendavad kavandatud riigisisesed arendused (näiteks ühisakna rakendus) tulevikus ettevõtjate

halduskoormust veelgi, võimaldades välistööjõuga seotud ettevõtjatel esitada kõik vajalikud

andmed kõikidele seotud ametiasutustele Eestis ühekorraga ühes e-keskkonnas. Kui avaliku

liidesega liitumisel ei oleks võimalik tagada Siseministeeriumi arendatava ühisaknaga ühtse

keskkonna kasutamist, sunniks see ettevõtjaid kasutama paralleelselt mitut süsteemi, mis hoopis

suurendaks nende halduskoormust.

Eestis registreeritakse aastas ligikaudu 25 000 välismaalaste lühiajalise töötamise juhtumit.

Suurimaks probleemiks on nende hulgast deklareerimata lähetusjuhtumite tuvastamine.

Lähetatud töötajate kaitse seisukohast on ulatuslik positiivne mõju just Eesti riigisisestel

arendustel, mis võimaldavad Tööinspektsioonil tulevikus tõhusamalt avastada ja kontrollida

deklareerimata lähetusjuhtumeid. Avaliku liidese kasutuselevõtt võib neid arenguid takistada ega

aita kaasa järelevalve tõhustamisele. Seega jääks komisjoni oodatav positiivne mõju Eestis

saavutamata.

4.4. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Riigiasutuste, eelkõige Tööinspektsiooni, seisukohast oleks avaliku liidesega liitumine ulatusliku

negatiivse mõjuga, suurendades töökoormust ja kulusid ning vähendades järelevalve võimekust.

4.5. Mõju eelarvele

Komisjon toetab avaliku liidesega liitumiseks liikmesriigi digitaristu arendamist väikeses

ulatuses. Eesti ei ole planeerinud rahalisi vahendeid selleks, et täiendavalt edasi arendada ja

kohandada oma riigisisest digitaristut, mis võimaldaks TEIS-i lähetatud töötajate mooduli siduda

avaliku liidesega. Seega Eesti jaoks oleks liitumine avaliku liidesega eelarve vaatest keerukas.

Komisjoni eelarvele on ettepanekul piiratud mõju, ligikaudu 3 miljonit eurot esimese viie aasta

jooksul (sh lahenduse väljatöötamine, hooldus, tugi, koolitus ja taristu). Jooksvad kulud pärast

avaliku liidese täielikku rakendamist on hinnanguliselt 0,5 miljonit eurot aastas. Avaliku liidese

täielikuks rakendamiseks on vaja 1,5 täistööajale taandatud ametikohta ja liidese pidevaks

hoolduseks 0,5 täistööajale taandatud ametikohta.

Täpsemad kulud seotud asutustele on esitatud alapunktis 4.5.1.

4.5.1. Kulud seotud asutustele

Avaliku liidesega liitumine tooks Tööinspektsioonile kaasa täiendavaid kulutusi. TEIS-i

lähetatud töötajate mooduli arendus lähetusdeklaratsioonide esitamiseks maksis kokku ligikaudu

250 000 eurot. Kuivõrd arendus on tehtud 70 protsendi ulatuses Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse

toel, siis on Eestil kohustus hoida TEIS-i moodulit kasutuses ettenähtud abikõlbliku perioodi

14

lõpuni, s.o kuni 31.12.2029, vastasel juhul peab Eesti EL-i reeglite kohaselt TEIS-i lähetatud

töötajate mooduli arenduseks kasutatud toetusraha tagastama. Seega oleks Eestil hetkel ainuke

variant avaliku liidesega liitumiseks teha täiendavad arendused, et tagada TEIS-i mooduli

koostalitlusvõime ja ühenduvus EL-i tasandil loodava avaliku liidesega. Näiteks tuleks TEIS-i

lähetatud töötajate moodulis olevad andmeväljad viia vastavusse ühises standardvormis

sisalduma hakkavate andmeväljadega ja vormingu muudatustega (mh teha muudatused teenuse

liigi koodide vormingutes jms), luua TEIS-ile vajalikud liidesed andmete automaatseks

edastamiseks avalikust liidesest TEIS-i lähetatud töötajate moodulisse. Tööinspektsiooni

esialgse hinnangu kohaselt on eelnimetatud tegevuste kulud oluliselt suuremad kui komisjoni

pakutav osaline toetus summas 50 000 eurot.

Tööinspektsiooni jaoks on prioriteet tõhus järelevalve, milleks on vaja teha kindlaks ettevõtted,

kes jätavad lähetatud töötajaid üldse deklareerimata. Seetõttu on vajalik TEIS-i lähetatud

töötajate moodul tulevikus siduda arendatava riigisisese ühisakna rakendusega. Hetkel ei ole

teada, kas EL-i tasandil loodava avaliku liidesega liitumisel oleks Eestil võimalik tulevikus TEIS-

i lähetatud töötajate moodul liidestada ühisakna rakendusega. Kui see on võimalik, siis

lisanduvad Eestile sellise liidestusega kaasnevad kulud, mille täpne suurus ei ole hetkel teada.

4.6. Mõjude koondhinnang

Kokkuvõttes on avaliku liidese kasutuselevõtmisega seotud mõjusid täna keeruline hinnata, kuna

kogu teave avaliku liidese kohta ei ole olemas lõplike mõjuhinnangute andmiseks. Kui lähtuda

teadaolevast informatsioonist ning arvestada Eestis hiljuti kasutuselevõetud TEIS-i lähetatud

töötajate mooduliga ja lähiajal kavandatavate riigisiseste IT-arendustega, oleks avaliku liidese

kasutuselevõtu mõju praegusel hetkel pigem negatiivne.

Tööandjate vaatest oleks muutused EL-i riikide võrdluses marginaalsed, kuivõrd Eestisse lähetab

töötajaid väike arv ettevõtjaid. Teisalt, juba praegu on Eesti lähetamiste deklareerimissüsteem

ettevõtjatele EL-i kiireim ja üks mugavamaid ning riigisiseselt käimasolevate arendustööde

tulemusena muutub ettevõtjate halduskoormus tulevikus veelgi väiksemaks. Avaliku liidese

kasutuselevõtmine ei too praeguse teadmise kohaselt seesugust positiivset mõju kui riigisisesed

arendused.

Töötajate õiguste kaitse vaatest oleks avaliku liidese kasutuselevõtmisel praegu teadaolevalt

pigem negatiivsed mõjud, kuivõrd Tööinspektsiooni töökoormus ja halduskoormus suureneks,

võrreldes praeguse ja tulevikus kasutusele võetavate süsteemide kasutamisega, mis omakorda

vähendab järelevalve võimekust. Avaliku liidesega liitumine tooks Tööinspektsioonile kaasa

märgatavad kulud, mis on selgelt negatiivse mõjuga.

15

5. Vabariigi Valitsuse seisukohtade selgitus

Eesti seisukohad:

5.1. Eesti toetab määruse üldisi eesmärke soodustada siseturu nõuetekohast toimimist,

lihtsustada töötajate lähetamisega seotud deklareerimise kohustuse täitmist, vähendada

liikmesriikide pädevate asutuste ja ettevõtjate halduskoormust, aidata kaasa lähetatud

töötajate õiguste kaitse alase järelevalve tegemisele ning toetada liikmesriikide pädevate

asutuste vahelist halduskoostööd.

Selgitus: Nõustume komisjoni määruse ettepanekus ja töödokumendis esile tooduga lihtsustada

ja ühtlustada liikmesriikide üleselt töötajate teise liikmesriiki lähetamist ja töötajate lähetamisega

seotud deklareerimise nõudeid ning ettevõtete piiriülest tegevust teenuste osutamisel siseturul.

Eesti peab oluliseks vähendada ettevõtete halduskoormust töötajate lähetamisega seonduvalt

lähetusdeklaratsioonide täitmisel ja esitamisel vastuvõtvale liikmesriigile ning samuti vähendada

liikmesriikide pädevate ametiasutuste halduskoormust lähetusdeklaratsioonide menetlemisel ja

järelevalve teostamisel ning toetada halduskoostööd liikmesriikide pädevate asutuste vahel, et

hõlbustada piiriüleselt teenuste osutamisel järelevalvet lähetatud töötajate õiguste kaitsele

suunatud EL-i õigusaktidest tulenevate nõuete järgimise üle.

5.2. Peame oluliseks, et EL-i siseturu infosüsteemiga ühendatava lähetatud töötajate

avaliku liidesega liitumine jääb liikmesriikidele vabatahtlikuks. Liikmesriikidel peab

säilima võimalus soovi korral jätkata riigisiseste lähetatud töötajate deklareerimise

süsteemide kasutamist.

Selgitus: Eesti peab oluliseks, et määruse tekstist nähtuks sõnaselgelt, et avaliku liidesega

liitumine on liikmesriikidele ühemõtteliselt vabatahtlik. Komisjoni hinnangul hoiavad

liikmesriigid avaliku liidese kasutuselevõtmisel kokku kulusid ja aega, kuivõrd sellega liitumine

võimaldab liikmesriikidel soovi korral loobuda oma eraldiseisvate riiklike lähetamise

deklareerimissüsteemide kasutamisest ning seeläbi saavutada kokkuhoid riigisiseste süsteemide

käitamis- ja hoolduskulude arvelt. Samas on Eesti juba teinud märkimisväärseid investeeringuid

kaasaegse ja elektroonilise lähetatud töötajate deklareerimissüsteemi loomiseks, selle välja

arendanud ning kasutusele võtnud alates 2023. aasta juulist. Selle tulemusena on Eestis olemas

Eestisse lähetatavate töötajatega seotud deklareerimiskohustuse täitmiseks riiklik infosüsteem

TEIS, mille juurde kuulub lähetatud töötajate moodul. TEIS-i lähetatud töötajate moodulit haldab

Tööinspektsioon. Kuivõrd Eestis on olemas hästi toimiv ja efektiivne deklareerimissüsteem,

peame oluliseks, et Eestil säiliks soovi korral õigus jätkata olemasoleva deklareerimissüsteemi

kasutamist ning seda nii juhul, kui Eesti avaliku liidesega ei liitu kui ka juhul, kui Eesti otsustab

tulevikus liidesega liituda ja TEIS-i lähetatud töötajate mooduli sellega siduda. Kokku läks TEIS-

i lähetatud töötajate mooduli arendus maksma ligikaudu 250 000 eurot ja see arendus tehtigi

puhtalt ettevõtjatele lähetusdeklaratsioonide esitamiseks. Lähetatud töötajate mooduli loomiseks

kasutati ka Euroopa Sotsiaalfondi rahastust, millest tulenevad Eestile täiendavad kohustused, sh

kohustus tulenevalt kulude abikõlblikkusest hoida TEIS-i lähetatud töötajate moodulit töös

abikõlblikkuse perioodi lõpuni ehk kuni 31.12.2029.

16

Lähetatud töötajate mooduli loomise eesmärk oli luua lihtne, kasutajasõbralik ja võimalikult

vähekoormav e-lahendus nii teiste liikmesriikide ettevõtetele, kes lähetavad töötajaid Eestisse

teenust osutama, kui ka Eesti riiklikule pädevale asutusele, Tööinspektsioonile. Seal esitatakse

lähetuse andmed elektrooniliselt ja ilma igasuguse erinevate lisadokumentide esitamise

vajaduseta. Ühelt poolt TEIS-i lähetatud töötajate moodul vähendab ettevõtete halduskoormust,

lihtsustades lähetusdeklaratsioonide koostamist ja esitamist Eesti järelevalveasutusele. Teiselt

poolt vähendab see ka Tööinspektsiooni halduskoormust, aidates tõhusamalt menetleda ja hallata

esitatud lähetusdeklaratsioone ning lihtsustades Tööinspektsioonil tulemuslike kontrollide

teostamist Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste üle, et kaitsta nõuetekohaselt lähetatud

töötajate õigusi teenuste osutamisel piiriüleselt. Tänu TEIS-i lähetatud töötaja mooduli

kasutuselevõtmisele on nüüd Tööinspektsiooni järelevalveametnikul üks e-keskkond, kus ta

teostab kõik toimingud, sh järelevalvetoimingud, suhtleb hõlpsalt ettevõtjatega, saab vajalikku

statistikat, näeb kogu ettevõtte ajalugu, mis Eestil on olemas konkreetse ettevõtte kohta

(töövaidlused, tööõnnetused, varasemad järelevalve menetlused, riskianalüüsid jne). Ehk kogu

ettevõttega seotud informatsioon on järelevalveametniku jaoks kättesaadav TEIS-ist. Lähetatud

töötajate kontrollimisel on oluline info kiire kättesaadavus. Seega TEIS-i mooduli loomise mõte

oli, et kogu järelevalve toimuks ühes e-keskkonnas nii ettevõtete kui ka Tööinspektsiooni

järelevalveametnike vaatest. Avaliku liidesega liitumisel tekiks järelevalveametnikele oma

ülesannete täitmiseks aga kaks e-keskkonda. Tööinspektsiooni järelevalveametnike varasema

kogemuse põhjal saab öelda, et IMI ei suuda oma funktsionaalsuse poolest konkureerida TEIS-i

lähetatud töötajate mooduliga.

Tööinspektsioon on toonud esile näiteks järgmisi IMI-süsteemi kitsaskohtasid:

 IMI-süsteemist on keeruline statistikat välja võtta, mis on hädavajalik Tööinspektsiooni

järelevalve teostamiseks, et koostada valim lähetatud töötajate töötingimuste täitmise

kontrollide tegemiseks;

 Lähetatud sõidukijuhtide deklaratsioonid on Tööinspektsioonile kättesaadavad ainult

IMI-s. See tähendab, et lähetusdeklaratsioonid ei liigu IMI-süsteemist automaatselt

Tööinspektsiooni hallatavasse Tööelu infosüsteemi (edaspidi TEIS) lähetatud töötajate

moodulisse13. Seetõttu toimub lähetatud sõidukijuhtide järelevalve Eestis üksnes IMI

kaudu14;

 Exceli tabelina eksporditav lähetusdeklaratsioonide andmestik on tehnilistel põhjustel

erinev IMI-süsteemis nähtavatest lähetuse andmetest;

 erinevate liikmesriikide varasemalt esitatud ettepanekute alusel IMI funktsionaalsuse

parandamine on olnud väga aeganõudev;

 IMI-süsteemis on Tööinspektsioonil piiratud arv kasutajaid. Kui avalikust liidesest

hakkavad automaatselt liikuma lähetusdeklaratsioonid IMI-sse, siis on vajalik tagada

kõigile Tööinspektsiooni järelevalveametnikele juurdepääs IMI-süsteemile, mis nõuab

komisjonilt valmisolekut massiliste kasutajakontode loomiseks;

 IMI-sse sisselogimine toimub kahe erineva parooliga, mis on liiga aeganõudev;

13 Tööinspektsioonil on hetkel keeruline prognoosida, kuidas seda arendada saab ja mis on selle arenduse maksumus, et lähetatud

sõidukijuhtide lähetuse andmed liiguksid automaatselt IMI-süsteemist TEIS-i lähetatud töötajate moodulisse. 14 Varasemalt, st enne TEIS-i lähetatud töötajate mooduli kasutuselevõtmist, tuli Tööinspektsioonil lähetusdeklaratsioonid

manuaalselt Tööinspektsiooni infosüsteemi (ITI) sisestada. Avaliku liidesega liitumisel on oht, et Tööinspektsiooni

järelevalveametnikele tekib lisatöö lähetusdeklaratsioonide ITI-sse või TEIS-i andmete kopeerimise, kõrvutamise ning kahes

süsteemis – IMI-s ja TEIS-i lähetatud töötajate moodulis – sisalduvate andmete võrdlemise näol.

17

 IMI-süsteemis on hiljem võimalik muuta lähetusdeklaratsiooni ja isikuandmeteks saab

sisestada mis iganes märke ja sümboleid;

 järelevalveametnikul ei ole võimalik kontrollide teostamisel IMI-süsteemi kaudu esitatud

lähetusdeklaratsioone alla laadida;

 lähetusdeklaratsiooni numbrid on väga pikad ning sisaldavad nii numbreid, tähti kui ka

sümboleid;

 Tööinspektsioonile ei kuvata lähetusdeklaratsiooni ajalugu ega muudetud andmeid.

Eesti on läbirääkimiste käigus valmis tegema vajadusel ettepanekuid IMI parendamise kohta.

Komisjon on seisukohal, et töötajate lähetusdeklaratsioonide esitamine nõuab ettevõtjatelt

märkimisväärseid jõupingutusi ning on toonud välja, et ettevõtjad märgivad, et liikmesriikide

erinevate lähetamisega seotud teavitamisnõuetega toimetulek on neile koormav, aeganõudev ja

kulukas. Lisaks on ettevõtjatel raskusi õigete lähetatud töötajate deklaratsiooni vormide ja

deklareerimissüsteemide leidmisega, juurdepääsuga riiklikele deklareerimissüsteemidele ning

vormidele, nõutava teabe hankimisega ettevõttesiseselt ning vormide ja nõutava teabe

tõlkimisega erinevatesse keeltesse. Siinkohal rõhutame, et Eestis on tehtud liikmesriigi

ettevõtjatele lähetusdeklaratsioonide esitamine olemasolevas TEIS-i lähetatud töötajate

moodulis kiireks ja mugavaks, et vältida tarbetut halduskoormust ettevõtetele. Ligipääs lähetatud

töötajate moodulile toimib läbi TEIS-i avalehe ning lisalink juurdepääsuga on lisatud ka Tööelu

ja Tööinspektsiooni kodulehtedele. Liikmesriikide ettevõtjatel on võimalik Tööelu veebiportaali

tõlkida ka inglise või vene keelde. Seega leiame, et TEIS-is lähetusdeklaratsiooni täimine ei nõua

ettevõtjalt erilist jõupingutust, koormust ning märkimisväärset ajalist või rahalist ressurssi,

kuivõrd Eestis on juba tehtud ettevõtjatele väga lihtsaks õige deklareerimissüsteemi ja

lähetusdeklaratsiooni vormi leidmine ning vorm on tõlgitud ka kolme erinevasse keelde: eesti,

inglise ja vene keelde.

Niisamuti selgub komisjoni tehtud analüüsi tulemustest, et Eesti riiklik lähetatud töötajate

deklareerimissüsteem on EL-i kiireim. Nimelt määruse ettepanekuga kaasnevast komisjoni

töödokumendist15 ilmneb, et kõnealuse algatuse ettevalmistamisel tegi komisjon analüüsi, et

mõõta 27 liikmesriigis lähetatud töötajate deklareerimisega seotud halduskoormust. Analüüs

keskendus vastuvõtvate liikmesriikide riigisiseste lähetatud töötajate deklareerimissüsteemide

testimisele, mille käigus uuriti töötajate lähetusdeklaratsioonide esitamise menetlusega

kaasnevat halduskoormust. Analüüsi tulemused näitasid, et Eestis kulus ühe töötaja lähetamise

registreerimiseks (lähetusdeklaratsiooni täitmiseks) vaid 21 minutit, samas kui teistes

liikmesriikides, näiteks Itaalias kulus 61 minutit ja Kreekas koguni 87 minutit. Eelnev kinnitab

fakti, et Eestis on võrreldes teiste liikmesriikidega kasutusel kiire, lihtne, kasutajasõbralik,

vähekoormav ja tõhus riiklik deklareerimissüsteem lähetusdeklaratsioonide täitmiseks,

esitamiseks ja haldamiseks, mis tagab nii ettevõtetele kui ka riiklikule pädevale asutusele

minimaalse halduskoormuse ning tulemusliku järelevalve tegemise võimaluse lähetatud töötajate

õiguste kaitsele suunatud EL-i õigusest16 tulenevate reeglite täitmise üle. Tulenevalt asjaolust, et

Eesti deklareerimissüsteemis on lähetusdeklaratsiooni esitamine ettevõtjate jaoks vähekoormav

15 Commission Staff Working Document. Accompanying the document Proposal for a Regulation of the European Parliament

and Council on a Public Interface Connected to the Internal Market Information System for the Declaration of Posting of Workers

and Amending Regulation (EU) No 1024/2012, k 6-7. 16 Direktiiv 2014/67/EL ja direktiiv 96/71/EÜ.

18

ja EL-i kiireim, saab öelda, et TEIS-i lähetatud töötajate moodul just panustab teenuste

piiriülesesse osutamisse siseturul ja teenuste osutamise vabadusse, olles eeskujuks ka teistele

liikmesriikidele, mitte ei takista teenuste piiriülest osutamist. Seetõttu ei näe Eesti hetkel olulist

lisandväärtust kavandatud avaliku liidesega liitumises, kuid ei välista seda tulevikus. Tänase

seisuga on Eestil keeruline hinnata, kas EL-i üleselt loodav avalik liides suudaks pakkuda

samasugust kiirust, lihtsust, tõhusust ja kvaliteeti nagu riigisisene deklareerimissüsteem.

Vajab märkimist, et Siseministeerium arendab Eestis ühisakna rakendust, millega on kavas

liidestada TEIS-i lähetatud töötajate moodul. Ühisakna rakendusega tagatakse üks keskkond

lähetatud töötajate lühiajalise töötamise registreerimise taotluse ja lähetusega seotud andmete

edastamiseks. Ühisakna projekt tähendab sisuliselt seda, et tööandja täidab välismaalase kohta

käivad andmed ühes aknas ja seejärel süsteem saadab andmed Politsei- ja Piirivalveametile,

Tööinspektsioonile, Maksu- ja Tolliametile ning Töötukassale. Täna peab liikmesriigi tööandja

sarnaseid andmekoosseise esitama mitmele erinevale Eesti ametiasutusele.17 Tööinspektsioonil

jääb saamata informatsioon selle kohta, kui palju lühiajalise töötamise registreeringutest

(ligikaudu 25 000 aastas) on lähetatud töötajad, kuid ühisakna rakendus võimaldab tulevikus

Tööinspektsioonil saada sellekohast teavet. Eestile pakuvad huvi just need ettevõtjad, kes

lähetusdeklaratsiooni Tööinspektsioonile üldse ei esita, kuid kes kolmanda riigi kodanikust

töötaja lähetamisel peavad lähetatud töötajale Eestis töötamiseks taotlema lühiajalise töötamise

registreeringut ning need andmed on olemas üksnes Politsei- ja Piirvalveametil. Tööinspektsioon

soovib tulevikus teostada rohkem sihitatut järelevalvet nende teenuseosutajate üle, kes jätavad

Eestile lähetusdeklaratsioonid esitamata, et takistada tööalast ärakasutamist ja inimkaubandust.

Eesti liitumisel avaliku liidesega võib olla tulemuseks see, et Tööinspektsioon ei saa efektiivselt

ja andmepõhiselt teostada järelevalvet (st ühisaknas küsitavate andmete maht on eelduslikult

suurem kui see, mis on ettenähtud kehtestatavas ühises standardvormis ning seejuures keelab

määruse eelnõu liikmesriigil küsida rohkem lähetusega seotud andmeid kui standardvormis

sisalduv). Seega Eestile on prioriteediks tõhus järelevalve lähetatud töötajate töötingimuste

tagatuse üle. Järelevalveasutuse huvi on saada teavet vähem vastutustundlike Eestisse töötajaid

lähetavate ettevõtjate kohta, mis oleks võimalik loodava ühisakna rakenduse kaudu. Liitumisel

avaliku liidesega tekiks aga küsimus, kas tulevikus on Eestil võimalik TEIS-i lähetatud töötajate

moodul liidestada ühisakna rakendusega ja seekaudu saada teavet nende ettevõtjate kohta, kes

jätavad Tööinspektsioonile lähetusdeklaratsioonid üldse esitamata.

5.3. Eesti peab oluliseks, et avaliku liidese kasutuselevõtmine ja kasutamise lõpetamine on

liikmesriikidele paindlik, võimaldades avaliku liidesega liituda vastavalt liikmesriigi

valmisolekule ja vajadusel selle kasutamisest loobuda, näiteks kui loodud lahendus ei vasta

enam liikmesriigi ootustele, ei täida liidesele esialgselt seatud eesmärke, ei sobitu

liikmesriigi vajaduste ja eripäradega või põhjustab liikmesriigile muid negatiivseid

tagajärgi.

Selgitus: Määruse ettepaneku artikli 3 lõigete 1 ja 5 kohaselt peavad need liikmesriigid, kes

otsustavad kasutada avalikku liidest või selle kasutamise lõpetada, sellest komisjoni teavitama 6

17 Näide: Poola tööandja juures töötab elamisloa alusel Ukrainast pärit töötaja. Poola tööandja lähetab töötaja ajutiselt teenuse

osutamiseks tööle Eestisse. Sellisel juhul tuleb Poola tööandjal registreerida Ukrainast pärit töötaja lühiajaline töötamine Eestis

Politsei- ja Piirivalveametis ning enne töötaja tööle asumist esitada Tööinspektsioonile andmed töötaja lähetuse kohta.

19

kuud enne avaliku liidese kasutuselevõtmist või selle kasutamise lõpetamist. Mõistlik

etteteatamise tähtaeg on Eestile oluline, pakkudes piisavalt aega planeerimiseks ja vajalike

muudatuste tegemiseks. Avaliku liidese kasutamisest loobumise võimalus tagab liikmesriikidele

vajaliku paindlikkuse, eriti olukordades, kui on selgunud avaliku liidese toimimise piirangud,

halduskoormus ettevõtetele, liikmesriikidele ja riiklikele pädevatele asutustele, kui avaliku

liidese kasutamine ei suuda täita või ei vasta enam sellele esialgselt püsitatud eesmärkidele või

põhjustab liikmesriigile mingil muul moel negatiivseid tagajärgi. Lisaks aitab avaliku liidese

kasutamise lõpetamise võimalus vältida liikmesriikide ressursside kulutamist, võimaldades

liikmesriikidel reageerida operatiivsemalt muutunud oludele. Seega Eesti peab oluliseks enne

avaliku liidese võimalikku pikemaajalist kasutuselevõtmist hinnata liidese toimimist ja mõju, sh

teiste liikmesriikide kogemuste alusel, et tagada selle vastavus Eesti konkreetsetele vajadustele

ja eesmärkidele. Eesti rõhutab, et süsteemid, mis võimaldavad liikmesriikidel valida nende

vajadustele vastavaid lahendusi, toetavad EL-i tasandil paremini subsidiaarsuse ja

proportsionaalsuse põhimõtete järgimist.

5.4. Eesti toetab määruse põhimõtet, mille kohaselt liikmesriigid võivad otsustada, et nad

ei nõua nende territooriumile töötajaid lähetavatelt ettevõtetelt kogu lähetamise ühisel

standardvormil sisalduvat teavet, arvestades konkreetse liikmesriigi konteksti, spetsiifikat

ja vajadusi ning seda, kuidas korraldatakse liikmesriigis kontrollide tegemist töökohal.

Selgitus: Määruse eelnõu artiklis 4 on esitatud viis standardvormil kogutavat andmekategooriat,

milles sisalduvad konkreetsed andmeväljad kehtestatakse määrusele lisanduvate rakendusaktide

tasandil. Liikmesriikide otsustusvabadus mitte nõuda kõikide standardvormil sisalduvate

andmeväljade täitmist, annab teatava paindlikkuse ja võimaldab arvestada liikmesriikide

erinevaid vajadusi ja spetsiifikat. Eestile on oluline, et iga liikmesriik saaks arvestada lähetatud

töötajate õiguste kaitse tagamisel ja sellega seonduvalt lähetatud töötajate töötingimuste täitmise

üle järelevalve tegemisel oma riigi spetsiifiliste erisuste, kogemuse ja praktikatega. Samuti

erinevates liikmesriikides on erinev õiguskeskkond, digiinfrastruktuur ja kontrollivõimekus.

Seetõttu peame mõistlikuks, kui määrus ei näe ette ranget nõuet, et iga liikmesriik peab töötajate

lähetamisel koguma teenuseosutajalt kogu ühises standardvormis sisalduva teabe. Eesti soovib

vältida nii ettevõtetele kui ka riiklikele pädevatele asutustele liigset bürokraatiat ja tarbetut

halduskoormust, mis võiks tekkida, kui kõik teenuseosutajad peaksid hakkama esitama kogu

edasises menetluses kokkulepitavas standardvormis nõutavat teavet, mis ei pruugi aga olla

asjakohane teave, mida järelevalveasutus vajaks tulemuslike kontrollide teostamiseks töökohal.

Eesti jaoks on oluline, et siseturg oleks toimiv ja tõhus ning et siseturu toimimist ei takistaks

liigne halduskoormus, mis võib tekkida kogu standardvormis nõutava teabe küsimusest, mis ei

pruugi vastata iga liikmesriigi vajadustele. Eesti seisab selle eest, et piiriüleselt teenuste

osutamisel säiliks ettevõtetele paindlikkus. Seega Eesti toetab mõtet, et liikmesriigid peaksid

saama ise otsustada, kas neile on vajalik koguda kogu ühises standardvormis sisalduvat teavet,

et tagada lähetatud töötajate õiguste minimaalne kaitse ja tulemuslik järelevalve.

5.5. Eesti peab oluliseks, et määruses sätestatakse andmekaitseõiguse seisukohalt olulised

nõuded, muuhulgas kogutavate andmete liikide, säilitustähtaegade, selgete vastutavate

töötlejate rollide jaotuse ning isikuandmete töötlemise eesmärkide kohta.

20

Selgitus: Määruse eelnõu artikkel 5 käsitleb isikuandmete töötlemise ja säilitamise nõudeid,

viidatakse, keda peetakse määruses sisalduva isikuandmete töötlemisega seonduvalt

vastutavateks töötlejateks ning luuakse isikuandmete säilitamise, sh kustutamise, kord. Kuivõrd

määruse eelnõus on käsitletud erinevaid andmekaitseõiguse seisukohalt vajalikke elemente, siis

soovib Eesti, et need säiliksid ka lõplikus määruse tekstis.

Eesti peab positiivseks, et isikuandmete töötlemise eesmärgid on määruse tekstis kajastatud

(artikli 5 lõige 1 viitega artiklile 1). Tegemist on isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi

IKÜM) mõttes kohustusliku elemendiga, mis tuleb kehtestada EL-i (IKÜM-i artikli 6 lõike 3

punkt a) või vastutava töötleja riigisisese õigusega (artikli 6 lõike 3 punkt b).

Kogutavate isikuandmete liigid ja osaliselt täpsemad koosseisud on kajastatud määruse eelnõu

artiklis 4 ja artiklis 5 ning artikkel 5 sisaldab lisaks säilitustähtaegu ning vastutavate töötlejate

rollide jaotust. Kuigi IKÜM-i artikli 6 lõige 3 sätestab nende sätestamise õigusaktis valikulistena,

peab Eesti nende kajastamist erinevates õigusaktides piisavalt olulisteks ja seda eelkõige

tulenevalt seaduslikkuse ja läbipaistvuse põhimõtetest (IKÜM-i artikkel 5 lõige 1 punkt a).

Eeltoodust tulenevalt on Eesti isikuandmete kaitse seisukohast rahul olemasoleva määruse

eelnõu tekstiga ning eelistab, kui tekst selles osas väga põhimõtteliselt ei muutu.

5.6. Eesti peab oluliseks selget, läbipaistvat ja liikmesriike kaasavat menetlust ühise

standardvormi ajakohastamisel ning rõhutab, et standardvormi muudatused peavad

tagama tasakaalu andmete ühtsuse ja liikmesriikidele vajaliku paindlikkuse vahel, et mitte

kahjustada liikmesriikide järelevalveasutuste võimekust kaitsta lähetatud töötajate õigusi

ning tagada tõhus järelevalve lähetatud töötajate töötingimuste täitmise üle.

Selgitus: Määruse ettepaneku artikkel 4 lõige 4 sätestab järgmist: “Liikmesriigid võivad esitada

komisjonile ettepanekuid standardvormi muutmiseks. Komisjon vaatab ettepanekud läbi, et

vajaduse korral standardvormi muuta.” Eesti jaoks on oluline, et ühise standardvormi hilisemal

muutmisel võetaks liikmesriikide huve, vajadusi ja eripärasid võimalikult suurel määral arvesse.

Riiklike huvide, vajaduste ja eripärade arvestamata jätmine võib takistada järelevalveasutustel

tõhusa järelevalve teostamist lähetatud töötajate õiguste tagamisel ja töötingimustel üle

järelevalve teostamisel. Seega on oluline, et ühine standardvorm ei osutuks liiga jäigaks ja

piiravaks, et rahuldada liikmesriikide spetsiifilisi vajadusi, sh järelevalve teostamisel lähetatud

töötajate töötingimuste täitmise üle, et ei kannataks lähetatud töötajate õiguste kaitse tagamine.

Olenevalt läbirääkimiste täpsemast kulgemisest kaalume siin määruse tekstile ettepanekute

(näiteks selle kohta, millises vormis sätestab komisjon ühise standardvormi) tegemist, mis neid

eesmärke toetaksid.

5.7. Eesti peab oluliseks, et loodav avalik liides võimaldaks ühildumist juba olemasolevate

riigisiseste lähetatud töötajate deklareerimise süsteemidega ning et avaliku liidese

ühendamiseks liikmesriikide deklareerimise süsteemidega nähakse ette rahastamise

võimalused Euroopa Liidu vahenditest. See võimaldaks Eestil tulevikus avaliku liidese ja

ühise standardvormiga liitumist kaaluda, kui täpsustuvad nende kasutustingimused ja

lisandväärtus.

21

Selgitus: Mõistame komisjoni algatust luua kogu EL-i hõlmav ühtne lähetatud töötajate

deklareerimise süsteem. Täna aga puudub Eestil piisav teave avaliku liidese ja selle juurde

kuuluva ühise standardvormi täpsemate toimimistingimuste kohta. Lisaks soovib Eesti aja

jooksul saada selgust avaliku liidesega liitumisega riiklikele ametiasutustele kaasnevate tegelike

kulude (rahaliste ressursside, täiendava personalivajaduse) ja nii ettevõtetele kui ka Eesti

riiklikule pädevale asutustele tekkiva halduskoormuse kohta. Samuti on oluline teada saada, kui

kasulikuks osutub nii avalik liides kui ka ühine standardvorm osalevatele liikmesriikidele, st kui

kiire, lihtne, kasutajasõbralik, efektiivne ja bürokraatiavaba väljapakutud EL-i ülene liides ja

standardvorm saavad olema ning veenduda, kas ja mil määral avalik liides saavutab sellele algselt

seatud eesmärgid ja ootused.

Hetkel ei ole veel kehtestatud lähetatud töötajate deklareerimise ühist standardvormi. Määruse

ettepanekus on määratletud vaid andmekategooriad, millist teavet hakkab tulevikus loodav ühine

standardvorm sisaldama, mistõttu puudub täna liikmesriikidel lõplik informatsioon selle vormi

täpsetest andmeväljadest, et Eesti saaks põhjalikumalt kaaluda selle kasutuselevõtmise üle.

Eelnevast tulenevalt ei ole Eesti jaoks tänase seisuga selge, kuidas ühine standardvorm reaalses

elus toimima hakkab, sh ei ole selge, kas see suudab täita piisaval määral Eesti järelevalveasutuse

vajadusi Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste üle järelevalve teostamisel. Seega võib

tekkida probleem, et ühine standardvorm ei pruugi arvestada kõikide liikmesriikide eripäradega

ega võimaldada piisavalt paindlikkust riigisiseste deklareerimise süsteemide jaoks. Eelnevast

johtuvalt ei ole Eesti praegu valmis võtma ka seisukohta küsimuses, kas vastuvõetav ühine

standardvorm suudab tõhusalt täita eesmärki tagada järelevalveasutusele kõik vajalikud andmed,

mis oleksid piisavad lähetatud töötajate õiguste kaitse ja töötingimuste täitmise jälgimiseks.

Leiame, et loodav avalik liides võib olla esmajärjekorras kasulik neile liikmesriikidele, kel ei ole

välja arendatud riiklikku lähetamise deklareerimissüsteemi või kes ei ole üldse teinud

investeeringuid selle loomiseks – nendele liikmesriikidele võiks avalik liides pakkuda olulist

väärtust ja kulude kokkuhoidu. Esialgsete kirjelduste põhjal ei ole Eestil veel täielikku

veendumust selles, milline lisandväärtus arendataval avalikul liidesel ettevõtetele ja riiklikele

pädevatele asutustele (järelevalveasutustele) oleks. Peame tähtsaks rõhutada, et Eesti on olnud

edumeelne oma riigisisese lähetatud töötajate infosüsteemi – TEIS lähetatud töötajate mooduli –

, arendamisel, olles selles valdkonnas teiste liikmesriikidega võrreldes eesrindlik. Kuivõrd Eestis

on juba välja arendatud ja tõhusalt toimiv elektrooniline lahendus lähetatud töötajate

deklareerimiseks, mis suudab täita kõiki vajalikke funktsioone, siis Eesti ei kiirusta esimeste

liikmesriikide seas tulevikus loodava avaliku liidesega liituma. TEIS-i lähetatud töötajate

mooduli omadused on vastavuses loodavale avalikule liidesele esitatavate nõudmistega ja

eesmärkidega, tagades ettevõtetele lähetatud töötajate deklareerimisel kasutajasõbralikkuse,

lihtsuse, kiiruse ning võimaldades Eesti riiklikul pädeval asutusel teostada tulemuslikku

järelevalvet. Hetkel on Eesti jaoks küsitav, kas EL-i tasemel loodav kõikidele liikmesriikidele

ühine lähetatud töötajate e-platvorm pakuks meile samasugust funktsionaalsust ja tõhusust kui

olemasolev TEIS-i lähetatud töötajate moodul. Seega on oluline tulevikus hinnata avaliku liidese

lisandväärtust Eesti riigile ja veenduda, kas see on võrreldes TEIS-i lähetatud töötajate

mooduliga samaväärselt efektiivne, kiire, lihtne, mugav ja kasutajasõbralik. EL-i ülene avalik

liides ja ühine standardvorm peavad seejuures arvestama erinevate liikmesriikide eripäradega ja

22

pakkuma piisavat paindlikkust riigisiseste süsteemide jaoks, kui liikmesriigid otsustavad ikkagi

jätta paralleelselt alles olemasoleva töötajate lähetamise deklareerimise süsteemi.

Eesti jälgib määrusega seotud protsessi, et hinnata kõiki eeltoodud aspekte ning avaliku liidese

ja ühise standardvormi potentsiaalseid eeliseid ja väljakutseid. See lähenemine võimaldab teha

Eestil tulevikus informeeritud otsuse edasiste sammude kohta, kaaludes hoolikalt liitumise

vajalikkuse ja otstarbekuse üle. Kokkuvõttes Eesti toetab komisjoni algatuse eesmärke, kuid

vajab enne lõplike seisukohtade kujundamist täiendavat informatsiooni, mis avaldub alles teatava

ajaperioodi möödumisel. Otsuse avaliku liidese kasutuselevõtmise kohta saab langetada alles

pärast seda, kui on selgunud kõnealuse liidese täpsemad toimimistingimused, sh selle

lisandväärtus, eelised võrreldes olemasoleva riikliku deklareerimissüsteemiga, liitumisega

kaasnevad kulud riiklikele asutustele ning tegelik halduskoormus ettevõtetele, riigile ja riiklikule

pädevale asutusele.

6. Arvamuse saamine ja seisukohtade kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud

sisendit Eesti Ametiühingute Keskliidult, Eesti Tööandjate Keskliidult, Eesti Kaubandus-

Tööstuskojalt, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonilt, Teenistujate Ametiliitude

Keskorganisatsioonilt, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidult,

Teenusmajanduse Kojalt, Autoettevõtete Liidult, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate

Assotsiatsioonilt, Startup Estonialt, Asutajate Seltsilt, Eesti Personalirendiettevõtete Liidult,

Eesti Ehitusettevõtjate Liidult, Eesti Tööinspektsioonilt ja Justiitsministeeriumilt.

Arvamuse saatsid Eesti Tööinspektsioon, Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda.

Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (Lisa 1) ja saabunud ettepanekutega on

võimalusel arvestatud.