Ettepanekud krediiditeabe jagamise seaduse eelnõule

Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee

Jürgen Ligi

Rahandusministeerium

[email protected] Teie: 20.1.2024 nr 1.1-10.1/5153-1

Meie: 17.12.2024 nr 59

Eesti Pangaliidu kommentaarid ja ettepanekud krediiditeabe jagamise seaduse eelnõule

Austatud hr Jürgen Ligi

Täname võimaluse eest avaldada arvamust krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu (edaspidi Eelnõu)

osas. Eelnõu on väga oodatud ja toetame igati krediiditeaberegistri (edaspidi Register) loomist ja

käivitamist.

Siinjuures sooviksime siiski juhtida Rahandusministeeriumi tähelepanu mõningatele Eelnõus

sisalduvatele ja teemaga seonduvatele kitsaskohtadele, mis takistavad Eelnõu seletuskirjas avatud

Eelnõu eesmärgi täiel määral saavutamist.

1. Üldised märkused ja ettepanekud

Eesti Pangaliit (edaspidi Pangaliit) on jätkuvalt seisukohal, et Registrisse peaksid andmeid edastama ka

krediidiinkassod. Pärast nõuete võõrandamist ei saa krediidiandja Eelnõu kohaselt enam infot nende

nõuete kohta Registrisse edastada. Samas ei tähenda see seda, et nõue tarbija jaoks oleks kuhugi

kadunud. Negatiivse krediidiinfo edastamine vastavatesse registritesse on vabatahtlik, mistõttu ei saa

olla kindel, et info kõikide krediidiinkassode poolt hallatavate krediidilepingute kohta sisaldub

negatiivse krediidiinfo registrites. Lisaks on antud registrite turg killustunud ning maksehäirete

avaldamise põhimõtted erinevad, mistõttu ei ole tagatud andmete koosseisu ühetaolisus ja kvaliteet.

Täiendavat segadust loob ka planeeritav regulatsioon, mille kohaselt ei ole lubatud tagasimaksmisega

viivituses olemise fakti Registris kuvada kauem kui 30 päeva. Kuigi isikuandmete kaitse seadus (IKS)

võimaldab võlasuhte rikkumise infot negatiivses krediidiregistris avaldada 30-ndast võlapäevast alates,

siis üldlevinud praktika kohaselt avaldatakse see pärast 45-ndat võlapäeva. Seega tekib olukord, kus

võlgnevuse info ei ole nähtav 30-45 võlapäeval. Kuivõrd Registrit saab kasutada ka tarbija ise, siis võib

võlgnevuse kuvamine ja teatud hetkel mittekuvamine tekitada küsimusi ka tarbijates. Kirjeldatud

olukorra vältimiseks on Pangaliit seisukohal, et kui võlgnevuse infot ei ole võimalik kuvada kauem kui

30 päeva, siis ei peaks seda Registris üldse kuvama.

Negatiivse krediiditeabe osas ei toeta kehtiv õigusraamistik ja praktika tarbija kohustuste kohta

tervikpildi saamist. Tervikpilt on oluline nii krediidiandjale vastutustundliku laenamise põhimõtte

rakendamiseks kui tarbijale kõikidest oma kohustustest tervikliku ülevaate saamiseks. Palume ka

negatiivse krediiditeabe kajastamise osas leida lahendus, mis ei tooks kaasa ebamõistlikku

halduskoormust ning mis võimaldaks ka negatiivse krediiditeabe saamist ühest registrist.

Eelnõuga loodav õiguslik raamistik peab toetama krediidiandjat tarbija krediidivõimelisuse hindamisel,

tehes talle kättesaadavaks tarbija finantskohustusi puudutava ajakohase ja usaldusväärse teabe.

Eelnõuga kohustatakse küll krediidiandjat krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks kontrollima tarbija kohta käivat krediiditeavet Registrist, kuid ei sätestata

registriteenusele esitatavaid nõudeid. Selleks, et krediidiandjad saaksid krediidiotsuste tegemisel

tugineda Registrist saadud andmetele, tuleb seaduse tasandil fikseerida ka registriteenusele esitatavad

olulised tingimused, kindlustades krediidiandjale, et vajalikud andmed on krediidiotsuse tegemise

hetkeks kättesaadavad. Arvestades, et krediidiandjad teevad krediidiotsuseid ka automaatotsustena,

on kriitilise tähtsusega fikseerida krediidiandja poolt Registrile saadetud päringu töötlemise aeg, mis

peab olema lühem kui 5 sekundit, kuid soovitatavalt 1 sekund (ning nõutava aja jooksul tuleb töödelda

vähemalt 90% päringutest). Oluline on sealjuures ka viidata, et krediidiandja vabaneb VÕS § 4034 lõikes

31 sätestatud kohustusest ajal, mil registriteenuse osutamine ei ole krediidiandjast sõltumatutel

põhjustel nõutud ajavahemiku jooksul võimalik. Register peab olema võimeline tõendama vastuse

olemasolu ning selle edastamiseks kulunud aega. Tagamaks Registri parim võimalik kasutatavus ning

välistamaks rakenduslikke viivitusi, soovib Pangaliit olla kaasatud nii tehniliste nõuete,

hanketingimuste kui ka rakendusaktide koostamise protsessis. Kuivõrd Eelnõu alusel loodav Register

oleks monopoolses seisundis, siis peame oluliseks, et Registriga teenuslepingute sõlmimise puhul oleks

tagatud ka teatav paindlikkus.

Pidades silmas, et Registri kui uue infosüsteemi rakendamine hõlmab paljude osapoolte koostööd, sh

testimisi, mille käigus võib ilmneda ka parenduste tegemise vajadus, siis on Pangaliit Eelnõus toodud

kahe-kuulise üleminekuaja piisavuse osas skeptiline ja teeb ettepaneku seda pikendada.

Registri tehniline spetsifikatsioon peab olema kokkulepitud ja kooskõlastatud vähemalt 1 aasta enne

Registri avamist.

2. Märkused, küsimused ja ettepanekud Eelnõu paragrahvide kaupa

Nr Viide sättele Kommentaar

1 § 3. Krediiditeave

Krediiditeave käesoleva seaduse

tähenduses on andmed tarbijaga

sõlmitud krediidilepingu kohta, mille

1) Krediidilepingu mõiste ei hõlma

käenduslepingut. Eelnõu alusel siiski infot

käenduslepingute kohta edastatakse (§ 7 lg 1 p

krediiditeabe andja edastab

krediiditeaberegistrisse.

3 alusel). Ettepanek käesolevat paragrahvi

käenduslepingute osas täiendada.

2) Kas me saame õigesti aru, et info võlgnevuste

ja maksepuhkuste kohta on samuti käsitletav

teabena krediidilepingute kohta?

3) Olemuslikult ei ole teave laenupiirangute kohta

krediiditeave, kui seaduse vaatest nimetatakse

see krediiditeabeks, siis tuleks see nii ka

sõnastada.

4) Kas pärast CCD2 jõustumist hakkab Register

kajastama ka buy now pay later tüüpi

lepinguid?

5) Edastab vs kohustatud edastama:

tegemist on küll mõistet defineeriva sättega,

kuid kas ka siin ei oleks korrektne viidata

kohustuse olemasolule, mitte lihtsalt

õigusel/tahtel/võimalusel põhinevale

krediiditeabe edastamise olemusele?

2 § 4. Tarbija

Tarbija käesoleva seaduse tähenduses

on võlaõigusseaduse § 1 lõikes 5

nimetatud isik.

1) Juhime tähelepanu, et tarbija mõiste siin

seaduses eraldi väljatooduna kitsendab

avaldatavate andmete hulka, kuid

krediidiandjate huvi on saada andmeid ka

füüsiliste isikute kohta, kes ei pruugi olla

tarbijad. Vt järgmisi punkte.

2) Palume täpsustada, kas ja millise

andmekoosseisuga edastatakse FIE-de

krediiditeave.

3) Palume täpsustada, kas ja millise

andmekoosseisuga edastatakse täisühingute ja

usaldusühingute krediiditeave.

4) Palume täpsustada, kas ja millise

andmekoosseisuga edastatakse notarite,

kohtutäiturite ja pankrotihaldurite

krediiditeave.

5) Palume täpsustada, kas eraisikute poolt

ettevõtja kohustuste tagamiseks antud

käenduskohustused tuleb avaldada registris

krediiditeabena.

3 § 5. Krediiditeabe andja

(1) Krediiditeabe andja käesoleva

seaduse tähenduses on:

1) krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse §-s 5 nimetatud krediidiandja ja

§-s 21 nimetatud krediidiagent, kui ta

sõlmib krediidiandja nimel

krediidilepingu;

2) krediidiasutus krediidiasutuste

seaduses tähenduses;

3) hoiu-laenuühistu seaduse §-s 3

nimetatud hoiu-laenuühistu.

(2) Krediiditeabe andjana käsitatakse ka

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

§ 2 lõikes 2 nimetatud isikut, kes ei ole

krediidiandja.

Ettepanek lisada krediiditeabe andjate hulka ka

krediidiinkassod.

4 § 6. Krediiditeaberegister ja

registripidaja

(1) Krediiditeaberegister on

krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil

Krediidiandjale krediiditeabe

kättesaadavaks tegemiseks peetav riigi

andmekogu.

1) § - s 2 toodud seaduse eesmärk on oluliselt

laiem, kui § 6 lõikes 1 sätestatud.

2) §- s 5 kasutatakse mõistet „krediiditeabe

andja“, kas analoogselt peaks olema ka mujal

seaduses kasutatud krediiditeabe saaja, mitte

krediidiandja?

3) Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 431 lg 1 ei näe

ette sellist mõistet nagu „riigi andmekogu“ –

seadus defineerib mõiste „andmekogu“.

Samamoodi on seletuskirja lk-l 30 ekslikult

räägitud „riigi andmekogust“.

5 § 6 lg 4

(4) Krediiditeaberegistri vastutav

töötleja on Rahandusministeerium ja

volitatud töötleja on registripidaja.

1) Eelnõu § 6 lg 4 kohaselt on Registri vastutav

töötleja Rahandusministeerium ja volitatud

töötleja registripidaja.

Kuna termin „andmekogu vastutav töötleja“ ei

ole AvTS § 434 lõike 1 tähenduses

sünonüümne „isikuandmete vastutava

töötleja“ terminiga isikuandmete kaitse

üldmääruse (IKÜM) tähenduses, siis palume

seletuskirjas täpsemalt selgitada, kes on

krediiditeaberegistris töödeldavate

isikuandmete osas vastutav töötleja IKÜM

artiklite 24–29 tähenduses.

6 § 7. Krediiditeaberegistris töödeldavad

andmed

(1) Krediiditeaberegistrisse kantakse

järgmised andmed:

1) Ettepanek täiendada järgmiselt:

krediiditeaberegistrisse kantakse vähemalt

järgmised andmed:

2) Esitatavate andmete täpsem koosseis on

plaanis sätestada rahandusministri määruses

(edaspidi Määrus), mis on meie hinnangul väga

vajalik. Hetkel on seadusenormi kirjeldus

mitmeti ja kohati ka segaselt mõistetav.

Järgnevate kommentaaridega juhime

mõningatele asjaoludele tähelepanu.

Ettepanek kaasata Määruse väljatöötamisel ka

Pangaliidu esindajad.

7 § 7 lg 1

1) tarbija üldandmed – isikukood või

selle puudumisel sünniaeg ning ees- ja

perekonnanimi;

1) Ei ole selge, kas isikukoodi olemasolul nime on

või ei ole vaja esitada. Juhime tähelepanu, et

Eestis on elamisloaga isikuid, kellel

perekonnanimi puudub.

2) Tarbija asemel võiks kasutada „krediidisaaja“,

see hõlmaks ka solidaarvõlgniku.

8 3) krediidi käendaja üldandmed, kui see

on asjakohane – isikukood,

sünniaeg ning ees- ja perekonnanimi;

1) Kas siin on mõeldud tarbijakrediidi käendust

või kõiki erinevaid käendusi? Tarbija võib

käendada ka teisi krediidilepinguid, nt eraisiku

käendus ettevõtte laenulepingus.

2) Sünniaja edastamine ei ole üldjuhul vajalik, see

on vajalik vaid siis, kui isikukood puudub. Sama

kommentaar kehtib ka punkti 4) kohta.

Sõnastus võiks olla ühtlustatud ka punktiga 1).

9 4) krediidi kaastaotleja üldandmed, kui

see on asjakohane – isikukood,

sünniaeg ning ees- ja

perekonnanimi;

1) Ettepanek kasutada „kaastaotleja“ asemel sõna

„kaaslaenusaaja“.

2) Ettepanek kasutada järgmisi rolle:

solidaarvõlgnik, osavõlgnik, käendaja. Mil

määral kohalduvad ülejäänud andmeread

nende isikute suhtes? Osavõlgniku ja käendaja

puhul peaks olema nähtav ka vastutuse määr,

mis võib olla väiksem kui kogu nõue

krediidisaaja vastu.

10 5) krediidilepingu üldandmed – number,

sõlmimise kuupäev ja tähtaeg;

1) Ettepanek sõna „tähtaeg“ asemel kasutada

„lepingu lõppemise kuupäev“. Nii on selge, et ei

ole mõeldud lepingu kestvus nt 72 kuud või 30

aastat.

2) Kuidas kajastatakse tähtajatut lepingut või

automaatselt pikenevat lepingut?

11 6) krediidiliik; Palume täpsemat selgitust kui seletuskirjas toodu.

Pangaliit on edastanud eelnevate arutelude käigus

selge ja struktureeritud krediidiliikide nimekirja

koos definitsioonidega.

12 8) krediidijääk eurodes; 1) Palume täpsustada Määruses või seletuskirjas

millise kursiga konverteeritakse kui laen on

antud algselt teises valuutas? Ettepanek

kasutada konverteerimisel Eesti Panga kurssi.

2) Seletuskirja kohaselt on krediidijääk tarbijale

antud krediidi tagasi maksmata osa. Kuidas

kajastatakse/ eristatakse seda, kui kogu limiiti

ei ole veel krediidisaaja kasutusse võtnud ning

kas krediidiandjad peavad iga päev edastama

info kõikide krediiditoodete jäägi osas, sh

kasutuses oleva krediitkaardi limiit jms sarnaste

toodete osas?

13 9) krediidi tagasimaksegraafiku tüüp Seletuskirjas või Määruses on vajalik täpsustada, et

tagasimaksegraafiku tüüpe on ka teisi kui annuiteet

või võrdsete põhiosa tagasimaksetega graafik.

Kui on bulletgraafik või muudel tingimustel

erigraafik, siis kuidas ja mis komponent peaks veel

kajastuma Registris?

14 11) krediidilepingu järgmise osamakse

suurus eurodes, arvates andmete

viimasest uuendamisest

krediiditeaberegistris;

1) Täpsustamist vajab osamakse tähendus, sest

erinevatel krediidiandjatel võib osamakse

koostisosade näitamise praktika olla erinev.

Võttes arvesse, et teavet osamaksetega

viivitamise kohta tohib Registrisse edastada

alles pärast 7 päeva möödumist maksepäevast,

siis kuidas avaldada osamakse suurust, kui

asjaomase krediidiandja järgmises

graafikujärgses osamakses on summeeritud

kokku kõiki lepingu alusel tasumisele kuuluvad

summad (mh eelmiste perioodide

laenumaksete võlgnevused)? Kokkuvõtlikult

jääb Eelnõus ebaselgeks, kas võlgnevusi tohib

krediiditeabena Registrisse edastada. Juhime

tähelepanu, et krediidiandjal on

krediidivõimelisuse hindamisel kohustus

omandada andmeid tarbija varasema

maksekäitumise kohta, seega krediiditeabes

võlgnevuste andmete avaldamise piiramise

põhjendused jäävad arusaamatuks.

2) Palume selguse huvides tuua seletuskirjas või

Määruses välja, et osamakse hõlmab nii

põhiosa kui intressi makset aga ka haldustasu

jm lepingujärgseid tasusid.

3) Kuidas kajastatakse osamakse suurus erinevate

rollide puhul – solidaarvõlgnik, osavõlgnik,

käendaja?

15

12) krediidi tagasimakse tasumise

täieliku või osalise edasilükkamise

ajavahemik, kui see on

asjakohane;

1) Seletuskirja kohaselt on silmas peetud

maksepuhkust. Samas juhime tähelepanu, et

maksepuhkuseid on väga erinevaid. Lisaks

klassikalistele täis- ja osalistele

maksepuhkustele võib olla ka niisugune

maksepuhkus, mille raames tasutakse ainult

näiteks haldustasu. Lisaks on olemas lepinguid,

mille raames võimaldatakse perioodilist

maksepuhkust st näiteks iga aasta jaanuar-

märts on maksepuhkus.

2) Palume selgitada, et kui nt on kampaania

tingimustel sõlmitud leping, kus 6 kuud on

intress 0% aga edaspidi nt 14,9%, mis võib

osamakse suurust oluliselt suurendada, siis kas

ja kuidas seda kajastatakse.

16 13) krediidilepingust tuleneva kohustuse

täitmisega viivitamise aeg, kui see on

asjakohane;

1) Kui leping on kehtiv, kuid klient on viivituses

näiteks osamaksega, siis tuleb raporteerida

sellega viivitamise aeg. Aga kui krediidiandja

ütles võla tõttu lepingu üles ja klient on

viivituses, siis kas me saame õigesti aru, et see

kohustus tuleb raporteerida ja seda alles 7

päeva pärast? Või peetakse silmas siiski üksnes

kehtivast krediidilepingust tuleneva kohustuse

täitmisega viivitamise aega?

2) Kas on mõeldud kogu viivisvõla perioodi?

3) Kui krediidisaaja jääb võlgu mitme järjestikkuse

osamaksega, kuidas siis toimub võlapäevade

arvestamine? Näeme vajadust vältida

olukorda, kus krediidisaaja on ühe osamaksega

30+ päevas viivituses, et siis järgmise osamakse

viivitus ei kajastuks Registris, kuna

summeeritult võlapäevade arv on üle 30 päeva.

4) Kas päevade arvu hakkab krediiditeabe andja

lugema osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast?

5) Koosmõjus sama paragrahvi lõikega 2 palume

täpsustada järgnevat: Kui 30 päeva saab täis,

kas siis krediiditeabe andjal on kohustus siiski

vastavat teavet edastada (seaduse järgi on),

kuid krediidiandjal ei ole õigus seda teavet

saada - kas siis Register ise peab arvestust

võlapäevade üle ning tagab andmete jagamise

või mitte jagamise krediidiandjale/ andmete

pärijale?

6) Küsimus tekib ka AKI maksehäirete avaldamise

juhendi kontekstis: AKI juhend reguleerib

võlaandmete kolmandatele isikutele, sh

maksehäireregistrile edastamist. AKI juhendi

punkt 2.8. kohaselt tuleb andmesubjekti enne

võlaandmete kolmandatele isikutele

edastamist vastavuses IKÜM artikliga 14

teavitada, lisades teavitusele nt

maksehäireregistri andmekaitsetingimused,

kui kolmandaks isikuks on maksehäireregister.

Et ka Eelnõu § 7 lg 1 punktis 13 nimetatud

andmed on võlaandmed, tuleb võlgnikku

teavitada enne selliste andmete Registrile

edastamist. Kuna võlgnevuse andmed tuleb

Registrile edastada, kui võlgnevus on kestnud

vähemalt 7 päeva, tekib küsimus, kuidas on nii

lühikese aja jooksul võimalik

teavitamiskohustust täita, arvestades

seejuures, et nimetatud 7 päeva sisse võivad

jääda ka nädalavahetus ja riigipühad.

17 14) viivise suurus eurodes, kui see on

asjakohane;

1) Seletuskirja kohaselt näeb antud punkt ette

viivisemäära kajastamist. Viivisemäär võib olla

eraldiseisev, kuid reeglina see on intressimäär

ning seda eeldatavalt ei soovi krediidiandjad

avaldada. Krediiditeabe osas on oluline võla

suurus.

Teeme ettepaneku, et kuvama peaks kogu

viivisvõla (põhiosa + intressid + põhiosa viivised

+ muud tasud) suurust.

18 § 7 lg 2

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis

13 nimetatud andmed edastab

krediiditeabe andja

registripidajale üksnes juhul, kui

kohustuse täitmise tähtpäevast on

möödunud vähemalt seitse

päeva.

1) Kas me saame õigesti aru, et avaldama võib

hakata 8-ndast võlapäevast?

2) IKS § 10 lg 2 p 5 kohaselt on võlaandmete

kolmandale isikule edastamine lubatud, kui

lepingu rikkumisest on möödunud rohkem kui

30 päeva. Eelnõu § 7 lg 2 sätestab, et

võlaandmeid võib krediiditeabe andja

registripidajale edastada üksnes juhul, kui

kohustuse täitmise tähtpäevast on möödunud

vähemalt seitse päeva.

Seega on vastuolu IKS § 10 ja Eelnõu vahel -

küsimus üldnormi ja erinormi erinevuses:

üldnorm ei anna alust eriseaduse normi

rakendamiseks. Leiame, et krediiditeabe

jagamise seadusega tuleb muuta ka IKSi.

19 § 7 lg 3

(3) Registripidaja on kohustatud pidama

andmete töötlemise kohta logi. Logi

peab sisaldama teavet käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete

töötlemise põhjenduse, aja ja andmeid

töödelnud isiku kohta.

1) Kas andmete saaja peab igakordselt

põhjendama päringu tegemist ja kui jah, siis

mis vormis?

2) Kuidas on tagatud andmesubjekti juurdepääs

logidele? Kas logi andmed saab andmesubjekt

üksnes vastava taotlusega registripidaja poole

pöördudes? Eelnõu § 6 lg 1 kohaselt on Register

riigi andmekogu. Kas andmesubjekti õigus

logidega tutvuda on tagatud sarnaselt

olemasolevatele riigi andmekogudele

(Registrisse tehtavatest päringutest tekib

märge näiteks Andmejälgijasse) või tuleneb

erinevus Eelnõu § 6 lõikele 3 tuginedes?

20 § 7 lg 4

(4) Krediiditeaberegistrisse kantavate

andmete täpsema koosseisu ja registri

pidamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

Ettepanek volitusnormi täiendada ja täpsustada.

Tagamaks, et kõik oluline saaks Määruses

reguleeritud ei tohi seaduses sätestatud

volitusnorm olla kitsam. Leiame, et näiteks vajavad

reguleerimist ka teenustasemete kirjeldused koos

kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete

tulemuseesmärkidega ning Registri info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia talitluspidevuse

põhimõtted.

21 § 8. Krediiditeabe edastamine

krediiditeaberegistrisse

(1) Krediiditeabe andja edastab

registripidajale käesoleva seaduse § 7

lõikes 1 nimetatud andmed pärast

krediidilepingu sõlmimist,

krediidilepingu muutmist või § 7 lõikes 1

nimetatud andmete muutumise korral,

kuid mitte harvem kui üks kord

ööpäevas.

1) Kas me saame õigesti aru, et andmete üks kord

ööpäevas edastamine on piisav? Sätte

sõnastusest võib jääda mulje, et vajalik on

andmeid edastada kohe pärast krediidilepingu

sõlmimist.

2) Seletuskirjas on nimetatud, et krediidiandja

kohustus edastada teave registripidajale

sätestatakse VÕSis. Õige on KAVS.

3) Kuna § 7 lg 4 sisaldab volitusnormi, mille

kohaselt võib Määrusega olla täpsustatud

andmete koosseis, mis võib erineda § 7 lõikes 1

toodust, siis viide antud punktile ei pruugi olla

piisav. Samuti ei ole täpne üksnes viide

krediidilepingule, kui vajalikuks osutub ka

tagatislepingute osas teabe edastamine.

4) § 8 lõike 1 sõnastus: edastab vs kohustatud

edastama.

Sama kommentaar seoses § 10 lõike 1

sõnastusega: õigus avaldada vs kohustus

avaldada.

IKÜM vaatest on oluline õigusliku alusena

eristada „õigust edastada/avaldada“ ja

„kohustust edastada/avaldada“.

22 § 8

(2) Krediiditeabe andja vabaneb

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

kohustusest ajal, mil registriteenuse

Sätte sõnastusest jääb mulje nagu krediiditeabe

andja oleks registriteenuse osutaja.

osutamine ei ole temast sõltumatutel

põhjustel võimalik.

23 § 9. Krediidilepingu sõlmimise

piirangutega isikute nimekiri

(1) Krediiditeaberegistri alamregistriks

on krediidilepingu sõlmimise

piirangutega isikute nimekiri (edaspidi

nimekiri), mille pidamise eesmärk on

pakkuda isikule võimalust piirata enda

poolt krediidilepingu sõlmimist, et

vähendada talle ja ühiskonnale

ülemäärase laenamisega kaasneda

võivaid negatiivseid sotsiaalseid ja

majanduslikke tagajärg

1) Ettepanek sõna „nimekiri“ asemel kasutada

„krediidi lepingu sõlmimise piirang“.

2) Kas on vajalik alamregistri loomine?

3) Kui isik on lasknud kanda end sellesse

nimekirja, kas siis tagatislepingu sõlmimise

õigus siiski on?

4) Kas toimivate krediidilepingute, nt krediitkaardi

lepingute kasutamine jääb selle sätte

reguleerimisalast välja? Nende puhul peaks

olema vastutus välistatud kuivõrd

krediidiandjad ei saa ilma päringut tegemata

sellest keelust teada.

24 § 9 lg 2

(3) Avaldus nimekirja kandmiseks ja

nimekirjast kustutamiseks esitatakse

registripidajale või krediidiandjale, kes

edastab selle viivitamata registripidajale.

Registripidaja on kohustatud viivitamata

arvates avalduse saamisest kandma isiku

nimekirja või ta sealt kustutama.

1) Avalduse peaks saama esitada ainult isik ise.

Avalduste haldamine (so vastuvõtmine,

edastamine, säilitamine) krediidiandjate poolt

loob täiendavat ebavajalikku ja ebamõistlikku

keerukust, samuti näeme võimalikku huvide

konflikti, kui krediidiandja kaudu peaks tegema

avaldusi nimekirja kandmiseks või sealt

kustutamiseks

2) Palume seletuskirja täiendada Eelnõu § 9 lg 2

osas analüüsiga minimaalsusprintsiibi,

andmete töötlemise eesmärgi ning isiku eraelu

riive osas.

Eelnõu § 9 lõikega 2 seatakse piirangud

nimekirja kantud isikule tema IKÜMist

tulenevate õiguste realiseerimise osas.

IKÜM artikkel 23 lg 1 annab õiguse vastutava

või volitatud töötleja suhtes kohaldatavas liidu

või liikmesriigi õiguses seadusandliku

meetmega teatud juhtudel piirata

andmesubjektide õiguste teostamist. Kuna

seletuskirjast vastav analüüs ei nähtu, palume

täiendavalt selgitada Eelnõu § 9 lõikes 2 toodud

piirangu eesmärgipärasust ja vastavust IKÜM

artiklile 23.

Kõnealusest nimekirjast kustutamine toimub

üksnes isiku enda vastavasisulise avalduse

esitamisega. Sellega seoses palume selgitada,

kas juhul, kui inimene unustab ennast

nimekirjast maha võtta, siis võib Register

inimese laenukeeldu töödelda kuni inimese

surmani ja edasi.

25 § 9 lg 3

(3) Avaldus nimekirja kandmiseks ja

nimekirjast kustutamiseks esitatakse

registripidajale või krediidiandjale, kes

edastab selle viivitamata registripidajale.

Registripidaja on kohustatud viivitamata

arvates avalduse saamisest kandma isiku

nimekirja või ta sealt kustutama.

Palume selgitada, kes on krediidiandja avalduse

vastuvõtmisel ja registrile edastamisel (volitatud

töötleja). Kui kaua peavad krediidiandjad avalduse

andmeid ja edastamise logisid säilitama?

26 § 10. Krediiditeaberegistrist andmete

avaldamine

(1) Registripidajal on õigus avaldada

krediiditeaberegistris sisalduvaid

andmeid:

1) krediidiandjate ja –vahendajate

seaduse §-des 5 ja 6 nimetatud

krediidiandjale ja krediidivahendajale,

krediidiasutusele krediidiasutuste

seaduses tähenduses ning hoiu-

laenuühistu seaduse §-s 3 nimetatud

hoiu-laenuühistule krediidilepingu

sõlmimiseks tahteavalduse esitanud

tarbija krediidivõimelisuse hindamise

eesmärgil;

1) Kas Määrusega reguleeritakse, kes ja mis

andmeid Registrist näeb - ehk et

ametiasutustele on üks vaade, tarbijale teine

vaade ja krediidiandjatele kolmas vaade?

2) Kas tarbija poolt krediiditaotluse esitamist

tuleb hakata registripidajale tõendama? Kui

jah, siis mis kujul?

3) Ettepanek täiendada krediidiandjate õigust

saada infot ka krediidilepingute muutmise

taotluste alusel. Tarbija krediidivõimelisust võib

olla vajalik hinnata ka lepingu muutmise

taotluse analüüsimisel (nt lisasumma, perioodi

muudatused, maksepuhkus, muud

restruktureerimise vajadused makseraskuste

korral). Võla ümberkujundamise korral on

krediidiandjal samuti kohustus hinnata tarbija

olukorda, tema õigusi ja huve ning

krediidiandja võib rakendada võla

ümberkujundamist juhul, kui tema hinnangu

kohaselt suudab tarbija tõenäoliselt oma

kohustused täita.

4) Krediidiotsuse ja lepingu sõlmimise vahele võib

jääda sõltuvalt krediidiandjast kuni 90 päeva

või isegi enam, mille jooksul on tarbijal võimalik

erinevaid pakkumisi võrrelda ja enda jaoks

sobivaim välja valida. See tähendab, et

positiivne krediidiotsus/ krediidipakkumine

kehtib teatud perioodi, mille jooksul tarbijal on

võimalik lepingut sõlmida ja krediit kasutusele

võtta. Sellest johtuvalt peaks olema

krediidiandjal õigus ka positiivse krediidiotsuse

kehtivuse ajal teha tarbija osas päringuid

selgitamaks välja, kas isik on/ ei ole vahepealsel

perioodil oma finantskohustusi suurendanud.

Sellisel juhul saab krediidiandja hinnata, kas

samadel tingimustel pakkumine saab veel olla

kehtiv või mitte. See tagab ka selle, et tarbija ei

saaks oma finantskohustusi suurendada, kui ta

tegelikult enam täiendava krediidi võimeline ei

ole. Palume seletuskirjas täpsustada kas ühe

taotluse raames korduvate päringute tegemine

on lubatav.

5) Praegune sõnastus ei võimalda Registrist saada

andmeid käendaja kohustuste hindamiseks.

6) Palume selgitada Eelnõu § 10 lg 1 kooskõla

krediidiasutuste seaduse (KAS) §-ga 88. Kas

eelnõus nimetatud asutused ja isikud on

vastavuses KAS §-s 88 nimetatud asutuste ja

isikutega, et oleks tagatud, et registri kaudu ei

ole võimalik saada rohkem pangasaladusega

kaetud infot kui seda saab KAS § 88 raames.

27 § 10 lg 1 p 2:

2) tarbijale tema kohta;

Palume selgitada, kuidas tagatakse andmesubjekti

õiguste teostamine registripidaja poolt, sh

andmesubjektide teavitamine IKÜM artikkel 14

alusel. Seletuskirjas ei ole seda küsimust

selgitatud.

28 § 10 lg 1 p 6

6) notarile ja notari määratud pärandi

inventuuri tegijale pärandi inventuuri

tegemiseks;

Kas see tähendab, et notari eraldi saadetud

päringuvastuses ei pea enam krediidikohustusi

näitama?

29 § 10 lg 2

(2) Käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktis

13 nimetatud andmetele on

1) 30 päeva piiranguga tekib olukord, kus

krediidisaaja võlg ei kajastu Registris ega ka veel

maksehäireregistris. Sealhulgas, kui võla

krediidiandjal juurdepääs kuni tarbija

kohustuse täitmiseni, kuid mitte kauem

kui 30 päeva selle kohustuse täitmise

tähtpäevast arvates.

suuruse eeldused ei ole täidetud, siis ei pruugi

see maksehäireregistris kajastuda ka 45+

võlapäeva saabudes.

2) Kuidas tuleb 30 päeva arvutada, kui klient on

võlgnevuses mitme osamaksega? Kas iga

osamakse võlgnevuse korral hakatakse pidama

eraldi 30 päeva arvestust? Kui kuvatakse ainult

viimasel 30 päeval tekkinud võlgnevust ja mitte

eelmistel perioodidel tekkinud võlgnevust, siis

annab see väga moonutatud info.

3) Kas me saame õigesti aru, et kuivõrd 30 päeva

möödudes juurdepääs andmetele piiratakse,

siis hakkab seda arvestust edasi pidama

Register?

Eelnõu § 8 lg 1 kohaselt edastab krediiditeabe

andja registripidajale krediiditeabe jagamise

seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud andmed pärast

krediidilepingu sõlmimist, krediidilepingu

muutmist või § 7 lõikes 1 nimetatud andmete

muutumise korral, kuid mitte harvem kui üks

kord ööpäevas. Nimetatud sätte kohaselt on

krediiditeabe andja kohustatud küll edastama

võlgnevuse summa selle muutumise korral,

kuid kohustust võlgnevuse andmete

edastamise lõpetamiseks pärast 30 päevast

võlgnevuse kestvust krediiditeabe andjale

pandud pole. Võlgnevuse andmete edastamine

pärast 30 päeva täitumist pole isikuandmete

töötlemise vaates põhjendatud, kuna pärast 30

päeva täitumist juurdepääsu nendele

andmetele võimaldada ei tohi.

4) Palume likvideerida vastuolu Eelnõu § 10 lg 2 ja

seletuskirjas (lk 37) selgitatu vahel:

Eelnõu ütleb „Käesoleva seaduse § 7 lõike 1

punktis 13 nimetatud andmetele on

krediidiandjal juurdepääs kuni tarbija

kohustuse täitmiseni, kuid mitte kauem kui 30

päeva selle kohustuse täitmise tähtpäevast

arvates.“ Seletuskirjas on märgitud „Lõikes 2

sätestatakse, et eelnõu § 7 lõike 1 punktis 13

nimetatud andmetele (krediidilepingust

tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise aeg)

on krediidiandjal juurdepääs kuni tarbija poolt

kohustuse täitmiseni, kuid mitte kauem kui 30

päeva tarbija poolt kohustuse täitmisega

viivitamisest arvates.“

Eelnõus ja seletuskirjas toodud tähtajad ei ole

meie arvates samad tähtajad. Meie hinnangul

on kõnealuseid tähtaegu võimalik lugeda

selliselt, et Eelnõus sätestatud tähtaja osas

peetakse silmas lepingus kokkulepitud

kohustuse täitmise tähtaega (maksetähtaeg),

aga seletuskirjas märgitud tähtaja all peetakse

silmas võlgnevuse kui tekkinud iseseisva

kohustuse täitmist (võla tasumise tähtaeg).

30 § 10 lg 3

(3) Käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktis

15 nimetatud andmetele on

krediidiandjal juurdepääs 30 päeva

jooksul andmete krediiditeaberegistrisse

kandmisest arvates.

1) Kui krediidiinkassod jäävad registrist välja, siis

nõuete loovutamise fakti kuvamine üksnes 30

päeva jooksul võib viia olukorrani, kus

vastavate lepingute kohta jääb info üldse

saamata. Ettepanek lisada krediiditeabe

andjate hulka krediidiinkassod.

2) Kes peab 30 päeva üle arvestust, kas Register

või krediidiandja? Pärast nõude võõrandamist

ei ole enam tegemist krediidiandja nõudega,

mistõttu ei saa ka krediidiandja seda

raporteerida.

31 § 10 lg 4

(4) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 4

nimetatud andmetele on krediidiandjal

juurdepääs kuni isiku kohta käivate

andmete nimekirjast kustutamiseni.

Ettepanek kehtestada ka nende andmete suhtes

täiendav aeg, mil need on nähtavad. Nimekirjas

olemise fakt omab tähendust kliendi

maksekäitumise hindamisel.

32 § 11. Andmete säilitamine Seletuskirjas on selgitatud: „Tähtaja määramisel

on arvesse võetud andmete säilitamise vajadust

järelevalve teostamiseks. Teave isikuandmete

töötlemise nõuete võimalikust rikkumisest võib

järelevalve teostajani jõuda alles lepingu

lõppemisel, Andmekaitse Inspektsiooni läbi viidav

järelevalvemenetlus võib osutuda pikaajaliseks. Et

tagada andmete olemasolu ka selleks puhuks, on

põhjendatud sätestada säilitamise tähtajaks kaks

aastat. Ühe aasta jooksul ei pruugi

järelevalvemenetlus lõppeda. Üle kahe aasta

andmete säilitamise korral tõusetub küsimus

põhjendatusest. Õiguskindluse huvides peavad

kõik osapooled arvestama, et mõistliku aja

möödumisel ei peagi enam olema võimalik

kontrollida isikuandmete töötlemise

õiguspärasust“.

Mida tähendab Eelnõu §-s 11 nimetatud

säilitamine? Kas andmed arhiveeritakse? Kas

kõnealusel säilitamistähtajal on õigus

juurdepääsuks isikuandmetele üksnes AKI-l

järelevalve teostamiseks? Aga

Finantsinspektsioonil? Teistel Eelnõu § 10 lg 1

punktides 3–8 nimetatud isikutele?

33 § 11. Andmete säilitamine

(1) Krediiditeaberegistrisse kantud

andmeid ja logi säilitatakse kaks aastat

tarbijaga sõlmitud krediidilepingu

lõppemisest arvates.

1) Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS)

§ 47 lg 5 sätestab kohustuse säilitada

krediiditoimikusse kuuluvaid andmeid ja

dokumente kolme aasta jooksul tarbijaga

lepingu lõppemisest arvates, kui õigusaktis ei

ole sätestatud teisiti.

Jääb arusaamatuks, millistele põhjendustele

tuginedes on Registris avaldatud

krediidiandmete ja logide (mis tõendavad

krediidiandja päringute tegemist

vastutustundliku laenamise nõuete täitmiseks)

säilitamisele kehtestatud 1 aasta võrra lühem

säilitamise tähtaeg võrreldes KAVSist tuleneva

tähtajaga.

Lisaks: tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §

146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude

aegumistähtaeg kolm aastat. Kuivõrd

eelmainitu rakendub tsiviilkäibes eelkõige

lepinguliste suhete puhul, siis 2-aastane

periood ei ole nõudeõiguse olemuse ja selle

tõendamisega korrelatsioonis. Seletuskirja

viide pikema perioodi põhjendamatusele on

alusetu eelkõige lepingulise nõude

ajaraamistiku osas.

2) Kuivõrd ka lepingu ülesütlemine lõpetab

lepingu, siis oleks korrektsem, kui andmete

säilitamise tähtaja arvestamine algaks alates

krediidilepingu järgsete kohustuste täitmisest.

3) Kuidas ja mis andmetega tuleb raporteerimist

jätkata siis, kui lepingu tähtpäev saabus, kuid

kliendil on täitmata kohustusi või kui

krediidiandja ütles võlgnevuse tõttu lepingu

üles? Kas sel juhul tuleb Registris

raporteerimine lõpetada või tuleb 7-päevane

paus sisse ning Registrisse raporteerimine tuleb

lõpetada päevast, kui võlgnevuse kohta

raporteeritakse maksehäireregistrisse?

34 § 12 lg 5 p 5

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4

nimetatud lepingus sätestatakse lisaks

halduskoostöö seaduse

§-s 10 nimetatud andmetele ja

tingimustele:

5) konfidentsiaalsuse nõuded.

Kuivõrd krediidiasutused edastavad Registrisse

pangasaladust, siis kas krediidiasutustel on õigus

või võimalus ka konfidentsiaalsuse nõuetega

tutvuda? See tõstatab laiema küsimuse, et kes on

Registris olevate andmete omanik?

35 § 12 lg 7

(7) Valdkonna eest vastutaval ministril

on õigus registripidamiseks sõlmitud

leping ennetähtaegselt lõpetada

mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige

registripidaja kohustuste oluline

rikkumine või tema maksejõulisuse

oluline vähenemine.

Mis saab siis, kui registripidajat ei leita? Mis saab

siis, kui leping lõpetatakse ennetähtaegselt ning

uut pakkujat ei leita?

36 § 13 lg 6

(6) Registripidaja ei võta tasu

kohtulahendi, uurimisorgani määruse,

riikliku järelevalve teostaja päringu,

otsuse või muu haldusakti alusel tehtud

päringu eest ega tarbijale tema

andmetele krediiditeaberegistrile

juurdepääsu võimaldamise eest.

Sõna „kohtulahendi“ asemel oleks korrektsem

„kohtumenetluse raames“.

37 (2) Hinnakirja taotluse läbivaatamisel on

valdkonna eest vastutaval ministril

õigus:

5) esitada hinnakirja taotlus arvamuse

avaldamiseks registriteenuste tarbijatele

ja neid esindavatele organisatsioonidele.

Eelnõus on tarbija defineeritud teisiti. Antud

kontekstis on selguse huvides soovituslik kasutada

sõna "kasutajatele".

38 § 16 lg 1

(1) Oluline osalus käesoleva seaduse

tähenduses on otsene või kaudne osalus

registripidaja aktsiakapitalis, mis on

vähemalt 20 protsenti äriühingu

aktsiakapitalist või hääleõigustest või

mis võimaldab avaldada olulist mõju

tema juhtimisele.

Seletuskirjas (lk 43) on selgitatud, et „Võrreldes

teiste finantsjärelevalve subjektidega on siin

sätestatud oluline erand – kui üldjuhul käsitletakse

olulise osalusena 10%-list osalust äriühingu aktsia-

või osakapitalis, siis eelnõuga on registripidajale

ette nähtud nö kõrgem künnis ehk oluline osalus

hakkab alates 20%-lisest osaluse omandamisest.

Tegemist on soodustava režiimiga. Sama

lähenemine on täna ette nähtud ka

krediidiandjatele ja krediidiinkassodele.“.

Palume selgitada, millele tuginedes on otsustatud

krediiditeabe registripidaja suhtes sellist

soodustavat režiimi kohaldada. Sisuliselt tähendab

see, et alla 20% osalusega omanikud võivad olla

mistahes isikud, kes võivad saada ligipääsu

inimeste igapäevasele krediidijäägile ja teistele

Registris olevatele isikuandmetele, mis meie

hinnangul ei ole põhjendatud.

39 § 37. Aruanded ja nende esitamine

Finantsinspektsioonile

(4) Finantsinspektsioonil on lisaks

käesolevas paragrahvis sätestatule õigus

nõuda ühekordselt või regulaarselt

esitatavaid aruandeid ja andmeid, kui

need on vajalikud järelevalve

teostamiseks käesolevas seaduses

sätestatud ulatuses.

Palume täpsustada missuguseid täiendavaid

andmeid on Finantsinspektsioonil õigus nõuda. Kas

need andmed hõlmavad vaid Registri toimimisega

seotud andmeid või ka krediidiandjate poolt

edastatud krediiditeavet? Leiame, et

krediidiandjate üle järelevalve teostamiseks

andmete saamiseks peaks Finantsinspektsioon

pöörduma vahetult krediidiandjate poole.

40 § 58. Krediiditeabe edastamine

registripidajale Enne käesoleva seaduse

jõustumist sõlmitud ja kehtiva

tarbijakrediidilepinguga seotud

krediiditeabe edastab krediiditeabe

1) Pangaliit ei pea kahekuulist ülemineku perioodi

realistlikuks. Teeme ettepaneku seda

pikendada.

2) Palume selgitada, mis andmed tuleb esitada.

Näiteks, kui esitada tuleb krediidijääk eurodes,

andja registripidajale kahe kuu jooksul

arvates käesoleva seaduse jõustumisest

vastavalt käesoleva seaduse § 63 lõikele

3.

siis millises mahus peab andmeid avaldama

kõikide kehtivate lepingute kohta?

41 § 59. Finantsinspektsiooni seaduse

muutmine

7)  paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 59

järgmises sõnastuses: „(59 )

Krediiditeaberegistri järelevalvetasu

mahuosa lõppmakse arvutamisel

võetakse aluseks tema eelmise aasta

kasumiaruandes kajastatud äritulu.”

Kas sõnade „krediiditeaberegistri järelevalvetasu“

vahelt on puudu sõna „pidaja“?

42 § 60. Krediidiandjate ja –vahendajate

seaduse muutmine

5) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga

502 järgmises sõnastuses:

„§ 502. Krediidilepingu sõlmimise keeld

Krediidiandja ei tohi sõlmida

krediidilepingut krediiditeabe jagamise

seaduse §-s 9 nimetatud krediidilepingu

sõlmimise piirangutega isikute nimekirja

kantud isikuga.“;

1) Ei ole selge, kas krediidilepingu sõlmimise keeld

kehtib ka lepingu muudatuste ja

restruktureerimise kohta. Keelu laiendamine

nendesse olukordadesse ei ole mõistlik.

Krediidilepingu sõlmimise keeld peaks

hõlmama täiendava krediidi andmise keeldu.

2) Absoluutne krediidilepingu sõlmimise keeld

koosmõjus KAVS-i lisatava §-ga 1001

(karistused) tekitab olukorra, kus krediidiandja

ei saa krediidiotsust teha, kuivõrd ta ei saa

laenukeelu olemasolu Registrist kontrollida.

VÕS § 4034 täienduse teine lause ütleb, et

krediidiandja vabaneb nimetatud kohustusest

(päringu tegemine) ajal, mil registriteenuse

osutamine ei ole krediidiandjast sõltumatutel

põhjustel võimalik. Seoses laenukeelu

rikkumisega nimetatud sätet rakendada ei saa.

Kui finantskohustuste olemasolu saab Registri

mittetoimimisel kontrollida näiteks konto

väljavõttelt, siis laenukeelu kontrollimiseks

alternatiiv puudub.

3) Päring Registrisse tehakse krediidivõimelisuse

hindamisel. Selle hetke ja lepingu sõlmimise või

väljamakse vahele võib jääda arvestatav aeg.

Krediidilepingu sõlmimise keelu jälgimiseks

peaks krediidiandjal olema õigus teha

päringuid ka vahetult enne lepingu sõlmimist.

Kuidas suhestub krediidilepingu sõlmimise

keeld krediidilepingutesse, mis võimaldavad

krediiti järkjärgult või ka korduvalt kasutusse

võtta?

43 § 61. Krediidiasutuste seaduse

muutmine

Krediidiasutuste seaduse §-i 88

täiendatakse lõikega 12 järgmises

sõnastuses:

„(12) Krediidiasutusel on õigus avaldada

krediiditeavet puudutav pangasaladus

teisele krediidiasutusele, krediidiandjale,

krediidivahendajale ja

krediiditeaberegistri pidajale

krediiditeabe jagamise seaduses

sätestatud alusel ja korras.“.

1) Kas andmed avaldatakse teistele

krediidiandjatele või Registrile? Taas tõusetub

küsimus, kes on andmete omanik.

2) Arvestades, et Registrist saavad andmeid ka

avaliku sektori esindajad, siis peaks selles sättes

adressaatide loetelus olema hõlmatud ka

nemad.

3) Kas see paragrahv peaks jõustuma ka

01.01.2025? Vastasel korral ei ole

krediidiasutustel alust andmeid Registrile

jagada.

44 § 62. Võlaõigusseaduse muutmine

Võlaõigusseaduse § 4034 täiendatakse

lõikega 31

järgmises sõnastuses:

„(31) Krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe omandamiseks kontrollib

krediidiandja tarbija kohta käivat

krediiditeavet krediiditeabe jagamise

seaduse alusel asutatud

krediiditeaberegistrist. Krediidiandja

vabaneb nimetatud kohustusest ajal, mil

registriteenuse osutamine ei ole

krediidiandjast sõltumatutel põhjustel

võimalik.“.

VÕS sama § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja

toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Palume selgitada, kas

krediidiandja nõuetekohase hoolsuse nõuetele

vastamiseks on lubatud teha korduspäringuid

sama krediiditaotluse alusel. Nt kui on tehtud

kodulaenu krediidiotsus ja pakkumine kliendile

kehtivusega 1 kuu, siis kas enne lepingu sõlmimist

on lubatud teha korduspäring sama taotluse

alusel? Sama küsimus pikema väljamakseperioodi

kohta, uusarenduste rahastamise krediidilepingud

võivad olla kuni 1-1,5-aastase

väljamakseperioodiga.

Täiendavad kommentaarid eelnõu juurde

1 Eelnõu § 3 kohaselt on krediiditeave selle seaduse tähenduses „andmed tarbijaga sõlmitud

krediidilepingu kohta, mille krediiditeabe andja edastab krediiditeaberegistrisse“. Krediiditeave

on ka isikuandmed IKÜM tähenduses ning iseloomustavad ja kirjeldavad inimest küllaltki

tundlikul eraelulisel teemal. Sh eriti §-s 9 sätestatud krediidilepingu sõlmimise piirangutega

isikute nimekiri. Eelnõu ei käsitle krediiditeavet kui tundliku iseloomuga isikuandmeid.

Krediiditeabe kui isikuandmete töötlemist reguleerivad Eelnõus §-d 8–11, mis moodustab ca

1/5 eelnõust. Leiame, et Eelnõu § 7 lõikes 4 nimetatud Määrusega tuleks täpsustada

töödeldavate isikuandmete kategooriaid ja töötlemise toiminguid tervikuna. Samuti tuleks

isikuandmetega seotud teemat kajastada registripidajaga sõlmitavas halduslepingus. Näiteks

tuleks ette näha sätted selles osas, kuidas isikuandmete käideldavus, terviklikkus ja

konfidentsiaalsus ühelt registripidajalt teisele üle andmisel võimalikult vähe kannataks.

Eelnimetatud Määrusega (võib olla kehtestatud registri põhimäärusena) tuleb ette näha

konkreetsed tingimused, millistel registripidaja on kohustatud Registrist edastama andmeid

Eelnõu § 10 lõikes 1 nimetatud isikutele. Juhul, kui Määrusega nähakse ette, et registripidaja

peab Registrist andmete pärimiseks sõlmima lepingud Eelnõu § 10 lõikes 1 nimetatud isikutega,

tuleb Määruses või halduslepingus sätestada ka tüüptingimused, millistel registripidaja sõlmib

lepingud eelnõu § 10 lõikes 1 nimetatud isikutega.

2 Eelnõu § 11 sätestab andmete ja logide säilitamise Registris. Seadus võiks sätestada säilitamise

tähtajad ka krediiditeabe andjate poolt Registrile edastatud andmete ja logide osas.

3 Registrile võidakse edastada ka alaealise andmed juhtudel, kui alaealine võtab

pärimismenetluse tulemusel üle pärandaja laenukohustused. IKÜM vaates on alaealised erilist

kaitset vajav andmesubjektide kategooria. Kas Eelnõu koostamisel on analüüsitud ja hinnatud

riivet seoses alaealise isikuandmete töötlemisega Registris? Kui ei, palume vastav analüüs

koostada ja (vähemalt) kajastada selle järeldused seletuskirjas.

Loodame, et Rahandusministeeriumil on võimalik Pangaliidu tähelepanekute, märkuste ja

ettepanekutega arvestada ning anda meile esitatud küsimuste osas täiendavaid selgitusi.

Pangaliit on valmis oma seisukohti täiendavalt selgitama. Samuti osaleme meeleldi aruteludes.

Lugupidamisega,

/allkirjastatud digitaalselt/

Katrin Talihärm

Tegevjuht