Maaeluministri 15. detsembri 2016. a määruse nr 69 „Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord“ muutmine

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri 15. detsembri 2016. a määruse nr 69

„Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks

esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse

menetlemise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 11 lõike 1 alusel.

§ 1. Maaeluministri 15. detsembri 2016. a määruses nr 69 „Põllumajandusloomade

aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise

kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse sõnad „üks aasta“ sõnadega „kolm aastat“;

2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Riigiabi saaja võib esitada komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artikli 6 lõike 2 kohase

abitaotluse ühe ja sama looma kohta üksnes ühele toetuse taotlejale.“;

3) paragrahvi 5 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „tõuraamatusse“ sõnadega

„tõuraamatu põhiosasse“;

4) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui tõuraamatu pidamise kulude hüvitamiseks taotleb ühe looma kohta toetust mitu

taotlejat, arvestatakse ühele taotlejale antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel nende

loomade arvu, kelle tõu kohta peab taotleja ka tõuraamatut, mille põhiosasse on loom kantud,

ning selle looma kohta on riigiabi saaja esitanud taotlejale komisjoni määruse (EL) 2022/2472

artikli 6 lõike 2 kohase abitaotluse.“;

5) paragrahvi 5 lõike 4 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks ühele

taotlejale antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel arvestatakse tõuraamatu põhiosasse

või aretusregistrisse kantud ja jõudluskontrolli all olevate loomade arvu taotluse esitamise

aastale eelnenud aasta 1. detsembri seisuga, välja arvatud hobuslaste puhul, ning olenevalt

EELNÕU

16.12.2024

2

loomaliigist järgmist ühikumäära ühe looma kohta:“;

6) paragrahvi 5 lõike 5 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „ 2–6-aastaste hobuslaste arvu“

tekstiosaga „2–6-aastaste tõuraamatu põhiosasse kantud hobuslaste arvu“;

7) paragrahvi 5 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kui lõikes 5 nimetatud hobuslase jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse

hindamise kulude hüvitamiseks taotleb ühe looma kohta toetust mitu taotlejat, arvestatakse

ühele taotlejale antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel nende hobuslaste arvu, kelle

tõu kohta peab taotleja ka tõuraamatut, mille põhiosasse on loom kantud, ja kelle kohta on

riigiabi saaja esitanud taotlejale komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artikli 6 lõike 2 kohase

abitaotluse.“.

8) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Enne 1. jaanuari 2025. aastal antud tegevusluba ja heaks kiidetud aretusprogrammi

omavale taotlejale võib toetust anda, kui see tegevusluba on antud ja aretusprogramm heaks

kiidetud vähemalt üks aasta enne toetuste taotluste esitamise tähtaja algust.

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/1271

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Lugupeetav minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Maaeluministri 15. detsembri 2016. a määruse nr 69

„Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja

taotluse menetlemise kord“ muutmine“ eelnõu.

Kuna eelnõu on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril, siis palume Teie kooskõlastust

kahe tööpäeva jooksul kirja kättesaamisest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. EN_M69_muutmine.pdf

2. SK_M69_muutmine.pdf

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumajandus- ja

Toiduamet

Sirje Jalakas

625 6578 [email protected]

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Maaeluministri 15. detsembri 2016. a

määruse nr 69 „Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning

toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord“ muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määruse eelnõus kavandatakse maaeluministri 15. detsembri 2016. a määruses nr 69

„Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja

taotluse menetlemise kord“ (edaspidi määrus nr 69) põllumajandusloomade tõuraamatu ja

aretusregistri pidamise ning jõudluskontrolli läbiviimise ja geneetilise väärtuse hindamise eest

aretusühingule ja aretusettevõtjale makstava toetuse taotlemise tingimuste muutmine ja

täpsustamine.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse

osakonna nõunik Sirje Jalakas (625 6578, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi eelnõule

on teinud sama ministeeriumi õigusosakonna nõunik Diana Rammul ([email protected]).

Keeleliselt on eelnõu toimetanud sama osakonna peaspetsialist Leeni Kohal (5698 3427,

[email protected])

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt muudetakse määruse nr 69 § 3 lõiget 2. Lõike 2 kohaselt võib toetust

anda taotlejale, kellele on tegevusluba ning kellel on heakskiidetud aretusprogramm. Eelnõu

kohaselt pikendatakse perioodi, mille vältel peab toetuse taotlemiseks aretusühingul olema kehtiv

tegevusluba ning heakskiidetud aretusprogramm, ühelt aastalt kolmele aastale. Viimastel aastatel

on suund samade tõugude osas uute aretusühingute ja aretusprogrammide lisandumise näol, mis

toob kaasa looma populatsioonide killustumise. Sellise jagunemise esmaseks põhjuseks on

aretustoetusena saadav raha. Et seda vältida, pikendatakse eelnimetatud perioodi ühelt aastalt

kolmele aastale, millega kaasneb lisanduvatele aretusühingutele vajadus leida esimestel aastatel

tegevuseks raha omavahenditest. Juhul, kui tegemist on elujõulise aretajate ühinguga, siis neil on

võimalik tulla pärast kolme aastast tegutsemist taotlema kulude hüvitamiseks ka aretustoetust.

Eelpool kirjeldatud suunda võib täheldada ennekõike lambakasvatussektoris, kus lisandub iga-

aastaselt uusi rahvusvaheliste loomatõugude aretusprogramme. Rahvusvaheliste tõugude puhul

on tegemist tõugudega, mille puhul on loomade pidamine kasumlikum võrreldes kohalike

tõugudega. Samuti on nende tõugude puhul olemas tõuraamatud teistes riikides, kuhu on võimalik

ka impordi järgselt loomade järglased kanda, kui selleks Eestis tõuraamatu pidajat ja

heakskiidetud vastavat aretusprogrammi ei ole. Praktika on näidanud, et kohalike lambatõugude

loomade arv väheneb võrdeliselt rahvusvaheliste loomatõugude loomade arvu suurenemisega.

Samuti kasutatakse rahvusvaheliste tõugude aretuses kohalikesse lambatõugudesse kuuluvaid

puhtatõulisi loomi ning ristatakse neid eelnimetatud rahvusvaheliste tõugude jääradega, et

järgmistes põlvkondades oleks võimalik nende loomade järglased kanda juba rahvusvaheliste

tõugude tõuraamatutesse. Seetõttu on kohalike tõugude arvukus tugevas vähenemistrendis ja

nende geneetiline mitmekesisus vähenenud. Sellise trendi jätkudes võivad mitmed kohalikud tõud

lähiaastatel jõuda ohustud tõu staatusesse ning pikemas perspektiivis üldse kaduda. Olukorras,

KAVAND

10.12.2024

kus rahvusvaheliste tõugude lisandumine on toimunud sisuliselt kohalike tõugude arvelt ning

toonud kaasa kohalike tõugude populatsioonide vähenemise, tuleb riigil toetada ja säilitada

ennekõike kohalikke tõuge ning nende aretust.

Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt täiendatakse määruse nr 69 § 3 lõikega 31. Lõike 31 kohaselt on

rõhutatud ja tekstis selgelt välja toodud, et riigiabi saaja võib abitaotluse ühe ja sama looma kohta

esitada vaid ühele taotlejale.

Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt asendatakse määruse nr 69 § 5 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas sõna

„tõuraamatusse“ sõnadega „tõuraamatu põhiosasse“. Tõuraamatu või aretusregistri pidamise

kulude hüvitamiseks ühele taotlejale antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel

arvestatakse tõuraamatu põhiosasse või aretusregistrisse kantud loomade arvu taotluse esitamise

aastale eelnenud aasta 1. detsembri seisuga. See on olnud aretustoetuse maksmise mõte, et

toetatakse just puhtatõuliste loomade aretust. Sellised puhtatõulised loomad ongi tõu püsima

jäämise ning ka edasi arendamise seisukohalt tuumikuks, kellel kogu aretustöö põhineb. Kuna

aga praktika on muutunud sellest üldpõhimõttest erinevaks ning aretustoetust on taotletud ning

makstud ka tõuraamatu lisaosadesse kuuluvate loomade eest, siis käesoleva muudatuse kohaselt

määruse sõnastust täpsustatakse ning sätestatakse selgesõnaliselt, et toetuse arvestamisel

võetakse arvesse üksnes tõuraamatu põhiosasse kantud loomade arv. Samuti võetakse hobuslaste

puhul arvesse üksnes tõuraamatu põhiosasse kantud varssade arv.

Eelnõu § 1 punkti 4 kohaselt lisatakse määruse nr 69 § 5 lõige 21, mille kohaselt makstakse toetust

tõuraamatu pidamise eest sama looma eest üksnes ühele aretusühingule, kes osutab vastava tõu

tõuraamatu pidamise teenust. Juhul kui toetuse taotluses on sama looma esitanud mitu

aretusühingut (loom võib olla kantud mitmesse tõuraamatusse, kui ta on aretusprogrammi

kohaselt selleks sobiv), siis võetakse loom arvesse selle aretusühingu toetuse arvutamisel, kellele

on loomapidaja esitanud komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artikli 6 lõike 2 kohase abitaotluse

ning kelle peetava tõuraamatu põhiosasse on loom kantud.

Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt muudetakse määruse nr 69 § 5 lõike 4 sissejuhatavat lauseosa ning

esitatakse tervikuna muudetud sõnastuses. Lõike 4 kohaselt võetakse jõudluskontrolli läbiviimise

või geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks aretusühingule määratava toetuse

maksimaalse suuruse arvutamisel arvesse üksnes tõuraamatu põhiosasse kantud loomade

jõudluskontroll või geneetilise väärtuse hindamine.

Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt muudetakse määruse nr 69 § 5 lõiget 5. Muudatuse kohaselt

arvestatakse hobuslaste puhul jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise

kulude hüvitamiseks ühele taotlejale toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel arvesse üksnes

tõuraamatu põhiosasse kantud võistlustel osalenud 2-6 aastaste hobuslaste arv.

Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt sõnastatakse määruse nr 69 § 5 lõige 6 uuesti. Uue lõike 6 sõnastuse

kohaselt võetakse ühele taotlejale antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel arvesse üksnes

tõuraamatu põhiossa kantud varssade arv ja kelle kohta on riigiabi saaja esitanud toetuse taotlejale

komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artikli 6 lõike 2 kohase abitaotluse.

Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt võivad toetust taotleda ühe aasta möödumisel tegevusluba ja

heakskiidetud aretusprogrammi omavad taotlejad, kes on saanud nii tegevusloa kui ka heakskiidu

aretusprogrammile enne 1. jaanuari 2025. Kõigile teistele taotlejatele, kes saavad tegevusloa või

heakskiidu aretusprogrammile pärast 1. jaanuari 2025, kohaldub kolme aastane periood s.t. seda,

et nendel taotlejatel peab olema tegevusluba ja heakskiidetud aretusprogramm vähemalt kolm

aastat enne toetuste taotlemise perioodi algust. Selle rakendussättega kehtestatakse varem

tegevusloa ja aretusprogrammile heakskiidu saanud aretusühingutele võimalus toetust taotleda

varem kehtinud perioodi tingimusel, seda põhjusel, et nad on oma tööde planeerimisel arvatavasti

kavandanud järgmisesse aastasse tegevusi, mille osas on nad on eeldanud riigi poolset tegevuste

kompenseerimist. Sellisel viisil saavad eelneval toetusperioodil tulla toetust taotlema need

aretusühingud, kellel on tegevusluba ja heakskiidetud aretusprogramm olnud vähemalt üks aasta

ja samuti need, kellel on heakskiidetud aretusprogramm ka kuni kaks aastat. Eelnõu § 1 punkti 1

kohaselt ei oleks sellised aretusühingud saanud toetust taotleda.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumisaeg. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 702/2014, Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja

metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193,

01.07.2014, lk 1–75), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1012

(tõuaretuse määrus) (ELT L 171, 29.06.2016, lk 66–143).

4. Määruse mõjud

Määrusel on mõjud põllumajandustootjatele ja aretusühingutele.

Määrusel, mille alusel makstakse toetust aretusühingutele, on positiivne mõju nii riigiabi

saajatele, kelleks on loomapidajad, kui ka aretusühingutele, kes on loomapidajatele teenuste

osutajad. Aretustoetuse abil kompenseeritakse aretajatele aretusühingute poolt osutatava teenuse

hind osaliselt või tervikuna.

Riigiabi reeglite kohaselt on lubatud tõuraamatu- ja aretusregistri pidamise kulude hüvitamist

kuni 100%. Samas ei ole see kohustus riigile ning juhul, kui riigi eelarvelised vahendid ei ole

piisavad kogu kulu hüvitamiseks, siis tuleb aretusühingutel leida ülejäänud vahendid oma

tuludest.

Jõudluskontrolli läbiviimise kuludest on riigiabi reeglite kohaselt lubatud hüvitada kuini 70%

pakutava teenuse maksumusest, mida osutatakse loomapidajale. Ka siin on olukord analoogne

tõuraamatu pidamisega.

Eelnõu kohaselt saavad toetust tulla taotlema aretusühingud, kellel on tegevusluba ning kelle

aretusprogramm konkreetse tõu aretamiseks on heakskiidetud kolm aastat enne toetuse taotlemise

perioodi algust.

Kuna eelarve vahendite kärpe tõttu ootab ees kõiki aretusühinguid ja aretusettevõtjaid toetuse

summa vähendamine, siis lähtuvalt riigi prioriteetidest on kavandatud toetada ennekõike

puhtatõuliste loomade aretust. Sellest tulenevalt jäävad toetussummad väiksemaks sõltuvalt

sellest palju on konkreetsel aretusühingul loomi nende peetavate tõuraamatute põhiosades ning

lisades. Toetuse summa väheneb lisaosas olevate loomade arvu võrra. Seetõttu väheneb vajadus

teostada üleüldist proportsionaalset vähendamist kõikide aretusühingute toetuste osas.

Sellise muudatusega, mis on sisuliselt praktika ühtlustamine õigusakti mõttega, säilitavad

analoogse toetuse suuruse ohustatud ning kohalike loomatõugude aretusega tegelevad

aretusühingud, kuna nendel on lisaosades loomade arvud väikesed. Rohkem kaotavad

rahvusvaheliste tõugude aretusega tegelevad aretusühingud, kelle puhul toimub toodangu

tulemuste parandamise eesmärgil pidev loomade ristamine ning selle tulemusel saadud loomade

järglased kantakse tõuraamatu lisadesse.

Kuna aretustoetuse maksmise eesmärk on siiski tõuraamatu pidamise kulude ning

jõudluskontrolli läbiviimise kulude kompenseerimine aretajatele, siis kavandatav muudatus ongi

suunatud puhtatõuliste loomadega tehtavate tegevuste hüvitamisele. See ei tähenda, et muu

aretus, mida viiakse läbi aretusprogrammi järgides, oleks vähetähtis, aga selleks tuleb

aretusühingul leida omavahenditest vajalikud summad.

Toetuse taotluse esitamise võimaldamine alates kolme aasta möödumisest aretusprogrammile

heakskiidu saamisest vähendab eeldatavalt aretusühingute jagunemist väiksemateks ühinguteks,

kes iga üks eraldi peab tõuraamatut. Selline tõuraamatute killustatus mõjutab praktikas ka

populatsioonide aretust, kuna tihti kasutatakse aretuseks vaid neid loomi, kes on kantud samasse

tõuraamatusse ning kui see tõuraamat on jagunenud mitmeks ning sellest tulenevalt ka

populatsioon jagunenud väiksemateks osadeks, siis mõjub see ka halvasti tõu jätkusuutlikkust.

Samuti mõjutab uute rahvusvaheliste tõugude programmide lisandumine negatiivselt kohalike

tõugude jätkusuutlikkust. Eriti olukorras, kus rahvusvaheliste tõugude aretust teostatakse

kohalike tõugude baasil ning tulemuseks on kohalike tõugude väga kiire hääbumine. Näiteks oli

2023. aasta 1.detsembri seisuga (võrreldes 2022. aasta 1.detsembri seisuga) eesti tumedapealiste

loomade arv langenud tr-s 262 looma võrra (24%) ning eesti valgepealiste lammaste arv on

langenud tr-s 329 looma võrra (11,6%). Sama trendi jätkumist võib näha ka 2024. aastal. Kohalike

tõugude puhul on hädavajalik jätkata samas ulatuses tõuraamatu pidamise ja jõudluskontrolli

toetuse teenuse kompenseerimist läbi aretustoetuse. Seda ka käesoleva määruse muutmisega

kavandatakse ning eeldatavalt on sellel ka motiveeriv mõju aretajatele, kui nad teevad oma

aretusotsuseid.

Määruses kehtestatakse rakendussäte, mille kohaselt juba tegutsevad aretusühingud, kellel on

tegevusluba ja heakskiidetud aretusprogramm, saavad toetust taotleda, kui neil on olnud nii

tegevusluba kui ka aretusprogramm vähemalt üks aasta enne toetuse taotlemise perioodi algust.

See rakendussäte omab positiivset mõju aretusühingutele, kes oleks jäänud toetuse taotlemise

õigusest ilma tulenevalt eelnõus kehtestatavale kolme aasta nõudest. Kuna nendele

aretusühingutele on see uus säte ning neil ei olnud oma tegevusi võimalik eelnevalt muuta, siis

võis neil tekkida toetuse saamise osas ootus ning suure tõenäosusega on nad arvestanud järgmise

aasta tegevusi plaanerides võimalusega, et nende poolt riigiabi saajale tehtavate tegevuste

maksumus hüvitatakse neile osaliselt või kogu ulatuses. Selleks, et aretusprogrammis ettenähtud

tegevused, mis on järgmiseks aastaks planeeritud, ei jääks teostamata määruses muudetavate

toetuse saamise tingimuste tõttu, nähakse määruses ette ülemineku säte juba tegutsevatele

aretusühingutele, kes oleks olnud toetusõiguslikud varem kehtinud toetuse tingimusi arvestades.

Määrusel ei ole muid mõjusid. Puuduvad mõjud elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule

ning majandusele laiemalt. Samuti puudub määrusel mõju riigi julgeolekule, välissuhetele ja

kohaliku omavalitsuse korraldusele. Eelnõuga ei kaasne muid otseseid või kaudseid mõjusid.

Kuna määrusel puudub oluline mõju, ei ole vaja koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011.

a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 65 lõike 2 kohast mõjude analüüsi

ega esitada selle aruannet.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too endaga kaasa lisategevusi ega -kulutusi riigieelarve vahenditest,

samuti ei kaasne määruse rakendamisega tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile.

Samuti esitakse eelnõu arvamuse avaldamiseks kõigile tegevusluba omavatele aretusühingutele

ja aretusettevõtjatele.