Regionaalministri 30. jaanuari 2024. a määruse nr 7 „Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi eesvoolu uuendamise ning keskkonnakaitserajatise ehitamise ja uuendamise investeeringutoetus“ muutmine

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/1266

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Regionaalministri 30. jaanuari 2024. a määruse nr 7 „Perioodi

2023–2027 maaparandussüsteemi eesvoolu uuendamise ning keskkonnakaitserajatise

ehitamise ja uuendamise investeeringutoetus“ muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. EN_maaruse_nr _7_muutmine.pdf

2. SK_maaruse_nr_7_muutmine.pdf

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet; Põllumajandus-

ja Toiduamet.

Reena Osolin

625 6287 [email protected]

MÄÄRUS

xx.xx.2024 nr …..

Regionaalministri 30. jaanuari 2024. a määruse nr 7

„Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi eesvoolu

uuendamise ning keskkonnakaitserajatise ehitamise ja

uuendamise investeeringutoetus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel.

Regionaalministri 30. jaanuari 2024. a määruses nr 7 „Perioodi 2023–2027

maaparandussüsteemi eesvoolu uuendamise ning keskkonnakaitserajatise ehitamise ja

uuendamise investeeringutoetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 5 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) üksnes metsamaa kuivendussüsteemi toimimiseks vajaliku keskkonnakaitserajatise

ehitamiseks ja uuendamiseks.“;

2) paragrahvi 3 lõikest 6 jäetakse välja teine lause;

3) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Toetatavaid tegevusi võib ellu viia teisele isikule kuuluval maal ka muu kokkuleppe alusel,

millega antakse taotlejale õigus viia tegevused ellu ja täita toetuse saamisega võetud kohustusi

vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt toetuse maksmisest.“;

4) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Toetust võib anda Natura 2000 võrgustiku alale lähemal kui 400 meetrit asuva eesvoolu,

settebasseini ja puhastuslodu uuendamiseks, kui eelnevalt on hinnatud mõju Natura 2000

võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduses sätestatud tingimustel ja korras ning hindamise aruande kohaselt on settebasseini ja

puhastuslodu uuendamine lubatud ning eesvoolu uuendamise korral on aruandes märgitud

uuendatava eesvoolu algus- ja lõpp-punkt.“;

5) paragrahvi 7 lõike 2 punkti 7 täiendatakse pärast tekstiosa „riigilõiv,“ tekstiosaga

„keskkonnatasu,“;

6) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse sõnad „ilma intressita“ tekstiosaga „, sealhulgas

maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud intress,“;

EELNÕU

15.10.2024

2

7) paragrahvi 12 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna „ja“ sõnaga „või“;

8) paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) paragrahvi 4 lõikes 6 nimetatud aruanne, kui toetatav tegevus kavandatakse ellu viia

Natura 2000 võrgustiku alale lähemal kui 400 meetrit.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

1

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaalministri 30. jaanuari 2024. a

määruse nr 7 „Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi eesvoolu uuendamise ning

keskkonnakaitserajatise ehitamise ja uuendamise investeeringutoetus“ muutmine“

eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Regionaalministri 30. jaanuari 2024. a määruse

nr 7 „Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi eesvoolu uuendamise ning

keskkonnakaitserajatise ehitamise ja uuendamise investeeringutoetus“ muutmine“ (edaspidi

eelnõu) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike

2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel.

Eelnõuga tehakse muudatused regionaalministri 30. jaanuari 2024. a määruses nr 7 „Perioodi

2023–2027 maaparandussüsteemi eesvoolu uuendamise ning keskkonnakaitserajatise ehitamise

ja uuendamise investeeringutoetus“ (edaspidi määrus nr 7).

Tegemist on „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–

2027” sekkumise 1.9.1 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendus- ja

veerežiimi kahepoolsed reguleerimissüsteemid) kaasajastamisse erasektori poolt”, sekkumise

KK3 „Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised”, sekkumise 1.9.2 „Investeeringud

põllumajandusega seotud taristu (kuivendussüsteemid) kaasajastamisse – avaliku sektori

investeeringud” rakendamiseks antava määrusega.

Eelnõuga tehtavate muudatustega täpsustatakse määruse sätete sõnastusi toetuse parema

rakendatavuse, huvides. Muudatustega leevendatakse toetuse saamise tingimusi.

Eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maapoliitika ja riigivara

osakonna valdkonnajuht Reena Osolin (6256 287, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi

määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Jaana

Lepik (5669 1973, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal (5698 3427,

[email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 8 punktist.

Eelnõu punktiga 1 sõnastatakse uuesti § 3 lõike 5 punkt 4. Kehtiva määruse sätte sõnastus on

mitmeti tõlgendatav. Muudatusega täpsustatakse sätte sõnastust, selliselt, et säte oleks üheselt

mõistetav ja lisaks ka paremini kooskõlas toetuse eesmärgi ja riigiabi põhimõtetega. Punkti 4 uue

sõnastuse kohaselt ei anta toetust, kui tegemist on üksnes metsamaa kuivendussüsteemi

toimimiseks vajaliku keskkonnakaitserajatise ehitamise ja uuendamisega. Toetuse eesmärk on

tõsta põllumajandussektori vastupanuvõimet, et tagada toiduga kindlustatus ning

põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus. Riigiabi mõttes on oluline välja selgitada,

kas keskkonnakaitserajatis on vajalik metsakuivenduse jaoks. Kui see on rajatud üksnes

metsakuivendussüsteemi toimimise jaoks, siis tuleb sellele kohaldada riigiabi nõudeid ning see

ei ole määruse nr 7 alusel toetatav tegevus. Kui tegemist on keskkonnakaitserajatisega, mis on

vajalik põllumajanduse kuivenduseks, siis sellele ei kohaldu riigiabi nõuded ja on määruse nr 7

alusel toetatav tegevus. Määrus nr 7 on üles ehitatud selliselt, et toetusskeem oleks võimalikult

lihtne nii taotlejale kui ka menetlejale. Tegevustele, millele kohalduvad riigiabi nõuded, antakse

2

toetust regionaalministri 4. juuli 2024. a määruse nr 45 „Perioodi 2023–2027

maaparandussüsteemi ajakohastamise, keskkonnakaitserajatise ehitamise ja eratee arendamise

investeeringutoetus“ kohaselt.

Eelnõu punktide 2–3 ja 7 kohaselt võib toetust taotleda juhul, kui maa, millel toetatavaid

tegevusi ellu viiakse ehk maa, kus asub uuendatava eesvoolu osa või keskkonnarajatis või ehitatav

keskkonnarajatis, on taotleja valduses ja seda kas asjaõiguslikul (nt omandis) või võlaõiguslikul

alusel (nt renditud). Muudatuse kohaselt võib toetatavaid tegevusi ellu viia teisele isikule

kuuluval maal ka muu kokkuleppe alusel, millega antakse taotlejale õigus viia tegevused ellu ja

täita toetuse saamisega võetud kohustusi vähemalt viis aastat arvates Põllumajanduse Registrite

ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt toetuse maksmisest. Kehtiva määruse kohaselt

peab maa, millel toetatavaid tegevusi ellu viiakse, olema taotleja või tema liikme valduses

asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt toetuse

maksmisest. Lisaks võib toetatavaid tegevusi ellu viia maal, mis ei ole taotleja omandis, üksnes

selle maa omaniku nõusolekul. Seega oli vaja rendilepingut (või muud asja kasutamist õigust

käsitlevat lepingut) ja eraldi kirjalikku nõusolekut, kui omaniku nõusolek ei olnud sätestatud

kasutuslepingus või tuvastatav kinnistusraamatu kandest. Taotlejatel on olnud raskusi maa

valdamise õiguse saamisega, rääkimata veel olukorrast, kus on vaja saada korraga nii valdamise

leping (nt rendileping) kui ka nõusolek tegevuste elluviimiseks. Eriti problemaatiline on maa

valdamise õiguse saamine eesvoolu puhul, mis ei asu üksnes põllumajandusmaal ega ole üldjuhul

renditav ese. Seni on investeeringutoetuse andmisel lähtutud põhimõttest, et toetuse saaja teeb

investeeringu oma vara suurendamiseks, st toetatakse selliseid investeeringuid, mis tehakse

toetuse saaja omandis olevasse varasse või pikaajalise kasutuslepinguga hõlmatud varasse.

Maaparandussüsteemid läbivad üldjuhul paljusid erinevaid kinnisasju ehk ühe

maaparandussüsteemi osad kuuluvad erinevate isikute omandisse. Kuigi üldjuhul on omanikud

nõus neile kuuluva maaparandussüsteemi osa korrastamisega, ei ole nad tihti huvitatud ise toetust

taotlema ega ka andma neile kuuluvat maaparandussüsteemi osa teise isiku kasutusse, sõlmides

maa valdamise lepinguid. Vältimaks negatiivset tagajärge ehk olukorda, kus

maaparandussüsteemi ei ole võimalik korrastada, sätestatakse toetuse tingimustes, et toetust võib

anda ka kolmanda isiku varasse investeeringu tegemiseks ja selleks ei pea olema

rendilepingut. Isik, kes tuleb taotlema investeeringutoetust, ei pea olema maaparandussüsteemi

omanik ega pikaaegne valdaja, vaid ta korraldab teisele isikule kuuluva maaparandussüsteemi

korrastustööde tegemise. Seejuures peab taotlejal olema omanike nõusolek korrastustööde

tegemiseks nii projekti elluviimise käigus kui ka vähemalt viis aastat pärast seda, et tagada

maaparandussüsteemi toimimine. Sellega seoses on vaja tagada, et taotlejal (kolmandal isikul) on

omanike nõusolek teha investeeringuid korrastustöödeks ning et tal on investeeringu üle täielik

kontroll ja sellele juurdepääs kogu tegevuse kestvuse jooksul sihipärase perioodi lõpuni, et vältida

olulist muutust tegevuse iseloomus, eesmärkides või rakendustingimustes, mille tulemusena

kahjustataks selle algseid eesmärke. Samuti ei ole vaja taotlejal esitada nõusolekut, kui tegemist

on piirirajatisega (eesvool). Asjaõiguseseadus (AÕS) § 151 lg 1 sätestab, et kui kaks kinnisasja

on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite

ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. AÕS § 70 lg 7 sätestab, et kui õigus kuulub mitmele

isikule ühiselt (ühisus), kohaldatakse sellele vastavalt ühise omandi kohta käivaid sätteid, kui

seadusest ei tulene teisiti. Järelikult kohaldatakse ühise omandi kohta käivaid sätteid ka AÕS §

151 sätestatud ühisele kasutusõigusele. Arvestades AÕS § 72 lg 4 sätestatut, on piirirajatise

omanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teise omaniku nõusolekuta. Kuna

AÕS annab piirirajatise omanikule õigusliku aluse tegutsemiseks, ei pea piirirajatise omanik

esitama täiendavalt teise omaniku nõusolekut, seda asendab AÕS sätestatu. Piirirajatise

kasutamisel tekib poolte vahel võlasuhe, mille sisuks on piirirajatise otstarbekohane kasutamine

naabrite poolt ja hoidumine naabrit kahjustamast ning millest tuleneva kohustuse rikkumisel võib

võlausaldajal tekkida kohustuse täitmise nõue. Eesvoolu korrastamine kuulub piirirajatise

otstarbeka kasutamise alla ning tegemist ei ole naabrile kahju tekitamisega, vaid selle tegevuse

tulemusena tagatakse rajatise säilimine ja sobivad äravooluvootingimused maaparandussüsteemi

nõuetekohaseks toimimiseks. Seega taotlejale, kes korrastab piirkraavi ise või tellib selleks

3

ehitaja, võib tegevusi teha ilma naabri nõusolekuta ja toetussumma makstakse talle ning tema

ainuisikuliselt vastutab määruses sätestatud nõuete täitmise eest. See, kuidas naabrid lahendavad

piirirajatise korrastamise kulude jaotuse on nende omavaheline kokkulepe ega ole toetuse

andmise seisukohalt oluline. Kui aga toetust tulevad taotlema mõlemad piirikraavi omanikud ja

nad on esitanud korraga mõlemad taotlused samale maale, kus paiknev eesvool, siis tuleb neil

omavahel kokku leppida, kes sellel maa-alal paikneva eesvoolu toetusega korrastab. Selguse

huvides punkti 7 muudatusega asendatakse määruses paragrahvi 12 lõike 2 punktis 1 sõna „ja“

sõnaga „või“. Seega koos taotlusega esitab taotleja PRIA-le maa valdamise või sellel toetatava

tegevuse elluviimise õigust ja toetusega seotud kohustuste võtmist tõendava dokumendi, kui

toetatavad tegevused kavandatakse ellu viia maal, mis ei ole taotleja omandis.

Eelnõu punktidega 4 ja 8 täiendatakse määrust nr 7 sätetega, mille kohaselt antakse toetust

eesvoolu ja keskkonnakaitserajatise uuendamiseks ka siis, kui see asub lähemal kui 400 meetrit

Natura 2000 võrgustiku alast. Samas kehtestatakse nõue, et sel juhul peab keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel olema hinnatud kavandatava tegevuse

mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele ja hindamise aruande kohaselt on lubatud settebasseini

ja puhastuslodu uuendamine ning eesvoolu uuendamise puhul on toodud lubatud uuendustööde

algus- ja lõpp-punkt. Kaitse- või hoiuala vahetus läheduses asuvate eesvoolude ja

keskkonnakaitserajatiste uuendamine võib negatiivselt mõjutada kaitsealal asuvaid väärtuslikke

alasid, sh märgalasid ja nendega seotud kaitsealuseid liike. Kuna ei ole teada, kas ja kui palju

maaparandushoiutööde tegemine mõjutab kaitstavat ala, kehtestati ettevaatlikkuse printsiibist

lähtudes puhverala (see on vähemalt 400 m laiune uuendamiskeeluga ala) kaitseala ja uuendatava

investeeringuobjekti vahele. Samas, kui viiakse läbi kavandatava tegevuse mõju hindamine

Natura 2000 kaitse-eesmärkidele ja hindamise tulemusena lubatakse eesvoolu, settebasseini või

puhastuslodu uuendada lähemal kui 400 meetrit Natura 2000 võrgustiku alast, siis on see tegevus

ka toetuse raames abikõlblik. Natura 2000 võrgustiku alal kavandatava tegevuse keskkonnamõju

hindamise kohustus on sätestatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduses, mille § 3 lg 1 p 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mille

korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude

tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja

mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Seega

muudatusega võimaldatakse toetust anda ka Natura 2000 võrgustikule lähemal kui 400 meetrit

asuvale investeeringuobjektile, kui vastava hindamise tulemusena selgub, et kavandavat tegevust

võib ellu viia ning see ei avalda ebasoodsat mõju Natura 2000 kaitse-eesmärkidele. Samuti on

nimetatud hindamine abikõlblik tegevus ettevalmistava tööna. Taotleja esitab koos taotlusega

keskkonnamõju hindamisaruande PRIA-le.

Eelnõu punktiga 5 täiendatakse mitteabikõlblike kulude loetelu, kus selgesõnaliselt sätestatakse,

et keskkonnatasu ei ole abikõlblik kulu, kuna tegemist ei ole otseselt toetava tegevusega seotud

kuluga ning seda ei ole peetud põhjendatud kuluks. Vaidluste vältimiseks ja selguse huvides

lisatakse keskkonnatasu mitteabikõlblike kulude loetellu. Seoses raadamistasu rakendamisega

tekib keskkonnatasu maksmise kohustus üha enamatel juhtudel ja seda kulu soovitakse katta

maaparanduse investeeringutoetusega. Keskkonnatasu eesmärk on riigile tulu tekitamine

loodusvara kasutada andmisest. Toetuse eesmärk ei ole riiklike maksude, riigilõivude või tasude

hüvitamine, va erisus käibemaksu puhul. Toetust antakse määruses sätestatud eesmärgi täitmiseks

ja toetatakse üksnes selliseid kulusid, mis on investeeringu elluviimiseks hädavajalikud kulud, et

saavutada toetuse andmise eesmärgid. Samuti ei ole toetatava tegevuse ühikuhinnas arvestatud

keskkonnatasuga. Niisamuti ei ole kehtiva määruse kohaselt abikõlblik selline kõrvaline kulu

nagu puittaimestiku raieks, müügiks ja väljaveoks tehtud kulu.

Eelnõu punktiga 6 täpsustatakse paragrahvi 10 lõike 1 sõnastust, millega ühtlustatakse

maksuvõla sõnastust teistes investeeringutoetuses oleva sätestatud maksuvõla sättega. Taotleja

riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud intress, on väiksem

kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. PRIA teeb maksuvõla päringu

4

Maksu-ja Tolliametile ja sealt esitatakse võlapäring koos intressiga, mistõttu muudetakse

olemasolevat sõnastust, et see oleks PRIA kontrollimise praktikaga kooskõlas.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide

koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade

(ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr

1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise

põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261); komisjoni delegeeritud

määrusest (EL) 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)

2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises põllumajanduspoliitikas ning

tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja arvutamise osas (ELT L 183,

08.07.2022, lk 12–22); komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise

põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–

34);

3) komisjoni määruse (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja

metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327, 21.12.2022, lk 1–81);

4) komisjoni määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023).

4. Määruse mõjud

Eelnõu rakendamine toob kaasa otseseid positiivseid mõjusid põllumajandusele ning

looduskeskkonnale ja kaudseid mõjusid tasakaalustatud regionaalarengule. Eelnõu loob

taotlejatele ja toetuse saajatele paindlikud võimalused, et tagada paremini toetuste eesmärkide

elluviimine.

Eelnõu muudatustega tagatakse õigusselgus ja kooskõla toetuse eesmärkidega. Nimetatud

muudatustel on toetuse saajatele positiivne mõju. Taotlejate halduskoormus eelnõu rakendamisel

ei suurene, pigem väheneb, sest määruse nr 7 muudatuse ei pea enam esitama lisaks

rendilepingule ka maaomaniku nõusolekut, kui tegevusi viiakse ellu maal, mis ei ole taotleja

omandis. Lisaks antakse toetust ka kolmanda isiku varasse investeeringu tegemiseks, st

võimaldatakse korraldada teisele isikule kuuluva maaparandussüsteemi korrastustööde tegemist.

Seejuures peab taotlejal olema omanike nõusolek korrastustööde tegemiseks nii projekti

elluviimise käigus kui ka vähemalt viis aastat pärast seda, et tagada maaparandussüsteemi

toimimine. See nõue lihtsustab oluliselt toetuse taotlemist eesvoolude uuendamiseks, sest

varasem praktika on näidanud, et eesvoolude puhul ei soovitud sõlmida maavaldamise lepinguid,

mistõttu paljud taotlejad loobusid taotlemisest või vähendasid eesvoolude lõike, kuigi eesvool

vajas uuendamist. Leevendav nõue on ka see, et eesvoolu võib uuendada Natura 2000 võrgustiku

maa-alale lähemal kui 400 meetrit, kui vastavasisulise hindamise tulemusest nähtub, et

tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 kaitse-eesmärkidele.

Eelnõu rakendamisega ei suurene PRIA töökoormus.

Toetuse kaasabil luuakse eeldused põllumajandusmaa kasutamiseks kliimamuutuste tingimustes

ja maandatakse põllumajandustootmisele kahjulikult toimivaid ilmastikunähtusi – liigsete

5

sademete ja tormide leevendamiseks, et eesvoolud oleksid sellises tehnilises seisundis, mis

võimaldaks liigvett ärajuhtida ja leevendada kuivendusmõju vajaliku keskkonnakaitserajatise

uuendamise ja ehitamisega.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulu ega -tulu.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile

ja Kliimaministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIA-le ja Põllumajandus-ja Toiduametile.