Sotsiaalkaitseministri määrus nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite

tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmise määruse seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse muutmise eesmärk on viia määrus kooskõlla mootorsõidukimaksu seadusega (MSMS) tehtud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) muudatustega, suurendada mootorsõidukimaksu mõju leevendamiseks abivahendite riigiosalust ja kaasajastada abivahendite piirhinnad. Täiendavalt tehakse määruses muudatusi, mis on seotud õigusselguse tagamisega ja vajaduspõhise hüvitamise tingimustega. Muudatuste tulemusena on määrus nr 74 kooskõlas SHS-i muudatustega, millega võimaldatakse edaspidi riigipoolse soodustusega abivahendeid vajaduspõhiselt ja ühtsetel alustel kogu elukaare jooksul ning alates 01.09.2025 ei ole ühelgi sihtrühmal riigipoolse soodustusega abivahendi saamise eelduseks tuvastatud puude raskusaste või vähenenud töövõime. Muudatused hõlmavad ka mootorsõidukimaksu mõju leevendamise kokkuleppest tulenevat loetelujärgsete abivahendite piirhinna ja -määra muutmist. Seeläbi muutuvad mitmed liikumis- ja nägemisabivahendid ning inkontinentsustooted inimesetele soodsamaks ja kättesaadavamaks. 1.2. Määruse ettevalmistajad Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna puuetega inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets ([email protected]), Sotsiaalkindlustusameti teenuste osakonna abivahendite talituse nõunik Mare Toompuu ([email protected]) ja teenuse juht Liis Türbsal ([email protected]) ning arendusosakonna andmehalduse talituse juht Meelis Põlda ([email protected]) ja analüütik Birgit Hänilane ([email protected]). Mõjude hindamisse on olnud kaasatud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna juhataja Marion Rummo ([email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema ([email protected]). Määruse ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“, avaldamismärkega RT I, 04.10.2023, 8. Määrus on seotud 29.07.2024 vastu võetud MSMS-iga, millega nähti lisaks SHS-i muudatustele (abivahendite võimaldamine puude tuvastamise või töövõime hindamiseta) ette määruse nr 74 muutmine. Määruse muudatused on seotud mootorsõidukimaksu mõju leevendamisega ja näevad ette osade abivahendite riigiosaluse suurendamise 2,7 miljoni euro võrra.

2

Lisaks MSMS-iga seotud kuludele tulenevad määruse muutmisega seotud täiendavad kulud SHS §-s 50 sätestatud abivahendite piirhinna seadmise põhimõttest, mille kohaselt lähtutakse müügi puhul piirhinna arvutamisel eelmisel aastal kõige enam ostetud abivahendi müügihinnast. Piirhindade kujundamisel lähtutakse põhimõttest, et üks kolmandik müügil olevatest abivahenditest oleksid piirhinnast kallimad ja kaks kolmandikku müügil olevatest abivahenditest oleksid sama hinnaga või odavamad. Üürimise puhul lähtutakse piirhinna arvutamisel samast põhimõttest, mis müügi puhul piirhinna kujunemisel. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, kuna ei lisandu uusi isikuandmete töötlemise viise, vaid muudetakse andmetöötluses kasutatavaid dokumente (standardiseeritakse abivahendi tõendi andmekoosseis, mis oli eelnevalt soovituslik). 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest paragrahvist ja määruse lisast. Muudatuste tulemusena paraneb riigipoolse soodustusega pakutavate abivahendite kättesaadavus – seda nii abivahendite võimaldamise kaudu eelneva puude tuvastamise või töövõime hindamiseta kui ka osade abivahendite piirmäärade tõstmise kaudu, mis teeb need abivahendid inimestele soodsamaks. Kokkuvõttes on tagatud üks eeldus sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abivahendite integreerimiseks, samuti muutuvad riigipoolse soodustusega abivahendite saamise tingimused inimeste jaoks arusaadavamaks ning abivahendi saamine riigipoolse soodustusega lihtsamaks ja kiiremaks. 2.1. Määruse muudatused Määruse § 1 punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja selliselt, et sellest tuleks selgelt välja, et volitusnorm laieneb ka abivahendi tõendi andmete kehtestamisele. Muudatus on seotud koos MSMS-iga vastu võetud SHS § 47 lõike 5 muudatusega, millega nähakse ette laiendada abivahendi tõendi kehtestamise volitusnormi. Edaspidi on abivahendi tõendi andmekoosseis sätestatud määruses ning täpsem tõendi sisu on välja toodud määruse punktis 10. Samuti lühendatakse selguse huvides määruse pealkirja. Määruse § 1 punktidega 2 ja 3 muudetakse määruse preambulit, mis viiakse kooskõlla 2025. aasta jaanuaris ja septembris muutuvate SHS-i alustega. Määruse § 1 punktiga 4 sõnastataks määruse § 1 (reguleerimisala) uuesti. Reguleerimisala punktide järjestus viiakse määruses oleva järjestusega kooskõlla, lisatakse puudu olnud punktid (2 ja 7) ning eemaldatakse kehtiva määruse punkt 5. Seeläbi korrastatakse määruse reguleerimisala ning viiakse määrus SHS-i muudatustega kooskõlla. Reguleerimisalas ei viidata enam abivahendi omaosaluse vähendamise täpsustatud tingimustele, juhtudele ja korrale, kuna need on määruse volitusnormis sätestatuga juba kaetud. Punkt 1 võrreldes kehtiva määrusega ei muutu. Punkti 1 kohaselt sätestatakse määruses abivahendite loetelu, kuhu on kantud SHS § 48 lõikes 3 nimetatud andmed (määruse lisa). Punkt 2 lisatakse, et oleks selgelt välja toodud, et määruses sätestatakse ka abivahendi kasutamise vajaduse tuvastajad sõltuvalt abivahendi keerukusest. Abivahendi vajaduse tuvastajad olid ka varem määrusega kehtestatud, kuid ei olnud reguleerimisalas välja toodud. Punkti 3 on võrreldes kehtiva määruse punktiga 2 lühendatud, kuid sisu võrreldes varasemaga ei muutu. Punkti 3 kohaselt sätestatakse määruses tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemisel taotlusele kantavate andmete ja taotlusele lisatavate dokumentide loetelu. Punkt 4 võrreldes kehtiva määrusega ei muutu, kuid on toodud ettepoole (varasem punkt 6). Punkti 4 kohaselt sätestatakse määruses abivahendi kaardi andmekoosseis.

3

Punkti 5 on võrreldes kehtiva määruse punktiga 3 lühendatud, kuid sisu võrreldes varasemaga ei muutu. Punkti 5 kohaselt sätestatakse määruses abivahendi kasutamise nõustamine. Punkti 6 on võrreldes kehtiva määrusega täiendatud (kehtivas määruses punkt 4). Punkti 6 kohaselt sätestatakse määruses abivahendi eest tasu maksmise kohustuse erandkorras ülevõtmise otsustamise täpsemad tingimused. Võrreldes varasemaga on lisatud, et määruse reguleerimisalaks on ka abivahendite erandkorras ülevõtmise täpsemad tingimused. Muudatus aitab sätte selgemaks muuta. Praegu on erandite tegemine määruses nr 74 ja SHS-is kohati dubleerivalt ja ebaselgelt sätestatud. Punkt 7 lisatakse, et oleks selgelt välja toodud, et määruses sätestatakse ka spetsialistid, kellel on abivahendi müümiseks või üürimiseks sobiv kvalifikatsioon ja ettevalmistus. Spetsialistid olid ka varem määruses sätestatud, kuid ei olnud määruse reguleerimisalas välja toodud. Punkti 8 sisu ei muutu võrreldes kehtiva määrusega. Määrusega reguleeritakse ka isikule enne puude raskusastme tuvastamist või töövõime hindamist vajalike, isiku igapäevaelus toimetulekut toetavate abivahendite loetelu. Määruse § 1 punktiga 5 muudetakse määruse reguleerimisala § 1 punkte 3 ja 4. Muudatus on seotud SHS-i muudatusega, millega muudetakse abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemiseks vajalike andmete ja dokumentide loetelu ning abivahendi tõendi andmekoosseisu aluseks olevat volitusnormi. Edaspidi on määruses välja toodud, et määrusega reguleeritakse ka tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemiseks vajalike andmete ja dokumentide loetelu ning abivahendi tõendi ja kaardi andmekoosseisu. Määruse § 1 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks määruse § 1 punkt 8. Kuna edaspidi võimaldatakse inimestele riigipoolset soodustust abivahendi ostmisel ka siis, kui neil ei ole tuvastatud puude raskusastet või vähenenud töövõimet, ei ole enam vaja määruses välja tuua kindlaid abivahendeid, mida on võimalik saada eelneva puude raskusastme tuvastamise või töövõime hindamiseta. Määruse § 1 punktiga 7 muudetakse § 2 pealkirja. Peakirja muutmine on vajalik, et pealkiri vastaks paragrahvi sisule. Määruse § 1 punktidega 8 ja 9 koondatakse määruse § 2 lõiked 21, 22 ja 23, milles on reguleeritud see, kellel on õigus tuvastada abivahendi vajadus ja väljastada sellekohane tõend. Kehtivas määruses on abivahendi tuvastajad välja toodud erinevates sätetes, mistõttu on määrust lugedes raske kõiki abivahendi vajaduse tuvastajaid hoomata. Selguse huvides on edaspidi kõik abivahendi vajaduse tuvastajad nimetatud ühes sättes ning muudatusega vähendatakse määruses dubleerimist ja ebaselgust. Võrreldes kehtiva määrusega muutub see, et edaspidi ei nõuta õdedelt ja ämmaemandatelt (sarnaselt arstidega) enam abivahendi kasutamise vajaduse tuvastamiseks ja sellekohase tõendi väljastamiseks eraldi täiendkoolituse läbimist.1 Erinevalt arstidest sisaldub vastav koolitus juba õe ja ämmaemanda õppes. Seega ei ole mõistlik seada õdedele ja ämmaemandatele arstidest erinevaid piiranguid. Abivahendi vajaduse tuvastamine ja abivahendi tõendi väljastamine õdede ja ämmaemandate poolt toimib edukalt ja selles osas ei ole probleeme tuvastatud. 2023. aasta lõpu seisuga on SKA korraldatud täiendkoolituse läbinud kokku ca 623 õde ja ämmaemandat. Aja jooksul on huvi täiendkoolituse vastu vähenenud (nt 2024. a kevadel toimunud koolitusele registreerus ainut 30 inimest). Sellest saab järeldada, et need, kes on soovinud, on saanud koolituse läbida. Kõigil enne 2021. aastat lõpetanud õdedel ja ämmaemandatel on olnud piisavalt aega, et täiendkoolitus läbida. Nendele lisaks saavad alates 2021. aastast tervishoiukõrgkoolide õe ja ämmaemanda eriala lõpetanud sama koolituse oma erialase õppe raames (ca 1434 isikut).

1 Alates 01.07.2019 said õed ja ämmaemandad õiguse väljastada teatud abivahendite tõendeid. SKA korraldatud täiendkoolitustega alustati mais 2019. Alates 2021. aastast saavad tervishoiukõrgkoolide õe ja ämmaemanda õppe läbinud sama koolituse oma õppe raames.

4

SKA lisab ka edaspidi oma veebilehele info abivahendite loetelus tehtud muudatuste kohta ning uuendab abivahendite teatmikku2, mis on abistav materjal abivahendi vajajatele ja abivahendi tõendi väljastajatele. Samuti jagab SKA jätkuvalt tervishoiukõrgkoolidele vajalikku infot ja materjale õigusmuudatuste kohta, mida kõrgkoolid saavad oma õppeprogrammis arvestada. Täiendkoolituse nõudest loobumisega ei ole SKA-l enam vaja korraldada täiendkoolitust õdedele abivahendi vajaduse tuvastamiseks ja tõendi väljastamiseks. Samuti ei tule enam hallata täiendkoolituse läbinute ja tervishoiukõrgkoolide õe ja ämmaemanda õppe läbinute nimekirju Exceli tabelitena ega tegeleda koolituse läbinute nõusolekute kogumisega selleks, et nende andmed saaksid SKA veebilehel kuvatud. Tervishoiukõrgkoolid ei pea edaspidi tudengitelt andmete avaldamise nõusolekuid koguma ja koos lõpetajate andmetega neid SKA-le esitama. Teenuseosutajad ei pea edaspidi eraldi kontrollima SKA veebilehel olevatest Exceli tabelitest, kas tõendi väljastaja on koolituse läbinud või on lõpetanud tervishoiukõrgkooli alates 2021. aastast, vaid piisab Terviseameti tervishoiutöötajate registrist3 andmete vaatamisest, kas tõendi väljastaja puhul on tegemist õe või ämmaemandaga. Teine muudatus võrreldes kehtiva määrusega on see, et tõendi väljastajate hulka lisatakse ka audioloog, kes on omandanud magistrikraadi audioloogias. Praegu on audioloog küll määruse lisas tõendi väljastajana nimetatud, kuid siiani ei olnud ta lisatud määruse §-s 2 nimetatud

abivahendi kasutamise vajaduse tuvastajate hulka. Muudatuse aluseks on Eesti Audioloogide Seltsi vastavasisuline ettepanek. Audioloog on erialase väljaõppe saanud tervishoiuvaldkonna spetsialist. Audioloogi töö eesmärk on selgitada välja kuulmis- ja/või tasakaaluhäire olemus ja määr, rehabilitatsioonivajadus ja rehabilitatsiooniteenuse pakkumine – nõustamine seoses kuulmislanguse, tinnituse ja tasakaaluga, kuuldeaparaatide ja muude kuulmisabivahendite seadistamine. Audioloogid teevad koostööd erinevate erialade esindajatega – otorinolarüngoloogid, neuroloogid, geneetikud, pediaatrid, logopeedid, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, õed, kuulmisabivahendite programmeerijad, füsioterapeudid. Eestis töötavate ja vastava eriala omandanud audioloogide nimekiri on nähtav Eesti Audioloogia Seltsi veebilehel, kus on ühtlasi kirjas, kus nad on oma audioloogiaalase magistrikraadi omandanud. Audioloogide õpet välismaal toetab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga Haridus- ja Noorteamet. Lisaks tunnistatakse punktiga 9 kehtetuks määruse § 2 lõige 3, mille sisu lisatakse tasu maksmise kohustuse ülevõtmise erandi otsustamist puudutavasse paragrahvi (§ 7). Määruse punktiga 10 täiendatakse määrust §-ga 21, milles loetletakse kohustuslikud andmed, mis tuleb abivahendi tõendile märkida. Lõikes 1 on sätestatud, kellel on õigus abivahendi tõendit väljastada. Abivahendi tõendi väljastamise õigus on määruse § 2 lõikes 21 nimetatud isikutel. Lõikes 2 on välja toodud, millised on kohustuslikud andmed, mis tuleb abivahendi tõendile kanda. Siiani ei ole abivahendi tõendil kohustuslikku vormi olnud, samuti pole olnud reguleeritud, millised andmed peavad tõendil olema. See on aga võimaldanud väljastada väga erineva vormi ja sisuga tõendeid, millel olevaid andmeid pole nende erinevuse tõttu võimalik koguda ega analüüsida. Kohustuslikuna tõendile kantavad andmed tulenevad SKA koostatud abivahendi tõendi näidisvormist, mis on SKA veebilehel kättesaadav ja mis on tänaseks laialdaselt kasutuses. Edaspidi peavad kõik abivahendi tõendi väljastajad jälgima, et tõendile kantaks järgmised andmed: 1) isiku üldandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood); 2) tõendi väljastaja andmed (asutuse ja abivahendi vajaduse tuvastaja andmed); 3) abivahendi andmed (abivahendi ISO-kood, nimetus või kirjeldus); 4) abivahendi määramise põhjus (diagnoosist või funktsioonihäirest lähtuvalt); 5) tõendi üldandmed (tõendi allkirjastaja ja allkirjastamise aeg).

2 Abivahendite teatmik. Kättesaadav: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024- 01/Abivahendite%20teatmik_2023.pdf. 3 https://medre.tehik.ee/search/employees.

5

Kuna SKA koostatud soovituslik tõend on juba praegu olemas ja laialdaselt kasutuses, kuid ei ole siiani olnud kohustuslik, ei tohiks muudatus kaasa tuua olulist mõju ega kulu. Muudatus on vajalik tulevikus digitõendile üleminekuks, mistõttu on andmekoosseis sõnastatud universaalselt, et see kataks nii pabertõendi kui ka tulevikus digitõendi baasvajadused. Jätkuvalt kehtib põhimõte, et tõendile ei märgita diagnoosi, vaid lisatakse abivahendi määramise põhjus, mis lähtub diagnoosist või funktsioonihäirest (nt mõõduka või raske probleemi tõttu käimisel vajab käimisraami). Määruse § 1 punktiga 11 viiakse määruse sõnastus SHS-iga kooskõlla ja edaspidi kasutatakse mõiste „erimenetlus“ asemel mõistet „tasu maksmise kohustuse erandkorras ülevõtmine“. Tegemist on õigusselgust loova muudatusega, et viia kooskõlla määruses ja seaduses sätestatu. Määruse § 1 punktiga 12 täpsustatakse erandite tegemise sätteid määruse §-s 7, mis sõnastatakse selguse huvides uuesti. Muudatusega viiakse sõnastus kooskõlla SHS-iga. Lisaks loetletakse kõik kehtivad erandid ühes sättes, et oleks üheselt selge, millisel juhul erandeid tehakse. Kehtiv sõnastus on osutunud praktikas liiga ebamääraseks nii erandi taotluse esitajatele kui ka erandi taotluse menetlejatele. Lõikes 1 on edaspidi sätestatud, et SKA võib erandkorras omaosalust vähendada kuni viie protsendini, kuid mitte alla 7 euro, kui isiku majanduslik olukord ei võimalda omaosalust tasuda. Varem oli see reegel sõnastatud SHS § 50 lõikes 9. Omaosaluse vähendamisel võetakse arvesse isiku ühe kuu keskmine sissetulek viimase kuue kuu põhjal, millest arvutatakse maha taotletava abivahendi omaosalus ja igakuine ühe kuu abivahendite omaosaluste kulu viimase kuue kuu põhjal. Omaosalust vähendatakse, kui abivahendi eest tasumise järel oleks taotleja sissetulek riigieelarvega kehtestatud toimetulekupiirist väiksem (arvestades ka taotleja alaealiste laste toimetulekupiiri). Lõikes 2 on sätestatud, millistel juhtudel võib SKA erandkorras uue abivahendi eest tasu maksmise kohustuse üle võtta enne isikule hüvitatud sama ISO-koodiga abivahendi kasutusaja lõppu, kui abivahend on muutunud kasutajale ebasobivaks. Varem oli see reegel sätestatud määruse § 7 lõikes 3, kuid sätte sisu ei ole võrreldes varasemaga muutunud. Lõikes 3 on sätestatud, et SKA võib erandkorras võtta tasu maksmise kohustuse üle abivahendi eest, mille nimetus ei ole kantud abivahendite loetellu. See säte võimaldab erandkorras hüvitada isiku tervisest tulenevalt väga spetsiifilisi abivahendeid, mis on isikule eluliselt vajalikud ja mida abivahendite loetelus sisalduv ei kata. Lõikes 4 on sätestatud, et SKA võib erandkorras abivahendi kasutusaja jooksul abivahendile kehtestatud piirlimiiti suurendada, kui isikul on diagnoosist või funktsioonihäirest tulenev põhjendatud vajadus kasutada piirlimiidist suuremat kogust. Varem oli see reegel sätestatud määruse § 7 lõikes 4, kuid sätte sõnastus ja sisu ei ole võrreldes varasemaga muutunud. Tegemist on regulatsiooni täpsustamisega, kuna ka praegu on erandkorras võimalik taotleda piirlimiidi suurendamist. Lõikes 5 on sätestatud, et SKA võib erandkorras otsustada abivahendile kehtestatud piirhinna muutmise, kui sobiva funktsionaalsusega abivahendit ei ole võimalik piirhinnasiseselt leida. Tegemist on sätte täpsustamisega, kuna ka praegu on erandkorras võimalik taotleda piirhinna muutmist. Lõikes 6 on sätestatud, et SKA võib erandkorras otsustada abivahendile kehtestatud müügi- või üüritehingu nõude muutmise: 1) kui lühiajalise vajaduse tõttu ei ole otstarbekas abivahendit osta; 2) kui pikaajalise vajaduse tõttu ei ole majanduslikult otstarbekas abivahendit üürida; 3) isiku terviseseisundist tulenevatel põhjustel. Tegemist on sätte täpsustamisega, kuna ka praegu on erandkorras võimalik tehingu liiki muuta. Lõikes 7 on loetletud, mida peab isik erandi taotlusele lisama. Taotlusele lisatakse:

6

1) abivahendite loetelus abivahendile kehtestatud piirhinna ühekordse tõstmise või loeteluvälise abivahendi taotlemiseks või kui abivahendile ei ole kehtestatud piirhinda, vähemalt kaks ühestel alustel võrreldavat hinnapakkumust (kui abivahendit pakub ainult üks teenuseosutaja, lisatakse vaid üks hinnapakkumus); 2) enne abivahendi kasutusaja lõppu sama ISO-koodi ja nimetusega abivahendi taotlemiseks selgitused ja põhjendused uue abivahendi vajaduse kohta; 3) abivahendi omaosaluse vähendamiseks selgitused ja põhjendused omaosaluse vähendamise vajaduse kohta; 4) tõend abivahendi vajaduse kohta; 5) loeteluvälise abivahendi taotlemiseks eriarsti, füsioterapeudi või tegevusterapeudi tõend abivahendi vajaduse kohta. Eespool loetletu on vajalik põhjalikult kaalutletud otsuste tegemiseks ja sisuliselt toimib see praktikas ka praegu. Lõikes 8 on sätestatud, et SKA võtab tasu maksmise kohustuse üle ilma korduva abivahendi vajaduse tuvastamiseta määruse lisas nimetatud juhtudel. Muudatuse tulemusena saab selgemaks, et alati ei ole vaja tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks uuesti abivahendi vajadust tuvastada ega uut tõendit taotleda (see puudutab abivahendite loetelus olevaid abivahendeid, mille juures on märge – korduvtõendi vajadus puudub). Määruse § 1 punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks igapäevaelus toimetulekut toetavate abivahendite loetelu (§ 71), kuna edaspidi ei sõltu abivahendi saamine enam puude raskusastme tuvastamisest või töövõime hindamisest. Muudatusega viiakse määrus kooskõlla SHS-i muudatustega. Nimetatud abivahendid on juba praegu abivahendite loetelus olemas ja eraldi seda määruse tekstis dubleerima ei pea. Määruse § 1 punktiga 14 asendatakse määruse lisa uue lisaga. Võrreldes kehtiva määrusega on lisas olevat abivahendite loetelu kaasajastatud, arvestades nii SHS-i kui MSMS-i muudatusi ja kokkulepitud leevendusmeetmeid. Peamised muudatused hõlmavad abivahendite piirhindade ja piirlimiitide muudatusi. Lisaks on õigusselguse tagamiseks tehtud täpsustusi (nt rakendustingimused, abivahendi täpsustused jms), mis on praktikast tulenevalt vajalikuks osutunud. Määruse §-s 2 on sätestatud määruse jõustumine 1. jaanuaril 2025. a. Määruse § 1 punktid 1, 3, 5–7, 10 ja 13 jõustuvad 1. septembril 2025. a. 2.2. Määruse lisa muudatused Määrusega tehtavad muudatused tuginevad eespool viidatud ja 29.07.2024 vastu võetud MSMS- ile, millega võimaldati edaspidi abivahendeid eelneva puude tuvastamise ja töövõime hindamiseta ning lepiti kokku osade loetelujärgsete abivahendite piirhinna ja -määra muudatused. Määruse muudatused on seotud mootorsõidukimaksu mõju leevendamisega ja näevad ette osade abivahendite riigiosaluse tõstmist 2,7 miljoni euro võrra, et vähendada täiendava maksukoormuse mõju kõige haavatavamale sihtrühmale. Seeläbi muutuvad inimestele soodsamaks mitmed liikumis- ja nägemisabivahendid ning inkontinentsustooted. Samuti tuginevad määrusega tehtavad muudatused SKA 01.01.2024–31.07.2024 abivahendite tehingute piirhindade, kogumaksumuse, isikute omaosaluse, kasutajate arvu ja erimenetluste analüüsile, mis tõi välja vajaduse tõsta osade abivahendite piirhindasid ja piirlimiite. Piirhinna muudatusi tehes on järgitud SHS §-s 50 sätestatust, mille kohaselt lähtutakse piirhindade kujundamisel põhimõttest, et üks kolmandik müügil olevatest abivahenditest oleksid piirhinnast kallimad ja kaks kolmandikku müügil olevatest abivahenditest oleksid sama hinnaga või odavamad. Üürimise puhul lähtutakse piirhinna arvutamisel samast põhimõttest, mis müügi piirhinna kujunemisel. Üürimise piirhindade kujundamisel lähtutakse ka abivahendite loetelus kehtestatud abivahendi kasutusajast, hoolduse sagedusest kasutusaja jooksul ning hooldusele ja remondile kuluvast summast.

7

Samuti on aluseks võetud eelneva perioodi müügiandmed, turul kehtivad müügi, üürimise ja hoolduse hinnakirjad ning abivahendi kasutaja omaosalus. Kui abivahendi hind on osutunud abivajava inimese jaoks liiga kalliks ja tal on raskusi selle eest maksmisel, on SKA vastavalt SHS-is sätestatud nõuetele võimaldanud inimesel piirhinna tõstmist erimenetluse kaudu (eriotsus). Samamoodi on võimaldatud põhjendatud juhtudel abivahendite piirlimiiti suurendada. Analüüsist selgus, et loetelus on abivahendeid, mida ei ole enam võimalik piirhinna sisse jääva hinnaga osta. Kui abivahendite piirhinda ei tõsteta, taotletakse neid abivahendeid erimenetluse kaudu ja riigile kaasneb ikkagi rahaline kulu. Lisaks kaasneb erimenetlustega seonduv halduskulu ja abivajaja jaoks ajakulu, mistõttu pikeneb soovitud abivahendi soetamise aeg. Erimenetluse kaudu abivahendi taotlemise on seadusandja siiski ette näinud erandjuhtudeks, mistõttu tuleb piirhindasid regulaarselt kaasajastada, et kõik abivajajad saaksid neile vajaliku abivahendi mõistliku aja ja sobiva hinnaga, ilma et see hakkaks negatiivselt mõjutama nende sotsiaalset toimetulekut ja elukvaliteet ei kannataks. Arvestades, et paljudel juhtudel kasutavad abivahendit vajavad inimesed rohkem kui üht abivahendit, on nende omaosalus kokku nende sissetulekute juures üsna suur. 2023. aastal maksid inimesed abivahendite eest 9 004 599 eurot.4 Lisaks tuleb arvestada ka ravimite ja meditsiiniseadmete ja muid seonduvaid kulusid, mida Sotsiaalministeerium5 ja Tervise Arengu Instituut6 on varem analüüsinud ning mis omakorda suurendab inimeste kulutusi ja omaosaluskoormust ning vähendab tervena elatud aastate arvu. Analüüsides isikute omaosaluse suhet puudetoetuse suhtes, on tendents omaosaluse jätkuvale kasvule. Samuti on jätkuvalt kasvanud abivahendi ettevõtete müügi- ja üürihinnad, mida ettevõtted tõstsid sisuliselt kohe peale viimast (01.11.2023) määruse nr 74 piirhindade muudatust. Määruse lisas olevas abivahendite loetelus tehakse alljärgnevad muudatused. 2.2.1. Piirhinna muudatused Alljärgnevalt on MSMS-i raames kokku lepitud leevendusmeetmed abivahendite taskukohasemaks ja kättesaadavamaks muutmise kohta ja SHS §-s 50 sätestatud abivahendite piirhinna seadmise põhimõtetest tulenevad muudatused. Täpsemalt on mõju eelarvele, piirhindade muudatused ja sellega seonduv esitatud seletuskirja lisas 1. Osadele abivahenditel on võrreldes kehtiva korraga kehtestatud piirhind senise erimenetluse asemel. Piirhinna kehtestamisega vähendatakse erimenetluste hulka ja seeläbi hoitakse kokku nii inimese, abivahendiettevõtte kui ka SKA ressursse. Piirhinna kehtestamisel on arvestatud, et isik saab vajaliku abivahendi piirhinnasiseselt kätte. Kui abivahendi hind peaks piirhinda siiski ületama, on inimesel jätkuvalt võimalus soetada vajalik abivahend erimenetluse kaudu. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 1. ISO-kood 04.33.06.02 muutuva survejaotusega lamatisi ennetavad madratsid Lisatakse abivahendi piirhind, mis on 85 eurot. ISO-kood 04.48.08.01 laste seisuraamid ja -toed Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 140 eurolt 150 eurole. Samuti tehakse tehniline täpsustus, et abivahendi ühik on tükk, mitte kuu. Tegu on osaga MSMS-i kokkuleppest abivahendite taskukohasemaks ja kättesaadavamaks muutmisel.

4 Sotsiaalkindlustusameti aastaraamat 2023. https://sotsiaalkindlustusamet.ee/ska-aastaraamat2023#abivahendid-ja-toeta. 5 Tervishoiu omaosaluskoormuse analüüs aastate 2016–2019 kohta. Sotsiaalministeerium. https://www.sm.ee/analuus-kas-eesti- inimesed-saavad-endale-tervishoiuteenuseid-lubada. 6 TAI rahvastiku tervise aastaraamat https://tai.ee/et/valjaanded/rahvastiku-tervise-aastaraamat-2023.

8

ISO-kood 04.48.08.02 täiskasvanute seisuraamid Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 90 eurolt 105 eurole. Samuti tehakse tehniline täpsustus, et abivahendi ühik on tükk, mitte kuu. Tegu on osaga MSMS-i kokkuleppest abivahendite taskukohasemaks ja kättesaadavamaks muutmisel. ISO-kood 04.48.08.03 püstitõusmisfunktsiooniga ratastoolid Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 134,1 eurolt 138 eurole. Samuti tehakse tehniline täpsustus, et abivahendi ühik on tükk, mitte kuu. Tegu on osaga MSMS-i kokkuleppest abivahendite taskukohasemaks ja kättesaadavamaks muutmisel. ISO-kood 06.00.02 mansett Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 650 eurolt 823 eurole. Tegu on SKA analüüsist tuleneva ettepanekuga, mis tuleneb kohustusest abivahendi müügi puhul piirhinna arvutamisel lähtuda eelmise aasta kõige enam ostetud abivahendi müügihinnast (SHS § 50). Abivahend ei ole edaspidi seotud eelduskoodiga. ISO-kood 06.00.03 proteeside varuosad/hooldus/remont Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 650 eurolt (proteeside varuosad) ja 230 eurolt (proteeside hooldus, remont) 1000 eurole. Tegu on SKA analüüsist tuleneva ettepanekuga, mis tuleneb kohustusest abivahendi müügi puhul piirhinna arvutamisel lähtuda eelmise aasta kõige enam ostetud abivahendi müügihinnast (SHS § 50). Samuti tõstetakse selle abivahendile müügi ja üüri piirmäära nii, nagu on välja toodud seletuskirja punktis 2.2.3. ISO-kood 06.18.00.02 proteesi sisevooder (lainer) ülajäsemeproteesile Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 950 eurolt 1320 eurole. Tegu on SKA analüüsist tuleneva ettepanekuga, mis tuleneb kohustusest abivahendi müügi puhul piirhinna arvutamisel lähtuda eelmise aasta kõige enam ostetud abivahendi müügihinnast (SHS § 50). Samuti muudetakse abivahendi nimetus täpsemaks (selgitus punktis 2.2.4). ISO-kood 06.18.03 käeosade proteesid Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 130 eurolt 6780 eurole. Tegu on SKA analüüsist tuleneva ettepanekuga, mis tuleneb kohustusest abivahendi müügi puhul piirhinna arvutamisel lähtuda eelmise aasta kõige enam ostetud abivahendi müügihinnast (SHS § 50). Proteeside piirhindu analüüsides on arvestatud reaalseid tehinguid. 90% kõikidest tehingutest tehakse erimenetlusena, mistõttu on mõistlik viia hinnad turuhindadega kooskõlla. ISO-kood 06.18.09 randme- ja küünarvarreproteesid Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 1275 eurolt 1300 eurole. Tegu on SKA analüüsist tuleneva ettepanekuga, mis tuleneb kohustusest abivahendi müügi puhul piirhinna arvutamisel lähtuda eelmise aasta kõige enam ostetud abivahendi müügihinnast (SHS § 50). Proteeside piirhindu analüüsides on arvestatud reaalseid tehinguid. 90% kõikidest tehingutest tehakse erimenetlusena, mistõttu on mõistlik viia hinnad turuhindadega kooskõlla. ISO-kood 06.18.15 õlavarreproteesid Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 2900 eurolt 5900 eurole. Tegu on SKA analüüsist tuleneva ettepanekuga, mis tuleneb kohustusest abivahendi müügi puhul piirhinna arvutamisel lähtuda eelmise aasta kõige enam ostetud abivahendi müügihinnast (SHS § 50). Proteeside piirhindu analüüsides on arvestatud reaalseid tehinguid. 90% kõikidest tehingutest tehakse erimenetlusena, mistõttu on mõistlik viia hinnad turuhindadega kooskõlla. ISO-kood 06.18.18 õlaproteesid Abivahend ei ole enam eritaotlusega saadav ja kujundatakse piirhind 6590 eurot. Eritaotlus ei ole enam vajalik, sest erimenetluste puhul eitavad otsused praktiliselt puuduvad ja seega ei ole vajadust kõiki tehinguid erimenetlusena üle vaadata. Seeläbi on võimalik vähendada erimenetluste arvu ja hoida kokku nii abivajajate, abivahendiettevõtete kui ka SKA töötajate seni erimenetlusele kulunud aega ja raha. Seeläbi peaks vähenema inimese jaoks ka abivahendi saamiseks kuluv aeg.

9

Kehtestatud hindadega peaksid inimesed kätte saama neile esmase vajaliku abivahendi, kuid sellele lisaks on inimesel jätkuvalt võimalus soetada vajalik abivahend erimenetluse kaudu. Piirhinna kehtestamisel on arvesse võetud seni erimenetluste kaudu makstud summa suurust. Seeläbi on abivahendi vajajal võimalik soetada vajalik abivahend piirhinnasiseselt ja hoitakse kokku seni erimenetlustele kulunud aega ja raha. ISO-kood 06.24.03 jalaosade proteesid Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 1170 eurolt 3200 eurole. Tegu on SKA analüüsist tuleneva ettepanekuga, mis tuleneb kohustusest abivahendi müügi puhul piirhinna arvutamisel lähtuda eelmise aasta kõige enam ostetud abivahendi müügihinnast (SHS § 50). Proteeside piirhindu analüüsides on arvestatud reaalseid tehinguid. 90% kõikidest tehingutest tehakse erimenetlusena, mistõttu on mõistlik viia hinnad turuhindadega kooskõlla. ISO-kood 06.24.09.01 sääreproteesid – aktiivsusgrupp I Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 2225 eurolt 2650 eurole. Tegu on SKA analüüsist tuleneva ettepanekuga, mis tuleneb kohustusest abivahendi müügi puhul piirhinna arvutamisel lähtuda eelmise aasta kõige enam ostetud abivahendi müügihinnast (SHS § 50). Proteeside piirhindu analüüsides on arvestatud reaalseid tehinguid. 90% kõikidest tehingutest tehakse erimenetlusena, mistõttu on mõistlik viia hinnad turuhindadega kooskõlla. ISO-kood 06.24.09.02 sääreproteesid – aktiivsusgrupp II Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 2650 eurolt 3900 eurole. Tegu on SKA analüüsist tuleneva ettepanekuga, mis tuleneb kohustusest abivahendi müügi puhul piirhinna arvutamisel lähtuda eelmise aasta kõige enam ostetud abivahendi müügihinnast (SHS § 50). Proteeside piirhindu analüüsides on arvestatud reaalseid tehinguid. 90% kõikidest tehingutest tehakse erimenetlusena, mistõttu on mõistlik viia hinnad turuhindadega kooskõlla. ISO-kood 06.24.09.03 sääreproteesid – aktiivsusgrupp III Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 3900 eurolt 7600 eurole. Tegu on SKA analüüsist tuleneva ettepanekuga, mis tuleneb kohustusest abivahendi müügi puhul piirhinna arvutamisel lähtuda eelmise aasta kõige enam ostetud abivahendi müügihinnast (SHS § 50). Proteeside piirhindu analüüsides on arvestatud reaalseid tehinguid. 90% kõikidest tehingutest tehakse erimenetlusena, mistõttu on mõistlik viia hinnad turuhindadega kooskõlla. ISO-kood 06.24.09.04 sääreproteesid – aktiivsusgrupp IV Abivahend muudetakse vaid erimenetluse kaudu kättesaadavaks, sest tegemist on väga spetsiifiliste abivahenditega, mille puhul võib nii inimeste vajadus kui ka abivahendi hind olla väga erinev. Menetlusse kaasatakse enamasti SKA väliseid erialaseltside esindajaid ja eksperte. Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 6560 eurolt 9500 eurole. Tegu on SKA analüüsist tuleneva ettepanekuga, mis tuleneb kohustusest abivahendi müügi puhul piirhinna arvutamisel lähtuda eelmise aasta kõige enam ostetud abivahendi müügihinnast (SHS § 50). ISO-kood 06.24.15.01 põlve- ja reieproteesid – aktiivsusgrupp I Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 3340 eurolt 4300 eurole. Tegu on SKA analüüsist tuleneva ettepanekuga, mis tuleneb kohustusest abivahendi müügi puhul piirhinna arvutamisel lähtuda eelmise aasta kõige enam ostetud abivahendi müügihinnast (SHS § 50). Proteeside piirhindu analüüsides on arvestatud reaalseid tehinguid. 90% kõikidest tehingutest tehakse erimenetlusena, mistõttu on mõistlik viia hinnad turuhindadega kooskõlla. ISO-kood 06.24.15.02 põlve- ja reieproteesid – aktiivsusgrupp II Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 4270 eurolt 6200 eurole. Tegu on SKA analüüsist tuleneva ettepanekuga, mis tuleneb kohustusest abivahendi müügi puhul piirhinna arvutamisel lähtuda eelmise aasta kõige enam ostetud abivahendi müügihinnast (SHS § 50). Proteeside piirhindu analüüsides on arvestatud reaalseid tehinguid. 90% kõikidest tehingutest tehakse erimenetlusena, mistõttu on mõistlik viia hinnad turuhindadega kooskõlla. ISO-kood 06.24.15.03 põlve- ja reieproteesid – aktiivsusgrupp III

10

Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 6790 eurolt 14800 eurole. Tegu on SKA analüüsist tuleneva ettepanekuga, mis tuleneb kohustusest abivahendi müügi puhul piirhinna arvutamisel lähtuda eelmise aasta kõige enam ostetud abivahendi müügihinnast (SHS § 50). Proteeside piirhindu analüüsides on arvestatud reaalseid tehinguid. 90% kõikidest tehingutest tehakse erimenetlusena, mistõttu on mõistlik viia hinnad turuhindadega kooskõlla. ISO-kood 06.24.15.04 põlve- ja reieproteesid – aktiivsusgrupp IV Abivahend muudetake vaid erimenetluse kaudu kättesaadavaks, sest tegemist on väga spetsiifiliste abivahenditega, mille puhul võib nii inimeste vajadus kui ka abivahendi hind olla väga erinev. Menetlusse kaasatakse enamasti SKA väliseid erialaseltside esindajaid ja eksperte. Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 8220 eurolt 20 000 eurole. ISO-kood 06.24.18 puusaproteesid Abivahendit võimaldatakse edaspidi ilma eritaotluseta ja kehtestatakse abivahendi müügil piirhind, milleks on 10 680 eurot. Eritaotlus ei ole enam vajalik, sest erimenetluste puhul eitavad otsused praktiliselt puuduvad ja seega ei ole vajadust kõiki tehinguid erimenetlusena üle vaadata. Seeläbi on võimalik vähendada erimenetluste arvu ja hoida kokku nii abivajajate, abivahendiettevõtete kui ka SKA töötajate seni erimenetlusele kulunud aega ja raha. Seeläbi peaks vähenema inimese jaoks ka abivahendi saamiseks kuluv aeg. Kehtestatud hindadega peaksid inimesed kätte saama neile esmase vajaliku abivahendi, kuid sellele lisaks on inimesel jätkuvalt võimalus soetada vajalik abivahend erimenetluse kaudu. Piirhinna kehtestamisel on arvesse võetud seni erimenetluste kaudu makstud summa suurust. Seeläbi on abivahendi vajajal võimalik soetada vajalik abivahend piirhinnasiseselt ja hoitakse kokku seni erimenetlustele kulunud aega ja raha. ISO-kood 06.24.41.05 proteesihülss sääreproteesile Abivahendi müügi piirhinda tõstetakse 1270 eurolt 2000 eurole. Tegu on SKA analüüsist tuleneva ettepanekuga, mis tuleneb kohustusest abivahendi müügi puhul piirhinna arvutamisel lähtuda eelmise aasta kõige enam ostetud abivahendi müügihinnast (SHS § 50). ISO-kood 06.24.41.06 proteesihülss põlve- ja reieproteesile Abivahendi müügi piirhinda tõstetakse 950 eurolt 2600 eurole. Tegu on SKA analüüsist tuleneva ettepanekuga, mis tuleneb kohustusest abivahendi müügi puhul piirhinna arvutamisel lähtuda eelmise aasta kõige enam ostetud abivahendi müügihinnast (SHS § 50). ISO-kood 06.24.41.07 proteesi sisevooder (lainer) sääreproteesile Abivahendi piirhind on 1300 eurot. Tegu on SKA analüüsist tuleneva ettepanekuga, mis tuleneb kohustusest abivahendi müügi puhul piirhinna arvutamisel lähtuda eelmise aasta kõige enam ostetud abivahendi müügihinnast (SHS § 50). ISO-kood 06.24.41.08 proteesi sisevooder (lainer) põlve- ja reieproteesile Abivahendi piirhind on 1550 eurot. Tegu on SKA analüüsist tuleneva ettepanekuga, mis tuleneb kohustusest abivahendi müügi puhul piirhinna arvutamisel lähtuda eelmise aasta kõige enam ostetud abivahendi müügihinnast (SHS § 50). ISO-kood 06.30.03 juukseproteesid ja parukad Abivahendit ei ole enam võimalik saada ainult erimenetluse kaudu ja võrreldes kehtiva korraga kehtestatakse abivahendile piirhind 1900 eurot. Näidustusena lisatakse, et juukseproteeside ja parukate juuste pikkus peaks olema kuni 40 cm. Muutub ka kasutusaeg neljalt aastalt kahele aastale. Võimaldades piirhinda, on abivajajal võimalik soetada vajalik abivahend piirhinnasiseselt ja hoitakse kokku seni erimenetlustele kulunud aega ja raha. Muutub ka abivahendi nimetus (punkt 2.2.4). ISO-kood 06.30.21.01 silmaproteesid (masstoode) Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 80 eurolt 150 eurole. Tegu on SKA analüüsist tuleneva ettepanekuga, mis tuleneb kohustusest abivahendi müügi puhul piirhinna arvutamisel lähtuda eelmise aasta kõige enam ostetud abivahendi müügihinnast (SHS § 50). Piirhinna tõstmine tagab abivahendite parema kättesaadavuse piirhinnasiseselt.

11

ISO-kood 06.30.21.02 silmaproteesid (individuaalselt valmistatud) Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 525 eurolt 950 eurole. Tegu on SKA analüüsist tuleneva ettepanekuga, mis tuleneb kohustusest abivahendi müügi puhul piirhinna arvutamisel lähtuda eelmise aasta kõige enam ostetud abivahendi müügihinnast (SHS § 50). Piirhinna tõstmine tagab abivahendite parema kättesaadavuse piirhinnasiseselt. ISO-kood 06.33.00.03 jalatsid – kategooria III (täiskasvanute ortopeedilised jalatsid) Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 105 eurolt 130 eurole. Tegu on SKA analüüsist tuleneva ettepanekuga, mis tuleneb kohustusest abivahendi müügi puhul piirhinna arvutamisel lähtuda eelmise aasta kõige enam ostetud abivahendi müügihinnast (SHS § 50). Piirhinna tõstmine tagab abivahendite parema kättesaadavuse piirhinnasiseselt. ISO-kood 09.09.03 suka- ja sokijalgatõmbaja Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 26,5 eurolt 27 eurole. Tegu on SKA analüüsist tuleneva ettepanekuga, mis tuleneb kohustusest abivahendi müügi puhul piirhinna arvutamisel lähtuda eelmise aasta kõige enam ostetud abivahendi müügihinnast (SHS § 50). Piirhinna tõstmine tagab abivahendite parema kättesaadavuse piirhinnasiseselt. ISO-kood 09.12.03.01 tualetitoolid Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 153 eurolt 176 eurole. Tegu on SKA analüüsist tuleneva ettepanekuga, mis tuleneb kohustusest abivahendi müügi puhul piirhinna arvutamisel lähtuda eelmise aasta kõige enam ostetud abivahendi müügihinnast (SHS § 50). Samuti tõstetakse selle abivahendi puhul ka piirmäära nii, nagu on välja toodud seletuskirja punktis 3. ISO-kood 09.12.03.02 poti- ja dušitoolid Luuakse lisaks võimalusele abivahendit üürida ka abivahend osta ja sellega seoses kehtestatakse müügitehingu puhul piirhind 318 eurot. Samuti kehtestatakse sellele abivahendile müügitehingu puhul piirmäär nii, nagu on välja toodud seletuskirja punktis 3. Muudatus tugineb SKA analüüsile, mille kohaselt kasutatakse seda abivahendit kauem kui senine üüri kasutusaeg ette näeb. Sisuliselt võimaldatakse muudatusega inimesele soodsam ja pikemaajaline võimalus vajaliku abivahendi soetamiseks ja kasutamiseks. Muudatus toetab ka keskkonnasäästlikkuse põhimõtet, mille kohaselt saab abivahendi müüja, kes seni sai seda abivahendit vaid üürida, seda abivahendit ka müüa. Abivajaja saab lisaks üürimisele võimaluse abivahend osta ja seeläbi saada see soodsamalt kui üürides. Samuti saab ta seeläbi abivahendit kauem kasutada ja ei pea muretsema abivahendi ümbervahetamise pärast nagu üürimise puhul. ISO-kood 09.12.15 potikõrgendused Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 77 eurolt 96 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SHS §- st 50. Piirhindade tõstmine tagab abivahendite parema kättesaadavuse piirhinnasiseselt. ISO-kood 09.12.27 tualettpaberitangid Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 19 eurolt 26 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SHS §- st 50. Piirhindade tõstmine tagab abivahendite parema kättesaadavuse piirhinnasiseselt. ISO-kood 09.12.33 siibrid Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 11,5 eurolt 13 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SHS §- st 50. Piirhindade tõstmine tagab abivahendite parema kättesaadavuse piirhinnasiseselt. ISO-kood 09.21.06 nahapesemisvahendid Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 5 eurolt 6 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SHS §-st 50. Piirhindade tõstmine tagab abivahendite parema kättesaadavuse piirhinnasiseselt. ISO-kood 09.30.00.02 ühekordsed imavad aluslinad 60 x 60 cm Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,28 eurolt 0,35 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks osata nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt.

12

ISO-kood 09.30.00.03 ühekordsed imavad aluslinad 60 x 90 cm Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,38 eurolt 0,45 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks osata nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 09.30.00.05 ühekordsed imavad aluslinad 70–90 x 210 cm Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 1 eurolt 1,31 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks osata nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 09.30.24.09 laste imavad püksid XL 15–30 kg Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,56 eurolt 0,65 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks osata nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 09.30.24.38 püksmähkmed 1900–2499 ml XL Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 1,15 eurolt 3,07 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks osata nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 09.30.24.47 püksmähkmed 3000–3699 ml M Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,74 eurolt 0,97 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks osata nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 09.30.24.62 vöömähkmed 1900–2499 ml XS–S Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,65 eurolt 0,76 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks osata nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 09.30.24.81 imavad püksid kuni 1399 ml XS–S Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,82 eurolt 0,90 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks osata nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 09.30.24.83 imavad püksid kuni 1399 ml L Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,97 eurolt 1,07 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks osata nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 09.30.24.87 imavad püksid 1400–1699 ml XS–S Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,9 eurolt 1,20 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks osata nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 09.30.24.88 imavad püksid 1400–1699 ml M Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,95 eurolt 1,12 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks osata nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 09.30.24.93 imavad püksid üle 1700 ml XS–S Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 1,26 eurolt 1,33 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks osata nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 09.30.24.94 imavad püksid üle 1700 ml M

13

Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 1,12 eurolt 1,25 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks osata nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 09.30.24.95 imavad püksid üle 1700 ml L Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 1,22 eurolt 1,38 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks osata nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 09.30.24.96 imavad püksid üle 1700 ml XL–XXL Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 1,33 eurolt 1,57 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks osata nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 09.30.39.02 püksid mähkmete fikseerimiseks M Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,75 eurolt 0,95 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks osata nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 09.30.39.03 püksid mähkmete fikseerimiseks L Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,8 eurolt 0,9 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks osata nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 09.30.39.04 püksid mähkmete fikseerimiseks XL Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,85 eurolt 0,93 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks osata nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 09.33.03 vanni- ja dušitoolid Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 9 eurolt 24 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks üürida nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 09.33.12 vanni-, duši- ja mähkimislauad Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 42,60 eurolt 44 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks üürida nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 09.33.30.02 pesukinnas Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,08 eurolt 0,11 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks üürida nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 12.03.12 kaenlakargud Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 14,7 eurolt 16 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks üürida nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. Samuti tõstetakse selle abivahendi puhul piirmäära nii, nagu on välja toodud seletuskirja punktis 3. ISO-kood 12.03.16 harkkepid Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 43,5 eurolt 45 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks üürida nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. Samuti tõstetakse selle abivahendi puhul piirmäära nii, nagu on välja toodud seletuskirja punktis 3. ISO-kood 12.06.06 rulaatorid

14

Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 13 eurolt 18 eurole ja müügi piirhinda 153 eurolt 260 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks osta või üürida nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. Samuti tõstetakse abivahendi piirmäära nii müügi kui ka üüri puhul nii, nagu on välja toodud seletuskirja punktis 3. ISO-kood 12.06.09 käimistoolid Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 72,5 eurolt 74 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks üürida nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. Samuti tõstetakse abivahendi piirmäära nii, nagu on välja toodud seletuskirja punktis 3. ISO-kood 12.06.12 käimislauad Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 19,8 eurolt 26 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks üürida nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. Samuti tõstetakse abivahendi piirmäära nii, nagu on välja toodud seletuskirja punktis 3. ISO-kood 12.18.06.02 kolmerattalised jalgrattad pedaalidega Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 76,1 eurolt 83 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks üürida nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 12.22.03.01 kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp I Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 35,4 eurolt 36 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks üürida nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 12.22.03.02 kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp II Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 98 eurolt 104 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks üürida nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 12.22.03.03 kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp III Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 159,2 eurolt 162 eurole. Samuti kehtestatakse abivahendi müügi piirhind, mis on 3700 eurot. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024– 31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks üürida nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 12.22.03.04 kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp IV Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 196 eurolt 198 eurole. Samuti kehtestatakse abivahendi müügi piirhind, mis on 5300 eurot. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024– 31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks üürida nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 12.22.09.01 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp I Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 49,2 eurolt 50 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks üürida nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 12.22.09.02 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp II Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 103,3 eurolt 106 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks üürida nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 12.22.09.03 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp III

15

Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 166,4 eurolt 170 eurole. Lisaks kujundatakse abivahendi müügi piirhind, mis on 4700 eurot. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024– 31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks üürida nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 12.22.09.04 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp IV Abivahendile lisatakse müügi piirhind 6300 eurot, sest tekib võimalus abivahendit lisaks üürimisele ka müüa. ISO-kood 12.22.18 abistaja juhitavad käsiratastoolid Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 81 eurolt 90 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks üürida nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 12.23.06.01 elektrilised ratastoolid – aktiivsusgrupp I Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 139 eurolt 142 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks üürida nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 12.23.06.02 elektrilised ratastoolid – aktiivsusgrupp II Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 200 eurolt 215 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks üürida nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 12.23.06.03 elektrilised ratastoolid Abivahendile lisatakse müügi piirhind 9800 eurot, sest tekib võimalus abivahendit lisaks üürimisele ka müüa. ISO-kood 12.24.21 ratastoolide rehvid ja rattad Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 19,8 eurolt 26 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks üürida nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. Samuti tõstetakse selle abivahendi puhul piirmäära nii, nagu on välja toodud seletuskirja punktis 3. ISO-kood 12.24.24 akud ja akulaadijad Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 277 eurolt 480 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks osta nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. Samuti tõstetakse selle abivahendi puhul piirmäära nii, nagu on välja toodud seletuskirja punktis 3. ISO-kood 12.27.07.00 kärud Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 158,2 eurolt 162 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks üürida nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 12.27.07.01 toaraam Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 43,7 eurolt 45 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks üürida nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 12.27.07.02 õueraam Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 83 eurolt 85 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks üürida nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 12.31.03.02 libilinad

16

Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 58,4 eurolt 59 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS § 50-st. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks osta nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. Samuti tõstetakse selle abivahendi puhul piirmäära nii, nagu on välja toodud seletuskirja punktis 3. ISO-kood 12.31.15 tõsterihmad ja -rakmed Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 80 eurolt 123 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS § 50-st. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks osta nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. Samuti tõstetakse selle abivahendi puhul piirmäära nii nagu on välja toodud määruse seletuskirja 3. peatükis. ISO-kood 12.36.03 lingtõstukid Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 56,5 eurolt 58 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks üürida nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. Samuti tõstetakse selle abivahendi puhul piirmäära nii, nagu on välja toodud seletuskirja punktis 3. ISO-kood 12.36.21 lingtõstuki kehatoed Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 11,8 eurolt 12 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks üürida nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. Samuti tõstetakse selle abivahendi puhul piirmäära nii, nagu on välja toodud seletuskirja punktis 3. ISO-kood 12.39.00.07 lemmikloomakindlustus Tõstetakse piirhinda 276 eurolt 278 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. ISO-kood 18.09.21.01 eriistmed – kategooria I Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 34,3 eurolt 35 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks üürida nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 18.09.21.02 eriistmed – kategooria II Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 101,6 eurolt 116 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks üürida nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 18.09.21.03 eriistmed (individuaalne) – kategooria III Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 4525 eurolt 4900 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks osta nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 18.10.03 seljatoed Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 820 eurolt 976 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks osta nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. Samuti tõstetakse selle abivahendi puhul piirmäära nii, nagu on välja toodud seletuskirja punktis 3. ISO-kood 18.10.06 ratastoolipadjad Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 21 eurolt 26 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks osta nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 22.03.06.01 prilliklaasid Dsph, cyl

17

Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 170 eurolt 184 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks osta nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 22.03.12 binoklid ja teleskoobid Abivahendile kehtestatakse piirhind 240 eurot. Seni oli võimalik abivahendit saada üksnes erimenetluse kaudu. Abivahendi kasutusaeg pikeneb kolmelt aastalt kuuele aastale. ISO-kood 22.06.06 kommunikatsioonivõimendid Abivahendile kehtestatakse piirhind 100 eurot. Seni oli võimalik abivahendit saada üksnes erimenetluse kaudu. ISO-kood 22.06.12.04 kuuldeaparaadi individuaalne otsak Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 50 eurolt 60 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks osta nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 22.06.21.01 sisekõrva kuulmisimplantaadi kõneprotsessor Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 11125 eurolt 11300 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks osta nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 22.18.03.01 daisypleierid Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 479 eurolt 496 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks osta nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 22.24.21 helistamistarvikud Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 350 eurolt 415 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks osta nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. Samuti tõstetakse selle abivahendi puhul piirmäära nii, nagu on välja toodud seletuskirja punktis 3. ISO-kood 22.27.12 kellad ja ajanäitajad Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 105 eurolt 156 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS §-st 50. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks osta nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. ISO-kood 27.06.01 termomeetrid ja vedelikunivoo teatajad Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 69,72 eurolt 81 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS § 50-st. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks osta nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. Samuti tõstetakse selle abivahendi puhul piirmäära nii, nagu on välja toodud seletuskirja punktis 3. ISO-kood 27.06.02 kellad ja ajanäitajad. Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 124 eurolt 139 eurole. Piirhinna kujunemine tuleneb SKA ettepanekust 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal tulenevalt SHS § 50-st. Piirhindade tõstmisel on arvestatud sellega, et isik saaks osta nimetatud abivahendeid piirhinnasiseselt. Samuti tõstetakse selle abivahendi puhul piirmäära nii, nagu on välja toodud seletuskirja punktis 3. 2.2.2. Piirlimiidi muudatused ISO-kood 09.33.30.02 pesukinnas Tõstetakse seni kehtinud piirlimiiti 60 tükki kuus 120 tükile kuus. Muudatus tuleneb sellest, et tegu on inkontinentsustoodetega seotud abivahendiga ja teiste inkontinentsustoodete piirlimiit on enamiku toodete (nt mähkmed, põlled) puhul 120 tükki ühes kuus. Muudatus tagab abivajajale abivahendi parema kättesaadavuse. Lisaks võimaldatakse kõiki teisi inkontinentsusega seotud

18

abivahendeid 120 tükki ühes kuus, mistõttu on oluline ühtlustada selle valdkonnaga seotud abivahendite limiite. Mõju eelarvele: eelarve lisakulu on 18 501 eurot eeldusel, et need, kes ostsid varem pesukindaid maksimummahus (60 tükki kuus), ostavad ka edaspidi pesukindaid maksimummahus (120 tükki kuus). 3. Piirmäära muudatused Piirmäära muudatused tulenevad MSMS-i vastu võtmise kokkuleppest, mille eesmärk oli muuta mootorsõidukimaksu mõju leevendamiseks osad abivahendid inimestele soodsamaks. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 2. ISO-kood 04.33.06.02 muutuva survejaotusega lamatisi ennetavad madratsid Lisatakse abivahendi üüri piirmäär, mis on 90%. ISO-kood 06.30.03 juukseproteesid ja parukad Tõstetakse abivahendi piirmäära 70%-lt 90%-le. ISO-kood 06.30.18 rinnaproteesid Tõstetakse abivahendi piirmäära 70%-lt 90%-le. ISO-kood 06.30.21.01 silmaproteesid (masstoode) Tõstetakse abivahendi piirmäära 80%-lt 90%-le. ISO-kood 06.30.21.02 silmaproteesid (individuaalselt valmistatud) Tõstetakse abivahendi piirmäära 80%-lt 90%-le. ISO-kood 06.33.00.01 jalatsid – kategooria I (lastele ja täiskasvanutele individuaalselt valmistatud ortopeedilised jalatsid) Tõstetakse seni kehtinud piirmäära 70%-lt 90%-le. Kehtiva piirmäära alusel on abivahendi omaosalus võrreldes teiste ortopeediliste jalatsitega suurem, sest jalatsi müügihind on piirhinnast kõrgem. Inimesed, kellel on vajadus osta individuaalselt valmistatud ortopeedilisi jalatseid, mille hind on suurem kui kehtiv piirhind 274 eurot, maksavad keskmiselt omaosalust ühe paari eest 150– 200 eurot. Individuaalselt valmistatud jalatseid kasutavad inimesed, kellel puuduvad alternatiivid leida jalanõu tavakaubandusest või standardse ortopeedilise jalatsivaliku hulgast. Abivahend võrdsustub oma olemuselt liikumisabivahendiga. Individuaalne jalanõu valmistatakse sarnase protsessina kui protees. Muudatus teeb jalatsite ostmise inimestele kättesaadavamaks, eriti juhul, kui inimesel on vaja mitut paari jalanõusid ja lisaks ka teisi abivahendeid. ISO-kood 06.33.00.02 jalatsid – kategooria II (täiskasvanute ortopeedilised jalatsid) Tõstetakse seni kehtinud piirmäära 70%-lt 90%-le. ISO-kood 06.33.00.03 jalatsid – kategooria III (täiskasvanute ortopeedilised jalatsid) Tõstetakse seni kehtinud piirmäära 50%-lt 90%-le. ISO-kood 06.33.00.00 jalatsite kohandus Tõstetakse seni kehtinud piirmäära 50%-lt 90%-le. ISO-kood 09.30.24 laste ja täiskasvanute ühekordsed sidemed ja mähkmed Tõstetakse seni kehtinud piimäära 40%-lt 50%-ni kõikide laste ja täiskasvanute ühekordsete sidemete ja mähkmete puhul. Muudatus on vajalik, sest abivahend erineb protsendimäära poolest teiste sama funktsionaalsusega abivahendite (nt niisked salvrätikud, aluslinad, veevabad pesuvahendid jmt) protsendimäärast, mistõttu on oluline ühtlustada inkontinentsusega seotud abivahendite hüvitamise alused. See tagab süsteemsema ja selgema abivahendi käsitluse

19

sarnase funktsioonihäire korral, mille korral kasutatakse erinevaid abivahendeid (nt mähkmed, aluslinad, naha pesemis- ja kaitsevahendid) samal ajal. Abivahendite kasutamine on inkontinentsuse probleemidega inimestele vältimatu ja igapäevane, mistõttu on oluline, et nende hüvitamise alused oleksid viidud sarnastele alustele. Piirmäära suurendamine 50%-ni tagab abivahendite parema kättesaadavuse sihtrühmale, mille kasutajate hulk on võrreldes teiste abivahenditega väga suur ja kasutusvajadus igapäevane, kuid mille protsendimäär on teistest igapäevaselt kasutusel olevatest abivahenditest olulisel määral väiksem (nt ratastooli üüri soodusmäär on 90%). Eelkõige mõjutab muudatus tööealisi ja pensioniealisi inimesi, kes vastavaid abivahendeid kasutavad ja kellele kehtib piirmäär 60%. Inkontinentsusega seotud abivahendite kasutajate sihtrühm vajab igapäevaselt ka teisi abivahendeid, mis suurendab igakuist abivahendi omaosalust näiteks üüritavate või teiste ostetavate abivahendite võrra oluliselt. ISO-kood 09.09.03 suka- ja sokijalgatõmbaja Tõstetakse seni kehtinud piirmäära 50%-lt 90%-le. ISO-kood 09.33.03 vanni- ja dušitoolid Tõstetakse seni kehtinud müügi- ja üüritehingute piirmäära 70% asemel 90%-le. Muudatused, mis on esitatud SKA poolt sarnaste abivahendite piirmäärade ühtlustamiseks: ISO-kood 09.12.03.01 tualetitoolid Tõstetakse seni kehtinud müügi piirmäära 60%-lt 90%-le, et ühtlustada piirmäär poti- ja dušitooli piirmääraga. Samuti tõstetakse seni kehtinud üüri piirmäära 80%-lt 90%-le, et ühtlustada piirmäär poti- ja dušitooli piirmääraga. Kehtiv piirmäär tekitab ebavõrdse olukorra sarnaseid abivahendeid vajavate inimeste vahel ja ei ole olnud põhjendatud, et tualetitooli müügi piirmäär on väiksem kui poti- ja dušitoolide oma. ISO-kood 09.12.03.02 poti- ja dušitoolid Luuakse SKA ettepanekul uus tehinguliik ja võimaldatakse abivahendit ka müüa. Tõstetakse ka abivahendil piirmäära, mis on edaspidi müügi ja üüri puhul 90% (varem üüri puhul 80%). Muudatus tugineb SKA analüüsile, mille kohaselt kasutatakse seda abivahendit kauem kui senine üüri kasutusaeg ette näeb. Sisuliselt võimaldatakse muudatusega inimesele soodsam ja pikemaajaline võimalus vajaliku abivahendi soetamiseks ja kasutamiseks. Muudatus toetab ka keskkonnasäästlikkuse põhimõtet. ISO-kood 09.12.15 potikõrgendused Abivahendil piirmäära tõstetakse 80%-lt 90%-le. ISO-kood 09.12.27 tualettpaberitangid Abivahendil piirmäära tõstetakse 50%-lt 90%-le. ISO-kood 09.12.33 siibrid Abivahendil piirmäära tõstetakse 50%-lt 90%-le. ISO-kood 09.33.03 vanni- ja dušitoolid Abivahendil tõstetakse SKA ettepanekul nii üüri kui ka müügi piirmäära 70%-lt 80%-le, et ühtlustada piirmäär poti- ja dušitooli piirmääraga. 2.2.3. Muudatused, mis on kokku lepitud MSMS-i raames tehtavate leevendusmeetmetena: Liikumist võimaldavate või soodustavate abivahendite ja nägemisabivahendite piirmäära ühtlustamine 90%-ni (praegu piirmäär ehk riigi osalus 50–80%). Muudatus tagab kõigile abivahenditele ühtse soodustuse piirmäära ja toetab seega liikumistakistusega inimeste toimetulekut võrdsetel alustel sõltumata sellest, millist abivahendit vajatakse. Sisuliselt vähendab see muudatus inimese omaosalust. Piirmäära tõstetakse näiteks erinevatel karkudel, käimiskeppidel ja -raamidel, rulaatoritel ja invarolleritel ning nende varuosadel, suurendusklaasidel, valgusfiltritel jms. Samuti tõstetakse piirmäära autokohandustel, näiteks

20

mootori, käsipiduri või roolisüsteemi käsitlemiseks või ratastoolis istuva inimese sõidukisse või sealt välja tõstmiseks Lisaks võimaldatakse 90%-lise piirmääraga erinevate liikumisabivahendite, nt ratastoolide ja laste kärude väljaostmise võimalust pikaajalistele kasutajatele. Täpsemalt on piirmäära tõusud välja toodud allpool. Nägemisabivahendite piirmäärade ühtlustamine on vajalik inimestele, kellel esineb raske või täielik probleem nägemisfunktsioonides. Sarnaselt liikumisabivahendite piirmääradega peame oluliseks ühtlustada kõik nägemispuudega isikutele vajalike abivahendite piirmäärasid 90%-ni (praegu osadel piirmäär 70%). Nägemisabivahendite piirmäära tõstmise ettepaneku on 2023. aastal määruse muutmisel esitanud ka Eesti Pimedate Liit ja Eesti Oftalmoloogide Selts. Sarnaselt kuulmisabivahenditega, mille puhul kuuldeaparaatide omaosalus on 10%, on sama esmatähtsad loetelus nimetatud abivahendid vaegnägijatele. Täpsemalt on piirmäära tõusud välja toodud allpool. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 2. ISO-kood 06.00.03 proteeside hooldus (remont) Tõstetakse proteeside hoolduse piirmäära 80%-lt 90%-le. ISO-kood 12.03.03 käimiskepid Tõstetakse abivahendi piirmäära 50%-lt 90%-le. ISO-kood 12.03.06 küünarkargud Tõstetakse abivahendi piirmäära 50%-lt 90%-le. Mõju eelarvele: vt seletuskirja lisa 2. ISO-kood 12.03.12 kaenlakargud Tõstetakse abivahendi piirmäära 50%-lt 90%-le. ISO-kood 12.03.16 harkkepid Tõstetakse abivahendi piirmäära 50%-lt 90%-le. ISO-kood 12.06.03 käimisraamid Tõstetakse abivahendi piirmäära 60%-lt 90%-le. ISO-kood 12.06.06 rulaatorid (müük, üür) Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 40%-lt 90%-le ja üüritehingute puhul 60%- lt 90%-le. ISO-kood 12.06.09 käimistoolid Tõstetakse abivahendi piirmäära üüritehingute puhul 60%-lt 90%-le. ISO-kood 12.06.12 käimislauad Tõstetakse abivahendi piirmäära üüritehingute puhul 60%-lt 90%-le. ISO-kood 12.12.04 auto kohandused mootori käsitsemiseks Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 70%-lt 90%-le. ISO-kood 12.12.05 auto kohandused käsipiduri käsitsemiseks Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 70%-lt 90%-le. ISO-kood 12.12.07 auto kohandused roolisüsteemi käsitsemiseks Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 70%-lt 90%-le. ISO-kood 12.12.09 mootorsõidukite turvavööd ja -rakmed Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 70%-lt 90%-le.

21

ISO-kood 12.12.18 abivahendid ratastoolis istuva inimese sõidukisse või sealt välja tõstmiseks Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 70%-lt 90%-le. ISO-kood 12.23.03 invarollerid Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 70%-lt 90%-le. ISO-kood 12.24.00 muud ratastooli varuosad Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 50%-lt 90%-le. ISO-kood 12.24.21 ratastoolide rehvid ja rattad Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 50%-lt 90%-le. ISO-kood 12.24.24 akud ja akulaadijad Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 50%-lt 90%-le. ISO-kood 12.24.30 ratastoolirihmad Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 50%-lt 90%-le. ISO-kood 12.31.03.01 libistamislauad Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 50%-lt 90%-le. ISO-kood 12.31.03.02 libilinad Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 70%-lt 90%-le. ISO-kood 12.31.09 teisaldatavad käsipuud tõusmiseks Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 50%-lt 90%-le. ISO-kood 12.31.15 tõsterihmad ja -rakmed Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 70%-lt 90%-le. ISO-kood 12.36.03 lingtõstukid Tõstetakse abivahendi piirmäära üüritehingute puhul 70%-lt 90%-le. ISO-kood 12.36.21 lingtõstuki kehatoed Tõstetakse abivahendi piirmäära üüritehingute puhul 70%-lt 90%-le. ISO-kood 18.03.15 voodilauad Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 70%-lt 90%-le. ISO-kood 18.10.03 seljatoed Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 80%-lt 90%-le. ISO-kood 18.18.11 hingedega tugipuud ja käetoed Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 50%-lt 90%-le. ISO-kood 18.30.15 kaasaskantav kaldtee Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 50%-lt 90%-le. ISO-kood 22.03.03 valgusfiltrid Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 70%-lt 90%-le. ISO-kood 22.03.09 suurendusklaasid Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 70%-lt 90%-le. ISO-kood 22.03.18 suurendavad videosüsteemid, sh kaasaskantavad

22

Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 80%-lt 90%-le. ISO-kood 22.15.06 kalkulaatorid Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 70%-lt 90%-le. ISO-kood 22.24.21 helistamistarvikud Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 70%-lt 90%-le. ISO-kood 22.03.12 binoklid ja teleskoobid Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 70%-lt 90%-le. ISO-kood 22.03.12 binoklid ja teleskoobid Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 70%-lt 90%-le. ISO-kood 22.06.21.03 varuosad Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 80%-lt 90%-le. ISO-kood 22.06.21.04 sisekõrva kuulmisimplantaadi kõneprotsessori hooldusremont Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 80%-lt 90%-le. ISO-kood 22.06.21.06 luukuulmisimplantaadi kõneprotsessori hooldusremont Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 80%-lt 90%-le. ISO-kood 22.06.21.07 ajutüve kuulmisimplantaadi kõneprotsessori hooldusremont Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 80%-lt 90%-le. ISO-kood 22.18.24 raadiosagedusega ülekandesüsteemid Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 80%-lt 90%-le. ISO-kood 22.21.09 dialoogiseadmed Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 80%-lt 90%-le. ISO-kood 22.27.03 signaliseerimisvahendid Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 70%-lt 90%-le. ISO-kood 22.27.09 vastuvõtjad Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 70%-lt 90%-le. ISO-kood 22.27.12 kellad ja ajanäitajad Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 80%-lt 90%-le. ISO-kood 22.27.21 keskkonnahäiresüsteemid Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 80%-lt 90%-le. ISO-kood 22.27.24 jälgimisseadmed Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 70%-lt 90%-le. ISO-kood 24.21.03 haaramistangid Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 50%-lt 90%-le. ISO-kood 27.06.01 termomeetrid ja vedelikunivoo teatajad Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 70%-lt 90%-le. ISO-kood 27.06.02 kellad ja ajanäitajad Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 80%-lt 90%-le. ISO-kood 27.06.03 mõõteriistad

23

Tõstetakse abivahendi piirmäära müügitehingute puhul 70%-lt 90%-le. 2.2.4. Tehnilised muudatused (ei too kaasa kulu) 1. Pealkirjade muutmine – abivahendite loetelu esimeses reas olevaid pealkirju muudetakse ja lisatakse täpsustavad selgitused, et tagada üheselt mõistetavus ja õigusselgus. Sisu võrreldes varasemaga ei muutu. Täielikult kaob ära veerg „isiku omaosalus“, sest isiku omaosaluse suurus on seaduses kehtestatud (§ 50 lg-d 9 ja 11) 2. Abivahendite rühma ja abivahendi nimetuse muutmine (B veerg) – täpsustatakse osasid abivahendite nimetusi, et oleks selgemini arusaadav, milliseid abivahendeid mõeldakse. ISO-kood 06.18.00.01 lamineeritud hülss ülajäsemele sõnastatakse ümber proteesihülss ülajäsemeproteesile. Muudatus tuleneb sellest, et töövõtted on aja jooksul muutunud ja uus sõnastus vastab tänapäevasele praktikale, kus kasutatakse võrreldes varasemaga ka muid materjale ja töövõtteid. ISO-kood 06.18.00.02 silikoonhülss ülajäsemele sõnastatakse ümber proteesi sisevooder (lainer) ülajäsemeproteesile. Muudatus tuleneb sellest, et töövõtted on aja jooksul muutunud ja uus sõnastus vastab tänapäevasele praktikale, kus kasutatakse võrreldes varasemaga ka muid materjale ja töövõtteid. ISO-kood 06.30.03 juukseproteesid – abivahendi nimetust täiendatakse parukatega. Edaspidi on võimalik loetelu alusel soetada nii juukseproteese kui ka parukaid. Muudatus on vajalik, et näidustusega (ulatuslike kolletega või täielik alopeetsia või peanaha armistumisega seotud ulatuslik juuksetus (v.a juuste hõrenemise ja androgeense alopeetsia korral) inimesed saaksid vajaduse ja sobivuse korral soetada juukseproteesiga võrreldes soodsama hinnaga parukaid. 3. Abivahendi täpsustuse või abivahendi grupi kitsenduse (C veerg) muutmine – muudetakse osade abivahendite täpsustust või abivahendi grupi kirjeldust, et oleks selgem, milliseid abivahendeid võimaldatakse konkreetse ISO-koodi alt. ISO-kood 06.24.09.01 sääreproteesid – aktiivsusgrupp I ISO-kood 06.24.09.02 sääreproteesid – aktiivsusgrupp II ISO-kood 06.24.09.03 sääreproteesid – aktiivsusgrupp III ISO-kood 06.24.09.04 sääreproteesid – aktiivsusgrupp IV ISO-kood 06.24.15.01 põlve- ja reieproteesid – aktiivsusgrupp I ISO-kood 06.24.15.02 põlve- ja reieproteesid – aktiivsusgrupp II ISO-kood 06.24.15.03 põlve- ja reieproteesid – aktiivsusgrupp III ISO-kood 06.24.15.04 põlve- ja reieproteesid – aktiivsusgrupp IV ISO-kood 12.18.06.02 kolmerattalised jalgrattad pedaalidega ISO-kood 18.30.15 kaasaskantav kaldtee Kõikidest nimetatud abivahenditest eemaldatakse abivahendi täpsustuse või abivahendi grupi kitsenduse lahtrist selgitused selle kohta, mis on abivahendi kasutusaeg ja inimese füüsiline võimekus. Sõnastuses jäetakse alles täpsustus selle kohta, mida piirhind täpsemalt sisaldab. Välja jäetakse senine näidustusekeskne tekst, mis tuuakse edaspidi välja uuendatud kujul loetelu abistava kirjelduse juures. Muudatus puudutab järgmisi abivahendeid: ISO-kood 06.30.03 juukseproteesid ja parukad Sätestatakse juukse pikkus 40 cm, et seada selged tingimused, millises pikkuses juukseproteese SKA loetelu järgi hüvitab ja et tagada kõigile juukseproteesi vajavatele inimestele võrdsed võimalused. Määratud pikkus annab enamikule abivajajatele juuste kinnitamise ja soengusse seadmise võimaluse. Juukseproteesid kanti abivahendite loetellu 01.11.2023, selleks et neid vajavatel inimestel oleks võimalik soetada neid riigipoolse soodustustega ja et nende inimeste elukvaliteet ei kannataks ja nad saaksid tunda end teistega võrdsete ühiskonnaliikmetena. Kui tervislikud põhjused, nagu peanaha seisund või allergiad, muudavad proteesi valmistamise kallimaks, on erandkorras võimalik proteesi piirhinda tõsta, et riik suudaks tagada kuni 40 cm

24

pikkuse juukseproteesi ka neile, kelle proteesi hind ületab kehtiva piirhinna. Lisaks tõstetakse juukseproteesi piirmäära, mille tulemusena on juukseproteesi soetamine senisega võrreldes abivajajale soodsam. Abivahendite rahastamisel lähtutakse avalike vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise printsiibist7, seetõttu ei lähe juukseproteeside maksumuse hüvitamine igas pikkuses ja iga maksumusega kokku abivahendi definitsiooni8 ja hüvitamise eesmärkidega. Juukseproteese puudutava sätestamisel on täiendavalt konsulteeritud teenuseosutajatega ja sellest lähtuvalt seatud piir vaid ühele tehnilisele omadusele – juuste pikkusele. Arvestatud on sellega, et selline pikkus ei mõjuta/halvenda tervislikku seisundit, samuti saab selles pikkuses juukseid soengusse ja patsi kinnitada. Samuti on see pikem juuste pikkus kui keskmine soomlaste juuksepikkus (naistel 33,02 cm, meestel 17,78 cm).9 ISO-kood 09.12.03.01 tualetitoolid Täpsustatakse, et selle ISO-koodi puhul on mõeldud ratastega ja ilma ratasteta tualetitool, samuti ratasteta kaks ühes poti- ja dušitoole. ISO-kood 09.30.24 laste ja täiskasvanute ühekordsed sidemed ja mähkmed Eemaldatakse sisult dubleeriv täpsustus, kuna abivahendi nimetused sisaldavad juba infot kellele, millised ja mis imavusega tooted on mõeldud. Võrreldes kehtiva määrusega täpsustatakse, millist ratastooli konkreetse ISO-koodi all mõeldakse. Kõikides järgmistes abivahendites viiakse seni kitsenduse all olnud näidustus (C veerus) täpsustatud kujul üle abistava kirjelduse juurde (N veerg), kus sätestatakse, millise funktsioonipiirangu või terviseprobleemi korral abivahend sobib. ISO-kood 12.22.03.02 kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp II Täpsustatakse, et tegu on poolaktiivratastooliga. ISO-kood 12.22.03.03 kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp III Täpsustatakse, et tegu on rohkete lisade ja reguleerimisvõimalusega aktiivratastooliga. ISO-kood 12.22.03.04 kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp IV Täpsustatakse, et tegu on väheste lisade ja reguleerimisvõimalusega ülikerge ja funktsionaalse aktiivratastooliga. ISO-kood 12.22.09.01 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp I Täpsustatakse, et tegu on transporttooli või standardratastooliga. ISO-kood 12.22.09.02 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp II Täpsustatakse, et tegu on poolaktiivratastooliga. ISO-kood 12.22.09.03 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp III Täpsustatakse, et tegu on rohkete lisade ja reguleerimisvõimalusega aktiivratastooliga. ISO-kood 12.22.09.04 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp IV Täpsustatakse, et tegu on väheste lisade ja reguleerimisvõimalusega ülikerge ja funktsionaalse aktiivratastooliga. Elektrilised ratastoolid: ISO-kood 12.23.06.01 aktiivsusgrupp I

7 SÜS § 10 lõige 1 sätestab, et sotsiaalkaitse on korraldatud tervikliku süsteemina, mis põhineb omavastutusel, koostööl, isiku

vajadusest ja avalikust huvist lähtuval hüvitiste sihitatud andmisel, õiguskindlusel ja võrdsel kohtlemisel ning avalike vahendite säästlikul ja otstarbekal kasutamisel. 8 SHS § 48 lõike 1 kohaselt on abivahend toode või vahend, mille abil on võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustuse

või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet. 01.01.2025 jõustub SHS-is olev abivahendite definitsioon, mille kohaselt on abivahend toode, mis aitab parandada inimese funktsioneerimisvõimet, kompenseerida funktsioonihäiret ja saavutada või säilitada igapäevaelus võimalikult iseseisev toimetulek. 9 World Population Review. Allikas: Average Hair Length by Country 2024.

25

Täpsustatakse, et tegu on ilma elektriliste lisadeta kokkupandava ratastooliga, mille kiirus on kuni 6 km/h. ISO-kood 12.23.06.02 aktiivsusgrupp II Täpsustatakse, et tegu on ratastooliga, millel on elektrilised lisad ja mille kiirus on alates 6 km/h. 12.23.06.03 aktiivsusgrupp III Täpsustatakse, et tegu on keerulisemate ratastoolidega, millel on elektrilised lisad (nt istmelift), istme reguleerimise võimalused (istme sügavus, laius), amordid, vertikaliseerumisvõimalused jm individuaalsed kohandamisvõimalused ning mille kiirus on alates 6 km/h. ISO-kood 12.23.03 invarollerid Täpsustatakse, et selle abivahendi all on mõeldud ühekohalisi, ilma katuseta, elektrilisi kolme- või neljarattalisi käsijuhtimisega invarollereid. Järgmiste abivahendite puhul viiakse seni kitsenduse all olnud näidustus (C veerg) täpsustatud kujul üle abistava kirjelduse juurde (N veerg), kus sätestatakse, millise funktsioonipiirangu või terviseprobleemi korral abivahend sobib. ISO-kood 22.06.12.01 kõrvasisesed kuulmisabivahendid – aktiivsusgrupp I ISO-kood 22.06.12.02 kõrvasisesed kuulmisabivahendid – aktiivsusgrupp II ISO-kood 22.06.12.03 kõrvasisesed kuulmisabivahendid – lapsed ISO-kood 22.06.15.01 kõrvatagused kuulmisabivahendid – aktiivsusgrupp I ISO-kood 22.06.15.02 kõrvatagused kuulmisabivahendid – aktiivsusgrupp II ISO-kood 22.06.15.03 kõrvatagused kuulmisabivahendid – lapsed 4. Tehingu liigi lisamine (E veerg) ISO-kood 04.33.06.02 muutuva survejaotusega lamatisi ennetavad madratsid – lisatakse võimalus abivahendit lisaks müügile ka üürida. ISO-kood 12.22.03.03 kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp III – lisatakse võimalus abivahendit lisaks üürimisele ka müüa. ISO-kood 12.22.03.04 kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp IV – lisatakse võimalus abivahendit lisaks üürimisele ka müüa. ISO-kood 12.22.09.03 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp III – lisatakse võimalus abivahendit lisaks üürimisele ka müüa. ISO-kood 12.22.09.04 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp IV – lisatakse võimalus abivahendit lisaks üürimisele ka müüa. ISO-kood 12.23.06.03 elektrilised ratastoolid – aktiivsusgrupp III – lisatakse võimalus abivahendit lisaks üürimisele ka müüa. 5. Piirhind (müük) (K veerg) ja abivahendi vajaduse tuvastaja (R veerg) – sõna „eritaotlus“ asendatakse sõnadega „erandi taotluse alusel“. 6. Isiku omaosaluse miinimumi (L veerg) kustutamine – loetelus olev veerg kustutatakse, et mitte dubleerida SHS § 50 lõigetes 9 ja 11 olevaid sätteid, mille kohaselt on isiku omaosalus abivahendi maksumuse ja riigi osaluse summa vahe, kuid mitte väiksem kui 7 eurot. Isiku omaosalus võib olla väiksem kui SHS § 50 lõikes 9 sätestatud summa naha kaitse ja puhastamise vahendite ja uriini absorbeerivate abivahendite puhul ning abivahendi üürimisel. 7. Ühiku (M veerg) muutmine – ühtlustatakse loeteluüleselt ühikute määratlust, et õige lahtri all oleks õige info. 8. Abistava kirjelduse, millise funktsioonipiirangu või terviseprobleemi korral abivahend sobib (N veerg), muutmine – täpsustatakse kirjeldusi ja lisatakse kirjelduses olevate ISO-koodide numbrite juurde nende nimetused. Muudatuse tulemusel on üheselt selge, ms juhtudel on isikul õigus abivahendit saada. Osade selgituste juurde lisatakse sõna „püsiv“, mille all on mõeldud seisundit, mis on abivahendivajaduse tuvastaja hinnangul kestev seisund, mis tingib abivahendi kasutamise alalise vajaduse.

26

Järgmiste abivahendite puhul täpsustatakse kirjeldust, millise funktsioonipiirangu või terviseprobleemi korral abivahend sobib: ISO-kood 04.33.03.01 istmepadjad lamatiste vältimiseks ISO-kood 04.33.06.01 püsiva survejaotusega lamatisi ennetavad madratsid ISO-kood 04.33.06.02 muutuva survejaotusega lamatisi ennetavad madratsid ISO-kood 04.48.08.01 individuaalsete kohandamisvõimalustega seisulauad lastele ISO-kood 04.48.08.02 lisavarustusega vertikaliseerimisfunktsiooniga seisuraamid, hüvitamisele ei kuulu trenažöörid ja treeningseadmed ISO-kood 04.48.08.03 ratastoolid, millel on püstitõusmisfunktsioon ISO-kood 06.24.09.01 sääreproteesid – aktiivsusgrupp I ISO-kood 06.24.09.02 sääreproteesid – aktiivsusgrupp II ISO-kood 06.24.09.03 sääreproteesid – aktiivsusgrupp III ISO-kood 06.24.09.04 sääreproteesid – aktiivsusgrupp IV ISO-kood 06.24.15.01 põlve- ja reieproteesid – aktiivsusgrupp I ISO-kood 06.24.15.02 põlve- ja reieproteesid – aktiivsusgrupp II ISO-kood 06.24.15.03 põlve- ja reieproteesid – aktiivsusgrupp III ISO-kood 06.24.15.04 põlve- ja reieproteesid – aktiivsusgrupp IV ISO-kood 06.30.03 juukseproteesid ja parukad Täpsustatakse juukseproteesi hüvitamistingimusi, sealhulgas juuksepikkust. Juukseproteesid kanti abivahendite loetellu 01.11.2023. Abivahendite rahastamisel lähtutakse avalike vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise printsiibist. Juukseproteese puudutava sätestamisel on täiendavalt konsulteeritud teenuseosutajatega ja arvestatud juuste pikkusega, mis võimaldab soengusse ja patsi kinnitamist. Järgmiste abivahendite puhul täpsustatakse võrreldes kehtiva määrusega senist näidustuste osa ehk abistavat kirjeldust, kus sätestatakse, millise funktsioonipiirangu või terviseprobleemi korral on abivahend inimesele näidustatud: ISO-kood 09.03.39 söögipõll ISO-kood 12.03.03 käimiskepid ISO-kood 12.03.06 küünarkargud ISO-kood 12.03.12 kaenlakargud ISO-kood 12.03.16 harkkepid ISO-kood 12.06.03 käimisraamid ISO-kood 12.06.06 rulaatorid ISO-kood 12.06.09 käimistoolid ISO-kood 12.06.12 käimislauad ISO-kood 12.12.12 erikonstruktsiooniga autoistmed ja -padjad ISO-kood 12.18.06.02 kolmerattalised jalgrattad pedaalidega ISO-kood 12.22.03.02 kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp II ISO-kood 12.22.03.03 kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp III ISO-kood 12.22.03.04 kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp IV ISO-kood 12.22.09.01 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp I ISO-kood 12.22.09.02 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp II ISO-kood 12.22.09.03 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp III ISO-kood 12.22.09.04 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp IV ISO-kood 12.23.03 invarollerid Elektrilised ratastoolid ISO-kood 12.23.06.01 aktiivsusgrupp I ISO-kood 12.23.06.02 aktiivsusgrupp II ISO-kood 12.23.06.03 aktiivsusgrupp III ISO-kood 12.27.07.00 kärud ISO-kood 12.31.03.01 libistamislauad ISO-kood 12.31.03.02 libilinad ISO-kood 12.31.09 teisaldatavad käsipuud tõusmiseks ISO-kood 12.31.15 tõsterihmad ja -rakmed

27

ISO-kood 12.36.03 lingtõstukid ISO-kood 12.36.21 lingtõstukid ISO-kood 12.39.00 juhtkoer ISO-kood 18.03.15 voodilauad ISO-kood 18.09.21.01 eriistmed – kategooria I ISO-kood 18.09.21.02 eriistmed – kategooria II ISO-kood 18.09.21.03 eriistmed (individuaalne) – kategooria III ISO-kood 18.10.06 ratastoolipadjad ISO-kood 18.12.10 elektrilise reguleerimisega voodid ISO-kood 18.18.06 tugikäepidemed ISO-kood 18.18.11 hingedega tugipuud ja käetoed ISO-kood 18.30.15 kaasaskantav kaldtee ISO-kood 22.06.12.01 kõrvasisesed kuulmisabivahendid – aktiivsusgrupp I ISO-kood 22.06.12.02 kõrvasisesed kuulmisabivahendid – aktiivsusgrupp II ISO-kood 22.06.12.03 kõrvasisesed kuulmisabivahendid – lapsed ISO-kood 22.06.15.01 kõrvatagused ISO-kood kuulmisabivahendid – aktiivsusgrupp I ISO-kood 22.06.15.02 kõrvatagused kuulmisabivahendid – aktiivsusgrupp II ISO-kood 22.06.15.03 kõrvatagused kuulmisabivahendid – lapsed ISO-kood 22.12.12 punktkirjavarustus ISO-kood 22.12.15 punktkirja kirjutusmasinad ISO-kood 22.18.24 raadiosagedusega ülekandesüsteemid ISO-kood 22.21.09 dialoogiseadmed 9. Eelduskood (O veerg) ja välistav kood (P veerg) – kirjelduses olevate ISO-koodide numbrite juurde lisatakse nende nimetused, et oleks kergem jälgida, milliseid abivahendeid mõeldakse. 10. Abivahendi vajaduse tuvastaja juures täpsustus (R veerg) Lisatakse, et korduva tõendi vajadus puudub järgmiste abivahendite puhul: ISO-kood 04.48.08.01 individuaalsete kohandamisvõimalustega seisulauad lastele ISO-kood 04.48.08.02 lisavarustusega vertikaliseerimisfunktsiooniga seisuraamid, hüvitamisele ei kuulu trenažöörid ja treeningseadmed ISO-kood 04.48.08.03 ratastoolid, millel on püstitõusmisfunktsioon Korduva tõendi vajadus on edaspidi järgmise abivahendi puhul: ISO-kood 09.09.03 suka- ja sokijalgatõmbaja Korduva tõendi esitamise kohustus iga 2 aasta tagant kuni 15-aastaste laste puhul on edaspidi järgmisel abivahendil: ISO-kood 09.30 uriini absorbeerivad abivahendid Parandus seoses abivahendite võimaldamisega eelneva puude tuvastamiseta: ISO-kood 12.18.06.02 kolmerattalised jalgrattad pedaalidega 2.2.5. Uue ISO-koodi loetellu lisamine ja ISO-koodi loetelust eemaldamine (ei too kaasa kulu) ISO-kood 06.24.19 ortoproteesid See abivahend eemaldatakse loetelust, sest neid praktiliselt ei kasutata enam ja viimasel kahel aastal ei ole ühtki tehingut olnud. Tulenevalt sellest, et selle ISO koodiga tehinguid on vähe ja harva, ei ole võimalik abivahendile määrata ka piirhinda. Edaspidi on võimalus taotleda seda abivahendit vajaduse korral loeteluvälise abivahendina. Järgmised ISO-koodide nimetused kaasajastatakse. Nimetused muudetakse vastavaks kaasaegsele proteesi valmistamise praktikale ja erialaselt kasutatavatele terminitele. Kuna abivahendi nimetust oluliselt korrigeeritakse, ei saa kasutada edaspidi sama ISO-koodi numbrit, mistõttu eemaldatakse osad ISO-koodid abivahendite loetelust ja nende asemele lisatakse uued. ISO-kood 24.41.01 lamineeritud hülss alajäsemele – eemaldatakse ISO-kood 06.24.41.02 silikoonhülss alajäsemele – eemaldatakse

28

ISO-kood 06.24.41.03 esmase proteesi lamineeritud hülss alajäsemele – eemaldatakse ISO-kood 06.24.41.04 esmase proteesi silikoonhülss alajäsemele – eemaldatakse ISO-kood 06.24.41.05 proteesihülss sääreproteesile – lisatakse ISO-kood 06.24.41.06 proteesihülss põlve- ja reieproteesile – lisatakse ISO-kood 06.24.41.07 proteesi sisevooder (lainer) sääreproteesile – lisatakse ISO-kood 06.24.41.08 proteesi sisevooder (lainer) põlve- ja reieproteesile – lisatakse ISO-kood 06.00.00 proteeside varuosad – eemaldatakse ISO-kood 06.00.01 proteeside hooldus (remont) – eemaldatakse ISO-kood 06.00.03 proteeside varuosad/hooldus/remont – lisatakse ISO-kood 12.24 ratastoolide varuosad Eemaldatakse, kuna dubleerib ratastoolide tarvikute ISO-koodi. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole puutumuses Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Määruses esitatud muudatuste eesmärk on tagada inimestele parem abivahendite kättesaadavus ja vajadustele vastavus. Mõju analüüsimise eesmärk on hinnata, kas ja millisel määral mõjutavad määruses esitatud muudatused riigieelarvet ja puudega inimeste õigusi ning nende toimetulekut võrreldes kehtiva olukorraga. Detailsemalt on mõjusid (sh puude raskusastme ja vähenenud töövõime nõude kaotamine abivahendite riigipoolse soodustuse alusena) hinnatud MSMS-iga vastu võetud SHS-i seletuskirja mõjude osas. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada lähtuvalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirjast ja mõjude hindamise metoodikast ning kontrollküsimustikust mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju, mõju majandusele ning mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Määruses esitatud muudatused ei avalda mõju välissuhetele, kohaliku omavalitsuse korraldusele, julgeolekule, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale ning seetõttu ei ole mõju nendes mõjuvaldkondades hinnatud. 4.1. Abivahendite piirhinna ja -määraga seotud muudatused Sotsiaalne mõju Sihtrühm: abivahendi taotlejad. Kokku sai 2023. aastal riigi soodustusega abivahendeid 63 984 inimest (2026 last, 7474 tööealist ja 54 685 pensioniealist). Määrusega tehtavad muudatused mõjutavad neist enamikku, kuid 2023. aasta keskmist rahvastikku arvestades on sihtrühm väike (4,7%10). Abivahendi kasutamine on vajalik juhul, kui inimese toimetulek on osaliselt või täielikult ilma abivahendit kasutamata häiritud või takistatud. Muudatused parandavad abivahendite kättesaadavust. Paljud nendest, kes varem said vajaliku abivahendi erimenetluse kaudu, saavad seda nüüd tavakorras ehk oluliselt kiiremini. Muudatused abivahendite loetelu täiendamises, täpsustamises ja piirhindade ajakohastamises avaldavad mõju inimeste tervisele ja tervishoiukorraldusele. Näiteks inkontinentsusprobleemidega inimesed saavad neile eluliselt vajalikud abivahendid senisest soodsamalt.

10 Statistikaamet, 2024. RV0211: Aastakeskmine rahvastik. Kättesaadav:

https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0211 (05.11.2024).

29

Samuti avaldavad muudatused mõju inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele ning tööturul osalemise võimalusele. Kuivõrd abivahendite kättesaadavus paraneb riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetelu täiendamise, täpsustamise ja piirhindade ajakohastamisega, on seeläbi paremini toetatud ka neid vajavate inimeste elukvaliteet ning muudatused annavad sihtrühmale võrdsemad võimalused, et osaleda ühiskondlikus, haridus- ja tööelus. Seega avaldub positiivne mõju eelkõige inimese heaolule ja toetatakse sihtrühma võrdseid võimalusi ning seeläbi võib eeldada ka sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse riski vähenemist. Sihtrühmad, kelle eest riik abivahendite eest tasu maksmise kohustuse üle võtab, on üldiste sotsiaalmajanduslike andmete alusel Eestis nõrgemas seisus. Paljud neist kogevad ilmajäetust ja vaesust. Vanuserühmadest on kõige nõrgemas seisus Eesti ühiskonnas üle 65-aastased, kes moodustavad abivahendite kasutajatest rohkem kui 80%, samuti puudega inimesed. Kui 2023. aastal elas suhtelises vaesuses 20,2% Eesti elanikest, siis 65-aastastest ja vanematest inimestest elas suhtelises vaesuses 39,4%11, puudega inimestest 2022. aastal 45,4%12. Seega võib piirhinna tõstmine parandada abivahendisaajate majanduslikku olukorda. Eeskätt puudutab see inkontinentsustoodete kasutajaid, kellest enamik on pensioniealised inimesed. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, kuivõrd sihtrühmal on muudatustest tulenevalt küll paremad võimalused abivahendid kätte saada ja abivahendiga kokkupuude on üldjuhul regulaarne, kuid suuri muutusi siiski ei kaasne, mistõttu ei kaasne eeldatavalt ka kohanemisraskusi. Mõjutatud sihtrühma suurus on võrreldes kogurahvaarvuga väike ja ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Abivahendite taotlejate jaoks on kokkuvõttes tegemist olulise sotsiaalse mõjuga. Mõju majandusele Sihtrühm: abivahendite müügi ja üürimisega tegelevad ettevõtted (SKA lepingupartnerid), mis moodustab alla 1% Eestis tegutsevate ettevõttete koguarvust. Mõju majandusele puudutab eelkõige eespool nimetatud ettevõtete haldus- ja töökoormust. Muudatuste tulemusena väheneb vähesel määral abivahendeid müüvate/laenutavate ettevõtete haldus- ja töökoormus, kuna abivahendite korralduse regulatsioon muutub selgemaks, toetavamaks ja üheselt arusaadavaks. Määrusega tehtavad tehnilised muudatused ja teatud abivahendite kasutamise vajaduse tuvastajate ringi laiendamine hajutab tõendite väljastajate halduskoormust. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõjutatud sihtrühma suurus on võrreldes ettevõtete koguarvuga väike. Mõju ulatus on väike, kuivõrd muudatustega võib kaasneda vähene töökoormuse vähenemine ning halduskoormuse suurenemist ega muudatustega seonduvaid kohanemisraskusi ei kaasne. Mõju sagedus on keskmine, kuivõrd abivahendite müüjate/laenutajate kokkupuude muudatustega on regulaarne. Kokkuvõttes on mõju abivahendite müügi ja üürimisega tegelevatele ettevõtetele väheoluline. Mõju riigivalitsemisele Muudatused puudutavad eeskätt SKA tööd, kuid ka kohalikke omavalitsusi (edaspidi KOV) Muudatustega ei kaasne olulist mõju riigiasutustele. Väike positiivne mõju on seotud erimenetluste arvu vähenemisega, kuna kaasajastatud piirhind suurendab võimalust soetada abivahend

11 Statistikaamet, 2024. LES01: VAESUSE JA ILMAJÄETUSE MÄÄR VANUSERÜHMA JA SOO JÄRGI. Statistika andmebaas

(07.11.2024). 12 Statistikaamet, 2024. THV41: VAESUSE JA ILMAJÄETUSE MÄÄR VANUSERÜHMA, SOO JA PUUDELISUSE JÄRGI. Statistika andmebaas (06.11.2024).

30

piirhinnasisese hinnaga ehk erimenetluseta. See omakorda vähendab survet SKA töökoormusele. Praegu tegeleb SKA-s abivahendite erimenetlusega kolm täiskohaga spetsialisti, kes moodustavad kogu asutuse töötajaskonnast küll väga väikse osa, kuid seoses erimenetluste arvu üha kiirema kasvuga suureneb pidevalt nende töökoormus. Erimenetluste arvu kasv tähendaks riigile senisest suuremat abivahenditeenuse kulu (st riigi kulu on abivahendi ostmise või üürimise korral erimenetluse kaudu suurem, kui see oleks ilma erimenetluseta), mistõttu leevendab erimenetluste arvu kahanemine SKA töötajate töökoormust. Muudatused mõjutavad eelduslikult ka KOV-e. Muudatuste tulemusel muutuvad abivahendid abivajajatele taskukohasemaks ja kättesaadavamaks, mistõttu võib eeldada, et abi ja toe küsimine KOV-ist väheneb. Seega võib eeldada KOV-ide kulude vähenemist abivahendite toetustele ja kaasneva menetlemisega seotud koormuse vähenemist. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatustel on väike positiivne mõju riigiasutuse (SKA) ja KOV-ide töökoormuse leevenemise näol. Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on väikesed, mõjutatud sihtrühma suurus on SKA-d arvestades väike, KOV-ide puhul suur, kuna eelduslikult on mõjutatud enam kui pool KOV-idest. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on riigivalitsemisega seotud mõju SKA-le ja KOV-idele väheoluline. 4.2. Õdede ja ämmaemandate koolitusega seotud muudatus Mõju majandusele (mittetulundussektor) ja riigivalitsemisele (avalik-õiguslikud isikud) Sihtrühm 1: õed ja ämmaemandad, kes abivahendite vajadust tuvastavad ja tõendit väljastavad. Kõigi tervishoiutöötajatega (2023. aastal 27 09513) võrreldes on mõjutatud sihtrühm hinnanguliselt keskmine. Muudatuse tulemusena ei pea enam õed ega ämmaemandad läbima eraldi koolitust selleks, et abivahendi tõendit väljastada. Alates 2021. aastast saavad tervishoiukõrgkoolide õe ja ämmaemanda eriala lõpetanud sama koolituse oma erialase õppe raames. Ka huvi koolituse läbimiseks on 2024. aastal sügisperioodi koolitusele registreerunuid arvestades (30 inimest) vähenenud. Muudatus mõjutab õdede ja ämmaemandate ajakasutust ning koolituse korraldamise ja läbiviimisega seotud ressursse. Kuna koolitus on jätkuvalt edaspidi nende erialade õppe osa, siis mõju abivahendite taotlejatele ega õdede või ämmaemandate oskustele abivahendite väljastamise protsessis ei ole. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatuse mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on väikesed, kuivõrd koolituste läbimine oli ühekordne. Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on mõju õdedele ja ämmaemandatele väheoluline. Sihtrühm 2: SKA Muudatus puudutab kõigist riigiasutustest SKA-d. Muudatusega väheneb pisut SKA töökoormus, kuna täiendkoolituse nõudest loobumisega ei pea SKA enam koolitusi korraldama, haldama koolitustega seotud dokumentatsiooni ega küsima nõusolekuid koolitatute andmete kuvamiseks SKA veebilehel.

13 Tervise Arengu Instituut, 2024. THT002: Tervishoiutöötajad soo, vanuse ja ameti järgi. PxWeb (07.11.2024).

31

Kõrgkoolidele muudatusega otsest mõju ei kaasne, kuna alates 2021. aastast saavad tervishoiukõrgkoolide õe ja ämmaemanda eriala lõpetanud sama koolituse oma erialase õppe raames. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatuse mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on väikesed, kuivõrd koolitusi korraldatakse kaks korda aastas. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on mõju SKA-le väheoluline. 4.3. Abivahendi tõendiga seotud muudatused Mõju majandusele (mittetulundussektor) ja riigivalitsemisele (avalik-õiguslikud isikud) Sihtrühm: abivahendi vajaduse hindajad ja tõendi väljastajad Kõigi sotsiaal- ja tervishoiutöötajatega võrreldes on mõjutatud sihtrühma suurus hinnanguliselt keskmine. Muudatusega tekib abivahendi tõendile kohustuslik vorm, kuhu tuleb märkida andmed, mis on ka praegu SKA koostatud abivahendi tõendi näidisvormil. Seega mõjutab muudatus neid abivahendite tõendite väljastajaid, kes näidisvormi veel ei kasuta. Muudatus loob selgust tõendite süsteemis ja eeldused digitõenditele üleminekuks. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatuse mõju ulatus on nende tõendi väljastajate jaoks keskmine, kes praegu näidisvormi ei kasuta, eeldatavasti ei põhjusta vormi kasutamine kohanemisraskusi. Nende jaoks, kes näidisvormi juba kasutavad, on muudatuse mõju ulatus väike. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuivõrd tõendite väljastamine on abivahendite vajaduse hindajate jaoks regulaarne. Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on mõju abivahendite vajaduse hindajatele ja tõendi väljastajatele oluline. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Muudatuste tulemusel muutuvad abivahendid abivajajatele soodsamaks ja kättesaadavamaks. Paljud nendest, kes varem said vajaliku abivahendi erimenetluse kaudu, saavad seda nüüd tavakorras, ehk palju kiiremini. Kuivõrd abivahendite kättesaadavus paraneb riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetelu täiendamise, täpsustamise ja piirhindade ning piirmäärade ajakohastamisega, siis seeläbi on paremini toetatud ka neid vajavate inimeste elukvaliteet ja muudatused annavad sihtrühmale võrdsemad võimalused osalemiseks ühiskondlikus, haridus- ja tööelus. Eespool nimetatud muudatuste prognoositav kulu aasta peale kokku on 3 802 776,36 eurot. Detailsemalt on kulud esitatud lisas 1 (piirhinna muudatustega kaasnev kulu 1 257 819,00 eurot) ja lisas 2 (piirmäära muudatustega seotud kulu 2 526 456,27 eurot). Lisades 1 ja 2 esitatud kuludele lisandub seletuskirjas nimetatud abivahendi (ISO-kood 09.33.30.02 pesukinnas( piirlimiidi tõstmine (18 501 eurot).

Mootorsõidukimaksuga seonduvad muudatused 2 721 691,35

SKA ettepanekud (sh seadusest tulenev SHS § 50) 1 081 085,01

32

MSMS-iga vastu võetud SHS-i mõjude juures on välja toodud, et osana mootorsõidukimaksu mõju leevendamisest puudega inimestele tõstetatkse loetelujärgsete abivahendite riigiosalust (1 700 000 eurot) ja täiendavalt abivahendite piirhinda ja -määra (1 000 000 eurot). Sellele lisandub 35 000 eurot, mis seoses 18–26-aastaste õppurite erandiga suunatakse täiendavalt abivahendite kättesaadavuse tagamisse. Abivahenditeenuse puhul on tegemist riigieelarve arvestusliku kuluga. RES 2025-2028 koosseisus on abivahenditeenuse (sealhulgas erivajadusega laste abivahenditeenus) otseseks kuluks kavandatud aastate lõikes (eurot):

Aasta 2025 2026 2027 2028

Liik 10 eelarve 21 295 742 21 925 552 22 504 551 23 075 444

6. Määruse jõustumine Määrus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2025. a. Määruse § 1 punktid 1, 3, 5–7, 10 ja 13 jõustuvad 1. septembril 2025. a. Muudatused jõustuvad samal ajal SHS-i muudatustega, millega kaasajastatakse abivahendite regulatsiooni. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Õdede Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Eesti Tervisekassale, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Füsioterapeutide Liidule, Eesti Tegevusterapeutide Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Eesti Pimedate Liidule, Eesti Kurtide Liidule, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Proviisorite Koda, Eesti Audioloogia Seltsile, Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsile, MTÜ-le Eesti Koduabi Selts, MTÜ-le Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Patsientide Liidule, MTÜ-le Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile ning abivahendite müügi ja üüriga tegelevatele ettevõtetele (SKA lepingupartneritele).

Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Kooskõlastusringil esitatud ettepanekute

tabel on seletuskirja lisas 3.

Seletuskirja lisa 1 Piirhinna muudatustega kaasnev kulu

ISO kood ISO koodi nimetus Kehtiv

piirhind Uus

piirhind

Tehingute arv

aastas

Täiendav kulu riigile

aastas Piirmäär

Tehingu liik

Kasutajate arv

Täpsustus

04.22.06.02

muutuva survejaotusega lamatisi ennetavad madratsid 0 85 208

0,00 90% üür

24 MSMS

04.48.08.01 laste seisuraamid ja -toed 140 150 1855 16 693,71 90% üür 165 MSMS

04.48.08.02 täiskasvanute seisuraamid 90 105 225 3 031,71 90% üür 31 MSMS

04.48.08.03 püstitõusmisfunktsiooniga ratastoolid 134,1 138 152 533,52 90% üür 21 MSMS

06.00.02 mansett 650 823 4 622,80 90% müük 8 SKA ettepanek

06.00.03 proteeside varuosad/hooldus/remont 0 1000 214 0,00 90% müük 169 SKA ettepanek

06.18.00.02 proteesi sisevooder (lainer) ülajäsemeproteesile 950 1320 3 0,00 90% müük 2 SKA ettepanek

06.18.03 käeosade proteesid 130 6780 8 0,00 90% müük 19 SKA ettepanek

06.18.09 randme- ja küünarvarreproteesid 1275 1300 1 0,00 90% müük 2 SKA ettepanek

06.18.15 õlavarreproteesid 2900 5900 1 0,00 90% müük 2 SKA ettepanek

06.18.18 õlaproteesid 0 6590 0 0,00 90% müük 1 SKA ettepanek

06.24.03 jalaosade proteesid 1170 3200 3 0,00 90% müük 4 SKA ettepanek

06.24.09.01 sääreproteesid - aktiivsusgrupp I 2225 2650 2 0,00 90% müük 5 SKA ettepanek

06.24.09.02 sääreproteesid - aktiivsusgrupp II 2650 3900 15 0,00 90% müük 23 SKA ettepanek

06.24.09.03 sääreproteesid - aktiivsusgrupp III 3900 7600 26 0,00 90% müük 57 SKA ettepanek

06.24.09.04 sääreproteesid - aktiivsusgrupp IV 6560 9500 12 0,00 90% müük 25 SKA ettepanek

06.24.15.01 põlve- ja reieproteesid - aktiivsusgrupp I 3340 4300 0 0,00 90% müük 0 SKA ettepanek

06.24.15.02 põlve- ja reieproteesid - aktiivsusgrupp II 4270 6200 12 0,00 90% müük 32 SKA ettepanek

06.24.15.03 põlve- ja reieproteesid - aktiivsusgrupp III 6790 14800 21 0,00 90% müük 53 SKA ettepanek

06.24.15.04 põlve- ja reieproteesid - aktiivsusgrupp IV 8220 20000 3 0,00 90% müük 7 SKA ettepanek

06.24.18 puusaproteesid 0 10680 0 0,00 90% müük 1 SKA ettepanek

06.24.41.05 proteesihülss sääreproteesile 1270 2000 64 0,00 90% müük 109 SKA ettepanek

06.24.41.06 proteesihülss põlve- ja reieproteesile 950 2600 115 0,00 90% müük 152 SKA ettepanek

06.24.41.07 proteesi sisevooder (lainer) sääreproteesile 1270 1300 10 0,00 90% müük 17 SKA ettepanek

34

ISO kood ISO koodi nimetus Kehtiv

piirhind Uus

piirhind

Tehingute arv

aastas

Täiendav kulu riigile

aastas Piirmäär

Tehingu liik

Kasutajate arv

Täpsustus

06.24.41.08 proteesi sisevooder (lainer) põlve- ja reieproteesile

950 1550 55 0,00 90%

müük 123 SKA ettepanek

06.30.03 juukseproteesid ja parukad 0 1900 43 0,00 90% müük 43 SKA ettepanek

06.30.21.01 silmaproteesid (masstoode) 80 150 31 1 728,00 90% müük 31 MSMS

06.30.21.02 silmaproteesid (individuaalselt valmistatud) 525 950 101 30 090,00 90% müük 86 MSMS

06.33.00.03 jalatsid - kategooria III (täiskasvanute ortopeedilised jalatsid)

105 130 411 7 200,00 90%

müük 258 SKA ettepanek

09.09.03 suka- ja sokijalgatõmbaja 26,5 27 528 132,00 90% müük 534 SKA ettepanek

09.12.03.01 tualetitoolid 153 176 1071 19 714,29 90% müük 1010 SKA ettepanek

09.12.03.02 poti- ja dušitoolid 0 318 30 7 632,00 90% müük 30 SKA ettepanek

09.12.15 potikõrgendused 77 96 1927 29 288,23 90% müük 1953 SKA ettepanek

09.12.27 tualettpaberitangid 19 26 5 18,00 90% müük 4 SKA ettepanek

09.12.33 siibrid 11,5 13 29 21,86 90% müük 26 SKA ettepanek

09.21.06 nahapesemisvahendid 5 6 14823 7 411,71 50% müük 5565 SKA ettepanek

09.30.00.02 ühekordsed imavad aluslinad 60 x 60 cm 0,28 0,35 98122 3 434,28 50% müük 1746 SKA ettepanek

09.30.00.03 ühekordsed imavad aluslinad 60 x 90 cm 0,38 0,4512 368638 13 123,52 50% müük 5509 SKA ettepanek

09.30.00.05 ühekordsed imavad aluslinad 70-90 x 210 cm 1 1,31 1092 169,26 50% müük 73 SKA ettepanek

09.30.24.09 laste imavad püksid XL 15 - 30 kg 0,56 0,65 123213 5 544,57 50% müük 224 SKA ettepanek

09.30.24.38 püksmähkmed 1900 - 2499 ml XL 1,15 3,07 1152 1 105,92 50% müük 19 SKA ettepanek

09.30.24.47 püksmähkmed 3000 - 3699 ml M 0,74 0,97 402926 46 336,46 50% müük 1913 SKA ettepanek

09.30.24.62 vöömähkmed 1900 - 2499 ml XS-S 0,65 0,76 336 18,48 50% müük 4 SKA ettepanek

09.30.24.81 imavad püksid kuni 1399 ml XS-S 0,82 0,9 32347 1 293,87 50% müük 358 SKA ettepanek

09.30.24.83 imavad püksid kuni 1399 ml L 0,97 1,07 210158 10 507,89 50% müük 2593 SKA ettepanek

09.30.24.87 imavad püksid 1400 - 1699 ml XS-S 0,9 1,196429 74139 10 988,52 50% müük 651 SKA ettepanek

09.30.24.88 imavad püksid 1400 - 1699 ml M 0,95 1,12 184958 15 721,41 50% müük 2507 SKA ettepanek

09.30.24.93 imavad püksid üle 1700 ml XS-S 1,26 1,334167 104097 3 860,25 50% müük 934 SKA ettepanek

09.30.24.94 imavad püksid üle 1700 ml M 1,12 1,246429 849581 53 705,67 50% müük 6082 SKA ettepanek

35

ISO kood ISO koodi nimetus Kehtiv

piirhind Uus

piirhind

Tehingute arv

aastas

Täiendav kulu riigile

aastas Piirmäär

Tehingu liik

Kasutajate arv

Täpsustus

09.30.24.95 imavad püksid üle 1700 ml L 1,22 1,378 1028697 81 267,03 50% müük 6948 SKA ettepanek

09.30.24.96 imavad püksid üle 1700 ml XL-XXL 1,33 1,572 490860 59 394,06 50% müük 3498 SKA ettepanek

09.30.39.02 püksid mähkmete fikseerimiseks M 0,75 0,95 3758 375,77 50% müük 481 SKA ettepanek

09.30.39.03 püksid mähkmete fikseerimiseks L 0,8 0,9 4985 249,26 50% müük 687 SKA ettepanek

09.30.39.04 püksid mähkmete fikseerimiseks XL 0,85 0,925 3101 116,29 50% müük 478 SKA ettepanek

09.33.03 vanni- ja dušitoolid 9 24 286 3 435,43 90% üür 39 SKA ettepanek

09.33.12 vanni-, duši- ja mähkimislauad 42,6 44 478 602,64 90% üür 50 SKA ettepanek

12.03.12 kaenlakargud 14,7 16 147 172,49 90% müük 135 SKA ettepanek

12.03.16 harkkepid 43,5 45 173 233,74 90% müük 159 SKA ettepanek

12.06.06 rulaatorid 153 260 1462 140 818,11 90% müük 1266 SKA ettepanek

12.06.06 rulaatorid 13 18 42038 189 169,71 90% üür 5404 SKA ettepanek

12.06.09 käimistoolid 72,5 74 1250 1 687,11 90% üür 114 SKA ettepanek

12.06.12 käimislauad 19,8 26 15094 84 226,11 90% üür 2411 SKA ettepanek

12.18.06.02 kolmerattalised jalgrattad pedaalidega 76,1 83 507 3 151,13 90% üür 63 SKA ettepanek

12.22.03.01 kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp I 35,4 36 51442 27 778,83 90% üür 6518 MSMS

12.22.03.02 kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp II 98 104 5811 31 379,40 90% üür 1009 MSMS

12.22.03.03 kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp III 159,2 162 2613 6 583,68 90% üür 274 MSMS

12.22.03.03 kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp III 0 3700 59 196470,00 90% müük 59 MSMS

12.22.03.04 kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp IV 196 198 291 523,80 90% üür 58 MSMS

12.22.03.04 kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp IV 0 5300 4 16,00 90% müük 4 MSMS

12.22.09.01 ühekäeratastoolid - aktiivsusgrupp I 49,2 50 243 175,27 90% üür 28 MSMS

12.22.09.02 ühekäeratastoolid - aktiivsusgrupp II 103,3 106 931 2 261,98 90% üür 114 MSMS

12.22.09.03 ühekäeratastoolid - aktiivsusgrupp III 166,4 170 81 261,05 90% üür 12 MSMS

12.22.09.03 ühekäeratastoolid - aktiivsusgrupp III 0 4700 2 9400,00 90% müük 2 MSMS

12.22.09.04 ühekäeratastoolid - aktiivsusgrupp IV 0 6300 1 6300,00 90% müük 1 MSMS

12.22.18 abistaja juhitavad käsiratastoolid 81 90 636 5 151,60 90% üür 97 MSMS

36

ISO kood ISO koodi nimetus Kehtiv

piirhind Uus

piirhind

Tehingute arv

aastas

Täiendav kulu riigile

aastas Piirmäär

Tehingu liik

Kasutajate arv

Täpsustus

12.23.06.01 elektrilised ratastoolid - aktiivsusgrupp I 139 142 353 953,49 90% üür 76 MSMS

12.23.06.02 elektrilised ratastoolid - aktiivsusgrupp II 200 215 1117 15 079,50 90% üür 192 MSMS

12.23.06.03 elektrilised ratastoolid - aktiivsusgrupp III 0 9800 1 9800,00 90% müük 1 MSMS

12.24.21 ratastoolide rehvid ja rattad 34 77 115 4 444,97 90% müük 51 SKA ettepanek

12.24.24 akud ja akulaadijad 277 480 34 6 264,00 90% müük 24 SKA ettepanek

12.27.07.00 kärud 158,2 162 2002 6 847,82 90% üür 180 MSMS

12.27.07.01 toaraam 43,7 45 1119 1 309,73 90% üür 81 MSMS

12.27.07.02 õueraam 83 85 367 660,34 90% üür 34 MSMS

12.31.03.02 libilinad 58,4 59 159 66,96 90% müük 123 SKA ettepanek

12.31.15 tõsterihmad ja -rakmed 80 123 26 774,00 90% müük 24 SKA ettepanek

12.36.03 lingtõstukid 56,5 58 953 1 286,74 90% üür 118 SKA ettepanek

12.36.21 lingtõstuki kehatoed 11,8 12 98 13,68 90% üür 15 SKA ettepanek

12.39.00.07 lemmikloomakindlustus 276 278 3 6,17 90% müük 3 SKA ettepanek

18.09.21.01 eriistmed - kategooria I 34,3 35 283 178,20 90% üür 35 SKA ettepanek

18.09.21.02 eriistmed - kategooria II 101,6 116 1639 21 239,59 90% üür 130 SKA ettepanek

18.09.21.03 eriistmed (individuaalne) - kategooria III 4525 4900 19 6 364,29 90% müük 12 SKA ettepanek

18.10.03 seljatoed 820 976 10 1 444,11 90% müük 8 SKA ettepanek

18.10.06 ratastoolipadjad 21 26 43 192,86 90% müük 31 SKA ettepanek

22.03.06.01 prilliklaasid Dsph, cyl 170 184 170 2 138,40 90% müük 157 SKA ettepanek

22.03.12 binoklid ja teleskoobid 0 240 1 168,00 90% müük 1 SKA ettepanek

22.06.06 kommunikatsioonivõimendid 0 200 7 0,00 90% müük 7 SKA ettepanek

22.06.12.04 kuuldeaparaadi individuaalne otsak 50 60 3775 30 198,86 90% müük 1969 SKA ettepanek

22.06.21.01 sisekõrva kuulmisimplantaadi kõneprotsessor 11125 11300 29 4 590,00 90% müük 19 SKA ettepanek

22.18.03.01 daisypleierid 479 496 46 708,17 90% müük 41 SKA ettepanek

22.24.21 helistamistarvikud 350 415 15 702,00 90% müük 14 SKA ettepanek

22.27.12 kellad ja ajanäitajad 105 156 17 699,43 90% müük 8 SKA ettepanek

37

ISO kood ISO koodi nimetus Kehtiv

piirhind Uus

piirhind

Tehingute arv

aastas

Täiendav kulu riigile

aastas Piirmäär

Tehingu liik

Kasutajate arv

Täpsustus

27.06.01 termomeetrid ja vedelikunivoo teatajad 69,72 81 29 230,11 90% müük 26 SKA ettepanek

27.06.02 kellad ja ajanäitajad 124 139 27 329,14 90% üür 25 SKA ettepanek

Kokku: 1 257 819,00

* SKA ettepanek 01.01.2024–31.07.2024 andmete põhjal

38

Seletuskirja lisa 2 Piirmäära muudatustega kaasnev kulu

ISO kood ISO koodi nimetus Tehingu

liik Kehtiv

piirmäär % Prognoositav

piirmäär % Täiendav kulu riigile aastas

Lisainfo

06.00.03 proteeside hooldus(remont) müük 80% 90% 577,20 MSMS

06.30.03 juukseproteesid müük 70% 90% 13 439,36 SKA ettepanek

06.30.18 rinnaproteesid müük 70% 90% 13 119,84 SKA ettepanek

06.30.21.01 silmaproteesid (masstoode) müük 80% 90% 288,00 SKA ettepanek

06.30.21.02 silmaproteesid (individuaalselt valmistatud) müük 80% 90% 5 482,50 SKA ettepanek

06.33.00.00 jalatsite kohandus müük 50% 90% 1 118,00 MSMS

06.33.00.01 jalatsid - kategooria I (lastele ja täiskasvanutele individuaalselt valmistatud ortopeedilised jalatsid)

müük 70% 90% 7 797,20 MSMS

06.33.00.02 jalatsid - kategooria II (täiskasvanute ortopeedilised jalatsid) müük 70% 90% 28 661,50 MSMS

06.33.00.03 jalatsid - kategooria III (täiskasvanute ortopeedilised jalatsid) müük 50% 90% 16 784,60 MSMS

09.09.03 suka- ja sokijalgatõmbaja müük 50% 90% 4 996,44 SKA ettepanek

09.12.03.01 tualetitoolid müük 60% 90% 45 405,50 SKA ettepanek

09.12.03.01 tualetitoolid üür 80% 90% 49 645,68 SKA ettepanek

09.12.03.02 poti-ja dusitoolid müük 0% 90% 917,20 SKA ettepanek

09.12.03.02 poti-ja dusitoolid üür 80% 90% 5 622,24 SKA ettepanek

09.12.15 potikõrgendused müük 80% 90% 13 546,60 SKA ettepanek

09.12.27 tualettpaberitangid müük 50% 90% 30,00 SKA ettepanek

09.12.33 siibrid müük 50% 90% 138,00 SKA ettepanek

09.30.24 laste ja täiskasvanute ühekordsed sidemed ja mähkmed müük 40% 50% 1 640 053,77 MSMS

09.33.03 vanni- ja dušitoolid müük 70% 90% 30 666,34 SKA ettepanek

09.33.03 vanni- ja dušitoolid üür 70% 90% 528,04 SKA ettepanek

12.03.03 käimiskepid müük 50% 90% 9 647,20 MSMS

12.03.06 küünarkargud müük 50% 90% 19 900,00 MSMS

12.03.12 kaenlakargud müük 50% 90% 2 305,60 MSMS

39

ISO kood ISO koodi nimetus Tehingu

liik Kehtiv

piirmäär % Prognoositav

piirmäär % Täiendav kulu riigile aastas

Lisainfo

12.03.16 harkkepid müük 50% 90% 3 116,00 MSMS

12.06.03 käimisraamid üür 60% 90% 32 762,40 MSMS

12.06.06 rulaatorid müük 40% 90% 151 597,00 MSMS

12.06.06 rulaatorid üür 60% 90% 174 070,80 MSMS

12.06.09 käimistoolid üür 60% 90% 27 563,40 MSMS

12.06.12 käimislauad üür 60% 90% 82 630,50 MSMS

12.12.04 auto kohandused mootori käsitsemiseks müük 70% 90% 5 906,40 MSMS

12.12.05 auto kohandused käsipiduri käsitsemiseks müük 70% 90% 152,60 MSMS

12.12.07 auto kohandused roolisüsteemi käsitsemiseks müük 70% 90% 26,20 MSMS

12.12.09 mootorsõidukite turvavööd ja -rakmed müük 70% 90% 198,00 MSMS

12.12.18 abivahendid ratastoolis istuva inimese sõidukisse või sealt välja tõstmiseks

müük 70% 90% 8 140,80 MSMS

12.23.03 invarollerid üür 70% 90% 26 886,60 MSMS

12.24.00 muud ratastooli varuosad müük 50% 90% 6 936,40 MSMS

12.24.21 ratastoolide rehvid ja rattad müük 50% 90% 2 839,60 MSMS

12.24.24 akud ja akulaadijad müük 50% 90% 6 686,40 MSMS

12.24.30 ratastoolirihmad müük 50% 90% 837,20 MSMS

12.31.03.01 libistamislauad müük 50% 90% 2 649,60 MSMS

12.31.03.02 libilinad müük 70% 90% 1 680,60 MSMS

12.31.09 teisaldatavad käsipuud tõusmiseks müük 50% 90% 2 990,82 MSMS

12.31.15 tõsterihmad ja -rakmed müük 70% 90% 388,60 MSMS

12.36.03 lingtõstukid üür 70% 90% 10 347,00 MSMS

12.36.21 lingtõstuki kehatoed üür 70% 90% 116,40 MSMS

18.03.15 voodilauad üür 70% 90% 10 976,18 MSMS

18.10.03 seljatoed müük 80% 90% 950,50 MSMS

18.18.06 tugikäepidemed müük 50% 90% 6 291,68 MSMS

40

ISO kood ISO koodi nimetus Tehingu

liik Kehtiv

piirmäär % Prognoositav

piirmäär % Täiendav kulu riigile aastas

Lisainfo

18.18.11 hingedega tugipuud ja käetoed müük 50% 90% 3 796,16 MSMS

18.30.15 kaasaskantav kaldtee müük 50% 90% 1 991,20 MSMS

22.03.03 valgusfiltrid müük 70% 90% 950,60 MSMS

22.03.09 suurendusklaasid müük 70% 90% 5 175,80 MSMS

22.03.12 binoklid ja teleskoobid müük 70% 90% 0,00 SKA ettepanek

22.03.18 suurendavad videosüsteemid, sh kaasaskantavad müük 80% 90% 8 930,50 MSMS

22.06.21.03 varuosad müük 80% 90% 2 361,70 SKA ettepanek

22.06.21.04 sisekõrva kuulmisimplantaadi kõneprotsessori hooldusremont müük 80% 90% 327,00 SKA ettepanek

22.06.21.06 luukuulmisimplantaadi kõneprotsessori hooldusremont müük 80% 90% 114,00 SKA ettepanek

22.06.21.07 ajutüve kuulmisimplantaadi kõneprotsessori hooldusremont müük 80% 90% 0,00 SKA ettepanek

22.15.06 kalkulaatorid müük 70% 90% 21,00 MSMS

22.18.24 raadiosagedusega ülekandesüsteemid müük 80% 90% 621,60 SKA ettepanek

22.21.09 dialoogiseadmed müük 80% 90% 0,00 SKA ettepanek

22.24.21 helistamistarvikud müük 70% 90% 3 320,00 MSMS

22.27.03 signaliseerimisvahendid müük 70% 90% 0,00 SKA ettepanek

22.27.09 vastuvõtjad müük 70% 90% 1 362,40 SKA ettepanek

22.27.12 kellad ja ajanäitajad müük 80% 90% 96,00 SKA ettepanek

22.27.21 keskkonnahäiresüsteemid müük 80% 90% 353,00 SKA ettepanek

22.27.24 jälgimisseadmed müük 70% 90% 0,00 SKA ettepanek

24.21.03 haaramistangid müük 50% 90% 7 233,92 SKA ettepanek

26.06.06 kommunikatsioonivõimendid müük 70% 90% 0,00 SKA ettepanek

27.06.01 termomeetrid ja vedelikunivoo teatajad müük 70% 90% 448,20 MSMS

27.06.02 kellad ja ajanäitajad müük 80% 90% 515,70 MSMS

27.06.03 mõõteriistad müük 70% 90% 1 425,00 MSMS

loeteluvälised abivahendid müük/üür 70%-80% 90% 10 000,00 MSMS

Kokku: 2 526 456,27

41

* Arvutuste aluseks on 2023. aasta tehingud

1

Seletuskirja lisa 3

Kooskõlastustabel

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

Rahandusministeerium Kooskõlastatud märkusteta.

Sotsiaalkindlustusamet SKA-le teadaolevalt oli Eelnõude Infosüsteemis kooskõlastamisel Sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmise eelnõu. Käesolevaga annan teada, et SKA tutvus eelnõuga ja meil ei ole sisulisi ettepanekuid eelnõu kohta. Ainsana jäi meile eelnõu seletuskirjas (p 1.3) silma lause, et „määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses“. Selle lause sisu jäi meile veidi ebaselgeks, kuna nt eelnõu § 1 p 9 puudutab abivahendi tõendi andmekoosseisu.

Arvestatud. Täiendus lisatud seletuskirja.

Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Selts

Määruses on kirjavead sees. Meie seltsi korrektne nimetus on Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Selts.

Arvestatud.

Tervisekassa Anname teada, et Tervisekassa tutvus kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks edastatud sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmise määruse eelnõu materjalidega ning kooskõlastab eelnõu märkusteta.

Täname positiivse tagasiside eest.

Eesti Ämmaemandate Ühing

Aitäh Sotsiaalkaitseministri määruse nr 74 eelnõu eest. Kooskõlastame selle Eesti Ämmaemandate Ühingu poolt.

Täname positiivse tagasiside eest.

OÜ Invaru Ettepanekud: 1. ISO kood 04.33.03.01 istmepadjad lamatiste vältimiseks – ISO koodide 12.22.03 kahekäeratastoolid, 12.22.09 ühekäeratastoolid ja 12.23.06 elektrilised ratastoolid tõendid

1. Mitte arvestatud. Selgitame, et ei pea

siiski põhjendatuks ratastoolide koodide

laiendamist lamatiste vältimiseks mõeldud

2

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

võiksid laieneda ISO koodile 04.33.03.01. Enamus loetletud ISO koodide kasutajates on lamatiste riskiga kliendid ja vajavad lamatiste vältimise tooteid. 2. ISO kood 09.09.03 suka- ja sokijalgatõmbaja – jätta alles võimalus soetada toodet ilma korduva arstitõendita. Täna on see võimalus olnud ja kui tõendi väljastaja on kord juba hinnanud, et sellist abivahendit on vaja, siis niisama mugavusest keegi seda toodet ei osta ega kasuta. Samuti ei oma leevendus eelarvele olulist mõju aga vähendab tõendi väljastaja koormust. Samuti ei selgu seletuskirjast, miks nii on otsustatud. 3. ISO kood 09.12.03.01 tualetitoolid ja 09.12.15 potikõrgendused – tõendid võiksid laieneda teineteisele. Tihti vajatakse abivahendit wc kasutamisel istumiskõrguse

istmepatjadele, sest lamatiste risk tuleb

hinnata eraldi tõendi väljastaja poolt

soovitavalt Bradeni skaala alusel ja hinnang

peab kajastuma abivahendi tõendil. Niisamuti

ei vaja kõik ratastoolide kasutajad lamatiste

vältimiseks mõeldud istmepatju, mistõttu ei ole

tõendite laienemine põhjendatud.

2. Mitte arvestatud. Oleme praktikas näinud,

et suka- ja sokijalgatõmbaja vajadus võib olla

ka ajutine, mistõttu ei ole kõikidel juhtudel

vajalik korduva tõendi kasutamise võimalus

säilitada. Vajaduse kestmisel ja uue suka- ja

sokijalgatõmbaja vajadusel saab tõendi

väljastaja seda taaskinnitada. Muudatus

tuleneb ka asjaolust, et alates 01.09.2025 ei

ole enam abivahendite riigipoolse

soodustusega saamiseks puude tuvastamine

või töövõime hindamine vajalik ja sellega

seoses suureneb tõendi olulisus abivahendite

hüvitamisel. Muudatus aitab vältida olukordi

kus iga kasutusaja lõppedes saaks inimene

õiguse saada uue suka-sokijalgatõmbaja,

kuigi vajadus ei pruugi olla lõplik.

3. Arvestatud.

3

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

muutmiseks, selleks sobib nii tualetitool kui potikõrgendus, kuid alati ei ole teada kumb sobib olemasoleva wc ruumi ja poti endaga. Samuti ei oska seda hinnata tõendi väljastaja, lahendus selgub enamasti abivahendiettevõttes nõustamise või füüsilises keskkonnas proovimise käigus. Tõendi väljasta elu lihtsustamiseks on mõistlik kui nende ISO koodide tõendid teineteisele laieneks. 4. ISO kood 09.12.03 tualetitoolid ja 09.33.03 vanni- ja dušitoolid – tõendid võiksid laieneda teineteisele. Arvestades, et ISO koodi grupis 09.12.03.02 on toode poti- ja dušitoolid siis lihtsustamaks väljastajate tööd, kas sooviti välja kirjutada potitooli ja dušitooli või poti- ja dušitooli siis on lihtsam, kui nende ISO koodide tõendid laieneksid teineteisele. 5. ISO kood 09.33.30.02 pesukinnas – suurendad piirkogus 240 tk. Määruse muudatusega suurendatakse küll pesukinnaste kogus nii, et igal mähkmevahetusel oleks võimalik kasutada üht pesukinnast, kuid hügieenilisuse seisukohalt oleks parem, kui oleks kasutada kaks pesukinnast mähkmevahetuse kohta. 6. ISO kood 12.03 Ühe käega käsitsetavad käimisabivahendid – eemaldada korduvtõendi nõue. Arvestades, et funktsioonipiirangu kirjelduses on toodud, et kasutajaks on püsiva vajadusega isik, siis ei ole põhjust ka tõendit uuendada.

4. Arvestatud.

5. Mitte arvestatud. Täname ettepaneku

eest. Ettepanek nõuab täiendavat analüüsi ja

arutelu erialaspetsialistidega. Praeguse

määruse loetelu ettepanekute käsitlemise

ajaraamis ei ole võimalik seda teostada.

Niisamuti kaasneks muudatusega eelarveline

mõju, mistõttu ei ole võimalik selle määrusega

muudatust teha. Seetõttu analüüsime

muudatust järgmise aasta määruse muutmise

käigus.

6. Mitte arvestatud. Ettepanek nõuab täiendavat analüüsi ja arutelu erialaspetsialistidega. Praeguse määruse loetelu ettepanekute käsitlemise ajaraamis ei ole võimalik seda teostada. Analüüsime vajadust järgmise määruse loetelu muudatuste kontekstis.

4

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

7. ISO kood 12.18.06.02 kolmerattalised jalgrattad pedaalidega – lisada abivahendite loetelus veergu S, füsio- ja tegevusterapeut, sest enamasti on just nemad need, kes kohandatavaid jalgrattaid väljastavad. 8. ISO kood 12.24.21 ratastoolide rehvid ja rattad – lisada eelduskoodide hulka 12.27.07.00 kärud. Arvestades, et seletuskirjas nähakse ette võimalus pikaajalistele kasutajatele kärude ISO kood 12.24.21 ratastoolide rehvid ja rattad – lisada eelduskoodide hulka 12.27.07.00 kärud. Arvestades, et seletuskirjas nähakse ette võimalus pikaajalistele kasutajatele kärude müügiks, siis on mõistlik, et nad saavad ka rattaid kärule osta. 9. ISO koodid 12.27.07.01 toaraam ja 12.27.07.02 õueraam – Suurendad ühist piirkogust. Määruse järgi on lubatud kas kaks toaraami või üks õueraam. Samaaegselt toaraami ja õueraami ei ole ette nähtud. Võiks olla nii, et kokku on lubatud kaks ühikut olenemata milline toode see siis on. Märkamised määruse tekstis: 1.ISO kood 09.12.33 siibrid – ISO kood on abivahendite loetelu tabelis valesti vormindatud.

7. Arvestatud.

8. Mitte arvestatud. Ettepanek nõuab täiendavat analüüsi ja arutelu erialaspetsialistidega. Praeguse määruse loetelu ettepanekute käsitlemise ajaraamis ei ole võimalik seda teostada. Analüüsime vajadust järgmise määruse loetelu muudatuste kontekstis. 9. Mitte arvestatud. Ettepanek nõuab täiendavat analüüsi ja arutelu erialaspetsialistidega. Praeguse määruse loetelu ettepanekute käsitlemise ajaraamis ei ole võimalik seda teostada. Analüüsime vajadust järgmise määruse loetelu muudatuste kontekstis. 1. Arvestatud.

5

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

2.ISO kood 09.30 uriini absorbeerivad abivahendid – abivahendite loetelu tabelis veerus R on kirjeldatud kes peavad korduvtõendi esitama ja kes ei pea. Käsitlemata on jäetud täiskasvanute kordustõendi vajadus. 3.ISO kood 09.30.24.26 vormmähkmed 1500 - 1999 ml – Parandada abivahendite loetelu tabelis koodi ja nimetuse vormind veergudes A ja B 4.ISO koodid 09.30.00 ühekordsed imavad aluslinad, 09.30.45 veekindlad madratsikatted, sh pestavad aluslinad ja 09.30.39 uriini absorbeerivate kehalkantavate abivahendite kinnitusvahendid – 09.30.24 laste ja täiskasvanute ühekordsed sidemed ja mähkmed tõend laieneb erinevatele linadele ja madratsikatetele, kuid kui kasutajale on väljastatud tõend linadele, siis mähkmed õigust saada ei ole. 5.ISO kood 12.03.12 kaenlakargud – määruse seletuskirjas kasutatakse sõna müük asemel sõna üür piirhinna tõstmise selgituses. 6.ISO kood 18.10.06 ratastoolipadjad – ISO kood on abivahendite loetelu tabelis valesti vormindatud. Kommentaarid määruse muudatuste kohta: 1.ISO kood 09.12.03.01 - tualetitoolid On positiivne, et abivajajatele pakutakse suuremat soodustust, vähendades rahalist koormust abivahendite üürimisele ja ostmisele. Siiski toovad kavandatud muudatused tualetitoolide piirmäärades kaasa ootamatu olukorra. Kui eelnõu tingimused

2. Arvestatud. Täpsustus lisatud

abivahendite loetelu tabelisse.

3. Arvestatud. 4. Mitte arvestatud. Selgitame, et linade ja madratsikatete vajadusega ei pea kaasnema mähkme kasutamise vajadus, mistõttu ei pea me põhjendatuks, et linadele väljastatud tõend laieneks ka laste ja täiskasvanute ühekordsete sidemete ja mähkmetele.on selline tingimus loetelus asjakohane. 5. Arvestatud. 6. Arvestatud. 1. Mitte arvestatud. Selgitame, et loetelu muudatuse eesmärk on võimaldada kasutajal teha valikuid sobiva tehingu liigi osas sõltuvalt abivahendi vajaduse ja selle kasutamise kestvusest. Teenuseosutaja saab selgitada

6

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

jõustuvad 01.01.2025, võib tualetitoolide üürimine uutele klientidele lõppeda. Peamiseks põhjuseks on väike erinevus müügi ja üüri omaosaluste vahel, mis muudab tualetitooli ostmise klientidele mugavamaks kui selle tagastamise korraldamise, olenemata tegelikust kasutusvajaduse kestusest. Näiteks soodustingimustel hakkab omaosalus olema müügi korral 11,50 € – 17,50 € (sõltuvalt mudelist) ja üüri korral 1,50 € – 2 € kuus. Määruse seletuskirjas ei ole selle muudatuse mõju piisavalt analüüsitud, sealhulgas mõju eelarvest kulutatavatele vahenditele ja kliimateemaatilistele eesmärkidele. Lisaks ei ole arvestatud tänaste üüriteenuse pakkujatega, kes on teinud kulutusi tualetitoolide soetamiseks, kuid muudatus piirab oluliselt nende investeeringu tasuvust.

2. ISO kood 12.06.06 - rulaatorid Sarnased probleemid ilmnevad ka rulaatorite puhul, eriti odavamate mudelite korral. Kui müügi korral jääb omaosalus vahemikku 12 € – 26 €, siis hilisemad hoolduskulud, nagu näiteks rataste vahetus, võivad ulatuda üle 60 €, kuna riik varuosasid ei kompenseeri. Kuigi teenuseosutajad saavad klienti nõustada, jääb otsus lõppkokkuvõttes kliendile. Sellises olukorras peaks riik pakkuma pikaajalisemat ja terviklikumat lahendust, et tagada nii klientide rahulolu kui ka säästlikkus.

3. ISO koodid 12.22.03.03, 12.22.03.04, 12.22.09.03, 12.22.09.04 ja 12.23.06.03 - ratastoolid Ratastoolide ostuprotsessi lihtsustamine ja erandite vajaduse vähendamine on klientidele tervitatav. Kuid esmakordselt ratastooli ostva kliendi jaoks, kellel puudub varasem kogemus, võib tekkida risk, et nad ei vali endale sobivaimat lahendust. Turul on ettevõtteid, kes keskenduvad pigem müügile kui põhjalikule nõustamisele, mistõttu võib kliendi vajadustest lähtuv teenindus kannatada. Praegune süsteem, kus klient

ühe tehingu liigi eeliseid teisele vastavalt inimese vajadustele. 2. Mitte arvestatud. Selgitame, et loetelu muudatuse eesmärk on võimaldada kasutajal teha valikuid sobiva tehingu liigi osas sõltuvalt abivahendi vajaduse ja selle kasutamise kestvusest. Teenuseosutaja saab selgitada ühe tehingu liigi eeliseid teisele vastavalt inimese vajadustele. Varuosade kompenseerimise vajadust analüüsime täiendavalt koos teiste teenuseosutajatega järgmise loetelu muudatuse kontekstis. 3. Mitte arvestatud. Selgitame, et ettevõtte kohustus on leida inimese vajadustele vastav abivahend ja selle kasutamise sooritusele erinevates kasutuskeskkondades soovitada sobivat tehingu liiki. Eeldame, et teenuseosutajad toimivad neile usaldatud vastutuse ulatuses alati kliendi huvidest lähtuvalt.

7

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

suhtleb vähemalt kahe ettevõttega, on aidanud vältida läbimõtlemata otsuseid, kuid kavandatud muudatused võivad viia kiirete, kuid mitte alati kõige sobivamate ostudeni. Lisaks võib tekkida olukord, kus kliendid suunatakse ostma aktiivsusgrupi 3 tooteid, kuna aktiivsusgruppide 1 ja 2 ratastoole saab ainult üürida. Selline lähenemine paneb suure vastutuse teenuseosutajate eetikale, et tagada kliendi vajadustele vastav lahendus.

4. Abivahendi tõendi ja määramise muudatused Toetame muudatusi, mis selgitavad, kes võivad abivahendeid määrata ja milline on abivahendi tõendi sisu. Soovitame, et Sotsiaalkindlustusamet korraldaks teenuseosutajatele infopäeva või koolituse, kus selgitatakse, kuidas tõendeid tõlgendada, tagades ühtlase praktika kõikide ettevõtete vahel. Samuti võiks kaasneda selge ja arusaadav juhendmaterjal.

5. Rehabilitatsiooniplaanide käsitlemine Näeme vajadust täpsustada, kuidas käsitleda rehabilitatsiooniplaane, mille kehtivus ületab abivahendi tõendi kehtivusaja. Tuleks määratleda, millistel juhtudel võib olemasolevat plaani jätkuvalt kasutada ja millal tuleb seda uuendada. See aitaks vältida segadust ja tagaks järjepidevuse klientide jaoks.

4. Selgitatud. Täname kommentaari eest.

Infopäevad ja selgitused teenuseosutajatele

on planeerimisel vastavalt

tegevusvaldkonnale.

5. Selgitatud. Selgitame, et lähtuda tuleb rehabilitatsiooniplaani kehtivusest, mis võib ületada abivahenditõendi kehtivusaja. Kui rehabilitatsiooniplaan on kehtiv, on abivahendile õigustatus.

Eesti Õdede Liit Eesti Õdede Liit kooskõlastab Sotsiaalkaitseministri määruse nr 74. Tegemist on vajaliku ja kaua oodatud muudatusega. Täiendamisettepanekuid meil ei ole.

Täname positiivse tagasiside eest.

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Annan teada, et Tartu Tervishoiu Kõrgkoolil puuduvad määruse nr 74 eelnõu (abivahendid) osas sisulised täiendused ning saame dokumendi kooskõlastada.

Täname positiivse tagasiside eest.

8

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit

MTÜ Erihoolekande Pakkujate Liit, olles läbi vaadanud nimetatud määruse eelnõu, leiab, et antud kujul määruse sõnastuse muutmine on sobilik ning sisuliselt vastab määrus erivajadustega inimeste ootustele.

Täname positiivse tagasiside eest.

Elu Ratastel OÜ Teeks ettepanekuna muudatused paari abivahendigrupi kohta: 1. Elektrilise ratastooli ISO 12.23.06.02 aktiivsusgrupp 2 kohta. Hetkel kirjas, et vajalik 1-2 elektrilist lisafunktsiooni. Aga võiks olla kas 1-2 elektrilist lisafunktsiooni või kokkupanemise võimalus ja lisaks muud manuaalsed lisafunktsioonid (näiteks manuaalne ratastooli lükkamise funktsioon või abistaja funktsioon). Panen näitena elektrilise ratastooli, mis on oma funktsionaalsuselt võimakam, kui 1 aktiivgrupi ratastool https://pood.invatooted.ee/product/kerge-elektriline-ratastool- eflexx/ 2. Käiturseade ISO 12.24.09 lisada abivahendite loetellu (hetkel määruseväline toode) Elektrilisele käiturseadmele võimaldada rendi kõrval ka ostu kuna tegemist tavaliselt individuaaltootega (käiturseade tellitakse kliendi vajadustest ja kasutuses oleva aktiivratastoolist lähtuvalt). Sama käiturseade reeglina järgmisele kliendile ei sobi.

1. Mitte arvestatud. Ettepanek nõuab

täiendavat analüüsi ja arutelu

erialaspetsialistidega. Praeguse määruse

loetelu ettepanekute käsitlemise ajaraamis ei

ole võimalik seda teostada. Analüüsime

vajadust järgmise määruse loetelu

muudatuste kontekstis.

2. Mitte arvestatud. Täname ettepaneku eest. Käiturseadmed jagunevad erinevate funktsionaalsustega abivahenditeks ja nende loetellu lisamine vajab veel täiendavat analüüsi ühtsete rakendustingimuste kehtestamiseks.

Casabella OÜ Edastan arvamuse määruse punkti kohta, mis määrab parukate ja juukseproteeside juuste maksimum pikkust. Abivahendi täpsustuse või abivahendi grupi kitsenduse (C veerg) muutmine "ISO-kood 06.30.03 juukseproteesid ja parukad Sätestatakse juukse pikkus 40 cm. Juukseproteesid kanti abivahendite loetellu 01.11.2023. Kõige pikemad juuksed, mida selle perioodi jooksul on rahastatud, on olnud 40 cm. Abivahendite rahastamisel lähtutakse avalike vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise printsiibist, kuna juukseproteeside maksumuse hüvitamine igas pikkuses ja iga

Mitte arvestatud. Muudatusega kehtestatakse juukseproteesi piirhind ja maksimaalne juuksepikkus kuni 40 cm, et tagada kõigile juukseproteesi vajavatele inimestele võrdsed võimalused. Määratud piirhinna ja pikkuse suhe võimaldab enamikele abivajajatele juuste kinnitamise ja soengusse seadmise võimaluse. Kui tervislikud põhjused, nagu peanaha seisund või allergiad,

9

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

maksumusega ei lähe kokku abivahendi definitsiooni ja hüvitamise eesmärkidega. Juukseproteese puudutava sätestamisel on täiendavalt konsulteeritud teenuseosutajatega ja sellest lähtuvalt seatud piir vaid ühele tehnilisele omadusele – juuste pikkusele. Arvestatud on sellega, et selline pikkus ei mõjuta/halvenda tervislikku seisundit, samuti saab selles pikkuses juukseid soengusse ja patsi kinnitada." Arvamus määruseelnõu punkti kohta, mis puudutab juuste pikkust Määruseelnõu punkt, mis sätestab juukse pikkuse 40 cm, on tekitanud mitmeid küsimusi ja murekohti. Juuste pikkus on paljude klientide jaoks oluline identiteedi osa ning selle reguleerimine võib tunduda ebaõiglasena. Parukate ja juukseproteeside hinnakujundus sõltub mitmest tegurist, sealhulgas kasutatud juuste tüübist (euroopa juuksed, remi juuksed, kunstjuuksed, jne) ja materjalidest ning valmistamismeetoditest. Seega ei pruugi juuste pikkus alati otseselt mõjutada paruka või juukseproteesi hinda. Näiteks võivad lühemad euroopa juustest parukad olla oluliselt kallimad kui üle 40cm pikkustest remy juustest parukad. Samuti, kui juukseproteeside ja parukate rahastamisele on juba seatud piirmäär 1900.- EUR, mida eelnevalt ei olnud, siis lisaks juuksepikkuse piiramine ei pruugi olla vajalik ega mõistlik. Praegu kehtivate määruste kohaselt on juukseproteeside rahastamisel juba ette nähtud kulude kontroll, seega ei pruugi täiendavate piirangute kehtestamine anda lisaväärtust. Vastupidi, see võib pigem piirata inimeste valikuvõimalusi ja võimalust oma endist välimust taastada, mis on juukseproteeside ja parukate kasutamise üheks oluliseks eesmärgiks.

muudavad proteesi valmistamise kallimaks, on erandkorras võimalik proteesi piirhinda tõsta, et riik suudaks tagada kuni 40 cm pikkuse juukseproteesi ka neile, kelle proteesi hind ületab kehtiva piirhinna. Lisaks tõstetakse juukseproteesi piirmäära, mille tulemusel on juukseproteesi soetamine senisega võrreldes abivajajale soodsam.

10

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

Lisaks võib määruse punkt, mis sätestab juuste pikkuse, tekitada klientide mittemõistmist ja vaidlusi, kuna see piirang võib tunduda ebaõiglane ja mitteotstarbekas. Meil on olnud juhtumeid, kus kliendid on vaidlustanud Sotsiaalkindlustusameti otsuseid soovitud pikkusega juukseproteesi mitte lubamise korral ja Sotsiaalkindlustusamet on pidanud otsust muutma, rahastades pikemaid juukseproteese st. üle 40cm juustest. Kokkuvõttes võiks arvestada, et parukate ja juukseproteeside juuste pikkuse reguleerimine määrusega ei pruugi olla parim lahendus, arvestades selle sügavat isikliku tähendust kliendile. Juukseproteesi ja paruka juuste pikkus on oluline nii praktilistel kui ka emotsionaalsetel põhjustel, aidates inimesel säilitada oma identiteeti, enesekindlust ja mugavust igapäevaelus. Seega oleks otstarbekam kaaluda, kuidas tagada vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine ilma liigse sekkumiseta klientide isiklikesse eelistustesse ja vajadustesse.

Eesti Tegevusterapeutide Liit

Toetame riigipoolse soodustusega abivahendite vajaduspõhist võimaldamist ning ühtsetel alustel terve elukaare ulatuses ning piirmäärade ühtlustamist. Juhime siiski tähelepanu, et: 1) Dialoogiseadmete uus näidustus (kehtiv: Isikud, kellel on raske või täielik probleem sõnade, lausete ja pikemate suuliste lausete väljaütlemisel. Uus: Isikud, kellel on püsiv täielik probleem sõnade, lausete ja pikemate suuliste lausete väljaütlemisel.) piirab liialt neid seadmeid vajavate inimeste sihtgruppi, sh seab ohtu kommunikatsiooniseadmeid vajavate inimeste õiguse teha praegu ja ka tulevikus enda elu puudutavaid otsuseid, sh viia ellu põhiseadusest tulenevaid õigusi. Näidustuse kirjelduse muutmist pole seletuskirjas põhjendatud, ega analüüsitud selle kitsendavat mõju puuetega inimeste õigustele. Uus näidustuse sõnastus teeb antud

1. Mitte arvestatud. Täname tähelepaneku eest. Täpsustuse eesmärgiks ei olnud kitsendada, vaid pigem selgemini kirjeldada praktikas kommunikatsiooniabivahendit vajanud inimeste funktsioonipiirangut, mille kompenseerimiseks erinevaid abivahendeid on võimaldatud. Võrreldes tänasega lisatud täpsustus sihtgruppi kitsamaks ei muuda.

11

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

abivahendid kättesaadavaks varasemalt kitsamale sihtgrupile ning annab eksitava sõnumi antud abivahenditele tõendeid väljastavatele spetsialistidele, kõnet toetava ja kõnet asendava kommunikatsiooniga (AAC) seotud teenustele ning abivahendi vajajale ning tema võrgustikule. Riiklikult tuleks eesmärgiks võtta AAC vahendite ja meetodite laiem rakendamine ning valdkonna arengu toetamine mitte aga abivahendite kättesaadavuse piiramine. 2) Abivahendite loetelu tabelis on kasutusele võetud abivahendi näidustuse (N tulp) kirjelduses sõna “püsiv”, mida pole kuskil defineeritud. Antud veeru muudatuste eesmärk on eelnõu seletuskirja järgi “Muudatuse tulemusel on üheselt selge, mis juhtudel on isikul õigus abivahendit saada.” Leiame, et sõna “püsiv” vajab täpsustamist ja ei ole piisavalt selge, kuna sõltuvalt tõlgendamisest võib liialt piirata abivahendite kättesaadavust ja õigeaegset tõendite väljastamist (nt oodatakse progresseeruvate haiguste puhul piisavat seisundi süvenemist või terviseseisundist taastumisel seda hetke kui funktsioonid enam ei taastu ehk saavutatud on püsiv funktsioonihäire). Selline ootamine võib näiteks lingtõstuki puhul tähendada, et seatakse ohtu nii funktsioonihäirega isiku tervislik seisund kui ka tema lähedaste oma, kuna vajalikke ennastsäästvaid võtteid ja vahendeid pole õigeaegselt rakendatud. Ühtlasi soovime uuel aastal arutada tulpade R (abivahendi vajaduse tuvastaja) ja S (võrdsustatud isiku) sisu ning täpsustada/muuta tingimusi, millal võib tegevusterapeut väljastada abivahendit.

2. Selgitatud. Püsiva seisundi all on mõeldud seisundit, mis on abivahendivajaduse tuvastaja hinnangul kestev seisund, mis tingib abivahendi kasutamise alalise vajaduse. Vastav selgitu on lisatud ka seletuskirja.

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Puuetega Inimeste Koda tänab Sotsiaalministeeriumit eelnõu, kus on sees olulisemad muudatused, mis võimaldavad edaspidi abivahendeid saada vajaduspõhiselt ilma puude raskuastme eelduseta, ettevalmistamise eest. Samuti oleme

12

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

poolt muudatustele, mille läbi muutuvad soodsamaks mitmed liikumis- ja nägemisabivahendid ning inkontinentsustooted. EPIKoda tähelepanekud määruse muudatustega seonduvalt: 1. Eelnõust: edaspidi ei nõuta õdedelt ja ämmaemandatelt (sarnaselt arstidega) enam abivahendi kasutamise vajaduse tuvastamiseks ja sellekohase tõendi väljastamiseks eraldi täiendkoolituse läbimist. Erinevalt arstidest sisaldub vastav koolitus juba õe ja ämmaemanda õppes. Seega ei ole mõistlik seada õdedele ja ämmaemandatele arstidest erinevaid piiranguid. Abivahendi vajaduse tuvastamine ja abivahendi tõendi väljastamine õdede ja ämmaemandate poolt toimib edukalt ja selles osas ei ole probleeme tuvastatud. 2023. aasta lõpu seisuga on SKA korraldatud täiendkoolituse läbinud kokku ca 623 õde ja ämmaemandat. Aja jooksul on huvi täiendkoolituse vastu vähenenud (nt 2024. a kevadel toimunud koolitusele registreerus ainut 30 inimest). Sellest saab järeldada, et need, kes on soovinud, on saanud koolituse läbida. Kõigil enne 2021. aastat lõpetanud õdedel ja ämmaemandatel on olnud piisavalt aega, et täienduskoolitus läbida. Nendele lisaks saavad alates 2021. aastast tervishoiukõrgkoolide õe ja ämmaemanda eriala lõpetanud sama koolituse oma erialase õppe raames (ca 1434 isikut). SKA lisab ka edaspidi oma veebilehele info abivahendite loetelus tehtud muudatuste kohta ning uuendab abivahendite teatmikku, mis on abistav materjal abivahendi vajajatele ja abivahendi tõendi väljastajatele. Samuti jagab SKA jätkuvalt tervishoiukõrgkoolidele vajalikku infot ja materjale õigusmuudatuste kohta, mida kõrgkoolid saavad oma õppeprogrammis arvestada. Kui õde/ämmaemand on hariduse omandanud 5, 10, 15 või enam aastat tagasi ning tal ei ole edaspidi täiendava koolitumise kohustust, siis tema teadmised aeguvad.

1. Mitte arvestatud. Selgitame, et muudatuse

tulemusel on kõik abivahendi tõendi

väljastajad edaspidi võrdses olukorras, sest

neil ei ole edaspidi vajalik täiendavalt tõendi

väljastamiseks eraldi täiendkoolitust läbida.

Kehtiv olukord, kus õdedel ja ämmaemandatel

tuleb täiendkoolitus läbida ja teistel tõendi

väljastajatel mitte, ei ole sisuliselt

põhjendatud, sest õdede ja ämmaemandate

erialane ettevalmistus hõlmab vastavat

koolitust. Peame vajalikuks, et kõik abivahendi

tõendi väljastajad oleksid abivahendi tõendi

väljastamise osas pädevad. Selgitame, et

tervishoiutöötajatel on kohustus oma pädevus

tagada. Sarnaselt uute meditsiiniseadmete ja

ravimite kasutusele võtuga, tuleb igal

tervishoiutöötajal oma pädevust hoida ja tõsta

ka ilma kohustusliku iga-aastase koolituseta.

Lisaks tegelevad ka abivahendeid üürivad ja

müüvad ettevõtted oma toodete

tutvustamisega tervishoiutöötajatele.

Nõustume, et spetsialistide teadlikkust tuleb

pidevalt tõsta, Kõik tõendi väljastajad saavad

vajaduse korral kasutada meie kodulehel

olevat abivahendite teatmikku

(https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/defaul

t/files/documents/2024-

01/Abivahendite%20teatmik_2023.pdf), mida

uuendatakse jooksvalt. Samuti on koolitustel

13

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

Abivahendite maailm areneb väga kiiresti ning tõendi väljastajad peavad regulaarselt (nt kord aastas) teadmisi uutest ja kasulikest abivahenditest värskendama. See kokkuvõte joonistus välja ka oktoobris Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis toimunud arutelul, mis oli kokku kutsutud vajadusest koostada mikrokvalifikatsioon abivahenditega tegelevatele spetsialistidele. Arvestades, et tervishoiusüsteem liigub suunas, kus patsientidega töötavadki rohkem õed kui arstid, siis nende pädevuse hoidmine on oluline prioriteet. EPIKoda on ka varasemalt välja toonud abivahenditega kaasnevat bürokraatiat inimesele. EPIKoja võrgustiku hinnangul on spetsialistide teadlikkus, millal ja millist tõendit väljastada, madal, mistõttu tuleb tegeleda nende teadlikkuse tõstmisega, et inimene saaks abi just sealt, kuhu ta oma murega pöördub. On ebaõiglane ja koormav, et inimene peab jooksma asutuste vahel, kus spetsialistid jagavad teadmatusest väärinfot või ei oska inimest õigesse kohta juhatada või on nende teadlikkus uuematest abivahenditest ja nende taotlemise protsessist kesine. Kas abivahendi tõendi väljastaja peab olema teadlik ainult tõendi väljastamise protseduurist, mitte sisuliselt teadma, millist abivahendit inimesele soovitada ja välja kirjutada? EPIKoja seisukoht on, et sisulised teadmised on tõendi väljastamisel samuti olulised, mistõttu palume eelnõu autoritel kaaluda lisaks abivahendi väljastamise protsessi teavitustööle täiendada erinevate spetsialistide, kes abivahenditõendeid väljastavad, ülesannete ringi sisuliste teadmiste regulaarse täiendamise kohustusega. 2. Eelnõus: Lõikes 7 on loetletud, mida peab isik erandi taotlusele lisama. Taotlusele lisatakse: 1) abivahendite loetelus abivahendile kehtestatud piirhinna ühekordse tõstmise või loeteluvälise abivahendi taotlemiseks või kui abivahendile ei ole kehtestatud piirhinda, vähemalt kaks

alati rõhutatud lähtuda abivahendi tõendi

väljastamisel kehtivast abivahendite loetelust.

2. Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on

täiendatud.

14

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

ühestel alustel võrreldavat hinnapakkumust. Praktikas on juhtumeid, kus abivahendit on võimalik soetada ainult ühe teenusepakkuja poolt ja inimene esitab sellisel juhul ainult ühe hinnapakkumise ning Sotsiaalkindlustusamet aktsepteerib seda. Selguse huvides palume lisada eelnõusse ka, et sellisel juhul sobib esitada ainult üks hinnapakkumine

MINISTRI MÄÄRUS

18.12.2024 nr 58

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmine

Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõigete 21, 34, 5 ja 8, § 48 lõike 2, § 50 lõike 10, § 51 lõike 2, § 52 lõike 3 ning § 55 lõigete 21 ja 3 alusel. § 1. Määruse muutmine Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Abivahendite loetelu, tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimused ning abivahendi tõendi ja kaardi andmed“; 2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõigete 21, 34, 5 ja 8, § 48 lõike 2, § 51 lõike 2, § 52 lõike 3 ning § 55 lõigete 21 ja 3 alusel.“; 3) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõigete 11, 34, 5 ja 8, § 48 lõike 2, § 51 lõike 2, § 52 lõike 3 ning § 55 lõigete 21 ja 3 alusel. “; 4) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Määruses sätestatakse: 1) abivahendite loetelu, kuhu on kantud sotsiaalhoolekande seaduse § 48 lõikes 3 nimetatud andmed (määruse lisa); 2) abivahendi kasutamise vajaduse tuvastajad sõltuvalt abivahendi keerukusest; 3) tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemisel taotlusele kantavate andmete ja taotlusele lisatavate dokumentide loetelu; 4) abivahendi kaardi andmekoosseis; 5) abivahendi kasutamise nõustamine;

2

6) abivahendi eest tasu maksmise kohustuse erandkorras ülevõtmise otsustamise (edaspidi erandi otsustamine) täpsemad tingimused; 7) spetsialistid, kellel on abivahendi müümiseks või üürimiseks sobiv kvalifikatsioon ja ettevalmistus; 8) isikule enne puude raskusastme tuvastamist või töövõime hindamist vajalike, isiku igapäevaelus toimetulekut toetavate abivahendite loetelu.“; 5) paragrahvi 1 punktid 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt: „3) tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemiseks vajalike andmete ja dokumentide loetelu; 4) abivahendi tõendi ja kaardi andmekoosseis“; 6) paragrahvi 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 2 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 2. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemiseks vajalikud andmed ja dokumendid“ 8) paragrahvi 2 lõige 21 sõnastatakse järgmiselt: „(21) Abivahendi kasutamise vajaduse võib tuvastada ja sellekohase tõendi väljastada: 1) arst; 2) õde; 3) ämmaemand; 4) füsioterapeut, kellel on füsioterapeudi kutse või riiklikult tunnustatud kõrgharidus füsioteraapias või sellele vastav kvalifikatsioon ja kes töötab tõendi väljastamise hetkel füsioterapeudina rehabilitatsiooni- või tervishoiuteenuse osutaja juures; 5) tegevusterapeut, kellel on tegevusterapeudi kutse või riiklikult tunnustatud kõrgharidus tegevusteraapias või sellele vastav kvalifikatsioon ja kes töötab tõendi väljastamise hetkel tegevusterapeudina rehabilitatsiooni- või tervishoiuteenuse osutaja juures; 6) logopeed, kellel on logopeedi 7. või 8. taseme kutse; 7) audioloog, kellel on magistrikraad audioloogias; 8) rehabilitatsioonimeeskond rehabilitatsiooniplaanina.“; 9) paragrahvi 2 lõiked 22–3 tunnistatakse kehtetuks; 10) määrust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses: „§ 21. Abivahendi tõend (1) Abivahendi tõendit on õigus väljastada § 2 lõikes 21 nimetatud isikutel. (2) Abivahendi tõendile kantakse järgmised andmed: 1) isiku üldandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood); 2) tõendi väljastaja andmed (asutuse ja abivahendi vajaduse tuvastaja andmed); 3) abivahendi andmed (abivahendi ISO-kood, nimetus või kirjeldus); 4) abivahendi määramise põhjus (diagnoosist või funktsioonihäirest lähtuvalt); 5) tõendi üldandmed (tõendi allkirjastaja ja allkirjastamise aeg).“; 11) paragrahvi 3 lõike 1 punktides 23 ja 24 asendatakse sõna „erimenetluse“ sõnaga „erandi“; 12) paragrahv 7 sõnastatakse järgmiselt: „§ 7. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise erandi otsustamine

3

(1) Sotsiaalkindlustusamet võib erandkorras isiku taotluse alusel omaosalust vähendada kuni viie protsendini, kuid mitte alla 7 euro, kui isiku majanduslik olukord ei võimalda omaosalust tasuda. (2) Sotsiaalkindlustusamet võib erandkorras võtta uue abivahendi eest tasu maksmise kohustuse üle enne isikule hüvitatud sama ISO-koodiga abivahendi kasutusaja lõppu, kui abivahend on muutunud kasutajale ebasobivaks: 1) tervislikel põhjustel (näiteks kuulmise või nägemise halvenemine); 2) kasutajast mitteolenevatel põhjustel (näiteks kasvamine lapseeas või hävimine õnnetusjuhtumi tagajärjel). (3) Sotsiaalkindlustusamet võib erandkorras võtta tasu maksmise kohustuse üle abivahendi eest, mille nimetus ei ole kantud abivahendite loetellu. (4) Sotsiaalkindlustusamet võib erandkorras abivahendi kasutusaja jooksul abivahendile kehtestatud piirlimiiti suurendada, kui isikul on diagnoosist või funktsioonihäirest tulenev põhjendatud vajadus kasutada piirlimiidist suuremat kogust.

(5) Sotsiaalkindlustusamet võib erandkorras otsustada abivahendile kehtestatud piirhinna muutmise, kui sobiva funktsionaalsusega abivahendit ei ole võimalik piirhinnasiseselt leida. (6) Sotsiaalkindlustusamet võib erandkorras otsustada abivahendile kehtestatud müügi- või üüritehingu nõude muutmise: 1) kui lühiajalise vajaduse tõttu ei ole otstarbekas abivahendit osta; 2) kui pikaajalise vajaduse tõttu ei ole majanduslikult otstarbekas abivahendit üürida; 3) isiku terviseseisundist tulenevatel põhjustel. (7) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise erandi taotlemiseks lisab isik taotlusele: 1) abivahendite loetelus abivahendile kehtestatud piirhinna ühekordse tõstmise või loeteluvälise abivahendi taotlemiseks või kui abivahendile ei ole kehtestatud piirhinda, vähemalt kaks ühestel alustel võrreldavat hinnapakkumust (kui abivahendit pakub ainult üks teenuseosutaja, lisatakse vaid üks hinnapakkumus); 2) enne abivahendi kasutusaja lõppu sama ISO-koodi ja nimetusega abivahendi taotlemiseks selgitused ja põhjendused uue abivahendi vajaduse kohta; 3) abivahendi omaosaluse vähendamiseks selgitused ja põhjendused omaosaluse vähendamise vajaduse kohta; 4) paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud tõendi abivahendi vajaduse kohta; 5) loeteluvälise abivahendi taotlemiseks eriarsti, füsioterapeudi või tegevusterapeudi tõendi abivahendi vajaduse kohta. (8) Sotsiaalkindlustusamet võtab tasu maksmise kohustuse üle ilma korduva abivahendi vajaduse tuvastamiseta määruse lisas nimetatud juhtudel.“; 13) paragrahv 71 tunnistatakse kehtetuks; 14) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga. § 2. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a. (2) Määruse § 1 punktid 1, 3, 5–7, 10 ja 13 jõustuvad 1. septembril 2025. a.

(allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler * Lisa Abivahendite loetelu