Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse nr 14 „Tervisekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine

1

Seletuskirja lisa Kooskõlastustabel tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a

määruse nr 14 „Tervisekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmise määrusele

Andmekaitse Inspektsioon Sotsiaalministeeriumi vastus

Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse Tervisekassa andmekogu põhimäärust lõikega 81 , mille punktides 1– 6 loetletakse andmed, mida kogutakse andmekogusse vanglas ja arestimajas kinni peetavate isikute ning väljasaadetavate kohta. Samuti täiendatakse eelnõu § 2 punktiga 6 põhimääruse §-i 12 lõikega 4, milles omakorda viidatakse eelnõu § 2 punktiga 3 tehtavale täiendusele ehk põhimääruse § 7 lõike 81 punktis 8 nimetatud andmetele. Samas ei sisalda lõige 81 punkti 8. Ka seletuskirjas on selgitatud, et lõike 81 punktides 7 ja 8 nimetatud andmetega täiendatakse Tervisekassa andmekogu koosseisu selliste andmete võrra, mis kantakse andmekogusse juhul, kui kinnipeetavale isikule on osutatud tervishoiuteenust. Eelnõu § 2 punktiga 3 tehtav põhimääruse §- i 7 puudutav täiendus aga punkte 7 ja 8 ei sisalda. Nii jääb selgusetuks ka eelnõu § 2 punktiga 6 tehtav andmete säilitamist puudutava muudatuse sisu. Palume eelnõu selles osas täpsustada.

Arvestatud. Ebatäpsus parandatud.

Tervisekassa

Esitame tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse nr 14 „Tervisekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ osas ettepaneku täpsustada põhimääruse § 17 lõike 2 sõnastust ning võimaldada Tervisekassal paragrahvi 7 lõikes 81 nimetatud andmeid pärida ja andmekokku kanda ka enne tehnilise lahenduse valmimist (üksik)päringute kaudu. Täiendus on oluline, kuivõrd andmeid kinni peetavate isikute osas on Tervisekassal vaja hiljemalt 2025 aasta jaanuarikuus 2024. aasta raamatupidamisarvestuse korraldamiseks ja lõpetamiseks, hindamaks, millises mahus on alates 01.07.2024 osutatud teenuseid kinnipidamisasutustes, mis kuuluvad valmisolekutasu sisse ja millises mahus on osutatud valmisolekutasu väliseid teenuseid, mille eest teeb Tervisekassa tervishoiuteenuse osutajale täiendava makse.

Mittearvestatud. Kohe kui määrus jõustub, tekibki alus andmeid saada ning seda ei pea rakendussättes kordama. Sõltumata asjaoludest, näiteks kui IT süsteem on maas või tehniline lahendus ei toimi, on õigus saada andmeid muul viisil.

Lisaks palume parandada tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse nr 14 „Tervisekassa andmekogu pidamise põhimäärus“§ 12 lõikes 4 toodud ebatäpsused ning sõnastada lõige 4 järgmiselt: “Kui määruse § 7 lõikes 81 punktis 6 nimetatud andmeid ei ole esitatud vanglas või arestimajas kinni peetud isiku või väljasaadetava kohta, säilitatakse § 7 lõikes 81 punktides 1–4 nimetatud andmeid kolm aastat isiku kinnipidamisasutusest vabastamisest alates.“. Ettepanekuga parandatakse sõnastuste ebatäpsused - § 7 lõikes 81 on toodud 6 punkti, mitte 8 ning kui isiku kohta pole esitatud raviarvet, siis ei ole ka andmeid, mida säilitada isiku vanglast, arestimajast või kinnipidamiskeskusest väljaspool viibimise kohta tervishoiuteenuse osutamise ajal.

Arvestatud. Ebatäpsus parandatud.

Justiitsministeerium

2

Andmekaitse Inspektsioon Sotsiaalministeeriumi vastus

Soovime juhtida tähelepanu Tervisekassa seaduses olevale probleemile, mille tõttu jätame eelnõu osaliselt kooskõlastamata. Tervisekassa seaduse § 463 lg 1 p 6 sätestab, et Tervisekassa andmekogusse kantakse järgmised andmed: 6) Tervisekassale ravikindlustuse seadusest, ravimiseadusest, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks muud vajalikud andmed. Seadusandja peab saama otsustada, milliseid isikuandmeid andmekogus on lubatud töödelda ja selline lahtine loetelu ei ole lubatud. Lisaks – kui andmekogus hakatakse töötlema ka kinnipidamisega seotud andmeid, tuleb nimetatud andmete loetelu seaduses täiendada. Selgitame, et igasugune isikuandmete töötlemine riivab PS §-s 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Ka Riigikohus on rõhutanud, et intensiivse riive korral ei ole piisav üldsõnaline riivet lubav seadusenorm, vaid olulisuse põhimõttest tulenevalt peab seadusandja otsustama lubatava haldustegevuse sisu, ulatuse ja mahu. Eelnevat kokku võttes ei sobi isikuandmete töötlemise seaduslikuks aluseks niivõrd üldine säte. Seadus peab määrama muu hulgas töödeldavate isikuandmete koosseisu. Kui seaduses ei ole võimalik isikuandmete koosseisu täpselt esitada, siis tuleb seaduses nimetada isikuandmete kategooria ja täpsustamiseks anda volitusnorm, mida on Tervisekassa seadusega tehtud (463 lg 2 p 1). Justiitsministeeriumi hinnangul vajab Tervisekassa seadus täpsustamist selles osas, et andmekogus töödeldakse ka isiku kinnipidamisega seotud andmeid ning kehtivas seaduses olev lahtine loetelu ei ole kooskõlas PS-ga. Seetõttu ei saa enne seaduse täpsustamist määruses kinnipeetavate andmetega seonduvat reguleerida ja vastavad muudatused tuleb eelnõust välja jätta.

Mittearvestatud. Kuna kehtivas õiguses leidub veel selliseid näiteid, kus on andmeteks lahtine loetelu, siis tuleb avada arutelu ühtlustamaks kogu õiguslikku maastikku. Näiteks abieluvararegistri seaduse § 17 lõike 2 punkt 8 nimetab, et registrikaardile kantakse „muud seaduses nimetatud andmed“. Samuti pärimisseaduse § 176 lõige 2. Hiljutine vangistusseaduse eelnõu, mis on Riigikogu menetluses, sisaldab samuti lahtist loetelu taustakontrolli kohta - § 1055 lõiked 1 ja 2. Käesoleva määruse näol on tegemist 1.07.2024 jõustunud seaduse viimase rakendusaktiga ning ei ole otstarbekas praegu jätta olulist määrust muutmata, kuna seaduses on lahtine loetelu. Tegemist on kehtiva seaduse sättega, mille põhiseadusvastasust ei ole tuvastatud. Kui eelpool nimetatud arutelude tulemusena on jõutud seisukohale, et lahtisi loetelusid seadustes andmete juures olla ei tohi, siis saab Tervisekassa seadust tulevikus muuta. Praegu oleme kinnipeetavate andmeid tõlgendanud kui isikuandmeid, mis on Tervisekassa seaduse andmekogu peatükis nimetatud. Tõlgendamine on kohane viis seaduse rakendamiseks. Näiteks kui Tervisekassa seadus ütleb, et andmekogus töödeldakse isiku üldandmeid või kindlustuskaitse aluseks olevaid andmed, siis kinnipeetava puhul töödeldakse samuti üldandmeid ning tema teenuse eest tasumise aluseks (analoogia korras kindlustuskaitse aluseks) on kinnipidamise periood. Kinnipeetaval on samuti kaitse sõltumata skeemi nimetusega. Seetõttu on vaja teada „kaitse“ ehk kinnipidamise perioodi – kui kaua riik tema eest maksma peab. Kinnipidamise ajal on riik kohustatud teda tasuta ravima ning sel perioodil on tervishoiuteenuste korraldamise ja rahastamise ülesanne on Tervisekassal.

Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse selguse huvides määruse § 6 punktiga 5 lisades andmeandja, kelleks võib olla õigusaktis sätestatud muu isik või asutus. Selline sõnastus tagab, et andmeandjaks võib muu hulgas olla ka näiteks Politsei- ja Piirivalveamet või tulevikus ka mõni teine õigusaktides andmeid edastama

Mittearvestatud. Võtsime §-i 6 muudatused määrusest välja. Paragrahv 6 nimetab isikud, kes andmeid esitavad, mitte andmekogusid. Eelnõus oli vangiregister ning politsei andmekogu andmeandjatena nimetatud

3

Andmekaitse Inspektsioon Sotsiaalministeeriumi vastus

kohustatud isik või asutus. Juhime tähelepanu, et põhimääruses tuleb loetleda asutused, kes on andmekogule andmeandjad ning milliseid andmeid andmeandjad andmekogusse edastavad. Plaanitav lahtine loetelu ei taga läbipaistvust andmekogus toimuva andmetöötluse kohta. Seega palume vastavalt täiendada Tervisekassa andmekogu põhimäärust, tuues välja andmeandjana ka politsei andmekogu ja vangiregister.

andmekoosseisude juures. Andmekogusid andmeandjatena reguleerib § 8.

Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse Tervisekassa andmekogu pidamise põhimääruse §-i 7 lõikega 81 , milles on kuus punkti. Seletuskirjas on märgitud, et „Lõike 81 punktides 7 ja 8 nimetatud andmetega täiendatakse…“. Ka juhime tähelepanu, et eelnõu § 2 punktiga 6 täiendatakse Tervisekassa andmekogu pidamise põhimääruse § 12 lõikega 4, milles on viidatud põhimääruse § 7 lõike 81 punktile 8. See säte aga eelnõust puudub. Palume eelnõu ja seletuskiri kooskõlla viia.

Arvestatud. Ebatäpsus parandatud.

Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse Tervisekassa andmekogu koosseisu kinnipeetavate andmetega. Täpsemalt – Tervisekassa andmekogusse edastatakse andmed isiku kinnipeetavaks olemise kohta ning antud staatuse algus- ja lõppkuupäev või eeldatav lõppkuupäev ning kinnipidamisasutus/kinnipidamiskeskus. Seletuskirjas on veel lisaks selgitatud, et see teave ei sõltu isikule osutatud tervishoiuteenustest. Seletuskirja kohaselt on andmete töötlemine Tervisekassale vajalik raviarve maksmise aluste eristamiseks (ravikindlustatule või kinnipeetavale isikule) ning tervishoiuteenuse osutajale teabe andmiseks, kas ja mis alusel Tervisekassa isikule osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustule üle võtab. Palume seletuskirja täiendada ja selgitada, miks on vajalik kõikide vanglas ja arestimajas kinni peetavate isikute ja väljasaadetavate andmed Tervisekassa andmekogus. Justiitsministeeriumi hinnangul ei ole eesmärgipärase ja minimaalsuse põhimõttega kooskõlas kõikide kinnipeetavate andmete edastamine tervisekassa andmekogule, vaid üksnes nende isikute kohta, kellele tervishoiuteenust osutatakse. Kuivõrd märkus on seotud märkusega nr 1, siis palume kinnipeetavate andmetega seonduv eelnõust välja jätta.

Mittearvestatud. Seletuskirjas on toodud põhjused, eesmärk ja näiteid, miks on tarvis kõikide kinnipeetavate andmeid koguda. Seletuskirja täiendamise vajadust ei näe. Tervisekassale anti seaduses ülesanne konkreetse isikute ringi suhtes tagada ravirahastus. Sellega on seadusandja juba otsustanud võimaliku riive (ravirahastaja peab teadma andmeid andmesubjekti ja teenuse kohta tagamaks soovitud rahastas). Kui andmeid ei ole, ei tea Tervisekassa ega tervishoiuteenuse osutaja, kes on kinnipeetav. Kui tervishoiuteenuse osutaja ei tea, siis koostab ta vale arve ning küsib näiteks visiiditasu või voodipäevatasu. Kinnipeetavale on aga see kõik tasuta ning temalt neid summasid küsida ei tohi. Probleem ilmneb just nende tervishoiuteenuse osutajatega, kes ei ole lepingulised vanglates teenuse osutajad. Kinnipeetavaid võib aga teenusele viia ka mujale kui vanglas kohapeal teenuse osutaja juurde. Tervisekassa peab raviarvete korrektsuse huvides teadma, milline arve on kinnipeetavale, milline nö tavainimesele, muidu toimub kinnipeetavatele teenuse osutamine tavaliste lepingumahtude arvelt.

1

Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse nr 14 „Tervisekassa andmekogu

pidamise põhimäärus“ muutmise seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse Tervisekassa andmekogu pidamise põhimäärust, kuna alates 01.07.2024. a korraldab ja rahastab vanglas ja arestimajas kinni peetavate isikute ning väljasaadetavate tervishoiuteenuste osutamist Tervisekassa (vangistusseaduse § 491, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõige 31 2 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 269 alusel). Tervisekassale anti kinnipeetavate tervishoiuteenuse korraldamise ja rahastamise ülesanne 699 SE-ga.3 Kinnipeetavatele tervishoiuteenuste efektiivne korraldamine eeldab aga täiendavate ja seni õigusaktides reguleerimata andmetöötluste läbiviimist. Kinnipeetavateks on määruses isikud, kes viibivad kinnipidamisasutuses või -keskuses. Nendeks on kinnipeetavad, kinnipeetud rahvusvahelise kaitse taotlejad4, arestialused ning vahistatud isikud. Edaspidi määruses kasutatakse kogu isikute ringi jaoks mõistet „kinnipeetav“. Tervisekassa on sõlminud lepingud AS-iga Lääne-Tallinna Keskhaigla, SA-ga Viljandi Haigla ja SA-ga Ida-Viru Keskhaigla osutamaks tervishoiuteenuseid vanglates, arestimajades ja kinnipidamiskeskuses. Lisaks eelmainitud kolmele tervishoiuteenuse osutajale võivad kinnipeetavad aga tervishoiuteenuseid saada ka mujalt. Tervisekassa peab oskama eristada, millisel alusel tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustus üle võetakse ehk peab teadma, kes patsientidest on kinnipeetav. Kavandatavate muudatuste eesmärgiks on tagada Tervisekassa eelarve otstarbekas ja efektiivne täitmine ning selle võimalik planeerimine. Lisaks on ka tervishoiuteenuse kavandamiseks ja osutamiseks Tervisekassa lepingupartnerite jaoks oluline teada, kas isiku ravi eest tasumise kohustuse võtab üle Tervisekassa ning kas tegemist on kinnipeetavaga või mitte, sest kinnipeetavate tervishoiuteenuste rahastamine erineb ravikindlustatud isikutele osutatud tervishoiuteenuste hüvitamise korrast. Seda näiteks hambaraviteenuste, omaosalustasude ja lisatasude (visiiditasu ja voodipäevatasu) tasumise osas. Kinnipeetavatele osutatud tervishoiuteenuse kohta esitatud raviarvete eristamine on oluline ka Tervisekassa eelarve prognoosimiseks ja nn vanglameditsiinile kuluva eelarve planeerimiseks ja otstarbeka kasutamise hindamiseks. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna terviseõiguse juht Susanna Jurs ([email protected]), Tervisekassa raviteenuste osakonna peaspetsialist Pille Lõmps ([email protected]) ja Tervisekassa õigus- ja teabehalduse osakonna jurist Aigi Veber ([email protected]).

1 § 49(1) Tervishoid vanglas on riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas rahastatakse riigieelarveliste võimaluste piires tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisustega. (3) Tervishoiuteenuste osutamise kinnipeetavale, arestialusele või vahistatule (edaspidi vanglas kinni peetav isik) korraldab Tervisekassa. 2 § 52 (31) Vanglas ja arestimajas kinni peetavatele isikutele tervishoiuteenuste osutamist, sealhulgas vanglas kohapeal osutatavat hambaravi, ravimeid, meditsiiniseadmeid ja muid tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulusid rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu vangistusseaduse § 52 lõike 11 alusel ning Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras. 3 Eelnõu - Riigikogu 4 Tervisekassal on kohustus korraldada ja rahastada mitte üksnes väljasaadetavate, vaid ka kinni peetud rahvusvahelise kaitse

taotlejate tervishoiuteenuste osutamine. Väljasaadetavad või rahvusvahelise kaitse taotlejad paigutatakse üldjuhul kinnipidamiskeskusesse, kuid väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 23 lg 4 kohaselt võidakse nad paigutada ka arestimajja või teise kinnipidamiskohta, kui väljasaadetava kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole võimalik kinnipeetavate arvu ettenägematu kasvu tõttu või see on vajalik turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustel.

2

1.3. Märkused Määrusega muudetakse tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse nr 14 „Tervisekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ RT I, 07.05.2024, 7 redaktsiooni. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 4. punktis. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Punktiga 1 parandatakse andmekogusse kantavate isiku üldandmete sõnastuse ebatäpsus. Tervisekassa andmekogu pidamise põhimääruse § 7 lõike 1 punkti 7 kohaselt kantakse Tervisekassa andmekogusse isiku rahvuse andmed. Ravikindlustusandmete menetlemisel rahvuse andmeid Tervisekassa ei kasuta. Andmekogus olev andmeväli „nationality“ on andmekogu asutamisel ekslikult tõlgitud sõnaks „rahvus“. Praktikas kuvatakse sinna isiku kodakondsuse andmed. Ka rahvastikuregistrist saab Tervisekassa isiku kodakondsuse andmed, mitte rahvuse. Punktiga 2 täiendatakse Tervisekassa andmekogu koosseisu kinnipeetavate andmetega. Paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 81, mille kohaselt edastatakse Tervisekassa andmekogusse andmed isiku kinnipeetavaks olemise kohta ning antud staatuse algus- ja lõppkuupäev või eeldatav lõppkuupäev ning kinnipidamisasutus/kinnipidamiskeskus. Antud teave ei sõltu isikule osutatud tervishoiuteenustest. Teave on Tervisekassale vajalik raviarve makmise aluste eristamiseks (ravikindlustatule või kinni peetavale isikule) ning tervishoiuteenuse osutajale teabe andmiseks, kas ja mis alusel Tervisekassa isikule osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustule üle võtab. Lõike 81 punktides 5 ja 6 nimetatud andmetega täiendatakse Tervisekassa andmekogu koosseisu selliste andmete võrra, mis kantakse andmekogusse juhul, kui kinnipeetavale isikule on osutatud tervishoiuteenust. Tervishoiuteenuse osutajad, kes pakuvad teenust kinnipidamisasutuses, märgivad raviarvele koodi, mis võimaldab raviarvete kontrolli süsteemil tuvastada, et teenuseid on osutatud vanglas, arestimajas või kinnipidamiskeskuses. Juhul, kui teenust osutab Tervisekassa lepinguparter väljaspool kinnipidamisasutust, siis sellist erialakoodi raviarvele ei kanta. Kinnipeetavale osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel on samuti oluline tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluse eristamine ja võimalus seda vajadusel kontrollida. Kui tervishoiuteenuse osutaja esitab raviarve, kontrollib Tervisekassa, kas tervishoiuteenuse osutamise ajal oli tegemist kinnipeetavaga (ehk isiku staatust teatud ajahetkel) ning jaatava vastuse korral kontrollitakse, kas isik viibis tervishoiuteenuse osutamise ajal väljaspool vanglat või arestimaja. Viimane võimaldab kontrollida kinnipeetava, arestialuse või vahistatu osas esitatud raviarve õigsust. Samuti on oluline kinnipidasutuse andmed, kellelt vajadusel on võimalik pärida täpsustavat teavet. Osutatud tervishoiuteenuse kohta kantakse andmekogusse tavapärased andmed. Punktiga 3 täiendatakse määruse §-i 8 lõikega 83. Uus lõige sätestab, et määruse § 7 lõikes 81 nimetatud andmed edastab Tervisekassa andmekogule kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (vangiregister) ja politsei andmekogu. Andmeandjateks on märgitud mõlemad andmekogud, kuna kinnipeetavate andmed on neis andmekogudes. Punktiga 4 muudetakse määruse § 11 lõiget 5 ning nähakse ette, et tervishoiuteenuse osutajal on juurdepääsuõigus Tervisekassa andmekogu andmetele, mida on vaja kontrollimaks, kas Tervisekassa võtab isiku eest tasu maksmise kohustuse üle või mitte. Tervishoiuteenuse osutaja saab seeläbi teada, kas Tervisekassa võtab üle isikule osutatava tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ning mis alusel. Aluseid saab olla kaks – ravikindlustatuse

3

olemasolu või kvalifitseerumine kinnipeetavaks. Ravikindlustatuse olemasolu kohta annab Tervisekassa teavet ka täna ning see ei muutu. Kuna tervishoiuteenust saab osutada ka näiteks kinnipeetavale, kes ei asu kinnipidamisasutuses, siis on tervishoiuteenuse osutaja jaoks oluline seda teada, kuivõrd sel juhul puudub tervishoiuteenuse osutajal õigus küsida patsiendilt ravikindlustuse seaduses toodud omaosalust ja lisatasu (visiiditasu ja voodipäevatasu). Punktiga 5 sätestatakse andmekogusse kantavate § 7 lõikes 81 toodud andmete säilitustähtaega. Kui kinnipeetav sai tervishoiuteenuseid enda kinnipidamisasutuses viibitud ajal, siis säilitatakse tema andmeid Tervisekassa andmekogus sama kaua kui ravikindlustatud isikute andmeid, mis seotud raviarvetega. Juhul kui näiteks väljasaadetavale, arestialusele aresti all või vahistatule vahi all viibimise ajal tervishoiuteenust ei osutatud, siis säilitatakse andmeid üksnes kolm aastat. Kolm aastat on vajalik juhtudeks, kui raviarve eistamine hilineb, see esitatakse tagantjärele. Samuti erinevate vaidluste lahendamiseks. Punktiga 6 kehtestatakse rakendussäte. Eelnõu §-is 2 nimetatud andmeid hakatakse edastama andmekogusse alates määruse jõustumisest. Eelkõige oodatakse ära tehnilise lahenduse valmimine. Selleks on planeeritud 1. juuli 2025. a. Juhul kui tehniline lahendus valmib varem, siis võetakse tehniline lahendus varem kasutusele. Samuti tagab määruse varem menetlemine vacatio legise ja garantii tehnilise lahenduse arendamiseks. Määruse jõustumisel ja enne tehnilise lahendust valmimist on aga samuti vajalik andmeid saada. Seda saabki siis teha üksikpäringutega. On sama olukord nagu siis, kui tehniline lahendus näiteks ajutiselt on korrast ära. Andmeid kinnipeetavate isikute kohta on Tervisekassal vaja hiljemalt 2025. aasta jaanuarikuus. Seetõttu jõustub määrus üldises korras. Just jaanuaris, kuna 2024. aasta raamatupidamisarvestus tuleb korraldada ja lõpetada. Samuti tuleb hinnata, millises mahus on alates 01.07.2024. a osutatud teenuseid kinnipidamisasutustes, mis kuuluvad valmisolekutasu sisse ja millises mahus on osutatud valmisolekutasu väliseid teenuseid, mille eest teeb Tervisekassa tervishoiuteenuse osutajale täiendava makse. Määruses on rakendussäte, mille alusel Tervisekassa peab saama andmed tagasiulatuvalt alates vangistusseaduse muudatuse jõustumise ajast ehk 1. juulist 2024. aastal. Nii tuleb võimaldada andmete (raviarved) kontrolliks andmevahetus alates ajast, mil jõustus seadus ja Tervisekassa ravirahastuse kohustus. Õiguslik alus andmete kontrolliks on olemas kohustuse tekkimisest ning seetõttu tuleb võimaldada andmete saamist ka perioodi kohta, mil andmete tehniline lahendus veel valmis ei olnud, kuid alus neid saada oli olemas. Andmete tervikuse ja õigsuse tagamiseks peavad lõpuks olema andmed õiged ka Tervisekassa andmekogus. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on seotud isikuandmete kaitse üldmäärusega ning sellega kooskõlas. 4. Määruse mõjud Määrus mõjutab tervishoiuteenuse osutajate juurdepääsu Tervisekassa andmekogus olevatele andmetele. Kui tänase regulatsiooni kohaselt on tervishoiuteenuse osutajal juurdepääsuõigus andmetele kindlustuskaitse kehtivuse kontrolli eesmärgil, siis kavandavate muudatuste kohaselt on tervishoiuteenuse osutajal juurdepääs Tervisekassa andmekogusse kantud andmetele tasu ülevõtmise aluste kontrollimiseks, hõlmates endas nii ravikindlustatuse olemasolu kontrolli kui ka kinnipeetavaks olemise kontrolli. Juhul, kui isik on kinnipeetav, siis see staatus jõuab ka tervishoiuteenuse osutajani, kuivõrd tervishoiuteenuse osutajal on seda vaja teada tervishoiuteenuse osutamisel (kinnipeetaval on erisused ravikindlustuse seaduses sätestatud omaosalustasude ja lisatasude tasumise osas) ja ka kavandamisel (lepingumahtude kavandamine). Samuti teab sel juhul tervishoiuteenuse osutaja, et arve

4

esitatakse otse Tervisekassale, seda ka juhul, kui suunajaks on teine tervishoiuteenuse osutaja. Andmekaitsealane mõjuhinnang Määruse eesmärk on Tervisekassa ülesannete täitmiseks vajalike andmeedastuste reguleerimine, mille kaudu on võimalik planeerida ja korraldada Tervisekassa eelarve efektiivne ja eesmärgipärane kasutamine. Lisaks kindlustatud isikuks olemisele lisandub Tervisekassa jaoks täiendav alus tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks – kinnipeetavad. Tervisekassa lähtub oma tegevuste elluviimisel õigusaktides sätestatud ülesannetest ja eesmärkidest. Alates 1. juulist 2024. aastast sätestati Tervisekassa ülesandeks kinnipeetavate tervishoiuteenuste osutamise korraldamine ja rahastamine (vt viited sissejuhatuses). Tervisekassa ei saa enda ülesandeid täita omamata korrektseid ja tõeseid andmeid, kes on kinnipeetavad. Tervisekassa andmekogusse lisanduvad kinnipeetavate andmed ehk u 2000 isikut. Tehtavale andmetöötlusele rakenduvad kõik seni Tervisekassas kohalduvad tingimused (juurdepääsude haldus, andmekogu auditeerimine vastavalt turvaklassile jms). Turvakaalutlustel ei ole Tervisekassal otsejuurdepääse vangiregistrile ega ka politsei andmekogule, vaid viidatud andmekogud edastavad andmed ise Tervisekassa andmekogule. Täiendavaid eriliigilisi andmeid kavandavate muudatuste raames ei koguta. Kinnipeetavatele osutatud tervishoiuteenuste eest esitatavat raviarvet säilitatakse sarnaselt teistele Tervisekassale esitavate raviarvetega. Tervisekassa rakendab organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid, mis on kooskõlas Eesti Infoturbestandardiga (E-ITS). Riskide vähendamiseks on Tervisekassa poolt rakendatud asjakohased turvameetmed. On vähe tõenäoline, et kinnipeetav tervishoiuteenustega kokku ei puutu, sest vanglasse sattudes teostatakse koheselt ka tervisekontroll. Siiski, kinnipeetavate andmeid, kellele tervishoiuteenuseid kinnipidamisasutuses oldud ajal ei osutata, säilitatakse üksnes kolm aastat, välistamaks riski, et kolme aasta jooksul siiski raviarve tekib/hilineb. Seega on Tervisekassal vaja teada isikute ringi, kelle eest lasub avalik-õiguslikul isikul tervishoiuteenuste eest tasumise kohustus. Sealhulgas tuleb tervishoiuteenuse osutajal teada enne teenuse osutamist, kas võtta tasu või kui suurt tasu ka juhul, kus näiteks kinnipeetav võib päevasel ajal kasutada tervishoiuteenust ka väljaspool kinnipidamisasutust (avavangla kinnipeetav). Seega on andmete saamise õigus kooskõlas nende kasutamise eesmärgiga. Kuna andmed liiguvad turvaliste andmevahetuskanalite kaudu, võib andmekaitsealaseid riske ja kaasnevat mõju pidada väheseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks on vaja teha IT-arendusi. Arendama peavad nii Tervisekassa kui ka Politsei- ja Piirivalveamet ning Justiitsministeerium. Asjaosalised katavad tekkivad kulud ise. Riigieelarvele täiendavat kulu ei teki. Tehniline lahendus peab olema valmis hiljemalt 1. juuli 2025. aastal. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tervisekassale, Politsei- ja Piirivalveametile, Andmekaitse Inspektsioonile ning Eesti Kiirabi Liidule. Saabunud tagasiside kohta on valminud kooskõlastustabel (seletuskirja lisa).

5

MINISTRI MÄÄRUS

17.12.2024 nr 57

Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse nr 14 „Tervisekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse tervisekassa seaduse § 465 lõike 1 alusel. Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse nr 14 „Tervisekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruses nr 14 „Tervisekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) kodakondsus;“; 2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses: „(81) Andmekogusse kantakse vanglas ja arestimajas kinni peetavate isikute ja väljasaadetava järgmised andmed: 1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud andmed; 2) vanglas ja arestimajas kinni peetavate isikute ja väljasaadetavaks olemise alguskuupäev; 3) vanglas ja arestimajas kinni peetavate isikute ja väljasaadetavaks olemise lõppkuupäev või eeldatav lõppkuupäev; 4) kinnipidamisasutus või kinnipidamiskeskus; 5) teave isiku vanglast, arestimajast või kinnipidamiskeskusest väljaspool viibimise kohta tervishoiuteenuse osutamise ajal; 6) osutatud tervishoiuteenuse hüvitise osas käesoleva paragrahvi 7 lõikes 4 toodud andmed.“; 3) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 83 järgmises sõnastuses: „(83) Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu ning politsei andmekogu edastab andmekogule § 7 lõikes 81 nimetatud andmed.“; 4) paragrahvi 11 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Tervishoiuteenuse osutajale, kes osutab kindlustatud isikule, vanglas ja arestimajas kinni peetavale isikule või väljasaadetavale tervishoiuteenust, kirjutab välja ravimi või meditsiiniseadme, võimaldatakse juurdepääs Tervisekassa tasu ülevõtmise aluste kontrollimiseks ja töövõimetuslehe väljakirjutamiseks vajalikele andmetele, sealhulgas isiku kindlustusliigile.”;

2

5) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kui määruse § 7 lõikes 81 punktis 6 nimetatud andmeid ei ole esitatud vanglas või arestimajas kinni peetud isiku või väljasaadetava kohta, säilitatakse § 7 lõikes 81 punktides 1– 4 nimetatud andmeid kolm aastat isiku kinnipidamisasutusest vabastamisest alates.“; 6) paragrahv 16 loetakse §-ks 17 ning määrust täiendatakse §-ga 16 järgmises sõnastuses: „§ 16. Vanglas ja arestimajas kinni peetavate isikute ning väljasaadetava andmed Tehnilise lahenduse valmimisel, hiljemalt 1. juulil 2025. a, edastatakse § 7 lõikes 81 nimetatud andmed tagasiulatuvalt alates 1. juulist 2024. a.“. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler